Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 07-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 18.maj 1999 nal: 15.10

 

Oqaluuserisassani immikkortoq 7

 

Landskarsip 1998-mi naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerat.

(Aningaasaqarnermut Niuernermullu naalakkersuisoq)

 

 

Ataatsimiinermi aqutsisoq: Inatsisartut siulittaasoqarfiani ilaasortaq Hans Enoksen.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit ukiumut aningaasaliiffiusumut 1998-imut Landskarsip naatsorsuutai matumuuna saqqummiutissavakka.

 

Aallaqqaammut ilisimatitsissutigissavara saqqummiussamut agguaateriikkamut erseqqissaataa­nerusumik naatsunnguamik aallaqqaamut ilassuteqalaasaagama, tamatumani pivara Nunatta karsiata 1998-imi ataatsimut naatsorsuutaani amigartoorutaasut 62 mio. kr.-iusut taanissai, taakkuli sanilliunneqartariaqarput aningaasaliissutinut amigartoorutissatut naatsorsuutaasimasu­nut 175 mio. kr.-inut.

 

Tassanilu pitsanngoriaat tassaavoq 113 mio. kr.-it, taamaasilluni 1998-imi 62 mio. kr.-inik amigartooruteqarneq 1987-imili kingullermik amigartooruteqarmat aatsaat siullermik amigarto­ortoqarpoq Landskarsip naatsorsuutaasigut.

 

Ilassutinik aningaasaliissutinut siullermut inatsisissamut aningaasaliissuteqarnikkut ukioq manna amigartooruteqarnissarput naatsorsuutigaarput 43 mio. kr.-iussasoq. Naalakkersuisuniillu sulissutigaarput ukiuni tulliuttuni aggersuni isertitat aningaasartuutillu oqimaaqqatigiissinnissaat.

 

Nunatta karsiata akiitsui naammaginartumik inissisimapput 1998-illu naalernerani aningaasaatit tigoriaannaat akiitsunut ukiunut arlalinnut akilersugassanut naleqqiullugit 155 mio. kr.-inik annertunerulersimallutik.

 

Tamanna iluarisimaarnarpoq isumaqarlunilu ukiuni tulliuttuni aggersuni aningaasaliissuteqartar­nitsinni aningaasaliissutit naligiissaarlugit ingerlassinnaagigut, akiitsunillu akilersuinerput pissusissaatut ingerlatiinnarsinnaallutigu.

 


Ukiumi naatsorsuuteqarfiusumi Landskarsip isertitai tamarmiusut 4.304 mio. kr.-iupput. 1998-imut aningaasanut inatsimmi, ilassutitut aningaasaliissutit ilanngullugit, aningaasaliissutit 4.266 mio. kr.-iupput, taamaalillunilu 38 mio. kr.-inik, tassalu 0,9 %-inut naapertuuttumik, isertitaqqor­tunerusimalluni.

 

Isertitaqarnerunermut, naatsorsuutigisamit akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitaqarneruneq annerusumik pissutaavoq.

 

Landskarsi 1998-imi katillugit 3.698 mio. kr.-inik ingerlatsinermut aningaasartuuteqarpoq. Aningaasanut inatsimmi, ilassutitut aningaasaliissutit ilanngullugit, aningaasaliissutit 3.729 mio. kr.-iupput. Taamaalilluni tamatumani atuinikinneruneq 31 mio. kr.-iuvoq, procentinngorlugu 0,8 %. Taamaalilluni missingersuutit tamarmiusut eqqarsaatigalugit nikingassut annikitsunnguuvoq, tamannalu ersiutaavoq 1998-imi aningaasaqarniarnikkut aqutsinerup naammaginarsimaneranut.

 

1998-imi sanaartornermut aningaasartuutit tamarmiusut 707 mio. kr.-iupput. Aningaasaliissutit tamarmiusut 1998-imut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisit aappaata akuersissutigineqarnera­ta kingorna 702 mio. kr.-iupput. Taamaalilluni sanaartornermut 5 mio. kr.-inik atuisoqarnerusi­mavoq, tamannalu pissuteqarpoq IST-p (Ingerlatsinermut, Sanaartornermut Taarsigassarsisitsi­sarnermullu missingersuutit) inerneranut sunniuteqanngitsumik teknikikkut iluarsiinermik, sanaartukkanut aningaasartuuteqarnerunermik, taamaaqataanillu taarsigassarsiarititani isertitaqar­nerunermik, kinguneqartumik.

 

Immikkut taaneqassaaq nunap immikkoortuini suluusalinnut mittarfiliortiternermi 34 mio. kr.-inik inissialiortiternermilu 40 mio. kr.-inik atuinikinnerusoqarsimammat. Taaneqarsinnaavortaaq pisortat sanaartorfissagissaaneranni 10 mio. kr.-inik aamma kulturimut ilinniartitaanermullu tunngasuni 13 mio. kr.-inik atuinikinnerusoqarsimammat.

 

Inatsisartut piginnaatitsinerat tunngavigalugu, sanaartugassanut aningaasaliissutini sanaartor­nerup ingerlarngata kipusoorneranik pissuteqartumik atuinikinnerunerit, ukiumi tulliuttumi atorneqartussatut nuunneqartarput. Tamanna isumaqarpoq 1998-imi sanaartornermut atuinikin­neruneq, aningaasartuutip 1999-imi aningaasartuutigineqarneranik illuatungilerneqassasoq. Taamaattumik Naalakkersuisut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissamut siullermut siunnersuutaanni sanaartugassanut aningaasaliissutit 1998-imi atorneqanngitsut katillugit 127 mio. kr.-it 1999-imi akuersissutigeqqinneqarnissaat ilanngunneqarpoq.  

 

Ataatsimut isigalugu aningaasaleeriaatsimi allannguutit ilaatigut ilassutitut aningaasaliissuteqar­tarnerup annertussusianik killiliinissamik siunertaqartut Naalakkersuisut isumaliutersuutiginiar­paat.

 


Allannguutit aamma tassaasinnaapput sanaartornermut tunngasut eqaallisarneqarnerat, ilaatigut kinguaattoornerit kinguneri allaffissornannginnerulersillugit, immaqa aningaasaliissutaareersut sanaartornermut aningaasaateqarfimmut nuunneqartalernerisigut.

 

Tamatumunnga atatillugu ilisimatitsissutigisinnaavara Naalakkersuisut nutaat martsip qulingilu­aanni pilersinneqarneranni sanaartugassat, sanaartornermi teknikikkut aqunneqartut, isumagin­ninnermut tunngasunit, ilinniartitaanermut tunngasunit peqqinnissamullu tunngasunit Ineqarner­mut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoqarfimmut nuunneqarnerisigut aamma allanngortitsisoqareermat. 

 

Sanaartornermut aningaasartuutit pillugit oqaatigineqarsinnaavoq kukkunersiuisut avataaneersut 1998-imut Landskarsip naatsorsuutaanik kukkunersiuinerminnit nalunaarumminni, kaammattuu­tigimmassuk suliffeqarfiit namminersortitat, taamatullu aamma Namminersornerullutik Oqartus­sat, eqqarsaatigalugit aningaasalersueqqinnissamut pisariaqartitsinerat isummerfigineqassasoq saqqumisumik.

 

Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu eqqarsaatigalugit aningaasalersueqqinnissamik pisariaqartitsineq tamarmiusoq, nutarsaanissaq pillugu atorfillit nalunaarusiaanni, naalagaaffiup, Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu naammasseqqammigaanni, qulaajarneqar­poq. Nalunaarusiaq ataatsimiinnermi matumani Inatsisartunut nassuiaatitut saqqummiunneqas­saaq. Tamatuma kingorna juunimi naalagaaffik isumaqatiginiassavarput naalakkersuisuninngaan­niit, ukiumullu 2000-imut Aningaasanut Inatsisissamut atatillugu nutarsaanissamut pilersaarusiu­vinneq iluamik tamatuma kinngorna aallartinneqassalluni.

 

1998-imut naatsorsuutit Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuinit avataaneersunit uparuagassaqartinneqarsimanngillat. Tamanna isumaqarpoq naatsorsuutini kukkunernik amigaa­tinilluunniit pingaarutilinnik nassaartoqarsimanngitsoq, taamatullu aamma naatsorsuutit pissusi­viusunik ersersitsisutut isigineqartut. Naalakkersuisulli qilanaaraat, ilaatigut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliamik pitsaasumik suleqatiginnittuarnikkut, Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuusiortarnerannik aningaasanillu aqutsinerannik pitsanngorsaajuarnissartik nukittorsaaju­arnissartillu.

