Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 13. maj 1997 nal. 13.30

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35.

 

Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut.

(Kultureqarnermtu, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq)

Siullermeerneqarnera.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia siulleq, Finn Karlsen.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit meeqqat atuarfiat pillugu peqqussutissatut siunnersuut matu­muuna saqqummiutissavara.

 

Suliassami taama pingaaruteqartigisumi misigisimavunga peqqussu­tissatut siunnersuutip, inatsisartut maanna ataatsimiinnerminni isummerfigisassaata, pilersi­manera naatsumik oqaluttu­arissagukku pissusissamisuussasoq.

 

Kommuninik iluarsaaqqinnermi kommissionip inatsisartut 1994-imi ukiakkut ataatsimiin­neranni isumaliutissiissusiani saqqummiummagu, Inatsisartut inassuteqaatigaat, meeqqat atuarfiat pillugu suliniutissat tullinnguuttut aallarniutigissagaat aalajangiussassamik saqqum­miussineq, Inatsisartut meeqqat atuarfiata aqunneqarneranik nutarterinermi tunngaviu­sumik periusissat pillugit inaarutaasumik aalajangiinissaanut tunngaviusussaq.

 

Naalakkersuisut meeqqat atuarfiat pillugu suliniaqatigiisitaliaata suliani 1995-imi apriilimi aallartippaa. Aallarnisaatigalugu suliap ilaatut, suliniaqatigiisitap meeqqat atuarfiata siunissaa pillugu kommunini politikerit, kommunini allaffissornikkut suliaqartut an­gajoqqaallu aallartitaa­sa 1995-imi aggustimi ataatsimeersuarnerat pilersaarusiorlugulu ingerlappaa.

 

Malitsigalugu inassuteqaatit assigiinngitsut erseqqinnerusumik misissuiffigineqarput, tamannalu tunngavigalugu suliniaqatigiisitat sinaakkutissatut siunnersuummik suliaqarlutik, taannalu atuarfeqarfiit pisortaasa skoledirektĝrillu ataatsimeersuarneranni saqqummiunne­qar­poq itisilerif­figineqarlunilu. Ataatsimeersuarnermi tassani aammattaaq peqataapput ilinniartitsisut kattuffiisa kommunaldirektĝrillu aallartitaat.

 


Suliniaqatigiisitat misissueqqissaarnerat inassuteqaataallu, inaarutaasumik sinaakkutissatut siunnersuusiatut isikkoqartoq, inatsisartunut aalajangiiffigisassatut saqqummiunneqarpoq 1996-imi upernaakkut ataatsimiinnermi. Inatsisartut Naalakkersuisut inassuteqaataat isumaqatigaat, taakkununngalu ilaalluni sumiiffinni ataasiakkaani sinaakkutissatut siunner­suut pillugu oqallitsit­sinissamik aallarnisaanissaq.

 

Sumiiffinni ataasiakkaani oqallinneq tamanna ingerlanneqarpoq 1996-imi ukiakkut - ilaatigut suliniaqatigiisitat paasissutissiissusiaat oqallisissiaallu tunuliaqutaralugit.

 

Malitsigitillugu angajoqqaat sinniisaannik aamma ilinniartitsisut, atuarfiit pisortaasa kommunal­direktĝrillu sinniisaannik peqataaffigineqartumik isumasioqatigiittoqarpoq. Isumasioqatigiin­nerup ingerlanerani tamatuma siuliani oqallinnermit paasisat katersorneqar­put peqqussutissallu imarisinnaasai oqallisigineqarlutik.

 

Tamanna tunuliaqutaralugu Naalakkersuisut inaarutaasumik siunnersuusiorput, kommuni­nut, ilinniartitsisut kattuffiinut Danmarkimilu Ilinniartitaanermi Ministeeriaqarfimmut tusarniaassuti­gitinneqartumik.

 

Taamaalilluni siunnersuut pilersinneqarpoq kommunit Naalakkersuisullu akornanni sukumiisu­mik oqallinnerit tunngavigalugit, taakkulu allaffissornikkut politikkikkoortumillu pisimapput, minnerunngitsumillu meeqqat atuarfiata atuisuisa sulisuisalu - angajoqqaat, ilinniartitsisut pisortallu - akornanni pisimallutik.

 

Peqqussutissatut siunnersuutip taamaallaat meeqqat atuarfiata aqunneqarnera pillugu malittari­sassat allanngortinnissaat kingunerissavaa. Malittarisassat taakku atuartitsinerup imarisaa pillugu malittarisassanut katigullugit allanneqarnerannut aallaaviuvoq, pitsaaneru­sumik qimerluuisinnaa­lernissamik kissaateqarneq, aamma meeqqat atuarfiat pillugu peqqussutip maanna atuuttup pissutsinut aqutsinermut attuumassuteqartunut kalluuffiatigut aaqqiissuteqarnissamut periarfissa­qartitsiumaneq.

 

Taamaalilluni Kommuninik iluarsaaqqinnermi Kommissionip inassuteqaatai naapertorlugit atuartitsinerup imarisai pillugit aalajangersakkat allanngortinneqanngillat. Atuartitsinerup imarisaanik nutarterinissaq ukiut marlussuit tulliuttut ingerlaneranni ingerlanneqassasoq naatsor­suutigineqarpoq. Tamatumani pingaaruteqartumik ilaasussaq tassaavoq, inatsisartut ukiaru meeqqat atuarfianni oqaatsitigut atuartitsineq aamma ataatsimoortitsineq pillugit nalunaarusia­mik oqallisiginninnissaat. Tusarniaanermut akissutit ataasiakkaat atuartitsi­nerup imminermini imarisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuutinik imaqarput - annermik oqaatsitigut atuartitsinerup tungaatigut. Tamakku Naalakkersuisut maluginiarsi­mavaat, kisiannili oqallisigi­nissaat oqaatigineqartutut kinguartinneqarallassasoq kissaatiga­lugu.

 


Siunnersuummi aqutsinermi malittarisassat tunngaviusumik meeqqat atuarfiannik kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat ataatsimoorussaannik toqqammavissiuipput, kisiannili suliassat annerpaamik sumiiffinni ataasiakkaani oqartussaasunut tunniunneqartussaallutik. Aqutsinermi malittarisassat pisariillisarnerat pineqarpoq, aalajangiiniarnerni ataasiakkaani aqqusaagassat ikinnerunerat pissutigalugu. Aqutsinermi ilusissatut siunnersuummi immik­koortoq pingaarneq soorunami tassaavoq atuarfinni siulersuisoqalernissaq, atuisut oqartus­saaqataa­nerannik annertuumik qulakkeerinniffiusoq. Tamatumunnga ilanngunneqassaaq kommunit atuarfiup ingerlatsineranut annerusumik akisussaassuseqalerlutillu oqartussaaqa­taalernissaat. Taamaalilluni kommuninik iluarsaaqqinnermi maanna ingerlanneqartumi qitiusumik tunngaviu­sumik periuserisat, soorlu pisariillisaanissaq pitsanngorsaanissarlu, suliassap qanimut suliarine­qarsinnaaneranik isuma tunngaviusoq aamma atuisut oqartussaa­qataanerunissaat annertuumik qanillattorneqarput.

 

Aqutsinermi iluserisami nutaami tunngavigineqarpoq anguniagassatigut sinaakkutissatigullu aqutsineq annertooq, malittarisassatigut sukannikannersumik aqutsinerup maannamut atuuttup akerlerisaanik. Tamatuma kinguneraa Inatsisartut Naalakkersuisullu siunissami taamaallaat meeqqat atuarfiani ingerlatsinermi pingaarnerusutigut anguniagassanik sinaakkutissanillu aalajangersaasinnaanerat, kommunalbestyrelsit sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaavigalugit atuarfeqarfimminnik tulluunnerpaamik ilusilersuillu­tillu aqutsisin­naalersillugit. Taamatuttaaq kommunalbestyrelsit atuarfiit ataasiakkaat ima periarfissaqar­titsigissavaat, atuaqatigiit atuartullu ataasiakkaat pisariaqartitaat piginnaariigaallu allaaviga­lu­git atuartitsinermik aaqqissuisinnaanis­saannut pitsaanerpaanik periarfissaqartillugit.

 

Taamaalilluni taamaallaat meeqqat atuarfiata aqunneqarneranut atatillugu allannguineq pineqara­luartoq, anguniakkatigut sinaakkutissatigullu aqutsinerup, sumiiffinni ataasiakkaani oqartussaa­nerup atuisullu annertunerusumik oqartussaaqataalernerannik ilaqartup, itineru­su­mik siunertari­neqartup anguniarnissaa periarfissarissaartippaat, tassalu: atuartitsinerup tungaatigut inerikkiar­tortitsinissaq, meerartatsinnut inuusuttatsinnullu - taamaalillunilu inuiaqatigiinnut tamanut - iluaqutaasumik. Kissaatigiuarsimasarput - tassalu sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaaviga­lugit atuarfimmik pilersitsinissaq - maanna annertunerusu­mik piviusunngorteriarsinnaalerparput, periarfissat aqutsinermut ilusiliussami nutaamiittut atorluarnissaat paasisinnaagutsigit.

 

Anguniagaq suli ersarissumik tassaavoq nunami maani meeqqat tamaasa assigiimmik periarfis­sinnissaat aamma najukkami inuiaqatigiinniinnaanngitsoq aammali nunarsuaq tamakkerlugu inuiaqatigiinni inooqataasutut innuttaasutullu inuulernissamut piukkunnarsar­nissaat. Tamani pisariaqarpoq annertuumik ilisimasaqarnissaq paasisaqarsimanissarlu, kisianni ilisimasat paasisallu pineqartut pitsaanerpaamik pissarsiarisinnaavaat, inuiaqati­giinni qanimut najukkamin­ni aallaaviusut tunngavigalugit atuartinneqarunik.

 


Taamaammat atuarfiit ataasiakkaat annertunerusunik iliuuseqarnissamut periarfissaqarneru­lissapput, aalajangiisarnissallu pingaaruteqartut arlallit maanna inunnut meeqqat qanitaa­niittu­nut, pisariaqartitaannik tunngavigisaannillu pitsaanerpaamik ilisimaarinnittunut tunniunneqassallutik - tassalu ilinniartitsisunut minnerunngitsumillu angajoqqaanut.

 

Ilisimaneqartutut atuarfinni siulersuisoqarnermik isuma Danmarkimit pisuuvoq, kisianni nunarsuarmi sumiiffinni arlalippassuarni angajoqqaat sumiiffinnilumi ataasiakkaani inuiaqatigiit, atuarfiup aqunneqarneranut peqataatinnerisigut pitsaasunik angusaqartoqartar­simavoq. Atuarfik, sumiiffinnik ataasiakkaanik toqqammaveqartoq, inuiaqatigiit tamarmiu­sut atuarfiup sulineranut annertunerusumik peqataalernissaannik aqqutissiuisarpoq, taamaalillunilu kinguaariit utoqqaa­nerusut inuusunnerusullu pingaartitaat, ilisimasaat paasisaallu atuartitsinerup imarisaasa ilagiler­sarlugit, aammattaarlu sumiiffinni ataasiakkaa­ni inuiaqatigiit inuunerannut inuussutissarsior­nerannullu attaveqarneq qanimoornerulersin­naalluni.­

 

Taamaammat atuarfiup ukiuni aggersuni inerikkiartornissaa pissanganarpoq. Sivisuumik allannguuti­nut iseriartuaarnissaq tullinnguuppoq. Attupinneqartussat tamarmik - an­gajoqqaat atuartullu, sumiiffinni ataasiakkaani politikerit aamma atuarfiup ilinniartitsisuisa pisortaasalu - sakkut nutaat atugassarilikkamik atornissaat ilinniartussaavaat. Naalakkersui­sut neriuutigaat peqataasut tamarmik iluarsaaqqinnerup pitsaasumik aallarnisarnissaanut peqataalluarumaartut. Naalakkersuisut kommunillu tungaanniit aqutsinermi ilusiliussap nutaap iluatsittumik piviusunn­gortinnissaa anguniarlugu immikkut iliuuseqartoqartariaqar­poq. Tamatumunnga atatillugu Naalakkersuisut siunnersuutigaat atuarfimmi siulersuisunik paasititsiniaanissamut pikkorissaa­nissamullu aningaasaliisoqarnissaa. Ilutigalugu naammagi­simaarlugu paasineqarpoq KANUKO­KA aamma siunertamut aningaasanik immikkoortitsi­niarluni nalunaarsimasoq. Sukimiisumik paasititsiniaasoqarlunilu atuarfinni siulersuisut siunissami suliarilerumaakkatik pillugit pikkoris­sarnissamut periarfissinneqarnissaat Naalakkersuisut pingaarluinnartutut isigaat.

 

Pingaarnerusutigut qissimigaarinerit tamakku saniatigut, iluarsaaqqinnissamik siunnersuutip saqqummiunneqartup immikkuualuttortai pillugit annertunerusumik oqaaseqaateqassanngi­langa. Siunnersuut ataatsimut isigalugu aalajangersakkanullu ataasiak­kaanut tunuliaqutaa­sut, siunner­suut pillugu oqaaseqaatini sukumiisumik allaaserineqarput.

 

Aamma tusarniaaffigisimasat ataasiakkaat oqaaseqaatigisimasaat immikkuualuttukkaarlugit saqqummiutissanngilakka. Peqqussutissatut siunnersuutip oqaaseqaatitaani tamakku ersipput. Taamaattoq pissusissamisoorpoq pissutsit, ilaatigut tusarniaarnerup nalaani oqallisaasimasut ilaatigullu tunngaviusumik iluseqartut saqqummiutissallugit.

 


Siunnersuut maanna saqqummiunneqartoq, ikaarsaariarnermi aalajangersakkat tungaatigut tusarniaassutigitinneqartumit allaassuteqarpoq. Siunnersuummi tusarniaassutigitinneqartumi atorfinitsitsisarnermik oqartussaaffiup sanaartortitsinermilu pisussaaffiup tunniunneqarnis­saasa ukiunik pingasunik kinguartinneqarnissaat ilaavoq. Tamatumunnga paarlaallugu siunnersuummi maanna saqqumiunneqartumi Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, suliassa­qarfiit pineqartut marluk tunniunneqarnissaasa piffissalernissaat atugassarititaasus­sallu pillugit kommuninik isumaqatigiissuteqarniarnissamut. Tamatumunnga tapertaliussatut aammattaaq Naalakkersuisut pisinnaa­tinneqar­put, kommunalbestyrelsi­nik ikaar­saariarnermi aaqqissuussinernik, kommu­nit annerpaamik oqartus­saaqataanis­saannik siunertaqartunik, isumaqatigiissuteqar­nis­samut.

 

Taama allannguinikkut qularnaarneqarpoq, tunniussineq aatsaat piumaartoq tamanna illuatun­geriinnut tamanut naleqquppat. Aammattaaq anguniarneqarpoq tunniussineq piaarnerpaamik pigaluarluni akisussaassuseqartumik piumaartoq.

