Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 15-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 28. maj. 1997 nal. 16.50

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 15.

 

Akiliisinnaajunnaarnermut inatsisip atortuulersinneqarnissaanik peqqussummut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt.

 

Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Matumuuna Naalakkersuisut saqqummiuppaat Namminersornerullutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni akiliisinnaajunnaarnermut inatsisip naapertuuttunngorsarneqarnissaanik naalagaaffim­mi oqartussaasunut qinnuteqaateqarnissamik siunnersuut.

 

Siunnersuut naalakkersuisut ullutsinnut naleqquttumik paatsuugassaanngitsunillu aammalu Danmarkimi taamatut inatsisaareersunut naleqquttunik inuussutissarsiornermut inatsiseqarnissaa­nik  anguniagaanut ilaavoq. Peqatigitillugu eqqaasitsissutigissavara inatsisartunut ilaasortat arlallit Kalaallit Nunaanni naapertuuttunngorsakkanik inuussutissarsiornermut inatsiseqarnissaa­nik ujartuisarsimammata.

 

Paatsuungasoqaqqunagu ilisimatitsissutigissavara inatsisartut 1994-imi ukiakkut ataatsimiinner­minnili akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutit taamanikkut Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqartussat sorliussanersut isummerfigisimammassuk. Taamaammat akiliisinnaajun­naarnermut inatsimmi allaannguutit maanna isummerfigineqartussat tassaaginnarput Danmarki­mi 1994-ip  kingorna akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutit marlukKalaallit Nu­naannnut soqutiginaatilittaat.

 

Atortussat agguaanneqarsimasut innersuussutigissavakka, taakkunanilu inatsimmi allannguutit sukumiinerusumik nassuiaateqarfigineqarput, matumuunalu naatsumik allannguutit tamaasa immikkut nassuiaateqarfigitsiassavakka.

 

Inatsimmi allannguummut siullermut tunngatillugu malugeqquneqassaaq inatsisip siunertaa pingaarneq tassaammat akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqartarnerisa pisariillisarneqar­nissaat eqaallisarneqarnissaallu. Tamanna ilaatigut pissaaq pigisanik aqutsisut sulianimmik ingerlatsisarnerisa nukittorsarnerisigut, peqatigitillugulu piumasaqaateqartut pigisanik suliarin­ninneq sunniuteqarfiginerussallugu aammalu ilisimatunneqarnerusalerlutik.

 


Maleruagassat ullumikkut ilusilersugaanerat naapertorlugu assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaata, soorlu akiitsullip suliffiutaata ingerlateqqinneqarnissaa, illuatun­geriilluni pisussaaffilerluni isumaqatigiissuteqarnerit imaluunniit pigisat suliffeqarfiulluunniit tamarmiusup tunineqarnissaa isummerfigisartussaavai. Akiliisinnaajunnaarnermik inatsit pillugu ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini oqaatigaa pigisanik suliarinninnermi eqqartuussivik, Kalaallit Nunaanni tassaasoq Eqqartuussiviit Qullersaat, apeqqutit tamakku peqqissaartumik isummersorfiginissaannut periarfissaqanngitsoq. Taamaammat siunnersuutip kingunerisaanik malitsigisaanik pigisanik suliarinninnermi aqutsisoq, niuernermut tunngatillugu apeqqutinik paasisimasaqarluartussatut ilimagisariaqartoq, pigisanik suliarinninnermi tamakkiisumik oqartussaasussanngortinniarneqarpoq.

 

Aammattaaq siunnersuutip kingunerisaanik taamaallaat pigisanik suliarinninnermi eqqartuussi­vimmi suliassanik suliarinnittoqartassaaq piumasaqaateqartup pisariaqarsorigaangagu. Malerua­gassat maanna atuuttut naapertorlugit Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat pigisanik suliarinninnermut tunngatillugu nakkutilliinermut naliginnaasumillu nalinnaanermut annertuu­mik nukinnillu atuiffioqisumik suliaqartarpoq, misilittakkallu malillugit tamanna pisariaqartann­gikkaluarpoq. Siunnersuutip piviusunngortinneratigut Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat annerusumik tassaalissaaq aaqqiagiinngissutinik aaqqiisitsisarfik.

 

Aammattaaq siunnersuutikkut akiligassaqarfiit inissisimanerat nukittorsarneqassaaq. Tamanna pissaaq pigisanik suliarinninnermi aqutsisup pigisat qanoq inissisimanerat pillugu akiligassaqar­finnut ilisimatitsisarnissaanik pisussaaffilerneratigut.

