Oqaluuserisassani immikkoortoq 43-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt:
Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut tassa ataatsimiinitta ulluisa kingullersariniagassaat oqaluuserisassat arlalissuupput, punkt 43 aallarniutigissavarput, taava Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa, tassani siunnersuuteqarsimasut Anthon Frederiksen, Lars Karl Jensen Otto Steenholdt-lu naatsumik saqqummiussaqassapput, udvalg-ip suliarisimasai tikitsinnagit, tassalu siulittaasoq Otto Steenholdt nalunaaruteqartussaavoq.
Taavalu punkt 54, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiisitaliap isumaliutissiissutaa.
Punkt 37, imaani avatangiisit illersorneqarnissaat pillugit inatsimmi 47-up atortuulersinneqar-nissaanut Inatsisartut oqaaseqaataat.
Taakkua pereerpata ataatsimiinneq unikkallassaaq, tassani uninnganermi punkt 4, ataatsimiititalianut udvalg-nullu ilaasortat marlussuit punkt-nut uterfigilaarneqarumaarput ataatsimiinnerullu taassuma uningalaarnerata kingorna, ilaasortat maaniissapput. Kisianni ataatsimiinneq nangeqqinneqarumaarpoq pingajussaaniigassat inatsisissat ullumikkut naammassisassat uterfigalugit. Taavalu naggataarutigiumaarlugu tullianik ataatsimiinnissap ulluisa aaliangiiffigineqarnerat.
Taava aamma oqaatigilaassavara ataatsimiinneq naammassippat ualimut imaluunniit ualilerne-rani, taava inimi maani kusanartoq uleerneqassammat, tamatumani suliarinnissimasumit eqqumiitsuliortumit Jens Rosing-mit, taannalu ataatsimiinnerup naammassineranut atatillugu maani inimi tamanna naammassineqarumaarpoq. Suliassaq taanna sivisuumik ingerlanneqarsimavoq, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni siuliinili maannakkullu nuannersoq taanna taamaalillugu naammassiniarneqassaaq.
Anthon Frederiksen, Siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit:
Siunnersuutiga agguaanneqareersimmat naatsumik nassuiaateqarfigilaassuara. Siunnersuutigivara atorfillit piffissami aaliangersimasumi atorfeqartinneqartarnissaat, tassa qallunaatut ċremċlsansĉttelse-mik taasarunarpaat, tamatumunnga pissutaavoq takornartaanngimmat atorfeqarfinni assigiingitsuni, piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit, atorfillit tikikkaangamik illoqarfinni assigiingitsunut ilaatigut imaalillatsiaannaq illoqarfinnut allanut nuuttarnerat.
Tamannalu inuiaqatigiinnut aningaasarpassuarnik naleqartarmat taamaalilluni aamma tassuuna sipaartoqarsinnaanera eqqarsaatigalugu taamatut siunnersuuteqarpunga.
Lars Karl Jensen, Siunnersuuteqartoq, Siumut:
Ullumikkut naalisaasariaqassagatta
uangattaaq naalisassavara. Siunnersuutigivara ataatsimoo-russamik sillimmasiisarnerup
iluarsiivigineqarnissaanik siunnersuut.
Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup
allaffissornikkut ingerlanneqarnerata - eqartumik periuuseqarluni
ingerlanneqarnerata - nassatarisaanik akiligassanik kinguaattooruteqartarnerit
aammalu ingerlatitseqqittarnerit akiliisimasut akiliutaannik, tamakkua
atuisuningaanniit naammagittaalliutigineqartarmata, taassuma
iluarsiivigineqarnissaa siunnersuutigivara.
Otto Steenholdt, Siunnersuuteqartoq, Atassut:
Ilaatigut Kommuunit Kattuffiannut paasiniaanera naapertorlugu paasinarsivoq kommuunit maleruagassat naapertorlugit ataatsimiititaliamik ilaanni pisussaatitaasartut avataaniit toqqak-kanik ataatsimiititaliat ilaat ilaneqartassasut, tamannalu malinneqartoq paasinarluarpoq.
Ajornartorsiulli pilersimasoq imaannaangitsorlu mannaavoq, kikkulluunniit ataatsimiititalia- nut taamaattunut avataaniit toqqarneqartut ataatsimiinnersiuteqaratilluunniit aningaasarsias-saraluaminnik annaasaminnut taartisitinneqarneq ajornerat.
Kommuunit aaliangiussimavaat peqatigiiffiit namminneq toqqaaqquneqartut aallartitatik nam-minneq aningaasaliiffigisassagaat, taakkuli taamaasiorumanngikkaangata avataaniit toqqarneqartut pisussaaffimmillu tunniunneqartumik paarsilluartut ajoraluartumik akissarsiaqaratik sulisitaajuarnerat ingerlajualersimavoq.
