Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 33-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 26. maj 1997 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 33.

 

Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa.

(Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua aamma Mikael Petersen)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt,:

Taava ullumikkut inatsisartut ataatsimiinnerat aallartitsinnagu oqaatigilaassavara: Sisa­man-ngorpat ataatsimiittariaqarnerput siulittaasoqarfiup ullumi ataatsimiinnermini siunnersuuti-gimmagu, tassa  Aningaasanut inassutissat aappassaaneerneqarnerat, taavalu aamma angal-lannermut tunngasut aappassaaneerneqarnerat sisamanngorpat taakkua inis­sittariaqassammata ullumikkut agguaanneqarnerat aamma ilaatigut tunngavigalugu. Tamanna akuerineqassasoq neriuutigaara.

 

Akuerineqarpoq.

 

Taavalu ullumikkut ataatsimiinnissami oqaluuserisassaq annertooq ataaseq Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa saqqummiunneqassaaq Ataatsi-miititaliarsuup siulittaasuanit, Ruth Heilmann-imit. Tassunga ilanngullugu aamma taalaassavara  siunnersuutit isumaginninnermut tunngasut siunnersuutigineqarsimat tassani isumaginninnermi ataatsimiititaliami sammineqareerlutik maanga saqqummiunneqarnissaat naatsorsuutigineqas­saaq - Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut isumaliutissiissut.

 

Ruth Heilmann, Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua, Siumut:

Qaa, ikinngutit ilagilassi siunertamut pingaartumut. Erinarsuuterput taanna nuannersoq sinerissa­mi ataatsimiititsisarnitsinni atortarsimasarput imartuujuvoq oqallinnissamullu kis­sassaataalluar­tarsimalluni.

 

Aammalu ilisarnaatitta takoqqusaarutittalu oqariartuutaa arlalinnik oqaa­sertalersorneqarsin-naasarpoq ataatsimiititaliarsuarmilu uagut uku oqariartuutit suliarisatsinnut tulluartuutillugit ilannguttarpagut.

 

Toqqissimaneq, akisussaaqataaneq, nammineersinnaaneq, ataatsimoorneq nuannaarnerlu.

 


Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi Ataatsimiititaliarsuup 1995-mi juni-mi naalakkersuisunit pilersinneqartup maannakkut isumaliutissiissumminik tunniussinermigut sulinini naam­massi-vaa.

 

Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut isumaliutissiissutit piffissami aggersumi isumagin-ninnermut tunngasunik inatsisartut aaliangertarnissaanni isumassarsiorfiusartussap suliarinera nuannersuullunilu soqutiginartuuvoq. Kissaatiginarpoq isumaliutissiissut isumaginninnermut tunngasunik ulluinnarni sulinermi ilisimasassanik aallerfigineqarsinnaassasoq, taamalu siunissa­mi isumaginninnikkut suliassanut assigiinngitsorpassuarnut isumassarsiorfigisinnaassalluni.

 

Neriuutigaara isumaliutissiissut pisortatigoortumik isumaginninnikkut sullitat naalakkersuiner­milu suliaqartut akornanni oqaloqatigiittarnissani tunngaviussasoq nutaaq, taamaalilluni siunis-sami isumaginninnikkut sullisseriaaseq ataatsimoortumik periuseqartumik ineriartortinneqarsin­naaqqullugu.

 

Manna iluatsillugu isumaliutissiissutip saqqummiutilinnginnerani isumaginninnermik iluarsaaq­qinnermi ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasutut ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat uummammik pisumik qutsavigingaarpakka, taamatullu allakkanik nakkartitsisarfik, ataatsimiinnerit, isuma-sioqatigiinnerit tusagassiuutilluunniit aqqutigalugit saqqummiussinermikkut isumaliutissiis-summut immersueqataasimasut qutsavigingaarlugit. Kiisalu pisortaqarfiit ataasiakkaat KANUKOKA-lu aqutsisoqarfimmi suleqatigiissitanilu pinngitsoorsinnaanngisatsinnik peqataa-titaqarnerat qujassutigiumavara, taamatullu aamma kommunit, kattuffiit, suliniaqatigiiffiit assigiinngitsut allallu siunnersuutinik isumassarsianillu pitsaasunik  nassitsisarsimasut uum-mammik pisumik aamma qutsavigalugit.

 

Ukiut kingulliit marluk ingerlanerani siunnersuutit aaliangersimasut isumaginninnermilu iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuarmit nalilersugassanngorlugit suliarisassanngorlugil-     lu ingerlateqqinneqartarsimapput. Siunnersuutigineqarput apeqqutigineqartut ataatsimiitita-liarsuup isumaliutissummini sapinngisaminik akiniartarsimavai, siunnersuutit toqqaannartu-   mik isumaliutissiissummi akineqarsimanngippata tamanna siulliullunga utoqqatsissutigissava- ra, ataatsimiititaliarsuaq annertoorujussuarmik suliaqarsimanera erseqqissumik oqaatigineqarta-riaqarpoq, tamatumanilu isumaliutissiissutip annertussusiata erseqqissumik takutippaa, Isuma­ginninnermi aaqqissuusseriaatsip annertunerpaartaa peqqissaartumik suliarineqarsimavoq, tassungalu tunngatillugu siunissami isumaginninnermi politikkissaq salliutillugu ataatsimiitita-liarsuarmit suliarineqarpoq, isumaliutissiissummi saqqummiussissummilu tikkuarneqartutut inuit ataasiakkaat periarfissaasa annertusarneqarnissaannik inassuteqaatit qitiutinneqarput.

 

Taavalu saqqummiussiissut saqqummiutissavara:

 

Isumaliutissiissut saqqummiussara immikkoortunut marlunnut avinneqarsimavoq, immikkoortul­lu siulliup Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai aappaatalu ilanngussat assigiinngitsut i­marai.


Ataatsimiititaliarsuup suleriaasia eqqarsaatigalugu isumaliutissiissummi immikkoortoq 1.3 innersuussutigissavara. Taamaattorli erseqqissarusuppara innuttaasunut isumaliutissiissummik pinnani innuttaasulli suleqatigalugit isumaliutissiissusiornissani Ataatsimiititaliarsuup assut pingaartissimammagu. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup suliassaasa pingaaruteqarnerpaat ilaat tassaasimavoq innuttaasut akornanni illuatungeriilluni ilusilersorluakkamillu oqaloqati-giinnermik pilersitsinissaq. Ataatsimiititaliarsuup angalasarnerini ataatsimiittarnerpassuinilu siunertaq tassaasimavoq suliassap taassuma naammassineqarnissaa, neriuppungalu anguniagaq taanna anguneqarsimasoq.

 

Aammattaaq erseqqissarusuppara Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai ilaasortat tamarmik tamakkiisumik isumaqatigiinnerisigut kaammattuutaammata. Kisianni tamanna Ataatsimiitita-liarsuup sulinerani tamarmi ilaasortat piffissaq tamaat isumaqatigiiginnartartorsuusimanerannik isumaqanngilaq. Isumaliutissiissusiornitsinni amerlasoorpassuartigut inerititaqarfiulluartunik oqallittarsimallutalu isummatsinnik saqqummiussuisarsimavugut, kisianni ataatsimut isummer­nissaq tamatigut angusinnaasarsimavarput. Tamanna pitsaasorujussuuvoq, pingaartumik isuma­ginninnermut tunngasunik suliassaqarfiup qanoq annertutiginera ajornakusoortuuneralu eqqar­saatigalugit.

 

Suliassiissutigineqartuni naatsorsuutigineqartutut Ataatsimiititaliarsuup suliassaqarfiit pingaar­nerit sisamaasut suliarisimavai, tassalu isumannaallisaatitut tunniunneqartartut, utoqqaat, innarluutillit kiisalu meeqqat inuusuttullu. Ataatsimiititaliarsuup suleriaatsimini siullermik suliassaqarfinni ataasiakkaani malittarisassat atuuttut siulliullugit sammissallugit naleqquttuutis­simavaa, tamatumalu kingorna suliassaqarfinni ajornartorsiutaasut sammeriarlugit naggataatigut suliassaqarfinni ataasiakkaani kaammattuutit saqqummiuttarlugit. Periarfissaqarneq naapertorlu­gu kaammattuutit aningaasatigut kingunerisassaat aamma allaaserineqarsimapput.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa erseqqinnerusumik sammilinnginnerini isumaliu-tissiissummi suliassaqarfinnut sisamanut tamanut pingaaruteqartut uku tikkuartulaarusuppakka.

 

Siullermik Ataatsimiititaliarsuup tikkuarpaa malittarisassat ataasiakkaat sapinngisamik pisariilli­saavigineqartariaqartut. Malittarisassat taakku ammasuunermik paasiuminartuunermillu ilisar­naateqartariaqarput innuttaasunut aqutsisuusunullu iluaqutissiisumik, taamaalillutik isumaginnin­nikkut suleqataasut suliassarpiaminnut piffissaqarnerulersinnaaqqullugit. Taamaattorli malittari­sassanik pisariillisaaneq taamaallaat anguniartariaqarpoq innuttaasup inatsisitigut tunngaviusu­mik illersugaanera attornaveersaarlugu.

 


Aappassaanik pisortani oqartussaasut akornanni ataqatigiissaarineq suleqatigiinnerlu nukittorsar­neqassapput. Innuttaasunik ataasiakkaanik sullissineq allaffissornikkut paatsooqatigiittarnernit ajornerulersinneqassanngilaq. Pisortat ingerlatseriaasiat innuttaasoq aallaavigalugu aaqqissuun­neqassaaq, killormut pinnani. Inuk qitiutinneqassaaq.

 

Pingajussaanik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa naammassiniarneqarnissaanni tunngaviu­sussaq tassaavoq sulisut ilinniartitaanerannik pingaarnerulersitsineq. Nunatsinni paaqqutarinnif­finni, ulloq unnuarlu paaqqinniffinni, isumaginninnikkut ingerlatsivinni il.il. suliaq annertooq pingaaruteqartorlu ingerlanneqarpoq, kisianni piukkunnassuseqarneq suliniutaasullu naammagi­nartuaannartanngillat. Pissutsit taamaattut aaqqinneqassapput.

 

Sisamassaanik illuutit ingerlaavartumik pitsanngorsarneqarlutillu piorsarneqassapput, inissiaap­pata, pisortat allaffeqarfigippatigit il.il.

 

Kaammattuutinik ataasiakkaanik eqqartuinissara eqqarsaatigalugu aallarniutigalugu oqaatigissa­vara kaammattuutit teknikimut tunnganerusut sammissannginnakkit. Kisianni imaanngilaq kaammattuutit taakku oqallinnissatsinni iserfigissanngikkivut.

 

Pisortanit ikiorsiissutit/annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pillugit oqaatigisinnaavara Ataatsi­miititaliarsuup kaammattuutigimmagu pisortanit isumannaallisaatinik ataasiinnarmik periuseqar­luni tunniusseriaaseq atulersinneqassasoq, massakkut marloqiusamik periuseqarluni tunniusseri­aatsimut taarsiullugu. Tamatumunnga peqatigitillugu tunniunneqartartut ikinnerpaaffissaat sunik suliaqarneq nunamulluunniit ilaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu tamanut atuuttoq atulersinneqassasoq.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ikiorserneqartup ikinnerpaaffiatigut ikiorsiissutisiani saniatigut suliffeqarnermigut tapertalersinnaassagai, pisortanit ikiorsiissutigineqartut ilanngar­tuiffiginngikkaluarlugit.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ikiorserneqarnissamik pisariaqartitsisoqar­nersoq naliliiniarnermi kisermaat aningaasaataat 5.000 kr.-inik aappariillu aningaasaataat 10.000 kr.-inik amerlassusillit isiginiarneqartassanngitsut.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa aalajangersakkanik arlalinnik piginnaanngorsaaqqinner­mut tunngasunik pitsaanngorsaasunik aalajangersaasoqassasoq, matumani ilaatigut inuit pineqar­tunut ilaatinneqartut kikkuussanerisa nassuiarneqarnerat, ilinniagaqarnermut aamma/imaluunniit innarluuteqarnermut atatillugu aningaasartuutit, piginnaanngorsaaqqinnerup sivisussusia il.il. eqqarsaatigalugit.

 


Sulilersitsiniarneq eqqarsaatigalugu sulilersitsiniarnermi suliniutit ataatsimut isigalugit pitsan-gorsartariaqarnerat Ataatsimiititaliarsuup pingaartutut isigaa. Tamanna inuusuttunut pisortanit pilersorneqartunut pingaartumik atuuppoq. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuuti­gaa inuusuttunut assersuutigalugu qaammatini pingasuni suliffissaaleqisimasunut sulilersitsiniar­luni suliniutinik aallartisaasarnissaq kommuninut pisussaaffinngortinneqassasoq.

 

Ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inissiani attartortittakkani aamma kommunit inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut meeqqanut tapiissutit isertitaqqortussuseq tunngaviginagu tapiissutigineqartartut isertitaqqortus­suseq tunngavigalugu tapiissutaasartunngorlugit allanngortinneqassasut. Taamatut allanngortitsi­nikkut aningaasat sipaarutigineqartut ineqarnermut tapiissutinut nuunneqassapput. Tamatumunn­ga peqatigitillugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ineqarnermut tapiissutisisinnaatitaas­sagaanni isertitanut qummut killissarititaasoq qaffanneqassasoq.

 

Pensionisiaqalissagaanni ukiut qummut killiissaat pillugu Ataatsimiititaliarsuup kaam­­mattuuti­gaa pensionsiaqalissagaanni ukiut qummut killissaat 63-inik ukioqalernermut qaf­fanneqassasoq.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa siusinaartumik pensionisiaqartut suliffimmik sule-rulunnanngitsumik neqeroorfigineqarsinnaanerannut periarfissaliisoqassasoq.

 

Inummut tapit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ineqarnermut akiliuti­nut, kiassarnermut, innaallagissamut il.il.tapiissutit pillugit malittarisassanik tigussaasunik uuttorneqarsinnaasunillu aalajangersaasoqassasoq. Ataasiaannartumik aningaasartuutit, soorlu isarussanut, atisassanut il.il. aningaasartuutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammat­tuutigaa nalunaarsuiffik sukumiisoq suliarineqassasoq, taamaalillutik pensionisiallit ataasiaan­nartumik aningaasartuummut aningaasartuut taanna nalunaarsuiffimmut ilanngullugu allanneqar­simappat ikiorserneqarsinnaalersillugit.

 

Utoqqarnik isumaginninneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa paaqqu­tarinninnerup annertussusia pillugu naliliinermi atortussiarineqartut utoqqaat illuini sulisut qassiussusissaannik aalajangiiniarnermi atorneqartassasut.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani - imaluunniit kommuni­ni suleqatigiikkuutaani kommunilluunniit mikinerusut eqqarsaatigalugit nunap immikoortukkuu­taavini - tagiartuisartuni tassa timigissaasunik pillorissaasunillu atorfinitsitsisoqassasoq, utoqqaat sungiusaqqinneqarnissamik pisinnaasaminnillu piginniinnarniarlutik sungiusarneqarnissamik pisariaqartitaannik isumaginnittussanik.

 


Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani utoqqaat il­luini/paaqqutarineqarfiini "siulersuisunik" pilersitsisoqassasoq, utoqqaat ilaasortaatitaqarfigisaannik. Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa kommunimi utoqqarnik paaqqinniffiit tamarmik kommunalbestyrelsi­mit ileqqoreqqusaliuunneqassasut. Ileqqoreqqusat taakku ilaatigut paaqqinnniffiup siunertaa, illumi malittarisassat, matumani najugaqartut siunnersuisoqatigiivi aamma sulisoqarnermi periusissaq ilanngullugit imarissavaat.

 

Utoqqaat utilersimasut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini utoqqaat illuinut atatillugu immikkoortortaqarfiit nakkutigineqarfiusut imaluunniit immikkut taamaattunut najugaqarfiit pilersinneqassasut.

 

Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsinermut tunngasuni Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa angerlarsimaffimmi ikiortinik ilinniartitsinermik ukiup affaanit ukioq ilivitsumut sivisussusilim­mik assersuutigalugu STI-p ataani pilersitsisoqassasoq, kiisalu sulisut ingerlaavartumik pikkoris­sartinneqartassasut.

 

Ataatsimiititaliarsuup nangilluni kaammattuutigaa utoqqarnik isumaginninneq taassumaluunniit ilai kommunini assigiinngitsuni ataatsimut katersorneqassasut. Taamattuttaaq kaammattuutigine­qarpoq pensionisiaqartut kisimiillutik najugaqartut ajornartorsiulernermi kalerrisaarutinik pilersorneqassasut.

 

Utoqqarnut ingerlatat eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa utoqqaat suleqatigalugit najukkani ataasiakkaani pinaveersaartitsiniarluni sammisassaqartitsiniarlunilu suliniutissat kommunip ataani suliarineqassasut. Aammattaaq kaammattuutigineqarpoq komunit utoqqarnut siunnersortimik atorfinitsitsissassasut.

 

Utoqqaat ineqarniarnerat eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa utoqqarnut inissianik, utoqqaat najugaqaqatigiiffiinik aamma utoqqarnik paaqqinniffinnik sanaartorneq annertuumik pingaarnerutinneqalissasoq.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa nunatsinni ineqarniarnikkut ingerlatsinermi inissianik utoqqarnut innarluutilinnullu naleqqussakkanik sanaartornermi inissianik aalajangersi­masunik amerlassusilinnik immikkoortitsisoqartalissasoq. Inissiat taakku utoqqarnut innarluuti­linnullu naleqqussaanermi aaqqissuussaanermikkut minnerpaaffiatigut piumasaqaatinik eqqor-titsisuusariaqarput.

 

Innarluutilinnut tunngasut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa innarluutillit pillugit peqqussut tunngavigalugu aalajangiisinnaassuseqarneq kommuninut nuunneqassasoq. Tamatumunnga peqatigitillugu kaammattuutigineqarpoq kommunini suliassanik ingerlatsisut pisariaqartumik ilinniaqqitsitaasarnissaannut qulakkeerneqassasoq.

 


Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ukiut qummut killissaat 60-iusoq atorunnaarsinneqassa­soq, taamaalillutik annertuumik innarluutillit innarluutip kingunerisaanik aningaasartuutaaneru­sartutigut ikiorserneqarsinnaalersillugit, qanoq ukioqarneq apeqqutaatinnagu.

 

Illut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa illoqarnikkut innarluutilinnut atugassarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat pingaarnerulersinneqassasoq, taamatullu in-narluutilinnut inissiat aalajangersimasumik amerlassusillit qulakkeerneqassallutik.

 

Nangilluni kaammattuutigineqarpoq pisortat illuutaat, mittarfeqarfiit, umiarsualiviit, aqqusernit aqqusineeqqallu innarluutilinnit sapinngisamik atorneqarsinnaasunngortinneqassasut.

 

Atuartitaaneq ilinniartitaanerlu eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa immikkut ittumik atuartitsineq ineriartornissamullu neqeroorutit malittarisassatut pingaarnertut Kalaallit Nunaanni ingerlanneqartariaqartut. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuuti­gaa immikkut ittumik atuartitsinermi atortussat kalaallisuut suliarineqassasut, iluaqusersuutillu pisariaqartinneqartut atugassanngortinneqassallutik.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaattaaq meeqqat inuusuttullu timimikkut innarluutillit - aallaavittut - meeqqat inuusuttullu allat peqatigalugit atuartinneqarnissamik neqerooruteqarfigi­neqartassasut. Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ilinniartitsisut perorsaasul­lu/tapersersortitullu perorsaasut innarluutilinnik sullissisartut ilinniartitaanissaannut neqerooruti­nik pilersitsisoqassasoq, taamatuttaarlu kaammattuutigineqarluni kalaallinik ilinniartitsineq aallunneqassasoq kiisalu immikkut ittumik atuartitsisunngorniarluni ilinniartitsisutut ilinniarti­taaneq aallarteqqinneqassalluni.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa najukkani ataasiakkaani neqeroorutinik sapinngisaq tamaat naapertorlugu pilersitsisoqassasoq, assersuutigalugu ilaqutariit oqilisaavigi­neqarlutillu siunnersorneqarfigisinnaasaattut naapittarfinnik, taamaalillutik ilaqutariit ulluinnarni pitsaanerusumik ingerlanissaminnut pitsaanerusunik periarfissaqalersinnaaqqullugit.

 

Ilinniartitaaneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit, ilinniartitaanerit ingerlaqqiffiusut, ilinniarnertuunngorniarfiit (GU), STI taakkulu assigisaat innarluutilinnit tamakkiisumik iserfigineqarsinnaanngortinneqassasut.

 

Sungiusaaqqinneq, piginnaanngorsaaqqinneq suliffissaqartitsiniarnerlu eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani tagiartuisartumik, timigissaasumik  pillorissaasumik, oqallorissaasumik peqqissaasumillu atorfinitsitsisoqarnissaa anguniarlugu suliniuteqartoqassasoq.

 


Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqat inersimasullu innarluutillit pillugit ilisimasanik nuna tamakkerlugu katersuiffimmik pilersitsisoqassasoq. Tassunga atatillugu aamma kaammattuutigineqarpoq iluaqusersuutinik qitiusumik katersuiffimmik aamma pigin­naanngorsaaqqittarfimmik pilersitsisoqassasoq, innaarluutillit sulisinnaassutsimminnik misiliiffi­gisinnaasaannik.

 

Suliffissaqartitsiniarneq eqqarsaatigalugu kaammattuutigineqarpoq inunnut inuussutissarsiorsin­naassuseerutingajassimasunut nakkutigineqarluni sullivinnik arlalinnik pilersitsisoqassasoq. Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa "10 kr.-inik akissarsiaqartitsilluni aaqqissuussi­nermik" taaneqartartoq atorunnaarsinneqassasoq, tassungalu taarsiullugu suliffinnik sulerulun­nanngitsunik siusinnerusukkut taareersimasannik suliffeqarnissamut periarfissanik pilersitsiso­qarluni.

 

Sunngiffimmi sammisassaqartitsinissamik neqeroorutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqat eqqarsaatigalugit nunap immikkoortuini pinnguaateqarfinnik pinngus­sanik il.il. perorsaanermi atorneqarsinnaasunik piniarfiusinnaasunik pilersitsisoqassasoq.

 

Tamatuma saniatigut Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa innarluutillit "naapittarfiinik" pilersitsisoqassasoq sullivinnik, kaffisorniartarfimmik, ataatsimut isersimaartarfimmik timimillu atuinissamut periarfissanik imaqarsinnaasunik. Suliniutit taakku "naapittarfinnut" atuartitaaner­mut ilinniartitaanermullu atatillugu siusinnerusukkut taareersimasannut atatillugit pilersinneqar­sinnaassapput.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa tarnikkut nappaatit pillugit paasisitsiniaanerit aallartisar­neqassasut, kiisalu najukkani ataasiakkaani, nunap immikkortuini qitiusumilu oqartussaassut assigiinngitsut suleqatigiinnerat nukittorsarneqassalluni. Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa tapersersortitut ikiortit sulianillu ingerlatsisut pingaartumik eqqarsaatigalugit pikkorissartitsinernik ilinniaqqitsitsinernillu pilersitsisoqassasoq.

 

Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqanut inuusuttunullu suliassaqarfimmi pinaveersaartitsiniarnikkut samisassaqartitsiniarnik­kullu annertusisamik suliniuteqartoqassasoq. Najukkani ataasiakkaani inuiaqatigiinni tamani pinaveersaartitsiniartoqartariaqarpoq, tamatumunngalu peqatigitillugu najukkani ataasiakkaani inuiaqatigiinni pitsaaliuvinikkut suliniutit qitiusumit ataqatigiissaarivigineqarlutillu tapersersor­neqassallutik. Kaammattuutigineqarpoq SSPK-mi suleqatigiinneq kommunini tamani pin-ngitsoorani pilersinneqartussanngortinneqassasoq, pinaveersaartitsinermilu siunnersortinik ilinniartitsineq aallarteqqinneqassalluni, kiisalu sunngiffimmi sammisassaqartitsiniarnermi perorsaasunik ilinniartitsisoqarluni. Aammattaaq kaammattuutigineqarpoq qitiusumik pinaveer­saartitsiveqarfik paasissutissiivillu pilersinneqassasut, tassanilu pinaveersaartitsiniartoqatigiit oqartussaqarfinnit assigiinngitsuneersut atorfinitsinneqassasut.

 


Meeqqanik inuusuttunillu ulluunerani paaqqinninneq sunngiffimmilu sammisaqartitsinissamik neqeroorutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqanut inuusuttunullu suliassaqarfik taanna immikkoortunut pingaarnerusunut marlunnut avinneqassasoq:

 

1) Meeqqat suli atualersimanngitsut

 

Malittarisassat atuutsiinnarneqassapput, kisianni naalakkersuinikkut akisussaaffik kultureqarner­mut tunngasunut oqartussaaffimmut nuunneqassalluni.

 

2) Meeqqat atuarfianni atuartut

 

Kultureqarnermut tunngasunut oqartussaaffimmut naalakkersuinikkut attaveqarnermi malittari­sassat ataasiinnaat atuutissapput. Malittarisassat taakku sulisut qassiussusissaannut aaqqiissuus­saanermullu annikinnerpaaffissanik piumasaqaatinik imaqassapput, taamatuttaarlu perorsaanik­kut imarisai pitsaassuseqartitsinissamik qulakkeeriffigineqarsimassallutik.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ingerlatat amerlisinneqassasut, illoqarfinni nunaqarfinni­lu ukiumi 2005-imi meeqqat atualersimanngitsut atuinerisa annertussusiat 80%-inngortillugu. Kikkulluunniit ulluunerani paaqqinniffimmi inissap ineriartornikkut tunniussinnaasaanik pissarseqataanissaminnut periarfissaqartinneqassapput.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ulluunerani paaqqinniffinnik namminersortunit pigine­qartunik/imminnut pigisunik amerlanerusunik pilersitsisoqarnissaa anguniarlugu suliniuteqarto­qassasoq. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunit suliassanik ingerlat­sisuisa aamma isumaginninnikkut paaqqinniffinni sulisuisa ataatsimut isigalugu pikkorinneruler­sinneqassasut, neqeroorutit assigiissaartut pilersinneqarnissaat siunertaralugu.