 

Suut tamaasa isigalugit, 1998-imut naatsorsuutitigut angusaq, ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisit aappaataa akuersissutigineqarnerata kingorna angusassatut naatsorsuutigisamut sanilliul­lugu, naammaginartutut isigineqartariaqarpoq.

 


Tamatumunnga atatillugu Aningaasaqarnermut Naalakkersuisutut siulerisimasara Daniel Skifte Naalakkersuisut sinnerlugit qujassuteqarfigerusuppara. 1998-imut naatsorsuutit nutaanik naalakkersuisunngortitsisoqanngitsoq naammassineqangajaavissimapput. Naatsorsuutit missin­gersuusiarineqartunit pitsaanerunerat naalakkersuisuusimasunut tutsinneqarsinnaavoq - tutsinn­neqartariaqarpoq. Ilanngullugu oqaatigissavara Daniel Skiftep allaat 1998-imut naatsorsuutit eqqumiitsuliornikkut alutornarsarneqarnissaat kimit ingerlanneqassanersoq toqqarsimammagu. Naatsorsuutinut pitsaasunut kusanartunullu qujanaq.

 

Suliassaq tullinnguuttoq tassa Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliap 1998-imut naatsorsuuti­nik suliarinninnissaa Inatsisartullu ukiakkut ataatsimiinneranni isumaliutissiissuteqarnissaa.

 

Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut sinnerlugit 1998-imut Landskarsip naatsorsuutai Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliamut oqaluuserisassanngortippakka.

 

Vittus Mikaelsen, Siumup oqaaseqartua:

Landskarsip 1998-imi naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerannut pillugu Siumumit ima naatsumik oqaaseqaateqarniarpoq.

 

Siumup naammagisimaarpaa Nunatta karsia 1998-imi naatsorsuutaasa inernerat, massa sooruna­mi Nunatta niuernikkut avammut nioqqutissiaqarnikkut ullumikkorniit pitsaanerujussuarmik inissisimasariaqaraluarnera arajutsisimanngikkaluarlutigu.

 

Naatsorsuutit tusaatissatut tiguagut, Inatsisartullu Kukkunersiuinermi Ataatsimiititaliaani suliareqqinneqareerpata ukiamut Inatsisartut uterfigeqqikkumaaratsigit.

 

Iluaralu maluginiarparput Namminersornerullutik Oqartussat avataanniit kukkunersiuisuisa naatsorsuutit uparuagassaqartinngimmatigit.

 

Naalakkersuisooqatigiinnermi oqariartuutigineqareersut najoqqutaralugit ingerlatsinermut aningaasartuutikillisaasoqarnissaa Siumup tungaanniit naatsorsuutigigatsigu ukiuni tulliuttuni aningaasat Nunatta karsiata isertissinnaasai aallaavigalugit aningaasartuutissanik ilusilersuisoqar­nissaq pisariaqartuusoq aalajangiussimaannaqquvarput.

 

Taama naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisut qutsavigiumavagut naatsorsuutinik kusanartu­nik saqqummiussinerat pillugu, qujanaq.

 

Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:

Aallaqqaamut oqaatigissavarput Naalakkersuisut saqqummiussissutaat kingusinaarlugu piffissar­lu eqqornagu tunniunneqarsimammat. Inuit Ataqatigiit pingaartumik ukiuni kingullerni illua-tungiuliuttutuut inissisimagallaramik taamaasiortoqartarnera sakkortuuliutigalugu isornartorsior­tarpaat. Tamanna aallaqqaammut Atassutip IA-mut annertuuliutiginianngilaa.


Naalakkersuisooqatigiit ullumikkut utertitsiffigilaaginnarpagut, kisiannili Inatsisartuni suliniar­nermi malittarisassat soqutiginagit iliuuseqartualertoqassapput, neriorsuutigissavarput sakkortuu­liuutigujumaaratsigit. Atassummut pingaarpoq naalakkersuisunngorlaat iluarsiinissaminnut periarfisseqaarnissaat.

 

1998-imi Landskarsip ingerlatsinikkut, saanaartornikkut taarsigassartitsisarnikkullu angusai 62 mio. kr.-inik amigartoorfiupput. Oqaaseq amigartoorneq tusaannarlugu pitsaanngilaq, kisianni Inatsisartut amigartooruteqarnissamut akuersissutigisaannut sanilliukkaanni 175 mio. kr.-inik amigartoornissaagaluaq 113 mio. kr.-inik pitsanngoriarneruvoq. Angusap pitsanngoriartinneqar­nera Atassummiit iluarisimaarparput.

 

Ukiumi kingullermi isertitatigut amerleriaat 126 mio. kr.-inik qaffassimavoq. Atassummiit tamanna maluginiarsimavarput, amerleriaat 1998-imi akileraarutitigut akitsuutsitigullu isertita­qarnerunermik aammalu tamakkua missinginik naalagaaffiup ataatsimoortumik tapiissutaasa nalinginnaasumik akinut naleqqussaalluni qafariartitsisimanerinik peqquteqarpoq.

 

Inuiaqatigiit aningaasaqarniarnerannut aalisarnermit tunisat  isertitallu pingaaruteqarluinnarmata, piffissaq manna iluatsillugu aalisartortagut, aalisarnermullu tunngasutigut suliaqartut isertitatigut  qaffassaaqqataasimammata qujassuteqarfiginiarpagut.

 

Aningaasaqarnermut naalakkersuisup saqqummiussinermini oqaatigaa ataatsimut isigalugu isertitatigut nikingassut 0,9 procentiusoq aammalu ingerlatsinermi aningaasartuutitigut nikingas­sut 0,8 procentiusoq. Taama nikingassutit annikitsiginerisa ersersippaat ataatsimut isigalugu 1998-imi aqutsisimaneq naammaginartuusimasoq, tamanna Atassummmit iluarinartuutipparput.

 

Ingerlatsinermut aningaasartuutinut tunngasut maannakkut annertunerusumik oqaaseqarfigini­anngilakka, Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaani sukumiinerusumik misissueqa­taaffigiumaaratsigit.

 

Apeqqutit misissorluagassat ilagaat akissarsianut atuinermi qaffariaat 9 procentiusoq, sullissiner­mi qaffariaatit suli annertunerusut, attartornermi qaffariaat 23 procentiummat, imaluunniit inuusutissarsiornikkut siunertanut tapiissutit 28 procentimik qaffariarsimanerat, naatsorsuutit ersersimmassuk. Aamma taamaapput apeqqutit sanaartornermut aningaasartuutaasimasut imaluunniit suliassat naammassingitsoorneqarsimasut upernaaq manna aningaasartai akuersissu­tigisariaqakkagut.

 


Aningaasaqarnermut naalakkersuisup saqqummiussinermini oqaatigaa Naalakkersuisut isumaliu­tersuussutigigaat ilassutitut aningaasaliissutinut aaqqissuussinerup allanngortinneqarnissaa, aammalu eqaanerulersinneqarnissaa soorlu sanaartornermut aningaasaateqarfiliornikkut.

 

Isumaliutersuut taamaattoq Ataasutip pitsaasutut nalilerpaa, tapersersorniarlugulu, kisianni piumasaraarput malittarisassat erseqqissut aallaqqaammuli pigereerneqarnissaat. Tamanna pillugu naalakkersuisunit akissuteqarfigineqarnissarput kissaatigaarput.

 

Aningaasaqarnermut naalakkersuisup saqqummiussinermi aamma eqqartorpaa aningaasalersueq­qinnissamik pisariaqartitsineq tamarmiusoq, nutarterinissaq pillugu atorfillit nalunaarusiaat qulaajaanermi ilaatigut ukiumut 2000-imut Aningaasanut Inatsisissamut atatillugu saqqummii­nissamik siunertaqartoq.