Tamanna aaqqiivigineqarani ingerlaannassappat toqqakkallu inuussutissarsiornerannut ani-ngaasatigut annaasaqartittuassagaanni - taamaattumik pikkorissunillu siunissami ataatsimiititaliani inuttaqartuarnissaq qularnarluinnarpoq. Kinami ulluni makkunani akissarsiaqarani sulissava - maleruaqqusalligooq malillugit pisortani sulisitaq akeqanngitsumik suliumassammat.
Siunnersuut qulaani taaneqartoq Landstingimut suliassissutigaara, siunnersuullu allakkatigut akineqassappat, taamak naggasersimavara, qulakkeerneqarluinnaqquara qulaani taaneqartoq aaqqiivigilluinnarneqartariaqartoq.
Otto Steenholdt, Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiitaliaata siulittaasua, Atassut:
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap ilaasortai tassaapput Johan Lund Olsen - IA-minngaanniit, Anders Nilsson aamma Otto Steenholdt, Atassut-minngaanniit kiisalu Niels Mattaaq aamma Laannguaq Lynge, Siumut-minngaannit Anders Andreassen-mut aamma Siumut-minngaanneersumut sinniisutut ikkussimasoq. Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqartoq Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaannut suliassanngortinneqarpoq.
Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata Inatsisartut siullermeerinninnerata kingorna inatsisissatut siunnersuut oqaaseqaatitaalu kiisalu Sulisoqarnermut Pisortaqarfimit Inatsisartullu Allattoqarfiannit allakkiat marluk agguaanneqarsimasut misissuataarpaat.
Atortussat pigineqartut misissuataareerlugit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq ataatsimut isigalugu isumaqarpoq aamma Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni atorfinititsisinnaanermut oqartussaanerup avissaartinneqarnissaa, 13. maj 1996 Inatsisartut suleriaasissaata allanngortinneqarnerata akuersissutigineqarneranut atatillugu Inatsisartunit akuersissutigineqareersoq, inatsisiliornikkut timitalerneqartariaqartoq.
Ataatsimiititalialli pingaartippaa tjenestemandinut pineqartunut allannguutissat inatsisiliulivin-nginnermi peqqissaartumik suliarineqarlutillu isumaliutigineqartariaqartut. Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq tjenestemandit nalorninartumik inissisimalinnginnissaat qulakkeerneqartariaqartoq, taamaattumillu Sulisoqarnermut Pisortaqarfik Inatsisartullu Allattoqarfiat peqatigiillutik tjenestemandit pillugit maleruagassamut sularilluakkamik siunnersuusiortariaqartut, taannalu Atorfillit Kattuffiannut tusarniaassutaasariaqartoq.
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqanngilaq inatsisip allanngortinneqarnissaa ima nu-kinginnartigisoq, suliassat qulaani taaneqartut naammassineqarsinnaassanatik suliassap Inatsisartuni aappassaaneerneqannginnerani.
Tamanna tunngavigalugu Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata Naalakkersuisunut Inatsisartullu Siulittaasoqarfiannut kaammattuutigissavaa isumageqqullugu suliassap piaarnerpaamik aallartinneqarnissaa Inatsisartut ukiormanna ukiakkut ataatsimiinnissaannut atatillugu siunnersuut aappassaaneerneqarsinnaaniassammat.
Taamaattumik ataatsimiititaliap isumaqatigiissup Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu manna inassutiginiarpaa Inatsisartut siunnersuutip aappassaaneerneqarnissaa, Inatsisartut 1997-mi ukiuakkut ataatsimiinnissaannut kinguartinneqassasoq. Kiisalu suliassat qulaani taaneqartut aallartinneqassasut suliat inernerisa ukiakkut ataatsimiinneq aalartitsinnagu Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaannut saqqummiunneqarnissaat siunertaralugu.
Ataatsimiinnermut matumunnga ilaasortat siunnersuutaat pingasut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliamut suliassanngortinneqarsimapput. Taakku ilaat ataatseq, Pisortat suliffeqarfiutaanni atorfinititsisarnerit pillugit Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip siunnersuutaa, Akissaatinut ataatsimiititamut ingerlateqqinneqarpoq, ataatsimiititaliaq isumaqatigiilluni isumaqarmat suliassaq tassani suliassaasoq.
Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa eqqarsaatigalugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq KNAPK-mut Isumaginninnermilu Pisortaqarfimmut akissutinik pissarsiniarsimavoq.
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu maluginiarpaa Isumaginninnermi Pisortaqarfik ataatsimiititaliap apqquteqaataanut sukumiisorujussuarmik akissuteqartoq. Isumaginninnermi Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa ataatsimiimoortumik sillimmasiisarneq eqqarsaatigalugu suleriaatsit pitsanngorsarneqarnialersut, tamannalu pissasoq ukiup aaffaata tulliuttup ingerlanerani piffissalersuineq aalajangersimasoq malillugu KANUKOKA, KNAPK Savaatillillu Peqatigiit Suleqatigiissut suleqatigalugit, allanngortiterinerlu aallartinneqareerpoq.