 

Atorfinitsitsisarnermik oqartussaaffiup tunniunneqarnissaanut atatillugu Naalakkersuisut isumaqarput tunniussinissaq piviusunngussappat, kommunit ataatsimoorlutik Naalakkersui­sut maanna kommunini tamani ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinitsitsisarnermik pisussaaffigisaat tigoqqaartariaqaraat, suliassallu tamatuma kommuninit qanoq suliarineqar­nissaa aalajangersarne­qassappat suliniuteqartoqaqqaarnissaa pisariaqassaaq. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut tunniussinissamut atatillugu piumasarisariaqartutut isigaat, kommunit qulakkiissagaat ataqatigiis­saarisumik eqikkaasinnaasumillu oqartussaqassasoq, Suliso­qarnermi Pisortaqarfiup isumaqatigiissu­teqarniarsinnaa­ti­taasutut isumaqatigiissu­teqarniarnermut atatil­lugu, ulluin­narnilu sulisitsisumik attaveqarnermi atorfinitsitsineq pillu­gu apeqqutini saaffigisinnaa­saanik.

 

Kinguartitsinikkut ilaatigut periarfissaqarfigineqalissaaq pissutsit suli qulaajarneqanngitsut suliassanut/­teknikkimullu tunngassuteqartut qulaajaaffigineqar­sinnaanissaat ilaatigullu sulisus­sarsiornermi suliniutit immikkut ittut pingaartumik nunaqarfinnut isorliunerusunullu attuumassu­teqartut, Naalakkersuisunit NAK-p isumaqatiginiar­nera­nut atatillugu aallarni­sarniarneqarumasut, sunniutaasa nali­liif­figinissaat periarfissaqa­lissalluni.

 

Piffissami ikaarsaariarfiusumi siunertaavoq sapinngisamik annerpaamik kommunit atorfinitsitsi­sarnermut peqataatinnissaat. Namminersornerullutik Oqartussat atorfinitsisartu­tut oqartussaaffik tigummiinnassavaat, kisianni siunertaavoq kommunit sulisussarsiorluni suliniutinut toqqaannar­tumik oqartussaaqataalersinneqarnissaat, aamma atuarfiup siulersui­suisa oqaaseqaataat tunngavi­galugit atorfimmik qinnuteqartunik atorfinitsitseqqusillutik inassuteqartarnissamut periarfissaqa­lernissaat.

 

Naalakkersuisut anguniarpaat piaarnerpaamik atorfinitsitsisarnermik oqartus­saaf­fiup tunniunne­qarnissaata piffissalerneqarnissaa atugassarititaasussallu pillugit kommuninik isumaqa­tigiissute­qarnialernissaq.

 


Atorfinitsisarnermi apeqqutinut atatillugu eqqaasariaqarpoq, kommuninik iluarsaaqqinnerup tamarmiusup qitiusutut ilagimmagu, kommunit namminneerlutik ingerlatsinermi ilusiliinis­saannik periarfissinnissaat. Tusarniaanerup nalaani oqallinnermi paatsornikkut isumaqarto­qaleraluarpoq, pisortanik atorfinitsitsisarnermik oqartussaanerup tunniunneqarnissaata kinguartinnerati­gut, kommunit namminneerlutik ingerlatsinermi ilusiliisinnaanissaat akornuser­neqassasoq. Erseqqissarneqassaaq peqqussutissatut siunnersuutip matuma atuutilerneratigut, ilisimaneqartutut kommunit kissaatigisatik naapertorlugit allannguisin­naammata, kommunal­bestyrelsit pillugit inatsisartut inatsisaanni aalajangersarneqarsimasu­tut.

 

Suliassaqarfiup ingerlatsinikkut pisariusup aningaasartuutaasartullu allap tunniunneqarnis­saata ukiuni pingasuni kinguartinneqarnissaa aammattaaq Naalakkersuisut siunnersuutigisi­mavaat, tassani pineqarpoq sanaartornermik pisussaaffik. Ilisimaneqartutut KANUKOKA tamatumunnga tusagassiuutitigut aammalu tusarniaanermut akissummigut sakkortuumik akerliliivoq, kommu­nilli ataasiakkaat tusarniaanermut akissutaat paasininnerusumik pissuseqarfiginnittutut malunnar­lutik, tassami Naalakkersuisut inassuteqaatigeqqaagaattut kissaatigineqarmat, sanaartornermi aserfallatsaaliinermilu kinguaattooqqanerit uppernarsaa­ser­neqarsimasut qanoq iliorluni angum­maffiginiarneqarnissaat qulaajaaffigineqassasoq, tassungalu atatillugu aningaasaqarnikkut nammagassat qanoq iliorluni agguaanneqassaner­sut qulaajaaffigiumaneqarluni.

 

Aamma matumani, siunnersuummi ' 56, imm. 3-mi takuneqarsinnaasutut, ukiunik pingasunik kinguartitsinissamik siunnersuutaaqqaaraluartoq allanngortinneqarpoq, Naalak­kersuisut pisinnaa­tinneqarlutik, kommunit isumaqatigiissuteqarfigereernerisigut, sanaar­tornermi pisussaaffiup kommuninut tunniunneqarnissaanik piffissaaliussap atugassarititaa­sullu aalajan­gernis­saannut.

 

Naalakkersuisut sanaartornermut atatillugu kinguartitsinissamik kissaateqarnerat patsiseqar­poq, sanaartornermi oqartussaaffiup tunniunneqarnissaanut piumasaqaatitut isigisariaqar­mat, kommu­nit tamarmik sanaartortitsinerup ataatsimo­orullugu akisussaaffigineranik akuersinissaat, siunissa­milu atuarfinnik sanaartornerup nutarterinerullu aningaasalersorne­qarnissaa aalajangiunneqas­sappat, annertuumik suliniuteqartoqaqqaarnissaa pisariaqassallu­ni. Aammattaaq ilannguttariaqar­poq kinguaattoqqanerit eqqaaneqareersut angummaffigini­ar­nissaat qanoq iliorluni ingerlanneqas­sanersoq oqallisigissallugu pisariaqartinneqarmat.

 

Tunniussinissap tungaanut Naalakkersuisut maannatut tassaassapput, pisariaqartitsineq naaper­torlugu suliassanik pingaarnerniit tulleriiaarisartut.

 

Naalakkersuisut anguniarpaat piaarnerpaamik sanaartornermi oqartussaaffiup tunniunneqar­nissaata piffissalerneqarnissaa atugassarititaasussallu pillugit kommuninik isumaqa­tigiissu­teqarnialernissaq.

 


Kiisalu siunnersuummi ikaarsaariarnermi aalajangersakkanut atatillugu annertusisamik immikkut atuartitsinerup kommuninit Naalakkersuisunut nuunneqarnissaata ukiumik ataatsimik kinguartin­nissaa ilanngunneqarpoq. Tamatumunnga pissutaavoq KANUKOKA-p tusarniaanermi akissuti­migut ersersissimammagu, teknikkikkut suliassatigullu pissutsit arlaqartut pissutigalugit 1998-imi aggusti sioqqullugu nuussinissaq assut ajornakusuussa­soq.

 

Tusarniaanermut akissutini kommunit tungaanniit kissaatigineqarsimavoq atuarfiup siulersuisui­ni angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat annertunerusumik qularnaarneqassa­soq, isumaqarto­qarmat atuarfiup siulersuisoqarnikkut angajoqqaat oqartussaanissaat qulakkeerumaneqarpat, ilinniartitsisut ilaasortaatitaasa marluk atuartullu ilaasortaatitaasa marluk angajoqqaat aallartitaat tallimat taasinerni naleqqatigiinnangajassagaat. Ilutigalugu­lu miserratigineqarsinnaanngilaq siulersuisut, taasisinnaatitaasunik qulingiluanik ilaasorta­qartut saniatigullu marlunnik-pingasunik taasisinnaatitaanatik peqataasinnaasunik ilaqartut, inuttaqavissortutut isigisariaqarmata, suliassat ilusaat aalajangiisarnermilu eqaassuseqarnis­samik kissaateqarneq ilanngullugit eqqarsaatigalugit. Naalakkersuisut tamatumani kommu­nit isumaat paasilluarpaat. Kisiannili Naalakkersuisut nalunngilaat, atuarfiit siulersuisuisa katitigaanissaat piareersaataasumik sulinermi sukumiisumik oqallisaasimasoq, tamatumani­lu kissaatigineqarsimasoq angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat aamma atuartut ilinniartit­sisullu oqartussaaqataanissaat. Taamaammat Naalakkersuisut siunner­suummik allannguina­tik, tunngaviusumik apeqqutip taassuma inaarutaasumik aalajangiisoqann­ginnerani Inatsisartunit oqallisigineqartussanngorlugu saqqummiunneqarnissaa toqqarsimavaat.

 

Aammattaaq Ilinniartitaanermi Ministeeriaqarfiup tusarniaanermut akissummini siunner­suutigi­simavaa maalaarsinnaanermik aalajangersakkani immikkut maalaaruteqarsinnaanissa­mut periarfissiisoqassasoq, taamaalillunilu kommunalbestyrelsit aalajangiineri, suliassanut isumaqati­giissutit naapertorlugit Naalakkersuisunit kommuninut tunniunneqarsimasunut attuumassuteqar­tut, pillugit Naalakkersuisunut maalaaruteqartoqarsinnaanngorlugu.

 

Suliassanut tunniussisarnermi tunngaviusumik periutsit aallavigalugit taamatut maalaaruteqarsin­naanermik periarfissiineq naliginnaasuuvoq. Tassami naliginnaavoq oqartussaasumut suliassa­mik tunniussisimasumut maalaaruteqarsinnaanermik periarfissaqartarneq, taamaammal­lu Naalakkersuisut inaarutaasumik siunnersuummi aalajangersakkat siunnersuutigineqartup ilanngunneqarnissaa pissutissaqartissimavaat.

 

Maalaaruteqarsinnaanermi aalajangersakkamut atatillugu ilinniartitsisut kattuffiata tusarniaaner­mut akissummini ' 54. immikkoortoq 3, peeqqusimavaat, paragraffimi tassani allassimavoq: Naalakkersuisut kommunimi atorfeqarfik pillugu aalajangiineri ingerlatsinikkut oqartussaasunut qulliunerusunut ingerlateqqinneqarsinnaanngitsut.

 


IK tassa ilinniartitsisut kattuffiata kissaatigisaanut patsisaavoq Naalakkersuisut aalajangiinerisa qaqugukkulluunnit inatsisartut ombudsmandianut ingerlateqqissinnaanerat, kisianni inatsisartut ombudsmandiat ingerlatsinermi oqartussaasuunngilaq, taamaammallu siunnersuutikkut pisortati­goortumik ingerlatsinerup naliginnaasumik maalaarutigineqarsinnaanera aamma matumani akornuserneqanngilaq.

 

Kommunini tusarniaanermi akissutini ataasiakkaani aamma Grĝnlands lĉreforeninngip akissu­taatigut siunnersuutigineqarpoq aqutsinermik iluarsaaqqinneq ukiumi ataatsimi ukiunilluunniit arlalinnik kinguartinneqassasoq apeqqutit ajornartorsiutillu assigiinngitsut qulaajaqqaanneqarnis­saat siunertaralugu, ilaatiguttaaq kaammattuutigineqarpoq aallaqqaammut misiligutaasumik ingerlatsisoqaqqaassasoq. Naalakkersuisut isumaat naapertorlugu naliginnaasumik kinguartitsi­nissaq patsisissaqanngilaq, tassani siunnersuummi maanna saqqummiunneqartumi.

 

Oqartussaaffinnut suliassatigut teknikkimullunniit pissuteqartunut peqqussutip ataatsimut isigalugu atuutilerfissaatut siunnersuutigineqartup nalaani atuutilersinnaanngitsunut atatillugu immikkut ikaarsaariarnermi aalajangersakkat ilanngunneqareersimapput, taamatut ikaarsaariar­nermi aalajangersaasoqarsimatillugu Naalakkersuisut isumaqarput iluarsaaqqin­nerup kinguartin­nissaa tunuliaqutassaqanngitsoq, minnerunngitsumillu ikaarsaariarnermi aaqqissuussinissatut siunnersuutaasut aqutsinermi iluarsaaqqinnerup annertunerusortai pillugit misilittagaqarlernissa­mut periarfissiiumaneri pissutigalugit.

 

Taamaalilluni Naalakkersuisut erseqqissumik isumaqarput siunnersuut maanna saqqummiun­neqartoq peqataasut tamakkerlugit sukumiisumik oqallisigineqarsimasoq, aammalu ima suliaril­luagaatigisoq, meeqqap atuarfiani aqutsinerup nutarternissaatut siunnersuut piviusunngortinne­qarsinnaalluni. Tassunga atatillugu Naalakkersuisut maluginiarpaat kommuunit isumaqatigiinni­arsinnaatitaasutut peqataatitaat KANUKOKA Naalakkersuisullu siunnersuummut tunngaviusut pillugit ikaarsaariarnermi aalajangersakkat ilanngullugit isumaqatigiimmata.

 

Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuut inatsisartunut oqallisigisassanngortippara.

 

Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:

Siumumiit meeqqat atuarfiata siunissami aqunneqarnissaa pillugu suliniaqatigiit nalunaarusiaat upernaakkut 1996-imi saqqummiunneqarmat iluarisimaarinninnitta saniatigut oqaatigaarput suliap ingerlateqqinneqarnissaanut, suliniaqatigiit sinaakkutissatut siunnersuutaat, meeqqat atuarfinni iluarsaaqqinnissamut suliaqarnermi inaarssanissamut toqqammavissat akuersaarlu­git.

 

Siumumiillu peqataaffigisimavarput, sumiiffinni ataasiakkaani politikkerit, angajoqqaat, ilinniar­titsisut atuartullu meeqqat atuarfiata siunissami aqunneqarnissaa pillugu sukumiisumik oqallittar­nerit.

 


Aammalu malinnaaffigisimavarput Naalakkersuisut KANUKOKA-mut aammalu ilinniartitsisut peqatigiiffiisa kattuffianut tusarniaasarnerat. Pingaatilluinnaratsigumi peqqussutissatut siunner­suutip, siullermit taamaallaat kingunerissa­gaa, meeqqat atuarfiata aqunneqarnera pillugu allanngortitsinissaq.

 

Atuartitsinerup imarisaanik nutarterinissaq kingusinnerusukkut pisussap ingerlanneqarnissaa­nut, inatsisissatut siunnersuummut uunga akuersinerminni akisussaaffimmik annertuumik angajoq­qaanut, ilinniartitsisunut atuartunullu tunisisussaavoq.

 

Taamaasilluni akisussaaqatigiilluni sumiiffinni ataasiakkaani pissutsit aallaavigalugit atuarfeqar­fimminnik tulluarnerpaamik ilusilersuillutillu aqutsisinnaalernissaq, atuisullu annertunerusumik oqartussaaqataalernerannik ilaqartoq taamaasiornikkut anguneqassaaq. Tamassumali kinguneris­savaa, meerartatsinnut inuusuttortatsinnullu atuartitsinerup tungaatigut inerikkiartortitsineq, pingaarteqisatsinnut inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaasussaq.