 

Meeqqanik ilaqutariinnut paarsassanngortitsisarneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ikiorsiinissamik angajoqqaarsianngortunut neqeroorutaasartut pitsaanerulersin­neqassasut, assersuutigalugu angajoqqaarsianik ingerlaavartumik pikkorissartitsinikkut aamma kommunimit ingerlaavartumik siunnersorneqarnissamik ilitsersorneqarnissamillu neqeroorute­qartarnikkut.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqanik ilaqutariinni pikkorissuni akissarsiutigalugu paarsassanngortitsisarnerpiaq pilersinneqassasoq. Ataatsimiititaliarsuup kaam-mattuutigaa Namminersornerullutik Oqartussat taamaaliornissamik pilersitsisuullutillu neqe-rooruuteqartartuussasut, kisianni taamatut meeqqanik paarsaqarnermik pilersitsineq nakkutillii­nerlu kommunini ataasiakkaani ingerlanneqassalluni.

 


Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqamik taamatut paarsaqarnissamut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatit sukannernerulersinneqassasut.

 

Ulloq unnuarlu paaqqinniffiit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa immik­kut ingerlatsineq qitiunngitsumillu ingerlatsineq paaqqinniffinnut massakkut pioreersunut ata-tillugit sapinngisamik ineriartortinneqarlutillu piorsarneqassasut, kiisalu ulloq unnuarlu paaqqin­niffiit pioreersut ingerlaavartumik iluarsaanneqassasut sinaakkutassanillu ullutsinnut naleqquttu­nik pilersorneqassallutik.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ulloq unnuarlu paaqqinniffinni katsor­saaneq siunertaralugu suliffiusuni inissanik amerlanerusunik pilersitsisoqassasoq.

 

Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa paaqqinniffinni inissanik siunissami pisariaqar­titsinermut atatillugu misissuinermik aallartitsisoqassasoq.

 

Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuaq isumaqarpoq angajoqqaat paaqqinniffiillu akornanni suleqati­giinneq pitsanngorsarneqartariaqartoq, kiisalu paaqqinniffiit angajoqqaanik suleqatiginninnermik uummaarissumik aallartitsiniarnissamut pisussaaffilerneqassasut.

 

Meeqqanik inuusuttunillu nakkutilliineq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuuti­gaa meeqqat inuusuttullu pillugit suliassani aalajangiisinnaassuseqartitaaneq kommunit isuma­ginninnermut ataatsimiititaliaanniitiinnarneqassasoq, kisiannili oqartussaqarfiit assigiinngitsut suleqatigiinnerat nukittorsarneqartariaqarluni.

 

Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa kommunini isumaginninnermut ataatsimiititalia­nik nakkutilliisussaatitaaneq allanngortinneqassasoq, taamaalilluni Isumaginninnermut Suliffe­qarnermullu Pisortaqarfik nakkutilliinermi oqartussaasutut periarfissaqalersillugu kommuni-    mi isumaginninnermut ataatsimiititaliamut iliuuseqarnissamik pisussaaffiliilluni peqqussute-qarsinnaanngortillugu, meeqqamut inuusuttumulluunniit ikiorsiiniutit erseqqissut aallartisar-neqarnissaat aamma kommunimi meeqqat inuusuttullu atugaasa pitsanngorsaavigineqarnis-    saat anguniarlugu ataatsimut isigalugu suliniutit eqqarsaatigalugit.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ulluunerani paaqqinniffinnik aamma kommunini angerlarsimaffinni ulluunerani paarsisitsisarnermik nakkutilliisussaatitaaneq kommunini oqartussanut nuunneqassasoq. Malittarisassat eqqortumik malinneqarnerannik pingaarnerusutigut nakkutilliineq qitiusumik suli inissisimassaaq.

 


Naggataatigut Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigisinnaavaa naammagittaalliuuteqartarneq marloqiusanngorlugu allanngortinneqassasoq, tassa kommunimi ataatsimiititaliaq siullertut naammagittaalliuuteqartarfinngorlugu, isumaginninnermilu sulianut naammagittaalliuuteqartar­fik naammagittaalliuuteqartarfiit aappaattut inissillugu.

 

Isumaliutissiissummi kaammattuutit sammineqarnerannut atatillugu suli ataasiarlunga erseq-qississassavara Ataatsimiititaliarsuup sulinerani pingaarnerusutigut tunngaviusut taamalu isumaliutissiissummi kaammattuutit tassaasimasut isumaginninnikkut naalakkersuinermik ingerlatsinermi takorluugaasut, taamaattumillu isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerla-tsineq siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu tunnaartassalersuisuullutik, isumaginninner- mi naalakkersuinikkut aaqqiissutissatut ilusilersuinerit ataatsimut isiginninnermik tunngave-qassasut, isumaginninnermik ingerlatsinermi ilusiliinerup innuttaasut ataasiakkaat ataatsimut isigalugu nammineersinnaanerat namminnerlu inuunerminnut akisussaassuseqarnerat qulak-kiissagaa kiisalu naggataatigut qanimut sullissinermi tunngavigisaq aqutsisuussasoq. Ataatsi-miititaliarsuaq isumaqarpoq isumaliutissiissummi kaammattuutit naammassiniarneqassap-     pata tunngaviusut qulaani taaneqartut isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermik ilusilersuinermi siunissami aamma aqutsisuusussaasut.

 

Naggasiullugu Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat suliarujussuarmik suliaqarsimanerat pillugu uummammit pisumik qutsavigerusuppakka. Aammattaaq isumaliutissiissutip suliarneqarnera-  ni ikiuussimasut tamaasa qutsavigerusuppakka.

 

Taamatut oqaaseqarlunga isumaliutissiissut Inatsisartuni akuersaartumik oqaluuserineqarnis-saanut tunniuppara.

 

Isumaliutissiissummullu ilaasortaasut atsioqataasut ukuusut oqaatigerusuppakka: Tassa Naa-lakkersuisut toqqagaattut ilaasortaq: Nunaqarfiit sinnerlugit Bendt Kleist, Ilaasortaq Kristine Raahauge, Siumut, ilaasortaq Jakob Sivertsen, Atassut. Ilaasortaq Lars Sĝrensen, Inuit Ataqa-tigiit kiisalu aamma KANUKOKA-miit Hans Kleist, Siumut. Toqqagaasimasut ilaasortaapput Rasmus Brandt, Atassut. Uangalu Naalakkersuisut toqqagaattut siulittaasutut aamma Ruth Heilmann atsioqataallunga, qujanaq.

 

Benedikte Thorsteinsson,Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut 1995-imi Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuarmik pilersitsisoqarnissaa suliniutigilerpaat. Ullumikkut ukiut marlungajaat ingerlareersut suliaq matumuuna naammassineqarpoq. Isumaliutissiissut 400 sinnerlugit quppernilik isumaginninner­mi naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suliassaqarfinnik pingaarnerusunik sisamanik ukuninnga allaaserinnittoq, ajornartorsiutinik qulaajaasoq aaqqiissutissatullu siunnersuutinik saqqummiisoq ukuninnga: Isumannaallisaatitut tunniunneqartartut - utoqqarnik isumaginninneq - innarluutillit - pillugit isumaginninneq kiisalu meeqqat inuusuttullu atugarisaat.

 


Piffissap ingerlanerani Ataatsimiititaliarsuup sulinerata inernissaa assut qilanaarineqalersimavoq. Naalakkersuisut isumaqarput suliassaq Ataatsimiititaliarsuarmit naammassineqartoq.

 

Naalakkersuisut tunngaviusumik isumaqarput isumaginninnermik ingerlatsinerup siunissami ineriartortinneqarnissaanut aaqqissuunneqarnissaanullu isumassarsiat kaammattuutillu ilusiler­sorluagaasut isumaliutissiissutip imarigai. Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqarput Ataatsimii­titaliarsuup kaammattuutai massakkorpiaq maanilu isummerfiginissaannut piumasaqaativittut paasineqassanngitsut. Kisianni Naalakkersuisut isumaqarput Ataatsimiititaliarsuup kaammattuu­tai tassaasut isumaginninnikkut ingerlatsinerup qanoq ineriartorteqqinneqarnissaanut siunnersuu­tit isumaliutersuutigilluagaasut, taamaalilluni isumaginninnermi ingerlatsineq ullutsinni atugas­sarititaasunut siunissamilu unamminarsinnaasunut naleqqussarneqarsinnaaqqullugu. Isumaliutis­siissut isumassarsiorfissatut imartoorujussuartut iluseqarpoq siunissami sulinissami tunaartarine­qartussaq. Taamaalillutik Naalakkersuisut qularinngilluinnarpaat isumaliutissiissut taanna pisortat isumaginninnikkut ingerlatsinerata naleqqussarneqarnissaa ineriartorteqqinneqarnissaalu eqqarsaatigalugit isumassarsiffissaalluartoq.

 

Ataatsimiititaliarsuup siulittaasuata isumaliutissiissummi kaammattuutit saqqummiuteqammer­pai, taamaattumillu akissuteqaammi matumani kaammattuutit taakku erseqqinnerusumik eqqartoqqinnissaat pisariaqanngilaq. Taamaattorli siunissami isumaginninnermi naalakkersuinik­kut ilusilersuinermi tunngaviusut pillugit Ataatsimiititaliarsuup tunngaviusumik isumai oqaase­qaateqarfigineqassapput. Ataatsimiititaliarsuup ilaatigut oqaatigaa isumaginninnermi naalakker­suinikkut ingerlatsinermi aaqqiissutissatut ilusilersuineq ataatsimut isiginninnermik tunngave­qassasoq, isumaginninnermik ingerlatsinermi ilusilersuinerup qulakkiissagaa innuttaasut ataa-siakkaat nammineersinnaanerunissaminnut imminnullu akisussaaffiginissaminnut pilerineru-lersinneqarnissaat, kiisalu naggataatigut qanimut innuttaasunut sullissinermut tunaartaassaaq.

 

Tunngaviit taakku siunissami isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suliniutit ilusilersorneqarnissaanni tunaartarineqarnissaat Naalakkersuisut  isumaqatigaat. Taamaalillutik Naalakkersuisut tunngaviit taakku isumaginninnermi naalakkersuinikkut ataqatigiissumik uummaarissumillu ingerlatsinermi tunngaviulluinnartutut isigaat.

 


Isumaliutissiissutip suliarineqarnera suliaavoq annertoorujussuaq - kisianni suliaq tassunga killeqanngilaq. Piffissami aggersumi isumaliutissiissutip pingaanerusutigut tunngavigisai erseqqinnerusumillu  kaammattuutitai qanoq iliornikkut naleqqunnerpaamik piviusunngortinne­qarsinnaanersut sukumiisumik naliliiniarfigineqassapput. Tamanna tunngavigalugu Naalakker­suisut suliamik ingerlatseqqinniarput isumaginninnikkut tunngasutigut inatsisiliornikkut erseq­qissunik suliniuteqarnernik kinguneqartussanik. Ukiamut ataatsimiinnissami suliamik ingerlat­seqqinnerup tamatuma kingunerisaanik arlalinnik Naalakkersuisut saqqummiussaqassapput, matumani inatsisiliornikkut suliniutit naammassiniarneqarnissaannut piffissatigut pilersaarusior­neq ilanngullugu eqqarsaatigalugu. Oqaatigineqassaaq suliaq taanna Kommuninik Iluarsaaqqin­nissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata kingunerisaanik suliniutinut aallartisarne­qareersimasunut kiisalu Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfinni susassaqarfiusuni suleqatigiinnermut pissusissamisoortumik ataqatigiissaarivigineqassammat. Aammattaaq suliamik ingerlatseqqinneq akissarsiat pillugit isumaqatigiissutaaqqammersunut kiisalu soraar­nerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinnik pilersitsinissamut periarfissat pillugit qulaajaa­nermut massakkut ingerlasumut aamma ataqatigiissaarivigineqassaaq.

 

Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqarput inuiaqatigiinni atugarliortut nunap ilaani sumi najugaqarnertik apeqqutaatinnagu isumaginninnikkut assigiimmik atugaqartinneqarnissaat tunngaviusumik isiginiarneqartariaqartoq. Tamatuma kommunit akornanni aningaasaqarnikkut agguataarisarnermi nalimmassaasarnermilu massakkut tunngaviusut sukumiilluinnartumik naliliiffigineqarnissaat pisariaqalersippaa. Kommunini tamani, kommunini aningaasarissaartu­niinnaanngitsoq, ingerlalluartunik isumaginninnikkut ingerlatsiveqartariaqarpoq. Naliliiniarneq KANUKOKA qanimut suleqatigilluinnarlugu soorunami ingerlanneqassaaq.

 

Taamatut oqaaseqarlutik Naalakkersuisut Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiiti­taliarsuup isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguaat. Naalakkersuisuni neriupput isumaliutissiissut Inatsisartuni sukumiisumik oqaluuserineqassasoq, oqallinnerlu taanna akissutinik erseqqissunik suleriaqqinnermi tunngavissiisinnaasunik saqqummiussiviujumaartoq.

 

Naggataatigut Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat suliamik annertuumik suliaqarsimanerat pillugu Naalakkersuisut qutsavigiumavaat. Suliassaq ajornakusooqalunilu annertusimaqaaq. Naalakker­suisuniit isumaqarpugut  Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat suliassartik pitsaasumik ilusilersor-luagaasumillu naammassisimagaat.  Aammattaaq allat isumaliutissiissutip inaarsarneqarnissaa-nut periarfissaqalersitsimasut tamaasa qutsavigingaarpavut.  Naggasiullugu Naalakkersuisu-    niit Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua annertuumik soqutiginnillunilu suliniarsimasutut ilisi-maneqartoq uummammit pisumik qutsavigaarput.

 

Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:

Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa 1997 pillu-gu Siumumiit ima oqaaseqassaagut:

 

Inunnut isumaginninnermut tunngaviusumik Siumup politikia unaasoq: Innuttaasoq peq­qis-sutsikkut piginnaanermigullu killilerneqarsimanngitsoq imminut napatinnissamut atu­garisa-minullu pitsanngorsaajuarnissaminut akisussaasoq aallaavigissavarput.

 


Ataatsimiititaliarsuarmi sulisimaneq Siumuminngaanniit akisussaaqataaffigilluinnarsimasar-   put pillugu ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortaasimasut minnerunngitsumillu siulittaasutut sulisi-masoq Siumumiit qutsavigissavavut.

 

Ilanngullugu taanngitsoorusunngilarput ataatsimiititaliarsuup sulinerminut atatillugu oqal-lissaarutinik "nutaarsiassat"-nillu saqqummiussisarsimaneri suliaminik malinnaatitisisimanera-nik ersiutaasut iluarisimaaratsigik. Tamakku tamaasa ilanngullugit ataatsimiititaliallu sinerissa-mi angalalluni innuttaasunik ataatsimiititisarnermigut immersorneqarluarsimanera malugini-akkatta ilagaat.

 

Isumaliutissiissut imartoqisoq immikkuualuttorpassuarnillu inunnik isumaginnenerup iluani nukittorsagassanik eqaallisagassanillu tikkuussinernik ulikkaartoq soqutigilluinnarlugu Siu-mumiit misissorsimavarput.

 

Naak 1980-kkut aallartinneranni taamatuttaaq isumaginninnerup iluani iluarsaaqqinneqarsima-galuartoq malunnarluinnarpoq taamanikkut iluarsaaqqiissutaasimasut amerlaqisut ullutsinnut naleqqukkunnaareersimasut imaluunniit nutartertariaqalersimasut.

 

Siumumiit maluginiarparput inunnik isumaginninnerup iluani ulluinnarni annertuumik sam-miviusut sisamat isumaliutissiissummi annertuumik sammineqarlutik sukumiisumik qulaajaaf-figineqarsimasut isumaliutissiiffigineqarsimat makkuusut:

- pisortatigoortumik ikiorsiisarnermut tunngasut

- utoqqaat isumassorneqarnerat pillugu inassuteqaatit

- innarluutillit pillugit inassuteqaatit

- aammalu meeqqat inuusuttullu isumagineqarnerat pillugu inassuteqaatit.

 

Siumumiit maluginiargarput tassaavoq isumaliutissiissutip kinguneriumasaraa kommunini inunnik isumaginninnikkut aalajangiiffigineqavittartussat annertusineqarnerat. Tamanna qanimut annertunerusumik sullissinermik kinguneqartussaammat Siumiit iluarisimaarnaqaaq aammattaaq taamaaliorneq kommuninut akisussaaffimmik annertuumik tunniussineruvoq. Taamatut isuma­liutissiineq tassaavoq aamma kommunit inunnik isumaginninnermik ingerlatsisimanerannik naammaginninnerup erserneratut taasariaqartoq. Siumumiillu isumaqarpugut tamanna kommuni­ni tigulluarneqassasoq.

 

Siumumiit pingaartilluguttaaq maluginiarparput isumaliutissiissutip kingunerisassaasa ilagilluin­nartariaqaraat sulisut inunnik isumaginninnermik suliaqartuusut atuaqqinnissamik allatulluun-niit pikkorissartarnissanik qitiusuminngaanniit ilaatigullu KANUKOKA suleqatigalugu neqe-roorfiginiarneqassasut. Tamannami pisariaqarluinnarpoq suliassat kommuniniilersussat anner-tusineqarnerisa kingunerisaattut. Siumumiillu inassutigissavarput sulisut pikkorissartarnissaan- ni aningaasartuutaajumaartussat qitiusuminngaanniit kommunit suleqatigilluinnarlugit aaqqiif-figiniarneqarnissaat.


Isumaliutissiissutip kingunerisassaasa ilassaraattaaq inunnik isumaginninnerup iluani aningaasar­tuutit aamma allannguuteqartarnissaat. Ataatsimut isigalugu aningaasartuutunik allatut naleqqus­saalluni aaqqissuussisariaqalernissaq pisariaqassasoq Siumumiit isumaqarpugut. Piffissarli ungasinnerusoq isigalugu siunnersuutit assigiinngitsut iluatsittumik atuutinneqarnerisa kingu­nerinngitsoornavianngilaat aningaasartuutit annertusiartorunnaarnissaat. Tassani eqqarsaatigalu­gu sulisut pikkorissut aamma pigineqalerpata sullissinerup pitsaanerulerneranik inuillu nammi-neersinnaanerulernerinik kinguneqartumik aningaasartuutit killilersimaarneqarnerulernissaat anguneqartussaammat.

 

Siumumi isumaqarpugut isumaliutissiissutip kaammattuutigisaasa piviusunngortinniarnissaan- ni aamma pinngitsoornani inuiaqatigiit imminnut artukkinnginnissaat siunnerfigineqartaria-qartoq. Taamaassaaq pisortatigoortumik ikiorsiisarnerup iluarsaaqqiffigineqarnissaani, taamaas­saaq ineqarnermut atatillugu meeqqanut tapiiffigineqartarnerup boligsikringeqarnerullu aaq-qiiffigniarneqarnissaanni, taammaassaaq utoqqalinersiallit inuttut tapiiffigineqartarnerisa assigiissaarneqarnissaani il.il.

 

Siumuminngaanniit Kalaallit Nunaanni kinaluunniit innuttaasoq utoqqalinermini isuman-naatsumik toqqissisimanartumillu atugassaqartitaasariaqartoq isumaqarfigaarput.

 

Ataatsimiititaliarsuup utoqqalinersiaqalersinnaaneq 63-nik ukioqalernermiit pisinnaalernis­saa-nik ungasinngitsukkut qaffaaniarnissamik inassutigisaa Siumumiit isumaqatigaarput. Ataatsimii­titaliarsuup tamatumunnga tunngavilersuutai peqqissutsip pitsaaneruleriartorneranik aallaave-qartoq sulisutullu atugarisat ukiuni kingullerni pitsanngorsaaffigineqartualersimanerinik aam-  ma tunngaveqartinneqartoq paasilluarlugu.

 

Siumumiit nuannaarutigaarput siunnersuutigineqarmat utoqqalinersialinnut inummut tapit nuna tamakkerlugu assigiinnerusumik atuutsinneqalernissaannik inassuteqartoqarnera. N­aluneqan­ngitsutut massakkut inummut tapiissutaasartut kommunimiit komunimut assigiin­ngitsorujussuu­sinnaasarput tamannalu utoqqartatsinnik assigiinngitsunik a­tuagassaqartitsinernik kinguneqartar­poq naammagittaalliuutinillu toqqissisimannginnermillu pilersitsisartoq. Isumaqatigilluinnarpar­put aamma ataasiartumik aningaasartuutinut atatillugu suut tapiiffigineqarsinnaanerinik nalunaar­suiffiliortoqarnissaa. Tassuuna sulisunut aammalu utoqqalinersiaqartumut nalorninaatsumik najoqqutassiortoqassammat.

 


Utoqqaat angerlarsimaffimminni najugaqaannartarnissaat sapinngisamik isumannaar­nisartaria­qarpoq. Tamannalu siunertaralugu kiffartuussinermi Siumumi isumaqarpugut anger­larsimaffinni ikiortit atorfissaqartuassasut. Taamaattumik aamma Siumumiit pisariaqartutut tikkuarusupparput taakkua sulisutulli allatut pikkorissartinneqartarnissaat pisaria­qarluinnartuusoq. Taamaattumik ataatsimiitsitaliarsuup kommunini pioreersut STI-mi atuarfiit atorlugit ikiortinik ilinniartitsisaler­nissaq pillugu inassuteqaataat Siumumiit taperserparput.

 

Ukiut amerlagisariaqanngitsut ingerlanerini utoqaarnut isumassuinermut malittarisassat aammalu utoqqalinersiat allanngorartarsimapput. Tamatumalu kingunerisaanik tupin­nanngitsumik utoqqarpassuaqarpoq allannguutit malinnaaffiginiarnerini ajornar­torsiulersimasunik. Siumumiit ataatsimiititaliarsuup utoqqarnut siunnersorteqalernissamik inassuteqaataa tapersersorumavarput. Iluarsaaqqinnissami maleruagassat piinnarnagit aamma utoqqaat amerliartornerat siunnersorne­qartartussallu aamma amerliariarnissaannik kingune­qarumaartoq pillugu.

 

Inassuteqaatit allat immikkut taagunngikkaluarlugit utoqqaat isumagineqarnerannut atatillugu kaammattuutaasut tunngaviisigut tamakkiisumik Siumiit taperserumavagut.

 

Ikiorsiissutinut atatillugu, ikiorsiisarnermut tunngatillugu Siumup anguniagaasa ilagaat: Inoqar­finni tamani pisortatigoortumik ikiorsiisarneq atorfissaqartitaq naapertorlugu inger­lanneqassa­soq.

 

Ullumikkut marloqiusamik periuseqarluni pisortatigut ikiorsiissuteqartarneq qimanniagassatut ataatsimiititaliarsuarmiit inassutigineqartoq Siumumiit ilassilluarparput. Siumumi pingaar­teqaarput inuit kikkulluunniit assigiimmik ikiorsiiffigineqartarnissami naligiimmik pine­qarnissa­minnut sullinneqarnissaminnullu pisinnaatitaaffeqarnerisa ataqqineqarnissaat aammattaaq ikiorsiissutip minnerpaaffeqarnissaanik inassuteqaataasoq suliffimmullu kajungilersitsiniarluni ikioriissutinik pisartakkanik ilanngaanneqanngikkaluarluni saniartigut sulinermik tapertaqarsin­naanerup periarfissaqartitaalernissaanik innersuut ilanngullugu Siumumiit taperserumavarput.

 

Ikiorsiissutinik pisariaqartitsinerup malitsigisaanik piginnaanngorsaaqqinneq imminut inuttut ikioqqissinnaanermut aqqutissiuusisussatut periarfissatut iluatigalugu Siumumiit tapersersorpar­put,  aammattaaq taamaappoq siusinaartumik pensioneqartunut sulerulunnanngitsumik suliffe­qarsinnaalernissaq tapertarineqarluarsinnaasoq pillugu. Tamakku tamarmik nutaaliornerussapput pisortatigut ikiorserneqartarnerup iluani misilittagaqarfigilissallugit pilerinartut.

 

Inuusuttut suliffissaarusimasut pingaartumik eqqarsaatigalugit inassutigineqartoq qaammatini pingasuni suliffissaqarsimanngitsunut sulilersitsiniaasalernissamut kommunit pisussaaffilerniar­neqarnerat Siumumiit aamma taperserumavarput.

 


Ineqarnermi meeqqanut tapiissutit pillugit ukiorpanngulersuni oqallittoqartareerpoq. Massakkul­lu ataatsimiititaliarsuup siunnersuutigaa aningaasarsiatigut isertitaqqortussuseq ilaqutariillu nammineerlutik qanoq piginnaatiggissusiat najoqqutaralugu tunniunneqartalissasut. Taamaalior­nikkut aningaasat sipaarneqartussat ineqarnermut tapiissutaasartunut nuunneqarnissaat siuner­taralugu. Siumumiit tunngaviatigut taperseraluarlugu taamaattoq ilaqutariit akunnattumik aningaasarsiaqartut tassuuna eqqugaaqqinnissaat ernumanaateqartipparput. Apeqqutillu taassuma peqqissaarulluinnarlugu aaqqiiffiginiarneqarnissaa suleqataaffigerusupparput.