 

Atassutip suliassamut pineqartumut atatillugu immikkut taajumavaa pineqartoq pillugu annertuu­mik pingaarutilimmillu sunniuteqaqataasimanini aallartitseqataasimaninilu erseqqissarniaramiuk. Suliap pineqartup timitalerlugu inivinnissaa pissangagivarput, ilisimaneqartutuut sulissutiginiak­kap aallartinnerani ilaatigut Danmarkimi Naalakkersuisut qullerpaartaannit aamma inuiaqatigiiu­sugut arlaleriarluta isumalluarsaarneqartarsimavugut, tamanna soorunami apeqqut puigorsimann­gilarput. Nalunngilarput aallaqqaammut allaat 1999-imi Danmarkimi Aningaasanut Inatsisissa­mut inissinneqarnissaa ilimasaarutigineqarsimagaluartoq, kisianni apeqqut taanna maanna kinguartiterneqartualersutullusooq, aallaqqaammut oqatigineqarsimagaluarpoq naammassineqar­nissaa ukiup nikinnerani, tassa 98-iminngaannit 99-imut februarimi, martsimi, aprilimi majimilu tusagassiuutitigut ilimasaarutigineqartarmat. Ullumikkut tusarparput suliap junimi naammassine­qarnissaa siunnerfigineqartoq.

 

Taama kinguartitseqattaartuarneq Atassutip qatsuppaa, taamaattumik Naalakkersuisut kaammat­tussavagut kinguartitaariuarneq unitsinniaqqullugu, suliassarlu naammasigasuapallaqqullugu pilersaarusiorneq aallartinniassammat, taamaattoqanngippammi apeqqut Nunatsinnut pingaarute­qaqisoq isumallualersitsisimasorlu asuli qineqqusaarutaannaasimassammat.

 

Eqqartorneqartoq Naalakkersuisut saqqummiussinerminni namminneq qaffatsimmassuk, naak tamanna Landskarsip naatsorsuutaanut attuumanngikkaluartoq, tamaattoq immikkut apeqqut akissuteqarfigillaquarput.

 


Landskarsip naatsorsuutai pillugit kukkunersiuisut avataaneersut nalunaarutaanni, kiisalu Naalakkersuisut nalunaarutaanni eqqaaneqarput ukioq 2000-imi EDB-imut tunngasutigut ajornartorsiutaalerumaartussat imaluunnit ajornartorsiutaalersinnaasut. Paasinarpoq apeqqut ilumut ajornartorsiutitaqanngitsumik ukiumut 2000-imut appakaatinneqarumaarnersoq qulakke­erneqarsimanngitsoq, soorlu Namminersornerusut EDB-imut immikkoortortaqarfianni kiisalu peqqinnissamut tunngasutigut suliffeqarfimmi. Atassutip piumasaraa  ikaarsariarnermi ajornar­torsiutitaqanngitsumik qulakkeerinissaq, kiisalu taamaattoqassanngippat akisussaaffik sumiinner­soq sukumiisumik oqaatigeqqullugu.

 

Atassutip nuannaarutigaa Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuisa avataaneersut Landskarsip naatsorsuutai uparuagassartaqartinngimmatigit. Atassutip aamma atatsimut isigalu­gu 1998-imi naatsorsuutitigut angusat naammaginartuunerat iluarisimaarpaa.

 

Atassumminngaannit Aningaasaqarnermut Niuernermullu naalakkersuisoq qinnuigissavarput Aningaasaqarnermut Qullersaqarfimmi sulisut ulluinarni suliamut pineqartumut attuummassute­qartut qutsavigalugillu inuulluaqquteqqullugit.

 

Naggataatigut Naalakkersuisut uanga atera immikkut taallugu qutsavigimmannga tamanna tupalliutigaara, qujanaq. Uanga aamma isumaqarpunga Landskarsip 1998-imi naatsorsuutai pitsaasuusut, eqqumiitsuliornerlu eqqarsaatigalugu, kusanartumik inerneqartineqarsimasut.

 

Taamatut oqaaseqarlunga suliap Inatsisartut Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliaanut ingerlatseqqinneqarnissaa inassutigissavara.

 

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiinnit maluginiarparput Landskarsip 1998-imut naatsorsuutai Aningaasaqanermut naalakkersuisunngorlaamit saqqummiunneqaqqammersut siullermeerlutik ukiuni kingullerni qulini amigartoorfiullutik saqqummiunneqartut.

 

Naatsorsuutit taamatut amigartoorfiullutik naammassineqarsimanerat qujanartumik naatsorsuuti­gisamiit annikinneruvoq, tassami Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutaat ilanngullugit naatsor­suutigineqarsimagaluarmat Landskarsi 1998-imi 175 mio. kr.-inik amigartooruteqassasoq. Naatsorsuutilli saqqummiunneqartut 62 mio.-inik amigartooruteqarput, taamaattumik oqartoqar­sinnaavoq naatsorsuutit naatsorsuutigisamiit 113 mio. kr.-inik pitsaanerusunik angusaqarfiusut.

 

Naatsorsuutillu saqqummiunneqartut Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuiniit avataaneersunit uparuagassaqartinneqarsimannginerat, taamaalillunilu naatsorsuutit kukkunernik amigaatinilluunniit pingaarutilinnik nassaartoqarsimannginera maluginiarparput.

 


Landskarsip naatsorsuutai naatsorsuutigisamiit pitsaanerusumik angusaqarfiugaluartut, taamaat­toq Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput sapinngisamik ingerlatsi­nikkut, sanaartukkatigut taarsigassarsititsisarnikkullu aningaasartuutit isertitallu oqimaaqatigii­sinneqartarnissaat ukiuni aggersuni suliniutiginiartuaqqullugu, naluneqanngitsumimmi naatsor­suutitigut amigartoortarnerup kingunerisarpaa anigaasat uninngasuutigineqartut  isumalluutigiler­neqartarnerat, aningaasallu tigoriaannaat ikiliartornerata aamma kingunerisarpaa innuttaasunut sullissinerup ajorsiartortarnera.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut maannangaaq ingerlatsinikkut aningaasartuutikillisaalernerat Inuit Ataqatigiinniit isumatusaarnertut isumaqarfigaarput, pingaartumik aningaasartuutikillisaa­nermi aallaqqaataaniit Namminersornerullutik Oqartussat namminneq siulliullutik ingerlatatik isiginiarsimammatigit, tamatumani allaffissornermi, angalasarnermi aningaasartuutikillisaaneq assersuutissatut pitsaasutut oqaatigisariaqarpoq.

 

Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisut aningaasaleeriaatsimi allannguutit ilaatigut ilassutitut aningaasaliissuteqartarnerup annertussusianik killilersimaarinissamik siunertaat suliniutitut pitsaasutut nalilerlugu tikilluaqquarput, isumarpummi malillugu pisortaqarfiit amerlavallaat maannamut eqqarsaqqajaasarmata, tassa imatut eqqarsartarlutik, ataguaasiit Inatsisartut ilassuti­tut aningaasaliissutaat siulleq aappaallu aqqutigalugit aningaasat amigaatigisagut qinnutigiin­narumaarpavut. Taamatut eqqarsartarneq qimanneqartariaqarpoq.

 

Inuit Ataqatigiit maluginiarparput aammalu pissussamisoortutut isigalugu Naalakkersuisut nutaat sanaartugassat sanaartornermilu teknikkikkut aqunneqartut naalakkersuisoqarfimmut imaluunniit  naalakkersuisoqarfimmiit ataatsimiit aqunneqarnissaat isumaqatigiissutigisimammassuk, taamaalilluni sanaartornermi kinguaattoortarnerujussuit amerlasuutigut sanaartornermi akisus­saaffiup ersernerlunneranik pissuteqartartut annikkinnerulerneranik kinguneqarnissaat min­nerunngitsumillu sanaartornerup ataqatigiissarneqarnissaa taamaalilluni anguneqalersinnaanissaa naatsorsuutigigatsigu.

 

Naalakkersuisut Landskarsip 1998-mi naatsorsuutaasa saqqummiunneranni tamanut paasinartu­mik saqqummiussinerat maluginiarparput, tamanna Inuit Ataqatigiit siusinnerusukkut naatsosuu­tit saqqummiunneqartarnerani kissaatigisartakkatsinnut naapertuummat.

