Oqaluuserisassani immikkoortoq 31,33-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Ataatsimiinneq ammarpoq.
Tassa arfininngorneq ullumikkut majip
29-ani Inatsisartut oqaluuserisassagut pingasuupput, tassa immikkoortoq 31, 32
aammalu 33. Kisianni
isumaqatigiissutaareersoq naapertorlugu siullermik oqaatigeqqaassavara tassa
immikkoortoq 31 aammalu immimmikkoortoq 33 ataatsimoortillugit maani
suliarineqassammata.
Tassa immikkoortoq 31-mi
siunnersuuteqartoq Otto Steenholdtip siunnersuutaa kiisalu aamma immikkortoq
33-mi Anthon Frederiksenip siunnersuutaa, taakkua ataatsimoortinneqassammata.
Taavalu aamma ataatsimut
Naalakkersuisuninngaanniit aamma akissuteqarfigineqassammata. Taassuma
saniatigut tassa immikkoortoq 32, Asii Narup Chemnitzip siunnersuutaa taanna
immikkut kingorna, tassa 31-p 33-llu suliarineqareernerisa kingorna suliarineqassapput.
Siunnersuuteqartut siunnersuutissaminnik
saqqummiussitinnagit ataasinngorpat pisussat, tassa taakku
nassuiaateqarfigeqqaalaassavakka, tassa ataasinngorpat majip 31-anni ullormut
oqaluuserisassat.
Siulittaasoqarfik ullormut
oqaluuserisassani immikkoortoq 60-ip, tassa misissuisussatut kommissionip
pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atortussanngortinneqarnissaa pillugu
siulittaasoqarfiup aalajangiiffigisassaatut siunnersuutaa pillugu imaattumik siulittaasoqarfimminngaanniit
inassuteqaratta.
Inassutigineqarpoq ullormut
oqaluuserisassani immikkoortoq 60, ilaasortat siunnersuutaannik piffissaq,
tunniussivissaq pillugu suliariaasissami killiliussat avaqqullugit immikkoortoq
5 oqaluuserineqareerpat, 12-ili oqaluuserineqalersinnagu, tassa Inatsisartut
majip 31-ani isumaqatigiinniutigissagaat.
Tamatumunnga tunngaviuvoq folketingip
majip 25-ianni aatsaat pingajussaaneerlugu suliarinninnermini inatsimmik
akuersissutiginnimmat, inatsillu imarisamigut periarfissaqartitsimmat inatsit
kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut
atortussanngortinneqarsinnaanngorlugu.
Siulittaasoqarfiup kissaatigisimavaa
taamatut periarfissiineq sapinngisamik pilertornerpaamik piareersaanikkut
atorumallugu, taamaammallu siunnersuut maannakkut aamma saqqummiullutigut.
Siulittaasoqarfiuttaaq Naalakkersuisut
qiinutiginninnerat tunngavigalugu inassutigissavaa, ullormut oqaluuserisassani
immikkoortoq 20-p, tassa ataasinngorpat taaguusinerneqarnera imaalillugu
allanngortinneqassasoq, issuarpara: "Peqqinnissaqarfimmi
pingaarnersiuilluni tulleriiaarineq pillugu oqallinneq ilusilersuinikkullu
ajornartorsiutit". Issuaaneq naavoq.
Tassa tassunga allanngortitsinermut,
qulequtaanik allanngortitsinermut tunngaviuvoq, matumani taamaallaat pineqarmat
Inatsisartunut oqallisissanngortitsineq ataasinngorpat. Tassa
ataasinngorpat taakkua pisussat taamatut isikkoqarlutik
akuerineqarsinnaanerlutik.
Taamaappoq, taava ullumikku oqaluuserisassat, tassa oqaatigineqareersutuut immikkoortoq 31-mi siunnersuuteqartoq, kiisalu immikkoortoq 33-mi siunnersuuteqartoq aamma taakku saqqummiousseqaassaapput, siunnersuutigisaminnik. Maannakkut siullermik Otto Steenholdt.
Otto Steenholdt, Atassut:
Siunnersuutiginiagara qulequtsersimavara imannak: Utoqqalinersiat aaqqillugit, aammami aasiit qularnanngilaq aaqqinnagit oqaluuserisaq manna inertutut issaaq.
Inatsisartunut qinersineqalermat
qinigassanngortittut tamangajalluinnarmik, oqartami tamarluinnarmik,
utoqqalinersianik aaqqiiumallutik qineqqusaaruteqarput. Maanna qinerneq
qaangiuppoq, isumaqarluinnarpungalu oqallisaasimaqisoq suli nipagiunnagu
aaqqiivigineqarnissaa tikillugu oqallisigisariaqartoq.
Naluneqanngitsutut uanga siunnersuuteqartarsimavunga Inatsisartuni akuersaamisaarneqartaraluartunik, piviusunngortikkumaneqanngitsunilli. Maanna kingumut Inatsisartut allaffiisa qaavannut siunnersuummik iliseqqinniarpunga, iliseqqillungalu neriullunga ataatsimiititaliuullugu oqaaserineqartartorpassuillu aamma tamaasa ilanngullugit oqallisineqarluni inerniliiffigineqarumaartoq.
Nunatsinni aappariinnik utoqqarpassuaqarpoq, inuunerminni ikioqatigiilluarlutik inuusunik, soorlu ineqarnerminnut akiligassanullu allarpassuarnut ikioqatigiittuartunik, inuiaqatigiinnut sunnguamilluunniit orulluteqassanatik.
Ukiuni makkunani pisortat tungaanniit pakatsisitaasut amerlavallaaleqaat, utoqqalinersiutissaminnik qilanaarlutik utaqqisimasut, oqarfigineqaannartarlutik sussaqanngitsut. Tassa aappaasoq boligsikeringi eqqarsaatigalu, killeqarfia taassuma sinnerlugu isertitaqartarmat. Taamatut oqarfigineqarnerup kingunerinngitsuussanngilaa inuuniarnerminnik allanngortitsisariaqalernerat, ineqarnermut akiliutissat atukkat il.il. allanngortilluinnartariaqalissapput, aappaasoq isumalluutaajunnaarmat.
Aningaasat qulaani taaneqartut, tassa 130.000 kr.-it uani allassimasakka tassaapput boligtilskudimut killeqarfiusut. Taakkua pissutaarpiarlutik sunnguamilluunniit pisortanit taperneqarsinnaanngillat, soorlu ineqarnermut tapit, boligsikring eqqarsaatigalugu.
Inuit utoqqalisut taamatut ajornartorsiortinneqalersartut Naalakkersuinikkut suliniuteqartumit kimilluunniit akuersaarneqarsinnaanngilaq, sakkortunerpaamillu akerlilerneqartariaqarluni.
Qanoq iliuusaasinnaasut eqqarsaatinut uku aamma ilaasariaqarput:
Siullermik, assigiimmik tunngaviusumik tamaasa pisartagaqalersillugit imaluunniit, aappaattut, akiliisinnaassuseq naapertorlugu ineqarnermut akiliuteqartarneq atulersillugu.
Assigiimmik pisartagaqalernikkut inuttut naleqassuseq aappaasumut sakkortuumik sunniuteqassaaq, nikanarsagaasutut pineqarnermut sanilliullugu. Tamanna aamma kinguneqarluarsinnaavoq utoqqaat amerlanerusut suliunnaajaarnerusalernissaannik, suliallu amerlanerusut inuusuttunut innersuunneqartalerlutik.
Akiliisinnaassuseq naapertorlugu ineqarnermut akiliisarneq atortuulersinneqaraluarpat, utoqqaat kisimik ikiorserneqassanngillat, allarpassuilli akunnattumik aningaasarsiaqartut 130-iniit 250.000 kr.-it tikillugit sukkulluunniit tapersineqarsinnaanngitsut aamma malunnaateqarluartumik ikiorserneqarsinnaalissagaluarput.
Inatsisartut ataatsimiititaliallumi oqallilluarnissaannik kissaallugit taamatut kingumut utoqqaat utoqqalinersiutaat pillugit siunnersuuteqaqqippunga.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu siunnersuuteqartup aappaa, tassalu Anthon Frederiksen, maannakkut saqqummiussissaaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
1995-imili Inatsisartunut ataasiarnanga utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaat pillugit siunnersuuteqartarpunga.
Siunnersuutit tamakku ilaat inunnik isumaginninnermut ataatsimiititaliarsuup pilersinneqarnerata kingorna ataatsimiititaliarsuarmut innersuunneqartarsimapput. Naluneqanngilarlu ataatsimiititaliarsuaq 1997-imi suliaminik Inatsisartunut saqqummiussimmat, suliat imaluunniit suliassat utoqqarnut tunngasut siulliit ilaattut naammassineqartussanngorlugit suliarisassanngortinneqartut, aamma Inatsisartuni isumaqatigineqaqisumik, utoqqaat assigiinnerusumik atugassaqartinnissaat ilanngullugu aappaasut aningaasarsiaat apeqqutaatinnagit, inuit qulaani pineqartut soorunami pisartagaqartinneqassasut ilaatigut aamma oqaatigineqarluni.
Taamaattumik matumuuna siunnersuutiginiarpara inuit qulaani pineqartut immikkuualuttunik qinnuuloornaveerlugit naammaginartumik pisartagaqartinneqalissasut, uisup nuliaasulluunniit aningaasarsiai apeqqutaatinnagit annertussusilerneqartunik, ineqarnermut, kiassarnermut kallerullu inneranut tapiiffigineqarnissaminnut qinnuuloortikkunnaarlugit.
Ullumikkummi inuit pineqartut assigiinngitsunut immikkuualuttorpassuarnut qinnuteqaqattaartinneqartarput, inuiaqatigiinnut allaffissornerujussuarmik aamma pilersitseqataasumik.
Taamaattumik utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu inuttut allatulli pineqarnissaat oqallisigiinnarnagu qinnuuloorterusaaginnarnagillu iluamik pineqarnissaat matumuuna siunnersuutigivara.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, tassa taamaalilluta maannakkut siunnersuuteqartut saqqummiussereermata taava siunnersuuteqartunut akissuteqaqqaassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Aallaqqaammut oqaatigissavara Naalakkersuisuninngaanniit akissuteqaativut agguaanneqarnikuummata, ukua siunnersuutit ataatsimoortillugit saqqummiunneqarnissaata aalajangerneqarnera sioqqullugu. Taamaattumik akissuteqaatit taakkua tamaasa tamakkiisumik saqqummiutissuakka.
Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt, utoqqalinersiat aaqqinneqarnissaat pillugu siunnersuuteqarpoq. Siunnersuut Inatsisartut Siulittaasoqarfiannit apeqquteqaatitut oqallisissanngortinneqarpoq.
Pensionit pillugit inatsimmi atuuttumi tunngaviuvoq utoqqaat pissakinnerpaat imminnut pilersornissaat tunngavissikkumallugu, isumaginninnikkut pisartagaqartinnissaata qulakkeerneqarnissaa. Utoqqaat imminnut ilaquttaminnullu inuussutissarsiuteqarnikkut aammalu aningaasaatit aningaasaliissutiginerisigut pissarsiatigut pilersuisut utoqqalinersiaqartitsinermi piumasaqaataasut avataaniipput.
Danmarkimi kikkulluunniit utoqqalinersiuteqalernissamut ukiut nalleraangamikkit utoqqalinersiaqalertarput, Kalaallit Nunaanni tamatumunnga assingusumik aaqqissuussineq 1991-imi januarip aallaqqaataani atorunnaarsinneqarpoq.
Utoqqarnut kikkunnulluunniit atuuttumik pisortanit pilersuisunillu atuuteqqilernissaa siunniunneqassappat, tamanna sukumiisumik oqallisigineqaqqaartariaqarpoq. Tamatuma ilaatigut kingunerissavaa utoqqaat aningaasarsisartut pisortanit pisartagaqanngikkaluarlutik imminnut pilersorsinnaasut pisortanit pisartagaqalernerat, aammattaaq tamatuma kingunerissavaa, soorunami Landskarsip suli ullumikkornit annertunerusumik aningaasartuuteqalernera.
Saniatigut isertitaqarsinnaanermut tunngatillugu Naalakkersuisut ilisimavaat, saniatigut isertinneqarsinnaasut amerlassusiisa qummut killeqartinneqarnissaat kissaatigineqarmat. Tassa saniatigut isertitat aappariit arlaata isertitarigaluarpagilluunniit imaluunniit inuussutissarsiuteqarnikkut allatigulluunniit isertitaagaluarpata. Taamatut kissaateqarnermi ilaatigut tunngavigineqarpoq, utoqqalisut inuussutissarsiorlutik suliinnarallarumalersinneqarnissaat.
Utoqqaat amerlasuut utoqqalinersiamik saniatigut isertitaqarnikkut millisaaffigineqartarnertik, aningaasatigut pillagaanertut isigisarpaat. Saniatigut isertinneqarsinnaasut, qummut killingata qaffaaffiginera, soorunami utoqqarnut pissaqarnerusunut iluaqutaasussaasoq erseqqippoq.
Isertitanut killiliussat saniatigullu isertitat, aningaasanut inatsisikkut aamma iluarsiivigineqartarput. 1998-imi septemberip aallaqqaataa aallarnerfigalugu utoqqalinersiat kisimiittumut ukiumut qaffaavigineqarput 6.000 kr.-inik, aappariinnullu ukiumut 9.000 kr.-inik. Taamaalilluni utoqqalinersiat kisimiittumut ukiumut 88.212,00 kr.-inngorlutik, aappariinnullu ukiumut 133.212,00 kr.-inngorlutik.
1999-imi januarip aallaqqaataat aallarnerfigalugu, saniatigut isertinneqarsinnaasut kisimiittumut ukiumut 28.000 kr.-inik qaffanneqarput, aappariinnullu 42.000 kr.-inut qaffanneqarlutik. Taakkua sinninngikkaanni utoqqalinersiat ikilisarneqassanatik.
Utoqqalinersiat ikilisarneqalertarput imaluunniit peerneqarlutik, kisimiittup utoqqalinersiami saniatigut isertitaasa akileraaruteqaataasussat ukiumi akileraarfissatut kingullertut ilisimaneqartumi 172.000 kr.-it sinnerpagit, aappariillu katillugi 265.000 kr.-it sinnerpatigit.
Otto Steenholdtip siunnersuummini oqaatigaa, aappariit arlaat utoqqalinersiaqartinneqartanngitsoq, aappaasoq 130.000 kr.-it sinnerlugit isertitaqarsimappat. Eqqortorli tassaavoq utoqqalinersiassat aatsaat peerneqartarmata aappariit 265.000 kr.-it sinnerlugit akileraarutaasussanik saniatigut isertitaqarsimagaangata.
Inatsisartut 1998-imi ukiakkut katersuunnerminni taamatut aalajangersaapput, 1999-imut aningaasanut inatsisissap suliarineranut atatillugu. Naalakkersuisut isumaginninnermi isumannaallisaatitut aaqqissuussinerit arlallit akornanni ajornartorsiutaasut arajutsisimanngilaat, soorlu pensioneqartitsinerup ineqarnermullu tapiissutit eqqarsaatigalugit.
Taamaatumik Naalakkersuisut isumannaallisaatitut tunniunneqartartunik, soorlu pisortanit ikiorsiissutinik, annertussusileriikkanik ikiorsiissutinik, meeqqanut tapiissutinik il.il. iluarsaaqqinnissaq anguniarlugu suleqatigiissitalioreerput.
Siunissami najoqqutassanik, taakku suleqatigiissitat siunnersuusiussapput atortikkuminartunik, peqatigitillugu inuttaasut pisariaqartitsisut isumaginninnikkut isumannaallisaatigineqarnissaannik, Naalakkersuinikkut anguniagaasunik naammassinnittunik.
Iluarsaaqqiinermi immikkut pingaartinneqassapput ilaqutariit meerallit aammalu ilaqutaariit akissaatikinnerpaat. Suleqatigiit aamma isumaginninnermi isumannaallisaatinik atuisussatut eqqarsaatigineqartut, suliassat nammagassallu agguataarnerat isumannaallisaatitullu tunniunneqartussat aningaasalersorneqarnerat pillugu, periarfissanik aamma saqqummiussaqassallutik.
Suleqatigiit kingusinnerpaamik ukioq 2000-imi upernaakkut Naalakkersuisunut nalunaarusiaminnik saqqummiussissapput. Iluarsaaqqinnermi suliniutit peqqussutissatut siunnersuutitigut, aningaasanullu inatsisissamut siunnersuutikkut piviusunngortinneqarumaarput.
Utoqqaat atugaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat, Inatsisartuni ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutigaa. Siunnersuut taanna Inatsisartut Siulittaasoqarfiannit apeqquteqaat tunngavigalugu oqallinnertut suliassanngortinneqarpoq.
Utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu pensionisiaqartut atugaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat, Anthon Frederiksenip arlaleriarluni siunnersuutigisareerpaa. Siunnersuutit taakku ilaat arlallit isumaginninnermik iluarsaaqqiinermut ataatsimiititaliarsuarmi suliarineqarlutik aamma Inatsisartunut innersuussaareerput.
