Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 28-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasingorneq 17.maj 1999 nal. 15.45

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 28

 

Suleriaasissani §' 30 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata 1998-mi inassuteqaataanik nr.3-mik, tassa Savalimmiuni Kultureqarner­mut Atuartitaanermullu Naalakkersuisumut, Islandimi Atuartitaanermut, lisimatusarnermut Kultureqarnermullu ministerimut aamma Kalaallit Nunaanni Kultureqarnermut, Atuartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisumut Nunat Avannarlliit Killiit akornanni atuarfeqarnikkut inetrnet atorlugu suleqatigiinnerup patajaallisarneqarnisaanik sulissutiginninnissamik peqataaffi­ginninnissamillu inassuteqaammik Inatsiartut akuersissutiginninnissaat.

(Inatsisartut Siulittaasuat)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq:

 

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassa inassuteqaat nr. 3 1998-imeersoq uani tassa sammineqarpoq, aammalu tassa imaappoq: Inassuteqaammut tunngaviunerpaavoq kissaatigineqarmat Nunat Avannarliit Killiit pingasuusut akornanni inuusaaseq inuunermillu isiginnittaaseq pillugit paasissutissiivigeqatigiittarnerup patajaallisaavigineqarnissaa, atuarfinni atuartut oqaatsinik paasinnittarnerisa pitsaanerulersinniarneqarnissaat, minnerunngitsumillu Nunani Avannarlerni Killerni inuusuttut imminnut attaveqatigiinnikkut pitsaanerusumik periarfissiivigineqarnissaat.

 

Soorlu inassuteqaammi ilanngullugu nassiunneqartumi takuneqarsinnaasoq erseqqinnerusumik siunnersuuti­gineqarpoq Nunani Avannarlerni Killerniittuni atuarfiit akornanni, atuartut sammissallugit soqutigisaasigut suleqatigiissuteqarsinnaaneq aallartissinnaajumallugu internet atorlugu suleqatigiiffittut atorumallugu attaveqa­qatigiinneq pilersitsivigineqassasoq.

 

Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni Inatsisartut aallartitaasa Inatsisartunut taamaalillutik inassuteqaatigaat inassuteqaatigineqartoq akuersissutigeqqullugu, taamaalilluni akuersineq Kultureqarner­mut, Atuartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisumut ingerlateqqitassatut aamma tunniunneqarsin­naaqqullugu.

 


Lise Lennert, Kultureqarnermut, Atuartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq:

Internet aqqutigalugu atuarfiit suleqatigiinnerisa annertusarneqarnissaanik siunnersuut naalakkersuisut soqutigalugu atuarsimavaat. Naalakkersuisut isumaqarput siunnersuut periarfissatsialaasoq  Nunatsinni inuusuttut Islandimi Savalimmiunilu peqatiminnut attaveqarnissaannut, tamatumunngalu peqatigitillugu paasissutissiisarnermi teknologip periarfissaanik ilisimaarinnilluarlerlutik.

 

Maannangaaq Nunani Avannarlerni atuarfiit ilinniarfiillu akornanni suleqatigiinneq annertusarniarlugu internet atorlugu suliniutit arlallit ingerlareerput. Tamatumani ilaatigut taaneqarsinnaavoq Nunani Avannarlerni atuarfiit qarasaasiatigut attaveqarfiat, ODIN. Maannali Nunatsinni atuarfiit ikittuinnaat internetip iluaqutigi­nissaannut periarfissaqarput, atuarfiimmi ikittuinnaat kisimik atuartitsinermi atorneqarsinnaasumik interneti­mut attaveqarmata. Neriunarporli pissutsit ukiuni aggersuni allanngorumaartut, anguniagaavormi atuarfiit amerliartuinnavissut ulluinnarni atuartitsinermut ilaavissutut internetimik atuilernissaat.

