Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 02

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Tallimanngorneq 2. maj 1997 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassat avataatigut - aamma

Oqaluuserisassani immikkoortoq 2.

 

Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat.

(Siulittaasoqarfik)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Ruth Heilmann, Siulittaasup tullia siulleq, Siumut:

Inatsisartut 1997-imi upernaakkut ataatsimiinnerata nangeqqinneranut tamassi tikilluaqqoqippas­si, ataatsimiilluarnissassinnillu kissaallusi. Immikkut tikilluaqqorusuppakka maani sinerissamilu tusarnaartut isiginnaartullu, neriuppugullu ataatsimiinnerput malinnaaffigilluarumaarissi.

 

Ullumikkut oqaluuserisassat ukuupput: imm. aappaat oqaluuserisassat pillugit nassuiaat. Imm. 59, Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut. Naalakkersuisut Siulittaasuannit saqqummiunneqartus­saq, siullermeerneqarnera immaqalu aappassaaneerneqarnera pingajussaaneerneqarneralu, aammalu imm. 62, Inatsisartut Siulittaasussaannik, Siulittaasoqarfiullu ilaasortassaanik qinersi­neq.

 

Ataatsimiinnerup matuma ammarneqarnerani Inatsisartut ataatsimiinneranni peqataasimanngik­kallarnissaq pillugu ukunannga qinnuteqaatit Inatsisartut isummerfigissavaat; Knud Sĝrensen ullumimiit upernaakkut ataatsimiinnerup naammassinissaata tungaanut, Naammanngitsoq Petersen ullumimiit majip 21-iat 1997 ilanngullugu. Tamatumunnga peqatigitillugu Naamman-ngitsoq Petersen-ip sinniisussaa, Pauline Kristiansen Naammanngitsoq Petersenip peqataasin­naannginnerani ataatsimeeqataaqqullugu aggersarneqarsimavoq. Knud Sĝrensenimut tunngatillu­gu sinniisussaa Otto Storch ataatsimeeqataajartorluni kingusinnerusukkut tikissaaq. Sinniisus- saq taaneqartoq ullumikkut ataatsimeeqataanissaminut periarfissaqarsimanngilaq.

 

Aammattaaq Agnethe Davidsenip qinnuteqaataa Inatsisartut isummerfigissavaat. Agnethe Davidsen Inatsisartunut ilaasortaanerminit ullumimiit tunuarnissani kissaatigaa, qinnuteqaammi allassimavoq, Agnethe Davidsenip Nuummi borgmesteriunini kisiat ingerlanniaraa. Agnethe Davidsenip qinnuteqaammini allappoq Inatsisartunut ilaasortanut tamanut suleqatigilluarsimasa­minut ajunngitsorsuarmillu pineqartarnerminut uummamminik pisumik qujalluni. Tamatumun-nga peqatigitillugu Inatsisartut sulilluarnissaannik kissaallugit.

 


Agnethe Davidsenip qinnuteqaatigaa, sinniisussani Laannguaq Lynge ataatsimeeqataaqqullugu aggersarneqassasoq, Inatsisartunut ilaasortatut peqataaqqullugu, qinigaaffiup atuuttup naanissaa­ta tungaanut. Inatsisartut sinnerlugit matumuuna Agnethe Davidsen Inatsisartuni ataatsimiititalia­nilu immikkut ittumik, Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami sunniuteqarsimanerujussua pil- lugu qujassuteqarfigissavara.

 

Siulittaasoqarfiup qinnuteqaatit akuersissutigai, tamannalu naammassineqarpoq Inatsisartunut ilaasortat peqataasinnaannginnerminnik qinnuteqaataasa Inatsisartunut akuersissutigineqarnissaat sillimaffigalugu. Taamatuttaaq Siulittaasoqarfiup sillimaffigaa, sinniisussat qinigassaassuseqar­nerat pillugu Qinersinerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersaartumik  isummersi­manera. Sinniisussatut qinigaasinnaassuseqarnerat misissorneqarpoq, Inatsisartut Naalakkersui­sullu pillugit Inatsisartut inatsisaanni ' 8 imm. tallimaat kiisalu suleriaatsimi ' 17 aamma 18 naapertorlugit. Ataatsimiititaliap Inatsisartunut inassutigaa sinniisussat akuersissutigineqassasut.

 

Tulliullugu Siulittaasoqarfiup Inatsisartunut inassutigissavaa qinnuteqaatit sinniisussallu qinigassaassuseqarnerat akuersissutigineqassasut.