 

Kiisalu aamma akiitsullip akiliisinnaajunnaarnermini eqqartuussissuserisussaqarnissaminut periarfissai siunnersuutikkut pitsanngorsarneqarput, taamaalillunilu aaqqiagiinngitsoqarnersoq apeqqutaatinnagu imaluunniit akiitsullip nammineq anigaasartuutiginngisassaminik eqqartuussi­vimmut suliassanngortitsisinnaanermut anigaasatigut piumasaqaatit eqquutsinnerai apequtaatin­nagu eqqartuussissuserisussanik toqqaasoqarsinnaassaaq. Siunnersuutip kingunerisaanik Kalaallit Nunaani Eqqartuussiviit Qullersaat akiitsullip eqqartuussissuserisussaanik toqqaasinnaanngor­poq, tamatumani apeqqutaaginnassalluni taanna taamaattussaminik pisariaqartitsisutut isumaqar­figineqarnersoq. Taama aalajangersagaliornermut soorunami pissutaavoq akiitsullip amerlasuuti­gut nammineq soqutigisaminik aallussinissaminut anigaasatigut inuttulluunniit nukissaqartann­ginnera.

 

Naalakkersuisut inassutigisinnaavaat inatsisip allannguutaata taassuma Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaa.

 


Akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutip aappaata siunertaraa allannguut taanna aqqutigalugu akiitsullip isertitanit akileraarutinik akiligassaasa salliutitaasarnerannik aalajanger­sakkap atorunnaarsinneqarnissaa.

 

Allatut oqaatigalugu siunnersuutip kingunerisaanik isertitanik akileraarutit akiliisinnaajunnaartup  pigisanut akiligassanngortinneqartut piumasaqaataasut akornanni piumasaqaatitut isigineqarun­naassapput, taamaalillutillu immikkut inissisimajunnaassallutik, taamaallaallu naliginnaasumik piumasaqaataalissapput piumasaqaatillu allat assigalugit akilersinniarneqartussaassallutik.

 

Danmark-imi taamatut salliutitsisarnerup atorunnaarsinneqarnissaanik kissaateqarnermut ilaatigut pissutaavoq Kalaallit Nunaanut naleqqiullugu Danmarkimi nalikillilerinermut malerua­gassat allaanerunerat.

 

Akileraartarnermut Pisortaqarfiup, tusarniaaffigineqarami inatsisip allannguutaata taassuma atortuulersinneqarnissaanut akerliusimasup, oqaasii naapertorlugit soorlu akiliisinnaajunnaartup  pigisaasa aningaasanngortinnerisigut nalikillileeqqissinnaanngoqqinnikkut akileraarutigisassatut isertitat amerlasoorujussuit anguneqarsinnaapput. Tamatumunnga ilaatigut pisssutaavoq suliffe­qarfiup pigisat pisiani ingerlaannarluni nalikillilersinnaasarmagit. Akileraarutinut tunngatillugu nalikillilersueriaaseq taamaalilluni suliffeqarfimmut periarfissiivoq sinneqartoorutigeratarsinnaa­saminik akileraarumanani nalikilliliisarnissaanut.

 

Akileraarutinut piumasaqaatit salliutinneqartarnerat atorunnaarsinneqassappat tamatuma kingunerisinnaavaattaaq pisortat akileraarutitigut isertitassaagaluanik nalikillueriaaserput allaanerusimasuuppat, soorlu sukaganerusimasuuppat, akilersissinnaasassaraluaminnik annaasa­qarnerat.

 

Illuatugaatigut oqartoqarsinnaavoq pisortat inuussutissarsiutinik ingerlatsisunut naleqqiullugu annaasaqarnissamut nukissaqarnerusarmata akiliisinnaajunnaarnermut atatillugu akileraarutitigut piumasaqaatit salliutinneqarnissaat pisariaqanngitsoq. Taamatulli tunngavilersuuteqaraanni aallavigisaq qimanneqassaaq. Tassami aalajangersakkami siunnersuutikkut allanngortinniarne­qartumi aalajangersarneqarpoq akiitsut pigisanik suliarinninnermi akiitsuulersut tamarmik akileraarutit ilanngullugit, ataatsimut piumasaqaatitut isigineqassasut. Inatsimmi allannguinikkut akileraarutitut piumasaqaatit inatsisitigut inissisimanerat kisimi allanngortinneqassaaq, piumasa­qaatillu allat salliutinneqaannartussaallutik. Tamanna naammaginavissutut isigineqarsinnaasori­nanngilaq.