Utoqqarnut tunngasut iluanni, suliassaqarfiit pingaarnerit sisamat uku, isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup taamanikkut misissorsimavai. Paaqqinnittarfeqarnermik ingerlatsinerup pitsanngorsarneqarnissaanik periarfissanik qulaajaaneq. Paaqqinniffiit taakkua sanaartorneqarnerini ingerlanneqarnerinilu periutsinut eqaannerusunut periarfissat qulaajarlugit. Utoqqaat ataqqinassummik piaaffigisaanatik utoqqaliartortarnissaat qanoq qulakkerneqassanersoq pillugu siunnersuusiorlutik.
Utoqqaat namminneq angerlarsimaffimminni isumagineqarnerat qanoq iliorluni pitsanngorsarneqassanersoq, ataatsimiititaliarsuup ilanngullugu taamanikkut siunnersuusiorfigaa.
Tunniunneqartartup aapparisap qanoq amerlatigisunik isertitaqartarnera apeqqutaatinnagu tunniunneqartarnissai, isumaginninnermi iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup taamanikkut isummerfiginngilaa.
Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut, ataatsimiititaliarsuup utoqqaat atugaat pillugit kaammattuutai tunngavigalugit, ataatsimiititaliarsup isumaliutissiissutai Naalakkersuisut arlalitsigut malitseqartereerpaat. Taamaalilluni suliaq taanna, pensionisiaqarneq pillugu peqqussutip allanngortinneqarneranik kinguneqarsimavoq. Tassa peqqussutit tassunga tunngasut marlunngorsimammata, siulleq pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersaasuusoq, aappaattullu utoqqarnit paaqqinniffiit il.il. pillugit malittarisassanik imaqartoq.
Pensionisiat pillugit peqqussummut malitsitigineqartutut, pensionisiat pillugit nalunaarutip nutaap suliarineqarnera, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup naammassingajalivippaa. Taanna Naalakkersuisunut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqartussaassaaq.
Pensionisiat pillugit nalunaarummi, siusinaartumik pensionisiaqalersitsisarneq aamma inummut tapinik tunniussisarneq pillugit malittarisassat aalajangersarneqarput. Siunnersuutikkut tassuuna ilaatigut siusinaartumik pensionisiaqalersitsinissamut periarfissat sukateriffigineqassapput, tassami inuit 50-it inorlugit ukiullit inooqataanermi ajornartorsiutit pissutigalugit, siusinaartumik pensionisiaqalersinneqartarnerat qaqutiguinnaq pisartussanngussammat.
Anthon Frederiksen oqarpoq, utoqqaat atukkamikkut naligiinnerusumik atugaqalersinneqarnissaat, Inatsisartuni siusinnerusukkut annertuumik isumaqatigiissutigineqareersimasoq. Ilaatigut tunniunneqartartut aappaasup qanoq isertitaqarnera apeqqutaatinnagu tunniuttalernerisigut.
Isumaqatigiinneq taanna amerlanerussuteqarfiunngitsorli, Naalakkersuisut eqqumaffigaat, kisiannili pensionisiat aningaasartaat isertitaqqortussuseq tunngavigalugu, suli amerlassusilerneqartassasut isumaqarlutik. Utoqqaat pissarissaareersut nammineersinnaasullu, pensionisiaqartarnissaannut Naalakkersuisut naleqquttutut isigineraat isiginninnginnerat tamatumunnga tunngaviuvoq.
Tapit inuit ataasiakkaat naliliiffigineqarnerat aallaavigalugu, aappaasullu imaluunniit inooqatip isertitai apeqqutaatinnagit, tapiliunneqartartut eqqarsaatigalugit Naalakkersuisut taakku oqaatigissavaat. Inummut tapit, pensionisiat pillugit peqqussutit tunngavigalugit, inuit ataasiakkaat pisariaqartitsinerannik naliliinerup kingorna sivisunerpaamik ukiumi ataatsimi ingerlaavartumik tunniunneqartarput, pisariaqartitanulluunniit immikkut ittunut matussutissatut ataasiaannartumik ikiorsiissutitut tunniunneqartarlutik.
Tapit taakku inunnut Kalaallit Nunaata avataani aalajangersimasunik najugaqartunut tunniunneqarneq ajorput. Ataatsimut isigalugu imaappoq, inummut tapinik pisariaqartitsisoqarnera kommunalbestyrelsip pisut ataasiakkaarlugit naliliiffigissagaa, tapisiaqarnissamik erseqqissumik qinnuteqaateqartoqarsimanera qinnuteqaateqartoqarsimannginneraluunniit apeqqutaatinnagu.
Tassani siunertarineqarpoq kommunip pensionisiaqartoq peqatigalugu, pensionisiaqartup siunissami atugassai paasiniassagai, pensionisiaqartup siunissami atugassarilerumaagassaa naammaginartutut isumagineqarsinnaanera isigineqarsinnaaneralu naliliiffigineqarnissaat siunertaralugu.
Tapisigut kommuninit tunniunneqartarnerisa, taakkualu qanoq amerlatigisunik aningaasartaqartarnerisa, kommunimit kommunimut assigiinngissinnaanerat Naalakkersuisut eqqumaffigaat.
Taamaalillutik kommunimit kommunit, pisuujunerusut kommuninit piitsuunerusunit imaluunniit aningaasatigut periarfissakinnerusunit, tassa tukkornerugajuttarput. Taamattaaq inuuniarnermi atukkat kommunimit kommunimut, kiisalu illoqarfimmit nunaqarfimmut assigiinngissuteqartarput.
Nunami tamarmi assigiissaartunik malittarisassaqarnissaa anguniarlugu, malittarisassat kinaassusersiunngitsut aalajangersarneqsarnissaat, isumaginnermik iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigaa, tamatumunngalu atatillugu oqaatigineqassaaq tamanna.
Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuaq oqarpoq, tamanna naligiimmik pineqarnermik kinguneqassasoq. Pensionisiaqartut akornanni, inuttut ataasiakkaatut assigiinngissutsit qissimigaarnagit.
Inunnut tapinik tunniussinissami piumasaqaatinut kinaassusersiunngitsunut taarsiullugu, Naalakkersuisut pisortanit pensionisiat pillugit peqqussutissatut siunnersuummik, upernaakkut ataatsimiinnermi 1998-imi immikkoortoq 42, 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiussinerminni, pensionisiaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaannut matusissutissat ikinnerpaaffilerneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat siunnersuutigaat.
Tamannalu Inatsisartut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaata taamanikkut isumaqatigaa. Tamannalu anguneqassappat kommunit taamatut aaqqissuussinermut peqataajumanissaat pinngitsoorani tunngaviussaaq.
Tassunga tulliutillugu inummut tapit pillugit, assigiissaartunik malittarisassaqalernikkut aningaasatigut nammatassat, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni, qanoq iliorluni agguataarneqassanersut aamma paasineqassaaq paasiniarneqassallunilu.
Qulaani taaneqartutigut paasineqarsinnaasutut, ukiuni kingullerni utoqqarnut tunngasut isiginiarneqarnerulernerat tunngavigalugu, utoqqaat atugaanik pitsanngoriartitsisoqarsimavoq. Utoqqaat atugaat pitsaanerulersinniarlugit, suli Naalakkersuisut suliniuteqarnertik aamma ingerlateqqissavaat. Naalakkersuisut isumaqarput, malittarisassat massakkut atuuttut, utoqqartatsinnik ikiuinissaannut kommunit pitsaasunik sakkussaqartikkaat.
Malittarisassat taakku atuuttut, pingaarnerpaattut kommuninit nammineerlutik annertunerusumik aalajangiisinnaatitaatitsipput. Taamalu utoqqaat pisariaqartitsisut, inummut tapinik tunisarnissaannut kommunit periarfissaqartillugit. Tassalu pensionisiaqartut isertitaqqortussuseq pissutigalugu 0 kr.-inik pensionisiaqartut aamma tassani eqqarsaatigineqarput.
Utoqqarnut tunngasunik malittarisassat sukkulluunniit atuuttut, assigiimmik utoqqarnut atorneqarnissaanik qulakkeerinninniarlutik Naalakkersuisut aamma siunissami suliniuteqartuaannarumapput. Malittarisassat massakkut atuuttut eqqarsaatigalugit, Naalakkersuisut isumaqarput, utoqqaat assigiimmik atugaqarnissaanik ilumut periarfissaqartitsisoqartoq. Anthon Frederiksen-illu oqarneratut, qinnuuloorneq ajornanngivissumik pinngitsoortinneqarsinnaavoq, naliliiniartarneq aallaavigalugu, utoqqarnut iluaqutaanerpaasussaq anguniarlugu, malittarisassat aqunneqarpata.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut partiit oqaaseqartuinut ingerlaqqissaagut, tassalu siullermik Siumup oqaaseqartussaa, Ruth Heilmann.
Tassa
erseqqissaatigilaassavara partiit oqaaseqartui immikkoortut taakkua marluk,
tassa 31 33-lu oqaaseqarfigisussaammatigit. Kisiannili immikkut akuerissagakkit
Atassutikkormiut tassani avittussaassammatigit, siullermik Jakob Siverthsen
immikkoortoq 31 akissuteqarfigissavaa, taavalu tamatuma kingorna Augusta
Sallingip immikkoortoq 33. Kisianni
siullermik Ruth Heilmann.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq, tassa uanga siullermik
immikkoortoq 31 oqaaseqarfigissavara.
Inatsisartuni ilaasortap Otto
Steenholdtip, utoqqalinersiutit aaqqinneqarnissaat pillugu siunnersuuteqarpoq.
Ilaatigut qanoq iliuuserineqarsinnaasunik marlussunnik tikkuagaqarluni.
Siullertut assigiimmik tunngaviusumik
tamaasa pisartagaqalersillugit, imaluunniit akiliisinnaassuseq naapertorlugu
ineqarnermut akiliuteqartarneq atulersillugu.
Ilumoorpoq 1991-imi Danmarkimi utoqqalinersiutinik
aaqqissuussinermut assingusumik Nunatsinni aaqqissuussineq
atorunnaartinneqarsimammat, tamannalu aamma Otto Steenholdtip Inatsisartuni
ilaasortaanerata nalaani pimmat, peqataaffigisimassagaa
naatsorsuutigisinnaavarput.
Soorunami inatsisiliaasoq kukkusumik
aalajangiinerusutut paasineqarpat, tamanna aamma Inatsisartut
aaqqinniartussavaat, soorlu aamma iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuaq
taamatut innersuussuteqartoq.
Siumumiit Naalakkersuisut akissutaat
ersarissuummat, annertunerusumik uteqqiisumik oqaaseqarnianngilagut. Tassami
utoqqaat atugarisaasa tamakkiisumik isigalugit, pitsanngorsaavigineqaqqullugillu
isumaginninnikkut iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigisai
malitseqartinniarlugit, suliniutit ingerlanneqaleruttormata. Aammalu
Naalakkersuisut saqqummiussaqarnissaat pillugu ataasiaannarata Siumumiit
kaammattuuteqareeqigatta, maannalu paasinarmat Naalakkersuisut
iliuuseqarfiginiarlugu suliaqarnertik pimoorullugu ingerlatileruttoraat.
Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut
siunnersuuteqartumut akissutaat naammagigallaripput Siumumiit
oqaatigissavarput.
Taava ingerlatiinnarlugu immikkoortoq
33-mut oqaaseqassaagut imatut:
Inatsisartuni ilaasortaq Anthon
Frederiksenip siunnersuuteqarnermini tunngavilersuutigaa, utoqqaat,
innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu assigiinnerusumik
atugassaqartitaanissamik siunnersuutigineqartut, Siumumiit imatut
immikkoortiterneqarsimasutut paasivagut.
Aappaasup, tassa nuliaasup uiusulluunniit
aningaasarsiaat apeqqutaatinnagit pisartagaqartinneqarnissaat, uiusup
nuliaasulluunniit aningaasarsiai apeqqutaatinnagit, annertussusilerneqartumik
ineqarnermut, kiassarnermut kallerullu inneranut naammaginartumik
tapiiffigineqarnissaminnut periarfissaqalernissaat, immikkuualuttorpassuarnut
qinnuteqaqattaartinneqartarneri allaffissornerujussuarmik pilersitsisartut
pinnagit, inuttut allatulli pineqarnissaat oqallisigiinnarnagu qinnuuloorteruusaaginnarnagillu
iluamik pineqarnissaannik siunnersuut.
Tassa Naalakkersuisup akissuteqarluni
nassuiaateqarnermini erseqqissarpaa, utoqqarni tunngasuni, isumaginninnermi
iluarsaaqqinnermi suliassaqarfiit pingaaruteqartut sisamaasut sammineqarsimasut,
utoqqaat atugarisaannut tunngasunik iluarsaaqqinnermut suliarineqaqqullugit
immikkut Naalakkersuisunit suliareqqullugit innersuussutigineqartut.
Naalakkersuisunit oqaatigineqartutut
aapparisap qanoq amerlatigisunik isertitaqarnera apeqqutaatinnagu
tunniunneqartarnissaannut siunnersuummut tunngasoq isumaginninnermut iluarsaaqqinnermullu
ataatsimiititaliami isummerfigineqarsimanngitsoq innersuussutigineqarlunilu,
taanna apeqqut Inatsisartuni namminermi isummerfigineqartariaqartoq.
Utoqqaat isumagineqarnermikkut
ikiorsiissutitigullu atugarisaasa kommunimiit kommunimut assigiinngitsorujussuarmik
pineqartarnerat, annertuumik maalaarutigineqartoq naammagineqangnitsorlu
pillugu, isumaginninnermi iluarsaaqqinnermullu ataatsimiititaliarsuup
misissorsimavaa, eqqortuuneralu uppernarsisimallugu, taamaattumillu
innersuussutigisimallugu, akiliutissat akiliutigereerlugit, nammineq inummut
atugassatut tigusartakkat minnerpaaffilerneqarnissaat aalajangersaavigineqartariaqartoq.
Apeqqut taanna ukiarmi Inatsisartut
isumaginninnikkut ataatsimiititaliaani minnerpaaffiliilluni saqqummiinera,
Inatsisartuni taperserneqareersimasoq paasivarput, Naalakkersuisup aningaasartalerneqarneranut
agguataarinissamut kommuninut KANUKOKA-mullu suli paasiniutigineqartut.
Siumumiit pisussarissavarput suliassaq
taanna, piaartumik naammassineqaqqullugu, kommunini tamaginni
atuutitinneqalernissaa pingaaruteqarmat.
Siumumiit ilisimaarineqarpoq, kommunit
utoqqarnut tunniuttakkaminnik minnerpaaffiliillutik aalajangersaasalereersut,
aamma kommunit imminnut qanittut, assigiiaartumik periuseqalerumallutik isumaginninnikkut
isumaqatigiissuteqartalereersut.
Aammlau ukioq isumaginninnikkut
ataatsimiititaliat siulittaasui pisortaallu ataatsimiitinneqarnerini,
pisortaqarfimmit utaqqiinnaratik namminneq suliniuteqarusussuseqarnerminnik oqaaseqarnerat,
Siumumiit iluatinnaateqartutut tapersersorneqartariaqartutullu
isumaqarfigaarput.
Suliunnaarnersiutisiaqartut atugarisaasa
pitsanngorsaavigineqarnissaat arlalitsigut isumaginninnermut
iluarsaaqqinnermullu annertuumik sammineqareersut, piviusunngortinneqarnissaat
Siumumiit kaammattuutigissavarput.
Ilaatigut ornittagaqarnissaat
saaffigisinnaasaminnillu amigaateqartarnerat, pingaartumik aamma
nunaqarfimmiittut eqqarsaatigalugit, piaartumik iliuuseqartoqarnissaa Siumumiit
aamma isumaqarfigilluinnaratsigu, Naalakkersuisut kommunit peqatigalugit
suleqatigilluarnissaat matumuuna Siumumiit kaammattuutigissuarput.
Innarluutillit qallunaat nunaannut
pisariaqavitsinnagu ingerlatittarneri asoorunneqarpoq, aammalu kommunimut
allamut ingerlatiinnarnagit, ajornanngitsillugu kommunimi namminermi
periarfissaqartinneqarnissaat pingaartinneqaleraluttuinnarpoq, kommuninilu
ikiuinikkut sullinneqarnerannullu aningaasartuutigineqartut taamaalillutik
aamma annertusiartortinneqartut nalunatigit.
Taamaattumik aamma tassuunakkut
innarluutillit atugarisaasa pitsanngorsarneqartuarnissaat anguniarlugu,
kommunit Namminersornerusullu qanimut suleqatigiilluarnissaat Siumumiit
kaammattuutigiumavarput.