 

Siumut isumaqarpoq Kalaallit Nunaanni innuttaasut innarluutillit nunatsinni ikiorserneqartarfii isumagineqartarfiilu annertusarneqartariaqartut sapinngisamillu innarluutilinnut katsorsaasarfiit nunatsinni pilersinneqartariaqartut.

 

Taama oqarnermi isumagineqarput innarluutillit:

- Suliffissaqartinniarnerisigut

- isumagineqarnerisigut

- ilinniarluarsimasunik sulisoqartinneqarnissaasigut

- inuiaqatigiit avatangiisillu innarluutillit peqataatinneqaqnerunissaat anguniarlugu piareersar-neqarnissaasigut (tassani eqqarsaatigalugit ilaatigut suliffeqarfinnut assigiinngitsunut isernissa­mut ajornannginnerusumik aaqqissuussiffigineqarnissaannut).

- inissaqartinniarneqarnerisigut allatigullu atugarisaasigut

 

Siumumi maluginiarparput ataatsimiititaliarsuup innarluutilinnik isumaginninnerup suliassanillu tassunga attuumassuteqartunik suliarinninnerup tamarmiusumik kommuninut nuunneqarnissaa­nik inassuteqaataa. Taama inassuteqarneq pisariaqalersimasutut Siumumiit isigalugu qanittumi atuutilersinneqarnissaata suliassutigineqarnissaa inassutigissavarput. Tassami innarluutilinnik massakkumut sullissinerup ulluinnarni marloqiusamik ingerlanneqarnera ilaatigut suliassat sivitsuuttoortumik suliarineqartarnerannik kinguneqartartoq innarluutilimmut annertuumik kinguneqarsinnaasartoq nalunanngilaq. Tassanissaaq qanittumik eqaatsumillu sullissilersinnaa­nissaq periarfissinneqassaaq.

 

Aammattaaq nuannaarutigalugu maluginiarparput isumaginninninnermi innarluutillit 60-ileereer­sut utoqqalinersisartutulli allatut isigineqalertarnerisa atorunnaarnissaannik inassuteqaataasoq.  Tassami innarluutilik 60-ileereersoq innarluutini pillugu immikkut ittumik atortussaminik pissaguni massakkut aamaallaat utoqqalinersiallit allat assigalugit inummut tapiissutitut aatsaat pissarsiarisinnaavaa. Tamannalu kommunini akissakinnerusuni ajornartorsiutaasinnaasartoq naluneqanngilaq. Siumumi taperseqaarput ikiorsiivigineqarsinnaajuaannarnissaq anguniarlugu taamatut inassuteqaateqartoqarnera.

 

Pissusissamisoorluinnarsoraarpullu oqartussaaffiup kommuninut nuunneqarneratigut suli tamaattoq nunap immikkoortuini namminersornerullutik oqartussat isumaginninnikkut allaffe­qarfigisai siunnersortitut tamatumani kommuninit atorneqarrsinnaajuartussaammata.

 

Naggataatigullu kommunini sulisut pikkorissartinneqarnissaat aamma suliassamik nuussinissaq sioqqullugu pissasoq Siumumiit isumaqarfigaarput.


Ullumikkut meeqqanik inuusuttuaqqanillu inunnik isumaginninnerup iluani suliniutaalersima- sut pingaartinneqarnerujartortut ilagaat pitsaaliuineq. Ingammik ukiuni kingullerni qulini tamanna kommunini assigiinngitsutigut suliniuteqarfigineqariartuaarpoq. Siumumi isumaqarpu­gut pinaveersaartitsinermik sulineq iluatsittumik ingerlanneqassaguni meeqqanut siullermik sammitinneqartariaqartoq.

 

Siumumi inassuteqaataasoq isumaqatigaarput kommunini tamani pinaveersaartitsinermik ingerlatsisoqassasoq najukkami pissutsit suut ajornartorsiutaasinnaasut aallaavigalugit sulisussa­nik. Taammaattumik Paarisap aallarteqqinneqarnera Siumumiit ilassilluarumavarput. Tunngavia­tigummi isumaqarpugut tamanut malunnarnerusumik aammalu inuit akornanni ersarinnerusumik pitsaaliuinermik suliaqarneq pissappat qitiusumiit aamma malinnaavigineqartariaqartoq.

 

Siumumiit isumaqarpugut meeqqanik inuusuttuaqqanillu sullissineq inunnik isumaginninnermik suliaqartuinnaat akornanni kisimi suliassaanngitsoq taamatulli aamma pingaartigisoq atuarfiit minnerunngitsumillu ilaqutariit peqataatillugit aamma sulisoqartariaqartoq.

 

Ullutsinni suli meeqqat inuusuttuaqqallu angerlarsimaffiup avataanut inissittariaqalersartut amerlagaluaqisut aamma suli amerlanerusinnaagaluartut inersimasut pissutsinik naamma-ginnanngitsunik meeqqamut atugaritinneqartunik nalunngisaqartut kinaassutsiminnik isertuus-sinissaminnut periarfissaasa illersorneqarnerunnginnerat pissutaalluni tunuarsimaartoqartar-sinnaanera ilisimavarput. Taamaattumik ataatsimiititaliap isertuussinissamik illersorneqarnis-  sap annertusinissaanik inassutigineqaataat tamakkiisumik taperserparput.

 

Isumaqarpugummi meeqqat akisinnaanngitsut inersimasunit sumiginnaagaasut kialluunniit inersimasup inuiaqatigiit sinnerlugit ajunngitsunik atugassaqarnissaannik periarfissittariaqarai.

 

Naammagittaalliortarfik pillugu ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataa Siumumiit isumaqaatigaar­put tassami ilumoormat naammagittaalliuuteqartunut aqqutissat arlaqarpallaarneri peqqutaallutik suliassat sivisuumik ingerlasarnerat maalaaruteqartumut pisariaqanngitsumik pissangatitsin-naasarmata.

 

Siumiit oqaatigissavarput isumaqaratta inunnik isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi alloriarneq siulleq tassaasariaqartoq inunnik isumaginninnermik suliaqartuusut piginnaanngorsarneqarnis­saat pikkorissartinneqarnissaallu. Taamaaliornikkut isumaliutissiissummi siunnerfigineqartut atuutitilernerini sullinneqartussat pitsaanerusumik sullinneqartarnissaat angujumallugu.

 

Kingulliullugulu oqaatigerusupparput isumaliutissiissutip kingunerisaanik inatsisiliunnginnerni KANUKOKA kattuffiillu kalluarneqartussat tamarmik suliap ingerlanerani suleqatigineqarnis­saat, Siumumiit kissaatigigipput.


Taamatuttaaq Siumumiit pisariaqartutut  isigaarput inunnik isumaginninneq pillugu ukiumoortu­mik nalunaarusiortoqartalernissaa, soorlu peqqinnissaq pillugu nalunaarummut assingusumik.

 

Taama tunngaviusumik Inunnik Isuaginninnermik Iluarsaaqqinnissami Ataatsimiititaliarsuup Isumaliutissiissutaa Siumiit oqaaseqarfigalugu Inatsisartut Inunnik Isumaginninnermut ataatsi­miititaliaani suliareqqinneqarnissaa inassutigissavarput.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Oqaluttarfik manna atorlugu Atassummit erseqqissumik oqaatigisarparput nunatsinni ineriartor­neq sukkaqimmat inatsisit peqqussutillu ineriartornermut malinnaatinneqassasut.

 

Nunatsinni inunnik isumaginninnermut tunngasut ukiuni kingullerni innuttaasunit assut naamma­gittaaalliutigineqartartut nalunngilagut. Innuttaasut naammagittaaliutigisartagaat kissaatigisaallu paasillugit Atassut Siumullu 1995-mi naalakkersuinikkut suleqatigiilerneranni isumaqatigiissuti­gineqarpoq inunnik isumaginninnermut tunngasut ataatsimut tamaasa eqqarsaatigalugit, inun- nik isumaginninnermik iluarsaaqqinnissamut ataatsimmiititaliarsuarmik pilersitsisoqassasoq isumaginninnermut tunngasunik assigiinngitsunik nalilersueqqissaartussamik.

 

Atassummit nuannaarutigaarput Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiiti­taliarsuup ukiut marluk sulereerluni ataatsimiinnerpassuit angalasarnerpassuillu aqqusaaareerlu­git suliamik pissanganartumik innuttaasunillu soqutigineqaqisumik malinnaaffigineqaqisumillu ullumikkut isumaliutissiissummik saqqummiussaqarnera.

 

Nunatsinni inunneq isumaginninneq ataatsimut tamaat eqqarsaatigalugu meeqqaniit utoqqarnut isumannaatsumik passiuminartumillu aaqqissuussaanissaa Atassummit pingaartillugu suleqataaf­figisimavarput, soorlu ilaatigut pingaartitariuarsimavarput nunatsinni kommuneqarfinni tamani inuk kinarsuugaluaruni kinannguugaluaruniluunniit kommunit allaffiini saaffiginninnerminut pakatsilluni paasiumasaminillu naammattumik paasitinneqarani allaffik qimassanngikkaa.

 

Kommuneqarfimmi sumiluunniit innuttaasut kikkugaluartulluunniit inuttut pisussaaffeqarput eqqortumik sullinneqarnissaminnut. Kommunip allaffia saaffiginnittunut kikkunnulluunniit inussiarnersuusariaqarpoq; saaffiginnittullu paasiumasaannik nnaammassinnissinnaasariaqarlu-ni, apeqquttaatinnagu nunaqarfinni illoqarfinnilu najugaqarneq, kommunimi inuuttaasut tas-saammata kommunit allaffiisa ingerlanneqarneranni akileraarutitigut akilersueqataasut.

 

Taamaattumik iluarinartuuvoq kommunit ullumikkornit pitsaanerungaartumik innuttasunik sullissinerat aaqqiiviginiarneqalermat.

 


Inatsisartut kommunillu inuusuttut suliassaqartinniarlugit assigiinngitsunik suliniuteqalernerat Atassummit iluarisimaarparput, soorlu inunnik isumaginninnermut aningaasat atorneqartartut ilaasa suliffissaqartitsinermut atorneqartalernerat kinguneqarluartoq takusinnaagipput, tassu-ngaannarli killissanngilagut.

 

Atassummit piumasarissavarput kommunit Namminersorullutik Oqartussat suleqatigiillutik inuusuttunnguit suliffissaqannginnertik peqqutigalugu allatut ajornartumik pisortanit ikiorneqar­tariaqalersartut sapinngisaq tamaat suliassanik ilinniarfissanilluunniit periarfissiuunnissaat anguniassagaat, suliffissaqannginneq peqqutigalugu siunissami utaqqiinnalernermik kinguneqa­leqqunagu.

 

Inunnik ikiorsiisarnermi inatsiserpassuit, maleruagassarpassuit, aalajangersagarpassuillu paasiu­minaannerat peqqutaallutik inuit eqqortumik ikiorserneqartarnissaat assorsuaq pisarissersortar­paat. Ingerlatsinermut aningaasat amerlaqisut atorneqartarput, tamakkulu pisooqataasarput meeqqat, inuusuttut, utoqqaat minnerunngitsumillu innarluutillit nalinginnaasumillu ikiorsertari­aqartut assigiinngitsumik ikiorserneqartarnerannut.

 

Inunnik Isumaginninnermut Iluarsaaqqiinissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani saqqummiunneqartut tamaasa ataatsiakkaarlugit oqaaseqarfigissanngilagut, Ataatsimiititaliarsu­armit peqqissaartumik sukumiisumillu suliarineqarsimammata, ataasiakkaalli pingaartutut isumaqarfigisagut oqaaseqarfigissallugit.

 

Allaffissornikkut pisariillisaanissamik, kiisalu malittarisassat assigiinngitsut paasiuminartun-ngorlugit suliarineqarnissaannut peqatigitillugu inunnik isumaginninnermut sulisunik pikkoris­saajuarnissaq Atassummiit assorsuaq pingaartutut isumaqarfigaarput. Pingaartumik nunaqarfiit ilaanni inunnik isumaginninnikkut eqqortumik sullinneqarnissaq ullumikkut assut ajornartorsiu­taasartoq nalunngilarput, aatsaallu tamanna qaangerneqarsinnaavoq sulisunik pikkorissunik sulisoqarnikkut imaluunniit sulisunik pikkorissaajuarnikkut.

 

Pisortanit ikiorsiissutit aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit innuttaasunut marloqiusa­mik periuseqarluni ikiorsiissutigineqartarsimasut ataasiinnarmik periuseqarluni tunniunneqarta­lernissaannik inassuteqaataasoq Atassummiit assut tikilluaqquarput, apeqqut pineqartoq siornati­gut arlaleriarlugu oqaluuserineqartarsimaqisoq kiisami aaqqinniarneqarlermat.

 

Kiisalu isumaginninnikkut aningaasat tunniunneqartartut minnerpaaffissaannik nunatsinni sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu aaqqiiniarneq Atassummit tapersersorparput, nunatsinni innut­taasut inunnik isumaginninnikkut assigiimmik pineqarnissaat qulakkeerneqassammat.

 


Ullumikkut inunnik isumaginninnikkut aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu innuttaasut pisortanit ikiorserneqartut ikiorserneqarnerup nalaani aningaasanik isertitaqalaarsimagaangamik kommunit Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanniit akiliisinneqartarput, tamannalu takornartaa­junnaarsimavoq.

 

Ajornartorsiut aaqqiissuteqarfiginiarlugu Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuarmiit inassuteqaatigineqarpoq pisortanit ikiorserneqassagaanni aningaasaatit kisermaamut kr. 5.000,-nik, aappariinnullu kr. 10.000,-nik amerlassusillit isiginiarneqartassan-ngitsut. Taamatut aaqqiinikkut inuit inunnik isumaginninnikkut ikiorserneqartut namminneq ikiorsinnaalernissaannik anguniagaqarneq tunngavissaqarnerulissaaq.

 

Nunatsinni suliffissaaleqineq ataatsimut tamaat eqqarsaatigalugu inuusuttunut qaammatini pingasuni suliffissaaleqisimasunut sulilersitsiniarluni suliniutinik aallartisaanissat kommuninut pisussaaffinngortinniarneqarneri Atassummit isumaqatigaarput, kisiannili aningaasatigut kingunerisassai eqqarsaatigalugit Atassummiit isumaqarpugut anguniagaq pimoorullugu anguniarneqassappat Namminersorullutik Oqartussat aningaasalersueqataasariaqartut, nunatsin-ni suliffissaaleqineq suli ima annertutigimmat kommunit kisimiillutik tamakkiisumik aaqqiifigi­sinnaanagu.

 

Ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaq­qinnissamut Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inissiani attartortittakkani aamma kommunit inissiaataanni ineqarnermut meeqqanut tapiissutit isertitaqqortussuseq tunngaviginagu ullumik­kut tapiissutigineqartartut qanoq isertitaqarneq tunngavigalugu tapiissutaasartunngorlugit allanngortinneqassasut. Taasunga tunngatillugu Atassummiit oqaatigissavarput ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqartarneq aaqqissuussaammat isumaliutigilluagaasoq pitsaasorlu.

 

Makku tunngavigalugit; siullermik ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqartarneq tapiissutaavoq toqqaannartumik ineqarnermut akiligassanut ilanngaataasartoq atornerlunneqarsinnaananilu. Taamaattumik Atassummiit piumasarissavarput BSU aqqutigalugu illutaarsimasunut ineqarner­mut meqqanut tapiissutaasartoq ullumikkutuut atuutiinnassasoq. BSU aqqutigalugu illutaarsima­sut ullumikkut akilersuiniarnerat qanoq ilungersunartigisoq nalunngilarput, tamatumani kias-sarneq, aserfallatsaaliineq allallu aningaasartuutit BSU-mi illoqartut tamaasa isumagisarmati- gik.

 

Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik Ataatsimiititaliarsuarmiit siunniunneqarpoq ineqarnermut meeqqanut tapiissutaasartoq ullumikkut qanoq isertitaqarsimaneq apeqqutaatinna­gu tunniunneqartartoq allanngortinneqassasoq isertitat qummut killilerlugit, tassani aallaavigi-niarneqarlutik kr. 280.000-nit.

 


Taamatut isertitanut qummut killiliiniarneq Atassummiit suleqataaffigerusupparput ineqarnermut tapiiffigineqassagaanni isertitat qummut killissaat kr. 200.000-inut qaffanneqarsinnaappat, taamaaliornikkut innuttaaqatitta akissarsiakinnerpaat ineqarnermut tapiiffigineqarnissamik pisariaqartitsisut amerlanerpaat pisortanit oqilisaaffigineqarnermik periarfissinneqassammata.

 

Utoqqalinersiuteqalernissap 60-nik ukioqalersimanissamiit 63-nik ukioqalernissamut qaffan-neqarnissaanik ataatsimiititaliarsuup isummiussaa Atassummiit akuersaarparput imatullu erseqqissaateqassalluta:

 

Utoqqalinersiuteqalernissamut ukiunik qaffaaniarnermut tunngatillugu matumuuna Atassummiit oqaatigissarvarput inuit kikkulluunniit sulisartuugunik, aalisartuugunik, illumi ningiuusuni, piniartuugunik allatulluunniit inuussutissarsiuteqarunik, timimikkut ajoquteqalernertik peqquti­galugu nammineersinnaanerat tamakkiisuujunnaarsimappat siusinaartumik utoqqalinersiuteqaler­sinnaaneraminnik qinnteqarsinnaatitaammata qanoq ukioqarneq apeqqutaatinnagu.

 

Atassummiit sakkortuumik piumasaraarput utoqqaat peqqissut namminneq aalajangersinnaasari­aqaraat qaqugu soraarninngussanerlutik. Inuk piumassuseqartoq peqqissorlu suliinnarsinnaatitaa­sariaqarpoq inuup namminnersinnaanera ataqqineqartariaqarmat. Ullumikkut utoqqaat amerla­vallaaqaat suliinarnissaminnik nukissaqarlutillu piumassuseqartut suliffimminnit tunuartinneqar­tartut, paarlattuanilli aamma inuk kinaluunniit naammattumik pisinnaajunnaartutut misigisima­soq sulisinniaannartariaqanngilaq.

 

Utoqqaat isumaginninnikkut utoqqalinersiaqalersimasut piumassuseqarnermikkut utoqqaliner­siummik saniatigut isertitaqarsimagaangamik utoqqaap nalusaanik utoqqalinersiaat ilanngarter­neqalertarput namminnersinnaanerigaluarnnik akornusiisaqisumik. Tamanna utoqqarpassuit assatik sarliaannarnagit utoqqalinersiamik saniatigut isertitaqarniartartut assorsuaq naammagit­taalliutigisarpaat. Matumuuna Atassumiit piumasarissavarput utoqqaat isumaginninnikkut utoqqalinersiaqalersimasut saniatigut isertitaqarsinnaanerat minnerpaaffilerneqassasoq, soorlu kisermaamut kr. 40.000,-nik aappaariinnullu kr. 60.000,-nik qummut killilerlugit. Taamatut aaqqiinitsigut utoqqaat peqqissut piumassuseqartut nammineerusussuseqarnerat annerulissam­mat.

 

Utoqqaat ilaqarput ukiorpassuarni aalajaallutik innuuttaasunik sulisimanermikkut soraarnerussu­tisiaqartunik, taakkulu pisortaniit ikiorserneqarneq ajorput. Taamaalillutik utoqqaat taakku innuttaasunut ilungersuungaarlutik suliffimminnullu aalajaallutik sullissinerujussuartik pissar-sissutiginngitsoortarpaat. Atassummiit isumaqarpugut kinaluunniit inuuttaasunik sullissilluarsi­masoq aamma pisortanit akilerneqartariaqartoq.

 


Utoqqaat inummut tapit tunniunneqartarnerannut tunngatillugu Atatsimiititaliarsuarmiit kaam­mattuutigineqarpoq ineqarnermut, kiassarnermut innaallagissamullu tapiissutitut tunniunneqar­tarnissaat anguniarlugu tigussaasumik malittarisassiortoqassasoq, taamatut aaqqissuussiniarneq Atassummiit tapersersorluinnarparput, ullumikkut utoqqarpassuummata akiligassanik assigiinn­gitsunik ilungersungaarlutik akilersuiniaasaartut. Matumuuna Atassummiit piumasarissavarput malittarisassat allanngortinneqarnissaannik soraarnerussutisiaqartunut aamma ineqarnermut tapiisinnaanerit ilanngunneqassasut.

 

Timikkut innarluutillit inuttut allatuulli inooqataanissaminnut periarfissaqartitaajuarnissaat eqqumaffigilluinnartariaqarpoq, innarluuteqarneq peqqutigalugu immikkoortinneqartutut mi-sigisimaleqqunagit. Ullumikkut malittarisassat atuuttut tunngavigalugit 60-nik ukioqaleraa-ngaamik utoqqalinersiutilittut allatuulli pineqalertarput qanoq annertutigisumik innarluuteqar­nerat apeqqutaatinnagu. Ataatsimiititaliarsuarmit matumuuna kaammattuutigineqartoq, tassalu timimikkut innarluuteqartut qanoq ukioqarnerat apeqqutaatinnagu naammaginartumik ikiorser-neqartarnissaat siunnerfigineqassasoq Atassummiit akuersaarparput.

 

Meeqqanik ilaqutariinni paarisassanngortitsisarneq eqqarsaatigalugu angajoqqaarsianngortunut ikiorsiissutitut neqeroorutaasartut pitsaanerulernissaaat anguniarneqarpoq, soorlu angajoqqaarsi­anngortunut ingerlaavartumik pikkorissartitsisarnerit, kiisalu kommunimit ingerlaavartumik isunnersorneqarsinnaanermut neqerooruteqartarnerit ilanngullugit. Taamatut pitsanngorsaaniar­nerit Atassummiit taperserpagut.

 

Inunnik isumaginninnermut naammagittaalliorsinnaanermut tunngatillugu periarfissat ullu-mikkutuut pingasuusut marluinnanngortinneqarnissaat, tassa kommunini ataatsimiititaliaq siullertut, kiisalu isumaginninnermut sulianut naammagittaalliuuteqartarfik aappaattut inissil-lugu, Ataatsimiititaliarsuarmiit allanngortitsiniarneqarnera Atassummiit ajorinngilarput, naam­magittaalliuutit sukkanerusumik suliarineqartarnissaat kingunerissappagu.

 

Ataatsimiititaliarsuup oqaluuserisimasai tamaasa oqaaseqarfiginissaat pilerinaraluartut taki-suuliornannginnatta taamatut oqaaseqarfigaagut neriorsuutigissalluguli inatsisit peqqussutillu allanngortinniarneqarneranni suleqataanissarput. Tamatigut inuk qiteralugu malittarisassanik aaqqiiniarnissaq inuuttaasunullu pitsaanerpaaq anguniarlugu suleqataanissarput qilanaarilereer­parput.

 

Ataatsimiititaliarsuup innersuussutai allat isumaqatigigatsigik annertunerusumik oqaaseqarfi­ginngilagut. Uaguttaaq Atassummiit inunnik isumaginninnermut tunngassuteqartut allanngortin­niarneqarneranni suleqataasimasut, minnerunngitsumik allakkatigut saaffiginnittartut aammalu ataatsimiititsisarnerni immersueqataasarsimasut, kikkullu suleqataasimasut tamaasa kiisalu allaffimmiut suliarujussuarmut qasusuillutik suleqataasimanerannik uummammik pisumik qujassuteqarfigaagut.

 


Taamatut oqaaseqarluta Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa pissanganartoq akuersaar-parput.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiit Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa siulittaasuusumit saqqummiunneqaqqammersoq annertusimaqisoq soqutiga­lugu ataatsimut isigalugu sammisimavarput.

 

Suliaq manna saqqummiunneqartoq 1994-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni Kommu­ninik Iluarsaaqqissamut Ataatsimiititaliarsuup inassuteqarneranit kiisalu 1995-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinnerminni aalajangiussaat tunngavigalugu, Naalakkersuisunit Kommuni- nit kiisalu Inatsisartut sinniisaannik peqataaffigineqartumik ataatsimiititaliarsuup pilersitsisoqar­poq.

 

Maanna ukiut 15-nit qaangiupput Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiitita­liarsuup siulliup isumaliutissiissutini inimi maani saqqummiummagu, taamanikkut Ataatsimiiti­taliarsuup inassuteqaatai kaammattuutaalu tunngavigalugit, inunnik marlunnik immikkut atorfinitsitsisoqarnermik kinguneqartumik. Inuit Ataqatigiinniillu naatsorsuutigaarput aamma uumma isumaliutissiissutip inassuteqaataanik aqqutissiuussisussanik ingerlatsisoqarumaassa-  soq soorunami.

 

Isumaginninnikkut malittarissat ullumikkut atukkagut, piffissap ingerlanerani arlaleriarlutik pissutsinut atukkatsinnut naleqqussartarsimavagut.

 

Soorunami malittarisassanik naleqqussaajuarnerup ilaartuiuarnerullu kingunerisimavaa pisaria­qarluinnalersimalluni malittarissanik pisariillisaasoqarnissaa. Ataatsimiititaliarsuarmi angalaar­nitsinni maluginiakkatta pingaartut ilagisimavaat kommunit aningaasaqassusertik naapertorlugu malittarisassat innuttaminnut amerlasuutigut atuutsikkaat.

 

Tamanna utoqqartagut eqqarsaatigalugit malunnarnerpaajusoq Inuit Ataqatigiinniit maluginiarsi­mavarput, tassani kommunimi sumi najugaqarneq apeqqutaalluni utoqqartatta isumagineqarnerat aningaasatigullu inissisimanerat assigiinngitsorujussuanngorsimasut, tamannalumi utoqqartatta arajutsisimajunnaarnikkuuaat.

 

Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniit utoqqartatta kissaatigisaat, tassalu kommunimi sumi naju-gaqarnertik apeqqutaatinnagu assigiimmik kiffartuunneqarnissamik kissaateqarnerat sakkor-tuumik tapersersorparput.

