Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 31,33-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Arfininngorneq 29. maj 1999, nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkortoq 31 aamma 33

 

Suleriaasissani §' 41 naapertorlugu pensionisiat annertussusaat pillugu apeqquteqaammik oqaluuserinnineq.

(Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt)

 

aamma

 

Suleriaasissani §' 41 naapertorlugu utoqqat, innarluutillit suilisinnaajunaarnersiutillillui pillugit apeqquteqaammik oqaluuserinnineq.

(Inatsisartunut ilaasortaq Anthon Frederiksen)

 

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Ataatsimiinneq ammarpoq.

 

Tassa arfininngorneq ullumikkut majip 29-ani Inatsisartut oqaluuserisassagut pingasuupput, tassa immikkoortoq 31, 32 aammalu 33.  Kisianni isumaqatigiissutaareersoq naapertorlugu siullermik oqaatigeqqaassavara tassa immikkoortoq 31 aammalu immimmikkoortoq 33 ataatsimoortillugit maani suliarineqassammata.

 

Tassa immikkoortoq 31-mi siunnersuuteqartoq Otto Steenholdtip siunnersuutaa kiisalu aamma immikkortoq 33-mi Anthon Frederiksenip siunnersuutaa, taakkua ataatsimoortinneqassammata.

 

Taavalu aamma ataatsimut Naalakkersuisuninngaanniit aamma akissuteqarfigineqassammata. Taassuma saniatigut tassa immikkoortoq 32, Asii Narup Chemnitzip siunnersuutaa taanna immikkut kingorna, tassa 31-p 33-llu suliarineqareernerisa kingorna suliarineqassapput.

 

Siunnersuuteqartut siunnersuutissaminnik saqqummiussitinnagit ataasinngorpat pisussat, tassa taakku nassuiaateqarfigeqqaalaassavakka, tassa ataasinngorpat majip 31-anni ullormut oqaluuseri­sassat.

 


Siulittaasoqarfik ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 60-ip, tassa misissuisussatut kommis­sionip pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atortussanngortinneqarnissaa pillugu siulittaasoqarfiup aalajangiiffigisassaatut siunnersuutaa pillugu imaattumik siulittaasoqarfimminngaanniit inassute­qaratta.

 

Inassutigineqarpoq ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 60, ilaasortat siunnersuutaannik piffissaq, tunniussivissaq pillugu suliariaasissami killiliussat avaqqullugit immikkoortoq 5 oqaluu­serineqareerpat, 12-ili oqaluuserineqalersinnagu, tassa Inatsisartut majip 31-ani isumaqatigiinniuti­gissagaat.

 

Tamatumunnga tunngaviuvoq folketingip majip 25-ianni aatsaat pingajussaaneerlugu suliarinnin­nermini inatsimmik akuersissutiginnimmat, inatsillu imarisamigut periarfissaqartitsimmat inatsit kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut atortussanngortinneqarsinnaanngorlugu.

 

Siulittaasoqarfiup kissaatigisimavaa taamatut periarfissiineq sapinngisamik pilertornerpaamik piareersaanikkut atorumallugu, taamaammallu siunnersuut maannakkut aamma saqqummiulluti­gut.

 

Siulittaasoqarfiuttaaq Naalakkersuisut qiinutiginninnerat tunngavigalugu inassutigissavaa, ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 20-p, tassa ataasinngorpat taaguusinerneqarnera imaalillugu allanngortinneqassasoq, issuarpara: "Peqqinnissaqarfimmi pingaarnersiuilluni tullerii­aarineq pillugu oqallinneq ilusilersuinikkullu ajornartorsiutit". Issuaaneq naavoq.

 

Tassa tassunga allanngortitsinermut, qulequtaanik allanngortitsinermut tunngaviuvoq, matumani taamaallaat pineqarmat Inatsisartunut oqallisissanngortitsineq ataasinngorpat. Tassa ataasinngor­pat taakkua pisussat taamatut isikkoqarlutik akuerineqarsinnaanerlutik.

 

Taamaappoq, taava ullumikku oqaluuserisassat, tassa oqaatigineqareersutuut immikkoortoq 31-mi siunnersuuteqartoq, kiisalu immikkoortoq 33-mi siunnersuuteqartoq aamma taakku saqqum­miousseqaassaapput, siunnersuutigisaminnik. Maannakkut siullermik Otto Steenholdt.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Siunnersuutiginiagara qulequtsersimavara imannak: Utoqqalinersiat aaqqillugit, aammami aasiit qularnanngilaq aaqqinnagit oqaluuserisaq manna inertutut issaaq.

 

Inatsisartunut qinersineqalermat qinigassanngortittut tamangajalluinnarmik, oqartami tamarluin­narmik, utoqqalinersianik aaqqiiumallutik qineqqusaaruteqarput. Maanna qinerneq qaangiuppoq, isumaqarluinnarpungalu oqallisaasimaqisoq suli nipagiunnagu aaqqiivigineqarnissaa tikillugu oqallisigisariaqartoq.

 


Naluneqanngitsutut uanga siunnersuuteqartarsimavunga Inatsisartuni akuersaamisaarneqartaralu­artunik, piviusunngortikkumaneqanngitsunilli. Maanna kingumut Inatsisartut allaffiisa qaavannut siunnersuummik iliseqqinniarpunga, iliseqqillungalu neriullunga ataatsimiititaliuullugu oqaaserine­qartartorpassuillu aamma tamaasa ilanngullugit oqallisineqarluni inerniliiffigineqarumaartoq.

 

Nunatsinni aappariinnik utoqqarpassuaqarpoq, inuunerminni ikioqatigiilluarlutik inuusunik, soorlu ineqarnerminnut akiligassanullu allarpassuarnut ikioqatigiittuartunik, inuiaqatigiinnut sunnguamil­luunniit orulluteqassanatik.

 

Ukiuni makkunani pisortat tungaanniit pakatsisitaasut amerlavallaaleqaat, utoqqalinersiutissamin­nik qilanaarlutik utaqqisimasut, oqarfigineqaannartarlutik sussaqanngitsut. Tassa aappaasoq boligsikeringi eqqarsaatigalu, killeqarfia taassuma sinnerlugu isertitaqartarmat. Taamatut oqarfigi­neqarnerup kingunerinngitsuussanngilaa inuuniarnerminnik allanngortitsisariaqalernerat, ineqar­nermut akiliutissat atukkat il.il. allanngortilluinnartariaqalissapput, aappaasoq isumalluutaajun­naarmat.

 

Aningaasat qulaani taaneqartut, tassa 130.000 kr.-it uani allassimasakka tassaapput boligtilskudi­mut killeqarfiusut. Taakkua pissutaarpiarlutik sunnguamilluunniit pisortanit taperneqarsinnaanngil­lat, soorlu ineqarnermut tapit, boligsikring eqqarsaatigalugu.

 

Inuit utoqqalisut taamatut ajornartorsiortinneqalersartut Naalakkersuinikkut suliniuteqartumit kimilluunniit akuersaarneqarsinnaanngilaq, sakkortunerpaamillu akerlilerneqartariaqarluni.

 

Qanoq iliuusaasinnaasut eqqarsaatinut uku aamma ilaasariaqarput:

 

Siullermik, assigiimmik tunngaviusumik tamaasa pisartagaqalersillugit imaluunniit, aappaattut, akiliisinnaassuseq naapertorlugu ineqarnermut akiliuteqartarneq atulersillugu.

 

Assigiimmik pisartagaqalernikkut inuttut naleqassuseq aappaasumut sakkortuumik sunniuteqas­saaq, nikanarsagaasutut pineqarnermut sanilliullugu. Tamanna aamma kinguneqarluarsinnaavoq utoqqaat amerlanerusut suliunnaajaarnerusalernissaannik, suliallu amerlanerusut inuusuttunut innersuunneqartalerlutik.

 

Akiliisinnaassuseq naapertorlugu ineqarnermut akiliisarneq atortuulersinneqaraluarpat, utoqqaat kisimik ikiorserneqassanngillat, allarpassuilli akunnattumik aningaasarsiaqartut 130-iniit 250.000 kr.-it tikillugit sukkulluunniit tapersineqarsinnaanngitsut aamma malunnaateqarluartumik ikiorser­neqarsinnaalissagaluarput.

 


Inatsisartut ataatsimiititaliallumi oqallilluarnissaannik kissaallugit taamatut kingumut utoqqaat utoqqalinersiutaat pillugit siunnersuuteqaqqippunga.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu siunnersuuteqartup aappaa, tassalu Anthon Frederiksen, maannakkut saqqum­miussissaaq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

1995-imili Inatsisartunut ataasiarnanga utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaat pillugit siunnersuuteqartarpunga.

 

Siunnersuutit tamakku ilaat inunnik isumaginninnermut ataatsimiititaliarsuup pilersinneqarnerata kingorna ataatsimiititaliarsuarmut innersuunneqartarsimapput. Naluneqanngilarlu ataatsimiititaliar­suaq 1997-imi suliaminik Inatsisartunut saqqummiussimmat, suliat imaluunniit suliassat utoqqar­nut tunngasut siulliit ilaattut naammassineqartussanngorlugit suliarisassanngortinneqartut, aamma Inatsisartuni isumaqatigineqaqisumik, utoqqaat assigiinnerusumik atugassaqartinnissaat ilanngullu­gu aappaasut aningaasarsiaat apeqqutaatinnagit, inuit qulaani pineqartut soorunami pisartagaqar­tinneqassasut ilaatigut aamma oqaatigineqarluni.

 

Taamaattumik matumuuna siunnersuutiginiarpara inuit qulaani pineqartut immikkuualuttunik qinnuuloornaveerlugit naammaginartumik pisartagaqartinneqalissasut, uisup nuliaasulluunniit aningaasarsiai apeqqutaatinnagit annertussusilerneqartunik, ineqarnermut, kiassarnermut kallerullu inneranut tapiiffigineqarnissaminnut qinnuuloortikkunnaarlugit.

 

Ullumikkummi inuit pineqartut assigiinngitsunut immikkuualuttorpassuarnut qinnuteqaqattaartin­neqartarput, inuiaqatigiinnut allaffissornerujussuarmik aamma pilersitseqataasumik.

 

Taamaattumik utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu inuttut allatulli pineqarnissaat oqallisigiinnarnagu qinnuuloorterusaaginnarnagillu iluamik pineqarnissaat matumuuna siunnersuu­tigivara.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, tassa taamaalilluta maannakkut siunnersuuteqartut saqqummiussereermata taava siunnersuuteqartunut akissuteqaqqaassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersui­soq.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:


Aallaqqaammut oqaatigissavara Naalakkersuisuninngaanniit akissuteqaativut agguaanneqarni­kuummata, ukua siunnersuutit ataatsimoortillugit saqqummiunneqarnissaata aalajangerneqarnera sioqqullugu. Taamaattumik akissuteqaatit taakkua tamaasa tamakkiisumik saqqummiutissuakka.

 

Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt, utoqqalinersiat aaqqinneqarnissaat pillugu siunnersuute­qarpoq. Siunnersuut Inatsisartut Siulittaasoqarfiannit apeqquteqaatitut oqallisissanngortinneqar­poq.

 

Pensionit pillugit inatsimmi atuuttumi tunngaviuvoq utoqqaat pissakinnerpaat imminnut pilersor­nissaat tunngavissikkumallugu, isumaginninnikkut pisartagaqartinnissaata qulakkeerneqarnissaa. Utoqqaat imminnut ilaquttaminnullu inuussutissarsiuteqarnikkut aammalu aningaasaatit aningaasa­liissutiginerisigut pissarsiatigut pilersuisut utoqqalinersiaqartitsinermi piumasaqaataasut avataa­niipput.

 

Danmarkimi kikkulluunniit utoqqalinersiuteqalernissamut ukiut nalleraangamikkit utoqqalinersia­qalertarput, Kalaallit Nunaanni tamatumunnga assingusumik aaqqissuussineq 1991-imi januarip aallaqqaataani atorunnaarsinneqarpoq.

 

Utoqqarnut kikkunnulluunniit atuuttumik pisortanit pilersuisunillu atuuteqqilernissaa siunniunne­qassappat, tamanna sukumiisumik oqallisigineqaqqaartariaqarpoq. Tamatuma ilaatigut kinguneris­savaa utoqqaat aningaasarsisartut pisortanit pisartagaqanngikkaluarlutik imminnut pilersorsinnaa­sut pisortanit pisartagaqalernerat, aammattaaq tamatuma kingunerissavaa, soorunami Landskarsip suli ullumikkornit annertunerusumik aningaasartuuteqalernera.

 

Saniatigut isertitaqarsinnaanermut tunngatillugu Naalakkersuisut ilisimavaat, saniatigut isertinne­qarsinnaasut amerlassusiisa qummut killeqartinneqarnissaat kissaatigineqarmat. Tassa saniatigut isertitat aappariit arlaata isertitarigaluarpagilluunniit imaluunniit inuussutissarsiuteqarnikkut allatigulluunniit isertitaagaluarpata. Taamatut kissaateqarnermi ilaatigut tunngavigineqarpoq, utoqqalisut inuussutissarsiorlutik suliinnarallarumalersinneqarnissaat.

 

Utoqqaat amerlasuut utoqqalinersiamik saniatigut isertitaqarnikkut millisaaffigineqartarnertik, aningaasatigut pillagaanertut isigisarpaat. Saniatigut isertinneqarsinnaasut, qummut killingata qaffaaffiginera, soorunami utoqqarnut pissaqarnerusunut iluaqutaasussaasoq erseqqippoq.

 


Isertitanut killiliussat saniatigullu isertitat, aningaasanut inatsisikkut aamma iluarsiivigineqartarput. 1998-imi septemberip aallaqqaataa aallarnerfigalugu utoqqalinersiat kisimiittumut ukiumut qaffaavigineqarput 6.000 kr.-inik, aappariinnullu ukiumut 9.000 kr.-inik. Taamaalilluni utoqqali­nersiat kisimiittumut ukiumut 88.212,00 kr.-inngorlutik, aappariinnullu ukiumut 133.212,00 kr.-inngorlutik.