 

Pisarneq malillugu maannakkuugallartoq naatsorsuutit saqqummiunneqartut ataatsimut isigalugit oqaaseqarfigereerlugit Inuit Ataqatigiinniit Inatsisartut Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliaa­ni naatsorsuutit sukumiisumik suliarineqarnissaat suleqataaffigissavarput, ukiamullu ataatsimiiti­taliap isumaliutissiissutaa aqqutigalugu pisortaqarfiit ataasiakkaarlugit 1998-mut aningaasatigut ingerlatitsitsisimanerat nalilersorumaarlutigu.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

1998-imut Landskarsip naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerannut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup saqqummiussaanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqarusupputugt, Landskar­sip naatsorsuutaanut tunngatillugu:


Landskarsip naatsorsuutai qissimikkaanni ukioq 1998 aningaasartuutini takuneqarsinnaapput amigartoorutit 62 mio.-iusut, tassalu 113 mio.-inik pitsaanerusumik angusaqartoqarmat, taama­tullu amigartoorutissaraluit 175 mio.-inusimallutik.

 

Imaannerpormi naalakkersuisuusimasut aningaasatigut missingersuusiaat taama nikingatigisumik ukiup naanerani inerneqarmata naatsorsuisimaneq iluamik ingerlanneqarsimanersoq, taama annertutigisumik  nikingasoornermi.

 

Pissutsit assigiinngitsut taamatut amigartoornermi taakkartorneqarput. Siullermik akileraarutiti­gut isertitat annertunerusimapput. Ukiaq tassanngaannartumik akitsuutinik qaffaanikkut isertitat  annertunerusimapput aammalu sanaartornermut suliassat kinguartinneqarsimasut atorneqanngit­sut 127 mio.-iusimallutik. Mittarfiliornermi 34 mio. kr.-it aammalu inissialiornermi 40 mio.-inik annikinnerusumik atuisoqarsimavoq, taamaasilluni Nunatta aningaasatigut tigoriaannaatai 73 mio.-inik amerlanerulersimallutik.

 

Namminersornerullutik Oqartussat sullissinermut aningaasartuutai 1997-imiit 98-imut annertuu­mik qaffariarsimapput, tassalu 11 procentimik, aningaasanngorlugit 56 mio.-it. Aningaasat annertoqaat, takuneqarsinnaappullu sulisussaaleqinerup kinguneranik avataanniit sulisussarsior­neq suli annertuumik atorneqartoq Nunatsinni, aammalu isumaginninnermi peqqinnissaqarner­mullu aningaasartuutit 36 mio.-inik qaffassimapput, sulisoqartarnikkut Danmarkimut nuussisar­nikkut.

 

Ukiut tamangajaasa taamatut ingerlatsissanerpugut, imaluunniit Pisortaqarfiit taakkua arlaatigut sulisoqarnermikkut ajornartorsiutaasa sukumiisumik politikkikkut aaqqivigineqarnissaat anguni­artariaqarnerparput, taamatut aningaasarpassuit ukiut tamaasa atortarnerisa kinguneranik. Allaffissornermut suli aningaasat annertuvallaaqqaat atorneqartartut, tassami nuna tamakkerlugu aningaasartuutit 11 procentii allaffissornermut atorneqartarmata, aningaasanngorlugit 1998-imi 416 mio.-it.

 

Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput allaffissornermut aningaasartuutit suli annertuvallaartutut oqaatigisariaqaratsigit.

 

Nammisornerullutik Oqartussat suliffeqartiutaasa aningaasatigut inissisimanerat aammalu Namminersornerullutik Oqartussat qularnaveeqqusiisutut inissisimanerat sukumiisuk Inatsisartu­ni misissuiffigineqarnissaa Kattusseqatiginniit kissaatigaarput, tassami Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa aningaasatigut ajornartorsiuleraangata imaluunniit ajutumeeraanga­ta Namminersornerullutik Oqartussat pilliuteqartartuummata. Imatut oqaatigalugu, inuiaqatigiit akilertarpaat, kukkussutaasartut aningaasarpasuiarnillu naleqartartut.


Ajornartorsiutitut ilanngullugu oqaatigissavarput naatsorsuutini aammalu finanslovimi takuneqarsinnaan-ngimnmata Landskarsip qularnaveeqqusiisutut pisussaaffii suunersut Nammi­nersornerullutik Oqartussat piginneqatigiiffiinut.

Pingaarutilittullu taarusupparput Kattusseqatigiinniit sanaartornermut pilersaarusiortarnerup allanngortinneqarnissa, tassami sanaartornermi pilersaarusiornermi ukiakkut aatsaat akuersissuti­gineqartarnerisa kingunerisarmatigit, kommunit sanaartornermik pilersaarutaasa ilaannikkut kipusoortarnerat, tassami Inatsisartut aatsaat ukiakkut ataatsimiineranni akuersissutit qulakkeer­neqartarmaata aammalu kommunit ingammik sikusartumiittut sanaartornermut pilersaarutaasa allanngortinneqarsinnaanginneri sanaartugassat tikisinnissaannut tunngatillugu.

 

Taamaattumik Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu sukumiisumik oqaloqatigiinissaat Kattusseqatigiinniit kissaatigaarput, sanaartornermut pilersaarutinut tunngatillugu Anlægsfondip piviusunngortinneqarnissaanut.

 

Sukannersumik Namminersornerullutik Oqartussat Pisortaqarfiisa aningaasatigut aqunneqarnis­saat Kattusseqatigiinniit innersuussutigerusupparput, malunnarmammi pisortaqarfiit ukiut tamaasa tapiissutinik qinnuteqartarnerat nalinginnaasuummat, ilaannilu millionit arlallit qinnute­qaatigineqartarput, aap, taava apeqqusertariaqalissavarput inuppassuit aningaasatigut ilinniarsi­masut, pisortaasartullu sooq taama nikingatigisumik naatsorsuusiortassappat, aningaasanik naatsorsuusiorsinnaannginneq eqqortumik nalunerpaat imaluunniit suummi taama pissutaappat.

 

Taamaattumik sukumiisumik aningaasatigut missingersuusiorsinnaaneq Namminersornerullutik Oqartussat iluanni aaqqiivigineqartariaqarpoq, ajornanngippat piaarnerpaamik aaqqivigisariaqa­lerpoq.

 

Taamatut oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup saqqummius­sai oqaaseqarfigaagut, Kukkunersiuisoqatigiinnullu innersuutigerusullugit taakkartukkagut.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Tassa taamaappoq. Siullermik Atassutip oqaaseqartuanut oqaatigissavara ilaatigut angusarineqar­tut ukua immaqa ajornerusimasinnaasagaluarmata Aningaasaqarnermut Naalakkersuisuuninni siulima 1997-imi ukiariartulernerani nalagaaffimmiit Nunatsinnut aningaasaliunneqartartut ukiumut 10 procentimik ilanngarneqartarnissaanik siunnerfigileragalua taamanikkut malinneqar­simasuugaluarpat, qujanaqaaq taamatut pisoqarsimanngimmat.

 


Taavalu una oqaluuserisassamut Naalakkersuisut akissuteqaataat imaluunnit saqqumiutassanik uparuaaneq piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimanngitsut, tamanna soorunami ajuusaarutigaara, piffissaq eqqorlugu naalakkersuissuninngaanniit tunniussereernitta kingorna piffissap qanoq atorneqarsimanera ilisimaqqissaangilara uanga, aamma Atassut soorunami periarfissaqarsimaga­luarpoq oqaluuserisassaq manna Siulittaasoqarfimmi ilaasortaatitartik aqqutigalugu immaqa kinguartinniarsimasinnaagaluarpaat, piffissaasuasimasutut misigisimagunik, piffissaliunneqartut eqqortinneqarsimanngippata, kisianni ajuusaarnarpoq.

 

Taavalu nikingassutit naatsorsuutini nikingasoornerit 0,8 procentit 0,9 procentillu missaanik taakkua angissusillit soorunami tulluussimaarutigineqarsinnaapput ima oqartoqarsimasuuppat, ukiakkut 1997-imi Aningaasanut Inatsisissaq suliarineqarmat, tassa  taannarpiaannavik toqqam­mavigalugu ukioq anigorniarsimasuugutsigu, taava eqquisimaneq 0,8 procentiinarmik nikingasi­masoq nersorneqarsinnaavoq, kisianni aamma Atassutip oqaluttuata ilisimavaa ukiakkut okto­berimi ilassutitut aningaasaliissutit aappaat annertoorujussuaq aningaasaliissutitut naatsorsuutigi­sanut aaqqiissutaasoq akuersissutigineqartarmat manna tikillugu, taamaalilluni novemberimilu decemberimilu qanoq uniuitiginissaq tupinnassaqaaq uniuinissaq annertoorujussuartut takorloor­neqarsimassasuuppat, kisianni tassa tamakkuninnga patsiseqarput tupinnartorsualiaasariaqanngi­laq 0,8 - 0,9 procentimik ilaatigut taamaallaat eqquinerloortoqalaaminersimanera.