Taamatut oqaaseqarluta, Naalakkersut
utoqqaat atugarisaannik pitsanngorsaajuarumanerminnik ingerlatsiumanerat
isumalluarnartutut isumaqarfigalugu, Naalakkersuisut akissutaat Siumumiit
tusaatissatut tiguarput, neriullutalu Siumumiit qulaani kaammattuugineqartut,
kiisalu minnerunngitsumik iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuarmi
kaammattuutaasut, piviusunngortinneqarnissaanik malitseqartitsinissaat
suliniutigiuarneqarnissaallu erseqqissaatigeqqissallutigu.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut
oqaatigineqareersutuut Jakob Siverthsen, immikkoortoq 31-mut, taava tamatuma
kingorna Augusta Salling immikkoortoq 33-mut.
Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:
Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu, pisortani utoqqalinersiutit
annertussusaat pillugit Otto Steenholdtip apeqquteqaataanut, Atassummiit
imatut oqaaseqarniarpugut:
Nunatsinni innuttaaqatigut 20-nik, 30-nik
40-nilluunniit ukioqarunik aalajangiisinnaassusiat annertoorujussuusarpoq.
Taakkua aalajangersinnaasarpaat sumik ineqassanerlutik, sumillu
suliaqarumanerlutik, kiisalu akissarsiatik sumut atorumanerlugit.
Taamatut inuit kiffaanngissuseqarlutik
aalajangiisinnaanertik, ulluinnarni inuunerminni nakooqqutigalugu
iluaqutigalugu atortarpaat. Taamatut pisinnaatitaaneq aamma utoqqartatsinnut
atuuttariaqarpoq.
Taammammat Atassummiit sakkortuumik
piumasaraarput, utoqqaat peqqissut nammineq aalajangersinnaasariaqarpaat
qaqugu soraarninngornissartik. Inuk piumassuseqartoq peqqissorlu suliinnarsinnaatitaasariaqarpoq,
inuup nammineersinnaanera ataqqineqartariaqarmat.
Ullumikkut utoqqaat peqqissut
suliinnarnissaminnik nukissaqarlutillu piumassuseqartut suliffigisaminnik
tunuartiinnarneqartartut amerlavallaaqaat. Nunatsinni utoqqartagut
amerliartorput, tamannalu takussutissaavoq utoqqartatta peqqinnerulernerannik.
Taamaattumik inuunertusiartornerat ilutigalugu sivisunerusumik
suliinnarsinnaanerat periarfissiuunneqartariaqarpoq, Nunatsinni
utoqqarpassuaqarmat suliffimminnik aalajaallutik ukiorpassuarni sulisimasunik.
Nunatsinni inuit sulilluartut
atorfissaqartippagut, pingaartumik utoqqaat misilittagaat kinguaariit
ineriartornerminni pinngitsoorsinnaanngimmatigit. Nunatsinni pisortanit
utoqqalinersiuteqartut utoqqalinersiannguatik nunguusavillugit allaat,
qaammammut inuuniutissaarullutik akiligassanut akilersuutigineqartarnerat
naammagittaalliutigiuarpaat.
Tamakku qulaajarlugit
aaqqiissuteqarfigineqarnissaat anguniarlugu, Inatsisartut 1995-imi, inunnik
isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamik ataatsimiititaliorsimapput, inunnik
isumaginninnermut tunngasut assigiinngitsut, Inatsisartuni
oqaluusererusaaginnarnagit tamakkiisumik aaqqiinissaq tamatumani angujumallugu.
Ataatsimiititaliarsuarlu Inatsisartut
1997-imi upernaakkut ataatsimiinnerani, isumaliutissiissummik
saqqummiussaqarsimavoq, partiinit tamanit assorsuaq soqutineqartumik.
Ataatsimiititaliarsuup aaqqiiniutissatut Naalakkersuisunut kaammattuutaaat ima
pingaartinneqartigaat, Inatsisartut 1997-imi ukiakkut ataatsimiinneranni,
aaqqiiniutissatut kaammattuutit aningaasatigut kingunerisassaasa
saqqummiunneqarnissaat partiinit kissaatigineqarsimavoq.
Atassummit ullumimut aaqqiiniutissanik
tigussaasunik, suli Naalakkersuisut Inatsisartunut saqqummiussaqanngimmata
anersaaruluutigaarput. Atassummittaaq maluginiarparput, Naalakkersuisut
inunnik isumaginninnikkut tunngasunik iluarsaaqqinnissat anguniarlugu
suleqatigiissitaliorsimasut, naatsorsuutigineqarluni Inatsisartut ukioq
2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaanni nalunaarusiamik saqqummiussinissaq.
Siunnersuummut akissuteqaammi takusinnaagatsigu
apeqqutigisariaqarpoq, Inatsisartut inunnik isumaginninnermi
iluarsaaqqiinissamik ataatsimiititaliarsuata, isumaliutissiissutaa 1997-imi
Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni saqqummiunneqartoq tunngavigalugu,
kaammattuutit upperineqannginnamiik? Tassa aajuna atuagarsuaq.
Kiisalu 1998-imi ukiakkut
ataatsimiinneranni, inunnik isumaginninnermik ingerlatsineq pillugu nassuiaat
tunngavigalugu, Inatsisartuni oqallinnermi isummiunneqartut
atorsinnaannginnamiik? Tassa aajuna.
Naalakkersuisut suleqatigiissitaliaata,
Inatsisartut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaanni saqqummiinissaat
utaqqineqassappat, aaqqiiniutissat aatsaat ukioq 2001-imi piviusunngortinneqarnissaat
naatsorsuutigisariaqarpoq. Taamanikkussamut pisortanit utoqqalinersiuteqartut
sulisinnaajunnaarnersiuteqartullu arlallit toqoreersimasussaapput. Taamaattumik
aaqqiinissat Atassummiit nukingernartutut isumaqarfigaavut.
Pisortanit utoqqalinersiuteqartunut
sulisinnaajunnaarnersiuteqartunullu, ullumimut tigussaasumik suli aaqqiisoqannginnera
tunngavigalugu, utoqqaat utaqqikatammata, matumuuna Inatsisartut 1999-imi
ukiakkut ataatsimiinnissaanni, makku nalilersorneqarnissaat Atassummit
piumasaraarput.
Siullermik, pisortanit
utoqqalinersiuteqartut inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa kisermaamut
qaammammut 3.500 kr.-it, aappariinnullu 5.500 kr.-inik
minnerpaaffilerneqarnissaat ukiamut anguniarneqassasoq.
Aappaatut, utoqqaat ukiorpassuarni
aalajaallutik sulilluarsimanermikkut soraarnerussutisiaqalersimasut,
amerlanersaasa aapparisaat pisortanit utoqqalinersiaqarnissamut
missukutaasartut, pisortanit utoqqalinersiat tunngaviusumik aningaasartaasa 20
%-iannik pisartagaqalersinnaanissaat anguniarneqartariaqarpoq, soorlu
sulisinnaajunnaarnersiuteqartut kaajallaasitakkut nr. 198-ikkut taamatut
aaqqiiffigineqarsimasut.
Pingajuattut, pisortanit
utoqqalinersiaqalersimasut akileraartitaasarnertik paasiuminaatsittarpaat.
Tassami pisortanit aningaasanik tunineqariarlutik aamma pisortat karsiinut
akileraaqqittaramik. Kiisalu saniatigooralugu isertitaqarsimagaagamik aamma
akileraaqqittarlutik, tamakku aamma nalilersorluarneqarnissaat, tassa ukiarmut
Atassumit piumasaraarput. Atassummit siunnersuut saqqummiunneqartoq taamatut
naalisaaffigalugu oqaaseqarfigilaarparput.
Augusta Salling, Atassutip oqaaseqartua:
Oqaaseqaatigeriikkatsinnut
nangissutaasumik immikkoortoq 33-mut ima oqaaseqassaagut:
Siunnersuut Atassutip isumaqatigaa,
tassami Atassut tunngaviusumik isumaqarmat utoqqaat
sulisinnaajunnaarnersiutillillu inuussutigisinnaasaannik
aningaasarsialerneqartariaqartut, tapiararpassuit atorunnaarsillugit
Utoqqaat ajornartorsiutaat
tusartuagarput iluarsiivigisariaqalerparput, tassalu aappaasup isertitai
tunngavigalugit allaat utoqqalinersianik pinngitsuuvittarneq ajornartorsiutaavoq,
utoqqarpassuit akornanni.
Unalu assersuutissaqqippoq: Utoqqaat
aappariit, aappaa pensionisiaqarpat, tassa utoqqalinissaminut
suligallarnermini unerartitsisimapput, taakkulu utoqqalinermini
qaammatikkaartumik tigusalerlugit, taava tamanna ima kinguneqartarpoq,inuk
sulerulussimasoq itigartitsisinnaatitaananilu nuttartinneqarsimaqisoq,
amerlanertigut nuuffimmini illussaqartinneqarnani, tikiffimmini naakkinnittussannguanik
utaqqisariaqartarsimasoq, sulerulunnermilu nalaani akissaateqarnikkut atugarissaanngikkaluaqaluni,
aningaasarsiassamik ilaanik utoqqalinissaminut unerartitsisimasoq, utoqqalinermini
kisimi pillarneqarani, aapparisaa aamma pillarneqartarpoq. Tassa aappaasoq
aapparisami pensionisiai tunngavigalugit utoqqalinersianik pisinnaatitaasannginnami.
Siuliani oqaaseqarnitsinni,
utoqqalinersiuteqartut inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa
minnerpaaffilerneqarnissaasa anguniarneqarnissaat piumasaralugu oqaaseqarpugut.
Aammalu utoqqaat ukiorpassuarni aalajaallutik sulilluarsimanermikkut
soraarnerussutisiaqalersimasut, aapparisaasa pisortanit utoqqalinersiat
tunngaviusut aningaasartaasa 20%-iannik pisartagaqalersinnaanissaat
anguniarneqartariaqartoq. Soorlu sulisinnaajunnaarnersiuteqartunut
kaajallaatitakkut taamatut aaqqiisoqarsimasoq.
Naggataagullu Atassutip
erseqqissarusuppaa, inuuniarnermi aningaasat atugassat minnerpaaffilerneqarnissaasa
anguniarneqarnerini, innarluutillit, innorluutillit kiisalu
sulisinnaajunnaarnersiutillit ilanngullugit aaqqiiviginiarneqartariaqarmata.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut
tullinnguuppoq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq. Oqaatigilaassavara
immikkoortoq 31 aamma 33 immikkut piareersarnikuugatsigit, kisianni
malitsiinnarlugit oqaatigissuakka oqaatigerusutavut Inuit
Ataqatigiinninngaanniit.
Otto Steenholdtip
oqaluuserisassanngortippaa, utoqqalinersiallit aningaasatigut atugaat, tamatumanili
apeqqutit marluk immikkut taakkartorlugit.
Siulleq utoqqalinersiutit
annertussusilerneqartarneri, aamma aappariinnut, aappat ineqarnermut
akiliuteqartarneq.
Ilumoorpoq Nunatsinni utoqqartatta aningaasatigut inissisimanerat assigiinngitsorujussuummat. Ilai pisortanit pensionisiat kisiisa isumalluutigalugit nappateqarput. Allat atorfiliusimanerminnik tjenestemandspensionisiaqartinneqarlutik. Taamatuttaaq assigiinngitsorujussuupput peqqissutsikkut, ineqarnikkut inooqatigiinnikkullu atugaat. Allatut oqaatigalugu utoqqaat atugaat sutigut tamatigut assigiinngeqaat.
Inuit Ataqatigiinni tunngaviusumik anguniakkatta, anguniagakkatta pingaarnerit ilaat tassaavoq, Nunatsinni innuttaasut assigiinnerusumik naligiinnersumik atugaqalernissaat. Eqqarsartaatsip anguniakkallu taassuma nassatarivaa una, sanngiinnerpaamik inissisimasut tassaasut pisariaqartitsinerusut. Taakkuuppullu pisortat immikkut eqqumaffigalugillu naammaginartumik inuuniuteqarnissaannik qulakkeerinnittariaqartut.
Utoqqaat tamarmik pisortanit pensionisiaqalersinneqartarnerat atulerseqqinneqassappat, kingunerissavaa utoqqaat aningaasarsiarissaartut nammineersinnaasullu pisartagaqalernissaat, taamaaliornermilu assigiinngitsorujussuarmik atugaqarneq attatiinnarneqarnissaa.
Inuit Ataqatigiinni ullumikkut aaqqissuussineq tunngaviatigut akuersaarparput. Ilisimavarpulli ineqarnermut tapisititsisarnermi isertitanut, qummut killissarititat assigiinngitsunik ajornartorsiortitsisartoq, aamma utoqqaat akornanni. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinni peqataaffigerusupparput ukiamut Isumaginninnermi Naalakkersuisup isumaginninnermi isumannaallisaatit allannguutissaannik tamakkiisumik saqqummiussinera, iluatsillugu aamma pensionisiallit ataatsimut isigalugu nalilersueqataanissatsinnut.
Massakkut eqqartukkatsinnut aamma ilaalluinnarpoq pingasunngornermi apeqquteqaateqarnitsinni ujartorneqartoq, pensionisiaqartut utoqqalinersiuteqartut aningaasat inuuniutissat qaammammut tigusartagaasa minnerpaaffilerneqarnissaannik suliniutip, sumut killinneqarsimaneranut tunngasoq.
Inuit Ataqatigiinnit pingaartipparput ataatsimut isiginnilluni iluarsiisinnaanissaq. Taamaaliornissamut pisariaqartissavagut isumaginninnermi isumannaallisaatit pillugit misissuinerit inerneri, aammalu aningaasanik ikinnerpaaffissaliilluni aaqqiissutaasinnaasunik nalilersuinerit.
Ataatsimiinnermi matumani, Isumaginninnermi Naalakkersuisup neriorsuutigereerpaa, misissuinerit taakku marluk ingerlasut naammassineqassasut. Taamaattumik aamma kaammattuutigeqqissuarput sapinngisaq tamaat atorlugu naammassiaaqqullugit, apeqqutit pingaaruteqartut aamma ullumikkut eqqartukkavut aaqqiiviginissaat erininarsimmata.
Ingerlaqqissuunga Anthon Frederiksenip siunnersuutaanut. Anthon Frederiksenip qulequtaq, utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaat, ullumikkut aningaasatigut inissisimanerat ikiorsiivigineqartarnerallu.
Oqaluuserisassanngortitaq Inuit Ataqatigiinni ima oqaaseqarfigerusupparput:
Qaammatit pingasut qaangiusimalerput Inatsisartunut qinersigatta, inerneratalu ilagivaa Inatsisartuni ilaarsortat 14-it taarserneqarnerat. Taamaakkaluartoq Inuit Ataqatigiinni pingaartipparput Inatsisartuni sulinerup sapinngisamik ataavartuunissaa, taamaattumik pissusissamisoorluinnartutut isigaarput, suliniutit qinigaaffimmi siuliani annertuumik oqallisaareerlutik tunngaviusumik aalajangiiffigineqarsimasut killiffiannit nanginneqarlutik suliareqqinneqartarnissaat.
Minnerunngitsumik suliniutit aalajangernerillu sukumiisumik suliarineqareersimallutik naammassineqarsimasut. Assersuutigalugu apeqqutit isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani sammineqarsimasut, sammineqareersimasut.
Anthon Frederiksenip ullumikkut oqaluuserisassanngortissimasaa, Inatsisartuni qinigaaffimmi siuliani oqallisigineqareersimavoq, Isumaginninnermilu Naalakkersuisup qanoq alloriaqqinnissaanik tikkuussisunik inernilerneqartumik.
Taamatut oqarnitsinni Isumaginninnermi Naalakkersuisup Anthon Frederiksenimut akissuteqaataata ilaani oqaasiinut innersuussuteqassaagut, Naalakkersuisoq ima oqarmat:
"Inummut tapinik tunniussinissami piumasaqaatinut kinaassusersiunngitsunut taarsiullugu, Naalakkersuisut pisortanit pensionisiat pillugit peqqussutissatut siunnersuumik 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiussinerminni pensionisiaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaannut matussutissat ikinnerpaaffilerneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat siunnersuutigaat, tamannalu Inatsisartut isumaginninnermut suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaata isumaqatigaa. Tamanna anguneqassappat kommunit taamatut aaqqissuussinermut peqataajumanissaat tunngaviuvoq. Tassunga tulliutillugu inummut tapit pillugit assigiissaartumik malittarisassaqalernikkut aningaasatigut nammatassat Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni qanoq iliorluni agguataarneqassanersut paasiniarneqassaaq". Issuaneq naavoq.
Tassa Naalakkersuisup akissutaani ersernerlulaarpoq, uagut isumarput malillugu, Isumaginninnermi Naalakkersuisup apeqqut pingaaruteqarluinnartoq pillugu kommuninik isumaginninniarluni aallartereersimanersoq.
Taamaanngippat sakkortuumik kaammattuutigalugulu kissaatigissavarput, piaarnerpaamik kommuninik oqaloqateqarneq aallarteqqullugu. Inatsisartut ukiamut ataatsimiinneranni kommuninik oqaloqateqarnerit sumut killissimanersut pillugu Inatsisartunut utimut nalunaaruteqaqqullugu. Tamannami naammassineqartuuppat utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu assigiinnerusumik pineqarnissaannik anguniagaq angulertorneqassagaluarmat.
