Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 43-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 4. juni 1997 nal. 10.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 43.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa.

(Ataatsimiititaliap siulittaasua aamma Anthon Frederiksen, Lars Karl Jensen, Otto Steenholdt)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt:

Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut tassa ataatsimiinitta ulluisa kingullersariniagassaat oqaluuserisassat arlalissuupput, punkt 43 aallarniutigissavarput, taava Inatsiseqarnermut ataatsi­miititaliap isumaliutissiissutaa, tassani siunnersuuteqarsimasut Anthon Frederiksen, Lars Karl Jensen Otto Steenholdt-lu naatsumik saqqummiussaqassapput, udvalg-ip suliarisimasai tikitsin­nagit, tassalu siulittaasoq Otto Steenholdt nalunaaruteqartussaavoq.

 

Taavalu punkt 54, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiisitaliap isumaliutis­siissutaa.

 

Punkt 37, imaani avatangiisit illersorneqarnissaat pillugit inatsimmi 47-up atortuulersinneqar-nissaanut Inatsisartut oqaaseqaataat.

 

Taakkua pereerpata ataatsimiinneq unikkallassaaq, tassani uninnganermi punkt 4, ataatsimiititali­anut udvalg-nullu ilaasortat marlussuit punkt-nut uterfigilaarneqarumaarput ataatsimiinnerullu taassuma uningalaarnerata kingorna, ilaasortat maaniissapput. Kisianni ataatsimiinneq nangeq­qinneqarumaarpoq pingajussaaniigassat inatsisissat ullumikkut naammassisassat uterfigalugit. Taavalu naggataarutigiumaarlugu tullianik ataatsimiinnissap ulluisa aaliangiiffigineqarnerat.

 

Taava aamma oqaatigilaassavara ataatsimiinneq naammassippat ualimut imaluunniit ualilerne-rani, taava inimi maani kusanartoq uleerneqassammat, tamatumani suliarinnissimasumit eqqu­miitsuliortumit Jens Rosing-mit, taannalu ataatsimiinnerup naammassineranut atatillugu maani inimi tamanna naammassineqarumaarpoq. Suliassaq taanna sivisuumik ingerlanneqarsimavoq, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni siuliinili maannakkullu nuannersoq taanna taamaalillugu naammassiniarneqassaaq.

 

Anthon Frederiksen, Siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit:


Siunnersuutiga agguaanneqareersimmat naatsumik nassuiaateqarfigilaassuara. Siunnersuutigi­vara atorfillit piffissami aaliangersimasumi atorfeqartinneqartarnissaat, tassa qallunaatut ċremċlsansĉttelse-mik taasarunarpaat, tamatumunnga pissutaavoq takornartaanngimmat atorfe­qarfinni assigiingitsuni, piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit, atorfillit tikikkaanga­mik illoqarfinni assigiingitsunut ilaatigut imaalillatsiaannaq illoqarfinnut allanut nuuttarnerat.

 

Tamannalu inuiaqatigiinnut aningaasarpassuarnik naleqartarmat taamaalilluni aamma tassuuna sipaartoqarsinnaanera eqqarsaatigalugu taamatut siunnersuuteqarpunga.

 

Lars Karl Jensen, Siunnersuuteqartoq, Siumut:

Ullumikkut naalisaasariaqassagatta uangattaaq naalisassavara. Siunnersuutigivara ataatsimoo-russamik sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanik siunnersuut.

 

Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup allaffissornikkut ingerlanneqarnerata - eqartumik periuuseqarluni ingerlanneqarnerata - nassatarisaanik akiligassanik kinguaattooruteqartarnerit aammalu ingerlatitseqqittarnerit akiliisimasut akiliutaannik, tamakkua atuisuningaanniit naam­magittaalliutigineqartarmata, taassuma iluarsiivigineqarnissaa siunnersuutigivara.

 

Otto Steenholdt, Siunnersuuteqartoq, Atassut:

Ilaatigut Kommuunit Kattuffiannut paasiniaanera naapertorlugu paasinarsivoq kommuunit maleruagassat naapertorlugit ataatsimiititaliamik ilaanni pisussaatitaasartut avataaniit toqqak-kanik ataatsimiititaliat ilaat ilaneqartassasut, tamannalu malinneqartoq paasinarluarpoq.

 

Ajornartorsiulli pilersimasoq imaannaangitsorlu mannaavoq, kikkulluunniit ataatsimiititalia-   nut taamaattunut avataaniit toqqarneqartut ataatsimiinnersiuteqaratilluunniit aningaasarsias-saraluaminnik annaasaminnut taartisitinneqarneq ajornerat.

 

Kommuunit aaliangiussimavaat peqatigiiffiit namminneq toqqaaqquneqartut aallartitatik nam-minneq aningaasaliiffigisassagaat, taakkuli taamaasiorumanngikkaangata avataaniit toqqarneqar­tut pisussaaffimmillu tunniunneqartumik paarsilluartut ajoraluartumik akissarsiaqaratik sulisitaa­juarnerat ingerlajualersimavoq.

