Oqaluuserisassani immikkoortoq 35-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 13. maj 1997 nal. 13.30
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia siulleq, Finn Karlsen.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit meeqqat atuarfiat pillugu peqqussutissatut siunnersuut matumuuna saqqummiutissavara.
Suliassami taama pingaaruteqartigisumi misigisimavunga peqqussutissatut siunnersuutip, inatsisartut maanna ataatsimiinnerminni isummerfigisassaata, pilersimanera naatsumik oqaluttuarissagukku pissusissamisuussasoq.
Kommuninik iluarsaaqqinnermi kommissionip inatsisartut 1994-imi ukiakkut ataatsimiinneranni isumaliutissiissusiani saqqummiummagu, Inatsisartut inassuteqaatigaat, meeqqat atuarfiat pillugu suliniutissat tullinnguuttut aallarniutigissagaat aalajangiussassamik saqqummiussineq, Inatsisartut meeqqat atuarfiata aqunneqarneranik nutarterinermi tunngaviusumik periusissat pillugit inaarutaasumik aalajangiinissaanut tunngaviusussaq.
Naalakkersuisut meeqqat atuarfiat pillugu suliniaqatigiisitaliaata suliani 1995-imi apriilimi aallartippaa. Aallarnisaatigalugu suliap ilaatut, suliniaqatigiisitap meeqqat atuarfiata siunissaa pillugu kommunini politikerit, kommunini allaffissornikkut suliaqartut angajoqqaallu aallartitaasa 1995-imi aggustimi ataatsimeersuarnerat pilersaarusiorlugulu ingerlappaa.
Malitsigalugu inassuteqaatit assigiinngitsut erseqqinnerusumik misissuiffigineqarput, tamannalu tunngavigalugu suliniaqatigiisitat sinaakkutissatut siunnersuummik suliaqarlutik, taannalu atuarfeqarfiit pisortaasa skoledirektĝrillu ataatsimeersuarneranni saqqummiunneqarpoq itisileriffigineqarlunilu. Ataatsimeersuarnermi tassani aammattaaq peqataapput ilinniartitsisut kattuffiisa kommunaldirektĝrillu aallartitaat.
Suliniaqatigiisitat misissueqqissaarnerat inassuteqaataallu, inaarutaasumik sinaakkutissatut siunnersuusiatut isikkoqartoq, inatsisartunut aalajangiiffigisassatut saqqummiunneqarpoq 1996-imi upernaakkut ataatsimiinnermi. Inatsisartut Naalakkersuisut inassuteqaataat isumaqatigaat, taakkununngalu ilaalluni sumiiffinni ataasiakkaani sinaakkutissatut siunnersuut pillugu oqallitsitsinissamik aallarnisaanissaq.
Sumiiffinni ataasiakkaani oqallinneq tamanna ingerlanneqarpoq 1996-imi ukiakkut - ilaatigut suliniaqatigiisitat paasissutissiissusiaat oqallisissiaallu tunuliaqutaralugit.
Malitsigitillugu angajoqqaat sinniisaannik aamma ilinniartitsisut, atuarfiit pisortaasa kommunaldirektĝrillu sinniisaannik peqataaffigineqartumik isumasioqatigiittoqarpoq. Isumasioqatigiinnerup ingerlanerani tamatuma siuliani oqallinnermit paasisat katersorneqarput peqqussutissallu imarisinnaasai oqallisigineqarlutik.
Tamanna tunuliaqutaralugu Naalakkersuisut inaarutaasumik siunnersuusiorput, kommuninut, ilinniartitsisut kattuffiinut Danmarkimilu Ilinniartitaanermi Ministeeriaqarfimmut tusarniaassutigitinneqartumik.
Taamaalilluni siunnersuut pilersinneqarpoq kommunit Naalakkersuisullu akornanni sukumiisumik oqallinnerit tunngavigalugit, taakkulu allaffissornikkut politikkikkoortumillu pisimapput, minnerunngitsumillu meeqqat atuarfiata atuisuisa sulisuisalu - angajoqqaat, ilinniartitsisut pisortallu - akornanni pisimallutik.
Peqqussutissatut siunnersuutip taamaallaat meeqqat atuarfiata aqunneqarnera pillugu malittarisassat allanngortinnissaat kingunerissavaa. Malittarisassat taakku atuartitsinerup imarisaa pillugu malittarisassanut katigullugit allanneqarnerannut aallaaviuvoq, pitsaanerusumik qimerluuisinnaalernissamik kissaateqarneq, aamma meeqqat atuarfiat pillugu peqqussutip maanna atuuttup pissutsinut aqutsinermut attuumassuteqartunut kalluuffiatigut aaqqiissuteqarnissamut periarfissaqartitsiumaneq.
Taamaalilluni Kommuninik iluarsaaqqinnermi Kommissionip inassuteqaatai naapertorlugit atuartitsinerup imarisai pillugit aalajangersakkat allanngortinneqanngillat. Atuartitsinerup imarisaanik nutarterinissaq ukiut marlussuit tulliuttut ingerlaneranni ingerlanneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq. Tamatumani pingaaruteqartumik ilaasussaq tassaavoq, inatsisartut ukiaru meeqqat atuarfianni oqaatsitigut atuartitsineq aamma ataatsimoortitsineq pillugit nalunaarusiamik oqallisiginninnissaat. Tusarniaanermut akissutit ataasiakkaat atuartitsinerup imminermini imarisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuutinik imaqarput - annermik oqaatsitigut atuartitsinerup tungaatigut. Tamakku Naalakkersuisut maluginiarsimavaat, kisiannili oqallisiginissaat oqaatigineqartutut kinguartinneqarallassasoq kissaatigalugu.
Siunnersuummi aqutsinermi malittarisassat tunngaviusumik meeqqat atuarfiannik kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat ataatsimoorussaannik toqqammavissiuipput, kisiannili suliassat annerpaamik sumiiffinni ataasiakkaani oqartussaasunut tunniunneqartussaallutik. Aqutsinermi malittarisassat pisariillisarnerat pineqarpoq, aalajangiiniarnerni ataasiakkaani aqqusaagassat ikinnerunerat pissutigalugu. Aqutsinermi ilusissatut siunnersuummi immikkoortoq pingaarneq soorunami tassaavoq atuarfinni siulersuisoqalernissaq, atuisut oqartussaaqataanerannik annertuumik qulakkeerinniffiusoq. Tamatumunnga ilanngunneqassaaq kommunit atuarfiup ingerlatsineranut annerusumik akisussaassuseqalerlutillu oqartussaaqataalernissaat. Taamaalilluni kommuninik iluarsaaqqinnermi maanna ingerlanneqartumi qitiusumik tunngaviusumik periuserisat, soorlu pisariillisaanissaq pitsanngorsaanissarlu, suliassap qanimut suliarineqarsinnaaneranik isuma tunngaviusoq aamma atuisut oqartussaaqataanerunissaat annertuumik qanillattorneqarput.
Aqutsinermi iluserisami nutaami tunngavigineqarpoq anguniagassatigut sinaakkutissatigullu aqutsineq annertooq, malittarisassatigut sukannikannersumik aqutsinerup maannamut atuuttup akerlerisaanik. Tamatuma kinguneraa Inatsisartut Naalakkersuisullu siunissami taamaallaat meeqqat atuarfiani ingerlatsinermi pingaarnerusutigut anguniagassanik sinaakkutissanillu aalajangersaasinnaanerat, kommunalbestyrelsit sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaavigalugit atuarfeqarfimminnik tulluunnerpaamik ilusilersuillutillu aqutsisinnaalersillugit. Taamatuttaaq kommunalbestyrelsit atuarfiit ataasiakkaat ima periarfissaqartitsigissavaat, atuaqatigiit atuartullu ataasiakkaat pisariaqartitaat piginnaariigaallu allaavigalugit atuartitsinermik aaqqissuisinnaanissaannut pitsaanerpaanik periarfissaqartillugit.
Taamaalilluni taamaallaat meeqqat atuarfiata aqunneqarneranut atatillugu allannguineq pineqaraluartoq, anguniakkatigut sinaakkutissatigullu aqutsinerup, sumiiffinni ataasiakkaani oqartussaanerup atuisullu annertunerusumik oqartussaaqataalernerannik ilaqartup, itinerusumik siunertarineqartup anguniarnissaa periarfissarissaartippaat, tassalu: atuartitsinerup tungaatigut inerikkiartortitsinissaq, meerartatsinnut inuusuttatsinnullu - taamaalillunilu inuiaqatigiinnut tamanut - iluaqutaasumik. Kissaatigiuarsimasarput - tassalu sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaavigalugit atuarfimmik pilersitsinissaq - maanna annertunerusumik piviusunngorteriarsinnaalerparput, periarfissat aqutsinermut ilusiliussami nutaamiittut atorluarnissaat paasisinnaagutsigit.
Anguniagaq suli ersarissumik tassaavoq nunami maani meeqqat tamaasa assigiimmik periarfissinnissaat aamma najukkami inuiaqatigiinniinnaanngitsoq aammali nunarsuaq tamakkerlugu inuiaqatigiinni inooqataasutut innuttaasutullu inuulernissamut piukkunnarsarnissaat. Tamani pisariaqarpoq annertuumik ilisimasaqarnissaq paasisaqarsimanissarlu, kisianni ilisimasat paasisallu pineqartut pitsaanerpaamik pissarsiarisinnaavaat, inuiaqatigiinni qanimut najukkaminni aallaaviusut tunngavigalugit atuartinneqarunik.
Taamaammat atuarfiit ataasiakkaat annertunerusunik iliuuseqarnissamut periarfissaqarnerulissapput, aalajangiisarnissallu pingaaruteqartut arlallit maanna inunnut meeqqat qanitaaniittunut, pisariaqartitaannik tunngavigisaannillu pitsaanerpaamik ilisimaarinnittunut tunniunneqassallutik - tassalu ilinniartitsisunut minnerunngitsumillu angajoqqaanut.
Ilisimaneqartutut atuarfinni siulersuisoqarnermik isuma Danmarkimit pisuuvoq, kisianni nunarsuarmi sumiiffinni arlalippassuarni angajoqqaat sumiiffinnilumi ataasiakkaani inuiaqatigiit, atuarfiup aqunneqarneranut peqataatinnerisigut pitsaasunik angusaqartoqartarsimavoq. Atuarfik, sumiiffinnik ataasiakkaanik toqqammaveqartoq, inuiaqatigiit tamarmiusut atuarfiup sulineranut annertunerusumik peqataalernissaannik aqqutissiuisarpoq, taamaalillunilu kinguaariit utoqqaanerusut inuusunnerusullu pingaartitaat, ilisimasaat paasisaallu atuartitsinerup imarisaasa ilagilersarlugit, aammattaarlu sumiiffinni ataasiakkaani inuiaqatigiit inuunerannut inuussutissarsiornerannullu attaveqarneq qanimoornerulersinnaalluni.
Taamaammat atuarfiup ukiuni aggersuni inerikkiartornissaa pissanganarpoq. Sivisuumik allannguutinut iseriartuaarnissaq tullinnguuppoq. Attupinneqartussat tamarmik - angajoqqaat atuartullu, sumiiffinni ataasiakkaani politikerit aamma atuarfiup ilinniartitsisuisa pisortaasalu - sakkut nutaat atugassarilikkamik atornissaat ilinniartussaavaat. Naalakkersuisut neriuutigaat peqataasut tamarmik iluarsaaqqinnerup pitsaasumik aallarnisarnissaanut peqataalluarumaartut. Naalakkersuisut kommunillu tungaanniit aqutsinermi ilusiliussap nutaap iluatsittumik piviusunngortinnissaa anguniarlugu immikkut iliuuseqartoqartariaqarpoq. Tamatumunnga atatillugu Naalakkersuisut siunnersuutigaat atuarfimmi siulersuisunik paasititsiniaanissamut pikkorissaanissamullu aningaasaliisoqarnissaa. Ilutigalugu naammagisimaarlugu paasineqarpoq KANUKOKA aamma siunertamut aningaasanik immikkoortitsiniarluni nalunaarsimasoq. Sukimiisumik paasititsiniaasoqarlunilu atuarfinni siulersuisut siunissami suliarilerumaakkatik pillugit pikkorissarnissamut periarfissinneqarnissaat Naalakkersuisut pingaarluinnartutut isigaat.
Pingaarnerusutigut qissimigaarinerit tamakku saniatigut, iluarsaaqqinnissamik siunnersuutip saqqummiunneqartup immikkuualuttortai pillugit annertunerusumik oqaaseqaateqassanngilanga. Siunnersuut ataatsimut isigalugu aalajangersakkanullu ataasiakkaanut tunuliaqutaasut, siunnersuut pillugu oqaaseqaatini sukumiisumik allaaserineqarput.
Aamma tusarniaaffigisimasat ataasiakkaat oqaaseqaatigisimasaat immikkuualuttukkaarlugit saqqummiutissanngilakka. Peqqussutissatut siunnersuutip oqaaseqaatitaani tamakku ersipput. Taamaattoq pissusissamisoorpoq pissutsit, ilaatigut tusarniaarnerup nalaani oqallisaasimasut ilaatigullu tunngaviusumik iluseqartut saqqummiutissallugit.
Siunnersuut maanna saqqummiunneqartoq, ikaarsaariarnermi aalajangersakkat tungaatigut tusarniaassutigitinneqartumit allaassuteqarpoq. Siunnersuummi tusarniaassutigitinneqartumi atorfinitsitsisarnermik oqartussaaffiup sanaartortitsinermilu pisussaaffiup tunniunneqarnissaasa ukiunik pingasunik kinguartinneqarnissaat ilaavoq. Tamatumunnga paarlaallugu siunnersuummi maanna saqqumiunneqartumi Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, suliassaqarfiit pineqartut marluk tunniunneqarnissaasa piffissalernissaat atugassarititaasussallu pillugit kommuninik isumaqatigiissuteqarniarnissamut. Tamatumunnga tapertaliussatut aammattaaq Naalakkersuisut pisinnaatinneqarput, kommunalbestyrelsinik ikaarsaariarnermi aaqqissuussinernik, kommunit annerpaamik oqartussaaqataanissaannik siunertaqartunik, isumaqatigiissuteqarnissamut.
Taama allannguinikkut qularnaarneqarpoq, tunniussineq aatsaat piumaartoq tamanna illuatungeriinnut tamanut naleqquppat. Aammattaaq anguniarneqarpoq tunniussineq piaarnerpaamik pigaluarluni akisussaassuseqartumik piumaartoq.
Atorfinitsitsisarnermik oqartussaaffiup tunniunneqarnissaanut atatillugu Naalakkersuisut isumaqarput tunniussinissaq piviusunngussappat, kommunit ataatsimoorlutik Naalakkersuisut maanna kommunini tamani ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinitsitsisarnermik pisussaaffigisaat tigoqqaartariaqaraat, suliassallu tamatuma kommuninit qanoq suliarineqarnissaa aalajangersarneqassappat suliniuteqartoqaqqaarnissaa pisariaqassaaq. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut tunniussinissamut atatillugu piumasarisariaqartutut isigaat, kommunit qulakkiissagaat ataqatigiissaarisumik eqikkaasinnaasumillu oqartussaqassasoq, Sulisoqarnermi Pisortaqarfiup isumaqatigiissuteqarniarsinnaatitaasutut isumaqatigiissuteqarniarnermut atatillugu, ulluinnarnilu sulisitsisumik attaveqarnermi atorfinitsitsineq pillugu apeqqutini saaffigisinnaasaanik.
