Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 20-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 29. september 1997 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassaq immikkoortoq 20.

 

Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu Kalaallit Nunaannut inatsisissatut missi-ngiummut Inatsisartut oqaaseqaataat.

(Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersui­soq)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Peter Grønvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaqati­giinnermullu Naalakkersuisoq:

Namminersornerulerneq pillugu inatsimmi normu 577-imi, 29. november 1978-imeersumi, ' 7 naapertorlugu, Naalagaaffimmi oqartussaasut, Namminersornerullutik Oqartussat isumaqatigiin­niarfigereerlugit, akuersineratigut suliassaqarfiit inatsimmut tapiliussami allassimanngitsut, Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarnissaat aalajangersinnaavaat. Suliassaqarfiit suut Namminersornerullutik oqartussanut nuunneqarnissaannut aalajangiiniarnermi apeqqutaasarpoq, naalagaaffeqatigiinnerup innimigineqarnissaa, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat Kalaallit Nunaannut tunngarpiartunut annertuumik sunniuteqartuunissaat.

 

Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut sullissinermullu akisussaaneq, Namminersornerullutik Oqartussanut inatsit piginnaatitsissutaasoq naapertorlugu, tunniunneqar­poq januar-ip aallaqqaataani 1987 aallarnerfigalugu. Tele Danmark A/S akuersissummik tunineqarnermigut pisussaatitaavoq, Kalaallit Nunaata nunarsuattalu sinnerata akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq isumagissallugu.

 

Ilisimatusarnermut ministerilu Nuummi 1995-imi ataatsimeeqatigiinnitsinni, Danmark-imi nalunaarasuartaatitigut kisermaassiunnaarnissap pigaluttualernera pissutigalugu, Kalaallit Nunaata nunallu allat akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq oqaluuseraarput. Oqallinnit­ta kinguneranik isumaqatigiissutigineqarpoq Danmark-ip Kalaallit Nunaatalu akornanni nalu­naarasuartaatitigut pissutsit pillugit ataatsimiititaliaq nalunaarusiussasoq. Kingusinnerusukkut Ilisimatusarnermut ministerilu isumaqatigiippugut ataatsimiititaliaq nassuiaammik saqqummius­sitinnagu, aammalu inatsisiliortariaqarnerit naammassitinnagit, Kalaallit Nunaata nunallut allat akornanni nalunaarasuartaatitigut ataaveqarnermut tunngasut oqaluuserineqarunnaarallassasut.

 


Danmark-ip Kalaallit Nunaatalu akornanni nalunaarasuartaateqarneq pillugu ataatsimiititaliaq nalilersuinermini angusani pillugit nalunaarusiorsimavoq taaguutilimmik: AKalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni siunissami nalunaarasuartaateqarnermut tunngasutigut suleqatigiiffiu-sartussat pillugit nassuiaat@.

 

Danmark-imi kisermaassiunnaarnissap kingunerisaanik Naalagaaffiup Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni, nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ingerlanneqarneranik kiser-maassinerata ingerlatiinnarnissaa ajornakusuulissaqisoq ataatsimiititaliap piaartumik inerniliup­paa.

 

Ataatsimiititaliap tamatuma kingunerisassaanik oqallisiginninnera inatsisiliornermut allaffisor­nikkullu ingerlatsinermut oqartussaanerup tamakkiisup, Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqaernissaannut inatsisitigut tunngavissiisoqarnissaanik inassuteqarnermik kinguneqarpoq, taamaalilluni Namminersornerullutik Oqartussat namminneq aalajangersinnaalissammassuk nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq ingerlatseqatigiiffimmit ataatsimit kisermaassisitaasumit ingerlanneqassanersoq, imaluunniit inatsisiliortoqassanersoq Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit avammut, Kalaallit Nunaatalu nammineq iluani nalunaarasuartaatitigut attaveqar-   neq tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit namminersortunut tunniunneqarsinnaanersoq.