 

Taamaattumik atuarfinni sulinermi internetip siunissami ilaalluinnalernissaanik Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata isumaliutersuutai Naalakkersuisut isumaqatigaat. Nunat Avannarliit Killiit internet atorlugu suleqatigiinnerisigut ataatsimut inunnguuserinagu oqaaserisat - danskit oqaasii - nukittorsarneqar­sinnaassapput. Taamatut aamma suleqatigiinnikkut nunani allani peqatimik imaluunniit ukioqatiminnik inuunerannik isumaannillu inuusuttortavut inuusuttuarartavullu paasisaqarluarlerniassamata.

 

Naalakkersuisut taamaattumik inassutigissavaat Inatsisartut siunnersuut ilalissagaat peqatigitillugu kaammat­tuutigalugu atuarfiit internet atorlugu suleqatigiinnerat kulturi, ilinniartitaaneq ilisimatusarnerlu pillugit Islandip, Savalimmiut Nunattalu akornanni suleqatigiinnissamut isumaqatigiissutip qanittukkut nalilersorneqarnissaanut atatillugu suliniuteqarfissatut siunnersuutigineqarsinnaasutut isumaliutigineqassasoq.

 

Internet atorlugu atuarfiit suleqatigiinnissaat immikkut suliuniuteqarfissatut toqqarneqassappat, taamatut suliniuteqarnissamut aallarniutaasumik ataqatigiissaarineq aningaasanut inatsimmi kontumi pingaarnermi 40.14.14-imi aningaasanit immikkoortitanit aningaasalersorneqar­sinnaassaaq.

 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Siumumiit oqaatigeriissavarput ukua oqaluuserisatta siuliini pineqartutuulli matumani aamma saqqummiunne­qartoq, tassalu Nunani Avannarlerni Killerni atuarfeqarfiit akornanni qarasaasiatigut  internet atorlugu suleqatigiinnerup annertusarneqarnissaanik kaammattuuteqarneq peqataanissamillu inassuteqaat tapersor­luinnaratsigu.


Meeqqat atuartitaanerisa saniatigut qaammaassaqarnikkut ineriartortitaanissamik Nunatta avataani allatut inooriaaseqartoqarnerik aamma oqaatsit allat atorlugit paasisaqarnissamut aqqutissiuussinermi Siumumiit pingartilluinnarparput maannakkut qarasaasiat atorlugit, soorlu internettikkut  paasisatigut killeqanngitsumik sumulluunniit annertusaasinnaanerup aamma Nunatsinni atorluarneqarluni ineriartortitsinikkut malinnaafigine­qarnissaa.

 

Naalakkersuisut saqqummiussaatigut takusinnaavarput pissusiviusut toqqammavigalugit maannakkut nunatsinni atuarfeqarfiit ikittuinnaat internettimik attaveqarneq periarfissaqarfigigaat. Siumumiit atuarfeqarfiit amerlanerusut periarfisaqartitaanissaat anguniarlugu tamanna siunissami aaqqiivigineqartariaqartutut isigaarput.

 

Naalakkersuisunullu kaammattuutigissavarput Nunani Avannarlerni Killerni atuarfeqarfiit qarasaasiatigut attaveqarfiat Odin internettimik atortoqarnikkut aamma Nunatsinni periarfissaqartitsilluni assigiimmik ineriartortinneqassasoq, aningaasalersuinikkullu nunat taakkua akornanni aqutsissiuussioqassasoq.

 

Tamanna Nunat Avannarliit Killiit Naalakkersuisuisa isumasioaqatigiinnissaanni ilanngullugu oqaloqatiginnis­sutigineqartussatut Siumumiit kaammattuutigissavarput. Siumumiillu aamma pingaartipparput siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu anguniarneqassasoq internet atorlugu atuarfiit suleqatigiinnissaannik ineriartortitsinissamik siammaanissaq, tassani Nunat Avannaamioqatigiit peqatigalugit anguniarneqassasoq, aningaasalersuinissarlu aamma aqqutissiuunneqassasoq aningaasaateqarfiit soorlu NORA allallu aqqutigalu­git.