Ataatsimiititaliap maluginiarpaa piffissalersuut aamma imaqartoq paasisitsiniaanissamik ataa-tsimiititaliallu iluarisimaassavaa paasisitsiniaanissaq pingaartutut isigineqarmat. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap piffissalersuineq tusaatissatut tiguaa neriuutigalugulu malinneqassasoq.
Isumaginninnermi Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa peqatigitillugu akiitsutigut Asaliisoqarumaartoq@, tamatumunngalu atatillugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap kaammattuutigissavaa inuit annikitsuinnarnik isertitaqartartut qangarsuarli akiitsui akilersinniarneqassanngitsut. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqarpoq akiitsut taama amerlatiginerannut akisussaassutsip ilarujussua sulisitsilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut ataatsimiittartuutitat nammattariaqaraat aaqqissuussinermik maannakkumut pisaanngitsumik aqutsisimaneq pissutigalugu. Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq matumani ajornartorsiutitoqaq qangarsuarli iluarsineqarsimasariaqaraluartoq pineqartoq.
Ataatsimiitialiap maluginiarpaattaaq Isumaginninnermi Pisortaqarfiup akissutaatigut ersertoq sulissilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnis- saat pillugu aallarniutaasumik isumaqatiginninniarnerit Naalakkersuisut danskit naalagaaffiannut aallartissimagaat. Tamanna ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu nalunaarutigissavaa.
Kiisalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap oqaatigissavaa Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigimmagu aalisartut, piniartut savaatillillu sulinerminnut atatillugu ajoqusersimasut tamarmik suliassaataat suliarineqartarsimasut, tamannalu pisarsimasoq sillimmasiissummut akiliut akilerneqarsimanersoq apeqqutaatinnagu, tamannalu piuassasoq attatsimoortumik sillimmasiisarnermik aaqqissuussinerup iluarsartuunneqarnerata naammassineqarnissaata tungaanut.
Kommuunit ataatsimiititaliaannut sunulluunniit avataanit toqqagaasut pinngitsooratik akissarsiaqarnissaannik Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip siunnersuutaa pillugu ataatsimiititaliaq isumaqatigiilluni imatut oqaaseqassaaq:
Ataatsimiititaliap ilisimaaraa tjenestemandinut malittarisassaq una atuuttoq, taakku kommuunit ataatsimiititaliaanni akissarsiaqartitsiviunngitsuni peqataasussatut toqqarneqaraangamik qaammatisiutit ukiuata ingerlanerani ullut 60-it tikillugit tjenestemanditut akissarsiaminnit ilan-ngaanneqaratik sulinngiffeqarsinnaatitaasut. Tamatuma saniatigut ataatsimiinnersiutit aningaasarsialluunniit akissarsianut taartaasarput, nalinginnaasumilli akissarsianit ilanngaatigineqartarlutik.
Namminersortunut, aalisartut piniartullu ilanngullugit atuuppoq kommuunimi ataatsimiititaliamut akissarsaqartitsiviunngitsumut toqqarneqarunik, ataatsimiinnerup nalaani isertitassaagaluatik annaasarlugit. Najukkani aalisartut piniartullu peqatigiiffii akissaqanngillat ilaasortamik isertitassaraluattut annaasaat matussusissallugit.
Innuttaasut qinikkat aqqutigalugit naalakkersueqataanerannut naalakkersuinikkullu suleriaatsimut pingaaruteqarmat inuiaqatigiinni innuttaasut kikkulluunniit naalakkersuinermik suliaqarnermut peqataanissamut periarfissaqarnissaat, inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaqatigiilluinnarluni siunnersuut taperserpaa inassutigalugulu siunnersuut siuarsarneqassasoq, kaammattuutigalugulu Naalakkersuisut Inatsiartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissannut inatsimmut allan-nguutissamik siunnersuuteqassasut siunnersuut naammassineqarsinnaaqqullugu.
Lars Emil Johansen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:
Inatseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini inassuteqaatai ilaatigut Inatsisartut ukiakkut 1997-mi ataatsimiinnissaanni saqqummiussaqarnissamik allannguutissummik siunnersuuteqarnissanut saqqummiussat Naalakkersuisuni soorunami tusaatissatut tiguagut.