Kinguartitsinikkut ilaatigut periarfissaqarfigineqalissaaq pissutsit suli qulaajarneqanngitsut suliassanut/teknikkimullu tunngassuteqartut qulaajaaffigineqarsinnaanissaat ilaatigullu sulisussarsiornermi suliniutit immikkut ittut pingaartumik nunaqarfinnut isorliunerusunullu attuumassuteqartut, Naalakkersuisunit NAK-p isumaqatiginiarneranut atatillugu aallarnisarniarneqarumasut, sunniutaasa naliliiffiginissaat periarfissaqalissalluni.
Piffissami ikaarsaariarfiusumi siunertaavoq sapinngisamik annerpaamik kommunit atorfinitsitsisarnermut peqataatinnissaat. Namminersornerullutik Oqartussat atorfinitsisartutut oqartussaaffik tigummiinnassavaat, kisianni siunertaavoq kommunit sulisussarsiorluni suliniutinut toqqaannartumik oqartussaaqataalersinneqarnissaat, aamma atuarfiup siulersuisuisa oqaaseqaataat tunngavigalugit atorfimmik qinnuteqartunik atorfinitsitseqqusillutik inassuteqartarnissamut periarfissaqalernissaat.
Naalakkersuisut anguniarpaat piaarnerpaamik atorfinitsitsisarnermik oqartussaaffiup tunniunneqarnissaata piffissalerneqarnissaa atugassarititaasussallu pillugit kommuninik isumaqatigiissuteqarnialernissaq.
Atorfinitsisarnermi apeqqutinut atatillugu eqqaasariaqarpoq, kommuninik iluarsaaqqinnerup tamarmiusup qitiusutut ilagimmagu, kommunit namminneerlutik ingerlatsinermi ilusiliinissaannik periarfissinnissaat. Tusarniaanerup nalaani oqallinnermi paatsornikkut isumaqartoqaleraluarpoq, pisortanik atorfinitsitsisarnermik oqartussaanerup tunniunneqarnissaata kinguartinneratigut, kommunit namminneerlutik ingerlatsinermi ilusiliisinnaanissaat akornuserneqassasoq. Erseqqissarneqassaaq peqqussutissatut siunnersuutip matuma atuutilerneratigut, ilisimaneqartutut kommunit kissaatigisatik naapertorlugit allannguisinnaammata, kommunalbestyrelsit pillugit inatsisartut inatsisaanni aalajangersarneqarsimasutut.
Suliassaqarfiup ingerlatsinikkut pisariusup aningaasartuutaasartullu allap tunniunneqarnissaata ukiuni pingasuni kinguartinneqarnissaa aammattaaq Naalakkersuisut siunnersuutigisimavaat, tassani pineqarpoq sanaartornermik pisussaaffik. Ilisimaneqartutut KANUKOKA tamatumunnga tusagassiuutitigut aammalu tusarniaanermut akissummigut sakkortuumik akerliliivoq, kommunilli ataasiakkaat tusarniaanermut akissutaat paasininnerusumik pissuseqarfiginnittutut malunnarlutik, tassami Naalakkersuisut inassuteqaatigeqqaagaattut kissaatigineqarmat, sanaartornermi aserfallatsaaliinermilu kinguaattooqqanerit uppernarsaaserneqarsimasut qanoq iliorluni angummaffiginiarneqarnissaat qulaajaaffigineqassasoq, tassungalu atatillugu aningaasaqarnikkut nammagassat qanoq iliorluni agguaanneqassanersut qulaajaaffigiumaneqarluni.
Aamma matumani, siunnersuummi ' 56, imm. 3-mi takuneqarsinnaasutut, ukiunik pingasunik kinguartitsinissamik siunnersuutaaqqaaraluartoq allanngortinneqarpoq, Naalakkersuisut pisinnaatinneqarlutik, kommunit isumaqatigiissuteqarfigereernerisigut, sanaartornermi pisussaaffiup kommuninut tunniunneqarnissaanik piffissaaliussap atugassarititaasullu aalajangernissaannut.
Naalakkersuisut sanaartornermut atatillugu kinguartitsinissamik kissaateqarnerat patsiseqarpoq, sanaartornermi oqartussaaffiup tunniunneqarnissaanut piumasaqaatitut isigisariaqarmat, kommunit tamarmik sanaartortitsinerup ataatsimoorullugu akisussaaffigineranik akuersinissaat, siunissamilu atuarfinnik sanaartornerup nutarterinerullu aningaasalersorneqarnissaa aalajangiunneqassappat, annertuumik suliniuteqartoqaqqaarnissaa pisariaqassalluni. Aammattaaq ilannguttariaqarpoq kinguaattoqqanerit eqqaaneqareersut angummaffiginiarnissaat qanoq iliorluni ingerlanneqassanersoq oqallisigissallugu pisariaqartinneqarmat.
Tunniussinissap tungaanut Naalakkersuisut maannatut tassaassapput, pisariaqartitsineq naapertorlugu suliassanik pingaarnerniit tulleriiaarisartut.
Naalakkersuisut anguniarpaat piaarnerpaamik sanaartornermi oqartussaaffiup tunniunneqarnissaata piffissalerneqarnissaa atugassarititaasussallu pillugit kommuninik isumaqatigiissuteqarnialernissaq.
Kiisalu siunnersuummi ikaarsaariarnermi aalajangersakkanut atatillugu annertusisamik immikkut atuartitsinerup kommuninit Naalakkersuisunut nuunneqarnissaata ukiumik ataatsimik kinguartinnissaa ilanngunneqarpoq. Tamatumunnga pissutaavoq KANUKOKA-p tusarniaanermi akissutimigut ersersissimammagu, teknikkikkut suliassatigullu pissutsit arlaqartut pissutigalugit 1998-imi aggusti sioqqullugu nuussinissaq assut ajornakusuussasoq.
Tusarniaanermut akissutini kommunit tungaanniit kissaatigineqarsimavoq atuarfiup siulersuisuini angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat annertunerusumik qularnaarneqassasoq, isumaqartoqarmat atuarfiup siulersuisoqarnikkut angajoqqaat oqartussaanissaat qulakkeerumaneqarpat, ilinniartitsisut ilaasortaatitaasa marluk atuartullu ilaasortaatitaasa marluk angajoqqaat aallartitaat tallimat taasinerni naleqqatigiinnangajassagaat. Ilutigalugulu miserratigineqarsinnaanngilaq siulersuisut, taasisinnaatitaasunik qulingiluanik ilaasortaqartut saniatigullu marlunnik-pingasunik taasisinnaatitaanatik peqataasinnaasunik ilaqartut, inuttaqavissortutut isigisariaqarmata, suliassat ilusaat aalajangiisarnermilu eqaassuseqarnissamik kissaateqarneq ilanngullugit eqqarsaatigalugit. Naalakkersuisut tamatumani kommunit isumaat paasilluarpaat. Kisiannili Naalakkersuisut nalunngilaat, atuarfiit siulersuisuisa katitigaanissaat piareersaataasumik sulinermi sukumiisumik oqallisaasimasoq, tamatumanilu kissaatigineqarsimasoq angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat aamma atuartut ilinniartitsisullu oqartussaaqataanissaat. Taamaammat Naalakkersuisut siunnersuummik allannguinatik, tunngaviusumik apeqqutip taassuma inaarutaasumik aalajangiisoqannginnerani Inatsisartunit oqallisigineqartussanngorlugu saqqummiunneqarnissaa toqqarsimavaat.
Aammattaaq Ilinniartitaanermi Ministeeriaqarfiup tusarniaanermut akissummini siunnersuutigisimavaa maalaarsinnaanermik aalajangersakkani immikkut maalaaruteqarsinnaanissamut periarfissiisoqassasoq, taamaalillunilu kommunalbestyrelsit aalajangiineri, suliassanut isumaqatigiissutit naapertorlugit Naalakkersuisunit kommuninut tunniunneqarsimasunut attuumassuteqartut, pillugit Naalakkersuisunut maalaaruteqartoqarsinnaanngorlugu.
Suliassanut tunniussisarnermi tunngaviusumik periutsit aallavigalugit taamatut maalaaruteqarsinnaanermik periarfissiineq naliginnaasuuvoq. Tassami naliginnaavoq oqartussaasumut suliassamik tunniussisimasumut maalaaruteqarsinnaanermik periarfissaqartarneq, taamaammallu Naalakkersuisut inaarutaasumik siunnersuummi aalajangersakkat siunnersuutigineqartup ilanngunneqarnissaa pissutissaqartissimavaat.
Maalaaruteqarsinnaanermi aalajangersakkamut atatillugu ilinniartitsisut kattuffiata tusarniaanermut akissummini ' 54. immikkoortoq 3, peeqqusimavaat, paragraffimi tassani allassimavoq: Naalakkersuisut kommunimi atorfeqarfik pillugu aalajangiineri ingerlatsinikkut oqartussaasunut qulliunerusunut ingerlateqqinneqarsinnaanngitsut.
IK tassa ilinniartitsisut kattuffiata kissaatigisaanut patsisaavoq Naalakkersuisut aalajangiinerisa qaqugukkulluunnit inatsisartut ombudsmandianut ingerlateqqissinnaanerat, kisianni inatsisartut ombudsmandiat ingerlatsinermi oqartussaasuunngilaq, taamaammallu siunnersuutikkut pisortatigoortumik ingerlatsinerup naliginnaasumik maalaarutigineqarsinnaanera aamma matumani akornuserneqanngilaq.
Kommunini tusarniaanermi akissutini ataasiakkaani aamma Grĝnlands lĉreforeninngip akissutaatigut siunnersuutigineqarpoq aqutsinermik iluarsaaqqinneq ukiumi ataatsimi ukiunilluunniit arlalinnik kinguartinneqassasoq apeqqutit ajornartorsiutillu assigiinngitsut qulaajaqqaanneqarnissaat siunertaralugu, ilaatiguttaaq kaammattuutigineqarpoq aallaqqaammut misiligutaasumik ingerlatsisoqaqqaassasoq. Naalakkersuisut isumaat naapertorlugu naliginnaasumik kinguartitsinissaq patsisissaqanngilaq, tassani siunnersuummi maanna saqqummiunneqartumi.
Oqartussaaffinnut suliassatigut teknikkimullunniit pissuteqartunut peqqussutip ataatsimut isigalugu atuutilerfissaatut siunnersuutigineqartup nalaani atuutilersinnaanngitsunut atatillugu immikkut ikaarsaariarnermi aalajangersakkat ilanngunneqareersimapput, taamatut ikaarsaariarnermi aalajangersaasoqarsimatillugu Naalakkersuisut isumaqarput iluarsaaqqinnerup kinguartinnissaa tunuliaqutassaqanngitsoq, minnerunngitsumillu ikaarsaariarnermi aaqqissuussinissatut siunnersuutaasut aqutsinermi iluarsaaqqinnerup annertunerusortai pillugit misilittagaqarlernissamut periarfissiiumaneri pissutigalugit.
Taamaalilluni Naalakkersuisut erseqqissumik isumaqarput siunnersuut maanna saqqummiunneqartoq peqataasut tamakkerlugit sukumiisumik oqallisigineqarsimasoq, aammalu ima suliarilluagaatigisoq, meeqqap atuarfiani aqutsinerup nutarternissaatut siunnersuut piviusunngortinneqarsinnaalluni. Tassunga atatillugu Naalakkersuisut maluginiarpaat kommuunit isumaqatigiinniarsinnaatitaasutut peqataatitaat KANUKOKA Naalakkersuisullu siunnersuummut tunngaviusut pillugit ikaarsaariarnermi aalajangersakkat ilanngullugit isumaqatigiimmata.
Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuut inatsisartunut oqallisigisassanngortippara.
Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:
Siumumiit meeqqat atuarfiata siunissami
aqunneqarnissaa pillugu suliniaqatigiit nalunaarusiaat upernaakkut 1996-imi
saqqummiunneqarmat iluarisimaarinninnitta saniatigut oqaatigaarput suliap
ingerlateqqinneqarnissaanut, suliniaqatigiit sinaakkutissatut siunnersuutaat,
meeqqat atuarfinni iluarsaaqqinnissamut suliaqarnermi inaarssanissamut
toqqammavissat akuersaarlugit.
Siumumiillu peqataaffigisimavarput,
sumiiffinni ataasiakkaani politikkerit, angajoqqaat, ilinniartitsisut
atuartullu meeqqat atuarfiata siunissami aqunneqarnissaa pillugu sukumiisumik
oqallittarnerit.
Aammalu malinnaaffigisimavarput
Naalakkersuisut KANUKOKA-mut aammalu ilinniartitsisut peqatigiiffiisa
kattuffianut tusarniaasarnerat. Pingaatilluinnaratsigumi peqqussutissatut
siunnersuutip, siullermit taamaallaat kingunerissagaa, meeqqat atuarfiata
aqunneqarnera pillugu allanngortitsinissaq.
Atuartitsinerup imarisaanik
nutarterinissaq kingusinnerusukkut pisussap ingerlanneqarnissaanut,
inatsisissatut siunnersuummut uunga akuersinerminni akisussaaffimmik
annertuumik angajoqqaanut, ilinniartitsisunut atuartunullu tunisisussaavoq.
Taamaasilluni akisussaaqatigiilluni
sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaavigalugit atuarfeqarfimminnik
tulluarnerpaamik ilusilersuillutillu aqutsisinnaalernissaq, atuisullu
annertunerusumik oqartussaaqataalernerannik ilaqartoq taamaasiornikkut
anguneqassaaq. Tamassumali kingunerissavaa, meerartatsinnut
inuusuttortatsinnullu atuartitsinerup tungaatigut inerikkiartortitsineq,
pingaarteqisatsinnut inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaasussaq.
Aammalu siumumiit
pingaartittorujussuuvarput atuartut atuarfimminnut kajumissuseqartuarnissaat,
taamannalu anguneqassaaq tamanut toqqissisimanartumik aqunneqarnikkut aammalu
atuarnermi ilinniakkatigut pissarsilluarsimanermik misigissuseqartarnikkut.
Atuartitaanerullu iluani attorneqartunut
tamanut ileqqorissaarnissamut, anguniakkanullu anngunniarnermut atortutigullu
siuarsaanermut malinnaatinneqartuarnissamut kaammattoqatigiilluarluni
suleqatigiinnissamut atuarfinni siulersuisut ammaassisussaapput annertuumik.