 

Aningaasalersueqqinnissami, tassalu sanaartukkat pigisagut eqqarsaatigalugit tamatumani pineqartut tassaapput taakkua ingerlatsiviit nammineertitaasut, nettorstyre virksomhedinik taaneqartartut taavalu aamma mannineq Namminersornerullutik Oqartussat pigisaminnik aningaasalersueqqinnissamut pilersaarutaat. Daniel Skiftep Atassut sinnerlugu malittarisassat erseqqissut massakkut naalakkersuisunit tunniunneqaqquvai. Soorunami naluara erseqqinngitsu­mik siusinnerusukkut malittarisassiortoqartarsimanersoq. Apeqqummi uani pingaaruteqartorujus­suuvoq, qangali aamma Inatsisartuni eqqartorneqartartoq, sanaaq sunaluunniit pisortat pigisaat naammassineqaraangat, taava ukiut ingerlanerini qanoq ililluni aserfallatsaalineqarnissaa nungunnissaata tungaanut pilersaarutigineqassasoq qinnutigineqartarmat.

 

Tamanna naalakkersuisuninngaanniit massakkut neriorsuutigaarput tamanna pissasoq, aamma kukkunersiuisuninngaanniit tamanna ujartorneqarpoq. Siusinnerusukkut taamaattoqarsimanngin­nera ajuusaarnarpoq, ilaatigullu tamatuminnga aallaannartoq tunngaveqartumik qularnanngilaq ullumik 4 mia.-it angullugit iluarsagassat kingusinaartut, imaluunniit kinguartoorutaasut massak­kut tassa ukioq kingulleq, ukiut kingulliit marluk aaqqiiviginiarlugit suliarineqarsimavoq.

 

Naluara illugissarnissamik, taavalu aamma atortorissaarutit aqqutaanik nutarterinissamik Naalakkersuisut siulitta annertuumik suliaqarsimanerat qineqqusaarutaannartut nalilertariaqar­tariaqarnersoq. Taanna uanga akissanngilara, Daniel Skifte nammineq naalakkersuisooqqataasi­masup tamanna qineqqusaarutaannartut atorsimanerlugu nammineq nalilersinnaaneruvaa uanninngaanniit.


Taavalu aatsaat atorfillit ippassigami suliaminnik naammassinnipput. Suliaq ilimagisaminngaan­niit annertunerusimasoq ilisimatinneqarpugut. Misissoqqissaagassat sukimiisumik naliliisagaanni 4 mia.-it angullugit pisortat akiligassaat, isumaqarpunga piffissap eqqornerliorneqarsimanera angussuaasaarutigissallugu oqaluttarfimminngaanniit maanngaaniit pisariaqartutut isigineqartari­aqanngitsoq, kisianni suliaq naammassivoq, naalakkersuinikkut isummerfigisassartaa junimi Naalakkersuisut, qallunaat naalakkersuisuinik isumaqatiginninniutigissavaat, aningaasannassa­nersugut soorunami siumut eqqoriarsinnaangilarput.

 

Kiisalu qarasaasiat atorlugit ukiut 2000-imut ikaarsaarnissamut ajornartorsiut, Naalakkersuisut Allaffissornermut Pisortaqarfik massakkut sukumiisumik sulisippaat, massakkumullu amigaataa­simasut isumannaajartorneqarput. Naalakkersuisullu qularinngilaat 2000-imut upalungaarsar­nerit, nikinnissamut upalungaarsarnerit taakkua isumannanngitsumik ingerlanneqartut, kisianni Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuat kisimi pineqanngilaq. Namminersornerullutik Oqartussani suliffeqarfipparujussuit sinerissamiittut, peqqinnissamut tunngasut, angallannermut tunngasut, oqarasuaateqarnermut tunngasut, tamakku tamaasa ilanngullugit massakkut aalluppa­gut ingerlaavartumik ulapputigaagut, neriorsorneqarnerpullu najoqqutaralugu paasisimasaqartu­nit, ukiup nikinnginnerani soorunami tamakku tamarmik isumannaareerneqartariaqarput.

Kiisalu naggataatigut sulissunut qujassut soorunami tulluussimaarutigaara, aammalu inuttaannut apuutissavara.

 

Siumup oqaaseqartuata aningaasanik ingerlatsinermut aningaasartuutikillisaasoqarnissaanik oqqersuut, taanna isumatuutut Naalakkersuisut nalilerpaat, aammalu Siumup naatsorsuutigisaat­tuut Nunatta karsiata isertissinnaasai aallaavigalugit aningaasartuutissanik ilusilersuisarnissaq pisariaqartuusopq aalajangiusimaqqussavarput.

 

Tamanna oqaaseqartut arlallit oqaatigaat. Ilumoorpoq aamma tamanna Inatsisartunut tunngavoq, imminnut aamma qiviartariaqarpugut, aningaasaleerusupatarneraluaraangataluunniit allatut ajornaqaaq ilaannikkut aningaasivitta imaata pisinnaasai qiviartortariaqarpagut, ilaannikkullu qularnanngilaq aningaasartuutissat agguataarnerat allanngortittariaqartassagatsigu tamanna qularineqassanngilaq.

 


Inuit Ataqatigiinninnganniit ilaatigut kissaatigineqartoq tassa isertitat aningaasartuutillu oqi­maaqqatigiisinnissaat aamma tassa Siumup oqaaseqartuanut naleqquppoq. Taavalu ilassutinik aningaasaliissuteqartarnerup tunuarsimaakannerfigineqarnerunissaa imaluunnit tunuarsimaarfigi­neqarnissaa, taamalu aamma aningaasanik inatsisiliornermi pisortaqarfiit Naalakkersuisullu torernerusumik suliaqartarnissatsinnik piumaffigineqarnerput naammassissavarput, naammassi­niassavarput ilungersungaarluta, tamatumanilu aamma Inatsisartut suleqatigilluinnartariaqaratsi­gik pingaartipparput.

 

Kiisalu sanaartornermut tunngatillugu, sanaartugassat tamavimmik pisortaqarfimmut, naalakker­suisoqarfimmut ataatsimut katersorneqarsimanerat taanna isumaqarpunga nalaatsornerinnaanani isumatusaarnermik isummernerusoq, tassa massakkut sanaartugassanik oqartussaaneq pisortaqar­fimmiit, naalakkersuisoqarfimmiit naalakkersuisoqarfimmut immikkoortitaaqinani pitsaanerusu­mik nakkutigineqarsinnaanera isumannaarneqarsinnaasutut aqqutissiuunneqarpoq taamaaliornik­kut, aammalu sanaassat, atuarfiuppata imaluunniit napparsimaveqarnermut tunngasuuppata akisussutsimikkut imminnut sanilliunneqarnissaat taamaalillugu pisortaqarfimmi, naalakkersui­soqarfimmi ataatsimi nakkutigineqartussanngormata tamanna ajunngeqaaq.

 

Kiisalu Kattusseqatigiinnut. Kattusseqatigiit oqaaseqartuata Mogens Kleistip kukkunersiuneq ilumoornersoq arlaleriarluni apeqquserpaa. Taamatut 175 mio.-inik amigartooruteqarnitsinniit 62 mio.-iinnarnik amigartooruteqarneq ilumut kukkunersiuisut iluamik sulisimaneranik tamanna takussutissaanerluni. Isumaqarpunga kukkunersiuisut naalagaaffimmit akuerisaasut kukkuner­siuisut arlariit ingerlassimasaat taanna qularutissaanngitsoq, kisianni soorunami Kattusseqatigiit aamma naatsorsuutigaara Kukkunersiuinermi Ataatsimiititami ilaasortaatitaqarnermikkut tamakkua alaatsinaakkumaaraat.

 

Ilaatigut peqqinnisaqarfimmi aningaasartuuteqarnerusimaneq, allaffissornikkut aningaasartuutit, taakkua naalakkersuisooqatigiit naalakkersuisunngortitsinermi ilaatigut annikilliligassat, ilaatigut Inatsisartuni siusinnerusukkut oqaluuserineqareersimammata allaffissorneq eqqarsaatigalugu, piviusunngortiteraluta aallartereerpugut, kisannili aamma peqqinnissaqarnermut tunngatillugu ajornartorsiutit annertuut Naalakkersuisut kisimiilluta aaqqissinnaangisagut, ilaatigut Peqqinnis­samut Naalakkersuisup ataatsimiinerup uuma ingerlaqqinnerani Inatsisartut isummertittussaavaa­tigut qanoq peqqinnissamut aningaasartuutit ukiuni aggersuni qanoq ingerlatseqqissanerigut.

