Oqaluuserisassani immikkoortoq 33-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt,:
Taava ullumikkut inatsisartut ataatsimiinnerat aallartitsinnagu oqaatigilaassavara: Sisaman-ngorpat ataatsimiittariaqarnerput siulittaasoqarfiup ullumi ataatsimiinnermini siunnersuuti-gimmagu, tassa Aningaasanut inassutissat aappassaaneerneqarnerat, taavalu aamma angal-lannermut tunngasut aappassaaneerneqarnerat sisamanngorpat taakkua inissittariaqassammata ullumikkut agguaanneqarnerat aamma ilaatigut tunngavigalugu. Tamanna akuerineqassasoq neriuutigaara.
Akuerineqarpoq.
Taavalu ullumikkut ataatsimiinnissami oqaluuserisassaq annertooq ataaseq Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa saqqummiunneqassaaq Ataatsi-miititaliarsuup siulittaasuanit, Ruth Heilmann-imit. Tassunga ilanngullugu aamma taalaassavara siunnersuutit isumaginninnermut tunngasut siunnersuutigineqarsimat tassani isumaginninnermi ataatsimiititaliami sammineqareerlutik maanga saqqummiunneqarnissaat naatsorsuutigineqassaaq - Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut isumaliutissiissut.
Ruth Heilmann, Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua, Siumut:
Qaa, ikinngutit ilagilassi siunertamut pingaartumut. Erinarsuuterput taanna nuannersoq sinerissami ataatsimiititsisarnitsinni atortarsimasarput imartuujuvoq oqallinnissamullu kissassaataalluartarsimalluni.
Aammalu ilisarnaatitta takoqqusaarutittalu oqariartuutaa arlalinnik oqaasertalersorneqarsin-naasarpoq ataatsimiititaliarsuarmilu uagut uku oqariartuutit suliarisatsinnut tulluartuutillugit ilannguttarpagut.
Toqqissimaneq, akisussaaqataaneq, nammineersinnaaneq, ataatsimoorneq nuannaarnerlu.
Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi Ataatsimiititaliarsuup 1995-mi juni-mi naalakkersuisunit pilersinneqartup maannakkut isumaliutissiissumminik tunniussinermigut sulinini naammassi-vaa.
Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut isumaliutissiissutit piffissami aggersumi isumagin-ninnermut tunngasunik inatsisartut aaliangertarnissaanni isumassarsiorfiusartussap suliarinera nuannersuullunilu soqutiginartuuvoq. Kissaatiginarpoq isumaliutissiissut isumaginninnermut tunngasunik ulluinnarni sulinermi ilisimasassanik aallerfigineqarsinnaassasoq, taamalu siunissami isumaginninnikkut suliassanut assigiinngitsorpassuarnut isumassarsiorfigisinnaassalluni.
Neriuutigaara isumaliutissiissut pisortatigoortumik isumaginninnikkut sullitat naalakkersuinermilu suliaqartut akornanni oqaloqatigiittarnissani tunngaviussasoq nutaaq, taamaalilluni siunis-sami isumaginninnikkut sullisseriaaseq ataatsimoortumik periuseqartumik ineriartortinneqarsinnaaqqullugu.
Manna iluatsillugu isumaliutissiissutip saqqummiutilinnginnerani isumaginninnermik iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasutut ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat uummammik pisumik qutsavigingaarpakka, taamatullu allakkanik nakkartitsisarfik, ataatsimiinnerit, isuma-sioqatigiinnerit tusagassiuutilluunniit aqqutigalugit saqqummiussinermikkut isumaliutissiis-summut immersueqataasimasut qutsavigingaarlugit. Kiisalu pisortaqarfiit ataasiakkaat KANUKOKA-lu aqutsisoqarfimmi suleqatigiissitanilu pinngitsoorsinnaanngisatsinnik peqataa-titaqarnerat qujassutigiumavara, taamatullu aamma kommunit, kattuffiit, suliniaqatigiiffiit assigiinngitsut allallu siunnersuutinik isumassarsianillu pitsaasunik nassitsisarsimasut uum-mammik pisumik aamma qutsavigalugit.
Ukiut kingulliit marluk ingerlanerani siunnersuutit aaliangersimasut isumaginninnermilu iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuarmit nalilersugassanngorlugit suliarisassanngorlugil- lu ingerlateqqinneqartarsimapput. Siunnersuutigineqarput apeqqutigineqartut ataatsimiitita-liarsuup isumaliutissummini sapinngisaminik akiniartarsimavai, siunnersuutit toqqaannartu- mik isumaliutissiissummi akineqarsimanngippata tamanna siulliullunga utoqqatsissutigissava- ra, ataatsimiititaliarsuaq annertoorujussuarmik suliaqarsimanera erseqqissumik oqaatigineqarta-riaqarpoq, tamatumanilu isumaliutissiissutip annertussusiata erseqqissumik takutippaa, Isumaginninnermi aaqqissuusseriaatsip annertunerpaartaa peqqissaartumik suliarineqarsimavoq, tassungalu tunngatillugu siunissami isumaginninnermi politikkissaq salliutillugu ataatsimiitita-liarsuarmit suliarineqarpoq, isumaliutissiissummi saqqummiussissummilu tikkuarneqartutut inuit ataasiakkaat periarfissaasa annertusarneqarnissaannik inassuteqaatit qitiutinneqarput.
Taavalu saqqummiussiissut saqqummiutissavara:
Isumaliutissiissut saqqummiussara immikkoortunut marlunnut avinneqarsimavoq, immikkoortullu siulliup Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai aappaatalu ilanngussat assigiinngitsut imarai.
Ataatsimiititaliarsuup suleriaasia eqqarsaatigalugu isumaliutissiissummi immikkoortoq 1.3 innersuussutigissavara. Taamaattorli erseqqissarusuppara innuttaasunut isumaliutissiissummik pinnani innuttaasulli suleqatigalugit isumaliutissiissusiornissani Ataatsimiititaliarsuup assut pingaartissimammagu. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup suliassaasa pingaaruteqarnerpaat ilaat tassaasimavoq innuttaasut akornanni illuatungeriilluni ilusilersorluakkamillu oqaloqati-giinnermik pilersitsinissaq. Ataatsimiititaliarsuup angalasarnerini ataatsimiittarnerpassuinilu siunertaq tassaasimavoq suliassap taassuma naammassineqarnissaa, neriuppungalu anguniagaq taanna anguneqarsimasoq.
Aammattaaq erseqqissarusuppara Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai ilaasortat tamarmik tamakkiisumik isumaqatigiinnerisigut kaammattuutaammata. Kisianni tamanna Ataatsimiitita-liarsuup sulinerani tamarmi ilaasortat piffissaq tamaat isumaqatigiiginnartartorsuusimanerannik isumaqanngilaq. Isumaliutissiissusiornitsinni amerlasoorpassuartigut inerititaqarfiulluartunik oqallittarsimallutalu isummatsinnik saqqummiussuisarsimavugut, kisianni ataatsimut isummernissaq tamatigut angusinnaasarsimavarput. Tamanna pitsaasorujussuuvoq, pingaartumik isumaginninnermut tunngasunik suliassaqarfiup qanoq annertutiginera ajornakusoortuuneralu eqqarsaatigalugit.
Suliassiissutigineqartuni naatsorsuutigineqartutut Ataatsimiititaliarsuup suliassaqarfiit pingaarnerit sisamaasut suliarisimavai, tassalu isumannaallisaatitut tunniunneqartartut, utoqqaat, innarluutillit kiisalu meeqqat inuusuttullu. Ataatsimiititaliarsuup suleriaatsimini siullermik suliassaqarfinni ataasiakkaani malittarisassat atuuttut siulliullugit sammissallugit naleqquttuutissimavaa, tamatumalu kingorna suliassaqarfinni ajornartorsiutaasut sammeriarlugit naggataatigut suliassaqarfinni ataasiakkaani kaammattuutit saqqummiuttarlugit. Periarfissaqarneq naapertorlugu kaammattuutit aningaasatigut kingunerisassaat aamma allaaserineqarsimapput.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa erseqqinnerusumik sammilinnginnerini isumaliu-tissiissummi suliassaqarfinnut sisamanut tamanut pingaaruteqartut uku tikkuartulaarusuppakka.
Siullermik Ataatsimiititaliarsuup tikkuarpaa malittarisassat ataasiakkaat sapinngisamik pisariillisaavigineqartariaqartut. Malittarisassat taakku ammasuunermik paasiuminartuunermillu ilisarnaateqartariaqarput innuttaasunut aqutsisuusunullu iluaqutissiisumik, taamaalillutik isumaginninnikkut suleqataasut suliassarpiaminnut piffissaqarnerulersinnaaqqullugit. Taamaattorli malittarisassanik pisariillisaaneq taamaallaat anguniartariaqarpoq innuttaasup inatsisitigut tunngaviusumik illersugaanera attornaveersaarlugu.
Aappassaanik pisortani oqartussaasut akornanni ataqatigiissaarineq suleqatigiinnerlu nukittorsarneqassapput. Innuttaasunik ataasiakkaanik sullissineq allaffissornikkut paatsooqatigiittarnernit ajornerulersinneqassanngilaq. Pisortat ingerlatseriaasiat innuttaasoq aallaavigalugu aaqqissuunneqassaaq, killormut pinnani. Inuk qitiutinneqassaaq.
Pingajussaanik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa naammassiniarneqarnissaanni tunngaviusussaq tassaavoq sulisut ilinniartitaanerannik pingaarnerulersitsineq. Nunatsinni paaqqutarinniffinni, ulloq unnuarlu paaqqinniffinni, isumaginninnikkut ingerlatsivinni il.il. suliaq annertooq pingaaruteqartorlu ingerlanneqarpoq, kisianni piukkunnassuseqarneq suliniutaasullu naammaginartuaannartanngillat. Pissutsit taamaattut aaqqinneqassapput.
Sisamassaanik illuutit ingerlaavartumik pitsanngorsarneqarlutillu piorsarneqassapput, inissiaappata, pisortat allaffeqarfigippatigit il.il.
Kaammattuutinik ataasiakkaanik eqqartuinissara eqqarsaatigalugu aallarniutigalugu oqaatigissavara kaammattuutit teknikimut tunnganerusut sammissannginnakkit. Kisianni imaanngilaq kaammattuutit taakku oqallinnissatsinni iserfigissanngikkivut.
Pisortanit ikiorsiissutit/annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pillugit oqaatigisinnaavara Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigimmagu pisortanit isumannaallisaatinik ataasiinnarmik periuseqarluni tunniusseriaaseq atulersinneqassasoq, massakkut marloqiusamik periuseqarluni tunniusseriaatsimut taarsiullugu. Tamatumunnga peqatigitillugu tunniunneqartartut ikinnerpaaffissaat sunik suliaqarneq nunamulluunniit ilaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu tamanut atuuttoq atulersinneqassasoq.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ikiorserneqartup ikinnerpaaffiatigut ikiorsiissutisiani saniatigut suliffeqarnermigut tapertalersinnaassagai, pisortanit ikiorsiissutigineqartut ilanngartuiffiginngikkaluarlugit.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ikiorserneqarnissamik pisariaqartitsisoqarnersoq naliliiniarnermi kisermaat aningaasaataat 5.000 kr.-inik aappariillu aningaasaataat 10.000 kr.-inik amerlassusillit isiginiarneqartassanngitsut.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa aalajangersakkanik arlalinnik piginnaanngorsaaqqinnermut tunngasunik pitsaanngorsaasunik aalajangersaasoqassasoq, matumani ilaatigut inuit pineqartunut ilaatinneqartut kikkuussanerisa nassuiarneqarnerat, ilinniagaqarnermut aamma/imaluunniit innarluuteqarnermut atatillugu aningaasartuutit, piginnaanngorsaaqqinnerup sivisussusia il.il. eqqarsaatigalugit.
Sulilersitsiniarneq eqqarsaatigalugu sulilersitsiniarnermi suliniutit ataatsimut isigalugit pitsan-gorsartariaqarnerat Ataatsimiititaliarsuup pingaartutut isigaa. Tamanna inuusuttunut pisortanit pilersorneqartunut pingaartumik atuuppoq. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inuusuttunut assersuutigalugu qaammatini pingasuni suliffissaaleqisimasunut sulilersitsiniarluni suliniutinik aallartisaasarnissaq kommuninut pisussaaffinngortinneqassasoq.
Ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inissiani attartortittakkani aamma kommunit inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut meeqqanut tapiissutit isertitaqqortussuseq tunngaviginagu tapiissutigineqartartut isertitaqqortussuseq tunngavigalugu tapiissutaasartunngorlugit allanngortinneqassasut. Taamatut allanngortitsinikkut aningaasat sipaarutigineqartut ineqarnermut tapiissutinut nuunneqassapput. Tamatumunnga peqatigitillugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ineqarnermut tapiissutisisinnaatitaassagaanni isertitanut qummut killissarititaasoq qaffanneqassasoq.
Pensionisiaqalissagaanni ukiut qummut killiissaat pillugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa pensionsiaqalissagaanni ukiut qummut killissaat 63-inik ukioqalernermut qaffanneqassasoq.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa siusinaartumik pensionisiaqartut suliffimmik sule-rulunnanngitsumik neqeroorfigineqarsinnaanerannut periarfissaliisoqassasoq.
Inummut tapit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ineqarnermut akiliutinut, kiassarnermut, innaallagissamut il.il.tapiissutit pillugit malittarisassanik tigussaasunik uuttorneqarsinnaasunillu aalajangersaasoqassasoq. Ataasiaannartumik aningaasartuutit, soorlu isarussanut, atisassanut il.il. aningaasartuutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa nalunaarsuiffik sukumiisoq suliarineqassasoq, taamaalillutik pensionisiallit ataasiaannartumik aningaasartuummut aningaasartuut taanna nalunaarsuiffimmut ilanngullugu allanneqarsimappat ikiorserneqarsinnaalersillugit.
Utoqqarnik isumaginninneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa paaqqutarinninnerup annertussusia pillugu naliliinermi atortussiarineqartut utoqqaat illuini sulisut qassiussusissaannik aalajangiiniarnermi atorneqartassasut.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani - imaluunniit kommunini suleqatigiikkuutaani kommunilluunniit mikinerusut eqqarsaatigalugit nunap immikoortukkuutaavini - tagiartuisartuni tassa timigissaasunik pillorissaasunillu atorfinitsitsisoqassasoq, utoqqaat sungiusaqqinneqarnissamik pisinnaasaminnillu piginniinnarniarlutik sungiusarneqarnissamik pisariaqartitaannik isumaginnittussanik.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani utoqqaat illuini/paaqqutarineqarfiini "siulersuisunik" pilersitsisoqassasoq, utoqqaat ilaasortaatitaqarfigisaannik. Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa kommunimi utoqqarnik paaqqinniffiit tamarmik kommunalbestyrelsimit ileqqoreqqusaliuunneqassasut. Ileqqoreqqusat taakku ilaatigut paaqqinnniffiup siunertaa, illumi malittarisassat, matumani najugaqartut siunnersuisoqatigiivi aamma sulisoqarnermi periusissaq ilanngullugit imarissavaat.
Utoqqaat utilersimasut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini utoqqaat illuinut atatillugu immikkoortortaqarfiit nakkutigineqarfiusut imaluunniit immikkut taamaattunut najugaqarfiit pilersinneqassasut.
Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsinermut tunngasuni Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa angerlarsimaffimmi ikiortinik ilinniartitsinermik ukiup affaanit ukioq ilivitsumut sivisussusilimmik assersuutigalugu STI-p ataani pilersitsisoqassasoq, kiisalu sulisut ingerlaavartumik pikkorissartinneqartassasut.
Ataatsimiititaliarsuup nangilluni kaammattuutigaa utoqqarnik isumaginninneq taassumaluunniit ilai kommunini assigiinngitsuni ataatsimut katersorneqassasut. Taamattuttaaq kaammattuutigineqarpoq pensionisiaqartut kisimiillutik najugaqartut ajornartorsiulernermi kalerrisaarutinik pilersorneqassasut.
Utoqqarnut ingerlatat eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa utoqqaat suleqatigalugit najukkani ataasiakkaani pinaveersaartitsiniarluni sammisassaqartitsiniarlunilu suliniutissat kommunip ataani suliarineqassasut. Aammattaaq kaammattuutigineqarpoq komunit utoqqarnut siunnersortimik atorfinitsitsissassasut.
Utoqqaat ineqarniarnerat eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa utoqqarnut inissianik, utoqqaat najugaqaqatigiiffiinik aamma utoqqarnik paaqqinniffinnik sanaartorneq annertuumik pingaarnerutinneqalissasoq.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa nunatsinni ineqarniarnikkut ingerlatsinermi inissianik utoqqarnut innarluutilinnullu naleqqussakkanik sanaartornermi inissianik aalajangersimasunik amerlassusilinnik immikkoortitsisoqartalissasoq. Inissiat taakku utoqqarnut innarluutilinnullu naleqqussaanermi aaqqissuussaanermikkut minnerpaaffiatigut piumasaqaatinik eqqor-titsisuusariaqarput.
Innarluutilinnut tunngasut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa innarluutillit pillugit peqqussut tunngavigalugu aalajangiisinnaassuseqarneq kommuninut nuunneqassasoq. Tamatumunnga peqatigitillugu kaammattuutigineqarpoq kommunini suliassanik ingerlatsisut pisariaqartumik ilinniaqqitsitaasarnissaannut qulakkeerneqassasoq.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ukiut qummut killissaat 60-iusoq atorunnaarsinneqassasoq, taamaalillutik annertuumik innarluutillit innarluutip kingunerisaanik aningaasartuutaanerusartutigut ikiorserneqarsinnaalersillugit, qanoq ukioqarneq apeqqutaatinnagu.
Illut eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa illoqarnikkut innarluutilinnut atugassarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat pingaarnerulersinneqassasoq, taamatullu in-narluutilinnut inissiat aalajangersimasumik amerlassusillit qulakkeerneqassallutik.
Nangilluni kaammattuutigineqarpoq pisortat illuutaat, mittarfeqarfiit, umiarsualiviit, aqqusernit aqqusineeqqallu innarluutilinnit sapinngisamik atorneqarsinnaasunngortinneqassasut.
Atuartitaaneq ilinniartitaanerlu eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa immikkut ittumik atuartitsineq ineriartornissamullu neqeroorutit malittarisassatut pingaarnertut Kalaallit Nunaanni ingerlanneqartariaqartut. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa immikkut ittumik atuartitsinermi atortussat kalaallisuut suliarineqassasut, iluaqusersuutillu pisariaqartinneqartut atugassanngortinneqassallutik.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaattaaq meeqqat inuusuttullu timimikkut innarluutillit - aallaavittut - meeqqat inuusuttullu allat peqatigalugit atuartinneqarnissamik neqerooruteqarfigineqartassasut. Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa ilinniartitsisut perorsaasullu/tapersersortitullu perorsaasut innarluutilinnik sullissisartut ilinniartitaanissaannut neqeroorutinik pilersitsisoqassasoq, taamatuttaarlu kaammattuutigineqarluni kalaallinik ilinniartitsineq aallunneqassasoq kiisalu immikkut ittumik atuartitsisunngorniarluni ilinniartitsisutut ilinniartitaaneq aallarteqqinneqassalluni.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa najukkani ataasiakkaani neqeroorutinik sapinngisaq tamaat naapertorlugu pilersitsisoqassasoq, assersuutigalugu ilaqutariit oqilisaavigineqarlutillu siunnersorneqarfigisinnaasaattut naapittarfinnik, taamaalillutik ilaqutariit ulluinnarni pitsaanerusumik ingerlanissaminnut pitsaanerusunik periarfissaqalersinnaaqqullugit.
Ilinniartitaaneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit, ilinniartitaanerit ingerlaqqiffiusut, ilinniarnertuunngorniarfiit (GU), STI taakkulu assigisaat innarluutilinnit tamakkiisumik iserfigineqarsinnaanngortinneqassasut.
Sungiusaaqqinneq, piginnaanngorsaaqqinneq suliffissaqartitsiniarnerlu eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunini tamani tagiartuisartumik, timigissaasumik pillorissaasumik, oqallorissaasumik peqqissaasumillu atorfinitsitsisoqarnissaa anguniarlugu suliniuteqartoqassasoq.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqat inersimasullu innarluutillit pillugit ilisimasanik nuna tamakkerlugu katersuiffimmik pilersitsisoqassasoq. Tassunga atatillugu aamma kaammattuutigineqarpoq iluaqusersuutinik qitiusumik katersuiffimmik aamma piginnaanngorsaaqqittarfimmik pilersitsisoqassasoq, innaarluutillit sulisinnaassutsimminnik misiliiffigisinnaasaannik.
Suliffissaqartitsiniarneq eqqarsaatigalugu kaammattuutigineqarpoq inunnut inuussutissarsiorsinnaassuseerutingajassimasunut nakkutigineqarluni sullivinnik arlalinnik pilersitsisoqassasoq. Ataatsimiititaliarsuup aamma kaammattuutigaa "10 kr.-inik akissarsiaqartitsilluni aaqqissuussinermik" taaneqartartoq atorunnaarsinneqassasoq, tassungalu taarsiullugu suliffinnik sulerulunnanngitsunik siusinnerusukkut taareersimasannik suliffeqarnissamut periarfissanik pilersitsisoqarluni.
Sunngiffimmi sammisassaqartitsinissamik
neqeroorutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqat
eqqarsaatigalugit nunap immikkoortuini pinnguaateqarfinnik pinngussanik il.il.
perorsaanermi atorneqarsinnaasunik piniarfiusinnaasunik pilersitsisoqassasoq.
Tamatuma saniatigut Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigaa innarluutillit "naapittarfiinik" pilersitsisoqassasoq
sullivinnik, kaffisorniartarfimmik, ataatsimut isersimaartarfimmik timimillu
atuinissamut periarfissanik imaqarsinnaasunik. Suliniutit taakku
"naapittarfinnut" atuartitaanermut ilinniartitaanermullu atatillugu
siusinnerusukkut taareersimasannut atatillugit pilersinneqarsinnaassapput.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa
tarnikkut nappaatit pillugit paasisitsiniaanerit aallartisarneqassasut,
kiisalu najukkani ataasiakkaani, nunap immikkortuini qitiusumilu oqartussaassut
assigiinngitsut suleqatigiinnerat nukittorsarneqassalluni. Aammattaaq
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa tapersersortitut ikiortit sulianillu
ingerlatsisut pingaartumik eqqarsaatigalugit pikkorissartitsinernik
ilinniaqqitsitsinernillu pilersitsisoqassasoq.
Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut
eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqanut
inuusuttunullu suliassaqarfimmi pinaveersaartitsiniarnikkut
samisassaqartitsiniarnikkullu annertusisamik suliniuteqartoqassasoq. Najukkani
ataasiakkaani inuiaqatigiinni tamani pinaveersaartitsiniartoqartariaqarpoq,
tamatumunngalu peqatigitillugu najukkani ataasiakkaani inuiaqatigiinni
pitsaaliuvinikkut suliniutit qitiusumit ataqatigiissaarivigineqarlutillu
tapersersorneqassallutik. Kaammattuutigineqarpoq SSPK-mi suleqatigiinneq
kommunini tamani pin-ngitsoorani pilersinneqartussanngortinneqassasoq,
pinaveersaartitsinermilu siunnersortinik ilinniartitsineq
aallarteqqinneqassalluni, kiisalu sunngiffimmi sammisassaqartitsiniarnermi
perorsaasunik ilinniartitsisoqarluni. Aammattaaq kaammattuutigineqarpoq
qitiusumik pinaveersaartitsiveqarfik paasissutissiivillu pilersinneqassasut,
tassanilu pinaveersaartitsiniartoqatigiit oqartussaqarfinnit
assigiinngitsuneersut atorfinitsinneqassasut.
Meeqqanik inuusuttunillu ulluunerani
paaqqinninneq sunngiffimmilu sammisaqartitsinissamik neqeroorutit
eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqanut
inuusuttunullu suliassaqarfik taanna immikkoortunut pingaarnerusunut marlunnut
avinneqassasoq:
1) Meeqqat suli atualersimanngitsut
Malittarisassat atuutsiinnarneqassapput, kisianni
naalakkersuinikkut akisussaaffik kultureqarnermut tunngasunut
oqartussaaffimmut nuunneqassalluni.
2) Meeqqat atuarfianni atuartut
Kultureqarnermut tunngasunut
oqartussaaffimmut naalakkersuinikkut attaveqarnermi malittarisassat
ataasiinnaat atuutissapput. Malittarisassat taakku sulisut qassiussusissaannut
aaqqiissuussaanermullu annikinnerpaaffissanik piumasaqaatinik imaqassapput,
taamatuttaarlu perorsaanikkut imarisai pitsaassuseqartitsinissamik
qulakkeeriffigineqarsimassallutik.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa
ingerlatat amerlisinneqassasut, illoqarfinni nunaqarfinnilu ukiumi 2005-imi
meeqqat atualersimanngitsut atuinerisa annertussusiat 80%-inngortillugu.
Kikkulluunniit ulluunerani paaqqinniffimmi inissap ineriartornikkut tunniussinnaasaanik
pissarseqataanissaminnut periarfissaqartinneqassapput.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa
ulluunerani paaqqinniffinnik namminersortunit pigineqartunik/imminnut
pigisunik amerlanerusunik pilersitsisoqarnissaa anguniarlugu suliniuteqartoqassasoq.
Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa kommunit suliassanik
ingerlatsisuisa aamma isumaginninnikkut paaqqinniffinni sulisuisa ataatsimut
isigalugu pikkorinnerulersinneqassasut, neqeroorutit assigiissaartut
pilersinneqarnissaat siunertaralugu.
Meeqqanik ilaqutariinnut
paarsassanngortitsisarneq eqqarsaatigalugu Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigaa ikiorsiinissamik angajoqqaarsianngortunut neqeroorutaasartut
pitsaanerulersinneqassasut, assersuutigalugu angajoqqaarsianik
ingerlaavartumik pikkorissartitsinikkut aamma kommunimit ingerlaavartumik
siunnersorneqarnissamik ilitsersorneqarnissamillu neqerooruteqartarnikkut.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigaa meeqqanik ilaqutariinni pikkorissuni akissarsiutigalugu
paarsassanngortitsisarnerpiaq pilersinneqassasoq. Ataatsimiititaliarsuup
kaam-mattuutigaa Namminersornerullutik Oqartussat taamaaliornissamik
pilersitsisuullutillu neqe-rooruuteqartartuussasut, kisianni taamatut meeqqanik
paarsaqarnermik pilersitsineq nakkutilliinerlu kommunini ataasiakkaani
ingerlanneqassalluni.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigaa meeqqamik taamatut paarsaqarnissamut akuersissummik
tunineqarnissamut piumasaqaatit sukannernerulersinneqassasut.
Ulloq unnuarlu paaqqinniffiit
eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa immikkut
ingerlatsineq qitiunngitsumillu ingerlatsineq paaqqinniffinnut massakkut
pioreersunut ata-tillugit sapinngisamik ineriartortinneqarlutillu
piorsarneqassasut, kiisalu ulloq unnuarlu paaqqinniffiit pioreersut
ingerlaavartumik iluarsaanneqassasut sinaakkutassanillu ullutsinnut naleqquttunik
pilersorneqassallutik.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigaa ulloq unnuarlu paaqqinniffinni katsorsaaneq siunertaralugu
suliffiusuni inissanik amerlanerusunik pilersitsisoqassasoq.
Ataatsimiititaliarsuup aamma
kaammattuutigaa paaqqinniffinni inissanik siunissami pisariaqartitsinermut
atatillugu misissuinermik aallartitsisoqassasoq.
Aammattaaq Ataatsimiititaliarsuaq
isumaqarpoq angajoqqaat paaqqinniffiillu akornanni suleqatigiinneq
pitsanngorsarneqartariaqartoq, kiisalu paaqqinniffiit angajoqqaanik
suleqatiginninnermik uummaarissumik aallartitsiniarnissamut
pisussaaffilerneqassasut.
Meeqqanik inuusuttunillu nakkutilliineq eqqarsaatigalugu
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa meeqqat inuusuttullu pillugit
suliassani aalajangiisinnaassuseqartitaaneq kommunit isumaginninnermut
ataatsimiititaliaanniitiinnarneqassasoq, kisiannili oqartussaqarfiit
assigiinngitsut suleqatigiinnerat nukittorsarneqartariaqarluni.
Ataatsimiititaliarsuup aamma
kaammattuutigaa kommunini isumaginninnermut ataatsimiititalianik
nakkutilliisussaatitaaneq allanngortinneqassasoq, taamaalilluni
Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik nakkutilliinermi
oqartussaasutut periarfissaqalersillugu kommuni- mi isumaginninnermut ataatsimiititaliamut iliuuseqarnissamik
pisussaaffiliilluni peqqussute-qarsinnaanngortillugu, meeqqamut
inuusuttumulluunniit ikiorsiiniutit erseqqissut aallartisar-neqarnissaat aamma
kommunimi meeqqat inuusuttullu atugaasa pitsanngorsaavigineqarnis- saat anguniarlugu ataatsimut isigalugu
suliniutit eqqarsaatigalugit.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa
ulluunerani paaqqinniffinnik aamma kommunini angerlarsimaffinni ulluunerani
paarsisitsisarnermik nakkutilliisussaatitaaneq kommunini oqartussanut
nuunneqassasoq. Malittarisassat eqqortumik malinneqarnerannik
pingaarnerusutigut nakkutilliineq qitiusumik suli inissisimassaaq.
Naggataatigut Ataatsimiititaliarsuup
kaammattuutigisinnaavaa naammagittaalliuuteqartarneq marloqiusanngorlugu
allanngortinneqassasoq, tassa kommunimi ataatsimiititaliaq siullertut
naammagittaalliuuteqartarfinngorlugu, isumaginninnermilu sulianut
naammagittaalliuuteqartarfik naammagittaalliuuteqartarfiit aappaattut
inissillugu.
Isumaliutissiissummi kaammattuutit
sammineqarnerannut atatillugu suli ataasiarlunga erseq-qississassavara
Ataatsimiititaliarsuup sulinerani pingaarnerusutigut tunngaviusut taamalu
isumaliutissiissummi kaammattuutit tassaasimasut isumaginninnikkut
naalakkersuinermik ingerlatsinermi takorluugaasut, taamaattumillu
isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerla-tsineq siunissaq ungasinnerusoq
eqqarsaatigalugu tunnaartassalersuisuullutik, isumaginninner- mi naalakkersuinikkut
aaqqiissutissatut ilusilersuinerit ataatsimut isiginninnermik
tunngave-qassasut, isumaginninnermik ingerlatsinermi ilusiliinerup innuttaasut
ataasiakkaat ataatsimut isigalugu nammineersinnaanerat namminnerlu
inuunerminnut akisussaassuseqarnerat qulak-kiissagaa kiisalu naggataatigut
qanimut sullissinermi tunngavigisaq aqutsisuussasoq. Ataatsi-miititaliarsuaq
isumaqarpoq isumaliutissiissummi kaammattuutit naammassiniarneqassap- pata tunngaviusut qulaani taaneqartut
isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermik ilusilersuinermi
siunissami aamma aqutsisuusussaasut.
Naggasiullugu Ataatsimiititaliarsuarmi
ilaasortat suliarujussuarmik suliaqarsimanerat pillugu uummammit pisumik
qutsavigerusuppakka. Aammattaaq isumaliutissiissutip suliarneqarnera- ni ikiuussimasut tamaasa
qutsavigerusuppakka.
Taamatut oqaaseqarlunga isumaliutissiissut
Inatsisartuni akuersaartumik oqaluuserineqarnis-saanut tunniuppara.
Isumaliutissiissummullu ilaasortaasut
atsioqataasut ukuusut oqaatigerusuppakka: Tassa Naa-lakkersuisut toqqagaattut
ilaasortaq: Nunaqarfiit sinnerlugit Bendt Kleist, Ilaasortaq Kristine Raahauge,
Siumut, ilaasortaq Jakob Sivertsen, Atassut. Ilaasortaq Lars Sĝrensen, Inuit
Ataqa-tigiit kiisalu aamma KANUKOKA-miit Hans Kleist, Siumut. Toqqagaasimasut
ilaasortaapput Rasmus Brandt, Atassut. Uangalu Naalakkersuisut toqqagaattut
siulittaasutut aamma Ruth Heilmann atsioqataallunga, qujanaq.
Benedikte Thorsteinsson,Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut 1995-imi Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuarmik pilersitsisoqarnissaa suliniutigilerpaat. Ullumikkut ukiut marlungajaat ingerlareersut suliaq matumuuna naammassineqarpoq. Isumaliutissiissut 400 sinnerlugit quppernilik isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suliassaqarfinnik pingaarnerusunik sisamanik ukuninnga allaaserinnittoq, ajornartorsiutinik qulaajaasoq aaqqiissutissatullu siunnersuutinik saqqummiisoq ukuninnga: Isumannaallisaatitut tunniunneqartartut - utoqqarnik isumaginninneq - innarluutillit - pillugit isumaginninneq kiisalu meeqqat inuusuttullu atugarisaat.
Piffissap ingerlanerani Ataatsimiititaliarsuup sulinerata inernissaa assut qilanaarineqalersimavoq. Naalakkersuisut isumaqarput suliassaq Ataatsimiititaliarsuarmit naammassineqartoq.
Naalakkersuisut tunngaviusumik isumaqarput isumaginninnermik ingerlatsinerup siunissami ineriartortinneqarnissaanut aaqqissuunneqarnissaanullu isumassarsiat kaammattuutillu ilusilersorluagaasut isumaliutissiissutip imarigai. Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqarput Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai massakkorpiaq maanilu isummerfiginissaannut piumasaqaativittut paasineqassanngitsut. Kisianni Naalakkersuisut isumaqarput Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai tassaasut isumaginninnikkut ingerlatsinerup qanoq ineriartorteqqinneqarnissaanut siunnersuutit isumaliutersuutigilluagaasut, taamaalilluni isumaginninnermi ingerlatsineq ullutsinni atugassarititaasunut siunissamilu unamminarsinnaasunut naleqqussarneqarsinnaaqqullugu. Isumaliutissiissut isumassarsiorfissatut imartoorujussuartut iluseqarpoq siunissami sulinissami tunaartarineqartussaq. Taamaalillutik Naalakkersuisut qularinngilluinnarpaat isumaliutissiissut taanna pisortat isumaginninnikkut ingerlatsinerata naleqqussarneqarnissaa ineriartorteqqinneqarnissaalu eqqarsaatigalugit isumassarsiffissaalluartoq.
Ataatsimiititaliarsuup siulittaasuata isumaliutissiissummi kaammattuutit saqqummiuteqammerpai, taamaattumillu akissuteqaammi matumani kaammattuutit taakku erseqqinnerusumik eqqartoqqinnissaat pisariaqanngilaq. Taamaattorli siunissami isumaginninnermi naalakkersuinikkut ilusilersuinermi tunngaviusut pillugit Ataatsimiititaliarsuup tunngaviusumik isumai oqaaseqaateqarfigineqassapput. Ataatsimiititaliarsuup ilaatigut oqaatigaa isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermi aaqqiissutissatut ilusilersuineq ataatsimut isiginninnermik tunngaveqassasoq, isumaginninnermik ingerlatsinermi ilusilersuinerup qulakkiissagaa innuttaasut ataa-siakkaat nammineersinnaanerunissaminnut imminnullu akisussaaffiginissaminnut pilerineru-lersinneqarnissaat, kiisalu naggataatigut qanimut innuttaasunut sullissinermut tunaartaassaaq.
Tunngaviit taakku siunissami isumaginninnermi naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suliniutit ilusilersorneqarnissaanni tunaartarineqarnissaat Naalakkersuisut isumaqatigaat. Taamaalillutik Naalakkersuisut tunngaviit taakku isumaginninnermi naalakkersuinikkut ataqatigiissumik uummaarissumillu ingerlatsinermi tunngaviulluinnartutut isigaat.
Isumaliutissiissutip suliarineqarnera suliaavoq annertoorujussuaq - kisianni suliaq tassunga killeqanngilaq. Piffissami aggersumi isumaliutissiissutip pingaanerusutigut tunngavigisai erseqqinnerusumillu kaammattuutitai qanoq iliornikkut naleqqunnerpaamik piviusunngortinneqarsinnaanersut sukumiisumik naliliiniarfigineqassapput. Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut suliamik ingerlatseqqinniarput isumaginninnikkut tunngasutigut inatsisiliornikkut erseqqissunik suliniuteqarnernik kinguneqartussanik. Ukiamut ataatsimiinnissami suliamik ingerlatseqqinnerup tamatuma kingunerisaanik arlalinnik Naalakkersuisut saqqummiussaqassapput, matumani inatsisiliornikkut suliniutit naammassiniarneqarnissaannut piffissatigut pilersaarusiorneq ilanngullugu eqqarsaatigalugu. Oqaatigineqassaaq suliaq taanna Kommuninik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata kingunerisaanik suliniutinut aallartisarneqareersimasunut kiisalu Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfinni susassaqarfiusuni suleqatigiinnermut pissusissamisoortumik ataqatigiissaarivigineqassammat. Aammattaaq suliamik ingerlatseqqinneq akissarsiat pillugit isumaqatigiissutaaqqammersunut kiisalu soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinnik pilersitsinissamut periarfissat pillugit qulaajaanermut massakkut ingerlasumut aamma ataqatigiissaarivigineqassaaq.
Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqarput inuiaqatigiinni atugarliortut nunap ilaani sumi najugaqarnertik apeqqutaatinnagu isumaginninnikkut assigiimmik atugaqartinneqarnissaat tunngaviusumik isiginiarneqartariaqartoq. Tamatuma kommunit akornanni aningaasaqarnikkut agguataarisarnermi nalimmassaasarnermilu massakkut tunngaviusut sukumiilluinnartumik naliliiffigineqarnissaat pisariaqalersippaa. Kommunini tamani, kommunini aningaasarissaartuniinnaanngitsoq, ingerlalluartunik isumaginninnikkut ingerlatsiveqartariaqarpoq. Naliliiniarneq KANUKOKA qanimut suleqatigilluinnarlugu soorunami ingerlanneqassaaq.
Taamatut oqaaseqarlutik Naalakkersuisut Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguaat. Naalakkersuisuni neriupput isumaliutissiissut Inatsisartuni sukumiisumik oqaluuserineqassasoq, oqallinnerlu taanna akissutinik erseqqissunik suleriaqqinnermi tunngavissiisinnaasunik saqqummiussiviujumaartoq.
Naggataatigut Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat suliamik annertuumik suliaqarsimanerat pillugu Naalakkersuisut qutsavigiumavaat. Suliassaq ajornakusooqalunilu annertusimaqaaq. Naalakkersuisuniit isumaqarpugut Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat suliassartik pitsaasumik ilusilersor-luagaasumillu naammassisimagaat. Aammattaaq allat isumaliutissiissutip inaarsarneqarnissaa-nut periarfissaqalersitsimasut tamaasa qutsavigingaarpavut. Naggasiullugu Naalakkersuisu- niit Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua annertuumik soqutiginnillunilu suliniarsimasutut ilisi-maneqartoq uummammit pisumik qutsavigaarput.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa 1997 pillu-gu Siumumiit ima oqaaseqassaagut:
Inunnut isumaginninnermut tunngaviusumik Siumup politikia unaasoq: Innuttaasoq peqqis-sutsikkut piginnaanermigullu killilerneqarsimanngitsoq imminut napatinnissamut atugarisa-minullu pitsanngorsaajuarnissaminut akisussaasoq aallaavigissavarput.
Ataatsimiititaliarsuarmi sulisimaneq Siumuminngaanniit akisussaaqataaffigilluinnarsimasar- put pillugu ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortaasimasut minnerunngitsumillu siulittaasutut sulisi-masoq Siumumiit qutsavigissavavut.
Ilanngullugu taanngitsoorusunngilarput ataatsimiititaliarsuup sulinerminut atatillugu oqal-lissaarutinik "nutaarsiassat"-nillu saqqummiussisarsimaneri suliaminik malinnaatitisisimanera-nik ersiutaasut iluarisimaaratsigik. Tamakku tamaasa ilanngullugit ataatsimiititaliallu sinerissa-mi angalalluni innuttaasunik ataatsimiititisarnermigut immersorneqarluarsimanera malugini-akkatta ilagaat.
Isumaliutissiissut imartoqisoq immikkuualuttorpassuarnillu inunnik isumaginnenerup iluani nukittorsagassanik eqaallisagassanillu tikkuussinernik ulikkaartoq soqutigilluinnarlugu Siu-mumiit misissorsimavarput.
Naak 1980-kkut aallartinneranni taamatuttaaq isumaginninnerup iluani iluarsaaqqinneqarsima-galuartoq malunnarluinnarpoq taamanikkut iluarsaaqqiissutaasimasut amerlaqisut ullutsinnut naleqqukkunnaareersimasut imaluunniit nutartertariaqalersimasut.
Siumumiit maluginiarparput inunnik isumaginninnerup iluani ulluinnarni annertuumik sam-miviusut sisamat isumaliutissiissummi annertuumik sammineqarlutik sukumiisumik qulaajaaf-figineqarsimasut isumaliutissiiffigineqarsimat makkuusut:
- pisortatigoortumik ikiorsiisarnermut tunngasut
- utoqqaat isumassorneqarnerat pillugu inassuteqaatit
- innarluutillit pillugit inassuteqaatit
- aammalu meeqqat inuusuttullu isumagineqarnerat pillugu inassuteqaatit.
Siumumiit maluginiargarput tassaavoq isumaliutissiissutip kinguneriumasaraa kommunini inunnik isumaginninnikkut aalajangiiffigineqavittartussat annertusineqarnerat. Tamanna qanimut annertunerusumik sullissinermik kinguneqartussaammat Siumiit iluarisimaarnaqaaq aammattaaq taamaaliorneq kommuninut akisussaaffimmik annertuumik tunniussineruvoq. Taamatut isumaliutissiineq tassaavoq aamma kommunit inunnik isumaginninnermik ingerlatsisimanerannik naammaginninnerup erserneratut taasariaqartoq. Siumumiillu isumaqarpugut tamanna kommunini tigulluarneqassasoq.
Siumumiit pingaartilluguttaaq maluginiarparput isumaliutissiissutip kingunerisassaasa ilagilluinnartariaqaraat sulisut inunnik isumaginninnermik suliaqartuusut atuaqqinnissamik allatulluun-niit pikkorissartarnissanik qitiusuminngaanniit ilaatigullu KANUKOKA suleqatigalugu neqe-roorfiginiarneqassasut. Tamannami pisariaqarluinnarpoq suliassat kommuniniilersussat anner-tusineqarnerisa kingunerisaattut. Siumumiillu inassutigissavarput sulisut pikkorissartarnissaan- ni aningaasartuutaajumaartussat qitiusuminngaanniit kommunit suleqatigilluinnarlugit aaqqiif-figiniarneqarnissaat.
Isumaliutissiissutip kingunerisassaasa ilassaraattaaq inunnik isumaginninnerup iluani aningaasartuutit aamma allannguuteqartarnissaat. Ataatsimut isigalugu aningaasartuutunik allatut naleqqussaalluni aaqqissuussisariaqalernissaq pisariaqassasoq Siumumiit isumaqarpugut. Piffissarli ungasinnerusoq isigalugu siunnersuutit assigiinngitsut iluatsittumik atuutinneqarnerisa kingunerinngitsoornavianngilaat aningaasartuutit annertusiartorunnaarnissaat. Tassani eqqarsaatigalugu sulisut pikkorissut aamma pigineqalerpata sullissinerup pitsaanerulerneranik inuillu nammi-neersinnaanerulernerinik kinguneqartumik aningaasartuutit killilersimaarneqarnerulernissaat anguneqartussaammat.
Siumumi isumaqarpugut isumaliutissiissutip kaammattuutigisaasa piviusunngortinniarnissaan- ni aamma pinngitsoornani inuiaqatigiit imminnut artukkinnginnissaat siunnerfigineqartaria-qartoq. Taamaassaaq pisortatigoortumik ikiorsiisarnerup iluarsaaqqiffigineqarnissaani, taamaassaaq ineqarnermut atatillugu meeqqanut tapiiffigineqartarnerup boligsikringeqarnerullu aaq-qiiffigniarneqarnissaanni, taammaassaaq utoqqalinersiallit inuttut tapiiffigineqartarnerisa assigiissaarneqarnissaani il.il.
Siumuminngaanniit Kalaallit Nunaanni kinaluunniit innuttaasoq utoqqalinermini isuman-naatsumik toqqissisimanartumillu atugassaqartitaasariaqartoq isumaqarfigaarput.
Ataatsimiititaliarsuup utoqqalinersiaqalersinnaaneq 63-nik ukioqalernermiit pisinnaalernissaa-nik ungasinngitsukkut qaffaaniarnissamik inassutigisaa Siumumiit isumaqatigaarput. Ataatsimiititaliarsuup tamatumunnga tunngavilersuutai peqqissutsip pitsaaneruleriartorneranik aallaave-qartoq sulisutullu atugarisat ukiuni kingullerni pitsanngorsaaffigineqartualersimanerinik aam- ma tunngaveqartinneqartoq paasilluarlugu.
Siumumiit nuannaarutigaarput siunnersuutigineqarmat utoqqalinersialinnut inummut tapit nuna tamakkerlugu assigiinnerusumik atuutsinneqalernissaannik inassuteqartoqarnera. Naluneqanngitsutut massakkut inummut tapiissutaasartut kommunimiit komunimut assigiinngitsorujussuusinnaasarput tamannalu utoqqartatsinnik assigiinngitsunik atuagassaqartitsinernik kinguneqartarpoq naammagittaalliuutinillu toqqissisimannginnermillu pilersitsisartoq. Isumaqatigilluinnarparput aamma ataasiartumik aningaasartuutinut atatillugu suut tapiiffigineqarsinnaanerinik nalunaarsuiffiliortoqarnissaa. Tassuuna sulisunut aammalu utoqqalinersiaqartumut nalorninaatsumik najoqqutassiortoqassammat.
Utoqqaat angerlarsimaffimminni najugaqaannartarnissaat sapinngisamik isumannaarnisartariaqarpoq. Tamannalu siunertaralugu kiffartuussinermi Siumumi isumaqarpugut angerlarsimaffinni ikiortit atorfissaqartuassasut. Taamaattumik aamma Siumumiit pisariaqartutut tikkuarusupparput taakkua sulisutulli allatut pikkorissartinneqartarnissaat pisariaqarluinnartuusoq. Taamaattumik ataatsimiitsitaliarsuup kommunini pioreersut STI-mi atuarfiit atorlugit ikiortinik ilinniartitsisalernissaq pillugu inassuteqaataat Siumumiit taperserparput.
Ukiut amerlagisariaqanngitsut ingerlanerini utoqaarnut isumassuinermut malittarisassat aammalu utoqqalinersiat allanngorartarsimapput. Tamatumalu kingunerisaanik tupinnanngitsumik utoqqarpassuaqarpoq allannguutit malinnaaffiginiarnerini ajornartorsiulersimasunik. Siumumiit ataatsimiititaliarsuup utoqqarnut siunnersorteqalernissamik inassuteqaataa tapersersorumavarput. Iluarsaaqqinnissami maleruagassat piinnarnagit aamma utoqqaat amerliartornerat siunnersorneqartartussallu aamma amerliariarnissaannik kinguneqarumaartoq pillugu.
Inassuteqaatit allat immikkut taagunngikkaluarlugit utoqqaat isumagineqarnerannut atatillugu kaammattuutaasut tunngaviisigut tamakkiisumik Siumiit taperserumavagut.
Ikiorsiissutinut atatillugu, ikiorsiisarnermut tunngatillugu Siumup anguniagaasa ilagaat: Inoqarfinni tamani pisortatigoortumik ikiorsiisarneq atorfissaqartitaq naapertorlugu ingerlanneqassasoq.
Ullumikkut marloqiusamik periuseqarluni pisortatigut ikiorsiissuteqartarneq qimanniagassatut ataatsimiititaliarsuarmiit inassutigineqartoq Siumumiit ilassilluarparput. Siumumi pingaarteqaarput inuit kikkulluunniit assigiimmik ikiorsiiffigineqartarnissami naligiimmik pineqarnissaminnut sullinneqarnissaminnullu pisinnaatitaaffeqarnerisa ataqqineqarnissaat aammattaaq ikiorsiissutip minnerpaaffeqarnissaanik inassuteqaataasoq suliffimmullu kajungilersitsiniarluni ikioriissutinik pisartakkanik ilanngaanneqanngikkaluarluni saniartigut sulinermik tapertaqarsinnaanerup periarfissaqartitaalernissaanik innersuut ilanngullugu Siumumiit taperserumavarput.
Ikiorsiissutinik pisariaqartitsinerup malitsigisaanik piginnaanngorsaaqqinneq imminut inuttut ikioqqissinnaanermut aqqutissiuusisussatut periarfissatut iluatigalugu Siumumiit tapersersorparput, aammattaaq taamaappoq siusinaartumik pensioneqartunut sulerulunnanngitsumik suliffeqarsinnaalernissaq tapertarineqarluarsinnaasoq pillugu. Tamakku tamarmik nutaaliornerussapput pisortatigut ikiorserneqartarnerup iluani misilittagaqarfigilissallugit pilerinartut.
Inuusuttut suliffissaarusimasut pingaartumik eqqarsaatigalugit inassutigineqartoq qaammatini pingasuni suliffissaqarsimanngitsunut sulilersitsiniaasalernissamut kommunit pisussaaffilerniarneqarnerat Siumumiit aamma taperserumavarput.
Ineqarnermi meeqqanut tapiissutit pillugit ukiorpanngulersuni oqallittoqartareerpoq. Massakkullu ataatsimiititaliarsuup siunnersuutigaa aningaasarsiatigut isertitaqqortussuseq ilaqutariillu nammineerlutik qanoq piginnaatiggissusiat najoqqutaralugu tunniunneqartalissasut. Taamaaliornikkut aningaasat sipaarneqartussat ineqarnermut tapiissutaasartunut nuunneqarnissaat siunertaralugu. Siumumiit tunngaviatigut taperseraluarlugu taamaattoq ilaqutariit akunnattumik aningaasarsiaqartut tassuuna eqqugaaqqinnissaat ernumanaateqartipparput. Apeqqutillu taassuma peqqissaarulluinnarlugu aaqqiiffiginiarneqarnissaa suleqataaffigerusupparput.
Siumut isumaqarpoq Kalaallit Nunaanni innuttaasut innarluutillit nunatsinni ikiorserneqartarfii isumagineqartarfiilu annertusarneqartariaqartut sapinngisamillu innarluutilinnut katsorsaasarfiit nunatsinni pilersinneqartariaqartut.