 

Inatsimmi piginnaatitsissutaasumi Kalaallit Nunaata qaammataasami inissaqartariaqarneranut piumasaqaatit nalunaarasuarnerup, naalagaaffeqatigiit iluanni allanisulli ingerlanneqarnissaa-  nut akornutaannginnissaanik, Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigalugit qularnaarinis-samut, Naalagaaffiup akisussaanerminik nassuerutiginninnissaa ataatsimiititaliap aamma inassutigaa.

 

Nunatta Inatsisartuini Folketing-imilu inatsisiliorneq pisariaqartoq naammassineqarniassammat Naalakkersuisut ataatsimiititaliap inassutai akuersaarpaat. Tamatuma kingorna Ilisimatusarner­mut ministeriaqarfiup, Ministeriuneqarfik aqqutigalugu, nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu Kalaallit Nunaannut inatsimmik piginnaatitsissutaasussamik siunnersuummik saqqum­miussaqarsinnaasimavoq. Oqaluuserisassaq manna inatsisip piginnaatitsissutaasup allanngortin­neqarnissaanut tunngassuteqarpoq, ullormullu oqaluuserisassani imm. 21 aamma 22 tassaallutik allannguutip malitsigisaanik uagut Inatsisartuni peqqussutitsinni allanngortitassavut.

 

Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu inatsisissamut siunnersuut maanna saqqmmiunne­qartoq, tassavoq 1986-imili nalunaarasuartaateqarneq pillugu inatsisiliorsinnaatitaanerup oqartussaanerullu tunniunneqarnerata malitsigisaa.  Kisianni Danmark-imi pisortaqarfiit kissaati­gisimavaat, ministeriaqarfiit ataasiakkaat pisinnaatitaanermut inatsisiliussasut, taamaammallu Ilisimatusarnermut ministeriaqarfiup toqqarsimavaa, nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq maannamut atuuttumik piginnaatitsissumiit immikkoortilluinnarniarlugu, tamatumalu peqatigi­saanik pisinnaatitaaneq annertusiniarlugu.


Pisinaatitaaneq marlutsigut annertusineqarpoq. Siullermik, Kalaallit Nunaanniit avammullu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut inatsisiliorneq oqartussaanerlu, Kalaallit Nunaata tigussavaa. Aappassaanik, Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atatillugu, Namminersornerullutik Oqartussat piginnaatitaanikkut killilersugaaneri amerlanerpaat atorun­naarsinneqassapput. Kisiannili naalagaaffimmi oqartussaasut pisinnaatitaapput namminneq nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut ingerlatsinissaminnut, aatsaalli tamanna pisinnaalluni naalagaaffimmi oqartussaasut namminneq iluminni attaveqarnissamik pisariaqartitsippata, nalinginnaasumik attaveqaateqarnermi naammassineqarsinnaanngitsunik.

 

Radiukkut attaveqarneq aammalu radiukkut frekvensit sorliit atugassiissutigineqartarnissaat pillugit, inatsisiliorneq tamatumalu allaffissornikkut aqunneqarnera Naalagaaffiup suli akisus­saaffigai.

 

Aamma Naalagaaffiup akisussaaffigaa imaatigut ajutuulersoqartillugu, upalungaarsimanissamul­lu sullissinermi akisussaanerup isumagineqarnissaa. Imaatigut ajutuulersoqartillugu isumannaal­lisaanermullu tunngatillugu, Inatsisartunut ilisimatitsissutitut ilanngunneqarpoq, nalunaarasuar­taaserinerup iluani pilersuinissaq, atuisartullu pillugit pissutsit ilaanni allannguutissat pillugit inatsisip allanngortinneqarnissaanik siunnersuut. Tamatumani pineqarpoq inatsit normu 466, 12. juni 1996-imeersoq, Kalaallit Nunaannut atortuunngitsoq. Inatsisissamut siunnersuut ingerlatse­qatigiiffimmut pilersuisussaatitaasumut tunngavoq. Pissutsit imaalerput; Sinerissami radioqarfin­nik nunamilu radioqarfinnik, aammalu naalaartumik pigaartoqarnermik, tunngaveqartumik imaatigut ajutuulernermi upalungaarsimanissamillu, sullissinerit, qaammataasatigut nunarsuaq tamakkerlugu imaani ajutuulernermi upalungaarsimanissamillu sullissinerit eqqunneqarnerat peqatigalugu sivisuumik ingerlagallassallutik.