 


Ataatsimiititaliarsuup pingaarnerusutigut sammisimasai tassaapput pisortanit ikiorsiissutit, utoqqarnik isumaginninneq, innarluutilinnut tunngasut kiisalu meeqqanut inuusuttunullu tunngasut. Suliap annertuujunerata uppernarsarpaa Ataatsimiititaliarsuaq paasissutissat ilanngus­sat ilanngullugit 400-t sinnerlugit quppernilimmik isumaliutissiissummik saqqummiussaqar- mat, tupinnanngitsumillu Ataatsimiititaliarsuup saqqummiussaqarnissaa innuttaasunit assut qilanaarineqarpoq. Innuttaasummi suleqatigalugit isumaliutissiissusiortoqarnissaa Inuit Ataqati­giinniit pingaarteqigatsigu.

 

Innuttaasut isumaginninnikkut ullumikkut atugarisaat pitsanngortinneqassappata piviusun-ngortinneqassappata Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigissarvarput Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu akunnerminni piviusunngorttitsiniarneq tulleriiaarinissarlu eqqar­saatigalugit aningaasalersueriaatsimik nutaamik tunngavilimmik isumaqatigiissuteqaqqullugit.

 

Sumummi iluaqutaassava Inatsisartut inatsisit eqqarsaatigalugit innuttaasut atugarisaat pitsann­goriartikkutsigit, inatsisinillu malitsitsiniartussat, tassalu kommunit ataasiakkaat, pitsanngoriaa­tissanut akissaqanngippata.

 

Inuit Ataqatigiit kaammattuutigissavarputtaaq innuttaasut akornanni sullissineq pitsanngortin-niarlugu aamma pisortat akornanni suleqatigiinnissaq akisussaaffiullu piaartumik tiguneqar-tarnissaa eqqarsaatigalugu piffissanngortoq akisussaaffiit ersarissarneqarnissaat. Akuersaarne-qarsinnaanngilarmi pisortat piaartumik akisussaaffimmik tigusiumanngittarnerisa amerlasuutigut kingunerisarmagu aatsaat suliassaq ajornarsereersoq iliuuseqarniartoqartarnera.

 

Tamatumalu naggataatigut inuiaqatigiinnut akisuninngortanera aamma tamatta paasisariaqaler­parput. Aningaasalersuisormi ataasiinnaavoq; tassalu nunatta karsia.

 

Inuit Ataqatigiinniittaaq Naalakkersuisut kaammattuutigissavarput isumaginninnermut inger-latsineq pillugu nassuiaammik (Socilapolitisk redegĝrelse) suliaqaqqullugit, pisariaqarluinnar­pormi utoqqartatta, suliffissaaleqisortatta, innarluutilittatta, meeqqat inuusuttullu ullumikkut atugarisaasa sukumiilluinnartumik misissuiffigineqarnissaat. Inuit Ataqatigiittaaq pingaartippaat misissuinissami nunaqarfimmiortatta ilaatinneqarnissaat.

 

Taamatuttaaq Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut inassutigaarput nunatsinni Social-forskningsinstitut-imik misiliilluni pilersitsisoqarnissaa misissoqqullugu, tamatumani Ilisimatu­sarfik suleqatigalugu misiliisoqarsinnaanera takorloorparput.

 

Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai kaammattuutaalu tamakkivillugit tikinngikkaluarlugit maluginiarsimasagut uku eqqaallatsiassavakka:

 


Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaa pisortanit isumannaallisaatinik ataasiinnarmik periuse-qarluni siunissami tunniusseriaaseq atorneqalissappat minnerpaamik Inuit Ataqatigiit piumasa­qaatigaarput kattuffiit SIK-tut ittut peqatigiiffiillu aaqqissuussinissamut periuserineqartussa-    nut attuumassutillit isumasioqatigereernerisa kingorna atortuulersitsinissaq aatsaat uterfigine-qaqqissasoq.

 

Kattuffiit pisortallu akornanni isumaqatigiinniarneq atorlugu angusimasaat matumani innarlin-nginneqarnissat Inuit Ataqatigiit pingaarluinnartutut isigaat.

 

Inuit Ataqatigiinniit iluarisimaarparput ikiorsiissutit pillugit inatsisit ersarissrneqartussanngor-mata.

 

Naalakkersuisunullu inassutigerusupparput KANUKOKA SIK-lu ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit pisariaqartitsisunut amerlanerpaanut iluaqutaasussaq siunertara­lugu minnerunngitsumillu aningaasatigut nammatassat eqqarsaatigalugit piaartumik isumaqati­giinniartoqassasoq.

 

Nuna tamakkerlugu pisortani ikiorsiissutit minnerpaaffilerneqarnissaat akerlerinngilarput, Inuit Ataqatigiinniillu isumaqarpugut innuttaasut pisariaqartitsineq naapertorlugu isumaginninnikkut sullinneqartariaqartut.

 

Pensionisiaqalissagaanni ukiut qummut killissaat 63-inik ukioqalernermut qaffanneqarnissaa akerlerinngilarput, taamaattorli nunatsinni issittartorsuarmi, tupinnanngitsumik peqqissuserput eqqarsaatigalugu, aamma siunissami, atukkagut assigiilernavianngillat, ilaqartuassaagummi sulerulussimanertik peqqutigalugu utoqqaliaartartussanik, taakkulu siusinaartumik pensionisiaqa­lersinnaanerisa aammatittuarnissaat Inuit Ataqatigiit kissaatigaat.

 

Utoqqartatta illoqarfimminni nunaqarfimminnilu ataatsimoorfigisinnaasaminnik peqatigiiffili-ornermikkut, kingornalu nunarput tamakkerlugu kattuffiliornermikkut, Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuarmut allagaqartarnermikkut minnerunngitsumillu ataatsimeeqatigineqar-tarnermikkut paasitinniartuarsimavaat isumagineqarnertik eqqarsaatigalugu kommunimiit kommunimut assigiinngitsorujussuarmik sullinneqarnertik akuersaarsinnaanngikkitsik. Taamaat­tumik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup utoqqartatsinnik sullissinermi pitsanngoriaa-tissatut inassuteqaatai kaammattuutaalu ataatsimut isigalugit Inuit Ataqatigiinniit isumaqatigigat­sigit oqaatigissavarput.

 

Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput utoqqartatta aningaasatigut isumagineqarnikkut nunarpullu tamakkerlugu assigiinnerusumik sullinneqarnissaat anguniarlu-gu ukiamut nalunaarusiamik saqqummiussaqaqqullugit.

 


Nalunaarusiaq makkuninnga imaqartinneqassasoq Inuit Ataqatigiinniit takorloorparput: Utoqqar­nut sammisassaqartitsineq, sullissinerup ataqatigiisaarneqarnissaa (kommunit napparsimave-qarfiillu akornanni) utoqqarnik sullissinerup kajuminnarnerulernissaa, pensionisiat aningaasar­taasa amerlassusiat, utoqqaat illuini nutaamik aaqqissuussinissaq, 63-inik ukioqalernermi pensionisiaqartarlernissap eqaatsumik aaqqinnissaa, kiisalu utoqqaratatta pisartakkamik sania-tigut isertissinnaasaasa, utoqqalinersiaasa ikililerneqartarnerinut sunniutigisartagaasa naliliiffi-gineqaqqinnissaat il.il.

 

Nunatsinni pisortat innarluutilinnik sullissinerat nutaasorujussuummat tamanit ilisimaneqarpoq, ukiummi ikittuinnaat qaangiupput politikkikkut anguniarneqalermat innarluutilitta sapinngi-    saq tamaat atorlugu nunatsinniiginnartinneqartarlernissaat, siusinnerusukkummi innarluutaat apeqqutaatippallaarnagu angajoqqaaminniit avissaartinneqartarsimapput. Nunamullu allarlu-innarmut inissinneqartarlutik, tamanna 60-ikkut 70-ikkullu nalaanni nunatsinni sanaartupiloor-simanerup ersarissumik takussutissaqartippaa. Taamanikkummi sanaartornerni innarluutilittagut minnerpaannguamilluunniit eqqarsaatigineqarsimanngimmata, taamaattumik siunissami sa-naartornermi tamani innarluutilittatta eqqarsatigineqartarnissaat Inuit Ataqatigiinniit piuma­saraarput.

 

Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa kommunit innarluutilinnut tunngasunik oqartussaaffeqarler-nissaat. Tamannalu Inuit Ataqatigiinniit nunatsinni kommunit piareersimaffigineraat apeqqu-serparput. Siunissami innarluutilittatsinnik nunatsinni sullissinerup, nuna tamakkerlugu assi-giinnerusumik aaqqissuussinissaq pingaarluinnartuummat. Maannakkummi kommunit isuma-ginninnikkut sullissinerini, apeqqutaasarmat, kommunit qanoq aningaasaqassusia.

 

Inuit Ataqatigiit ornigineruarput qitiusumik sullissisut nakkutilliisullu innarluutilinnik sullis-sinermut ilisimasaasa kommuninit atorluarneqarnerunissaat.

 

Innarluutilittatta siunissami pitsaanerusumik sullinneqarnissaat anguniarlugu Inuit Aqatigiin-  niit inassutigissavarput Perorsaasunngorniarnermut Ilinniarfik aammalu Peqqinnissamut Ilin-niarfik suleqatigalugit immikkut innarluutilinnut tunngasumik ilinniarfeqalernissaa.

 

Inuit Ataqatigiinniit kisaatigaarput innarluutilinnut sullissinermi aalajaatsumik sulisoqartuas-sappat, innarluutilinnut tunngasumik sulisut pikkorissartittuarnissaat, politikkikkut aqqutissiuun­neqartariaqartoq.

 

Nunatsinni tarnimikkut nappaatillit amerliartorput, tamanna oqaatigineqarpoq 1996-imi ukiakkut peqqinnissaq pillugu nassuiaammi. Taamaattumik Naalakkersuisunut apequtigissavarput kommunit tamarmik psykologinik imaluuniit psykiaterinik peqalernissaannik suliniutit sumut killinnersut? Malugeqqussavarput ataatsimiinnermut matumani Inuit Ataqatigiit kommunikkaar­tumik tamakkuninnga atornitsitsisoqarnissaa siunnersuuteqarfigigatsigu.


Taamatuttaaq ilisimaarivarput nunatsinni aanaartoornermik nappaateqartut ameliartuinnartut. Pioreersut atorlugit aanaartoornikkut sungiusartarfissaannik pilersitsisoqarnissaa kissaatigaarput. Taamaatuttaarlu ilaqutaasut qanoq sunniuteqarnerusumik nalorninnginnerullutik piginnaanngor­sarfissamik pilersitsisoqarnissaa inassutigaarput.

 

Meeqqat inuusuttullu peroriartornerminni pisariaqartitaat pingaarnerpaaq tassaavoq angajoq-qaanit asaneqarneq, oqaloqatigineqarneq kaammattorneqarluarnerlu. Inoqatiginillu taamatut pineqarnissaq pingaartuuvoq.

 

Nunatta karsia akissaqartuartariaqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu peqqinnartumik ulluinnar-   ni sammisaqartuarnissaannut.

 

Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini inassutigaa meeqqanut inuusuttullu ataqatigiiss­saakkamik ersarissumillu anguniagalimmik ingerlatsisoqartariaqartoq, tassani eqqarsaatigaarput paaqqinnittarfinni, atuarfinni, sammisassaqartitsinernillu ataqatigiissaarinissaq, taakkulu peqa-tigalugit qanoq sullissisoqarnissaa kissaatigigatsigu Naalakkersuisunut kaammattuutigissavar-put, meeqqat inuusuttullu atugarisaat pillugit Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarnissatsinni paasissutissanik sanaqqullugit.

 

Nunatsinni pinaveersaartitsinermik ingerlatsineq annertusiartuinnartoq Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigaarput. Maannakkut pinaveersaartitsinermi sullissinermi pingaarnerpaamik sullin-neqarput eqqungaanissaminnut qanittut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniik kaammattuutigaar­put pinaveersaartitsinermik sullissineq katsorsaanermik ilaqartinneqartariaqartoq. Tassami imaakkajuttarmat meeqqat inuusuttuaqqallu mikinerminni sakkortuumik nalaatarisimasaat katsorsarneqarsimanngikkangata inuiaqatigiinnut tamatigut artornarninngorlutik tuttarmata. Inuit Ataqatigiinniik inassutigissuarput ilaqutariit taamatut sakkortuumik nalaataqarsimasut katsorsar­tarfissaanik pioreersut atorlugit pilersitsisoqarnissaa.

 

Maannakkummi naammanngilaq meeqqap ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissinneqaannar­tarnera. Inuit ataasiakkaat piumassusertik nalaataqarsimanertillu tunngavigalugit peqatigiiffeqa­lersimanerisa takutippaat, pisariaqarluinnalersimasoq qitiusumik Ilaqutariinnut Pisortaqarfimmik pilersitsisoqarnissaa, taannalu anguniarlugu suliniutit maannagaaq aallartinneqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigaarput, peqatigiiffiit siunnersorneqarnissaminnik pisariaqartitsisut ilaatigut makkuupput; Kimiinngilatit, Puigornanga, Sugisaq, Ataatat Kisimiittut, Meeravissiat Peqatigiiffiat, Qimarnguiit Kattuffiat kommunit soorunami aamma innutaasut ataasiakkaat.

 


Maalaarsinnaatitaanermut (Ankenĉvn) innuttaasut periarfissaat ersarissarneqartariatut Inuit Ataqatigiinniik isumaqarpugut. Takornartaanngilarmi innuttaasut maalaarnissaminnut periarfis­sanik siunnersorneqarneq ajornerat. Tamannalu inassutigaarput paasisitsiniaanermik kinguneqar­tariaqartoq.

 

Ataatsímiititaliarsuup tikkuagai allat isumaqatigigatsigit annertunerusumik oqaaseqarfiginngila­gut, qularinnginnatsigu inassuteqaatit allat sukumiisumik qaqileriffigineqareerpata ukiamut ukiunilu tulliuttuni Inatsisartuni uterfigeqqittarumaarigut.

 

Naggataatigut periarfissaq manna iluatsillugu Inuit Ataqatigiit tungaanniit suliami matumani peqataasimasorpassuit, Namminersorullutik Oqartussat ataanni pisortaqarfiit, Kalaallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiat, kommuniat ataasiakkaat, Nunaqarfinni Aqutsisut, kattuffiit peqati­giiffiillu tusarniaavigineqartarsimasut, Ataatsimiititaliarsuup allattoqarfiani suleqataasimasut, minnerunngitsumillu innuttaasut ataasiakkaat allakkatigut ataatsimiititsisarnitsinnilu suleqataasi­masut tamaasa qamannga pisumik qutsavigerusuppagut suliami annertuumi matumani isummer­sueqataallutillu isummanik nutaanik pikialaartitseqataanermikkut isumaginninnikkut nutarteri­nermik imaqartussamik suleqataasimanerannut.

 

Taamatut oqaaseqarluta Isumaginninnermut Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup isumaliu­tissiissutaa Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanut ingerlateqqinneqarnissaa akuersaarparput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Aallaqqaammut qutsaviginiarpakka isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsu­aannaanngitsoq aammattaarli atorfillit,  kattuffiit inuillu ataasiakkaat isumaliuutissiissutip piviusunngortinneqarneranut peqataasimasut tamaasa.

 

Suliap ingerlanerata aaqqissuunnera assut iluarisimaarpara. Taamaalilluni innuttaasut isumasio­qatigalugit suliaq ingerlanneqarsimammat.

 

Isumaliuutissiissutip immikkoortortaanut ataasiakkaanut tunngatillugu imatut oqassaanga:

 

Siullermik ikiorsiissutit.

Paasinarpoq malittarisassat maannakkut atuuttut naapertuutinngitsut,  aammattaaq innuttaasunut isaasalerlugu Ailuaqutaasuniinnaanngitsoq@ aammali innuttaasunut pitsaanngeqqutaasunik ul-luinnarni allaffissornermi kukkuluttortoqartarsimasoq. Tamanna soorunami naammagiinnarne­qarsinnaanngilaq. Immaqa imaanngikkaluarpoq malittarisassat paasiuminaappallaarnerat tamatumunnga pissutaasoq. Aammali tamatumunnga pissutaasoq ilaatigut tassaasinnaalluni sulisut - tassa ilaasa - pitsaanngitsumik amigartumik ilinniartinneqarsimanerat. Taamaattumik maannangaaq erseqqissarusuppara apeqqut pingaaruteqarluinnartoq isumaginninnermut iluar­saaqqiinermi  Ataatsimiititaliarsuup aamma uparuagaa tassa: Ilinniartitaaneq, ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq.


Assigiinngitsutigut annertuumik allanngortiterisoqartussaavoq. Maannalu isumaginninnermik sulisuusut nukissaqarfigissanngilaat annertuumik ikiorsiivigineqanngikkunik. Tassa inuttut aamma aningaasatigut.

 

Pisortanit ikiorsiissutit,  annertussussileriikkamik ikiorsiissutit.

Tassunga tunngatillugu erseqqissassavara, Ataatsimiititaliarsuup suliassaani allassimammat tassa imaattoq: Immikkut pingaartinneqassasoq isumaginninnermi aaqqissuussinikkut innuttaasup kialluunniit nalinginnaasumik nammineq ikiulernissaminut namminerlu killiffigisaminut akisussaanerminut kajungilersinneqarnissaata qularnaarneqarnissaa.

 

Tassa tamatumani anguniarneqanngilaq innuttaasutut qinnuuluuinnarnissaq. Anguniarneqartorli tassaalluni innuttaasut isumannaallisaavigineqarnissaat. Taamaalilluni innuttaasut nammineq pisuussutiginngisaminnik ajornartorsiulersut ikiorserneqarsinnaaqqullugit.

 

Akulliit Partiiat isumaqataavoq naapertuutinngitsoq aamma isumaginninnerup tungaatigut isi-galugu naapertuilluarnerunngitsoq kattuffinni aalajangersimasuni ilaasortaannaat ikiorsiissum­mik annertusisamik pisartagalernissaat. Kisianni kattuffinni ilaasortaasut annertusisamik ikior-siivigineqarsinnaanerat tunngaviatigut Akulliit Partiiata isumaqatiginartilluarpaa. Taamaalilluni ilaasortaqarnermut imaluunniit ilaasortaanermut akiliuteqarnermikkut suliffissaqarnerup qaf-fassarneqarnissaanut aningaasartuutinut akileeqataasarmata. Taamaattumik Akulliit Partiiat isumaqarpoq malittarisassat maannakkut atuuttut isigineqarsinnaasut suliffissaaleqisunut pisortat karsiattut, annertussuseqassappatali tamanut  atuuttussanngorlugit taava imminut ikiorseqataa-sariaqarnermik periaaseq peqqinnartoq qimanneqassaaq.

 

Isumaliuutissiissummi nassaaqanngilanga suliffissaaleqisunut karseqarnermut tunngasunik. Isumaqarpungalu tamanna amigaataasoq.

 

Pilersuisutut nammagassaq tamarmi pisortaat tutsinneqassanngilaq, innuttaasut akornanni peqarmat nammineerluni peqataanissamut kajumissutsimik kaammattortariaqartumik, taamaa-lilluni innuttaasut suliffissaaleqisut ikiorsiivigineqarnissamut periarfissaqarniassammata nam-mineq sulinermikkut akileeqataaffigisimasaminnik.

 

Taamatut oqaaseqarluta Akulliit Partiiani isumaqataavugut ataasiinnarmik periuseqarluni ikiorseeriaaseqalernissamut. Tamanna allaffissornermut paasinninnermullu oqilisaataassammat.

 

Malittarisassat paasiuminartunngorpata taava aamma innuttaasut periaatsimut tatiginninnerat annikinnerulissaaq. Tassami pisortat aamma ilaatigut innuttaasut ilisimatittarsimanngimmatigit ikiorsiissutitigut pisinnaatitaaffiinik. Tamanna assut naammaginanngilaq.

 


Ikiorserneqartup ilaanneeriarluni saniatigut suliffeqatsiartarnermigut ikiorsiissutitut tunniunne­qartartunut tapertaliisinnaanissamik isuma Akulliit Partiiata aamma assut tapersersorpaa. Tamatumanili qulakkeerneqartariaqarpoq periaatsip atornerlunneqannginnissaa.

 

Tamatumunnga peqatigitillugu  aamma isumaqatiginartipparput isumaliuutissiissummi taaneqar­tut  amerlassusilinnik aningaasaateqarsinnaanissaq.

 

Sulisinnaalersitsiniarneq aamma piginnaanngorsaaqqiineq pillugit Ataatsimiititaliarsuup eq-qarsaasersuutai Akullit Partiiata assut soqutiginartippai. Matumuunalu kaammattuutigissavarput tamanna sulissutigineqassasoq, sulisoqarnermi illuatungeriit qanimut suleqatigalugit.

 

Pisortanit ikiorsiissutit akileraaruteqaataasunngornissaannik siunnersuutip erseqqinnerusumik nassuiarnissaa kissaatiginartippara, tassami uagut tungitsinniit isigalugu isumaqaqqajaanarmat tamanna aningaasat pisartakkat qaffanneqarnerannik kinguneqaannassasoq kommunellu akornan­ni naligiissaarinermut peqataaginnassalluni. Taamalu aningaasat Nuummiit illoqarfinnut allanut nuunneqaannassallutik. Taamaatumik Akulliit Partiiata tamanna imaasiinnarlugu isumaqatigisin­naanngilaa.

 

Isertitat amerlassusiat peqataatinnagit ikiorsiisarnerup qimanneqavinnissaanik isuma isumaliuti­gilluagaanngitsutut Akulliit Partiiata isumaqarfigaa. Nunallu allat naleqqiutissagaanni takuneqar­sinnaavoq kikkut tamarmik tunngaviusumik ikiorsiivigineqartartut aamma isertitat annertussusiat tunngavigalugu pisortanit ikiorsiissutit qaffanneqartartut.

 

Periaaseq taamaattoq Akulliit Partiiata orniginartippaa, ineqarnermut tapiiffigineqartarnermut, ineqarnermut meeqqanut tapiissutinut, meeqqanut tapersiissutinut aamma utoqqalinersianut tunngatillugu.

 

Kingulleq siulliutissagutsigu isumaqarpunga nunami uagut nunatsitut ittumi tamanna naleqqu­tinngitsoq, tassami nunatsinni inuinnaat ileqqaagakitsoralaarsuusarmata taamalu inuit ataasiak­kaannguit utoqqalinissaminnut sipaagaqartarsimasut. Taamaalillutik utoqqalinersiaat nungulluin­nangajallugit pillarneqassallutik.

 

Imaattariaqarpoq utoqqalinersiat tassaasariaqartut pisortat ikiorsiissutit minnerpaaffissaat taavalu tamatuma saniatigut inummut namminermut tapiissuteqartoqartarluni, inuup aningaasaatai saniatigullu isertitarisinnaasai tunngavigalugit.

 

Ineqarnermut tapiiffigineqarnermik aamma ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqarnermi aaq-qissuussinerit pisariillisarneqarnissaat Akulliit Partiiata isumaqatigilluinnarpaa, matuma siulii- ni oqaasigineqartut ilanngullugit.


Utoqqarnik isumassuineq.

Aallaqqaammut Akulliit Partiiata oqaatigeqqikkusuppaa ikiorsiissutit pillugit immikkoortuni ilinniartitaaneq, ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq pillugit oqaaserisani.

 

Sulisut amerlassusiligaanerisa pisariaqartitsinermut naapertuunnissaat isumaqatigilluinnarpar-put,  aammattaaq isumaqarluta kommuneni ataasiakkaani pikkorissaasoqarnissaa - tassa fysio­terapeutinik - utoqqaat atugarisaannut iluaqutaassasoq.

 

Kisianni suminngaanniit pissarsiarissavavut? Kalallinik pikkorissaasutut ilinniarsimasoqarpa? Taamaanngippallu sulisoqarnermut isumaqatigiissutit naapertorlugit tamakkua pissarsiariniarnis­saat qanoq neriunaateqartigaa?

 

Angerlarsimaffinni ikiortinik ilinniartitsisoqarnissaa Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa, tamatu­munngalu aamma isumaqataavugut.

 

Inissialiortitsinermi inissiat utoqqarnut innarluutilinnullu naleqquttut immikkoortinneqartaler-nissaannik Ataatsimiititaliarsuup inassutaa isumaqatiginarpoq.

 

Innarluutilinnut tunngasut.

Tassunga tunngatillugu aammaarluta innersuutissavavut ilinniartitaaneq, ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq pillugit oqaatsivut.

 

Innuttaqatitta innarluuteqartut innuttaasutut innarluuteqanngitsutulli atugarisamikkut pitsan-ngorsaavigineqarnissaat pissusissamisoorluinnartutut isigisariaqarparput. Innarluutillit ilinniar-titaanermut allatulli periarfissaqartitaanissaat Akulliit Partiiata isumaqatigilluinnarpaa.

 

Aamma illuliortiternerit suulluunniit Landskarsimit toqqaannartumik toqqaannanngitsumil-luunniit tapiiffigineqartartut eqqarsaatigalugit piumasaqaataasariaqarpoq tapiiffigineqassagaan- ni sanaartukkat innarluutilinnut naleqqutunngorsagaasariaqartut, illuliassat titartarneqarnerinili tamanna piumasaqaataasariaqarpoq.

 

Tamakkua saniatigut Ataatsimiititaliarsuup inassutai Akulliit Partiiata taperserpai.

 

Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut.