 

Tamanna aaqqiivigineqarani ingerlaannassappat toqqakkallu inuussutissarsiornerannut ani-ngaasatigut annaasaqartittuassagaanni - taamaattumik pikkorissunillu siunissami ataatsimiititalia­ni inuttaqartuarnissaq qularnarluinnarpoq. Kinami ulluni makkunani akissarsiaqarani sulissava  - maleruaqqusalligooq malillugit pisortani sulisitaq akeqanngitsumik suliumassammat.

 

Siunnersuut qulaani taaneqartoq Landstingimut suliassissutigaara, siunnersuullu allakkatigut akineqassappat, taamak naggasersimavara, qulakkeerneqarluinnaqquara qulaani taaneqartoq aaqqiivigilluinnarneqartariaqartoq.

 

Otto Steenholdt, Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiitaliaata siulittaasua, Atassut:


Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap ilaasortai tassaapput Johan Lund Olsen - IA-minngaanniit,  Anders Nilsson aamma Otto Steenholdt, Atassut-minngaanniit kiisalu Niels Mattaaq aamma Laannguaq Lynge, Siumut-minngaannit Anders Andreassen-mut aamma Siumut-minngaanneer­sumut sinniisutut ikkussimasoq. Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaan­ni Namminersornerullutik Oqartussani kommuuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqartoq Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaannut suliassanngortinneqarpoq.

 

Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata Inatsisartut siullermeerinninnerata kingorna inatsisissatut siunnersuut oqaaseqaatitaalu kiisalu Sulisoqarnermut Pisortaqarfimit Inatsisartullu Allattoqarfiannit allakkiat marluk agguaanneqarsimasut misissuataarpaat.

 

Atortussat pigineqartut misissuataareerlugit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq ataatsimut isigalugu isumaqarpoq aamma Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni atorfinititsisinnaanermut oqartussaanerup avissaartinneqarnissaa, 13. maj 1996 Inatsisartut suleriaasissaata allanngortinne­qarnerata akuersissutigineqarneranut atatillugu Inatsisartunit akuersissutigineqareersoq, inatsisi­liornikkut timitalerneqartariaqartoq.

 

Ataatsimiititalialli pingaartippaa tjenestemandinut pineqartunut allannguutissat inatsisiliulivin-nginnermi peqqissaartumik suliarineqarlutillu isumaliutigineqartariaqartut. Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq tjenestemandit nalorninartumik inissisimalinnginnissaat qulakkeerneqartariaqartoq, taamaattumillu Sulisoqarnermut Pisortaqarfik Inatsisartullu Allattoqarfiat peqatigiillutik tjeneste­mandit pillugit maleruagassamut sularilluakkamik siunnersuusiortariaqartut, taannalu Atorfillit Kattuffiannut tusarniaassutaasariaqartoq.

 

Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqanngilaq inatsisip allanngortinneqarnissaa ima nu-kinginnartigisoq, suliassat qulaani taaneqartut naammassineqarsinnaassanatik suliassap Inatsisar­tuni aappassaaneerneqannginnerani.

 

Tamanna tunngavigalugu Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata Naalakkersuisunut Inatsisartullu Siulittaasoqarfiannut kaammattuutigissavaa isumageqqullugu suliassap piaarner­paamik aallartinneqarnissaa Inatsisartut ukiormanna ukiakkut ataatsimiinnissaannut atatillugu siunnersuut aappassaaneerneqarsinnaaniassammat.

 


Taamaattumik ataatsimiititaliap isumaqatigiissup Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera­nik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu manna inassutiginiarpaa Inatsisartut siunner­suutip aappassaaneerneqarnissaa, Inatsisartut 1997-mi ukiuakkut ataatsimiinnissaannut kinguar­tinneqassasoq. Kiisalu suliassat qulaani taaneqartut aallartinneqassasut suliat inernerisa ukiakkut ataatsimiinneq aalartitsinnagu Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaannut saqqummiun­neqarnissaat siunertaralugu.

 

Ataatsimiinnermut matumunnga ilaasortat siunnersuutaat pingasut Inatsiseqarnermut  ataatsimii­titaliamut suliassanngortinneqarsimapput. Taakku ilaat ataatseq, Pisortat suliffeqarfiutaanni atorfinititsisarnerit pillugit Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip siunnersuutaa, Akissaatinut ataatsimiititamut ingerlateqqinneqarpoq, ataatsimiititaliaq isumaqatigiilluni isumaqarmat suliassaq tassani suliassaasoq.

 

Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa eqqarsaatigalugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq KNAPK-mut Isumaginninnermilu Pisortaqarfimmut akissutinik pissarsiniarsimavoq.

