Oqaluuserisassani immokkoortoq 32-1-2-3 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 1.oktober 1997
nal.14.55
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders
Andreassen.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut,
Ilaageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Isumaginninnermi siunnersortissanik
ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik
Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut. Inatsisartut peqqussutaata
siunnersuut Naalakkersuisut sinnerlugit taanna matumuuna saqqummiutissavara.
Isumaginninnermi siunnersortissanik
ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussitissaannut siunnersuut,
inatsisartut 1996-mi ukiakkut ataatsimiinneranni oqaluuserineqarpoq,
naalakker-suisullu saqqummiussaattut iluseqartinneqarluni akuerineqarluni.
Tamatuma kingorna Naalakkersuisut ajuusaarutigalugu paasisimavaat,
peqqussutip kalaallisut oqaasertalersorneqarnera kukkuneqartoq, tassani
peqqussummi ' 28-mi immikkoortoq 2 amigaataammat.
Aalajangersakkap taassuma Naalakkersuisut isumaginninnermi siunnersortit
ilinniagaqanngitsut isumaginninnermi siunnersortit suliassaannik suliaqartinneqartut,
ilinniakkaminnik ingerlatseqqinnissaannut ilinniarteqqinneqarnissaannullu
malittarisassanik aalajangersaanissaannik inatsisitigut
tunnga-vissiuuttussaavai.
Naalakkersuisut erseqqilluinnartumik
siunertarisimavaat ' 28-mi immikkoortup 2-p ilaatinneqarnissaa,
taamaalillunilumi aalajangersakkamut oqaaseqaatit kalaallisuut aamma
suliarineqarsimapput. Taamaattumik kukkunerup taassuma aaqqinneqarnissaa
siunertaralugu peqqussutip allanngortinneqarnissaanik siunnersuut matumuuna
saqqummiunneqarpoq. Taamaalilluni ' 28-mut immikkoortoq 2
isumaginninnermi siunnersortit ilinniagaqarsimanngitsut siunnersortit
suliassaannik suliaqartinneqartut ilinniartinneqarnissaannut ilinniarteqqinneqarnissaannullu
malittarisassanik aalajangersaanissamut Naalakkersuisunut inatsisitigut
tunngavissiisoq ilan-ngunneqarsinnaaqqullugu. Tamatuma kingorna peqqussutip
qallunaatuua kalaallisuualu assi-giilissapput. Inatsisartut peqqussutaa
novemberip aallaqqaataani ukiormanna 1997-mi atortuulersinneqassasoq
siunnersuutigineqarpoq. Allannguutissanut siunnersuut oqaaseqaataalu
innersuutigalugit siunnersuut inatsisartuni akuersaartumik
oqaluuserineqarnissaanut matumuuna tunniuppara.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartut ukiakkut 1996-mi
ataatsimiinneranni oqaluuserisassani immikkoortuni 39-mi peqqussut pineqarpoq
oqaluuserineqarmat Siumut-miit ' 28-mi immikkoortut aappaat ilanngullugu
akuerseqataaffigisimavarput. Tassani siorna peqqussutissappat ' 28-iannut atatillugu immikkoortumut tassunga
oqaaseqaataasut innersuussutigissavagut.
Ajuusaarutigaarput paasinarsimmat
peqqussutip kalaallisuuata allanneqarnerani immikkoortoq taanna
ilanngutinngitsoorneqarsimammat. Tamaattumik inassutigissavarput siunissami
inatsisissat peqqussutissallumi inuiaqatigiinnut ingerlateqqinneqartinnagit
sukumiisumik kukkunersioqqaartarnissaat.
Taama oqaaseqarluta peqqussummi ' 28-ip immikkoortuata aappaata siunnersuutigineqartutut
oqaasertaqarluni ilanngunneqarnissaa siullermeerneqarnerani
aappassaaneerneqarneranilu pingajussaaneerneqarneranilu akuersaarparput.