 

Radiukkut attaveqarneq pillugu inatsimmi suut iluarsisariaqarnersut allanngortittariaqarnersullu qulaajarniarlugit, Ilisimatusarnermut ministeriaqarfik Telestyrelsilu suleqatigalugit misissuinerit aallartinneqarput.

 

Aammattaaq qaammataasami inissap inuiaqatgiinnit kalaallinit atorneqarsinnaanerata qularnaar­neqarnissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaaffiat pillugu naalagaaffeqatigiinnerup iluani suleqatigeeriaasissami killissarititaasut, imarisaalu qulaajarniarlugit Ilisimatusarnermut minsteriaqarfik Telestyrelsilu peqatigalugit suliniartoqalerpoq.

 


Aamma inuiaqatigiit kalaallit qaammataasatigut aallakaatitsinermi inissaqarnissaata qularnaarne­qarnissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaaffiat pillugu, naalagaaffeqatigiinnerup iluani suleqatigeeriaasissat killissai imarisassaalu aalajangiunniarlugit, Ilisimatusarnermut ministeriaqarfik Telestyrelsilu peqatigalugit iliuuseqartoqarpoq. Ullumikkut qallunaat qaamataa­satigut nunarsuaq tamakkerlugu suleqatigiinnermi sunniuteqarnerat, Telestyrelsi Tele Danmarki­lu aqqutigalugit pisarpoq.

 

Pingaaruteqarsinnaavoq malugissallugu 1951-imi qallunaat amerikamiullu, illersornissaq pillugu isumaqatigiissutaanni aalajangersakkat allanngortinnagit nangiinnarneqarmata. Kisiannili attaveqaatit tamat atugassaat annerpaamik atorneqaqqullugit sakkutooqarfinni attaveqaateqarner­mik, sullissinermillu pilersitsinissamik ingerlatsinissamillu, soqutiginninnertik Naalakkersuisut ersersikkusuppaat.

 

Taamatut oqaaseqarluta, Naalakkersuisuniit inassutigissavarput Inatsisartut isumaqatigalugu nalunaarutigissagaat, inatsit piginnaatitsissutaasoq qallunaat Folketing-ianni akuerisassanngorlu­gu saqqummiunneqassasoq, taamaalilluni Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat, Kalaallit Nunaanni aamma maanngaanniit avammut nalunaarasuartaateqarneq pillugu, inatsisi­liornikkut allaffitsigullu aqutsinikkut tamakkiisumik oqartussaasunngortillugit. Pilersaarutit malillugit Folketing-ip inatsit januar-ip aallaqqaataani 1998 atulersinnaanngorlugu akuersissuti­gisinnaassavaa.

 

Inatsisartut suleriaasianni ' 39, Imm. 1 naapertorlugu, inatsit piginnaatitsissut una ataasiaannar­luni oqaluuserineqassaaq.

 

Cecilie Vahl, Siumup oqaaseqartua:

Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu Siumumiit ima oqaaseqaateqarniarpugut:

 

Nunatta avataani attaveqaatit pillugit inatsisiliornikkut ineriartortitsinerit ilaatigut pissutigalugit, inatsisissaq manna suliarineqarpoq.

 

Siumup tungaaniit akuersaarparput, Kalaallit Nunaanniit avammullu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut inatsisiliornerup oqartussaanerullu Nunatsinnit, tassalu Inatsisartunit tiguneqar­nissaa.

 

Siumumiit pingaartillugu maluginiarsimavarput Inatsisartut inatsisiliorsinnaalerneratigut, Nunatsinni nunatsinniillu nalunaarasuartaateqarnikkut Tele Attaveqaatit ullumikkut kisermaassi­sussaatitaanerannut tunngatillugu, pisariaqartitsineq naapertorlugu nalilersuisoqarsinnaalissas­soq.