 

Qilaaq aporfissaqanngitsoq naalagaralugu ingerlaqqinnissarput qulornartorujussuuvoq, taamaat­toqassappat Nunatsinni aningaasartuutit amerlanerpaarpaartaat, aningaasatitta amerlanerpaarpaar­taat tassungaannavik atugassarigatsigit tulleriisaarisariaqarneq isummersuinerlu tamatsinniimmat taanna qilanaarnarpoq.

 


Taavalu qularnaveeqqusiisarneq, Namminersornerullutik Oqartussat ingerlassiviutiminnut selskabinullu qularnaveeqqusiisimanerat, allatigullu tunuliaqutaanerat saqqumiininni oqaatigi­sara Mogens Kleistimut uteqqiinnassavara, Aningaasanik Inatsisissap 2000-imut suliarinerani selskabit sorliit qanoq Namminersornerullutik Oqartussanit qularnaveequsiiffigineqarsimanersut ersittunngortittariaqarpoq, illit taanna ujartukkat ilumoorpoq, taanna Naalakkersuisut oqaatigere­erparput, taamaattoqartariaqarpoq, Diskokkutut ittut Inatsisartut arajutsisaat peqqittassanngippata ilisimasariaqarpagut selskabinut sorlernut qanoq akisuumik aningaasamik taarsigassarsititsisi­manngikkutta ernialerlugit akisuumik qularnaveeqqusiissimanersugut, tassami ilisimaneqartutut tutsuiginartumik ingerlataqaraanni akikinneruvoq aningaasaateqarfinni illorsuup uuma avataa­niittuni aningaasanik taarsigassarsiniarneq imaluunniit allatigut ingerlatsinermut ikiorserneqaq­qunissaq ilaatigut 4 procent angullugu ernialinnik taamaallaat atortoqarsinnaavoq, qularnanngil­luinnaraanngat ingerlanniagaq.

 

Taavalu naggataatigut, naggaterpiaatigut Kattusseqatigiit oqaaseqartuanut oqaatigiinnassavara, naatsorsuusiorneq naggataatigut uparuaqqaariarlugu taava missiliuusiorneq, tassa aningaasanut inatsisissamik sulineq taakkua akulerutilaartannguatsiarakkit, tassa missingersuusiornermi ukiakkut pisartumi inatsisiliornissami peqqissaarnerusariaqarpugut, kukkunersiuisut apeqquser­neqarsinnaanerat imaluunniit apeqquserneqartariaqarnerat Naalakkersuisut apeqquserneqartaria­qanngitsutut isigaagut, kisianni tamanna soorunami naalakkersuinikkut Kukkunersiuinermi Ataatimiitaminngaannit uppernarsarneqarumaarpoq, tamannali isumaliutissiissutikkut ukiaru ataatsimiinermi saqqummiunneqassalluni.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Erseqqissaatigilaaginnarniarpakka aamma Atassutip oqaaseqartuanut tunngatillugu, tassa Naalakkersuisut uagut 97-imi decemberip 19.-ani aallartikkatta taamanikkut takusinnaasimavar­put amigartoorutissat 175 mio.-it annertuvallaartut, taamaattumillu ikilisarnissaanut periarfissat atorniarsimavagut.

 

Aamma Atassummut eqqaasitsissutigilaassavara, aamma naluneqanngimmat Atassutip taamanik­kut tungaaniit bloktilskudinut isumaqatigiinniarnermi, Atassutip nammineq aamma sinniisuata ilaatigut 10 procentinik 98-iminngaannit bloktilskudit ikiliartortitaanissaat aamma danskit naalakkersuisuinut septemberip aallartinnerani 97-imi aamma eqqartorsimammassuk. Qujanartu­mik taakkua allannguuteqartissimavagut, tassa bloktilskudit allannguuteqartinnagit aammalu akitigut aammalu allatigut iluarsiissutissat aqqutigalugit naammassisinnaasimavagut 98-imut tunngatillugit atugassat.

 

Kiisalu aamma oqaatigilaasavara ingerlatsinikkut allaffissornermut tunngasut uparuarneqartut taakkua millisariaqarnerat, suli appartariaqarnerat isumaqatiginarmat, maannakkullu atorfinnik unitsitsigallarsimanerup kinguneranik naliliinerit ingerlapput. Qularnanngilaq ingerlatsinikkut sipaarutaasinnasut suli naalakkersuisoqarfiit aamma allat peqatigalugit nalilersorneqarnissaat pisariaqarpoq.

 


Aamma oqaatigissavara ingerlatsinermi allaffissornikkut ingerlatsinermi Namminersornerusut kisimik sipaarniarnissaat tassani pisariaqanngimmat, kisianni aamma kommunini sipaarniutissat pinngitsooratik aamma tassuunakkut ilaasariaqarmata.

 

Renoveringimut tunngasut ilanngullugit oqaatigineqartunut oqaatigissavara, taanna maannakkut isumaqatigiinniarnerit pissusissamittut ingerlapput. Oqatigineqareersutut aamma maani Inatsisar­tuni nassuiaatigineqassapput, taavalu junip aallartilaarnerani maani oqallissimaneq ilaatigut aammalu manna tikillugu aningaasaliinissamut periarfissanik danskit naalakkersuisuisa manna tikillugu isummerfigisimanngilaat qanoq iliussallutik. Kalaallit uagut tungitsinniit qanoq iliorluta aningaasanik pissarsiniarnissarput iluarsaasinissanut isumaqatigiinniutigissavarput, aamma taamaaliortariaqarpugut.

 

Kisianni ataaseq nuannersoq aajuna, aallartinneqarmata oqaloqatigiinnerit isumaqarfigineqaralu­arput taamanikkut danskit naalakkersuisui namminneq pisussaaqqataanissaminnik akuerisaqarna­vianngitsut, kisianni taanna qaangerpoq, danskit aamma tassuunakkut akuerseqataapput.

 

Aammalu aana anguneqarsimasunit pingaaruteqartoq, illuliornermi atortorissaarutit 60-ikkunni 70-ikkunni atorneqartut 80-ikkunnilu, taakkua Danmarkimi aamma atorneqarsimapput illulior­nerni, paasineqarsimallutillu aamma taakkua iluarsartariaqartunik annertuunik nassataqarsimasut, Kalaallit Nunaannilu aamma taamanikkut atorneqarsimallutik, danskit naalagaaffiata illuliorner­mik maani akisussaanerata nalaanni. Tassuunakkut atortorissaarutit ippinnartut paaseqatigiiffigi­neqarput ilumut aamma danskit tassuunakkut akisussaaqqatanertik tunngavigalugu paasissutissa­nik naliliiniarnermut atortussanik suleqataasimapput, taannalu nallerutsigu oqallisigalugulu erseqqissatissat taakkua uterfigineqarumaarput. Kisianni tassa julip aallartilaarnerani Aningaasa­qarnermut Naalakkersuisorlu danskit naalakkersuisui isumaqatiginniarnissarput taanna ullulerne­qareersimavoq, taamaattumillu aamma taanna naammassiniarneqassaaq.

 

Jørgen Wæver Johansen, Siumut:

Nunatsinni illunik aserfallassimaqisunik nutarterinissaq pillugu aningaasaateqarfiliornissamut tunngatillugu, aningaasalersuinerup suli inaarutaasumik inissinneqarsimanngineranut tunngatillu­gu Atassutip oqaaseqartua Daniel Skifte, Atassutip utaqqikataavilluni qatsussinera oqaluttuaraa, suliassarlu naalakkersuisunit naammasigasuaqqullugu innersuullugu. Taamaattoqassanngippam­migooq apeqqut taanna qineqqusaarutaannaassimassaaq.

 

Siullermik Daniel Skiftemut Atassumullu oqaatigerusuppara paasiuminaastikkakku aammalu arlaanaatigulluunniit taamatut oqariartuuteqarnissamik Atassut pissutissaqanngitsutut nalileru­sukkakku, imaammammi apeqqut taanna ukioq kingullerli Folketingimi kalaallit Folketingimi ilaasortaatitaat aqqutigalugit aaqqinneqareersimasinnaagaluarmat, kisianni taamani Atassut suleqataajumanngilaq.