Naimangitsoq Petersen, Atassutip oqaaseqartua:
Atassut-miit ajuusaarutigaarput
peqqussummi Inatsisartuni aalajangiiffigisimasatsinni kalaallisuuani
kukkussuteqartoqarsimanera takkuitsoorsimagatsigu.
Kultureqarnermut,
Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisup peqqussutissap
oqaasertaata assigiilersinniarlugit saqqummiussaanut matumuuna Atassut-miit
isumaqataaner-put oqaatigissavarput. Isumaginninnermut siunnersortissanik
ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaani nr. 10-mi 31.oktober
1996-meersumi ' 28 peqqussutissap oqaasertai
taamaalilluni aqqinneqartussanngormata.
Pingaartumik ullumikkut nunatsinni
isumaginninnermi siunnersortinik sulisoqarniarnikkut ajornartorsiuteqarpugut
suliat inunnut ataasiakkaanut attuumassuteqartarnerat misigissutsikkut
attuisarmata. Taamaattumik isumaginninnikkut sulisorisat
pikkorissartuarnissaat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq, pingaartumik
nunaqarfinni isumaginninnikkut sulisorisat tamatumani eqqarsaatigalugit.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta
peqqussutissap oqaasertaata iluarsiissutissaattut siunnersuutigineqartoq
Atassut-miit tamakkiisumik tapersersorparput.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Isumaginninnermi
siunnersortinngorniat ilinniartitaanerat pillugu peqqussut ilisimaneqareersutuut
1996-mi ukiakkut ataatsimiinnitsinni akuersissutigereersimavarput.
Ajuusaarnartumilli takuneqarsinnaasutuut ' 28 eqqarsaatigalugu akuersissutigivinneqarneratut
aalajangersagaq isikkoqarunnaarluni naammassineqarsimavoq. Kalaallisoortaani ' 28 immikkoortoq 2, soorlu
oqaatigineqareersutuut peqqussutip naqititerneqarnerani ilanngutinngitsoorneqarsimammat.
Tamanna matumani aaqqiivigineqassammat Inuit Ataqatigiit soorunami
peqataaffigissavarput, taasinissatsinnilu aamma taaseqataassalluta.
Taamatulli oqaaseqareerluta
eqqaamaqqussavarput inatsisartut akuersissutigeriigaat Naalakkersuisut
timitalersortussaammatigit, taamaattumillu taama suliaqarnissaminnik
naalakkersuisoqarfikkaartumik inatsisilerituunik ikigisassaanngitsunik
ikiorteqartinneqareermata. Taamaattumik matumani pisartutut ittut
pinngitsoorsimatinniassallugit naalakkersuisoqarfiit eqqumaniaqqullugit
oqaaqqissaarfigalugillu kajumissaassagutsigit pissusissamisoorluinnarpoq.
Kukkuluttornerit pitillugit periarfissaq iluatsillugu aamma tikkuassavarput Naalakkersuisunut ilaasortat akisussaatinneqarsinnaasarnerat pillugu 1993-mi inatsisiliarisimasarput qulequtaqartinneqarnermigut suli maannamut aaqqiivigineqarsimanngimmat. Tassami siunertarineqanngitsumik inatsisartuni ilaasortat akisussaatinneqartariaqarnerat kukkuluttornikkut qulequtsiunneqarsimammat. Tamanna soorunalumi aamma aaqqinneqartariaqarpoq. Tassa ukua pivakka. Aajuna kalaallisuuani allaqqavoq, tassa saqqaani. Inatsisartut inatsisaat nr. 6 13.maj 1993-meersoq, inatsisartuni ilaasortat akisussaanerat. Taavalu qallunaatuuani allaqqavoq, Landstingslov nr.6 af 13.maj 1993 Landsstyremedlemmers ansvarlighed. Taamaattumik soorunami aamma taanna aaqqinneqaqqullugu maanna eqqaasitsissutigissavarput.
Taamatullu anersaaruluuteqareerluta matumani naak immaqa eqqortumik sullissisoqartaraluarpat tamakku pinngitsoorneqarsinnaagaluartut, uanilu eqqartugarput iluarsineqarniarmat Inuit Ataqatigiit tassa akuersaartumik aappassaaneerinermi aammalu pingajussaaneerinermi taaseqataaffigissavagut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Naluneqanngitsutut isumaginninnermi
siunnersortissanik ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaat 1996-mi
ukiakkut oqaluuseraarput.