 

Maluginiarparputtaaq nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu inatsisissami matumani, pissutsit marlussuit pingaaruteqartut ilaatinneqanngitsut, kisiannili siunissami qanoq ilusiliiffigi­neqarsinnaanerinik misissuisoqalersimasoq.

 


.           Imaatigut ajutuulersoqartillugu upalungaarsimanissamullu sullissinermi akisussaanerup isumagineqarnissaa, kiisalu

 

.           Qaammataasani inissap inuiaqatigiinnit kalaallinit atorneqarsinnaanerata qularnaarneqar­nissaanik, naalagaaffimmi oqartussaasut akisussaanerannut tunngassuteqartoq.

 

Taakku pillugit Siumup tungaanniit Naalakkersuisunut inassutigissavarput, Naalagaaffimmik Telestyrelsimillu oqaloqatigeeqqittarnissani, Nunatta avammut attaveqaatitigut ullumikkut angusarisimasaasa, siunissami ineriartornermut malinnaanissaminnut periarfissaasa ajorseriann­ginnissaat qulakkeerniaqqullugu.

 

Siumup tungaaniit nuannaarutigaarput saqqummiunneqartut, saqqummiussinermilu tunuliaqu­tarineqartut paasissutissat tunngavigalugit takusinnaagatsigu, suliassaq peqqissaartumik suliari­neqarsimasoq, suliamullu attuummassuteqartut suleqatigineqarsimasut.

 

Suleqataasimasut tamaasa Siumup tungaaniit qutsavigingaarlugit, saqqummiunneqartoq Siumu­miit akuersaarparput.

 

Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:

Danmarkimi ingerlassanik namminersortunut ingerlassisitsileriartornerup kinguneratut, Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqaatinik ingerlatsinermik, naalagaaffiup kisermaassinerata atorunnaarsinnissaa pisariaqarpoq.

 

Naalagaaffiup kisermaassineranik taamatut atorunnaarsitsinikkut Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni, nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ingerlannerata Kalaallit Nunaanni tamakkiisu­mik inatsisitigut aqutsinikkullu oqartussaaffigineqarneranik pisussaaffeqartitaalernissarput, uagutsinni pisariaqarluinnalerpoq.

 

Allannguutissatut siunnersuut saqqummiunneqartoq malillugu oqartussaaffiginninneq taanna tigusussanngorparput.

 

Tamatuma peqataanik uagutsinnut - aammalu danskit naalagaafiannut - pingaartuuvoq nalu­naarasuartaatitigut attaveqarnermi qaammataasanik pisariaqartitanik atugassaqartitaanisssarput. Ukiuni makkunani naammattunik atugassaqarpugut, kisianni qaammataasanik atuinerujussuar­mut sanilliullugu, Kalaallit Nunaat nunaavoq immikkoortoq, naammattumillu atugassaqarniar­nerup isumannaarnissaanut siunissami aningaasartuutaalersinnaasussat ilisamaneqanngillat.

 

Taamaattumik inatsisip allannguutaani matumani pingaartuuvoq, Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni nalunaarasuartaateqarnerup ingerlannerani, Danmark-ip akisussaaqataanerminik attassiuarnissaa naalagaaffeqatigiinnerup sinnerani allanisulli.


Akisussaaqataaneq taanna allanguutissatut siunnersuummi saqqumiunneqartumi ilanngunneqar­poq.

 

Taamaattumik siunnersuut saqqummiunneqartoq Ataasutip tapersersorpaa.

 

Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Danmark-imi Folketing-ip Kalallit Nunaanni attaveqaateqarnikkut inatsisip allanngortinneqarnis­saa pillugu, Inatsisartut oqaaseqarfiginissaa Inuit Ataqatigiinnit ima oqaaseqarfigerusupparput:

 

Namminersornerullutik Oqartussat nunanut allanut attaveqarneq oqartussaaffigilersussaavaat, uumma inatsisip Folketing-imi akuersissutigineqarneratigut, taamaalilluni Nunatsinni nunanullu allanut attaveqarneq tamakkiisumik oqartussaaffigilerlugu. Imaatigullu sillimaniarnerup kiisalu attaveqarnermi maligaasat sorliit atorneqarnissaannut akuersisarnerit naalagaaffiup tigummiin­nartussaallugit.