 

Naggataatigut Siumumiit taamatut oqaaseqarluta pissusissamisoortut isigaarput Nunat Avannarliit Killiit atuarfeqarfiisa akornanni internet atorlugu Nunatta peqataaffigisaanik suliniutit akisussaafiginerata Nunatsinni Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi inissisimasutut innersuus­sutigineqarnera.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Nunat Avannarliit Killiit Suleqatigiiffiannut aallartitassat nutaat siulerisimasamik Ilulissani ukioq kingulleq ataatsimiinerminni Naalakkersuisuminnut namminneq akuersaarsinnarlugit apuukkumasaat ullumikkut saqqummiunneqartoq Atassummiit pissusissamisoorluinnartutut isigaarput.

 


Takisuuliutiginagu neriuutigilluinnarparput Inatsisartunit tamarmiusunit akuersaarneqarluarluni Naalakkersui­sunut ingerlatseqqitassatut suliarineqassasoq.

 

Ukiorpassuungillat Atassut Landstingimi meeqqat atuarfiini annertunerungaartumik qarasaasiat ilinniartitsisu­tigineqarlutik atornerulertariaqarnerannik siunersuuteqarmat. Aningaasat aporfittut oqaatigineqaraluartut paasinarsigaluttuinnarpoq atuarfinni qarasaasianik atuisariaqarneq avaqqunneqarsinnaajunnaartoq, qujanar­tumik tamanna arriikkaluamik ornipparput.

 

Taama naatsunnguamik Nunatsinni pissusiusut oqaaseqarfigitsiareerlugit siunnersuutigineqartoq tikkuaruma­varput, akuersaarluinnarparput siunnersuutip ersarilluinnartumik oqaluttuarfigimmatigut pisariaqartitaq Nunatsiniinnaanngitsoq ima atorfissaqartinneqalersimatigisoq, allaat nunat avatitsiniittut atassuteqarfiginissaat pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimalluni.

 

Kultureqarnermut Naalakkersuisup akissuteqaataani erserpoq ilimageriikkatsitut atuarfiit ikittuinnaat kisimik atuartitsinermi atorneqarsinnaasunik internetimut atassuteqartut. Naalakkersuisoq Atassummiit isumaqatigil­luinnarparput neriummat ukiuni aggersuni atuarfinni qarasaasiat atorneqarnerat pillugu pissutsit allanngoru­maartut.

 

Nunat Avannarliit Killiit aallartitaannut Nunatsinniit ilaasortat Inatsisartunut akuereqqullugu siunnersuutaat Atassummiit ersarissumik paatsuugassaangilluinnartumillu akuersaarparput, qujarullugulu Naalakkersuisup aningaasanut inatsimmi konto aalajangersimasoq siunnersuummik aningaasalersuisinnaasutuut qularinagu aamma tikkuareermagu.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat::

Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata inassuteqaataa nr. 3 naapertorlugu, tassalu Nunat Avannar­liit Killiit akornanni atuarfeqarnikkut internet atorlugu suleqatigiinnerup patajaallisaavigineqarnissaanut suleqatigiinnissamik peqataaffiginninnissamillu inassuteqarnissamik siunnersuut tamakkiisumik Inuit Ataqati­giinniit tapersersorparput.

 

Nunarsuarmi internetikkut ineriartornerup malinnaaffiginerunissaa Inuit Ataqatigiinni pingaartilluinnarparput, pingaartumillu ilinniartitaanikkut anertunerusumik atorneqalernissaa. Minnerunngitsumillu Nunatsinni innuttaasut internetimik atuisinnaanissaasa maannakornit pitsaanerusumik periarfissineqarnissaa siunertaralu­gu TELE Greenlandip internetimik atuinermi akigititaasa allangortinneqarnissaat suliniutigineqartariaqartoq ilaatigut atuisut aalajangersimasumik qaammammut akiliuteqartarnissaat siunnerfigineqartariaqarluni.