Aamma Anthon Frederiksenip ilanngullugu oqaluuserisassanngortitsinermini oqaatigimmagu inuit pineqartut assigiinngitsunut immikkuualuttorpassuarnut qinnuteqaqattaartarnerat uparuarlugu. Inuit Ataqatigiinni pingaarteqaarput inunnik isumaginninnermi politikki sullissinerlu toqqammaveqassasoq ukuninnga: Inummik ataqqinninnermik, inuup inuttut kiffaanngissusiiagaannginnissaanik, inuttullu ataqqinassutsimik innarliinngitsumik, inuullu akisussaaffianik piaaffiunngitsumik.
Eqqaasitsissutigerusupparpullu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 34, december 1997-imeersoq, isumaginninnikkut siusinaartumik pensionit, inummut tapiutit, pensionillu akiligassanut ilanngarterneqartarnerat pillugu. Tassani inummut tapiutit pillugit aalajangersakkani allassimavoq, inummut tapiutit ukiumut ataatsimut ataavartumik tunniuttagassatut akuersissutigineqarsinnaasut.
Isumaqarpugut malittarisassap taassuma qulakkeerniarsarigaa pisartagaqartut saaffiginneqattaarnissaat annikinnerpaaffinngortinnissaa. Apeqqutaavorli soorunami kommunini ataasiakkaani qanoq aalajangersakkap atortinneqarnera, atorluarneratigut inunnut pineqartunut sullissisunullu angusassat pitsaasut arlaqarput. Inuttut ataqqinassuseq mianeralugu ingerlatsineq, aamma allaffissornerujussuaq sapinngisamik minnerpaaffinngortinneqarsinnaammat.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu ingerlaqqikkutta maannakkut Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqassaaq Loritha Henriksen.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip aamma Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip oqaluuserisassanngortitaat Kattusseqatigiinniit apeqquteqaatit marluk ataatsimut akissuteqarfigissavagut.
Kattusseqatigiinniit arajutsisimanngeqaarput apeqquteqaatit ukiuni arlaqalersuni oqallisigineqartarsimaqisut. Aammalu ataatsimiititaliarsuup misissuisimanera kusanartoq malinnaaffigisimavarput. Kiisalu Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup nalunaarutigisaa pensionisiat pillugit nalunaarutip nutaap suliarineqarnera naammassingajalersoq, qilanaaralugu suleqataaffiginnissaa piareersimaffigissavarput.
Taamaakkaluartoq Kattusseqatigiinniit kissaatigaarput utoqqalinersiat, sulisinnaajunnaarnersiutisiat soraarnerussutisiallu piaartumik aaqqiivigineqarnissaat, pingaartumik aappaasup inooqataasulluunniit isertitaqarnera apeqqutaatinnagit, tamakkiisumik tunniunneqartalernissaat anguniarniagassat pingaartut ilagaat.
Utoqqartagut sulisinnaajunnaarnersiuteqalersimasullu misigisimassanngippata atorfissaqartinneqaratik nunami inuuffigisaminni, taamaattumimmi misigisimasarneq tamakkuninnga aallaaveqartarmat. Pingaartumik ukiuni arlalissuarni pilersueqataasimagaanni akilersueqataasimallunilu, suliunnaarnerup kingorna minnerunngitsumik aappaasoq suliffeqarsimappat qinuloortutut misigisimasarneq, tarnikkut anniaataasarmat angisooq. Ajukkunneq, pilersueqataasinnaajunnaarneq minnerunngitsumillu nanertuutinngortarmat inummut.
Aammalu tamakku skatimut akileeqataareersimallutik sulinermi nalaani, taamaattumik Kattusseqatigiinniit kissaatigissavarput utoqqartatta sulisinnaajunnaarnersiutilittattalu nunarput tamaat assigiimmik atugaqartitaanissaat anguniarlugu aaqqiisoqartoqartariaqartoq. Taakkumi ukiorpassuarni sulereersimammata qutsatissaqarfigigatsigit.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kissaatigissavarput assigiimmik atugaqartitsinissaq anguniarneqartariaqartoq. Erseqqissassavarput aningaasanik naleqarnissaat ilisimagatsigu, aammalu ilimagisinnaallugu, kisiannili assigiimik aaqqiinissaq pisariaqarpoq. Ilisimavarput ullumikkut inuit pineqartut allaffissornikkut kiffartuunneqarnerat annikitsunnguakkuutaartoq aningaasanik piffissarujussuarnillu naleqarmat.
Taamaattumik siunnersuuteqartup siunnersuutaa piviusunngortinnissaa qularutiginngilarput. Aningaasat sipaarutigineqarsinnaammata tassuuna allaffissornerup millisarneratigut. Taama oqaaseqarluta siunnersuutip Kattusseqatigiinniit taperserparput.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, tassalu maannakkut tassa partiit Kattusseqatigiillu oqaaseqareerput. Maannalu siunnersuuteqartoq oqaaseqarumavoq, tassalu Anthon Frederiksen.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Oqallisigineqartoq massakkut nutaajunngilluinnaraluarpoq, aammalu naluneqanngitsutut arlalippassuariarlugu inimi maani oqallisigisarsimavagut, taamaattumik aamma nuannerpoq tusarlugu soqutiginninneq aamma suli taamaammat. Aallaqqaammulli maani oqallisigineqarneratulli immaqa oqaatigineqarsinnaavoq, suli soqutinninneq annerulersimasorluunniit.
Taamaattumik 1995-imiilli ilaatigut maani uagut, uanga oqaaseqapajuttaleramali malugisinnaasakka malillugit, immaqa oqartoqarsinnaavoq suliaq taama inuiaqatigiinnut utoqqartatsinnut pingaaruteqartigisoq arriippallaamik suliarineqarnera pissutaalluni taamatut siunnersuutit qalleraattumik takkussuuttuarput.
Taamaattumik nuannaarutigivara aamma partiini arlalinni oqaatigineqarmat, ukiamut ataatsimiinnissamut iliusiliisoqarluni saqqummiussisoqarnissaa tamatumani kissaatigineqartoq. Aammalu nuannerpoq paasillugu, tusarlugu aamma Naalakkersuisut akissuteqarnerminni ilaatigut ersersimmassuk, utoqqaat assigiinngitsumik atugaqartitaanerat pillugu suliniuteqartuarnissaminnik piumassuseqarnertik oqaatigimmassuk.
Tassalu utoqqaat ilaatigut ataqqinassusermik piiaaffigisaanatik utoqqaliartornissaat ilanngullugu akissuteqaammi aamma eqqartorneqartoq eqqarsaatigissagaanni, taamatut qanoq ililluni tamatuma qulakkeernissaa isumaginninnermi iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuup soorunami suliassaanut ilaatinneqarsimasoq aamma oqaatigineqarpoq.
Taamaattumik ilaatigut ataatsimiititaliarsuarminngaanniit inassutigineqarsimasut imaattut isumaqarpunga eqqaamasariaqartut. Tassa ataatsimiititaliarsuaq ilaatigut imatut allammat, issuaalaassuunga: "Politikkikkut pingaarnertut anguniagaavoq kikkulluunniit paaqqutarineqartariaqarneq pilinngikkallarmat ulluinnarni inuunerisimasaq sapinngisamik assigalugu inuuneqarnissamik qulakkeeriffigineqassasut". Issuaaneq naavoq.
Tassa politikkikkut anguniakkat taamaattut imatut paasineqartariaqarsorinarput, utoqqaq utoqqalinini pissutigalugu ajornerusumik atugaqalersinneqassanngitsoq. Qularinngilara aamma maani isersimasut utoqqarnik oqaloqateqartarsimassasusi, aammalu tusarnaartarsimassagisi. Tassami utoqqaqarpoq atukkamikkut naammagisimaarinnittunik, kisianni aamma utoqqaqarpoq naammaginanngilluinnartunik atugaqartunik. Pissutsillu tamakku tusarlugit naatsorsuutigisinnaavagut ilaatigut utoqqaat imaannanngilluinnartunik atugaqartinneqartut.
Ilaatigummi
inuit naapittarpagut utoqqalinissaminnut siusinaartumilluunniit allamik immaqa
innarluuteqalersimaneq pissutigalugu atugaqaleriasaarnissaminnut
siorassuteqalereersimasut. Pissutsit taamaattut tusarlugit kialluunniit utoqqarnik
paasinnissinnaasup misigissuseqartullu takorloorsinnaavaa, utoqqalilersut
ilaannut ornitaq ilaatigut toqqissisimananngitsuusarmat. Tassa pissutsit taamaakkallartillugit.
Taamaattuminguna eqqaamasariaqartutut
uanga isumaqarfigiginga, inuk toqqissisimanngitsoq ernumassuteqartorlu,
pingaartumik utoqqalineq imaluunniit innarluuteqarneq pissutigalugu
inuiaqatigiinnik kiffartuussisinnaanermik killeqalersumik pigisaqalersimasoq
inoqamminut ajukkuttunngorsinnaasartoq, inuullu taamatut nalaataqartup imminut
allaat pisuutinnermik kingunilimmik timikkut tanikkullu
anniaateqalersinnaasarnera pinngitsoortinneqartariaqartutut isumaqarfigineqartariaqartoq.
Inuit ilaat utoqqalineq imaluunniit
innarluuteqarneq, siusinaartumilluunniit sulisinnaajunnaarnersiuteqalersimaneq
pissutigalugu aapparisamut ajukkuttutut misigeqqajaasutut
susinnaanngitsutulluunniit imminut nalilertarnerat uatsinnut
naalakkersuinermik suliaqartunut atuutinngilluinnarpoq. Taamaattumik pissutsit
taamaattut ilaatigut taamaalersimanerat Inatsisartuni ilaasortaalluni
tusartuarlugu akuersaaruminaappoq.
Assersuutigiinnariarutsigu uagut
Inatsisartuni ilaasortaasugut arlaatigut piumaffigineqariataassagaluarutta
uagut ajunngitsorsiassagut, pisartagassagut aappatta isertitaat najoqqutaralugu
aalajangerneqartalertuuppata, taava qularutigissanngilarput tamanna immaqa
naammagittaalliornermik annertuumik inimi maani isersimaqatitsinnik
pilersinneqarumaarsinnaasoq.
Akissuteqaammi aamma oqaatigineqarpoq
Naalakkersuisut utoqqaat atugaasa pitsaanerulersinniarlugit suliniuteqarnertik
ingerlatiinnarniaraat, soorunami tamanna nuannerpoq qujanarlunilu. Aamma
Naalakkersuisup oqaatigivaa, qinnuloorneq ajunngivissumik
pinngitsoortinneqarsinnaasoq, naliliiniartarneq aallaavigalugu utoqqarnut
iluaqutaanerpaasussaq anguniarlugu malittarisassat aqunneqalerpata.
Taava aperisariaqarpoq qaquguuna
malittarisassat utoqqarnut iluaqutaanerpaasumik pitsaanerusumillu
sunniuteqarnerusumik aqunneqalerniartut.
Inatsisartunut ilaasortap Otto
Steenholdtip siunnersuutaa tamakkiilluinnaqqissaartumik taperserusuppara,
tamannami amma siusinnerusukkut arlaleriarlugu maanngaanniit
isumaqatigilluinnarlugit pissutsit taamaattut oqaatigisareersimavagut. Aamma
isumaqatigilluinnarpara oqarmat, imatut oqarnera issualaarusuppara:
"Neriullunga ataatsimiititaliuullugu oqaaserineqartorpassuillu tamaasa
ilanngullugit oqallisineqarluni inerniliivigineqarumaartoq". Issuaaneq
naavoq.
Tassa suliassat taakku uteqqinneqartuarlutik
oqallisigineqartuarput, kisianni tassa ajoraluartumik annerusumik
kinguneqartinneqarnissaat aalajangiunneqartartut isumaqarpunga piaartumik
Naalakkersuisut iliuuseqarfigiumaaraat, qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, tassa
eqqaasitsissutigissavara apeqquteqaat tunngavigalugu oqallinnermi, tassa oqaaseqaqqinnerni
partiit oqaaseqartui aammalu apeqqutilliisoq siullermik 10 minuttit
oqaaseqaqqissinnaammata, aappassaanilu aamma 10 minuttit. Qinnutigissavaralu
taakkua taakkua aamma ataqqillugit maani oqaluttarfimminngaanniit
ingerlatsisoqassasoq. Taavalu siunnersuuteqartup aappaa oqaaseqassaaq tassalu,
Otto Steenholdt.
Otto Steenholdt, Atassut:
Naalakkersuisup akissutaa tamaat atuarlugu qanoq misigisimassanerpoq, erseqqissoqanngilaq utoqqaat pineqarnerannut aaqqiissutaasinnaasumik, kisianni tikkuussilluni suliniartoqartoq, misissuisoqartoq, taakkua kisimik immaqa qaamasortamininnguussapput. Inuit tamarluinnarmik kissaatigisarpaat suliani assigiinni assigiimmik akissarsiaqarusuttarlutik. Uanga, utoqalineq inuit tamarluinnarmik assigiimmik ornitarigaat, aamma inuiaqatigiinni assigiimmik aningaasanik tigusisarfiusussatut naatsorsuuttarpara, imaanngitsoq aappap qanoq ittuunera pissutigiinnarlugu ilaanni susaartinneqarluinnartarlutik.
Siumup oqaluttuata toqqaasimmaga 1991-imi Inatsisartuni ilaasortaasimallunga manna oqallisigisaq aalajaviigineqarmat ilaaffigisimagiga. Ilumoorpoq, kisianniuna Naalakkersuisunut illuatungiliuttuulluni angujumasanik imannaannaq angusaqarfiunngitsoq. Taamanikkut oqaatsikka takugakkit uumatorluinnaqqissaaq oqalussimagaluiarpunga, kisianni illuatungiliuttuunerput aamma misigitinneqarsimavoq, piumasat pineqarsimanngimmata.
Allagarsiarpaalussuaqarpunga maani atuarsinnaanngisannik, kisiannili ataaseq eqqaalaarlara, ukiuni 46-ni KNI-mi sulisimasoq nalliuttorsiortinneqartarsimavoq sulilluarnini pillugu, KNI-mi, nuannersunik. Taavali 60-inik ukioqalermat soraarsippaat, asu aningaasarsiaaruppoq. Kisianni tamatuma nalerluinnaani inuttut aamma asannilerpoq, nuannarisaminik taavalu aamma tassa appariileriarmata aamma utoqqalinersianngui aamma peerpaat. Tassa taanna erseqqissoq naalliunnartoq allaat inuttannguata oqaatigigaa, sumiippa naleqassusera. Tassa taamaattorpassuupput.
Matuma siornagut kigutileritittarneq eqqartoratsigu imatut aalajangiivugut, utoqqaat pivallaarnagit inuusuttut kigutileritittarnissaat aalajangiiffigalugu. Soorlulu oqarluta utoqqaat kigutaarunniarlik. Aamma ippassaaniusaannannguaq tusarparput Peqqinnissamut Naalakkersuisup eqqarsaatai, Inatsisartut aalajangissamaarunarlugit oqalutsinniarlugit aamma taamatut piumasaminnik imaluunniit namminneq pisuussutigisaminnik napparsimalersimasutut taassasinnaasat immaqa allaat utoqqalisut aamma illuatungaanut iliniarlugit, utoqqaalluni tamakkua tusarlugit nuannerunanngivippoq.
Taavalu eqqaalaarlara IA-p oqaluttuata erseqqissagaa assorujussuaq nuannaattakkaluarama, utoqqaat pillugit oqaatsit tusarnersut Inuit Ataqatigiit anguniagaat, issuarpakka imaattut: "Inummik ataqqinninnermik inuup inuttut kiffaagissusiiagaannginnissaanik, inuttullu ataqqinassutsimik innarliinngitsumik, inuullu akisussaaffianik piiaaffiunngitsumik@. Tusarnissusii IA-p pingaartillugit inunnut eqqarsaatai.
Kisianni oqallinnitsinni ersersarilluinnartumik oqarpugut taakkua toqqammavigalugit siunnersuuteqarluta takugatsigu, taakkua ajoraluartumik utoqqarnut pitinneqanngitsut. Assigiinngisitsivallaarneq perusunngilarput, soorlu uiusoq imannak aningaasaateqarpat, aamma taanna tuneqqinneqarnissaa IA-p uniffigimmagu, isumaqarpunga aningaasarparujussuunngikkaluartut tassani.
Taamaattoq isumaqarpunga siunnersuut paasilluarneqartoq, suliarlu ingerlammat oqaannassaaga nukigiunnerulaarlugu aaqqiivigineqarnissaa kissaatiginarseqaaq, neriullugalu aamma angujumaarlutigu. Maani tusakkakka oqaatsit ilalersuimmata nuannaajallaatigaara.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut partiit oqaaseqartuisa saniatigut oqaaseqarumavoq Godmann Rasmussen.