Pinaveersaartitsinermut tunngatillugu Akulliit Partiiata oqaasinnaavaa tassaavoq: Ajoquserneq, ajutoorneq, pinerluttuliorneq pitinnagu pinaveersaartitsilluni sulisoqartariaqartoq. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuaq tamakkiisumik tapersertariaqarpoq, pinaveersaartitsinerup annertunerusu­mik sulissutiginissaa kissaatigimmagu. Tassami ajoqut aatsaat pereersoq sulinialersarneq pinaveersaartitsinermik taaneqarsinnaanngilaq.


SSPK-mi suleqatigiinneq salliusunut ilanngunneqaannarnani annertusartariaqarpoq.

 

Akulliit Partiiata isumaginninnermi politikkia naatsumik oqaatigissagaanni tassaavoq: Sunngif-feqarnermut aningaasaliissutit amerlanerujartortillugit taava isumaginninnermut aningaasaliis-sutit ikinnerujartussapput.

 

Sunngiffeqarnermut aningaasaliissutit amerlanerulernerat inuusuttunut timikkut tarnikkullu nukitsorsaataassaaq, ullumikkumut naleqqiullugu siunissami nukittunerungaarlutik ajornartorsiu­tit qaangersinnaasaqqullugit.

 

Naggasiutitut immikkoortoq.

Isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititalersuup isumaliuutissiissutaanut taamatut amerlanerpaatigut isumaqataanerput,  taamalu pisortat aningaasartuutaasa amerlineqarnissaan- nut isumaqataanerput nittarsaatereerlugu taava aamma pissusissamisuussaaq aappaatigulilaassal­lugu. Tassami tamakkua kialluunniit akerliuffigisinnaagunanngisaasa piviusunngortinnissaannut ilumut akissaqarnerluta? Immaqa akissaqarpugut. Immaqa akissaqanngilagut. Akiuminaaqaaq.

 

Inuiaqatigiiusuugutta akissalissuit taava taama pisoorsuunerput immini isumaginninnikkut isumannaallisaataassangaluarpoq, kisianni pisoorsuunngilagut. Taamaattumik tulleriinnilersui­sariaqarpugut, tulleriinnilersuinerlu uagut inuit qinigaasut suliassaraarput. Taamaattumik siunertarput pingaarnerpaaq tassaasariaqarpoq inuiaqatigiit ineriartortinnissaat, aatsaat taamaa­liornikkut tamakku kissaaterpassuit akissaqartilissagatsigit.

 

Taamatut oqaaseqarlunga isumaliuutissiissut qujassutigalugu nersualaaqqillugulu, Mounty Christumut greveusumut pissanganannginnerungajavissoq akuersaarpara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Inunnik isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup ilaasortai suleqataasut, sinerissamiillu immersueqataasimasut tamaasa aammalu Ataatsimiititaliarsuup tamanut ammasu­mik ataatsimiititsisarnerinut peqataasimasut tamaasa qamannga pisumik Kattusseqatigiit sinnerlugit qutsavigaakka, isumaliuutissiissutip imartuup annertuullu piviusunngortinneqarnera­nut peqataalluarsimanerannut.

 

Taamaalillutami siunissami Inatsisartuni isumaginninnermut tunngasunik sulinissatsinnut tunngavissaqalerpugut pitsaasumik.

 


Ataatsimiititaliarsuup 1995-imi pilersinneqarami suliassaasa pingaartinneqarnerpaat ilagaat utoqqarnut innarluutilinnullu atugarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat,  aammalu angunia­gaasut pingaarnerit tassaapput innuttaasut ikiorsiivigineqartarnerminni minnerpaaffissamik qularnaariffigineqarnissaat. Taamaaliornikkut innuuttaasut inuunniarnikkut ajornartorsiutini ajornerulersutiginagit atortarsinnaallugillu anigortarsinnaaqqullugit. Oqaatigisariaqarpoq siun-niunneqartut anguniagaasut ajunngitsut inuiaqatigiinnilu tamatta ikioqatigiilluta pisussaaffivut peqqissaartumik suliarisariaqarmata, sapinngisamik tamanut naammaginartumik iluarsiinissaq anguniarlugu.

 

Suliami annertuumi saqqummiunneqartumi pingaartinneqarnerpaatillugit suliarineqartut  angu-niagaasullu pingaarnerit soorunami siulliullugit anguniartariaqarput. Tamannalu inatsisinik aa-lajangersakkanillu allanik ullutsinnut naleqqussaanissamik pisariaqartitsivoq. Taamaattumik inatsisit peqqussutit  aalajangersakkallu allat suliarinissaannut paasissutissat nutaat takkussortu­artut, soorlu Naatsorsueqqissaartarfimmiit ilaalu ilanngullugit,  malinnaavigilluarnissaat pisa-riaqarluinnarpoq.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit Ataatsimiititaliarsuup siunniussimasaa isumaqatigaarput, tassalu nunatsinni inunnik isumaginninnerup iluani atugaritinneqartut assigiittariaqarnerat, nunatsinni sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu.

 

Anguniakkat siunnerfiillu assigiinngitsut pitsaasumik naammassineqassappata immikkut aningaasaliissuteqarnissaq avaqqunneqarsinnaanngilaq. Tassami anguniakkat ilaatigut kommune­nut annertunerusumik pisussaaffiliinermik nassataqartussat, kommunet ilaannit,  pingaartumik

kommunenit aningaasakilliortunik naammassineqarsinnaaneri qularnartoqarpoq. Assersuutiga-lugu innuttaasut ikiorsiissutit pillugit pisinnaatitaaffimminnik pisussaaffimminnillu ilisiman-ninnerulerlutillu paasitinneqartarnissaassa qularnaarneqarnissaat siunertaralugu, isumaginin-nermut ingerlatsivinni sulisut tamarmik ilinniagaqarnissamut pikkorissartarnissamullu periar-fissaasa qulakkeerneqarnissaat anguneqassapput, pisariaqarpoq isumaginninnermut ingerlatsi-vinni sulisut ataatsikkut pikkorissartinneqarlutillu ilinniartinneqartarnissaat il.il.. Taamaattumik inunnik isumaginninnermut iluarsartuusseqqinnermi immikkut aningaasaliissuteqartarnissaq pisariaqarpoq.

 

Kattusseqatigiinni nalunngilarput, siunniunneqartunut inatsisit aalajangersakkallu allat aamma aningaasalersorneqarnissaannut suliaqarnissaq peqqissaarullugu sukumiisumillu ingerlattariaqar­toq. Kisianni aamma nalunngilarput suliap sapinngisamik kinguarsarnagu naammassiniartaria­qarnerani inuppassuit pisariaqartitsisut. Taamaattumik nuannaarutigaarput Naalakkersuisup akissuteqaammini Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissatsinnut suliamik ingerlatseqqiffiusumik arlalinnik saqqummiussaqassammata.

 

Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai assigiinngitsutigut Kattusseqatigiinniit tunngaviatigut isumaqatigaavut. Soorunalumi assigiinngitsut imatut oqaaseqarfigissallutigit:

 


Kattusseqatigiinniit isumaqarluinnarpugut malittarisassat pisariissaavigineqarnissaannik aam-malu innuttaasut aqutsisuusunullu sullissinerup inuk qitiutillugu tamanut paasinartumik sullissi­soqartariaqarneranik Ataatsimiititaliarsuup oqariartuutaa.

 

Ilumoorpoq ulloq unnuarlu paaqqinniffinni isumaginninnikkut ingerlatsivinni il.il. suliaq annertooq pingaaruteqartorlu ingerlanneqarpoq. Kisianni piukkunnassuseqarneq suliniutaasullu  naammaginartuaannartanngillat, tassa paaqqinnittarfinni pineqartuni, pingaartumik utoqqaat illuini assigisaannilu sulisorpassuit suliamik ilinniagaqarsimasuunngillat aammalu sulianik pikkorissartitsisarnerit naammaginaratik.

 

Kiisalu illuutit il.il. iluarsaanneqarlutillu piorsarneqaqqittariaqarput. Taamaattumik tamakkunuu­natigut iluarsiisoqassappat aningaasanik iluarsiissutissanik malitseqartinneqartariaqarput.

 

Pisortanit ikiorsiissutinut tunngatillugu ikiorsiisarnermi periuserineqartup ataasiinnanngortin-neqarnissaa tunngaviatigut isuamaqatigaarput. Kisiannili taamatut periuseqalernissami aappaa-tigut kattuffeqarnermut tunngatillugu nukillaarsaataasinnaanersoq apeqqusertariaqarsoralugu.  Tassami annertussusileriikkanik ikorserneqartarneq il.il. maannamut atuuttoq, Sulinermi Inuus­sutissarsiuteqartut Kattuffiat suleqatigilluinnarlugu ingerlasarmat.

 

Kiisalu Ataatsimiititaliarsuup inassutigisaa, tassalu ikiorserneqartup sulilernissaminut kajumi-lersinneqarnissaa siunertaralugu ikiorsiissutitut pissarsiani ilanngaatinngikkaluarlugit, saniati- gut sulisarnermi pissarsiarineqarsinnaasut ilanngaatigineqartassanngitsut siunniunneqarpoq. Isuma  ajorunanngikkaluarpoq,  kisianni atornerlunneqarsinnaanera tamakkiisumik sulerusussu­seerussinnaanermik kinguneqarsinnaavoq. Tassa ikiorsiissutinik pisartagaqaatigaluni saniatigut aningaasarsiorsinnaanermik ammaassisussaammat. Taamaattumik taamatut ammaassiniarneq inuup imminut ikiulernissaanut siunertarineqartumut naapertuutinngilaq

 

Inuk ilaqutariilluunniit ikiortariallit ikiorneqartariaqarput pissutsit atuuttut tunngavigalugit, siornaammat aningaasarineqarsimasut aallaaviginagit. Aammalu suliffissaaleqisoq sapaatip akunneranut perlernaveequtinik  tuniinnarnagu,  kisiannili ineqarnermut, kiassarnermut kal-lerup-inneranullu kinguaattoorutigisinnaasai tamaasa ilanngullugit inuttaa peqatigalugu aaqqiivi­gineqartariaqarput, aammalu minnerunngitsumik inuk pineqartoq pisortanit eqiasuttunngortinne­qassanngippat pisussaaffilerneqartariaqarnera eqqaamasariaqarluni.

 

Ajoraluartumik pisortanit ikiorsiisarnermi kisitsisitigut annikitsuinnarmik nalunaarsuiffigine-qarsimammat, kisitsisit missingersuutaannaat suliami matumani atorneqarput. Taamaattumik  suliat taama pingaaruteqartigisut suliarinerini pisariaqarluinnarpoq kisitsisinik naatsorsuutigi-sinnaasatsinnik tunineqartarnissarput. Taamaalilluta eqqortumik tunngaveqarluta aalajangersin­naanerput anguneqassammat.


Assersuutigineqarput kisitsisit ataani taaneqartut, tassalu 1994-imi pisortanit ikiorsiissutit ataatsimut  katillugit 143 milliuuniusimasut, 1996-imullu missingersuutit 139.743.000 koruuniu­simallutik.

 

KANUKOKA-mi kisitsisit takussutissiat tunngavigalugit, 1996-imi novemberi qaammat aggua-qatigiissillugu pisortanit ikiorsiissutit inummut ataatsimut sap. akunneranut 350,00 koruunit tunniunneqarsimapput. Tassalu ukiumut ataatsimut katillugit 18.200 koruunit inummut ataatsi­mut.

 

1996-imi naatsorsuutigineqarpoq inuit 4.800 missaat ukiumi  iluitsumi pisortanit ikiorserneqar­tarsimasut, tassa 1994-imi naatsorsuutit tunngavigalugit.

 

Tassa pisariaqavissuinnaat pisariaqartitanullu annertusisamik ikiorsiissutit qulaani pineqarput.  Annertussusileriikkanik ikiorsiissutit sap. akunnerini 13-inut killeqartut agguaqatigiisitsinermi sap. akunneranut 1.450 koruunit tunniunneqartarsimapput. Ukiumut 75.000 koruunit tassalu 1994-imi naatsorsuineq tunngavigalugu,  aningaasat 25 milliuunit missaat atorneqarsimallutik. Agguaqatigiisitsinermi inuit 340 missaat  ukioq naallugu annertussusileriikkanik ikiorserneqar-simallutik.

 

Taamaattumik takuneqarsinnaavoq inuit pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutinik aammalu su-liffissaaleqinermi annertussusileriikkanik ikiorsiissutinut pisartut ataatsimut katillugit ukiumut agguaqatigiissitsinermi 5.140 missaanniittut.

 

Taamaattumik soqutiginarluinnarpoq  paasissallugu,  nunatsinni suliffissaarunnermut aningaa­saateqarfimmik pilersitsisoqarpat, tamanna qanoq sunniuteqarsinnaanersoq aammalu naatsor-suutigineqartutut 1998-ip ingerlanerani suliunnaarnersiummut aningaasanik immikkoortinneqar­tartut maannakkut Danmarkimiitinneqartut,   nunatsinnut nuunneqarnissaat qanoq sunniuteqassa­nersoq. Soorunami taakkua nunatsinnut nuunneqarlutik iluaqutigineqarnissaat naatsorsuutigil­luinnarparput. Kisianni maannakkut suliarineqartunut qanoq tamakkua naatsorsuutigineqarpat imaluunniit qanoq isumaliuutigineqarpat?

 

Aammalu ikiorsiissutinut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit kissaatigissavarput, ikiorsiisarnermi inatsisitigut tunngavissiuinermi aalisartut piniartullu puujorneqassanngitsut. Piginnaanngorsaaq­qinnermi sulilersitsiniaaqqinnermullu tunngatillugu Ataatsimiititaliarsuaq isumaqatigilluinnar­parput, isumaginninnikkut ikiorsiissutaasartut ataatsimut isigalugit aallaavik tassaasariaqarmat, ikiorserneqartup pisortanik ikiorneqarani sapinngisamik  piaarnerpaamik imminut ikiulersinnaa­nissaa anguniartariaqartoq. Taamaaliortoqassappallu ilumoorpoq ullumikkut periuserineqartut siunertamut pissutsinullu naapertuuttunngorlugit iluarsaattariaqartut.

 


Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Danmarkimi pissutsit assiliinnanngikkaluarlugit, kisianni piginnaanngorsaaqqinneq sulilersitsiniaaqqinnerlu siunertaralugu, Danmarkimi misilittakkat i-nuusuttunut  ajunngilluinnartumik  pitsaasumillu inerititaqarfiulluarlutillu misilittagaqarfiuler-simasut nunatsinnut naleqqussarlugit atorneqarluarsinnaalluartut, soorlu produktsionsskolet assigiinngitsunik immikkoortortaqarfillit, sutigut tamatigut piginnaanngorsarfittut atorneqarsin­naasut aamma suliffissaaleqisuinnaat eqqarsaatiginagit atorneqarsinnaammata. Tassami isuma­liutissiissutip takutippaa, inunnik isumaginninnermut tunngatillugu ajornartorsiuterpassuit arlaatigut iliuuseqarnikkut anigorniarneqartariaqartut.

 

Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai isumaqatigilluinnarpavut, pissutsit tamatu­munnga tunngasut nunatsinni amigaateqarluinnarmata. Inuimmi sivisuumik suliffissaarusimaler­simasut sulisinnaassutsimikkut kinguaattoruteqarsinnaammata piumassuseerullutillu. Tamakkulu ikiorserneqartariaqarput aningasatiguinnaanngitsoq nalinginnaasumilli  suliffeqaqqilersinnaanik­kut, ulluinnarni allatulli inooqataaqqilersinnaaqqullugit.

 

Taamaattumik partiilersorneq apeqqutaatinnagu salliutinnaguluunniit inuk qitiutittariaqarpoq, orlusut qaangiaannarnagit nikuisittarlugilli.

 

Utertitsilluni akiliisarnermut tunngatillugu pinerluttuliornermi inatsimmi periarfissaqareerpoq, kinaluunniit pisortanut eqqunngitsumik nalunaaruteqartoq pineqaatissinneqarsinnaasoq. Taa­maattumik suliassaqarfinni taamaattunik pisariaqarpoq,  pisortaqarfiit assigiinngitsut  assersuuti­galugu sillimmasiisarfinnut tunngasut, naalagaaffiup pinerluuteqarsimasunut taarsiiffiginninnis­samut aalajangiisartui il.il. suleqatiginissaat,  immikkut  peqqussutikkut  aalajangersaanngikkalu­arluni. Tassami maannamut peqqussummi akilersuinissamut akilersugassallu isumakkeerneqar­sinnaaneri pillugit malittarisassaqanngimmat.

 

Kiisalu kommuneni arlalinni, ilami qularnanngitsumik kommuneni tamani misilittagaqarfigi-neqarpoq imaluunniit misilittagaqarfigipilunneqarpoq utertitassanik ikiorsiigallartarneq. Taa­maattumik malittarisassat erseqqissarneqarnissaat pisariaqarpoq. Tassami ilaatigut taamatut ikiorsiisoqartarmat,  naak nalunngikkaluarlugu ikiorserneqartoq utertitsilluni akiliinissaminut periarfissaqanngikkaluartoq.

 

Ilisinermut atatillugu aningaasartuutinut tunngatillugu isumaqarpugut pissusissamisoortoq, toqusup pigisaanit imaluunniit ilaqutaasunit ilisinermut aningaasartuutit akilerneqarsinnaanngit­sut pisortanit akilerneqartariaqartut. Soorunami tamatumani pisariaqarpoq kommuneqarfinni illerfissarsiuutileqatigiit, taamaattumik peqatigiiffeqarsimappat suleqatiginissaat.

 


Danmarkimi nunanilu allani pissutsinik ilaarsiinnanngikkaluarluniluunniit ineriartornermut ilaalluinnarpoq pisariaqarlunilu, toqusortatsinnik naggataamik qaniuinermi ajunngitsumik ingerlassinissaq. Taamaattumik  illoqarfinni anginerni ilisinermut atatillugu,  toqusunut angallas­sissutinik qamutinik peqalernissaq eqqarsaatinut ilaatinneqartariaqarpoq, naak tamanna Ataatsi­miititaliarsuarmit isummerfigineqarsimanngikkaluartoq.

 

Sulilersitsiniaanermut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit,  siuliani eqqartorneqartumut - tassa-  lu piginnaanngorsaaqqinnermut atalluinnartoq. Taamaattumik siuliani oqaaseqaatikka inner-suussutigalugit  ilanngullugu  oqaatigisariaqarpoq sulilersitsiniaanermi imaluunniit piginnaan-ngorsaaqqinnermi,  Ataatsimiititaliarsuup inassuteqarnera naapertorlugu,  inuusuttut qaammatini pingasuni suliffissaqarsimanngitsut sulilerseqqinniarlugit,  kommunet iliuuseqarnissaannik  pisussaaffilerneqarnissaannut piumasaqaammut produktionsskoletut ittunik ilinniarfinnik pilersitsinissaq pingaaruteqarluinnartoq.

 

Tassami ullumikkut pissutsit suliffissaaleqinermut tunngasut,  kommunet ilaanni qanoq ilu-ngersunartigisut tamatta nalunngilluinnarpavut. Aammalu suliffissaaruttartut tassaannaanngil-  lat inuusuttut 15-iniik 24-nut ukiullit, kisiannili aamma 24-it sinnerlugit ukiullit eqqarsaatigine­qartariaqarput, tassami 1997-imi suliffissaqartitsiniutinut suliffissaaleqinermik akiuniarnermut inuusuttut sulliviinut nunaqarfinnilu immikkut ittumik suliffissaqartitsiniutinut katillugit 45.553.000 koorunit immikkoortinneqarsimapput. Nalunngilarpullu maani tiimit atorlugit sulisitsisarneq kommunenut iluaqutaasaraluartoq,  taamaattoq amerlanertigut suliffinnik ataa-vartunik pilersitsiffiuineq ajortoq.

 

Taamaattumik kommunet ullumikkutut inissisimatillugit suliffissaaleqisunullu annerusumik innersuussivissaqarnatik, qanoq ilillutik inuusuttoq qaammatini pingasuni suliffissaqarsiman-ngitsoq, suliffissaanik innersuutissavaat.

 

Tassami takornartaanngilaq ukiup ingerlanerani piffissap ilaani illoqarfiit ilaanni, assersuutiga-lugu Ilulissani, suliffissaaleqisut qaammatip ataatsip ingerlanerinnaani 400-t missaannik  amerlassuseqalertarput. Taamaattumik naatsorsuilaarsinnaagaanni takuneqarsinnaassaaq kom-muneni suliffissaaleqiffiusuni,  Ataatsimiititaliarsuup kommunenut pisussaaffiliiniarnermik i-nassuteqataa pissutsinut piviusunut naapertuutinngilluinnartoq.

 

Taamaammallu suliffissaaleqisut ilinniaqqiffissinnissaannik imaluunniit piginnaanngorsaqqif-figisinnaasaannik suliffissaaleqisunut sukkulluunniit innersuussutigineqarsinnaasunik,  sulif-fissaaleqisunut pisussaaffiliisunik  pilersitsinissaq pisariaqarpoq, suliffissaaleqisut aningaasanik agguaannarnagit sumilu tamaani tavatsiinnarnagit. Inuiaqatigiinni aningaasat taamaalillutik pisussaaffiliinertalimmik inerititaqarfiunerusumillu aatsaat atorluarneqassagaluarput.

 


Ineqarnermut tapiissutit pillugit Ataatsimiititaliarsuup eqqarsaatersuutai Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserpavut, tassami takusinnaagatsigu Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnitsin- ni meeqqanut tapiissutit pillugit peqqussutip allanngortinneqarnissaanut tunngatillugu, ineqar-nermut tapiissutit pillugit oqaaseqaatigisannut naapertuuttut.

 

Pensionisiallit pillugit Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut pensionisiallit matumani utoqqali-nersiutillit ilanngullugit pineqarunartut, Kisiannili tamarmik pensionisialinnik taajorneqarlutik, massa utoqqalinersiutillit pensionisiallillu assigiinngissuteqarlutillu immikkut isigineqartaria­qaraluartut. Tassami pensionisiallit atorfiliunerusarmata, utoqqalinersiutillillu amerlanertigut aalisartutut piniartutut imaluunniit illumi ningiutut aammalu sulimik ilinniagaqarsimanatik sulisartuusimasunut ukiuisa qaffanneqarnissaat assersuutigalugu 60-niik 65-nut qaffaaneq inuiaqatigiinnut 24 mio. kr.-niniik 29 mio. kr.-nit missaannik sipaarutaasinnaanera piinnarlugu pingaarnerpaajusariaqanngilaq. Tassami taamatut qaffaassangaluaraanni illua tungaatigut aningaasartuutit allat qaffannissaat ilimagineqarpoq, soorlu annertussusileriikkanik ikiorsiissu- tit aammalu pisortanit ikiorsiissutit ineqarnermut tapiissutit il. il. amerleriartussaammata, taamaattumik utoqqarnut tunngatillugu sipaarniarnermik oqaluttarneq oqaluttuarneq taamaatit­tariaqarpoq.

 

Utoqqaat inummiik inummut peqqissuseq sapinngissuseq sulerusunnerlu tunngavigalugit suliunnaartarnissaannut ammatinneqartariaqarpoq, kisianni sipaarniarfiginagit atugaasa pitsaa­nerulersinneqarnissaat siunertarisariaqarpoq, soorlu isumaliutissiissutip aallaqqaataani imatut ilaatigut allaqqasoqartoq,issuaaneq aallartippoq: "Isumaginninnermik iluarsaaqqinnissamut isumaginninneq tamarmi iluarsaaffigineqassaaq, kisianni immikkut pingaartinneqassallutik utoqqarnut innarluutilinnullu atungassarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat", issuaaneq naavoq.

 

Taamaattumik utoqqarnut innarluutilinnullu tunngatillugu sipaarniutigineqarsinnaasut salliu-inneqassappata, utoqqaat innarluutillillu qularnanngittumik inunnik isumaginninnermi iluar-artuusseqqinnissamut pitsaanerusumik atungassaqartinneqalissanasoralutik pissangallutik utaqqisut assorsuaq pakatsisinneqassapput. Taamaammat siusinnerusukkulli siunnersuutigisarlu­gillu saqqummiuttarsimasama ilaat aammaarlunga oqaatigissuakka, tassalu, utoqqaat inuiaqati­giinni qujassutissaqarfigeqaagut uagummi saperallaratta taakkua ingerlatsisuusimapput, taamaat­tumik suli ullumimut atukkamik pitsaanerulersinneqarnissaannik kissaatigisaat naammassine-arniarlik.

 

Akuersaarneqarsinnaanngilluinnarpormi utoqqaat ilaat imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutil-  lit ilaat qaammammut 100 kr.-ni sinnilaarlugu imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutillip qaam­mammut 400 kr.-nit sinnilaarlugit pissarsitinneqartarmata, tassagooq nuliaat imaluunniit aap- paat suliffeqarmata. Aammalu suli utoqqaalluni imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutinik tigusartagaqarluni kamannarnerussagunarpoq, aningaasaminikasiit taamma annikitsigisut akileraaruserneqartarmata.


Aammalu utoqqaat utoqqalinersiutiminersuamik imaluunniit soraarnerussutisiaasa saniatigut isertitaqalaarsimanerat annerusumik periarfissinneqarniarli, tassami aningaasarsiat taama ikitsigisut utoqqaat imaluunniit innarluutillit malersorneqaatigisariaqanngilaat. Illua tungaatigulli imminut ikiornerulersinnaanerannut kinguneqaannartussaavoq.

 

Ilumoorpoq inuit utoqqalinerusaleriartuinnarput. Aammalu tamanna tunngavigalugu soraarne-russutisiaqartarnerup ukioqqortussutsikkut appaavigineqarnissaa, ullumikkut suliffissaaleqineq taama ajornartorsiutaatigitillugu annertutigitillugulu, maannakkut pisinnaanera apeqqusertaria­qarpoq.