 

1999-imi januarip aallaqqaataat aallarnerfigalugu, saniatigut isertinneqarsinnaasut kisimiittumut ukiumut 28.000 kr.-inik qaffanneqarput, aappariinnullu 42.000 kr.-inut qaffanneqarlutik. Taakkua sinninngikkaanni utoqqalinersiat ikilisarneqassanatik.

 

Utoqqalinersiat ikilisarneqalertarput imaluunniit peerneqarlutik, kisimiittup utoqqalinersiami saniatigut isertitaasa akileraaruteqaataasussat ukiumi akileraarfissatut kingullertut ilisimaneqartumi 172.000 kr.-it sinnerpagit, aappariillu katillugi 265.000 kr.-it sinnerpatigit.

 

Otto Steenholdtip siunnersuummini oqaatigaa, aappariit arlaat utoqqalinersiaqartinneqartanngit­soq, aappaasoq 130.000 kr.-it sinnerlugit isertitaqarsimappat. Eqqortorli tassaavoq utoqqalinersi­assat aatsaat peerneqartarmata aappariit 265.000 kr.-it sinnerlugit akileraarutaasussanik saniatigut isertitaqarsimagaangata.

 

Inatsisartut 1998-imi ukiakkut katersuunnerminni taamatut aalajangersaapput, 1999-imut aningaa­sanut inatsisissap suliarineranut atatillugu. Naalakkersuisut isumaginninnermi isumannaallisaatitut aaqqissuussinerit arlallit akornanni ajornartorsiutaasut arajutsisimanngilaat, soorlu pensioneqartit­sinerup ineqarnermullu tapiissutit eqqarsaatigalugit.

 

Taamaatumik Naalakkersuisut isumannaallisaatitut tunniunneqartartunik, soorlu pisortanit ikiorsiissutinik, annertussusileriikkanik ikiorsiissutinik, meeqqanut tapiissutinik il.il. iluarsaaqqin­nissaq anguniarlugu suleqatigiissitalioreerput.

 

Siunissami najoqqutassanik, taakku suleqatigiissitat siunnersuusiussapput atortikkuminartunik, peqatigitillugu inuttaasut pisariaqartitsisut isumaginninnikkut isumannaallisaatigineqarnissaannik, Naalakkersuinikkut anguniagaasunik naammassinnittunik.

 

Iluarsaaqqiinermi immikkut pingaartinneqassapput ilaqutariit meerallit aammalu ilaqutaariit akissaatikinnerpaat. Suleqatigiit aamma isumaginninnermi isumannaallisaatinik atuisussatut eqqarsaatigineqartut, suliassat nammagassallu agguataarnerat isumannaallisaatitullu tunniunneqar­tussat aningaasalersorneqarnerat pillugu, periarfissanik aamma saqqummiussaqassallutik.

 

Suleqatigiit kingusinnerpaamik ukioq 2000-imi upernaakkut Naalakkersuisunut nalunaarusiamin­nik saqqummiussissapput. Iluarsaaqqinnermi suliniutit peqqussutissatut siunnersuutitigut, aningaa­sanullu inatsisissamut siunnersuutikkut piviusunngortinneqarumaarput.

 


Utoqqaat atugaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat, Inatsisartuni ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutigaa. Siunnersuut taanna Inatsisartut Siulittaasoqarfiannit apeqquteqaat tunngavigalu­gu oqallinnertut suliassanngortinneqarpoq.

 

Utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu pensionisiaqartut atugaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat, Anthon Frederiksenip arlaleriarluni siunnersuutigisareerpaa. Siunnersuutit taakku ilaat arlallit isumaginninnermik iluarsaaqqiinermut ataatsimiititaliarsuarmi suliarineqarlutik aamma Inatsisartu­nut innersuussaareerput.

 

Utoqqarnut tunngasut iluanni, suliassaqarfiit pingaarnerit sisamat uku, isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup taamanikkut misissorsimavai. Paaqqinnittarfeqarnermik ingerlatsinerup pitsanngorsarneqarnissaanik periarfissanik qulaajaaneq. Paaqqinniffiit taakkua sanaartorneqarnerini ingerlanneqarnerinilu periutsinut eqaannerusunut periarfissat qulaajarlugit. Utoqqaat ataqqinassummik piaaffigisaanatik utoqqaliartortarnissaat qanoq qulakkerneqassanersoq pillugu siunnersuusiorlutik.

 

Utoqqaat namminneq angerlarsimaffimminni isumagineqarnerat qanoq iliorluni pitsanngorsarne­qassanersoq, ataatsimiititaliarsuup ilanngullugu taamanikkut siunnersuusiorfigaa.

 

Tunniunneqartartup aapparisap qanoq amerlatigisunik isertitaqartarnera apeqqutaatinnagu tunniunneqartarnissai, isumaginninnermi iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup taamanikkut isummerfiginngilaa.

 

Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut, ataatsimiititaliarsuup utoqqaat atugaat pillugit kaammat­tuutai tunngavigalugit, ataatsimiititaliarsup isumaliutissiissutai Naalakkersuisut arlalitsigut malitseqartereerpaat. Taamaalilluni suliaq taanna, pensionisiaqarneq pillugu peqqussutip allann­gortinneqarneranik kinguneqarsimavoq. Tassa peqqussutit tassunga tunngasut marlunngorsimam­mata, siulleq pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersaasuusoq, aappaattullu utoqqarnit paaqqin­niffiit il.il. pillugit malittarisassanik imaqartoq.

 

Pensionisiat pillugit peqqussummut malitsitigineqartutut, pensionisiat pillugit nalunaarutip nutaap suliarineqarnera, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup naammassingajali­vippaa. Taanna Naalakkersuisunut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqartussaassaaq.

 


Pensionisiat pillugit nalunaarummi, siusinaartumik pensionisiaqalersitsisarneq aamma inummut tapinik tunniussisarneq pillugit malittarisassat aalajangersarneqarput. Siunnersuutikkut tassuuna ilaatigut siusinaartumik pensionisiaqalersitsinissamut periarfissat sukateriffigineqassapput, tassami inuit 50-it inorlugit ukiullit inooqataanermi ajornartorsiutit pissutigalugit, siusinaartumik pensioni­siaqalersinneqartarnerat qaqutiguinnaq pisartussanngussammat.

 

Anthon Frederiksen oqarpoq, utoqqaat atukkamikkut naligiinnerusumik atugaqalersinneqarnis­saat, Inatsisartuni siusinnerusukkut annertuumik isumaqatigiissutigineqareersimasoq. Ilaatigut tunniunneqartartut aappaasup qanoq isertitaqarnera apeqqutaatinnagu tunniuttalernerisigut.

 

Isumaqatigiinneq taanna amerlanerussuteqarfiunngitsorli, Naalakkersuisut eqqumaffigaat, kisianni­li pensionisiat aningaasartaat isertitaqqortussuseq tunngavigalugu, suli amerlassusilerneqartassasut isumaqarlutik. Utoqqaat pissarissaareersut nammineersinnaasullu, pensionisiaqartarnissaannut Naalakkersuisut naleqquttutut isigineraat isiginninnginnerat tamatumunnga tunngaviuvoq.

 

Tapit inuit ataasiakkaat naliliiffigineqarnerat aallaavigalugu, aappaasullu imaluunniit inooqatip isertitai apeqqutaatinnagit, tapiliunneqartartut eqqarsaatigalugit Naalakkersuisut taakku oqaatigis­savaat. Inummut tapit, pensionisiat pillugit peqqussutit tunngavigalugit, inuit ataasiakkaat pisariaqartitsinerannik naliliinerup kingorna sivisunerpaamik ukiumi ataatsimi ingerlaavartumik tunniunneqartarput, pisariaqartitanulluunniit immikkut ittunut matussutissatut ataasiaannartumik ikiorsiissutitut tunniunneqartarlutik.

 

Tapit taakku inunnut Kalaallit Nunaata avataani aalajangersimasunik najugaqartunut tunniunne­qarneq ajorput. Ataatsimut isigalugu imaappoq, inummut tapinik pisariaqartitsisoqarnera kommu­nalbestyrelsip pisut ataasiakkaarlugit naliliiffigissagaa, tapisiaqarnissamik erseqqissumik qinnute­qaateqartoqarsimanera qinnuteqaateqartoqarsimannginneraluunniit apeqqutaatinnagu.

 

Tassani siunertarineqarpoq kommunip pensionisiaqartoq peqatigalugu, pensionisiaqartup siunissa­mi atugassai paasiniassagai, pensionisiaqartup siunissami atugassarilerumaagassaa naammaginartu­tut isumagineqarsinnaanera isigineqarsinnaaneralu naliliiffigineqarnissaat siunertaralugu.

 

Tapisigut kommuninit tunniunneqartarnerisa, taakkualu qanoq amerlatigisunik aningaasartaqartar­nerisa, kommunimit kommunimut assigiinngissinnaanerat Naalakkersuisut eqqumaffigaat.

 

Taamaalillutik kommunimit kommunit, pisuujunerusut kommuninit piitsuunerusunit imaluunniit aningaasatigut periarfissakinnerusunit, tassa tukkornerugajuttarput. Taamattaaq inuuniarnermi atukkat kommunimit kommunimut, kiisalu illoqarfimmit nunaqarfimmut assigiinngissuteqartarput.

 

Nunami tamarmi assigiissaartunik malittarisassaqarnissaa anguniarlugu, malittarisassat kinaassu­sersiunngitsut aalajangersarneqsarnissaat, isumaginnermik iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliar­suup kaammattuutigaa, tamatumunngalu atatillugu oqaatigineqassaaq tamanna.


Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuaq oqarpoq, tamanna naligiimmik pineqar­nermik kinguneqassasoq. Pensionisiaqartut akornanni, inuttut ataasiakkaatut assigiinngissutsit qissimigaarnagit.

 

Inunnut tapinik tunniussinissami piumasaqaatinut kinaassusersiunngitsunut taarsiullugu, Naalak­kersuisut pisortanit pensionisiat pillugit peqqussutissatut siunnersuummik, upernaakkut ataatsi­miinnermi 1998-imi immikkoortoq 42, 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiussinerminni, pensionisiaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaannut matusissutissat ikinnerpaaffilerneqarnis­saasa qulakkeerneqarnissaat siunnersuutigaat.

 

Tamannalu Inatsisartut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaata taamanikkut isumaqatigaa. Tamannalu anguneqassappat kommunit taamatut aaqqissuussinermut peqataajuma­nissaat pinngitsoorani tunngaviussaaq.

 

Tassunga tulliutillugu inummut tapit pillugit, assigiissaartunik malittarisassaqalernikkut aningaasa­tigut nammatassat, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni, qanoq iliorluni agguataarneqassanersut aamma paasineqassaaq paasiniarneqassallunilu.

 

Qulaani taaneqartutigut paasineqarsinnaasutut, ukiuni kingullerni utoqqarnut tunngasut isiginiar­neqarnerulernerat tunngavigalugu, utoqqaat atugaanik pitsanngoriartitsisoqarsimavoq. Utoqqaat atugaat pitsaanerulersinniarlugit, suli Naalakkersuisut suliniuteqarnertik aamma ingerlateqqissa­vaat. Naalakkersuisut isumaqarput, malittarisassat massakkut atuuttut, utoqqartatsinnik ikiuinis­saannut kommunit pitsaasunik sakkussaqartikkaat.

 

Malittarisassat taakku atuuttut, pingaarnerpaattut kommuninit nammineerlutik annertunerusumik aalajangiisinnaatitaatitsipput. Taamalu utoqqaat pisariaqartitsisut, inummut tapinik tunisarnissaan­nut kommunit periarfissaqartillugit. Tassalu pensionisiaqartut isertitaqqortussuseq pissutigalugu 0 kr.-inik pensionisiaqartut aamma tassani eqqarsaatigineqarput.

 

Utoqqarnut tunngasunik malittarisassat sukkulluunniit atuuttut, assigiimmik utoqqarnut atorneqar­nissaanik qulakkeerinninniarlutik Naalakkersuisut aamma siunissami suliniuteqartuaannarumapput. Malittarisassat massakkut atuuttut eqqarsaatigalugit, Naalakkersuisut isumaqarput, utoqqaat assigiimmik atugaqarnissaanik ilumut periarfissaqartitsisoqartoq. Anthon Frederiksen-illu oqar­neratut, qinnuuloorneq ajornanngivissumik pinngitsoortinneqarsinnaavoq, naliliiniartarneq aallaavigalugu, utoqqarnut iluaqutaanerpaasussaq anguniarlugu, malittarisassat aqunneqarpata.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:


Qujanaq, taavalu maannakkut partiit oqaaseqartuinut ingerlaqqissaagut, tassalu siullermik Siumup oqaaseqartussaa, Ruth Heilmann.

 

Tassa erseqqissaatigilaassavara partiit oqaaseqartui immikkoortut taakkua marluk, tassa 31 33-lu oqaaseqarfigisussaammatigit. Kisiannili immikkut akuerissagakkit Atassutikkormiut tassani avittussaassammatigit, siullermik Jakob Siverthsen immikkoortoq 31 akissuteqarfigissavaa, taavalu tamatuma kingorna Augusta Sallingip immikkoortoq 33. Kisianni siullermik Ruth Heil­mann.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Qujanaq, tassa uanga siullermik immikkoortoq 31 oqaaseqarfigissavara.

 

Inatsisartuni ilaasortap Otto Steenholdtip, utoqqalinersiutit aaqqinneqarnissaat pillugu siunnersuu­teqarpoq. Ilaatigut qanoq iliuuserineqarsinnaasunik marlussunnik tikkuagaqarluni.

 

Siullertut assigiimmik tunngaviusumik tamaasa pisartagaqalersillugit, imaluunniit akiliisinnaassu­seq naapertorlugu ineqarnermut akiliuteqartarneq atulersillugu.