Taama oqarnermi isumagineqarput innarluutillit:
- Suliffissaqartinniarnerisigut
- isumagineqarnerisigut
- ilinniarluarsimasunik sulisoqartinneqarnissaasigut
- inuiaqatigiit avatangiisillu innarluutillit peqataatinneqaqnerunissaat anguniarlugu piareersar-neqarnissaasigut (tassani eqqarsaatigalugit ilaatigut suliffeqarfinnut assigiinngitsunut isernissamut ajornannginnerusumik aaqqissuussiffigineqarnissaannut).
- inissaqartinniarneqarnerisigut allatigullu atugarisaasigut
Siumumi maluginiarparput ataatsimiititaliarsuup innarluutilinnik isumaginninnerup suliassanillu tassunga attuumassuteqartunik suliarinninnerup tamarmiusumik kommuninut nuunneqarnissaanik inassuteqaataa. Taama inassuteqarneq pisariaqalersimasutut Siumumiit isigalugu qanittumi atuutilersinneqarnissaata suliassutigineqarnissaa inassutigissavarput. Tassami innarluutilinnik massakkumut sullissinerup ulluinnarni marloqiusamik ingerlanneqarnera ilaatigut suliassat sivitsuuttoortumik suliarineqartarnerannik kinguneqartartoq innarluutilimmut annertuumik kinguneqarsinnaasartoq nalunanngilaq. Tassanissaaq qanittumik eqaatsumillu sullissilersinnaanissaq periarfissinneqassaaq.
Aammattaaq nuannaarutigalugu maluginiarparput isumaginninninnermi innarluutillit 60-ileereersut utoqqalinersisartutulli allatut isigineqalertarnerisa atorunnaarnissaannik inassuteqaataasoq. Tassami innarluutilik 60-ileereersoq innarluutini pillugu immikkut ittumik atortussaminik pissaguni massakkut aamaallaat utoqqalinersiallit allat assigalugit inummut tapiissutitut aatsaat pissarsiarisinnaavaa. Tamannalu kommunini akissakinnerusuni ajornartorsiutaasinnaasartoq naluneqanngilaq. Siumumi taperseqaarput ikiorsiivigineqarsinnaajuaannarnissaq anguniarlugu taamatut inassuteqaateqartoqarnera.
Pissusissamisoorluinnarsoraarpullu oqartussaaffiup kommuninut nuunneqarneratigut suli tamaattoq nunap immikkoortuini namminersornerullutik oqartussat isumaginninnikkut allaffeqarfigisai siunnersortitut tamatumani kommuninit atorneqarrsinnaajuartussaammata.
Naggataatigullu kommunini sulisut pikkorissartinneqarnissaat aamma suliassamik nuussinissaq sioqqullugu pissasoq Siumumiit isumaqarfigaarput.
Ullumikkut meeqqanik inuusuttuaqqanillu inunnik isumaginninnerup iluani suliniutaalersima- sut pingaartinneqarnerujartortut ilagaat pitsaaliuineq. Ingammik ukiuni kingullerni qulini tamanna kommunini assigiinngitsutigut suliniuteqarfigineqariartuaarpoq. Siumumi isumaqarpugut pinaveersaartitsinermik sulineq iluatsittumik ingerlanneqassaguni meeqqanut siullermik sammitinneqartariaqartoq.
Siumumi inassuteqaataasoq isumaqatigaarput kommunini tamani pinaveersaartitsinermik ingerlatsisoqassasoq najukkami pissutsit suut ajornartorsiutaasinnaasut aallaavigalugit sulisussanik. Taammaattumik Paarisap aallarteqqinneqarnera Siumumiit ilassilluarumavarput. Tunngaviatigummi isumaqarpugut tamanut malunnarnerusumik aammalu inuit akornanni ersarinnerusumik pitsaaliuinermik suliaqarneq pissappat qitiusumiit aamma malinnaavigineqartariaqartoq.
Siumumiit isumaqarpugut meeqqanik inuusuttuaqqanillu sullissineq inunnik isumaginninnermik suliaqartuinnaat akornanni kisimi suliassaanngitsoq taamatulli aamma pingaartigisoq atuarfiit minnerunngitsumillu ilaqutariit peqataatillugit aamma sulisoqartariaqartoq.
Ullutsinni suli meeqqat inuusuttuaqqallu angerlarsimaffiup avataanut inissittariaqalersartut amerlagaluaqisut aamma suli amerlanerusinnaagaluartut inersimasut pissutsinik naamma-ginnanngitsunik meeqqamut atugaritinneqartunik nalunngisaqartut kinaassutsiminnik isertuus-sinissaminnut periarfissaasa illersorneqarnerunnginnerat pissutaalluni tunuarsimaartoqartar-sinnaanera ilisimavarput. Taamaattumik ataatsimiititaliap isertuussinissamik illersorneqarnis- sap annertusinissaanik inassutigineqaataat tamakkiisumik taperserparput.
Isumaqarpugummi meeqqat akisinnaanngitsut inersimasunit sumiginnaagaasut kialluunniit inersimasup inuiaqatigiit sinnerlugit ajunngitsunik atugassaqarnissaannik periarfissittariaqarai.
Naammagittaalliortarfik pillugu ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataa Siumumiit isumaqaatigaarput tassami ilumoormat naammagittaalliuuteqartunut aqqutissat arlaqarpallaarneri peqqutaallutik suliassat sivisuumik ingerlasarnerat maalaaruteqartumut pisariaqanngitsumik pissangatitsin-naasarmata.
Siumiit oqaatigissavarput isumaqaratta inunnik isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi alloriarneq siulleq tassaasariaqartoq inunnik isumaginninnermik suliaqartuusut piginnaanngorsarneqarnissaat pikkorissartinneqarnissaallu. Taamaaliornikkut isumaliutissiissummi siunnerfigineqartut atuutitilernerini sullinneqartussat pitsaanerusumik sullinneqartarnissaat angujumallugu.
Kingulliullugulu oqaatigerusupparput isumaliutissiissutip kingunerisaanik inatsisiliunnginnerni KANUKOKA kattuffiillu kalluarneqartussat tamarmik suliap ingerlanerani suleqatigineqarnissaat, Siumumiit kissaatigigipput.
Taamatuttaaq Siumumiit pisariaqartutut isigaarput inunnik isumaginninneq pillugu ukiumoortumik nalunaarusiortoqartalernissaa, soorlu peqqinnissaq pillugu nalunaarummut assingusumik.
Taama tunngaviusumik Inunnik Isuaginninnermik Iluarsaaqqinnissami Ataatsimiititaliarsuup Isumaliutissiissutaa Siumiit oqaaseqarfigalugu Inatsisartut Inunnik Isumaginninnermut ataatsimiititaliaani suliareqqinneqarnissaa inassutigissavarput.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Oqaluttarfik manna atorlugu Atassummit erseqqissumik oqaatigisarparput nunatsinni ineriartorneq sukkaqimmat inatsisit peqqussutillu ineriartornermut malinnaatinneqassasut.
Nunatsinni inunnik isumaginninnermut tunngasut ukiuni kingullerni innuttaasunit assut naammagittaaalliutigineqartartut nalunngilagut. Innuttaasut naammagittaaliutigisartagaat kissaatigisaallu paasillugit Atassut Siumullu 1995-mi naalakkersuinikkut suleqatigiilerneranni isumaqatigiissutigineqarpoq inunnik isumaginninnermut tunngasut ataatsimut tamaasa eqqarsaatigalugit, inun- nik isumaginninnermik iluarsaaqqinnissamut ataatsimmiititaliarsuarmik pilersitsisoqassasoq isumaginninnermut tunngasunik assigiinngitsunik nalilersueqqissaartussamik.
Atassummit nuannaarutigaarput Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup ukiut marluk sulereerluni ataatsimiinnerpassuit angalasarnerpassuillu aqqusaaareerlugit suliamik pissanganartumik innuttaasunillu soqutigineqaqisumik malinnaaffigineqaqisumillu ullumikkut isumaliutissiissummik saqqummiussaqarnera.
Nunatsinni inunneq isumaginninneq ataatsimut tamaat eqqarsaatigalugu meeqqaniit utoqqarnut isumannaatsumik passiuminartumillu aaqqissuussaanissaa Atassummit pingaartillugu suleqataaffigisimavarput, soorlu ilaatigut pingaartitariuarsimavarput nunatsinni kommuneqarfinni tamani inuk kinarsuugaluaruni kinannguugaluaruniluunniit kommunit allaffiini saaffiginninnerminut pakatsilluni paasiumasaminillu naammattumik paasitinneqarani allaffik qimassanngikkaa.
Kommuneqarfimmi sumiluunniit innuttaasut kikkugaluartulluunniit inuttut pisussaaffeqarput eqqortumik sullinneqarnissaminnut. Kommunip allaffia saaffiginnittunut kikkunnulluunniit inussiarnersuusariaqarpoq; saaffiginnittullu paasiumasaannik nnaammassinnissinnaasariaqarlu-ni, apeqquttaatinnagu nunaqarfinni illoqarfinnilu najugaqarneq, kommunimi inuuttaasut tas-saammata kommunit allaffiisa ingerlanneqarneranni akileraarutitigut akilersueqataasut.
Taamaattumik iluarinartuuvoq kommunit ullumikkornit pitsaanerungaartumik innuttasunik sullissinerat aaqqiiviginiarneqalermat.
Inatsisartut kommunillu inuusuttut suliassaqartinniarlugit assigiinngitsunik suliniuteqalernerat Atassummit iluarisimaarparput, soorlu inunnik isumaginninnermut aningaasat atorneqartartut ilaasa suliffissaqartitsinermut atorneqartalernerat kinguneqarluartoq takusinnaagipput, tassu-ngaannarli killissanngilagut.
Atassummit piumasarissavarput kommunit Namminersorullutik Oqartussat suleqatigiillutik inuusuttunnguit suliffissaqannginnertik peqqutigalugu allatut ajornartumik pisortanit ikiorneqartariaqalersartut sapinngisaq tamaat suliassanik ilinniarfissanilluunniit periarfissiuunnissaat anguniassagaat, suliffissaqannginneq peqqutigalugu siunissami utaqqiinnalernermik kinguneqaleqqunagu.
Inunnik ikiorsiisarnermi inatsiserpassuit, maleruagassarpassuit, aalajangersagarpassuillu paasiuminaannerat peqqutaallutik inuit eqqortumik ikiorserneqartarnissaat assorsuaq pisarissersortarpaat. Ingerlatsinermut aningaasat amerlaqisut atorneqartarput, tamakkulu pisooqataasarput meeqqat, inuusuttut, utoqqaat minnerunngitsumillu innarluutillit nalinginnaasumillu ikiorsertariaqartut assigiinngitsumik ikiorserneqartarnerannut.
Inunnik Isumaginninnermut Iluarsaaqqiinissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani saqqummiunneqartut tamaasa ataatsiakkaarlugit oqaaseqarfigissanngilagut, Ataatsimiititaliarsuarmit peqqissaartumik sukumiisumillu suliarineqarsimammata, ataasiakkaalli pingaartutut isumaqarfigisagut oqaaseqarfigissallugit.
Allaffissornikkut pisariillisaanissamik, kiisalu malittarisassat assigiinngitsut paasiuminartun-ngorlugit suliarineqarnissaannut peqatigitillugu inunnik isumaginninnermut sulisunik pikkorissaajuarnissaq Atassummiit assorsuaq pingaartutut isumaqarfigaarput. Pingaartumik nunaqarfiit ilaanni inunnik isumaginninnikkut eqqortumik sullinneqarnissaq ullumikkut assut ajornartorsiutaasartoq nalunngilarput, aatsaallu tamanna qaangerneqarsinnaavoq sulisunik pikkorissunik sulisoqarnikkut imaluunniit sulisunik pikkorissaajuarnikkut.
Pisortanit ikiorsiissutit aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit innuttaasunut marloqiusamik periuseqarluni ikiorsiissutigineqartarsimasut ataasiinnarmik periuseqarluni tunniunneqartalernissaannik inassuteqaataasoq Atassummiit assut tikilluaqquarput, apeqqut pineqartoq siornatigut arlaleriarlugu oqaluuserineqartarsimaqisoq kiisami aaqqinniarneqarlermat.
Kiisalu isumaginninnikkut aningaasat tunniunneqartartut minnerpaaffissaannik nunatsinni sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu aaqqiiniarneq Atassummit tapersersorparput, nunatsinni innuttaasut inunnik isumaginninnikkut assigiimmik pineqarnissaat qulakkeerneqassammat.
Ullumikkut inunnik isumaginninnikkut aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu innuttaasut pisortanit ikiorserneqartut ikiorserneqarnerup nalaani aningaasanik isertitaqalaarsimagaangamik kommunit Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanniit akiliisinneqartarput, tamannalu takornartaajunnaarsimavoq.
Ajornartorsiut aaqqiissuteqarfiginiarlugu Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuarmiit inassuteqaatigineqarpoq pisortanit ikiorserneqassagaanni aningaasaatit kisermaamut kr. 5.000,-nik, aappariinnullu kr. 10.000,-nik amerlassusillit isiginiarneqartassan-ngitsut. Taamatut aaqqiinikkut inuit inunnik isumaginninnikkut ikiorserneqartut namminneq ikiorsinnaalernissaannik anguniagaqarneq tunngavissaqarnerulissaaq.
Nunatsinni suliffissaaleqineq ataatsimut tamaat eqqarsaatigalugu inuusuttunut qaammatini pingasuni suliffissaaleqisimasunut sulilersitsiniarluni suliniutinik aallartisaanissat kommuninut pisussaaffinngortinniarneqarneri Atassummit isumaqatigaarput, kisiannili aningaasatigut kingunerisassai eqqarsaatigalugit Atassummiit isumaqarpugut anguniagaq pimoorullugu anguniarneqassappat Namminersorullutik Oqartussat aningaasalersueqataasariaqartut, nunatsin-ni suliffissaaleqineq suli ima annertutigimmat kommunit kisimiillutik tamakkiisumik aaqqiifigisinnaanagu.
Ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa inissiani attartortittakkani aamma kommunit inissiaataanni ineqarnermut meeqqanut tapiissutit isertitaqqortussuseq tunngaviginagu ullumikkut tapiissutigineqartartut qanoq isertitaqarneq tunngavigalugu tapiissutaasartunngorlugit allanngortinneqassasut. Taasunga tunngatillugu Atassummiit oqaatigissavarput ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqartarneq aaqqissuussaammat isumaliutigilluagaasoq pitsaasorlu.
Makku tunngavigalugit; siullermik ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqartarneq tapiissutaavoq toqqaannartumik ineqarnermut akiligassanut ilanngaataasartoq atornerlunneqarsinnaananilu. Taamaattumik Atassummiit piumasarissavarput BSU aqqutigalugu illutaarsimasunut ineqarnermut meqqanut tapiissutaasartoq ullumikkutuut atuutiinnassasoq. BSU aqqutigalugu illutaarsimasut ullumikkut akilersuiniarnerat qanoq ilungersunartigisoq nalunngilarput, tamatumani kias-sarneq, aserfallatsaaliineq allallu aningaasartuutit BSU-mi illoqartut tamaasa isumagisarmati- gik.
Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik Ataatsimiititaliarsuarmiit siunniunneqarpoq ineqarnermut meeqqanut tapiissutaasartoq ullumikkut qanoq isertitaqarsimaneq apeqqutaatinnagu tunniunneqartartoq allanngortinneqassasoq isertitat qummut killilerlugit, tassani aallaavigi-niarneqarlutik kr. 280.000-nit.
Taamatut isertitanut qummut killiliiniarneq Atassummiit suleqataaffigerusupparput ineqarnermut tapiiffigineqassagaanni isertitat qummut killissaat kr. 200.000-inut qaffanneqarsinnaappat, taamaaliornikkut innuttaaqatitta akissarsiakinnerpaat ineqarnermut tapiiffigineqarnissamik pisariaqartitsisut amerlanerpaat pisortanit oqilisaaffigineqarnermik periarfissinneqassammata.
Utoqqalinersiuteqalernissap 60-nik ukioqalersimanissamiit 63-nik ukioqalernissamut qaffan-neqarnissaanik ataatsimiititaliarsuup isummiussaa Atassummiit akuersaarparput imatullu erseqqissaateqassalluta:
Utoqqalinersiuteqalernissamut ukiunik qaffaaniarnermut tunngatillugu matumuuna Atassummiit oqaatigissarvarput inuit kikkulluunniit sulisartuugunik, aalisartuugunik, illumi ningiuusuni, piniartuugunik allatulluunniit inuussutissarsiuteqarunik, timimikkut ajoquteqalernertik peqqutigalugu nammineersinnaanerat tamakkiisuujunnaarsimappat siusinaartumik utoqqalinersiuteqalersinnaaneraminnik qinnteqarsinnaatitaammata qanoq ukioqarneq apeqqutaatinnagu.
Atassummiit sakkortuumik piumasaraarput utoqqaat peqqissut namminneq aalajangersinnaasariaqaraat qaqugu soraarninngussanerlutik. Inuk piumassuseqartoq peqqissorlu suliinnarsinnaatitaasariaqarpoq inuup namminnersinnaanera ataqqineqartariaqarmat. Ullumikkut utoqqaat amerlavallaaqaat suliinarnissaminnik nukissaqarlutillu piumassuseqartut suliffimminnit tunuartinneqartartut, paarlattuanilli aamma inuk kinaluunniit naammattumik pisinnaajunnaartutut misigisimasoq sulisinniaannartariaqanngilaq.
Utoqqaat isumaginninnikkut utoqqalinersiaqalersimasut piumassuseqarnermikkut utoqqalinersiummik saniatigut isertitaqarsimagaangamik utoqqaap nalusaanik utoqqalinersiaat ilanngarterneqalertarput namminnersinnaanerigaluarnnik akornusiisaqisumik. Tamanna utoqqarpassuit assatik sarliaannarnagit utoqqalinersiamik saniatigut isertitaqarniartartut assorsuaq naammagittaalliutigisarpaat. Matumuuna Atassumiit piumasarissavarput utoqqaat isumaginninnikkut utoqqalinersiaqalersimasut saniatigut isertitaqarsinnaanerat minnerpaaffilerneqassasoq, soorlu kisermaamut kr. 40.000,-nik aappaariinnullu kr. 60.000,-nik qummut killilerlugit. Taamatut aaqqiinitsigut utoqqaat peqqissut piumassuseqartut nammineerusussuseqarnerat annerulissammat.
Utoqqaat ilaqarput ukiorpassuarni aalajaallutik innuuttaasunik sulisimanermikkut soraarnerussutisiaqartunik, taakkulu pisortaniit ikiorserneqarneq ajorput. Taamaalillutik utoqqaat taakku innuttaasunut ilungersuungaarlutik suliffimminnullu aalajaallutik sullissinerujussuartik pissar-sissutiginngitsoortarpaat. Atassummiit isumaqarpugut kinaluunniit inuuttaasunik sullissilluarsimasoq aamma pisortanit akilerneqartariaqartoq.
Utoqqaat inummut tapit tunniunneqartarnerannut tunngatillugu Atatsimiititaliarsuarmiit kaammattuutigineqarpoq ineqarnermut, kiassarnermut innaallagissamullu tapiissutitut tunniunneqartarnissaat anguniarlugu tigussaasumik malittarisassiortoqassasoq, taamatut aaqqissuussiniarneq Atassummiit tapersersorluinnarparput, ullumikkut utoqqarpassuummata akiligassanik assigiinngitsunik ilungersungaarlutik akilersuiniaasaartut. Matumuuna Atassummiit piumasarissavarput malittarisassat allanngortinneqarnissaannik soraarnerussutisiaqartunut aamma ineqarnermut tapiisinnaanerit ilanngunneqassasut.
Timikkut innarluutillit inuttut allatuulli inooqataanissaminnut periarfissaqartitaajuarnissaat eqqumaffigilluinnartariaqarpoq, innarluuteqarneq peqqutigalugu immikkoortinneqartutut mi-sigisimaleqqunagit. Ullumikkut malittarisassat atuuttut tunngavigalugit 60-nik ukioqaleraa-ngaamik utoqqalinersiutilittut allatuulli pineqalertarput qanoq annertutigisumik innarluuteqarnerat apeqqutaatinnagu. Ataatsimiititaliarsuarmit matumuuna kaammattuutigineqartoq, tassalu timimikkut innarluuteqartut qanoq ukioqarnerat apeqqutaatinnagu naammaginartumik ikiorser-neqartarnissaat siunnerfigineqassasoq Atassummiit akuersaarparput.
Meeqqanik ilaqutariinni paarisassanngortitsisarneq eqqarsaatigalugu angajoqqaarsianngortunut ikiorsiissutitut neqeroorutaasartut pitsaanerulernissaaat anguniarneqarpoq, soorlu angajoqqaarsianngortunut ingerlaavartumik pikkorissartitsisarnerit, kiisalu kommunimit ingerlaavartumik isunnersorneqarsinnaanermut neqerooruteqartarnerit ilanngullugit. Taamatut pitsanngorsaaniarnerit Atassummiit taperserpagut.
Inunnik isumaginninnermut naammagittaalliorsinnaanermut tunngatillugu periarfissat ullu-mikkutuut pingasuusut marluinnanngortinneqarnissaat, tassa kommunini ataatsimiititaliaq siullertut, kiisalu isumaginninnermut sulianut naammagittaalliuuteqartarfik aappaattut inissil-lugu, Ataatsimiititaliarsuarmiit allanngortitsiniarneqarnera Atassummiit ajorinngilarput, naammagittaalliuutit sukkanerusumik suliarineqartarnissaat kingunerissappagu.
Ataatsimiititaliarsuup oqaluuserisimasai tamaasa oqaaseqarfiginissaat pilerinaraluartut taki-suuliornannginnatta taamatut oqaaseqarfigaagut neriorsuutigissalluguli inatsisit peqqussutillu allanngortinniarneqarneranni suleqataanissarput. Tamatigut inuk qiteralugu malittarisassanik aaqqiiniarnissaq inuuttaasunullu pitsaanerpaaq anguniarlugu suleqataanissarput qilanaarilereerparput.
Ataatsimiititaliarsuup innersuussutai allat isumaqatigigatsigik annertunerusumik oqaaseqarfiginngilagut. Uaguttaaq Atassummiit inunnik isumaginninnermut tunngassuteqartut allanngortinniarneqarneranni suleqataasimasut, minnerunngitsumik allakkatigut saaffiginnittartut aammalu ataatsimiititsisarnerni immersueqataasarsimasut, kikkullu suleqataasimasut tamaasa kiisalu allaffimmiut suliarujussuarmut qasusuillutik suleqataasimanerannik uummammik pisumik qujassuteqarfigaagut.
Taamatut oqaaseqarluta Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa pissanganartoq akuersaar-parput.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiit Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa siulittaasuusumit saqqummiunneqaqqammersoq annertusimaqisoq soqutigalugu ataatsimut isigalugu sammisimavarput.
Suliaq manna saqqummiunneqartoq 1994-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni Kommuninik Iluarsaaqqissamut Ataatsimiititaliarsuup inassuteqarneranit kiisalu 1995-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinnerminni aalajangiussaat tunngavigalugu, Naalakkersuisunit Kommuni- nit kiisalu Inatsisartut sinniisaannik peqataaffigineqartumik ataatsimiititaliarsuup pilersitsisoqarpoq.
Maanna ukiut 15-nit qaangiupput Inunnik Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup siulliup isumaliutissiissutini inimi maani saqqummiummagu, taamanikkut Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai kaammattuutaalu tunngavigalugit, inunnik marlunnik immikkut atorfinitsitsisoqarnermik kinguneqartumik. Inuit Ataqatigiinniillu naatsorsuutigaarput aamma uumma isumaliutissiissutip inassuteqaataanik aqqutissiuussisussanik ingerlatsisoqarumaassa- soq soorunami.
Isumaginninnikkut malittarissat ullumikkut atukkagut, piffissap ingerlanerani arlaleriarlutik pissutsinut atukkatsinnut naleqqussartarsimavagut.
Soorunami malittarisassanik naleqqussaajuarnerup ilaartuiuarnerullu kingunerisimavaa pisariaqarluinnalersimalluni malittarissanik pisariillisaasoqarnissaa. Ataatsimiititaliarsuarmi angalaarnitsinni maluginiakkatta pingaartut ilagisimavaat kommunit aningaasaqassusertik naapertorlugu malittarisassat innuttaminnut amerlasuutigut atuutsikkaat.
Tamanna utoqqartagut eqqarsaatigalugit malunnarnerpaajusoq Inuit Ataqatigiinniit maluginiarsimavarput, tassani kommunimi sumi najugaqarneq apeqqutaalluni utoqqartatta isumagineqarnerat aningaasatigullu inissisimanerat assigiinngitsorujussuanngorsimasut, tamannalumi utoqqartatta arajutsisimajunnaarnikkuuaat.
Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniit utoqqartatta kissaatigisaat, tassalu kommunimi sumi naju-gaqarnertik apeqqutaatinnagu assigiimmik kiffartuunneqarnissamik kissaateqarnerat sakkor-tuumik tapersersorparput.
Ataatsimiititaliarsuup pingaarnerusutigut sammisimasai tassaapput pisortanit ikiorsiissutit, utoqqarnik isumaginninneq, innarluutilinnut tunngasut kiisalu meeqqanut inuusuttunullu tunngasut. Suliap annertuujunerata uppernarsarpaa Ataatsimiititaliarsuaq paasissutissat ilanngussat ilanngullugit 400-t sinnerlugit quppernilimmik isumaliutissiissummik saqqummiussaqar- mat, tupinnanngitsumillu Ataatsimiititaliarsuup saqqummiussaqarnissaa innuttaasunit assut qilanaarineqarpoq. Innuttaasummi suleqatigalugit isumaliutissiissusiortoqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit pingaarteqigatsigu.