Godmann Rasmussen, Atassut:
Naatsoralaarsuarmik oqaaseqalaassuunga,
tassa inuiaqatigiinnut immaqa imaannaannginnerpaat ilaat, ullumikkut
oqallisigaarput. Ajoraluartumik Inatsisartut maani ajoraluartumik tamarmiunnginnatta
uggornarpoq. Tassa Ortup, Antuullu imaannaanngitsoq oqaluuserisassaq ullumikkut
qaqippaat.
Oqaaseq atorneqartoq versi 31, 32, 33
taakkua ataatsimut naatsunnguamik oqaaseqarfigilaarusuppakka. Inuunermi
artornarnerpaagunarpoq peqqissuulluni maanaannaq sulisinnaajunnaarnermik
annaasaqarneq, inuit taamaatorpassuit kalaallit nunaani naammattoortarpakka,
naalliuuteqartartut ilaatigut atorfigissaaraluartut nappaateqarneq
pissutigalugu suliffimminnit annaasaqartartut. Ilumoorluinnaqqissaarpoq
peqqissoq kinaluunniit suliffissamik suliffissaarukkaluaraangami arlaatigut
periarfissamik nassaartarpoq.
Nunatsinni massakkut
amerlavallaartorujussuanngorsimapput allaat ukiukitsuaqqat siusinaartumik
sulijunnaarnersiuteqartitaasalernerat, ilaatigut inuit taamaattut isigalugit
aamma socialimi formandiusimasutuut oqaatigisariaqarpara isumaqarpunga
pikkorissartarfiit imaluunniit nukitsorsarfigineqarsinnaasut inuit ilaannut
Nunatsinni amigaatigaagut. Inoqarpoq ilaatigut suliffinni oqitsuni
atuisinnaagaluartunik suli suleqataasinnaangaluartunik mattunneqaannartartunik.
Taanna annertuumik isumaqarpunga kommuunimut aamma inuiaqatigiinnut taanna
assut ajornartorsiutaasoq.
Aamma uani puiorneqannguatsiarmat
eqqaanngitsoorusunngilara, siorna Bornholmimi aamma eqqaatsiarnikuuvara,
tamatta kukkussuteqartaratta, taamani KANUKOKA-mi aamma ataatsimiinnermi,
Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuaq sulisimaqaaq. Ilumoorpoq
taanna, atuagaq issuvoq, aamma illuinnarsua tamarmi naqitaagami,
saannerusinnaassimasagaluarpoq illuatungaa aamma naqinneqarsimasuugaluaruni.
Tassani puiorneqartutut uanga
misigisartagara uaniippoq, inuit naalagaaffimmi atorfeqarsimasut utoqqaat,
tassa tjenestemandit atorfineqqaarnerminninngaaniit akissarsiaat piiagaasarput,
tassa soraannerussutissaqarsinnaaneq tassani qulakkeerneqartarmat. Tamakkulu
utoqqaat utoqqaat angerlarsimaffiannut inissikkaangamik, utoqqaqamminnik
annertunerujorujorujussuarmik akilersuisinneqalertarput. Soorlulusooq ima
nalilertariaqartartoq akisunermut inisseqqasoq.
Taanna inuiaqatigiinni isumaqarpunga
utoqqarpassuanut utoqqaat angerlarsimaffiani inissinniarnermi
pakkersimaarinnittartoq, aamma taanna ilumoorpoq. Utoqqarpassuit
angerlarsimaffiani utoqqaat perusussutigineq ajugaat tassaavoq, atorfeqavissut
tjenestemandit nunguutaavillutik tassunga inissittarnerat.
Siusinaarluni soraanerussuteqalertarneq
ugguuna artornartortaqarsorisarpara aatsaannguaq eqqaaneqartutuut isertitat
aallaavigineqaraangata. Inuk suliffissaaleqisoq ukiui nikingasimagaangamik,
aapparisaq ima ukiukissimatigippat, nikingasimatigippata.
Suliffissaqanngitsorlu inuup taassamap
sulisinnaajunnaarnersiutai inoqutigiit inuussutigilertarpaat. Tassa taanna
artornartua, kina oqarpa inuk sulisinnaajunnaarsiminik illoqatini
inuutinniassagai.
Aappariit iluanni aamma taamaattoqarpoq,
aappaq utoqqalinersiuteqalersimappat aapparlu suliffissaarulluni 60-it
taassimappagit tassaniilersarpoq inuuniutissaq ataatsikkut atorneqalertartoq.
Aappariit ataasiunngitsut inooqatigiillu akornanni taanna avissaartitsinermik
kinguneqartarpoq, illoqarfinni taanna misigisarsimavarput.
Taanna isumaqarpunga uani eqqartorneqartoq
aatsaannguaq torrallalluinnarlugu taaneqartoq aamma siusinnerusukkut Atassumiit
taanna eqqaaneqartoq tusarnaarnikuuara, tassa utoqqalinersiat assigiimmik
aallaaveqalersinnaanerat atuutilerneqarnissaat siunnersuutigineqarmat. IA-p
tassani oqaaseqartuata eqqaatsiagaat Ortup attupillatsiaraluarpaa, tassa inuit
pissaqarnerusut annertunerusumik akilersuisinneqalissappata taanna inuttut
immikkoortitsinertut taagajappaa, soorlu taamatugajak oqartoqarpoq.
Kisianni aana puijugissassarput
nalunngisaqarpugut Aalisarnermut Naalakkersuisorlu uagut, inuk aningaasatigut
atorluaasimasoq sulisinnaajunnaarami utoqqalinersiassaqanngilaq. Imaappoq: Inuk
inuunermini siunissaminut qulakkeerinninniarluni toqqorterisimavoq, kisianni
bankimi aningaasaateqarpallaaqimmat utoqqalinersiassaanik
tunineqarsinnaanngilaq. Kisianni allatuut sipaarani imerlugit allatullu
atupilussimasuuppagit matu qiviinnaqqangaluarpoq. Tigusisinnaajunnaarami
bankimiittut tamaasa tigullugit toqqormagit, aatsaat kingusinnerusukkut
utoqqalinersiaqalersinneqalerpoq.
Una massakkut eqqartugarput, uanga
assorujorujussuaq pingaartitarivara ukiamut siunnersuutigissamaarsimagaluarakku
taannartaa, neriuppunga Inunnik Isumaginninnermi Naalakkersuisup taakkua
aatsaannguaq oqaatsit aninneqartut eqqarsaatigillualaassagai.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Guulumaat, tassa malittarisassagut
malittussaavagut aatsaannguaq aamma eqqaasitsissutigivara, partiit oqaaseqartui
tassa 10 minuttit oqaaseqarsinnaapput, partiip oqaaseqartuisa avataatigut
oqaaseqarumasut ilaasortat allat 5 minuttit oqaaseqarsinnaatitaapput, tassa
taanna maleqqissaarniartussaassavarput, taamaammat tassa kipitittariaqarpakkit
maannakkut. Taavalu maannakkut tullinnguuppoq Lars Sĝrensen, partiit
oqaaseqartuisa saniatigut aamma oqaaseqarumasoq, taanna soorunami aamma 5
minuttit taakkua ataqqiniartussaassavai.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq, oqallisissiani uani utoqqaat
assigiimmik atugaqalernissaat partiini amerlanerusuni ujartorneqarpoq. Uangalu
nammineerluga apeqquterusuppara assigiimmik utoqqaat atugaqalernissaat qanoq
ililluta angussagatsigu? Illuatungaani maannakkut utoqqaat pissaqareersut suli
amerlanerusunik pissaqarnerunissaat anguniarneqassappat.
Taanna naleqquttutut
oqaatigineqarsinnaanngilaq, nalunngilarput pisortanit taamaallaat pensionisialik
ukiumut 88.000 kr.-inik pissarsisarpoq, tjenestemanditullu pensionisiallit
agguaqatigiissillugu ukiumut, tassa kisimiittoq 140.000 kr.-it angullugit
pissarsisarpoq. Aappariinnut
soorunami marloriaatingajaapput.
Taakkua assigiinngitsut
allanngortinneqassappata, tassami imatut paasigakku, massakkut siunnersuuteqartoqarpoq
pisortani pensionisiaqartoqassasoq 88.000 kr-it, taava taassuma saniatigut
tjenestemanditut pensionisiat attatiinnarneqassapput, taamaalillunilu
utoqqalinersialik kisimiittoq ukiumut 220.000 kr.-inik pissarsiaqassaaq.
Taakkumi pisortat pensionisianik
tunniuttagaannillu isumalluutillit qanoq pineqassappat? Assigiimmik
atugaqartinneqassappata taakkua pisartagaat 140.000 kr.-inut ukiumut
qaffattariaqarpagut. Assigiimmik atugaqartitsineq taamatut paasineqassappat,
ataqqinassuseq, naleqassuseq isumaqarpunga aningaasamiinngitsoq. Taamatut
eqqarsartalersimagutta ataqqinassuseq naleqassuserlu
aningaasaniiginnarnerannik, taavami utoqqaat qanoq eqqarsaatigissavagut?
Utoqqartagut isumannaatsumik
nakkutigisariaqarpagut, peqqinnissaqarnikkut imalimmik inuutittariaqarpagut,
tamatumani kattuffii peqatigiiffiilu ilagalugit. Kalaallit anersaavat
qimakkiartuinnarparput, suna tamaat aningaasanik nalilersorlugu
eqqarsartarnitsigut. Utoqqartagut pinngitsuunngivilluta imalimmik
inuutinniarsarisarpavut, puigortariaqanngilaq qaammaterpaaluit matuma
siornatigut utoqqaat pisartagaat 7%-imik qaffanneqarmata.
Taamaattumik aningaasaannaat
eqqarsaatigalugit taamatut ingerlatsiniarnissaq eqqortuusinnaanngilaq,
oqareernittuullu isumagineqarnerat, paaqqutarineqarnerat imalimmillu inuunissaat
taanna peqatigiiffiat kattuffiallu suleqatigalugit aaqqinniartariaqarpagut.
Taamaaliunngikkutta maani ataatsimiinnerit tamaviisa utoqqartagut atugarisaat
sattaaserlutalusooq eqqartortuassavagut. Aap, utoqqarnik oqaloqateqartarpugut
aamma uagut, aamma uanga utoqqarni perornikuuvunga. Taamaattumik aamma utoqqaat
pisariaqartitaat assigiinngitsut ilisimaarivara.
Kattusseqatigiit aamma
eqqaamasariaqarpaat aningaasaqarnermut tunngatillugu eqqartuinitsinni
kissaatigineqarmat sapinngisamik Landskarsi amigartooruteqarnanilu
sinneqartooruteqannginnissaa. Taamaattumik aamma assigiinngitsutigut
aningaasanik nalilersuinissat pisariaqarput.
Naggataatigullu
kaammattuutigissavara ilumut pisariaqarmat utoqqaat, innarluutillit, meeqqat
allallu atugarisaasa aaqqinneqarnissaat siunnerfigineqartariaqarmat,
taamaattumillu Naalakkersuisunut kaammattuutigissavara isumaginninnikkut
ingerlatsineq pillugu nassuiaatit aqqutigalugit taakkua ataatsimoortumik
naliliiffigineqarnissaat sulissutigeqqussallugu. Naggaterpiaatigullu
oqaatigissavara aamma eqqarsaatigisariaqarmat, assersuutigiinnarlugu
suliffissaaleqisut maannakkut inuutinniarsarigatsigit qaammammut taamaallaat
1.500 kr.-init ikiorsertarlugit.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat, Asii Chemnitz Narup aappassaaniilerpoq, tassa
aappassaaneertut tassa 10 minuttit.
Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq,Lars Sĝrensenip
akereeraluaraa Anthon Frederiksenip apeqqutaa una, ima neriunneraravit Anthon
Frederiksen, uagut aamma tusarnaartassagigut utoqqartagut.
Tusarnaaginnanngilagut inooqatigivagut ulluinnarni qanilluinnarlugit.
Aamma inooqatigisatta ilaasa
oqaatigisarpaat, namminneq akileraaqataarusupput utoqqalinersiat taakkua
aqqutigalugit. Akileraaqataanermikkut aamma suli inuiaqatigiinnik
napatitseqataasutut naqissuserneqartarnertillu taamatut pineqartarnertik
pillugu. Aamma inuttut ataqqinassuseq tassaniimmat, akileraaqataanermi.
Taannartaa kingumut qiviassagutta
amerlasuutigut iluarsiivigineqartarlunilu allanngortinneqartarpoq, ilaannikkut
utoqqalinersiat tunniunneqalertarput akileraarutaasussaajunnaartillugit, taava
aappaagunnguani aamma iluarsiivigineqaqqittarlutik.
Aap, oqarpugut isertitaqartut pisartagaat
iluarsiivigineqarlik, maannakkutut aappaasup isertitai imaluunniit pineqartoq
nammineq isertitaqarsimaguni. Aappariinnermi aamma isumaq tunngaviusoq
tassaavoq aamma nammaqatigiinneq. Aappariit nammaqatigiillutik ingerlasarput,
taamaattumik aappaasup isertitai aamma isigineqartassappata
tupinnarpallaanngilaq. Kisianni Otto Steenholdtimut maluginialaaqqussavara
una, oqarpugut paasinarsippat ukiamut Naalakkersuisup saqqummiussaa ukiua
isumaginninnermut isumannaallisaatit tunniunneqartartut, taakkua misissuiffigineqareerlutik
inerneri uagutsinnut saqqummiunneqartut aqqutigalugit paasinarsippat, aamma
utoqqalinersiallit aaqqiivigineqartariaqartut, taava piareersimavugut taakkua
isumaginninnermut isumannaallisaatit utoqqalinersiallit imminnut naapertuunnerisumik
aaqqiiviginissaannut suleqataarusulluta.
Anthon Frederiksenip apeqqutigivaa
qaqugu malittarisassat pitsaasumik atortinneqalissappat. Tassani aqqutissat
assigiinngitsuupput, paasititsiniaanerit aamma inunnut pineqartunut Inuit
Ataqatigiinninngaanniit periarfissaq iluatsillugu ujartorusupparput.
Isumaginninnermi tunngassuteqartut apeqqutit ukiup kigulliup affaata missaani
paasititsiniutigineqarunnaarpoq, tamanna naammaginanngitsorujussuartut
isumaqarfigivarput. Aamma aappassaatut aqqutissaavoq pikkorissartitsisarnerit
soorunami isumaginninnermi sullissisut pikkorissartuartinneqartariaqarput.
Aamma aningaasat piinnarnagit
assigiinngitsorpassuartigut allatigut utoqqarnik paaqqutarinninneq
sullissinerlu pitsanngorsaavigineqartariaqarput. Lars Sĝrensen
assigiinngitsunik tikkuagaqareerpoq tassani. Ilanngullugu
ilassutigilaaginnarlugu aamma soorlu sammisassaqartitsiniarneq utoqqarnik aamma
piorsaavigineqartariaqartunut ilaavoq.
Aamma isumaqarpunga
suliffeqarfinninngaanniit suliunnaarluni utoqqalinersiaqalernermut ikaarsaarneq
taanna eqaatsumik arlaatigut iluarsiivigineqartariaqarpoq. Soorunami taanna
allanngulerfiuvoq inuunermi imaannanngitsorujussuaq, taamaattumik eqaatsumik
suliffeqarfimminngaanniit tunuarsinnaanermut periarfissat aamma ima eqqumaffiginerusariaqarpagut.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut
oqaaseqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq. Tamatuma kingorna
apeqquteqartoq siunnersuuteqartorlu aamma oqaaseqarsinnaapput. Taava siullermik
Mikael Petersen.
Mikael Petersen, Isugaminninnermut Suliffeqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Siullermik oqaatigissuara
pisarnertut partiininngaanniit Kattusseqatigiinniillu aammalu soorunami
Inatsisartuni ilaasortanit ataasiakkaaniit soqutiginninneq piumassuseqarnerlu
annertooq aamma saqqummiunneqarmat nuannaarutigigakku. Tassa utoqqartatta
atugarisaasa pitsaanerulersinneqarnissaannik oqariartuuteqarnermi.
Qularutiginngilluinnarpara tamatta
Inatsisartuni ilaasortat kommunillu tamavitta soqutigigipput, utoqqartatta
sapinngisamik pitsaanerpaarpaamik atugaqartinnissaannut suliniuteqassalluta.
Ilami taamaanngikkutta taava qinikkatut sulinerput sumiissagami. Tamanna
assortuussutigissanngilarput, aamma Inatsisartuni ilaasortat ataasiakkaat
imatut isumaqartitsiniassanngillat Naalakkersuisut qanoq iliuuseqanngitsut.
Atassumminngaanniit oqaaseqartup
oqaatigaa, Inunnik Isumaginninnikkut Iluarsaaqqinnissamut
Ataatsimiititaliarsuup sulinerata kingorna Naalakkersuisut suminermilluunniit
saqqummiussaqarsimanngitsut, taamatut paasineqarsinnaasumik oqarpoq.