Siumumiillu peqqussutissatut siunnersuut
tamakkiisumik taperserlugu ima oqaaseqarniarpugut: Atuarfiit
siulersorneqarnerini kommuuninilu atuarfiit pillugit aalajangiisarnerni
angajoqqaat akisussaaqataaanerulernissaat anguniakkatta pingaarnerit
ilagimmassuk nuannaarutigaarput, atuarfiit angissusii apeqqutaatinnagit
atuarfinni tamani siulersuisunik pilersitsisoqartarnissaa, taamaasilluni
kommunini nunaqarfikkaani nunaqarfinnilu inukitsuni periarfissiineq tamanna
ajunngitsutut isigigatsigu.
Siumumiillu pingaartipparput atuarfinni
siulersuisut akisussaaffimmik annertuumik tunineqarnerannut atatillugu
ersarissaaneqassasoq, soorlu ilaatsigut nalunaarusiornikkut, piffinni ataasiakkaani
illoqarfiup nunaqarfiullu atuarfiisa aqunneqarnissaannut najoqqutassanik
ersarissunik imalinnik.
Nunatsinnimi meeqqat tamarmik
nunaqarfimmiuugunik illoqarfimmiuugunilluunniit atuartitsinermi
qaffasissutsikkut minnerpaamik nallersimasaqarnissaat, atuartitsinerup
imarisaanut naligiinnik annertussusiliineqarnissamik qularnaarinissaq
annertuumik siumimiit tapersersoratsigu.
Tassungalu ilaatillugit tikkuarusullugit
atuartitsissutit, atortorissaaruteqarnerit ilinniartitsisoqarnerit aammalu
atuartitsinermi init pisariaqartitat pingaartillugit ineriartortinneqarnissaat.
Nunarsuarmi ineriartornermi sukkaqasumi ilinniartitaanikkut
malinnaalluartuarniassagatta.
Aammattaaq nuannaarutigaarput ilinniartitsisunik
atorfinitsitsisarnissamut tunngatillugu qulakkeerisoqarsimanera, nunaqarfiit
illoqarfiillu isorliunerusut eqqarsaatigalugit.
Siumumiillu tikkuaqqikkusupparput
Nunatsinni sineriammi illoqarfiit nunaqarfiillu arlaqaqisut ukiuni arlaqaleqisuni
tikkuartortuagaat, tassaasoq atuarfiit aserfallassimaqisut iluarsaanneqarnissaat,
kiisalu ininik atuartitsiffissanik
amingaateqarneq tunngavigalugu nutaanik atuarfiliortiternissaq,
imaluunnit atuarfinnik allilerinissanik piumasaqaaterpassuit.
Taamaammat Naalakkersuisut
piumasaqarfiginikuuarput 1997-imut ukiunullu tulliuttunut aningaasartuutissat
suliarinissaannut pilersaarusioqqullugit qulaani taaneqartut tunngavigalugit
aammalu ajornartorsiutit nukinginnassusaat aallaavigalugit. Ukiunimi makkunani
meeqqat atuartut amerliartulernikuusorujussuupput
piareersimaffigisariaqarparpullu pinngitsoorata pitsaanerpaamik atuarfimmi
ingerlanneqartarnissaannut periarfissaqartitsilluarnissaq.
Iluarsaaqqinnermullu atatillugu meeqqat
atuarfiani atuartitsinerup nangitsiviusumillu ilinniartitaanerit akornanni
pissutsit erseqqinnerusumik qulaarniartariaqartut, ilinniartitaanerup tamarmiusup
ataqatigiinnissaa tamarmiussuseqarnissaalu qulakkeerumallugit suliaqarnissaq
siumumiit pingaartillugu eqqaaqqikkumavarput.
Pingaartillugu aamma oqaatiginiarlugu
meeqqat atuarfiata siunissami aqunneqarnissaanik aalajangiivinnissami
atuarfeqarfinnut aningaasaliuttakkat aalajangersakkanut naleqqussarneqarluassasut.
Naalakkersuisut siunnersuutaat atuarfimmi
siulersuisunik paasititsiniaanissamut pikkorissaanissamullu
aningaasaliisoqarnissaa KANUKOKA-llu peqataaffigerusutaa taperserparput.
Pingaartikkatsigu sukumiisumik atuarfinni siulersuisut siunissami
suliarilerumaakkatik pillugit pikkoriffigalugit paasisimalluarlugillu sulinissaat.
Siumumiit siorna oqaaseqarnitsinni
nalunaarutigaarput atuarfiup aqunneqarnissaanut peqqussutissap ukiumi
atuarfiusumi 1997 - 1998-imi atuutilernissaa tikkuarlugu.
Taamaattumik siumumiit kissaatigissavarput
atuarfiit aqutsinermut nutaamut ikaarsaariassalutik piareersimasut
ingerlatsinermit aallartitsinissaat. Pingaartikkatigumi Nunatsinni atuarfinni
aqutsinerup piaartumik tamani naligiimmik angajoqqaanillu
oqartussaaqataaffigineqarluni ingerlalernissaa.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip
aappassaaneerneqannginnermini kultureqarnermut, ilinniartitaanermut
ilageeqarnermullu ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa inassutigaarput.
Sivert K. Heilmann, Atassutip
oqaaseqartua:
Aallarniutitut atassummit
erseqqissassavarput Nunatsinni ilinniartitaanerup ineriartornermut
naleqqussarluarneqarnissaa pineqartut peqatigalugit suleqataaffigiumagatsigu
peqataaffigiuassallugulu. Nalunngilarput Nunatsinni ineriartorneq
sukkasoorujussuusoq, taamaattumik ineriartornermut inatsisinik peqqussutinillu
naleqqussaajuarnissaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.
Meeqqat atuarfiata aqunneqarneranut
peqqussutissatut Naalakkersuisut siunnersuutaat matumuuna saqqummiunneqartoq
sukumiisumik oqaluuserereerlugu atassummit tapersornartutut nalilerparput.
Peqqussutissatut siunnersuut malillugu
meeqqat atuarfiata aqunneqarnerani angajoqqaat tassaalissapput
oqartussaaffimmik annertunerpaamik tigummisaqarlertussat. Peqqussutissatut
siunnersuut naapertorlugu atuarfiit tamarmik immikkut siulersuisunik aqunneqalissapput.
Atassummit iluaralugu tapersersorparput
Naalakkersuisunit siunnersuutigineqartoq atuarfiit siulersuisunik
pilersitsinissaq. Ulluinnarni atuarfinnik aqutsinerup siulersuisoqalernikkut
angajoqqaanut tunniunneqarneratigut qanimut kommunalbestyrelsenut
suleqatigiinninnissaq qulakkeerneqassaaq. Atassummit nuannaarutigaarput
oqartussaaffik atuisunut, tassalu angajoqqaanut tunniunneqartussanngormat.
Isumaqarattami oqartussaaffiup atuisunut tunniunneratigut atuartitsinerup
pitsanngorsartuarnissaa qulakkeerneqassasoq.
Naalakkersuisut peqqussutissatut
siunnersuutaanni atuarfiit siulersuisuni angajoqqaat amerlanerussuteqarlutik
issialernissaat atassummit iluaralugu tapersersortariaqartutullu nalilerparput.
Atuarfinni siulersuisuni atuartut, ilinniartitsisut
angajoqqaallu peqatigiilluarlutik issialernissaat atassummit
isumalluarnartoqartipparput. Periarfissaq manna atorlugu angajoqqaat
sineriassuatsinni maanna pissangallutik inatsisartut oqallinnerannik
malinnaasut meeqqamik atuarfiisa siulersuisoqalernerisigut
oqartussaalernissaannik atassummit pilluaqqorusuppagut sulilluarnissaannillu
kissaallugit.
Atassummit periarfissaq aamma manna
atorlugu Naalakkersuisut qutsavigerusuppagut. Naalakkersuisummi siunnersuutaat
naapertorlugu atuarfinnik siulersuisoqarnermut malittaritillugu kommunit
ilinniartitsisunik atorfinitsitsisalernissaat aamma kommunit atuarfiliornerup
kiisalu atuarfinnik aserfallatsaaliinermik tigusinissaat akisussaassuseqartumik
aqqitassanngorlugu siunnersuuteqarfigineqarpoq.
Naatsumik oqaatigalugu atassummit
nuannaarutigaarput, siullermik: atuarfiit siulersuisunik aqunneqarlernissaat;
aappassaannik: ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnerup tamakkiisumik
kommuninit tiguneqarnissaa aatsaat kommuninik isumaqatigiissuteqarnikkut;
pingajussaanik: atuarfiliornerit atuarfinnillu iluarsaanerit kommuninit
tiguneqarnissaat aatsaat isumaqatigiissutigineqareernikkut.
Atassummit assut pingaartipparput
atuarfiit ingerlatitaaneranni atuartuutillit, tassalu angajoqqaat qanimut
suleqatigineqarnissaat. Angajoqqaat tassaammata meeqqaminnut annertunerpaamik
oqartussaallutik taakkulu ineriartorneranni perorsaasutut.
Erseqqissartariaqarportaaq atuarfinni
siulersuisoqarlernikut annertuumik atuarfinnik aqutsineq tunngaviatigut
allanngortitsisoqarnavianngimmat. Atassut isumaqarpoq allanngortitsineq
annertoorsuunngimmat paatsiveerussutaanavianngitsoq. Atuarfiit
siulersuisoqalernerisigut anguniakkap pingaarnersarimmagu atuarfiit
ingerlatitaaneranni ullumikkornit siammasinnerusumik suleqatigiinnissaq.
Ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermut
tunngasut, kiisalu Nunatsinni atuarfiit aserfallatsaaliornerannut atuarfiillu
sanaartorneqartarnerannut kommuninut nuussinissamut tunngasut, tamakku
isumaqatigiinniarnikkut anguniarneqartussaammata annertunerusumik
oqaaseqarfigissanngilagut.
Kommunit isumaqatigalugit
ilinniartitsisunik aamma atuarfiliornerit atuarfinnillu aserfallatsaaliinerit
kommuninut tunniussinissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarnissaat atassummit
nalilersoreerlugulu oqaluuserereerlugu isumaqatigalugu matumuuna
nalunaarutigaarput.
Atassummit naatsorsuutigaarput
ilinnniartitsisunik atorfinitsitsisarnermi ullumikkut Naalakkersuisunit
ingerlanneqartoq KANUKOKA suleqatigalugu ingerlatiinnarneqassasoq, kommuneqarfiit
tamarmik naligiissumik ilinniartitsisoqarnissaat pingaaruteqaqimmat.
Atassummit isumaqarpugut kommuninik
iluarsaaqqinnissamik ataatsimiititarliarsuami atuarfiit
siulersuisoqarlernissannik tunngasoq peqqissaartumik sukumiisumillu
oqaluuserineqarsimasoq, tamatumalu kingornagut susassaqartunut
assigiinngitsunut pingaartumik kommuneqarfinni ulluinnarni ilinniartitaanikkut
ingerlatsisunit sukumiisumik sammineqartareersimasoq peqqissaartumillu
oqaluuserineqartarsimalluni. Tamakku tunngavigalugit atassummit peqqussutissamut
siunnersuut tapersersorparput akuersaarumallugulu.
Pisussat pingaaruteqaqaat
imaannaanngeqalutillu. Atassummit naatsorsuutigaarput Naalakkersuisut
KANUKOKA-lu suleqatigiillutik malinnaaqqissaassasut, ajornartorsiutaalersinnaasut
aaqqikkasuartarnissaat pingaaruteqaqimmat.
Meeqqat atuarfiannik aqutsineq pillugu
peqqussutissap malinnaaffigineqarnissaa atassummit pingaartipparput,
periarfissarlu manna atorlugu inatsisartut qinnuigissavagut atuarfinni
siulersuisut sulinerannut paasititsiniaanermut pikkorissarnermullu
aningaasaliinissamik Naalakkersuisut qinnuteqarnissaannut aqqutit pingaartut
ilagimmassuk.
Taamatut oqaaseqarluta peqqussutissatut
siunnersuut taperserparput, inassutigalugu kultureqarnermut, ilinniartitaanermullu
ataatsimiititaliami sammineqarnissaa.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinniit meeqqat atuarfiat
pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut assut soqutigalugu qimerluuataarsimavarput,
imatullu oqaaseqarfiginiarlutigu.
Siullermik Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigalugu oqaatigissavarput,
atuarfinnut ataasiakkaanut qaninnerusumik aalajangiisarnerit
inissinniarneqarmata; tassa kommunit, angajoqqaat ilinniar-titsisut, atuartullu
oqaasissaqaqataalernerisigut. Namminersornerullutik Oqartussat oqartussaaffii
kommuninut agguataarneqarnerisigut, kiisalu atuarfiit siulersuisuinut
agguaasseqqinnikkut.
Siorna maani Inatsisartuni nassuiaat
oqaluuserineqarmat erseqqissarsimavarput peqqussutip ilusilersornerani
susassaqartut, tassa kommunit, angajoqqaat, ilinniartitsisut kiisalu atuartut
peqatigilluinnarlugit ilusilersuineq ingerlanneqartariaqartoq. Piffissallu
ingerlanerani oqallinerit annertuut ingerlanneqartarsimapput, ingammik
suleqatigiit siunnersuutigisimasaat ilinniartitsisunik atorfinititsisarneq
sanaartukkanullu oqartussaaffeqarnissat aallaqqaataaniit ilaatinniarneqartut
kinguartinneqarmata aatsaat ukioq 2000-imi oqartussaaffigilersinniarneqarlutik.
Tamannalu uani peqqussutissatut siunnersuummi aammaarluni
allanngortinneqaqqissimalluni.
Inuit Ataqatigiinniit ajuusarutigaarput
peqqussutip pilersinniarneqarnerani torinngitsumik sulisimaneq, piffissap
ingerlanerani arlaleriarluni siunertanik allanngortitsisarnikkut, tassani
eqqarsaatigaagut ilinniartitsisunut atorfinitsitsisinnaaneq sanaartugassanullu
akisussaaneq.
Meeqqat atuarfiannut peqqussutitut
siunnersuutigineqartup massakkut meeqqat atuarfianni peqqussut
taarsertussaavaa, allannguutissallu siunnersuutigineqartut annertoorujussuupput,
meeqqat atuarfiannut atuutilersinniarneqartut augustip aallaqqaataaniit, tassa
qaammatit pingasut qaangiuppata atuutilertinniarneqarput.
Ukioq Inuit Ataqatigiinni tunuliaquttagut
tusarniaaffigisimavagut ataatsimeersuarnitsinni. Taakkulu oqariartuutigaat
suleqatigiit siunnersuutaanni meeqqat atuarfiani allannguutissatut
siunnersuutigineqartut taama
annertutigisut, nuna tamakkerlugu aatsaat atuutilersinneqartariaqartut
misileraanerit illoqarfinni ataasiakkaani ingerlanneqareerpata. Taakkunanimi
misilittakkat iluarsiissutaallutik nuna tamakkerlugu atuutsilerneqarnissaat
pitsaanerpaatut isigineqarluni, ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarneq
sanaartukkanillu akisussaaneq tassani ilaatinneqarlutik tassani misileraanermi.