 

Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu maluginiarpaa Isumaginninnermi Pisorta­qarfik ataatsimiititaliap apqquteqaataanut sukumiisorujussuarmik akissuteqartoq. Isumaginnin­nermi Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa ataatsimiimoortumik sillimmasiisarneq eqqarsaatigalugu suleriaatsit pitsanngorsarneqarnialersut, tamannalu pissasoq ukiup aaffaata tulliuttup ingerlanera­ni piffissalersuineq aalajangersimasoq malillugu KANUKOKA, KNAPK Savaatillillu Peqatigiit Suleqatigiissut suleqatigalugit, allanngortiterinerlu aallartinneqareerpoq.

 

Ataatsimiititaliap maluginiarpaa piffissalersuut aamma imaqartoq paasisitsiniaanissamik ataa-tsimiititaliallu iluarisimaassavaa paasisitsiniaanissaq pingaartutut isigineqarmat. Inatsiseqarner­mut ataatsimiititaliap piffissalersuineq tusaatissatut tiguaa neriuutigalugulu malinneqassasoq.

 

Isumaginninnermi Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa peqatigitillugu akiitsutigut Asaliisoqaru­maartoq@, tamatumunngalu atatillugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap kaammattuutigissavaa inuit annikitsuinnarnik isertitaqartartut qangarsuarli akiitsui akilersinniarneqassanngitsut. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqarpoq akiitsut taama amerlatiginerannut akisussaas­sutsip ilarujussua sulisitsilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut ataatsimiittartuutitat nammattariaqaraat aaqqissuussinermik maannakkumut pisaanngitsumik aqutsisimaneq pissutiga­lugu. Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq matumani ajornartorsiutitoqaq qangarsuarli iluarsineqarsi­masariaqaraluartoq pineqartoq.

 

Ataatsimiitialiap maluginiarpaattaaq Isumaginninnermi Pisortaqarfiup akissutaatigut ersertoq sulissilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnis-  saat pillugu aallarniutaasumik isumaqatiginninniarnerit Naalakkersuisut danskit naalagaaffiannut aallartissimagaat. Tamanna ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu nalunaarutigissavaa.

 


Kiisalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap oqaatigissavaa Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigimmagu aalisartut, piniartut savaatillillu sulinerminnut atatillugu ajoqusersima­sut tamarmik suliassaataat suliarineqartarsimasut, tamannalu pisarsimasoq sillimmasiissummut akiliut akilerneqarsimanersoq apeqqutaatinnagu, tamannalu piuassasoq attatsimoortumik sillimmasiisarnermik aaqqissuussinerup iluarsartuunneqarnerata naammassineqarnissaata tungaanut.

 

Kommuunit ataatsimiititaliaannut sunulluunniit avataanit toqqagaasut pinngitsooratik akissarsia­qarnissaannik Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip siunnersuutaa pillugu ataatsimiititaliaq isumaqatigiilluni imatut oqaaseqassaaq:

 

Ataatsimiititaliap ilisimaaraa tjenestemandinut malittarisassaq una atuuttoq, taakku kommuunit ataatsimiititaliaanni akissarsiaqartitsiviunngitsuni peqataasussatut toqqarneqaraangamik qaam­matisiutit ukiuata ingerlanerani ullut 60-it tikillugit tjenestemanditut akissarsiaminnit ilan-ngaanneqaratik sulinngiffeqarsinnaatitaasut. Tamatuma saniatigut ataatsimiinnersiutit aningaa­sarsialluunniit akissarsianut taartaasarput, nalinginnaasumilli akissarsianit ilanngaatigineqartarlu­tik.

 

Namminersortunut, aalisartut piniartullu ilanngullugit atuuppoq kommuunimi ataatsimiititalia­mut akissarsaqartitsiviunngitsumut toqqarneqarunik, ataatsimiinnerup nalaani isertitassaagaluatik annaasarlugit. Najukkani aalisartut piniartullu peqatigiiffii akissaqanngillat ilaasortamik isertitas­saraluattut annaasaat matussusissallugit.

 

Innuttaasut qinikkat aqqutigalugit naalakkersueqataanerannut naalakkersuinikkullu suleriaatsi­mut pingaaruteqarmat inuiaqatigiinni innuttaasut kikkulluunniit naalakkersuinermik suliaqarner­mut peqataanissamut periarfissaqarnissaat, inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaqatigiilluin­narluni siunnersuut taperserpaa inassutigalugulu siunnersuut siuarsarneqassasoq, kaammattuuti­galugulu Naalakkersuisut Inatsiartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissannut inatsimmut allan-nguutissamik siunnersuuteqassasut siunnersuut naammassineqarsinnaaqqullugu.

 

Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:

Inatseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini inassuteqaatai ilaatigut Inatsisartut ukiakkut 1997-mi ataatsimiinnissaanni saqqummiussaqarnissamik allannguutissummik siunner­suuteqarnissanut saqqummiussat Naalakkersuisuni soorunami tusaatissatut tiguagut.