Immikkut oqaaseqarussussutiga unaavoq Inatsiseqarnermut ataatsimiisitaliap isumaliutissiissummini ilanngullugu oqaatigisimasaa tassa kommuunini ataatsiakkaani toqqagaalluni pisussaafinnut peqataaneq akissarsiaqarfiunngitsoq imaluunniit ullormusiaqarfiunngitsoq, taakkua qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaanerat namminersorlutik inuussutissarsiortut annaasaqartarnermikkut tartisiaqartarnissaat eqqarsaatigalugu, tassunga tunngatillugu paatsoortoqartunut una erseqqissaatigissavara, isumaliutissiissummi innersuutigineqarsimasoq tjenestemandit ullut 60-it angullugit akissarsiaqarlutik kommuunit ataatsimiititaliaanut peqataasinnaanerat aaliangersagaq taanna taamaallaat atuutsinneqartarpoq pisussaaffik inuiaqatigiittut toqqagaattut pisussaaffittut isigineqarsimasaraangat, tassa inuiaqatigiit toqqagaattut pisussaaffik aaliangersarneqarsimavoq nalunaarummi nr. 5-mi marts-ip 15-ni 1994-mi ullulerneqarsimasumi.
Assigiingitsunik aaliangersagaqarpoq kattuffiit soqutigisaqaqatigiiffiillu ataatsimiititaliani assi-gisaannilu ilaasortaatitaqarnissaannut tunngassuteqartumik kisiannili taamatut ilaasortatitaqarnissamik aaliangersagaqaraluartoq aamma ilanngullugu aaliangersarneqarsimanngilaq, kattuffiit soqutigisaqaqatigiiffiillu ataatsimiititaliani sinniisoqarluni ilaasortatitaasa ullormusiaqartinneqartarnissaanut tunngasumik maleruagaasaliortoqarsimanani.
Taamaakkaluartoq pissuserineqalersimavoq soqutigisaqaqatigiit kattuffiisa pineqartut namminneerlutik sinniisorisamik ullormusiaqartinneqarnissaanik isumaginnittarnerat.
Periutsip taamaattup allangortinneqarnissaa qularutissaanngitsumik inatsisinik allangortitsinissamik piumasaqartussaavoq, aamma ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq kommuunit sulinerannut sapinngisamik inuttaaqataasut amerlasuut peqataanissaat qulakkeerniarlugu ulluni makkunani suliniutigalugu aallartinneqareersimammat. Kommuunini qinigaalluni toqqagaalluni pisussaaffinni ilaasortaanerup ullormusiaqartinneqartarnerata aningaasanik pisartagaqartinneqartarnerata nutaamik aaqqissuunneqarnissaa, tassa suleqatigiissitaqarpoq kommuuni nakkutilliisoqarfianni siulittaasutut Naalakkersuisut Siulittaasuata ataani, tassa siulittaasuuffigisaanik, tassanilu ilaatigut ilaasortaapput Kalaallit Nunaani Kommuuneqarfiit Kattuffiani Siulittaasoq, Inatsisartunilu ilaasortat, tassa kommuunip nakkutilliisoqarfiannut ilaasortaasortaaq. Tassa Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt, Inatsisartunut ilaasortaq Johan Lund Olsen, taavalu KANUKOKA-p siulittaasua Edvard Mĝller, Naalakkersuisullu Siulittaasuat. Maannakkut suleqatigiissitaapput kommuunini kommunalbestyrelseni ilaasortaasut, aningaasatigut atugassaqartitaanera pillugu eqqarsaqatigiinnermik ingerlatsisunik.
Naalakkersuisuniit aamma ilisimaaraarput, arajutsisimanngilarput, eqqumaffigaarput ajornartorsiut ilaatigut maani ataatsimiititaliap isumaliutissiissuteqarneratigut saqqummiunneqartoq tassa namminersorlutik inuutissaqartiuteqartut kommuunit ataatsimiititaliaani peqataatinneqartarnerat aningaasarsiuteqarfiunngitsuni. Taamaattumik apeqqut taanna pillugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap inassuteqaataa Naalakkersuisut suliamik ingerlatseqqinnerminni soorunami aamma suliarissavaat.
Niels Mattaaq, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata isumaliutssiissutaa Siumut-miit imak oqaaseqarfigissavarput.
Isumaliutssiissummi oqaatigineqarpoq siullertut Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat kommuunillu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allangortinneqarneranik imaqartoq Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliamik sammineqarpoq. Siumup Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqatigaa suliassaq inatsiliornikkut timitalerneqartariaqartoq.
Aamma Siumup ataatsimiititaliaq isumaqatigaa suliassaq pingaaruteqarmat tjenestemandinut pineqartunut inatsiliuvinnginnermi peqqissaartumik suliarineqarlutillu isumaliussutigineqartariaqartut. Tamannalu tunngavigalugu pineqartut nalorninartumik inissisimalinnginnissaat qulakkeerneqartariaqartoq taamaattumik Siumup ataatsimiititaliaq isumaqatigaa pisortaqarfiit isumaliutissiissummi taagorneqartut tjenestemandit pillugit suliarilluakkamik siunnersuusiortariaqartut, naammassippata Atorfillit Kattuffiannut tusarniaassutigisariaqartoq.