Innuttaasut isumaginninnikkut ullumikkut atugarisaat pitsanngortinneqassappata piviusun-ngortinneqassappata Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigissarvarput Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu akunnerminni piviusunngorttitsiniarneq tulleriiaarinissarlu eqqarsaatigalugit aningaasalersueriaatsimik nutaamik tunngavilimmik isumaqatigiissuteqaqqullugit.
Sumummi iluaqutaassava Inatsisartut inatsisit eqqarsaatigalugit innuttaasut atugarisaat pitsanngoriartikkutsigit, inatsisinillu malitsitsiniartussat, tassalu kommunit ataasiakkaat, pitsanngoriaatissanut akissaqanngippata.
Inuit Ataqatigiit kaammattuutigissavarputtaaq innuttaasut akornanni sullissineq pitsanngortin-niarlugu aamma pisortat akornanni suleqatigiinnissaq akisussaaffiullu piaartumik tiguneqar-tarnissaa eqqarsaatigalugu piffissanngortoq akisussaaffiit ersarissarneqarnissaat. Akuersaarne-qarsinnaanngilarmi pisortat piaartumik akisussaaffimmik tigusiumanngittarnerisa amerlasuutigut kingunerisarmagu aatsaat suliassaq ajornarsereersoq iliuuseqarniartoqartarnera.
Tamatumalu naggataatigut inuiaqatigiinnut akisuninngortanera aamma tamatta paasisariaqalerparput. Aningaasalersuisormi ataasiinnaavoq; tassalu nunatta karsia.
Inuit Ataqatigiinniittaaq Naalakkersuisut kaammattuutigissavarput isumaginninnermut inger-latsineq pillugu nassuiaammik (Socilapolitisk redegĝrelse) suliaqaqqullugit, pisariaqarluinnarpormi utoqqartatta, suliffissaaleqisortatta, innarluutilittatta, meeqqat inuusuttullu ullumikkut atugarisaasa sukumiilluinnartumik misissuiffigineqarnissaat. Inuit Ataqatigiittaaq pingaartippaat misissuinissami nunaqarfimmiortatta ilaatinneqarnissaat.
Taamatuttaaq Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut inassutigaarput nunatsinni Social-forskningsinstitut-imik misiliilluni pilersitsisoqarnissaa misissoqqullugu, tamatumani Ilisimatusarfik suleqatigalugu misiliisoqarsinnaanera takorloorparput.
Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai kaammattuutaalu tamakkivillugit tikinngikkaluarlugit maluginiarsimasagut uku eqqaallatsiassavakka:
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaa pisortanit isumannaallisaatinik ataasiinnarmik periuse-qarluni siunissami tunniusseriaaseq atorneqalissappat minnerpaamik Inuit Ataqatigiit piumasaqaatigaarput kattuffiit SIK-tut ittut peqatigiiffiillu aaqqissuussinissamut periuserineqartussa- nut attuumassutillit isumasioqatigereernerisa kingorna atortuulersitsinissaq aatsaat uterfigine-qaqqissasoq.
Kattuffiit pisortallu akornanni isumaqatigiinniarneq atorlugu angusimasaat matumani innarlin-nginneqarnissat Inuit Ataqatigiit pingaarluinnartutut isigaat.
Inuit Ataqatigiinniit iluarisimaarparput ikiorsiissutit pillugit inatsisit ersarissrneqartussanngor-mata.
Naalakkersuisunullu inassutigerusupparput KANUKOKA SIK-lu ineqarnermut tapiissutit assigiinngitsut eqqarsaatigalugit pisariaqartitsisunut amerlanerpaanut iluaqutaasussaq siunertaralugu minnerunngitsumillu aningaasatigut nammatassat eqqarsaatigalugit piaartumik isumaqatigiinniartoqassasoq.
Nuna tamakkerlugu pisortani ikiorsiissutit minnerpaaffilerneqarnissaat akerlerinngilarput, Inuit Ataqatigiinniillu isumaqarpugut innuttaasut pisariaqartitsineq naapertorlugu isumaginninnikkut sullinneqartariaqartut.
Pensionisiaqalissagaanni ukiut qummut killissaat 63-inik ukioqalernermut qaffanneqarnissaa akerlerinngilarput, taamaattorli nunatsinni issittartorsuarmi, tupinnanngitsumik peqqissuserput eqqarsaatigalugu, aamma siunissami, atukkagut assigiilernavianngillat, ilaqartuassaagummi sulerulussimanertik peqqutigalugu utoqqaliaartartussanik, taakkulu siusinaartumik pensionisiaqalersinnaanerisa aammatittuarnissaat Inuit Ataqatigiit kissaatigaat.
Utoqqartatta illoqarfimminni nunaqarfimminnilu ataatsimoorfigisinnaasaminnik peqatigiiffili-ornermikkut, kingornalu nunarput tamakkerlugu kattuffiliornermikkut, Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuarmut allagaqartarnermikkut minnerunngitsumillu ataatsimeeqatigineqar-tarnermikkut paasitinniartuarsimavaat isumagineqarnertik eqqarsaatigalugu kommunimiit kommunimut assigiinngitsorujussuarmik sullinneqarnertik akuersaarsinnaanngikkitsik. Taamaattumik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup utoqqartatsinnik sullissinermi pitsanngoriaa-tissatut inassuteqaatai kaammattuutaalu ataatsimut isigalugit Inuit Ataqatigiinniit isumaqatigigatsigit oqaatigissavarput.
Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput utoqqartatta aningaasatigut isumagineqarnikkut nunarpullu tamakkerlugu assigiinnerusumik sullinneqarnissaat anguniarlu-gu ukiamut nalunaarusiamik saqqummiussaqaqqullugit.
Nalunaarusiaq makkuninnga imaqartinneqassasoq Inuit Ataqatigiinniit takorloorparput: Utoqqarnut sammisassaqartitsineq, sullissinerup ataqatigiisaarneqarnissaa (kommunit napparsimave-qarfiillu akornanni) utoqqarnik sullissinerup kajuminnarnerulernissaa, pensionisiat aningaasartaasa amerlassusiat, utoqqaat illuini nutaamik aaqqissuussinissaq, 63-inik ukioqalernermi pensionisiaqartarlernissap eqaatsumik aaqqinnissaa, kiisalu utoqqaratatta pisartakkamik sania-tigut isertissinnaasaasa, utoqqalinersiaasa ikililerneqartarnerinut sunniutigisartagaasa naliliiffi-gineqaqqinnissaat il.il.
Nunatsinni pisortat innarluutilinnik sullissinerat nutaasorujussuummat tamanit ilisimaneqarpoq, ukiummi ikittuinnaat qaangiupput politikkikkut anguniarneqalermat innarluutilitta sapinngi- saq tamaat atorlugu nunatsinniiginnartinneqartarlernissaat, siusinnerusukkummi innarluutaat apeqqutaatippallaarnagu angajoqqaaminniit avissaartinneqartarsimapput. Nunamullu allarlu-innarmut inissinneqartarlutik, tamanna 60-ikkut 70-ikkullu nalaanni nunatsinni sanaartupiloor-simanerup ersarissumik takussutissaqartippaa. Taamanikkummi sanaartornerni innarluutilittagut minnerpaannguamilluunniit eqqarsaatigineqarsimanngimmata, taamaattumik siunissami sa-naartornermi tamani innarluutilittatta eqqarsatigineqartarnissaat Inuit Ataqatigiinniit piumasaraarput.
Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa kommunit innarluutilinnut tunngasunik oqartussaaffeqarler-nissaat. Tamannalu Inuit Ataqatigiinniit nunatsinni kommunit piareersimaffigineraat apeqqu-serparput. Siunissami innarluutilittatsinnik nunatsinni sullissinerup, nuna tamakkerlugu assi-giinnerusumik aaqqissuussinissaq pingaarluinnartuummat. Maannakkummi kommunit isuma-ginninnikkut sullissinerini, apeqqutaasarmat, kommunit qanoq aningaasaqassusia.
Inuit Ataqatigiit ornigineruarput qitiusumik sullissisut nakkutilliisullu innarluutilinnik sullis-sinermut ilisimasaasa kommuninit atorluarneqarnerunissaat.
Innarluutilittatta siunissami pitsaanerusumik sullinneqarnissaat anguniarlugu Inuit Aqatigiin- niit inassutigissavarput Perorsaasunngorniarnermut Ilinniarfik aammalu Peqqinnissamut Ilin-niarfik suleqatigalugit immikkut innarluutilinnut tunngasumik ilinniarfeqalernissaa.
Inuit Ataqatigiinniit kisaatigaarput innarluutilinnut sullissinermi aalajaatsumik sulisoqartuas-sappat, innarluutilinnut tunngasumik sulisut pikkorissartittuarnissaat, politikkikkut aqqutissiuunneqartariaqartoq.
Nunatsinni tarnimikkut nappaatillit amerliartorput, tamanna oqaatigineqarpoq 1996-imi ukiakkut peqqinnissaq pillugu nassuiaammi. Taamaattumik Naalakkersuisunut apequtigissavarput kommunit tamarmik psykologinik imaluuniit psykiaterinik peqalernissaannik suliniutit sumut killinnersut? Malugeqqussavarput ataatsimiinnermut matumani Inuit Ataqatigiit kommunikkaartumik tamakkuninnga atornitsitsisoqarnissaa siunnersuuteqarfigigatsigu.
Taamatuttaaq ilisimaarivarput nunatsinni aanaartoornermik nappaateqartut ameliartuinnartut. Pioreersut atorlugit aanaartoornikkut sungiusartarfissaannik pilersitsisoqarnissaa kissaatigaarput. Taamaatuttaarlu ilaqutaasut qanoq sunniuteqarnerusumik nalorninnginnerullutik piginnaanngorsarfissamik pilersitsisoqarnissaa inassutigaarput.
Meeqqat inuusuttullu peroriartornerminni pisariaqartitaat pingaarnerpaaq tassaavoq angajoq-qaanit asaneqarneq, oqaloqatigineqarneq kaammattorneqarluarnerlu. Inoqatiginillu taamatut pineqarnissaq pingaartuuvoq.
Nunatta karsia akissaqartuartariaqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu peqqinnartumik ulluinnar- ni sammisaqartuarnissaannut.
Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini inassutigaa meeqqanut inuusuttullu ataqatigiisssaakkamik ersarissumillu anguniagalimmik ingerlatsisoqartariaqartoq, tassani eqqarsaatigaarput paaqqinnittarfinni, atuarfinni, sammisassaqartitsinernillu ataqatigiissaarinissaq, taakkulu peqa-tigalugit qanoq sullissisoqarnissaa kissaatigigatsigu Naalakkersuisunut kaammattuutigissavar-put, meeqqat inuusuttullu atugarisaat pillugit Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarnissatsinni paasissutissanik sanaqqullugit.
Nunatsinni pinaveersaartitsinermik ingerlatsineq annertusiartuinnartoq Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigaarput. Maannakkut pinaveersaartitsinermi sullissinermi pingaarnerpaamik sullin-neqarput eqqungaanissaminnut qanittut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniik kaammattuutigaarput pinaveersaartitsinermik sullissineq katsorsaanermik ilaqartinneqartariaqartoq. Tassami imaakkajuttarmat meeqqat inuusuttuaqqallu mikinerminni sakkortuumik nalaatarisimasaat katsorsarneqarsimanngikkangata inuiaqatigiinnut tamatigut artornarninngorlutik tuttarmata. Inuit Ataqatigiinniik inassutigissuarput ilaqutariit taamatut sakkortuumik nalaataqarsimasut katsorsartarfissaanik pioreersut atorlugit pilersitsisoqarnissaa.
Maannakkummi naammanngilaq meeqqap ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissinneqaannartarnera. Inuit ataasiakkaat piumassusertik nalaataqarsimanertillu tunngavigalugit peqatigiiffeqalersimanerisa takutippaat, pisariaqarluinnalersimasoq qitiusumik Ilaqutariinnut Pisortaqarfimmik pilersitsisoqarnissaa, taannalu anguniarlugu suliniutit maannagaaq aallartinneqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigaarput, peqatigiiffiit siunnersorneqarnissaminnik pisariaqartitsisut ilaatigut makkuupput; Kimiinngilatit, Puigornanga, Sugisaq, Ataatat Kisimiittut, Meeravissiat Peqatigiiffiat, Qimarnguiit Kattuffiat kommunit soorunami aamma innutaasut ataasiakkaat.
Maalaarsinnaatitaanermut (Ankenĉvn) innuttaasut periarfissaat ersarissarneqartariatut Inuit Ataqatigiinniik isumaqarpugut. Takornartaanngilarmi innuttaasut maalaarnissaminnut periarfissanik siunnersorneqarneq ajornerat. Tamannalu inassutigaarput paasisitsiniaanermik kinguneqartariaqartoq.
Ataatsímiititaliarsuup tikkuagai allat isumaqatigigatsigit annertunerusumik oqaaseqarfiginngilagut, qularinnginnatsigu inassuteqaatit allat sukumiisumik qaqileriffigineqareerpata ukiamut ukiunilu tulliuttuni Inatsisartuni uterfigeqqittarumaarigut.
Naggataatigut periarfissaq manna iluatsillugu Inuit Ataqatigiit tungaanniit suliami matumani peqataasimasorpassuit, Namminersorullutik Oqartussat ataanni pisortaqarfiit, Kalaallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiat, kommuniat ataasiakkaat, Nunaqarfinni Aqutsisut, kattuffiit peqatigiiffiillu tusarniaavigineqartarsimasut, Ataatsimiititaliarsuup allattoqarfiani suleqataasimasut, minnerunngitsumillu innuttaasut ataasiakkaat allakkatigut ataatsimiititsisarnitsinnilu suleqataasimasut tamaasa qamannga pisumik qutsavigerusuppagut suliami annertuumi matumani isummersueqataallutillu isummanik nutaanik pikialaartitseqataanermikkut isumaginninnikkut nutarterinermik imaqartussamik suleqataasimanerannut.
Taamatut oqaaseqarluta Isumaginninnermut Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanut ingerlateqqinneqarnissaa akuersaarparput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Aallaqqaammut qutsaviginiarpakka
isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuaannaanngitsoq
aammattaarli atorfillit, kattuffiit
inuillu ataasiakkaat isumaliuutissiissutip piviusunngortinneqarneranut
peqataasimasut tamaasa.
Suliap ingerlanerata aaqqissuunnera assut
iluarisimaarpara. Taamaalilluni innuttaasut isumasioqatigalugit suliaq
ingerlanneqarsimammat.
Isumaliuutissiissutip immikkoortortaanut
ataasiakkaanut tunngatillugu imatut oqassaanga:
Siullermik ikiorsiissutit.
Paasinarpoq malittarisassat maannakkut
atuuttut naapertuutinngitsut,
aammattaaq innuttaasunut isaasalerlugu Ailuaqutaasuniinnaanngitsoq@ aammali innuttaasunut pitsaanngeqqutaasunik
ul-luinnarni allaffissornermi kukkuluttortoqartarsimasoq. Tamanna soorunami
naammagiinnarneqarsinnaanngilaq. Immaqa imaanngikkaluarpoq malittarisassat
paasiuminaappallaarnerat tamatumunnga pissutaasoq. Aammali tamatumunnga
pissutaasoq ilaatigut tassaasinnaalluni sulisut - tassa ilaasa -
pitsaanngitsumik amigartumik ilinniartinneqarsimanerat. Taamaattumik
maannangaaq erseqqissarusuppara apeqqut pingaaruteqarluinnartoq
isumaginninnermut iluarsaaqqiinermi
Ataatsimiititaliarsuup aamma uparuagaa tassa: Ilinniartitaaneq,
ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq.
Assigiinngitsutigut annertuumik
allanngortiterisoqartussaavoq. Maannalu isumaginninnermik sulisuusut
nukissaqarfigissanngilaat annertuumik ikiorsiivigineqanngikkunik. Tassa inuttut
aamma aningaasatigut.
Pisortanit ikiorsiissutit, annertussussileriikkamik ikiorsiissutit.
Tassunga tunngatillugu erseqqissassavara,
Ataatsimiititaliarsuup suliassaani allassimammat tassa imaattoq: Immikkut
pingaartinneqassasoq isumaginninnermi aaqqissuussinikkut innuttaasup
kialluunniit nalinginnaasumik nammineq ikiulernissaminut namminerlu
killiffigisaminut akisussaanerminut kajungilersinneqarnissaata
qularnaarneqarnissaa.
Tassa tamatumani anguniarneqanngilaq innuttaasutut
qinnuuluuinnarnissaq. Anguniarneqartorli tassaalluni innuttaasut
isumannaallisaavigineqarnissaat. Taamaalilluni innuttaasut nammineq
pisuussutiginngisaminnik ajornartorsiulersut ikiorserneqarsinnaaqqullugit.
Akulliit Partiiat isumaqataavoq naapertuutinngitsoq
aamma isumaginninnerup tungaatigut isi-galugu naapertuilluarnerunngitsoq
kattuffinni aalajangersimasuni ilaasortaannaat ikiorsiissummik annertusisamik
pisartagalernissaat. Kisianni kattuffinni ilaasortaasut annertusisamik
ikior-siivigineqarsinnaanerat tunngaviatigut Akulliit Partiiata
isumaqatiginartilluarpaa. Taamaalilluni ilaasortaqarnermut imaluunniit
ilaasortaanermut akiliuteqarnermikkut suliffissaqarnerup
qaf-fassarneqarnissaanut aningaasartuutinut akileeqataasarmata. Taamaattumik Akulliit
Partiiat isumaqarpoq malittarisassat maannakkut atuuttut isigineqarsinnaasut
suliffissaaleqisunut pisortat karsiattut, annertussuseqassappatali tamanut atuuttussanngorlugit taava imminut
ikiorseqataa-sariaqarnermik periaaseq peqqinnartoq qimanneqassaaq.
Isumaliuutissiissummi nassaaqanngilanga
suliffissaaleqisunut karseqarnermut tunngasunik. Isumaqarpungalu tamanna
amigaataasoq.
Pilersuisutut nammagassaq tamarmi
pisortaat tutsinneqassanngilaq, innuttaasut akornanni peqarmat nammineerluni
peqataanissamut kajumissutsimik kaammattortariaqartumik, taamaa-lilluni
innuttaasut suliffissaaleqisut ikiorsiivigineqarnissamut
periarfissaqarniassammata nam-mineq sulinermikkut akileeqataaffigisimasaminnik.
Taamatut oqaaseqarluta Akulliit Partiiani
isumaqataavugut ataasiinnarmik periuseqarluni ikiorseeriaaseqalernissamut.
Tamanna allaffissornermut paasinninnermullu oqilisaataassammat.
Malittarisassat paasiuminartunngorpata taava aamma innuttaasut periaatsimut tatiginninnerat annikinnerulissaaq. Tassami pisortat aamma ilaatigut innuttaasut ilisimatittarsimanngimmatigit ikiorsiissutitigut pisinnaatitaaffiinik. Tamanna assut naammaginanngilaq.
Ikiorserneqartup ilaanneeriarluni saniatigut suliffeqatsiartarnermigut ikiorsiissutitut tunniunneqartartunut tapertaliisinnaanissamik isuma Akulliit Partiiata aamma assut tapersersorpaa. Tamatumanili qulakkeerneqartariaqarpoq periaatsip atornerlunneqannginnissaa.
Tamatumunnga peqatigitillugu aamma isumaqatiginartipparput isumaliuutissiissummi taaneqartut amerlassusilinnik aningaasaateqarsinnaanissaq.
Sulisinnaalersitsiniarneq aamma piginnaanngorsaaqqiineq pillugit Ataatsimiititaliarsuup eq-qarsaasersuutai Akullit Partiiata assut soqutiginartippai. Matumuunalu kaammattuutigissavarput tamanna sulissutigineqassasoq, sulisoqarnermi illuatungeriit qanimut suleqatigalugit.
Pisortanit ikiorsiissutit akileraaruteqaataasunngornissaannik siunnersuutip erseqqinnerusumik nassuiarnissaa kissaatiginartippara, tassami uagut tungitsinniit isigalugu isumaqaqqajaanarmat tamanna aningaasat pisartakkat qaffanneqarnerannik kinguneqaannassasoq kommunellu akornanni naligiissaarinermut peqataaginnassalluni. Taamalu aningaasat Nuummiit illoqarfinnut allanut nuunneqaannassallutik. Taamaatumik Akulliit Partiiata tamanna imaasiinnarlugu isumaqatigisinnaanngilaa.
Isertitat amerlassusiat peqataatinnagit ikiorsiisarnerup qimanneqavinnissaanik isuma isumaliutigilluagaanngitsutut Akulliit Partiiata isumaqarfigaa. Nunallu allat naleqqiutissagaanni takuneqarsinnaavoq kikkut tamarmik tunngaviusumik ikiorsiivigineqartartut aamma isertitat annertussusiat tunngavigalugu pisortanit ikiorsiissutit qaffanneqartartut.
Periaaseq taamaattoq Akulliit Partiiata orniginartippaa, ineqarnermut tapiiffigineqartarnermut, ineqarnermut meeqqanut tapiissutinut, meeqqanut tapersiissutinut aamma utoqqalinersianut tunngatillugu.
Kingulleq siulliutissagutsigu isumaqarpunga nunami uagut nunatsitut ittumi tamanna naleqqutinngitsoq, tassami nunatsinni inuinnaat ileqqaagakitsoralaarsuusarmata taamalu inuit ataasiakkaannguit utoqqalinissaminnut sipaagaqartarsimasut. Taamaalillutik utoqqalinersiaat nungulluinnangajallugit pillarneqassallutik.
Imaattariaqarpoq utoqqalinersiat tassaasariaqartut pisortat ikiorsiissutit minnerpaaffissaat taavalu tamatuma saniatigut inummut namminermut tapiissuteqartoqartarluni, inuup aningaasaatai saniatigullu isertitarisinnaasai tunngavigalugit.
Ineqarnermut tapiiffigineqarnermik aamma ineqarnermut meeqqanut tapiissuteqarnermi aaq-qissuussinerit pisariillisarneqarnissaat Akulliit Partiiata isumaqatigilluinnarpaa, matuma siulii- ni oqaasigineqartut ilanngullugit.
Utoqqarnik isumassuineq.
Aallaqqaammut Akulliit Partiiata oqaatigeqqikkusuppaa ikiorsiissutit pillugit immikkoortuni ilinniartitaaneq, ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq pillugit oqaaserisani.
Sulisut amerlassusiligaanerisa pisariaqartitsinermut naapertuunnissaat isumaqatigilluinnarpar-put, aammattaaq isumaqarluta kommuneni ataasiakkaani pikkorissaasoqarnissaa - tassa fysioterapeutinik - utoqqaat atugarisaannut iluaqutaassasoq.
Kisianni suminngaanniit pissarsiarissavavut? Kalallinik pikkorissaasutut ilinniarsimasoqarpa? Taamaanngippallu sulisoqarnermut isumaqatigiissutit naapertorlugit tamakkua pissarsiariniarnissaat qanoq neriunaateqartigaa?
Angerlarsimaffinni ikiortinik ilinniartitsisoqarnissaa Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa, tamatumunngalu aamma isumaqataavugut.
Inissialiortitsinermi inissiat utoqqarnut innarluutilinnullu naleqquttut immikkoortinneqartaler-nissaannik Ataatsimiititaliarsuup inassutaa isumaqatiginarpoq.
Innarluutilinnut tunngasut.
Tassunga tunngatillugu aammaarluta innersuutissavavut ilinniartitaaneq, ilinniaqqinneq aamma pikkorissarneq pillugit oqaatsivut.
Innuttaqatitta innarluuteqartut innuttaasutut innarluuteqanngitsutulli atugarisamikkut pitsan-ngorsaavigineqarnissaat pissusissamisoorluinnartutut isigisariaqarparput. Innarluutillit ilinniar-titaanermut allatulli periarfissaqartitaanissaat Akulliit Partiiata isumaqatigilluinnarpaa.
Aamma illuliortiternerit suulluunniit Landskarsimit toqqaannartumik toqqaannanngitsumil-luunniit tapiiffigineqartartut eqqarsaatigalugit piumasaqaataasariaqarpoq tapiiffigineqassagaan- ni sanaartukkat innarluutilinnut naleqqutunngorsagaasariaqartut, illuliassat titartarneqarnerinili tamanna piumasaqaataasariaqarpoq.
Tamakkua saniatigut Ataatsimiititaliarsuup inassutai Akulliit Partiiata taperserpai.
Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut.
Pinaveersaartitsinermut tunngatillugu Akulliit Partiiata oqaasinnaavaa tassaavoq: Ajoquserneq, ajutoorneq, pinerluttuliorneq pitinnagu pinaveersaartitsilluni sulisoqartariaqartoq. Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuaq tamakkiisumik tapersertariaqarpoq, pinaveersaartitsinerup annertunerusumik sulissutiginissaa kissaatigimmagu. Tassami ajoqut aatsaat pereersoq sulinialersarneq pinaveersaartitsinermik taaneqarsinnaanngilaq.
SSPK-mi suleqatigiinneq salliusunut ilanngunneqaannarnani annertusartariaqarpoq.