 


Immikkut oqaaseqarussussutiga unaavoq Inatsiseqarnermut ataatsimiisitaliap isumaliutissiissum­mini ilanngullugu oqaatigisimasaa tassa kommuunini ataatsiakkaani toqqagaalluni pisussaafinnut peqataaneq akissarsiaqarfiunngitsoq imaluunniit ullormusiaqarfiunngitsoq, taakkua qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaanerat namminersorlutik inuussutissarsiortut annaasaqartarnermikkut tartisiaqartarnissaat eqqarsaatigalugu, tassunga tunngatillugu paatsoortoqartunut una erseqqissaa­tigissavara, isumaliutissiissummi innersuutigineqarsimasoq tjenestemandit ullut 60-it angullugit akissarsiaqarlutik kommuunit ataatsimiititaliaanut peqataasinnaanerat aaliangersagaq taanna taamaallaat atuutsinneqartarpoq pisussaaffik inuiaqatigiittut toqqagaattut pisussaaffittut isigine­qarsimasaraangat, tassa inuiaqatigiit toqqagaattut pisussaaffik aaliangersarneqarsimavoq nalu­naarummi nr. 5-mi marts-ip 15-ni 1994-mi ullulerneqarsimasumi.

 

Assigiingitsunik aaliangersagaqarpoq kattuffiit soqutigisaqaqatigiiffiillu ataatsimiititaliani assi-gisaannilu ilaasortaatitaqarnissaannut tunngassuteqartumik kisiannili taamatut ilaasortatitaqarnis­samik aaliangersagaqaraluartoq aamma ilanngullugu aaliangersarneqarsimanngilaq, kattuffiit soqutigisaqaqatigiiffiillu ataatsimiititaliani sinniisoqarluni ilaasortatitaasa ullormusiaqartinneqar­tarnissaanut tunngasumik maleruagaasaliortoqarsimanani.

 

Taamaakkaluartoq pissuserineqalersimavoq soqutigisaqaqatigiit kattuffiisa pineqartut nammin­neerlutik sinniisorisamik ullormusiaqartinneqarnissaanik isumaginnittarnerat.

 

Periutsip taamaattup allangortinneqarnissaa qularutissaanngitsumik inatsisinik allangortitsinissa­mik piumasaqartussaavoq, aamma ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq kommuunit sulinerannut sapinngisamik inuttaaqataasut amerlasuut peqataanissaat qulakkeerniarlugu ulluni makkunani suliniutigalugu aallartinneqareersimammat. Kommuunini qinigaalluni toqqagaalluni pisussaaf­finni ilaasortaanerup ullormusiaqartinneqartarnerata aningaasanik pisartagaqartinneqartarnerata nutaamik aaqqissuunneqarnissaa, tassa suleqatigiissitaqarpoq kommuuni nakkutilliisoqarfianni siulittaasutut Naalakkersuisut Siulittaasuata ataani, tassa siulittaasuuffigisaanik, tassanilu ilaatigut ilaasortaapput Kalaallit Nunaani Kommuuneqarfiit Kattuffiani Siulittaasoq, Inatsisartu­nilu ilaasortat, tassa kommuunip nakkutilliisoqarfiannut ilaasortaasortaaq. Tassa Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt, Inatsisartunut ilaasortaq Johan Lund Olsen, taavalu KANUKOKA-p siulittaasua Edvard Mĝller, Naalakkersuisullu Siulittaasuat. Maannakkut suleqatigiissitaapput kommuunini kommunalbestyrelseni ilaasortaasut, aningaasatigut atugassa­qartitaanera pillugu eqqarsaqatigiinnermik ingerlatsisunik.

 

Naalakkersuisuniit aamma ilisimaaraarput, arajutsisimanngilarput, eqqumaffigaarput ajornartor­siut ilaatigut maani ataatsimiititaliap isumaliutissiissuteqarneratigut saqqummiunneqartoq tassa namminersorlutik inuutissaqartiuteqartut kommuunit ataatsimiititaliaani peqataatinneqartarnerat aningaasarsiuteqarfiunngitsuni. Taamaattumik apeqqut taanna pillugu Inatsiseqarnermut ataatsi­miititaliap inassuteqaataa Naalakkersuisut suliamik ingerlatseqqinnerminni soorunami aamma suliarissavaat.

 

Niels Mattaaq, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata isumaliutssiissutaa Siumut-miit imak oqaase­qarfigissavarput.


Isumaliutssiissummi oqaatigineqarpoq siullertut Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat kommuunillu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allangortinneqarneranik imaqartoq Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliamik sammineqarpoq. Siumup Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqatigaa suliassaq inatsilior­nikkut timitalerneqartariaqartoq.