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani oqaatigineqarpoq suliassaq pingaarutigeqartoq ataatsimiititaliap isumaqatigiissut tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaata allangortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut pillugu inatsiseqarnera 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissamut kinguartinneqassasoq.
Siumut-miit ataatsimiitiliaq isumaqatigaarput oqarmat suliassat pingaaruteqartut inernerisa ukiakkut ataatsimiinneq aallartitsinnagu Inatsisartut inatsiseqarnermut ataatsimiitiliaannut saqqummiunneqarnissaat siunertarineqarmat. Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaannut atatillugu siunnersuuteqartup siulliup Anthon Frederiksen-ip siunnersuutaa pisortat suliffeqarfiitaanni atorfinititsisarnerit inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Siumut-miit isumaqatigaarput akissaatit pillugit ataatsimiititaliamut ingerlatseqqiisimammat, ataatsimiititaliarmi isumaqatigiissoq isumaqarsimammat suliassaq tassani suliassaasoq.
Siunnersuuteqartup aappaa ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerit iluarsineqarnissaanik Ina-tsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa pillugu Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq KNAPK-mut, Isumaginninnermullu Pisortaqarfimmut akissutinik pissarsiniarsimavoq. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap apeqquteqaataanut Isumaginninnermut Pisortaqarfik akis-suteqarsimavoq, akissuteqaataali ataatsimiititaliap iluarisimaarlugu sukumiisorujussuarmik nassuiaasisimammata. Kiisalu Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigisimagaa ataatsimoortumik sillimmasiisarneq eqqarsaatigalugu suleriaatsit pitsanngorsarneqarnialersut, tamannalu pissasoq ukiup affaata tulliuttup ingerlanerani piffissalersuineq aaliangersimasoq malillugu.
Siumut-miit nuannaarutigaarput KANUKOKA, KNAPK, Savaatillillu Peqatigiit suleqatigalugit allanngortiterineq aallartinneqareersimasoq oqaatigimmassuk.
Siumut-miit aamma iluarisimaarlugu oqaatigissavarput piffissalersuutinik saqqummertoqarsimammat paasititsiniaanissamik imaqartunik. Siumut ataatsimiititaliatuulli isumaqarpoq piffissalersuut malinneqarluartariaqartoq.
Siumut-miit isumaqatigaarput Isumaginninnermut Pisortaqarfiup isumaliutissiissutaa akiitsutigut saliisoqarumaartoq, kiisalu Siumup Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap kaammattuutigisaa isumaqatigaa oqarmat inuit annikitsuinnarmik isertitaqartartut qanngarsuarli akiitsui akilersin-niaarneqassanngitsut Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap piumasaqarneratigut. Siumut-miit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq isumaqatigaarput akiitsut taama amerlatigilerneranni akisussaassutsip ilarujussua sulisilluni ajutoorsinnaanermut sillimmasiisarnermut ataatsimiittartuutitat nammattariaqaraat, pitsaanngitsumik aqutsisimaneq pissutigalugu.Aamma Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Siumut-miit isumaqatigaarput oqarmat ajornartorsiutitoqaq qangarsuarli iluarsineqartariaqarsimagaluartoq.
Kiisalu Siumut-miit Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap oqaatigisaa Isumaginninnermut Pisortaqarfiup akissutaatigut takusinnaallugu oqarmat sulisitsisunut ajoqusersinnaanermut sillimmasiisarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnissaat pillugu aallarniutaasumik Naalakkersuisut qallunaat naalagaaffiannut isumaqatigiinniarnerit aallartissimagaat iluarisimaaratsigu.
Siunnersuuteqartut pingajuat, kommuunit ataatsimiititaliaannut sunulluunniit avataaniit toq-qagaasut pingitsooratik akissarsiaqarnissaannik Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdt-ip siunnersuutaa pillugu ataatsimiititaliap isummersornera isumaqatigaarput. Siumut-miit imatut oqaaseqarfigissavarput, kommuunini aqutsinermut inatsit nutaaq atortinneqalermalli ajornartorsiut taamaattoq annertuumik ajornartorsiutaalernikuuvoq. Assersuutigalugu soqutigisaqaqatigiinniit kommuunimi ataatsimiititalianut ilaasortaasut ullukkut suliffiup nalaani ataatsimiissagunik suliffimminniit aningaasassaraluaminnik annaasaqartarput, kiisalu aalisarnermik piniarnermik inuussutissarsiuteqartut aamma namminersorlutik inuussutissarsiuteqartut taamatuttaaq annaasaqartarlutik.