Isumaqarpunga ingasattajaarnerusoq taamatut naliliisoqassappat. Eqqortoq
aallaaviusariaqarpoq Inatsisartuni ilaasortat nammineerlutik aamma oqaaseqartoq
taanna peqataavoq, ukiarmi utoqqalinersiutit pillugit peqqussutip suliarineqarnerani,
aamma nammineerluni inunnik isumaginninnermut ataatsimiititaliami
ilaasortaavoq, suleqataavoq peqqussutip ingerlanneqarnera annertoorujussuarmik.
Utoqqarnik paaqqinnittarfiit pillugit peqqussutip suliarineqarnerani aamma
taamatorluinnaq inissisimavoq.
Peqqussummi tassani killiliussat
aallaavigalugit Inatsisartut aamma suleqqittussaapput, Naalakkersuisullu
sulisussaallutik suliakkerneqarnertik Inatsisartunit naapertorlugu. Nutaanik
tunngavissiisoqassappat taava peqqussut allanngortissallugu
siunnersuuteqartoqassaaq. Naliginnaq tamaanngaaninngaanniit tigooqqaallutik
Naalakkersuisut sulinerminni ingerlatsisinnaanngillat. Sukkulluunniit
tusaaqqusaartoqarsinnaasarpoq, tamanna ajunngilaq aamma uparuartuisoqartarpoq,
kisianni Inatsisartuni isumaqatigiissutaasut aallaavigalugit Naalakkersuisut
Inatsisartunit sulisinneqartarput. Aamma taamaaliorpugut aamma taakkua
malippagut.
Aningaasartai tunngavigalugit isummersorneq
aningaasanik inatsisissakkut isumaqatigiinniutigisarparput maani inimi,
ukiarmilu taamaaliorpugut, 1998-imi upernaakkut taamaaliorpugut. 1998-imi
Inatsisartut isumaqatigiissutigaat 30 mio. kr.-ingajaat atorlugit pensionisiat
qaffatsinneqassasut, annertunerusumik isumaqatigiissuteqanngilagut. Taakku
ilaneqassappata Inatsisartuni tamanna isumaqatigiissutigisariaqarparput.
Partiit ilaanninngaanniit
oqaatigineqarpoq, Naalakkersuisut kommuninut massakkut piaartumik qanoq iliuuseqartariaqartut,
tassa utoqqalinersiat, pensionisiat minnerpaaffilerneqarnissaat siunertaralugu.
Tassa KANUKOKA qanimut suleqatigiuarparput, inunnik isumaginninnikkut
iluarsaaqqinnermi aamma isumasiorneqartarpoq peqqussutit, kaajallaasitat,
nalunaarutit suliarineqarpata isumasiorneqartarput kommunit, aamma
taamaaliorpugut. Uanili minnerpaaffiliinissami oqaatigisariaqarpoq ullumikkut
kommunit arlalissuit taanna atuutsereermassuk, namminneq.
Taamaattumik naatsorsuutiginngilara
ajornartorsiorpallaassasugut tassunga tunngatillugu. Aamma Inatsisartut
aalajangerusunik, tassami tamanna siunertaralugu suleqqoreermatigut suligatta,
Naalakkersuisuni saqqummiussigutta pinngitsoorani annertuumik
aningaasartaqartussaavoq. Minnerpaaffiliineq inummut ataatsimut 3.000
kr.-iussappat, marlunnut aappariinnut 5.000 kr.-iussappat, tamanna 51 mio.
kr.-inik naleqartussaavoq.Ullumikkut kommunit nammineerlutik tapitigut
tunniuttagaat nalilissagutsigit, taakku 20.595.000 kr.-inik naleqarput.
Taamaattumik aningaasaleeqqiutissat
Naalakkersuisut saqqummiippata, neriuutigilluinnarpara oqaluttarfimminngaanniit
Inatsisartut oqaatsitik ataqqillugit malitseqartissagaat, aningaasallu taakkua
pinngitsoornagit akuersaarlugit. Imaakkajuttarpormi tulleriiaarileraangatta
arlaatugaatigut ilanngarteraluta aallartittarpugut. Kisianni inunnik
isumaginninnikkut isumannaallisaatitut aningaasaliissutit
eqqartuleraangatsigit, imaannaanngitsorsuarmik siunnerfeqartarpugut kisiannili
aningaasartassai aalajangiiffiginialeraangatsigit nipaannersuaqartarpoq.
Tamanna eqqaamassuarput, akisussaaffigaarsi aamma ilissi Inatsisartut, tamatta
akisussaaffigaarput, oqaatsivut aamma malitseqartissallugit.
Kiisamilimi Lars Sĝrensen
Inatsisartuni ilaasortaq isumaqatigilluinnarpara, ilami ataqqinassuseq
naleqassuseq inuttut aningaasaniinngilaq. Aamma tamanna aallavigilluinnarlugu
Naalakkersuisut sulivugut. Taamaattumik utoqqaat ukiorititaat ukiormanna
malunnartinniarlugu Naalakkersuisut ippassaq nassiussuupparput Inatsisartunut
ilaasortanut Naalakkersuisut nammineerluta periarfissarititaasut uagutsinnut
naapertorlugu qanoq iliuusissatut isummiussagut.
Taakkua aallaaveqarput Naalagaaffiit
peqatigiit utoqqarnut ukiorititaanut atatillugu Naalagaaffiit Peqatigiit
kaammattuutaat uagutsinnik kisimik suliarineqartussaanngitsut,
naammissiniarneqartussaanngitsut aamma inuiaqatigiinni kattuffinnit
peqatigiiffinnit, kommuuninit aamma isumagineqartussat. Taamaattumik taanna
Naalakkersuisut uagut saqqummiussarput Inatsisartunullu ingerlatitarput
ippassaq, neriuppunga tigusimassagissi aamma taanna pillugu, utoqqaat nipaata
Nunatsinni utoqqaat kattuffissuata Sisimiuni ataasinngorpat
ataatsimeersuartitsinini aallartissavaa.
Nuannaarutigaaralu tamatumunngarpiaq
tunngatillugu utoqqaat nipaanut tapiissutissatta annertusineqarnissaat
aningaasanut ilassutip inatsisissakkoortillugu Naalakkersuisut saqqummiussaat
Inatsisartuni massakkumut akuersorneqarmata.
Soorunami assigiinngitsorpassuit
oqaatigineqartut soorunami oqaaseqarfigisinnaagaluarpakka, kisianni isumaqarpunga
pingaaruteqarluinnartoq aamma oqaatigineqartutut Naalakkersuisut siorna
aallartikkatsigu siullerpaamik Inunnik Isumaginninnikkut ingerlatsineq pillugu
nassuiaateqartarneq, taamaattumik immikkuualuttut assigiinngitsut pillugit
neriuutigilluinnarpara tassani nassuiaateqarnermi annertuumik aamma
sammineqarumaartut.
Naggataatigut qujassutigaara
kaammattuutit imaannaanngitsunaasit tunniunneqarmata uagutsinnut, aamma
suleqqinnitsinni Naalakkersuisuni ilanngullugit taakku nalilersorumaarpagut.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu Anthon Frederiksen
tassa apeqquteqartutut imaluunniit siunnersuuteqartutut tassa erseqqissassavara
tassa aappassaaniileravit tassa naggammik sivisunerpaamik 10 minuttit
periarfissaqarputit.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Qujanarujussuaq, una maanga
qaqeqqinninnut pissutigaara soorunami pingaatumik Inuit Ataqatigiinninngaanniit
oqaaseqartup Kattusseqatigiinni tunngatillugu eqqaamaqqusai aningaasaq
pingaaruteqanngimmat, kisiannili soorunami inuttut ataqqinassuseq taanna
aningaasamik nalilerneqarsinnaannginnera isumaqatigilluinnarparput, tamakkua
aningaasanik nalilersorneqarsinnaanngillat.
Kisianni Inuit Ataqatigiit
eqqaamasariaqagaat aamma tassaavoq; qanga, ila qanga, kalaallisut inuungallaratta
aningaasaq apeqqutaatinnagu inuusimavugut. Ullumikkut taamaattuerunnikuuvoq,
ullumikkut aningaasaq pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimavoq, tamanna
qanorluunniit miserratiginiartigigaluarutsigu, miserratigisinnaanngilarput.
Tassa imaappoq, ukua Naalakkersuisut
akissuteqaamminik oqaatigisai 1998-imi septembarip aallaqqaataani utoqqaat
kisimiittut pisartagarilersimasaat qiviarutsigit kisimiittumut 88.212 kr.-it
ukiumut tunniunneqartartussanngorlugit aalajangerneqarput, taavalu aappariinnut
133.212 kr.-it assigiinngissuseq qiviarutsigu, assersuutiga immaqa
annernalaarsimavoq Inatsisartuni ilaasortat Naalakkersuisuniluunniit ilaasortat
aapparmik isertitaat najoqqutaralugit aalajangersorneqarlissagaluarpata aamma
qanoq annernartigissanersoq maani inimi isersimasunut immaqa taanna
annernalaarsimassooq.
Kisianni assigiinngissut
takuinnarsinnaavarput, utoqqalinersiutilik kisimiittoq 88.000 kr.-it
Inatsisartuni ilaasortaq kisimiittoq 200-300.000 kr.-it aningaasarsisarput,
assigiinngissuseq qanoq avissaanganeq angitigisoq, atugarititaasunut
assersuunneqarsinnavoq, aamma Kattusseqatigiit eqqaamalluinnarpaat taamatut
inuiaqatigiit akunnitsinni avissaaraluttuinnarsinnaaneq inuit uanga
nuannerisarpara politikkimi suliaqartuusugut uagut, uatsinnut
atugassarititaasut ajunngilluinnartut sanilliutissagutsigit inuiaqatigiinni
pingaartumi utoqqarnut, innarluutilinnullu atukkanut sanilliunneqartariaqarput,
isiginngitsuusaaginnarsinnaagilagut 88.000 kr.-inik isertitaqartartut ukiumut
uagut 300.000 kr.-it missaani isertitaqartarluta taakkua nilliasuarnerat,
oqarfigiinnarsinnaanngilagut ataqqinarpusi, ataqqinaqaasi ajunngilaq
tasamaniiginnarniarallaritsi qaqugu ataqqiunnaassanerpatigit.
Pikkorissartitsinerit allallu
eqqartorneqarput soorunami tamakku aamma nalunngilarput 1997-imi upernaakkut
Isumaginninnermut Ataatsimiitsitaliarsuup isumaliutissiissummik saqqummiutissiisummiit
saqqummiussamini taakkartorpai, ajunngeqaat anguniartariaqarput.
Uagut uatsinnut tunngasut maani
inimi Inatsisartunut tunngasut upernaaginnaraasit eqqartorparput Inatsisartuni
ilaasortat tamarmik ataasiakkaarlutik tigummiartakkanik
computereqartinneqalissasut taakkualu naleqartinneqarput 500.000 kr.-it
missaani, uanga kisimiilluga oqaraluarpunga tamakkua siulliunneqartariaqanngillat
inuit atugaat aaqqissuusivigineqaqqaatariaqarniarlit.
Tassa uagut maani inimi uatsinnut
pineqaleraangata minnerpaamilluunniit akornutissaqartinneq ajorpagut qaa,
ajunngilaq pisiariniartigit taassuma kontup iluaneereerput, soqutigineqarneq
ajorput. Kisianni utoqqarnut tunngasut pineqaleraangata allaat ajunngitsumik
isumaqarniaraluartugut ajortumik isumaqartinniarneqarluta
tikkuartorneqalersarpugut utoqqarnik ataqqinninngilasi, aningaasaannaat kisiisa
eqqarsaatigivasi, sunaana pissuseq taamaattoq ?
Aningasaq utoqqaap atugarliortut
pisariaqarteqaa taamaattumik tamakkua pisariaqartinneqartut aningaasaq
pinngitsoorsinnaanngikkaat aamma eqqaamasariaqarpoq.
Aamma Guulumaat ilumoorluinnarpoq, ullumikkut
utoqqaat najugaqartinneqarnerannut tunngatillugu assigiinngitsorujussuarmik
pineqarput, akiliuteqartinneqartarnerinut tunngatillugu. Tamakkua ilanngullugit
isumaqarpunga aamma soorunami ataatsimiititaliarsuup eqqartoreerpai kisianni
taanna piviusunngortitsiniarneq tassa taanna kingaalavallaarnera aamma
ataasiarnata maani eqqartortareerparput siornakkunnili.
Nuannissagaluarpoq aningaasaq
ullumikkut soqutiginagu qangatut piliniartarluta qajartorlutalu umiamillu
aallaartarluta pigaluarutta taava aningaasaq soqutaassanngikkaluarpoq. Kisianni
ullumikkut ukioq 2000 -it nallilerparput, aningaasaq
pinngitsoorsinnaanngilarput, allatut ajornaqaaq, aningaasaqartariaqarput aamma
utoqqaat.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu
apeqquteqaateqartutut imaluunniit siunnersuuteqartutut tassa Otto Steenholdt
aamma tassa eqqaamaqqussavara tassa aappassaaneeravit tassa
naggataarsinnaatitaavutit sivisunerpaamik 10 minuttit.
Otto Steenholdt, Atassut:
Aap, tassa Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata Asii Naarupip paasisimagunanngilaa assersuutitut oqaluttuara, arnaq sulisimasoq KNI-mi ukiuni 46-ni, 60-inik ukioqalermat soraarsippaat. Aningaasaataaruppoq tassanngaanniit, aamma nuanneraluartumik asannilermat aningaasaateqalaartumik taava aamma utoqqalinersianngui 520 kr.-iusaraluartut aamma peerpaat.
Asii Narup oqaravit aamma utoqqaat akileraarusuttut, arnannguaq taanna oqaluttuarisara qanoq ililluni akileraassava, marluk akissarsissutiginiarsarigalui tamarmik peerneqarmata. taanna akiliisinnaanngilaq akileerusukkaluarluniluunniit.
Taava Lars Sĝrensen nuannarisarpara, Asii Narupimut illuatungiliuttarmat. Issaannannguaq Vittus Mikaelsenip piumasaraa meeqqat tapiisat angajoqqaat aningaasarsiaat aallaavigalugit tunniunneqartarnerat peeqqullugu, isumaqatigaarput, Asii Narupip isumaqatigaa. Lars Sĝrensen taamanikkut oqarpoq, akerlerluinnaanik. Aningaasaateqareersut meeraat taamatut iliorneqarsinnaanngimmata assigiinngisitsineq angilavallaalissaqimmat.
Ullumikkorpiaq aamma Asii Narup taamatut oqaloreersoq kingumut niueqqippoq Lars Sĝrensen, akerlerluinnaanik oqarluni, assigiinngisitsivallaassaqaasi ukua utoqqaat aningaasaateqareersut aappanissappata taakkua tunisariaqanngillat, assigiinnginnerujussuarmik pilersitsivallaassaqaat.
Isumaqarpunga Inuit Ataqatigiit tassani imminnut paarlangasumik oqartarnerat malunniukkiartuaartoq. Akerartuutaanngitsumik isumaliortarpunga aningaasat pivallaaleraanni Marxistisk - Leninistiskemik oqaanneqartarneq eqqaanarpallaartoq, soorlu ullumikkut oqartoq, aningaasat apeqqutaanngillat kisiannili Kattusseqatigiinni oqaatigineqartoq eqqaamaneqassaaq, ullumikkut aningaasaqarnani inuusoqarsinnaanngilaq. Marx qangarsuarli toqusoq ilaasa suli ullumikkut inuusorisaramikku.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut Atassutip oqaaseqartua, tassa aappassaanniilerami aamma sivisunerpaamik tassa 10 minutit.
Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:
Oqaqqissamaanngikkaluarama Naalakkersuisumuna immaqa sakkortunaalaarsimannguatsiaratsigit ilaatigut oqaatsigut akissuteqarfigilaarniariga. Tassa uagut suliamik malinnaasuugatta aamma Naalakkersuisut qanoq oqarsimaneri uagut upperigatsigik, taamaattumik ilaatigut sakkortuut oqaatsit atorpagut.
Ataaseq assersuutigilara, 2000-imi upernaakkut isumaginninnermut tunngasunik, sikringsydelsenik taaneqartartunik, taava utoqqarnut tunngasunik ataatsimiititaliaq upernaakkut 2000-imi Naalakkersuisoq saqqummiussaqarnermini innersuussutigivaa. Upernaakkut aningasanik suliaqarneq ajorpugut, aatsaat ukiakkut. Taava 2000-imi ukiakkut aningaasanut tunngasortai sammigutsigit, taava aatsaat 2001-imi sunniutissaat takkutissapput.
Oqaatigaarput 1997-imi upernaakkut ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa tigullugu saqqummerpara, naatsorsuutigineqarluni ukiakkut 1997-imi siulliit kingunerisassai inatsisiliuullugillu ooritassaat piareerlugit aaqqinniarneqassasut, aamma tassani pingaarnerpaatillugit utoqqarnut tunngasut innersuussutigineqarput. Taamaallaat siornaak 1998-imi ukiakkut puigorsimasagut utoqqaat utoqqalinersianngui akitsoriartorneq tunngavigalugu aaqqinneqarsimannginnerat, taanna aaqqinneqarpoq.