Taamaattumik Inuit Ataqatigiiniit
matumuuna siunnersuutigerusupparput illoqarfinni pingasuniluunniit
misileraanerit ingerlanneqaqqaassasut - illoqarfimmi arlariinnik atuarfilimmi,
illoqarfimmi nunaqarfeqqortuumi kiisalu illoqarfimmi nalinginnaasumi
ataatsimik atuarfilimmi - peqqussutissatut siunnersuutigineqartup
tamakkiisumik atuutsillugu misilinneqaqqaassasoq, tassa ilinniartitsisunik
atorfinitsitsisarneq sanaartugassanillu oqartussaaffik ilaatinneqarlutik
aappaaguminngaaniit.
Taamatut siunnersuuteqarnitsinni
tunngaviit oqimaatsut ilagaat angajoqqaat, meeqqat atuarfianni
siulersuisuniilertussat. Taakkumi qinigaareerunik suliassarilertussaavaat
akisussaaffigilerlugillu oqartussaaffiit imaannaanngitsut, ilaatigut atuarfiup
ingerlanneqarnera, atuartitsinerup aaqqissuunneqarnera, atuarfimmi aningaasat
atugassat, ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinititsinerit pillugit
kommunalbestyrelsenut oqaaseqaatit allarpassuillu. Naalakkersuisuniit
naatsorsuutigineqarpat augustip aallaqqaataaniit atuarfiup siulersuisussai taamatut ingerlatsilereersimassasut
tunngaveqarluarluni, tupinnassaqaaq atuarfiup siulersuisussaanik
qinersisoqareersimassappat sukumiisumillu pikkorissartitsisoqareersimassappat.
Peqqussutillu nalinginnaasumik
nassuiaataani allassimavoq kiisalu naalakkersuisup saqqummiinermini
annertuumik pisariaqartitsisoqassasoq paasititsiniaanissamik kiisalu
pikkorissartitsinissamik. Siunnersuutigineqarlunilu 1997-imut Inatsisartut
ilassutitut Aningaasaliissutinut ilan-ngunneqassasut paasititsiniaanissamut
pikkorissartitsinissanullu atugassat tassa immikkoortinneqassasut. Tassanili
ujarleraluaraanni suli nassaassaanngillat.
Peqqussummi siunnersuutigineqarpoq,
naalakkersuisut piginnaatinneqassasut kommunit ataasiakkaarlugit
isumaqatiginiarneqartassasut qaqugu ilinniartitsisunik atorfinititsisarneq
kommunimi pissanersoq. Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut equngasumik
ingerlatsisoqalissasoq. Eqqarsaatigiinnarsinnaavarpummi kommunit
nukissaqarnerit atorfinitsitsisarneq tigusimalerpassuk namminnerlu atorfinitsitsisalerpata
kommunit allat kinguartuungaatsiartussaammata, ilinniartitsisunik
atorfinitsitsiniartarneq marloqiusamik ingerlanneqalerpat, tassa kommunit
ataasiakkaat qitiusumillu atorfinitsitsisarnerit ingerlanneqalerpata.
Massakkummi malunnareerpoq kommunit neqeroorutissaqarnerit
meeqqeriveqarnikkut, inissiatigut allarpassuartigullu pilerigineqarnerusut
kommuninit pissakinnerusuniit massakkut ingerlammata.
Inuit Ataqatigiinniit
akornutissaqartinngilarput, kommunit ataasiakkaat ilinniartitsisunik pissarsiortarneq
ingerlatileraluarpassuk peqqussutip atuutilernerani misileraanermi imaluunniit
atuutilivinnerani. Massakkummi atorfinnik allarpassuarnik
atorfinitsitsisarnerit kommunit ingerlatereermatigit.
Oqaaseqaatini nalinginnaasuni
kinguartitsinissamut utoqqatsissutigineqartoq akornutaasinnaasutut
isiginngilarput, peqqussutimmi atulereernerani suli Namminersornerullutik
Oqartussat isumaqatigiinniartitaasartussaammata, taakkuullutillu siunissamut
atorfiit qanoq isikkoqarnissaannut ilusilersuisussaapput ilinniartitsisut
kattuffii peqatigalugit isumaqatigiinniarnikkut.
Naalakkersuisoq isumaqatigaarput,
siunissami allaanerusumik ilinniartitsisut atorfeqartarnerisa aaqqissuunneqarnissaanut
tunngasoq. Tassa Illoqarfinnimi isorliunerusuni nunaqarfinnilu
ilinniartitsisunngorusunneq allisinniartariaqarparput, soorlu
nunaqarfinniikkaanni isorliunerusuniluunniit illoqarfinni ilinniarnerup
nalaani aningaasat attartorsimasat taarsersornerani immikkut
isumakkeerinninnikkut, kiisalu ulluinnarni atugaasigut oqilisaanikkut
allatigullu atorfeqartitsinerup oqilisaaffiginerisigut.
Ullumikkut atuarfiit inissisimanerat
eqqarsaatigissagutsigu atuarfiit ilasussaapput iluarsagassaallutillu
milliardit sinnerlugit nalilinnik. Kommunit namminneq aserfallatsaaliuineq
pisussaaffigaat, illuatungaatigullu Namminersornerullutik Oqartussat aamma
kinguaattooruteqarsimapput naammattunik atuarfiliortitsinissamik,
assersuutigiinnarsinnaavarput Nuummi init atuartitsivissat maannakkorpiaq
aqqaneq pingasut amigaatigineqarmata, ukiullu tallimat qaangiuppata siuliani
taariikkama saniatigut aamma amerlaqataat amigaatigineqalertussaammata. Imalu
ajornartorsiortigilersimapput massakkut,
sulisuminnut inissialiatik sisamat naammasseriarpata atuartitsivittut
atortariaqartariaqartut.
Tamatta pisussaaffigaarput, meerartatta
peqqinnartunik ajunngitsunillu avatangiiseqarnissaat, taamaattumik maanakkumiit
paasiniarneqalereeertariaqarpoq kommuninut ataasiakkaanut
isumaqatigiissusiornissaq, siuliani pineqartumik isumannaarinnittumik.
Tamannalu imatut pis-sasoq, kommunini ataasiakkaani 1994-imi atuarfiit
aserfallassimanerinik nalilersuinermi naligitinneqartut ukiut ingerlanerini
akinut nalimmassarlugit isumaqatigiissutigineqarnissaat, meeqqat atuartut
tamarmik pitsaasunik atuarfeqalernissaat angutserlugu, tassani ilaatereerlugit
meeqqat siunissami atualertussatut ilimagineqareersut. Aserfallatsaaliinerit
atuarfiillu sanaartugassat annertoorujussuupput, Inuit Ataqatigiinnilu
isumaqarpugut, Namminersornerullutik Oqartussat nammatassaq annerpaaq
tigummisariaqaraat. Isumaqanngilagullu tamanna pissasoq ukioq ataaseq
marlulluunniit qaangiuppata, uani aningaasarpassuit eqqartorneqarput,
qularutissaanngilarlu ukiorpaaluit tamatuma suliassap annertuup
ingerlanneqarnissaa.
Inuit Ataqatigiinniit
orniginartinneruarput misileraasoqarnissaa, misileraanerullu ingerlanerani
paasiniagassat ikinngeqisut naammasseqqaarneqarnissaat. Misileraanermilu
qularutissaanngilaq paasissutissat misileraanikut saatsinnut
ilineqartussaammata, peqqussutip iluameersumik na-lorninanilu
atuutsinneqarnissaanut tunngavilersuisussat. Unami Inuit Ataqatigiinniit
ersissutigaarput, peqqussummik siunnersuutigineqartumi naalakkersuisut pisinnaatinneqassappata
namminneq kommunit ataasiakkaanut isumaqatigiissuteqarniartassasut qaqugu
ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarneq sanaartugassanillu akisussaaffik
tunniunneqassanersoq. Peqqussutissatut siunnersuummi allassimanngilaq qaqugu
kingusinnerpaamik pissanersoq tamanna.
Inuit Ataqatigiinni pingaartipparput uani
meeqqat atuarfiat pillugu peqqussummi atortitsisussat nalorninatik sulinissaat,
iluaqutaasussammi imaannaanngitsuupput. Atuartut, angajoqqaat,
ilin-niartitsisullu oqartussaaqataallutik sunniuteqaqataallutillu ulluinnarni
sulinertik kajumissuseqarluartik ingerlakkumaaraat, siunissami
isumalluutigisatta pitsaanerpaamik peroriartortinnissaat siunertaralugu.
Taamatut Inuit Ataqatigiinniit
tikkuaateqarluta qilanaaraarput kultureqarnermut, ilinniartitaanermut
ilageeqarnermullu ataatsimiititaliaani oqaluusereqqissaarnissaa
inassutigaarput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiat:
Naluneqanngitsutut Naalakkersuisut meeqqat
atuarfiat pillugu 1995-imi suleqatigiissitaliorsimapput, suleqatigiissitarlu
taanna tamatuma kingorna sulisimavoq, ilaatigut kommuneni skoleinspektĝrinik
skoledirektĝrinillu ataatsimiititsinikkut, ilinniartitsisut kattuffiinit aamma
kommunaldirektĝrinit peqataaffigineqartumik.
Suleqatigiissitap misissueqqissaarneri
inassuteqaataalu, inaarutaasumik sinaakkutissatut siunnersuutinngorlugu
suliarineqarsimasoq tunngavigineqarsimavoq Inatsisartut 1996-imi upernaakkut
ataatsimiinnerminni aalajangernerannut, tamannalu kinguneqarsimalluni
sumiiffinni ataasiakkaani oqallitsitsinermik.
Akulliit Partiiat sinnerlugu assut
soqutigalugit misissuataarsimavakka oqallitsitsinernit, isumasioqatigiissitsinernit
assigisaannillu katersorneqarsimasut, taakkumi tunngaviusimammata
Naalakkersuisut siunnersuutissaattut suliarineqarsimasumut. Suliaq taanna
annertooq naammagisimaarnartorlu aqqutissat eqqortut aqqutigalugit
suliarineqarsimavoq.
Akulliit Partiiata paasivaa suliamut
matumunnga peqataasut akornanni nalornisoqarsimasoq imaluunniit isumaqatigiinngissutaasimasoq atuarfinni
siulersuisoqarneq aamma atorfinitsitsisarnermut tunngasut kommunenit
tiguneqarnissaat pillugit. Isumaga naapertorlugu atorfinitsitsisarneq
kommunenit qangaanilli tigummineqartutut oqaatigisariaqarpoq, tassami
direktoratip tamatigut imaluunniit tamatigorluinnangajak akuerisarsimammagit
pisortanik atorfinitsitsinissamik kommunenit inassuteqaatinut.
Atuarfinni siulersuisoqarnermut
tunngatillugu aamma oqallittoqartarsimavoq, ilaatigut uparuartorneqartarluni
periaatsip atornerlunneqarsinnaanera aappaatigullu uparuarneqartarluni
nammi-eerluni aalajangiisinnaatitaanissaq aamma innuttaasut
sunniuteqarnerulernissaat. Akulliit Partiiat isumaqanngilaq atuarfinni
siulersuisunut tunngatillugu qallunaat periaasiat pinngitsoorani
ma-linneqartariaqartoq, taamaattumillu siunnersuut tapersersorparput.
Tassunga tunngatillugu pingaarnerusutut
isigaara aalajangeeqataasinnaaneq, nammineerluni aalajangiisinnaaneq,
neriuutigalugu angajoqqaat sunniuteqarnerulernissaat.
Atuarfeqarfik pillugu siusinnerusukkut oqallinnermut
atatillugu uparuartorsimavara meeqqat atuarfiat pillugu siunertami ' 2 - tassa torrutiinnarlugu oqaatigalugu,
atuarfiup angajoqqaallu suleqatigiillutik meeraq imaluunniit atuartoq
perorsassagaat akisussaassuseqartumik siunissa- mi innuttaasut akornanni inuuqataasinnaasussanngorlugu.
Kisianni angajoqaaat
ataatsimiitinniarlugit oqaloqatiginiarlugillu atuarfinnut aggersarneqaraangata
taava kikkut aggertarpat? Tassaasarput angajoqqaat qitornaat atuarfimmi
ajornartorsiuteqanngitsut. Angajoqqaat atuarfimmit oqaloqatigineqarnissamut
pisariaqartinneqarnerusut aggerneq ajorput. Ajornartorsiut taanna
qaangerneqarsinnaappat atuarfinni sulinermi annertuumik
angusaqaataassagaluarpoq. Taamaattumik isumaqarpunga neriuutigalugulu,
angajoqqaat sunniuteqarnerulernerat tassa skolebestyrelseqalernikkut,
ajornartorsiutip qaangerniarnerani sakkussat ilagigaat. Angajoqqaat atuarfimmut
oqaloqatiginnikkiartorneq ajortut malugissavaat annertunerusumik
sunniuteqaqataasinnaalerlutik taamaattumillu peqataasariaqarlutik ajornartorsiutip
aaqqiiviginissaanut.
Ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermut
tunngatillugu isumaqarpunga, tamanut pitsaanerpaajussasoq oqartussaaffik
taanna sapinngisamik piaarnerpaamik kommunenut tunniunneqarpat. Aammami
naluneqanngitsutut isornartorsiorneqarsimavoq oqartussaaffiup
nuukkiartuaarneqarnissaa. Kommunet tamarmik aallaqqaataaniit
peqataasariaqarput, tamanna piumasarineqarsimavoq. Isumasiuinerit inernerat
tassaavoq, atorfinitsitsisarnerup sumiiffinnit ataasiakkaanit tiguneqarnissaa
kissaatigineqartoq.
Akulliit Partiiata uparuarusuppaa - naak
ataatsimoortumik tapiissuteqartoqartaraluartoq aningaasartuutit ilaannut
matussutissanik tassa atuarfeqarnerup iluani aningaasartuutit inatsisitigut
aalajangigaasut budgeti ima annertutigisumik qarajartaraat, kommunet
aningaasanik nammin- neq atugassaminnik pissaarutingajattarlutik. Isumaqarpunga
tamanna sunngiffimmi sammisassaqartitsinermut, pinaveersaartitsinermik
suliniuteqarnermut annertuumik pingaaruteqartumut, navianartorsiortitsisoq.
Akulliit Partiiata aamma Inatsisartunut
inassutigissavaa, nunaqarfiit namminerminnut tunngasunut
sunniuteqaqataanerulernissamik kissaataat tusaaniaqqullugu.
Akulliit Partiiata kissaatigaa,
aalajangiinissamut pisinnaatitaaffeqanngitsumik inatsisiliornikkut
inatsisitigut aalajangersagaasut pisariillisarneqarnissaat, taamaalilluni
sunniuteqaqataanissamik kissaateqarneq akuersaarneqarsinnaaqqullugu.
Naggasiullugu oqaatigilara Akulliit
Partiiat isumaqarmat, matuma siuliini taaneqartut saniatigut pingaaruteqartoq
ukua piviusunngortinneqarnissaat:
1.Nunatsinni meeqqat tamaasa
eqqarsaatigalugit, tassa illoqarfinni nunaqarfinniluunniit najugaqarpata, annikinnerpaaffissaa killilikkamik
atuarnerminni angusaqarsinnaanissaat qulakkeerneqassasoq.
