Oqaluuserisassani immokkoortoq 20-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.
Peter
Grønvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut
Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoq:
Namminersornerulerneq pillugu inatsimmi normu 577-imi, 29. november 1978-imeersumi, ' 7 naapertorlugu, Naalagaaffimmi oqartussaasut, Namminersornerullutik Oqartussat isumaqatigiinniarfigereerlugit, akuersineratigut suliassaqarfiit inatsimmut tapiliussami allassimanngitsut, Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarnissaat aalajangersinnaavaat. Suliassaqarfiit suut Namminersornerullutik oqartussanut nuunneqarnissaannut aalajangiiniarnermi apeqqutaasarpoq, naalagaaffeqatigiinnerup innimigineqarnissaa, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat Kalaallit Nunaannut tunngarpiartunut annertuumik sunniuteqartuunissaat.
Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut sullissinermullu akisussaaneq, Namminersornerullutik Oqartussanut inatsit piginnaatitsissutaasoq naapertorlugu, tunniunneqarpoq januar-ip aallaqqaataani 1987 aallarnerfigalugu. Tele Danmark A/S akuersissummik tunineqarnermigut pisussaatitaavoq, Kalaallit Nunaata nunarsuattalu sinnerata akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq isumagissallugu.
Ilisimatusarnermut ministerilu Nuummi 1995-imi ataatsimeeqatigiinnitsinni, Danmark-imi nalunaarasuartaatitigut kisermaassiunnaarnissap pigaluttualernera pissutigalugu, Kalaallit Nunaata nunallu allat akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq oqaluuseraarput. Oqallinnitta kinguneranik isumaqatigiissutigineqarpoq Danmark-ip Kalaallit Nunaatalu akornanni nalunaarasuartaatitigut pissutsit pillugit ataatsimiititaliaq nalunaarusiussasoq. Kingusinnerusukkut Ilisimatusarnermut ministerilu isumaqatigiippugut ataatsimiititaliaq nassuiaammik saqqummiussitinnagu, aammalu inatsisiliortariaqarnerit naammassitinnagit, Kalaallit Nunaata nunallut allat akornanni nalunaarasuartaatitigut ataaveqarnermut tunngasut oqaluuserineqarunnaarallassasut.
Danmark-ip Kalaallit Nunaatalu akornanni nalunaarasuartaateqarneq pillugu ataatsimiititaliaq nalilersuinermini angusani pillugit nalunaarusiorsimavoq taaguutilimmik: AKalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni siunissami nalunaarasuartaateqarnermut tunngasutigut suleqatigiiffiu-sartussat pillugit nassuiaat@.
Danmark-imi kisermaassiunnaarnissap kingunerisaanik Naalagaaffiup Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni, nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ingerlanneqarneranik kiser-maassinerata ingerlatiinnarnissaa ajornakusuulissaqisoq ataatsimiititaliap piaartumik inerniliuppaa.
Ataatsimiititaliap tamatuma kingunerisassaanik oqallisiginninnera inatsisiliornermut allaffisornikkullu ingerlatsinermut oqartussaanerup tamakkiisup, Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqaernissaannut inatsisitigut tunngavissiisoqarnissaanik inassuteqarnermik kinguneqarpoq, taamaalilluni Namminersornerullutik Oqartussat namminneq aalajangersinnaalissammassuk nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq ingerlatseqatigiiffimmit ataatsimit kisermaassisitaasumit ingerlanneqassanersoq, imaluunniit inatsisiliortoqassanersoq Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit avammut, Kalaallit Nunaatalu nammineq iluani nalunaarasuartaatitigut attaveqar- neq tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit namminersortunut tunniunneqarsinnaanersoq.
Inatsimmi piginnaatitsissutaasumi Kalaallit Nunaata qaammataasami inissaqartariaqarneranut piumasaqaatit nalunaarasuarnerup, naalagaaffeqatigiit iluanni allanisulli ingerlanneqarnissaa- nut akornutaannginnissaanik, Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigalugit qularnaarinis-samut, Naalagaaffiup akisussaanerminik nassuerutiginninnissaa ataatsimiititaliap aamma inassutigaa.
