Oqaluuserisassani immikkoortoq 02 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Oqaluuserisassat avataatigut - aamma
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Ruth Heilmann, Siulittaasup tullia
siulleq, Siumut:
Inatsisartut 1997-imi upernaakkut
ataatsimiinnerata nangeqqinneranut tamassi tikilluaqqoqippassi,
ataatsimiilluarnissassinnillu kissaallusi. Immikkut tikilluaqqorusuppakka maani
sinerissamilu tusarnaartut isiginnaartullu, neriuppugullu ataatsimiinnerput malinnaaffigilluarumaarissi.
Ullumikkut oqaluuserisassat ukuupput: imm.
aappaat oqaluuserisassat pillugit nassuiaat. Imm. 59, Inatsisartut
Naalakkersuisullu pillugit Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarnera
pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut. Naalakkersuisut
Siulittaasuannit saqqummiunneqartussaq, siullermeerneqarnera immaqalu
aappassaaneerneqarnera pingajussaaneerneqarneralu, aammalu imm. 62,
Inatsisartut Siulittaasussaannik, Siulittaasoqarfiullu ilaasortassaanik qinersineq.
Ataatsimiinnerup matuma ammarneqarnerani
Inatsisartut ataatsimiinneranni peqataasimanngikkallarnissaq pillugu ukunannga
qinnuteqaatit Inatsisartut isummerfigissavaat; Knud Sĝrensen ullumimiit
upernaakkut ataatsimiinnerup naammassinissaata tungaanut, Naammanngitsoq
Petersen ullumimiit majip 21-iat 1997 ilanngullugu. Tamatumunnga
peqatigitillugu Naamman-ngitsoq Petersen-ip sinniisussaa, Pauline Kristiansen
Naammanngitsoq Petersenip peqataasinnaannginnerani ataatsimeeqataaqqullugu
aggersarneqarsimavoq. Knud Sĝrensenimut tunngatillugu sinniisussaa Otto Storch
ataatsimeeqataajartorluni kingusinnerusukkut tikissaaq. Sinniisus- saq
taaneqartoq ullumikkut ataatsimeeqataanissaminut periarfissaqarsimanngilaq.
Aammattaaq Agnethe Davidsenip
qinnuteqaataa Inatsisartut isummerfigissavaat. Agnethe Davidsen Inatsisartunut
ilaasortaanerminit ullumimiit tunuarnissani kissaatigaa, qinnuteqaammi
allassimavoq, Agnethe Davidsenip Nuummi borgmesteriunini kisiat ingerlanniaraa.
Agnethe Davidsenip qinnuteqaammini allappoq Inatsisartunut ilaasortanut tamanut
suleqatigilluarsimasaminut ajunngitsorsuarmillu pineqartarnerminut uummamminik
pisumik qujalluni. Tamatumun-nga peqatigitillugu Inatsisartut
sulilluarnissaannik kissaallugit.
Agnethe Davidsenip qinnuteqaatigaa,
sinniisussani Laannguaq Lynge ataatsimeeqataaqqullugu aggersarneqassasoq,
Inatsisartunut ilaasortatut peqataaqqullugu, qinigaaffiup atuuttup naanissaata
tungaanut. Inatsisartut sinnerlugit matumuuna Agnethe Davidsen Inatsisartuni
ataatsimiititalianilu immikkut ittumik, Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami
sunniuteqarsimanerujussua pil- lugu qujassuteqarfigissavara.
Siulittaasoqarfiup qinnuteqaatit
akuersissutigai, tamannalu naammassineqarpoq Inatsisartunut ilaasortat
peqataasinnaannginnerminnik qinnuteqaataasa Inatsisartunut
akuersissutigineqarnissaat sillimaffigalugu. Taamatuttaaq Siulittaasoqarfiup
sillimaffigaa, sinniisussat qinigassaassuseqarnerat pillugu Qinersinerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersaartumik isummersimanera. Sinniisussatut
qinigaasinnaassuseqarnerat misissorneqarpoq, Inatsisartut Naalakkersuisullu
pillugit Inatsisartut inatsisaanni ' 8 imm. tallimaat kiisalu suleriaatsimi ' 17 aamma 18 naapertorlugit. Ataatsimiititaliap
Inatsisartunut inassutigaa sinniisussat akuersissutigineqassasut.