2. Innarluutilinnut tunngasutigut
anguniakkanut malittaritillugu annertuunik suliniuteqartoqas-sasoq.
3. Suliassat suut Namminersornerullutik
Oqartussanit suullu imaluunniit suliassat suut Namminersornerullutik
Oqartussanit suullu kommunenit
tigummineqassanersut erseqqissumik paasiuminartumillu
aalajangersarneqassasut.
Aqutseriaatsip qanoq iluseqarnissaanik
aammalu naammagittaalliorsinnaanermut periarfissat pillugit Naalakkersuisut
isumaat Akulliit Partiiata aamma tapersersorpaa.
Taama oqaaseqarlunga, peqqussutissatut
siunnersuutip ataatsimiititaliamut ingerlanissaa inassu-tigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiinniit peqqutissatut
siunnersuut soqutigalugu misissorsimavara. Nuannaarutigisa-riaqarporlu pieqqussutissap
Inatsisartunut saqqummiunneqannginnerani susassaqartut assigiin-ngitsut
peqataatillugit oqallinnerit annertuut ingerlanneqarsimammata. Aaamalu
pissussissamisoorpoq kommunit, Ilinniartitsisut Katuffii Danmarkimilu
ilinniartitaanermut ministereqarfik tusarniaaffigineqarsimammata.
Meeqqat atuarfiata aqunneqarnera pillugu
malittarisassat allanngortinneqarnissaanut tunngatillugu oqallinneq annertooq
ingerlanneqareersimammat aammalu kommunit atuarfiup ingerlatsineranut
annerusumik akisussaassuseqalerlutillu oqartussaaqataalernissaat, kiisalu
atuarfinni siulersuisoqalernissaq atuisut oqartussaaqataanerannik annertuumik
qulakkeerinniffiusussaq pissaganarlunilu soqutiginarpoq.
Naak, oqallinnerup sinerissami ilaatigut
taamatut peqqussusiornissap piaarpallaarneranik oqaluttoqaraluartoq taamaattoq
peqqutissakkut kommunini atuartitaanikkut eqqaatsumik sullissisoqalernissaa
tapersersortariaqarpoq, naak ilaatigut ikaarsaariarnermi nagiartoqaraluar-toq.
Peqqussutissatut siunnersuummi
anguniartussat ilaat aamma soqutiginarluinnartoq tassaavoq meeqqat tamarmik
assigiimmik periarfissinneqarlutik inuiaqatigiinni innuttaasut
piukkunnar-sarnerminni pitsaasumik tunngavissinneqarnissaat,
minnerunngitsumillu atuarfiit aqunneqarneranni nunarsuarni allani angajoqqaat
peqataasinneqarnerisigut pitsaasumik angusaqartoqar-tarsimanera aamma maani
taamatut pilersitsiniarnermut tunngavileeqataasut ajunngitsunut ilaammat.
Nunaarutigisariaqarpoq Naalakkersuisut
taamatut pilersitsinissamut atatillugu atuarfiup siuler-suisuisa
pikkorissartinneqarnissaannut aningaasaliisoqarnissaa siunniussimammassuk
aamma- lu siunissami atuarfinni siulersuisut suliarilerumaakkatik pillugit
pikkorissartittarnissaat pingaartinneqarmat. Taamaattumik Kattusseqatigiinniit
saqqummiunneqartut tunngavigalugit meeqqat atuarfia pillugu peqqussutissatut
siunnersuut tunngaviatigut taperserniarpara.
Sanaartornermut tunngatillugu
akisussaaffiup kommuninut tunniunneqarnissaanut tunngasut
immikkoortilluinnartariaqarput, tassami naluneqanngitsutut nunarput tamaat
isigalugu atuarfiit pisariaqartitsinerat aammalu iluarsaanneqarnissaannut
aningaasat 1 mia-tit angugajallugit pisariaqartinneqarput. Taamaattumik
taassumaannaalluunniit tungaanut qiviassagaanni piffissami kommuninut tamatuma isumagitinniarnissaa
takorlooruminaappoq akuersaaruminaallunilu.
Kommunit atuarfiullu siulersuisuisa
ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermi oqartussaaqqataane-rulernissaat
pissusissamisoorpoq, kisiannili aamma oqartussaaffiit akusussaaffiillu
kommuni- nut tunniussuunneqarneranni
aningaasatigut malinnaatitsinissaq eqqaamasariaqarpoq. Tassami sunaluunniit
akisussaaffik tigussagaanni aamma aningaasanik tamatigut malitseqartarmat.
Atuarfiup siulersuisuinut
toqqarneqartussat kommuniniit 9-nissaat kissaatigineqarsimavoq aammalu
Naalakkersuisut oqaatigaat atuarfiup siulersuisuisa katitigaanissaat
sukumiisumik oqallisaasimasoq aammalu angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat
kiisalu atuartut ilinniartitsisul lu oqartussaaqataanissaat
kissaatigineqarsimasoq.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit
isumaqarpunga taamatut aallartitsinissaq nutaajummat nunani
misilittagaqarfiulluartuni atuarfiup siulersuisuisa katitigaanerat
qissimittariaqartoq, immaqalu siulersuisut katitigaanissaat taamaalilluni
oqinnerusumik iluarsineqarsinnaalluni. Isumaqarpunga kommunalbestyrelse-p
aalajagigaat Naalakkersuisunut maalaarutigineqarsinnaanerat periarfissaqartinneqartariaqartoq.
Taamatut oqaaseqarlunga peqqussutissatut
siunnersuutip aappassaaneerneqannginnerani inimi maani saqqummiuneqartut
oqaaseqaatigineqartullu tunngavigalugit Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu
Ataatsimiititaliami oqallisigineqarnissaat inassutigaara.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Meeqqat atuarfia pillugu Inatsisartut
peqqussutissaanut manna siunnersuut - aatsaallimi nunatsinni tassannga
susassaqartut tamaavimmik ukiuni kingullerni minnerpaamik sisamani oqallissimapput.
Manna nalilersorneqarsimavoq Nammisornerullutik
Oqartussat qitiusumik sulifferujussuaq ingerlassimasaat kommuninut
aqutassanngorlugu tunniutissagutsigu piffissanngorsimanersoq. Amerlanerpaat
nalilerpaat kommunit akisussaaffimmik pisariaqartut aammalu periareersimasut
pisussaaffimmik taamaattumik tunineqarnissaminnut.
Nammineerlunga misigisimavunga imannak
assersuussinnaallugu allaat nammisornerulernissamut oqartussaaneq
naalagaaffimminngaanniit tigujumallugu kissaateqaratta. Manna tunngaviusimavoq
nunatsinni nammineerluta pisinnaasagut tunngavigalugit naalagaaffiup ingerlatai
tigujartuaassagivut.
Ukiut 18-t ingerlareerneranni ullumikkut
takusinnaareerparput merserikannerlugit ilaatigut tigusimasagut ullumikkut
amerlanertigut iluatsittumik ingerlassimagigut. Akisussaaffimmik tigusineq
pingaaruteqartorujussuuvoq suliassap iluamik ingerlaneqarnissaanut. Misimavunga
imaanak; kommunit ullumikkut saaffigaatigut oqarlutik meeqqat atuarfianni
ilinniartitaaneq tigutigu uagullu nammineq akisussaaffittut ingerlatsigu.
Isumaqarpunga kissaatigisaq taamaattoq
namminersornerulermik tigusisimanermut suliassanillu ingerlatsereersimanermik
ilaasimasunut naaggaaruminaatsuusoq, taamaattumik nuannarutigaara maani partiit
oqaaseqartuisa tapersermassuk suliassap taamaattup kommuninut ingerlaqateqqinneqarnissaa.
Nuannerpoq
naalakkersuisoqarfinninngaanniit oqaaseqaatit taamaattut tusarnaarlugit. Manna
upperigakku nukatsitsiinnarsinnaanngilagut - meeqqanik perorsaanermi aamma
taamaappoq - ilinniartitsisutut sulinitsinni tunngavigisarput unaavoq; meeqqat
atuarfimmiittut aamma akisussaaffimmik tunisariaqartarpagut. Akisussaaffillu
tunniukkaagatsigu takusinnaalersarparput suliassaminnut pitsaanersumik
ingerlatsilersut.
Soorlu aallaqqaammut oqareersunga
nuannaarutigaara oqaaseqartut tamarmik tapersersormassuk aammalumi
tupinnartumik susassaqartut tamarmik oqallisigisimavaat, nalunaarullu kingulleq
tassaavoq kommunit piareersimasut suliassaq taamaattoq tigunissaanut. Taamatut
oqareerlunga partiit assigiinngitsut oqaaseqataat uterfigilaassavakka.
Siumup oqaluttuata qitiusumik tikkuagaa
ilumoortoq unaavoq matumani atuarfiit angisuut imaluunniit atuarfiit misisut
immikkoortinniarneqanngimmata, kisianni tamarmik assigiimmik
siulersuisoqarlutik ingerlanneqarnissaat uani siunnersuummik
tunngivigineqarmat. Tassa assigiisitsinik tamanit ajortorneqartoq kommunit
tamarmik assigiimmik periarfissaqarnissaat assigiinngisitsisoqannginnissaalu
oqaaseqartut tamarmik oqaatigivaat.
Angajoqqaat, ilinniartitsisut atuarfimmilu
sulisut ullumikkut namminneerlutik qanimut ilisima-satik, qanimut isigisatik,
toqqammavigalugit atuarfimmik ilusilersuisinnaanerat tunniunniar-neqartoq
assammik isaassineruvoq inuitigiinnut imaannaanngitsorujussuusoq. Taamaattumik
Siumup oqaluttuata tassannga erseqqissaanera assut nuannaarutigaara.
Ukiuni taakkunani oqaloqatigiinnerit
ingerlanneqarneranni suut tamarmik ajunngitsuinnarmik ingerlasimanngillat,
kisianni nuannersua uaniippoq isumaqatigiissinnaasimagatta sukkulluun- niit
aallartittariaqarluta.
Apeqqutit pingaartorujussuit marluk
kanngiffiusimapput, tassalu atuarfiliorneq taava atuarfinnik
aserfallatsaaliinermut tunngasut, tassunga ilanngullugu nalilersorneqarsimasut
siullersaraat ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnerit. Taakkua annertuutut
tigusimavagut, taamaattumillu aamma Naalakkersuisuni nalilersorsimallugit,
kisianni ajoraluartumik tusarniaaneq pisariaqartissimavarput Naalakkersuisut
nammineerluta isumminngitsinni, naak nalunngereeraluarlugit assigiin-ngitsunik
aporfissaqarsinnaasoq.
Kommunit tusarniaaffigalugit allakkat
nassiutereerneratigut kommunit kattuffianinngaanniit tusagassiuutitigut
oqallinnermik pisoqarpoq, tassalu naalakkersuinermi suliaqarnermi tusarniaasarneq
qaqutigoortuuvoq tusarniutit aallartissimatsiaannartut kommunit kattuffiat
oqalulermat Naalakkersuisut siunnersuutigisimasaminnik imaluunniit
siunniussimasaminnut tunngatillugu tunuartilersut.
Paaserusussimavarput kommunit
namminneerlutik apeqqutit taakku imaannaanngitsut marluk qanoq
isummerfiginiarneraat Naalakkersuisut tamakkiisumik inassuteqannginneranni.
Tusarniaaneq piareermat aammalu tusarniaanerup nalaani aalajangiusimasimavara
tusagassiuutit aqqutigalugit oqalliseqataaniarnanga, pissutigalugu nammineq
paasiniaaffigigatsigit aamma namminneerlutik eqqarsarfeqarnerisa nalanni sunnerniartariaqannginnatsigit.
Apeqqutini taakkunani marlunni KANUKOKA-lu
nuannaarutigaara ugguuna isumaqatigiissinnaagatta. Siullermik uagut aperaagut
oqarluta taakkua tigunissaat ukiunut pingasunut kinguartinneqarsinnaanersoq,
tassalu taanna akerliligaat. Ullumikkut saqqummiivugut oqarluta ukiunik
aalajangersimasumik taasaqanngilagut, kisianni kommunit
isumaqatiginiarneqassapput atorfinitsitsisarneq taavalu sanaartugassanut
tunngasut qaqugu tiguneqarsinnaanerat pillugu.
Siumup oqaluttuata ilaatigut tamanna
tikkuarmagu aamma oqaluttunut allanut ilanngullugu erseqqissaatigiinnassavara
paatsoorneqassanngimmat Naalakkersuisuininngaanniit isumaqanngilagut kommunit
ataasiakkaarlugit atornitsitsisarnermut sanaartugassanulluunniit tunngasumik
isumaqatiginiarnissaat.
Aalajangiusimasarput tassaavoq kommunit
sumiikkaluarunilluunniit tamarmik assigiimmik atugassaqarnissaat. Kialuunniit
tamanna takusinnaavaa kommunit ataasiakkaarlugit isumaqatiginninniarniarutta
tamanna qanoq inerneqassava. Ilinniartitsisuuneq allallu sumiikkaluarunilluunniit
ullumikkut atugassarititaasut tamarmik assigiinnissaat aamma uagut
qulakkeerusupparput.
Ullumikkut peqqussutip atuuttup
ingerlanneqarnerani kommunillu illuatungeriilluta isumaqatiginniartaqattaarluta
atuarfimmik ingerlatitsinngilagut, kisianni suleqatigiittut akaareqatigiilluta
ullumikkut atuarfik ingerlassimavarput. Ukiuni tulliuttuni suliassaq tulliuttoq
manna aamma taamatut ingerlatissavarput.
Tassani isumaqarpunga aamma kommunit
ulluinnarni meeqqat atuarfiannik ingerlatsinerminni takutittareersimasaat
tutsuiginarluinnartuusoq, taamaattumik pisariaqalersoq kommunit annertunersumik
oqartussaaffeqalernissaasa aallartinneqarnissaat. Taannalu tapersersorneqarmat
assut qujaruppara.
Isumaqatiginninniarnerit
pilersaarutigisagut atorfinitsitsisarnermut sanaartornermullu tunnga- sut oqaloqatigiissutigineqassapput kommunit
Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni. Kisianni aana anguniagarput
kommunit sumiikkaluarunilluunniit tamarmik assigiimmik pine-qarnissaat,
ataasiakkaarlugit tamaasa isumaqatiginiarnianngilagut. Kommunit tamaasa
assigiimmik atugassaqartinnissaat qulakkeerusupparput.
Taamaakkaluartoq ilumoorpoq oqaluttut
assigiinngitsut uparuagaat aserfallassimasunik suliassarpassuit annertoqaat,
aamma pisariaqarpoq peqqissaarussamik kommunit suleqatigilluinnarlu- git pilersaarusiornissaat. Tamanna
imaaliinnarlugu sapinginniarnavianngilarput kommunillu oqarfigalugit ilissi
nammineq aaqqissuunniarsigit. Kinguaattoorsimanerput tunngavigalugu
suleqataassaagut nunatsinnilu inuiaqatigiit tamarmik aamma pisussaaffigaat
taassuma tungaata aaqqiiffiginissaa.