Inatsisartut peqqussutaanni pineqartumi
iluarsiissutissatut siunnersuuummi tunngatillugu Akulliit Partiiata paasivaa
peqqussutip kalaallisoortaani kukkuneqartoq, tassa peqqussutip ' 28-ni immikkoortoq 2 mininneqarsimammat.
Kukkussutip taassuma iluarsineqarnissaa
isumaqatigaara soorunami, taamaalilluni peqqussutip qallunaatoortaa
kalaallisoortaalu assigiimmik oqaasertaqalerniassammata.
1997-mi november-ip aallaqqaataanniik
atuutilernissaa aamma isumaqarfigaara pissusissamisoortoq.
Taamatut oqaaseqarfigereerlugu oqaaseqaatima
avataatigut ilassutigilaassavara imaattoq tassa inatsisartut
aalajangersakkatta eqqortumik allakkatigut inissinneqartarnissaat
pisariaqarluinnarmat aammalu tamanna naatsorsuutigilluinnaqqissaartariaqarparput
taamaattassasoq. Tamannalu inatsisiliamut tunngassuteqartut eqqortumik
suliassaraat.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartuni ilaatigut suliassat
tuaviupilulluni nukingiinnarsuaq suliarineqartarnerisa ersiutaasa ilagaat
kukkunerit akueriuminaatsut allatullu ajornartumik soorunami aamma piffissamik
atueqqinnikkut iluarsineqartariaqartartut.
Siullermiilinngilagut inatsimmik
peqqussummilluunniit inatsisartut nammineerluta kukkussuti-gisimasatsinnik
aaqqiiniartarluta matumanilu uppernarsarneqaannarportaaq ilaatigut qanoq qarsupitsigisumik
inatsisartut aamma sulisinnaanerat.
Pinngitsoorusunngilangalu inatsisartuni
avoqqaarlissallunga pingaartumik Atassutip Siumullu gruppe-annut imaanngitsoq
taakkua kisiisa pisuutinniarakkit. Taakkua tassa A-kut S-ilu inuppassuupput
suliassallu qularnanngitsumik akunnerminni agguataartarpaat. Taamaalillutillu
uanniit kisimiittumiit allaniillu ikinnerusuniit piffissaqarnerungaarlutik
sulisinnaallutik. Immaqalu aperisoqarsinnaavoq, taakkuami inuppassuit taama
amerlatigisut sulerisaramik? Taama qarsupitsigisoqarsinnaava?
Kukkuneq matumani pineqartoq peqqussutip
siullermeerneqarnerani 7.oktober 1996-mi suliarineqarmat nalinginnaasumik
oqaaseqaatini ersarissumik ' 28 immikkoortoq 2 nassuiaasersorneqarsimavoq,
kisiannili peqqussummut ilanngunneqarsimanani. Taamaattumik ' 28 immikkoortoq 2 taamanikkulli tunngaviatigut
akuersissutaareeraluartup inatsisartunili sinikataarnermik pissuteqarluni
maanna aatsaat ivertinneqartussap akuerseeqataaffigeqqinnissaa piareer-simaffigivara.
Taamatut sulineq kanngunaqaaq, atuisunullu
ajuusaarnarluni. Taamaattumik suliat peqqissaa-rullugit
piffissaqarfiginerullugillu suliarineqartarnissaat pingaaruteqarpoq.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut
Ilaageqqarnermullu Naalakkersuisoq:
Tassa imaappoq siullermik suliarineqarami
suna tamarmi ajunngilaq pissusissamisullu aamma ingerlanneqarsimavoq,
kisiannili inatsisitut ilusilivillugu atuaqqissaarnerani taanna immikkoortunnguaq
oqallinnermi tunngaviusimasoq nakkartoorsimavoq, immaqami eqqarsartoqarsinnaagaluarpoq,
soormi qallunaatuua ajunngippat allattoqarfitsinninngaannit kalaallisuua
aaqqilaaginnarutsigu. Kisianni inatsisiliorneq inatsisartut suliassaraat,
pinngitsooratalu taamalilluta qaqeqqittariaqarparput akuersitillugit taassuma
ilanngunneqarnissaa. Inatsisiliornermi sulineq taamaattussaavoq taannalu
ataqqineqartariaqarpoq. Soorunami ajuusaartorujussuuvugut taamatut
pisoqarsimaneranut.