 

Aamma Siumup ataatsimiititaliaq isumaqatigaa suliassaq pingaaruteqarmat tjenestemandinut pineqartunut inatsiliuvinnginnermi peqqissaartumik suliarineqarlutillu isumaliussutigineqartaria­qartut. Tamannalu tunngavigalugu pineqartut nalorninartumik inissisimalinnginnissaat qulakke­erneqartariaqartoq taamaattumik Siumup ataatsimiititaliaq isumaqatigaa pisortaqarfiit isumaliu­tissiissummi taagorneqartut tjenestemandit pillugit suliarilluakkamik siunnersuusiortariaqartut, naammassippata Atorfillit Kattuffiannut tusarniaassutigisariaqartoq.

 

Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani oqaatigineqarpoq suliassaq pingaaruti­geqartoq ataatsimiititaliap isumaqatigiissut tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allangortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut pillugu inatsiseqarnera 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissamut kinguartinneqassasoq.

 

Siumut-miit ataatsimiitiliaq isumaqatigaarput oqarmat suliassat pingaaruteqartut inernerisa ukiakkut ataatsimiinneq aallartitsinnagu Inatsisartut inatsiseqarnermut ataatsimiitiliaannut saqqummiunneqarnissaat siunertarineqarmat. Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaannut atatillu­gu siunnersuuteqartup siulliup Anthon Frederiksen-ip siunnersuutaa pisortat suliffeqarfiitaanni atorfinititsisarnerit inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Siumut-miit isumaqatigaarput akissaatit pillugit ataatsimiititaliamut ingerlatseqqiisimammat, ataatsimiititaliarmi isumaqatigiissoq isumaqarsimammat suliassaq tassani suliassaasoq.

 

Siunnersuuteqartup aappaa ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerit iluarsineqarnissaanik Ina-tsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa pillugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititali­aq KNAPK-mut, Isumaginninnermullu Pisortaqarfimmut akissutinik pissarsiniarsimavoq. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap apeqquteqaataanut Isumaginninnermut Pisortaqarfik akis-suteqarsimavoq, akissuteqaataali ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu sukumiisorujussuarmik nassuiaasisimammata. Kiisalu Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigisimagaa ataatsimoortumik sillimmasiisarneq eqqarsaatigalugu suleriaatsit pitsanngorsarneqarnialersut, tamannalu pissasoq ukiup affaata tulliuttup ingerlanerani piffissalersuineq aaliangersimasoq malillugu.

 

Siumut-miit nuannaarutigaarput KANUKOKA, KNAPK, Savaatillillu Peqatigiit suleqatigalugit allanngortiterineq aallartinneqareersimasoq oqaatigimmassuk.

 


Siumut-miit aamma iluarisimaarlugu oqaatigissavarput piffissalersuutinik saqqummertoqarsi­mammat paasititsiniaanissamik imaqartunik. Siumut ataatsimiititaliatuulli isumaqarpoq piffissa­lersuut malinneqarluartariaqartoq.

 

Siumut-miit isumaqatigaarput Isumaginninnermut Pisortaqarfiup isumaliutissiissutaa akiitsutigut saliisoqarumaartoq, kiisalu Siumup Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap kaammattuutigisaa isumaqatigaa oqarmat inuit annikitsuinnarmik isertitaqartartut qanngarsuarli akiitsui akilersin-niaarneqassanngitsut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap piumasaqarneratigut. Siumut-miit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqatigaarput akiitsut taama amerlatigilerneranni akisussaassutsip ilarujussua sulisilluni ajutoorsinnaanermut sillimmasiisarnermut ataatsimiittar­tuutitat nammattariaqaraat, pitsaanngitsumik aqutsisimaneq pissutigalugu.Aamma Inatsiseqar­nermut ataatsimiititaliaq Siumut-miit isumaqatigaarput oqarmat ajornartorsiutitoqaq qangarsuarli iluarsineqartariaqarsimagaluartoq.

 

Kiisalu Siumut-miit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap oqaatigisaa Isumaginninnermut Pisorta­qarfiup akissutaatigut takusinnaallugu oqarmat sulisitsisunut ajoqusersinnaanermut sillimmasii­sarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnissaat pillugu aallarniutaasumik Naalakkersuisut qallunaat naalagaaffiannut isumaqatigiinniarnerit aallartissimagaat iluarisimaaratsigu.

 

Siunnersuuteqartut pingajuat, kommuunit ataatsimiititaliaannut sunulluunniit avataaniit toq-qagaasut pingitsooratik akissarsiaqarnissaannik Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdt-ip siunnersuutaa pillugu ataatsimiititaliap isummersornera isumaqatigaarput. Siumut-miit imatut oqaaseqarfigissavarput, kommuunini aqutsinermut inatsit nutaaq atortinneqalermalli ajornartor­siut taamaattoq annertuumik ajornartorsiutaalernikuuvoq. Assersuutigalugu soqutigisaqaqatigiin­niit kommuunimi ataatsimiititalianut ilaasortaasut ullukkut suliffiup nalaani ataatsimiissagunik suliffimminniit aningaasassaraluaminnik annaasaqartarput, kiisalu aalisarnermik piniarnermik inuussutissarsiuteqartut aamma namminersorlutik inuussutissarsiuteqartut taamatuttaaq annaasa­qartarlutik.