 

Aammalu siumumiit pingaartittorujussuuvarput atuartut atuarfimminnut kajumissuseqartuarnis­saat, taamannalu anguneqassaaq tamanut toqqissisimanartumik aqunneqarnikkut aammalu atuarnermi ilinniakkatigut pissarsilluarsimanermik misigissuseqartarnikkut.

 

Atuartitaanerullu iluani attorneqartunut tamanut ileqqorissaarnissamut, anguniakkanullu anngun­niarnermut atortutigullu siuarsaanermut malinnaatinneqartuarnissamut kaammattoqati­giilluarluni suleqatigiinnissamut atuarfinni siulersuisut ammaassisussaapput annertuumik.

 

Siumumiillu peqqussutissatut siunnersuut tamakkiisumik taperserlugu ima oqaaseqarniarpugut: Atuarfiit siulersorneqarnerini kommuuninilu atuarfiit pillugit aalajangiisarnerni angajoqqaat akisussaaqataaanerulernissaat anguniakkatta pingaarnerit ilagimmassuk nuannaarutigaarput, atuarfiit angissusii apeqqutaatinnagit atuarfinni tamani siulersuisunik pilersitsisoqartarnissaa, taamaasilluni kommunini nunaqarfikkaani nunaqarfinnilu inukitsuni periarfissiineq tamanna ajunngitsutut isigigatsigu.

 

Siumumiillu pingaartipparput atuarfinni siulersuisut akisussaaffimmik annertuumik tunineqar­nerannut atatillugu ersarissaaneqassasoq, soorlu ilaatsigut nalunaarusiornikkut, piffinni ataasiak­kaani illoqarfiup nunaqarfiullu atuarfiisa aqunneqarnissaannut najoqqutassanik ersarissunik imalinnik.

 

Nunatsinnimi meeqqat tamarmik nunaqarfimmiuugunik illoqarfimmiuugunilluunniit atuartitsi­nermi qaffasissutsikkut minnerpaamik nallersimasaqarnissaat, atuartitsinerup imarisaanut naligiinnik annertussusiliineqarnissamik qularnaarinissaq annertuumik siumimiit tapersersoratsi­gu.

 


Tassungalu ilaatillugit tikkuarusullugit atuartitsissutit, atortorissaaruteqarnerit ilinniartitsiso­qarnerit aammalu atuartitsinermi init pisariaqartitat pingaartillugit ineriartortinneqarnissaat. Nunarsuarmi ineriartornermi sukkaqasumi ilinniartitaanikkut malinnaalluartuarniassagatta.

 

Aammattaaq nuannaarutigaarput ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnissamut tunngatillugu qulak­keerisoqarsimanera, nunaqarfiit illoqarfiillu isorliunerusut eqqarsaatigalugit.

 

Siumumiillu tikkuaqqikkusupparput Nunatsinni sineriammi illoqarfiit nunaqarfiillu arlaqaqisut ukiuni arlaqaleqisuni tikkuartortuagaat, tassaasoq atuarfiit aserfallassimaqisut iluarsaanneqar­nissaat, kiisalu ininik atuartitsiffissanik  amingaateqarneq tunngavigalugu nutaanik atuarfiliorti­ternissaq, imaluunnit atuarfinnik allilerinissanik piumasaqaaterpassuit.

 

Taamaammat Naalakkersuisut piumasaqarfiginikuuarput 1997-imut ukiunullu tulliuttunut aningaasartuutissat suliarinissaannut pilersaarusioqqullugit qulaani taaneqartut tunngavigalugit aammalu ajornartorsiutit nukinginnassusaat aallaavigalugit. Ukiunimi makkunani meeqqat atuartut amerliartulernikuusorujussuupput piareersimaffigisariaqarparpullu pinngitsoorata pitsaanerpaamik atuarfimmi ingerlanneqartarnissaannut periarfissaqartitsilluarnissaq.

 

Iluarsaaqqinnermullu atatillugu meeqqat atuarfiani atuartitsinerup nangitsiviusumillu ilinniarti­taanerit akornanni pissutsit erseqqinnerusumik qulaarniartariaqartut, ilinniartitaanerup tamarmiu­sup ataqatigiinnissaa tamarmiussuseqarnissaalu qulakkeerumallugit suliaqarnissaq siumumiit pingaartillugu eqqaaqqikkumavarput.

 

Pingaartillugu aamma oqaatiginiarlugu meeqqat atuarfiata siunissami aqunneqarnissaanik aalajangiivinnissami atuarfeqarfinnut aningaasaliuttakkat aalajangersakkanut naleqqussarneqar­luassasut.

 

Naalakkersuisut siunnersuutaat atuarfimmi siulersuisunik paasititsiniaanissamut pikkorissaanis­samullu aningaasaliisoqarnissaa KANUKOKA-llu peqataaffigerusutaa taperserparput. Pingaar­tikkatsigu sukumiisumik atuarfinni siulersuisut siunissami suliarilerumaakkatik pillugit pikkorif­figalugit paasisimalluarlugillu sulinissaat.

 

Siumumiit siorna oqaaseqarnitsinni nalunaarutigaarput atuarfiup aqunneqarnissaanut peqqussu­tissap ukiumi atuarfiusumi 1997 - 1998-imi atuutilernissaa tikkuarlugu.

 

Taamaattumik siumumiit kissaatigissavarput atuarfiit aqutsinermut nutaamut ikaarsaariassalu­tik piareersimasut ingerlatsinermit aallartitsinissaat. Pingaartikkatigumi Nunatsinni atuarfinni aqutsinerup piaartumik tamani naligiimmik angajoqqaanillu oqartussaaqataaffigineqarluni ingerlalernissaa.


Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqannginnermini kultureqarnermut, ilinniartitaanermut ilageeqarnermullu ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa inassutigaar­put.

 

Sivert K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Aallarniutitut atassummit erseqqissassavarput Nunatsinni ilinniartitaanerup ineriartornermut naleqqussarluarneqarnissaa pineqartut peqatigalugit suleqataaffigiumagatsigu peqataaffigiuas­sallugulu. Nalunngilarput Nunatsinni ineriartorneq sukkasoorujussuusoq, taamaattumik ineriar­tornermut inatsisinik peqqussutinillu naleqqussaajuarnissaq pinngitsoorneqarsinnaanngi­laq.

 

Meeqqat atuarfiata aqunneqarneranut peqqussutissatut Naalakkersuisut siunnersuutaat matumuu­na saqqummiunneqartoq sukumiisumik oqaluuserereerlugu atassummit tapersornartu­tut naliler­parput.

 

Peqqussutissatut siunnersuut malillugu meeqqat atuarfiata aqunneqarnerani angajoqqaat tassaa­lissapput oqartussaaffimmik annertunerpaamik tigummisaqarlertussat. Peqqussutissatut siunner­suut naapertorlugu atuarfiit tamarmik immikkut siulersuisunik aqunneqalissapput.

 

Atassummit iluaralugu tapersersorparput Naalakkersuisunit siunnersuutigineqartoq atuarfiit siulersuisunik pilersitsinissaq. Ulluinnarni atuarfinnik aqutsinerup siulersuisoqalernikkut angajoqqaanut tunniunneqarneratigut qanimut kommunalbestyrelsenut suleqatigiinninnissaq qulakkeerneqassaaq. Atassummit nuannaarutigaarput oqartussaaffik atuisunut, tassalu angajoq­qaanut tunniunneqartussanngormat. Isumaqarattami oqartussaaffiup atuisunut tunniunneratigut atuartitsinerup pitsanngorsartuarnissaa qulakkeerneqassasoq.

 

Naalakkersuisut peqqussutissatut siunnersuutaanni atuarfiit siulersuisuni angajoqqaat amerla­nerussuteqarlutik issialernissaat atassummit iluaralugu tapersersortariaqartutullu nalilerparput.

 

Atuarfinni siulersuisuni atuartut, ilinniartitsisut angajoqqaallu peqatigiilluarlutik issialernissaat atassummit isumalluarnartoqartipparput. Periarfissaq manna atorlugu angajoqqaat sineriassuat­sinni maanna pissangallutik inatsisartut oqallinnerannik malinnaasut meeqqamik atuarfiisa siulersuisoqalernerisigut oqartussaalernissaannik atassummit pilluaqqorusuppagut sulilluarnis­saannillu kissaallugit.

 

Atassummit periarfissaq aamma manna atorlugu Naalakkersuisut qutsavigerusuppagut. Naalak­kersuisummi siunnersuutaat naapertorlugu atuarfinnik siulersuisoqarnermut malittaritillugu kommunit ilinniartitsisunik atorfinitsitsisalernissaat aamma kommunit atuarfiliornerup kiisalu atuarfinnik aserfallatsaaliinermik tigusinissaat akisussaassuseqartumik aqqitassanngorlugu siunnersuuteqarfigineqarpoq.


Naatsumik oqaatigalugu atassummit nuannaarutigaarput, siullermik: atuarfiit siulersuisunik aqunneqarlernissaat; aappassaannik: ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnerup tamakkiisumik kommuninit tiguneqarnissaa aatsaat kommuninik isumaqatigiissuteqarnikkut; pingajussaanik: atuarfiliornerit atuarfinnillu iluarsaanerit kommuninit tiguneqarnissaat aatsaat isumaqatigiissu­tigineqareernikkut.

 

Atassummit assut pingaartipparput atuarfiit ingerlatitaaneranni atuartuutillit, tassalu angajoqqaat qanimut suleqatigineqarnissaat. Angajoqqaat tassaammata meeqqaminnut annertunerpaamik oqartussaallutik taakkulu ineriartorneranni perorsaasutut.

 

Erseqqissartariaqarportaaq atuarfinni siulersuisoqarlernikut annertuumik atuarfinnik aqutsineq tunngaviatigut allanngortitsisoqarnavianngimmat. Atassut isumaqarpoq allanngortitsineq annertoorsuunngimmat paatsiveerussutaanavianngitsoq. Atuarfiit siulersuisoqalernerisigut anguniakkap pingaarnersarimmagu atuarfiit ingerlatitaaneranni ullumikkornit siammasinneru­sumik suleqatigiinnissaq.

 

Ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermut tunngasut, kiisalu Nunatsinni atuarfiit aserfallatsaalior­nerannut atuarfiillu sanaartorneqartarnerannut kommuninut nuussinissamut tunngasut, tamakku isumaqatigiinniarnikkut anguniarneqartussaammata annertunerusumik oqaaseqarfigis­sanngila­gut.

 

Kommunit isumaqatigalugit ilinniartitsisunik aamma atuarfiliornerit atuarfinnillu aserfallatsaa­liinerit kommuninut tunniussinissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarnissaat atassummit nalilersoreerlugulu oqaluuserereerlugu isumaqatigalugu matumuuna nalunaarutigaarput.

 

Atassummit naatsorsuutigaarput ilinnniartitsisunik atorfinitsitsisarnermi ullumikkut Naalakker­suisunit ingerlanneqartoq KANUKOKA suleqatigalugu ingerlatiinnarneqassasoq, kommuneqar­fiit tamarmik naligiissumik ilinniartitsisoqarnissaat pingaaruteqaqimmat.

 

Atassummit isumaqarpugut kommuninik iluarsaaqqinnissamik ataatsimiititarliarsuami atuarfiit siulersuisoqarlernissannik tunngasoq peqqissaartumik sukumiisumillu oqaluuserineqarsimasoq, tamatumalu kingornagut susassaqartunut assigiinngitsunut pingaartumik kommuneqarfinni ulluinnarni ilinniartitaanikkut ingerlatsisunit sukumiisumik sammineqartareersimasoq peqqis­saartumillu oqaluuserineqartarsimalluni. Tamakku tunngavigalugit atassummit peqqussutissamut siunnersuut tapersersorparput akuersaarumallugulu.

 

Pisussat pingaaruteqaqaat imaannaanngeqalutillu. Atassummit naatsorsuutigaarput Naalakkersui­sut KANUKOKA-lu suleqatigiillutik malinnaaqqissaassasut, ajornartorsiutaaler­sinnaasut aaqqikkasuartarnissaat pingaaruteqaqimmat.


Meeqqat atuarfiannik aqutsineq pillugu peqqussutissap malinnaaffigineqarnissaa atassummit pingaartipparput, periarfissarlu manna atorlugu inatsisartut qinnuigissavagut atuarfinni siulersui­sut sulinerannut paasititsiniaanermut pikkorissarnermullu aningaasaliinissamik Naalakkersuisut qinnuteqarnissaannut aqqutit pingaartut ilagimmassuk.

 

Taamatut oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuut taperserparput, inassutigalugu kultureqar­nermut, ilinniartitaanermullu ataatsimiititaliami sammineqarnissaa. 

 

Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiinniit meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut assut soqutigalugu qimerluuataarsimavarput, imatullu oqaaseqarfiginiarlutigu.

 

Siullermik  Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigalugu oqaatigissavarput, atuarfinnut ataasiakkaanut qaninnerusumik aalajangiisarnerit inissinniarneqarmata; tassa kommunit, angajoqqaat ilinniar-titsisut, atuartullu oqaasissaqaqataalernerisigut. Namminersornerullutik Oqartussat oqartussaaffii kommuninut agguataarneqarnerisigut, kiisalu atuarfiit siulersuisuinut agguaasseqqinnikkut.

 

Siorna maani Inatsisartuni nassuiaat oqaluuserineqarmat erseqqissarsimavarput peqqussutip ilusilersornerani susassaqartut, tassa kommunit, angajoqqaat, ilinniartitsisut kiisalu atuartut peqatigilluinnarlugit ilusilersuineq ingerlanneqartariaqartoq. Piffissallu ingerlanerani oqallinerit annertuut ingerlanneqartarsimapput, ingammik suleqatigiit siunnersuutigisimasaat ilinniartitsisu­nik atorfinititsisarneq sanaartukkanullu oqartussaaffeqarnissat aallaqqaataaniit ilaatinniarneqartut kinguartinneqarmata aatsaat ukioq 2000-imi oqartussaaffigilersinniarneqarlutik. Tamannalu uani peqqussutissatut siunnersuummi aammaarluni allanngortinneqaqqissimalluni.

 

Inuit Ataqatigiinniit ajuusarutigaarput peqqussutip pilersinniarneqarnerani torinngitsumik sulisimaneq, piffissap ingerlanerani arlaleriarluni siunertanik allanngortitsisarnikkut, tassani eqqarsaatigaagut ilinniartitsisunut atorfinitsitsisinnaaneq sanaartugassanullu akisussaaneq.

 

Meeqqat atuarfiannut peqqussutitut siunnersuutigineqartup massakkut meeqqat atuarfianni peqqussut taarsertussaavaa, allannguutissallu siunnersuutigineqartut annertoorujussuupput, meeqqat atuarfiannut atuutilersinniarneqartut augustip aallaqqaataaniit, tassa qaammatit pingasut qaangiuppata atuutilertinniarneqarput.