Taamaattumik taanna uagut imatut aaqqiinertut isumaqarfiginnginnatsigit uani erseqqissumik oqaatigaara, ullumimut tigussaasumik uanga ilumut utoqqaat naammagisinnaasaannik aaqqiisoqanngimmat ujartueqqippunga.
Aamma ilaatigut uani annertunerusumik oqaaseqarfiginngimmagit pingasut, alloriarnertut siullertut anguniarneqarnissaannik innersuussuteqarpugut. Tassa ukiamut taamaaliunngikkutta oqareernittut aatsaat 2001-imi arlaatigut aaqqiiniarnissat anguneqarsinnaammata. Assersuutigiinnarpara minnerpaaffiliinissaq kisermaamut 3.500 kr.-it, taavalu aappariinnut 5.500 kr.-it.
Taassuma nalilersorneqarnissaa kissaatigaarput, nalunnginnatsigu nammatassat suliassallu kommunip, kommuninut isumaqatiginninniarnikkut ullumikkut aallartinneqareersimasut, taamattumik apeqqutip taassuma utoqqarpassuarnik assut pingaartinneqartut malinnaaffigilluarneqartorlu ilaatigut aamma Naalakkersuisup siornaak oktoberip arfernanni maanngaaniit neriorsuutigimmagu martsip aallaqqaataa ukioq manna minnerpaaffiliinissap piviusunngortinneqarnissaa naatsorsuutigisariaqartoq, taannaana pillugu ippassaani aamma tassunga tunngasumik apeqquteqarpunga.
Aamma akileraartitaasarneranut tunngasunik uani innersuuteqarnitsinni peqqutigaarput kisermaaq Kommunip najugaqarfia 42%-inik akileraaruteqarsimappat taava qaammammut akiliisarpoq 1.400-1.500 kr.-illu akornanni, tassa taamaalilluni paasiuminaatsittorujussuusarpaat pisortanik tunineqarlutalu sooq aamma pisortat karsiannut aamma taamannak qaammatit tamaasa ilioraassaagut, taamaattumik ukua tunngavimmik aningaasat ajunngikkaluarput, kisiannili aamma taakkua akileraarutinut akileeqqikkaangamik taamaalillutik aamma pisassaat annikittuaraaranngortarput.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu partiit oqaaseqartuisa avataasigut aamma oqaaseqarumasimavoq Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard.
Maliinannguaq
Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq, Inuit Ataqatigiit oqaluttui mamarineqarpallaaqimmata akissuteqalaarniarpunga.
Tassa matumani oqaluuserisanni nalunngilarput ukiuni arlalinngortuni misigissutsit annertuumik eqqorneqartartut, aammalu tamatumuunakkut oqaatsit suulluunniit anninneqarsinnaasartut.
Uani isumaqarpunga utoqqarpassuarnut tusarniitsoq utoqqartut nalilerneqarnissaq qinnuloorneq, taanna oqaaseq isumaqarpunga utoqqaat qinnuloortutut nammineq isigineqarnissartik nuannarinngilluinnaraat.
Utoqqaat kialluunniit pisinnaatitaaffigivaa inatsisit malillugit pisariaqartitsineq naapertorlugu qinnuteqarnissamut Kommunimut, aamma kialluunniit inuup utoqqaanngikkaluartoq pisinnaatitaaffigaa, taamaattumik qinnuluumik oqalunneq isumaqarpunga taanna tulluanngitsoq, pillaanikkut qinnuluukkut maanngaaniit isumaqarpunga oqaatigissallugu utoqqarnut tusarninngitsut.
Kisianni nalunngilarput Inuit Ataqatigiinninngaaniit utoqqaqartoq ilumut pisariaqartitsisunik, aamma aningaasatigut ullumikkut naligiinngitsorujussuarmik inissisimasoqartoq, aamma apeqqutaaqataalluinnarluni Kommunit aningaasaqarnerisa qanoq inissisimaneri.
Kommunit pisuujunerugaangamik soorunami pilliutissaat annertunerusarput, kommuni piitssuunerugaangami annikinnerusarpoq, taamaattumik aaqqiiniarnermi aamma tamakku apeqqutaaqataalluinnaqqissaarput isiginngitsuusaarneqarsinnaanngitsut.
Uani oqaatigineqartut ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaaniit uagut oqaatigisagut ukuupput, soorunami oqanngilagut aningaasaarutissasut utoqqaat, taamannaluunniit Antuup oqaatiginiartigigaluarpagu.
Aningaasaq soorunami pisariaqarpoq, kisianni taannaannaanngilaq taannaana Inuit Ataqatigiinninngaaniit erseqqissarusukkipput. Illortik qanganitsersimalluni qiulerpata kiserliorpata, aammalu inuttut allaat atorfissaqanngittutut misigisaqalersimappata isumaqarpunga pisussaaffigigipput annerpaamik inuttut naleqassuseq misigissuserlu tassani pilliuteqarfigissallugu, aningaasat kisimik apeqqutaanngillat tassani.
Qanorluunniit inuk pisoorsuanngorsinnaavoq kiserliortuusinnaavoq aningaasarpassuaateqarluni, aamma atorfissaqanngittutut misigisimasinnaavoq aamma aningaasarpassuaateqarluni. Taamaattumik tamakkuupput aamma tamakkuupput aamma eqqarsaatigilluagassat, aamma utoqqalinermi inuit inuppassuit kiserliortut ilaatigut aamma misigisaat tassani aamma eqqaamasariaqarpoq.
Taava uunga tunngatillugu Kattusseqatigiinni aamma oqaatigerusuppara nuannaarutigaarput Inuit Ataqatigiinninngaaniik soorunami inuit atugaat aammalu naligiinnerusumik atugaqalernissaat taakkartormassuk, aamma erinigivarput suleqataanissaat aningaasarsiaqqortuneq toqqammavigalugu arlaatigut pilliuteqarsinnaanermut tunngasoq, neriuutigivarput suleqataaffigissagaat, aamma tassuunakkut utoqqaat soorunami pilliuteqarniarutta aningaasat suminngaaniik tigussanerlugit aamma paasisariaqarparput.
Atassumminngaaniik ilanngaatit qaffanneqarnissaa qineqqusaarutigineqarpoq. Qujanartumik massakkut nipangiuppaat, immaqa aningaasatigut nalissaat taanna ersigilersimanerpaat, kisianni aamma matumani eqqaamasariaqarluinnartoq unaavoq, taamatut siunnersuuteqarniaraanni aningaasat suminngaaniik tigunissaat taanna aamma eqqarsaatigisariaqarpoq.
Aningaasatigut politikkimi oqaluuserinnittussaavugut aqaguagu tassanilu aningaasarpassuit pisariaqartinneqarput aammalu aningaasaqarnerput Nunatsinni ilungersunaqaaq, taamaattumik tamatta suleqatigiittariaqarpugut, aamma isumaqartuarpugut pissaqarnerusut pilliuteqartariaqar
tut tamatumani. Qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, maannamut nappaasut arlalikasinngoreerput tassa siullermik Peqqinnissamut Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq, tassa Otto Steenholdtip ataasinngorpat inimi maani peqqinnissaqarfimmi pingaarnersiuilluni tulleriissaarinissaq pillugu Naalakkersuisuniit oqallissaarusiarput uparuarpaa, ilaatigut imatut isumaqartinneqarsinnaasumik oqarluni: Naalakkersuisunngooq utoqqaat peqqinnissaqarfimmiit kiffartuussinermi tunulliunneqalersaartut, taavalu oqarluni: Utoqqaalluni taamatut pineqassagaanni nuannernavianngitsoq.
Naalakkersuisut sinnerlugit erseqqissaatigissavara utoqqaat taamatut kingulliunneqarlutik pineqarnissaat siunertarinngilluinnaratsigu. Ataasinngorpat oqallinnissaq pisariaqarpoq, aamma Naalakkersuisuniit qilanaareqaarput, kisiannili oqallinneq suliluuniit pinngitsoq Naalakkersuisut isumaqartinniarneqarnerat pissusissamisuunngilaq. Inimi maani oqallittoqaqqaarli taavalu kingusinnerusukkut pingaarnersiuilluni qanoq tulleriissaarisoqarsinnaanera tikillarumaarparput. Qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu partiip oqaaseqartuata avataatigut aamma naggammik oqaaseqarsinnaatitaavoq tassa aamma Lars Sĝrensen aappassaanik taamatut periarfissaqarami.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:
Tassa Otto Steenholdtimuna Kattusseqatigullu ilaatigut Inuit Ataqatigiinni assigiinngitsumik isumalittut oqaatigigaatigut aappassaa, uanga assersuutigiinnarpara ilissi oqaatigisaqattaarassigit Atassut Kattusseqatigiillu utoqqaat assigiimmik atugaqartittariaqarnerat.
Taava oqaatigivara utoqqaat assigiimmik taamatut atugaqartinneqassappata taava utoqqalinersiat 140.000-inik ukiumut qaffanneqartariaqartut tamarmik.
Tassa taanna oqaatigisara, taamaattumik assigiinngitsunik isumaqanngilagut kisiannili oqallinneq uungaaraannaq isigiinnaleraangat allatut ajornartumik eqqaasittariaqarpagut taamatut iliortoqassappat, aamma kinguneqarsinnaanissaa ilisimagatsigumi ataasinnarmik akilerneqartussaasoq, tassa landskarsiminngaaniik taamaaliortoqassappat qaffaasoqassappat taava allanik sipaartoqarnissaa taanna saneqqunneqarsinnaanngilaq.
Taanna tamatta ilisimasariaqarparput, aamma oqartinniarneqarpugut aningaasaniit qaffattariaqanngillat, oqaatigigigaana aningaasaannaat atorlugit utoqqaat atugarisaat aaqqinniarneqarsinnaanngilaq. Ataqqinassuseq imalimmik inuuneq isumannaatsumik paaqqutarineqarnissaq, taavalu aamma napparsimalernermi aamma isumannaatsumi paaqqutarineqarnissaq, tamakkua pingaaruteqarput aamma taakkua inuiaqatigiinnut akisuupilupilussuussussaapput taamaattumik aamma utoqqaat atugarisaat ataatsimut aaqqinniarneqassappata pinngitsoornata tamakkua eqqarsaatigineqartariaqarput.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, tassa oqaatigineqareersutuut nalunaarsimasut arlalikasinngulereerput, tassa siullermik maannakkut aningaasaqarnermut niuernermullu naalakkersuisoq,taassuma saniatigut aamma nalunaarsimapput Mads-Peter Grĝnvold, Loritha Henriksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt, taavalu aamma Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq Mikael Petersen, siullermillu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq.
Josef
Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:
Aningaasat killeqartut agguarniartussaavagut, taanna aamma pisarpoq ukiut tamaasa ukiakkut aningaasanut inatsisissap suliarineratigut.
Piffissanngorsoraara eqqaasitsissutigissallugu Otto Steenholdt Inatsisartuni ilaasortaq siullermiilinngimmat aningaasarpassuarnik nalilinnik siunnersuuteqarluni illuatungaatigut qanoq aningaasalersornissaat, aningaasat taakkua aningaasaliissutini suninngaaniik tigussanerlugit kinguneqartinnagu.
Meeqqaninngaaniik tigussavagut? Atuarfinninngaaanik tigussavagut? Aalisartuninngaaniik tigussavagut? Suminngaaniik Otto Steenholdt massakkut siunnersuummi najoqqutaralugu 50. millionit aaniarai tusaaqqusaarutaannaassanngippat siunnersuutini tigussaasumik taama imaannaanngitsigisumik siunnersuuteqarneq nassataqartariaqarmat eqqaasitsissutigerusuppara. Aningaasanut inatsisissanut ukiamut tulleriiaarilerutta Isumaginninnermut Naalakkersuisoq oqarneratut tamakku siunnersuutit sunit aningaasanit matussutissartaqartinneqassanersut Inatsisartunik ilaasortaq ilaatigut ullumikkut siunnersuuteqartut tamanna eqqaamasariaqarpaat.
Inuiaqatigiinni nalimmassaaniarutta tamannalu ilumoorutissagutsigu tamanna aamma isertitat aallaavigalugit nammakkersuilaarsinnaaneq eqqaaneqaraangat tatammuttorsuulluta akissaqannginnerarlugit tamakkua eqqartortarpagut, utoqqaat isertitamikkut naammanngitsunik naammaginanngitsunik atugaqartinnerat ikiorsiivigissagutsigu pisinnaanerpaasugut uagut pilliuteqalaarsinnaanerput piareersimaffiginnginnatsigu.
Piareersimaffigisariaqarparput immitsinnut aamma siunnersuuteqartut ullumikkut imminerminnut imminut qiviartariaqarput suut pisussaaffiginerlugit taamatut siunnersuuteqarnermikkut. Ilumut Karl Marxip isummersuutigisimasai atorneqassasut Athon Freriksenimut ujartorneqarpat Inatsisartut utoqqalinersiallit assiigiilluinnarmik akissarsiaqartsinneqassasut tamanna Inatsisartunut siunnersuutigineqarsinnaavoq, atagu misileriartigu.
Tamavissuatta
assigiimmik akissarsiaqarluta atugassaqartillutalu. Qanormita tamanna kingunerissavaa?
Eqqaamasariaqarpoq Inatsisartut innuttaasutulli allatut sulinerminni
najoqqutaminnik inatsisinik toqqammaveqaratta.
Pitsaasumik sulisinnaasut ullumikkut
inuiaqatigiinni atorfissaqartikkaangatsigit Otto Steenholdtip Anthon
Frederiksen aamma nalunngilaa ilaatigut immikkut akiliisariaqartaratta,
pitsaassuseq piniarsaralugu.
Aamma tamanna atuunniaraluarpoq
Inatsisartunik ilaasortanut pitsaasumik sulisinnaasut najoqqutaralugit
sulisinnaasut pissarsiariniarlugit aningaasat aningaasarsiat 230.000 missaani
ukiumut aalajangerneqarsimapput, Inatsisartunut ilaasortat taakkua marluullutik
aamma peqataaffigisaannik, Otto Steenholdtigooq peqataanngilaq ileqimisaartorpoq.
Taamaattumik aningaasat
atorfissaqannginnerarlugit isumaqartitsiniarneq inuiaqatigiinnut uukapaatistiniarneq
taama angitigisoq Inatsisartut oqaluttarfianinngaaniik atorneqartariaqanngilaq.
Otto Steenholdt Anthon Frederiksenillu
aamma eqqaamassavaat inunnik isumaginninnermut isumaliusitsiissusiortumut
ataatsimiititarsualioratta utoqqaat taakkununnga oqqersuutigivaat
Inatsisartunut apuunneqartoq aningaasaniinnaanngitsoq kisianni arlalinnik
oqaatigineqareersoq kiffartuunneqarnermiippoq kiffartuunneqarneq pisortat
pisussaaffipput utoqqalisunut kiffartuunneqarneq pitsaanerusoq qanoq ittoq
nassaarissagipput, ilaatigullu kommunit akornanni atukkatigut
assigiissaarisariaqarneq killissaa tikivillugu assigiissunngortinniarsaralugit.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, tassa oqaatigineqareersutuut
tassa tullinnguuppoq Mads-Peter Grĝnvold Kattusseqatigiit oqaaseqartuata
saniatigut.
Mads-Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit:
Siullermik Naalakkersuisunut ilaasortat partii aallaavitsik saassutarineqaraangat illiisarnerat unitsinneqartariaqarpoq.
Aamma utoqqaat atugaasa aaqqinneqarnissaanut eqqartuinitsinni Lars Sĝrensenip eqqaavaa suliffissaaleqisut 1.500-nik qaammammut ilaat aningaasassaqartartut, uanga politikkimi soqutiginnileramali 80-ikkut ingerlalaartut eqqartorneqalerpoq utoqqaat atugaasa aaqqinneqarnissaat. Kiisa 2000-imut ikaarsaalerpugut suli ajornartorsiuteqartut taama annertutigisumik.
Taamaattumik ajornartorsiutit taakku aaqqinniarlugit qanoq iliuuseqartariaqarpugut, aamma saqqummiisut taakku marluk Athon Frederiksenikkut Otto Steenholdtitillu saqqummiussaa paasinarluartut allanik ilalersorlugit pinagit aaqqiiviginissaat sulissutigisariaqarparput.
Suliffissaaleqisut allallu aningaasalersorneqarnissaa eqqarsaatigineqarpat suliffissaaleqisorpassuaqarpoq assigiingitsunik kisianni suliffissaaleqisut atasinnaanngillat ilai sulerusunngitsoqarpoq, sulerusunngitsut aamma suliffissaaleqisutut arlaannik taakkartorneqartariaqanngillat, taamaattumik aningaasat assigiinngitsut nassaarineqarsinnaapput arlaatigut isumaginninnermi aningaasartuutissaninngaaniik, aammalu arlaatigut aamma oqartoqarpoq arlaatigut uagut sulerusunngitsugut kisianni Kattusseqatigiinniit sassarnikuuvugut qinigassanngortillutalu suleqataarusulluta.