Atassutip oqaluttua tamakkiisumik
qujassutigerusuppara aammalu taanna pisariaqarluinnartutut isigisannik
tikkuaanera - soorlumi isumasiuiinnareersimagaanga - akisussaaffimmik tunitigit
taava ingerlatsiniarnerminni pitsaanerusumik periarfissaqalissapput nammineq
akisussaaffittut kommunit namminneq tigummilerunikku -
qulaaninngaanniit/qeqqaninngaanniit aqunneqaratik. Namminersonerullutik Oqartussaniit
aamma piumassuseqartariaqarpugut akisussaaffitta ilaanik kommuninut
tunisinissamik.
Taamaattumik una alloriarneq
imaannaanngitsorujussuuvoq isumaqarpungalu nunatsinni inuiaat tamarmik
oqartussaaqqataanerannik ersiutit pitsaanerpaat annersarissagaat
avatitsinninngaanniit isigineqarnitsinnut oqarutta; kommunit
Namminersornerullutik Oqartussallu suleqatigiilluarnermikkut suliassat
assigiinngitsut agguataarpaat isumannanngitsumillu ingerlallugit. Tamanna
inuiaqatigiit kalaallit avataaninngaanniit isigineqarnissatsinnut
peqqinnartorujussuartut nalilerneqartussaasoq qularinngilara.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata
oqaaseqaataani una uparualaarusuppara, tassa peqqussutip pilersinniarneqarnerani
torinngitsumik sulisimanermik oqarnera. Tassunga tunngatillugu erseqqissumik
oqaatigilaarlara Naalakkersuisut isumminnginnerminni - pingaartumik
atorfinitsitsisarnermut sanaartornermullu tunngasut - aalajangersimasumik
isummerfiginngikkallarneranni kommuninut nassiussimavarput apersorniarlugit qanoq
isumaqarfigaasiuk eqqarsassagutta ukiuni pingasuni
kinguartikkallarneqarsinnaanerat.
Aamma kommunalreformkommission-imi
inassutigineqartoq unaagaluarpoq; aallaqqaammut atorfinitsitsisarnerit
maannakkutut ingerlaannassasut sanaartornermut tunngasut Namminersornerullutik
Oqartussaninngaanniit tigummiinnassagigut. Kisianni ukiut ingerlaneranni
susassaqartut tamarmik oqalliseqataaneranni nalilersorneqalersimavoq naammappa
skolebestyrelsi ukuninnga tunissagutsigit apeqquterujussuillu taakku
tunniutinngitsoorlugit.
Oqallinnerit tamakku tunngavigalugit
naalaartuarsimavugut taakkulu piumasaat tunngavigalu- git
ilusiliiniarsimalluta. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinnit oqaaseqaatigineqartut
torinngitsu- mik sulisimanermik taasaq akuersaarusunngilara; kisianni
sapinngisamik siutigut ammatinnia-rusussimavagut kommunit akisussaaffimmik
anginerusumik tigusisinnaanerat tamatuminngalu piumasaqarnerat
anguniarusullugu.
Soorunami tusarniaanerit assigiinngitsut
ingerlanneqarneranni isummat assigiinngitsorpassuit takkussuussinnaapput,
kisiannili isummat assigiinngissutaat tassaasarpoq suliassat pitsaasumik
inerneqarnissaannut tunngaviliisuusartoq. Taannalu anguniarlugu
isumaqatigiinngissutit assigiinngitsut tusarniarsimavagut isumaqanngilagalu
taanna torinngitsumik nalilissallugu pissusissamisoortoq.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Manasse
Berthelsen-p ujarleraluarsimaneranut tunngatillugu oqaatigissavara aningaasat
paasisitsiniaanermut atorneqartussat - tassa TB I-p aappassaaneernerani - ilanngullugit
qinnutigisussaagivut. Taamaattumik saqqummiussinermi oqarpunga neriullunga
qinnuteqaatigut akuersaarneqassasut; pisariaqarpoq ukioq manna
inatsisiliornitsinninngaanniit piaartumik aningaasanik pissarsinissarput.
Ukioq manna qinnutigaagut 1,5 mio-nit
taavalu ukiuni tulliuttuni aningaasaliiffissani 1998-mi 1999-milu aamma 1,5
mio-nit atornissaat kissaatigalutigit. Imaappoq aningaasat taakku ataasiaannarluta
atornianngilagut taavalu paasisitsiniaalluta, kisianni qularutigisariaqanngitsoq
unaavoq, kommunit tassunga tunngasumik paasitinniarneqarnissaat ukiuni
tulliuttuni nangeq-qittumik ingerlasariaqassaaq.
Ataatsikkorsuaq ataasiaannartumik
paasisitsiniaanianngilagut, pisariaqartitsisoqartuassaaq taassuma
ikkukkiartuaarneqarnissaanut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiininngaaniit
oqaaseqaammi kissaatigisaasoq misileraalaaqqaarallarta kommunit
assigiinngitsut tigooqqarlugit. Isuma-qarpunga saqqmmiussininni
erseqqilluinnartumik oqaatigereeriga tamanna nalilersorsimagipput, kisiannili
misileraanerit tunngaviginagit tamakkiisumik aallartinnissaat
pileriginerusimallutigu.
Malugaaralu massakkut partiini
oqaaseqartuninngaanniit tamanit taperserneqartoq taamatut aallarteriarnissaq
ajunngitsuusoq aammalu pisariaqartoq.
Tassa una erseqqissumik
oqaatigiinnassavara IA-p siunnersuutigisaa taanna uanga akuersaarsinnaannginnakku
misileraanernik ingerlatseqqaartoqarnissaa, pissutigalugu aamma tamatumani
Kommunit nalunaareerput; piareersimavugut -
aallarteriaannaavugut, uatsinnullu tatigeqatigiinnermik peqassagutta
akornatsinni taamatut oqarnerat upperisariaqarparput. Taannalu tunngavigalugu
aamma tatigeqatigiinneq ingerlatsinissatsinni uani sulinissatsinni
toqqammaviussaaq.
Bjarne Kreutzmann-ip Akulliit
Partiianinngaanniit aamma tapersiinera qujassutigissavara. Tassa ilaatigut
qamuunaluunniit qujaammerluni tuppalliallannarpoq ilaatigut oqaatsit atormagit,
aq-qutissat eqqortut aqqutigalugit una suliarineqarluni
ilusilersorneqarsimasoq.
Kisianni Bjarne-p aamma una taasaa
pinngitsoornanga oqaaseqarfigilaarusuppara. Ilumut angajoqqaanut tunngasoq,
ilumoorpoq aamma naalakkersuisutuut ilinniartitaanermut, atuarti-taanermut
tassa meeqqat atuarfiat eqqarsaatigalugu, ila qassinimmitaava
oqaluttuunneqartar-punga angajoqqaat katersoruminaannersuat pissutigalugu.
Angajoqqaat sinniisaat
ataatsimiitsitsiniaraluaraangata angajoqqaalluunniit ilinniartitsisunik
aggersarneqaraangata meerai pillugit ataatsimiitsinniarneri qanoq
ilungersornartigisoq. Uani taanna uparuakkat eqqorpoq. Kisianni uanga
isumaqarpunga aamma illit naliliinerit eqqortoq oqaravit:" Aak Kommuninut,
angajoqqaanut atuarfinnik atuisunut akisussaaffik tunniupparput."
Taamannallu akisussaaffimmik tunisinerup
kigunerinngitsoornavianngilaa angajoqqaat amerlanerusut
oqartussaaqataanerminnik paasinninnerulernissaat. Uaniluuna siunnersuummi aamma
taannarpiaq tunngaviusoq. Angajoqqaat akisussaaffimmik tunigutsigit taava aamma
pisussaapput meeqqamik atuartitaanerat imaluunniit Kommunip atuarfiata qanoq
ingerlanera sunniuteqarfigissagunikku taava ataatsimiinnernut tamakkununnga
ilaasariaqarput.
Tassalu taanna uani siunnersuummi
tamakkiisumik aamma tunngavippiaasoq akisussaaffimmik tunigutsigit taava
takkullattaarnerulissapput, taanna uanga qularutiginngilluinnarpara.
Taavalu Kattusseqatigiit Anthon
Frederiksen-iminngaanniit oqaaserineqartoq paasivara taamatut atuarfinnik
aqutsisoqalernissaanik eqqarsaat akuersaariarlugu - kisianni
eqqarsarnartoqartitaa tassatuaavoq sanaartugassanut tunngasut.
Kisianni isumaqatiginninniutissatut taanna
massakkut siunnersuutigaarput. Apeqqutillu assigiinngitsut tassani
qaqilerlugit oqallisigineqassapput - qanoq aaqqiisoqarnissaa pillugu. Taannalu
aamma uanga soorunami aamma qilanaarisorujussuuara isumaqatiginninniarnerit
tassunga tunngasut qanoq inerneqarumaarnissaat, taanna
itisilertariaqarparput.
Kisiannili paasivara soorlu
ilinniartitsisunik atorfinititsisarnermut tunngasoq taanna ajorinngikkit tassa
Kattusseqatigiinninngaanniit ajorineqanngitsoq akisussaaffiup taassuma
tiguneqarnissaa, kisiannili tassunga soorunami aamma ilaavoq
atorfinititsisarnermut tunngasut apeqqutit Kommunit isumaqatiginiarlugit
ilusilerniarneqartussaammat.
Taamatut oqaaseqariarlunga una
naggatigerusuppara tassa uanninngaanniit isigalugu ikaarsaariarnermi pingaarnerpaaq
aajuna, uanga misigisimarusunnginnama torinngiinnaavissuaq Kommunimut
tunniullugu oqarfigalugulu ilissi nammineq aaqqissorniaqisiuk uagut
susassarinngilarput.
Taamaaliussanngilagut Kommunillu
suleqatigiissimanerput meeqqat atuarfiat tunngavigalugu ingerlaqqissaaq,
tassanilu uatsinnut akaareqatigiilluta suleqatigiilluinnarlutalu suliassagut
aaqqissuutissavagut; uannilu pingaarluinnartoq taanna
naggasiutigeqqiinnassavara, nuanner-luinnartutut isigigakku
Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit suliassat ilaat pingaaruteqartut
Kommuninut illuakaatinneqalermata oqarfigalugit ilissili una ingerlassiuk,
tassanilu upperaatsigit aamma uatsitulli pitsaatigisumik imaluunniit allaat
pitsaanerusumik immaqa suliassaq taanna ingerlassinnaagissi.
Isaassineruvoq assammik imaannaanngitsoq
soorlulusooq oqartugut nunatta siunissaata ilusilersorniarnerani
akaareqatigiilluta suleqatigiillutalu suliassat ukua aaqqitsigit.
Taamatut oqaaseqarlunga tapersiisunut
tamanut oqaaseqartunut qujavunga, taamatut aamma ilassilluarneqarmat, soorunami
apeqquterpassuit uani pineqartut ataatsimiititaliami aamma
oqallisigineqartussaapput.
Mikael Petersen, Siumut:
Qujavunga Siumumi oqaaseqartutta
saniatigut oqaaseqarsinnaagama.
Soorlu Naalakkersuisup oqaatigigaa manna
oqallisigineqartoq imaannaanngitsuuvoq inuiaqatigiinnut
pingaarutilerujussuuvoq meeqqat atuarfiat meeqqanut angerlarsimaffiusariaqarpoq
pitsaasoq, najoruminartoq - ilami
meerartatta atuartut meeraanermik nalaani inuunermi ilarujorujussua meeqqat
atuarfianni atorpaat, taamaattumik atuarfiup pitsaasuunissaa toqqissisimanartuunissaa
aammalu atuartunut pitsaanerpaamik sumiluunniit atuaraluaraanni
tunniussaqarsinnaanissaa matumani qulakkeertariaqarpoq.
Pinngitsoorusunngilanga marlussuit ersarissumik
oqaaseqarfigissallugit.
Siullermik nuannaarutigilluinnarpara manna
suliassaq annertunerusumik kinguarsarneqarnani massakkut taama ersaritsigisumik
Naalakkersuisuniit saqqummiunneqarmat aammalu takusinnaasavut naapertorlugit
KANUKOKA - tassa imaappoq Kommunit paaseqatigalugit ilusiler-neqarsimalluni.
Kommunalreform-imi sulinitsinni meeqqat
atuarfiat pillugu annertoorujussuarmik sammisaqarsimavugut taamaattumik
puigulertugassaanngillat taamanikkut sulinitsinni aallaaviusut anguniagassatullu
aalajangersarneqarsimasut.
Matumani saqqummiuneqartumi ilanngullugu
puigorneqartariaqanngilaq eqqaamaneqartariaqarlunilu aammalu neriuppunga
kultureqarnermut ilinniartitaanermullu tassa atuartitaanermullu
ataatsimiititaliami suleqqinnissami aamma eqqaamaneqarumaartut ukua
taasassakka.
Kommunalreformkommission-ip meeqqat
atuarfiat pillugu siunnerfeqarami ersarilluinnartumik taavaa
Skolebestyrelse-qarnerup eqqunneqarneranut atatillugu taava pisussaaffiit
akisussaaffiillu aammalu aningaasalersuinissanut tunngasut ersarilluinnartumik
taakkua aaqqissuussivigineqartariaqartut.
Tamatumunnga ilaavoq meeqqat atuarfianni
pitsaassutsimik aalajangersimasumik aallaaveqarluni Namminersornerullutik
Oqartussat aningaasalersuuteqartassasut pitsaassuseq nuna tamakkerlugu
atuuttoq atuarfinnut tamanut atuuttoq qaangerlugu pitsaanerusumik Kommune
pisariaqar-titsiguni, taava Kommunit tamanna aningaasaliiffigisariaqaraat.
Isumaqarpunga oqaatsit uani taakku taama
ersaritsigisut aamma puigorneqarsinnaasariaqan-ngitsut tassami tamannarpiaasussaavoq
aallaaviusoq meeqqat atuarfiisa tamani nunaqarfim-miikkaluaraanni
isorliusuniikkaluaraanni, illoqarfissuarniikkaluaraanni pitsaassutsip
qulak-keerneqarnissaa.
Taamaattumik piumasarerusuppara
ataatsimiititaliami ersarissumik misissorneqassasoq aamma-lu tamanna
pisimanngippat misissuineq aallartissasoq atuarfinni tamani pitsaassutsimik
ullu- mikkut atuuttumit
naliliiffiusumit.
Atuarfinni assigiinngitsuni
atuartitaanerit pitsaassusaat misissuiffigisariaqarpoq naliliiffigalugu-lu
atuarfinni assigiinngitsuni avatangiisit pitsaass usaat atugaanerat
naliliiffigisariaqarpoq, atuarfinni assigiinngitsuni ilinniartitsisut
atugarisaat, ilinniartitsisut tusartarpavut assigiinngitsorpassuarnik
atugaqartut immaqalu aamma pitsaanerusumik ullumikkut suli
sunniuteqarsinnaa-galuarlutik sunniuteqartinneqanngitsut aamma amerlassaqaat.