 

Akuersissutigineqarput. Pauline Kristiansen aamma Laannguaq Lynge inussiarnersumik qinnuvi­gissavakka maani ataatsimiittarfimmi issiavissaminnut ingeqqullugit, Inatsisartut upernaakkut 1997-imi ataatsimiinnerannut sinniisussat tikilluaqqussavakka. Taamatuttaaq Magnus Berthelsen 1996-imi oktoberimi Inatsisartut ataatsimiinneranni ullormi kingullermi ilaasortanngortoq tikilluaqqussavara. Inatsisartuni suleqatigiilluarnissatsinnut tikilluaqquakkit.

 

Inatsisartut Siulittaasuata tulliatut saqqummiussinissara pillugu kissaatigissavara, Siulittaasoqar­fimmi aamma ilaasortaq Hans Enoksen ataatsimiinnermik aqqutseqqullugu.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Hans Enoksen, Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.

 

Ruth Heilmann, Siulittaasup tullia siulleq, Siumut:

1997-imi upernaakkut ataatsimiinnissatsinnut Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutit 60-it tigusimavagut. Naalakkersuisuniit 33-it, taakkunanngali 13-nit tunuartinneqarsimapput. Siulittaa­soqarfiup suleriaatsimi ' 29-i naapertorluinnarlugu suliassat siunnersuutillu Inatsisartunut nassiunneqarsimasut nalunaarsorsimaffiat tamanut takusassiarisimavaa. Suleriaasitsinni ' 30 malillugu siulittaasoqarfik aalajangersinnaavoq siunnersuutit tunuartinneqarsinnaaneri pillugit Inatsisartunut inassuteqarnissamik. Inassuteqaatit Inatsisartunut saqqummiunneqartussaapput tassani oqallisigeqqaarnagit aalajangerneqassammata - siunnersuutit tunuartinneqassanersut.

 


Siulittaasoqarfiup inassutigissavaa nalunaarsorsimaffik tamanut takusassiarineqartoq innersuus­sutigiitigalugu Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaat pingasut tunuartinneqassasut, taaneqartut inatsisiliornermut attuumassuteqanngimmata. Saniatigut ilaasortat siunnersuutaat marluk Siulttaasoqarfiup isumaliutigeqqissaarniarlugit aalajangersimavoq, qanoq sumilu suleriaqqinnis­saat pillugit aalajangernissaq pitinnagu. Ilaasortat siunnersuutaat arfinillit Naalakkersuisunit allakkatigut akisassanngorlugit innersuussutigineqarsimapput. Ilaasortat siunnersuutaat marluk apeqquteqaatitut suliarineqassasut inassutigineqarpoq, ilaasortallu siunnersuutaat taallimat siunnersuutitut aalajangiiffigisassatut Inatsisartunut saqqummiunneqarsimapput , suleriaasitsinni ' 30 imm. aappaat aamma imm. pingajuat naapertorlugit. Ilaasortat siunnersuutaat allat ataatsi­miititalianut 14-iusunut suliassanngorinneqarsimapput, isumaliutissiissutillu taakkua saqqumius­sassaat inimi maani suliarineqarumaarput.

 

Inatsisartut 1996-imi ukiakkut ataatsimiilerneranni eqqartorpara inatsisissatut peqqussutissatullu siunnersuutit paasissutissatut saqqummiussat il.il. immikkut naqinnerat atorlugit allanneqartar­nerat misilinneqassasoq. Maannakkut tamanna atuutilivissimavoq, tamatumunngalu peqatigitillu­gu ilusissaat piumasaqaataalerluni. Tamanna pillugu matumani ataatsimiinnissaq sioqqullugu pisortarqarfiit tamarmik ilisimatinneqarsimapput, ilusissaat ilanngullugit. Ataatsimmiinerit pilersaarusiorfigineqarneri eqqarsaatigalugit Siulittaasoqarfik aalajangersimavoq, Inatsisartut ataasinngornikkut marlunngornikkut pingasunngornikkullu ataatsimiittassasut. Taamaalilluni sapaatip akunnerani ullut allat ataatsimiititaliat ataatsimiinneranut, politikkikkullu sulissutigisat allat pillugit, ataatsimiinnernut atorneqarsinnaassammata.

 

Inatsisartut ataatsimiinneri tamarmik nalunaaqutaq ataatsinut aallartissapput, tamanna pillugu allanik aalajangiisoqarsimanngikkaangat. Siornatigut tallimanngornikkut apeqquteqaatit maanna pingasunngornikkut apeqquteqaatinngortinneqarput, apeqqutit oqallisigineqarnissaat kissaati-gineqartut, Inatsisartut Allattoqarfiannut tunniunneqartassapput. Apeqqutit kingusinnerpaamik marlunngornermi nalunaaqutaq sisamanut (16.00) tuniunneqartut sapaatip akunnerani tullermi pingasunngorneq nallertinnagu akissuteqarfigineqarnissaat naatsorsuutigineqarsinnaapput. Taamaalillunilu aamma sapaatip akunnerani taaneqartumi pingasunngornermi Inatsisartuni oqallisigineqarsinnaallutik.