Tulliullugu Siulittaasoqarfiup
Inatsisartunut inassutigissavaa qinnuteqaatit sinniisussallu
qinigassaassuseqarnerat akuersissutigineqassasut.
Akuersissutigineqarput. Pauline Kristiansen
aamma Laannguaq Lynge inussiarnersumik qinnuvigissavakka maani
ataatsimiittarfimmi issiavissaminnut ingeqqullugit, Inatsisartut upernaakkut
1997-imi ataatsimiinnerannut sinniisussat tikilluaqqussavakka. Taamatuttaaq
Magnus Berthelsen 1996-imi oktoberimi Inatsisartut ataatsimiinneranni ullormi
kingullermi ilaasortanngortoq tikilluaqqussavara. Inatsisartuni
suleqatigiilluarnissatsinnut tikilluaqquakkit.
Inatsisartut Siulittaasuata tulliatut
saqqummiussinissara pillugu kissaatigissavara, Siulittaasoqarfimmi aamma
ilaasortaq Hans Enoksen ataatsimiinnermik aqqutseqqullugu.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Hans Enoksen, Siulittaasup tulliata
aappaa, Siumut.
Ruth Heilmann, Siulittaasup tullia siulleq, Siumut:
1997-imi upernaakkut ataatsimiinnissatsinnut
Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutit 60-it tigusimavagut.
Naalakkersuisuniit 33-it, taakkunanngali 13-nit tunuartinneqarsimapput.
Siulittaasoqarfiup suleriaatsimi ' 29-i naapertorluinnarlugu suliassat siunnersuutillu Inatsisartunut
nassiunneqarsimasut nalunaarsorsimaffiat tamanut takusassiarisimavaa.
Suleriaasitsinni ' 30
malillugu siulittaasoqarfik aalajangersinnaavoq siunnersuutit
tunuartinneqarsinnaaneri pillugit Inatsisartunut inassuteqarnissamik.
Inassuteqaatit Inatsisartunut saqqummiunneqartussaapput tassani
oqallisigeqqaarnagit aalajangerneqassammata - siunnersuutit
tunuartinneqassanersut.
Siulittaasoqarfiup inassutigissavaa
nalunaarsorsimaffik tamanut takusassiarineqartoq innersuussutigiitigalugu
Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaat pingasut tunuartinneqassasut,
taaneqartut inatsisiliornermut attuumassuteqanngimmata. Saniatigut ilaasortat
siunnersuutaat marluk Siulttaasoqarfiup isumaliutigeqqissaarniarlugit
aalajangersimavoq, qanoq sumilu suleriaqqinnissaat pillugit aalajangernissaq
pitinnagu. Ilaasortat siunnersuutaat arfinillit Naalakkersuisunit allakkatigut
akisassanngorlugit innersuussutigineqarsimapput. Ilaasortat siunnersuutaat
marluk apeqquteqaatitut suliarineqassasut inassutigineqarpoq, ilaasortallu
siunnersuutaat taallimat siunnersuutitut aalajangiiffigisassatut Inatsisartunut
saqqummiunneqarsimapput , suleriaasitsinni ' 30 imm. aappaat aamma imm. pingajuat
naapertorlugit. Ilaasortat siunnersuutaat allat ataatsimiititalianut
14-iusunut suliassanngorinneqarsimapput, isumaliutissiissutillu taakkua
saqqumiussassaat inimi maani suliarineqarumaarput.