 


Ukioq Inuit Ataqatigiinni tunuliaquttagut tusarniaaffigisimavagut ataatsimeersuarnitsinni. Taakkulu oqariartuutigaat suleqatigiit siunnersuutaanni meeqqat atuarfiani allannguutissatut siunnersuutigineqartut  taama annertutigisut, nuna tamakkerlugu aatsaat atuutilersinneqartaria­qartut misileraanerit illoqarfinni ataasiakkaani ingerlanneqareerpata. Taakkunanimi misilittakkat iluarsiissutaallutik nuna tamakkerlugu atuutsilerneqarnissaat pitsaanerpaatut isigineqarluni, ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarneq sanaartukkanillu akisussaaneq tassani ilaatinneqarlutik tassani misileraanermi.

 

Taamaattumik Inuit Ataqatigiiniit matumuuna siunnersuutigerusupparput illoqarfinni pingasuni­luunniit misileraanerit ingerlanneqaqqaassasut - illoqarfimmi arlariinnik atuarfilimmi, illoqarfim­mi nunaqarfeqqortuumi kiisalu illoqarfimmi nalinginnaasumi ataatsimik atuarfilimmi - peqqus­sutissatut siunnersuutigineqartup tamakkiisumik atuutsillugu misilinneqaqqaassasoq, tassa ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarneq sanaartugassanillu oqartussaaffik ilaatinneqarlutik aappaagu­minngaaniit.

 

Taamatut siunnersuuteqarnitsinni tunngaviit oqimaatsut ilagaat angajoqqaat, meeqqat atuarfianni siulersuisuniilertussat. Taakkumi qinigaareerunik suliassarilertussaavaat akisussaaffigilerlugillu oqartussaaffiit imaannaanngitsut, ilaatigut atuarfiup ingerlanneqarnera, atuartitsinerup aaqqis­suunneqarnera, atuarfimmi aningaasat atugassat, ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinititsinerit pillugit kommunalbestyrelsenut oqaaseqaatit allarpassuillu. Naalakkersuisuniit naatsorsuutigine­qarpat augustip aallaqqaataaniit  atuarfiup siulersuisussai taamatut ingerlatsilereersimassasut tunngaveqarluarluni, tupinnassaqaaq atuarfiup siulersuisussaanik qinersisoqareersimassappat sukumiisumillu pikkorissartitsisoqareersimassappat.

 

Peqqussutillu nalinginnaasumik nassuiaataani allassimavoq kiisalu naalakkersuisup saqqummii­nermini annertuumik pisariaqartitsisoqassasoq paasititsiniaanissamik kiisalu pikkorissartitsinis­samik. Siunnersuutigineqarlunilu 1997-imut Inatsisartut ilassutitut Aningaasaliissutinut ilan-ngunneqassasut paasititsiniaanissamut pikkorissartitsinissanullu atugassat tassa immikkoortinne­qassasut. Tassanili ujarleraluaraanni suli nassaassaanngillat.

 

Peqqussummi siunnersuutigineqarpoq, naalakkersuisut piginnaatinneqassasut kommunit ataasiakkaarlugit isumaqatiginiarneqartassasut qaqugu ilinniartitsisunik atorfinititsisarneq kommunimi pissanersoq. Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut equngasumik ingerlatsisoqalissasoq. Eqqarsaatigiinnarsinnaavarpummi kommunit nukissaqarnerit atorfinitsitsisarneq tigusimalerpas­suk namminnerlu atorfinitsitsisalerpata kommunit allat kinguartuungaatsiartussaammata, ilinniartitsisunik atorfinitsitsiniartarneq marloqiusamik ingerlanneqalerpat, tassa kommunit ataasiakkaat qitiusumillu atorfinitsitsisarnerit ingerlanneqalerpata. Massakkummi malunnareer­poq kommunit neqeroorutissaqarnerit meeqqeriveqarnikkut, inissiatigut allarpassuartigullu pilerigineqarnerusut kommuninit pissakinnerusuniit massakkut ingerlammata.

 

Inuit Ataqatigiinniit akornutissaqartinngilarput, kommunit ataasiakkaat ilinniartitsisunik pissar­siortarneq ingerlatileraluarpassuk peqqussutip atuutilernerani misileraanermi imaluunniit atuutilivinnerani. Massakkummi atorfinnik allarpassuarnik atorfinitsitsisarnerit kommunit ingerlatereermatigit.


Oqaaseqaatini nalinginnaasuni kinguartitsinissamut utoqqatsissutigineqartoq akornutaasinnaasu­tut isiginngilarput, peqqussutimmi atulereernerani suli Namminersornerullutik Oqartussat isumaqatigiinniartitaasartussaammata, taakkuullutillu siunissamut atorfiit qanoq isikkoqarnis­saannut ilusilersuisussaapput ilinniartitsisut kattuffii peqatigalugit isumaqatigiinniarnikkut.

 

Naalakkersuisoq isumaqatigaarput, siunissami allaanerusumik ilinniartitsisut atorfeqartarnerisa aaqqissuunneqarnissaanut tunngasoq. Tassa Illoqarfinnimi isorliunerusuni nunaqarfinnilu ilinniartitsisunngorusunneq allisinniartariaqarparput, soorlu nunaqarfinniikkaanni isorliunerusu­niluunniit illoqarfinni ilinniarnerup nalaani aningaasat attartorsimasat taarsersornerani immikkut isumakkeerinninnikkut, kiisalu ulluinnarni atugaasigut oqilisaanikkut allatigullu atorfeqartitsi­nerup oqilisaaffiginerisigut.

 

Ullumikkut atuarfiit inissisimanerat eqqarsaatigissagutsigu atuarfiit ilasussaapput iluarsagassaal­lutillu milliardit sinnerlugit nalilinnik. Kommunit namminneq aserfallatsaaliuineq pisussaaffi­gaat, illuatungaatigullu Namminersornerullutik Oqartussat aamma kinguaattooruteqarsimapput naammattunik atuarfiliortitsinissamik, assersuutigiinnarsinnaavarput Nuummi init atuartitsivissat maannakkorpiaq aqqaneq pingasut amigaatigineqarmata, ukiullu tallimat qaangiuppata siuliani taariikkama saniatigut aamma amerlaqataat amigaatigineqalertussaammata. Imalu ajornartorsior­tigilersimapput massakkut,  sulisuminnut inissialiatik sisamat naammasseriarpata atuartitsivittut atortariaqartariaqartut.

 

Tamatta pisussaaffigaarput, meerartatta peqqinnartunik ajunngitsunillu avatangiiseqarnissaat, taamaattumik maanakkumiit paasiniarneqalereeertariaqarpoq kommuninut ataasiakkaanut isumaqatigiissusiornissaq, siuliani pineqartumik isumannaarinnittumik. Tamannalu imatut pis-sasoq, kommunini ataasiakkaani 1994-imi atuarfiit aserfallassimanerinik nalilersuinermi naligi­tinneqartut ukiut ingerlanerini akinut nalimmassarlugit isumaqatigiissutigineqarnissaat, meeqqat atuartut tamarmik pitsaasunik atuarfeqalernissaat angutserlugu, tassani ilaatereerlugit meeqqat siunissami atualertussatut ilimagineqareersut. Aserfallatsaaliinerit atuarfiillu sanaartugassat annertoorujussuupput, Inuit Ataqatigiinnilu isumaqarpugut, Namminersornerullutik Oqartussat nammatassaq annerpaaq tigummisariaqaraat. Isumaqanngilagullu tamanna pissasoq ukioq ataaseq marlulluunniit qaangiuppata, uani aningaasarpassuit eqqartorneqarput, qularutissaanngi­larlu ukiorpaaluit tamatuma suliassap annertuup ingerlanneqarnissaa.

 


Inuit Ataqatigiinniit orniginartinneruarput misileraasoqarnissaa, misileraanerullu ingerlanerani paasiniagassat ikinngeqisut naammasseqqaarneqarnissaat. Misileraanermilu qularutissaanngilaq paasissutissat misileraanikut saatsinnut ilineqartussaammata, peqqussutip iluameersumik na-lorninanilu atuutsinneqarnissaanut tunngavilersuisussat. Unami Inuit Ataqatigiinniit ersissuti­gaarput, peqqussummik siunnersuutigineqartumi naalakkersuisut pisinnaatinneqassappata namminneq kommunit ataasiakkaanut isumaqatigiissuteqarniartassasut qaqugu ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarneq sanaartugassanillu akisussaaffik tunniunneqassanersoq. Peqqussutissatut siunnersuummi allassimanngilaq qaqugu kingusinnerpaamik pissanersoq tamanna.

 

Inuit Ataqatigiinni pingaartipparput uani meeqqat atuarfiat pillugu peqqussummi atortitsisussat nalorninatik sulinissaat, iluaqutaasussammi imaannaanngitsuupput. Atuartut, angajoqqaat, ilin-niartitsisullu oqartussaaqataallutik sunniuteqaqataallutillu ulluinnarni sulinertik kajumissuseqar­luartik ingerlakkumaaraat, siunissami isumalluutigisatta pitsaanerpaamik peroriartortinnissaat siunertaralugu.

 

Taamatut Inuit Ataqatigiinniit tikkuaateqarluta qilanaaraarput kultureqarnermut, ilinniartitaaner­mut ilageeqarnermullu ataatsimiititaliaani oqaluusereqqissaarnissaa inassutigaarput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiat:

Naluneqanngitsutut Naalakkersuisut meeqqat atuarfiat pillugu 1995-imi suleqatigiissitaliorsi­mapput, suleqatigiissitarlu taanna tamatuma kingorna sulisimavoq, ilaatigut kommuneni skolein­spektĝrinik skoledirektĝrinillu ataatsimiititsinikkut, ilinniartitsisut kattuffiinit aamma kommunal­direktĝrinit peqataaffigineqartumik.

 

Suleqatigiissitap misissueqqissaarneri inassuteqaataalu, inaarutaasumik sinaakkutissatut siunner­suutinngorlugu suliarineqarsimasoq tunngavigineqarsimavoq Inatsisartut 1996-imi upernaakkut ataatsimiinnerminni aalajangernerannut, tamannalu kinguneqarsimalluni sumiiffinni ataasiakkaa­ni oqallitsitsinermik.

 

Akulliit Partiiat sinnerlugu assut soqutigalugit misissuataarsimavakka oqallitsitsinernit, isuma­sioqatigiissitsinernit assigisaannillu katersorneqarsimasut, taakkumi tunngaviusimammata Naalakkersuisut siunnersuutissaattut suliarineqarsimasumut. Suliaq taanna annertooq naammagi­simaarnartorlu aqqutissat eqqortut aqqutigalugit suliarineqarsimavoq.

 

Akulliit Partiiata paasivaa suliamut matumunnga peqataasut akornanni nalornisoqarsimasoq imaluunniit  isumaqatigiinngissutaasimasoq atuarfinni siulersuisoqarneq aamma atorfinitsitsisar­nermut tunngasut kommunenit tiguneqarnissaat pillugit. Isumaga naapertorlugu atorfinitsitsisar­neq kommunenit qangaanilli tigummineqartutut oqaatigisariaqarpoq, tassami direktoratip tamatigut imaluunniit tamatigorluinnangajak akuerisarsimammagit pisortanik atorfinitsitsinissa­mik kommunenit inassuteqaatinut.

 


Atuarfinni siulersuisoqarnermut tunngatillugu aamma oqallittoqartarsimavoq, ilaatigut uparuar­torneqartarluni periaatsip atornerlunneqarsinnaanera aappaatigullu uparuarneqartarluni nammi-eerluni aalajangiisinnaatitaanissaq aamma innuttaasut sunniuteqarnerulernissaat. Akulliit Partiiat isumaqanngilaq atuarfinni siulersuisunut tunngatillugu qallunaat periaasiat pinngitsoorani ma-linneqartariaqartoq, taamaattumillu siunnersuut tapersersorparput.

 

Tassunga tunngatillugu pingaarnerusutut isigaara aalajangeeqataasinnaaneq, nammineerluni aalajangiisinnaaneq, neriuutigalugu angajoqqaat sunniuteqarnerulernissaat.

 

Atuarfeqarfik pillugu siusinnerusukkut oqallinnermut atatillugu uparuartorsimavara meeqqat atuarfiat pillugu siunertami ' 2 - tassa torrutiinnarlugu oqaatigalugu, atuarfiup angajoqqaallu suleqatigiillutik meeraq imaluunniit atuartoq perorsassagaat akisussaassuseqartumik siunissa-  mi innuttaasut akornanni inuuqataasinnaasussanngorlugu.

 

Kisianni angajoqaaat ataatsimiitinniarlugit oqaloqatiginiarlugillu atuarfinnut aggersarneqaraan­gata taava kikkut aggertarpat? Tassaasarput angajoqqaat qitornaat atuarfimmi ajornartorsiute­qanngitsut. Angajoqqaat atuarfimmit oqaloqatigineqarnissamut pisariaqartinneqarnerusut aggerneq ajorput. Ajornartorsiut taanna qaangerneqarsinnaappat atuarfinni sulinermi annertuu­mik angusaqaataassagaluarpoq. Taamaattumik isumaqarpunga neriuutigalugulu, angajoqqaat sunniuteqarnerulernerat tassa skolebestyrelseqalernikkut, ajornartorsiutip qaangerniarnerani sakkussat ilagigaat. Angajoqqaat atuarfimmut oqaloqatiginnikkiartorneq ajortut malugissavaat annertunerusumik sunniuteqaqataasinnaalerlutik taamaattumillu peqataasariaqarlutik ajornartor­siutip aaqqiiviginissaanut.

 

Ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermut tunngatillugu isumaqarpunga, tamanut pitsaanerpaajussa­soq oqartussaaffik taanna sapinngisamik piaarnerpaamik kommunenut tunniunneqarpat. Aamma­mi naluneqanngitsutut isornartorsiorneqarsimavoq oqartussaaffiup nuukkiartuaarneqarnissaa. Kommunet tamarmik aallaqqaataaniit peqataasariaqarput, tamanna piumasarineqarsimavoq. Isumasiuinerit inernerat tassaavoq, atorfinitsitsisarnerup sumiiffinnit ataasiakkaanit tiguneqarnis­saa kissaatigineqartoq.

 

Akulliit Partiiata uparuarusuppaa - naak ataatsimoortumik tapiissuteqartoqartaraluartoq aningaa­sartuutit ilaannut matussutissanik tassa atuarfeqarnerup iluani aningaasartuutit inatsisitigut aalajangigaasut budgeti ima annertutigisumik qarajartaraat, kommunet aningaasanik nammin- neq atugassaminnik pissaarutingajattarlutik. Isumaqarpunga tamanna sunngiffimmi sammisassa­qartitsinermut, pinaveersaartitsinermik suliniuteqarnermut annertuumik pingaaruteqartumut, navianartorsiortitsisoq.

 

Akulliit Partiiata aamma Inatsisartunut inassutigissavaa, nunaqarfiit namminerminnut tunngasu­nut sunniuteqaqataanerulernissamik kissaataat tusaaniaqqullugu.

 


Akulliit Partiiata kissaatigaa, aalajangiinissamut pisinnaatitaaffeqanngitsumik inatsisiliornikkut inatsisitigut aalajangersagaasut pisariillisarneqarnissaat, taamaalilluni sunniuteqaqataanissamik kissaateqarneq akuersaarneqarsinnaaqqullugu.

