Oqaluuserisassani immikkoortoq 07-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 18.maj 1999 nal: 15.10
Ataatsimiinermi aqutsisoq: Inatsisartut siulittaasoqarfiani ilaasortaq Hans Enoksen.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit ukiumut aningaasaliiffiusumut 1998-imut Landskarsip naatsorsuutai matumuuna saqqummiutissavakka.
Aallaqqaammut ilisimatitsissutigissavara saqqummiussamut agguaateriikkamut erseqqissaataanerusumik naatsunnguamik aallaqqaamut ilassuteqalaasaagama, tamatumani pivara Nunatta karsiata 1998-imi ataatsimut naatsorsuutaani amigartoorutaasut 62 mio. kr.-iusut taanissai, taakkuli sanilliunneqartariaqarput aningaasaliissutinut amigartoorutissatut naatsorsuutaasimasunut 175 mio. kr.-inut.
Tassanilu pitsanngoriaat tassaavoq 113 mio. kr.-it, taamaasilluni 1998-imi 62 mio. kr.-inik amigartooruteqarneq 1987-imili kingullermik amigartooruteqarmat aatsaat siullermik amigartoortoqarpoq Landskarsip naatsorsuutaasigut.
Ilassutinik aningaasaliissutinut siullermut inatsisissamut aningaasaliissuteqarnikkut ukioq manna amigartooruteqarnissarput naatsorsuutigaarput 43 mio. kr.-iussasoq. Naalakkersuisuniillu sulissutigaarput ukiuni tulliuttuni aggersuni isertitat aningaasartuutillu oqimaaqqatigiissinnissaat.
Nunatta karsiata akiitsui naammaginartumik inissisimapput 1998-illu naalernerani aningaasaatit tigoriaannaat akiitsunut ukiunut arlalinnut akilersugassanut naleqqiullugit 155 mio. kr.-inik annertunerulersimallutik.
Tamanna iluarisimaarnarpoq isumaqarlunilu ukiuni tulliuttuni aggersuni aningaasaliissuteqartarnitsinni aningaasaliissutit naligiissaarlugit ingerlassinnaagigut, akiitsunillu akilersuinerput pissusissaatut ingerlatiinnarsinnaallutigu.
Ukiumi naatsorsuuteqarfiusumi Landskarsip isertitai tamarmiusut 4.304 mio. kr.-iupput. 1998-imut aningaasanut inatsimmi, ilassutitut aningaasaliissutit ilanngullugit, aningaasaliissutit 4.266 mio. kr.-iupput, taamaalillunilu 38 mio. kr.-inik, tassalu 0,9 %-inut naapertuuttumik, isertitaqqortunerusimalluni.
Isertitaqarnerunermut, naatsorsuutigisamit akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitaqarneruneq annerusumik pissutaavoq.
Landskarsi 1998-imi katillugit 3.698 mio. kr.-inik ingerlatsinermut aningaasartuuteqarpoq. Aningaasanut inatsimmi, ilassutitut aningaasaliissutit ilanngullugit, aningaasaliissutit 3.729 mio. kr.-iupput. Taamaalilluni tamatumani atuinikinneruneq 31 mio. kr.-iuvoq, procentinngorlugu 0,8 %. Taamaalilluni missingersuutit tamarmiusut eqqarsaatigalugit nikingassut annikitsunnguuvoq, tamannalu ersiutaavoq 1998-imi aningaasaqarniarnikkut aqutsinerup naammaginarsimaneranut.
1998-imi sanaartornermut aningaasartuutit tamarmiusut 707 mio. kr.-iupput. Aningaasaliissutit tamarmiusut 1998-imut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisit aappaata akuersissutigineqarnerata kingorna 702 mio. kr.-iupput. Taamaalilluni sanaartornermut 5 mio. kr.-inik atuisoqarnerusimavoq, tamannalu pissuteqarpoq IST-p (Ingerlatsinermut, Sanaartornermut Taarsigassarsisitsisarnermullu missingersuutit) inerneranut sunniuteqanngitsumik teknikikkut iluarsiinermik, sanaartukkanut aningaasartuuteqarnerunermik, taamaaqataanillu taarsigassarsiarititani isertitaqarnerunermik, kinguneqartumik.
Immikkut taaneqassaaq nunap immikkoortuini suluusalinnut mittarfiliortiternermi 34 mio. kr.-inik inissialiortiternermilu 40 mio. kr.-inik atuinikinnerusoqarsimammat. Taaneqarsinnaavortaaq pisortat sanaartorfissagissaaneranni 10 mio. kr.-inik aamma kulturimut ilinniartitaanermullu tunngasuni 13 mio. kr.-inik atuinikinnerusoqarsimammat.
Inatsisartut piginnaatitsinerat tunngavigalugu, sanaartugassanut aningaasaliissutini sanaartornerup ingerlarngata kipusoorneranik pissuteqartumik atuinikinnerunerit, ukiumi tulliuttumi atorneqartussatut nuunneqartarput. Tamanna isumaqarpoq 1998-imi sanaartornermut atuinikinneruneq, aningaasartuutip 1999-imi aningaasartuutigineqarneranik illuatungilerneqassasoq. Taamaattumik Naalakkersuisut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissamut siullermut siunnersuutaanni sanaartugassanut aningaasaliissutit 1998-imi atorneqanngitsut katillugit 127 mio. kr.-it 1999-imi akuersissutigeqqinneqarnissaat ilanngunneqarpoq.
Ataatsimut isigalugu aningaasaleeriaatsimi allannguutit ilaatigut ilassutitut aningaasaliissuteqartarnerup annertussusianik killiliinissamik siunertaqartut Naalakkersuisut isumaliutersuutiginiarpaat.
Allannguutit aamma tassaasinnaapput sanaartornermut tunngasut eqaallisarneqarnerat, ilaatigut kinguaattoornerit kinguneri allaffissornannginnerulersillugit, immaqa aningaasaliissutaareersut sanaartornermut aningaasaateqarfimmut nuunneqartalernerisigut.
Tamatumunnga atatillugu ilisimatitsissutigisinnaavara Naalakkersuisut nutaat martsip qulingiluaanni pilersinneqarneranni sanaartugassat, sanaartornermi teknikikkut aqunneqartut, isumaginninnermut tunngasunit, ilinniartitaanermut tunngasunit peqqinnissamullu tunngasunit Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoqarfimmut nuunneqarnerisigut aamma allanngortitsisoqareermat.
Sanaartornermut aningaasartuutit pillugit oqaatigineqarsinnaavoq kukkunersiuisut avataaneersut 1998-imut Landskarsip naatsorsuutaanik kukkunersiuinerminnit nalunaarumminni, kaammattuutigimmassuk suliffeqarfiit namminersortitat, taamatullu aamma Namminersornerullutik Oqartussat, eqqarsaatigalugit aningaasalersueqqinnissamut pisariaqartitsinerat isummerfigineqassasoq saqqumisumik.
Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu eqqarsaatigalugit aningaasalersueqqinnissamik pisariaqartitsineq tamarmiusoq, nutarsaanissaq pillugu atorfillit nalunaarusiaanni, naalagaaffiup, Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu naammasseqqammigaanni, qulaajarneqarpoq. Nalunaarusiaq ataatsimiinnermi matumani Inatsisartunut nassuiaatitut saqqummiunneqassaaq. Tamatuma kingorna juunimi naalagaaffik isumaqatiginiassavarput naalakkersuisuninngaanniit, ukiumullu 2000-imut Aningaasanut Inatsisissamut atatillugu nutarsaanissamut pilersaarusiuvinneq iluamik tamatuma kinngorna aallartinneqassalluni.
1998-imut naatsorsuutit Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuinit avataaneersunit uparuagassaqartinneqarsimanngillat. Tamanna isumaqarpoq naatsorsuutini kukkunernik amigaatinilluunniit pingaarutilinnik nassaartoqarsimanngitsoq, taamatullu aamma naatsorsuutit pissusiviusunik ersersitsisutut isigineqartut. Naalakkersuisulli qilanaaraat, ilaatigut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliamik pitsaasumik suleqatiginnittuarnikkut, Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuusiortarnerannik aningaasanillu aqutsinerannik pitsanngorsaajuarnissartik nukittorsaajuarnissartillu.
Suut tamaasa isigalugit, 1998-imut naatsorsuutitigut angusaq, ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisit aappaataa akuersissutigineqarnerata kingorna angusassatut naatsorsuutigisamut sanilliullugu, naammaginartutut isigineqartariaqarpoq.