 

Siusinaarluni soraarnerussutisialinnut suliffinnik sulerulunnanngitsunik neqeroorsinnaasaria-qarnermut isuma ajunngilluinnarpoq tapersersortariaqarlunilu. Kisianni, pissutsit piviusut qiviassagaanni, suut suliffiit sulerulunnanngitsutut neqeroorutigineqartarsinnaappat? Tassami soorlu siuliani oqaatigereeringa suliffissaaleqisut amerlaqaat, taakkuami suleriniarpat? Taamaat­tumik kialuunniit takusinnaavaa ullumikkut pioreersut amigarput imaluunniit atorluarneqanngip­pallaarpaat?

 

Inummut tapit nunamut tamarmik assigiimmik atortinneqarariaqarput, taamaattumik ersarissu­mik malittarisassiortoqarnissaanik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaa Kattusseqatigiinniit taperserparput.

 

Utoqqarnut isumassuinermut tunngatillugu Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai taperserpagut, aammali eqqaamasariaqarpoq utoqqaat tamarmik utoqqaat illuini najugaqanngitsut, sapinngi-samik sivisuumik nammineq angerlarsimaffimminni najungaqarusuttarmata, tamannalu inut-   tut peqqinnarnerpaatut isigaarput. Taamaattumik suliassap tamatuma ilaa annertooq angerlarsi­maffinni ikiorteqartarneq aqqutigalugu ingerlanneqartariaqarpoq. Tassami siusinnerusukkut angerlarsimaffinni ikiortinut pikkorissartitsinerit sivisunerit, tamatuminngalu nangeqqiinerit ingerlanneqartarsimagaluarput, kisiannili ukiut ingerlanerini tamanna atorneerukkiartuinnarsi­malluni. Maannakkut angerlarsimaffinni ikiorteqarneq arlalitsigut toqqissisimananngitsumik ingerlanneqartarpoq, soorlu napparsimasoqartillugu ikiorti takkussinnaatinnagu taartaasoqartar­poq, arlalitsigut suliamik tamatuminnga misilittagaqanngitsumik, tamannalu utoqqaat innarluu­tillillu ippingiatuutigisarpaat. Assersutigalugulu utoqqaat innarluutillillu nakorsaatinik pisartan­gaqartinneqartarput pinngitsoorsinnaanngisaminnik. Tamakkulu aamma angerlarsimaffinni ikiortit ilisimasaqarfigisariaqarpaat. Taamaattumik ilinniartitsineq pikkorissaanerlu pisariaqarput.

 


Naatsumik oqaatigalugu utoqqaat innarluutillillu sullinneqarnerat annertuumik pitsanngorsarta-riaqarpoq, tamannalu sullissisut pikkorissartinnerisigut ilaatigut pisinnaavoq. Kommuunini-     lu pikkorissaasunik atorfinitsitsisoqarnissaanut Ataatsimiititaliarsuup innersuussutaa inassuti-gisaanut tunngatillugu, Namminersornerullutik Oqartussat, aningaasaleeqataanissaminnut piareersimasariaqarpoq. Utoqqaat illuini allanilu utoqqaat najugaqarfiini siulersuisoqalernissaata imaluunniit siunnersortinik peqalersinnaanerup inassutigineqarnera isumaqatiginarpoq, taman-nalu utoqqaat assigiinngitsutigut periarfissaasa allilerneqarnerannik iluaqutaasumillu sunniu-teqarsinnaasutut periarfissiisussaammat.

 

Assersuutigalugu sammisassaqartitsinermut tunngasutigut, ineqarnermut sulisoqarnermullu il.il. tunngasunik ilusilersueqataasinnaanermut periarfisseeqataasussaavoq. Taamaattumik suliniu-  tit taamaattut aamma aningaasatigut tapersersortariaqarput.

 

Ukiuni makkunani innarluutillit Danmarkimiittut nunatsinnut angerlartinneqarnissaat suliniu-  tigineqarput, soorunami tamanna pisariaqarpoq. Kisianni innarluutillit eqqarsaatigalugit atuk-kamikkut suliniuteqarfigineqarnerat suli annikippallaarpoq, tassami innarluutilinnut periarfissa-ritinneqartut ataatsimut qiviassagaanni suunngilluinnartutut oqaatigisariaqarput. Tassami assersuutigalugu inissialiortiternermi kiisalu ulluinnarni inuit kikkullunniit ornissinnaasaasa, aamma innarluutilinnik, pingaartumik assakaasulinnik angallateqartunik orniguffigineqarsinnaa­sunngorlugit aaqqissuuttariaqarnerat, innarluutilinnullu naleqquttunngorsarnissaat pisariaqarlu-innarpoq. Soorluttaaq aamma Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaammini tamakku ilaatigut eqqartorai.

 

Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut pillugit Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassuugut. Oqartarpugut meeqqat siunissaraagut, taamaattumik meeqqanut inuusuttunullu atungarititaasut meeqqeriveqarnikkut, atuartitaanikkut ilinniartitaanikkut inuiaqatigiinni kinguaattoorutigut milliartinik arlalinnik naleqartut nassuerutigisariaqarpagut. Taamaattumik ullumikkut ajornar-torsiutaasut anigorniarlugit suliniuteqassagutta aningaasaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Maannakkut Naalakkersuisunit timmisartunut mittarferujussuit pingaarnerutinneqarput. Tassami illoqarfiit tulleriiaatiinnarlutik mittarfilerngusaapput, uffa massa meerartatta timikkut...

 

Oqalunnissamut piffissarititaasoq naavoq.

 

Ruth Heilmann, Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup Siulittaasua:

Isumaliutissiissummut saqqummiunneqartut partiinit tamaginnit annertuujupput aammalu ataatsimut isigalugu isumaqatiginninneq annertooq tamaginnit saqqummiunneqartoq qujassuti­gaara.

 


Siullermillu Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisup Benedikte Thorsteinnson­nip akissuteqarnermini, uangattaaq, suleqatigut sinnerlugit Naalakkersuisup qutsaviginninnera ilunngunartoq pillugu, qujaqaanga. Aammalu oqaatiginngitsoorusunnagu Naalakkersuisorlu qanimut suleqatigisimaneranut aamma uagut qujassuteqarusukkatta manna iluatsillugu. Tassami kaammattuineq suliniarnitsinni pisariaqartittagarput, Naalakkersuisorpalaartumik tunniuttarsima­saa, aamma uagut pinngitsoorsinnaasimanngilarput aammalu matuma suliap naammassinerani aammalu Inatsisartunut saqqummiunnerani piffissarititaasoq aamma qaangernagu, tassa piffis­sarititaasoq taanna pilersaarutaasoq uniornagu, saqqummiisinnaasimanitsinnut aamma taanna tunngaviit ilagisimammassuk.

 

Siumpt oqaaseqartuata Laannguaq Lyngep oqaaseqaatai pitsaasut aamma erseqqarissut erseq-qissaataasullu qujassuteqarfigaakka. Aamma ilaatigut saqqummiunneqartut pingaarutinut tunngassuteqartut sisamat utoqqarnut sullissineq, innarluutilinnut sullissineq, aammalu meeqqa­nik inuusuttunut tunngasut kiisalu nalinginnaasumik ikiorsiissutaasartunut tunngasut, aamma taamatut naatsukullakkuutaartumik erseqqarissumik qanoq isumaqataanerlutik Siumumiit oqaaseqarfigimmagu erseqqarilluinnartumik.

 

Utoqqaat atungarisamikkut pitsanngorsaavigineqarnissaannut tunngatillugu tassani tapiissu-taasartut kommuunimiit kommuunimut aasigiinngitsumik atortinneqartarnerat, utoqqarnik paatsuungatitsisarnerit tassa tassanngaannit pilersartut, aamma utoqqarnut toqqissisimajunnaar­titsisarnernik nassataqartinneqartoq tassuunakkut nalimmassarneqarnissaa, tassa ataatsimoortu­mik assigiissumik nuna tamaat sineriak tamaat isigalugu ikiorsiissutit, malittarisassiuunneqar-nissaat aammalu aallaaveqartinneqarnissaat, minnerpaaffiliinissaq angissusiliinissaq eqqarsaa-tigalugu ataatsimoortumik malittarisassiornissaq, taanna aamma erseqqissaatigaa isumaqatigalu­gu. Qularnanngitsumik aamma utoqqarpassuit sinerissamiittut taanna utaqqivaat aaqqiiffigine­qarnissaa. Taannalu Ataatsimiititaliarsuup eqqartuisarnermini pingaartissimasorujussuuaa utoqqaat salliutillugit siullermik aaqqiiffigineqarnissaat.

 

Una erseqqissaatigerusuppara tassa soorunami aningaasanik annertuunik malitseqarsinnaavoq. Kisiannilu aamma eqaallisaanikkut aningaasanik naleqarpallaanngikkaluartumik, soorlu uani isumaliutissiissummi eqikkaanermi kapitali 8-mi erseqqissarneqarsimasut. Tassaniimmata immikkoortunut sisamanut avinneqarlutik tassani oqaatigineqarmat pisariillisaaneq annertuumik suliarineqassasoq, tassa massakkut malittarisassaasut peqqussutaasut iluarsaateqqinneqarneri-sigut pisariillisaaneq aamma inunnut paasiuminartumik atugaqartitsinissaq, pisinnaatitaaffinnil-lu paasinninnerunissaq taanna erseqqissaatigineqassasoq. Tassa imaappoq, annertoorsuarnik aningaasanik taanna naleqartariaqarunanngilaq, tassami allaffissornikkut aamma suliaqartitatsin­nik peqareerpugut, taakkualu aamma suliassaq ingerlassinnaassammassuk.

 


Kiisalu aamma maannakkut aaqqissuusseqqinneq aammalu ataqatigiissaarineq pitsaanerusumil-lu suleqatigiinneq, minnerunngitsumik isumaginnittoqarfiup aamma peqqinnissaqarfiup akornan­ni tassani aamma anguniagaavoq. Massakkut isumarput malillugu ungasippallaarujussuarmik immaqa qaninnerusumik suleqatigiissinnaanerput annertunerusumik aningaasanik naleqanngik­kaluartumik aaqqissuunneqarsinnaammat. Kiisalu aamma soorunami massakkut iluarsaaqqin-nermi Ataatsimiititaliarsuup saqqummiussaani aningaasanik naleqartut naleqassamaartullu aamma soorunami oqaatigineqarput. Ataatsimiititaliarsuarmi eqqartuisarnitsinni siullermik aningaasartaqanngitsumik inuit isumaat naapertorluinnarlugu saqqummeerusuttarsimagaluar-pugut, kisiannilu soorunami taamaassinnaasimanngilaq. Kingunerisassai suussanersut aam-     ma ilanngullugit piumasaqaataanerat naapertorlugu, maannakkut taamatut saqqummiunniarsi-mavagut, aammalumi ilanngussami takuneqarsinnaapput tassuunakkut ilaatigut aningaasatigut qanoq aaqqiisoqassappat malitseqarnissamut naatsorsuutaasimasut. Kisiannilu soorunami massakkut saqqummiutagut imaaliinnarlugit aalajangiiffiginissaat takorlooruminaappoq. Soor- lu oqartoqartoq aamma Siumuminngaanniit oqaaseqartup oqaatigigaa, KANUKOKA aammalu SIK allallu kattuffiit attuumassuteqartut suleqatigilluinnarlugit inatsisit inatsisiliassat suliassat suliareqqinneqarumaartut. Tassami suleqatigiinneq aamma ingerlaqqissaaq. Suleqatigiinneq pingaartissimaqaarput isumaliutissiissutip suliarineqarnerani isummat assigiinngitsuninngaanne­ersut innuttaasuninngaanneersut, Nunaqarfinnut aqutsisut, Kommunalbestyrelsit kiisalu aamma Kommuunini isumaginninnermik suliaqartut, soorlu ilaatigut aamma maani tusarnaartut ilisari­sinnaavakka, aamma ataatsimiinnermi taamatut isumaliutissiissummut siunertamik anguniaga­qarnermik aamma ilaatigut peqataasimasut aamma manna iluatsillugu taamaaliorsimanerat, aammalu soqutiginnillutik allagaqartarsimanerat iluatsillugu manna qujassuteqarfigerusuppak-ka.

 

Siumumi ataatsimut taamatut isumaqatiginninneq nuannaarutigeqaara aamma ingerlaqqinnissa­mut kaammattuutinik assigiinngitsunik saqqummiivoq. Kiisalu aamma maluginiarpara ukiumo­ortumik nalunaarusiortoqartalernissaanik soorlu peqqinnissaqarfik pillugu nalunaarummut assingusumik, taamatut ittumik kaammattuuteqarnerat aamma isumaqarpunga Ataatsimiititaliar­suup isumaqatigilluinnassagaa. Tassami suliniarnitsinni Ataatsimiititaliarsuarmi assigiinngitsu­nik naammattuugaqartarsimavugut ajornakusoortunik, tassa paasissutissanik erseqqarissunik pissarsiniartarnerput ajornakusoortarsimammat. Tassani assersuutigiinnarlugu suliffissaaleqisut naatsorsorneqartarnerat tamakkiisoq amigaatigisarsimavarput, nunaqarfinni annerusumik aamma nalunaarsuineq ersernerluttoq ullumimut ingerlatinneqartarsimasoq eqqarsaatigalugu.

 

Taamaattumik pingaartorujussuartut isumaaqarfiginarpoq maannamiit isumaginninnikkut politikkerput, meeqqat, inuusuttut, utoqqaat innarluutillit ikiorsiissutaallu eqqarsaatigalugit ataavartumik isummanik aammalu killiffimmik saqqummiisalernissarput - aamma uanga nammineq - pingaartorujussuartut isumaqarfigigakku.

 


Innarluutilinnut aamma pitsanngorsaatit marloqiusaasumik utaqqinarpallaartumillu sullinneqar­neq taamaatillugu, nutaamik eqaatsumillu periuseqarlunilu sullissinermik aaqqiiniuteqartoqarnis­saanik aamma kaammattuuteqarneq isumaqatiginarluinnarpoq. Tassuuna innarluutilinnut tunngasut annertuumik sammineqartarsimapput, aamma innarluutillit namminneq peqatigiiffii aamma peqataatillugit kiisalu aamma immikkut ittumik innarluutillit pillugit isumasioqatigiitto­qarsimavoq, taamaalilluni isumaqarpugut tamakkiisumik aamma suliarilluagaasumik innarluutil­lit pillugit isumaliutissiissummik saqqummiisoqarsimasoq. Tassami ullumikkumut innarluutillit sullinneqarnerat nutaajusutut oqaatigineqarpoq arlalinnik, taannalu aamma paasinarluinnarpoq maannamut suliassat annertoqimmata piareersaatissallu annertoqimmata, iluameersumik innarluutilinnut sullissinissarput eqqarsaatigissagutsigu, pingaartumik aamma ilinniartitsinissaq pikkorissartitsinissaq taanna pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfiginarpoq. Minnerunngitsumillu innarluutilittut nalunaarsugaasimasut naapertuuttumik tapiiffigineqartarnerat Kommuuninut aammalu naatsorsuutigiuaannagassaagaluarluni, taakku tapiissutit taakkununnga innarluutilinnut bloktilskudit tunniunneqartut aamma taakkununnga sullissinermut pitsanngorsaanermut pinngit­soornani atorneqartariaqartassasut, iluamillu taakkua aqunneqartariaqarlutik.

 

Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut tassani eqqartornerani tamatigut pitsaaliuineq oqaatigi-neqartarpoq aamma uani partiit saqqummiinerminni aamma taanna pingaartillugu isumaqatiga-lugulu tamarmik assut soqutiginartunik tamakkiisumik tapersiillutik saqqummiipput, taman-    na qujamasuutissaavoq. Soorunami pinaveersaartitsinermik suliaqarneq ullumikkumut ingerlasoq naammaginanngitsumik killiffeqarsimasutut oqaatigineqarpoq, aammalu pitsaanerusumik aaqqiinissaq eqaannerusumik, kiisalu minnerunngitsumik akisussaaffeqarfiit ataatsimut aqunne­qalernissaannik isummat saqqummiunneqartut aamma taperserneqartut, isumaqarpunga kingu­sinnerusoq siunissarlu eqqarsaatigalugu tamanut akikinnerpaamik kinguneqarumaartoq, tassani qaammarsaaneq annertooq ingerlanniarneqartoq ataatsimoortorlu isumalluarnarmat.

 

Soorunami meeqqat akisussaaffigaat angajoqqaat, angajoqqaat tassaapput meeqqaminnut akisussaanerpaat soorunami aamma ilaqutariit tassani qanigisaasut aamma ilanngullutik. Kisianni taamaakkaluartoq pingaartorujussuartut Ataatsimiititaliarsuarmiit isumaqarfigivarput atuartitaanerup ilinniagaqartitaanerullu pitsaanerpaamik meeqqamut aammalu atorluaaneq tassani eqqarsaatigalugu paasitinneqassasoq meeraq atualinnginnerminiit atuartitaanerata qanoq pingaaruteqartigineranik. Tassani aamma angajoqqaat soorunami akisussaanerpaapput. Kingu­sinnerusoq meeqqamut eqqarsaatigalugu tassani meeraq qitiulluinnarluni sammineqarluni ilitsersorneqarluni kingusinnerusumullu aamma atorfeqalerumaarnissaanik qulakkeerivigineqar­nissaa taanna pingaartorujussuartut isumaqarfiginarmat.

 

Uani meeqqap pisinnaatitaaffii aamma ilanngussami takuneqarsinnaapput, tassani pingaartoru­jussuartut Ataatsimiititaliarsuarmiit meeqqanut pisinnaatitaaffeqarneq meeqqamut paasitinniar­neqarnissaa pingaartorujussuartut isumaqarfigisarsimavarput, aammalu maannaminngaanniit suli pingaarnerusunngorlugu saqqummiunneqartarnissaa suliassatut annertuutut isigaarput. Tassani soorunami kattuffiit suliniaqatigiiffiillu SORLAK-kutut ittut aamma ikiortigalugit suliap ingerlateqqinneqarnissaa taanna neriulluarfigaarput.

 


Atassummiit Jakob Sivertsen-ip aamma Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortaasup aamma tapersiutai erseqqissaataalu erseqqarissut qujassutigeqaakka. Tassani Atassumminngaanniit oqaatigineqartut aammalu eqqaamavara Ataatsimiititaliarsuaq pilersinneqarmat taamanikkut suliassanik aamma annertuunik isumaliutigeqqusanik aamma taamanikkut oqaaseqarlutik tunniutaqarnikuummata.

 

Uani suliffissaaleqisut sulilersitsiniarluni suliniutinik aallartisaanissat Kommuuninut pisussaaf­finngortinneqarnissaat Atassummiit aamma isumaqatiginartinneqarput. Isumaqarpungali aamma taanna suliassaq annertoorujussuusoq, tassami anersaaruluutigineqarpoq suliffissaaleqisut amerlanerujussui aammalu ukiorpassuarni suliffissaaleqisarsimasut allaat suliartornissaminnut immaqa kisillutik aamma angerlarsimaannalersimasut. Tamakkua eqqarsaatigalugit kingusinaar­tinnani iliuuseqartarnissaq isumaliutissiissummi taanna anguniagarput, qaammatini pingasuni suliffissaaleqisup ingerlareersimanerani sammineqartarnissaa tassani eqqarsaatigalugu.

 

Aammalu uani oqaatigineqarpoq ikiorsiissutinut tunngatillugu ataasiinnarmik periuseqarluni ikiorsiisarneq ilaatigut tassani apeqquserneqartoq, uani soorunami SIK tassaammat annertussusi­leriikkanik ikiorsiissutinik pilersitsisuusimasoq aamma ingerlatsinermini peqatigiiffeqarnerminut tunngasumik isumaqatigiinniarnermi atatillugu pissarsiarisimasaannik. Taanna soorunami Ataatsimiititaliarsuarmi aamma eqqartortarsimavarput SIK aallartitaasut kattuffii peqatigiiffii ataatsimeeqatigisarneranni aamma tamatigut aallartitaqartarput, aammalu taanna sammineqartil­lugu uummarissaartumik oqallinneqartarpoq pingaartumik KNAPK SIK-llu akunneranni. Eqqaamavara aamma ataatsimik taamatut oqalliseqarnermi peqataasut imminnut suleqatigiinnis­saminnik assut kissaateqartut malunnarmat, tassami maannakkutut ikiorsiisarnerup immaqa avissaartikannerlugillusooq taamatut inissitsitaasimanera taakkununnga tussimavoq, aammalu malunnartumik tamarmik kissaatigaat arlaannik aaqqiissuteqassasoq imminnut qaninnerusumik suleqatigiinnissaat anguniarlugu.

 

Soorunami uani saqqummiunneqartoq aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit eqqarsaa-tigalugit taakku pineqartut tamarmik peqataatillugit suliassap naammaginartumik tamanut inerneqarnissaa anguniarlugu suleqatigineqarnissaat, taanna tamatta kissaatigivarput.

 

Atassummiit tapersiutit qujassutigaavut aammalu suleqataajumassusertik uani aamma nittar-saataat, soorunami Inunnik Isumaginninnermut Inatsisartut ataatsimiititaliaani uani ilaatigut innersuunneqarmat tassunga suleqataanissaanik aamma uanga neriuuteqarfigaakka.

 

Inuit Ataqatigiit sinnerlugu Lars Sĝrensen aamma Ataatsimiititaliarsuami ilaasortaasup saq-qummiutai aamma ilaatigut nutaajuinngikkaluarlutik, soorunami nutaartaqarput. Aamma malunnarpoq partiit allat isumaliutissiissummi naatsorsuutiginngilarput aamma tamakkiisumik isummat naammassillugit massakkut saqqummiunneqartoq, soorunami ullormiit ullormut eqqarsaatit inummiit inummut nutaanngorartuartuupput, tamakkulu aamma malersorniartassava­gut. Tassani aamma takusinnaavara IA taamatut ilaatigut saqqummiinermini isumassanik tunisisoq.


Aammalu aningaasalersueriaatsit eqqarsaatigalugit kommunit peqatigalugit soorunami isumaqa­tigiinniarnerit aallaavigalugit inatsisiliornermi periusaasoq massakkut, periusaalersimavoq inatsisiliunnginnermi aningaasaliisussat isumaqatigiinniartarlutik. Taanna aamma periuseq atorneqassasoq naatsorsuutiginarluinnarpoq, avaqqunneqarsinnaananilu.

 

Oqaaseqarfigerusunnaraluaqaat, kisianni piffissaq massakkut sivikippoq, tassa ulloq ataaseq. Tassa annertuumik sammineqaqqittussaassapput ataatsimiititaliami aammalu Inatsisartuni, malittarineqassallutik inatsisit piusunngortinneqarnissaasa tungaannut.

 

Bjarne-p Akullerninngaanniit aamma nersualaarinninneq tunniutaa, naak tamakkiisuunngikkalu­artoq, qujassutigaara. Uani ilaatigut ikiorsiissutinut tunngatillugu kattuffiit suleqatigalugit aaqqiinissaq kaamattuutigaa. Aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pigiinnarneqarallar­nissaannik, tassa kattuffiit allat tamaasa periarfissillugit, taamatut paasisoraara oqaaseqaataani. Aammalu illua tungaatigut massakkut saqqummiunneqartoq aamma tapersersinnaallugu isumaq taanna aamma oqaatigalugu. Taamaattumik suli suliassarpassuaqarpoq isumaliutissiissutip malitsigisaanik. Oqartarpugut tamarmik iluarisaannik iliorneq ajornartoq, kisiannilu annertuner­paamik soorunami anguniassavarput, tamarmik iluarisaannik iliornissaq, naak ajornartaraluaqi­soq.

 

Utoqqarnik sullissinermi aamma uani pikkorissaasut ilinniarsimasut amigaataanerat annertooq aamma Ataatsimiititaliarsuup ilisimaaraa, kisiannilu soorunami taamaattunik peqarfinni malugi­niagassaavoq qanoq utoqqarnut pitsaatigisumik aammalu siunnersuilluarnerup utoqqarnut toqqissisimasunngortitsisarnera. Utoqqarnuinnaanngitsoq innarluutilinnut qanoq pingaaruteqarti­gissusia taanna maluginiarsimavarput, taamaattumik sapinngisaq tamaat taamaattunik ilinniarsi­masunik ilinniartitsisoqarnissaa kaammattuutitta ilassilluarneqarnera aammalu paasilluarneqar­nera qujassutigaara partiinut tamanut.

 

Uani aamma pitsaaliuineq eqqarsaatigalugu, tassa ilaatigut pinaveersaartitsineq oqaaseq atorne­qartoq Ataatsimiititaliarsuup apeqqusertarpaa, tassa inuuneq tamaat nuannersunnguit tamaasa pinaveersaarsinnaagunannginnatsigit, pitsaaliuineq taanna oqaaseq atorusunnerusarparput. Immaqalu allamik oqaatsimik nassaarsinnaanngikkutta taanna massakkumut atorneqarnera ajunngitsumik isumaqarfigalutigu.

 

Uani SSPK-imi Akulliit oqaatigisaanni suleqatigiinneq salliusunut ilanngunneqaannarani annertusartariaqarpoq, tassa taanna aamma uagut ataatsimiititaliarsuarmi isumaraarput. Sakkortu­saarneqartariaqarpoq, tassunga suliat aammalu ataqatigiissunngortinneqarlutik.