 

Naggasiullugu oqaatigilara Akulliit Partiiat isumaqarmat, matuma siuliini taaneqartut saniatigut pingaaruteqartoq ukua piviusunngortinneqarnissaat:

 

1.Nunatsinni meeqqat tamaasa eqqarsaatigalugit, tassa illoqarfinni nunaqarfinniluunniit najuga­qarpata,  annikinnerpaaffissaa killilikkamik atuarnerminni angusaqarsinnaanissaat qulakkeerne­qassasoq.

 

2. Innarluutilinnut tunngasutigut anguniakkanut malittaritillugu annertuunik suliniuteqartoqas-sasoq.

 

3. Suliassat suut Namminersornerullutik Oqartussanit suullu imaluunniit suliassat suut Nammi­nersornerullutik Oqartussanit suullu kommunenit  tigummineqassanersut erseqqissumik paasiu­minartumillu aalajangersarneqassasut.

 

Aqutseriaatsip qanoq iluseqarnissaanik aammalu naammagittaalliorsinnaanermut periarfissat pillugit Naalakkersuisut isumaat Akulliit Partiiata aamma tapersersorpaa.

 

Taama oqaaseqarlunga, peqqussutissatut siunnersuutip ataatsimiititaliamut ingerlanissaa inassu-tigaara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiinniit peqqutissatut siunnersuut soqutigalugu misissorsimavara. Nuannaarutigisa-riaqarporlu pieqqussutissap Inatsisartunut saqqummiunneqannginnerani susassaqartut assigiin-ngitsut peqataatillugit oqallinnerit annertuut ingerlanneqarsimammata. Aaamalu pissussissamiso­orpoq kommunit, Ilinniartitsisut Katuffii Danmarkimilu ilinniartitaanermut ministereqarfik tusarniaaffigineqarsimammata.

 

Meeqqat atuarfiata aqunneqarnera pillugu malittarisassat allanngortinneqarnissaanut tunngatillu­gu oqallinneq annertooq ingerlanneqareersimammat aammalu kommunit atuarfiup ingerlatsinera­nut annerusumik akisussaassuseqalerlutillu oqartussaaqataalernissaat, kiisalu atuarfinni siulersui­soqalernissaq atuisut oqartussaaqataanerannik annertuumik qulakkeerinniffiusussaq pissaganar­lunilu soqutiginarpoq.

 

Naak, oqallinnerup sinerissami ilaatigut taamatut peqqussusiornissap piaarpallaarneranik oqaluttoqaraluartoq taamaattoq peqqutissakkut kommunini atuartitaanikkut eqqaatsumik sullissisoqalernissaa tapersersortariaqarpoq, naak ilaatigut ikaarsaariarnermi nagiartoqaraluar-toq.


Peqqussutissatut siunnersuummi anguniartussat ilaat aamma soqutiginarluinnartoq tassaavoq meeqqat tamarmik assigiimmik periarfissinneqarlutik inuiaqatigiinni innuttaasut piukkunnar-sarnerminni pitsaasumik tunngavissinneqarnissaat, minnerunngitsumillu atuarfiit aqunneqar­neranni nunarsuarni allani angajoqqaat peqataasinneqarnerisigut pitsaasumik angusaqartoqar-tarsimanera aamma maani taamatut pilersitsiniarnermut tunngavileeqataasut ajunngitsunut ilaammat.

 

Nunaarutigisariaqarpoq Naalakkersuisut taamatut pilersitsinissamut atatillugu atuarfiup siuler-suisuisa pikkorissartinneqarnissaannut aningaasaliisoqarnissaa siunniussimammassuk aamma- lu siunissami atuarfinni siulersuisut suliarilerumaakkatik pillugit pikkorissartittarnissaat pingaar­tinneqarmat. Taamaattumik Kattusseqatigiinniit saqqummiunneqartut tunngavigalugit meeqqat atuarfia pillugu peqqussutissatut siunnersuut tunngaviatigut taperserniarpara.

 

Sanaartornermut tunngatillugu akisussaaffiup kommuninut tunniunneqarnissaanut tunngasut immikkoortilluinnartariaqarput, tassami naluneqanngitsutut nunarput tamaat isigalugu atuarfiit pisariaqartitsinerat aammalu iluarsaanneqarnissaannut aningaasat 1 mia-tit angugajallugit pisariaqartinneqarput. Taamaattumik taassumaannaalluunniit tungaanut qiviassagaanni piffissami kommuninut tamatuma isumagitinniarnissaa takorlooruminaappoq akuersaaruminaallunilu.

 

Kommunit atuarfiullu siulersuisuisa ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnermi oqartussaaqqataane-rulernissaat pissusissamisoorpoq, kisiannili aamma oqartussaaffiit akusussaaffiillu kommuni-  nut tunniussuunneqarneranni aningaasatigut malinnaatitsinissaq eqqaamasariaqarpoq. Tassami sunaluunniit akisussaaffik tigussagaanni aamma aningaasanik tamatigut malitseqartarmat.

 

Atuarfiup siulersuisuinut toqqarneqartussat kommuniniit 9-nissaat kissaatigineqarsimavoq aammalu Naalakkersuisut oqaatigaat atuarfiup siulersuisuisa katitigaanissaat sukumiisumik oqallisaasimasoq aammalu angajoqqaat amerlanerussuteqarnissaat kiisalu atuartut ilinniartitsisul lu oqartussaaqataanissaat kissaatigineqarsimasoq.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit isumaqarpunga taamatut aallartitsinissaq nutaajummat nunani misilittagaqarfiulluartuni atuarfiup siulersuisuisa katitigaanerat qissimittariaqartoq, immaqalu siulersuisut katitigaanissaat taamaalilluni oqinnerusumik iluarsineqarsinnaalluni. Isumaqarpunga kommunalbestyrelse-p aalajagigaat Naalakkersuisunut maalaarutigineqarsinnaanerat periarfissa­qartinneqartariaqartoq.

 

Taamatut oqaaseqarlunga peqqussutissatut siunnersuutip aappassaaneerneqannginnerani inimi maani saqqummiuneqartut oqaaseqaatigineqartullu tunngavigalugit Kultureqarnermut Ilinniarti­taanermullu Ataatsimiititaliami oqallisigineqarnissaat inassutigaara.

 


Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Meeqqat atuarfia pillugu Inatsisartut peqqussutissaanut manna siunnersuut - aatsaallimi nunatsin­ni tassannga susassaqartut tamaavimmik ukiuni kingullerni minnerpaamik sisamani oqallissi­mapput.

 

Manna nalilersorneqarsimavoq Nammisornerullutik Oqartussat qitiusumik sulifferujussuaq ingerlassimasaat kommuninut aqutassanngorlugu tunniutissagutsigu piffissanngorsimanersoq. Amerlanerpaat nalilerpaat kommunit akisussaaffimmik pisariaqartut aammalu periareersimasut pisussaaffimmik taamaattumik tunineqarnissaminnut.

 

Nammineerlunga misigisimavunga imannak assersuussinnaallugu allaat nammisornerulernissa­mut oqartussaaneq naalagaaffimminngaanniit tigujumallugu kissaateqaratta. Manna tunngaviusi­mavoq nunatsinni nammineerluta pisinnaasagut tunngavigalugit naalagaaffiup ingerlatai tigujar­tuaassagivut.

 

Ukiut 18-t ingerlareerneranni ullumikkut takusinnaareerparput merserikannerlugit ilaatigut tigusimasagut ullumikkut amerlanertigut iluatsittumik ingerlassimagigut. Akisussaaffimmik tigusineq pingaaruteqartorujussuuvoq suliassap iluamik ingerlaneqarnissaanut. Misimavunga imaanak; kommunit ullumikkut saaffigaatigut oqarlutik meeqqat atuarfianni ilinniartitaaneq tigutigu uagullu nammineq akisussaaffittut ingerlatsigu.

 

Isumaqarpunga kissaatigisaq taamaattoq namminersornerulermik tigusisimanermut suliassanillu ingerlatsereersimanermik ilaasimasunut naaggaaruminaatsuusoq, taamaattumik nuannarutigaara maani partiit oqaaseqartuisa tapersermassuk suliassap taamaattup kommuninut ingerlaqateqqin­neqarnissaa.

 

Nuannerpoq naalakkersuisoqarfinninngaanniit oqaaseqaatit taamaattut tusarnaarlugit. Manna upperigakku nukatsitsiinnarsinnaanngilagut - meeqqanik perorsaanermi aamma taamaappoq - ilinniartitsisutut sulinitsinni tunngavigisarput unaavoq; meeqqat atuarfimmiittut aamma akisus­saaffimmik tunisariaqartarpagut. Akisussaaffillu tunniukkaagatsigu takusinnaalersarparput suliassaminnut pitsaanersumik ingerlatsilersut.

 

Soorlu aallaqqaammut oqareersunga nuannaarutigaara oqaaseqartut tamarmik tapersersormassuk aammalumi tupinnartumik susassaqartut tamarmik oqallisigisimavaat, nalunaarullu kingulleq tassaavoq kommunit piareersimasut suliassaq taamaattoq tigunissaanut. Taamatut oqareerlunga partiit assigiinngitsut oqaaseqataat uterfigilaassavakka.

 


Siumup oqaluttuata qitiusumik tikkuagaa ilumoortoq unaavoq matumani atuarfiit angisuut imaluunniit atuarfiit misisut immikkoortinniarneqanngimmata, kisianni tamarmik assigiimmik siulersuisoqarlutik ingerlanneqarnissaat uani siunnersuummik tunngivigineqarmat. Tassa assigiisitsinik tamanit ajortorneqartoq kommunit tamarmik assigiimmik periarfissaqarnissaat assigiinngisitsisoqannginnissaalu oqaaseqartut tamarmik oqaatigivaat.

 

Angajoqqaat, ilinniartitsisut atuarfimmilu sulisut ullumikkut namminneerlutik qanimut ilisima-satik, qanimut isigisatik, toqqammavigalugit atuarfimmik ilusilersuisinnaanerat tunniunniar-neqartoq assammik isaassineruvoq inuitigiinnut imaannaanngitsorujussuusoq. Taamaattumik Siumup oqaluttuata tassannga erseqqissaanera assut nuannaarutigaara.

 

Ukiuni taakkunani oqaloqatigiinnerit ingerlanneqarneranni suut tamarmik ajunngitsuinnarmik ingerlasimanngillat, kisianni nuannersua uaniippoq isumaqatigiissinnaasimagatta sukkulluun- niit aallartittariaqarluta.

 

Apeqqutit pingaartorujussuit marluk kanngiffiusimapput, tassalu atuarfiliorneq taava atuarfinnik aserfallatsaaliinermut tunngasut, tassunga ilanngullugu nalilersorneqarsimasut siullersaraat ilinniartitsisunik atorfinitsitsisarnerit. Taakkua annertuutut tigusimavagut, taamaattumillu aamma Naalakkersuisuni nalilersorsimallugit, kisianni ajoraluartumik tusarniaaneq pisariaqartissimavar­put Naalakkersuisut nammineerluta isumminngitsinni, naak nalunngereeraluarlugit assigiin-ngitsunik aporfissaqarsinnaasoq.

 

Kommunit tusarniaaffigalugit allakkat nassiutereerneratigut kommunit kattuffianinngaanniit tusagassiuutitigut oqallinnermik pisoqarpoq, tassalu naalakkersuinermi suliaqarnermi tusarniaa­sarneq qaqutigoortuuvoq tusarniutit aallartissimatsiaannartut kommunit kattuffiat oqalulermat Naalakkersuisut siunnersuutigisimasaminnik imaluunniit siunniussimasaminnut tunngatillugu tunuartilersut.

 

Paaserusussimavarput kommunit namminneerlutik apeqqutit taakku imaannaanngitsut marluk qanoq isummerfiginiarneraat Naalakkersuisut tamakkiisumik inassuteqannginneranni. Tusarniaa­neq piareermat aammalu tusarniaanerup nalaani aalajangiusimasimavara tusagassiuutit aqqutiga­lugit oqalliseqataaniarnanga, pissutigalugu nammineq paasiniaaffigigatsigit aamma namminneer­lutik eqqarsarfeqarnerisa nalanni sunnerniartariaqannginnatsigit.

 

Apeqqutini taakkunani marlunni KANUKOKA-lu nuannaarutigaara ugguuna isumaqatigiissin­naagatta. Siullermik uagut aperaagut oqarluta taakkua tigunissaat ukiunut pingasunut kinguartin­neqarsinnaanersoq, tassalu taanna akerliligaat. Ullumikkut saqqummiivugut oqarluta ukiunik aalajangersimasumik taasaqanngilagut, kisianni kommunit isumaqatiginiarneqassapput atorfinit­sitsisarneq taavalu sanaartugassanut tunngasut qaqugu tiguneqarsinnaanerat pillugu.

 


Siumup oqaluttuata ilaatigut tamanna tikkuarmagu aamma oqaluttunut allanut ilanngullugu erseqqissaatigiinnassavara paatsoorneqassanngimmat Naalakkersuisuininngaanniit isumaqanngi­lagut kommunit ataasiakkaarlugit atornitsitsisarnermut sanaartugassanulluunniit tunngasumik isumaqatiginiarnissaat.

 

Aalajangiusimasarput tassaavoq kommunit sumiikkaluarunilluunniit tamarmik assigiimmik atugassaqarnissaat. Kialuunniit tamanna takusinnaavaa kommunit ataasiakkaarlugit isumaqati­ginninniarniarutta tamanna qanoq inerneqassava. Ilinniartitsisuuneq allallu sumiikkaluarunil­luunniit ullumikkut atugassarititaasut tamarmik assigiinnissaat aamma uagut qulakkeerusuppar­put.

 

Ullumikkut peqqussutip atuuttup ingerlanneqarnerani kommunillu illuatungeriilluta isumaqati­ginniartaqattaarluta atuarfimmik ingerlatitsinngilagut, kisianni suleqatigiittut akaareqatigiilluta ullumikkut atuarfik ingerlassimavarput. Ukiuni tulliuttuni suliassaq tulliuttoq manna aamma taamatut ingerlatissavarput.

 

Tassani isumaqarpunga aamma kommunit ulluinnarni meeqqat atuarfiannik ingerlatsinerminni takutittareersimasaat tutsuiginarluinnartuusoq, taamaattumik pisariaqalersoq kommunit annertu­nersumik oqartussaaffeqalernissaasa aallartinneqarnissaat. Taannalu tapersersorneqarmat assut qujaruppara.

 

Isumaqatiginninniarnerit pilersaarutigisagut atorfinitsitsisarnermut sanaartornermullu tunnga-  sut oqaloqatigiissutigineqassapput kommunit Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni. Kisianni aana anguniagarput kommunit sumiikkaluarunilluunniit tamarmik assigiimmik pine-qarnissaat, ataasiakkaarlugit tamaasa isumaqatiginiarnianngilagut. Kommunit tamaasa assigiim­mik atugassaqartinnissaat qulakkeerusupparput.

