Oqaluuserisassani immikkoortoq 15-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Pingasunngorneq 28. maj. 1997 nal. 16.50
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt.
Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Matumuuna Naalakkersuisut saqqummiuppaat Namminersornerullutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni akiliisinnaajunnaarnermut inatsisip naapertuuttunngorsarneqarnissaanik naalagaaffimmi oqartussaasunut qinnuteqaateqarnissamik siunnersuut.
Siunnersuut naalakkersuisut ullutsinnut naleqquttumik paatsuugassaanngitsunillu aammalu Danmarkimi taamatut inatsisaareersunut naleqquttunik inuussutissarsiornermut inatsiseqarnissaanik anguniagaanut ilaavoq. Peqatigitillugu eqqaasitsissutigissavara inatsisartunut ilaasortat arlallit Kalaallit Nunaanni naapertuuttunngorsakkanik inuussutissarsiornermut inatsiseqarnissaanik ujartuisarsimammata.
Paatsuungasoqaqqunagu ilisimatitsissutigissavara inatsisartut 1994-imi ukiakkut ataatsimiinnerminnili akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutit taamanikkut Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqartussat sorliussanersut isummerfigisimammassuk. Taamaammat akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allaannguutit maanna isummerfigineqartussat tassaaginnarput Danmarkimi 1994-ip kingorna akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutit marlukKalaallit Nunaannnut soqutiginaatilittaat.
Atortussat agguaanneqarsimasut innersuussutigissavakka, taakkunanilu inatsimmi allannguutit sukumiinerusumik nassuiaateqarfigineqarput, matumuunalu naatsumik allannguutit tamaasa immikkut nassuiaateqarfigitsiassavakka.
Inatsimmi allannguummut siullermut tunngatillugu malugeqquneqassaaq inatsisip siunertaa pingaarneq tassaammat akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqartarnerisa pisariillisarneqarnissaat eqaallisarneqarnissaallu. Tamanna ilaatigut pissaaq pigisanik aqutsisut sulianimmik ingerlatsisarnerisa nukittorsarnerisigut, peqatigitillugulu piumasaqaateqartut pigisanik suliarinninneq sunniuteqarfiginerussallugu aammalu ilisimatunneqarnerusalerlutik.
Maleruagassat ullumikkut ilusilersugaanerat naapertorlugu assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaata, soorlu akiitsullip suliffiutaata ingerlateqqinneqarnissaa, illuatungeriilluni pisussaaffilerluni isumaqatigiissuteqarnerit imaluunniit pigisat suliffeqarfiulluunniit tamarmiusup tunineqarnissaa isummerfigisartussaavai. Akiliisinnaajunnaarnermik inatsit pillugu ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini oqaatigaa pigisanik suliarinninnermi eqqartuussivik, Kalaallit Nunaanni tassaasoq Eqqartuussiviit Qullersaat, apeqqutit tamakku peqqissaartumik isummersorfiginissaannut periarfissaqanngitsoq. Taamaammat siunnersuutip kingunerisaanik malitsigisaanik pigisanik suliarinninnermi aqutsisoq, niuernermut tunngatillugu apeqqutinik paasisimasaqarluartussatut ilimagisariaqartoq, pigisanik suliarinninnermi tamakkiisumik oqartussaasussanngortinniarneqarpoq.
Aammattaaq siunnersuutip kingunerisaanik taamaallaat pigisanik suliarinninnermi eqqartuussivimmi suliassanik suliarinnittoqartassaaq piumasaqaateqartup pisariaqarsorigaangagu. Maleruagassat maanna atuuttut naapertorlugit Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat pigisanik suliarinninnermut tunngatillugu nakkutilliinermut naliginnaasumillu nalinnaanermut annertuumik nukinnillu atuiffioqisumik suliaqartarpoq, misilittakkallu malillugit tamanna pisariaqartanngikkaluarpoq. Siunnersuutip piviusunngortinneratigut Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat annerusumik tassaalissaaq aaqqiagiinngissutinik aaqqiisitsisarfik.
Aammattaaq siunnersuutikkut akiligassaqarfiit inissisimanerat nukittorsarneqassaaq. Tamanna pissaaq pigisanik suliarinninnermi aqutsisup pigisat qanoq inissisimanerat pillugu akiligassaqarfinnut ilisimatitsisarnissaanik pisussaaffilerneratigut.