Inatsisartut 1996-imi ukiakkut
ataatsimiilerneranni eqqartorpara inatsisissatut peqqussutissatullu
siunnersuutit paasissutissatut saqqummiussat il.il. immikkut naqinnerat
atorlugit allanneqartarnerat misilinneqassasoq. Maannakkut tamanna
atuutilivissimavoq, tamatumunngalu peqatigitillugu ilusissaat
piumasaqaataalerluni. Tamanna pillugu matumani ataatsimiinnissaq sioqqullugu
pisortarqarfiit tamarmik ilisimatinneqarsimapput, ilusissaat ilanngullugit.
Ataatsimmiinerit pilersaarusiorfigineqarneri eqqarsaatigalugit
Siulittaasoqarfik aalajangersimavoq, Inatsisartut ataasinngornikkut
marlunngornikkut pingasunngornikkullu ataatsimiittassasut. Taamaalilluni
sapaatip akunnerani ullut allat ataatsimiititaliat ataatsimiinneranut,
politikkikkullu sulissutigisat allat pillugit, ataatsimiinnernut
atorneqarsinnaassammata.
Inatsisartut ataatsimiinneri tamarmik
nalunaaqutaq ataatsinut aallartissapput, tamanna pillugu allanik aalajangiisoqarsimanngikkaangat.
Siornatigut tallimanngornikkut apeqquteqaatit maanna pingasunngornikkut
apeqquteqaatinngortinneqarput, apeqqutit oqallisigineqarnissaat
kissaati-gineqartut, Inatsisartut Allattoqarfiannut tunniunneqartassapput.
Apeqqutit kingusinnerpaamik marlunngornermi nalunaaqutaq sisamanut (16.00)
tuniunneqartut sapaatip akunnerani tullermi pingasunngorneq nallertinnagu
akissuteqarfigineqarnissaat naatsorsuutigineqarsinnaapput. Taamaalillunilu
aamma sapaatip akunnerani taaneqartumi pingasunngornermi Inatsisartuni
oqallisigineqarsinnaallutik.
Suleriaatsip allanngortinneratigut
ukiakkut ataatsimiinnermi Inatsisartuni akuersissutigineqarneratigut,
oqaluuserissat majip 14-niat ilanngullugu maani takuneqarsinnaapput.
Inatsisartut Allattoqarfiat ingerlaavartumik inatsisit inissitsitertassavai,
siunnersuutit suliassallu allat piareersimanerat malillugit. Ataatsimiititaliat
ataatsimiinnissaat pillugit tulleriinnilersuineq Inatsisartut allattoqarfiata
torsuusaani siornatigutut takuneqarsinnaavoq, sooq-unami ilaasortat tamarmik
immikkut ilisimatinneqartassapput, taamatullu siunnersuuteqartut partiillu
oqaase-qartartui, ataatsimiititaliat ataatsimiinnerani peqataanissaminnut
periarfissaqarlutik, ataatsimii-titaliani ilaasortaanngikkaluarunilluunniit.
Taama oqaaseqarlunga inassutigissavara,
ullormut oqaaluuserisassat siunnersuutit taamatut iluseqartillugit
akuerineqassasut.
Oqaluuserissassaq ataatsimiinnerup
ingerlanerani pisariaqartinneqalissappat qaqeqqinneqarumaarpoq.
Jonathan Motzfeldt, Siumup oqaaseqartua:
Siumut-miit ullormut oqaluuserissassanut
nassuiaat manna saqqummiunneqartoq, tusaatissatut tiguarput, ukuninngalu
oqaaseqarfigissallugu.