 

Taamaakkaluartoq ilumoorpoq oqaluttut assigiinngitsut uparuagaat aserfallassimasunik suliassar­passuit annertoqaat, aamma pisariaqarpoq peqqissaarussamik kommunit suleqatigilluinnarlu-   git pilersaarusiornissaat. Tamanna imaaliinnarlugu sapinginniarnavianngilarput kommunillu oqarfigalugit ilissi nammineq aaqqissuunniarsigit. Kinguaattoorsimanerput tunngavigalugu suleqataassaagut nunatsinnilu inuiaqatigiit tamarmik aamma pisussaaffigaat taassuma tungaata aaqqiiffiginissaa.

 

Atassutip oqaluttua tamakkiisumik qujassutigerusuppara aammalu taanna pisariaqarluinnartutut isigisannik tikkuaanera - soorlumi isumasiuiinnareersimagaanga - akisussaaffimmik tunitigit taava ingerlatsiniarnerminni pitsaanerusumik periarfissaqalissapput nammineq akisussaaffittut kommunit namminneq tigummilerunikku - qulaaninngaanniit/qeqqaninngaanniit aqunneqaratik. Namminersonerullutik Oqartussaniit aamma piumassuseqartariaqarpugut akisussaaffitta ilaanik kommuninut tunisinissamik.


Taamaattumik una alloriarneq imaannaanngitsorujussuuvoq isumaqarpungalu nunatsinni inuiaat tamarmik oqartussaaqqataanerannik ersiutit pitsaanerpaat annersarissagaat avatitsinninngaanniit isigineqarnitsinnut oqarutta; kommunit Namminersornerullutik Oqartussallu suleqatigiilluarner­mikkut suliassat assigiinngitsut agguataarpaat isumannanngitsumillu ingerlallugit. Tamanna inuiaqatigiit kalaallit avataaninngaanniit isigineqarnissatsinnut peqqinnartorujussuartut nalilerne­qartussaasoq qularinngilara.

 

Inuit Ataqatigiit oqaluttuata oqaaseqaataani una uparualaarusuppara, tassa peqqussutip pilersinni­arneqarnerani torinngitsumik sulisimanermik oqarnera. Tassunga tunngatillugu erseqqissumik oqaatigilaarlara Naalakkersuisut isumminnginnerminni - pingaartumik atorfinitsitsisarnermut sanaartornermullu tunngasut - aalajangersimasumik isummerfiginngikkallarneranni kommuninut nassiussimavarput apersorniarlugit qanoq isumaqarfigaasiuk eqqarsassagutta ukiuni pingasuni kinguartikkallarneqarsinnaanerat.

 

Aamma kommunalreformkommission-imi inassutigineqartoq unaagaluarpoq; aallaqqaammut atorfinitsitsisarnerit maannakkutut ingerlaannassasut sanaartornermut tunngasut Namminersor­nerullutik Oqartussaninngaanniit tigummiinnassagigut. Kisianni ukiut ingerlaneranni susassaqar­tut tamarmik oqalliseqataaneranni nalilersorneqalersimavoq naammappa skolebestyrelsi uku­ninnga tunissagutsigit apeqquterujussuillu taakku tunniutinngitsoorlugit.

 

Oqallinnerit tamakku tunngavigalugit naalaartuarsimavugut taakkulu piumasaat tunngavigalu- git ilusiliiniarsimalluta. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinnit oqaaseqaatigineqartut torinngitsu- mik sulisimanermik taasaq akuersaarusunngilara; kisianni sapinngisamik siutigut ammatinnia-rusussimavagut kommunit akisussaaffimmik anginerusumik tigusisinnaanerat tamatuminngalu piumasaqarnerat anguniarusullugu.

 

Soorunami tusarniaanerit assigiinngitsut ingerlanneqarneranni isummat assigiinngitsorpassuit takkussuussinnaapput, kisiannili isummat assigiinngissutaat tassaasarpoq suliassat pitsaasumik inerneqarnissaannut tunngaviliisuusartoq. Taannalu anguniarlugu isumaqatigiinngissutit assi­giinngitsut tusarniarsimavagut isumaqanngilagalu taanna torinngitsumik nalilissallugu pissusis­samisoortoq.

 

Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Manasse Berthelsen-p ujarleraluarsimaneranut tunngatillugu oqaatigissavara aningaasat paasisitsiniaanermut atorneqartussat - tassa TB I-p aappassaaneer­nerani - ilanngullugit qinnutigisussaagivut. Taamaattumik saqqummiussinermi oqarpunga neriullunga qinnuteqaatigut akuersaarneqassasut; pisariaqarpoq ukioq manna inatsisiliornitsin­ninngaanniit piaartumik aningaasanik pissarsinissarput.

 


Ukioq manna qinnutigaagut 1,5 mio-nit taavalu ukiuni tulliuttuni aningaasaliiffissani 1998-mi 1999-milu aamma 1,5 mio-nit atornissaat kissaatigalutigit. Imaappoq aningaasat taakku ataasi­aannarluta atornianngilagut taavalu paasisitsiniaalluta, kisianni qularutigisariaqanngitsoq unaavoq, kommunit tassunga tunngasumik paasitinniarneqarnissaat ukiuni tulliuttuni nangeq-qittumik ingerlasariaqassaaq.

 

Ataatsikkorsuaq ataasiaannartumik paasisitsiniaanianngilagut, pisariaqartitsisoqartuassaaq taassuma ikkukkiartuaarneqarnissaanut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiininngaaniit oqaaseqaam­mi kissaatigisaasoq misileraalaaqqaarallarta kommunit assigiinngitsut tigooqqarlugit. Isuma-qarpunga saqqmmiussininni erseqqilluinnartumik oqaatigereeriga tamanna nalilersorsimagipput, kisiannili misileraanerit tunngaviginagit tamakkiisumik aallartinnissaat pileriginerusimallutigu.

 

Malugaaralu massakkut partiini oqaaseqartuninngaanniit tamanit taperserneqartoq taamatut aallarteriarnissaq ajunngitsuusoq aammalu pisariaqartoq.

 

Tassa una erseqqissumik oqaatigiinnassavara IA-p siunnersuutigisaa taanna uanga akuersaarsin­naannginnakku misileraanernik ingerlatseqqaartoqarnissaa, pissutigalugu aamma tamatumani Kommunit nalunaareerput; piareersimavugut -  aallarteriaannaavugut, uatsinnullu tatigeqatigiin­nermik peqassagutta akornatsinni taamatut oqarnerat upperisariaqarparput. Taannalu tunngaviga­lugu aamma tatigeqatigiinneq ingerlatsinissatsinni uani sulinissatsinni toqqammaviussaaq.

 

Bjarne Kreutzmann-ip Akulliit Partiianinngaanniit aamma tapersiinera qujassutigissavara. Tassa ilaatigut qamuunaluunniit qujaammerluni tuppalliallannarpoq ilaatigut oqaatsit atormagit, aq-qutissat eqqortut aqqutigalugit una suliarineqarluni ilusilersorneqarsimasoq.

 

Kisianni Bjarne-p aamma una taasaa pinngitsoornanga oqaaseqarfigilaarusuppara. Ilumut angajoqqaanut tunngasoq, ilumoorpoq aamma naalakkersuisutuut ilinniartitaanermut, atuarti-taanermut tassa meeqqat atuarfiat eqqarsaatigalugu, ila qassinimmitaava oqaluttuunneqartar-punga angajoqqaat katersoruminaannersuat pissutigalugu.

 

Angajoqqaat sinniisaat ataatsimiitsitsiniaraluaraangata angajoqqaalluunniit ilinniartitsisunik aggersarneqaraangata meerai pillugit ataatsimiitsinniarneri qanoq ilungersornartigisoq. Uani taanna uparuakkat eqqorpoq. Kisianni uanga isumaqarpunga aamma illit naliliinerit eqqortoq oqaravit:" Aak Kommuninut, angajoqqaanut atuarfinnik atuisunut akisussaaffik tunniupparput."

 

Taamannallu akisussaaffimmik tunisinerup kigunerinngitsoornavianngilaa angajoqqaat amerla­nerusut oqartussaaqataanerminnik paasinninnerulernissaat. Uaniluuna siunnersuummi aamma taannarpiaq tunngaviusoq. Angajoqqaat akisussaaffimmik tunigutsigit taava aamma pisussaapput meeqqamik atuartitaanerat imaluunniit Kommunip atuarfiata qanoq ingerlanera sunniuteqarfigis­sagunikku taava ataatsimiinnernut tamakkununnga ilaasariaqarput.


Tassalu taanna uani siunnersuummi tamakkiisumik aamma tunngavippiaasoq akisussaaffimmik tunigutsigit taava takkullattaarnerulissapput, taanna uanga qularutiginngilluinnarpara.

 

Taavalu Kattusseqatigiit Anthon Frederiksen-iminngaanniit oqaaserineqartoq paasivara taamatut atuarfinnik aqutsisoqalernissaanik eqqarsaat akuersaariarlugu - kisianni eqqarsarnartoqartitaa tassatuaavoq sanaartugassanut tunngasut.

 

Kisianni isumaqatiginninniutissatut taanna massakkut siunnersuutigaarput. Apeqqutillu assi­giinngitsut tassani qaqilerlugit oqallisigineqassapput - qanoq aaqqiisoqarnissaa pillugu. Taannalu aamma uanga soorunami aamma qilanaarisorujussuuara isumaqatiginninniarnerit tassunga tunngasut qanoq inerneqarumaarnissaat, taanna itisilertariaqarparput. 

 

Kisiannili paasivara soorlu ilinniartitsisunik atorfinititsisarnermut tunngasoq taanna ajorinngikkit tassa Kattusseqatigiinninngaanniit ajorineqanngitsoq akisussaaffiup taassuma tiguneqarnissaa, kisiannili tassunga soorunami aamma ilaavoq atorfinititsisarnermut tunngasut apeqqutit Kommu­nit isumaqatiginiarlugit ilusilerniarneqartussaammat.

 

Taamatut oqaaseqariarlunga una naggatigerusuppara tassa uanninngaanniit isigalugu ikaarsaari­arnermi pingaarnerpaaq aajuna, uanga misigisimarusunnginnama torinngiinnaavissuaq Kommu­nimut tunniullugu oqarfigalugulu ilissi nammineq aaqqissorniaqisiuk uagut susassarinngilarput.

 

Taamaaliussanngilagut Kommunillu suleqatigiissimanerput meeqqat atuarfiat tunngavigalugu ingerlaqqissaaq, tassanilu uatsinnut akaareqatigiilluta suleqatigiilluinnarlutalu suliassagut aaqqissuutissavagut; uannilu pingaarluinnartoq taanna naggasiutigeqqiinnassavara, nuanner-luinnartutut isigigakku Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit suliassat ilaat pingaarute­qartut Kommuninut illuakaatinneqalermata oqarfigalugit ilissili una ingerlassiuk, tassanilu upperaatsigit aamma uatsitulli pitsaatigisumik imaluunniit allaat pitsaanerusumik immaqa suliassaq taanna ingerlassinnaagissi.

 

Isaassineruvoq assammik imaannaanngitsoq soorlulusooq oqartugut nunatta siunissaata ilusiler­sorniarnerani akaareqatigiilluta suleqatigiillutalu suliassat ukua aaqqitsigit.

 

Taamatut oqaaseqarlunga tapersiisunut tamanut oqaaseqartunut qujavunga, taamatut aamma ilassilluarneqarmat, soorunami apeqquterpassuit uani pineqartut ataatsimiititaliami aamma oqallisigineqartussaapput.

 

Mikael Petersen, Siumut:

Qujavunga Siumumi oqaaseqartutta saniatigut oqaaseqarsinnaagama.


Soorlu Naalakkersuisup oqaatigigaa manna oqallisigineqartoq imaannaanngitsuuvoq inuiaqati­giinnut pingaarutilerujussuuvoq meeqqat atuarfiat meeqqanut angerlarsimaffiusariaqarpoq pitsaasoq, najoruminartoq -  ilami meerartatta atuartut meeraanermik nalaani inuunermi ilaru­jorujussua meeqqat atuarfianni atorpaat, taamaattumik atuarfiup pitsaasuunissaa toqqissisimanar­tuunissaa aammalu atuartunut pitsaanerpaamik sumiluunniit atuaraluaraanni tunniussaqarsinnaa­nissaa matumani qulakkeertariaqarpoq.

 

Pinngitsoorusunngilanga marlussuit ersarissumik oqaaseqarfigissallugit.

 

Siullermik nuannaarutigilluinnarpara manna suliassaq annertunerusumik kinguarsarneqarnani massakkut taama ersaritsigisumik Naalakkersuisuniit saqqummiunneqarmat aammalu takusin­naasavut naapertorlugit KANUKOKA - tassa imaappoq Kommunit paaseqatigalugit ilusiler-neqarsimalluni.

 

Kommunalreform-imi sulinitsinni meeqqat atuarfiat pillugu annertoorujussuarmik sammisaqarsi­mavugut taamaattumik puigulertugassaanngillat taamanikkut sulinitsinni aallaaviusut angunia­gassatullu aalajangersarneqarsimasut.

 

Matumani saqqummiuneqartumi ilanngullugu puigorneqartariaqanngilaq eqqaamaneqartariaqar­lunilu aammalu neriuppunga kultureqarnermut ilinniartitaanermullu tassa atuartitaanermullu ataatsimiititaliami suleqqinnissami aamma eqqaamaneqarumaartut ukua taasassakka.

 

Kommunalreformkommission-ip meeqqat atuarfiat pillugu siunnerfeqarami ersarilluinnartumik taavaa Skolebestyrelse-qarnerup eqqunneqarneranut atatillugu taava pisussaaffiit akisussaaffiillu aammalu aningaasalersuinissanut tunngasut ersarilluinnartumik taakkua aaqqissuussivigineqar­tariaqartut.

 

Tamatumunnga ilaavoq meeqqat atuarfianni pitsaassutsimik aalajangersimasumik aallaaveqarlu­ni Namminersornerullutik Oqartussat aningaasalersuuteqartassasut pitsaassuseq nuna tamakker­lugu atuuttoq atuarfinnut tamanut atuuttoq qaangerlugu pitsaanerusumik Kommune pisariaqar-titsiguni, taava Kommunit tamanna aningaasaliiffigisariaqaraat.

 

Isumaqarpunga oqaatsit uani taakku taama ersaritsigisut aamma puigorneqarsinnaasariaqan-ngitsut tassami tamannarpiaasussaavoq aallaaviusoq meeqqat atuarfiisa tamani nunaqarfim-miikkaluaraanni isorliusuniikkaluaraanni, illoqarfissuarniikkaluaraanni pitsaassutsip qulak-keerneqarnissaa.

 

Taamaattumik piumasarerusuppara ataatsimiititaliami ersarissumik misissorneqassasoq aamma-lu tamanna pisimanngippat misissuineq aallartissasoq atuarfinni tamani pitsaassutsimik ullu-  mikkut atuuttumit naliliiffiusumit.