Qinikkatummi inissisimanngikkunik ataatsimiinnersiutisiaqarsinnaanngillat, tassuunakkut takuneqarsinnaavoq annaasaqarneq annertoreeqisoq aaqqiiviginiarneqartoq. Taamaattumik su-liassaq tamanut naammaginartumik atorneqalissappat kommuunini ataatsimiititalianut ataavartuungitsunut ilaasortat ataatsimiinnerminni qinikkatuulli ullormusiaqartariaqartut. Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap siunnersuummut tapersiinera Siumut-miit isumaqatigaarput. Kaammattuutigalugulu Naalakkersuisut Inatsisartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissaannut inatsimmut allannguutissamik siunnersuuteqassasut siunnersuut naammassineqarsinnaaqqullugu.
Siumut-miit Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiitaliaata isumaliutissiissutaa taamatut oqaaseqarfigalugu tusaatissatut tiguarput.
Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartut ataatsimiititaliaata inassutigaa allannguutissatut inatsisissap aappassaanik oqaluuserineqarnerani ukiamut ataatsimiinnissaamut kinguartinneqassasoq. Atassut-ip malugisimavaa allannguutissatut siunnersuutit peqqissaarullugit suliarineqartariaqartut, taava Atorfillit Kattuffiat tusarniaavigineqassalluni.
Atassut-ip aamma malugisimavaa udvalgi ataatsimiititaliaq naliliigami allattoq, inatsisit allanngortinneqarnissaannut imarsuaq nukinginnangitsoq ukiamullu kinguartinneqarsinnaalluni, Atassut-ip tamanna aamma akuersaarpaa.
Lars Karl Jensen-ip arlallit ataatsimut sillimmasertarnerisa iluarsineqarnissaa pillugu siunnersuutaa pillugu ataatsimiititaliap nassuiaataa Atassut-ip isumaqatigaa. Aamma ataatsimiititaliap kajumissaarutigaa suliffimmi ajorqusertoqarnerani isumalioqatigiittartut akiligassat ilaat isumakkiiginnassagaat, tamatumunnga pissutigalugu kinguattornerpassuit ilarpassui aqutsinerliortoqarsimaneranik akiligassanillu kingusinaarujussuarluni nassitsisoqartarneranik nassiussinngitsoortarnerluunniit pissutaammata. Ukiorpassuit suliffinni ajutoortoqarnerani isumalioqatigiittartut sulinerata kigaappallaarnera pissutissaqartumik assut isornartorsiorneqartarpoq, taamaattumik Atassut-ip Naalakkersuisut kaammattorusuppai danskit naalagaaffia piaartumik isumaqatigiinniaqqullugu, suliffimmi ajoqusersimasut taarsiivigineqarnissaannut suliaq tigoqqullugu.
Kiisalu Atassut-ip Naalakkersuisut kajumissaarusuppaat ataatsimiititaliap inassutaa, tassa ukiamut inatsisip allanngortinneqarnissaanut siunnersuuteqassasut qinersisartut kommuuninut udvalginut qinigassat akissarsiaqartinneqartarneq ajortut akissarsisinneqartalissasut.
Taamatut oqarluni Atassut-ip isumaliutissiissut tusaatissatut tiguaa.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa aatsaaginnaq ataatsimiititaliami isumaqatigeeqisumik saqqummiusiffigineqareersoq Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik ilalersoratsigu matumani annertunerusumik oqaaseqarnata tikkuaannassavarput tassa siunnersuuteqartut hr. Otto Steenholdt aammalu hr. Lars Karl Jensen ilumoormata taamaattumillu siunnersuuteqarfigisimasaat eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit-niit tapersikutsuuginnassagatsigit.
Hr. Anthon Frederiksen-ip siunnersuutigisimasaata suliarineqarsinnaasimannginneranut tunngatillugu oqaatigiinnassavarput tamanna akissaatit pillugit siunnersuisoqatigiinnit suliarissallugu naleqqunnerussammat tikkuarneqartut naliginnaasumik sulisitsisut sulinermillu inuussutissarsiuteqartut akunnerminni isumaqatiginniutigisarmatigit.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Akulliit Partiiata immikkoortoq 43-mut
ataatsimoortumik oqaasissai ukuupput:
Atorfinititsinissamut pisinnaatitaanerup
Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni immikkoor-tinneqarnerata
kingunerissavaa inatsisip allanngortinneqarnera, Akulliit Partiiata
ataatsimiitita-liaq isumaqatigaa ugguuna, tassa inatsisiliortoqartinnagu
tjenestemandinut tamatumunnga attuumassuteqartunut tunngatillugu allanguutissat
suliareqqissaarneqartariaqartut eqqarsaatigil-luaqqissaartariaqarlutillu
qulakkeertariaqarpormi atorfillit tamakkua arlaatigut perlisineqan-nginnissaat
tassa akunnermiliuttuunginnissaat.