 

Ilumoorpoq 1991-imi Danmarkimi utoqqalinersiutinik aaqqissuussinermut assingusumik Nunatsin­ni aaqqissuussineq atorunnaartinneqarsimammat, tamannalu aamma Otto Steenholdtip Inatsisartu­ni ilaasortaanerata nalaani pimmat, peqataaffigisimassagaa naatsorsuutigisinnaavarput.

 

Soorunami inatsisiliaasoq kukkusumik aalajangiinerusutut paasineqarpat, tamanna aamma Inatsisartut aaqqinniartussavaat, soorlu aamma iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuaq taamatut innersuussuteqartoq.

 

Siumumiit Naalakkersuisut akissutaat ersarissuummat, annertunerusumik uteqqiisumik oqaaseqar­nianngilagut. Tassami utoqqaat atugarisaasa tamakkiisumik isigalugit, pitsanngorsaavigineqaqqul­lugillu isumaginninnikkut iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigisai malitseqartin­niarlugit, suliniutit ingerlanneqaleruttormata. Aammalu Naalakkersuisut saqqummiussaqarnissaat pillugu ataasiaannarata Siumumiit kaammattuuteqareeqigatta, maannalu paasinarmat Naalakker­suisut iliuuseqarfiginiarlugu suliaqarnertik pimoorullugu ingerlatileruttoraat.

 

Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut siunnersuuteqartumut akissutaat naammagigallaripput Siumumiit oqaatigissavarput.

 

Taava ingerlatiinnarlugu immikkoortoq 33-mut oqaaseqassaagut imatut:

 


Inatsisartuni ilaasortaq Anthon Frederiksenip siunnersuuteqarnermini tunngavilersuutigaa, utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu assigiinnerusumik atugassaqartitaanissamik siunnersuutigineqartut, Siumumiit imatut immikkoortiterneqarsimasutut paasivagut.

 

Aappaasup, tassa nuliaasup uiusulluunniit aningaasarsiaat apeqqutaatinnagit pisartagaqartinneqar­nissaat, uiusup nuliaasulluunniit aningaasarsiai apeqqutaatinnagit, annertussusilerneqartumik ineqarnermut, kiassarnermut kallerullu inneranut naammaginartumik tapiiffigineqarnissaminnut periarfissaqalernissaat, immikkuualuttorpassuarnut qinnuteqaqattaartinneqartarneri allaffissorneru­jussuarmik pilersitsisartut pinnagit, inuttut allatulli pineqarnissaat oqallisigiinnarnagu qinnuuloor­teruusaaginnarnagillu iluamik pineqarnissaannik siunnersuut.

 

Tassa Naalakkersuisup akissuteqarluni nassuiaateqarnermini erseqqissarpaa, utoqqarni tunngasuni, isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi suliassaqarfiit pingaaruteqartut sisamaasut sammineqarsima­sut, utoqqaat atugarisaannut tunngasunik iluarsaaqqinnermut suliarineqaqqullugit immikkut Naalakkersuisunit suliareqqullugit innersuussutigineqartut.

 

Naalakkersuisunit oqaatigineqartutut aapparisap qanoq amerlatigisunik isertitaqarnera apeqqutaa­tinnagu tunniunneqartarnissaannut siunnersuummut tunngasoq isumaginninnermut iluarsaaqqin­nermullu ataatsimiititaliami isummerfigineqarsimanngitsoq innersuussutigineqarlunilu, taanna apeqqut Inatsisartuni namminermi isummerfigineqartariaqartoq.

 

Utoqqaat isumagineqarnermikkut ikiorsiissutitigullu atugarisaasa kommunimiit kommunimut assigiinngitsorujussuarmik pineqartarnerat, annertuumik maalaarutigineqartoq naammagineqang­nitsorlu pillugu, isumaginninnermi iluarsaaqqinnermullu ataatsimiititaliarsuup misissorsimavaa, eqqortuuneralu uppernarsisimallugu, taamaattumillu innersuussutigisimallugu, akiliutissat akiliuti­gereerlugit, nammineq inummut atugassatut tigusartakkat minnerpaaffilerneqarnissaat aalajanger­saavigineqartariaqartoq.

 

Apeqqut taanna ukiarmi Inatsisartut isumaginninnikkut ataatsimiititaliaani minnerpaaffiliilluni saqqummiinera, Inatsisartuni taperserneqareersimasoq paasivarput, Naalakkersuisup aningaasarta­lerneqarneranut agguataarinissamut kommuninut KANUKOKA-mullu suli paasiniutigineqartut.

 

Siumumiit pisussarissavarput suliassaq taanna, piaartumik naammassineqaqqullugu, kommunini tamaginni atuutitinneqalernissaa pingaaruteqarmat.

 

Siumumiit ilisimaarineqarpoq, kommunit utoqqarnut tunniuttakkaminnik minnerpaaffiliillutik aalajangersaasalereersut, aamma kommunit imminnut qanittut, assigiiaartumik periuseqalerumallu­tik isumaginninnikkut isumaqatigiissuteqartalereersut.


Aammlau ukioq isumaginninnikkut ataatsimiititaliat siulittaasui pisortaallu ataatsimiitinneqarnerini, pisortaqarfimmit utaqqiinnaratik namminneq suliniuteqarusussuseqarnerminnik oqaaseqarnerat, Siumumiit iluatinnaateqartutut tapersersorneqartariaqartutullu isumaqarfigaarput.

 

Suliunnaarnersiutisiaqartut atugarisaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat arlalitsigut isumaginninner­mut iluarsaaqqinnermullu annertuumik sammineqareersut, piviusunngortinneqarnissaat Siumumiit kaammattuutigissavarput.

 

Ilaatigut ornittagaqarnissaat saaffigisinnaasaminnillu amigaateqartarnerat, pingaartumik aamma nunaqarfimmiittut eqqarsaatigalugit, piaartumik iliuuseqartoqarnissaa Siumumiit aamma isumaqar­figilluinnaratsigu, Naalakkersuisut kommunit peqatigalugit suleqatigilluarnissaat matumuuna Siumumiit kaammattuutigissuarput.

 

Innarluutillit qallunaat nunaannut pisariaqavitsinnagu ingerlatittarneri asoorunneqarpoq, aammalu kommunimut allamut ingerlatiinnarnagit, ajornanngitsillugu kommunimi namminermi periarfissa­qartinneqarnissaat pingaartinneqaleraluttuinnarpoq, kommuninilu ikiuinikkut sullinneqarnerannullu aningaasartuutigineqartut taamaalillutik aamma annertusiartortinneqartut nalunatigit.

 

Taamaattumik aamma tassuunakkut innarluutillit atugarisaasa pitsanngorsarneqartuarnissaat anguniarlugu, kommunit Namminersornerusullu qanimut suleqatigiilluarnissaat Siumumiit kaammattuutigiumavarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta, Naalakkersut utoqqaat atugarisaannik pitsanngorsaajuarumanerminnik ingerlatsiumanerat isumalluarnartutut isumaqarfigalugu, Naalakkersuisut akissutaat Siumumiit tusaatissatut tiguarput, neriullutalu Siumumiit qulaani kaammattuugineqartut, kiisalu minnerunn­gitsumik iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuarmi kaammattuutaasut, piviusunngortinneqarnissaa­nik malitseqartitsinissaat suliniutigiuarneqarnissaallu erseqqissaatigeqqissallutigu.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut oqaatigineqareersutuut Jakob Siverthsen, immikkoortoq 31-mut, taava tamatuma kingorna Augusta Salling immikkoortoq 33-mut.

 

Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:

Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu, pisortani utoqqalinersiutit annertussusaat pillugit Otto Steen­holdtip apeqquteqaataanut, Atassummiit imatut oqaaseqarniarpugut:

 


Nunatsinni innuttaaqatigut 20-nik, 30-nik 40-nilluunniit ukioqarunik aalajangiisinnaassusiat annertoorujussuusarpoq. Taakkua aalajangersinnaasarpaat sumik ineqassanerlutik, sumillu suliaqarumanerlutik, kiisalu akissarsiatik sumut atorumanerlugit.

 

Taamatut inuit kiffaanngissuseqarlutik aalajangiisinnaanertik, ulluinnarni inuunerminni nakooqqu­tigalugu iluaqutigalugu atortarpaat. Taamatut pisinnaatitaaneq aamma utoqqartatsinnut atuuttaria­qarpoq.

 

Taammammat Atassummiit sakkortuumik piumasaraarput, utoqqaat peqqissut nammineq aalajan­gersinnaasariaqarpaat qaqugu soraarninngornissartik. Inuk piumassuseqartoq peqqissorlu suliin­narsinnaatitaasariaqarpoq, inuup nammineersinnaanera ataqqineqartariaqarmat.

 

Ullumikkut utoqqaat peqqissut suliinnarnissaminnik nukissaqarlutillu piumassuseqartut suliffigisa­minnik tunuartiinnarneqartartut amerlavallaaqaat. Nunatsinni utoqqartagut amerliartorput, tamannalu takussutissaavoq utoqqartatta peqqinnerulernerannik. Taamaattumik inuunertusiartor­nerat ilutigalugu sivisunerusumik suliinnarsinnaanerat periarfissiuunneqartariaqarpoq, Nunatsinni utoqqarpassuaqarmat suliffimminnik aalajaallutik ukiorpassuarni sulisimasunik.

 

Nunatsinni inuit sulilluartut atorfissaqartippagut, pingaartumik utoqqaat misilittagaat kinguaariit ineriartornerminni pinngitsoorsinnaanngimmatigit. Nunatsinni pisortanit utoqqalinersiuteqartut utoqqalinersiannguatik nunguusavillugit allaat, qaammammut inuuniutissaarullutik akiligassanut akilersuutigineqartarnerat naammagittaalliutigiuarpaat.

 

Tamakku qulaajarlugit aaqqiissuteqarfigineqarnissaat anguniarlugu, Inatsisartut 1995-imi, inunnik isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamik ataatsimiititaliorsimapput, inunnik isumaginninnermut tunngasut assigiinngitsut, Inatsisartuni oqaluusererusaaginnarnagit tamakkiisumik aaqqiinissaq tamatumani angujumallugu.

 

Ataatsimiititaliarsuarlu Inatsisartut 1997-imi upernaakkut ataatsimiinnerani, isumaliutissiissummik saqqummiussaqarsimavoq, partiinit tamanit assorsuaq soqutineqartumik. Ataatsimiititaliarsuup aaqqiiniutissatut Naalakkersuisunut kaammattuutaaat ima pingaartinneqartigaat, Inatsisartut 1997-imi ukiakkut ataatsimiinneranni, aaqqiiniutissatut kaammattuutit aningaasatigut kingunerisassaasa saqqummiunneqarnissaat partiinit kissaatigineqarsimavoq.

 


Atassummit ullumimut aaqqiiniutissanik tigussaasunik, suli Naalakkersuisut Inatsisartunut saqqummiussaqanngimmata anersaaruluutigaarput. Atassummittaaq maluginiarparput, Naalakker­suisut inunnik isumaginninnikkut tunngasunik iluarsaaqqinnissat anguniarlugu suleqatigiissitaliorsi­masut, naatsorsuutigineqarluni Inatsisartut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaanni nalunaarusiamik saqqummiussinissaq.

 

Siunnersuummut akissuteqaammi takusinnaagatsigu apeqqutigisariaqarpoq, Inatsisartut inunnik isumaginninnermi iluarsaaqqiinissamik ataatsimiititaliarsuata, isumaliutissiissutaa 1997-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni saqqummiunneqartoq tunngavigalugu, kaammattuutit upperineqannginnamiik? Tassa aajuna atuagarsuaq.

 

Kiisalu 1998-imi ukiakkut ataatsimiinneranni, inunnik isumaginninnermik ingerlatsineq pillugu nassuiaat tunngavigalugu, Inatsisartuni oqallinnermi isummiunneqartut atorsinnaannginnamiik? Tassa aajuna.

 

Naalakkersuisut suleqatigiissitaliaata, Inatsisartut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaan­ni saqqummiinissaat utaqqineqassappat, aaqqiiniutissat aatsaat ukioq 2001-imi piviusunngortinne­qarnissaat naatsorsuutigisariaqarpoq. Taamanikkussamut pisortanit utoqqalinersiuteqartut sulisinnaajunnaarnersiuteqartullu arlallit toqoreersimasussaapput. Taamaattumik aaqqiinissat Atassummiit nukingernartutut isumaqarfigaavut.

 

Pisortanit utoqqalinersiuteqartunut sulisinnaajunnaarnersiuteqartunullu, ullumimut tigussaasumik suli aaqqiisoqannginnera tunngavigalugu, utoqqaat utaqqikatammata, matumuuna Inatsisartut 1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaanni, makku nalilersorneqarnissaat Atassummit piumasaraarput.

 

Siullermik, pisortanit utoqqalinersiuteqartut inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa kisermaamut qaammammut 3.500 kr.-it, aappariinnullu 5.500 kr.-inik minnerpaaffilerneqarnissaat ukiamut anguniarneqassasoq.

 

Aappaatut, utoqqaat ukiorpassuarni aalajaallutik sulilluarsimanermikkut soraarnerussutisiaqalersi­masut, amerlanersaasa aapparisaat pisortanit utoqqalinersiaqarnissamut missukutaasartut, pisorta­nit utoqqalinersiat tunngaviusumik aningaasartaasa 20 %-iannik pisartagaqalersinnaanissaat anguniarneqartariaqarpoq, soorlu sulisinnaajunnaarnersiuteqartut kaajallaasitakkut nr. 198-ikkut taamatut aaqqiiffigineqarsimasut.

 

Pingajuattut, pisortanit utoqqalinersiaqalersimasut akileraartitaasarnertik paasiuminaatsittarpaat. Tassami pisortanit aningaasanik tunineqariarlutik aamma pisortat karsiinut akileraaqqittaramik. Kiisalu saniatigooralugu isertitaqarsimagaagamik aamma akileraaqqittarlutik, tamakku aamma nalilersorluarneqarnissaat, tassa ukiarmut Atassumit piumasaraarput. Atassummit siunnersuut saqqummiunneqartoq taamatut naalisaaffigalugu oqaaseqarfigilaarparput.