Tamatumunnga atatillugu Aningaasaqarnermut Naalakkersuisutut siulerisimasara Daniel Skifte Naalakkersuisut sinnerlugit qujassuteqarfigerusuppara. 1998-imut naatsorsuutit nutaanik naalakkersuisunngortitsisoqanngitsoq naammassineqangajaavissimapput. Naatsorsuutit missingersuusiarineqartunit pitsaanerunerat naalakkersuisuusimasunut tutsinneqarsinnaavoq - tutsinnneqartariaqarpoq. Ilanngullugu oqaatigissavara Daniel Skiftep allaat 1998-imut naatsorsuutit eqqumiitsuliornikkut alutornarsarneqarnissaat kimit ingerlanneqassanersoq toqqarsimammagu. Naatsorsuutinut pitsaasunut kusanartunullu qujanaq.
Suliassaq tullinnguuttoq tassa Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliap 1998-imut naatsorsuutinik suliarinninnissaa Inatsisartullu ukiakkut ataatsimiinneranni isumaliutissiissuteqarnissaa.
Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut sinnerlugit 1998-imut Landskarsip naatsorsuutai Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliamut oqaluuserisassanngortippakka.
Vittus Mikaelsen, Siumup oqaaseqartua:
Landskarsip 1998-imi naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerannut pillugu Siumumit ima naatsumik oqaaseqaateqarniarpoq.
Siumup naammagisimaarpaa Nunatta karsia 1998-imi naatsorsuutaasa inernerat, massa soorunami Nunatta niuernikkut avammut nioqqutissiaqarnikkut ullumikkorniit pitsaanerujussuarmik inissisimasariaqaraluarnera arajutsisimanngikkaluarlutigu.
Naatsorsuutit tusaatissatut tiguagut, Inatsisartullu Kukkunersiuinermi Ataatsimiititaliaani suliareqqinneqareerpata ukiamut Inatsisartut uterfigeqqikkumaaratsigit.
Iluaralu maluginiarparput Namminersornerullutik Oqartussat avataanniit kukkunersiuisuisa naatsorsuutit uparuagassaqartinngimmatigit.
Naalakkersuisooqatigiinnermi oqariartuutigineqareersut najoqqutaralugit ingerlatsinermut aningaasartuutikillisaasoqarnissaa Siumup tungaanniit naatsorsuutigigatsigu ukiuni tulliuttuni aningaasat Nunatta karsiata isertissinnaasai aallaavigalugit aningaasartuutissanik ilusilersuisoqarnissaq pisariaqartuusoq aalajangiussimaannaqquvarput.
Taama naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisut qutsavigiumavagut naatsorsuutinik kusanartunik saqqummiussinerat pillugu, qujanaq.
Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:
Aallaqqaamut oqaatigissavarput Naalakkersuisut saqqummiussissutaat kingusinaarlugu piffissarlu eqqornagu tunniunneqarsimammat. Inuit Ataqatigiit pingaartumik ukiuni kingullerni illua-tungiuliuttutuut inissisimagallaramik taamaasiortoqartarnera sakkortuuliutigalugu isornartorsiortarpaat. Tamanna aallaqqaammut Atassutip IA-mut annertuuliutiginianngilaa.
Naalakkersuisooqatigiit ullumikkut utertitsiffigilaaginnarpagut, kisiannili Inatsisartuni suliniarnermi malittarisassat soqutiginagit iliuuseqartualertoqassapput, neriorsuutigissavarput sakkortuuliuutigujumaaratsigit. Atassummut pingaarpoq naalakkersuisunngorlaat iluarsiinissaminnut periarfisseqaarnissaat.
1998-imi
Landskarsip ingerlatsinikkut, saanaartornikkut taarsigassartitsisarnikkullu
angusai 62 mio. kr.-inik amigartoorfiupput. Oqaaseq amigartoorneq tusaannarlugu
pitsaanngilaq, kisianni Inatsisartut amigartooruteqarnissamut akuersissutigisaannut
sanilliukkaanni 175 mio. kr.-inik amigartoornissaagaluaq 113 mio. kr.-inik
pitsanngoriarneruvoq. Angusap
pitsanngoriartinneqarnera Atassummiit iluarisimaarparput.
Ukiumi kingullermi isertitatigut
amerleriaat 126 mio. kr.-inik qaffassimavoq. Atassummiit tamanna
maluginiarsimavarput, amerleriaat 1998-imi akileraarutitigut akitsuutsitigullu
isertitaqarnerunermik aammalu tamakkua missinginik naalagaaffiup
ataatsimoortumik tapiissutaasa nalinginnaasumik akinut naleqqussaalluni
qafariartitsisimanerinik peqquteqarpoq.
Inuiaqatigiit
aningaasaqarniarnerannut aalisarnermit tunisat
isertitallu pingaaruteqarluinnarmata, piffissaq manna iluatsillugu
aalisartortagut, aalisarnermullu tunngasutigut suliaqartut isertitatigut qaffassaaqqataasimammata
qujassuteqarfiginiarpagut.
Aningaasaqarnermut naalakkersuisup
saqqummiussinermini oqaatigaa ataatsimut isigalugu isertitatigut nikingassut
0,9 procentiusoq aammalu ingerlatsinermi aningaasartuutitigut nikingassut 0,8
procentiusoq. Taama nikingassutit annikitsiginerisa ersersippaat ataatsimut
isigalugu 1998-imi aqutsisimaneq naammaginartuusimasoq, tamanna Atassummmit
iluarinartuutipparput.
Ingerlatsinermut aningaasartuutinut
tunngasut maannakkut annertunerusumik oqaaseqarfiginianngilakka, Inatsisartut
Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaani sukumiinerusumik misissueqataaffigiumaaratsigit.
Apeqqutit misissorluagassat ilagaat
akissarsianut atuinermi qaffariaat 9 procentiusoq, sullissinermi qaffariaatit
suli annertunerusut, attartornermi qaffariaat 23 procentiummat, imaluunniit
inuusutissarsiornikkut siunertanut tapiissutit 28 procentimik
qaffariarsimanerat, naatsorsuutit ersersimmassuk. Aamma taamaapput apeqqutit
sanaartornermut aningaasartuutaasimasut imaluunniit suliassat
naammassingitsoorneqarsimasut upernaaq manna aningaasartai akuersissutigisariaqakkagut.
Aningaasaqarnermut naalakkersuisup
saqqummiussinermini oqaatigaa Naalakkersuisut isumaliutersuussutigigaat
ilassutitut aningaasaliissutinut aaqqissuussinerup allanngortinneqarnissaa,
aammalu eqaanerulersinneqarnissaa soorlu sanaartornermut
aningaasaateqarfiliornikkut.
Isumaliutersuut taamaattoq Ataasutip
pitsaasutut nalilerpaa, tapersersorniarlugulu, kisianni piumasaraarput
malittarisassat erseqqissut aallaqqaammuli pigereerneqarnissaat. Tamanna
pillugu naalakkersuisunit akissuteqarfigineqarnissarput kissaatigaarput.
Aningaasaqarnermut naalakkersuisup
saqqummiussinermi aamma eqqartorpaa aningaasalersueqqinnissamik
pisariaqartitsineq tamarmiusoq, nutarterinissaq pillugu atorfillit
nalunaarusiaat qulaajaanermi ilaatigut ukiumut 2000-imut Aningaasanut
Inatsisissamut atatillugu saqqummiinissamik siunertaqartoq.
Atassutip suliassamut pineqartumut
atatillugu immikkut taajumavaa pineqartoq pillugu annertuumik pingaarutilimmillu
sunniuteqaqataasimanini aallartitseqataasimaninilu erseqqissarniaramiuk. Suliap
pineqartup timitalerlugu inivinnissaa pissangagivarput, ilisimaneqartutuut
sulissutiginiakkap aallartinnerani ilaatigut Danmarkimi Naalakkersuisut
qullerpaartaannit aamma inuiaqatigiiusugut arlaleriarluta
isumalluarsaarneqartarsimavugut, tamanna soorunami apeqqut puigorsimanngilarput.