Kiisalu aamma akiitsullip akiliisinnaajunnaarnermini eqqartuussissuserisussaqarnissaminut periarfissai siunnersuutikkut pitsanngorsarneqarput, taamaalillunilu aaqqiagiinngitsoqarnersoq apeqqutaatinnagu imaluunniit akiitsullip nammineq anigaasartuutiginngisassaminik eqqartuussivimmut suliassanngortitsisinnaanermut anigaasatigut piumasaqaatit eqquutsinnerai apequtaatinnagu eqqartuussissuserisussanik toqqaasoqarsinnaassaaq. Siunnersuutip kingunerisaanik Kalaallit Nunaani Eqqartuussiviit Qullersaat akiitsullip eqqartuussissuserisussaanik toqqaasinnaanngorpoq, tamatumani apeqqutaaginnassalluni taanna taamaattussaminik pisariaqartitsisutut isumaqarfigineqarnersoq. Taama aalajangersagaliornermut soorunami pissutaavoq akiitsullip amerlasuutigut nammineq soqutigisaminik aallussinissaminut anigaasatigut inuttulluunniit nukissaqartannginnera.
Naalakkersuisut inassutigisinnaavaat inatsisip allannguutaata taassuma Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaa.
Akiliisinnaajunnaarnermut inatsimmi allannguutip aappaata siunertaraa allannguut taanna aqqutigalugu akiitsullip isertitanit akileraarutinik akiligassaasa salliutitaasarnerannik aalajangersakkap atorunnaarsinneqarnissaa.
Allatut oqaatigalugu siunnersuutip kingunerisaanik isertitanik akileraarutit akiliisinnaajunnaartup pigisanut akiligassanngortinneqartut piumasaqaataasut akornanni piumasaqaatitut isigineqarunnaassapput, taamaalillutillu immikkut inissisimajunnaassallutik, taamaallaallu naliginnaasumik piumasaqaataalissapput piumasaqaatillu allat assigalugit akilersinniarneqartussaassallutik.
Danmark-imi taamatut salliutitsisarnerup atorunnaarsinneqarnissaanik kissaateqarnermut ilaatigut pissutaavoq Kalaallit Nunaanut naleqqiullugu Danmarkimi nalikillilerinermut maleruagassat allaanerunerat.
Akileraartarnermut Pisortaqarfiup, tusarniaaffigineqarami inatsisip allannguutaata taassuma atortuulersinneqarnissaanut akerliusimasup, oqaasii naapertorlugit soorlu akiliisinnaajunnaartup pigisaasa aningaasanngortinnerisigut nalikillileeqqissinnaanngoqqinnikkut akileraarutigisassatut isertitat amerlasoorujussuit anguneqarsinnaapput. Tamatumunnga ilaatigut pisssutaavoq suliffeqarfiup pigisat pisiani ingerlaannarluni nalikillilersinnaasarmagit. Akileraarutinut tunngatillugu nalikillilersueriaaseq taamaalilluni suliffeqarfimmut periarfissiivoq sinneqartoorutigeratarsinnaasaminik akileraarumanani nalikilliliisarnissaanut.
Akileraarutinut piumasaqaatit salliutinneqartarnerat atorunnaarsinneqassappat tamatuma kingunerisinnaavaattaaq pisortat akileraarutitigut isertitassaagaluanik nalikillueriaaserput allaanerusimasuuppat, soorlu sukaganerusimasuuppat, akilersissinnaasassaraluaminnik annaasaqarnerat.
Illuatugaatigut oqartoqarsinnaavoq pisortat inuussutissarsiutinik ingerlatsisunut naleqqiullugu annaasaqarnissamut nukissaqarnerusarmata akiliisinnaajunnaarnermut atatillugu akileraarutitigut piumasaqaatit salliutinneqarnissaat pisariaqanngitsoq. Taamatulli tunngavilersuuteqaraanni aallavigisaq qimanneqassaaq. Tassami aalajangersakkami siunnersuutikkut allanngortinniarneqartumi aalajangersarneqarpoq akiitsut pigisanik suliarinninnermi akiitsuulersut tamarmik akileraarutit ilanngullugit, ataatsimut piumasaqaatitut isigineqassasut. Inatsimmi allannguinikkut akileraarutitut piumasaqaatit inatsisitigut inissisimanerat kisimi allanngortinneqassaaq, piumasaqaatillu allat salliutinneqaannartussaallutik. Tamanna naammaginavissutut isigineqarsinnaasorinanngilaq.
Apeqqut inuussutissarsiutinut inatsisinut tunnganerunani akileraartarnermut inatsisinut tunnganerummat, taamaalillunilu Namminersornerullutik Oqartussat susassaqarfiiniimmat akornutissaqarsorinanngilaq Kalaallit Nunaanni Danmarkimut naleqqiullugu tassuuna allaanerusumik inatsiseqarnissarput. Tamanna tunngavingalugu naalakkersuisunit inassutigissavarput inatsisip allannguutaa taanna Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqassanngitsoq.