 


Augusta Salling, Atassutip oqaaseqartua:

Oqaaseqaatigeriikkatsinnut nangissutaasumik immikkoortoq 33-mut ima oqaaseqassaagut:

 

Siunnersuut Atassutip isumaqatigaa, tassami Atassut tunngaviusumik isumaqarmat utoqqaat sulisinnaajunnaarnersiutillillu inuussutigisinnaasaannik aningaasarsialerneqartariaqartut, tapiarar­passuit atorunnaarsillugit

 

Utoqqaat ajornartorsiutaat tusartuagarput iluarsiivigisariaqalerparput, tassalu aappaasup isertitai tunngavigalugit allaat utoqqalinersianik pinngitsuuvittarneq ajornartorsiutaavoq, utoqqarpassuit akornanni.

 

Unalu assersuutissaqqippoq: Utoqqaat aappariit, aappaa pensionisiaqarpat, tassa utoqqalinissami­nut suligallarnermini unerartitsisimapput, taakkulu utoqqalinermini qaammatikkaartumik tigusaler­lugit, taava tamanna ima kinguneqartarpoq,inuk sulerulussimasoq itigartitsisinnaatitaananilu nuttartinneqarsimaqisoq, amerlanertigut nuuffimmini illussaqartinneqarnani, tikiffimmini naakkin­nittussannguanik utaqqisariaqartarsimasoq, sulerulunnermilu nalaani akissaateqarnikkut atugaris­saanngikkaluaqaluni, aningaasarsiassamik ilaanik utoqqalinissaminut unerartitsisimasoq, utoqqali­nermini kisimi pillarneqarani, aapparisaa aamma pillarneqartarpoq. Tassa aappaasoq aapparisami pensionisiai tunngavigalugit utoqqalinersianik pisinnaatitaasannginnami.

 

Siuliani oqaaseqarnitsinni, utoqqalinersiuteqartut inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa minnerpaaffilerneqarnissaasa anguniarneqarnissaat piumasaralugu oqaaseqarpugut. Aammalu utoqqaat ukiorpassuarni aalajaallutik sulilluarsimanermikkut soraarnerussutisiaqalersimasut, aapparisaasa pisortanit utoqqalinersiat tunngaviusut aningaasartaasa 20%-iannik pisartagaqalersin­naanissaat anguniarneqartariaqartoq. Soorlu sulisinnaajunnaarnersiuteqartunut kaajallaatitakkut taamatut aaqqiisoqarsimasoq.

 

Naggataagullu Atassutip erseqqissarusuppaa, inuuniarnermi aningaasat atugassat minnerpaaffiler­neqarnissaasa anguniarneqarnerini, innarluutillit, innorluutillit kiisalu sulisinnaajunnaarnersiutillit ilanngullugit aaqqiiviginiarneqartariaqarmata.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut tullinnguuppoq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.

 

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq. Oqaatigilaassavara immikkoortoq 31 aamma 33 immikkut piareersarnikuugatsigit, kisianni malitsiinnarlugit oqaatigissuakka oqaatigerusutavut Inuit Ataqatigiinninngaanniit.

 


Otto Steenholdtip oqaluuserisassanngortippaa, utoqqalinersiallit aningaasatigut atugaat, tamatu­manili apeqqutit marluk immikkut taakkartorlugit.

 

Siulleq utoqqalinersiutit annertussusilerneqartarneri, aamma aappariinnut, aappat ineqarnermut akiliuteqartarneq.

 

Ilumoorpoq Nunatsinni utoqqartatta aningaasatigut inissisimanerat assigiinngitsorujussuummat. Ilai pisortanit pensionisiat kisiisa isumalluutigalugit nappateqarput. Allat atorfiliusimanerminnik tjenestemandspensionisiaqartinneqarlutik. Taamatuttaaq assigiinngitsorujussuupput peqqissutsik­kut, ineqarnikkut inooqatigiinnikkullu atugaat. Allatut oqaatigalugu utoqqaat atugaat sutigut tamatigut assigiinngeqaat.

 

Inuit Ataqatigiinni tunngaviusumik anguniakkatta, anguniagakkatta pingaarnerit ilaat tassaavoq, Nunatsinni innuttaasut assigiinnerusumik naligiinnersumik atugaqalernissaat. Eqqarsartaatsip anguniakkallu taassuma nassatarivaa una, sanngiinnerpaamik inissisimasut tassaasut pisariaqartitsi­nerusut. Taakkuuppullu pisortat immikkut eqqumaffigalugillu naammaginartumik inuuniuteqarnis­saannik qulakkeerinnittariaqartut.

 

Utoqqaat tamarmik pisortanit pensionisiaqalersinneqartarnerat atulerseqqinneqassappat, kingu­nerissavaa utoqqaat aningaasarsiarissaartut nammineersinnaasullu pisartagaqalernissaat, taamaa­liornermilu assigiinngitsorujussuarmik atugaqarneq attatiinnarneqarnissaa.

 

Inuit Ataqatigiinni ullumikkut aaqqissuussineq tunngaviatigut akuersaarparput. Ilisimavarpulli ineqarnermut tapisititsisarnermi isertitanut, qummut killissarititat assigiinngitsunik ajornartorsior­titsisartoq, aamma utoqqaat akornanni. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinni peqataaffigerusupparput ukiamut Isumaginninnermi Naalakkersuisup isumaginninnermi isumannaallisaatit allannguutissaan­nik tamakkiisumik saqqummiussinera, iluatsillugu aamma pensionisiallit ataatsimut isigalugu nalilersueqataanissatsinnut.

 

Massakkut eqqartukkatsinnut aamma ilaalluinnarpoq pingasunngornermi apeqquteqaateqarnitsinni ujartorneqartoq, pensionisiaqartut utoqqalinersiuteqartut aningaasat inuuniutissat qaammammut tigusartagaasa minnerpaaffilerneqarnissaannik suliniutip, sumut killinneqarsimaneranut tunngasoq.

 

Inuit Ataqatigiinnit pingaartipparput ataatsimut isiginnilluni iluarsiisinnaanissaq. Taamaaliornissa­mut pisariaqartissavagut isumaginninnermi isumannaallisaatit pillugit misissuinerit inerneri, aammalu aningaasanik ikinnerpaaffissaliilluni aaqqiissutaasinnaasunik nalilersuinerit.

 


Ataatsimiinnermi matumani, Isumaginninnermi Naalakkersuisup neriorsuutigereerpaa, misissui­nerit taakku marluk ingerlasut naammassineqassasut. Taamaattumik aamma kaammattuutigeqqis­suarput sapinngisaq tamaat atorlugu naammassiaaqqullugit, apeqqutit pingaaruteqartut aamma ullumikkut eqqartukkavut aaqqiiviginissaat erininarsimmata.

 

Ingerlaqqissuunga Anthon Frederiksenip siunnersuutaanut. Anthon Frederiksenip qulequtaq, utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaat, ullumikkut aningaasatigut inissisima­nerat ikiorsiivigineqartarnerallu.

 

Oqaluuserisassanngortitaq Inuit Ataqatigiinni ima oqaaseqarfigerusupparput:

 

Qaammatit pingasut qaangiusimalerput Inatsisartunut qinersigatta, inerneratalu ilagivaa Inatsisar­tuni ilaarsortat 14-it taarserneqarnerat. Taamaakkaluartoq Inuit Ataqatigiinni pingaartipparput Inatsisartuni sulinerup sapinngisamik ataavartuunissaa, taamaattumik pissusissamisoorluinnartutut isigaarput, suliniutit qinigaaffimmi siuliani annertuumik oqallisaareerlutik tunngaviusumik aalajan­giiffigineqarsimasut killiffiannit nanginneqarlutik suliareqqinneqartarnissaat.

 

Minnerunngitsumik suliniutit aalajangernerillu sukumiisumik suliarineqareersimallutik naammassi­neqarsimasut. Assersuutigalugu apeqqutit isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliar­suup isumaliutissiissutaani sammineqarsimasut, sammineqareersimasut.

 

Anthon Frederiksenip ullumikkut oqaluuserisassanngortissimasaa, Inatsisartuni qinigaaffimmi siuliani oqallisigineqareersimavoq, Isumaginninnermilu Naalakkersuisup qanoq alloriaqqinnissaa­nik tikkuussisunik inernilerneqartumik.

 

Taamatut oqarnitsinni Isumaginninnermi Naalakkersuisup Anthon Frederiksenimut akissuteqaa­taata ilaani oqaasiinut innersuussuteqassaagut, Naalakkersuisoq ima oqarmat:

 

"Inummut tapinik tunniussinissami piumasaqaatinut kinaassusersiunngitsunut taarsiullugu, Naalakkersuisut pisortanit pensionisiat pillugit peqqussutissatut siunnersuumik 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiussinerminni pensionisiaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaannut matussutissat ikinnerpaaffilerneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat siunnersuutigaat, tamannalu Inatsisartut isumaginninnermut suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaata isumaqatigaa. Tamanna anguneqassappat kommunit taamatut aaqqissuussinermut peqataajumanissaat tunngaviuvoq. Tassunga tulliutillugu inummut tapit pillugit assigiissaartumik malittarisassaqalernikkut aningaasa­tigut nammatassat Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni qanoq iliorluni agguataarneqassanersut paasiniarneqassaaq". Issuaneq naavoq.

 


Tassa Naalakkersuisup akissutaani ersernerlulaarpoq, uagut isumarput malillugu, Isumaginninner­mi Naalakkersuisup apeqqut pingaaruteqarluinnartoq pillugu kommuninik isumaginninniarluni aallartereersimanersoq.

 

Taamaanngippat sakkortuumik kaammattuutigalugulu kissaatigissavarput, piaarnerpaamik kommuninik oqaloqateqarneq aallarteqqullugu. Inatsisartut ukiamut ataatsimiinneranni kommuni­nik oqaloqateqarnerit sumut killissimanersut pillugu Inatsisartunut utimut nalunaaruteqaqqullugu. Tamannami naammassineqartuuppat utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu assigiin­nerusumik pineqarnissaannik anguniagaq angulertorneqassagaluarmat.

 

Aamma Anthon Frederiksenip ilanngullugu oqaluuserisassanngortitsinermini oqaatigimmagu inuit pineqartut assigiinngitsunut immikkuualuttorpassuarnut qinnuteqaqattaartarnerat uparuarlugu. Inuit Ataqatigiinni pingaarteqaarput inunnik isumaginninnermi politikki sullissinerlu toqqammave­qassasoq ukuninnga: Inummik ataqqinninnermik, inuup inuttut kiffaanngissusiiagaannginnissaanik, inuttullu ataqqinassutsimik innarliinngitsumik, inuullu akisussaaffianik piaaffiunngitsumik.

 

Eqqaasitsissutigerusupparpullu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 34, december 1997-imeersoq, isumaginninnikkut siusinaartumik pensionit, inummut tapiutit, pensionillu akiligassanut ilanngarterneqartarnerat pillugu. Tassani inummut tapiutit pillugit aalajangersakkani allassimavoq, inummut tapiutit ukiumut ataatsimut ataavartumik tunniuttagassatut akuersissutigi­neqarsinnaasut.

 

Isumaqarpugut malittarisassap taassuma qulakkeerniarsarigaa pisartagaqartut saaffiginneqattaar­nissaat annikinnerpaaffinngortinnissaa. Apeqqutaavorli soorunami kommunini ataasiakkaani qanoq aalajangersakkap atortinneqarnera, atorluarneratigut inunnut pineqartunut sullissisunullu angusas­sat pitsaasut arlaqarput. Inuttut ataqqinassuseq mianeralugu ingerlatsineq, aamma allaffissorneru­jussuaq sapinngisamik minnerpaaffinngortinneqarsinnaammat.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu ingerlaqqikkutta maannakkut Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqassaaq Loritha Henriksen.

 

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip aamma Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip oqaluuserisassanngortitaat Kattusseqatigiinniit apeqquteqaatit marluk ataatsimut akissuteqarfigis­savagut.

 


Kattusseqatigiinniit arajutsisimanngeqaarput apeqquteqaatit ukiuni arlaqalersuni oqallisigineqar­tarsimaqisut. Aammalu ataatsimiititaliarsuup misissuisimanera kusanartoq malinnaaffigisimavar­put. Kiisalu Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup nalunaarutigisaa pensionisiat pillugit nalunaarutip nutaap suliarineqarnera naammassingajalersoq, qilanaaralugu suleqataaffiginnissaa piareersimaffigissavarput.

 

Taamaakkaluartoq Kattusseqatigiinniit kissaatigaarput utoqqalinersiat, sulisinnaajunnaarnersiutisi­at soraarnerussutisiallu piaartumik aaqqiivigineqarnissaat, pingaartumik aappaasup inooqataasul­luunniit isertitaqarnera apeqqutaatinnagit, tamakkiisumik tunniunneqartalernissaat anguniarniagas­sat pingaartut ilagaat.

 

Utoqqartagut sulisinnaajunnaarnersiuteqalersimasullu misigisimassanngippata atorfissaqartinne­qaratik nunami inuuffigisaminni, taamaattumimmi misigisimasarneq tamakkuninnga aallaaveqartar­mat. Pingaartumik ukiuni arlalissuarni pilersueqataasimagaanni akilersueqataasimallunilu, suliun­naarnerup kingorna minnerunngitsumik aappaasoq suliffeqarsimappat qinuloortutut misigisimasar­neq, tarnikkut anniaataasarmat angisooq. Ajukkunneq, pilersueqataasinnaajunnaarneq minnerunn­gitsumillu nanertuutinngortarmat inummut.

 

Aammalu tamakku skatimut akileeqataareersimallutik sulinermi nalaani, taamaattumik Kattusseqa­tigiinniit kissaatigissavarput utoqqartatta sulisinnaajunnaarnersiutilittattalu nunarput tamaat assigiimmik atugaqartitaanissaat anguniarlugu aaqqiisoqartoqartariaqartoq. Taakkumi ukiorpassu­arni sulereersimammata qutsatissaqarfigigatsigit.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kissaatigissavarput assigiimmik atugaqartitsinissaq anguniarne­qartariaqartoq. Erseqqissassavarput aningaasanik naleqarnissaat ilisimagatsigu, aammalu ilimagi­sinnaallugu, kisiannili assigiimik aaqqiinissaq pisariaqarpoq. Ilisimavarput ullumikkut inuit pineqartut allaffissornikkut kiffartuunneqarnerat annikitsunnguakkuutaartoq aningaasanik piffissarujussuarnillu naleqarmat.