Nunatta Inatsisartuini Folketing-imilu inatsisiliorneq pisariaqartoq naammassineqarniassammat Naalakkersuisut ataatsimiititaliap inassutai akuersaarpaat. Tamatuma kingorna Ilisimatusarnermut ministeriaqarfiup, Ministeriuneqarfik aqqutigalugu, nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu Kalaallit Nunaannut inatsimmik piginnaatitsissutaasussamik siunnersuummik saqqummiussaqarsinnaasimavoq. Oqaluuserisassaq manna inatsisip piginnaatitsissutaasup allanngortinneqarnissaanut tunngassuteqarpoq, ullormullu oqaluuserisassani imm. 21 aamma 22 tassaallutik allannguutip malitsigisaanik uagut Inatsisartuni peqqussutitsinni allanngortitassavut.
Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu inatsisissamut siunnersuut maanna saqqmmiunneqartoq, tassavoq 1986-imili nalunaarasuartaateqarneq pillugu inatsisiliorsinnaatitaanerup oqartussaanerullu tunniunneqarnerata malitsigisaa. Kisianni Danmark-imi pisortaqarfiit kissaatigisimavaat, ministeriaqarfiit ataasiakkaat pisinnaatitaanermut inatsisiliussasut, taamaammallu Ilisimatusarnermut ministeriaqarfiup toqqarsimavaa, nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq maannamut atuuttumik piginnaatitsissumiit immikkoortilluinnarniarlugu, tamatumalu peqatigisaanik pisinnaatitaaneq annertusiniarlugu.
Pisinaatitaaneq marlutsigut annertusineqarpoq. Siullermik, Kalaallit Nunaanniit avammullu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut inatsisiliorneq oqartussaanerlu, Kalaallit Nunaata tigussavaa. Aappassaanik, Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atatillugu, Namminersornerullutik Oqartussat piginnaatitaanikkut killilersugaaneri amerlanerpaat atorunnaarsinneqassapput. Kisiannili naalagaaffimmi oqartussaasut pisinnaatitaapput namminneq nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut ingerlatsinissaminnut, aatsaalli tamanna pisinnaalluni naalagaaffimmi oqartussaasut namminneq iluminni attaveqarnissamik pisariaqartitsippata, nalinginnaasumik attaveqaateqarnermi naammassineqarsinnaanngitsunik.
Radiukkut attaveqarneq aammalu radiukkut frekvensit sorliit atugassiissutigineqartarnissaat pillugit, inatsisiliorneq tamatumalu allaffissornikkut aqunneqarnera Naalagaaffiup suli akisussaaffigai.
Aamma Naalagaaffiup akisussaaffigaa imaatigut ajutuulersoqartillugu, upalungaarsimanissamullu sullissinermi akisussaanerup isumagineqarnissaa. Imaatigut ajutuulersoqartillugu isumannaallisaanermullu tunngatillugu, Inatsisartunut ilisimatitsissutitut ilanngunneqarpoq, nalunaarasuartaaserinerup iluani pilersuinissaq, atuisartullu pillugit pissutsit ilaanni allannguutissat pillugit inatsisip allanngortinneqarnissaanik siunnersuut. Tamatumani pineqarpoq inatsit normu 466, 12. juni 1996-imeersoq, Kalaallit Nunaannut atortuunngitsoq. Inatsisissamut siunnersuut ingerlatseqatigiiffimmut pilersuisussaatitaasumut tunngavoq. Pissutsit imaalerput; Sinerissami radioqarfinnik nunamilu radioqarfinnik, aammalu naalaartumik pigaartoqarnermik, tunngaveqartumik imaatigut ajutuulernermi upalungaarsimanissamillu, sullissinerit, qaammataasatigut nunarsuaq tamakkerlugu imaani ajutuulernermi upalungaarsimanissamillu sullissinerit eqqunneqarnerat peqatigalugu sivisuumik ingerlagallassallutik.