Nalunngilarput aallaqqaammut allaat 1999-imi Danmarkimi Aningaasanut
Inatsisissamut inissinneqarnissaa ilimasaarutigineqarsimagaluartoq, kisianni
apeqqut taanna maanna kinguartiterneqartualersutullusooq, aallaqqaammut
oqatigineqarsimagaluarpoq naammassineqarnissaa ukiup nikinnerani, tassa
98-iminngaannit 99-imut februarimi, martsimi, aprilimi majimilu
tusagassiuutitigut ilimasaarutigineqartarmat. Ullumikkut tusarparput suliap
junimi naammassineqarnissaa siunnerfigineqartoq.
Taama kinguartitseqattaartuarneq
Atassutip qatsuppaa, taamaattumik Naalakkersuisut kaammattussavagut
kinguartitaariuarneq unitsinniaqqullugu, suliassarlu naammasigasuapallaqqullugu
pilersaarusiorneq aallartinniassammat, taamaattoqanngippammi apeqqut
Nunatsinnut pingaaruteqaqisoq isumallualersitsisimasorlu asuli
qineqqusaarutaannaasimassammat.
Eqqartorneqartoq Naalakkersuisut
saqqummiussinerminni namminneq qaffatsimmassuk, naak tamanna Landskarsip
naatsorsuutaanut attuumanngikkaluartoq, tamaattoq immikkut apeqqut
akissuteqarfigillaquarput.
Landskarsip naatsorsuutai pillugit kukkunersiuisut
avataaneersut nalunaarutaanni, kiisalu Naalakkersuisut nalunaarutaanni
eqqaaneqarput ukioq 2000-imi EDB-imut tunngasutigut
ajornartorsiutaalerumaartussat imaluunnit ajornartorsiutaalersinnaasut.
Paasinarpoq apeqqut ilumut ajornartorsiutitaqanngitsumik ukiumut 2000-imut
appakaatinneqarumaarnersoq qulakkeerneqarsimanngitsoq, soorlu
Namminersornerusut EDB-imut immikkoortortaqarfianni kiisalu peqqinnissamut
tunngasutigut suliffeqarfimmi. Atassutip piumasaraa ikaarsariarnermi ajornartorsiutitaqanngitsumik qulakkeerinissaq,
kiisalu taamaattoqassanngippat akisussaaffik sumiinnersoq sukumiisumik
oqaatigeqqullugu.
Atassutip nuannaarutigaa
Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuisa avataaneersut Landskarsip
naatsorsuutai uparuagassartaqartinngimmatigit. Atassutip aamma atatsimut
isigalugu 1998-imi naatsorsuutitigut angusat naammaginartuunerat
iluarisimaarpaa.
Atassumminngaannit
Aningaasaqarnermut Niuernermullu naalakkersuisoq qinnuigissavarput
Aningaasaqarnermut Qullersaqarfimmi sulisut ulluinarni suliamut pineqartumut
attuummassuteqartut qutsavigalugillu inuulluaqquteqqullugit.
Naggataatigut Naalakkersuisut uanga
atera immikkut taallugu qutsavigimmannga tamanna tupalliutigaara, qujanaq.
Uanga aamma isumaqarpunga Landskarsip 1998-imi naatsorsuutai pitsaasuusut,
eqqumiitsuliornerlu eqqarsaatigalugu, kusanartumik inerneqartineqarsimasut.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap
Inatsisartut Kukkunersiuisarnermut Ataatsimiititaliaanut
ingerlatseqqinneqarnissaa inassutigissavara.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinnit
maluginiarparput Landskarsip 1998-imut naatsorsuutai Aningaasaqanermut
naalakkersuisunngorlaamit saqqummiunneqaqqammersut siullermeerlutik ukiuni
kingullerni qulini amigartoorfiullutik saqqummiunneqartut.
Naatsorsuutit taamatut
amigartoorfiullutik naammassineqarsimanerat qujanartumik naatsorsuutigisamiit
annikinneruvoq, tassami Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutaat
ilanngullugit naatsorsuutigineqarsimagaluarmat Landskarsi 1998-imi 175 mio.
kr.-inik amigartooruteqassasoq. Naatsorsuutilli saqqummiunneqartut 62 mio.-inik
amigartooruteqarput, taamaattumik oqartoqarsinnaavoq naatsorsuutit
naatsorsuutigisamiit 113 mio. kr.-inik pitsaanerusunik angusaqarfiusut.
Naatsorsuutillu saqqummiunneqartut
Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuiniit avataaneersunit
uparuagassaqartinneqarsimannginerat, taamaalillunilu naatsorsuutit kukkunernik
amigaatinilluunniit pingaarutilinnik nassaartoqarsimannginera maluginiarparput.
Landskarsip naatsorsuutai
naatsorsuutigisamiit pitsaanerusumik angusaqarfiugaluartut, taamaattoq Inuit
Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput sapinngisamik
ingerlatsinikkut, sanaartukkatigut taarsigassarsititsisarnikkullu
aningaasartuutit isertitallu oqimaaqatigiisinneqartarnissaat ukiuni aggersuni
suliniutiginiartuaqqullugu, naluneqanngitsumimmi naatsorsuutitigut
amigartoortarnerup kingunerisarpaa anigaasat uninngasuutigineqartut isumalluutigilerneqartarnerat, aningaasallu
tigoriaannaat ikiliartornerata aamma kingunerisarpaa innuttaasunut
sullissinerup ajorsiartortarnera.
Taamaattumik Naalakkersuisut
maannangaaq ingerlatsinikkut aningaasartuutikillisaalernerat Inuit
Ataqatigiinniit isumatusaarnertut isumaqarfigaarput, pingaartumik aningaasartuutikillisaanermi
aallaqqaataaniit Namminersornerullutik Oqartussat namminneq siulliullutik
ingerlatatik isiginiarsimammatigit, tamatumani allaffissornermi, angalasarnermi
aningaasartuutikillisaaneq assersuutissatut pitsaasutut oqaatigisariaqarpoq.
Inuit Ataqatigiinniit
Naalakkersuisut aningaasaleeriaatsimi allannguutit ilaatigut ilassutitut
aningaasaliissuteqartarnerup annertussusianik killilersimaarinissamik
siunertaat suliniutitut pitsaasutut nalilerlugu tikilluaqquarput, isumarpummi
malillugu pisortaqarfiit amerlavallaat maannamut eqqarsaqqajaasarmata, tassa
imatut eqqarsartarlutik, ataguaasiit Inatsisartut ilassutitut
aningaasaliissutaat siulleq aappaallu aqqutigalugit aningaasat amigaatigisagut
qinnutigiinnarumaarpavut. Taamatut eqqarsartarneq qimanneqartariaqarpoq.
Inuit Ataqatigiit maluginiarparput
aammalu pissussamisoortutut isigalugu Naalakkersuisut nutaat sanaartugassat
sanaartornermilu teknikkikkut aqunneqartut naalakkersuisoqarfimmut
imaluunniit naalakkersuisoqarfimmiit ataatsimiit
aqunneqarnissaat isumaqatigiissutigisimammassuk, taamaalilluni sanaartornermi
kinguaattoortarnerujussuit amerlasuutigut sanaartornermi akisussaaffiup
ersernerlunneranik pissuteqartartut annikkinnerulerneranik kinguneqarnissaat
minnerunngitsumillu sanaartornerup ataqatigiissarneqarnissaa taamaalilluni
anguneqalersinnaanissaa naatsorsuutigigatsigu.
Naalakkersuisut Landskarsip 1998-mi
naatsorsuutaasa saqqummiunneranni tamanut paasinartumik saqqummiussinerat
maluginiarparput, tamanna Inuit Ataqatigiit siusinnerusukkut naatsosuutit
saqqummiunneqartarnerani kissaatigisartakkatsinnut naapertuummat.
Pisarneq malillugu
maannakkuugallartoq naatsorsuutit saqqummiunneqartut ataatsimut isigalugit
oqaaseqarfigereerlugit Inuit Ataqatigiinniit Inatsisartut Kukkunersiuisarnermut
Ataatsimiititaliaani naatsorsuutit sukumiisumik suliarineqarnissaat
suleqataaffigissavarput, ukiamullu ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa
aqqutigalugu pisortaqarfiit ataasiakkaarlugit 1998-mut aningaasatigut
ingerlatitsitsisimanerat nalilersorumaarlutigu.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
1998-imut Landskarsip naatsorsuutaasa
saqqummiunneqarnerannut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup saqqummiussaanut
Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqarusupputugt, Landskarsip naatsorsuutaanut
tunngatillugu:
Landskarsip naatsorsuutai qissimikkaanni
ukioq 1998 aningaasartuutini takuneqarsinnaapput amigartoorutit 62 mio.-iusut,
tassalu 113 mio.-inik pitsaanerusumik angusaqartoqarmat, taamatullu
amigartoorutissaraluit 175 mio.-inusimallutik.