Atuarfinni assigiinngitsuni atuartitaanerit pitsaassusaat misissuiffigisariaqarpoq naliliiffigalugu-lu atuarfinni assigiinngitsuni avatangiisit pitsaass usaat atugaanerat naliliiffigisariaqarpoq, atuarfinni assigiinngitsuni ilinniartitsisut atugarisaat, ilinniartitsisut tusartarpavut assigiinngitsor­passuarnik atugaqartut immaqalu aamma pitsaanerusumik ullumikkut suli sunniuteqarsinnaa-galuarlutik sunniuteqartinneqanngitsut aamma amerlassaqaat. Taamaattumik ilinniartitsisut atugarisaasa pitsaassusaat ilanngullugit naliliiffigisariaqarput.

 

Aappassaannik. Meeqqat atuarfianni ingerlatsinerup ullumikkut atuuttup aamma pitsaassutsimik naliliinermut attuumassuteqarluinnartup taassuma ilanngullugu aamma naliliiffiginissaa avaq­qunneqarsinnaanngilaq. Soorunami uani saqqummiunneqartumi tamanna aallaaviuvoq pitsan-ngorsaanissamik siunniutaq una siunertaqarpoq, kisianni nutarterinermi atugarisat atuuttut aamma ilanngullugit naliliiffigissagaanni soorluuna ittannerusaarnerussasoq aamma ajoqutaa-naviarani.

 

Naggataatigut siunnersuuteqarusuppunga aamma Naalakkersuisunit ataatsimiititaliamillu naliliiffigineqarsinnaasumik. Tassa ukiorpassuanngorput meeqqat atuarfiini atuartut assigiinngit­sut klassekkaarlutik paasisassarsiorlutik angalasarput namminneq aningaasanik katersinialoor-lutik katersillutik. Aammalu Kommunit annertuumik tapiisarlutik klassellu assigiinngitsut ukiut tamaasa ila ikigisassaanngitsut nunanut allanut - Danmarkimut -  nunatta iluani paasisassarsior­nerit annertoorujussuusarput.

 

Soorluuna tulluartuussasoq nutaamik taamatut aaqqissuussineq iluatsillugu pisortat isumagisaan­nik klasse-p  ataatsip tassa atuarfinni klasse-p ataatsip angalatinneqartarnissaa aaqqissuuneqar­sinnaasuuppat, tassani uani eqqarsaatigaakka 9. klasse-t nunarput tamakkerlugu 9. klasse-nngoraangamik taava paasisassarsiorlutik angalasarsinnaanissaat pisortanit isumagineqartarsin­naasoq.

 

9. klasse-t taagakkit aallaavigaara tassaammat taanna klasse-q kingullerpaajusartoq atuaqatigiit  meeqqat atuarfiani atuartut avissaartuunnissaanni.

 

Tamanna naliligassatut aamma eqqarsaatissatut tunniuppara.

 

Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:

Oqaaseqaatitsinni naalakkersuisup paasinnilluarnera nuannaarutigingaarparput aammalu iluatsil­lugu Siumumiit suleqatigiissitaliat taama pitsaatigisumik saqqummiisinnaanerat nuannaarutiga­lugu sulisimanerannut qujaffigerusuppagut.

 


Oqaaseqarniarninnut una aallaaviusimavoq, tassa IA -minngaanniit uuma peqqussutissamut saqqummiinermi suliat allanngorarsimaneri tassa torinngitsumik sulisimanermik eqqaasaqarnera. Uagut Siumumiit isumaqarpugut torersumik sulinerup kingunerigaa piffissaq una saqqummius­siffissaq tikillugu isumaqatigiinniarnerni susassaqartuni pimoorussamik oqallinnerit inerneri tunngavigalugit allannguutissanut saqqummiussinermik kiguneqarsimanera.

 

Tassa uagut killormut paasivarput torersutut.

 

Taavalu aamma allap uparuagaa, tassalu atuarfinni siulersuisunut qinersinissaq, tassunga atatillugu Siumumiit eqqaavarput piaartumik inatsisit atuutilernissaat kissaatigalugu aammalu sapinngisamik tamani atuarfeqarfinni aamma atuutilersinnaanissaat.

 

Siulersuisunut qinersinissamut tunngatillugu isumaqarpugut tulluarluinnartoq tassa massakkut Kommunimut qinersisoqareerpoq, taassumalu aamma kingunerigajuppaa siulersuisunut ataatsi­miititaliat assigiinngitsut qinersisarnerat. Iluatsillugu aamma taakku massakkut qineriaannaap­put.

 

Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Ilinniartitaanermut Naalakkersuisup erseqqissaqqippaa annertuumik massakkut pisoqalermat assersuullugulu oqartussaaffiit assigiinngitsut naalagaaffimminngaanniit Kalaallit Nunaannut tunniunneqarneranut assersuullugulusooq.

 

Aap, Inuit Ataqatigiinniit isumaqarpugut pisussaq annertoorujussuusoq peqqissaarullugulu iluamik ingerlanneqarnissaa tassani ujartorparput soorlu misileraanikkut aatsaat ingerlanneqarlu­ni iluamik atuutilerneqarnissaa.

 

Aamma aatsaannguaq Mikael Petersen isumaqatigilluinnarparput ukua atuarfiit ataasiakkaat misissorneqarnissaat piumasaqaatinut naammassinnissimanersut - maluginiarparalu naalakker­suisup Kommunit kattuffiat isuamaqatiginiarsimagaa.

 

Naluara imatut ilungersuussilluni sulisimanersoq sinerissami atuarfiit Kommunillu qanoq piareersimatiginersut  paasiniarsimaneraa.

 

Soqutiginassaarmi Kommunit qassit iluamik ingerlatsinissaminnut piareersimanersut peqqussu­tip nutaap atuutsinnissaanut.

 


Kiisalu ukua pikkorissarnissat paasisitsiniaanerillu aningaasanut ilassummi siullermeerinnin-nermi takussaanngitsut 1,5 millionit Inuit Ataqatigiinninngaanniit neriussaagut aningaasanut ilassummi aappassaaneerneqarneranut ilanngunneqassasut, ilanngunneqarsimassasut aamma kaammattuutigissavarput taanna. Tassunga ilanngullugu apeqqutigerusunnarpoq qanoq ilillutik taakkua paasisitsiniaanerit pikkorissartitsinerillu ingerlanniarneqarnersut. Tassami august-ip aallaqqaataani atuutsinniarneqarpoq august-imilu ukua angajoqqaat immaqa atuanngiffeqartus­saapput meeqqallu taavalu aatsaat atualereernerup kingorna qinersisoqarsinnaassalluni. Pissanga­narpoq qanoq taanna ingerlanniarneqarnersoq.

 

Kiisalu tassani aamma misileraarusunnitsinni paasiniagassat ilaattut aamma soqutiginartutut isigaarput angajoqqaat siulersuisunngortussat oqartussaaffik angisooq tigusussaassavaat tassani. Aamma paaserusunnassagaluarpoq qanoq piffissaajaatigissanersoq taamatut atuarfiit siulersui­suunerini sulineq imatullu annertutigisumik piffissamik tigusippat, qanoq ilillutik sulinerminni annaasaqaataat qanoq aaqqinneqarsinnaanersut? Tassa tamakkuupput paasiniagassarpassuit misileraarusunnitsinnut peqqutigisavut.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit partiiat:

Naalakkersuisup oqaaserisannut oqaaserisai qamannga pisumik qutsatigaakka, tassami oqaaseri­sartakkannik ullut tamaasa taamatut tiguneqartannginneri misigisareerlugit ullumikkut sakkor­tuumik misigisaavoq uannut taamatut oqaaseqarnerma oqaaseqarfigineqarnera. Tassami skole­bestyrelseqarneq eqqarsaatigalugu oqartoqarsinnaavoq, politikkikkut iluatsissimanngitsoq - pinngitsoortitsiniarnermi suliniarsimaneq. Tassa politikkikkut qanoq iliuuseqarniartuarsimagalu­arpugut uagut Akulliit Partiianinngaannit eqqartortuartarsimavarput sunngiffimmi sammisassa­qartitsinerup aningaasaliiffigineqarnerunissaa. Kisianni tamanna annertunerusumik angusaqarfiu­sarsimanngilaq. Atuarfimmik pissanganarnerusunngortitsisinnaasimanngikkutta tassa imatut paasillugu atuarfimmik qimatsisartut suli atuarfimmik qimatsisoqartartuartillugu taava qanoq iliuuseqarnissaq pisariaqavippoq, taamaattumillu ullumikkut una angusaasussatut oqaatigisaria­qagarput isumaqarpunga alloriarrnerusoq ilorraap tungaanut pitsaasoq.

 

Tassami maannakkut patsisissaaruppugullusooq taamatut pinngitsoortitsiniarnermi suliniarneq allanut nerliuttuaannassallugu maannakkut innuttaasunullusooq tunniupparput taamatut meeq- qat ajornartorsiuteqarnerat. Imaanngikkaluarpoq meeqqat ajornartorsiuteqartut kisianni meeqqat ajornartorsiuteqartut tassaasarput angajoqqaaminnik ajornartorsiuteqartut. Taamaattumik oqartariaqarsorinarpoq angajoqqaanik ajornartorsiutillit meeqqat qanoq iliuuseqarfiginissaat maannakkut periarfissarilerparput inuiaqatigiinni nammineerluta poliitikerit patsisigiunnaarlugit.

 

Tassami atuarfeqarnermut tunngatillugu oqallinnermi atuarfeqarnermi inatsisissanut tunngasu­mik oqallikkatta siuliani, qinersiviup matuma siuliani, Naalakkersuisup apeqqutigisimavaa   qanoq iliortariaqarnersugut ullumikkut ajornartorsiut taanna pillugu. Tassungalu tunngatillugu angajoqqaat angajoqqaanullu ataatsimiititsiniartarnerigaluit taamanikkut eqqartorsimavakka, kisiannilu oqaatsimik ataatsimilluunniit malersorneqaratik oqaaseqarfigineqaratillu, taamaattu­mik ullumikkut pisoq misigisaavoq nuannersoq, tassa politikkikkut tapersersorneqarneq maluga­lugu. Tassami ullumikkut pisalersut tassaapput qangalili oqallisigisarsimasat piviusunngortikki­artorneqarnerat malugalugu una assersuutissaavoq kingulleq nuannersoq qujanaq.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Pissanganarpoq massakkut peqqussutissap pingajussaaneerneqareerluni atuutilersinneqarnissaa eqqarsaatigalugu malunnarmat amerlanerit isumaqatigigaat. Soorunami ataatsimiititaliami suliareqqinneqarnissaanut isumaqarpunga aamma pinngitsoortariaqanngikkigut ullumikkut nunaqarfinni atuartitaaneq; aammalu pingaartumik inuusuttuaranngulersut nunaqarfinni atuartut ingerlaqqeriarnissamut tunngatillugu periarfissarisaat aammalu ilinniartitaanikkut angusarisartan­gaat ilanngullugit nalilersuiffigineqarnissaat ataatsimiititaliami isumaqarpunga pingaaruteqar­luinnartoq.

 

Nunaqarfimmiut eqqaaneqaraangata aammalu ilaatigut ajoraluartumik kinguarsimasortaqartar­mata ilinniartitaanerup tungaatigut. Angummassimarpianngitsut illoqarfimmiunut naleqqiullugit pissutsit eqqortut ilumoortullu aammalu uanga nammineerlunga nunaqarfinnut angalasarninni oqaatigineqartartut tunngavigalugit taamaammata. Taakkutsia ataatsimiititaliami sukumiisumik malersorneqarnissaa paasiniaaffigineqarnissaalu kissaatigaara. Tassa nunaqarfimmiut qulaatiin­narlugit aalajangiinialertoqassanngimmat eqqaamasariaqarmata aamma tassani atuartut ilinniaq­qinniarnerminnullu periarfissaasa pitsaanerulersinneqarnissaat aamma ilanngullugu eqqarsaatigi­sariaqarmat.

 

Maliinannguaq M. Mĝlgċrd, Inuit Ataqatigiit:

Qujanaq. Ilumoorpoq una oqaluuserisarput pingaaruteqarluinnartuuvoq annertuumillu aamma allannguisussaalluni taamaattumik sukumiisumik aamma oqallisigineqarnissaa pisariaqarluinnar­luni. Ilaatigut ingerlanneqarnera oqitsuinnaasimanngilaq aammalu iluarineqaannarsimanani tamanna tamatta nassuerutigisariaqarparput, aammalu torinngitsumik oqarnitsinni ilaatigut tamakku eqqarsaatigivagut ingerlanneqarnerani ilaatigut equngassutaasimasut uparuartariaqar­mata.

 

Tassa aamma ilinniartitsisut assersuutigalugu ilaasa piffissaq kingullerpaarpaaq pappilissanik tunisittarsimapput piaarnerpaamik akisassaminnik. Tamannalu annertuumik aamma ilaatigut tusagassiutitigut ilinniartitsisut naammagittaalliutigisarsimavaat. Soorunami aamma namminneq soqutigigamikku suliatik torersumik aammalu namminneq peqataaffigisaminnik suliamik ingerlanneqarnissaat. Tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatigisimavarput ilaatigut misileraa­nerit ingerlanneqartariaqartut. Tassa imaappoq, Kommuunit immaqa pingasut sisamat misiliiffit­tut ingerlanneqaqqaartariaqartut aamma tassani assersuutitut qinersisartunik ataatsimiititsisarnin­ni angalaarninni nunaqarfinni illoqarfinnilu ilaatigut oqaatigineqarmat keermiaasiit Danmarki­miit misilittakkat imaluunniit pissutsit atorneqartut nunatsinnut eqqunneqaannarnialersut.

 


Assigiinngitsorpassuit nunatsinnut eqqunneqartartut nalunngilagut ilaatigut nunatsinnut tulluup­pallaarneq ajortut aammalu ilaatigut inuiaqatigiinnut qanoq akisutigisartut aamma nalunngilagut kingusinaarluta paasisakkagut. Taamaattumik apeqqummi taama pingaaruteqartigisumi kom­muunini piareersimasuni misiliinissaq taanna isumaqaraluarpugut pitsaanerpaassagaluartoq. Misilittakkat toqqammavigalugit immaqa aallarteriarnissami Kommuunini allani torernerusumik aammalu nalunnginnerullugu qanoq iliornissaq ingerlanneqarsinnaammat. Tassami  takusinnaa­gatsigu pikkorissaanerit suli aallartinneqarsimanngitsut aammalu qaquguluunniit aallartinneqas­sanersut ilisimaneqanngitsut erseqqissumik.

 

Taamaattumik aamma Siumumut iluatsillugu apeqqutigerusupparput uani ilaatigut oqaatigine­qartoq Siumup oqaluttuaninngaanniit naak tamaat tapersersorlugu oqaatigineqaraluartoq, imatut oqaasertalimmik oqaatigineqarmat: "Taamaattumik Siumumiit kissaatigissavarput atuarfiit aqutsinermut nutaamut ikaarsaariassallutik piareersimasut piaartumik ingerlatsitsinermut aallartitsinissaat@. Tassa imannak paasisariaqarnerluni Siumumiit piareersimanngitsut massakkut aallartitsissanngitsut? Tassa taava taamaassimappat isumaqataavugut; tassani Inuit Ataqatigiillu tassa piareersimanngitsut periarfissinneqartariaqarput piareersarnissaminnut annertunerusumik.