Ataatsimoorussamik sillimmasiisarnerup
iluarsiivigineqarnissaanik Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa tusaatissatut
tiguarput tassa Isumaginninnermut Pisortaqarfiup nalunaarutigimmagu
ataatsimoorussamik sillimmasiisarneq maanna pitsanngorsaavigineqalersoq,
tamannalu pissa- soq KANUKOKA, KNAPK aamma Savaatillit Peqatigiiffiat - SPS
suleqatigalugit, aammalu allangortitserineq maanna ingerlanneqalereersoq.
Akulliit Partiiata aamma naammagisimaarpaa
oqaatigineqarmat sulisilluni ajoqusersinnaaner- mi sillimmasiisarnermut tunngasut nunatsinnut nuunneqarnissaat
Naalakkersuisunit danskit naalagaaffiannut isumaqatiginniuteqarfigineqalersoq.
Akulliit Partiiata iluarisimaarpaa
Naalakkersuisut neriorsuimmata inuit qinigaattut sulinermut tunngasutigut
allanguutissanik siunnersuuteqassasoq Inatsisartut 1997-mi ukiakkut ataatsimiinnissaannut.
Taama naatsormik Akulliit Partiiata
tunnganinngaanniit immikkoortoq 43-mut oqaaseqarluta isumaliutissiissut
akueraara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartut Inatsiseqarnermut
ataatsimiititaliaata inassuteqaataa Inatsisartut Naalakkersuisul- lu akornanni atorfinititsisinnaanermut
oqartussaanerup avissaartinneqarnissaanut tunngasoq Kattusseqatigiit-niit isumaqatigaarput.
Kattusseqatigiit-niit siunnersuutigisara
Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami akissaatinut ataatsimiititaliamut
ingerlateqqinneqarsimasoq Inatsiseqarnermullu ataatsimiititaliamit annerusumik
oqaaseqarfigineqarsimanngitsoq pillugu imatut erseqqissaateqassuunga:
Uannut assersuutigiguma tjenestemand-tut
ukiut 25-it sinnilaarlugit atorfeqarsimanera misilit-takkallu tunngavigalugit
imatut oqarusuppunga, ullumikkut apeqqutaalluinnarunarpoq pisortaqarfiit
arlaanni atorfeqarnermi atugarisat illoqarfimmiit illoqarfimmut
nunaqarfimmulluunniit taakkualu paarlattuanik nuuttarnermut tungasutigut
inissisimaneq. Atorfillit ilaat nuunnermut atatillugu piumaffigineqartarput
pinngitsooratik atorfimminnut atatillugu ukiut marluk pinga-sulluunniit illoqarfimmut
nuuffigisaminni sulissasut, taamaanngippat nuunnermut tunngasut tamaasa
atorfillip akisussaaffigissagai immikkut ittumik pisoqanngippat, tassa imaapoq
atorfil-lip atorfinitsitaanerminut tunngatillugu isumaqatigiissutit piffissap
aalianngersimasup iluani naammassisinnaasimanngikkunigit illoqarfimmiillu
nuuttariaqalersimaguni akiligassat tamaa-
sa akilertariaqarpai.
Kisiannili ullumikkut
arajutsisimaneqanngilaq pisortaqarfiit ilaanni atorfillit illoqarfimmut
tikitsiaannarlutik soorlulusooq illoqarfik nuannarinngikkaangamikku
illoqarfimmut allamut nuutsinneqartarput, tamanna pingaartumik tikisitat
akornanni malunnarnerpaajuvoq, taamaat-tumik pisariaqarpoq nunatsinnullu
akikinnerpaajussooq ukiuni aaliangersimasuni atorfinititsi-sarneq atorneqalertuuppat.
Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl
Jensen-ip siunnersuutaa ilumoorluinnarpoq, tassa ataatsi-moorluni
sillimmasiisarnermut tunngasut annertuumik ajornartorsiutigineqarput
pinngaartumik 1980-kut naalerneranni akiligassat ataatsikkut ukiuni arlalinni uninngatinneqariarlutik
nassiussuunneqallarmata, taamaattumik appaatigut pakatsinarpoq
Isumaginninnermut Pisortaqarfiup suleriaatsini aatsaat pitsanngorsarnialermagu
tassami isumaqarnaraluarpoq qangarsuarli tamak-ku iluarsineqareersut,
taamaattumik Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Kattusseqatigiit-niit
isumaqatigaarput, oqarmat:
Akiitsut taamak amerlatiginerannut
akisussaasutsip ilarujussua sulisilluni ajoqusersinnaanermut
sillimmasiisarnermut ataatsimiitittartuutitat nammattariaqaraat.