Taamatut naatsunnguamik oqaaseqarluta inassuteqaat suleqatigiinnerunissamillu orniginnittoq tapersersor­parput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kalaallit Nunatsinni Inatsisartut Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni aallartitat isumaqatigiissut Nunani Avannarlerni Killerni Siunnersuisoqatigiit nunani pineqartuni Naalakkersuisunut inassuteqaataat Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserpagut.

 

Kattusseqatigiinnit malugeqqussavarput Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivi siusinnerusukkut Nunat Avannarliit Killit Inatsisartutigoortumik Siunnersuisoqatigiiffiinnik taaguuteqarsimagaluartoq, nunanit Islandimit, Savalimmiunit Nunatsinniillu aallartitaqarfiusup ukiumoortumik ataatimiinnermikkut anguniagassa­tut aalajangiuttagaasa ilaat nunani pineqartuni Naalakkersuisut ilaatigut immaqalu amerlanertigut aalajangius­sat piviusunngortinneqarnissaasa sulissutiginiarnerat ajornartorsiutigisarsimammassuk. Siunnersuisoqatigiinni ilaasortaasugut tamanna ilisimavarput. Taamaammat Kattuseqatigiinnit kaammattuutigissavarput Naalakker­suisut siunnersuisoqatiginnit inassuteqaatit pimoorullugit sulissutigeqqullugit, tassami maannakkut Nunatsinni Naalakkersuisut Siulittaasuata, siornatigullu siunnersuisoqatigiit Nunatsinnit aallartitaannut siulittaasuusima­sup pissutsit taamaattut ilisimaarilluarmagit.

 

Taamaattumik Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivisa nunat pineqartut akornanni qaninnerusumik sutigut tamatigut nunanut taakkununnga iluaqutaasussamik suliniuteqarnerat Naalakkersuisunit eqqumaffigi­neqarnerulernissaa naatsorsuutigaarput.

 

Taamatut oqaaseqareerluta, soorlu siusinnerusukkut immikkoortoq 26-i 27-ilu aamma akuersissutigireerigut 28-imut tunngatillugu immikkut imatut oqaaseqaateqassuugut:

 


Nunatsinni interneti atorlugu aturfiit ikittuinnaat ullumikkut periarfissaqaraluartut, taamaattoq Kattusseqati­giinniit tamatuma apeqquserneqannginnissaata qulakkerneqarnissaa kaammattuutigaarput. Nalunngilarpum­mi internet atorlugu attaveqaasersuineq Nunatsinni Naalakkersuisutigoortumik pingaartinneqartoq, taamaatumik tamatumunnga ilanngullugu eqqaasitsissutigissavarput, illoqarfinni Nuup avataaniittuni interneti­mut attaveqqaasersuinermi innuttaasut pitsaanerusumik TELE Attaveqaatiniit kiffartuunneqartalernissaat Naalakkersuisunut piaartumik suliniutigisassanngorlugu piumasaqaatigissagatsigu, tassami nunani pineqartuni sutigut tamatigut suleqatigiinnerup taamaallaat pisortatigoortumik ingerlanneqarnera kisiat siunertarisaria­qanngitsoq Kattusseqatigiinniit eqqaasitsissutigerusukkatsigu aammalu innuttaasunut ataasiakkaanut periarfissaritinneqartut pitsaanerulersinneqarnissaat ilanngullugu eqqaasitsissutigisariaqartutut isumaqarfigi­gatsigu. Kiisalu internet atorlugu suleqatigiinnermi, tassa Islandip, Savalimmiut Nunattalu akornanni danskit oqaasiisa nukitsorsarneqarnissaasa Naalakkersuisunit pingaartinneqarmat, Kattusseqatigiinniit pakatsissuti­gaarput, tassami Nunatsinni oqaatsinik ilinniartitsinermi siunissaq eqqarsaatigalugu tuluit oqaasiisa annerusu­mik ilinniartitsissutigineqartarnissaat pisariaqartutut pingaaruteqarluinnartutullu isigigatsigu.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta siunnersuut tamakkiisumik taperserparput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassa paasinarpoq maani partiit tamarmik Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata inassuteqaataat nr. 3 una tamakkiisumik aamma tapersersoraat, tamanna aamma soorunami  nuannaarutis­saavoq, kisianni aamma maluginiartariaqarpoq internetimi periarfissat eqqarsaatigalugit oqaatigineqartut aamma taakkua Naalakkersuisutsinninngaannit taakkua aamma eqqumaffigineqaqqummata. Tassa ilumoorpoq maani Nunatsinni internetimik atuisinnaanermut periarfissat killeqartutut aamma oqaatigisaria­qarmata, internetimut minutsimut akigitinneqartut qaffasippallaarneri taakkua patsisaallutik.