Radiukkut attaveqarneq pillugu inatsimmi suut iluarsisariaqarnersut allanngortittariaqarnersullu qulaajarniarlugit, Ilisimatusarnermut ministeriaqarfik Telestyrelsilu suleqatigalugit misissuinerit aallartinneqarput.
Aammattaaq qaammataasami inissap inuiaqatgiinnit kalaallinit atorneqarsinnaanerata qularnaarneqarnissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaaffiat pillugu naalagaaffeqatigiinnerup iluani suleqatigeeriaasissami killissarititaasut, imarisaalu qulaajarniarlugit Ilisimatusarnermut minsteriaqarfik Telestyrelsilu peqatigalugit suliniartoqalerpoq.
Aamma inuiaqatigiit kalaallit qaammataasatigut aallakaatitsinermi inissaqarnissaata qularnaarneqarnissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaaffiat pillugu, naalagaaffeqatigiinnerup iluani suleqatigeeriaasissat killissai imarisassaalu aalajangiunniarlugit, Ilisimatusarnermut ministeriaqarfik Telestyrelsilu peqatigalugit iliuuseqartoqarpoq. Ullumikkut qallunaat qaamataasatigut nunarsuaq tamakkerlugu suleqatigiinnermi sunniuteqarnerat, Telestyrelsi Tele Danmarkilu aqqutigalugit pisarpoq.
Pingaaruteqarsinnaavoq malugissallugu 1951-imi qallunaat amerikamiullu, illersornissaq pillugu isumaqatigiissutaanni aalajangersakkat allanngortinnagit nangiinnarneqarmata. Kisiannili attaveqaatit tamat atugassaat annerpaamik atorneqaqqullugit sakkutooqarfinni attaveqaateqarnermik, sullissinermillu pilersitsinissamik ingerlatsinissamillu, soqutiginninnertik Naalakkersuisut ersersikkusuppaat.
Taamatut oqaaseqarluta, Naalakkersuisuniit inassutigissavarput Inatsisartut isumaqatigalugu nalunaarutigissagaat, inatsit piginnaatitsissutaasoq qallunaat Folketing-ianni akuerisassanngorlugu saqqummiunneqassasoq, taamaalilluni Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat, Kalaallit Nunaanni aamma maanngaanniit avammut nalunaarasuartaateqarneq pillugu, inatsisiliornikkut allaffitsigullu aqutsinikkut tamakkiisumik oqartussaasunngortillugit. Pilersaarutit malillugit Folketing-ip inatsit januar-ip aallaqqaataani 1998 atulersinnaanngorlugu akuersissutigisinnaassavaa.
Inatsisartut suleriaasianni ' 39, Imm. 1 naapertorlugu, inatsit piginnaatitsissut una ataasiaannarluni oqaluuserineqassaaq.
Cecilie Vahl, Siumup oqaaseqartua:
Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu Siumumiit ima oqaaseqaateqarniarpugut:
Nunatta avataani attaveqaatit pillugit inatsisiliornikkut ineriartortitsinerit ilaatigut pissutigalugit, inatsisissaq manna suliarineqarpoq.
Siumup tungaaniit akuersaarparput, Kalaallit Nunaanniit avammullu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut inatsisiliornerup oqartussaanerullu Nunatsinnit, tassalu Inatsisartunit tiguneqarnissaa.
Siumumiit pingaartillugu maluginiarsimavarput Inatsisartut inatsisiliorsinnaalerneratigut, Nunatsinni nunatsinniillu nalunaarasuartaateqarnikkut Tele Attaveqaatit ullumikkut kisermaassisussaatitaanerannut tunngatillugu, pisariaqartitsineq naapertorlugu nalilersuisoqarsinnaalissassoq.
Maluginiarparputtaaq nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu inatsisissami matumani, pissutsit marlussuit pingaaruteqartut ilaatinneqanngitsut, kisiannili siunissami qanoq ilusiliiffigineqarsinnaanerinik misissuisoqalersimasoq.