Nalunngilarput Inatsisartut
ataatsimiititaliaasa amerlaqisut, Inatsisartut ileqquusumik ataatsimiinnissaat
suliassat suliarineri maannamut ingerlatereersimagaat. Taamaattumillu
naatsorsuutigigaarput upernaaq manna ataatsimiinneq pilersaarutigineqartut,
junip aallartilaarnerani naam-massineqarsinnaassasoq. Taamaattumik
pisariaqassaaq partiit ataatsimiititaliami, ilaasortaminnik allanngortiterisut
sapinngisamik piaartumik Siulittaasoqarfimmut nalunaarnissaat, kikkut
ataatsimiititaliami ataasiakkaani ilaasortassatut toqqarsimanerlugit. Tamanna
pingaaruteqarluinnartutut isigaarput, ataatsimiititaliat sulinerat
akornuteqanngitsumik ingerlaqqissinnaaniassammat.
Taamaattumik ulluni aggersuni ileqquusumik
ullut ataatsimiiffissat ulapaarfioqalutik suliffiusussaapput.
Isumaqatigiinniartarnerit assigisaallu eqqarsaatigalugit. Tamanna Siumut-miit piareersimaffigaarput
peqataaffigissallugu, aammalu akuersaarparput oqaluuserisassat tamatuma kingusinnerusukkut
sammineqaqqinnissaa sukkulluunniit siulittaasoqarfimmit iserfigineqartassappat.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Oqaluuserisassat pillugit
Atassut-minngaanit naatsumik imatut nalunaaruteqassaanga:
oqaluuserissat pillugit nassuiaat
Atassut-miit misissorluareerlugit Inatsisartut 1997-imi upernaakkut
ataatsimiinnissaat Inatsisartunut ilaasortanit aammalu naalakkersuisoqarfinniit
oqaluuserineqartussatut tiguneqarsimasut Atassut-miit akuersissutigaagut.
Atassut-miit ataasiarata Inatsisartunut
ilaasortanut oqaluuserisassanngortinneqarsimasut, allaffeqarfikkut
akineqaannartarnerat uparuartarsimavarput. Matumuuna Atassut-miit maluginiarparput
Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutigineqartartut tamangajammik
oqaluuserisassat ilanngunneqarsimasut, tamannalu assut iluarisimaarparput.
Periarfissaq manna iluatsillugu, maani
najuuttut tamaasa atorfilittagullu tikilluaqquakka aammalu qilanaarpugut,
Inatsisartut sulineranni ataatsimiititalianilu assigiinngitsuni
suleqatigiinnissamut. Maannakkut periarfissaq iluatsillugu Agnethe Davidsen
uaguttaaq suleqatigisimaneranut Atassut-miit qutsavigaarput, aammalu
sinniisussatut maanga akuerineqarlutik takkuttut aamma suleqatiginissaanut
qilanaarluta tikilluaqqullugillu pilluaqquagut. Qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat
matumani saqqummiunneqaqqammersoq, Inuit Ataqatigiit ataatsimut isigalugu,
tassanilu aamma inassutigineqartut akuersaarsinnaavagut, kisianni Inuit
Ataqatigiit-niit oqaluuserisassanngortinniagarput ataaseq, tassa
tunuartinneqartussatut inassuteqaatigineqarsimammat taanna
naammaginnginnatsigu, matumuuna nalunarutigissavarput. Tassa tassani
eqqarsaatigineqarpoq, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit nammineq uanga
siunnersuutigisaqarfigisimasara, tassalu; Namminersornerullutik Oqartussat
suliffeqarfissuisa nakkutilliiviliuunneqarnissaannut imaqartumik siunnersuutigisara.
Taanna tunuartinneqartussatut Siulittaasoqarfimminngaaniit Inatsisartunut
matumani inassutigineqarpoq, kisianni tassunga atatillugu Inuit
Ataqatigiinninngaaniit inussiarnersumik Siulittaasoqarfimmut qinnutigissavarput
oqaluuserisassanut ikkunneqarnissaa, tassami ilisimaneqareersutuut aamma ukiaq
tamannarpiaq siunnersuutigisimagaluarpara. Kisianni taamani allakkatigut
Naalakkersuisut Siulittaasuannit taamaallaat akineqaannarsimavoq,
taamaattumillu aamma maani inimi eqqartorneqarsimanani.