Kisiannilu oqaaseqartutigut tamatigut
paasivara, soorunami aamma suliatsinni annilaangatigissanngilarput
kukkussutitsinnik aaqqiissuteqarniarluta saqqummiisariaqartassagatta, unalu
taamaappoq.
Oqaatsit ilaat sakkortuut uani
aninneqarput, soorlu ilaatigut Kattusseqatigiit oqaaseqartuat. Ilaatigut
oqariartaaseqarpugut, pingasut amerlavallaaraangamik aamma igaat
mamarunnaartartut. Immaqa aamma uani kukkunersiuisut amerlavallaarneri
pissutigalugit taamatut pisoqarsimavoq. Soorunami neriorsuutigissavarput
sapinngisannguatsinnik siunissami inatsisiliornermi suliarineqarsimasut,
inerlugillu akuersissutigineqarsimasut sapinngisamik kukkuneqanngitsumik
naqiterneqarnissaat isumagissagatsigu.
Ajuusaarpugut, kisianni
sapinngisannguarput tamaat siunissami kukkuluttortoqannginnissaa
pinngitsoortinniassavarput. Taamaattumik oqaaseqartut taamatut
allangortitsinissamik akuersaarnerat qujassutigaara. Uanilu tassa pineqartoq
oqallisigereersimasarput tassaavoq sooraarum-meeruteqarlutik sulisuunngikkaluartut
kisianni suliassat assigisaannik ingerlataqartut pikkorissartarnissaannik
paragraf-ip immikkoortua ammaassisoq. Taanna kalaallisuaani inatsisiliami
nakkaattoorsimavoq. Taanna
massakkut aaqqipparput. Taannalu tunngavigalugu suliaq ingerlateqqissavarput.
Otto Steenholdt, Atassut:
Siulittaasumut akuereqqugaluarpunga utoqqaanersatut imaluunniit sivisunerpaamik ilaasortaasimasutut ammaatinneqartarnera attavigalugu aammalu Landsting-ip siulersuuneqarfianut ilaasortatuut.
Oqaatsit kattusseqatigiit tungaanninngaanniit aninneqartut akuersaaruminaatsikkaakkit. Oqaatsit ukua isumaqarlunga sakkortuallaamik tunniunneqartut. Tassa oqartoq immaqalu aperiumasoqarsinnaavoq inuppassuarniit ima amerlatigisut sulerisaramik taama qarsupittoqarsinnaava? Ilanngullugulu issuaqqillara, Inatsisartuni sinikataarneq pissutigalugu maanna aatsaat ivertinneqartussaq akuersaarfigissavara. Taavalu aamma taamatut suliniarneq kanngunarpoq, inatsisartunut ataatsimoortunut oqaatigissamaarlugit taakkua eqqortuunngitsut. Uanga maan-ngaanniit qularutiginngilara illerneqassallunga oqaruma, suliagut maani amerlaqaat eqqortumik suliaasut. Kukkuallanneq marluusimappataluunniit taakkua naqissusiisariaqanngillat Inatsisartut imatut oqaatigissallugit sinikataarlutik suliniarsimasut. Taanna inuiaqatigiinnut suliniartuusugut isumaqarpunga aqqutigisariaqanngikkipput, kukkunerli utoqqatsissutigaarput. Taamannak sakkortutigisumik inatsisartut pineqarnerat isumaqarpunga siulittaasut akuersineratigut utertittariaqartoq.
Pingajussaaneerneqarnerani akuersisut: 27
Oqaluuserisaq naammassivoq.