. Imaatigut ajutuulersoqartillugu upalungaarsimanissamullu sullissinermi akisussaanerup isumagineqarnissaa, kiisalu
. Qaammataasani inissap inuiaqatigiinnit kalaallinit atorneqarsinnaanerata qularnaarneqarnissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaanerannut tunngassuteqartoq.
Taakku pillugit Siumup tungaanniit Naalakkersuisunut inassutigissavarput, Naalagaaffimmik Telestyrelsimillu oqaloqatigeeqqittarnissani, Nunatta avammut attaveqaatitigut ullumikkut angusarisimasaasa, siunissami ineriartornermut malinnaanissaminnut periarfissaasa ajorseriannginnissaat qulakkeerniaqqullugu.
Siumup tungaaniit nuannaarutigaarput saqqummiunneqartut, saqqummiussinermilu tunuliaqutarineqartut paasissutissat tunngavigalugit takusinnaagatsigu, suliassaq peqqissaartumik suliarineqarsimasoq, suliamullu attuummassuteqartut suleqatigineqarsimasut.
Suleqataasimasut tamaasa Siumup tungaaniit qutsavigingaarlugit, saqqummiunneqartoq Siumumiit akuersaarparput.
Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:
Danmarkimi ingerlassanik
namminersortunut ingerlassisitsileriartornerup kinguneratut, Kalaallit Nunaata
Danmark-illu akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqaatinik ingerlatsinermik,
naalagaaffiup kisermaassinerata atorunnaarsinnissaa pisariaqarpoq.
Naalagaaffiup kisermaassineranik
taamatut atorunnaarsitsinikkut Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni,
nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ingerlannerata Kalaallit Nunaanni
tamakkiisumik inatsisitigut aqutsinikkullu oqartussaaffigineqarneranik
pisussaaffeqartitaalernissarput, uagutsinni pisariaqarluinnalerpoq.
Allannguutissatut siunnersuut
saqqummiunneqartoq malillugu oqartussaaffiginninneq taanna
tigusussanngorparput.
Tamatuma peqataanik uagutsinnut -
aammalu danskit naalagaafiannut - pingaartuuvoq nalunaarasuartaatitigut
attaveqarnermi qaammataasanik pisariaqartitanik atugassaqartitaanisssarput.
Ukiuni makkunani naammattunik atugassaqarpugut, kisianni qaammataasanik
atuinerujussuarmut sanilliullugu, Kalaallit Nunaat nunaavoq immikkoortoq,
naammattumillu atugassaqarniarnerup isumannaarnissaanut siunissami
aningaasartuutaalersinnaasussat ilisamaneqanngillat.
Taamaattumik inatsisip
allannguutaani matumani pingaartuuvoq, Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni
nalunaarasuartaateqarnerup ingerlannerani, Danmark-ip akisussaaqataanerminik
attassiuarnissaa naalagaaffeqatigiinnerup sinnerani allanisulli.
Akisussaaqataaneq taanna
allanguutissatut siunnersuummi saqqumiunneqartumi ilanngunneqarpoq.
Taamaattumik siunnersuut
saqqummiunneqartoq Ataasutip tapersersorpaa.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Danmark-imi Folketing-ip Kalallit
Nunaanni attaveqaateqarnikkut inatsisip allanngortinneqarnissaa pillugu,
Inatsisartut oqaaseqarfiginissaa Inuit Ataqatigiinnit ima
oqaaseqarfigerusupparput:
Namminersornerullutik Oqartussat
nunanut allanut attaveqarneq oqartussaaffigilersussaavaat, uumma inatsisip
Folketing-imi akuersissutigineqarneratigut, taamaalilluni Nunatsinni nunanullu
allanut attaveqarneq tamakkiisumik oqartussaaffigilerlugu. Imaatigullu sillimaniarnerup
kiisalu attaveqarnermi maligaasat sorliit atorneqarnissaannut akuersisarnerit
naalagaaffiup tigummiinnartussaallugit.