 

Qinikkatummi inissisimanngikkunik ataatsimiinnersiutisiaqarsinnaanngillat, tassuunakkut takuneqarsinnaavoq annaasaqarneq annertoreeqisoq aaqqiiviginiarneqartoq. Taamaattumik su-liassaq tamanut naammaginartumik atorneqalissappat kommuunini ataatsimiititalianut ataavar­tuungitsunut ilaasortat ataatsimiinnerminni qinikkatuulli ullormusiaqartariaqartut. Inatsiseqarner­mut ataatsimiititaliap siunnersuummut tapersiinera Siumut-miit isumaqatigaarput. Kaammattuu­tigalugulu Naalakkersuisut Inatsisartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissaannut inatsimmut allannguutissamik siunnersuuteqassasut siunnersuut naammassineqarsinnaaqqullugu.

 

Siumut-miit Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiitaliaata isumaliutissiissutaa taamatut oqaaseqarfigalugu tusaatissatut tiguarput.


Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartut ataatsimiititaliaata inassutigaa allannguutissatut inatsisissap aappassaanik oqaluuseri­neqarnerani ukiamut ataatsimiinnissaamut kinguartinneqassasoq. Atassut-ip malugisimavaa allannguutissatut siunnersuutit peqqissaarullugit suliarineqartariaqartut, taava Atorfillit Kattuffiat tusarniaavigineqassalluni.

 

Atassut-ip aamma malugisimavaa udvalgi ataatsimiititaliaq naliliigami allattoq, inatsisit allann­gortinneqarnissaannut imarsuaq nukinginnangitsoq ukiamullu kinguartinneqarsinnaalluni, Atassut-ip tamanna aamma akuersaarpaa.

 

Lars Karl Jensen-ip arlallit ataatsimut sillimmasertarnerisa iluarsineqarnissaa pillugu siunnersuu­taa pillugu ataatsimiititaliap nassuiaataa Atassut-ip isumaqatigaa. Aamma ataatsimiititaliap kajumissaarutigaa suliffimmi ajorqusertoqarnerani isumalioqatigiittartut akiligassat ilaat isumak­kiiginnassagaat, tamatumunnga pissutigalugu kinguattornerpassuit ilarpassui aqutsinerliortoqar­simaneranik akiligassanillu kingusinaarujussuarluni nassitsisoqartarneranik nassiussinngitsoor­tarnerluunniit pissutaammata. Ukiorpassuit suliffinni ajutoortoqarnerani isumalioqatigiittartut sulinerata kigaappallaarnera pissutissaqartumik assut isornartorsiorneqartarpoq, taamaattumik Atassut-ip Naalakkersuisut kaammattorusuppai danskit naalagaaffia piaartumik isumaqatigiinni­aqqullugu, suliffimmi ajoqusersimasut taarsiivigineqarnissaannut suliaq tigoqqullugu.

 

Kiisalu Atassut-ip Naalakkersuisut kajumissaarusuppaat ataatsimiititaliap inassutaa, tassa ukiamut inatsisip allanngortinneqarnissaanut siunnersuuteqassasut qinersisartut kommuuninut udvalginut qinigassat akissarsiaqartinneqartarneq ajortut akissarsisinneqartalissasut.

 

Taamatut oqarluni Atassut-ip isumaliutissiissut tusaatissatut tiguaa.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa aatsaaginnaq ataatsimiititaliami isumaqa­tigeeqisumik saqqummiusiffigineqareersoq Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik ilalersoratsigu matumani annertunerusumik oqaaseqarnata tikkuaannassavarput tassa siunnersuuteqartut hr. Otto Steenholdt aammalu hr. Lars Karl Jensen ilumoormata taamaattumillu siunnersuuteqarfigisima­saat eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit-niit tapersikutsuuginnassagatsigit.

 

Hr. Anthon Frederiksen-ip siunnersuutigisimasaata suliarineqarsinnaasimannginneranut tunnga­tillugu oqaatigiinnassavarput tamanna akissaatit pillugit siunnersuisoqatigiinnit suliarissallugu naleqqunnerussammat tikkuarneqartut naliginnaasumik sulisitsisut sulinermillu inuussutissarsiu­teqartut akunnerminni isumaqatiginniutigisarmatigit.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:


Akulliit Partiiata immikkoortoq 43-mut ataatsimoortumik oqaasissai ukuupput:

 

Atorfinititsinissamut pisinnaatitaanerup Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni immikkoor-tinneqarnerata kingunerissavaa inatsisip allanngortinneqarnera, Akulliit Partiiata ataatsimiitita-liaq isumaqatigaa ugguuna, tassa inatsisiliortoqartinnagu tjenestemandinut tamatumunnga attuumassuteqartunut tunngatillugu allanguutissat suliareqqissaarneqartariaqartut eqqarsaatigil-luaqqissaartariaqarlutillu qulakkeertariaqarpormi atorfillit tamakkua arlaatigut perlisineqan-nginnissaat tassa akunnermiliuttuunginnissaat.