Taamaattumik ilinniartitsisut atugarisaasa pitsaassusaat ilanngullugit
naliliiffigisariaqarput.
Aappassaannik. Meeqqat atuarfianni
ingerlatsinerup ullumikkut atuuttup aamma pitsaassutsimik naliliinermut
attuumassuteqarluinnartup taassuma ilanngullugu aamma naliliiffiginissaa avaqqunneqarsinnaanngilaq.
Soorunami uani saqqummiunneqartumi tamanna aallaaviuvoq pitsan-ngorsaanissamik
siunniutaq una siunertaqarpoq, kisianni nutarterinermi atugarisat atuuttut
aamma ilanngullugit naliliiffigissagaanni soorluuna ittannerusaarnerussasoq
aamma ajoqutaa-naviarani.
Naggataatigut siunnersuuteqarusuppunga
aamma Naalakkersuisunit ataatsimiititaliamillu naliliiffigineqarsinnaasumik.
Tassa ukiorpassuanngorput meeqqat atuarfiini atuartut assigiinngitsut
klassekkaarlutik paasisassarsiorlutik angalasarput namminneq aningaasanik
katersinialoor-lutik katersillutik. Aammalu Kommunit annertuumik tapiisarlutik
klassellu assigiinngitsut ukiut tamaasa ila ikigisassaanngitsut nunanut allanut
- Danmarkimut - nunatta iluani
paasisassarsiornerit annertoorujussuusarput.
Soorluuna tulluartuussasoq nutaamik
taamatut aaqqissuussineq iluatsillugu pisortat isumagisaannik klasse-p ataatsip tassa atuarfinni klasse-p ataatsip
angalatinneqartarnissaa aaqqissuuneqarsinnaasuuppat, tassani uani
eqqarsaatigaakka 9. klasse-t nunarput tamakkerlugu 9. klasse-nngoraangamik
taava paasisassarsiorlutik angalasarsinnaanissaat pisortanit isumagineqartarsinnaasoq.
9. klasse-t taagakkit aallaavigaara
tassaammat taanna klasse-q kingullerpaajusartoq atuaqatigiit meeqqat atuarfiani atuartut
avissaartuunnissaanni.
Tamanna naliligassatut aamma
eqqarsaatissatut tunniuppara.
Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:
Oqaaseqaatitsinni naalakkersuisup
paasinnilluarnera nuannaarutigingaarparput aammalu iluatsillugu Siumumiit
suleqatigiissitaliat taama pitsaatigisumik saqqummiisinnaanerat nuannaarutigalugu
sulisimanerannut qujaffigerusuppagut.
Oqaaseqarniarninnut una aallaaviusimavoq,
tassa IA -minngaanniit uuma peqqussutissamut saqqummiinermi suliat
allanngorarsimaneri tassa torinngitsumik sulisimanermik eqqaasaqarnera. Uagut
Siumumiit isumaqarpugut torersumik sulinerup kingunerigaa piffissaq una
saqqummiussiffissaq tikillugu isumaqatigiinniarnerni susassaqartuni
pimoorussamik oqallinnerit inerneri tunngavigalugit allannguutissanut
saqqummiussinermik kiguneqarsimanera.
Tassa uagut killormut paasivarput
torersutut.
Taavalu aamma allap uparuagaa,
tassalu atuarfinni siulersuisunut qinersinissaq, tassunga atatillugu Siumumiit
eqqaavarput piaartumik inatsisit atuutilernissaat kissaatigalugu aammalu
sapinngisamik tamani atuarfeqarfinni aamma atuutilersinnaanissaat.
Siulersuisunut qinersinissamut
tunngatillugu isumaqarpugut tulluarluinnartoq tassa massakkut Kommunimut
qinersisoqareerpoq, taassumalu aamma kingunerigajuppaa siulersuisunut ataatsimiititaliat
assigiinngitsut qinersisarnerat. Iluatsillugu aamma taakku massakkut
qineriaannaapput.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Ilinniartitaanermut Naalakkersuisup
erseqqissaqqippaa annertuumik massakkut pisoqalermat assersuullugulu
oqartussaaffiit assigiinngitsut naalagaaffimminngaanniit Kalaallit Nunaannut
tunniunneqarneranut assersuullugulusooq.
Aap, Inuit Ataqatigiinniit
isumaqarpugut pisussaq annertoorujussuusoq peqqissaarullugulu iluamik
ingerlanneqarnissaa tassani ujartorparput soorlu misileraanikkut aatsaat
ingerlanneqarluni iluamik atuutilerneqarnissaa.
Aamma aatsaannguaq Mikael Petersen
isumaqatigilluinnarparput ukua atuarfiit ataasiakkaat misissorneqarnissaat
piumasaqaatinut naammassinnissimanersut - maluginiarparalu naalakkersuisup
Kommunit kattuffiat isuamaqatiginiarsimagaa.
Naluara imatut ilungersuussilluni
sulisimanersoq sinerissami atuarfiit Kommunillu qanoq
piareersimatiginersut
paasiniarsimaneraa.
Soqutiginassaarmi Kommunit qassit
iluamik ingerlatsinissaminnut piareersimanersut peqqussutip nutaap
atuutsinnissaanut.
Kiisalu ukua pikkorissarnissat
paasisitsiniaanerillu aningaasanut ilassummi siullermeerinnin-nermi
takussaanngitsut 1,5 millionit Inuit Ataqatigiinninngaanniit neriussaagut
aningaasanut ilassummi aappassaaneerneqarneranut ilanngunneqassasut,
ilanngunneqarsimassasut aamma kaammattuutigissavarput taanna. Tassunga
ilanngullugu apeqqutigerusunnarpoq qanoq ilillutik taakkua paasisitsiniaanerit
pikkorissartitsinerillu ingerlanniarneqarnersut. Tassami august-ip
aallaqqaataani atuutsinniarneqarpoq august-imilu ukua angajoqqaat immaqa
atuanngiffeqartussaapput meeqqallu taavalu aatsaat atualereernerup kingorna
qinersisoqarsinnaassalluni. Pissanganarpoq qanoq taanna
ingerlanniarneqarnersoq.
Kiisalu tassani aamma
misileraarusunnitsinni paasiniagassat ilaattut aamma soqutiginartutut
isigaarput angajoqqaat siulersuisunngortussat oqartussaaffik angisooq
tigusussaassavaat tassani. Aamma paaserusunnassagaluarpoq qanoq
piffissaajaatigissanersoq taamatut atuarfiit siulersuisuunerini sulineq
imatullu annertutigisumik piffissamik tigusippat, qanoq ilillutik sulinerminni
annaasaqaataat qanoq aaqqinneqarsinnaanersut? Tassa tamakkuupput
paasiniagassarpassuit misileraarusunnitsinnut peqqutigisavut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit partiiat:
Naalakkersuisup oqaaserisannut oqaaserisai
qamannga pisumik qutsatigaakka, tassami oqaaserisartakkannik ullut tamaasa
taamatut tiguneqartannginneri misigisareerlugit ullumikkut sakkortuumik
misigisaavoq uannut taamatut oqaaseqarnerma oqaaseqarfigineqarnera. Tassami
skolebestyrelseqarneq eqqarsaatigalugu oqartoqarsinnaavoq, politikkikkut
iluatsissimanngitsoq - pinngitsoortitsiniarnermi suliniarsimaneq. Tassa
politikkikkut qanoq iliuuseqarniartuarsimagaluarpugut uagut Akulliit
Partiianinngaannit eqqartortuartarsimavarput sunngiffimmi sammisassaqartitsinerup
aningaasaliiffigineqarnerunissaa. Kisianni tamanna annertunerusumik
angusaqarfiusarsimanngilaq. Atuarfimmik
pissanganarnerusunngortitsisinnaasimanngikkutta tassa imatut paasillugu
atuarfimmik qimatsisartut suli atuarfimmik qimatsisoqartartuartillugu taava
qanoq iliuuseqarnissaq pisariaqavippoq, taamaattumillu ullumikkut una
angusaasussatut oqaatigisariaqagarput isumaqarpunga alloriarrnerusoq ilorraap
tungaanut pitsaasoq.
Tassami maannakkut
patsisissaaruppugullusooq taamatut pinngitsoortitsiniarnermi suliniarneq
allanut nerliuttuaannassallugu maannakkut innuttaasunullusooq tunniupparput
taamatut meeq- qat ajornartorsiuteqarnerat. Imaanngikkaluarpoq meeqqat
ajornartorsiuteqartut kisianni meeqqat ajornartorsiuteqartut tassaasarput
angajoqqaaminnik ajornartorsiuteqartut. Taamaattumik oqartariaqarsorinarpoq
angajoqqaanik ajornartorsiutillit meeqqat qanoq iliuuseqarfiginissaat
maannakkut periarfissarilerparput inuiaqatigiinni nammineerluta poliitikerit
patsisigiunnaarlugit.
Tassami atuarfeqarnermut tunngatillugu
oqallinnermi atuarfeqarnermi inatsisissanut tunngasumik oqallikkatta siuliani,
qinersiviup matuma siuliani, Naalakkersuisup apeqqutigisimavaa qanoq iliortariaqarnersugut ullumikkut
ajornartorsiut taanna pillugu. Tassungalu tunngatillugu angajoqqaat
angajoqqaanullu ataatsimiititsiniartarnerigaluit taamanikkut eqqartorsimavakka,
kisiannilu oqaatsimik ataatsimilluunniit malersorneqaratik
oqaaseqarfigineqaratillu, taamaattumik ullumikkut pisoq misigisaavoq
nuannersoq, tassa politikkikkut tapersersorneqarneq malugalugu. Tassami
ullumikkut pisalersut tassaapput qangalili oqallisigisarsimasat
piviusunngortikkiartorneqarnerat malugalugu una assersuutissaavoq kingulleq
nuannersoq qujanaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Pissanganarpoq massakkut peqqussutissap
pingajussaaneerneqareerluni atuutilersinneqarnissaa eqqarsaatigalugu
malunnarmat amerlanerit isumaqatigigaat. Soorunami ataatsimiititaliami suliareqqinneqarnissaanut
isumaqarpunga aamma pinngitsoortariaqanngikkigut ullumikkut nunaqarfinni
atuartitaaneq; aammalu pingaartumik inuusuttuaranngulersut nunaqarfinni
atuartut ingerlaqqeriarnissamut tunngatillugu periarfissarisaat aammalu
ilinniartitaanikkut angusarisartangaat ilanngullugit
nalilersuiffigineqarnissaat ataatsimiititaliami isumaqarpunga pingaaruteqarluinnartoq.
Nunaqarfimmiut eqqaaneqaraangata aammalu
ilaatigut ajoraluartumik kinguarsimasortaqartarmata ilinniartitaanerup
tungaatigut. Angummassimarpianngitsut illoqarfimmiunut naleqqiullugit pissutsit
eqqortut ilumoortullu aammalu uanga nammineerlunga nunaqarfinnut angalasarninni
oqaatigineqartartut tunngavigalugit taamaammata. Taakkutsia ataatsimiititaliami
sukumiisumik malersorneqarnissaa paasiniaaffigineqarnissaalu kissaatigaara.
Tassa nunaqarfimmiut qulaatiinnarlugit aalajangiinialertoqassanngimmat
eqqaamasariaqarmata aamma tassani atuartut ilinniaqqinniarnerminnullu
periarfissaasa pitsaanerulersinneqarnissaat aamma ilanngullugu eqqarsaatigisariaqarmat.
Maliinannguaq M. Mĝlgċrd, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq. Ilumoorpoq una oqaluuserisarput
pingaaruteqarluinnartuuvoq annertuumillu aamma allannguisussaalluni
taamaattumik sukumiisumik aamma oqallisigineqarnissaa pisariaqarluinnarluni.
Ilaatigut ingerlanneqarnera oqitsuinnaasimanngilaq aammalu
iluarineqaannarsimanani tamanna tamatta nassuerutigisariaqarparput, aammalu
torinngitsumik oqarnitsinni ilaatigut tamakku eqqarsaatigivagut
ingerlanneqarnerani ilaatigut equngassutaasimasut uparuartariaqarmata.
Tassa aamma ilinniartitsisut
assersuutigalugu ilaasa piffissaq kingullerpaarpaaq pappilissanik
tunisittarsimapput piaarnerpaamik akisassaminnik. Tamannalu annertuumik aamma
ilaatigut tusagassiutitigut ilinniartitsisut naammagittaalliutigisarsimavaat.
Soorunami aamma namminneq soqutigigamikku suliatik torersumik aammalu namminneq
peqataaffigisaminnik suliamik ingerlanneqarnissaat. Tassa Inuit
Ataqatigiinninngaanniit oqaatigisimavarput ilaatigut misileraanerit
ingerlanneqartariaqartut. Tassa imaappoq, Kommuunit immaqa pingasut sisamat
misiliiffittut ingerlanneqaqqaartariaqartut aamma tassani assersuutitut
qinersisartunik ataatsimiititsisarninni angalaarninni nunaqarfinni
illoqarfinnilu ilaatigut oqaatigineqarmat keermiaasiit Danmarkimiit misilittakkat
imaluunniit pissutsit atorneqartut nunatsinnut eqqunneqaannarnialersut.
Assigiinngitsorpassuit nunatsinnut
eqqunneqartartut nalunngilagut ilaatigut nunatsinnut tulluuppallaarneq ajortut
aammalu ilaatigut inuiaqatigiinnut qanoq akisutigisartut aamma nalunngilagut
kingusinaarluta paasisakkagut. Taamaattumik apeqqummi taama
pingaaruteqartigisumi kommuunini piareersimasuni misiliinissaq taanna
isumaqaraluarpugut pitsaanerpaassagaluartoq. Misilittakkat toqqammavigalugit
immaqa aallarteriarnissami Kommuunini allani torernerusumik aammalu
nalunnginnerullugu qanoq iliornissaq ingerlanneqarsinnaammat. Tassami takusinnaagatsigu pikkorissaanerit suli
aallartinneqarsimanngitsut aammalu qaquguluunniit aallartinneqassanersut ilisimaneqanngitsut
erseqqissumik.
Taamaattumik aamma Siumumut iluatsillugu
apeqqutigerusupparput uani ilaatigut oqaatigineqartoq Siumup
oqaluttuaninngaanniit naak tamaat tapersersorlugu oqaatigineqaraluartoq, imatut
oqaasertalimmik oqaatigineqarmat: "Taamaattumik Siumumiit
kissaatigissavarput atuarfiit aqutsinermut nutaamut ikaarsaariassallutik
piareersimasut piaartumik ingerlatsitsinermut aallartitsinissaat@. Tassa imannak paasisariaqarnerluni
Siumumiit piareersimanngitsut massakkut aallartitsissanngitsut? Tassa taava
taamaassimappat isumaqataavugut; tassani Inuit Ataqatigiillu tassa
piareersimanngitsut periarfissinneqartariaqarput piareersarnissaminnut
annertunerusumik.