Imaannerpormi naalakkersuisuusimasut
aningaasatigut missingersuusiaat taama nikingatigisumik ukiup naanerani
inerneqarmata naatsorsuisimaneq iluamik ingerlanneqarsimanersoq, taama
annertutigisumik nikingasoornermi.
Pissutsit assigiinngitsut taamatut
amigartoornermi taakkartorneqarput. Siullermik akileraarutitigut isertitat
annertunerusimapput. Ukiaq tassanngaannartumik akitsuutinik qaffaanikkut
isertitat annertunerusimapput aammalu
sanaartornermut suliassat kinguartinneqarsimasut atorneqanngitsut 127
mio.-iusimallutik. Mittarfiliornermi 34 mio. kr.-it aammalu inissialiornermi 40
mio.-inik annikinnerusumik atuisoqarsimavoq, taamaasilluni Nunatta
aningaasatigut tigoriaannaatai 73 mio.-inik amerlanerulersimallutik.
Namminersornerullutik Oqartussat
sullissinermut aningaasartuutai 1997-imiit 98-imut annertuumik
qaffariarsimapput, tassalu 11 procentimik, aningaasanngorlugit 56 mio.-it.
Aningaasat annertoqaat, takuneqarsinnaappullu sulisussaaleqinerup kinguneranik
avataanniit sulisussarsiorneq suli annertuumik atorneqartoq Nunatsinni,
aammalu isumaginninnermi peqqinnissaqarnermullu aningaasartuutit 36 mio.-inik
qaffassimapput, sulisoqartarnikkut Danmarkimut nuussisarnikkut.
Ukiut tamangajaasa taamatut
ingerlatsissanerpugut, imaluunniit Pisortaqarfiit taakkua arlaatigut
sulisoqarnermikkut ajornartorsiutaasa sukumiisumik politikkikkut
aaqqivigineqarnissaat anguniartariaqarnerparput, taamatut aningaasarpassuit
ukiut tamaasa atortarnerisa kinguneranik. Allaffissornermut suli aningaasat
annertuvallaaqqaat atorneqartartut, tassami nuna tamakkerlugu aningaasartuutit
11 procentii allaffissornermut atorneqartarmata, aningaasanngorlugit 1998-imi
416 mio.-it.
Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput
allaffissornermut aningaasartuutit suli annertuvallaartutut
oqaatigisariaqaratsigit.
Nammisornerullutik Oqartussat
suliffeqartiutaasa aningaasatigut inissisimanerat aammalu Namminersornerullutik
Oqartussat qularnaveeqqusiisutut inissisimanerat sukumiisuk Inatsisartuni
misissuiffigineqarnissaa Kattusseqatiginniit kissaatigaarput, tassami
Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa aningaasatigut
ajornartorsiuleraangata imaluunniit ajutumeeraangata Namminersornerullutik
Oqartussat pilliuteqartartuummata. Imatut oqaatigalugu, inuiaqatigiit
akilertarpaat, kukkussutaasartut aningaasarpasuiarnillu naleqartartut.
Ajornartorsiutitut ilanngullugu
oqaatigissavarput naatsorsuutini aammalu finanslovimi
takuneqarsinnaan-ngimnmata Landskarsip qularnaveeqqusiisutut pisussaaffii
suunersut Namminersornerullutik Oqartussat piginneqatigiiffiinut.
Pingaarutilittullu taarusupparput
Kattusseqatigiinniit sanaartornermut pilersaarusiortarnerup
allanngortinneqarnissa, tassami sanaartornermi pilersaarusiornermi ukiakkut aatsaat
akuersissutigineqartarnerisa kingunerisarmatigit, kommunit sanaartornermik
pilersaarutaasa ilaannikkut kipusoortarnerat, tassami Inatsisartut aatsaat
ukiakkut ataatsimiineranni akuersissutit qulakkeerneqartarmaata aammalu
kommunit ingammik sikusartumiittut sanaartornermut pilersaarutaasa
allanngortinneqarsinnaanginneri sanaartugassat tikisinnissaannut tunngatillugu.
Taamaattumik Namminersornerullutik
Oqartussat kommunillu sukumiisumik oqaloqatigiinissaat Kattusseqatigiinniit
kissaatigaarput, sanaartornermut pilersaarutinut tunngatillugu Anlægsfondip
piviusunngortinneqarnissaanut.
Sukannersumik Namminersornerullutik
Oqartussat Pisortaqarfiisa aningaasatigut aqunneqarnissaat
Kattusseqatigiinniit innersuussutigerusupparput, malunnarmammi pisortaqarfiit
ukiut tamaasa tapiissutinik qinnuteqartarnerat nalinginnaasuummat, ilaannilu
millionit arlallit qinnuteqaatigineqartarput, aap, taava
apeqqusertariaqalissavarput inuppassuit aningaasatigut ilinniarsimasut,
pisortaasartullu sooq taama nikingatigisumik naatsorsuusiortassappat,
aningaasanik naatsorsuusiorsinnaannginneq eqqortumik nalunerpaat imaluunniit
suummi taama pissutaappat.
Taamaattumik sukumiisumik aningaasatigut
missingersuusiorsinnaaneq Namminersornerullutik Oqartussat iluanni
aaqqiivigineqartariaqarpoq, ajornanngippat piaarnerpaamik aaqqivigisariaqalerpoq.
Taamatut oqaaseqarluta
Kattusseqatigiinniit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup saqqummiussai
oqaaseqarfigaagut, Kukkunersiuisoqatigiinnullu innersuutigerusullugit
taakkartukkagut.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:
Tassa taamaappoq. Siullermik Atassutip
oqaaseqartuanut oqaatigissavara ilaatigut angusarineqartut ukua immaqa
ajornerusimasinnaasagaluarmata Aningaasaqarnermut Naalakkersuisuuninni siulima
1997-imi ukiariartulernerani nalagaaffimmiit Nunatsinnut
aningaasaliunneqartartut ukiumut 10 procentimik ilanngarneqartarnissaanik
siunnerfigileragalua taamanikkut malinneqarsimasuugaluarpat, qujanaqaaq
taamatut pisoqarsimanngimmat.
Taavalu una oqaluuserisassamut
Naalakkersuisut akissuteqaataat imaluunnit saqqumiutassanik uparuaaneq
piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimanngitsut, tamanna soorunami
ajuusaarutigaara, piffissaq eqqorlugu naalakkersuissuninngaanniit
tunniussereernitta kingorna piffissap qanoq atorneqarsimanera
ilisimaqqissaangilara uanga, aamma Atassut soorunami periarfissaqarsimagaluarpoq
oqaluuserisassaq manna Siulittaasoqarfimmi ilaasortaatitartik aqqutigalugu
immaqa kinguartinniarsimasinnaagaluarpaat, piffissaasuasimasutut
misigisimagunik, piffissaliunneqartut eqqortinneqarsimanngippata, kisianni
ajuusaarnarpoq.
Taavalu nikingassutit naatsorsuutini
nikingasoornerit 0,8 procentit 0,9 procentillu missaanik taakkua angissusillit
soorunami tulluussimaarutigineqarsinnaapput ima oqartoqarsimasuuppat, ukiakkut
1997-imi Aningaasanut Inatsisissaq suliarineqarmat, tassa taannarpiaannavik toqqammavigalugu ukioq
anigorniarsimasuugutsigu, taava eqquisimaneq 0,8 procentiinarmik nikingasimasoq
nersorneqarsinnaavoq, kisianni aamma Atassutip oqaluttuata ilisimavaa ukiakkut
oktoberimi ilassutitut aningaasaliissutit aappaat annertoorujussuaq
aningaasaliissutitut naatsorsuutigisanut aaqqiissutaasoq
akuersissutigineqartarmat manna tikillugu, taamaalilluni novemberimilu
decemberimilu qanoq uniuitiginissaq tupinnassaqaaq uniuinissaq
annertoorujussuartut takorloorneqarsimassasuuppat, kisianni tassa
tamakkuninnga patsiseqarput tupinnartorsualiaasariaqanngilaq 0,8 - 0,9
procentimik ilaatigut taamaallaat eqquinerloortoqalaaminersimanera.