 

Taamaattumik siunnersuuteqartup siunnersuutaa piviusunngortinnissaa qularutiginngilarput. Aningaasat sipaarutigineqarsinnaammata tassuuna allaffissornerup millisarneratigut. Taama oqaaseqarluta siunnersuutip Kattusseqatigiinniit taperserparput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, tassalu maannakkut tassa partiit Kattusseqatigiillu oqaaseqareerput. Maannalu siunner­suuteqartoq oqaaseqarumavoq, tassalu Anthon Frederiksen.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:


Oqallisigineqartoq massakkut nutaajunngilluinnaraluarpoq, aammalu naluneqanngitsutut arlalip­passuariarlugu inimi maani oqallisigisarsimavagut, taamaattumik aamma nuannerpoq tusarlugu soqutiginninneq aamma suli taamaammat. Aallaqqaammulli maani oqallisigineqarneratulli immaqa oqaatigineqarsinnaavoq, suli soqutinninneq annerulersimasorluunniit.

 

Taamaattumik 1995-imiilli ilaatigut maani uagut, uanga oqaaseqapajuttaleramali malugisinnaasak­ka malillugit, immaqa oqartoqarsinnaavoq suliaq taama inuiaqatigiinnut utoqqartatsinnut pingaaru­teqartigisoq arriippallaamik suliarineqarnera pissutaalluni taamatut siunnersuutit qalleraattumik takkussuuttuarput.

 

Taamaattumik nuannaarutigivara aamma partiini arlalinni oqaatigineqarmat, ukiamut ataatsimiin­nissamut iliusiliisoqarluni saqqummiussisoqarnissaa tamatumani kissaatigineqartoq. Aammalu nuannerpoq paasillugu, tusarlugu aamma Naalakkersuisut akissuteqarnerminni ilaatigut ersersim­massuk, utoqqaat assigiinngitsumik atugaqartitaanerat pillugu suliniuteqartuarnissaminnik piumassuseqarnertik oqaatigimmassuk.

 

Tassalu utoqqaat ilaatigut ataqqinassusermik piiaaffigisaanatik utoqqaliartornissaat ilanngullugu akissuteqaammi aamma eqqartorneqartoq eqqarsaatigissagaanni, taamatut qanoq ililluni tamatuma qulakkeernissaa isumaginninnermi iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuup soorunami suliassaa­nut ilaatinneqarsimasoq aamma oqaatigineqarpoq.

 

Taamaattumik ilaatigut ataatsimiititaliarsuarminngaanniit inassutigineqarsimasut imaattut isuma­qarpunga eqqaamasariaqartut. Tassa ataatsimiititaliarsuaq ilaatigut imatut allammat, issuaalaas­suunga: "Politikkikkut pingaarnertut anguniagaavoq kikkulluunniit paaqqutarineqartariaqarneq pilinngikkallarmat ulluinnarni inuunerisimasaq sapinngisamik assigalugu inuuneqarnissamik qulakkeeriffigineqassasut". Issuaaneq naavoq.

 

Tassa politikkikkut anguniakkat taamaattut imatut paasineqartariaqarsorinarput, utoqqaq utoqqa­linini pissutigalugu ajornerusumik atugaqalersinneqassanngitsoq. Qularinngilara aamma maani isersimasut utoqqarnik oqaloqateqartarsimassasusi, aammalu tusarnaartarsimassagisi. Tassami utoqqaqarpoq atukkamikkut naammagisimaarinnittunik, kisianni aamma utoqqaqarpoq naammagi­nanngilluinnartunik atugaqartunik. Pissutsillu tamakku tusarlugit naatsorsuutigisinnaavagut ilaatigut utoqqaat imaannanngilluinnartunik atugaqartinneqartut.

 


Ilaatigummi inuit naapittarpagut utoqqalinissaminnut siusinaartumilluunniit allamik immaqa innarluuteqalersimaneq pissutigalugu atugaqaleriasaarnissaminnut siorassuteqalereersimasut. Pissutsit taamaattut tusarlugit kialluunniit utoqqarnik paasinnissinnaasup misigissuseqartullu takorloorsinnaavaa, utoqqalilersut ilaannut ornitaq ilaatigut toqqissisimananngitsuusarmat. Tassa pissutsit taamaakkallartillugit.

 

Taamaattuminguna eqqaamasariaqartutut uanga isumaqarfigiginga, inuk toqqissisimanngitsoq ernumassuteqartorlu, pingaartumik utoqqalineq imaluunniit innarluuteqarneq pissutigalugu inuiaqatigiinnik kiffartuussisinnaanermik killeqalersumik pigisaqalersimasoq inoqamminut ajukkut­tunngorsinnaasartoq, inuullu taamatut nalaataqartup imminut allaat pisuutinnermik kingunilimmik timikkut tanikkullu anniaateqalersinnaasarnera pinngitsoortinneqartariaqartutut isumaqarfigineqar­tariaqartoq.

 

Inuit ilaat utoqqalineq imaluunniit innarluuteqarneq, siusinaartumilluunniit sulisinnaajunnaarnersiu­teqalersimaneq pissutigalugu aapparisamut ajukkuttutut misigeqqajaasutut susinnaanngitsutulluun­niit imminut nalilertarnerat uatsinnut naalakkersuinermik suliaqartunut atuutinngilluinnarpoq. Taamaattumik pissutsit taamaattut ilaatigut taamaalersimanerat Inatsisartuni ilaasortaalluni tusartuarlugu akuersaaruminaappoq.

 

Assersuutigiinnariarutsigu uagut Inatsisartuni ilaasortaasugut arlaatigut piumaffigineqariataassaga­luarutta uagut ajunngitsorsiassagut, pisartagassagut aappatta isertitaat najoqqutaralugu aalajanger­neqartalertuuppata, taava qularutigissanngilarput tamanna immaqa naammagittaalliornermik annertuumik inimi maani isersimaqatitsinnik pilersinneqarumaarsinnaasoq.

 

Akissuteqaammi aamma oqaatigineqarpoq Naalakkersuisut utoqqaat atugaasa pitsaanerulersinni­arlugit suliniuteqarnertik ingerlatiinnarniaraat, soorunami tamanna nuannerpoq qujanarlunilu. Aamma Naalakkersuisup oqaatigivaa, qinnuloorneq ajunngivissumik pinngitsoortinneqarsinnaa­soq, naliliiniartarneq aallaavigalugu utoqqarnut iluaqutaanerpaasussaq anguniarlugu malittarisassat aqunneqalerpata.

 

Taava aperisariaqarpoq qaquguuna malittarisassat utoqqarnut iluaqutaanerpaasumik pitsaanerusu­millu sunniuteqarnerusumik aqunneqalerniartut.

 

Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip siunnersuutaa tamakkiilluinnaqqissaartumik taperseru­suppara, tamannami amma siusinnerusukkut arlaleriarlugu maanngaanniit isumaqatigilluinnarlugit pissutsit taamaattut oqaatigisareersimavagut. Aamma isumaqatigilluinnarpara oqarmat, imatut oqarnera issualaarusuppara: "Neriullunga ataatsimiititaliuullugu oqaaserineqartorpassuillu tamaasa ilanngullugit oqallisineqarluni inerniliivigineqarumaartoq". Issuaaneq naavoq.

 


Tassa suliassat taakku uteqqinneqartuarlutik oqallisigineqartuarput, kisianni tassa ajoraluartumik annerusumik kinguneqartinneqarnissaat aalajangiunneqartartut isumaqarpunga piaartumik Naalakkersuisut iliuuseqarfigiumaaraat, qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, tassa eqqaasitsissutigissavara apeqquteqaat tunngavigalugu oqallinnermi, tassa oqaase­qaqqinnerni partiit oqaaseqartui aammalu apeqqutilliisoq siullermik 10 minuttit oqaaseqaqqissin­naammata, aappassaanilu aamma 10 minuttit. Qinnutigissavaralu taakkua taakkua aamma ataqqil­lugit maani oqaluttarfimminngaanniit ingerlatsisoqassasoq. Taavalu siunnersuuteqartup aappaa oqaaseqassaaq tassalu, Otto Steenholdt.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Naalakkersuisup akissutaa tamaat atuarlugu qanoq misigisimassanerpoq, erseqqissoqanngilaq utoqqaat pineqarnerannut aaqqiissutaasinnaasumik, kisianni tikkuussilluni suliniartoqartoq, misissuisoqartoq, taakkua kisimik immaqa qaamasortamininnguussapput. Inuit tamarluinnarmik kissaatigisarpaat suliani assigiinni assigiimmik akissarsiaqarusuttarlutik. Uanga, utoqalineq inuit tamarluinnarmik assigiimmik ornitarigaat, aamma inuiaqatigiinni assigiimmik aningaasanik tigusisarfiusussatut naatsorsuuttarpara, imaanngitsoq aappap qanoq ittuunera pissutigiinnarlugu ilaanni susaartinneqarluinnartarlutik.

 

Siumup oqaluttuata toqqaasimmaga 1991-imi Inatsisartuni ilaasortaasimallunga manna oqallisigi­saq aalajaviigineqarmat ilaaffigisimagiga. Ilumoorpoq, kisianniuna Naalakkersuisunut illuatungi­liuttuulluni angujumasanik imannaannaq angusaqarfiunngitsoq. Taamanikkut oqaatsikka takugak­kit uumatorluinnaqqissaaq oqalussimagaluiarpunga, kisianni illuatungiliuttuunerput aamma misigitinneqarsimavoq, piumasat pineqarsimanngimmata.

 

Allagarsiarpaalussuaqarpunga maani atuarsinnaanngisannik, kisiannili ataaseq eqqaalaarlara, ukiuni 46-ni KNI-mi sulisimasoq nalliuttorsiortinneqartarsimavoq sulilluarnini pillugu, KNI-mi, nuannersunik. Taavali 60-inik ukioqalermat soraarsippaat, asu aningaasarsiaaruppoq. Kisianni tamatuma nalerluinnaani inuttut aamma asannilerpoq, nuannarisaminik taavalu aamma tassa appariileriarmata aamma utoqqalinersianngui aamma peerpaat. Tassa taanna erseqqissoq naalliun­nartoq allaat inuttannguata oqaatigigaa, sumiippa naleqassusera. Tassa taamaattorpassuupput.

 


Matuma siornagut kigutileritittarneq eqqartoratsigu imatut aalajangiivugut, utoqqaat pivallaarna­git inuusuttut kigutileritittarnissaat aalajangiiffigalugu. Soorlulu oqarluta utoqqaat kigutaarunniar­lik. Aamma ippassaaniusaannannguaq tusarparput Peqqinnissamut Naalakkersuisup eqqarsaatai, Inatsisartut aalajangissamaarunarlugit oqalutsinniarlugit aamma taamatut piumasaminnik imaluun­niit namminneq pisuussutigisaminnik napparsimalersimasutut taassasinnaasat immaqa allaat utoqqalisut aamma illuatungaanut iliniarlugit, utoqqaalluni tamakkua tusarlugit nuannerunanngi­vippoq.

 

Taavalu eqqaalaarlara IA-p oqaluttuata erseqqissagaa assorujussuaq nuannaattakkaluarama, utoqqaat pillugit oqaatsit tusarnersut Inuit Ataqatigiit anguniagaat, issuarpakka imaattut: "Inum­mik ataqqinninnermik inuup inuttut kiffaagissusiiagaannginnissaanik, inuttullu ataqqinassutsimik innarliinngitsumik, inuullu akisussaaffianik piiaaffiunngitsumik@. Tusarnissusii IA-p pingaartillugit inunnut eqqarsaatai.

 

Kisianni oqallinnitsinni ersersarilluinnartumik oqarpugut taakkua toqqammavigalugit siunnersuute­qarluta takugatsigu, taakkua ajoraluartumik utoqqarnut pitinneqanngitsut. Assigiinngisitsivallaar­neq perusunngilarput, soorlu uiusoq imannak aningaasaateqarpat, aamma taanna tuneqqinneqar­nissaa IA-p uniffigimmagu, isumaqarpunga aningaasarparujussuunngikkaluartut tassani.

 

Taamaattoq isumaqarpunga siunnersuut paasilluarneqartoq, suliarlu ingerlammat oqaannassaaga nukigiunnerulaarlugu aaqqiivigineqarnissaa kissaatiginarseqaaq, neriullugalu aamma angujumaar­lutigu. Maani tusakkakka oqaatsit ilalersuimmata nuannaajallaatigaara.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut partiit oqaaseqartuisa saniatigut oqaaseqarumavoq Godmann Rasmussen.

 

Godmann Rasmussen, Atassut:

Naatsoralaarsuarmik oqaaseqalaassuunga, tassa inuiaqatigiinnut immaqa imaannaannginnerpaat ilaat, ullumikkut oqallisigaarput. Ajoraluartumik Inatsisartut maani ajoraluartumik tamarmiunngin­natta uggornarpoq. Tassa Ortup, Antuullu imaannaanngitsoq oqaluuserisassaq ullumikkut qaqippaat.

 

Oqaaseq atorneqartoq versi 31, 32, 33 taakkua ataatsimut naatsunnguamik oqaaseqarfigilaarusup­pakka. Inuunermi artornarnerpaagunarpoq peqqissuulluni maanaannaq sulisinnaajunnaarnermik annaasaqarneq, inuit taamaatorpassuit kalaallit nunaani naammattoortarpakka, naalliuuteqartartut ilaatigut atorfigissaaraluartut nappaateqarneq pissutigalugu suliffimminnit annaasaqartartut. Ilumoorluinnaqqissaarpoq peqqissoq kinaluunniit suliffissamik suliffissaarukkaluaraangami arlaatigut periarfissamik nassaartarpoq.