Inatsisartunut ilaasortaq Otto
Steenholdt-i ilumoorpoq uagut Inatsisartunut ilaasortaasugut kisit-ta
taamannanik qaloorsinnaangilagut, massa kommuunini toqqangaasartut
ataatsimiinnermin- ni
peqataatinneqarnerminni ilaatigut suallanneqarneq ajortut. Taamaattumik piffissanngorpoq
tamatuma piaartumik iluarsiivigineqarnissaa.
Taamatut oqaaseqarlunga Inatsiseqarnermut
ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tusaatissatut tiguara.
Benedikte Thorsteinsson, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Siullermik erseqqissaateqalaarniarpunga oqaatigineqartut pillugit. Sulitilluni ajoqusermanermut siullermik oqaatigissavara tassani ajoqusertoqarsimatillugu sullissineq 1995-mi pitsanngorsarlugu aallartinneqarsimammat ilaatigut ombudmand-ip sakkortuumik uparuaanera peqqutigalugu. Ullumikkullu nuannaarutigalugu oqaatigissavara tassani sullissineq massakkut aaqqittutut nalilerneqarsinnaanngormat oqaatigineqarsinnanngormallu, tassani uppernarsaataavoq qanittukkut ombudsmand-i allagaqarmat, tassani pissusissamisoortumik ingerlalersimasoq oqaatigalugu.Taamattumik taanna suliassaq naammassineqarsimavoq.
Aappaali una ataatsimoorussamik sillimmasiisarnermut tunngatillugu suliassaq taanna uangutsinniinnaanngitsoq tunngammat, tassa susassaqartut allat sullissisut allat tassa KANUKOKA, kommuunit taavalu KNAPK, SPS tassa Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut, tassani sillimmasiisarnermut tunngatillugu suli suliassat pilersaarusiorneqartut ingerlammata. Kisianni massakkut pilersaarutit aallarteriaannaat susassaqartunillu akuerineqarlutik ingerlanneqarsinnaalermata, aamma nuannaarutigalugu nalunaarutigissavara.
Akiitsutoqqanik isumakkeerinninnissamut tunngasut aamma taakkua mianernartutut isigine-qarmata taavalu aamma isumaqatiginniarnernut tunngassuteqarmata uani itisiliffigissanngilak- ka, kisianni susassaqartut uani suleqatigiillutik ingerlappaat, taavalu neriuppugut aamma taak- ku siuliani sullissinermut tunngasut sutuulli aaqqillutik ingerlalerumaartut.
Otto Steenholdt, Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap Siulittaasua, Atassut:
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu oqaatigissavara assorujussuaq tuppallernartoq partiinit tamanit Kattuseqatigiit-nit aammalu Naalakkersuisuniit ataatsimiititaliap suliarisimasai suliassiinerilu taperserneqarluarlutik maani inimi taamak pitsaatigisumik ilassineqarmata.
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu qujaannarpunga.
Lars Karl Jensen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Ja, nuannaarutigaara ataatsimoorussamik
sillimmasiisarnerup iluarsiivigineqarnissaanut siunnersuutiga ataatsimiititaliamit
aammalu partiinik tamanit tapersersorneqarmat.
Isumaginninnermut naalakkersuisoqarfiup
oqaatigigaa malugivara taanna suliassaq ingerlareer-simasoq, kisiannili
uanninngaanniit oqaatigerusuppara taassuma suliassap ingerlanera susassaqartunut
qularnanngitsumik paasitsisutigineqartarsimasuuppat taava maani
pisarersersuutaasimassanngikkaluarpoq, kisianni neriuppunga taamatut suliap
ingerlannerani taakkua taakkartorneqartut KNAPK, Savaatillillu Peqatigiit
allalu susassaqartut qanimut suleqatigineqarumaartut.
Qujanaq.
Anthon Frederiksen, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit:
Uanga siunnersuuteqartutuut aappaatigut
pakatsissutigilaarpara siunnersuutima Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami
suliarineqarsimannginnera, tassa ullumikkut ajornartorsiutigineqartut
isumaqarpunga tjenestemandit pillugit inatsisikkut aatsaat aaqqinneqarsinnaasut
aammalu nuannaarutigilluinnarpara Otto Steenholdt-ip siunnersuutaa
tiguneqarluarmat, tassa uanga nammineerlunga siorna taamatumunnga assingusumik
siunnersuuteqarsimavunga. Kisiannili Naalakkersuisup Siulittaasuata
allagaannartigut akissuteqarfigaa periarfissaqarniareerniarlugulu tamatuma
aaqqinneqarnissaa, nuannaarutigaara taanna maannakkut pimoorullugu
iluarsiniarneqalermat.
Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Ja, siunnersuutit tassani pineqartut
ukiaru uterfigineqartussaapput.
Taamaasilluni oqaluuserisaq taanna
naammassivoq.