Atortussat agguaanneqartut eqqartuussissuserisoqarfinnut kukkunersiuisoqarfinnullu anginerusunut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut, aningaaserivinnut Grĝnlandsbankenimut, KANUKOKA-mut, soqutigisaqaqatigiiffinnut, peqatigiiffinnut Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaannut anginerusunut tusarniaassutigineqarsimapput. Namminersornerullutik oqartussani tusarniaaffigineqarput pisortaqarfiit tamarmik kiisalu aamma Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Qullersaat, Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Politimestereqarfillu tusarniaaffigineqarsimallutittaaq.
Akileraartarnermut Pisortaqarfiup inatsisip allannguutaata aappaanut oqaaseqaatai eqqaassanngikkaanni allannguutit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaat ataatsimut isigalugu taperserneqarpoq, tamatumani innersuussutigineqarluni inatsisitigut assigiissitsinissaq. Tamatuma saniatigut oqaasertanut tunngatitaanerusunik ataasiakkaatigut oqaaseqaateqartoqartoqarpoq, taamaammallu nalakkersuisut inatsisartunut kaammattuutigissavaat tusarniaanermi akissutisiat sapinngisamik qissimigaarneqassasut.
Taamaammat naalakkersuisut taama oqaaseqarlutik inatsisartunut akuersissutigeqqussavaat naalakkersuisut matumuuna oqaatigineqartut tunngavigalugit kiisalu naleqqussaasariaqarnerit pisariaqartut aallaavigalugit Kalaallit Nunaanni akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip allanngortinneqarnissaa siunertaralugu naalagaaffimmi oqartussaasunut isumaqatigiinniarlernissaat.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:
Namminersornerullutik oqartussat
akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip atortuulersinneqarnissaanik peqqussummut oqaaseqaataat
imaattumik Siumumiit oqaaseqarfigissavarput.
Siumumiit taperserumavarput
akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqartarnerisa pisariillisarneqarnissaat
eqaallisarneqarnissaallu, taaamaaliornermi pigisanik aqutsisut suliaminnik
ingerlatsisarnerat nukittorsarneqassammat, peqatigitillugu piumasaqaateqartut
pigisanik suliarinninneq sunniuteqarfiginerulissallugu.
Siumumi maluginiarparput siunnersuutip
kingunerisaanik pigisanik suliarinninnermi aqutsisoq, kuratori, pigisanik
suliarinninnermi oqartussaanerulissasoq, taaamaaliornikkullu pigisanik
suliarinninnermi eqqartuussivik annertunerusumik tassaanerulissalluni
aaqqiagiinngissutinik aaqqiisitsiniartarfik. Piumasaqaateqartartunut inatsimmi
allannguutissatut siunnersuutit kingunerissavaat inatsisitigut
inissisimanerisa illersorneqalernerat, taamatuttaarlu kaammattorneqartutut
ipput akiliisinnaajunnaartut pigisaasa suliarineqarnerini toqqaannarnerusumik
peqataanissaannut, ilaatigut ilisimatinneqarnerulernissaat
sunniuteqaqataanerulernissaallu aqqutigalugit.
Tamanna tunngavigalugu Siumumiit
nuannaarutigaarput siunnersuummi ilanngullugu akiitsullip periarfissai
pitsanngorsarneqarmata, ilaatigut akiliisinnaajunnaarnermini
eqqartuussissuserisussaqarnissaminut periarfissaasa pitsanngortinnerisigut.
Pingaaruteqarpormi inuit inuttut aningaasaqarnikkullu nakkariarfimminni
inatsisinik ilisimasaqartumik ikiorserneqarnissaminik periarfissaqartitaanissaat,
naak namminneq akilersinnaanngikkaluarlugu.
Suliffeqarfinnut akileraarutinit
piumasaqaatit pillugi apeqqummut tunngatillugu apeqqutaalerpoq
tamakkiinerusumik piumasaqaatitut imaluunniit siunissami naliginnaasumik
piumasaqaatitut inissisimasalissanersut. Tassunga atatillugu Siumumiit
isumaqarpugut akileraarutinit tamakkiisumik piumasaqaatitut inissisimanera
attatiinnarneqassasoq. Nunatsinnimi pituttungaanngitsumik nalikillilerinermut
maleruagassaatitat kingunerisaanik akiliisinnaajunnaartup pigisaasa aningaasanngortinnerisigut
nalikillileeqqissinnaanngoqqinnikkut akileraarutigisassatut isertitat
amerla-soorujussuit anguneqarsinnaasarmata.