 

Taamaattumik soorunami uani Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata inassuteqaataat akuersissuti­gineqareersoq isumaqarpunga aamma pissusissamisoortoq taanna aamma malersulaasallugu, aammalu Naalakkersuisunut taanna ingerlateqqilaassallugu, tassa internetimut taanna minutsimut akigitinneqartoq maanni Nunatsinni appartuugaluarpat ataava qularutissaangimmat aamma meeqqat atuarfianni aammalu allani ilinniarfinni inuusutissarsiutitigut ilinniarfiusartuni internetimik atuisinnaaneq, taanna aamma siumut ilorraap tungaanullu aamma ingerlalerumaarmat.

 

Taamatullu oqaaseqareerlunga aammalu partiit tamaasa taamatut tapersiinerannut qujaniaatigalunga oqaatigissavara, tassa  Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni aamma interneti aamma uagut nammineq aamma atoratsigu, taassa internetimi qupperneqarpugut, tassa soqutiginnittut kikkulluunniit, taamatullu periarfissaqartut  Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni suliniutigut pillugit paasisassar­siorfigisinnaavaat taanna qupperneq. adresseqarpoq www.vestnordisk.is, tassa taanna qupperaanni suliniutigut tassani taava takuneqarsinnaasapput.

 


Taassuma aamma saniatigut  Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni naqitaliorsimavugut taannalu tassa tassani siunnersuisoqatigiinni ukiuni kingullerni, ukiuni tullinnguuttuni aamma suliniutigisassatsinnik ilisarititsisoq, taanna aamma maannakkut naqissimalerparput, tassalu maani Inatsisartuni naalakkersuisunilu ilaasortanut aamma taanna  agguaanneqarumaarpoq.

 

Naggaterpiaatigullu una aamma ilisimatitsissutigilaasavara, tassa qanittukkut tassa majip arfineq-pingajuanni Islandimi Altingimut qinersisoqarsimavoq, tassungalu tunngatillugu isumaqarpunga nuannaarutissatsitut aamma una oqaatigilaartariaqartoq tassa Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni maannamut siulittaasuusimasoq Ísólfur Gylfi Pálmason aamma qinigaaqqimmat majip arfineq-pingajuanni, taamaammat tassa naatsorsuutigivarput aamma uani Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni aamma ingerlaq­qikkumaartoq, aammalu tassani suleqatigiinnerput nuannerluinnartumik ingerlajuartarmat.

 

Lise Lennert, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu naalakkersuisoq:

Partiit Kattusseqatigiillu taamatut tapersiinerat nuannaarutigalugu tiguara, taavalu naggasiutaasumik oqaaseqarfigilaasavakka ataasiakkaarlugit.

 

Siullermik Siumup oqaaseqartuata una oqaatigimmagu, immikkut Odin internetimik atortoqarnikkut attaveqarfik Odin taammagu, aamma Nunatsinni periarfissaqartitsilluni assigiimmik ineriartortinneqassasoq aningaasalersuinikkullu nunat taakkua akornanni aqqutissiuunneqassasoq ujartormagu.