Akulliit Partiiata isumaginninnermi politikkia naatsumik oqaatigissagaanni tassaavoq: Sunngif-feqarnermut aningaasaliissutit amerlanerujartortillugit taava isumaginninnermut aningaasaliis-sutit ikinnerujartussapput.
Sunngiffeqarnermut aningaasaliissutit amerlanerulernerat inuusuttunut timikkut tarnikkullu nukitsorsaataassaaq, ullumikkumut naleqqiullugu siunissami nukittunerungaarlutik ajornartorsiutit qaangersinnaasaqqullugit.
Naggasiutitut immikkoortoq.
Isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititalersuup isumaliuutissiissutaanut taamatut amerlanerpaatigut isumaqataanerput, taamalu pisortat aningaasartuutaasa amerlineqarnissaan- nut isumaqataanerput nittarsaatereerlugu taava aamma pissusissamisuussaaq aappaatigulilaassallugu. Tassami tamakkua kialluunniit akerliuffigisinnaagunanngisaasa piviusunngortinnissaannut ilumut akissaqarnerluta? Immaqa akissaqarpugut. Immaqa akissaqanngilagut. Akiuminaaqaaq.
Inuiaqatigiiusuugutta akissalissuit taava taama pisoorsuunerput immini isumaginninnikkut isumannaallisaataassangaluarpoq, kisianni pisoorsuunngilagut. Taamaattumik tulleriinnilersuisariaqarpugut, tulleriinnilersuinerlu uagut inuit qinigaasut suliassaraarput. Taamaattumik siunertarput pingaarnerpaaq tassaasariaqarpoq inuiaqatigiit ineriartortinnissaat, aatsaat taamaaliornikkut tamakku kissaaterpassuit akissaqartilissagatsigit.
Taamatut oqaaseqarlunga isumaliuutissiissut qujassutigalugu nersualaaqqillugulu, Mounty Christumut greveusumut pissanganannginnerungajavissoq akuersaarpara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inunnik isumaginninnermik iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup ilaasortai suleqataasut, sinerissamiillu immersueqataasimasut tamaasa aammalu Ataatsimiititaliarsuup tamanut ammasumik ataatsimiititsisarnerinut peqataasimasut tamaasa qamannga pisumik Kattusseqatigiit sinnerlugit qutsavigaakka, isumaliuutissiissutip imartuup annertuullu piviusunngortinneqarneranut peqataalluarsimanerannut.
Taamaalillutami siunissami Inatsisartuni isumaginninnermut tunngasunik sulinissatsinnut tunngavissaqalerpugut pitsaasumik.
Ataatsimiititaliarsuup 1995-imi pilersinneqarami suliassaasa pingaartinneqarnerpaat ilagaat utoqqarnut innarluutilinnullu atugarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat, aammalu anguniagaasut pingaarnerit tassaapput innuttaasut ikiorsiivigineqartarnerminni minnerpaaffissamik qularnaariffigineqarnissaat. Taamaaliornikkut innuuttaasut inuunniarnikkut ajornartorsiutini ajornerulersutiginagit atortarsinnaallugillu anigortarsinnaaqqullugit. Oqaatigisariaqarpoq siun-niunneqartut anguniagaasut ajunngitsut inuiaqatigiinnilu tamatta ikioqatigiilluta pisussaaffivut peqqissaartumik suliarisariaqarmata, sapinngisamik tamanut naammaginartumik iluarsiinissaq anguniarlugu.
Suliami annertuumi saqqummiunneqartumi pingaartinneqarnerpaatillugit suliarineqartut angu-niagaasullu pingaarnerit soorunami siulliullugit anguniartariaqarput. Tamannalu inatsisinik aa-lajangersakkanillu allanik ullutsinnut naleqqussaanissamik pisariaqartitsivoq. Taamaattumik inatsisit peqqussutit aalajangersakkallu allat suliarinissaannut paasissutissat nutaat takkussortuartut, soorlu Naatsorsueqqissaartarfimmiit ilaalu ilanngullugit, malinnaavigilluarnissaat pisa-riaqarluinnarpoq.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit Ataatsimiititaliarsuup siunniussimasaa isumaqatigaarput, tassalu nunatsinni inunnik isumaginninnerup iluani atugaritinneqartut assigiittariaqarnerat, nunatsinni sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu.
Anguniakkat siunnerfiillu assigiinngitsut pitsaasumik naammassineqassappata immikkut aningaasaliissuteqarnissaq avaqqunneqarsinnaanngilaq. Tassami anguniakkat ilaatigut kommunenut annertunerusumik pisussaaffiliinermik nassataqartussat, kommunet ilaannit, pingaartumik
kommunenit aningaasakilliortunik naammassineqarsinnaaneri qularnartoqarpoq. Assersuutiga-lugu innuttaasut ikiorsiissutit pillugit pisinnaatitaaffimminnik pisussaaffimminnillu ilisiman-ninnerulerlutillu paasitinneqartarnissaassa qularnaarneqarnissaat siunertaralugu, isumaginin-nermut ingerlatsivinni sulisut tamarmik ilinniagaqarnissamut pikkorissartarnissamullu periar-fissaasa qulakkeerneqarnissaat anguneqassapput, pisariaqarpoq isumaginninnermut ingerlatsi-vinni sulisut ataatsikkut pikkorissartinneqarlutillu ilinniartinneqartarnissaat il.il.. Taamaattumik inunnik isumaginninnermut iluarsartuusseqqinnermi immikkut aningaasaliissuteqartarnissaq pisariaqarpoq.
Kattusseqatigiinni nalunngilarput, siunniunneqartunut inatsisit aalajangersakkallu allat aamma aningaasalersorneqarnissaannut suliaqarnissaq peqqissaarullugu sukumiisumillu ingerlattariaqartoq. Kisianni aamma nalunngilarput suliap sapinngisamik kinguarsarnagu naammassiniartariaqarnerani inuppassuit pisariaqartitsisut. Taamaattumik nuannaarutigaarput Naalakkersuisup akissuteqaammini Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissatsinnut suliamik ingerlatseqqiffiusumik arlalinnik saqqummiussaqassammata.
Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai assigiinngitsutigut Kattusseqatigiinniit tunngaviatigut isumaqatigaavut. Soorunalumi assigiinngitsut imatut oqaaseqarfigissallutigit:
Kattusseqatigiinniit isumaqarluinnarpugut malittarisassat pisariissaavigineqarnissaannik aam-malu innuttaasut aqutsisuusunullu sullissinerup inuk qitiutillugu tamanut paasinartumik sullissisoqartariaqarneranik Ataatsimiititaliarsuup oqariartuutaa.
Ilumoorpoq ulloq unnuarlu paaqqinniffinni isumaginninnikkut ingerlatsivinni il.il. suliaq annertooq pingaaruteqartorlu ingerlanneqarpoq. Kisianni piukkunnassuseqarneq suliniutaasullu naammaginartuaannartanngillat, tassa paaqqinnittarfinni pineqartuni, pingaartumik utoqqaat illuini assigisaannilu sulisorpassuit suliamik ilinniagaqarsimasuunngillat aammalu sulianik pikkorissartitsisarnerit naammaginaratik.
Kiisalu illuutit il.il. iluarsaanneqarlutillu piorsarneqaqqittariaqarput. Taamaattumik tamakkunuunatigut iluarsiisoqassappat aningaasanik iluarsiissutissanik malitseqartinneqartariaqarput.
Pisortanit ikiorsiissutinut tunngatillugu ikiorsiisarnermi periuserineqartup ataasiinnanngortin-neqarnissaa tunngaviatigut isuamaqatigaarput. Kisiannili taamatut periuseqalernissami aappaa-tigut kattuffeqarnermut tunngatillugu nukillaarsaataasinnaanersoq apeqqusertariaqarsoralugu. Tassami annertussusileriikkanik ikorserneqartarneq il.il. maannamut atuuttoq, Sulinermi Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat suleqatigilluinnarlugu ingerlasarmat.
Kiisalu Ataatsimiititaliarsuup inassutigisaa, tassalu ikiorserneqartup sulilernissaminut kajumi-lersinneqarnissaa siunertaralugu ikiorsiissutitut pissarsiani ilanngaatinngikkaluarlugit, saniati- gut sulisarnermi pissarsiarineqarsinnaasut ilanngaatigineqartassanngitsut siunniunneqarpoq. Isuma ajorunanngikkaluarpoq, kisianni atornerlunneqarsinnaanera tamakkiisumik sulerusussuseerussinnaanermik kinguneqarsinnaavoq. Tassa ikiorsiissutinik pisartagaqaatigaluni saniatigut aningaasarsiorsinnaanermik ammaassisussaammat. Taamaattumik taamatut ammaassiniarneq inuup imminut ikiulernissaanut siunertarineqartumut naapertuutinngilaq
Inuk ilaqutariilluunniit ikiortariallit ikiorneqartariaqarput pissutsit atuuttut tunngavigalugit, siornaammat aningaasarineqarsimasut aallaaviginagit. Aammalu suliffissaaleqisoq sapaatip akunneranut perlernaveequtinik tuniinnarnagu, kisiannili ineqarnermut, kiassarnermut kal-lerup-inneranullu kinguaattoorutigisinnaasai tamaasa ilanngullugit inuttaa peqatigalugu aaqqiivigineqartariaqarput, aammalu minnerunngitsumik inuk pineqartoq pisortanit eqiasuttunngortinneqassanngippat pisussaaffilerneqartariaqarnera eqqaamasariaqarluni.
Ajoraluartumik pisortanit ikiorsiisarnermi kisitsisitigut annikitsuinnarmik nalunaarsuiffigine-qarsimammat, kisitsisit missingersuutaannaat suliami matumani atorneqarput. Taamaattumik suliat taama pingaaruteqartigisut suliarinerini pisariaqarluinnarpoq kisitsisinik naatsorsuutigi-sinnaasatsinnik tunineqartarnissarput. Taamaalilluta eqqortumik tunngaveqarluta aalajangersinnaanerput anguneqassammat.
Assersuutigineqarput kisitsisit ataani taaneqartut, tassalu 1994-imi pisortanit ikiorsiissutit ataatsimut katillugit 143 milliuuniusimasut, 1996-imullu missingersuutit 139.743.000 koruuniusimallutik.
KANUKOKA-mi kisitsisit takussutissiat tunngavigalugit, 1996-imi novemberi qaammat aggua-qatigiissillugu pisortanit ikiorsiissutit inummut ataatsimut sap. akunneranut 350,00 koruunit tunniunneqarsimapput. Tassalu ukiumut ataatsimut katillugit 18.200 koruunit inummut ataatsimut.
1996-imi naatsorsuutigineqarpoq inuit 4.800 missaat ukiumi iluitsumi pisortanit ikiorserneqartarsimasut, tassa 1994-imi naatsorsuutit tunngavigalugit.
Tassa pisariaqavissuinnaat pisariaqartitanullu annertusisamik ikiorsiissutit qulaani pineqarput. Annertussusileriikkanik ikiorsiissutit sap. akunnerini 13-inut killeqartut agguaqatigiisitsinermi sap. akunneranut 1.450 koruunit tunniunneqartarsimapput. Ukiumut 75.000 koruunit tassalu 1994-imi naatsorsuineq tunngavigalugu, aningaasat 25 milliuunit missaat atorneqarsimallutik. Agguaqatigiisitsinermi inuit 340 missaat ukioq naallugu annertussusileriikkanik ikiorserneqar-simallutik.
Taamaattumik takuneqarsinnaavoq inuit pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutinik aammalu su-liffissaaleqinermi annertussusileriikkanik ikiorsiissutinut pisartut ataatsimut katillugit ukiumut agguaqatigiissitsinermi 5.140 missaanniittut.
Taamaattumik soqutiginarluinnarpoq paasissallugu, nunatsinni suliffissaarunnermut aningaasaateqarfimmik pilersitsisoqarpat, tamanna qanoq sunniuteqarsinnaanersoq aammalu naatsor-suutigineqartutut 1998-ip ingerlanerani suliunnaarnersiummut aningaasanik immikkoortinneqartartut maannakkut Danmarkimiitinneqartut, nunatsinnut nuunneqarnissaat qanoq sunniuteqassanersoq. Soorunami taakkua nunatsinnut nuunneqarlutik iluaqutigineqarnissaat naatsorsuutigilluinnarparput. Kisianni maannakkut suliarineqartunut qanoq tamakkua naatsorsuutigineqarpat imaluunniit qanoq isumaliuutigineqarpat?
Aammalu ikiorsiissutinut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit kissaatigissavarput, ikiorsiisarnermi inatsisitigut tunngavissiuinermi aalisartut piniartullu puujorneqassanngitsut. Piginnaanngorsaaqqinnermi sulilersitsiniaaqqinnermullu tunngatillugu Ataatsimiititaliarsuaq isumaqatigilluinnarparput, isumaginninnikkut ikiorsiissutaasartut ataatsimut isigalugit aallaavik tassaasariaqarmat, ikiorserneqartup pisortanik ikiorneqarani sapinngisamik piaarnerpaamik imminut ikiulersinnaanissaa anguniartariaqartoq. Taamaaliortoqassappallu ilumoorpoq ullumikkut periuserineqartut siunertamut pissutsinullu naapertuuttunngorlugit iluarsaattariaqartut.
Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Danmarkimi pissutsit assiliinnanngikkaluarlugit, kisianni piginnaanngorsaaqqinneq sulilersitsiniaaqqinnerlu siunertaralugu, Danmarkimi misilittakkat i-nuusuttunut ajunngilluinnartumik pitsaasumillu inerititaqarfiulluarlutillu misilittagaqarfiuler-simasut nunatsinnut naleqqussarlugit atorneqarluarsinnaalluartut, soorlu produktsionsskolet assigiinngitsunik immikkoortortaqarfillit, sutigut tamatigut piginnaanngorsarfittut atorneqarsinnaasut aamma suliffissaaleqisuinnaat eqqarsaatiginagit atorneqarsinnaammata. Tassami isumaliutissiissutip takutippaa, inunnik isumaginninnermut tunngatillugu ajornartorsiuterpassuit arlaatigut iliuuseqarnikkut anigorniarneqartariaqartut.
Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutai isumaqatigilluinnarpavut, pissutsit tamatumunnga tunngasut nunatsinni amigaateqarluinnarmata. Inuimmi sivisuumik suliffissaarusimalersimasut sulisinnaassutsimikkut kinguaattoruteqarsinnaammata piumassuseerullutillu. Tamakkulu ikiorserneqartariaqarput aningasatiguinnaanngitsoq nalinginnaasumilli suliffeqaqqilersinnaanikkut, ulluinnarni allatulli inooqataaqqilersinnaaqqullugit.
Taamaattumik partiilersorneq apeqqutaatinnagu salliutinnaguluunniit inuk qitiutittariaqarpoq, orlusut qaangiaannarnagit nikuisittarlugilli.
Utertitsilluni akiliisarnermut tunngatillugu pinerluttuliornermi inatsimmi periarfissaqareerpoq, kinaluunniit pisortanut eqqunngitsumik nalunaaruteqartoq pineqaatissinneqarsinnaasoq. Taamaattumik suliassaqarfinni taamaattunik pisariaqarpoq, pisortaqarfiit assigiinngitsut assersuutigalugu sillimmasiisarfinnut tunngasut, naalagaaffiup pinerluuteqarsimasunut taarsiiffiginninnissamut aalajangiisartui il.il. suleqatiginissaat, immikkut peqqussutikkut aalajangersaanngikkaluarluni. Tassami maannamut peqqussummi akilersuinissamut akilersugassallu isumakkeerneqarsinnaaneri pillugit malittarisassaqanngimmat.
Kiisalu kommuneni arlalinni, ilami qularnanngitsumik kommuneni tamani misilittagaqarfigi-neqarpoq imaluunniit misilittagaqarfigipilunneqarpoq utertitassanik ikiorsiigallartarneq. Taamaattumik malittarisassat erseqqissarneqarnissaat pisariaqarpoq. Tassami ilaatigut taamatut ikiorsiisoqartarmat, naak nalunngikkaluarlugu ikiorserneqartoq utertitsilluni akiliinissaminut periarfissaqanngikkaluartoq.
Ilisinermut atatillugu aningaasartuutinut tunngatillugu isumaqarpugut pissusissamisoortoq, toqusup pigisaanit imaluunniit ilaqutaasunit ilisinermut aningaasartuutit akilerneqarsinnaanngitsut pisortanit akilerneqartariaqartut. Soorunami tamatumani pisariaqarpoq kommuneqarfinni illerfissarsiuutileqatigiit, taamaattumik peqatigiiffeqarsimappat suleqatiginissaat.
Danmarkimi nunanilu allani pissutsinik ilaarsiinnanngikkaluarluniluunniit ineriartornermut ilaalluinnarpoq pisariaqarlunilu, toqusortatsinnik naggataamik qaniuinermi ajunngitsumik ingerlassinissaq. Taamaattumik illoqarfinni anginerni ilisinermut atatillugu, toqusunut angallassissutinik qamutinik peqalernissaq eqqarsaatinut ilaatinneqartariaqarpoq, naak tamanna Ataatsimiititaliarsuarmit isummerfigineqarsimanngikkaluartoq.
Sulilersitsiniaanermut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit, siuliani eqqartorneqartumut - tassa- lu piginnaanngorsaaqqinnermut atalluinnartoq. Taamaattumik siuliani oqaaseqaatikka inner-suussutigalugit ilanngullugu oqaatigisariaqarpoq sulilersitsiniaanermi imaluunniit piginnaan-ngorsaaqqinnermi, Ataatsimiititaliarsuup inassuteqarnera naapertorlugu, inuusuttut qaammatini pingasuni suliffissaqarsimanngitsut sulilerseqqinniarlugit, kommunet iliuuseqarnissaannik pisussaaffilerneqarnissaannut piumasaqaammut produktionsskoletut ittunik ilinniarfinnik pilersitsinissaq pingaaruteqarluinnartoq.
Tassami ullumikkut pissutsit suliffissaaleqinermut tunngasut, kommunet ilaanni qanoq ilu-ngersunartigisut tamatta nalunngilluinnarpavut. Aammalu suliffissaaruttartut tassaannaanngil- lat inuusuttut 15-iniik 24-nut ukiullit, kisiannili aamma 24-it sinnerlugit ukiullit eqqarsaatigineqartariaqarput, tassami 1997-imi suliffissaqartitsiniutinut suliffissaaleqinermik akiuniarnermut inuusuttut sulliviinut nunaqarfinnilu immikkut ittumik suliffissaqartitsiniutinut katillugit 45.553.000 koorunit immikkoortinneqarsimapput. Nalunngilarpullu maani tiimit atorlugit sulisitsisarneq kommunenut iluaqutaasaraluartoq, taamaattoq amerlanertigut suliffinnik ataa-vartunik pilersitsiffiuineq ajortoq.
Taamaattumik kommunet ullumikkutut inissisimatillugit suliffissaaleqisunullu annerusumik innersuussivissaqarnatik, qanoq ilillutik inuusuttoq qaammatini pingasuni suliffissaqarsiman-ngitsoq, suliffissaanik innersuutissavaat.
Tassami takornartaanngilaq ukiup ingerlanerani piffissap ilaani illoqarfiit ilaanni, assersuutiga-lugu Ilulissani, suliffissaaleqisut qaammatip ataatsip ingerlanerinnaani 400-t missaannik amerlassuseqalertarput. Taamaattumik naatsorsuilaarsinnaagaanni takuneqarsinnaassaaq kom-muneni suliffissaaleqiffiusuni, Ataatsimiititaliarsuup kommunenut pisussaaffiliiniarnermik i-nassuteqataa pissutsinut piviusunut naapertuutinngilluinnartoq.
Taamaammallu suliffissaaleqisut ilinniaqqiffissinnissaannik imaluunniit piginnaanngorsaqqif-figisinnaasaannik suliffissaaleqisunut sukkulluunniit innersuussutigineqarsinnaasunik, sulif-fissaaleqisunut pisussaaffiliisunik pilersitsinissaq pisariaqarpoq, suliffissaaleqisut aningaasanik agguaannarnagit sumilu tamaani tavatsiinnarnagit. Inuiaqatigiinni aningaasat taamaalillutik pisussaaffiliinertalimmik inerititaqarfiunerusumillu aatsaat atorluarneqassagaluarput.
Ineqarnermut tapiissutit pillugit Ataatsimiititaliarsuup eqqarsaatersuutai Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserpavut, tassami takusinnaagatsigu Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnitsin- ni meeqqanut tapiissutit pillugit peqqussutip allanngortinneqarnissaanut tunngatillugu, ineqar-nermut tapiissutit pillugit oqaaseqaatigisannut naapertuuttut.
Pensionisiallit pillugit Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut pensionisiallit matumani utoqqali-nersiutillit ilanngullugit pineqarunartut, Kisiannili tamarmik pensionisialinnik taajorneqarlutik, massa utoqqalinersiutillit pensionisiallillu assigiinngissuteqarlutillu immikkut isigineqartariaqaraluartut. Tassami pensionisiallit atorfiliunerusarmata, utoqqalinersiutillillu amerlanertigut aalisartutut piniartutut imaluunniit illumi ningiutut aammalu sulimik ilinniagaqarsimanatik sulisartuusimasunut ukiuisa qaffanneqarnissaat assersuutigalugu 60-niik 65-nut qaffaaneq inuiaqatigiinnut 24 mio. kr.-niniik 29 mio. kr.-nit missaannik sipaarutaasinnaanera piinnarlugu pingaarnerpaajusariaqanngilaq. Tassami taamatut qaffaassangaluaraanni illua tungaatigut aningaasartuutit allat qaffannissaat ilimagineqarpoq, soorlu annertussusileriikkanik ikiorsiissu- tit aammalu pisortanit ikiorsiissutit ineqarnermut tapiissutit il. il. amerleriartussaammata, taamaattumik utoqqarnut tunngatillugu sipaarniarnermik oqaluttarneq oqaluttuarneq taamaatittariaqarpoq.
Utoqqaat inummiik inummut peqqissuseq sapinngissuseq sulerusunnerlu tunngavigalugit suliunnaartarnissaannut ammatinneqartariaqarpoq, kisianni sipaarniarfiginagit atugaasa pitsaanerulersinneqarnissaat siunertarisariaqarpoq, soorlu isumaliutissiissutip aallaqqaataani imatut ilaatigut allaqqasoqartoq,issuaaneq aallartippoq: "Isumaginninnermik iluarsaaqqinnissamut isumaginninneq tamarmi iluarsaaffigineqassaaq, kisianni immikkut pingaartinneqassallutik utoqqarnut innarluutilinnullu atungassarititaasut pitsanngorsaavigineqarnissaat", issuaaneq naavoq.
Taamaattumik utoqqarnut innarluutilinnullu tunngatillugu sipaarniutigineqarsinnaasut salliu-inneqassappata, utoqqaat innarluutillillu qularnanngittumik inunnik isumaginninnermi iluar-artuusseqqinnissamut pitsaanerusumik atungassaqartinneqalissanasoralutik pissangallutik utaqqisut assorsuaq pakatsisinneqassapput. Taamaammat siusinnerusukkulli siunnersuutigisarlugillu saqqummiuttarsimasama ilaat aammaarlunga oqaatigissuakka, tassalu, utoqqaat inuiaqatigiinni qujassutissaqarfigeqaagut uagummi saperallaratta taakkua ingerlatsisuusimapput, taamaattumik suli ullumimut atukkamik pitsaanerulersinneqarnissaannik kissaatigisaat naammassine-arniarlik.
Akuersaarneqarsinnaanngilluinnarpormi utoqqaat ilaat imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutil- lit ilaat qaammammut 100 kr.-ni sinnilaarlugu imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutillip qaammammut 400 kr.-nit sinnilaarlugit pissarsitinneqartarmata, tassagooq nuliaat imaluunniit aap- paat suliffeqarmata. Aammalu suli utoqqaalluni imaluunniit sulisinnaajunnaarnersiutinik tigusartagaqarluni kamannarnerussagunarpoq, aningaasaminikasiit taamma annikitsigisut akileraaruserneqartarmata.
Aammalu utoqqaat utoqqalinersiutiminersuamik imaluunniit soraarnerussutisiaasa saniatigut isertitaqalaarsimanerat annerusumik periarfissinneqarniarli, tassami aningaasarsiat taama ikitsigisut utoqqaat imaluunniit innarluutillit malersorneqaatigisariaqanngilaat. Illua tungaatigulli imminut ikiornerulersinnaanerannut kinguneqaannartussaavoq.
Ilumoorpoq inuit utoqqalinerusaleriartuinnarput. Aammalu tamanna tunngavigalugu soraarne-russutisiaqartarnerup ukioqqortussutsikkut appaavigineqarnissaa, ullumikkut suliffissaaleqineq taama ajornartorsiutaatigitillugu annertutigitillugulu, maannakkut pisinnaanera apeqqusertariaqarpoq.
Siusinaarluni soraarnerussutisialinnut suliffinnik sulerulunnanngitsunik neqeroorsinnaasaria-qarnermut isuma ajunngilluinnarpoq tapersersortariaqarlunilu. Kisianni, pissutsit piviusut qiviassagaanni, suut suliffiit sulerulunnanngitsutut neqeroorutigineqartarsinnaappat? Tassami soorlu siuliani oqaatigereeringa suliffissaaleqisut amerlaqaat, taakkuami suleriniarpat? Taamaattumik kialuunniit takusinnaavaa ullumikkut pioreersut amigarput imaluunniit atorluarneqanngippallaarpaat?
Inummut tapit nunamut tamarmik assigiimmik atortinneqarariaqarput, taamaattumik ersarissumik malittarisassiortoqarnissaanik Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaa Kattusseqatigiinniit taperserparput.