Naggataatigut Siumumiit
inassutigerusupparput akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip
atortuuler-sinneqarnissaanut atatillugu suliap pilertornerusumik
ingerlanneqalernissaa. Pissusissamisoorsorinngilarpummi allannguutissatut
siunnersuutit Inatsisartut isumaqatigiissut 1994-imi akuer-sissutiginikuusaat,
ulloq manna tikillugu suli atortuulersinneqarsimanngimmata.
Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:
Akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip
atortuulersinneqarnissaanik peqqussummut oqaaseqaammut saqqummiunneqartumut
Atassut isumaqataavoq.
Atassummiit maluginiarparput
pineqartut avaqqullugit una aalajangersagaq ilanngunniarneqartoq, tassalu
Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutitigut ingerlatat aningaasaliiffigisimasat
ingerlaannarluni nalikilliliivigineqarsinnaanerinut periarfissaq
eqqarsaatigalugu ilanngunniarneqartoq.
Immikkut aalajangersaanermi pisortat
akileraartarnissamik salliutillugit piumasaqaataanni, inuussutissarsiutitigut
nalikilliliisarnerit akiliisinnaajunnaarnerup suliarineqarnerani peerneqartartut pigiinnarneqassapput. Akileraarutititgut
akilisassat, akiliisinnaajunnaarnerup pilernerani akiligassarineqartut
ataatsimut piumasaqaatitut akiligassaqarfittut allatullu ilanngunneqartassapput.
Atassutip pineqartut avaqqullugit
aalajangersagaq eqqarsaatigilluagaasutut pisariaqartutullu isumaqarfigaa.
Mannasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Siunnersuutigineqartup matuma akuerineqarneratigut
Eqqartuussiviit Qullersaat annertuumik oqilisaaffigineqassaaq,
akiliisinnaajunnaarnermimi suliassat annertunerusumik pigisanik
suliarinninnermi aqutsisumit suliarineqartalersussaammata, taamaallaallu
isumaqatigiinngissutini Eqqartuussiviit Qullersaat
akulerutsinneqartartussaalluni.
Inuit Ataqatigiinniit
nuannaarutigaarput Eqqartuussiviit Qullersaat suliassanut allanut piffissaqalernerusussaammata,
minnerunngitsumillu akiliisinnaajunnaartup ikiortissaanik eqqartuussisorisumik
toqqaasoqartalernissaa Inuit Ataqatigiinniit taperserparput. Ilumoormammi
akiliisinnaajunnaartup pigisaanik suliarinninnermi inuttut
aningaasaqarnikkullu nukissaqartuaannarneq ajornera.
Illuatungaatigulli
akiligassaqarfigineqartut ullumikkorniit annertunerusumik sunik qanorlu
annertutigisunik akiliiffigineqarsinnaanerlutik paasitinneqartalersussaammata.
Siuliani taasavut Inuit
Ataqatigiinniit allannguutissatut siunnersuutigineqartut naapertuilluartumik
sulinissamut tunngaviliilluartuusutut isigaavut. Naapertuilluarnerusutullu
apeqquserneqarsinnaavoq akiliisinnaajunnaarnermi akileraarutinut akiligassat
suli salliutinneqartuassanersut, tassa akiliisinnaajunnaartup akileraarutitigut
akiligassarisaasa akiligassanut allanut sanilliullugit salliutitaasarnerita
atorunnaarsinneqarsimasup naalakkersuisut siunnersuutigimmassuk nunatsinni
atortinneqarallassanngitsoq.
Inuit Ataqatigiiniit
oqaatigissavarput nalikilliliisarnermi malittarisassassat naleqqussarneqarniariarpata
atuutinneqalissasoq kaammattuutigissallutigu. Pisortammi ullumikkut
akiligassaqartunut akiliisitsiniarnermikkut periarfissaqarneroqimmata
akiligassaqarfinnit allanit.
Taamatut oqaaseqarfigalugu
siunnersuutigineqartoq Inuit Ataqatigiinniit akuersaarparput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Naluneqanngitsutut Inatsisartut 1994-imi
ukiakkut ataatsimiinnerminni isummerfigisimavaat akiliisinnaajunnaarnermi
inatsisip allannguutai suut nunatsinni atortussanngortinneqassanersut.