 

Inuit Ataqatigiinni qularutiginngilarput, Tele Attaveqaatip suliassaq naammassisinnaalluaraa, 1987-imiilli nunap iluani attaveqarnerup ineriartortinneqarnera ullumikkumut ineriartortilluarsi­mavaa, siunissamilu pilersaarutaat malillugit Nunatsinni ineriartortissimavaat piorsarlugillu atuisunut iluaqutaasumik, tamassumalu suli ingerlanneqarnissaa neriuutiginaqaaq atuisunut suli iluaqutaasumik.

 

Naggataatigullu oqaaseqarfigisassaq Inuit Ataqatigiinnit akuersaarlugu oqaatigissavarput, uumalu Folketingimi inatsisip allanngortinniarneranut atatillugu paasissutissarpassuit sukumiisut ilanngunneqarsimasut maluginiarsimavavut, neriuutigissavarpullu Naalakkersuisut inatsisissanik peqqussutinillu saqqummiigaangamik, aamma taama annertutigisunik sukumiisunillu paasissu­tissiisarnissaat.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Allanngortitsisinnaanermut akisussaaneq pillugu inatsisit, januar-ip aallaqqaataani 1987-imi Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqartut iluarsiivigineqarnerannut, Akulliit Partiiat isumaqataalluinnarpoq; Akisussaanermi ullormit tassannga aallartippoq.

 

Paasivara, Inuussutissarsiutinut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq aamma Ilisimatusarnermut ministeri isumaqatigiissuteqarsimasut, Danmark-ip nunattalu akornanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut tunngasut pillugit nassuiaasiussasoq.

 


Tassungalu atatillugu misissuataarsimavara Ataatsimiititaliap misissueqqissaarneq pillugu nalunaarusiaa. Ataatsimiititaliaq erniinnaq isummersimavoq qangaaniilli pasitsaassimaneqartu­tut, tassa Naalagaaffik kisermaassiuaannarsinnaanngitsoq nalunaarasuartaatitigut attaveqarner­mut tunngasutigut.

 

Ataatsimiititaliap inassutai uku isumaqatigilluinnarpakka:

 

Inatsisiliornermut allaffissornikkullu ingerlatsinermut oqartussaanerup tamakkiisup, Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarnissaanut inatsisitigut tunngavissiuussi­soqassasoq.

 

Inatsimmi piginnaatitsissutaasumi nutartikkami akisussaanini Naalagaaffiup nassueruti­gissagaa, tassa Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigalugit una qulakkeerneqassa­soq:

 

Qaammataasatigut inissaqartariaqarnermut piumasaqaatit akornutaassanngitsut, nalunaarasuar-tarnerup Naalagaaffeqatigiit iluanni allanisulli, nalunaarasuartarnertut ingerlanneqarnissaannut.

 

Nuannaarutigaara ataatsimiititaliap inassutai Naalakkersuisut tapersermatigik, taamaalilluta sunniutissaanut aaqqiissutissatut imm. 21-p aamma 22-p oqaluuserinerisigut apeqqut inaarutaa­sumik iluarsiivigisinnaassammat.

 

Imm. 21-p 22-llu oqaluuserinerisigut, taamalu aamma imm. 20-p oqaluuserineratigut, kiisalu siornatigut seminareqartitsisarsimanerit nalunaarasuartaatitigullu attaveqarneq pillugu ilisimatit­sissutaasimasut tunngavigalugit, malunniukkiartulerput teleteknikkip iluani periarfissat imaan­naanngilluinnartut tupinnartullu inunnit pilersitaasut. Aammami oqaatigineqarpoq, periarfissanut killiliisutuaq tassaasoq ilinniartitaaneq. Taamaalilluni inuusuttut teknikkimut piginnaaneqarluar­tut imaannaanngitsorsuarmik periarfissaqalissapput.