Utoqqarnut isumassuinermut tunngatillugu Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai taperserpagut, aammali eqqaamasariaqarpoq utoqqaat tamarmik utoqqaat illuini najugaqanngitsut, sapinngi-samik sivisuumik nammineq angerlarsimaffimminni najungaqarusuttarmata, tamannalu inut- tut peqqinnarnerpaatut isigaarput. Taamaattumik suliassap tamatuma ilaa annertooq angerlarsimaffinni ikiorteqartarneq aqqutigalugu ingerlanneqartariaqarpoq. Tassami siusinnerusukkut angerlarsimaffinni ikiortinut pikkorissartitsinerit sivisunerit, tamatuminngalu nangeqqiinerit ingerlanneqartarsimagaluarput, kisiannili ukiut ingerlanerini tamanna atorneerukkiartuinnarsimalluni. Maannakkut angerlarsimaffinni ikiorteqarneq arlalitsigut toqqissisimananngitsumik ingerlanneqartarpoq, soorlu napparsimasoqartillugu ikiorti takkussinnaatinnagu taartaasoqartarpoq, arlalitsigut suliamik tamatuminnga misilittagaqanngitsumik, tamannalu utoqqaat innarluutillillu ippingiatuutigisarpaat. Assersutigalugulu utoqqaat innarluutillillu nakorsaatinik pisartangaqartinneqartarput pinngitsoorsinnaanngisaminnik. Tamakkulu aamma angerlarsimaffinni ikiortit ilisimasaqarfigisariaqarpaat. Taamaattumik ilinniartitsineq pikkorissaanerlu pisariaqarput.
Naatsumik oqaatigalugu utoqqaat innarluutillillu sullinneqarnerat annertuumik pitsanngorsarta-riaqarpoq, tamannalu sullissisut pikkorissartinnerisigut ilaatigut pisinnaavoq. Kommuunini- lu pikkorissaasunik atorfinitsitsisoqarnissaanut Ataatsimiititaliarsuup innersuussutaa inassuti-gisaanut tunngatillugu, Namminersornerullutik Oqartussat, aningaasaleeqataanissaminnut piareersimasariaqarpoq. Utoqqaat illuini allanilu utoqqaat najugaqarfiini siulersuisoqalernissaata imaluunniit siunnersortinik peqalersinnaanerup inassutigineqarnera isumaqatiginarpoq, taman-nalu utoqqaat assigiinngitsutigut periarfissaasa allilerneqarnerannik iluaqutaasumillu sunniu-teqarsinnaasutut periarfissiisussaammat.
Assersuutigalugu sammisassaqartitsinermut tunngasutigut, ineqarnermut sulisoqarnermullu il.il. tunngasunik ilusilersueqataasinnaanermut periarfisseeqataasussaavoq. Taamaattumik suliniu- tit taamaattut aamma aningaasatigut tapersersortariaqarput.
Ukiuni makkunani innarluutillit Danmarkimiittut nunatsinnut angerlartinneqarnissaat suliniu- tigineqarput, soorunami tamanna pisariaqarpoq. Kisianni innarluutillit eqqarsaatigalugit atuk-kamikkut suliniuteqarfigineqarnerat suli annikippallaarpoq, tassami innarluutilinnut periarfissa-ritinneqartut ataatsimut qiviassagaanni suunngilluinnartutut oqaatigisariaqarput. Tassami assersuutigalugu inissialiortiternermi kiisalu ulluinnarni inuit kikkullunniit ornissinnaasaasa, aamma innarluutilinnik, pingaartumik assakaasulinnik angallateqartunik orniguffigineqarsinnaasunngorlugit aaqqissuuttariaqarnerat, innarluutilinnullu naleqquttunngorsarnissaat pisariaqarlu-innarpoq. Soorluttaaq aamma Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaammini tamakku ilaatigut eqqartorai.
Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut pillugit Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassuugut. Oqartarpugut meeqqat siunissaraagut, taamaattumik meeqqanut inuusuttunullu atungarititaasut meeqqeriveqarnikkut, atuartitaanikkut ilinniartitaanikkut inuiaqatigiinni kinguaattoorutigut milliartinik arlalinnik naleqartut nassuerutigisariaqarpagut. Taamaattumik ullumikkut ajornar-torsiutaasut anigorniarlugit suliniuteqassagutta aningaasaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Maannakkut Naalakkersuisunit timmisartunut mittarferujussuit pingaarnerutinneqarput. Tassami illoqarfiit tulleriiaatiinnarlutik mittarfilerngusaapput, uffa massa meerartatta timikkut...
Oqalunnissamut piffissarititaasoq naavoq.
Ruth Heilmann, Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup Siulittaasua:
Isumaliutissiissummut saqqummiunneqartut partiinit tamaginnit annertuujupput aammalu ataatsimut isigalugu isumaqatiginninneq annertooq tamaginnit saqqummiunneqartoq qujassutigaara.
Siullermillu Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisup Benedikte Thorsteinnsonnip akissuteqarnermini, uangattaaq, suleqatigut sinnerlugit Naalakkersuisup qutsaviginninnera ilunngunartoq pillugu, qujaqaanga. Aammalu oqaatiginngitsoorusunnagu Naalakkersuisorlu qanimut suleqatigisimaneranut aamma uagut qujassuteqarusukkatta manna iluatsillugu. Tassami kaammattuineq suliniarnitsinni pisariaqartittagarput, Naalakkersuisorpalaartumik tunniuttarsimasaa, aamma uagut pinngitsoorsinnaasimanngilarput aammalu matuma suliap naammassinerani aammalu Inatsisartunut saqqummiunnerani piffissarititaasoq aamma qaangernagu, tassa piffissarititaasoq taanna pilersaarutaasoq uniornagu, saqqummiisinnaasimanitsinnut aamma taanna tunngaviit ilagisimammassuk.
Siumpt oqaaseqartuata Laannguaq Lyngep oqaaseqaatai pitsaasut aamma erseqqarissut erseq-qissaataasullu qujassuteqarfigaakka. Aamma ilaatigut saqqummiunneqartut pingaarutinut tunngassuteqartut sisamat utoqqarnut sullissineq, innarluutilinnut sullissineq, aammalu meeqqanik inuusuttunut tunngasut kiisalu nalinginnaasumik ikiorsiissutaasartunut tunngasut, aamma taamatut naatsukullakkuutaartumik erseqqarissumik qanoq isumaqataanerlutik Siumumiit oqaaseqarfigimmagu erseqqarilluinnartumik.
Utoqqaat atungarisamikkut pitsanngorsaavigineqarnissaannut tunngatillugu tassani tapiissu-taasartut kommuunimiit kommuunimut aasigiinngitsumik atortinneqartarnerat, utoqqarnik paatsuungatitsisarnerit tassa tassanngaannit pilersartut, aamma utoqqarnut toqqissisimajunnaartitsisarnernik nassataqartinneqartoq tassuunakkut nalimmassarneqarnissaa, tassa ataatsimoortumik assigiissumik nuna tamaat sineriak tamaat isigalugu ikiorsiissutit, malittarisassiuunneqar-nissaat aammalu aallaaveqartinneqarnissaat, minnerpaaffiliinissaq angissusiliinissaq eqqarsaa-tigalugu ataatsimoortumik malittarisassiornissaq, taanna aamma erseqqissaatigaa isumaqatigalugu. Qularnanngitsumik aamma utoqqarpassuit sinerissamiittut taanna utaqqivaat aaqqiiffigineqarnissaa. Taannalu Ataatsimiititaliarsuup eqqartuisarnermini pingaartissimasorujussuuaa utoqqaat salliutillugit siullermik aaqqiiffigineqarnissaat.
Una erseqqissaatigerusuppara tassa soorunami aningaasanik annertuunik malitseqarsinnaavoq. Kisiannilu aamma eqaallisaanikkut aningaasanik naleqarpallaanngikkaluartumik, soorlu uani isumaliutissiissummi eqikkaanermi kapitali 8-mi erseqqissarneqarsimasut. Tassaniimmata immikkoortunut sisamanut avinneqarlutik tassani oqaatigineqarmat pisariillisaaneq annertuumik suliarineqassasoq, tassa massakkut malittarisassaasut peqqussutaasut iluarsaateqqinneqarneri-sigut pisariillisaaneq aamma inunnut paasiuminartumik atugaqartitsinissaq, pisinnaatitaaffinnil-lu paasinninnerunissaq taanna erseqqissaatigineqassasoq. Tassa imaappoq, annertoorsuarnik aningaasanik taanna naleqartariaqarunanngilaq, tassami allaffissornikkut aamma suliaqartitatsinnik peqareerpugut, taakkualu aamma suliassaq ingerlassinnaassammassuk.
Kiisalu aamma maannakkut aaqqissuusseqqinneq aammalu ataqatigiissaarineq pitsaanerusumil-lu suleqatigiinneq, minnerunngitsumik isumaginnittoqarfiup aamma peqqinnissaqarfiup akornanni tassani aamma anguniagaavoq. Massakkut isumarput malillugu ungasippallaarujussuarmik immaqa qaninnerusumik suleqatigiissinnaanerput annertunerusumik aningaasanik naleqanngikkaluartumik aaqqissuunneqarsinnaammat. Kiisalu aamma soorunami massakkut iluarsaaqqin-nermi Ataatsimiititaliarsuup saqqummiussaani aningaasanik naleqartut naleqassamaartullu aamma soorunami oqaatigineqarput. Ataatsimiititaliarsuarmi eqqartuisarnitsinni siullermik aningaasartaqanngitsumik inuit isumaat naapertorluinnarlugu saqqummeerusuttarsimagaluar-pugut, kisiannilu soorunami taamaassinnaasimanngilaq. Kingunerisassai suussanersut aam- ma ilanngullugit piumasaqaataanerat naapertorlugu, maannakkut taamatut saqqummiunniarsi-mavagut, aammalumi ilanngussami takuneqarsinnaapput tassuunakkut ilaatigut aningaasatigut qanoq aaqqiisoqassappat malitseqarnissamut naatsorsuutaasimasut. Kisiannilu soorunami massakkut saqqummiutagut imaaliinnarlugit aalajangiiffiginissaat takorlooruminaappoq. Soor- lu oqartoqartoq aamma Siumuminngaanniit oqaaseqartup oqaatigigaa, KANUKOKA aammalu SIK allallu kattuffiit attuumassuteqartut suleqatigilluinnarlugit inatsisit inatsisiliassat suliassat suliareqqinneqarumaartut. Tassami suleqatigiinneq aamma ingerlaqqissaaq. Suleqatigiinneq pingaartissimaqaarput isumaliutissiissutip suliarineqarnerani isummat assigiinngitsuninngaanneersut innuttaasuninngaanneersut, Nunaqarfinnut aqutsisut, Kommunalbestyrelsit kiisalu aamma Kommuunini isumaginninnermik suliaqartut, soorlu ilaatigut aamma maani tusarnaartut ilisarisinnaavakka, aamma ataatsimiinnermi taamatut isumaliutissiissummut siunertamik anguniagaqarnermik aamma ilaatigut peqataasimasut aamma manna iluatsillugu taamaaliorsimanerat, aammalu soqutiginnillutik allagaqartarsimanerat iluatsillugu manna qujassuteqarfigerusuppak-ka.
Siumumi ataatsimut taamatut isumaqatiginninneq nuannaarutigeqaara aamma ingerlaqqinnissamut kaammattuutinik assigiinngitsunik saqqummiivoq. Kiisalu aamma maluginiarpara ukiumoortumik nalunaarusiortoqartalernissaanik soorlu peqqinnissaqarfik pillugu nalunaarummut assingusumik, taamatut ittumik kaammattuuteqarnerat aamma isumaqarpunga Ataatsimiititaliarsuup isumaqatigilluinnassagaa. Tassami suliniarnitsinni Ataatsimiititaliarsuarmi assigiinngitsunik naammattuugaqartarsimavugut ajornakusoortunik, tassa paasissutissanik erseqqarissunik pissarsiniartarnerput ajornakusoortarsimammat. Tassani assersuutigiinnarlugu suliffissaaleqisut naatsorsorneqartarnerat tamakkiisoq amigaatigisarsimavarput, nunaqarfinni annerusumik aamma nalunaarsuineq ersernerluttoq ullumimut ingerlatinneqartarsimasoq eqqarsaatigalugu.
Taamaattumik pingaartorujussuartut isumaaqarfiginarpoq maannamiit isumaginninnikkut politikkerput, meeqqat, inuusuttut, utoqqaat innarluutillit ikiorsiissutaallu eqqarsaatigalugit ataavartumik isummanik aammalu killiffimmik saqqummiisalernissarput - aamma uanga nammineq - pingaartorujussuartut isumaqarfigigakku.
Innarluutilinnut aamma pitsanngorsaatit marloqiusaasumik utaqqinarpallaartumillu sullinneqarneq taamaatillugu, nutaamik eqaatsumillu periuseqarlunilu sullissinermik aaqqiiniuteqartoqarnissaanik aamma kaammattuuteqarneq isumaqatiginarluinnarpoq. Tassuuna innarluutilinnut tunngasut annertuumik sammineqartarsimapput, aamma innarluutillit namminneq peqatigiiffii aamma peqataatillugit kiisalu aamma immikkut ittumik innarluutillit pillugit isumasioqatigiittoqarsimavoq, taamaalilluni isumaqarpugut tamakkiisumik aamma suliarilluagaasumik innarluutillit pillugit isumaliutissiissummik saqqummiisoqarsimasoq. Tassami ullumikkumut innarluutillit sullinneqarnerat nutaajusutut oqaatigineqarpoq arlalinnik, taannalu aamma paasinarluinnarpoq maannamut suliassat annertoqimmata piareersaatissallu annertoqimmata, iluameersumik innarluutilinnut sullissinissarput eqqarsaatigissagutsigu, pingaartumik aamma ilinniartitsinissaq pikkorissartitsinissaq taanna pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfiginarpoq. Minnerunngitsumillu innarluutilittut nalunaarsugaasimasut naapertuuttumik tapiiffigineqartarnerat Kommuuninut aammalu naatsorsuutigiuaannagassaagaluarluni, taakku tapiissutit taakkununnga innarluutilinnut bloktilskudit tunniunneqartut aamma taakkununnga sullissinermut pitsanngorsaanermut pinngitsoornani atorneqartariaqartassasut, iluamillu taakkua aqunneqartariaqarlutik.
Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut tassani eqqartornerani tamatigut pitsaaliuineq oqaatigi-neqartarpoq aamma uani partiit saqqummiinerminni aamma taanna pingaartillugu isumaqatiga-lugulu tamarmik assut soqutiginartunik tamakkiisumik tapersiillutik saqqummiipput, taman- na qujamasuutissaavoq. Soorunami pinaveersaartitsinermik suliaqarneq ullumikkumut ingerlasoq naammaginanngitsumik killiffeqarsimasutut oqaatigineqarpoq, aammalu pitsaanerusumik aaqqiinissaq eqaannerusumik, kiisalu minnerunngitsumik akisussaaffeqarfiit ataatsimut aqunneqalernissaannik isummat saqqummiunneqartut aamma taperserneqartut, isumaqarpunga kingusinnerusoq siunissarlu eqqarsaatigalugu tamanut akikinnerpaamik kinguneqarumaartoq, tassani qaammarsaaneq annertooq ingerlanniarneqartoq ataatsimoortorlu isumalluarnarmat.
Soorunami meeqqat akisussaaffigaat angajoqqaat, angajoqqaat tassaapput meeqqaminnut akisussaanerpaat soorunami aamma ilaqutariit tassani qanigisaasut aamma ilanngullutik. Kisianni taamaakkaluartoq pingaartorujussuartut Ataatsimiititaliarsuarmiit isumaqarfigivarput atuartitaanerup ilinniagaqartitaanerullu pitsaanerpaamik meeqqamut aammalu atorluaaneq tassani eqqarsaatigalugu paasitinneqassasoq meeraq atualinnginnerminiit atuartitaanerata qanoq pingaaruteqartigineranik. Tassani aamma angajoqqaat soorunami akisussaanerpaapput. Kingusinnerusoq meeqqamut eqqarsaatigalugu tassani meeraq qitiulluinnarluni sammineqarluni ilitsersorneqarluni kingusinnerusumullu aamma atorfeqalerumaarnissaanik qulakkeerivigineqarnissaa taanna pingaartorujussuartut isumaqarfiginarmat.
Uani meeqqap pisinnaatitaaffii aamma ilanngussami takuneqarsinnaapput, tassani pingaartorujussuartut Ataatsimiititaliarsuarmiit meeqqanut pisinnaatitaaffeqarneq meeqqamut paasitinniarneqarnissaa pingaartorujussuartut isumaqarfigisarsimavarput, aammalu maannaminngaanniit suli pingaarnerusunngorlugu saqqummiunneqartarnissaa suliassatut annertuutut isigaarput. Tassani soorunami kattuffiit suliniaqatigiiffiillu SORLAK-kutut ittut aamma ikiortigalugit suliap ingerlateqqinneqarnissaa taanna neriulluarfigaarput.
Atassummiit Jakob Sivertsen-ip aamma Ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortaasup aamma tapersiutai erseqqissaataalu erseqqarissut qujassutigeqaakka. Tassani Atassumminngaanniit oqaatigineqartut aammalu eqqaamavara Ataatsimiititaliarsuaq pilersinneqarmat taamanikkut suliassanik aamma annertuunik isumaliutigeqqusanik aamma taamanikkut oqaaseqarlutik tunniutaqarnikuummata.
Uani suliffissaaleqisut sulilersitsiniarluni suliniutinik aallartisaanissat Kommuuninut pisussaaffinngortinneqarnissaat Atassummiit aamma isumaqatiginartinneqarput. Isumaqarpungali aamma taanna suliassaq annertoorujussuusoq, tassami anersaaruluutigineqarpoq suliffissaaleqisut amerlanerujussui aammalu ukiorpassuarni suliffissaaleqisarsimasut allaat suliartornissaminnut immaqa kisillutik aamma angerlarsimaannalersimasut. Tamakkua eqqarsaatigalugit kingusinaartinnani iliuuseqartarnissaq isumaliutissiissummi taanna anguniagarput, qaammatini pingasuni suliffissaaleqisup ingerlareersimanerani sammineqartarnissaa tassani eqqarsaatigalugu.
Aammalu uani oqaatigineqarpoq ikiorsiissutinut tunngatillugu ataasiinnarmik periuseqarluni ikiorsiisarneq ilaatigut tassani apeqquserneqartoq, uani soorunami SIK tassaammat annertussusileriikkanik ikiorsiissutinik pilersitsisuusimasoq aamma ingerlatsinermini peqatigiiffeqarnerminut tunngasumik isumaqatigiinniarnermi atatillugu pissarsiarisimasaannik. Taanna soorunami Ataatsimiititaliarsuarmi aamma eqqartortarsimavarput SIK aallartitaasut kattuffii peqatigiiffii ataatsimeeqatigisarneranni aamma tamatigut aallartitaqartarput, aammalu taanna sammineqartillugu uummarissaartumik oqallinneqartarpoq pingaartumik KNAPK SIK-llu akunneranni. Eqqaamavara aamma ataatsimik taamatut oqalliseqarnermi peqataasut imminnut suleqatigiinnissaminnik assut kissaateqartut malunnarmat, tassami maannakkutut ikiorsiisarnerup immaqa avissaartikannerlugillusooq taamatut inissitsitaasimanera taakkununnga tussimavoq, aammalu malunnartumik tamarmik kissaatigaat arlaannik aaqqiissuteqassasoq imminnut qaninnerusumik suleqatigiinnissaat anguniarlugu.
Soorunami uani saqqummiunneqartoq aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit eqqarsaa-tigalugit taakku pineqartut tamarmik peqataatillugit suliassap naammaginartumik tamanut inerneqarnissaa anguniarlugu suleqatigineqarnissaat, taanna tamatta kissaatigivarput.
Atassummiit tapersiutit qujassutigaavut aammalu suleqataajumassusertik uani aamma nittar-saataat, soorunami Inunnik Isumaginninnermut Inatsisartut ataatsimiititaliaani uani ilaatigut innersuunneqarmat tassunga suleqataanissaanik aamma uanga neriuuteqarfigaakka.
Inuit Ataqatigiit sinnerlugu Lars Sĝrensen aamma Ataatsimiititaliarsuami ilaasortaasup saq-qummiutai aamma ilaatigut nutaajuinngikkaluarlutik, soorunami nutaartaqarput. Aamma malunnarpoq partiit allat isumaliutissiissummi naatsorsuutiginngilarput aamma tamakkiisumik isummat naammassillugit massakkut saqqummiunneqartoq, soorunami ullormiit ullormut eqqarsaatit inummiit inummut nutaanngorartuartuupput, tamakkulu aamma malersorniartassavagut. Tassani aamma takusinnaavara IA taamatut ilaatigut saqqummiinermini isumassanik tunisisoq.
Aammalu aningaasalersueriaatsit eqqarsaatigalugit kommunit peqatigalugit soorunami isumaqatigiinniarnerit aallaavigalugit inatsisiliornermi periusaasoq massakkut, periusaalersimavoq inatsisiliunnginnermi aningaasaliisussat isumaqatigiinniartarlutik. Taanna aamma periuseq atorneqassasoq naatsorsuutiginarluinnarpoq, avaqqunneqarsinnaananilu.
Oqaaseqarfigerusunnaraluaqaat, kisianni piffissaq massakkut sivikippoq, tassa ulloq ataaseq. Tassa annertuumik sammineqaqqittussaassapput ataatsimiititaliami aammalu Inatsisartuni, malittarineqassallutik inatsisit piusunngortinneqarnissaasa tungaannut.
Bjarne-p Akullerninngaanniit aamma nersualaarinninneq tunniutaa, naak tamakkiisuunngikkaluartoq, qujassutigaara. Uani ilaatigut ikiorsiissutinut tunngatillugu kattuffiit suleqatigalugit aaqqiinissaq kaamattuutigaa. Aammalu annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pigiinnarneqarallarnissaannik, tassa kattuffiit allat tamaasa periarfissillugit, taamatut paasisoraara oqaaseqaataani. Aammalu illua tungaatigut massakkut saqqummiunneqartoq aamma tapersersinnaallugu isumaq taanna aamma oqaatigalugu. Taamaattumik suli suliassarpassuaqarpoq isumaliutissiissutip malitsigisaanik. Oqartarpugut tamarmik iluarisaannik iliorneq ajornartoq, kisiannilu annertunerpaamik soorunami anguniassavarput, tamarmik iluarisaannik iliornissaq, naak ajornartaraluaqisoq.
Utoqqarnik sullissinermi aamma uani pikkorissaasut ilinniarsimasut amigaataanerat annertooq aamma Ataatsimiititaliarsuup ilisimaaraa, kisiannilu soorunami taamaattunik peqarfinni maluginiagassaavoq qanoq utoqqarnut pitsaatigisumik aammalu siunnersuilluarnerup utoqqarnut toqqissisimasunngortitsisarnera. Utoqqarnuinnaanngitsoq innarluutilinnut qanoq pingaaruteqartigissusia taanna maluginiarsimavarput, taamaattumik sapinngisaq tamaat taamaattunik ilinniarsimasunik ilinniartitsisoqarnissaa kaammattuutitta ilassilluarneqarnera aammalu paasilluarneqarnera qujassutigaara partiinut tamanut.
Uani aamma pitsaaliuineq eqqarsaatigalugu, tassa ilaatigut pinaveersaartitsineq oqaaseq atorneqartoq Ataatsimiititaliarsuup apeqqusertarpaa, tassa inuuneq tamaat nuannersunnguit tamaasa pinaveersaarsinnaagunannginnatsigit, pitsaaliuineq taanna oqaaseq atorusunnerusarparput. Immaqalu allamik oqaatsimik nassaarsinnaanngikkutta taanna massakkumut atorneqarnera ajunngitsumik isumaqarfigalutigu.
Uani SSPK-imi Akulliit oqaatigisaanni suleqatigiinneq salliusunut ilanngunneqaannarani annertusartariaqarpoq, tassa taanna aamma uagut ataatsimiititaliarsuarmi isumaraarput. Sakkortusaarneqartariaqarpoq, tassunga suliat aammalu ataqatigiissunngortinneqarlutik.
Naggataatigut Kattusseqatigiit uggornaraluartumik allagaqaaterpassuani naanngitsoorai qujassuteqarfigaara aamma amerlanerpaatigut tapersiinera ilaatigut uani oqaatigisaa sulerulunnanngitsut neqeroorutaasinnaappat, taanna apeqqusilaarlugu naak isumaat tapersersoraluarlugu. Isumaqarpugut amerlaqaat suliamik naammassisaqarusukkaluarlutik ilaatigut angerlarsimaannalersimasut, taanna eqqarsaat kikkunnut angerlarsimaannalersimasunut aammalu affaannarmik immaqa sulisinnaalersimasunut naak suli sulerusukkaluarlutik, taanna tunngavoq pingaartorujussuartut Ataatsimiititaliarsuup isumaqarfigisaa, inuk nuannaarluni suliartorfissaminut naak sivikikka-luami ornigussinnaaleruni inummut pilluaammik tunniussaqarsinnaanera, imaluunniit nammineq angerlarsimaffinnguami arlaannik akisussaaffimmik tunineqalaarnikkut aamma qiimmassaataasinnaasoq. Sorpassuit tassani tikinneqarsinnaagaluarput taamatut naatsunnguamik oqaaseqarfigilaarpara.