 


Nunatsinni massakkut amerlavallaartorujussuanngorsimapput allaat ukiukitsuaqqat siusinaartumik sulijunnaarnersiuteqartitaasalernerat, ilaatigut inuit taamaattut isigalugit aamma socialimi formand­iusimasutuut oqaatigisariaqarpara isumaqarpunga pikkorissartarfiit imaluunniit nukitsorsarfigine­qarsinnaasut inuit ilaannut Nunatsinni amigaatigaagut. Inoqarpoq ilaatigut suliffinni oqitsuni atuisinnaagaluartunik suli suleqataasinnaangaluartunik mattunneqaannartartunik. Taanna anner­tuumik isumaqarpunga kommuunimut aamma inuiaqatigiinnut taanna assut ajornartorsiutaasoq.

 

Aamma uani puiorneqannguatsiarmat eqqaanngitsoorusunngilara, siorna Bornholmimi aamma eqqaatsiarnikuuvara, tamatta kukkussuteqartaratta, taamani KANUKOKA-mi aamma ataatsimiin­nermi, Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuaq sulisimaqaaq. Ilumoorpoq taanna, atuagaq issuvoq, aamma illuinnarsua tamarmi naqitaagami, saannerusinnaassimasagaluarpoq illuatungaa aamma naqinneqarsimasuugaluaruni.

 

Tassani puiorneqartutut uanga misigisartagara uaniippoq, inuit naalagaaffimmi atorfeqarsimasut utoqqaat, tassa tjenestemandit atorfineqqaarnerminninngaaniit akissarsiaat piiagaasarput, tassa soraannerussutissaqarsinnaaneq tassani qulakkeerneqartarmat. Tamakkulu utoqqaat utoqqaat angerlarsimaffiannut inissikkaangamik, utoqqaqamminnik annertunerujorujorujussuarmik akiler­suisinneqalertarput. Soorlulusooq ima nalilertariaqartartoq akisunermut inisseqqasoq.

 

Taanna inuiaqatigiinni isumaqarpunga utoqqarpassuanut utoqqaat angerlarsimaffiani inissinniar­nermi pakkersimaarinnittartoq, aamma taanna ilumoorpoq. Utoqqarpassuit angerlarsimaffiani utoqqaat perusussutigineq ajugaat tassaavoq, atorfeqavissut tjenestemandit nunguutaavillutik tassunga inissittarnerat.

 

Siusinaarluni soraanerussuteqalertarneq ugguuna artornartortaqarsorisarpara aatsaannguaq eqqaaneqartutuut isertitat aallaavigineqaraangata. Inuk suliffissaaleqisoq ukiui nikingasimagaanga­mik, aapparisaq ima ukiukissimatigippat, nikingasimatigippata.

 

Suliffissaqanngitsorlu inuup taassamap sulisinnaajunnaarnersiutai inoqutigiit inuussutigilertarpaat. Tassa taanna artornartua, kina oqarpa inuk sulisinnaajunnaarsiminik illoqatini inuutinniassagai.

 

Aappariit iluanni aamma taamaattoqarpoq, aappaq utoqqalinersiuteqalersimappat aapparlu suliffissaarulluni 60-it taassimappagit tassaniilersarpoq inuuniutissaq ataatsikkut atorneqalertartoq. Aappariit ataasiunngitsut inooqatigiillu akornanni taanna avissaartitsinermik kinguneqartarpoq, illoqarfinni taanna misigisarsimavarput.

 


Taanna isumaqarpunga uani eqqartorneqartoq aatsaannguaq torrallalluinnarlugu taaneqartoq aamma siusinnerusukkut Atassumiit taanna eqqaaneqartoq tusarnaarnikuuara, tassa utoqqalinersi­at assigiimmik aallaaveqalersinnaanerat atuutilerneqarnissaat siunnersuutigineqarmat. IA-p tassani oqaaseqartuata eqqaatsiagaat Ortup attupillatsiaraluarpaa, tassa inuit pissaqarnerusut annertuneru­sumik akilersuisinneqalissappata taanna inuttut immikkoortitsinertut taagajappaa, soorlu taamatu­gajak oqartoqarpoq.

 

Kisianni aana puijugissassarput nalunngisaqarpugut Aalisarnermut Naalakkersuisorlu uagut, inuk aningaasatigut atorluaasimasoq sulisinnaajunnaarami utoqqalinersiassaqanngilaq. Imaappoq: Inuk inuunermini siunissaminut qulakkeerinninniarluni toqqorterisimavoq, kisianni bankimi aningaasaa­teqarpallaaqimmat utoqqalinersiassaanik tunineqarsinnaanngilaq. Kisianni allatuut sipaarani imerlugit allatullu atupilussimasuuppagit matu qiviinnaqqangaluarpoq. Tigusisinnaajunnaarami bankimiittut tamaasa tigullugit toqqormagit, aatsaat kingusinnerusukkut utoqqalinersiaqalersinne­qalerpoq.

 

Una massakkut eqqartugarput, uanga assorujorujussuaq pingaartitarivara ukiamut siunnersuutigis­samaarsimagaluarakku taannartaa, neriuppunga Inunnik Isumaginninnermi Naalakkersuisup taakkua aatsaannguaq oqaatsit aninneqartut eqqarsaatigillualaassagai.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Guulumaat, tassa malittarisassagut malittussaavagut aatsaannguaq aamma eqqaasitsissutigivara, partiit oqaaseqartui tassa 10 minuttit oqaaseqarsinnaapput, partiip oqaaseqartuisa avataatigut oqaaseqarumasut ilaasortat allat 5 minuttit oqaaseqarsinnaatitaapput, tassa taanna maleqqissaarni­artussaassavarput, taamaammat tassa kipitittariaqarpakkit maannakkut. Taavalu maannakkut tullinnguuppoq Lars Sĝrensen, partiit oqaaseqartuisa saniatigut aamma oqaaseqarumasoq, taanna soorunami aamma 5 minuttit taakkua ataqqiniartussaassavai.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:

Qujanaq, oqallisissiani uani utoqqaat assigiimmik atugaqalernissaat partiini amerlanerusuni ujartorneqarpoq. Uangalu nammineerluga apeqquterusuppara assigiimmik utoqqaat atugaqalernis­saat qanoq ililluta angussagatsigu? Illuatungaani maannakkut utoqqaat pissaqareersut suli amerlanerusunik pissaqarnerunissaat anguniarneqassappat.

 

Taanna naleqquttutut oqaatigineqarsinnaanngilaq, nalunngilarput pisortanit taamaallaat pensionisi­alik ukiumut 88.000 kr.-inik pissarsisarpoq, tjenestemanditullu pensionisiallit agguaqatigiissillugu ukiumut, tassa kisimiittoq 140.000 kr.-it angullugit pissarsisarpoq. Aappariinnut soorunami marloriaatingajaapput.

 

Taakkua assigiinngitsut allanngortinneqassappata, tassami imatut paasigakku, massakkut siunner­suuteqartoqarpoq pisortani pensionisiaqartoqassasoq 88.000 kr-it, taava taassuma saniatigut tjenestemanditut pensionisiat attatiinnarneqassapput, taamaalillunilu utoqqalinersialik kisimiittoq ukiumut 220.000 kr.-inik pissarsiaqassaaq.


Taakkumi pisortat pensionisianik tunniuttagaannillu isumalluutillit qanoq pineqassappat? Assigiim­mik atugaqartinneqassappata taakkua pisartagaat 140.000 kr.-inut ukiumut qaffattariaqarpagut. Assigiimmik atugaqartitsineq taamatut paasineqassappat, ataqqinassuseq, naleqassuseq isumaqar­punga aningaasamiinngitsoq. Taamatut eqqarsartalersimagutta ataqqinassuseq naleqassuserlu aningaasaniiginnarnerannik, taavami utoqqaat qanoq eqqarsaatigissavagut?

 

Utoqqartagut isumannaatsumik nakkutigisariaqarpagut, peqqinnissaqarnikkut imalimmik inuutit­tariaqarpagut, tamatumani kattuffii peqatigiiffiilu ilagalugit. Kalaallit anersaavat qimakkiartuinnar­parput, suna tamaat aningaasanik nalilersorlugu eqqarsartarnitsigut. Utoqqartagut pinngitsuunngi­villuta imalimmik inuutinniarsarisarpavut, puigortariaqanngilaq qaammaterpaaluit matuma siornatigut utoqqaat pisartagaat 7%-imik qaffanneqarmata.

 

Taamaattumik aningaasaannaat eqqarsaatigalugit taamatut ingerlatsiniarnissaq eqqortuusinnaann­gilaq, oqareernittuullu isumagineqarnerat, paaqqutarineqarnerat imalimmillu inuunissaat taanna peqatigiiffiat kattuffiallu suleqatigalugit aaqqinniartariaqarpagut. Taamaaliunngikkutta maani ataatsimiinnerit tamaviisa utoqqartagut atugarisaat sattaaserlutalusooq eqqartortuassavagut. Aap, utoqqarnik oqaloqateqartarpugut aamma uagut, aamma uanga utoqqarni perornikuuvunga. Taamaattumik aamma utoqqaat pisariaqartitaat assigiinngitsut ilisimaarivara.

 

Kattusseqatigiit aamma eqqaamasariaqarpaat aningaasaqarnermut tunngatillugu eqqartuinitsinni kissaatigineqarmat sapinngisamik Landskarsi amigartooruteqarnanilu sinneqartooruteqannginnis­saa. Taamaattumik aamma assigiinngitsutigut aningaasanik nalilersuinissat pisariaqarput.

 

Naggataatigullu kaammattuutigissavara ilumut pisariaqarmat utoqqaat, innarluutillit, meeqqat allallu atugarisaasa aaqqinneqarnissaat siunnerfigineqartariaqarmat, taamaattumillu Naalakkersui­sunut kaammattuutigissavara isumaginninnikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaatit aqqutigalugit taakkua ataatsimoortumik naliliiffigineqarnissaat sulissutigeqqussallugu. Naggaterpiaatigullu oqaatigissavara aamma eqqarsaatigisariaqarmat, assersuutigiinnarlugu suliffissaaleqisut maannak­kut inuutinniarsarigatsigit qaammammut taamaallaat 1.500 kr.-init ikiorsertarlugit.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat, Asii Chemnitz Narup aappassaanii­lerpoq, tassa aappassaaneertut tassa 10 minuttit.

 

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq,Lars Sĝrensenip akereeraluaraa Anthon Frederiksenip apeqqutaa una, ima neriunnerara­vit Anthon Frederiksen, uagut aamma tusarnaartassagigut utoqqartagut. Tusarnaaginnanngilagut inooqatigivagut ulluinnarni qanilluinnarlugit.


Aamma inooqatigisatta ilaasa oqaatigisarpaat, namminneq akileraaqataarusupput utoqqalinersiat taakkua aqqutigalugit. Akileraaqataanermikkut aamma suli inuiaqatigiinnik napatitseqataasutut naqissuserneqartarnertillu taamatut pineqartarnertik pillugu. Aamma inuttut ataqqinassuseq tassaniimmat, akileraaqataanermi.

 

Taannartaa kingumut qiviassagutta amerlasuutigut iluarsiivigineqartarlunilu allanngortinneqartar­poq, ilaannikkut utoqqalinersiat tunniunneqalertarput akileraarutaasussaajunnaartillugit, taava aappaagunnguani aamma iluarsiivigineqaqqittarlutik.

 

Aap, oqarpugut isertitaqartut pisartagaat iluarsiivigineqarlik, maannakkutut aappaasup isertitai imaluunniit pineqartoq nammineq isertitaqarsimaguni. Aappariinnermi aamma isumaq tunngaviu­soq tassaavoq aamma nammaqatigiinneq. Aappariit nammaqatigiillutik ingerlasarput, taamaattu­mik aappaasup isertitai aamma isigineqartassappata tupinnarpallaanngilaq. Kisianni Otto Steen­holdtimut maluginialaaqqussavara una, oqarpugut paasinarsippat ukiamut Naalakkersuisup saqqummiussaa ukiua isumaginninnermut isumannaallisaatit tunniunneqartartut, taakkua misissuif­figineqareerlutik inerneri uagutsinnut saqqummiunneqartut aqqutigalugit paasinarsippat, aamma utoqqalinersiallit aaqqiivigineqartariaqartut, taava piareersimavugut taakkua isumaginninnermut isumannaallisaatit utoqqalinersiallit imminnut naapertuunnerisumik aaqqiiviginissaannut suleqa­taarusulluta.

 

Anthon Frederiksenip apeqqutigivaa qaqugu malittarisassat pitsaasumik atortinneqalissappat. Tassani aqqutissat assigiinngitsuupput, paasititsiniaanerit aamma inunnut pineqartunut Inuit Ataqatigiinninngaanniit periarfissaq iluatsillugu ujartorusupparput. Isumaginninnermi tunngassute­qartut apeqqutit ukiup kigulliup affaata missaani paasititsiniutigineqarunnaarpoq, tamanna naammaginanngitsorujussuartut isumaqarfigivarput. Aamma aappassaatut aqqutissaavoq pikkoris­sartitsisarnerit soorunami isumaginninnermi sullissisut pikkorissartuartinneqartariaqarput.

 

Aamma aningaasat piinnarnagit assigiinngitsorpassuartigut allatigut utoqqarnik paaqqutarinninneq sullissinerlu pitsanngorsaavigineqartariaqarput. Lars Sĝrensen assigiinngitsunik tikkuagaqareerpoq tassani. Ilanngullugu ilassutigilaaginnarlugu aamma soorlu sammisassaqartitsiniarneq utoqqarnik aamma piorsaavigineqartariaqartunut ilaavoq.

 

Aamma isumaqarpunga suliffeqarfinninngaanniit suliunnaarluni utoqqalinersiaqalernermut ikaarsaarneq taanna eqaatsumik arlaatigut iluarsiivigineqartariaqarpoq. Soorunami taanna allanngulerfiuvoq inuunermi imaannanngitsorujussuaq, taamaattumik eqaatsumik suliffeqarfim­minngaanniit tunuarsinnaanermut periarfissat aamma ima eqqumaffiginerusariaqarpagut.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:


Qujanaq, taavalu maannakkut oqaaseqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakker­suisoq. Tamatuma kingorna apeqquteqartoq siunnersuuteqartorlu aamma oqaaseqarsinnaapput. Taava siullermik Mikael Petersen.