Taavalu naggasiullugu una
oqaatigerusuppara, soorunalimi suna nutaaq takkuttoq tamarmi illuatungeqartarmat.
Nuannissaqaaq soorunami angajoqqaajulluni oqartussaaqataanerulernissaq
kommuunini aamma pingaarutilerujussuuvoq - peqataasutut misiginissaq. Kisianni
aamma uani oqaatigineqartutuut ilaatigut soorlu angusassat
annikinnerpaaffissalerutsigit taava Kommuunit periarfissaqarnerusut
annertunerusumik namminneq soorlu atuartuutiminnut neqerooruteqarsinnaanissaat
ammaanneqartussaavoq. Soorunalimi taanna nuannersuuvoq tusassallugu. Kisianni
aamma illuatungeqarpoq ugguuna; Kommuunit aningaasakilliornerusut
taamaaliornissaminnut periarfissaqannginnerusussaapput. Kommuunillu
aningaasaqarnerusut atuartuutiminnut pitsaanerusumik
atugassaqartitsisussaallutik. Taamaattumik tassani assigiinngissuseq aamma
erser-tussaassaaq ajoraluartumik. Aammalu Kommuunit aningaasarliornerusut
atuartuutaasa atukkamikkut neqeroorfigineqarnerat annikinnerusussaalluni.
Tassa taanna aarleqqutigineqarsinnaasoq matumani.
Jonathan Motzfeldt, Siumut:
Suliassaq pingaartorujussuummat
arlaleriarluni oqaatigineqarpoq oqaluttunit aamma ilumoortumik. Udvalgimi
suliareqqinnissaani uanga kajumissusera tunngavigalugu oqassaguma, nuannaraara
Siumukkunnit erseqqissumik allanillu aalajangiusimaneqarmat. Uani pineqartut
ilaatigut aamma Mikael Petersen-ip oqaaserisamini erseqqissaatigeqqitaa.
Nunatsinni atuarfiit maannakkut
eqqartorneqarneranni aallaavigaarput meeraq ilinniartitsisualu. Tassani
Kommuunit iluarsaqqinneranni eqqartorsimavagut atuarfipparujussuit nunatsinni
meeqqat nalunaaquttap akunnerparujussuini najugassai. Ilinniartitsisup
ukiorparujorujussuarni najugai, angerlarsimaffiussasut suliffiussasut pitsaasut
najoruminartut ullaakkut nuannaarluni suliartorfissat allatullu ililluni.
Maannakkut taamaanngilaq. Miliaarti
angungajallugit iluarsagassat oqallisigivagut. Isumaqarlutalu Kommuunit
kisimik aaqqissinnaagaat, naamik. Takoreerparput Kommuunit kisimik taakku
aaqqissinnaanngikkaat. Kommuunit aamma taanna nammineerlutik oqaatigivaat.
Kisimiivillutik taakku iluarsagassat tassaniittut naammassisinnaanngilaat.
Meeqqap inuuffigisaa taanna pitsan-ngorsartariaqarpoq najoruminartunngorlugu.
Ilinniartitsisoq ukiorpassuarni tassaniittussaq najoruminartumik
suliffeqartariaqarpoq. Piumasarisagut tassaniittut assigiissumik
ilinniartitsisoqarnissaat angussagutsigit atuarfiit najoruminartut
atortorissaartut pilersittariaqarpagut nunat-sinni.
Taavalu oqaatigineqarpoq Siumukkormiunit
aamma taanna nalunngilaat partiit allat aamma tikippaat. Pitsaassutsip taassuma
tamatta piumasarisatta qaavatigut mattussisoqassanngilaq Kommuunit namminneq
atuarfimminnik pitsanngorsaaniarnerannut namminnerlu aamma taakkua aningaasanik atuisinnaassutsimik iluanni
pitsaassusissap qaavatigut namminneq aam-ma iliuuseqarsinnaanerannut.
Tassuunakkut Kommuunit ammaanneqarnissaat ajornartoqanngilaq. Aamma
isumaqarpunga ilinniartitaanikkut tassani allanut tamanut qiviassagutta
sipaarutissagut sipaarutiginaveersaassavagut.
Oqaatigineqarpoq aamma misileraasoqarluni
maannakkut aallartitsisoqassasoq. Suna misilerassagatsigu ukiorpassuarni?
Atuarfiit angajoqqaanut qanillisinniarpagut -
angajoqqaat suliffeqarfik taanna allanit tamanit annerpaamik
akisussaaffigaat. Kommunalbestyrelsimut ilaasortaq kinaluunniit immaqaluunniit
meeraqanngitsorluunniit akisussaassuseqartissallugu siulliunneqarsinnaanngilaq.
Angajoqqaat siullerpaajullutik atuarfimmut akisusaassusermik tunineqarnissaat
ammaanniarparput. Atuartut anginerit akisussaaqataatinniarpagut atuarfinni
ingerlatsinermi - ilinniartitsisut oqartussaaqataatillugit. Misileraassaagut
ukiut arlallit? Uanga isumaqarpunga pisariaqanngitsoq. Ima iliniagassaq
annertutiginngilaq ukiuni arlalippassuarni ilinniagassaalluni. Tassaniippoq
piumassuseqaraanni aallartiffissaq. Aaamma piumaffigineqarpugut aallartissasugut,
meeqqat piumaffigaatigut aallartissasugut, ilinniartitsisut atuarferujunnguani
tamaani arlaanni atuartitsiniarsarisut ajoqit allallu piumaffigaatigut suliffissat pitsaaninngussasut allallu
eqqarsaatigalugit. Taamaattumik misileraarusaarnissamut uanga
utaqqinianngilanga, aallartinnissatta piaartumik ingerlanniarnissaa uanga
tassani aamma suleqataaffigerusussavara.
Naggaterpiaatigut aamma una
oqaatigilaarlara puiguleraluarakku. Atuarfik maannakkut inatsisissamigut
aaqqiiviginiarneqartoq aamma silarsuarmi ilumoortumik oqarpoq Siumukkut
oqaluttuat; nunarsuarmi ineriartornermi sukkaqisumi unammillernerput
unammillerfigineqarnerpullu silarsuarmi ima annertutigaaq, kalaaliunerput
utoqqatsissutaajunnaarnikuuvoq sumiluunniit. Aamma kalaaliunerput kialluunniit
immikkut utoqqatsissutissatut isiginngilaa. Unammillernerup angisoorujussuup
iluaniikkatta meeqqap aallarteriarfissaa pitsaanerpaaq ujaarivarput, taannalu
periarfissinniarlugu atuarfinnik pitsaasunik, soorlu taamaaliortugut niuernermi
allaffinnullu ilinniarfinni, universitetini, seminaariani, gymnasiani atuarfiit
pitsaanerpaat iserfissat suliaraa- gut. Aamma meeqqanut iserfissat pitsaasut
taamaalilluta assigimmik inuuiaqatigiit neqeroorfigisariaqarpaat.
Kristine Raahauge, Siumut:
Piareersimasunut oqarnitsinni
toqqammavigivarput tassa nalunnginnatsigu atuarfiit arlariit
piareersareersimasut, inatsisillu akuerinissaannut utaqqiinnartut.
Tassami siorna saqqummiunneqarmat aamma
taperserneqarpoq taakku suliniaqatigiit sinaakkutassatik saqqummiussaat suut
aaqqitassat taakku tunngavigalugit suleqataasimanertik aamma aallaavigalugu
piareersimapput taavalu inatsisit akuerinissaannut utaqqiinnarput sulillutik
aal-lartinnissaminnut.
Taavalu aamma siulersuisoqarnermut
tunngatillugu. Nutaajunngilaq Kommuunini taanna ingerlatsineq, tassa
meeqqerivinni siulersuisoqartoqarpoq aamma inuttalersornerat massakkut
atuarfeqarfimmut assingusumik, utoqqaat najugaqarfiini aamma taamatut
pisoqarpoq tassa suleriaatsit taakku ilisimaarineqarput.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq. Uani apeqquteqaatit ilaat
soqutigigakkit akissuteqarfigilaassavakka. Tassa Mikael Petersennimut,
ilaatigut taanna oqaatigisaa 9. klassit angalaartarnerannut tunngasoq. Ilumoor-
poq nalinginnaasupilussuuvoq maannakkut 9. klassit angalaartinneqartarnerat
arlaannut ingerlaarlutik. Ilaatigut aamma soorlu Nunat Avannarliit Killiit
Suleqatigiiffiat tassani aningaasaliisartoq nalunngilara soorlu ukiumut
127.500 kr.-ninik taamatut angalaniartunut. Tassalu nunatsinnut, Islandimut,
Norgemut Sverigemulluunniit angalasinnaaneq tassani ilaatigut
ilaaffigineqartarluni. Ilumoorpoq Mikaalli tassa ullumikkut
ilinniartitsisorpassuit ingerlatarisarpaat klasselĉreriugaangamik 4.
klasseminngaanniit aallartillugit tassa 9. klassernissaannut aningaasanik
katerserusaartarlutik.
Taavalu aamma nalunngilara Kommuunit
soorunami tamakkua fondtinik assigiinngitsutigoorlugit tapersertaraat.
Soorunami aamma taamatut suliniuteqarneq tapersersornartorujussuuvoq
nersortariaqarlunilu. Pingaartumik angajoqqaat aammalu ilinniartitsisut
meeqqallu namminneq suleqatigiinnermikkut angusarisartagaat aamma taakkununnga
piumassuseqalersitsisarpoq. Nammineernikkut angalanerit taamaattut
naammassineqarsinnaasarput. Kisianni una oqaatigilaaginnarpara ullumikkut
suliniarnerit tassunga tunngasut qanoq ingerlanneqartarnersut, taannalu
apeqqutigisat soorunami soqutiginartorujussuuvoq pisortat tungaanninngaannit
qanoq tapiisoqartigisinnaanera.
Kisianni nalunngilarput aamma
ilinniartitaanermi assigiingitsunut tunngatillugu ukununnga
tunnganngikkaluartut 9. klassemeereersut kingornatigut aamma maanngaanniit
Landskarsip aningaasaatai atorlugit tapiiffigisaratsigit. Kisianni
soqutiginartorujussuuvoq taanna oqaatigisat - pisortatigoortumilluunniit
tapersersorneqarnerullutik angalasinnaanissaat uani erseqqissumik
oqaatigigakku. Tassa ilisimasakka taakkua tunngavigalugit paasissutissatut
ingerlatilaaginnarpara. Isumaqarpunga periarfissaq atortariaqaripput
qutsavigalugit tamakkuninnga suliniuteqartut - piffissarujussuaq atorlugu
maalaaratillu ullumikkut ingerlatitsisarmata.
Taava Mannarsi Berthelsen-ip
apeqquteqaataanut qanoq aningaasat taakkua soorlu, tassami inatsit una
qularnaalaartigu akuerineqassanersoq nalornillugulu aningaasanik piareersimasinnaanngilagut
siornalu oqarluta, ukua immikkoortilaarsigit paasititsiniaaniarpugut. Kisianni
massakkut soorluuna erseqqissoq tamanit inatsit taanna akuersaarniarneqartoq.
Tassunga tunngatillugu 1,5 mio. kr.-nit atorniarsaraagut massakkuminngaanniit
naqiterlugu piareersarlu- gu aallartilereerparput Kommuuninut tamanut
ilitsersuut. Taassumalu ilaatigut imarisussaassavaa qinersinermut nalunaarut.
Taava taassuma saniatigut aamma naqitat aamma suliarineqassapput
nassuiaateqartut Skolebestyrelsit suna suliarisussaaneraat, qinigaanerannut
tunngasut allallu. Tassalu taakkua naatsorsuutigaagut junip ingerlanerani
nassiussoreersimasussaassallutigit atuarfeqarfinnut assigiinngitsunut.
Imaappoq uanga Pisortaqarfinninngaanniit
maannakkut piareersaatit aallartereerpagut piareer-simavugut taakkua
naqiterneqarnissaannut. Kisiannili pingaarnerpaaq utaqqisarput unaaginnarpoq
inatsisit imaluunniit uuma peqqussutip Inatsisartuni tamakkiisumik
akuersissutigineqarnissaa.
Ataaseq erseqqissumik oqaatigerusutara
unaavoq, Bjarnip taatsiagaa. Aap, kommunalreformkommissioniminngaanniit
suliassinneqarsimavugut ullumikkutut taanna inatsisiliuullugu
naam-massilerparput - tassalu atuarfeqarfimmut tunngasortaa.
Tullinnguuttoq tassaavoq sunngiffiup nalaani
inatsit taanna aamma aallaqqaataaniit aallartillugu nalilersortussaassavarput.
Taannalu suliassaq suli aallartinneqanngilaq. Sunngiffimmi taakkua inatsisip
allanngortinneqarnissaanut tunngasut tullinnguupput, uuma aallarereernerata
kingornatigut. Tassalu taanna takkuppat aamma qularnanngilluinnartumik
oqallinnerit eqeersimaartut maani atorallarumaarigut nutaamik
nutarterisoqarnissaata tungaanut.
Anthon Frederiksen-imut tunngatillugu
oqaatigilaarlara, siusinnerusukkulli qujanartumik aamma massakkut
Ilisimatusarfik massakkut sunniutilereerami, tassa Ilisimatusarnerit
assigiinngitsut ingerlanneqarput. Pingaaartumik meeqqat atuarsinnaanerannut
tunngasunik misissuisoqarluni immikkut ilinniarsimasunik. Nalunngilat ukioq
ilivitsoq eqqaamanerlunngikkukku matuma siornatigut siullermik saqqummerpoq.
Meeqqat atuarfinni assigiinngitsuni atuarsinnaassusiannut nalunaarut. Tassa
aamma taannarpiaq tunngavigalugu massakkut aningaasanik
immikkoortitse-reerpugut suliarlu ingerlaqqippoq, taassuma aamma tullissaa
aamma allanik imaqartoq ingerlateqqissallutigu.
Tassa taamaattut qujanartumik ukiuni
kingullerni nalinginnaaleraluttuinnarput atuartut pisin-naasaannut
tunngassuteqartut. Aamma ilanngullugu oqaatigisinnaavara Maliinannguup aamma
apeqqutigisimasaa - nunatsinni atuarsinnaanatillu allassinnaanngitsut qanoq
amerlatiginersut kisitsiseqartinnerigut - tassunga tunngatillugu
oqaatigisinnaavara, ullumikkut ilisimaneqartoq tassaavoq oqarutta meeqqat
100-ut atualeraangata taakkunannga naatsorsuutigineqartarmata arfinillit
atuarniarnerup allanniarnerullu tungaatigut ajornartorsiuteqartussaasut.
Kisianni statistikkinngorlugu piginnginnatsigu ajoraluartumik, kisianni
arajutsisimaneqanngilaq aammalu pilersaarutinut ilaavoq tamakkua
malinnaaffigalugit ingerlanneqarnissaat. Uani oqallisitsinnut taanna
tunnganngikkaluartoq; kisianni nalunaarutigilaarusuppara ullumikkut suliniutit
tamakkununnga tunngasut aamma ingerlanneqarmata.
Oqaluuserisaq naammassivoq.