Annertunerusumik oqaaseqarusunnaraluartoq aamma allat inissaqarniassammata tassunga killippunga.
Benedikte Thorsteinsson, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq, nuannaarutigaara isumaliutissiissut taanna paasisinnaagakku oqaaseqartut naapertorlugit annertuumik isumaqataaffigineqartoq, tassami innersuussutai tamangajammik assigiimmik pingaartinneqarput imaluunniit isumaqataaffigineqarput, naak oqaatigisinnaagaluarlugu ilaatigut allaalaartumik siunnersuuteqartarmata. Kisianni ataatsimut isigalugu uanga nalilerusuppara innersuussutigineqartut qujarunneqarlutik tiguneqartut. Nutaanik siunnersuuteqartoqarpoq, uagutsinnut naalakkersuisoqarfimmut aamma nuannerpoq suleriaqqinnissatsinnut ersarissunik oqariartuuteqarfigineqaratta.
Soorunami tupinnanngilaq maannakkorpiaq tulleriiaareqqissaarnissaq oqaatigissallugu immaqa siusippallaarpoq, tassami isumaliutissiissut annertoqaaq, isummanik imaqarpoq suli naatsorsuinerit annertuut pinngimmata aamma Inatsisartunut piumasarissallugu tunuarsimaarfigaara massakkorpiaq tulleriiaarisoqarnissaa. Kisianni suleriaqqinnissatsinnut sakkussaqarsorilerpugut ukulu siunnersuutit piviunngortikkiartuaarnissaannut, ukiamut saqqummiusseqqinnissarput naatsorsuutigillinnarparput, tassami oqaatigeriikkattuut siunnersuutit kaammattuutit innersuussutit ilaatigut aningaasarpassuarnik kinguneqartussaapput, taakkulu aningaasalersornissaat aamma imaannaanngitsuussalluni ilaatigut ullumikkornit allaanerusumik aaqqiisoqarsinnaanera takor-loorsinnaassagutsigu. Taakkulu allannguutaasinnaasut ilimagilluinnarpara aamma Inatsisartuni sivisuumik oqaluuserineqartarumaartut saqqummiunneqarnerini. Tassa imaakkami aningaasartuuteqarneruneq soorunami aamma allatigut sipaarniarnernik ilaqartussaassammat.
Aamma aningaasaliisussat kikkuussanersut qanorlu annertutigisumik pilliuteqassanersut soorunami tassani aamma suliassaq annertuvoq, Namminersornerullutik Oqartussat kommuunillu akornanni isumaqatigiinniarnissat tassaniimmata. Nutaamik suliassanik agguataarinissaq taavalu aamma aningaasatigut qanoq taakku suliakkiissutit oqimaaqatigiissaarnissaat agguaaffigineqarnissaallu taanna aamma isumaqatigiinniutissaavoq annertooq.
Taassuma saniatigut suliniaqatigiiffiit kattuffiillu aamma suleqatigeqqinnissaat qanimut aamma neriorsuutigisinnaavara.
Siunnersuutigerusuppara ukiamut suut qanorlu tulleriiaarneqassanersut saqqummiutissagivut. Paasilluarpara massakkut piumaffigineqassagutta ukiamut soorlu assersuutigalugu utoqqarnut tunngasut, utoqqarnut pitsannguutissat saqqummiussinnaassagutsigit, taanna uanga aamma nammineerlunga akuerissavara naammassiniarsarissallugulu. Tassami oqallinnermi paasisorigakku taakkua siulliunneqassasut.
Taava ukiamut saqqummeeqqinnissatsinnut tunngatillugu piffissat suut siunissami ukiuni tulliuttuni pilersaarusiornermut atorneqassanersut, taavalu tulleriiaarinissat peqqussutissatut siunnersuutit immaqa siusippallaarpoq oqassalluni qaqugorpiaq saqqummiunneqassanersut, kisianni ilai neriuutigaara ukiamut saqqummiunneqarsinnaassasut, ilaallu immaqa 98-imi Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuummut ilanngunneqarsinnaassallutik.
Aningaasat suminngaaniit aaneqarnissaannut tunngatillugu, aamma eqqaanngitsoorusunngilara arlalinnit aamma oqaatigineqartoq, soraarnerussutisiaqalernermi aningaasaateqarfik tamakkiisoq imaluunniit qanoq ililluni aaqqinneqarsinnaanersoq suullu taassuma aaqqiinerup kingunerisinnaassanerai taavalu aamma suliffissaaleqisoqartillugu aningaasaateqarfimmik pilersitsisinnaaneq taanna aamma uagut tungitsinninngaaniit misissorusupparput. Tassami suliffissaaleqisoqartillugu ukua tunniunneqartartut piinnarnagit aamma siunissami qanoq suliffissaaleqisoqartillugu aningaasat tassani atorneqartussat qanoq ilillugit aassanerigut aamma ilanngullugu naatsorsorneqassasoq.
Nuannaarutigaara aamma siunnersuutigineqarmat paasissutissanik annertunerusunik piumasaqartoqarnera tunngavigalugu pimoorullugu suliassaq taanna ingerlanneqassasoq. Tassa ullumikkorniit pitsaanerusumik nalunaarsueriaatsit taakku aamma eqqaamaqqussavara aningaasaliinissamut eqqaamaneqassammata, tassami taamatut pisussaaffinnik, suliassanillu annertunerusunik soorunami tunineqarutta aamma naatsorsuutigisariaqarpoq taakkua aningaasartaqarnissaat. Nalunnginnakku Naatsorsueqqissaatarfimmi nukiit pigineqartut killeqartut tassanilu aamma tulleriiaarisariaqartarlutik suut naatsorsorneqassanersut eqqarsaatigalugit.
Annertunerusumik oqaaseqarnanga oqaaserineqarsimasunut qujaqqippunga neriullungalu siunnersuutiga ukiamut ersarinnerusunik saqqummiinissarput taanna akuerineqassasoq ilanngullugu.
Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:
Tassa Inunnik Isumaginninnermut naalakkersuisup akissutaanut ilassuteqalaarusuppunga marlussuit eqqarsaatigalugit, tassami paasinarpoq Ataatsimiititaliarsuarmiit aammalu maani oqaaseqartuninngaaniit pitsaaliuinermut suliniutit annertuumik pingaartinneqartut. Pitsaaliui-nermi suliniutit sammineqarnerujartortut ilaatigut iluarisimaarneqarluni oqaatigineqarpoq. Aammali ataasiarani saqqummiunneqartarsimavoq inimi maani aammalu pitsaaliuinermi siunnersuisoqatigiinniit, pisariaqartoq suliniutit ataqatigiissaarluarnissaat. Taamaaliornikkut suliniutit sunniutaallu ersarinnerulerseqqullugit.
Naalakkersuisuni paasilluarparput isumaqatigalugulu suliniutit ataqatigiissaarluartariaqartut, taamaammat naalakkersuisoqarfiit arlariit tamanna qaammatini arlariinni kingullerni isumasio-qatigiissutigisarsimavaat. Ataatsimiinnermilu matumani Inatsisartut isummerfigisassaasa ilagaat Paarisap pilerseqqinnissaanut aqqutissiuussinissaq. Paarisap pilerseqqikkusunneranut naalakkersuisuni anguniarneqarpoq pitsaaliuinermi suliniutit taariikkattut ataqatigiissaarnissaat, tassani eqqarsaatigineqarluni sumiiffinni ataasiakkaani tassa Kommunini, illoqarfinni nunaqarfinnilu suliniutit pingaartitallu, tassanilu aamma peqatigiiffiit nammineq piumassusertik tunngavigalu-gu suliniuteqartut peqatigigalugit pingaartinneqartut suliniutit tassanngaaniillu aamma pitsaaliuinermut siunnersuisoqatigiit nuna tamakkerlugu eqqarsaatigalugu pingaartitaat suliniutigeqqusaallu. Tassanngaaniillu aamma naalakkersuinermut qitiusumik ingerlatsinermi suliniutit taamaalilluni qitiusuminngaaniit sullitat ataasiakkaat tikillugit suliniutit sapinngisamik ataqatigiissumik erseqqarissumillu ingerlanneqalernissaat anguniarneqarluni.
Suliaq ilusilersorluagassaavoq aammalu siusinnerusukkut misilitakkat ilinniutigisariaqarlutik, taamaammat suliami uani pingaartorujussuusussaavoq Namminersornerullutik Oqartussat, Naalakkersuisut aammalu kommunit KANUKOKA aqqutigalugu suleqatigiilluarnissaat. Su-leqatigiinneq tamanna piffissami matumanerpiaq kommunit ilaanni pitsaaliuinermut siunnersortinik atorfinititsinissaq eqqarsaatigalugu suleqatigiinneq pitsaasumik ingerlasoq oqaatigisinnaavara KANUKOKA-p Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni. Tassani malunnarluni KANUKOKA-iminngaaniit Namminersornerullutik Oqartussaninngaaniillu pingaartinneqartoq suleqatigiissutigineqarusullunilu.
Aatsaat ataqatigiissaarilluarnikkut aammalu kommunit Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigiilluarnerisigut inuit tikillugit peqatigitillugillu sulineq kimeqarluartoq ingerlanneqarsinnaassaaq. Soorunalimi tassunga suliniarnissamut apeqqutaassaaq aamma maani Inatsisartut suleriarnissamut suut periarfissarititaassanersut aalajangiussaqarnissat.
Aappaattut tikilaarusutara tassavoq tarnimikkut nappaatillit imaluunniit ajuutillit pitsaanerusumik sullinneqarnerunissaat pillugu ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaaniit apeqqutigineqarpoq tarnit pissusaannik immikkut ilisimasalinnik Kommunini tamani atorfinititsinissamut siunnersuutertik sumut killinnersoq. Taanna immikkut uanga immikkut akissuteqarfigissanngilara tassa paasitinneqarnera naapertorlugu apeqqut taannarpiaq Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamut oqaluuserisassanngorlugu ingerlatinneqarsimammat. Kisiannili uanga eqqaasitsissutigiinnalaarusuppara aamma sinerissami tarnimikkut ajuutillit nappaatillillu pitsaanerusumik sullin-neqarnissaat anguniarlugu Peqqinnissaqarfiup iluani suleqatigiissitamik immikkut aamma pilersitsisimagatta, tassani suliaqartut assigiinngitsut attuumassuteqartut peqatigalugit. Tassani nunatsinni tarnimikkut nappaatillit tamakkiinerusumik sullinneqarnissaat eqqarsaatigalugu suliniutit ingerlanneqartut iluini immikkut aamma taanna ataatsimiititaliuullugu sulissutigine-qarmat, naatsorsuutigalutigulu taanna upernaakkut 1998-imi Inatsisartut ataatsimiinnissaanni aamma isumaliutissiissummik saqqummiussaqarumaartoq.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Uangattaaq Ineqarnermut Naalakkersuisutut oqaatigilaarusuppara partiit aammalu kattusseqatigiit oqariartuutaat kissaataallu assigiinngitsut paasilluarakkit. Erseqqipput suliarujussuaq maannakkut tunniunneqarpoq taamaattumik sulisimasut Ataatsimiititaliarsuarmi isumaqarpunga nersortariaqartut naammagisimaarnarpoq. Taamatut oqarninni tunngavigaara 9. marts 1995-imi unnuakkut Siumukkut Atassutikkullu naalakkersuisooqatigiinniarlutik isumaqatigiinniarneran- ni pingaartorujussuartut taanna qulequtaq isigineqarmat illuatungeriinnit, taamaattumillu Ataatsimiititaliarsuarmik pilersitsinissaq siunnerfigineqarluni taamani ullup taamaalinerani. Maannakkut inerneq naamagisimaarnartoq saqqummerpoq, tamanna nuannaarutigaara.
Aamma pingaartutut taarusuppara partiit Kattusseqatigiillu saqqummiutaat pingaartumik utoqqaat illoqarniarnerannut inissaqarniarnerannut tunngasut aammalu innarluutillit atugaasa pitsanngorsarneqarnissaannik aammalu sanaartornermi pilersaarusiornermilu taakkua eqqarsaatigineqarnissaannik Ataatsimiititaliarsuup eqqartorsimasaa partiinit tamanit tapersersorneqartoq. Taanna uagut pisussaassaagut aamma ingerlateqqissallugu aamma timitalerniassallugulu.
Taassuma saniatigut maani nikorfanera iluatsillu oqaatigilaarusuppara ilaatigummi aamma Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisunut kaammattuutaat ilaat ataaseq oqaaseqarfigilaarusullugu. Tassalu Inuit Ataqatigiit saqqummiussaanni qupperneq 4-imi titarnertaami allermi allassimasoq ilaatigut imatut iluseqarluni, tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit takorloorneqartoq, immikkoortortat arfinillit Naalakkersuisut ukiap tungaanut suliniarnermi naammassiniassagaat. Soorlu utoqqarnut sammisassaqartitsineq sullissinerup ataqatigiissaarneqarnissaa Kommuunit napparsimmaveqarfiillu akornanni utoqqarnik sullissinerup kajuminnarnerulernissaa pensionisiat aningaasartaasa amerlassusiat utoqqaat illuinik nutaanik aaqqissuussinissaq, 63-nik ukioqalernermi pensionisiaqartalernerup eqaatsumik aaqqinneqarnissaa kiisalu utoqqartatta pisartakkamik saniatigut isertitsisinnaanissaasa utoqqalinersiaasa akilerneqartarnerinut sunniutigisartagaasa naliliiffigineqarnissaat il.il.
Kissaaterparujorujussuupput assorujussuaq annertuut assut imartuut ilarpaalussui Ataatsi-miititaliarsuup saqqummiussaani ersereerput, kisianni ukiamut Naalakkersuisut imaaliallaannaq oqaaseqarfigeriinngisamik kasernissaat tunuarsimaarfigalugu oqaatigeriissavara. Suliassat assi-giinngitsut annertoorujorujussuupput immikkoortuni tassani arfinilinni issuakkakka. Kisianni soorunami taamaakkaluartoq pingaaruteqarput tamarmik aammalu aaqqinniartariaqarlutik. Qaammatip ataatsip marlulluunniit akornanni tamaasa qulaarlugit ukiamut saqqummernissaat saqqummersinniarnissaallu maannangaaq ajornakusoortutut nalilerpara, kisiannili taamaakkaluartoq sulineq ingerlasariaqarpoq. Oqaaseqarfiginngippanuna qilertooqinagatta ukiamullu angusaqanngitsoorluta, taamaattumik maannangaaq taanna erseqqissumik taajumaginga. Kissaatit annertoqaat naammassiniartariaqarput ilai ukiaru ilai sapinngisamik piaartumik taanna ilimanarneruvoq pissuserissaartumik oqaaseqarfigissagaanni, qujanaq.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Iluarsaaqqinneq innuttaasut akornanni iluarsaaqqinnermik oqalukkaangatta oqaatsip isumaa ilisimasariaqarparput. Iluarsaaqqinneq pisariaqartutut 1990-ikkut aallartinngikkallarmatali inunnik isumaginninnermut tunngasunik iluarsaaqqinnissamik malittarisassallu assigiinngitsut siamasissorujussuit ilaatigut imminnut assortuutilersimasut pilersiortorneqarsimasut, saliivigineqarnissaat siunnerfigalugu oqaluuserineqarsimavoq. Massakkullu namminersornerulernerup kingorna inunnik isumaginninnermi isumaliutissiissusiat angisuut aappaat ullumikkut saqqummiunneqarpoq.
Naleqqussarneqartariaqalersimaneq naleqqussaasariaqalersimaneq pisariaqalersimavoq pisariillisaanissaq pisariaqalersimavoq, taamaattumik Inuit Ataqatigiinninngaanniit immikkoortut taakkarsukkagut meeqqat inuusuttuaqqat inuusuttullu ineriartornerminni uiguleriiaartumik najoqqutassaqarluni ingerlatsivigineqarnissaat pingaaruteqartoq, soorunami Naalakkersuisunut siulittaasup oqarneratuut merserusuutigineqarpoq taama suliassat angitigisut suliakkersuutigineqarmata. Iluarsaaqqinnermili isumaliutissiissut naammanngilaq saqqummiunneqaruni, timitalersornissaa innuttaasullu isumalluarnerat sulisut isumalluarnerat timitalersuivigineqassappat allatut ajornaqaaq unnuaruullutaluunniit suliarissagaluarutsigit piareersimaffigisariaqarpagut.
Pitsaaliuinermut tunngatillugu Inuit Ataqatigiit pingaartipparput suunuku pitsaaliorneqarnissaat isumagigivut. Ilisimasariaqarpagut pitsaaliuinermik oqalukkaangatta suut pinerlutigit aamma ilisimasariaqarparput pitsaaliuinermik paasisitsiniaanermillu suliaqarnerup kingunerisarmagu suliniutissat nutaat takkunnerat qulaajaavigineqarnerat, tamakku piareersimaffigissavagut Iluarsaaqqinnermik Ataatsimiititaliarsuup sulinera kinguneqartissagutsigu, isumalluarfigineqarneralu pakatsinermik nassataqartissanngikkutsigu.
Kommuunit pingaarnertut suleqatissatut pingaaruteqarpoq paaseqatiginissaat Kommuunit inatsisiliatta atortinnerini ulluinnarni ingerlatsisuupput annertunerpaamik, Kommuunini sulisut tassaapput Inatsisartut inatsisiliaannik annertuumik atuutsitsisussat. Pisussaaffiit ersarissarneqartariaqarput suunuku Namminersornerullutik Oqartussat pisussaaffigigigut suunuku Kommuunit pisussaaffigigaat. Tamakkuuppummi siunnerfigineqartussatut ilaatigut oqaatigineqartut ilaatigut kiap suna pisussaaffigineraa paatsiveerussutaalluni innuttaasunut kinguneqarnerluttarnera pinaveersaartariaqarmat.
Tapiissutit eqqarsaatigalugit ineqarnernut, meeqqanut tapiissutit ullumikkut 31 mio. kr.-nit missaani ukiumut aningaasartaqartut kikkunnilluunniit meeralinnik pineqarsinnaapput qinnutigineqanngikkaluarlutik. Taassuma saniatigut boligsikrinngimik pisartagaqarnermut 60 %-ti Kommuuninit akilerneqartarpoq Namminersornerullutik Oqartussanit 40 %-ti akilerneqartartoq ullumikkut 1997-mut Namminersornerullutik Oqartussanut 28 mio. kr.-nit missaani aningaasartaqarpoq, tassa imaappoq Kommuunit boligsikrinngimut tunniuttagaat ilanngutissagaanni 100 mio. kr.-nit angullugit aningaasat pineqartut massakkut eqqartorpagut. Taakkulu ilaatigut Naalakkersuisooqatigiinnit paasineqarlutik massakkut paasineqariartorlutik pisariaqartitsinerusunut annertunerusumik iluaqutaanissaannik siunnerfeqarneq suliassat nukinginnartut ilagissagaat Inuit Ataqatigiinninngaanniit isumaqarpugut.
Kiisalu sapinngisaq tamaat innuttaasugut nammineq napatissinnaanerput siunnerfiusariaqarpoq, nammineq napatissinnaaneq tassaavoq inuttut pisussaaffitta anginerpaat pingaarnerpaallu ilaat.
Isumaginninnermik pisariaqartitsineq pisariaqarfiatigut pitsaanerpaatinniartariaqarpoq, kisiannili sapinngisamik annikinnerpaaffissaaniitinniartariaqarluni. Taamaattumik tassunga atatillugu Kommuunini paasiniaanitsinni Inuit Ataqatigiinninngaaniit ilaanni paasisarput, siusinaarlutik pisartagaqalersartut nunatsinni amerliartornerat maluginiarneqarsimavoq tamanna akuersaarneqaannarsinnaanngilaq. Innuttaqativut innuttaasutulli allatut suliffinnut suliffeqarnernut massakkut unitsiinnarneqartarput inuusuttunut allaat, siusinaartumik pisartagaqalernerat tuppallersaatigalugu tamanna akuerineqarsinnaanngilaq.
Kiisalu ullumikkut maaji 26-eraat Inatsisartullu tulliani ataatsimiinnissaat septemberip qiteqqutereernerani qularnanngilaq pisussaasoq eqqoriarneqarsinnaavoq. Taamaattumik Naalakkersuisunut siulittaasuugallartup oqarneratuut qaammatip ataatsip qaammatit marlulluunniit piffissaqarfiginissaa Inuit Ataqatigiinninngaanniit kissaatigisatta tupigikulupparput Naalakkersuisut taama sivisutigisumik feeriassamaarnerat arajutsisimagatsigu.
Naggataatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatiginngitsuussanngilarput soorunami innuttaasut isumagineqarnermikkut pitsanngorsaavigineqarnissaat eqqartoratsigu innuttaasut atugaat eq-qartorpagut, matumanili puijussanngilarput isumaginninnermik sulisut nunatsinni tamarmi isumaginninnermik allaffeqafinni, meeqqerivinni, meeqqat inuusuttut innarluutillit utoqqaallu angerlarsimaffiini, ullumikkut sulinitsinni isumaliutissiissusiornermilu taakkua atungaasa ersarissarnissaat pitsaanerpaamillu sullissinissaat aamma anguniaratsigu, taakkua puijussanngilagut taakkuuppummi inuiaqatigiinni suliassanik annertuunik pisarioqisunillu nukissornaqisunillu ilaatigullu ersariinnartuunngitsunik najoqqutassaqarlutik suliniarsarisut sullissisut ilungersorlutik, taakkuupput aamma isumaliutissiissusiornermi tamatumalu kingorna timitalersuinerni sulinerini oqilisaanniagassagut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinni oqaluttorput ilumoortumik oqarpoq oqaq kisiat pinnagu timitalersuineq naalakkersuinikkut sulinitsinni tunulliunnaveersaartariaqarparput aamma isumaginninnermut apeqqutini.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Siullermik oqaaserisama
oqaaseqarfigineqarneri qujassutigaakka. Socialreformkommissionip siulittaasua
isumaqatigivippara taaguutip pinaveersaartitsinerup nangaanartoqartinneranut,
tassami nalinginnarmik uagut oqaatigisariaqarparput pinerlunniakujunnermik
pinaveersaartitsineq. Kisianni allanik aamma taaguutaasinnaasunik peqassaaq
soorlu oqaatigereeriga. Aamma kisianni soorlu atorneqarsinnaassagaluartoq
isumaalliornaveersaartitsineq taanna nalilerumaarparsi.
Kisianni oqaaserisanni oqaatsima ilaasa
tikinneqanngitsut ilaat uterfigeqqilaaginnarusukkigaana. Erseqqinnerusumik
nassuiaasoqarnissaanik kissaateqarama, tassa pisortanut ikiorsiissutit
akileraaruteqaataasunngornissaannik erseqqinnerusumik nassuiarnissaa
kissaatiginartikkakku. Tassani uagut tungitsinniit isigalugu
isumaqaqqajaanarmat tamanna aningaasat pisartakkat qaffanneqarnerannik
kinguneqaannassasoq, Kommuunillu akornanni naligiissaarinermut
pe-qataaginnarluni. Taanna oqaasissaqarfigineqarsinnaanersoq
ujartulaaginnarlugu.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersisoq:
Sivitsorsaanianngilanga naatsunnguamik tassaana IA-minngaanik Josef Tuusi Motzfeldtip oqaaseqarnera oqaaseqarfigilaarniaringa ilaatigut immaqa pasillerpasimmat nipimigut feeriassamaartugut. Naagga taamaanngivippoq ilimasaarutiga uaniippoq kissaatit imaqqortuut IA-mi saqqummiunneqartut immikkoortortakullassuit arfinillit, taakkunanngaanniit Kommuunit attavigineqassapput, taakkunanngaanniit napparsimmaveqarfiit attavigineqassapput, taakkunan-ngaanniit KANUKOKA attavigineqassaaq tassa IA-p kissaatai. Taassuma saniatigut naalakkersuisoqarfiit assigiinngitsut ineqarnermut, inunnik isumaginninnermut immaqalu napparsimmaveqarfimmut. Tamakkua periarpata taava piffissaq oqaatigisara qaammat ataatsiminngaanniit marluk tungaanut eqqorpoq peqqutigalugu ilisimatinneqarnerput tunngavigalugu septemberimi ataatsimiissagunarpugut Inatsisartuni.
Aammalu ulluni makkunani septemberiminngaanniit ataatsimiissagaluarutta oqaatigineqarpoq IA-kkut siunnersuutigigaat tunniussisarneq qaammammik sioqqutsisumik pisalissasoq, taanna ippassaq tusarparput, taava septemberiminngaanniit augusti maannakkut juni aallaqqaataanin-ngaanniit augustip aallaqqaataanut qaammatit marluupput. Taamaattumik asuli oqalunniaannarlunga taamatut naliliinngilanga, nunamut tunngallunga naliliilluaqqissaarniarlunga taanna oqaatigaara. Kisianni taanna soqutaanngilaq isumaqatigiinngissutigigaluarutsigu una pingaarneruvoq neriorsuuterpassuit imat annertuut kommunit, napparsimaveqarfiit KANUKOKA-lu ferialeruttorfianni attaviginiarnerani equsoortoqassappat, taava pissusissamisoorpoq ilimasaarummik oqariartuuteqariissalluni. Kisianni oqariartuummi tassani aamma oqarpunga erseqqissumik, kisianni soqutaanngilaq suliaq aallartissaaq suliassaq utaqqisimavarput ingerlattariaqarlugulu. Imannak assortuunnerujussuarmik pilersitsinianngilanga. Qujanaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Ajuusaarutigaara oqaaseqaatiga tamakkerlugu saqqummiussinnaannginnakku, tassa suliassaq annertooq inuiaqatigiinnullu annertuumik attuisussaq pingaaruteqarluinnartoq naatsumik oqaaseqarfigisimanngilara. Maannakkullu neriuppunga siulittaasoqarfiup akuerisinnaassagaanga naalisaanikkut oqaatiginngisama sinneri tusartilaarsinnaasuugukkit. Tassa pingaaruteqarpoq aamma tusartikkusutakka maani oqaluttarfik atorlugu saqqummiunneqarsinnaanissaat.