 

Mikael Petersen, Isugaminninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Siullermik oqaatigissuara pisarnertut partiininngaanniit Kattusseqatigiinniillu aammalu soorunami Inatsisartuni ilaasortanit ataasiakkaaniit soqutiginninneq piumassuseqarnerlu annertooq aamma saqqummiunneqarmat nuannaarutigigakku. Tassa utoqqartatta atugarisaasa pitsaanerulersinneqar­nissaannik oqariartuuteqarnermi.

 

Qularutiginngilluinnarpara tamatta Inatsisartuni ilaasortat kommunillu tamavitta soqutigigipput, utoqqartatta sapinngisamik pitsaanerpaarpaamik atugaqartinnissaannut suliniuteqassalluta. Ilami taamaanngikkutta taava qinikkatut sulinerput sumiissagami. Tamanna assortuussutigissanngilar­put, aamma Inatsisartuni ilaasortat ataasiakkaat imatut isumaqartitsiniassanngillat Naalakkersuisut qanoq iliuuseqanngitsut.

 

Atassumminngaanniit oqaaseqartup oqaatigaa, Inunnik Isumaginninnikkut Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup sulinerata kingorna Naalakkersuisut suminermilluunniit saqqummiussaqarsi­manngitsut, taamatut paasineqarsinnaasumik oqarpoq. Isumaqarpunga ingasattajaarnerusoq taamatut naliliisoqassappat. Eqqortoq aallaaviusariaqarpoq Inatsisartuni ilaasortat nammineerlutik aamma oqaaseqartoq taanna peqataavoq, ukiarmi utoqqalinersiutit pillugit peqqussutip suliarine­qarnerani, aamma nammineerluni inunnik isumaginninnermut ataatsimiititaliami ilaasortaavoq, suleqataavoq peqqussutip ingerlanneqarnera annertoorujussuarmik. Utoqqarnik paaqqinnittarfiit pillugit peqqussutip suliarineqarnerani aamma taamatorluinnaq inissisimavoq.

 

Peqqussummi tassani killiliussat aallaavigalugit Inatsisartut aamma suleqqittussaapput, Naalakker­suisullu sulisussaallutik suliakkerneqarnertik Inatsisartunit naapertorlugu. Nutaanik tunngavissiiso­qassappat taava peqqussut allanngortissallugu siunnersuuteqartoqassaaq. Naliginnaq tamaanngaa­ninngaanniit tigooqqaallutik Naalakkersuisut sulinerminni ingerlatsisinnaanngillat. Sukkulluunniit tusaaqqusaartoqarsinnaasarpoq, tamanna ajunngilaq aamma uparuartuisoqartarpoq, kisianni Inatsisartuni isumaqatigiissutaasut aallaavigalugit Naalakkersuisut Inatsisartunit sulisinneqartar­put. Aamma taamaaliorpugut aamma taakkua malippagut.

 

Aningaasartai tunngavigalugit isummersorneq aningaasanik inatsisissakkut isumaqatigiinniutigisar­parput maani inimi, ukiarmilu taamaaliorpugut, 1998-imi upernaakkut taamaaliorpugut. 1998-imi Inatsisartut isumaqatigiissutigaat 30 mio. kr.-ingajaat atorlugit pensionisiat qaffatsinneqassasut, annertunerusumik isumaqatigiissuteqanngilagut. Taakku ilaneqassappata Inatsisartuni tamanna isumaqatigiissutigisariaqarparput.


Partiit ilaanninngaanniit oqaatigineqarpoq, Naalakkersuisut kommuninut massakkut piaartumik qanoq iliuuseqartariaqartut, tassa utoqqalinersiat, pensionisiat minnerpaaffilerneqarnissaat siunertaralugu. Tassa KANUKOKA qanimut suleqatigiuarparput, inunnik isumaginninnikkut iluarsaaqqinnermi aamma isumasiorneqartarpoq peqqussutit, kaajallaasitat, nalunaarutit suliarine­qarpata isumasiorneqartarput kommunit, aamma taamaaliorpugut. Uanili minnerpaaffiliinissami oqaatigisariaqarpoq ullumikkut kommunit arlalissuit taanna atuutsereermassuk, namminneq.

 

Taamaattumik naatsorsuutiginngilara ajornartorsiorpallaassasugut tassunga tunngatillugu. Aamma Inatsisartut aalajangerusunik, tassami tamanna siunertaralugu suleqqoreermatigut suligatta, Naalakkersuisuni saqqummiussigutta pinngitsoorani annertuumik aningaasartaqartussaavoq. Minnerpaaffiliineq inummut ataatsimut 3.000 kr.-iussappat, marlunnut aappariinnut 5.000 kr.-iussappat, tamanna 51 mio. kr.-inik naleqartussaavoq.Ullumikkut kommunit nammineerlutik tapitigut tunniuttagaat nalilissagutsigit, taakku 20.595.000 kr.-inik naleqarput.

 

Taamaattumik aningaasaleeqqiutissat Naalakkersuisut saqqummiippata, neriuutigilluinnarpara oqaluttarfimminngaanniit Inatsisartut oqaatsitik ataqqillugit malitseqartissagaat, aningaasallu taakkua pinngitsoornagit akuersaarlugit. Imaakkajuttarpormi tulleriiaarileraangatta arlaatugaatigut ilanngarteraluta aallartittarpugut. Kisianni inunnik isumaginninnikkut isumannaallisaatitut aningaa­saliissutit eqqartuleraangatsigit, imaannaanngitsorsuarmik siunnerfeqartarpugut kisiannili aningaa­sartassai aalajangiiffiginialeraangatsigit nipaannersuaqartarpoq. Tamanna eqqaamassuarput, akisussaaffigaarsi aamma ilissi Inatsisartut, tamatta akisussaaffigaarput, oqaatsivut aamma malitseqartissallugit.

 

Kiisamilimi Lars Sĝrensen Inatsisartuni ilaasortaq isumaqatigilluinnarpara, ilami ataqqinassuseq naleqassuseq inuttut aningaasaniinngilaq. Aamma tamanna aallavigilluinnarlugu Naalakkersuisut sulivugut. Taamaattumik utoqqaat ukiorititaat ukiormanna malunnartinniarlugu Naalakkersuisut ippassaq nassiussuupparput Inatsisartunut ilaasortanut Naalakkersuisut nammineerluta periarfis­sarititaasut uagutsinnut naapertorlugu qanoq iliuusissatut isummiussagut.

 

Taakkua aallaaveqarput Naalagaaffiit peqatigiit utoqqarnut ukiorititaanut atatillugu Naalagaaffiit Peqatigiit kaammattuutaat uagutsinnik kisimik suliarineqartussaanngitsut, naammissiniarneqartus­saanngitsut aamma inuiaqatigiinni kattuffinnit peqatigiiffinnit, kommuuninit aamma isumagineqar­tussat. Taamaattumik taanna Naalakkersuisut uagut saqqummiussarput Inatsisartunullu ingerlati­tarput ippassaq, neriuppunga tigusimassagissi aamma taanna pillugu, utoqqaat nipaata Nunatsinni utoqqaat kattuffissuata Sisimiuni ataasinngorpat ataatsimeersuartitsinini aallartissavaa.

 


Nuannaarutigaaralu tamatumunngarpiaq tunngatillugu utoqqaat nipaanut tapiissutissatta annertu­sineqarnissaat aningaasanut ilassutip inatsisissakkoortillugu Naalakkersuisut saqqummiussaat Inatsisartuni massakkumut akuersorneqarmata.

 

Soorunami assigiinngitsorpassuit oqaatigineqartut soorunami oqaaseqarfigisinnaagaluarpakka, kisianni isumaqarpunga pingaaruteqarluinnartoq aamma oqaatigineqartutut Naalakkersuisut siorna aallartikkatsigu siullerpaamik Inunnik Isumaginninnikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaateqartar­neq, taamaattumik immikkuualuttut assigiinngitsut pillugit neriuutigilluinnarpara tassani nassuiaa­teqarnermi annertuumik aamma sammineqarumaartut.

 

Naggataatigut qujassutigaara kaammattuutit imaannaanngitsunaasit tunniunneqarmata uagutsin­nut, aamma suleqqinnitsinni Naalakkersuisuni ilanngullugit taakku nalilersorumaarpagut.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu Anthon Frederiksen tassa apeqquteqartutut imaluunniit siunnersuuteqartutut tassa erseqqissassavara tassa aappassaaniileravit tassa naggammik sivisunerpaamik 10 minuttit periarfissaqarputit.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Qujanarujussuaq, una maanga qaqeqqinninnut pissutigaara soorunami pingaatumik Inuit Ataqati­giinninngaanniit oqaaseqartup Kattusseqatigiinni tunngatillugu eqqaamaqqusai aningaasaq pingaaruteqanngimmat, kisiannili soorunami inuttut ataqqinassuseq taanna aningaasamik nalilerne­qarsinnaannginnera isumaqatigilluinnarparput, tamakkua aningaasanik nalilersorneqarsinnaanngil­lat.

 

Kisianni Inuit Ataqatigiit eqqaamasariaqagaat aamma tassaavoq; qanga, ila qanga, kalaallisut inuungallaratta aningaasaq apeqqutaatinnagu inuusimavugut. Ullumikkut taamaattuerunnikuuvoq, ullumikkut aningaasaq pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimavoq, tamanna qanorluunniit miserratigi­niartigigaluarutsigu, miserratigisinnaanngilarput.

 

Tassa imaappoq, ukua Naalakkersuisut akissuteqaamminik oqaatigisai 1998-imi septembarip aallaqqaataani utoqqaat kisimiittut pisartagarilersimasaat qiviarutsigit kisimiittumut 88.212 kr.-it ukiumut tunniunneqartartussanngorlugit aalajangerneqarput, taavalu aappariinnut 133.212 kr.-it assigiinngissuseq qiviarutsigu, assersuutiga immaqa annernalaarsimavoq Inatsisartuni ilaasortat Naalakkersuisuniluunniit ilaasortat aapparmik isertitaat najoqqutaralugit aalajangersorneqarlissa­galuarpata aamma qanoq annernartigissanersoq maani inimi isersimasunut immaqa taanna annernalaarsimassooq.

 


Kisianni assigiinngissut takuinnarsinnaavarput, utoqqalinersiutilik kisimiittoq 88.000 kr.-it Inatsisartuni ilaasortaq kisimiittoq 200-300.000 kr.-it aningaasarsisarput, assigiinngissuseq qanoq avissaanganeq angitigisoq, atugarititaasunut assersuunneqarsinnavoq, aamma Kattusseqatigiit eqqaamalluinnarpaat taamatut inuiaqatigiit akunnitsinni avissaaraluttuinnarsinnaaneq inuit uanga nuannerisarpara politikkimi suliaqartuusugut uagut, uatsinnut atugassarititaasut ajunngilluinnartut sanilliutissagutsigit inuiaqatigiinni pingaartumi utoqqarnut, innarluutilinnullu atukkanut sanilliun­neqartariaqarput, isiginngitsuusaaginnarsinnaagilagut 88.000 kr.-inik isertitaqartartut ukiumut uagut 300.000 kr.-it missaani isertitaqartarluta taakkua nilliasuarnerat, oqarfigiinnarsinnaanngila­gut ataqqinarpusi, ataqqinaqaasi ajunngilaq tasamaniiginnarniarallaritsi qaqugu ataqqiunnaassaner­patigit.

 

Pikkorissartitsinerit allallu eqqartorneqarput soorunami tamakku aamma nalunngilarput 1997-imi upernaakkut Isumaginninnermut Ataatsimiitsitaliarsuup isumaliutissiissummik saqqummiutissii­summiit saqqummiussamini taakkartorpai, ajunngeqaat anguniartariaqarput.

 

Uagut uatsinnut tunngasut maani inimi Inatsisartunut tunngasut upernaaginnaraasit eqqartorparput Inatsisartuni ilaasortat tamarmik ataasiakkaarlutik tigummiartakkanik computereqartinneqalissasut taakkualu naleqartinneqarput 500.000 kr.-it missaani, uanga kisimiilluga oqaraluarpunga tamakku­a siulliunneqartariaqanngillat inuit atugaat aaqqissuusivigineqaqqaatariaqarniarlit.

 

Tassa uagut maani inimi uatsinnut pineqaleraangata minnerpaamilluunniit akornutissaqartinneq ajorpagut qaa, ajunngilaq pisiariniartigit taassuma kontup iluaneereerput, soqutigineqarneq ajorput. Kisianni utoqqarnut tunngasut pineqaleraangata allaat ajunngitsumik isumaqarniaraluartu­gut ajortumik isumaqartinniarneqarluta tikkuartorneqalersarpugut utoqqarnik ataqqinninngilasi, aningaasaannaat kisiisa eqqarsaatigivasi, sunaana pissuseq taamaattoq ?

 

Aningasaq utoqqaap atugarliortut pisariaqarteqaa taamaattumik tamakkua pisariaqartinneqartut aningaasaq pinngitsoorsinnaanngikkaat aamma eqqaamasariaqarpoq.

 

Aamma Guulumaat ilumoorluinnarpoq, ullumikkut utoqqaat najugaqartinneqarnerannut tunngatil­lugu assigiinngitsorujussuarmik pineqarput, akiliuteqartinneqartarnerinut tunngatillugu. Tamakkua ilanngullugit isumaqarpunga aamma soorunami ataatsimiititaliarsuup eqqartoreerpai kisianni taanna piviusunngortitsiniarneq tassa taanna kingaalavallaarnera aamma ataasiarnata maani eqqartortareerparput siornakkunnili.