Aningaasalersueqqinnissami, tassalu
sanaartukkat pigisagut eqqarsaatigalugit tamatumani pineqartut tassaapput
taakkua ingerlatsiviit nammineertitaasut, nettorstyre virksomhedinik
taaneqartartut taavalu aamma mannineq Namminersornerullutik Oqartussat pigisaminnik
aningaasalersueqqinnissamut pilersaarutaat. Daniel Skiftep Atassut sinnerlugu
malittarisassat erseqqissut massakkut naalakkersuisunit tunniunneqaqquvai.
Soorunami naluara erseqqinngitsumik siusinnerusukkut
malittarisassiortoqartarsimanersoq. Apeqqummi uani pingaaruteqartorujussuuvoq,
qangali aamma Inatsisartuni eqqartorneqartartoq, sanaaq sunaluunniit pisortat
pigisaat naammassineqaraangat, taava ukiut ingerlanerini qanoq ililluni
aserfallatsaalineqarnissaa nungunnissaata tungaanut pilersaarutigineqassasoq
qinnutigineqartarmat.
Tamanna naalakkersuisuninngaanniit
massakkut neriorsuutigaarput tamanna pissasoq, aamma kukkunersiuisuninngaanniit
tamanna ujartorneqarpoq. Siusinnerusukkut taamaattoqarsimannginnera
ajuusaarnarpoq, ilaatigullu tamatuminnga aallaannartoq tunngaveqartumik
qularnanngilaq ullumik 4 mia.-it angullugit iluarsagassat kingusinaartut,
imaluunniit kinguartoorutaasut massakkut tassa ukioq kingulleq, ukiut
kingulliit marluk aaqqiiviginiarlugit suliarineqarsimavoq.
Naluara illugissarnissamik, taavalu aamma
atortorissaarutit aqqutaanik nutarterinissamik Naalakkersuisut siulitta
annertuumik suliaqarsimanerat qineqqusaarutaannartut nalilertariaqartariaqarnersoq.
Taanna uanga akissanngilara, Daniel Skifte nammineq naalakkersuisooqqataasimasup
tamanna qineqqusaarutaannartut atorsimanerlugu nammineq nalilersinnaaneruvaa
uanninngaanniit.
Taavalu aatsaat atorfillit ippassigami
suliaminnik naammassinnipput. Suliaq ilimagisaminngaanniit annertunerusimasoq
ilisimatinneqarpugut. Misissoqqissaagassat sukimiisumik naliliisagaanni 4
mia.-it angullugit pisortat akiligassaat, isumaqarpunga piffissap
eqqornerliorneqarsimanera angussuaasaarutigissallugu oqaluttarfimminngaanniit
maanngaaniit pisariaqartutut isigineqartariaqanngitsoq, kisianni suliaq
naammassivoq, naalakkersuinikkut isummerfigisassartaa junimi Naalakkersuisut,
qallunaat naalakkersuisuinik isumaqatiginninniutigissavaat, aningaasannassanersugut
soorunami siumut eqqoriarsinnaangilarput.
Kiisalu qarasaasiat atorlugit ukiut
2000-imut ikaarsaarnissamut ajornartorsiut, Naalakkersuisut Allaffissornermut
Pisortaqarfik massakkut sukumiisumik sulisippaat, massakkumullu amigaataasimasut
isumannaajartorneqarput. Naalakkersuisullu qularinngilaat 2000-imut
upalungaarsarnerit, nikinnissamut upalungaarsarnerit taakkua
isumannanngitsumik ingerlanneqartut, kisianni Namminersornerullutik Oqartussat
allaffissuat kisimi pineqanngilaq. Namminersornerullutik Oqartussani
suliffeqarfipparujussuit sinerissamiittut, peqqinnissamut tunngasut,
angallannermut tunngasut, oqarasuaateqarnermut tunngasut, tamakku tamaasa
ilanngullugit massakkut aalluppagut ingerlaavartumik ulapputigaagut,
neriorsorneqarnerpullu najoqqutaralugu paasisimasaqartunit, ukiup
nikinnginnerani soorunami tamakku tamarmik isumannaareerneqartariaqarput.
Kiisalu naggataatigut sulissunut qujassut
soorunami tulluussimaarutigaara, aammalu inuttaannut apuutissavara.
Siumup oqaaseqartuata aningaasanik
ingerlatsinermut aningaasartuutikillisaasoqarnissaanik oqqersuut, taanna
isumatuutut Naalakkersuisut nalilerpaat, aammalu Siumup naatsorsuutigisaattuut
Nunatta karsiata isertissinnaasai aallaavigalugit aningaasartuutissanik
ilusilersuisarnissaq pisariaqartuusopq aalajangiusimaqqussavarput.
Tamanna oqaaseqartut arlallit oqaatigaat.
Ilumoorpoq aamma tamanna Inatsisartunut tunngavoq, imminnut aamma
qiviartariaqarpugut, aningaasaleerusupatarneraluaraangataluunniit allatut
ajornaqaaq ilaannikkut aningaasivitta imaata pisinnaasai
qiviartortariaqarpagut, ilaannikkullu qularnanngilaq aningaasartuutissat
agguataarnerat allanngortittariaqartassagatsigu tamanna qularineqassanngilaq.
Inuit Ataqatigiinninnganniit ilaatigut
kissaatigineqartoq tassa isertitat aningaasartuutillu oqimaaqqatigiisinnissaat
aamma tassa Siumup oqaaseqartuanut naleqquppoq. Taavalu ilassutinik
aningaasaliissuteqartarnerup tunuarsimaakannerfigineqarnerunissaa imaluunnit
tunuarsimaarfigineqarnissaa, taamalu aamma aningaasanik inatsisiliornermi
pisortaqarfiit Naalakkersuisullu torernerusumik suliaqartarnissatsinnik
piumaffigineqarnerput naammassissavarput, naammassiniassavarput
ilungersungaarluta, tamatumanilu aamma Inatsisartut
suleqatigilluinnartariaqaratsigik pingaartipparput.
Kiisalu sanaartornermut tunngatillugu,
sanaartugassat tamavimmik pisortaqarfimmut, naalakkersuisoqarfimmut ataatsimut
katersorneqarsimanerat taanna isumaqarpunga nalaatsornerinnaanani
isumatusaarnermik isummernerusoq, tassa massakkut sanaartugassanik
oqartussaaneq pisortaqarfimmiit, naalakkersuisoqarfimmiit
naalakkersuisoqarfimmut immikkoortitaaqinani pitsaanerusumik
nakkutigineqarsinnaanera isumannaarneqarsinnaasutut aqqutissiuunneqarpoq
taamaaliornikkut, aammalu sanaassat, atuarfiuppata imaluunniit
napparsimaveqarnermut tunngasuuppata akisussutsimikkut imminnut
sanilliunneqarnissaat taamaalillugu pisortaqarfimmi, naalakkersuisoqarfimmi
ataatsimi nakkutigineqartussanngormata tamanna ajunngeqaaq.
Kiisalu Kattusseqatigiinnut.
Kattusseqatigiit oqaaseqartuata Mogens Kleistip kukkunersiuneq ilumoornersoq
arlaleriarluni apeqquserpaa. Taamatut 175 mio.-inik amigartooruteqarnitsinniit
62 mio.-iinnarnik amigartooruteqarneq ilumut kukkunersiuisut iluamik
sulisimaneranik tamanna takussutissaanerluni. Isumaqarpunga kukkunersiuisut
naalagaaffimmit akuerisaasut kukkunersiuisut arlariit ingerlassimasaat taanna
qularutissaanngitsoq, kisianni soorunami Kattusseqatigiit aamma
naatsorsuutigaara Kukkunersiuinermi Ataatsimiititami ilaasortaatitaqarnermikkut
tamakkua alaatsinaakkumaaraat.
Ilaatigut peqqinnisaqarfimmi
aningaasartuuteqarnerusimaneq, allaffissornikkut aningaasartuutit, taakkua
naalakkersuisooqatigiit naalakkersuisunngortitsinermi ilaatigut
annikilliligassat, ilaatigut Inatsisartuni siusinnerusukkut
oqaluuserineqareersimammata allaffissorneq eqqarsaatigalugu,
piviusunngortiteraluta aallartereerpugut, kisannili aamma peqqinnissaqarnermut
tunngatillugu ajornartorsiutit annertuut Naalakkersuisut kisimiilluta
aaqqissinnaangisagut, ilaatigut Peqqinnissamut Naalakkersuisup ataatsimiinerup
uuma ingerlaqqinnerani Inatsisartut isummertittussaavaatigut qanoq
peqqinnissamut aningaasartuutit ukiuni aggersuni qanoq ingerlatseqqissanerigut.