Siullermik meeqqanut inuusuttunullu tunngasut pillugit Kattusseqatigiinniik assut soqutigalugu Naalakkersuisunut apeqqutigerusussimavara, tassa meeqqat inuusuttullu ullumikkut nalunngilarput annertuumik ajornartorsiuteqartoqartoq taakkununnga tunngasunik atuarfeqarfiit atuarfinni atuartitsinermi atortunut tunngasut amigaatigineqarput. Aningaasat atuarfeqarfimmut tunngasuinnaat qiviassagutsigit 2 mia. angullugit. Aammali illuatungaatigut nalunngilarput Naalakkersuinikkut suut pingaartinneruneqaqisut ullumikkut tassa toqqaannartumik oqaatigisinnaavarput timmisartunik mittarfissuit meeqqaniik inuusuttunilluunniit allaat immaqa pingaartinneqarnerullutik ingerlanniarneqartut uanga naliliisinnaanera naapertorlugu nalilersinnaavara. Taamaattumik Naalakkersuisut apererusuppakka suut pingaartinneruisigit meeqqat inuusuttullu ajunngitsumik atugassaqartinnissaat imaluunniit mittarfissuit qularnanngitsumik mia. ataasiinnaanngitsut arlerlugit naleqalertussat siunissaq ungasinnersusoq eqqarsaatigalugu.
Taamaattumik oqaateqaatissama sinnerini siunnersuutigisimavara meeqqanut inuusuttunullu suliniuteqarnermut tunngatillugu ullumikkut mittarfeqarfinnut tunngasut pilersaarutigineqartut naammagineqartariaqalersut aammalu immikkut aningaasaleeqqittoqartariaqanngitsoq pilersaarutinut allanut mittarfeqarfinnut tunngatillugu. Kiisalu meeqqat timikkut tarnikkullu piginnaanngorsarneqarnissaannut tunngatillugu atuarfeqarfinni uperisarsiornermik ilinniartitsineq, palasit ullumikkut atorluarneqanngitsut ilaatigut atorlugit immaqa pitsaasumik ingerlanneqarsinnaanera aamma ilanngullugu eqqartorsimavara.
Tassami nassuerutigisariaqarparput ullumikkut meerartavut inuusuttortagullu ajoraluartumik timikkut tarnikkullu sanngiilliartorput. Ikiaroornartumik imigassamillu atornerluineq qanoq annertutigisoq nalunngilarput. Imminortarneq qanoq annertutigisoq nalunngilarput suna tamatuminnga pissuteqarpa? Tassa ajoraluartumik kalaallit inuiaat meerartatta inuusuttatta timikkut tarnikkullu sanngiilliartornerannik ilaatigut pissuteqarpoq atornerluinerit aqqutigalugit. Taamaattumik tamakkua anigorniassagutsigit aaqqitassat siuliani eqqaasakka pingaaruteqarluinnarput. 1990-imi pinaveersaartitsineq imaluunniit pitsaaliuineq atorneqassagaluarpat apeqqutaanngilaq kisianni isumaa tamatta nalunngilarput sunaasoq. 1990-imi pinaveersaartitsinermut siunnersortit 18-it ilinniartinneqarnerat aallartinneqarsimagaluarpoq ullumikkulli ataasiinnaq kisimi sinneruppoq. Tassa pissutigalugu Namminersornerullutik Oqartussat aallaqqaataanik aningaasatigut tapiissuteqartarsimasut piffissap ingerlanerani tapiissutitik atorunnaarsissimammatigit. Tassani takuneqarluarsinnaavoq Kommunit aningaasatigut nukissaqarsimanngitsut taakkua 18-it ingerlatiinnarneqarnissaannut. Taamaattumik suliniutit ajunngitsut ingerlanneqassappata pisariaqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat suliniutinut taamaattunut aamma aningaasaleeqataanissaat aammalu aningaasalersueqataajuarnissaat.
Naggataatigut oqaatigissavara ukua suliassat pissanganartut aammalu assut soqutiginartut Inunnik Isumaginninnermut ataatsimiititaliami suliarineqarnissaat kaammattuutigerusukkakku. Tassa maannakkut saqqummiunneqartut partiinit assigiinngitsuninngaaniit aamma kattusseqatigiinninngaaniit tamaasa nalilersuiffigilluarneqartariaqarmata, kukkusumik Inatsisartut aalajangiinissat siulliit pitinnagit ajunngitsunik erseqqarissunik eqqortunillu tunngaveqarnissarput eqqarsaatigalugu.
Jakob Sivertsen, Atassut:
Naalakkersuisup oqaatigimmagu Inatsisartunut ilaasortat isumaqatigiissinnaappata taava immaqa inatsisitigut aaqqiinissat immaqa ukiamut pisinnaasut. Aamma eqqaamaneqassaaq Ataatsimiititaliarsuaq pilersinneqarmat naatsorsuutigineqarsimavoq aamma upernaarmanna isumaliutissiissummik saqqummiussaqarnissaa, taavalu inatsisitigut kingunerisassai aningaasatigullu kingunerisassai ukiamut Inatsisartuni isummerfigineqarnissaat eqqarsaatigalugit. Taamaattumik isu-maqarpunga taanna aalajangiusimagineqartariaqartoq, ilaatigut pingaartumik utoqqarnut tunngasut eqqarsaatigalugit. Nalunngilarput soorlu saqqummiussaqarnitsinni erseqqissumik oqaatigigipput ukiuni kingullerni utoqqarnut tunngasut annertoorujussuarmik utoqqaat ajornartorsiutigaat pingaartumik ineqarnermut tunngasunik akilersuiniartarnerminni.
Taavalu
aamma annertussusileriikkamik ikiorsiisarneq eqqarsaatigalugu marloqiusamik
ingerlatsinerup piaartumik aaqqinneqarnissaa. Nunatsinni innuttaasut tamarmik
assigiimmik pineqarnissaannut tunngasut pingaartittorujussuuagut, pingaartumik
aamma ukiuni kingullerni Kommunit, Kommunit Nunatsinni assigiinngitsuni inunnut
assigiinngitsunut perlernaveeqqutinik taaneqarsinnaasunik inunnik
isumaginninnikkut tunniussisarput. Taamaattumik Atassummiit assut
pingaartikkipput innuttaatitta Nunatsinniittut tamarmik ajornanngippat
assigiinnerusumik inunnik isumaginninnermut tunngasunik ikiorserneqarnissaat
assut pingaaruteqartoq. Arlaat minnerusutut
pineqarnertut misigisimanngippata.
Taavalu pitsaaliuinermut tunngatillugu
Atassummiit assut pingaartipparput pingaartumik meeqqat eqqarsaatigalugit
meeqqaniit ilinniartitsineq aallartinngikkutsigu ullumikkut ajornartorsiutit
Nunatsinni assigiinngitsunik ajornartorsiuteqarnerput aaqqissinnaanngilarput.
Taamaattumik ilaatigut uagut Europa-mut qanittunnguulluta Island-imi
naammattoortagarput isumaqarpunga aamma Nunatsinni atorneqarsinnaasoq, tassa
meeqqat atuanngiffimminni ilinniartitsisut peqatigalugit pinngortitap
eqqiluitsuutinneqarnissaanut suleqataasorujussuusarput, aamma meeqqat
assorujussuaq nuaannaarutigisaraat takusinnaasarparput. Taamaattumik nunatsinni
aamma nunatta eqqiluitsuutinneqarnissaa eqqarsaatigalugu periutsit pitsaasumik
inerneqartartut eqqarsaatigalugit aamma nunatsinni annertunerusumik
qaammarsaassutigineqartariaqartut, aam-ma immaqa taamaalilluta siunissami
nunatta eqquitsuutinneqarnissaanut meerartagut pitsaasumik sunniuteqarnissaat
tunngavilersueqataaffigisinnaagatsigu.
Ruth Heilmann, Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut
Ataatsimiititaliarsuup siulittaasua:
Sivikitsuararsuussaaq, tassa
oqaaserineqartut tamaasa isumaliutissiissummut aamma ilassilluarlugu taamatut ilakka
ilaasortaaqatikka aamma sinnerlugit qujassuteqaqqikkusullunga, kiisalu aamma
Peqqinnissamut Naalakkersuisumut tassami pitsaaliuinermut suliniutit
ataqatigiissaarneqarnissaannik taanna suliniuteqarnera, isumaqarpugut aamma
uagut isumaginninnerminngaanniit ilassilluartariaqaripput pingaartuuvoq
ataqatigiissumik suleqatigiinnissaq.
Kiisalu aamma Naalakkersuisoq Daniel
Skifte aamma Ineqarnermut Naalakkersuisuutigisoq, naammagisimaarlugu
isumaliutissiissutip inernera oqaaseqartoq aamma qujassuteqartoq aamma
qujassuteqarfigeqqikkusuppara aammalu tassuunakkut soqutiginninnera
ineqarnermut tunngasunut saqqummiunneqartut aamma ilassilluarmagit.
Kiisalu assigiinngitsut aamma Josef
Motzfeldt Inuit Ataqatigit tassani kaammattuuteqaqqinnera aamma pitsaaliuineq
eqqarsaatigalugu, kiisalu meeqqap pingaartinneqarnissaa qitiutinneqarnissaa
taanna aamma oqaatigeqqitaa isumaqatigilluinnarlugu oqaatigeqqikkusuppara.
Aammalu Bjarnep taanna apeqqutigisaanut,
akileraarutaasussaanngitsunik ikiuisarnermut tunngasoq isumaqarpunga
kingusinnerusukkut uani sivikitsumik oqaaseqartussaanera pillugu
allaganngorluguluunnit immaqa nassuiaatitaa sunarpiaq pineqarnersoq
paasilluariarlugu.
Kiisalu aamma aningaasatigut
kingunerisassai eqqarsaatigalugit Jakob Sivertsennip Atassummiit oqaaserisai
aammalu maannamut killiffimminngaanniit ingerlaqqinnissaq ukiamut saqqummeeqqinnissaq,
aamma suut aningaasartuutaajumaarnersut salliutinneqarnissaannik isummat qilanaaralugit
ukiamut nangeqqinneqarnissaa utaqqissavarput. Utaqqiinnarnagu aamma
suleqataanissarput Isumaginninnermi Ataatsimiititaliami
naatsorsuutigilluinnarparput.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq. Utoqqaat eqqarsaatigalugit
siornaakkunni siunnersuuteqarsimavunga ilaatigut utoqqalinersiutillit aammalu
sulisinnaajunnaarnersiutillit ilaatigut ukiorpassuarni sulereerlutik namminneq
illugisaminni najugaqaannarsinnaanerat annertuumik ajornartorsiutaasartoq,
tassami naak ukiorpassuit akilersuereersimagaluarlutik illui qanganitsersimasarput
aammalu aaqqissuunnissaanut akissaqartuaannarneq ajorlutik aammalu
annertunerusumik periarfissinneqassanatik tassunga tunngatillugu.
Tassa taamanikkut eqqartuinermi
aningaasaateqarfeqarnissamik siunnersuuteqarama ilaatigut Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliarsuaq eqqaaneqarpoq tamakkuninnga utoqqarnut tunngasunik
ilaatigut eqqartuisussaammat.
Taamaattumik taakkua eqqarsaatigalugit
aammalu eqqaaneqarmat utoqqaat sapinngisamik utoqqalinerminni eqqissillutik
illuminniiginnartarnissaat anguniarneqassasoq, taanna assut nuannaralugu
tusaatissatut tiguara aamma neriuutigalugu taakkua eqqarsaatigalugit ilaatigut
ukiorsuaq isseqisoq qiulerlutik aammalu soorlu oqareernittuut
aaqqissuunneqarnissaannut illumik akissaqaratik uninngarusukkaluarlutik
pisartut eqqarsaatigalugit neriuppunga erseqqissumik aamma qanoq
pilersaarusiorneqarlutik ingerlanneqarumaartut.
Tassa uani apeqqummi ilaatigut taamanikkut
oqaatigineqarmat isumaginninnermut attuumassu-teqarnersoq imaluunniit
ineqarnermut attuumassuteqarnersoq ilaatigut paatsiveerusimaaqqa-jaaneqarluni,
kisianni tassa utoqqarnut attuumassuteqartutut taaneqarmat Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliarsuarmut innersuussutigineqarmat taanna
eqqaasitsissutigiinnarpara.
Tassa ilaatigut meeqqat inuusuttullu
eqqarsaatigalugit meeqqat inuusuttullu nukittuut pilersinniarutsigut aamma
sumiiffimmi annertuumik suliniuteqarfiginissaa pisariaqarpoq, aammalu tamanna
eqqaaneqarsimavoq. Kisianni tamatumani isumaqarpunga aamma
puijorneqartariaqan-ngitsoq meeqqat inuusuttullu namminneq piumassusaat
malillugu aammalu annertunerusumik peqataatinneqarnissaat pisariaqarluinnarmat.
Tassami qulaaninngaanniit naalakkersuiinnarani aamma pineqartut tikillugit
isumasioqatigalugit aamma meeqqat qanorluunnit mikitigigaluaraangamik atuartut
isumaqartarmata, peqataatinneqarnissaat tamatumani isumaqarpunga pingaaruteqartorujussuusoq.
Tassa immaqa assersuutigalugu namminneq
atukkaminnik pitsanngorsaanissaminnut qanoq ittunik takorluugaqarnersut tassani
aperineqarsinnaapput, aammalu immaqa nuna tamakkerlugu atuarfiit sapaatip
akunnera ataaseq emneuge-mik taallugu sammisaqartillugit, isumagineqarnerminnik
attuumassuteqartunik siunnersuutinik nuannerluinnartunik immaqa saqqummiussisinnaallutik,
taamaalillutillu aamma peqataanerusutut misigisimanissaat anguneqarsinnaalluni.
Tassa Naalakkersuisunut
siulittaasuugallartup oqarneratuut suliaq naammassisimasoq nuannaralugu
oqaatigimmagu, illua tungaaniit oqaatigerusunnarpoq suliaq naammassinngilaq
aatsaat aallartippoq aammalu
oqaaserpassuit kusanangaartut saqqummiunneqartut naammassisutut
taaneqarsinnaanngillat, atuisut tikillugit pimoorussamik ilumoortumik
atussaasumik atulersinnagit. Taamaattumik sukumiisumik sulinissaq erinigalugu
aamma tungitsinninngaanniit oqaatigissuarput.
Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Ilumoornerartariaqarpoq isumaliutissiissut
una annertoqisoq aammalu maannakkut aallaqqaammut oqallisigineqartoq partiinit
tamanit kissaatigineqarmat oqaaseqartunit amerlanernit, tamatumani
suliareqqinnissaani Kommuunit, kattuffiit ilaatigullu nunaqarfinni aamma
sinniisut qanillugit aamma suliassaq ingerlateqqinneqassasoq aammalu
qularnanngilaq inatsisiliornikkut peqqussutiliornikkullu pilerpata oqallinneq
taanna nangeqqinneqartussaassaaq.
Pingasunngorneq 4. juni 1997, nal. 13.45
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Otto Steenholdt, Siulittaasoqarfik,
Atassut.
Jonathan Motzfeldt, Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu
Ataatsimiititaliap siulittaasua:
Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut
Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata Inatsisartuni siuller-meerinerup kingorna
immatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip
Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi ' 27-ip
atortuulersinneqarnissaanut peqqussut kiisalu umiarsuit uuliamik
mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaanut pilersaarutit pillugit
nalunaarutissamut missingiummut Inatsisartut oqaaseqaatissaannut siunnersuut
misissuataarpaat.
Ataatsimiititaliap uuliaarluertoqartillugu
avatangiisit ajoqusitsaaliorneqarnissaat inuiaqatigiinnut avatangiisinullu
pingaarutilerujussuartut isigaa. Ataatsimiititaliamut aamma
ilisimatitsissutigi-neqarpoq Royal Arctic Line A/S, KNI Pilersuisoq A/S kiisalu
APK Avatangiisinut, Pinngortitalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut
nalunaaruteqarsimasut nunatsinni umiarsuit amerla-nersaat umiarsuit uuliamik
mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaannut pilersaarutit pillu- git
nalunaarutissatut missingiummi ilaatinneqartut piumasaqaatit nalunaarummi
aalajangersar-neqartut naammassereersimagaat.
Taamaalilluni Eqqissisimatitsinermut
Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap isumaqatigiissut matumuuna siunnersuutip
akuersissutigineqarnissa inassutigaat.
Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut
Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut nuannaarutigalugu
atuarpaat Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu
Ataatsimiititaliaata imaatigut avatangiisinik mingutsitsinaveersaarnissaq
pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi '
27-ip atortuulersinneqarnis-saanut peqqussutip kiisalu umiarsuit uuliamik
mingutsitsisoqarnissaanut piareersimanissaanut pilersaarutit pillugit nalunaarutissamut
missingiutip imartani nunatta oqartussaaffigisaanni 3 sĝmil-it avataanni
atortuulersinneqarnissaannik ilaliilluni isumaliutissiissutaa.
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa
Inatsisartut isumaqatigissappassuk Naalakkersuisut mi-nisteriuneqarfik piaartumik
nalunaarfigissavaat ' 27 nalunaarutitaalu peqqussutikkut nunatsinnut
atortuulersinneqarsinnaasoq.
Niels Mattaaq, Siumup oqaaseqartua:
Imaani avatangiisit illersorneqarnissaat
pillugu inatsimmi ' 27 atortuulersinneqarnissaannut Inatsisartut oqaaseqaataat
nangeqqitaq. Oqaluuserisassaq nangeqqitaq Siumumit ima oqaaseqarfiginiarparput.
Siunnersuut pineqartoq Siumup
oqaluuserineqarneratut misissuataarpaa. Siumumit isumaqarpugut
uuliaarluertoqartillugu avatangiisit mingutsaaliorneqarnerannut inuiaqatigiinnullu
ajoqu-siisinnaanera pinaveersaartinneqartariaqartoq. Ataatsimiititaliaq
isumaqatigaarput tassanngaannaq uuliakoortoqartillugu tamakkuninnga
suliaqartartut piaarnerpaamik sulisinneqartariaqarnerattut isumaqartumik
oqaaseqarmat.
Siumumit nuannaarutigalugu
oqaatigissavarput Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataat-simiititaliamut
ilisimasitsissutigineqarsimasoq suliffeqarfissuarnit ukunannga Royal Arctic
Line A/S, KNI Pilersuisoq A/S kiisalu APK-mut Avatangiisinut,
Pinngortitalerinermullu Naalak-kersuisoqarfimmut nalunaaruteqarsimammata
nunatsinni umiarsuit amerlanersaat umiarsuit uuliamik mingutsitsisoqarnissaanut
piareersimanissaannut pilersaarutit pillugit nalunaarutissa-mut ilaatinneqartut
piumasaqaatit nalunaarummi aalajangersarneqartut naammassereersima- gaat.
Taamatut oqaaseqarluta Siumumit
ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguarput.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Immatigut avatangiisinik
mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni
atortuulersinneqarnissaanut peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanut
peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaannut siunnersuut pillugu kiisalu
Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata
isumaliutissiissutaa oqaluuserisamut nangeqqitaq.
Peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaat
siullermeerlugu Inatsisartuni sammineqarmat nunatta silaannaata peqqarniissusia
eqqarsaatigalugu nunatsinni umiarsuit uuliamik assartuutitut atorneqartut
nunatta imartaanut sikorsuaqartaqisumut sarfartoqisumullu
naleqqussarluarsima-nissaat Atassummit pingaartillugu oqaatigisimavarput.
Nunatta sineriaani uuliamik mingutsitsineqassagaluarpat ajunaarnersuarmik
kinguneqarsinnaanera pinaveersimatinneqartuartariaqar- mat, nunatta imartaa
inuuniarnitsinnut aningaasarsiornitsinnilu pinngitsoorsinnaannginnatsigu.
Atassummit paasivarput nunatsinni
umiarsuit assartuutitut atorneqartut kiisalu APK-p aalisa-riutaatai uuliamut
mingutsitsineqarnissamut piareersimanissamut piumasaqaatit nalunaarummi
aalajangersarneqarsimasut naammassineqarsimasut.
Taamaammat annertunerusumik oqaaseqarnata
peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaatissaat Atassummit akuersaarparput.
Evald Brĝnlund, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiit pingaartitariuarpaat,
pingaartitariuassallugulumi nunatta imartaani uumasut aalisakkallu
piniartortatsinnut aalisartortatsinnullu imaani mingutsitsiviunngitsumik
inuussu-tissarsiornermikkut iluaqutigiuarnissaat.
Taamaattumik Inatsisartut
Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa
tamakkiisumik Inuit Ataqatigiinnit isumaqataaffigaarput. Taamaalilluni nunatta
imartaani mingutsitseriataarnissamik siunissami upalugaarsimanerulernissaq
periarfissinne-qarmat.
Annertunerusumik oqaaseqarnata
siullermeerinermi oqaaseqaatigut innersuussutigalugit matumuuna siunnersuummut
isumaqataanerput uannga oqaluttarfimmit oqaatigaarput.
Uani oqaluuserisami nunatta imartaa
pineqarmat naggataatigut Avatangiisinut Pinngortitamul- lu Naalakkersuisoq
Inuit Ataqatigiinnit apeqquteqaateqarfigissavarput. Nunatta Canada-llu
akornanni uuliamik mingutsitsoqariataassagaluarpat piareersimanissamut Danmark
Canada-lu isumaqatigiissuteqasimanersut. Taakkulu isumaqatigiissuteqarsimappata
qanoq isumaqatigiissut imaqarnersoq. Tassa naluneqanngitsutut Canada-mi
uuliarsiortoqarpoq siunissamilu nunatsinni uuliasiortoqalernissaa
ilimagineqarluni. Tassalu uani oqaluuserineqartumi taannarpiaq naggataatigut
apeqquteqaatiginiarlugu tunngavigaara.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Annertunerusumik oqaaseqarfiginagu
Akulliit Partiianinngaannit siunnersuutip siullermeerneqarnerani
oqaaseqaatigut innersuussutigalugit ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanik
tunngasumik oqaaseqaat tapersersorparput.
Taamatut oqaaseqarlunga
pingajussaaneerneqarnissaa Akulliit Paartiaaninngaannit innersuussutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Imaatigut avatangiisinik
mingutsitsinaveersaarnissaq pillugu inatsisip Kalaallit Nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanik
peqqussummi ' 27-ip atortuulersinneqarnissaanut peqqussummut kiisalu umiarsuit
uuliamik mingutsitsisoqarnissaannut piareersimanissamut pilersaarutit pillugit
nalunaarummut missingiut Kattusseqatigiinnit paasilluarlugu akuersaarparput.
Taamaattumillu annerusumik oqaaseqarnata Naalakkersuisut siunnersuutaat
akuersaarlutigu.
Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut
Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:
Siullermik Inatsisartut
Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaat aammalu
Inatsisartuni partiit tamaasa kiisalu Kattusseqatigiit Naalakkersuisut
avatangiisitsinnik illersui-niarnermut politikkiannik tapersersuinerminnik
matumuuna ersersitsinerat qujassutigaara.
Uani sammisatsinni pineqartoq anguneqarpoq
taamaalilluni nunanut allanut aamm matumuuna naleqqersuussinnaalernerput,
tamannalu nunatta imartaanut nunatsinnut pingaaruteqaannarani avatitsinninngaanniit nunatsinni
nammineerluta avatangiisitsinnik illersuinitsinnik upperinninnermut
pingaaruteqarpoq. Taamaattumik qujassutigaara tamakkiisumik tapersersuineq.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata
apeqqutigivaa Danmark Canada-lu isumaqatigiissuteqarnersut nunatta Canada-llu
imartami uuliamik mingutsitsisoqarsinnaaneranut illersuutaasinnaasunik, aammalu
isumaqatigiissuteqartoqarsimappat taanna qanoq imaqarnersoq.
Tassunga akissutigissaavara, ilisimavara
Danmark-ip Canada-llu akornanni taama ittumik isumaqatigiissuteqartoq. Kisianni
nassuerutigissavara isumaqatigiissutip imaa alanngaarsinnaannginnakku,
massakkorpiaq tigumminnginnakku. Kisianni taama ittumik peqarpoq aammalu
piumassuseqarpugut Inatsisartut Avatangiisinut Eqqissisimatitsinermullu
Ataatsimiititaliaanut isumaqatigiissutip taassuma ilisimatitsissutitut
nassiunnissaanut. Neriuppunga tamanna naammangineqassasoq. Ilanngullugulu
oqaatigissallugu ilisimagakku aamma tamanna isumaqatigiissut naammassiniarlugu
attaveqatigiinniarnerit allatigullu misileraasoqartartoq isumaqatigiissut
taanna tunngavigalugu.
Neriuppunga taamaalillunga ilisimatitsinikkut
aammalu ersarinnerusumik ilisimatitsinissannut neriorsuuteqarnikkut
apeqquteqaat naammanginartumik akillugu.
Oqaluuserisaq naammassivoq.