 

Suleriaatsip allanngortinneratigut ukiakkut ataatsimiinnermi Inatsisartuni akuersissutigineqar­neratigut, oqaluuserissat majip 14-niat ilanngullugu maani takuneqarsinnaapput. Inatsisartut Allattoqarfiat ingerlaavartumik inatsisit inissitsitertassavai, siunnersuutit suliassallu allat piareersimanerat malillugit. Ataatsimiititaliat ataatsimiinnissaat pillugit tulleriinnilersuineq Inatsisartut allattoqarfiata torsuusaani siornatigutut takuneqarsinnaavoq, sooq-unami ilaasortat tamarmik immikkut ilisimatinneqartassapput, taamatullu siunnersuuteqartut partiillu oqaase-qartartui, ataatsimiititaliat ataatsimiinnerani peqataanissaminnut periarfissaqarlutik, ataatsimii-titaliani ilaasortaanngikkaluarunilluunniit.

 

Taama oqaaseqarlunga inassutigissavara, ullormut oqaaluuserisassat siunnersuutit taamatut iluseqartillugit akuerineqassasut.


Oqaluuserissassaq ataatsimiinnerup ingerlanerani pisariaqartinneqalissappat qaqeqqinneqaru­maarpoq.

 

Jonathan Motzfeldt, Siumup oqaaseqartua:

Siumut-miit ullormut oqaluuserissassanut nassuiaat manna saqqummiunneqartoq, tusaatissatut tiguarput, ukuninngalu oqaaseqarfigissallugu.

 

Nalunngilarput Inatsisartut ataatsimiititaliaasa amerlaqisut, Inatsisartut ileqquusumik ataatsimiin­nissaat suliassat suliarineri maannamut ingerlatereersimagaat. Taamaattumillu naatsorsuutigi­gaarput upernaaq manna ataatsimiinneq pilersaarutigineqartut, junip aallartilaarnerani naam-massineqarsinnaassasoq. Taamaattumik pisariaqassaaq partiit ataatsimiititaliami, ilaasortaminnik allanngortiterisut sapinngisamik piaartumik Siulittaasoqarfimmut nalunaarnissaat, kikkut ataatsimiititaliami ataasiakkaani ilaasortassatut toqqarsimanerlugit. Tamanna pingaaruteqarluin­nartutut isigaarput, ataatsimiititaliat sulinerat akornuteqanngitsumik ingerlaqqissinnaaniassam­mat.

 

Taamaattumik ulluni aggersuni ileqquusumik ullut ataatsimiiffissat ulapaarfioqalutik suliffiusus­saapput. Isumaqatigiinniartarnerit assigisaallu eqqarsaatigalugit. Tamanna Siumut-miit piareersi­maffigaarput peqataaffigissallugu, aammalu akuersaarparput oqaluuserisassat tamatuma kingu­sinnerusukkut sammineqaqqinnissaa sukkulluunniit siulittaasoqarfimmit iserfigineqartassappat.

 

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Oqaluuserisassat pillugit Atassut-minngaanit naatsumik imatut nalunaaruteqassaanga:

oqaluuserissat pillugit nassuiaat Atassut-miit misissorluareerlugit Inatsisartut 1997-imi upernaak­kut ataatsimiinnissaat Inatsisartunut ilaasortanit aammalu naalakkersuisoqarfinniit oqaluuserine­qartussatut tiguneqarsimasut Atassut-miit akuersissutigaagut.

 

Atassut-miit ataasiarata Inatsisartunut ilaasortanut oqaluuserisassanngortinneqarsimasut, allaffeqarfikkut akineqaannartarnerat uparuartarsimavarput. Matumuuna Atassut-miit malugini­arparput Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutigineqartartut tamangajammik oqaluuserisassat ilanngunneqarsimasut, tamannalu assut iluarisimaarparput.