 

Apeqqut inuussutissarsiutinut inatsisinut tunnganerunani akileraartarnermut inatsisinut tunnga­nerummat, taamaalillunilu Namminersornerullutik Oqartussat susassaqarfiiniimmat akornutissa­qarsorinanngilaq Kalaallit Nunaanni Danmarkimut naleqqiullugu tassuuna allaanerusumik inatsiseqarnissarput. Tamanna tunngavingalugu naalakkersuisunit inassutigissavarput inatsisip allannguutaa taanna Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqassanngitsoq.


 

Atortussat agguaanneqartut eqqartuussissuserisoqarfinnut kukkunersiuisoqarfinnullu anginerusu­nut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut, aningaaserivinnut Grĝnlandsbankenimut, KANUKOKA-mut, soqutigisaqaqatigiiffinnut, peqatigiiffinnut Namminersornerullutik Oqartus­sat suliffeqarfiutaannut anginerusunut tusarniaassutigineqarsimapput. Namminersornerullutik oqartussani tusarniaaffigineqarput pisortaqarfiit tamarmik kiisalu aamma Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat, Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Politimestereqarfillu tusarniaaffigine­qarsimallutittaaq.

 

Akileraartarnermut Pisortaqarfiup inatsisip allannguutaata aappaanut oqaaseqaatai eqqaassann­gikkaanni allannguutit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaat ataatsimut isigalugu taperserneqarpoq, tamatumani innersuussutigineqarluni inatsisitigut assigiissitsinissaq. Tamatu­ma saniatigut oqaasertanut tunngatitaanerusunik ataasiakkaatigut oqaaseqaateqartoqartoqarpoq, taamaammallu nalakkersuisut inatsisartunut kaammattuutigissavaat tusarniaanermi akissutisiat sapinngisamik qissimigaarneqassasut.

 

Taamaammat naalakkersuisut taama oqaaseqarlutik inatsisartunut akuersissutigeqqussavaat naalakkersuisut matumuuna oqaatigineqartut tunngavigalugit kiisalu naleqqussaasariaqarnerit pisariaqartut aallaavigalugit Kalaallit Nunaanni akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip allanngortin­neqarnissaa siunertaralugu naalagaaffimmi oqartussaasunut isumaqatigiinniarlernissaat.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:

Namminersornerullutik oqartussat akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip atortuulersinneqarnissaa­nik peqqussummut oqaaseqaataat imaattumik Siumumiit oqaaseqarfigissavarput.

 

Siumumiit taperserumavarput akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqartarnerisa pisariillisar­neqarnissaat eqaallisarneqarnissaallu, taaamaaliornermi pigisanik aqutsisut suliaminnik ingerlat­sisarnerat nukittorsarneqassammat, peqatigitillugu piumasaqaateqartut pigisanik suliarinninneq sunniuteqarfiginerulissallugu.

 

Siumumi maluginiarparput siunnersuutip kingunerisaanik pigisanik suliarinninnermi aqutsisoq, kuratori, pigisanik suliarinninnermi oqartussaanerulissasoq, taaamaaliornikkullu pigisanik suliarinninnermi eqqartuussivik annertunerusumik tassaanerulissalluni aaqqiagiinngissutinik aaqqiisitsiniartarfik. Piumasaqaateqartartunut inatsimmi allannguutissatut siunnersuutit kingu­nerissavaat inatsisitigut inissisimanerisa illersorneqalernerat, taamatuttaarlu kaammattorneqartu­tut ipput akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqarnerini toqqaannarnerusumik peqataanis­saannut, ilaatigut ilisimatinneqarnerulernissaat sunniuteqaqataanerulernissaallu aqqutigalugit.

 


Tamanna tunngavigalugu Siumumiit nuannaarutigaarput siunnersuummi ilanngullugu akiitsullip periarfissai pitsanngorsarneqarmata, ilaatigut akiliisinnaajunnaarnermini eqqartuussissuserisussa­qarnissaminut periarfissaasa pitsanngortinnerisigut. Pingaaruteqarpormi inuit inuttut aningaasa­qarnikkullu nakkariarfimminni inatsisinik ilisimasaqartumik ikiorserneqarnissaminik periarfissa­qartitaanissaat, naak namminneq akilersinnaanngikkaluarlugu.