 

Tassunga tunngatillugu oqaatigisinnaavara atuarfiit tamarmik aammalumi allat internetimut isersinnaasut taanna Odin iserfigisinnaammassuk, tassa taamaalilluni periarfissaq taanna ammaanneqareersimavoq.

 

Aamma Siumup oqaaseqartuata ujartugaa alla, aningaasaateqafiit soorlu NORA allallu aqqutigalugit aqqutissiuussisoqarnissaanik kissaateqarneq aamma tiguara maluginiarlugu.

 

Taavalu Atassutip oqaaseqartuata imatut oqaaseqarnera: Atassumiit isumaqatigilluinnarparput Naalakker­suini neriummat ukiuni aggersuni atuarfinni qaraasaasiat atorneqarnerat pillugu pissutsit allanngorumaartut, tassa tassani una ujartorunarparsi sukkanerusumik kommunini ataasiakkaani qarasaasiatigut ineriartortitsi­nerup angulertorneqarnissaa.

 

Aamma taanna ilimanarluinnartoq aammami ukiut makkua ineriartortitsinerit piffinni ataasiakkaanni ilaatigut sukkaneruvoq ilaatigullu sukkaannerullu, tassami tassaniaasiit aningaasat aamma uniffiummata, kisianni tassa qularnanngilaq tassa taamatut qarasaasiatigut atuarfiit ineriartortitsinerat avaqqunneqarsinnaanngilaq, ingerlavorlu, kommunit ataasiakkaat qanoq akissaqartiginerat tunngavigalugu.

 


Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata una aamma taammagu, ilaarpara: ”Minnerunngitsumillu Nunatsinni innuttaa­sut internetimik atuisinnaanissaata maannakornit pitsaanerusumik periarfissinneqarnissaat siunertaralugu TELE Greenland internertimik atuinermik akigititaasa allanngortinneqarnissaat suliniuteqartariaqartoq, ilaatigut atuisut aalajangersimasunik qaammammut akiliuteqartarnissaat siunnerfigineqarsinnaalluni”.

 

Tassa aamma taanna tiguara, soorunami misissussavarput, kisianni massakkorpiaq neriorsuuteqarsinnaann­gikkallarpunga.

 

Kattusseqatigiit immikkoortoq 28-mi immikkut taavaat aamma pitsaanerusumik TELE Attaveqaataanit kiffartuussinissaq, aamma tassa taanna tusaatissatut aamma tiguara.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Kattusseqatigiinnuna oqaaseqaataat Naalakkersuisunit pingaartinneqartorooq Savalimmiut Nunattalu akornanni danskit oqaasiisa nukittorsarneqarnissaa, taanna pakatsissutiginerarmagu.

 

Uanga Nordisk Rċdimi ilaasortaasimavunga ukiorpaalussuarni, aamma oqaatigissavara ataatsimeeqatigalu­git svenskisut, norskitut pingaartumik taakkua malinnaaniapiloorfigisartuugakkit, paasiuminaatsorsuanik erinarsuuserlutik oqaluttarneri, Finlandimiut taakkua oqalutseqartarmata svenskisooraluartuni ajunngillat, Islandimiulli qallunaatut oqalussinnaalaarnerat assorsuaq iluatigineqarsimavoq, kisianni Kattusseqatigiit oqaatigisaat tuluit oqaasiisa qanoq pingaaruteqassusii, Islandimiut assorsuaq taanna akorsimagamikku, tassalu Nunat Avannarliit oqaasii piunnaarlugit ilaatigut tuluttut ilinniartinneqalersimallutik, taamaallillutik Nunani Avannarlerni ataatsimiinneq ilaatigut Islandimiut inuusuttortaanut paasiuminaatsinneqalersimavoq, svenskisut, Norgemiutut pingaartumillu kalaallisut oqalussagaluarutta paasisinnaajunnaavissimallutik.