Qilaaq aporfissaqanngitsoq naalagaralugu
ingerlaqqinnissarput qulornartorujussuuvoq, taamaattoqassappat Nunatsinni
aningaasartuutit amerlanerpaarpaartaat, aningaasatitta amerlanerpaarpaartaat
tassungaannavik atugassarigatsigit tulleriisaarisariaqarneq isummersuinerlu
tamatsinniimmat taanna qilanaarnarpoq.
Taavalu qularnaveeqqusiisarneq, Namminersornerullutik
Oqartussat ingerlassiviutiminnut selskabinullu qularnaveeqqusiisimanerat,
allatigullu tunuliaqutaanerat saqqumiininni oqaatigisara Mogens Kleistimut
uteqqiinnassavara, Aningaasanik Inatsisissap 2000-imut suliarinerani selskabit
sorliit qanoq Namminersornerullutik Oqartussanit
qularnaveequsiiffigineqarsimanersut ersittunngortittariaqarpoq, illit taanna
ujartukkat ilumoorpoq, taanna Naalakkersuisut oqaatigereerparput,
taamaattoqartariaqarpoq, Diskokkutut ittut Inatsisartut arajutsisaat peqqittassanngippata
ilisimasariaqarpagut selskabinut sorlernut qanoq akisuumik aningaasamik
taarsigassarsititsisimanngikkutta ernialerlugit akisuumik
qularnaveeqqusiissimanersugut, tassami ilisimaneqartutut tutsuiginartumik
ingerlataqaraanni akikinneruvoq aningaasaateqarfinni illorsuup uuma avataaniittuni
aningaasanik taarsigassarsiniarneq imaluunniit allatigut ingerlatsinermut
ikiorserneqaqqunissaq ilaatigut 4 procent angullugu ernialinnik taamaallaat
atortoqarsinnaavoq, qularnanngilluinnaraanngat ingerlanniagaq.
Taavalu naggataatigut, naggaterpiaatigut
Kattusseqatigiit oqaaseqartuanut oqaatigiinnassavara, naatsorsuusiorneq
naggataatigut uparuaqqaariarlugu taava missiliuusiorneq, tassa aningaasanut
inatsisissamik sulineq taakkua akulerutilaartannguatsiarakkit, tassa
missingersuusiornermi ukiakkut pisartumi inatsisiliornissami
peqqissaarnerusariaqarpugut, kukkunersiuisut apeqquserneqarsinnaanerat
imaluunniit apeqquserneqartariaqarnerat Naalakkersuisut apeqquserneqartariaqanngitsutut
isigaagut, kisianni tamanna soorunami naalakkersuinikkut Kukkunersiuinermi
Ataatimiitaminngaannit uppernarsarneqarumaarpoq, tamannali
isumaliutissiissutikkut ukiaru ataatsimiinermi saqqummiunneqassalluni.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Erseqqissaatigilaaginnarniarpakka aamma
Atassutip oqaaseqartuanut tunngatillugu, tassa Naalakkersuisut uagut 97-imi
decemberip 19.-ani aallartikkatta taamanikkut takusinnaasimavarput
amigartoorutissat 175 mio.-it annertuvallaartut, taamaattumillu ikilisarnissaanut
periarfissat atorniarsimavagut.
Aamma Atassummut
eqqaasitsissutigilaassavara, aamma naluneqanngimmat Atassutip taamanikkut
tungaaniit bloktilskudinut isumaqatigiinniarnermi, Atassutip nammineq aamma
sinniisuata ilaatigut 10 procentinik 98-iminngaannit bloktilskudit
ikiliartortitaanissaat aamma danskit naalakkersuisuinut septemberip
aallartinnerani 97-imi aamma eqqartorsimammassuk. Qujanartumik taakkua
allannguuteqartissimavagut, tassa bloktilskudit allannguuteqartinnagit aammalu
akitigut aammalu allatigut iluarsiissutissat aqqutigalugit
naammassisinnaasimavagut 98-imut tunngatillugit atugassat.
Kiisalu aamma oqaatigilaasavara
ingerlatsinikkut allaffissornermut tunngasut uparuarneqartut taakkua
millisariaqarnerat, suli appartariaqarnerat isumaqatiginarmat, maannakkullu
atorfinnik unitsitsigallarsimanerup kinguneranik naliliinerit ingerlapput.
Qularnanngilaq ingerlatsinikkut sipaarutaasinnasut suli naalakkersuisoqarfiit
aamma allat peqatigalugit nalilersorneqarnissaat pisariaqarpoq.
Aamma oqaatigissavara ingerlatsinermi
allaffissornikkut ingerlatsinermi Namminersornerusut kisimik sipaarniarnissaat
tassani pisariaqanngimmat, kisianni aamma kommunini sipaarniutissat
pinngitsooratik aamma tassuunakkut ilaasariaqarmata.
Renoveringimut tunngasut ilanngullugit
oqaatigineqartunut oqaatigissavara, taanna maannakkut isumaqatigiinniarnerit
pissusissamittut ingerlapput. Oqatigineqareersutut aamma maani Inatsisartuni
nassuiaatigineqassapput, taavalu junip aallartilaarnerani maani oqallissimaneq
ilaatigut aammalu manna tikillugu aningaasaliinissamut periarfissanik danskit
naalakkersuisuisa manna tikillugu isummerfigisimanngilaat qanoq iliussallutik.
Kalaallit uagut tungitsinniit qanoq iliorluta aningaasanik pissarsiniarnissarput
iluarsaasinissanut isumaqatigiinniutigissavarput, aamma
taamaaliortariaqarpugut.
Kisianni ataaseq nuannersoq aajuna,
aallartinneqarmata oqaloqatigiinnerit isumaqarfigineqaraluarput taamanikkut
danskit naalakkersuisui namminneq pisussaaqqataanissaminnik akuerisaqarnavianngitsut,
kisianni taanna qaangerpoq, danskit aamma tassuunakkut akuerseqataapput.
Aammalu aana anguneqarsimasunit
pingaaruteqartoq, illuliornermi atortorissaarutit 60-ikkunni 70-ikkunni
atorneqartut 80-ikkunnilu, taakkua Danmarkimi aamma atorneqarsimapput illuliornerni,
paasineqarsimallutillu aamma taakkua iluarsartariaqartunik annertuunik
nassataqarsimasut, Kalaallit Nunaannilu aamma taamanikkut atorneqarsimallutik,
danskit naalagaaffiata illuliornermik maani akisussaanerata nalaanni.
Tassuunakkut atortorissaarutit ippinnartut paaseqatigiiffigineqarput ilumut
aamma danskit tassuunakkut akisussaaqqatanertik tunngavigalugu paasissutissanik
naliliiniarnermut atortussanik suleqataasimapput, taannalu nallerutsigu
oqallisigalugulu erseqqissatissat taakkua uterfigineqarumaarput. Kisianni tassa
julip aallartilaarnerani Aningaasaqarnermut Naalakkersuisorlu danskit
naalakkersuisui isumaqatiginniarnissarput taanna ullulerneqareersimavoq,
taamaattumillu aamma taanna naammassiniarneqassaaq.
Jørgen Wæver Johansen, Siumut:
Nunatsinni illunik aserfallassimaqisunik nutarterinissaq pillugu aningaasaateqarfiliornissamut tunngatillugu, aningaasalersuinerup suli inaarutaasumik inissinneqarsimanngineranut tunngatillugu Atassutip oqaaseqartua Daniel Skifte, Atassutip utaqqikataavilluni qatsussinera oqaluttuaraa, suliassarlu naalakkersuisunit naammasigasuaqqullugu innersuullugu. Taamaattoqassanngippammigooq apeqqut taanna qineqqusaarutaannaassimassaaq.
Siullermik Daniel Skiftemut Atassumullu oqaatigerusuppara paasiuminaastikkakku aammalu arlaanaatigulluunniit taamatut oqariartuuteqarnissamik Atassut pissutissaqanngitsutut nalilerusukkakku, imaammammi apeqqut taanna ukioq kingullerli Folketingimi kalaallit Folketingimi ilaasortaatitaat aqqutigalugit aaqqinneqareersimasinnaagaluarmat, kisianni taamani Atassut suleqataajumanngilaq.