 


Naggataatigut Kattusseqatigiit uggornaraluartumik allagaqaaterpassuani naanngitsoorai qujassu­teqarfigaara aamma amerlanerpaatigut tapersiinera ilaatigut uani oqaatigisaa sulerulunnanngitsut neqeroorutaasinnaappat, taanna apeqqusilaarlugu naak isumaat tapersersoraluarlugu. Isumaqar­pugut amerlaqaat suliamik naammassisaqarusukkaluarlutik ilaatigut angerlarsimaannalersimasut, taanna eqqarsaat kikkunnut angerlarsimaannalersimasunut aammalu affaannarmik immaqa sulisinnaalersimasunut naak suli sulerusukkaluarlutik, taanna tunngavoq pingaartorujussuartut Ataatsimiititaliarsuup isumaqarfigisaa, inuk nuannaarluni suliartorfissaminut naak sivikikka-luami ornigussinnaaleruni inummut pilluaammik tunniussaqarsinnaanera, imaluunniit nammineq angerlarsimaffinnguami arlaannik akisussaaffimmik tunineqalaarnikkut aamma qiimmassaataa­sinnaasoq. Sorpassuit tassani tikinneqarsinnaagaluarput taamatut naatsunnguamik oqaaseqarfigi­laarpara.

 

Annertunerusumik oqaaseqarusunnaraluartoq aamma allat inissaqarniassammata tassunga killippunga.

 

Benedikte Thorsteinsson, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Qujanaq, nuannaarutigaara isumaliutissiissut taanna paasisinnaagakku oqaaseqartut naapertorlu­git annertuumik isumaqataaffigineqartoq, tassami innersuussutai tamangajammik assigiimmik pingaartinneqarput imaluunniit isumaqataaffigineqarput, naak oqaatigisinnaagaluarlugu ilaatigut allaalaartumik siunnersuuteqartarmata. Kisianni ataatsimut isigalugu uanga nalilerusuppara innersuussutigineqartut qujarunneqarlutik tiguneqartut. Nutaanik siunnersuuteqartoqarpoq, uagutsinnut naalakkersuisoqarfimmut aamma nuannerpoq suleriaqqinnissatsinnut ersarissunik oqariartuuteqarfigineqaratta.

 

Soorunami tupinnanngilaq maannakkorpiaq tulleriiaareqqissaarnissaq oqaatigissallugu immaqa siusippallaarpoq, tassami isumaliutissiissut annertoqaaq, isummanik imaqarpoq suli naatsorsui­nerit annertuut pinngimmata aamma Inatsisartunut piumasarissallugu tunuarsimaarfigaara massakkorpiaq tulleriiaarisoqarnissaa. Kisianni suleriaqqinnissatsinnut sakkussaqarsorilerpugut ukulu siunnersuutit piviunngortikkiartuaarnissaannut, ukiamut saqqummiusseqqinnissarput naatsorsuutigillinnarparput, tassami oqaatigeriikkattuut siunnersuutit kaammattuutit innersuussu­tit ilaatigut aningaasarpassuarnik kinguneqartussaapput, taakkulu aningaasalersornissaat aamma imaannaanngitsuussalluni ilaatigut ullumikkornit allaanerusumik aaqqiisoqarsinnaanera takor-loorsinnaassagutsigu. Taakkulu allannguutaasinnaasut ilimagilluinnarpara aamma Inatsisartuni sivisuumik oqaluuserineqartarumaartut saqqummiunneqarnerini. Tassa imaakkami aningaasar­tuuteqarneruneq soorunami aamma allatigut sipaarniarnernik ilaqartussaassammat.

 

Aamma aningaasaliisussat kikkuussanersut qanorlu annertutigisumik pilliuteqassanersut sooru­nami tassani aamma suliassaq annertuvoq, Namminersornerullutik Oqartussat kommuunillu akornanni isumaqatigiinniarnissat tassaniimmata. Nutaamik suliassanik agguataarinissaq taavalu aamma aningaasatigut qanoq taakku suliakkiissutit oqimaaqatigiissaarnissaat agguaaffigineqar­nissaallu taanna aamma isumaqatigiinniutissaavoq annertooq.


Taassuma saniatigut suliniaqatigiiffiit kattuffiillu aamma suleqatigeqqinnissaat qanimut aamma neriorsuutigisinnaavara.

 

Siunnersuutigerusuppara ukiamut suut qanorlu tulleriiaarneqassanersut saqqummiutissagivut.  Paasilluarpara massakkut piumaffigineqassagutta ukiamut soorlu assersuutigalugu utoqqarnut tunngasut, utoqqarnut pitsannguutissat saqqummiussinnaassagutsigit, taanna uanga aamma nammineerlunga akuerissavara naammassiniarsarissallugulu. Tassami oqallinnermi paasisorigak­ku taakkua siulliunneqassasut.

 

Taava ukiamut saqqummeeqqinnissatsinnut tunngatillugu piffissat suut siunissami ukiuni tulliuttuni pilersaarusiornermut atorneqassanersut, taavalu tulleriiaarinissat peqqussutissatut siunnersuutit immaqa siusippallaarpoq oqassalluni qaqugorpiaq saqqummiunneqassanersut, kisianni ilai neriuutigaara ukiamut saqqummiunneqarsinnaassasut, ilaallu immaqa 98-imi Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuummut ilanngunneqarsinnaassallutik.

 

Aningaasat suminngaaniit aaneqarnissaannut tunngatillugu, aamma eqqaanngitsoorusunngilara arlalinnit aamma oqaatigineqartoq, soraarnerussutisiaqalernermi aningaasaateqarfik tamakkiisoq imaluunniit qanoq ililluni aaqqinneqarsinnaanersoq suullu taassuma aaqqiinerup kingunerisin­naassanerai taavalu aamma suliffissaaleqisoqartillugu aningaasaateqarfimmik pilersitsisinnaaneq taanna aamma uagut tungitsinninngaaniit misissorusupparput. Tassami suliffissaaleqisoqartillugu ukua tunniunneqartartut piinnarnagit aamma siunissami qanoq suliffissaaleqisoqartillugu aningaasat tassani atorneqartussat qanoq ilillugit aassanerigut aamma ilanngullugu naatsorsorne­qassasoq.

 

Nuannaarutigaara aamma siunnersuutigineqarmat paasissutissanik annertunerusunik piumasaqar­toqarnera tunngavigalugu pimoorullugu suliassaq taanna ingerlanneqassasoq. Tassa ullumikkor­niit pitsaanerusumik nalunaarsueriaatsit taakku aamma eqqaamaqqussavara aningaasaliinissamut eqqaamaneqassammata, tassami taamatut pisussaaffinnik, suliassanillu annertunerusunik soorunami tunineqarutta aamma naatsorsuutigisariaqarpoq taakkua aningaasartaqarnissaat. Nalunnginnakku Naatsorsueqqissaatarfimmi nukiit pigineqartut killeqartut tassanilu aamma tulleriiaarisariaqartarlutik suut naatsorsorneqassanersut eqqarsaatigalugit.

 

Annertunerusumik oqaaseqarnanga oqaaserineqarsimasunut qujaqqippunga neriullungalu siunnersuutiga ukiamut ersarinnerusunik saqqummiinissarput taanna akuerineqassasoq ilanngul­lugu.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:


Tassa Inunnik Isumaginninnermut naalakkersuisup akissutaanut ilassuteqalaarusuppunga marlussuit eqqarsaatigalugit, tassami paasinarpoq Ataatsimiititaliarsuarmiit aammalu maani oqaaseqartuninngaaniit pitsaaliuinermut suliniutit annertuumik pingaartinneqartut. Pitsaaliui-nermi suliniutit sammineqarnerujartortut ilaatigut iluarisimaarneqarluni oqaatigineqarpoq. Aammali ataasiarani saqqummiunneqartarsimavoq inimi maani aammalu pitsaaliuinermi siunnersuisoqatigiinniit, pisariaqartoq suliniutit ataqatigiissaarluarnissaat. Taamaaliornikkut suliniutit sunniutaallu ersarinnerulerseqqullugit.

 

Naalakkersuisuni paasilluarparput isumaqatigalugulu suliniutit ataqatigiissaarluartariaqartut, taamaammat naalakkersuisoqarfiit arlariit tamanna qaammatini arlariinni kingullerni isumasio-qatigiissutigisarsimavaat. Ataatsimiinnermilu matumani Inatsisartut isummerfigisassaasa ilagaat Paarisap pilerseqqinnissaanut aqqutissiuussinissaq. Paarisap pilerseqqikkusunneranut naalakker­suisuni anguniarneqarpoq pitsaaliuinermi suliniutit taariikkattut ataqatigiissaarnissaat, tassani eqqarsaatigineqarluni sumiiffinni ataasiakkaani tassa Kommunini, illoqarfinni nunaqarfinnilu suliniutit pingaartitallu, tassanilu aamma peqatigiiffiit nammineq piumassusertik tunngavigalu-gu suliniuteqartut peqatigigalugit pingaartinneqartut suliniutit tassanngaaniillu aamma pitsaaliui­nermut siunnersuisoqatigiit nuna tamakkerlugu eqqarsaatigalugu pingaartitaat suliniutigeqqusaal­lu. Tassanngaaniillu aamma naalakkersuinermut qitiusumik ingerlatsinermi suliniutit taamaalil­luni qitiusuminngaaniit sullitat ataasiakkaat tikillugit suliniutit sapinngisamik ataqatigiissumik erseqqarissumillu ingerlanneqalernissaat anguniarneqarluni.

 

Suliaq ilusilersorluagassaavoq aammalu siusinnerusukkut misilitakkat ilinniutigisariaqarlutik, taamaammat suliami uani pingaartorujussuusussaavoq Namminersornerullutik Oqartussat, Naalakkersuisut aammalu kommunit KANUKOKA aqqutigalugu suleqatigiilluarnissaat. Su-leqatigiinneq tamanna piffissami matumanerpiaq kommunit ilaanni pitsaaliuinermut siunnersorti­nik atorfinititsinissaq eqqarsaatigalugu suleqatigiinneq pitsaasumik ingerlasoq oqaatigisinnaa­vara KANUKOKA-p Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni. Tassani malunnarluni KANUKOKA-iminngaaniit Namminersornerullutik Oqartussaninngaaniillu pingaartinneqartoq suleqatigiissutigineqarusullunilu.

 

Aatsaat ataqatigiissaarilluarnikkut aammalu kommunit Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigiilluarnerisigut inuit tikillugit peqatigitillugillu sulineq kimeqarluartoq ingerlanneqarsin­naassaaq. Soorunalimi tassunga suliniarnissamut apeqqutaassaaq aamma maani Inatsisartut suleriarnissamut suut periarfissarititaassanersut aalajangiussaqarnissat.

 


Aappaattut tikilaarusutara tassavoq tarnimikkut nappaatillit imaluunniit ajuutillit pitsaanerusu­mik sullinneqarnerunissaat pillugu ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaaniit apeqqutigineqarpoq tarnit pissusaannik immikkut ilisimasalinnik Kommunini tamani atorfinititsinissamut siunner­suutertik sumut killinnersoq. Taanna immikkut uanga immikkut akissuteqarfigissanngilara tassa paasitinneqarnera naapertorlugu apeqqut taannarpiaq Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiitita­liamut oqaluuserisassanngorlugu ingerlatinneqarsimammat. Kisiannili uanga eqqaasitsissutigiin­nalaarusuppara aamma sinerissami tarnimikkut ajuutillit nappaatillillu pitsaanerusumik sullin-neqarnissaat anguniarlugu Peqqinnissaqarfiup iluani suleqatigiissitamik immikkut aamma pilersitsisimagatta, tassani suliaqartut assigiinngitsut attuumassuteqartut peqatigalugit. Tassani nunatsinni tarnimikkut nappaatillit tamakkiinerusumik sullinneqarnissaat eqqarsaatigalugu suliniutit ingerlanneqartut iluini immikkut aamma taanna ataatsimiititaliuullugu sulissutigine-qarmat, naatsorsuutigalutigulu taanna upernaakkut 1998-imi Inatsisartut ataatsimiinnissaanni aamma isumaliutissiissummik saqqummiussaqarumaartoq.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Uangattaaq Ineqarnermut Naalakkersuisutut oqaatigilaarusuppara partiit aammalu kattusseqati­giit oqariartuutaat kissaataallu assigiinngitsut paasilluarakkit. Erseqqipput suliarujussuaq maannakkut tunniunneqarpoq taamaattumik sulisimasut Ataatsimiititaliarsuarmi isumaqarpunga nersortariaqartut naammagisimaarnarpoq. Taamatut oqarninni tunngavigaara 9. marts 1995-imi unnuakkut Siumukkut Atassutikkullu naalakkersuisooqatigiinniarlutik isumaqatigiinniarneran- ni pingaartorujussuartut taanna qulequtaq isigineqarmat illuatungeriinnit, taamaattumillu Ataatsimiititaliarsuarmik pilersitsinissaq siunnerfigineqarluni taamani ullup taamaalinerani. Maannakkut inerneq naamagisimaarnartoq saqqummerpoq, tamanna nuannaarutigaara.

 

Aamma pingaartutut taarusuppara partiit Kattusseqatigiillu saqqummiutaat pingaartumik utoqqaat illoqarniarnerannut inissaqarniarnerannut tunngasut aammalu innarluutillit atugaasa pitsanngorsarneqarnissaannik aammalu sanaartornermi pilersaarusiornermilu taakkua eqqarsaati­gineqarnissaannik Ataatsimiititaliarsuup eqqartorsimasaa partiinit tamanit tapersersorneqartoq. Taanna uagut pisussaassaagut aamma ingerlateqqissallugu aamma timitalerniassallugulu.

 

Taassuma saniatigut maani nikorfanera iluatsillu oqaatigilaarusuppara ilaatigummi aamma Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisunut kaammattuutaat ilaat ataaseq oqaaseqarfigilaarusullugu. Tassalu Inuit Ataqatigiit saqqummiussaanni qupperneq 4-imi titarnertaami allermi allassimasoq ilaatigut imatut iluseqarluni, tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit takorloorneqartoq, immikkoortortat arfinillit Naalakkersuisut ukiap tungaanut suliniarnermi naammassiniassagaat. Soorlu utoqqarnut sammisassaqartitsineq sullissinerup ataqatigiissaarneqarnissaa Kommuunit napparsimmaveqar­fiillu akornanni utoqqarnik sullissinerup kajuminnarnerulernissaa pensionisiat aningaasartaasa amerlassusiat utoqqaat illuinik nutaanik aaqqissuussinissaq, 63-nik ukioqalernermi pensionisia­qartalernerup eqaatsumik aaqqinneqarnissaa kiisalu utoqqartatta pisartakkamik saniatigut isertitsisinnaanissaasa utoqqalinersiaasa akilerneqartarnerinut sunniutigisartagaasa naliliiffigine­qarnissaat il.il.

 


Kissaaterparujorujussuupput assorujussuaq annertuut assut imartuut ilarpaalussui Ataatsi-miititaliarsuup saqqummiussaani ersereerput, kisianni ukiamut Naalakkersuisut imaaliallaannaq oqaaseqarfigeriinngisamik kasernissaat tunuarsimaarfigalugu oqaatigeriissavara. Suliassat assi-giinngitsut annertoorujorujussuupput immikkoortuni tassani arfinilinni issuakkakka. Kisianni soorunami taamaakkaluartoq pingaaruteqarput tamarmik aammalu aaqqinniartariaqarlutik. Qaammatip ataatsip marlulluunniit akornanni tamaasa qulaarlugit ukiamut saqqummernissaat saqqummersinniarnissaallu maannangaaq ajornakusoortutut nalilerpara, kisiannili taamaakkalu­artoq sulineq ingerlasariaqarpoq. Oqaaseqarfiginngippanuna qilertooqinagatta ukiamullu angusaqanngitsoorluta, taamaattumik maannangaaq taanna erseqqissumik taajumaginga. Kissaatit annertoqaat naammassiniartariaqarput ilai ukiaru ilai sapinngisamik piaartumik taanna ilimanarneruvoq pissuserissaartumik oqaaseqarfigissagaanni, qujanaq.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:

Iluarsaaqqinneq innuttaasut akornanni iluarsaaqqinnermik oqalukkaangatta oqaatsip isumaa ilisimasariaqarparput. Iluarsaaqqinneq pisariaqartutut 1990-ikkut aallartinngikkallarmatali inunnik isumaginninnermut tunngasunik iluarsaaqqinnissamik malittarisassallu assigiinngitsut siamasissorujussuit ilaatigut imminnut assortuutilersimasut pilersiortorneqarsimasut, saliivigine­qarnissaat siunnerfigalugu oqaluuserineqarsimavoq. Massakkullu namminersornerulernerup kingorna inunnik isumaginninnermi isumaliutissiissusiat angisuut aappaat ullumikkut saqqum­miunneqarpoq.

 

Naleqqussarneqartariaqalersimaneq naleqqussaasariaqalersimaneq pisariaqalersimavoq pisariilli­saanissaq pisariaqalersimavoq, taamaattumik Inuit Ataqatigiinninngaanniit immikkoortut taakkarsukkagut meeqqat inuusuttuaqqat inuusuttullu ineriartornerminni uiguleriiaartumik najoqqutassaqarluni ingerlatsivigineqarnissaat pingaaruteqartoq, soorunami Naalakkersuisunut siulittaasup oqarneratuut merserusuutigineqarpoq taama suliassat angitigisut suliakkersuutigine­qarmata. Iluarsaaqqinnermili isumaliutissiissut naammanngilaq saqqummiunneqaruni, timitaler­sornissaa innuttaasullu isumalluarnerat sulisut isumalluarnerat timitalersuivigineqassappat allatut ajornaqaaq unnuaruullutaluunniit suliarissagaluarutsigit piareersimaffigisariaqarpagut.

 

Pitsaaliuinermut tunngatillugu Inuit Ataqatigiit pingaartipparput suunuku pitsaaliorneqarnissaat isumagigivut. Ilisimasariaqarpagut pitsaaliuinermik oqalukkaangatta suut pinerlutigit aamma ilisimasariaqarparput pitsaaliuinermik paasisitsiniaanermillu suliaqarnerup kingunerisarmagu suliniutissat nutaat takkunnerat qulaajaavigineqarnerat, tamakku piareersimaffigissavagut Iluarsaaqqinnermik Ataatsimiititaliarsuup sulinera kinguneqartissagutsigu, isumalluarfigineqar­neralu pakatsinermik nassataqartissanngikkutsigu.

 


Kommuunit pingaarnertut suleqatissatut pingaaruteqarpoq paaseqatiginissaat Kommuunit inatsisiliatta atortinnerini ulluinnarni ingerlatsisuupput annertunerpaamik, Kommuunini sulisut tassaapput Inatsisartut inatsisiliaannik annertuumik atuutsitsisussat. Pisussaaffiit ersarissarneqar­tariaqarput suunuku Namminersornerullutik Oqartussat pisussaaffigigigut suunuku Kommuunit pisussaaffigigaat. Tamakkuuppummi siunnerfigineqartussatut ilaatigut oqaatigineqartut ilaatigut kiap suna pisussaaffigineraa paatsiveerussutaalluni innuttaasunut kinguneqarnerluttarnera pinaveersaartariaqarmat.

 

Tapiissutit eqqarsaatigalugit ineqarnernut, meeqqanut tapiissutit ullumikkut 31 mio. kr.-nit missaani ukiumut aningaasartaqartut kikkunnilluunniit meeralinnik pineqarsinnaapput qinnutigi­neqanngikkaluarlutik. Taassuma saniatigut boligsikrinngimik pisartagaqarnermut 60 %-ti Kommuuninit akilerneqartarpoq Namminersornerullutik Oqartussanit 40 %-ti akilerneqartartoq ullumikkut 1997-mut Namminersornerullutik Oqartussanut 28 mio. kr.-nit missaani aningaasar­taqarpoq, tassa imaappoq Kommuunit boligsikrinngimut tunniuttagaat ilanngutissagaanni 100 mio. kr.-nit angullugit aningaasat pineqartut massakkut eqqartorpagut. Taakkulu ilaatigut Naalakkersuisooqatigiinnit paasineqarlutik massakkut paasineqariartorlutik pisariaqartitsinerusu­nut annertunerusumik iluaqutaanissaannik siunnerfeqarneq suliassat nukinginnartut ilagissagaat Inuit Ataqatigiinninngaanniit isumaqarpugut.

 

Kiisalu sapinngisaq tamaat innuttaasugut nammineq napatissinnaanerput siunnerfiusariaqarpoq, nammineq napatissinnaaneq tassaavoq inuttut pisussaaffitta anginerpaat pingaarnerpaallu ilaat.

 

Isumaginninnermik pisariaqartitsineq pisariaqarfiatigut pitsaanerpaatinniartariaqarpoq, kisiannili sapinngisamik annikinnerpaaffissaaniitinniartariaqarluni. Taamaattumik tassunga atatillugu Kommuunini paasiniaanitsinni Inuit Ataqatigiinninngaaniit ilaanni paasisarput, siusinaarlutik pisartagaqalersartut nunatsinni amerliartornerat maluginiarneqarsimavoq tamanna akuersaarne­qaannarsinnaanngilaq. Innuttaqativut innuttaasutulli allatut suliffinnut suliffeqarnernut massak­kut unitsiinnarneqartarput inuusuttunut allaat, siusinaartumik pisartagaqalernerat tuppallersaati­galugu tamanna akuerineqarsinnaanngilaq.

 

Kiisalu ullumikkut maaji 26-eraat Inatsisartullu tulliani ataatsimiinnissaat septemberip qiteqqu­tereernerani qularnanngilaq pisussaasoq eqqoriarneqarsinnaavoq. Taamaattumik Naalakkersuisu­nut siulittaasuugallartup oqarneratuut qaammatip ataatsip qaammatit marlulluunniit piffissaqarfi­ginissaa Inuit Ataqatigiinninngaanniit kissaatigisatta tupigikulupparput Naalakkersuisut taama sivisutigisumik feeriassamaarnerat arajutsisimagatsigu.

 


Naggataatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatiginngitsuussanngilarput soorunami innuttaasut isumagineqarnermikkut pitsanngorsaavigineqarnissaat eqqartoratsigu innuttaasut atugaat eq-qartorpagut, matumanili puijussanngilarput isumaginninnermik sulisut nunatsinni tamarmi isumaginninnermik allaffeqafinni, meeqqerivinni, meeqqat inuusuttut innarluutillit utoqqaallu angerlarsimaffiini, ullumikkut sulinitsinni isumaliutissiissusiornermilu taakkua atungaasa ersarissarnissaat pitsaanerpaamillu sullissinissaat aamma anguniaratsigu, taakkua puijussanngila­gut taakkuuppummi inuiaqatigiinni suliassanik annertuunik pisarioqisunillu nukissornaqisunillu ilaatigullu ersariinnartuunngitsunik najoqqutassaqarlutik suliniarsarisut sullissisut ilungersorlu­tik, taakkuupput aamma isumaliutissiissusiornermi tamatumalu kingorna timitalersuinerni sulinerini oqilisaanniagassagut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinni oqaluttorput ilumoortumik oqarpoq oqaq kisiat pinnagu timitalersuineq naalakkersuinikkut sulinitsinni tunulliunnaveersaar­tariaqarparput aamma isumaginninnermut apeqqutini.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Siullermik oqaaserisama oqaaseqarfigineqarneri qujassutigaakka. Socialreformkommissionip siulittaasua isumaqatigivippara taaguutip pinaveersaartitsinerup nangaanartoqartinneranut, tassami nalinginnarmik uagut oqaatigisariaqarparput pinerlunniakujunnermik pinaveersaartitsi­neq. Kisianni allanik aamma taaguutaasinnaasunik peqassaaq soorlu oqaatigereeriga. Aamma kisianni soorlu atorneqarsinnaassagaluartoq isumaalliornaveersaartitsineq taanna nalilerumaar­parsi.

 

Kisianni oqaaserisanni oqaatsima ilaasa tikinneqanngitsut ilaat uterfigeqqilaaginnarusukkigaana. Erseqqinnerusumik nassuiaasoqarnissaanik kissaateqarama, tassa pisortanut ikiorsiissutit akileraaruteqaataasunngornissaannik erseqqinnerusumik nassuiarnissaa kissaatiginartikkakku. Tassani uagut tungitsinniit isigalugu isumaqaqqajaanarmat tamanna aningaasat pisartakkat qaffanneqarnerannik kinguneqaannassasoq, Kommuunillu akornanni naligiissaarinermut pe-qataaginnarluni. Taanna oqaasissaqarfigineqarsinnaanersoq ujartulaaginnarlugu.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersisoq:

Sivitsorsaanianngilanga naatsunnguamik tassaana IA-minngaanik Josef Tuusi Motzfeldtip oqaaseqarnera oqaaseqarfigilaarniaringa ilaatigut immaqa pasillerpasimmat nipimigut feeriassa­maartugut. Naagga taamaanngivippoq ilimasaarutiga uaniippoq kissaatit imaqqortuut IA-mi saqqummiunneqartut immikkoortortakullassuit arfinillit, taakkunanngaanniit Kommuunit attavigineqassapput, taakkunanngaanniit napparsimmaveqarfiit attavigineqassapput, taakkunan-ngaanniit KANUKOKA attavigineqassaaq tassa IA-p kissaatai. Taassuma saniatigut naalakker­suisoqarfiit assigiinngitsut ineqarnermut, inunnik isumaginninnermut immaqalu napparsimmave­qarfimmut. Tamakkua periarpata taava piffissaq oqaatigisara qaammat ataatsiminngaanniit marluk tungaanut eqqorpoq peqqutigalugu ilisimatinneqarnerput tunngavigalugu septemberimi ataatsimiissagunarpugut Inatsisartuni.