 

Taamaattumik ukiut marluk matuma siornagut Nordisk Rċdimi isumaqatigiippugut aningaasaliiniarluta Islandimut, Islandip Naalakkersuisui ajuallatsinnagit, qujanartumillu aamma tigusimavaat 6 mio.-inik aningaasaliigatta, oqaasertalerlugit imannak: Islandip atuarfimmi qallunaat oqaasii annerusumik ilinniartitsis­sutigissagaat, tassa Nordisk Rċdimi ataatsimiinnerni oqaatsit ilattuunnginniassammata, Islandillu qujarullugu taanna tiguaa. Taannarpiaq pissutaavoq Islandi Nunanit Avannarlerninngaanniit inattorneqarmat Nunat Avannarliit oqaasii atorlugit ingerlaaseq oqaatsitik atorlugit atoqqullugu.

 


Qangaagallarmat Nordisk Rċdimi tuluttut oqarneq ajortuliaavoq ajornerpaaq, appisaluunneqartarpugut paasisinnaajunnaarluta tuluit oqaasii ikiortiginiarneqaleraangata, tassami tassani siunertaagami Nunat Avannarliit aamma oqaatsimikkut kulturimikkut imminnut qanillisassasut.

 

Kisianni massakkut imaalerpoq Ĝstersĝminngaannit allaat tusarnaariartoqartalermat allatut ajornartumik tuluit oqaasii tassani ilaatigut atorneqartalerput, kisianni tassa siunertaavoq Nunat Avannarliit oqaasii atorlugit ataatsimiinnerit ingerlasassasut, taamaattumilluuna Islandimiut aningaasaliiffigineqarsimasut, tassa internetikkut aamma Nunat Avannarliit ataatsimiisinnaaneri isumasioqatigiissinnaaneri, kulturi Nunat Avannarliit atugaat, pingaartumik oqaasii atorlugit ingerlanneqarnissaa pingaartinneqarmat. Taama naatsunn­guamik oqaaseqatsiarpunga.

 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Siumuminngaannit oqaaseqaaterput paatsorneqaqqunagu, qularinngilarput qarasaasiatigut attaveqarfik Odin kikkunnilluunnit iserfigisinnaagaat. Uaniliuna pingaartikkipput Nunatsinni ilaatigut aamma atuarfeqarfiit suli amerlaqimmata periarfissaqartitaanngitsut qarasaasiatigut, tamakkua aqqutissiuunneqarneranni Nunat Avannarliit Avannaamioqatigiillu aningaasalersuinikkut soorlu amerlisaanertigut suleqatisiarineqarsinnaa­nerat, tassami anguniagaasoq taanna nammineq kusanareerpoq inooriaatsikkut aammalu oqaatsitigut meeqqat pisinnaasaasa inuusuttullu annertusaassagutta isumaqarpunga aamma tamarmik assigiikkannersu­mik atugassaqartitaanissaat aamma naalakkersuisutigut sulissutigisariaqartoq. Taamaattumik kaammattuuti­giinnassavara illoqarfiit amerlanerusut atuarfeqarfiisa aammalu nunaqarfiit tamakkunuuna aamma periarfissa­qartitaanissaat, Nunani Avannarlerni suleqatigiinnikkut aqqutissuunneqassasoq.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Uaniuna Naalakkersuisut akissuteqarnermini neriorsuisinnaanngitsutut oqarnerat isumaqarpunga pingaarute­qartorujussuusoq taamatut suleqatigiinniarnerup internetikkut annertusarneqarnissaani kingunerisussaagaa atuarfeqarfinni assigiinngitsunik internetimik atuinerulerneq, aammalu taamatut atuinerulerutta taava aamma kingunerissavaa aningaasat annertunerusut akiliutigisalertussaagigut, taavalu aningaasat taakkua immaqa qanoq annertunerusumik atorneqarsinnaanissaa siunertaralugu TELE Greenland suleqatigalugu qanoq ililluta taakkua aningaasat sivisunerusumik atorsinnaanerigut isumaqatiginninniutigineqarsinnaanera tassani ujartorparput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:


Uanga utoqqatsissuunga Otto Steenholdtip paasinerlussimassappanga imaluunniit paasinerlussimassappati­gut, tassa uagut siunissaq eqqarsaatigalugu eqqarsartaratta, pereersut qanorlu oqalunnermut tunngasut eqqarsaatigivallaarnagit, uani pivakka uani oqaluuserisami immikkoortoq 28-mi pineqartut tassaammata atuarfeqarnikkut internet- atorlugu suleqatigiinnerup patajaallisarneqarnissaa. Ataatsimiinnerit tassani eqqartorneqanngillat, tassa ataatsimiinerni ajunngilaq aalajangiunneqarsimappat qallunaat oqaasii atorneqar­lik, imaluunniit Nunat Avannaamiut oqaasii atorneqarlik, uanili eqqarsaatiginerusagut tassaapput meeqqat siunissatsinni ingerlatsiumaartussat. Taakkua qularnan-ngitsumik aamma Islandimiut, Islandimiummi taakku usornareerput, Savalimmiormiut kalaallillu siunissami tuluit oqaasii atornerullugit nunarsuup sinneranut oqariartuutissatik ingerlattassappatigit. Internetimi ammareerpoq avammut nunarsuup sinneranut, nunarsuup avannarliip avannarleq nunarsuarmi kisimi eqqartorneqanngimmat.

 

Taammaattumik taassuma tungaa taamatut oqaaseqarfilaariarlugu uani oqaaseqarnitsinni interneti-mik pilersuineq, aamma neriuppunga Attaveqaatitigut Naalakkersuisup taanna akissuteqarfigilaarumaaraa, tassa ullumikkut Nuuk avataani kommuneqarfinni internetimut attavilerniarneq ajornartorsiutaasarmat annertuu­mik, ilaatigut ilitsersuineq Attaveqaatininngaanniit aammalu sullinneqarneq annertuumik killeqarmat, taanna maqaasillutigu taamatut eqqaavarput, aammalu soorunami Inatsisartut Siulittaasuata akissuteqaammini aamma ujartorusunnarpoq assut, tassalu interneti atorlugu akitigut immaqa aaqqiinniarsinnaaneq taanna periarfissanut ajornannginnerulersitsisussaammat.

 

Ukualu Nunat Avannarliit suleqatigiinneranni, tassa Ministerrċdip aalajangiussimasaanni aningaasat eqqartorneqartut 1997-i eqqarsaatigissagaanni aningaasat atugasiuunneqartut 700 mio.-it sinneqalaarput, ilinniartullu Nunani Avannarlerni Killerni siuarsarneqarnissaat eqqarsaatigalugu takusinnaasakka naapertor­lugit 1,3 mio.-ngajaat immikoortinneqarsimasut, isumaqarpunga aamma Naalakkersuisut taakkua ujartuiffi­gisinnaagaat annerusumik, tassami oqartoqareerpoq suleqatigiinneq ingerlanneqareersoq, aammalu nalunaarummi uani aamma takuneqarsinnaareerluni.

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasoqarfiani ilaasortaq:

Tassa oqaluuserisatsinni tassani pineqarpoq suleqatigiinnerup patajaallisarneqarnissaa, taamaattumillu akinut tunngasut naalakkersuisut aamma isumagissavaat misissussallugit qanoq isumaqatigiittoqarsinnaajumaarner­soq siunissami akit appartinneqarsinnaannissaat eqqarsaatigalugu.

 

Tassa taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 28, tassalu Nunat Avannarliit Killiit akornan­ni atuarfeqarnikkut internet atorlugu suleqatigiinnerup patajaallisarneqarnissaanik sulissutiginninnissamik peqataaffiginninissamillu siunnersuutip oqallisigineqarnera naammassigallarpoq, aammalu ullumikut oqaluu­serisassat tamakkerpavut.