 

Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanik Lars Karl Jensen-ip siunner­suutaa tusaatissatut tiguarput tassa Isumaginninnermut Pisortaqarfiup nalunaarutigimmagu ataatsimoorussamik sillimmasiisarneq maanna pitsanngorsaavigineqalersoq, tamannalu pissa- soq KANUKOKA, KNAPK aamma Savaatillit Peqatigiiffiat - SPS suleqatigalugit, aammalu allangortitserineq maanna ingerlanneqalereersoq.

 

Akulliit Partiiata aamma naammagisimaarpaa oqaatigineqarmat sulisilluni ajoqusersinnaaner-  mi sillimmasiisarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnissaat Naalakkersuisunit danskit naalagaaffiannut isumaqatiginniuteqarfigineqalersoq.

 

Akulliit Partiiata iluarisimaarpaa Naalakkersuisut neriorsuimmata inuit qinigaattut sulinermut tunngasutigut allanguutissanik siunnersuuteqassasoq Inatsisartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiin­nissaannut.

 

Taama naatsormik Akulliit Partiiata tunnganinngaanniit immikkoortoq 43-mut oqaaseqarluta isumaliutissiissut akueraara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata inassuteqaataa Inatsisartut Naalakkersuisul-   lu akornanni atorfinititsisinnaanermut oqartussaanerup avissaartinneqarnissaanut tunngasoq Kattusseqatigiit-niit isumaqatigaarput.

 

Kattusseqatigiit-niit siunnersuutigisara Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami akissaatinut ataatsi­miititaliamut ingerlateqqinneqarsimasoq Inatsiseqarnermullu ataatsimiititaliamit annerusumik oqaaseqarfigineqarsimanngitsoq pillugu imatut erseqqissaateqassuunga:

 


Uannut assersuutigiguma tjenestemand-tut ukiut 25-it sinnilaarlugit atorfeqarsimanera misilit-takkallu tunngavigalugit imatut oqarusuppunga, ullumikkut apeqqutaalluinnarunarpoq pisorta­qarfiit arlaanni atorfeqarnermi atugarisat illoqarfimmiit illoqarfimmut nunaqarfimmulluunniit taakkualu paarlattuanik nuuttarnermut tungasutigut inissisimaneq. Atorfillit ilaat nuunnermut atatillugu piumaffigineqartarput pinngitsooratik atorfimminnut atatillugu ukiut marluk pinga-sulluunniit illoqarfimmut nuuffigisaminni sulissasut, taamaanngippat nuunnermut tunngasut tamaasa atorfillip akisussaaffigissagai immikkut ittumik pisoqanngippat, tassa imaapoq atorfil-lip atorfinitsitaanerminut tunngatillugu isumaqatigiissutit piffissap aalianngersimasup iluani naammassisinnaasimanngikkunigit illoqarfimmiillu nuuttariaqalersimaguni akiligassat tamaa-  sa akilertariaqarpai.

 

Kisiannili ullumikkut arajutsisimaneqanngilaq pisortaqarfiit ilaanni atorfillit illoqarfimmut tikitsiaannarlutik soorlulusooq illoqarfik nuannarinngikkaangamikku illoqarfimmut allamut nuutsinneqartarput, tamanna pingaartumik tikisitat akornanni malunnarnerpaajuvoq, taamaat-tumik pisariaqarpoq nunatsinnullu akikinnerpaajussooq ukiuni aaliangersimasuni atorfinititsi-sarneq atorneqalertuuppat.

 

Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa ilumoorluinnarpoq, tassa ataatsi-moorluni sillimmasiisarnermut tunngasut annertuumik ajornartorsiutigineqarput pinngaartumik 1980-kut naalerneranni akiligassat ataatsikkut ukiuni arlalinni uninngatinneqariarlutik nassius­suunneqallarmata, taamaattumik appaatigut pakatsinarpoq Isumaginninnermut Pisortaqarfiup suleriaatsini aatsaat pitsanngorsarnialermagu tassami isumaqarnaraluarpoq qangarsuarli tamak-ku iluarsineqareersut, taamaattumik Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Kattusseqatigiit-niit isumaqatigaarput, oqarmat:

 

Akiitsut taamak amerlatiginerannut akisussaasutsip ilarujussua sulisilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut ataatsimiitittartuutitat nammattariaqaraat.