 

Periarfissaq manna iluatsillugu, maani najuuttut tamaasa atorfilittagullu tikilluaqquakka aamma­lu qilanaarpugut, Inatsisartut sulineranni ataatsimiititalianilu assigiinngitsuni suleqatigiinnissa­mut. Maannakkut periarfissaq iluatsillugu Agnethe Davidsen uaguttaaq suleqatigisimaneranut Atassut-miit qutsavigaarput, aammalu sinniisussatut maanga akuerineqarlutik takkuttut aamma suleqatiginissaanut qilanaarluta tikilluaqqullugillu pilluaqquagut. Qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat matumani saqqummiunneqaqqammersoq, Inuit Ataqatigiit ataatsimut isigalugu, tassanilu aamma inassutigineqartut akuersaarsinnaavagut, kisianni Inuit Ataqatigiit-niit oqaluuserisassanngortinniagarput ataaseq, tassa tunuartinneqartussatut inassute­qaatigineqarsimammat taanna naammaginnginnatsigu, matumuuna nalunarutigissavarput. Tassa tassani eqqarsaatigineqarpoq, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit nammineq uanga siunnersuutigisaqar­figisimasara, tassalu; Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissuisa nakkutilliiviliuunne­qarnissaannut imaqartumik siunnersuutigisara. Taanna tunuartinneqartussatut Siulittaasoqarfim­minngaaniit Inatsisartunut matumani inassutigineqarpoq, kisianni tassunga atatillugu Inuit Ataqatigiinninngaaniit inussiarnersumik Siulittaasoqarfimmut qinnutigissavarput oqaluuserisas­sanut ikkunneqarnissaa, tassami ilisimaneqareersutuut aamma ukiaq tamannarpiaq siunnersuuti­gisimagaluarpara. Kisianni taamani allakkatigut Naalakkersuisut Siulittaasuannit taamaallaat akineqaannarsimavoq, taamaattumillu aamma maani inimi eqqartorneqarsimanani.

 

Ataatsimiinnerup matumani ingerlanerani Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissui aktieselskabinngorsimasut arlallit oqaluuserisussaavagut, tassa ataasinngorneq majip 12-luani KNI A/S pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut sammisussaavarput Naalakkersui­suninngaaneersoq. Tassaniippullu Namminersornerullutik Oqartussat aktieselskabiutai arlallit, aamma oqaluuserisassaneereersut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit-niit pissusissamisoorsorivar­put Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissui aktieselskabinngortinneqarsimasut pillugit, aammalu tassunga tunngassuteqartunik siunnersuutigisimasarput pullanneqarsinnaasoq, aammalu maani inimi oqalusserineqarsinnaasariaqartoq.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:

Matumuuna siunnersuutiginiarpara ataatsimiinneq unitsinneqarallassasoq, politiit nalunaarsi­mammata qaartartumik qaartitsisoqarniartoq. Taamaalilluni ataatsimiinneq unikkallarpoq.

 

.......

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:

Ataatsimiinneq ammaqqippoq. Siullermik oqaatigissavara, maaanga nalunaaruteqartoqarsima­nera assut ajuusaarnarmat, tassami maani nunami taama eqqissisimanartigisumi inooqataaf-fitsinni aammalu inuit kikkut tamat oqarsinnaatitaaffianni qununatik oqarsinnaatitaaffiini, taamatut qunusaaruteqarsimaneq akuersaarneqarsinnaanngimmat, inuiaqatigiinnillu mitaller­nerulluni. Neriuppunga kingorna taamaaliortoqanngisaannassasoq. Qujanaq.

 

Taavalu massakkut partiit oqaaseqartuinut uteqqissaagut.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:


Oqaluuserisassat pillugit nassuiaammi siunnersuutit pingasut, inatsisiliornermi attuumassute­qannginnerat pissutigalugu tunuartinneqarnissaannik inassut Akulliit Partiiat sinnerlugu akuer­saarpara. Aammattaaq Siulittaasoqarfimmiit naliliinerit qinnuteqaatillu isumaqatigalugit.

 

Inatsisissatut peqqussutissatullu siunnersuutit saqqummiussinermi allakkiat il.il. immikkut naqinnerit atorlugit allanneqarnissaannik, siornatigut misiliisimaneq taanna atuutilivissimasoq, tamatumunngalu peqatigitillugu ilusissaat piumasaqaataalersoq, tusaatissatut tiguara. Ataasinn­gornermiit pingasunngorneq ilanngullugu Inatsisartut ataatsimiittarnissaannut siulittaasoqarfiup aalajangersimanerat akuersaarpara, tassa suliassat eqqissilluni misissuiffigineqarsinnaalernerisi­gut anguneqarsinnaassammat oqaluuserisassat peqqissaarnerulluni oqaluuserneqartarlernissaat. Isumaqarama aaqqissuussinermi atuuttumik kikkut tamarmik aalajangeeqataasinnaanissaannut siumut alloriarnerusoq annertooq. Partiit oqaaseqartartuisa ataatsimiititaliani ilaasortaqanngitsut ataatsimiititaliat ataatsimiinnerini peqataalersinnaanissaat, assut qujarullugu tiguvara, tamanna ilorraap tungaanut alloriarneruvoq.