Akiliisinnaajunnaarnermi inatsisip
allannguutissaanut taakkununnga marlunnut Naalakkersuisut inassutigisaannut
Akulliit Partiiat isumaqataavoq, taakua tassaasut :
I. Inatsit nr. 382 22. maj 1996-imeersoq, inatsisip
allannguutaani tassani siunertaalluni
akiliisinnaajunnaartut pigisaasa
suliarineqarnerisa pisariissisarlugillu eqaallisarneqarnis saat.
II. Inatsisip nr. 1223 22.december
1996-imeersoq, inatsisip allannguutaani tassani siunertaalluni akiitsullip isertitanik akileraaruteqartitsinermik
salliutinneqarnerata atorunnaarsinneqarnissaa.
Suliap pappiarartai annertuujusut pillugit
pisortaqarfiit attuumassuteqartut isumasiorneqarsimammata, taakkulu
tapersiisimammata allannguutissat nunatsinni atortuulersinneqarnissaannut,
taaneqareersutut Naalakkersuisut inassutaannut Akulliit Partiiat isumaqataavoq,
taamatullu aamma Naalagaaffimmi oqartussaasut
isumaqatigiinniuteqarfiginissaannut.
Taamatut oqaaseqarlunga
Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat tusaatissatut tinguara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kalaallit Nunatsinni akiliisinnaajunnaarnermi
inatsimmut allannguutissat atortuulersinneqarnissaannut oqaaseqaatigineqartut
Kattusseqatigiinniit tamaasa tunngaviatigut isumaqatigaavut, inatsisimmi
taamatut nunatsinni atuutilersinneqarnissaa Nunatta Eqqartuussiviisa Qullersaanni
sulinerup pitsaasumik tunngavissinneqarnissaanik kinguneqartussaavoq. Aammalu
nuannerpoq suliap susassaqartunut assigiinngitsunut
tusarniaassutigineqarsimanera. Taamaattumik siunnersuutigineqartut
taperserpavut aammalu Naalakkersuisut inatsisip allanngortinneqarnissaa
siunertaralugu Naalagaaffimmi oqartussaasunut isumaqatigiinnialernissaat
akueralugu.
Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Qujavunga partiinut oqaaserineqartunut,
aammalu Kattusseqatigiinnut oqaaserineqartunut tassa tamarmik isumaqatigiillutik
apeqqutip taassumap atortussanngortinneqarnissaanut Namminersornerullutik
Oqartussat oqaaseqarnissaat isumaqatigiissutigimmassuk Naalakkersuisut
Inatsisartunilu maani partiini oqaaseqartut.
Siumut oqaaseqartuata Mikael Petersen-ip
ilaatigut oqaatigaa 1994-imili isumaqatigiissutigineqareersorlu ulloq manna
tikillugu suli atortuulersinneqarsimannginnerat uparuarlugu, tassunga
nassuiaatigitsiassavara tassa ilumoormat 1994-imilui ukiakkut Inatsisartut
ataatsimiinneranni inatsisit assigiinngitsut, soorlu lov nr. 187, lov nr. 383 ,
387 , 389 aamma lov nr. 315 taakkua atortussanngortinneqarnissaat Inatsisartuni
oqallisereersimavugut oqaaseqareersimallutalu. Ajoraluartumilli ullumikkut
tikillugu taakku atortussanngortinneqarsimanatik.
Allanik pisuutitsiniarnissaq
pinngikkaluaqalugu oqaatigissavara uagut tamanna qanoq iliuuseqarfigisinnaasimanngilarput,
tassa Naalagaaffiup Oqartussaasuisa ersarinnerusumik oqaatigalugu,
Inatsiseqarnermut Ministereqarfiup apeqqut taanna isummerfigisussaammagu, imaluunniit
suliassaaq tassani maamaarunneqarsimammat maannamut. Arlaleriarluni ilami
arlaleriaqaluni tuavisaarutigineqartarsimavoq Naalakkersuisut Inatsiseqarnemut
Allaffeqarfianniit, kisiannili taamaakkaluartoq aatsaat ukioq manna februarimi
nalunaarutissatut inatsisip atulernissaannut allakkiassamut missigersuummik
sanasoqarsimalluni. Taamaattumik kinguaatsoorsimaneq uagut
akisussaaffiginngikkaluarlutigu Naalagaaffeqatigiit sinnerlugu
utoqqatsissutigaara.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Allamik oqaaseqartoqarumanngilaq.
Taamaalilluni ullormut oqaluuserisassaq imm. 15, tassa
akiliisinnaajunnaarnermik inatsisip
atortuulersinnera pillugu peqqussummut Namminersornerullutik Oqartussat
oqaaseqaataat isumaqatigiissummik naammassineqarpoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.