Inuit Ataqatigiinni
qularutiginngilarput, Tele Attaveqaatip suliassaq naammassisinnaalluaraa,
1987-imiilli nunap iluani attaveqarnerup ineriartortinneqarnera ullumikkumut
ineriartortilluarsimavaa, siunissamilu pilersaarutaat malillugit Nunatsinni
ineriartortissimavaat piorsarlugillu atuisunut iluaqutaasumik, tamassumalu suli
ingerlanneqarnissaa neriuutiginaqaaq atuisunut suli iluaqutaasumik.
Naggataatigullu oqaaseqarfigisassaq
Inuit Ataqatigiinnit akuersaarlugu oqaatigissavarput, uumalu Folketingimi
inatsisip allanngortinniarneranut atatillugu paasissutissarpassuit sukumiisut
ilanngunneqarsimasut maluginiarsimavavut, neriuutigissavarpullu Naalakkersuisut
inatsisissanik peqqussutinillu saqqummiigaangamik, aamma taama annertutigisunik
sukumiisunillu paasissutissiisarnissaat.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Allanngortitsisinnaanermut akisussaaneq pillugu
inatsisit, januar-ip aallaqqaataani 1987-imi Namminersornerullutik Oqartussanut
nuunneqartut iluarsiivigineqarnerannut, Akulliit Partiiat
isumaqataalluinnarpoq; Akisussaanermi ullormit tassannga aallartippoq.
Paasivara, Inuussutissarsiutinut, Angallannermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq aamma Ilisimatusarnermut ministeri
isumaqatigiissuteqarsimasut, Danmark-ip nunattalu akornanni
nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut tunngasut pillugit nassuiaasiussasoq.
Tassungalu atatillugu misissuataarsimavara Ataatsimiititaliap
misissueqqissaarneq pillugu nalunaarusiaa. Ataatsimiititaliaq erniinnaq
isummersimavoq qangaaniilli pasitsaassimaneqartutut, tassa Naalagaaffik
kisermaassiuaannarsinnaanngitsoq nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut
tunngasutigut.
Ataatsimiititaliap inassutai uku
isumaqatigilluinnarpakka:
Inatsisiliornermut
allaffissornikkullu ingerlatsinermut oqartussaanerup tamakkiisup,
Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarnissaanut inatsisitigut
tunngavissiuussisoqassasoq.
Inatsimmi piginnaatitsissutaasumi
nutartikkami akisussaanini Naalagaaffiup nassuerutigissagaa, tassa
Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigalugit una qulakkeerneqassasoq:
Qaammataasatigut inissaqartariaqarnermut piumasaqaatit
akornutaassanngitsut, nalunaarasuar-tarnerup Naalagaaffeqatigiit iluanni
allanisulli, nalunaarasuartarnertut ingerlanneqarnissaannut.
Nuannaarutigaara ataatsimiititaliap inassutai
Naalakkersuisut tapersermatigik, taamaalilluta sunniutissaanut
aaqqiissutissatut imm. 21-p aamma 22-p oqaluuserinerisigut apeqqut inaarutaasumik
iluarsiivigisinnaassammat.
Imm. 21-p 22-llu oqaluuserinerisigut, taamalu
aamma imm. 20-p oqaluuserineratigut, kiisalu siornatigut
seminareqartitsisarsimanerit nalunaarasuartaatitigullu attaveqarneq pillugu
ilisimatitsissutaasimasut tunngavigalugit, malunniukkiartulerput teleteknikkip
iluani periarfissat imaannaanngilluinnartut tupinnartullu inunnit
pilersitaasut. Aammami oqaatigineqarpoq, periarfissanut killiliisutuaq tassaasoq
ilinniartitaaneq. Taamaalilluni inuusuttut teknikkimut piginnaaneqarluartut
imaannaanngitsorsuarmik periarfissaqalissapput.