 


Aammalu ulluni makkunani septemberiminngaanniit ataatsimiissagaluarutta oqaatigineqarpoq IA-kkut siunnersuutigigaat tunniussisarneq qaammammik sioqqutsisumik pisalissasoq, taanna ippassaq tusarparput, taava septemberiminngaanniit augusti maannakkut juni aallaqqaataanin-ngaanniit augustip aallaqqaataanut qaammatit marluupput. Taamaattumik asuli oqalunniaannar­lunga taamatut naliliinngilanga, nunamut tunngallunga naliliilluaqqissaarniarlunga taanna oqaatigaara. Kisianni taanna soqutaanngilaq isumaqatigiinngissutigigaluarutsigu una pingaar­neruvoq neriorsuuterpassuit imat annertuut kommunit, napparsimaveqarfiit KANUKOKA-lu ferialeruttorfianni attaviginiarnerani equsoortoqassappat, taava pissusissamisoorpoq ilima­saarummik oqariartuuteqariissalluni. Kisianni oqariartuummi tassani aamma oqarpunga erseqqis­sumik, kisianni soqutaanngilaq suliaq aallartissaaq suliassaq utaqqisimavarput ingerlattariaqarlu­gulu. Imannak assortuunnerujussuarmik pilersitsinianngilanga. Qujanaq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Ajuusaarutigaara oqaaseqaatiga tamakkerlugu saqqummiussinnaannginnakku, tassa suliassaq annertooq inuiaqatigiinnullu annertuumik attuisussaq pingaaruteqarluinnartoq naatsumik oqaaseqarfigisimanngilara. Maannakkullu neriuppunga siulittaasoqarfiup akuerisinnaassagaanga naalisaanikkut oqaatiginngisama sinneri tusartilaarsinnaasuugukkit. Tassa pingaaruteqarpoq aamma tusartikkusutakka maani oqaluttarfik atorlugu saqqummiunneqarsinnaanissaat.

 

Siullermik meeqqanut inuusuttunullu tunngasut pillugit Kattusseqatigiinniik assut soqutigalugu Naalakkersuisunut apeqqutigerusussimavara, tassa meeqqat inuusuttullu ullumikkut nalunngilar­put annertuumik ajornartorsiuteqartoqartoq taakkununnga tunngasunik atuarfeqarfiit atuarfinni atuartitsinermi atortunut tunngasut amigaatigineqarput. Aningaasat atuarfeqarfimmut tunnga­suinnaat qiviassagutsigit 2 mia. angullugit. Aammali illuatungaatigut nalunngilarput Naalakker­suinikkut suut pingaartinneruneqaqisut ullumikkut tassa toqqaannartumik oqaatigisinnaavarput timmisartunik mittarfissuit meeqqaniik inuusuttunilluunniit allaat immaqa pingaartinneqarnerul­lutik ingerlanniarneqartut uanga naliliisinnaanera naapertorlugu nalilersinnaavara. Taamaattumik Naalakkersuisut apererusuppakka suut pingaartinneruisigit meeqqat inuusuttullu ajunngitsumik atugassaqartinnissaat imaluunniit mittarfissuit qularnanngitsumik mia. ataasiinnaanngitsut arlerlugit naleqalertussat siunissaq ungasinnersusoq eqqarsaatigalugu.

 

Taamaattumik oqaateqaatissama sinnerini siunnersuutigisimavara meeqqanut inuusuttunullu suliniuteqarnermut tunngatillugu ullumikkut mittarfeqarfinnut tunngasut pilersaarutigineqartut naammagineqartariaqalersut aammalu immikkut aningaasaleeqqittoqartariaqanngitsoq piler­saarutinut allanut mittarfeqarfinnut tunngatillugu. Kiisalu meeqqat timikkut tarnikkullu pigin­naanngorsarneqarnissaannut tunngatillugu atuarfeqarfinni uperisarsiornermik ilinniartitsineq, palasit ullumikkut atorluarneqanngitsut ilaatigut atorlugit immaqa pitsaasumik ingerlanneqarsin­naanera aamma ilanngullugu eqqartorsimavara.

 


Tassami nassuerutigisariaqarparput ullumikkut meerartavut inuusuttortagullu ajoraluartumik timikkut tarnikkullu sanngiilliartorput. Ikiaroornartumik imigassamillu atornerluineq qanoq annertutigisoq nalunngilarput. Imminortarneq qanoq annertutigisoq nalunngilarput suna tamatu­minnga pissuteqarpa? Tassa ajoraluartumik kalaallit inuiaat meerartatta inuusuttatta timikkut tarnikkullu sanngiilliartornerannik ilaatigut pissuteqarpoq atornerluinerit aqqutigalugit. Taamaat­tumik tamakkua anigorniassagutsigit aaqqitassat siuliani eqqaasakka pingaaruteqarluinnarput. 1990-imi pinaveersaartitsineq imaluunniit pitsaaliuineq atorneqassagaluarpat apeqqutaanngilaq kisianni isumaa tamatta nalunngilarput sunaasoq. 1990-imi pinaveersaartitsinermut siunnersortit 18-it ilinniartinneqarnerat aallartinneqarsimagaluarpoq ullumikkulli ataasiinnaq kisimi sinnerup­poq. Tassa pissutigalugu Namminersornerullutik Oqartussat aallaqqaataanik aningaasatigut tapiissuteqartarsimasut piffissap ingerlanerani tapiissutitik atorunnaarsissimammatigit. Tassani takuneqarluarsinnaavoq Kommunit aningaasatigut nukissaqarsimanngitsut taakkua 18-it ingerla­tiinnarneqarnissaannut. Taamaattumik suliniutit ajunngitsut ingerlanneqassappata pisariaqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat suliniutinut taamaattunut aamma aningaasaleeqataanissaat aammalu aningaasalersueqataajuarnissaat.

 

Naggataatigut oqaatigissavara ukua suliassat pissanganartut aammalu assut soqutiginartut Inunnik Isumaginninnermut ataatsimiititaliami suliarineqarnissaat kaammattuutigerusukkakku. Tassa maannakkut saqqummiunneqartut partiinit assigiinngitsuninngaaniit aamma kattusseqati­giinninngaaniit tamaasa nalilersuiffigilluarneqartariaqarmata, kukkusumik Inatsisartut aalajangii­nissat siulliit pitinnagit ajunngitsunik erseqqarissunik eqqortunillu tunngaveqarnissarput eqqar­saatigalugu.

 

Jakob Sivertsen, Atassut:

Naalakkersuisup oqaatigimmagu Inatsisartunut ilaasortat isumaqatigiissinnaappata taava immaqa inatsisitigut aaqqiinissat immaqa ukiamut pisinnaasut. Aamma eqqaamaneqassaaq Ataatsimiitita­liarsuaq pilersinneqarmat naatsorsuutigineqarsimavoq aamma upernaarmanna isumaliutissiis­summik saqqummiussaqarnissaa, taavalu inatsisitigut kingunerisassai aningaasatigullu kingu­nerisassai ukiamut Inatsisartuni isummerfigineqarnissaat eqqarsaatigalugit. Taamaattumik isu-maqarpunga taanna aalajangiusimagineqartariaqartoq, ilaatigut pingaartumik utoqqarnut tunnga­sut eqqarsaatigalugit. Nalunngilarput soorlu saqqummiussaqarnitsinni erseqqissumik oqaatigi­gipput ukiuni kingullerni utoqqarnut tunngasut annertoorujussuarmik utoqqaat ajornartorsiutigaat pingaartumik ineqarnermut tunngasunik akilersuiniartarnerminni.

 

Taavalu aamma annertussusileriikkamik ikiorsiisarneq eqqarsaatigalugu marloqiusamik ingerlat­sinerup piaartumik aaqqinneqarnissaa. Nunatsinni innuttaasut tamarmik assigiimmik pineqarnis­saannut tunngasut pingaartittorujussuuagut, pingaartumik aamma ukiuni kingullerni Kommunit, Kommunit Nunatsinni assigiinngitsuni inunnut assigiinngitsunut perlernaveeqqutinik taaneqar­sinnaasunik inunnik isumaginninnikkut tunniussisarput. Taamaattumik Atassummiit assut pingaartikkipput innuttaatitta Nunatsinniittut tamarmik ajornanngippat assigiinnerusumik inunnik isumaginninnermut tunngasunik ikiorserneqarnissaat assut pingaaruteqartoq. Arlaat minnerusutut pineqarnertut misigisimanngippata.

 


Taavalu pitsaaliuinermut tunngatillugu Atassummiit assut pingaartipparput pingaartumik meeqqat eqqarsaatigalugit meeqqaniit ilinniartitsineq aallartinngikkutsigu ullumikkut ajornartor­siutit Nunatsinni assigiinngitsunik ajornartorsiuteqarnerput aaqqissinnaanngilarput. Taamaattu­mik ilaatigut uagut Europa-mut qanittunnguulluta Island-imi naammattoortagarput isumaqarpun­ga aamma Nunatsinni atorneqarsinnaasoq, tassa meeqqat atuanngiffimminni ilinniartitsisut peqatigalugit pinngortitap eqqiluitsuutinneqarnissaanut suleqataasorujussuusarput, aamma meeqqat assorujussuaq nuaannaarutigisaraat takusinnaasarparput. Taamaattumik nunatsinni aamma nunatta eqqiluitsuutinneqarnissaa eqqarsaatigalugu periutsit pitsaasumik inerneqartartut eqqarsaatigalugit aamma nunatsinni annertunerusumik qaammarsaassutigineqartariaqartut, aam-ma immaqa taamaalilluta siunissami nunatta eqquitsuutinneqarnissaanut meerartagut pitsaasumik sunniuteqarnissaat tunngavilersueqataaffigisinnaagatsigu.

 

Ruth Heilmann, Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua:

Sivikitsuararsuussaaq, tassa oqaaserineqartut tamaasa isumaliutissiissummut aamma ilassilluar­lugu taamatut ilakka ilaasortaaqatikka aamma sinnerlugit qujassuteqaqqikkusullunga, kiisalu aamma Peqqinnissamut Naalakkersuisumut tassami pitsaaliuinermut suliniutit ataqatigiissaarne­qarnissaannik taanna suliniuteqarnera, isumaqarpugut aamma uagut isumaginninnerminngaanniit ilassilluartariaqaripput pingaartuuvoq ataqatigiissumik suleqatigiinnissaq.

 

Kiisalu aamma Naalakkersuisoq Daniel Skifte aamma Ineqarnermut Naalakkersuisuutigisoq, naammagisimaarlugu isumaliutissiissutip inernera oqaaseqartoq aamma qujassuteqartoq aamma qujassuteqarfigeqqikkusuppara aammalu tassuunakkut soqutiginninnera ineqarnermut tunngasu­nut saqqummiunneqartut aamma ilassilluarmagit.

 

Kiisalu assigiinngitsut aamma Josef Motzfeldt Inuit Ataqatigit tassani kaammattuuteqaqqinnera aamma pitsaaliuineq eqqarsaatigalugu, kiisalu meeqqap pingaartinneqarnissaa qitiutinneqarnis­saa taanna aamma oqaatigeqqitaa isumaqatigilluinnarlugu oqaatigeqqikkusuppara.

 

Aammalu Bjarnep taanna apeqqutigisaanut, akileraarutaasussaanngitsunik ikiuisarnermut tunngasoq isumaqarpunga kingusinnerusukkut uani sivikitsumik oqaaseqartussaanera pillugu allaganngorluguluunnit immaqa nassuiaatitaa sunarpiaq pineqarnersoq paasilluariarlugu.

 

Kiisalu aamma aningaasatigut kingunerisassai eqqarsaatigalugit Jakob Sivertsennip Atassummiit oqaaserisai aammalu maannamut killiffimminngaanniit ingerlaqqinnissaq ukiamut saqqummeeq­qinnissaq, aamma suut aningaasartuutaajumaarnersut salliutinneqarnissaannik isummat qila­naaralugit ukiamut nangeqqinneqarnissaa utaqqissavarput. Utaqqiinnarnagu aamma suleqataanis­sarput Isumaginninnermi Ataatsimiititaliami naatsorsuutigilluinnarparput.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:


Qujanaq. Utoqqaat eqqarsaatigalugit siornaakkunni siunnersuuteqarsimavunga ilaatigut utoqqali­nersiutillit aammalu sulisinnaajunnaarnersiutillit ilaatigut ukiorpassuarni sulereerlutik nammin­neq illugisaminni najugaqaannarsinnaanerat annertuumik ajornartorsiutaasartoq, tassami naak ukiorpassuit akilersuereersimagaluarlutik illui qanganitsersimasarput aammalu aaqqissuunnissaa­nut akissaqartuaannarneq ajorlutik aammalu annertunerusumik periarfissinneqassanatik tassunga tunngatillugu.

 

Tassa taamanikkut eqqartuinermi aningaasaateqarfeqarnissamik siunnersuuteqarama ilaatigut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuaq eqqaaneqarpoq tamakkuninnga utoqqarnut tunngasu­nik ilaatigut eqqartuisussaammat.

 

Taamaattumik taakkua eqqarsaatigalugit aammalu eqqaaneqarmat utoqqaat sapinngisamik utoqqalinerminni eqqissillutik illuminniiginnartarnissaat anguniarneqassasoq, taanna assut nuannaralugu tusaatissatut tiguara aamma neriuutigalugu taakkua eqqarsaatigalugit ilaatigut ukiorsuaq isseqisoq qiulerlutik aammalu soorlu oqareernittuut aaqqissuunneqarnissaannut illumik akissaqaratik uninngarusukkaluarlutik pisartut eqqarsaatigalugit neriuppunga erseqqissu­mik aamma qanoq pilersaarusiorneqarlutik ingerlanneqarumaartut.

 

Tassa uani apeqqummi ilaatigut taamanikkut oqaatigineqarmat isumaginninnermut attuumassu-teqarnersoq imaluunniit ineqarnermut attuumassuteqarnersoq ilaatigut paatsiveerusimaaqqa-jaaneqarluni, kisianni tassa utoqqarnut attuumassuteqartutut taaneqarmat Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuarmut innersuussutigineqarmat taanna eqqaasitsissutigiinnarpara.

 

Tassa ilaatigut meeqqat inuusuttullu eqqarsaatigalugit meeqqat inuusuttullu nukittuut pilersinni­arutsigut aamma sumiiffimmi annertuumik suliniuteqarfiginissaa pisariaqarpoq, aammalu tamanna eqqaaneqarsimavoq. Kisianni tamatumani isumaqarpunga aamma puijorneqartariaqan-ngitsoq meeqqat inuusuttullu namminneq piumassusaat malillugu aammalu annertunerusumik peqataatinneqarnissaat pisariaqarluinnarmat. Tassami qulaaninngaanniit naalakkersuiinnarani aamma pineqartut tikillugit isumasioqatigalugit aamma meeqqat qanorluunnit mikitigigaluaraan­gamik atuartut isumaqartarmata, peqataatinneqarnissaat tamatumani isumaqarpunga pingaarute­qartorujussuusoq.

 

Tassa immaqa assersuutigalugu namminneq atukkaminnik pitsanngorsaanissaminnut qanoq ittunik takorluugaqarnersut tassani aperineqarsinnaapput, aammalu immaqa nuna tamakkerlugu atuarfiit sapaatip akunnera ataaseq emneuge-mik taallugu sammisaqartillugit, isumagineqarner­minnik attuumassuteqartunik siunnersuutinik nuannerluinnartunik immaqa saqqummiussisin­naallutik, taamaalillutillu aamma peqataanerusutut misigisimanissaat anguneqarsinnaalluni.

 


Tassa Naalakkersuisunut siulittaasuugallartup oqarneratuut suliaq naammassisimasoq nuannara­lugu oqaatigimmagu, illua tungaaniit oqaatigerusunnarpoq suliaq naammassinngilaq aatsaat aallartippoq  aammalu oqaaserpassuit kusanangaartut saqqummiunneqartut naammassisutut taaneqarsinnaanngillat, atuisut tikillugit pimoorussamik ilumoortumik atussaasumik atulersinna­git. Taamaattumik sukumiisumik sulinissaq erinigalugu aamma tungitsinninngaanniit oqaatigis­suarput.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ilumoornerartariaqarpoq isumaliutissiissut una annertoqisoq aammalu maannakkut aallaqqaam­mut oqallisigineqartoq partiinit tamanit kissaatigineqarmat oqaaseqartunit amerlanernit, tamatu­mani suliareqqinnissaani Kommuunit, kattuffiit ilaatigullu nunaqarfinni aamma sinniisut qanillugit aamma suliassaq ingerlateqqinneqassasoq aammalu qularnanngilaq inatsisiliornikkut peqqussutiliornikkullu pilerpata oqallinneq taanna nangeqqinneqartussaassaaq.

 

Pingasunngorneq 4. juni 1997, nal. 13.45

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 33.

 

Imaani avatangiisit illersorneqarnissaat pillugu inatsimmi ' 27-ip atortuulersinneqarnis­saanut Inatsisartut oqaaseqaataat.

(Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap siulittaasua aamma Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq).

Nangeqqitaq.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Otto Steenholdt, Siulittaasoqarfik, Atassut.

 

Jonathan Motzfeldt, Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap siulittaasua:

Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata Inatsisartuni siuller-meerinerup kingorna immatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanut peqqussut kiisalu umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaanut pilersaaru­tit pillugit nalunaarutissamut missingiummut Inatsisartut oqaaseqaatissaannut siunnersuut misissuataarpaat.

 

Ataatsimiititaliap uuliaarluertoqartillugu avatangiisit ajoqusitsaaliorneqarnissaat inuiaqatigiinnut avatangiisinullu pingaarutilerujussuartut isigaa. Ataatsimiititaliamut aamma ilisimatitsissutigi-neqarpoq Royal Arctic Line A/S, KNI Pilersuisoq A/S kiisalu APK Avatangiisinut, Pinngortita­lerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut nalunaaruteqarsimasut nunatsinni umiarsuit amerla-nersaat umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaannut pilersaarutit pillu- git nalunaarutissatut missingiummi ilaatinneqartut piumasaqaatit nalunaarummi aalajangersar-neqartut naammassereersimagaat.

 

Taamaalilluni Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap isumaqatigiissut matumuuna siunnersuutip akuersissutigineqarnissa inassutigaat.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:


Naalakkersuisut nuannaarutigalugu atuarpaat Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinul­lu Ataatsimiititaliaata imaatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnis-saanut peqqussutip kiisalu umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaanut pilersaarutit pillugit nalunaarutissamut missingiutip imartani nunatta oqartussaaffigisaanni 3 sĝmil-it avataanni atortuulersinneqarnissaannik ilaliilluni isumaliutissiissutaa.

 

Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa Inatsisartut isumaqatigissappassuk Naalakkersuisut mi-nisteriuneqarfik piaartumik nalunaarfigissavaat ' 27 nalunaarutitaalu peqqussutikkut nunatsinnut atortuulersinneqarsinnaasoq.

 

Niels Mattaaq, Siumup oqaaseqartua:

Imaani avatangiisit illersorneqarnissaat pillugu inatsimmi ' 27 atortuulersinneqarnissaannut Inatsisartut oqaaseqaataat nangeqqitaq. Oqaluuserisassaq nangeqqitaq Siumumit ima oqaaseqar­figiniarparput.

 

Siunnersuut pineqartoq Siumup oqaluuserineqarneratut misissuataarpaa. Siumumit isumaqarpu­gut uuliaarluertoqartillugu avatangiisit mingutsaaliorneqarnerannut inuiaqatigiinnullu ajoqu-siisinnaanera pinaveersaartinneqartariaqartoq. Ataatsimiititaliaq isumaqatigaarput tassanngaan­naq uuliakoortoqartillugu tamakkuninnga suliaqartartut piaarnerpaamik sulisinneqartariaqar­nerattut isumaqartumik oqaaseqarmat.

 

Siumumit nuannaarutigalugu oqaatigissavarput Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataat-simiititaliamut ilisimasitsissutigineqarsimasoq suliffeqarfissuarnit ukunannga Royal Arctic Line A/S, KNI Pilersuisoq A/S kiisalu APK-mut Avatangiisinut, Pinngortitalerinermullu Naalak-kersuisoqarfimmut nalunaaruteqarsimammata nunatsinni umiarsuit amerlanersaat umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaannut pilersaarutit pillugit nalunaarutissa-mut ilaatinneqartut piumasaqaatit nalunaarummi aalajangersarneqartut naammassereersima-  gaat.

 

Taamatut oqaaseqarluta Siumumit ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguarput.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Immatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanut peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaannut siunnersuut pillugu kiisalu Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa oqaluuserisamut nangeqqitaq.

 

Peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaat siullermeerlugu Inatsisartuni sammineqarmat nunatta silaannaata peqqarniissusia eqqarsaatigalugu nunatsinni umiarsuit uuliamik assartuutitut atorneqartut nunatta imartaanut sikorsuaqartaqisumut sarfartoqisumullu naleqqussarluarsima-nissaat Atassummit pingaartillugu oqaatigisimavarput. Nunatta sineriaani uuliamik mingutsitsi­neqassagaluarpat ajunaarnersuarmik kinguneqarsinnaanera pinaveersimatinneqartuartariaqar- mat, nunatta imartaa inuuniarnitsinnut aningaasarsiornitsinnilu pinngitsoorsinnaannginnatsigu.


Atassummit paasivarput nunatsinni umiarsuit assartuutitut atorneqartut kiisalu APK-p aalisa-riutaatai uuliamut mingutsitsineqarnissamut piareersimanissamut piumasaqaatit nalunaarummi aalajangersarneqarsimasut naammassineqarsimasut.

 

Taamaammat annertunerusumik oqaaseqarnata peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaat Atassummit akuersaarparput.

 

Evald Brĝnlund, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiit pingaartitariuarpaat, pingaartitariuassallugulumi nunatta imartaani uumasut aalisakkallu piniartortatsinnut aalisartortatsinnullu imaani mingutsitsiviunngitsumik inuussu-tissarsiornermikkut iluaqutigiuarnissaat.

 

Taamaattumik Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata isumaliu­tissiissutaa tamakkiisumik Inuit Ataqatigiinnit isumaqataaffigaarput. Taamaalilluni nunatta imartaani mingutsitseriataarnissamik siunissami upalugaarsimanerulernissaq periarfissinne-qarmat.

 

Annertunerusumik oqaaseqarnata siullermeerinermi oqaaseqaatigut innersuussutigalugit matu­muuna siunnersuummut isumaqataanerput uannga oqaluttarfimmit oqaatigaarput.

 

Uani oqaluuserisami nunatta imartaa pineqarmat naggataatigut Avatangiisinut Pinngortitamul- lu Naalakkersuisoq Inuit Ataqatigiinnit apeqquteqaateqarfigissavarput. Nunatta Canada-llu akornanni uuliamik mingutsitsoqariataassagaluarpat piareersimanissamut Danmark Canada-lu isumaqatigiissuteqasimanersut. Taakkulu isumaqatigiissuteqarsimappata qanoq isumaqatigiissut imaqarnersoq. Tassa naluneqanngitsutut Canada-mi uuliarsiortoqarpoq siunissamilu nunatsinni uuliasiortoqalernissaa ilimagineqarluni. Tassalu uani oqaluuserineqartumi taannarpiaq naggataa­tigut apeqquteqaatiginiarlugu tunngavigaara.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Annertunerusumik oqaaseqarfiginagu Akulliit Partiianinngaannit siunnersuutip siullermeerneqar­nerani oqaaseqaatigut innersuussutigalugit ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanik tunngasumik oqaaseqaat tapersersorparput.

 

Taamatut oqaaseqarlunga pingajussaaneerneqarnissaa Akulliit Paartiaaninngaannit innersuussuti­gaara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:


Imaatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanik peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanut peqqussummut kiisalu umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaannut piareersimanissamut pilersaarutit pillugit nalunaarummut missingiut Kattusseqatigiinnit paasilluarlugu akuersaarparput. Taamaattumillu annerusumik oqaaseqarnata Naalakkersuisut siunnersuutaat akuersaarlutigu.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:

Siullermik Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaat aammalu Inatsisartuni partiit tamaasa kiisalu Kattusseqatigiit Naalakkersuisut avatangiisitsinnik illersui-niarnermut politikkiannik tapersersuinerminnik matumuuna ersersitsinerat qujassutigaara.

 

Uani sammisatsinni pineqartoq anguneqarpoq taamaalilluni nunanut allanut aamm matumuuna naleqqersuussinnaalernerput, tamannalu nunatta imartaanut nunatsinnut pingaaruteqaannarani  avatitsinninngaanniit nunatsinni nammineerluta avatangiisitsinnik illersuinitsinnik upperinnin­nermut pingaaruteqarpoq. Taamaattumik qujassutigaara tamakkiisumik tapersersuineq.

 

Inuit Ataqatigiit oqaluttuata apeqqutigivaa Danmark Canada-lu isumaqatigiissuteqarnersut nunatta Canada-llu imartami uuliamik mingutsitsisoqarsinnaaneranut illersuutaasinnaasunik, aammalu isumaqatigiissuteqartoqarsimappat taanna qanoq imaqarnersoq.

 

Tassunga akissutigissaavara, ilisimavara Danmark-ip Canada-llu akornanni taama ittumik isumaqatigiissuteqartoq. Kisianni nassuerutigissavara isumaqatigiissutip imaa alanngaarsin­naannginnakku, massakkorpiaq tigumminnginnakku. Kisianni taama ittumik peqarpoq aammalu piumassuseqarpugut Inatsisartut Avatangiisinut Eqqissisimatitsinermullu Ataatsimiititaliaanut isumaqatigiissutip taassuma ilisimatitsissutitut nassiunnissaanut. Neriuppunga tamanna naam­mangineqassasoq. Ilanngullugulu oqaatigissallugu ilisimagakku aamma tamanna isumaqatigiis­sut naammassiniarlugu attaveqatigiinniarnerit allatigullu misileraasoqartartoq isumaqatigiissut taanna tunngavigalugu.

 

Neriuppunga taamaalillunga ilisimatitsinikkut aammalu ersarinnerusumik ilisimatitsinissannut neriorsuuteqarnikkut apeqquteqaat naammanginartumik akillugu.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.