 

Suliffeqarfinnut akileraarutinit piumasaqaatit pillugi apeqqummut tunngatillugu apeqqutaalerpoq tamakkiinerusumik piumasaqaatitut imaluunniit siunissami naliginnaasumik piumasaqaatitut inissisimasalissanersut. Tassunga atatillugu Siumumiit isumaqarpugut akileraarutinit tamakkiisu­mik piumasaqaatitut inissisimanera attatiinnarneqassasoq. Nunatsinnimi pituttungaanngitsumik nalikillilerinermut maleruagassaatitat kingunerisaanik akiliisinnaajunnaartup pigisaasa aningaa­sanngortinnerisigut nalikillileeqqissinnaanngoqqinnikkut akileraarutigisassatut isertitat amerla-soorujussuit anguneqarsinnaasarmata.

 

Naggataatigut Siumumiit inassutigerusupparput akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip atortuuler-sinneqarnissaanut atatillugu suliap pilertornerusumik ingerlanneqalernissaa. Pissusissamisoor­sorinngilarpummi allannguutissatut siunnersuutit Inatsisartut isumaqatigiissut 1994-imi akuer-sissutiginikuusaat, ulloq manna tikillugu suli atortuulersinneqarsimanngimmata.

 

Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:

Akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip atortuulersinneqarnissaanik peqqussummut oqaaseqaammut saqqummiunneqartumut Atassut isumaqataavoq.

 

Atassummiit maluginiarparput pineqartut avaqqullugit una aalajangersagaq ilanngunniarneqar­toq, tassalu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutitigut ingerlatat aningaasaliiffigisimasat inger­laannarluni nalikilliliivigineqarsinnaanerinut periarfissaq eqqarsaatigalugu ilanngunniarneqartoq.

 

Immikkut aalajangersaanermi pisortat akileraartarnissamik salliutillugit piumasaqaataanni, inuussutissarsiutitigut nalikilliliisarnerit akiliisinnaajunnaarnerup suliarineqarnerani peerneqar­tartut  pigiinnarneqassapput. Akileraarutititgut akilisassat, akiliisinnaajunnaarnerup pilernerani akiligassarineqartut ataatsimut piumasaqaatitut akiligassaqarfittut allatullu ilanngunneqartassap­put.

 

Atassutip pineqartut avaqqullugit aalajangersagaq eqqarsaatigilluagaasutut pisariaqartutullu isumaqarfigaa.

 

Mannasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Siunnersuutigineqartup matuma akuerineqarneratigut Eqqartuussiviit Qullersaat annertuumik oqilisaaffigineqassaaq, akiliisinnaajunnaarnermimi suliassat annertunerusumik pigisanik suliarinninnermi aqutsisumit suliarineqartalersussaammata, taamaallaallu isumaqatigiinngissutini Eqqartuussiviit Qullersaat akulerutsinneqartartussaalluni.

 

Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigaarput Eqqartuussiviit Qullersaat suliassanut allanut piffissaqa­lernerusussaammata, minnerunngitsumillu akiliisinnaajunnaartup ikiortissaanik eqqartuussisori­sumik toqqaasoqartalernissaa Inuit Ataqatigiinniit taperserparput. Ilumoormammi akiliisinnaa­junnaartup pigisaanik suliarinninnermi inuttut aningaasaqarnikkullu nukissaqartuaannarneq ajornera.

 

Illuatungaatigulli akiligassaqarfigineqartut ullumikkorniit annertunerusumik sunik qanorlu annertutigisunik akiliiffigineqarsinnaanerlutik paasitinneqartalersussaammata.

 

Siuliani taasavut Inuit Ataqatigiinniit allannguutissatut siunnersuutigineqartut naapertuilluartu­mik sulinissamut tunngaviliilluartuusutut isigaavut. Naapertuilluarnerusutullu apeqquserneqar­sinnaavoq akiliisinnaajunnaarnermi akileraarutinut akiligassat suli salliutinneqartuassanersut, tassa akiliisinnaajunnaartup akileraarutitigut akiligassarisaasa akiligassanut allanut sanilliullugit salliutitaasarnerita atorunnaarsinneqarsimasup naalakkersuisut siunnersuutigimmassuk nunatsin­ni atortinneqarallassanngitsoq.

 

Inuit Ataqatigiiniit oqaatigissavarput nalikilliliisarnermi malittarisassassat naleqqussarneqarniari­arpata atuutinneqalissasoq kaammattuutigissallutigu. Pisortammi ullumikkut akiligassaqartunut akiliisitsiniarnermikkut periarfissaqarneroqimmata akiligassaqarfinnit allanit.

 

Taamatut oqaaseqarfigalugu siunnersuutigineqartoq Inuit Ataqatigiinniit akuersaarparput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Naluneqanngitsutut Inatsisartut 1994-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni isummerfigisimavaat akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip allannguutai suut nunatsinni atortussanngortinneqassanersut.