Aamma taamaattumik suleqataassuugut aalajangigassanut assigiinngitsunut ulluni aggersuni aamma taamaaliortuarpugut aamma ersarissigaluttuinnarpoq suleqataanerput, taamaattumik inuiaqatigiit killormut paasinninneq ajoramik iluamik paasinnittaramik tapersersortigut amerligaluttuinnarput, taamaattumik tamakkua suleqataaffiginissaat piareersimaffigaara.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut tullinnguuppoq Kattusseqatigiit oqaaseqartuat, tassalu Loritha Henriksen.
Oqaaseqartinnaguli erseqqissaatigilaarlara tassa ila allatut ajornaqaaq suleriaaserput malillugu ingerlatsisariaqarpunga aqutsisutut, tassanilu suleriaasitsinni allaqqavoq Naalakkersuisut aamma akissuteqarsinnaasut tulleriiaarlutik.
Taamaammat taanna najoqqutaralugu tassa ingerlatsisariaqarpunga taamaaliorpungalu, taavalu tassa oqaatigiriikkattuut Kattusseqatigiit oqaasertuat aappassaaneermat tassa aamma 10 minuttinik sivisunerpaamik, takanna.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq, tassa maani oqallinnitsinni nalunngilarput suna tunngavigalugu oqallittugut, aamma nalunngilluinnarparput utoqqartatta pitsaasumik atugaqarnissaat aallaavigalugu maani ajunngitsussanik ujarlerniarluta saqqummiisugut aammalu oqallisissiamut allaat siunnersuuteqalaarluta.
Taamaattumik oqartoqarnera suleqataarusukkunik neriuppugut suleqataassasut, suleqataarusukkutta taamannak sassarpugut, taannalu aamma siunertaavoq.
Aamma taanna imatut oqartoqassanngilaq allanik oqartoqariarmat aatsaat suleqataanialerpoq taamaattoqanngilaq, uagut eqqartortarsimavagut ukiorpassuarni pingaartumik inunnik tikillugit sullissisunik, nalunngilagut utoqqaat taanna aningaasat tigugaangamikku nammineq kaasarfimmut nammineq pissamitut pisaraat, saniatigut tunineqassagunik qinusartutut misigisimasartut nalunngilluinnaqqissaarpagut taavalu anniaatigineqartaqaaq, taamaattumik tamakkua tapeerarpassuit peerlugit ataatsimut aningaasat iluarsineqarnissaa uagut taanna ujartorparput.
Taamak ililluni utoqqaat nammineq pigisani pigalugit kaasarfimmiutut nammineq atorsinnaallugit, saniatigut allaffimmut qinnulooriartornani ingerlassammat.
Eqqartorneqarpoq allat aningaasat 51 millionit immaqa ujartussagigut Landskarsiminngaaniik, aap, ujartortariaqarpagut aamma ujartuissagutta aana eqqaamasassarput ujartuiffissagut suuppat, uagut nammineq atugarissaarutigut, sooq Naalakkersuisut taamak biileqartigippat, qanoq akeqarpat, selvskabimut siulittaassuusut saniatigut aningaasarsisarpat? Allaffissornerujussuit, tamakkua tamarmik qiviaqqaartariaqarpagut taakku aningaasat ujartorlugit nilliaatigissagutsigit suminngaaniik aanissaat.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut Naalakkersuisut Siulittaasuat.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Oqallisigisarput manna aalajangiiffigisinnaanngilarput oqaatigineqareersutut ukiaru ataatsimiinnermi aatsaat aalajangiiffigineqarsinnaavoq.
Taamaattumik maannakkut oqallisigisagut qalleqqiinerupput ukiuni arlalinni oqaatigisatsinnut, aamma qineqqusaarnerminngaaniit ilaatigut oqaatigineqarput tassanngaaniik pinngortoqartoq.
Utoqqalinersiat pillugit aaqqissuussinerit maannakkut ukiaru aaqqiiviginiakkagut nalunngiivipparput Inatsisartuni maani 97-imi Inunnik Isumaginninneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup innersuussutai tunngavilgalugit, aaqqiiniarpugut 97-imi Naalakkersuisunngoratta uagut siulliullugu utoqqalinersiutit pillugit Jakob Siverthsenip oqarneratut ukiuni arlalinni iluarsiissutissat tassaniipput pisimanngimmassuk suliaraagut oqarlutalu maannakkut Inunnik Isumaginninnermi Iluarsaaqqinnermi innersuussut tunngavigalugu ukiaru iluarsaassiniarluta.
Taamaattumik tassuunakkut periarfissagut atortariaqarpagut, aamma utoqqarnut isumaginninneq taanna oqaaseq aamma atorniartigu, taanna aallaavigalugu oqaluppugut inunnik isumaginneq makkuninnga qinnuuloornerni allanillu oqaluleraangatta, uagunuku politikerit maani inimi tamakkua pinngorartikkigut oqaatsit atorfissaqanngitsut, utoqqarnullu tusarniitsut.
Inunnik isumaginninneruvoq utoqqarnut isumaginninneq, aamma utoqqaat utoqqatsissutissaqarnatik, tassa allatulli isumagineqarnissartik tassaniittoq naammassineqarnissaat utaqqivaat, aamma suliassaraarput taanna. Taamaattumik tamakkuninnga qinnuuloornernik akulersorlugu oqaluttoqassanngilaq.
Assersuutit ataasiakkaat taaneqartut Otto Steenholdt taasaa, aappariittut inuusimaguni aamma uagut tamatta aappariittut inuusugut, aapparput aningaasanik amigaateqarpat akissaqaruttalu aviffigisarparput, aamma nunami maani taamaattoqassaaq, inuusoqarsinnaanngilaq aningaasanik naammattunik peqaraanni aapparisarlu aviffigisinnaanagu, taanna ileqqupalaajuvoq.
Taamaattumik aamma pissuserissaarneruvoq aappariinni aamma akissaqaraanni aamma apparisamut aviffiginnittarneq. Taanna isumaqarpunga aamma kusanartuusoq, pissusissamisoorlunilu.
Taava aamma una ukiaru neriuppunga aamma paaseqatigiiffigalugu aaqqiiffigissagipput, uani aamma arlaleriarluni oqaatigineqartoq utoqqaat sulisinnaasut sulisinnaassutsit sivitsorniqarluni akornatsinni isumagisinnaanerat, aamma taanna periarfissaq neriuppunga eqqarsaatigilluarumaaripput.
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut aappaassaaneerluni naggammik oqaaseqassaaq aamma Siumup oqaaseqartua, tassa Ruth Heilmann, tamatuma kingorna taava Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq tassa naggataarutaasumik oqaaseqartuussaaq.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq, naatsunnguamik, tassa manna
oqallinneq assorujussuaq sivisuvoq, aamma Iluarsaaqqinnermi
Ataatsimiititaliarsuarmi, utoqqaat atugarisaat annertuumik
oqallisigisimagatsigit.
Taamaattumik annerusumik uanga
takisuuliornanga, siulittaasutut aamma malittarisimagakku, taamatut utoqqaat
aamma peqatigalugit oqallittarnerit, taamaattumik ilaatigut ilumoortortaqarpoq
uani oqaatigineqartoq, aningaasaannaat eqqarsaatigineqartariaqanngitsut,
kisianni tamakkiisumik utoqqaat nuannersumik utoqqalinissaat anguniarlugu
paaqqutarineqarnikkut, isumagineqarnikkut, aammalu ilaatigut angerlarsimafinni
ikiorteqarnikkut allatigullu annertusaaneq anguniarneqassasoq, tassa
sivisunerpaamik utoqqaat nammineersinnaalernissaat angerlarsimaffimminni
pilluarlutik inuunissaat, taanna qulakkeerniarneqaqqullugu.
Taamaattumik allarpassuarnik
tunngaveqarpoq utoqqaat pilluarlutik inuulernissaat anguniassagaanni,
unaannnaanngilaq, tjenestemandikut aapparisaat pisortatigut ikiorneqanngimmata,
taakkua annertoorujorujussuarmik oqallisigineqarput, kisiannilu taakkuupput
uani oqallisigineqartartuni immaqa ikinnerusut, kisiat uku amerlanerusut
atugaat annertunerusumik iserfigineqassanatik.
Taamattumik neriuutigaara tassami 97-imili
junimi saqqummiunneqarpoq isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi isumaliutissiissutit,
kisiannili uani aamma erseqqissumik oqaatigineqarpoq tassunga tunngasoq
utoqqalinersiaqarnermut tunngasoq, aappariit arlaannaata isertitai najoqqutaralugit
utoqqalinersisinnaalernissaq, taanna erseqqarissumik isummerfigineqarsimanngilaq,
aap, taamaattumik uani Naalakkersuisut oqariartuutaani akissuteqaataani uani
allaqqammat issuaalaarniarpunga, tassa Autoqqarnut kikkunnulluunniit atuuttumik pisortanit pilersuinissap
atuuteqqilernissaa siunniunneqassappat, tamanna sukumiisumik oqallisigineqaqqaartariaqarpoq.@
Taamattumik ukiamut taamatut
aalajangiinissaq pitinnagu isumaqarpunga pisariaqartoq minnerpaaffiliinissamik,
taakku siunnersuutigineqarsimasut kisermaanut sinneruttussat qaammammut 3.500-t
taavalu aapariinnut 5.500-t, taakkua tamakkiisumik atuutilertinneqassappata
oqaatigineqarpoq aningaasatigut annertuumik aamma akeqassasoq karsitsinnut,
taamattumik taassumap isumaqarpunga isummerfigitinnissaa piaarnerpaamik
anguniarneqartariaqartoq KANUKOKA peqatigalugu, tassani aamma utoqqaat nipaat
peqatigalugu.
Taamaattumik toqqaserluuteqarata
aalajangiisariqaratta ukiamut, taanna isumaqarpunga pingaarnersiuinissatsinni
toqqammavigineqartariaqartoq.
Uku allat tjenestemandimut
tunngassuteqartut kattufinnut allanut tunngassuteqartut, sulisitsisumut
tunngassuteqartut, kiisalu aappariinnerup iluani ikioqatigiinnermi
tunngassuteqartut, taakku aamma annertuumik isumaqarpunga siunnersuinikkut
ingerlanneqartariaqarput, soorunami utoqqalisimagaanni aamma toqussaq tikillugu
aappariinnermi angersimagaanni, taanna isumaqarpunga kialluunniit
naaggaarsinnaanngikkaa 60-inik ukioqalerneq aappaariinnermi avissaarutaasumik
aamma kinguneqartariaqanngimmat.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, siullermik Isumaginninnermik
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq akitinnagu maannakkut aamma
aappassaaneerluni periarfissaqarmat partii oqaaseqartuata avataatigut tassa
Godmand Rasmussen, tassa naatsunnguamik.
Godmand Rasmussen, Atassut:
Uanga naatsuaraarannguamik. Tassa oqaluttarfimmut
qaqeqqaarama oqaatigereerpara inuiaqatigiinni imaannaanngitsorujussuaq
oqallisigaarput, taamaattumik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup oqaasii
assorujussuaq tupatsippaanga, oqaaseq una atormagu ATusaaqqusaarneq@. Inuiaqatitta ajornartorsiutaanik uagut qinikkat
oqaluttussaatitaannginnattaa?
Taamatut pakkersimaarinninniartassagussi
assorujussuaq ajornartorsiummik pilersitsisussaavusi,
naqisimaneqartussaanngilagut oqalussalluta, inuiaqatittaaku ajornartorsiutaat
oqallisigigigut tusaqqusaarnerunngitsut.Qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu tassa
oqatigineqareersutuut maannakkut naggataarutaasumik Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq oqaaseqassaaq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Annikitsunnguamik
erseqqissaateqaqqilaassaanga, siullermik Atassutip oqaaseqartuata aappassaaneerluni
oqaaseqarnermini ilanngussatik pingasut akineqanngittutut oqaatigimmagit
oqaatigilaassavara isumaqarpunga ataatsimoorlutilluunniit taakku akereerlugit,
tassa Naalakkersuisuni nalilersoqqissaarniarigut, erseqqissaatigilaassavara
utoqqalinersiutit ullumikkut annertussusilersorneqarneranni tunngaviusut
taakkua 88.212 kr.-it kisimiittunut aappariinnut 133.212 kr.-it, tassa taakkua
tunngaviummata.
Kisiannili utoqqalinersianik
pisartagaqarneq utoqqalinersiuteqartut saniatigut isertitaat eqqarsaatigalugit
aatsaat unittarmata tunniunneqartartut utoqqalinersiatut kisimiitttut 172.000
kr.-it angugaangatigit. Kiisalu aamma aappariit 265.000 kr.-it aamma
angugaangatigit.
Tassa taanna isumaqarpunga
aallaavioqqissaartoq utoqqalinersiutit tunniunneqartarneranni. Aamma
pingaaruteqartoq paasissallugu, ullumikkut SIK malillugu aningaasarsiakinnerit allaat150.000-it
inorpaat. Taakkua immikkut tunineqarneq ajorput, boligsikringimit periarfissat
allaat massakkut aamma qaangersimavaat.
Taamaattumik tamakku aaqqitassarpassuupput
suli aningaasarpassuarnik nalillit, aamma nalilersoqqissaarneqartariaqartut.
Otto Steenholdt siunnersuutaatut kikkut tamarmik 63-iliillutillu, tassa ukioq
2000-iminngaaniik 63-inut qaffakkatsigu tamarmik soorlu taaneqartutut
140.000-inik taggiinneqarmata aamma oqaluttut ilaannut Ortumiunngitsoq.
140.000-it ukiumut aallaavigalugu utoqqalinersiaqarsinnaasut tamarmik
pissappata, tamanna naleqarpoq 56. millioninik, ullumikkut 240 millionit
missaat utoqqalinersianut atortarpagut, tassa imaappoq 320 millionit
finanslovikkut nassaarisariaqarput. Imaalitsiaannagassaanngillat.
Taamaattumik soorlu oqaatigineqareersoq
minnerpaaffiliinissamik siunertaqarneq kisimiittuni 3.000-it aallaaviussappata,
aappariinnut 5.000-it aallaaviussappata taannalu ataatsimoortumik naleqartoq 51
millioninik nalilersuinitsinni oqaatigereerpara tamanna ilanngullugu
suliarineqassasoq.
Taamaattumik qanoq ittumik ilusilimmillu
qanorlu annertutigisumik aningaasartaqarsinnaasumik siunnerfeqassagutta, uagut
inunnik isumaginninnikkut aningaasanik inatsisissat suliarineqarneranut
atatillugu periarfissiissutaasa uagutsinnut iluani ilusilerneqartariaqassapput,
tassami inuussutissarsiornermut tunngasunik tigusisinnaanavianngilagut
nalunngilarput, taamaattumik inunnik isumaginninnikkut tunniuttakkat
eqqarsaatigalugit periarfissiisutaasut iluani ilusilersuisariaqassuugut.
Aamma tassani ilaavoq Inatsisartut
siusinnerusukkut aalajangerput meeqqanut tapit nutaamik aaqqinneqarsinnaanerat
meqqanut tamanut aamma atuuttunngortinneqarsinnaanera eqqarsaatigalugu. Tassa
imaannaanngilaq, taamaattumik peqqissaartumik Naalakkersuisuni taanna
suliariniarsarissavarput.
Utoqaat pillugit oqallikkaangatta
aallaannginnami suna tamarmi ajortoq, aamma allaannginnami uagut Inatsisartut
suliniutigut naammaginanngilluinnartut, taamatut nipeqarpallaannguatsiartarpugut
oqallikkaangatta, aamma qiimanartorpassuarnik utoqqaat nammineerlutik
suliniuteqartarput, aamma politikerit qiimasumik nuannersumillu utoqqarnut
pinnittarput, tamanna puigussanngilarput, pissutsit
avaanngunarnerusunngortittariaqanngilagut, aamma nuannernerulernissaat siunertaralugu
sulisunnguakkuluugatta.
Soorlu utoqqaat ukiuanni
Naalakkersuisuninngaaniik suliassatut kaammattuutigisagut, aammalu
nammineerluta peqataaffiginiakkagut suliaralugit taalaarsinnaavakka, utoqqaat
timersornikkut, eqaarsaarnertigut, katerisimaartarnertigut periarfissaasa
annertusarneqarnissaat, utoqqaat ilinniaqqittalernissaminnut periarfissaasa
annertusarneqarnissaat, ilinniaqqittalernissamut paasillugu FN-ip aamma
kaammattuutigimmagu, utoqqaat Internettikkut attaveqarfigisinnaasaannik
pilersitsisinnaaneq, utoqqaat nipaata innarluutillillu kattuffiata
ataatsimoorussamik allaffeqalersinnaanerata piviusunngortinniarsarinissaa,
nammineerlutillu siunnersuuteqalersinnaanerisa periarfissiissutigineqarnissaa.
Soorlu tamakkua taavakka aamma
qiimanartuummata qiimasumillu suliassaallutik.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, tassalu taamaalilluta
immikkoortoq 31 aammalu immikkoortoq 33 tassa naammassivagut.