 

Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt-i ilumoorpoq uagut Inatsisartunut ilaasortaasugut kisit-ta taamannanik qaloorsinnaangilagut, massa kommuunini toqqangaasartut ataatsimiinnermin-  ni peqataatinneqarnerminni ilaatigut suallanneqarneq ajortut. Taamaattumik piffissanngorpoq tamatuma piaartumik iluarsiivigineqarnissaa.

 

Taamatut oqaaseqarlunga Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguara.

 

Benedikte Thorsteinsson, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:


Siullermik erseqqissaateqalaarniarpunga oqaatigineqartut pillugit. Sulitilluni ajoqusermanermut siullermik oqaatigissavara tassani ajoqusertoqarsimatillugu sullissineq 1995-mi pitsanngorsarlu­gu aallartinneqarsimammat ilaatigut ombudmand-ip sakkortuumik uparuaanera peqqutigalugu. Ullumikkullu nuannaarutigalugu oqaatigissavara tassani sullissineq massakkut aaqqittutut nalilerneqarsinnaanngormat oqaatigineqarsinnanngormallu, tassani uppernarsaataavoq qanittuk­kut ombudsmand-i allagaqarmat, tassani pissusissamisoortumik ingerlalersimasoq oqaatigalugu.­Taamattumik taanna suliassaq naammassineqarsimavoq.

 

Aappaali una ataatsimoorussamik sillimmasiisarnermut tunngatillugu suliassaq taanna uangutsin­niinnaanngitsoq tunngammat, tassa susassaqartut allat sullissisut allat tassa KANUKOKA, kommuunit taavalu KNAPK, SPS tassa Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut, tassani sillimmasii­sarnermut tunngatillugu suli suliassat pilersaarusiorneqartut ingerlammata. Kisianni massakkut pilersaarutit aallarteriaannaat susassaqartunillu akuerineqarlutik ingerlanneqarsinnaalermata, aamma nuannaarutigalugu nalunaarutigissavara.

 

Akiitsutoqqanik isumakkeerinninnissamut tunngasut aamma taakkua mianernartutut isigine-qarmata taavalu aamma isumaqatiginniarnernut tunngassuteqarmata uani itisiliffigissanngilak- ka, kisianni susassaqartut uani suleqatigiillutik ingerlappaat, taavalu neriuppugut aamma taak- ku siuliani sullissinermut tunngasut sutuulli aaqqillutik ingerlalerumaartut.

 

Otto Steenholdt, Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap Siulittaasua, Atassut:

Ataatsimiititaliaq sinnerlugu oqaatigissavara assorujussuaq tuppallernartoq partiinit tamanit Kattuseqatigiit-nit aammalu Naalakkersuisuniit ataatsimiititaliap suliarisimasai suliassiinerilu taperserneqarluarlutik maani inimi taamak pitsaatigisumik ilassineqarmata.

 

Ataatsimiititaliaq sinnerlugu qujaannarpunga.

 

Lars Karl Jensen, siunnersuuteqartoq, Siumut:

Ja, nuannaarutigaara ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanut siunner­suutiga ataatsimiititaliamit aammalu partiinik tamanit tapersersorneqarmat.

 

Isumaginninnermut naalakkersuisoqarfiup oqaatigigaa malugivara taanna suliassaq ingerlareer-simasoq, kisiannili uanninngaanniit oqaatigerusuppara taassuma suliassap ingerlanera susassa­qartunut qularnanngitsumik paasitsisutigineqartarsimasuuppat taava maani pisarersersuutaasi­massanngikkaluarpoq, kisianni neriuppunga taamatut suliap ingerlannerani taakkua taakkartorne­qartut KNAPK, Savaatillillu Peqatigiit allalu susassaqartut qanimut suleqatigineqarumaartut.

 

Qujanaq.

 

Anthon Frederiksen, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit:


Uanga siunnersuuteqartutuut aappaatigut pakatsissutigilaarpara siunnersuutima Inatsiseqarner­mut ataatsimiititaliami suliarineqarsimannginnera, tassa ullumikkut ajornartorsiutigineqartut isumaqarpunga tjenestemandit pillugit inatsisikkut aatsaat aaqqinneqarsinnaasut aammalu nuannaarutigilluinnarpara Otto Steenholdt-ip siunnersuutaa tiguneqarluarmat, tassa uanga nammineerlunga siorna taamatumunnga assingusumik siunnersuuteqarsimavunga. Kisiannili Naalakkersuisup Siulittaasuata allagaannartigut akissuteqarfigaa periarfissaqarniareerniarlugulu tamatuma aaqqinneqarnissaa, nuannaarutigaara taanna maannakkut pimoorullugu iluarsiniarne­qalermat.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ja, siunnersuutit tassani pineqartut ukiaru uterfigineqartussaapput.

 

Taamaasilluni oqaluuserisaq taanna naammassivoq.