 

Akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip allannguutissaanut taakkununnga marlunnut Naalakkersuisut inassutigisaannut Akulliit Partiiat isumaqataavoq, taakua tassaasut :

I. Inatsit nr. 382  22. maj 1996-imeersoq, inatsisip allannguutaani tassani siunertaalluni

akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqarnerisa pisariissisarlugillu eqaallisarneqarnis           saat.

II. Inatsisip nr. 1223 22.december 1996-imeersoq, inatsisip allannguutaani tassani siunertaalluni akiitsullip isertitanik akileraaruteqartitsinermik salliutinneqarnerata         atorunnaarsinneqarnissaa.

 


Suliap pappiarartai annertuujusut pillugit pisortaqarfiit attuumassuteqartut isumasiorneqarsi­mammata, taakkulu tapersiisimammata allannguutissat nunatsinni atortuulersinneqarnissaannut, taaneqareersutut Naalakkersuisut inassutaannut Akulliit Partiiat isumaqataavoq, taamatullu aamma Naalagaaffimmi oqartussaasut isumaqatigiinniuteqarfiginissaannut.

 

Taamatut oqaaseqarlunga Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat tusaatissatut tinguara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kalaallit Nunatsinni akiliisinnaajunnaarnermi inatsimmut allannguutissat atortuulersinneqarnis­saannut oqaaseqaatigineqartut Kattusseqatigiinniit tamaasa tunngaviatigut isumaqatigaavut, inatsisimmi taamatut nunatsinni atuutilersinneqarnissaa Nunatta Eqqartuussiviisa Qullersaanni sulinerup pitsaasumik tunngavissinneqarnissaanik kinguneqartussaavoq. Aammalu nuannerpoq suliap susassaqartunut assigiinngitsunut tusarniaassutigineqarsimanera. Taamaattumik siunner­suutigineqartut taperserpavut aammalu Naalakkersuisut inatsisip allanngortinneqarnissaa siunertaralugu Naalagaaffimmi oqartussaasunut isumaqatigiinnialernissaat akueralugu.

 

Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Qujavunga partiinut oqaaserineqartunut, aammalu Kattusseqatigiinnut oqaaserineqartunut tassa tamarmik isumaqatigiillutik apeqqutip taassumap atortussanngortinneqarnissaanut Namminersor­nerullutik Oqartussat oqaaseqarnissaat isumaqatigiissutigimmassuk Naalakkersuisut Inatsisartu­nilu maani partiini oqaaseqartut.

 

Siumut oqaaseqartuata Mikael Petersen-ip ilaatigut oqaatigaa 1994-imili isumaqatigiissutigine­qareersorlu ulloq manna tikillugu suli atortuulersinneqarsimannginnerat uparuarlugu, tassunga nassuiaatigitsiassavara tassa ilumoormat 1994-imilui ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni inatsisit assigiinngitsut, soorlu lov nr. 187, lov nr. 383 , 387 , 389 aamma lov nr. 315 taakkua atortussanngortinneqarnissaat Inatsisartuni oqallisereersimavugut oqaaseqareersimallutalu. Ajoraluartumilli ullumikkut tikillugu taakku atortussanngortinneqarsimanatik.

 

Allanik pisuutitsiniarnissaq pinngikkaluaqalugu oqaatigissavara uagut tamanna qanoq iliuuseqar­figisinnaasimanngilarput, tassa Naalagaaffiup Oqartussaasuisa ersarinnerusumik oqaatigalugu, Inatsiseqarnermut Ministereqarfiup apeqqut taanna isummerfigisussaammagu, imaluunniit suliassaaq tassani maamaarunneqarsimammat maannamut. Arlaleriarluni ilami arlaleriaqaluni tuavisaarutigineqartarsimavoq Naalakkersuisut Inatsiseqarnemut Allaffeqarfianniit, kisiannili taamaakkaluartoq aatsaat ukioq manna februarimi nalunaarutissatut inatsisip atulernissaannut allakkiassamut missigersuummik sanasoqarsimalluni. Taamaattumik kinguaatsoorsimaneq uagut akisussaaffiginngikkaluarlutigu Naalagaaffeqatigiit sinnerlugu utoqqatsissutigaara.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Allamik oqaaseqartoqarumanngilaq. Taamaalilluni ullormut oqaluuserisassaq imm. 15, tassa


akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip atortuulersinnera pillugu peqqussummut Namminersornerul­lutik Oqartussat oqaaseqaataat isumaqatigiissummik naammassineqarpoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.