Tamanna Akulliit Partiianit assut
iluarisimaarparput, tassa suliffissanik nutaanik pilersitsinissaq,
minnerunngitsumillu inuusuttut nunanit allaneersut naligalugit
ilinniartitaasinaanissaat eqqarsaatigalugit. Nalunaarasuartaatitigut
attaveqarnerup siunissami iluaqutaalluarnissaa periarfissallu
atorluarneqarnissaat neriuutigissavarput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattuseqatigiinnit oqartussaffiit akisussaaffiillu
assigiinngitsut ilaannakuusumik, tamakkiisumilluunniit Namminersornerullutik
Oqartussanit tigujartuaarneqarnissaat tunngaviatigut isumaqatigaarput,
taamatullu tigooraanermi siusinnerusukkut akisussaaffiit tigoorarneqarsimasut
qiviarneqanngitsoortariaqanngillat, aammalu misilittakkat taakkualu
malitsigisaat isiginiarneqartariaqarput. Minnerunngitsumillu nammaattat
qajannaassusiat nammassinnaassutsillu nalilersorneqartarnissaat
pisariaqarluinnartoq eqqaamasariaqarmat.
Tassami assersuutigiinnarsinnaavarput maannakkut
atuarfeqarfimmi peqqinnissaqarfimmilu pissutsit qanoq ilungersunartiginerat.
Akisussaaffiimmi pisinnaatitaaffiillu tamatigut
akeqanngitsumik tiguneqarneq ajortut nalunngilarput, tamatumanilu
inatsisissatut siunnersuut soorunami danskit Naalagaaffiannut aningaasatigut
sunniuteqartussaangitsoq oqaaseqaatini erseqqippoq, taassumallu saniatigut
erseqqissumik oqaatigineqarsimanngilaq, Inatsisartut siunnersuut
Namminersornerullutik Oqartussanut aningaasatigut qanoq
sunniuteqarumaarnersoq, taamaallaalli ilaatigut oqaaseqaatini imatut
allassimasoqarpoq:
Ailaatigullu suliassat akisussaaffeqarfiillu
aningaasartuutaasussaanngitsut nuunneqarnissaat pineqarmat, ataatsimoortumik saniatigut
tapiissuteqartitsisussaanngitsoq@ -
aamma:
ANaalagaaffiup taamatuttaaq pisussaaffigissallugu
Kalaallit Nunaata qaammataasatigut iluaquteqarniarnerani
ajornartorsiutaalersinnaasut iluarsiiviginiartarnissaat, ilanngullugit
tamatumunnga atasumik aningaasatigut imaannaanngitsumik
ajornartorsiutaalersinnaasut@.
Taamaattumik Kattusseqatigiit sinnerlugit
Danmark-imi Kalaallit Nunatsinnilu nalunaarasuartaatitigut pissutsit pillugit
ataatsimiititaliap inassutigisai, siunersuutaalu isumaqatigaakka Naalakkersuisunullu
ininnersuussutigissallugu, taakkua sapnngisamik malinniarneqarnissaat
nunatsinni, nunatsinniillu qaammataasatigut attaveqarnerup, maannamut
siunissamilu, danskit isumaqatigiissutaat atuuttut naapertorlugit
ingerlanneqassasut, nunatsinni qaammataasatigut attaveqarnerup
ingerlaannarnissaa, aammalu aningaasatigut nunatsinnut
sunniuteqapilunnginnissaa qulakkeerniarlugu.
Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut inassutaat
akuersaarpakka.
Peter Grønvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut,
Niuernermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoq:
Soorlu saqqumiussininni oqartunga, Naalakkersuisut
danskit Naalakkersuisuinik qanimut uani suliassami suleqateqarlutik
sulisimapput. Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu, Kalaallit Nunaanni
Folketingip inatsisissaanut, inatsisartut uani oqaaseqarnerminni tamakkiisumik
akuersaarnerat, Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigissavara.
Mianerisassat sumiittut, aamma partiit oqaaseqartuinit
uparuarneqartut, Naalakkersuisunit maluginiarsimasavut tamaasa,
Ilisimatusarnermut ministeriaqarfimmut anngutissavavut neriulluta taakkua
mianeralugit Folketingip inatsit una saqqummiunneqartussaq akueriumaaraa.
Qujanaq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Taamaalillunilu oqaluuserisassaq imm. 20,
naammassivoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.