 

Taavalu naggasiullugu una oqaatigerusuppara, soorunalimi suna nutaaq takkuttoq tamarmi illuatungeqartarmat. Nuannissaqaaq soorunami angajoqqaajulluni oqartussaaqataanerulernissaq kommuunini aamma pingaarutilerujussuuvoq - peqataasutut misiginissaq. Kisianni aamma uani oqaatigineqartutuut ilaatigut soorlu angusassat annikinnerpaaffissalerutsigit taava Kommuunit periarfissaqarnerusut annertunerusumik namminneq soorlu atuartuutiminnut neqerooruteqarsin­naanissaat ammaanneqartussaavoq. Soorunalimi taanna nuannersuuvoq tusassallugu. Kisianni aamma illuatungeqarpoq ugguuna; Kommuunit aningaasakilliornerusut taamaaliornissaminnut periarfissaqannginnerusussaapput. Kommuunillu aningaasaqarnerusut atuartuutiminnut pitsaa­nerusumik atugassaqartitsisussaallutik. Taamaattumik tassani assigiinngissuseq aamma erser-tussaassaaq ajoraluartumik. Aammalu Kommuunit aningaasarliornerusut atuartuutaasa atukka­mikkut neqeroorfigineqarnerat annikinnerusussaalluni. Tassa taanna aarleqqutigineqarsinnaasoq matumani.

 

Jonathan Motzfeldt, Siumut:

Suliassaq pingaartorujussuummat arlaleriarluni oqaatigineqarpoq oqaluttunit aamma ilumoortu­mik. Udvalgimi suliareqqinnissaani uanga kajumissusera tunngavigalugu oqassaguma, nuan­naraara Siumukkunnit erseqqissumik allanillu aalajangiusimaneqarmat. Uani pineqartut ilaatigut aamma Mikael Petersen-ip oqaaserisamini erseqqissaatigeqqitaa.

 

Nunatsinni atuarfiit maannakkut eqqartorneqarneranni aallaavigaarput meeraq ilinniartitsisualu. Tassani Kommuunit iluarsaqqinneranni eqqartorsimavagut atuarfipparujussuit nunatsinni meeqqat nalunaaquttap akunnerparujussuini najugassai. Ilinniartitsisup ukiorparujorujussuarni najugai, angerlarsimaffiussasut suliffiussasut pitsaasut najoruminartut ullaakkut nuannaarluni suliartorfissat allatullu ililluni.

 


Maannakkut taamaanngilaq. Miliaarti angungajallugit iluarsagassat oqallisigivagut. Isumaqarlu­talu Kommuunit kisimik aaqqissinnaagaat, naamik. Takoreerparput Kommuunit kisimik taakku aaqqissinnaanngikkaat. Kommuunit aamma taanna nammineerlutik oqaatigivaat. Kisimiivillutik taakku iluarsagassat tassaniittut naammassisinnaanngilaat. Meeqqap inuuffigisaa taanna pitsan-ngorsartariaqarpoq najoruminartunngorlugu. Ilinniartitsisoq ukiorpassuarni tassaniittussaq najoruminartumik suliffeqartariaqarpoq. Piumasarisagut tassaniittut assigiissumik ilinniartitsiso­qarnissaat angussagutsigit atuarfiit najoruminartut atortorissaartut pilersittariaqarpagut nunat-sinni.

 

Taavalu oqaatigineqarpoq Siumukkormiunit aamma taanna nalunngilaat partiit allat aamma tikippaat. Pitsaassutsip taassuma tamatta piumasarisatta qaavatigut mattussisoqassanngilaq Kommuunit namminneq atuarfimminnik pitsanngorsaaniarnerannut namminnerlu aamma taakkua  aningaasanik atuisinnaassutsimik iluanni pitsaassusissap qaavatigut namminneq aam-ma iliuuseqarsinnaanerannut. Tassuunakkut Kommuunit ammaanneqarnissaat ajornartoqanngi­laq. Aamma isumaqarpunga ilinniartitaanikkut tassani allanut tamanut qiviassagutta sipaarutissa­gut sipaarutiginaveersaassavagut.

 

Oqaatigineqarpoq aamma misileraasoqarluni maannakkut aallartitsisoqassasoq. Suna misilerassa­gatsigu  ukiorpassuarni? Atuarfiit angajoqqaanut qanillisinniarpagut -  angajoqqaat suliffeqarfik taanna allanit tamanit annerpaamik akisussaaffigaat. Kommunalbestyrelsimut ilaasortaq kina­luunniit immaqaluunniit meeraqanngitsorluunniit akisussaassuseqartissallugu siulliunneqarsin­naanngilaq. Angajoqqaat siullerpaajullutik atuarfimmut akisusaassusermik tunineqarnissaat ammaanniarparput. Atuartut anginerit akisussaaqataatinniarpagut atuarfinni ingerlatsinermi - ilinniartitsisut oqartussaaqataatillugit. Misileraassaagut ukiut arlallit? Uanga isumaqarpunga pisariaqanngitsoq. Ima iliniagassaq annertutiginngilaq ukiuni arlalippassuarni ilinniagassaalluni. Tassaniippoq piumassuseqaraanni aallartiffissaq. Aaamma piumaffigineqarpugut aallartissasu­gut, meeqqat piumaffigaatigut aallartissasugut, ilinniartitsisut atuarferujunnguani tamaani arlaanni atuartitsiniarsarisut ajoqit allallu  piumaffigaatigut suliffissat pitsaaninngussasut allallu eqqarsaatigalugit. Taamaattumik misileraarusaarnissamut uanga utaqqinianngilanga, aallartinnis­satta piaartumik ingerlanniarnissaa uanga tassani aamma suleqataaffigerusussavara.

 


Naggaterpiaatigut aamma una oqaatigilaarlara puiguleraluarakku. Atuarfik maannakkut inatsisis­samigut aaqqiiviginiarneqartoq aamma silarsuarmi ilumoortumik oqarpoq Siumukkut oqaluttuat; nunarsuarmi ineriartornermi sukkaqisumi unammillernerput unammillerfigineqarnerpullu silarsuarmi ima annertutigaaq, kalaaliunerput utoqqatsissutaajunnaarnikuuvoq sumiluunniit. Aamma kalaaliunerput kialluunniit immikkut utoqqatsissutissatut isiginngilaa. Unammillernerup angisoorujussuup iluaniikkatta meeqqap aallarteriarfissaa pitsaanerpaaq ujaarivarput, taannalu periarfissinniarlugu atuarfinnik pitsaasunik, soorlu taamaaliortugut niuernermi allaffinnullu ilinniarfinni, universitetini, seminaariani, gymnasiani atuarfiit pitsaanerpaat iserfissat suliaraa- gut. Aamma meeqqanut iserfissat pitsaasut taamaalilluta assigimmik inuuiaqatigiit neqeroorfigi­sariaqarpaat.

 

Kristine Raahauge, Siumut:

Piareersimasunut oqarnitsinni toqqammavigivarput tassa nalunnginnatsigu atuarfiit arlariit piareersareersimasut, inatsisillu akuerinissaannut utaqqiinnartut.

 

Tassami siorna saqqummiunneqarmat aamma taperserneqarpoq taakku suliniaqatigiit sinaakku­tassatik saqqummiussaat suut aaqqitassat taakku tunngavigalugit suleqataasimanertik aamma aallaavigalugu piareersimapput taavalu inatsisit akuerinissaannut utaqqiinnarput sulillutik aal-lartinnissaminnut.

 

Taavalu aamma siulersuisoqarnermut tunngatillugu. Nutaajunngilaq Kommuunini taanna ingerlatsineq, tassa meeqqerivinni siulersuisoqartoqarpoq aamma inuttalersornerat massakkut atuarfeqarfimmut assingusumik, utoqqaat najugaqarfiini aamma taamatut pisoqarpoq tassa suleriaatsit taakku ilisimaarineqarput.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Qujanaq. Uani apeqquteqaatit ilaat soqutigigakkit akissuteqarfigilaassavakka. Tassa Mikael Petersennimut, ilaatigut taanna oqaatigisaa 9. klassit angalaartarnerannut tunngasoq. Ilumoor- poq nalinginnaasupilussuuvoq maannakkut 9. klassit angalaartinneqartarnerat arlaannut inger­laarlutik. Ilaatigut aamma soorlu Nunat Avannarliit Killiit Suleqatigiiffiat tassani aningaasaliisar­toq nalunngilara soorlu ukiumut 127.500 kr.-ninik taamatut angalaniartunut. Tassalu nunatsinnut, Islandimut, Norgemut Sverigemulluunniit angalasinnaaneq tassani ilaatigut ilaaffigineqartarluni. Ilumoorpoq Mikaalli tassa ullumikkut ilinniartitsisorpassuit ingerlatarisarpaat klasselĉreriugaan­gamik 4. klasseminngaanniit aallartillugit tassa 9. klassernissaannut aningaasanik katerserusaar­tarlutik.

 

Taavalu aamma nalunngilara Kommuunit soorunami tamakkua fondtinik assigiinngitsutigoorlu­git tapersertaraat. Soorunami aamma taamatut suliniuteqarneq tapersersornartorujussuuvoq nersortariaqarlunilu. Pingaartumik angajoqqaat aammalu ilinniartitsisut meeqqallu namminneq suleqatigiinnermikkut angusarisartagaat aamma taakkununnga piumassuseqalersitsisarpoq. Nammineernikkut angalanerit taamaattut naammassineqarsinnaasarput. Kisianni una oqaatigilaa­ginnarpara ullumikkut suliniarnerit tassunga tunngasut qanoq ingerlanneqartarnersut, taannalu apeqqutigisat soorunami soqutiginartorujussuuvoq pisortat tungaanninngaannit qanoq tapiisoqar­tigisinnaanera.

 


Kisianni nalunngilarput aamma ilinniartitaanermi assigiingitsunut tunngatillugu ukununnga tunnganngikkaluartut 9. klassemeereersut kingornatigut aamma maanngaanniit Landskarsip aningaasaatai atorlugit tapiiffigisaratsigit. Kisianni soqutiginartorujussuuvoq taanna oqaatigisat - pisortatigoortumilluunniit tapersersorneqarnerullutik angalasinnaanissaat uani erseqqissumik oqaatigigakku. Tassa ilisimasakka taakkua tunngavigalugit paasissutissatut ingerlatilaaginnar­para. Isumaqarpunga periarfissaq atortariaqaripput qutsavigalugit tamakkuninnga suliniuteqartut - piffissarujussuaq atorlugu maalaaratillu ullumikkut ingerlatitsisarmata.

 

Taava Mannarsi Berthelsen-ip apeqquteqaataanut qanoq aningaasat taakkua soorlu, tassami inatsit una qularnaalaartigu akuerineqassanersoq nalornillugulu aningaasanik piareersimasin­naanngilagut siornalu oqarluta, ukua immikkoortilaarsigit paasititsiniaaniarpugut. Kisianni massakkut soorluuna erseqqissoq tamanit inatsit taanna akuersaarniarneqartoq. Tassunga tunngatillugu 1,5 mio. kr.-nit atorniarsaraagut massakkuminngaanniit naqiterlugu piareersarlu- gu aallartilereerparput Kommuuninut tamanut ilitsersuut. Taassumalu ilaatigut imarisussaassavaa qinersinermut nalunaarut. Taava taassuma saniatigut aamma naqitat aamma suliarineqassapput nassuiaateqartut Skolebestyrelsit suna suliarisussaaneraat, qinigaanerannut tunngasut allallu. Tassalu taakkua naatsorsuutigaagut junip ingerlanerani nassiussoreersimasussaassallutigit atuarfeqarfinnut assigiinngitsunut.

 

Imaappoq uanga Pisortaqarfinninngaanniit maannakkut piareersaatit aallartereerpagut piareer-simavugut taakkua naqiterneqarnissaannut. Kisiannili pingaarnerpaaq utaqqisarput unaaginnar­poq inatsisit imaluunniit uuma peqqussutip Inatsisartuni tamakkiisumik akuersissutigineqarnis­saa.

 

Ataaseq erseqqissumik oqaatigerusutara unaavoq, Bjarnip taatsiagaa. Aap, kommunalreform­kommissioniminngaanniit suliassinneqarsimavugut ullumikkutut taanna inatsisiliuullugu naam-massilerparput - tassalu atuarfeqarfimmut tunngasortaa.

 

Tullinnguuttoq tassaavoq sunngiffiup nalaani inatsit taanna aamma aallaqqaataaniit aallartillugu nalilersortussaassavarput. Taannalu suliassaq suli aallartinneqanngilaq. Sunngiffimmi taakkua inatsisip allanngortinneqarnissaanut tunngasut tullinnguupput, uuma aallarereernerata kingornati­gut. Tassalu taanna takkuppat aamma qularnanngilluinnartumik oqallinnerit eqeersimaartut maani atorallarumaarigut nutaamik nutarterisoqarnissaata tungaanut.

 


Anthon Frederiksen-imut tunngatillugu oqaatigilaarlara, siusinnerusukkulli qujanartumik aamma massakkut Ilisimatusarfik massakkut sunniutilereerami, tassa Ilisimatusarnerit assigiinngitsut ingerlanneqarput. Pingaaartumik meeqqat atuarsinnaanerannut tunngasunik misissuisoqarluni immikkut ilinniarsimasunik. Nalunngilat ukioq ilivitsoq eqqaamanerlunngikkukku matuma siornatigut siullermik saqqummerpoq. Meeqqat atuarfinni assigiinngitsuni atuarsinnaassusiannut nalunaarut. Tassa aamma taannarpiaq tunngavigalugu massakkut aningaasanik immikkoortitse-reerpugut suliarlu ingerlaqqippoq, taassuma aamma tullissaa aamma allanik imaqartoq ingerla­teqqissallutigu.

 

Tassa taamaattut qujanartumik ukiuni kingullerni nalinginnaaleraluttuinnarput atuartut pisin-naasaannut tunngassuteqartut. Aamma ilanngullugu oqaatigisinnaavara Maliinannguup aamma apeqqutigisimasaa - nunatsinni atuarsinnaanatillu allassinnaanngitsut qanoq amerlatiginersut kisitsiseqartinnerigut - tassunga tunngatillugu oqaatigisinnaavara, ullumikkut ilisimaneqartoq tassaavoq oqarutta meeqqat 100-ut atualeraangata taakkunannga naatsorsuutigineqartarmata arfinillit atuarniarnerup allanniarnerullu tungaatigut ajornartorsiuteqartussaasut. Kisianni statistikkinngorlugu piginnginnatsigu ajoraluartumik, kisianni arajutsisimaneqanngilaq aammalu pilersaarutinut ilaavoq tamakkua malinnaaffigalugit ingerlanneqarnissaat. Uani oqallisitsinnut taanna tunnganngikkaluartoq; kisianni nalunaarutigilaarusuppara ullumikkut suliniutit tamakku­nunnga tunngasut aamma ingerlanneqarmata.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.