 

Tamanna Akulliit Partiianit assut iluarisimaarparput, tassa suliffissanik nutaanik pilersitsinissaq, minnerunngitsumillu inuusuttut nunanit allaneersut naligalugit ilinniartitaasinaanissaat eqqarsaa­tigalugit. Nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup siunissami iluaqutaalluarnissaa periarfissallu atorluarneqarnissaat neriuutigissavarput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattuseqatigiinnit oqartussaffiit akisussaaffiillu assigiinngitsut ilaannakuusumik, tamakkiisumil­luunniit Namminersornerullutik Oqartussanit tigujartuaarneqarnissaat tunngaviatigut isumaqati­gaarput, taamatullu tigooraanermi siusinnerusukkut akisussaaffiit tigoorarneqarsimasut qiviarne­qanngitsoortariaqanngillat, aammalu misilittakkat taakkualu malitsigisaat isiginiarneqartariaqar­put. Minnerunngitsumillu nammaattat qajannaassusiat nammassinnaassutsillu nalilersorneqartar­nissaat pisariaqarluinnartoq eqqaamasariaqarmat.

 


Tassami assersuutigiinnarsinnaavarput maannakkut atuarfeqarfimmi peqqinnissaqarfimmilu pissutsit qanoq ilungersunartiginerat.

 

Akisussaaffiimmi pisinnaatitaaffiillu tamatigut akeqanngitsumik tiguneqarneq ajortut nalunngi­larput, tamatumanilu inatsisissatut siunnersuut soorunami danskit Naalagaaffiannut aningaasati­gut sunniuteqartussaangitsoq oqaaseqaatini erseqqippoq, taassumallu saniatigut erseqqissumik oqaatigineqarsimanngilaq, Inatsisartut siunnersuut Namminersornerullutik Oqartussanut aningaa­satigut qanoq sunniuteqarumaarnersoq, taamaallaalli ilaatigut oqaaseqaatini imatut allassimaso­qarpoq:

 

Ailaatigullu suliassat akisussaaffeqarfiillu aningaasartuutaasussaanngitsut nuunneqarnissaat pineqarmat, ataatsimoortumik saniatigut tapiissuteqartitsisussaanngitsoq@ -

aamma:

 

ANaalagaaffiup taamatuttaaq pisussaaffigissallugu Kalaallit Nunaata qaammataasatigut iluaqute­qarniarnerani ajornartorsiutaalersinnaasut iluarsiiviginiartarnissaat, ilanngullugit tamatumunnga atasumik aningaasatigut imaannaanngitsumik ajornartorsiutaalersinnaasut@.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiit sinnerlugit Danmark-imi Kalaallit Nunatsinnilu nalunaarasuartaa­titigut pissutsit pillugit ataatsimiititaliap inassutigisai, siunersuutaalu isumaqatigaakka Naalak­kersuisunullu ininnersuussutigissallugu, taakkua sapnngisamik malinniarneqarnissaat nunatsinni, nunatsinniillu qaammataasatigut attaveqarnerup, maannamut siunissamilu, danskit isumaqatigiis­sutaat atuuttut naapertorlugit ingerlanneqassasut, nunatsinni qaammataasatigut attaveqarnerup ingerlaannarnissaa, aammalu aningaasatigut nunatsinnut sunniuteqapilunnginnissaa qulakkeerni­arlugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut inassutaat akuersaarpakka.

 

Peter Grønvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaqati­giinnermullu Naalakkersuisoq:

Soorlu saqqumiussininni oqartunga, Naalakkersuisut danskit Naalakkersuisuinik qanimut uani suliassami suleqateqarlutik sulisimapput. Nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq pillugu, Kalaallit Nunaanni Folketingip inatsisissaanut, inatsisartut uani oqaaseqarnerminni tamakkiisumik akuersaarnerat, Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigissavara.

 

Mianerisassat sumiittut, aamma partiit oqaaseqartuinit uparuarneqartut, Naalakkersuisunit maluginiarsimasavut tamaasa, Ilisimatusarnermut ministeriaqarfimmut anngutissavavut neriullu­ta taakkua mianeralugit Folketingip inatsit una saqqummiunneqartussaq akueriumaaraa.

Qujanaq.


Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taamaalillunilu oqaluuserisassaq imm. 20, naammassivoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.