 


Maannakkut uagut anguniagaraarput aamma angussavarput aningaasaateqarfiup taassuma pilesinneqarlunilu ingerlalernissaa. Atassummut inussiarnersumik erseqqissaatigissavara asuliinnaq uagut Siumumi qineqqusaartannginnatta, kisiannili Nunatsinnut innuttaasunullu pitsaanerusussaq siunertaralugu suliniartuulluta.

 

Lars Karl Jensen, Siumut

Immaqa piffissaangikkaluartoq maannakkut Landskarsip Kukkunerssiuisuani Ataatsimiititaliaata siulittaasuatut naatsunnguamik oqaaseqaateqalaasaanga.

 

Tassa nuannerpoq taamatut 1998-imi Landskarsip aningaasartuutaasa saqqummiunneqarnerat partiininngaanniit tamanit naammagisimaarneqarlutik oqaaseqarfigineqarmata, aammalu kisiat qularutiginngilara Ataatsimiititaliami sulilerutta aamma partiit tungaanninngaanniit Ataatsimiiti­taliami ilaasortaasut arlaatigut maluginiagaqarumaartut maannakkut maani taangikkallagassanik, tamakkua Ataatsimiititalap isummersorfigisussaammagit ataatsimiinissaanut utaqqisiinnassavak­ka.

 

Ukiumut aningaasaliissutit 1998-imut atorneqarnissaannut atorneqarsimanersut taakkua ersaris­sumik takutinneqarput, aammalu kukkunersiuisunit avataaninngaaneersunit ippigineqaratik ingerlanneqarsimanerat oqarnittuut nuannersuuvoq tusarlugu.

 

Maannga qaqininnut patsisigisama ilagaat isumaqarama tusarnaarlugu paatsunganarsinnaasoq oqaaseq atorneqartoq, naatsorsuutit eqqumiitsuliornikkut alutornarsarneqarnissaat kimit ingerlan­neqassasoq toqqarneqarsimalluni. Naatsorsuutit isumaqarpunga alutornartuusut namminneq, kisianni eqqumiitsuliaralugit suliaanngillat, saqqaat iluatungaannilu taakku assiliartaat pineqar­mata tusarnaartunut maluginiaqquinnassavara.

 

Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:

Siullermik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup akissutaanut qujanaq. Oqaaseqarnermini ilaatigut oqaaseq atugaa oqaaseqarfigilaaginnassavara, tassa oqaaseqarnermini oqarmat uagut utertitsivigilaaginnarallaratsigit, taava imatut akivaanga, piumaguttagooq kinguartitsiniaannarsin­naavugut. Kisianni uanga oqaatsima iluaneereerpoq, kingusinaarlusi tunniussigassi illillu naalattarakkit naammagittaalliortarnitit, taava maannakkut utertitsivigilaarlutit oqarpugut, kisianni annertuuliuutiginianngilarput, ileqquliutissagussiulli annertuuliutigiumaarparput.

 

Eqqoqqeqqissaartumik oqassagaanni aatsaat uanga ullaaq allakkerisarfinnut akissut tunniunne­qarpoq, arfininngormat, ullaaq ataasinngorneq, arfininngormat ullup qeqqanut tunniuteriigassaa­galuit, taamaattumik ilissi annertuuliutinngortipparsi, uangaanngitsoq. Tulliani annertuulioru­maarpugut.


Taamatut oqalaariarlunga, taanna inissillugu, taava oqaatigissavara malittarisassat erseqqissut ilaatigut sanaartornermi aningaasaateqarfiliornissami pigereernissaat kissaatigigakku, Atassutip kissaatigigamiuk, maanngaanniit Atassutip ullumikkut tunniutequnngilai, kisianni taanna piviusunngortitsinnagu pigereernissaat ujartorpagut. Taamaattumik isit pitsaasut isigalugit oqaatigaara, isorinnissutaangitsoq, kaammattuut. Tunniuteqqoriinngilagut ullumikkut, kaammat­torippununa pigereertariaqariartut.

 

Taavalu ukiup nikinnerani 1999-ip ukiullu 2000-ip akornanni nikinneranni atortorissaarutitigut equsoortoqarsinnaanera aamma saqqummiussissummi eqqartorneqarmat, minnerunngitsumillu avataaninngaanniit kukkunersiuisut quppernerit pingasut atorlugit eqqartormassuk, taanna oqaatigineqarmallu ilaatigut immikoqqissaaq oqaatigiumaneqarluni qupperneq 460-imi, taanna ajornartorsiutinngoratarsinnaasoq, taamaattumik taanna aallaqqaamulli uparuarumasimavarput, ilaatigut Naalakkersuisut, uagut maani sulisut aammalu peqqinnissaqarfimmut sullissiviit sinerissamiittut ikiorniarlugit. Taannami qupperneq 460, 461 462-imilu eqqartorneqarpoq aammalu maannakkut direktoratit akissuteqarttut apersorneqarnerminni akissutaat suli imminnut naapertuutivinngillat. Quppernerit taasakka innersuussutigalugit taamatut oqaaseqarfigaara taanna, tassami maannangaaq aamma taanna isumannaanngikkutsigu aningaasat atugassat qaffariataartussanngorsinnaassammata, aamma taanna eqqaaneqarmat.

 

Naggataatigut oqaatsinnut qujanaq Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, akissutigineqartut ataatsimut isigalugit iluarisimaarpakka.

 

Taava Naalakkersuisut Siulittaasuannut ilaatigut Atassut 10 procentimik apparsaaniartutut nipilerlugu taammagu isumaqarlunga pisariaqartoq kaputartuussineq inississallugu 1995-imi uanga naalakkersuisooqatigiit sinnerlugit isumaqatigiinniaqataavunga, tulliani 1998-imi. Isumaqatigiissutit ukiuni pingasuni atuuttarput, 97-imi 10 procentimik appartitsiniartoqanngilaq. Una allaavoq Naalakkersuisut siulliit ittuat aamma tusagassiuutitigut oqarnikuummat ukiuni aggersuni ukiunut assigiinngitsunut ikilisarneqartariaqartut Danmarkip Kalaallit Nunaannut tapiissutai, taakkua qujanartumik 1995-imi isumaqatigiinniarnitsinni pinngitsoortippagut, taamaattumik kaputartuussisoqarnera utertippara, eqqunngilaq aamma eqqunngitsumik Atassut oqaatigineqassanngilaq.

 

Iluarsaasinissarsuarmut tunngasumik eqqartuisoqarmat tassani oqariartuutima qiteraa aamma oqaatsinni erserpoq, ilaatigut Danmarkimi Naalakkersuisut qullerpaartaata, tassa tassani inner­suussutigiinnassavara Statsminister Hr. Poul Nyrup Rasmussen taanna maaniimmat kujataani angalaarami radiokkut apersorneqarpoq, aammalu oqaatsinni aalajangiussimavara ullumikkumut kalaallit isumalluarsaarneqartarput ataasianngivillutik, iluarsaasinissarsuaq ilaatigut 4 mia.-it tungaanut akeqartussaq tappavanngaanniit aningaasaleeqqataaffigineqassasoq.


Taanna oqaatigilaariarlugu naggaterpiaatigut Jørgen Wæver Johansen oqarfiginiarpara, tassa taamatut oqariartuuteqarninnut Statsministerip taamatut neriorsuinera uagutsinnut, uannuungit­soq, kisianni apersorneqarluni taamatut oqaaseqarnera uanga innersuussutigigakku. Una Folke­tingimi ilaasortatta taaseqataajumannginera naalakkersuisunngortitsinermi ilaatigut aningaasanik iluarsaasinissamut tunngasumik immaqa kaasarfimmiulerneqarluni Nunatta iluaqutissaanik, taanna uunga attuummassuteqanngilluinnarpoq, aammalu taanna qujanaqaaq politikkikkut aqqutiginiarneqarsimanngimmat, neriuppunga politikkeriusugut pisiarineqarluta ingerlatsisas­sanngitsugut, taamaattumik paatsuungalaarpagit Jørgen Wæver Johansen, taanna kaputartuuk­kakku, qujanaq.