Ataatsimiinnerup matumani ingerlanerani
Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissui aktieselskabinngorsimasut
arlallit oqaluuserisussaavagut, tassa ataasinngorneq majip 12-luani KNI A/S
pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut sammisussaavarput Naalakkersuisuninngaaneersoq.
Tassaniippullu Namminersornerullutik Oqartussat aktieselskabiutai arlallit,
aamma oqaluuserisassaneereersut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit-niit
pissusissamisoorsorivarput Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfissui
aktieselskabinngortinneqarsimasut pillugit, aammalu tassunga
tunngassuteqartunik siunnersuutigisimasarput pullanneqarsinnaasoq, aammalu
maani inimi oqalusserineqarsinnaasariaqartoq.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:
Matumuuna siunnersuutiginiarpara
ataatsimiinneq unitsinneqarallassasoq, politiit nalunaarsimammata qaartartumik
qaartitsisoqarniartoq. Taamaalilluni ataatsimiinneq unikkallarpoq.
.......
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:
Ataatsimiinneq ammaqqippoq. Siullermik
oqaatigissavara, maaanga nalunaaruteqartoqarsimanera assut ajuusaarnarmat,
tassami maani nunami taama eqqissisimanartigisumi inooqataaf-fitsinni aammalu
inuit kikkut tamat oqarsinnaatitaaffianni qununatik oqarsinnaatitaaffiini,
taamatut qunusaaruteqarsimaneq akuersaarneqarsinnaanngimmat, inuiaqatigiinnillu
mitallernerulluni. Neriuppunga kingorna taamaaliortoqanngisaannassasoq.
Qujanaq.
Taavalu massakkut partiit oqaaseqartuinut
uteqqissaagut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Oqaluuserisassat pillugit nassuiaammi
siunnersuutit pingasut, inatsisiliornermi attuumassuteqannginnerat
pissutigalugu tunuartinneqarnissaannik inassut Akulliit Partiiat sinnerlugu
akuersaarpara. Aammattaaq Siulittaasoqarfimmiit naliliinerit qinnuteqaatillu
isumaqatigalugit.
Inatsisissatut peqqussutissatullu
siunnersuutit saqqummiussinermi allakkiat il.il. immikkut naqinnerit atorlugit
allanneqarnissaannik, siornatigut misiliisimaneq taanna atuutilivissimasoq,
tamatumunngalu peqatigitillugu ilusissaat piumasaqaataalersoq, tusaatissatut
tiguara. Ataasinngornermiit pingasunngorneq ilanngullugu Inatsisartut
ataatsimiittarnissaannut siulittaasoqarfiup aalajangersimanerat akuersaarpara,
tassa suliassat eqqissilluni misissuiffigineqarsinnaalernerisigut anguneqarsinnaassammat
oqaluuserisassat peqqissaarnerulluni oqaluuserneqartarlernissaat. Isumaqarama
aaqqissuussinermi atuuttumik kikkut tamarmik aalajangeeqataasinnaanissaannut
siumut alloriarnerusoq annertooq. Partiit oqaaseqartartuisa ataatsimiititaliani
ilaasortaqanngitsut ataatsimiititaliat ataatsimiinnerini
peqataalersinnaanissaat, assut qujarullugu tiguvara, tamanna ilorraap tungaanut
alloriarneruvoq.
Taama naatsumik oqaaseqarlunga
oqaluuserisat pillugit nassuiaat matumuuna akuersaarpara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiit sinnerlugit upernaamut
ataatsimiinnissamut siunnersuutigisama 16-iusut ilaasa marluk, tassalu
nunaqarfinnut naalakkersuisoqalernissaanik, aammalu nunaqarfinni aqutsisut
siulittaasuisa aalaakkaanerusumik atuutsinneqarnissaannik siunnersuutima
allakkatigut akineqarnera naammagivinngikkaluarlugu, taamaattoq piffissami
aggersumi nunaqarfiit ineriartortinneqarnerat, nioqqutissatigullu
pilersorneqarnerat allarpassuartigullu isumagineqarnerat malinnaaffigissuakka.