Maannakkut uagut anguniagaraarput aamma angussavarput aningaasaateqarfiup taassuma pilesinneqarlunilu ingerlalernissaa. Atassummut inussiarnersumik erseqqissaatigissavara asuliinnaq uagut Siumumi qineqqusaartannginnatta, kisiannili Nunatsinnut innuttaasunullu pitsaanerusussaq siunertaralugu suliniartuulluta.
Lars Karl Jensen, Siumut
Immaqa piffissaangikkaluartoq maannakkut Landskarsip Kukkunerssiuisuani Ataatsimiititaliaata siulittaasuatut naatsunnguamik oqaaseqaateqalaasaanga.
Tassa nuannerpoq taamatut 1998-imi Landskarsip aningaasartuutaasa saqqummiunneqarnerat partiininngaanniit tamanit naammagisimaarneqarlutik oqaaseqarfigineqarmata, aammalu kisiat qularutiginngilara Ataatsimiititaliami sulilerutta aamma partiit tungaanninngaanniit Ataatsimiititaliami ilaasortaasut arlaatigut maluginiagaqarumaartut maannakkut maani taangikkallagassanik, tamakkua Ataatsimiititalap isummersorfigisussaammagit ataatsimiinissaanut utaqqisiinnassavakka.
Ukiumut aningaasaliissutit 1998-imut atorneqarnissaannut atorneqarsimanersut taakkua ersarissumik takutinneqarput, aammalu kukkunersiuisunit avataaninngaaneersunit ippigineqaratik ingerlanneqarsimanerat oqarnittuut nuannersuuvoq tusarlugu.
Maannga qaqininnut patsisigisama ilagaat isumaqarama tusarnaarlugu paatsunganarsinnaasoq oqaaseq atorneqartoq, naatsorsuutit eqqumiitsuliornikkut alutornarsarneqarnissaat kimit ingerlanneqassasoq toqqarneqarsimalluni. Naatsorsuutit isumaqarpunga alutornartuusut namminneq, kisianni eqqumiitsuliaralugit suliaanngillat, saqqaat iluatungaannilu taakku assiliartaat pineqarmata tusarnaartunut maluginiaqquinnassavara.
Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:
Siullermik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup akissutaanut qujanaq. Oqaaseqarnermini ilaatigut oqaaseq atugaa oqaaseqarfigilaaginnassavara, tassa oqaaseqarnermini oqarmat uagut utertitsivigilaaginnarallaratsigit, taava imatut akivaanga, piumaguttagooq kinguartitsiniaannarsinnaavugut. Kisianni uanga oqaatsima iluaneereerpoq, kingusinaarlusi tunniussigassi illillu naalattarakkit naammagittaalliortarnitit, taava maannakkut utertitsivigilaarlutit oqarpugut, kisianni annertuuliuutiginianngilarput, ileqquliutissagussiulli annertuuliutigiumaarparput.
Eqqoqqeqqissaartumik oqassagaanni aatsaat uanga ullaaq allakkerisarfinnut akissut tunniunneqarpoq, arfininngormat, ullaaq ataasinngorneq, arfininngormat ullup qeqqanut tunniuteriigassaagaluit, taamaattumik ilissi annertuuliutinngortipparsi, uangaanngitsoq. Tulliani annertuuliorumaarpugut.
Taamatut oqalaariarlunga, taanna inissillugu, taava oqaatigissavara malittarisassat erseqqissut ilaatigut sanaartornermi aningaasaateqarfiliornissami pigereernissaat kissaatigigakku, Atassutip kissaatigigamiuk, maanngaanniit Atassutip ullumikkut tunniutequnngilai, kisianni taanna piviusunngortitsinnagu pigereernissaat ujartorpagut. Taamaattumik isit pitsaasut isigalugit oqaatigaara, isorinnissutaangitsoq, kaammattuut. Tunniuteqqoriinngilagut ullumikkut, kaammattorippununa pigereertariaqariartut.
Taavalu ukiup nikinnerani 1999-ip ukiullu 2000-ip akornanni nikinneranni atortorissaarutitigut equsoortoqarsinnaanera aamma saqqummiussissummi eqqartorneqarmat, minnerunngitsumillu avataaninngaanniit kukkunersiuisut quppernerit pingasut atorlugit eqqartormassuk, taanna oqaatigineqarmallu ilaatigut immikoqqissaaq oqaatigiumaneqarluni qupperneq 460-imi, taanna ajornartorsiutinngoratarsinnaasoq, taamaattumik taanna aallaqqaamulli uparuarumasimavarput, ilaatigut Naalakkersuisut, uagut maani sulisut aammalu peqqinnissaqarfimmut sullissiviit sinerissamiittut ikiorniarlugit. Taannami qupperneq 460, 461 462-imilu eqqartorneqarpoq aammalu maannakkut direktoratit akissuteqarttut apersorneqarnerminni akissutaat suli imminnut naapertuutivinngillat. Quppernerit taasakka innersuussutigalugit taamatut oqaaseqarfigaara taanna, tassami maannangaaq aamma taanna isumannaanngikkutsigu aningaasat atugassat qaffariataartussanngorsinnaassammata, aamma taanna eqqaaneqarmat.
Naggataatigut oqaatsinnut qujanaq Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, akissutigineqartut ataatsimut isigalugit iluarisimaarpakka.
Taava Naalakkersuisut Siulittaasuannut ilaatigut Atassut 10 procentimik apparsaaniartutut nipilerlugu taammagu isumaqarlunga pisariaqartoq kaputartuussineq inississallugu 1995-imi uanga naalakkersuisooqatigiit sinnerlugit isumaqatigiinniaqataavunga, tulliani 1998-imi. Isumaqatigiissutit ukiuni pingasuni atuuttarput, 97-imi 10 procentimik appartitsiniartoqanngilaq. Una allaavoq Naalakkersuisut siulliit ittuat aamma tusagassiuutitigut oqarnikuummat ukiuni aggersuni ukiunut assigiinngitsunut ikilisarneqartariaqartut Danmarkip Kalaallit Nunaannut tapiissutai, taakkua qujanartumik 1995-imi isumaqatigiinniarnitsinni pinngitsoortippagut, taamaattumik kaputartuussisoqarnera utertippara, eqqunngilaq aamma eqqunngitsumik Atassut oqaatigineqassanngilaq.
Iluarsaasinissarsuarmut tunngasumik eqqartuisoqarmat tassani oqariartuutima qiteraa aamma oqaatsinni erserpoq, ilaatigut Danmarkimi Naalakkersuisut qullerpaartaata, tassa tassani innersuussutigiinnassavara Statsminister Hr. Poul Nyrup Rasmussen taanna maaniimmat kujataani angalaarami radiokkut apersorneqarpoq, aammalu oqaatsinni aalajangiussimavara ullumikkumut kalaallit isumalluarsaarneqartarput ataasianngivillutik, iluarsaasinissarsuaq ilaatigut 4 mia.-it tungaanut akeqartussaq tappavanngaanniit aningaasaleeqqataaffigineqassasoq.
Taanna oqaatigilaariarlugu naggaterpiaatigut Jørgen Wæver Johansen oqarfiginiarpara, tassa taamatut oqariartuuteqarninnut Statsministerip taamatut neriorsuinera uagutsinnut, uannuungitsoq, kisianni apersorneqarluni taamatut oqaaseqarnera uanga innersuussutigigakku. Una Folketingimi ilaasortatta taaseqataajumannginera naalakkersuisunngortitsinermi ilaatigut aningaasanik iluarsaasinissamut tunngasumik immaqa kaasarfimmiulerneqarluni Nunatta iluaqutissaanik, taanna uunga attuummassuteqanngilluinnarpoq, aammalu taanna qujanaqaaq politikkikkut aqqutiginiarneqarsimanngimmat, neriuppunga politikkeriusugut pisiarineqarluta ingerlatsisassanngitsugut, taamaattumik paatsuungalaarpagit Jørgen Wæver Johansen, taanna kaputartuukkakku, qujanaq.
Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Anthon Frederiksen, Inatsisartut Siulittaasoqarfiani ilaasortaq:
Eqqaasitsissutigissara oqallinnermi matumani assortuutoqanngimmat tassa oqaseqartut tamaasa ataatsimut isigigaanni oqaaseqaatiminni isumaqatigiillutik suliassap uuma Kukkunersuiunermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqareeruni ukiamut saqqummiunneqaqqinnissaa isumaqatigiissutigineqarmat.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit:
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup
oqaaserisaanut qujassuunga. Uani aatsaannguaq taakkartukkanni pinngilara
kukkunersiuisut taakkua taakkartunngilakka, kisianniuku Landskarsip
aningaasaqarnikkut inissisimaneranut tunngasut taakkua taakkartorikka.
Annertunerusumik oqaaseqarnanga kisianni
una nalunngilara kukkunersiuisuni annertungaatsiartumik taakkartorneqartussaasoq,
tassalu maannakkut aningaasatigut taamatut saqqummiinerit, aamma nalunngilara
partiininngaanniit aammalu Kattusseqatigiinninngaanniit eqqartorneqangaatsiartussaasoq
Ataatsimiititaliaq massakkut siullermeerluni taamatut Aningaasaqarnermut
Naalakkersuisuminngaanniit allaaserisimasat assigiinngitsut taakku uagut
eqqartortussaasagatsigit. Kisiannili aamma soqutiginartutut nammineq
taakkartorsimavarput Kattusseqatigiinninngaannit, tassalu Finanslovimi aammalu
Landskarsimi ersinngimmata Namminersornerullutik Oqartussat
piginneqatigiiffinnut qanoq qularnaveequsiisarnermi inissisimanersut, taannaana
ujartoriga. Disko qiviarutsigu massakkut 10 mio.-inik qularnaveeqqusiipput
pinngitsooratik, sumi allaqqappat, sukumiisumik ersertariaqarput tamakkua,
karserpummi imaasiinaavillugu imaajarsinnaanngilarput. Taamaattumik
naatsorsuutigaara kukkunersiuisoqatigiinni, aamma Lars Karlip aatsaanguaq
taakkartoraa, taakku eqqartorumaarpagut, aap aasap ingerlanerani, taavalu
ukiamut saqqummiilerutta tamakku sukumiisumik eqqartorumaarpagut.
Annertunerusumik oqaaseqarnanga taamatut oqaaseqarpunga.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Ukiut 2000-it qaraasiat atorlugit
iserfiginissaat ilumut alaatsinaaffigineqarpoq aammalu piareersarneqarpoq,
aamma ilumoorpoq sillimaniartariaqarpugut tassani aamma sillimaniarpugut. Manna
tikillugu pilersaarutit pissusissamisoortut oqaatigisariaqarput, kisiannili
ingerlanneqarneranni aamma taakkua tungaatigut peqqinnissaqarfimmut tunngasut
immikkut isigalugit tassani suliassat ataatsimoortumik aaqqiiniarnermi
aamma ingerlanneqarput. Tassa taassuma tungaa nuannaarutigaara aamma
taaneqarmat aamma immikkut maanngaanniit sillimaffigineqarpoq
sillimaniarfigineqarluni piginnaangorsarfigineqarluni.
Naggataatigut Atassummut maannakkut aamma
imaattussanngilakka aamma oqallinneq uani tunngavigalugu ilumoortut
ilumuungitsullu oqallisigineqarnissaat kissaatiginngilara, kisianni 19.
september 1997-imi Naalakkersuisunut Siulittaasunngorama takusinnaasimavara
Daniel Skiftep Danmarkimi naalakkersuisunit ataatsimeeqateqarnerani referati,
tassani 10 procentimik appaaniarneq taaneqarsimasoq, taava Daniel
Skifteminngaanniit aamma ilaatigut naaggaarneqarsimanngilaq,
akerlilerneqarsimananilu, tamaattumik suliaq taanna uagut aallartinnitsinni
siulliullugu aamma iluarsiniagassatsinnut ilaasimavoq, oqarluta 10 procentimik
ilangartuinissani uagut naalakkersuisuni nutaani taamanikkut
peqataajumanngitsugut, millilerinissarlu taama ittoq eqqaaqqikkumanagu.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:
Malittarisassat ersarissut
neriorsuutigeriikkattut naalakkersuisuninngaanniit aningaasalersueqqinnissamut
illuutigisanut allanullu atortorissaarutinut aningaasalersueqqinnissamut
malittarisassat ersarissut naalakkersuisuninngaanniit toqqammavigineqassapput,
taakkulu ilaatigut pisariaqartinneqarpat Kukkunersiuisarnermut
Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassallutik.
Taavalu Atassutip oqaluttuanut aamma
eqqaasitsissutigilaaginnassavara naalakkersuisoqarfinninngaanniit,
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimminngaanniit Kukkunersiuinermut
Ataatsimiititaq aamma allakkatigut annertuumik nassuiaanneqarsimammat,
ilaatigut kukkunersiuisut oqaaserisaat, uparuarsimasai pillugit. Tassa
Kukkunersiuinermut Ataatsimiititamut allakkat annertuut
naalakkersuisuninganniit nassiunneqarput, aamma aningaasanut imaluunniit
naatsorsuutit atuagartarsuanni qarasaasianut tunngasut annertuumik
allaaserineqarput, kinguartooqqalaartoqarsimavoq, tamannalu Naalakkersuisut upalungaarsimaffigivaat,
aamma Aningaasaqarnermut Naalakkersuisutut siulerisimasama ilisimassavaa ukioq
maannamut qarasaasianut 10 mio.-it angullugit aningaasaliisoqarsimammat,
taakkulu affaat tassaallutik 2000-imut ikaarsaarnermut naleqqussaanissanut
upalungaarsimanermut atugassat.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit, aap,
ilaannikkut paasiuminaassinnaasarpoq soorlu 10 mio.-it angullugit qanittukkut
Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutit ilaatigut atorlugit 10 mio.-inik
Diskomut aningaasaliigallartariaqarsimanerat, taannalu inaarneqartussaavoq
ilassutitut aningaasaliissutit inatsisissatut aappassaaneerneqarani
pingajussaaneerneqarneranilu aningaasat qanoq amelatigissanersut, tassalu
aningaasanik inatsimmi imaluunniit ilassutitut aningaasanut inatsimmi
oqaasertaliussatigulluunniit aningaasat oqaatigineqaraangamik, inatsit taanna
tamarmiusoq inatsisinngortarpoq, tassalu tassani allassimaleraa-ngamik
inatsisitut atuutsinneqartussanngortarlutik.
Kisianni uanga una pingaartinnerusara
aamma naalakkersuisuninganniit pingaartitarput, kiisalu avataaneersut kukkunersiuisut uparuarsimasaat tassavoq
Namminersornerullutik Oqartussanuku qanoq sutigullu qularnaveeqqusiissutut
tunuliaqutaasut, taakkulu tassa oqareernittuut 2000-ip Aningaasanut
Inatsisissaanut 2000 taakkua naammassiniarpagut tamaasa allattorlugit,
ajutoortoqassagaluarpat Landskarsi aningaasanik inatsimmiittariaqarput, ima
silaannarminngaanniit tassanngaanarujussuaq aningaasanik nassaarniartarneq
taanna ilungersuanartigisoq ilisimasaqarfiginerusariaqaratsigu. Neriuppunga
taamaattoqaqqissanngitsoq.
Naggataatigut Landskarsip naatsorsuutaasa
suliarinerani sulisuusimasut, Naalakkersuisut taamatut saqqummiussinissaanut
annertuumik suliaqarsimasut qutsavigingaarpakka, tassa nammineq maani illumi
naatsorsuuserisugut, kiisalu aamma avataangaanniit kukkunersiuisut aningaasanik
aqutsinermik sukumiisumik nakkutilliisimasut, qilanaaraaralu oqareernittuut
ukiaru naalakkersuinikkut naatsorsuutit taakua ullumikut tunngaviusumik
oqaluuserisatta naalakkersuinikkut oqaaseqarfigineqarnissaat.
Anthon Frederik, Inatsisartut Siulittaasoqarfiani ilaasortaq::
Aningaasaqanermut Naalakkersuisumut
qujariarluta tassa ullumikkut oqaluuserineqartoq immikkoortoq 7, tassalu Landskarsip
1998-imi naatsorsuutaasa saqqummiunneqarnerat maanna oqaluuserineqarpoq,
aammalu Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititalianut oqaluuserineqaqqereerluni
ukiamut Inatsisartunut saqqummiunneqaqqittussaavoq.