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Anthon Frederiksen, Inatsisartut Siulittaasoqarfiani ilaasortaq:

Eqqaasitsissutigissara oqallinnermi matumani assortuutoqanngimmat tassa oqaseqartut tamaasa ataatsimut isigigaanni oqaaseqaatiminni isumaqatigiillutik suliassap uuma Kukkunersuiunermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqareeruni ukiamut saqqummiunneqaqqinnissaa isumaqati­giissutigineqarmat.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit:

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup oqaaserisaanut qujassuunga. Uani aatsaannguaq taakkar­tukkanni pinngilara kukkunersiuisut taakkua taakkartunngilakka, kisianniuku Landskarsip aningaasaqarnikkut inissisimaneranut tunngasut taakkua taakkartorikka.

 

Annertunerusumik oqaaseqarnanga kisianni una nalunngilara kukkunersiuisuni annertungaatsiar­tumik taakkartorneqartussaasoq, tassalu maannakkut aningaasatigut taamatut saqqummiinerit, aamma nalunngilara partiininngaanniit aammalu Kattusseqatigiinninngaanniit eqqartorneqan­gaatsiartussaasoq Ataatsimiititaliaq massakkut siullermeerluni taamatut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisuminngaanniit allaaserisimasat assigiinngitsut taakku uagut eqqartortussaasagatsi­git. Kisiannili aamma soqutiginartutut nammineq taakkartorsimavarput Kattusseqatigiinninn­gaannit, tassalu Finanslovimi aammalu Landskarsimi ersinngimmata Namminersornerullutik Oqartussat piginneqatigiiffinnut qanoq qularnaveequsiisarnermi inissisimanersut, taannaana ujartoriga. Disko qiviarutsigu massakkut 10 mio.-inik qularnaveeqqusiipput pinngitsooratik, sumi allaqqappat, sukumiisumik ersertariaqarput tamakkua, karserpummi imaasiinaavillugu imaajarsinnaanngilarput. Taamaattumik naatsorsuutigaara kukkunersiuisoqatigiinni, aamma Lars Karlip aatsaanguaq taakkartoraa, taakku eqqartorumaarpagut, aap aasap ingerlanerani, taavalu ukiamut saqqummiilerutta tamakku sukumiisumik eqqartorumaarpagut. Annertunerusumik oqaaseqarnanga taamatut oqaaseqarpunga.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:


Ukiut 2000-it qaraasiat atorlugit iserfiginissaat ilumut alaatsinaaffigineqarpoq aammalu piareer­sarneqarpoq, aamma ilumoorpoq sillimaniartariaqarpugut tassani aamma sillimaniarpugut. Manna tikillugu pilersaarutit pissusissamisoortut oqaatigisariaqarput, kisiannili ingerlanneqar­neranni aamma taakkua tungaatigut peqqinnissaqarfimmut  tunngasut  immikkut isigalugit tassani suliassat ataatsimoortumik aaqqiiniarnermi aamma ingerlanneqarput. Tassa taassuma tungaa nuannaarutigaara aamma taaneqarmat aamma immikkut maanngaanniit sillimaffigineqar­poq sillimaniarfigineqarluni piginnaangorsarfigineqarluni.

 

Naggataatigut Atassummut maannakkut aamma imaattussanngilakka aamma oqallinneq uani tunngavigalugu ilumoortut ilumuungitsullu oqallisigineqarnissaat kissaatiginngilara, kisianni 19. september 1997-imi Naalakkersuisunut Siulittaasunngorama takusinnaasimavara Daniel Skiftep Danmarkimi naalakkersuisunit ataatsimeeqateqarnerani referati, tassani 10 procentimik appaani­arneq taaneqarsimasoq, taava Daniel Skifteminngaanniit aamma ilaatigut naaggaarneqarsimann­gilaq, akerlilerneqarsimananilu, tamaattumik suliaq taanna uagut aallartinnitsinni siulliullugu aamma iluarsiniagassatsinnut ilaasimavoq, oqarluta 10 procentimik ilangartuinissani uagut naalakkersuisuni nutaani taamanikkut peqataajumanngitsugut, millilerinissarlu taama ittoq eqqaaqqikkumanagu.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Malittarisassat ersarissut neriorsuutigeriikkattut naalakkersuisuninngaanniit aningaasalersueqqin­nissamut illuutigisanut allanullu atortorissaarutinut aningaasalersueqqinnissamut malittarisassat ersarissut naalakkersuisuninngaanniit toqqammavigineqassapput, taakkulu ilaatigut pisariaqartin­neqarpat Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassallutik.

 

Taavalu Atassutip oqaluttuanut aamma eqqaasitsissutigilaaginnassavara naalakkersuisoqarfin­ninngaanniit, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimminngaanniit Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaq aamma allakkatigut annertuumik nassuiaanneqarsimammat, ilaatigut kukkuner­siuisut oqaaserisaat, uparuarsimasai pillugit. Tassa Kukkunersiuinermut Ataatsimiititamut allakkat annertuut naalakkersuisuninganniit nassiunneqarput, aamma aningaasanut imaluunniit naatsorsuutit atuagartarsuanni qarasaasianut tunngasut annertuumik allaaserineqarput, kinguarto­oqqalaartoqarsimavoq, tamannalu Naalakkersuisut upalungaarsimaffigivaat, aamma Aningaasa­qarnermut Naalakkersuisutut siulerisimasama ilisimassavaa ukioq maannamut qarasaasianut 10 mio.-it angullugit aningaasaliisoqarsimammat, taakkulu affaat tassaallutik 2000-imut ikaarsaar­nermut naleqqussaanissanut upalungaarsimanermut atugassat.

 


Mogens Kleist, Kattusseqatigiit, aap, ilaannikkut paasiuminaassinnaasarpoq soorlu 10 mio.-it angullugit qanittukkut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutit ilaatigut atorlugit 10 mio.-inik Diskomut aningaasaliigallartariaqarsimanerat, taannalu inaarneqartussaavoq ilassutitut aningaa­saliissutit inatsisissatut aappassaaneerneqarani pingajussaaneerneqarneranilu aningaasat qanoq amelatigissanersut, tassalu aningaasanik inatsimmi imaluunniit ilassutitut aningaasanut inatsim­mi oqaasertaliussatigulluunniit aningaasat oqaatigineqaraangamik, inatsit taanna tamarmiusoq inatsisinngortarpoq, tassalu tassani allassimaleraa-ngamik inatsisitut atuutsinneqartussanngortar­lutik.

 

Kisianni uanga una pingaartinnerusara aamma naalakkersuisuninganniit pingaartitarput, kiisalu avataaneersut  kukkunersiuisut  uparuarsimasaat  tassavoq Namminersornerullutik Oqartussanu­ku qanoq sutigullu qularnaveeqqusiissutut tunuliaqutaasut, taakkulu tassa oqareernittuut 2000-ip Aningaasanut Inatsisissaanut 2000 taakkua naammassiniarpagut tamaasa allattorlugit, ajutoorto­qassagaluarpat Landskarsi aningaasanik inatsimmiittariaqarput, ima silaannarminngaanniit tassanngaanarujussuaq aningaasanik nassaarniartarneq taanna ilungersuanartigisoq ilisimasaqar­figinerusariaqaratsigu. Neriuppunga taamaattoqaqqissanngitsoq.

 

Naggataatigut Landskarsip naatsorsuutaasa suliarinerani sulisuusimasut, Naalakkersuisut taamatut saqqummiussinissaanut annertuumik suliaqarsimasut qutsavigingaarpakka, tassa nammineq maani illumi naatsorsuuserisugut, kiisalu aamma avataangaanniit kukkunersiuisut aningaasanik aqutsinermik sukumiisumik nakkutilliisimasut, qilanaaraaralu oqareernittuut ukiaru naalakkersuinikkut naatsorsuutit taakua ullumikut tunngaviusumik oqaluuserisatta naalakkersui­nikkut oqaaseqarfigineqarnissaat.

 

Anthon Frederik, Inatsisartut Siulittaasoqarfiani ilaasortaq::

Aningaasaqanermut Naalakkersuisumut qujariarluta tassa ullumikkut oqaluuserineqartoq immikkoortoq 7, tassalu Landskarsip 1998-imi naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerat maanna oqaluuserineqarpoq, aammalu Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititalianut oqaluuserine­qaqqereerluni ukiamut Inatsisartunut saqqummiunneqaqqittussaavoq.