Minnerunngitsumik julip arfineq-pingajuaniit nunaqarfiit pillugit
isumasioqatigiinnissap, Kangerlussuarmi ingerlanneqartussap qanoq
angusaqarfigineqarnissaa pingaartumik malinnaaffigiumaarpara.
Inatsisartunut ilaasortat qinigaaffimminni
pinngitsooratik innuttaasunik tusarniaasarnissaat, tamanut ammasumik
ataatsimiisitsinikkut qnikkat innuttaasullu imminnut qaninnerusumik
suleqatigiinnissaat siunertaralugit, siunnersuutigisama kinguartinnera
paasiuminaatsippara. Tassami ajoraluartumik qinikkat ilarpassui tamanut ammasumik
ataatsimiititsinissaminnut kajumissuseqarneq ajormata. Sooq-unami
taamaaliorumaneq ajortut pinngitsaalineqassanngillat, kisianni isumaqarpunga
qinikkat ukiumut aalajangersimasumik, angalaaqatigiittarnissaat pisariaqartoq.
Tassami aningaasanut inatsimmi qinikkat qinigaaffimminni ukiut tamaasa angalasarnissaat
periarfissaqartinneqareermat.
Naggataatigut apeqqutiginiarpara,
ukiakkkut 1996-imi ataatsimiinnermut atatillugu siunnersuutima ilaat, tassalu;
Danmarkimi umiartortut pillugit inatsisit nunatsinnut naleqqussarlugu atuutsinneqalernissaannut
tunngasoq, taamanikkut kinguartinneqartoq, qaqugu suliarineqassanersoq?
Taamatut oqaaseqarlunga oqaluuserisassat
pillugit nassuiaat tusaatissatut tiguara.
Ruth Heilmann, Inatsisartut Siulittaasuata tullia siulleq:
Qujanaq. Oqaluuserisassanut nassuiaammut
massakkut oqaaserineqartut partiinit assigiinngitsuninngaaneersut
qujassutigaakka, aammalu Siumut-minngaaniit oqaaseqartup Jonathan Motzfeldtip
oqaluuserisassatut pisariaqarpat aamma uterfigineqarnissaat tassani aamma
oqaatigisaa aamma maanngaaniit kissaatigineqarpat taamatut sooq-unami ammasutut
oqaatigineqarpoq. Oqaatigerusuppata ammavoq tamanna.
Aammalu Atassut-minngaaniit Siverth K.
Heilmannip akuersaarneranut qujavugut, kiisalu IA-minngaaniit aamma.
Amerlanerpaat akuersaarneqarput, oqaluuserisassat taamatut ingerlanneqarnissaat,
unalu Johan Lund Olsenip siunnersuutigisaa, tassa Namminersornerullutik
Oqartussat suliffeqarfissaa A/S-inngorsimasut Inatsisartutigoortumik kommuunit
peqataaffigisaanik nakkutilliiviliuunneqarnissaanut siunnersuut, tassunga
neriorsuutigissavara matumuuna, taanna siulittaasoqarfimmi
eqqartorneqaqqissammat. Kiisalu Akulliit akuersaarnerat aamma qujassutigaara, aammalu
Kattusseqatigiinningaaniit Anthon Frederikseni.
Unalu naggataa´tungaatigut Anthon
Frederiksenip apeqquteqaatigisaa, isumaqarpunga pingasunngornikkut
apeqquteqaatini naleqquttoq, apeqquteqaatigissallugu. Kisiannili
oqaatigissavara ukiarmi oqaluuserineqarnerani, taassumap uterfigineqarnissaa,
Isumaginninnermut Naalakkersuisumit neriorsuutigineqarsimagami.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen:
Taamaalilluni imm. 2, ullormut
oqaaluuserisassanut nassuiaat naammassineqarpoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.