 

Taama naatsumik oqaaseqarlunga oqaluuserisat pillugit nassuiaat matumuuna akuersaarpara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiit sinnerlugit upernaamut ataatsimiinnissamut siunnersuutigisama 16-iusut ilaasa marluk, tassalu nunaqarfinnut naalakkersuisoqalernissaanik, aammalu nunaqarfinni aqutsisut siulittaasuisa aalaakkaanerusumik atuutsinneqarnissaannik siunnersuutima allakkatigut akineqar­nera naammagivinngikkaluarlugu, taamaattoq piffissami aggersumi nunaqarfiit ineriartortinne­qarnerat, nioqqutissatigullu pilersorneqarnerat allarpassuartigullu isumagineqarnerat malinnaaffi­gissuakka. Minnerunngitsumik julip arfineq-pingajuaniit nunaqarfiit pillugit isumasioqatigiinnis­sap, Kangerlussuarmi ingerlanneqartussap qanoq angusaqarfigineqarnissaa pingaartumik malinnaaffigiumaarpara.

 

Inatsisartunut ilaasortat qinigaaffimminni pinngitsooratik innuttaasunik tusarniaasarnissaat, tamanut ammasumik ataatsimiisitsinikkut qnikkat innuttaasullu imminnut qaninnerusumik suleqatigiinnissaat siunertaralugit, siunnersuutigisama kinguartinnera paasiuminaatsippara. Tassami ajoraluartumik qinikkat ilarpassui tamanut ammasumik ataatsimiititsinissaminnut kajumissuseqarneq ajormata. Sooq-unami taamaaliorumaneq ajortut pinngitsaalineqassanngillat, kisianni isumaqarpunga qinikkat ukiumut aalajangersimasumik, angalaaqatigiittarnissaat pisariaqartoq. Tassami aningaasanut inatsimmi qinikkat qinigaaffimminni ukiut tamaasa angala­sarnissaat periarfissaqartinneqareermat.

 

Naggataatigut apeqqutiginiarpara, ukiakkkut 1996-imi ataatsimiinnermut atatillugu siunnersuuti­ma ilaat, tassalu; Danmarkimi umiartortut pillugit inatsisit nunatsinnut naleqqussarlugu atuutsin­neqalernissaannut tunngasoq, taamanikkut kinguartinneqartoq, qaqugu suliarineqassanersoq?

 


Taamatut oqaaseqarlunga oqaluuserisassat pillugit nassuiaat tusaatissatut tiguara.

 

Ruth Heilmann, Inatsisartut Siulittaasuata tullia siulleq:

Qujanaq. Oqaluuserisassanut nassuiaammut massakkut oqaaserineqartut partiinit assigiinngitsu­ninngaaneersut qujassutigaakka, aammalu Siumut-minngaaniit oqaaseqartup Jonathan Motzfeld­tip oqaluuserisassatut pisariaqarpat aamma uterfigineqarnissaat tassani aamma oqaatigisaa aamma maanngaaniit kissaatigineqarpat taamatut sooq-unami ammasutut oqaatigineqarpoq. Oqaatigerusuppata ammavoq tamanna.

 

Aammalu Atassut-minngaaniit Siverth K. Heilmannip akuersaarneranut qujavugut, kiisalu IA-minngaaniit aamma. Amerlanerpaat akuersaarneqarput, oqaluuserisassat taamatut ingerlanneqar­nissaat, unalu Johan Lund Olsenip siunnersuutigisaa, tassa Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissaa A/S-inngorsimasut Inatsisartutigoortumik kommuunit peqataaffigisaanik nakkutilliiviliuunneqarnissaanut siunnersuut, tassunga neriorsuutigissavara matumuuna, taanna siulittaasoqarfimmi eqqartorneqaqqissammat. Kiisalu Akulliit akuersaarnerat  aamma qujassuti­gaara, aammalu Kattusseqatigiinningaaniit Anthon Frederikseni.

 

Unalu naggataa´tungaatigut Anthon Frederiksenip apeqquteqaatigisaa, isumaqarpunga pinga­sunngornikkut apeqquteqaatini naleqquttoq, apeqquteqaatigissallugu. Kisiannili oqaatigissavara ukiarmi oqaluuserineqarnerani, taassumap uterfigineqarnissaa, Isumaginninnermut Naalakkersui­sumit neriorsuutigineqarsimagami.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:

Taamaalilluni imm. 2, ullormut oqaaluuserisassanut nassuiaat naammassineqarpoq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.