 


Nuannissagaluarpoq aningaasaq ullumikkut soqutiginagu qangatut piliniartarluta qajartorlutalu umiamillu aallaartarluta pigaluarutta taava aningaasaq soqutaassanngikkaluarpoq. Kisianni ullumikkut ukioq 2000 -it nallilerparput, aningaasaq pinngitsoorsinnaanngilarput, allatut ajorna­qaaq, aningaasaqartariaqarput aamma utoqqaat.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu apeqquteqaateqartutut imaluunniit siunnersuuteqartutut tassa Otto Steenholdt aamma tassa eqqaamaqqussavara tassa aappassaaneeravit tassa naggataarsinnaatitaavutit sivisu­nerpaamik 10 minuttit.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Aap, tassa Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata Asii Naarupip paasisimagunanngilaa assersuutitut oqaluttuara, arnaq sulisimasoq KNI-mi ukiuni 46-ni, 60-inik ukioqalermat soraarsippaat. Aningaa­saataaruppoq tassanngaanniit, aamma nuanneraluartumik asannilermat aningaasaateqalaartumik taava aamma utoqqalinersianngui 520 kr.-iusaraluartut aamma peerpaat.

 

Asii Narup oqaravit aamma utoqqaat akileraarusuttut, arnannguaq taanna oqaluttuarisara qanoq ililluni akileraassava, marluk akissarsissutiginiarsarigalui tamarmik peerneqarmata. taanna akiliisin­naanngilaq akileerusukkaluarluniluunniit.

 

Taava Lars Sĝrensen nuannarisarpara, Asii Narupimut illuatungiliuttarmat. Issaannannguaq Vittus Mikaelsenip piumasaraa meeqqat tapiisat angajoqqaat aningaasarsiaat aallaavigalugit tunniunne­qartarnerat peeqqullugu, isumaqatigaarput, Asii Narupip isumaqatigaa. Lars Sĝrensen taamanik­kut oqarpoq, akerlerluinnaanik. Aningaasaateqareersut meeraat taamatut iliorneqarsinnaanngim­mata assigiinngisitsineq angilavallaalissaqimmat.

 

Ullumikkorpiaq aamma Asii Narup taamatut oqaloreersoq kingumut niueqqippoq Lars Sĝrensen, akerlerluinnaanik oqarluni, assigiinngisitsivallaassaqaasi ukua utoqqaat aningaasaateqareersut aappanissappata taakkua tunisariaqanngillat, assigiinnginnerujussuarmik pilersitsivallaassaqaat.

 

Isumaqarpunga Inuit Ataqatigiit tassani imminnut paarlangasumik oqartarnerat malunniukkiartu­aartoq. Akerartuutaanngitsumik isumaliortarpunga aningaasat pivallaaleraanni Marxistisk - Leninistiskemik oqaanneqartarneq eqqaanarpallaartoq, soorlu ullumikkut oqartoq, aningaasat apeqqutaanngillat kisiannili Kattusseqatigiinni oqaatigineqartoq eqqaamaneqassaaq, ullumikkut aningaasaqarnani inuusoqarsinnaanngilaq. Marx qangarsuarli toqusoq ilaasa suli ullumikkut inuusorisaramikku.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut Atassutip oqaaseqartua, tassa aappassaanniilerami aamma sivisuner­paamik tassa 10 minutit.


 

Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:

Oqaqqissamaanngikkaluarama Naalakkersuisumuna immaqa sakkortunaalaarsimannguatsiaratsigit ilaatigut oqaatsigut akissuteqarfigilaarniariga. Tassa uagut suliamik malinnaasuugatta aamma Naalakkersuisut qanoq oqarsimaneri uagut upperigatsigik, taamaattumik ilaatigut sakkortuut oqaatsit atorpagut.

 

Ataaseq assersuutigilara, 2000-imi upernaakkut isumaginninnermut tunngasunik, sikringsydelsenik taaneqartartunik, taava utoqqarnut tunngasunik ataatsimiititaliaq upernaakkut 2000-imi Naalak­kersuisoq saqqummiussaqarnermini innersuussutigivaa. Upernaakkut aningasanik suliaqarneq ajorpugut, aatsaat ukiakkut. Taava 2000-imi ukiakkut aningaasanut tunngasortai sammigutsigit, taava aatsaat 2001-imi sunniutissaat takkutissapput.

 

Oqaatigaarput 1997-imi upernaakkut ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa tigullugu saqqum­merpara, naatsorsuutigineqarluni ukiakkut 1997-imi siulliit kingunerisassai inatsisiliuullugillu ooritassaat piareerlugit aaqqinniarneqassasut, aamma tassani pingaarnerpaatillugit utoqqarnut tunngasut innersuussutigineqarput. Taamaallaat siornaak 1998-imi ukiakkut puigorsimasagut utoqqaat utoqqalinersianngui akitsoriartorneq tunngavigalugu aaqqinneqarsimannginnerat, taanna aaqqinneqarpoq.

 

Taamaattumik taanna uagut imatut aaqqiinertut isumaqarfiginnginnatsigit uani erseqqissumik oqaatigaara, ullumimut tigussaasumik uanga ilumut utoqqaat naammagisinnaasaannik aaqqiiso­qanngimmat ujartueqqippunga.

 

Aamma ilaatigut uani annertunerusumik oqaaseqarfiginngimmagit pingasut, alloriarnertut siuller­tut anguniarneqarnissaannik innersuussuteqarpugut. Tassa ukiamut taamaaliunngikkutta oqareer­nittut aatsaat 2001-imi arlaatigut aaqqiiniarnissat anguneqarsinnaammata. Assersuutigiinnarpara minnerpaaffiliinissaq kisermaamut 3.500 kr.-it, taavalu aappariinnut 5.500 kr.-it.

 

Taassuma nalilersorneqarnissaa kissaatigaarput, nalunnginnatsigu nammatassat suliassallu kommunip, kommuninut isumaqatiginninniarnikkut ullumikkut aallartinneqareersimasut, taamattu­mik apeqqutip taassuma utoqqarpassuarnik assut pingaartinneqartut malinnaaffigilluarneqartorlu ilaatigut aamma Naalakkersuisup siornaak oktoberip arfernanni maanngaaniit neriorsuutigimmagu martsip aallaqqaataa ukioq manna minnerpaaffiliinissap piviusunngortinneqarnissaa naatsorsuutigi­sariaqartoq, taannaana pillugu ippassaani aamma tassunga tunngasumik apeqquteqarpunga.

 


Aamma akileraartitaasarneranut tunngasunik uani innersuuteqarnitsinni peqqutigaarput kisermaaq Kommunip najugaqarfia 42%-inik akileraaruteqarsimappat taava qaammammut akiliisarpoq 1.400-1.500 kr.-illu akornanni, tassa taamaalilluni paasiuminaatsittorujussuusarpaat pisortanik tunineqarlutalu sooq aamma pisortat karsiannut aamma taamannak qaammatit tamaasa ilioraassaa­gut, taamaattumik ukua tunngavimmik aningaasat ajunngikkaluarput, kisiannili aamma taakkua akileraarutinut akileeqqikkaangamik taamaalillutik aamma pisassaat annikittuaraaranngortarput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu partiit oqaaseqartuisa avataasigut aamma oqaaseqarumasimavoq Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:

Qujanaq, Inuit Ataqatigiit oqaluttui mamarineqarpallaaqimmata akissuteqalaarniarpunga.

 

Tassa matumani oqaluuserisanni nalunngilarput ukiuni arlalinngortuni misigissutsit annertuumik eqqorneqartartut, aammalu tamatumuunakkut oqaatsit suulluunniit anninneqarsinnaasartut.

 

Uani isumaqarpunga utoqqarpassuarnut tusarniitsoq utoqqartut nalilerneqarnissaq qinnuloorneq, taanna oqaaseq isumaqarpunga utoqqaat qinnuloortutut nammineq isigineqarnissartik nuannarinn­gilluinnaraat.

 

Utoqqaat kialluunniit pisinnaatitaaffigivaa inatsisit malillugit pisariaqartitsineq naapertorlugu qinnuteqarnissamut Kommunimut, aamma kialluunniit inuup utoqqaanngikkaluartoq pisinnaati­taaffigaa, taamaattumik qinnuluumik oqalunneq isumaqarpunga taanna tulluanngitsoq, pillaanikkut qinnuluukkut maanngaaniit isumaqarpunga oqaatigissallugu utoqqarnut tusarninngitsut.

 

Kisianni nalunngilarput Inuit Ataqatigiinninngaaniit utoqqaqartoq ilumut pisariaqartitsisunik, aamma aningaasatigut ullumikkut naligiinngitsorujussuarmik inissisimasoqartoq, aamma apeqqu­taaqataalluinnarluni Kommunit aningaasaqarnerisa qanoq inissisimaneri.

 

Kommunit pisuujunerugaangamik soorunami pilliutissaat annertunerusarput, kommuni piitssuu­nerugaangami annikinnerusarpoq, taamaattumik aaqqiiniarnermi aamma tamakku apeqqutaaqa­taalluinnaqqissaarput isiginngitsuusaarneqarsinnaanngitsut.

 

Uani oqaatigineqartut ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaaniit uagut oqaatigisagut ukuupput, soorunami oqanngilagut aningaasaarutissasut utoqqaat, taamannaluunniit Antuup oqaatiginiartigi­galuarpagu.

 


Aningaasaq soorunami pisariaqarpoq, kisianni taannaannaanngilaq taannaana Inuit Ataqatigiin­ninngaaniit erseqqissarusukkipput. Illortik qanganitsersimalluni qiulerpata kiserliorpata, aammalu inuttut allaat atorfissaqanngittutut misigisaqalersimappata isumaqarpunga pisussaaffigigipput annerpaamik inuttut naleqassuseq misigissuserlu tassani pilliuteqarfigissallugu, aningaasat kisimik apeqqutaanngillat tassani.

 

Qanorluunniit inuk pisoorsuanngorsinnaavoq kiserliortuusinnaavoq aningaasarpassuaateqarluni, aamma atorfissaqanngittutut misigisimasinnaavoq aamma aningaasarpassuaateqarluni. Taamaattu­mik tamakkuupput aamma tamakkuupput aamma eqqarsaatigilluagassat, aamma utoqqalinermi inuit inuppassuit kiserliortut ilaatigut aamma misigisaat tassani aamma eqqaamasariaqarpoq.

 

Taava uunga tunngatillugu Kattusseqatigiinni aamma oqaatigerusuppara nuannaarutigaarput Inuit Ataqatigiinninngaaniik soorunami inuit atugaat aammalu naligiinnerusumik atugaqalernissaat taakkartormassuk, aamma erinigivarput suleqataanissaat aningaasarsiaqqortuneq toqqammaviga­lugu arlaatigut pilliuteqarsinnaanermut tunngasoq, neriuutigivarput suleqataaffigissagaat, aamma tassuunakkut utoqqaat soorunami pilliuteqarniarutta aningaasat suminngaaniik tigussanerlugit aamma paasisariaqarparput.

 

Atassumminngaaniik ilanngaatit qaffanneqarnissaa qineqqusaarutigineqarpoq. Qujanartumik massakkut nipangiuppaat, immaqa aningaasatigut nalissaat taanna ersigilersimanerpaat, kisianni aamma matumani eqqaamasariaqarluinnartoq unaavoq, taamatut siunnersuuteqarniaraanni aningaasat suminngaaniik tigunissaat taanna aamma eqqarsaatigisariaqarpoq.

 

Aningaasatigut politikkimi oqaluuserinnittussaavugut aqaguagu tassanilu aningaasarpassuit pisariaqartinneqarput aammalu aningaasaqarnerput Nunatsinni ilungersunaqaaq, taamaattumik tamatta suleqatigiittariaqarpugut, aamma isumaqartuarpugut pissaqarnerusut pilliuteqartariaqar

tut tamatumani. Qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, maannamut nappaasut arlalikasinngoreerput tassa siullermik Peqqinnissamut Avatangii­sinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq.

 

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Qujanaq, tassa Otto Steenholdtip ataasinngorpat inimi maani peqqinnissaqarfimmi pingaarnersiuil­luni tulleriissaarinissaq pillugu Naalakkersuisuniit oqallissaarusiarput uparuarpaa, ilaatigut imatut isumaqartinneqarsinnaasumik oqarluni: Naalakkersuisunngooq utoqqaat peqqinnissaqarfimmiit kiffartuussinermi tunulliunneqalersaartut, taavalu oqarluni: Utoqqaalluni taamatut pineqassagaanni nuannernavianngitsoq.

 


Naalakkersuisut sinnerlugit erseqqissaatigissavara utoqqaat taamatut kingulliunneqarlutik pineqar­nissaat siunertarinngilluinnaratsigu. Ataasinngorpat oqallinnissaq pisariaqarpoq, aamma Naalak­kersuisuniit qilanaareqaarput, kisiannili oqallinneq suliluuniit pinngitsoq Naalakkersuisut isuma­qartinniarneqarnerat pissusissamisuunngilaq. Inimi maani oqallittoqaqqaarli taavalu kingusinneru­sukkut pingaarnersiuilluni qanoq tulleriissaarisoqarsinnaanera tikillarumaarparput. Qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu partiip oqaaseqartuata avataatigut aamma naggammik oqaaseqarsinnaatitaavoq tassa aamma Lars Sĝrensen aappassaanik taamatut periarfissaqarami.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:

Tassa Otto Steenholdtimuna Kattusseqatigullu ilaatigut Inuit Ataqatigiinni assigiinngitsumik isumalittut oqaatigigaatigut aappassaa, uanga assersuutigiinnarpara ilissi oqaatigisaqattaarassigit Atassut Kattusseqatigiillu utoqqaat assigiimmik atugaqartittariaqarnerat.

 

Taava oqaatigivara utoqqaat assigiimmik taamatut atugaqartinneqassappata taava utoqqalinersiat 140.000-inik ukiumut qaffanneqartariaqartut tamarmik.

 

Tassa taanna oqaatigisara, taamaattumik assigiinngitsunik isumaqanngilagut kisiannili oqallinneq uungaaraannaq isigiinnaleraangat allatut ajornartumik eqqaasittariaqarpagut taamatut iliortoqas­sappat, aamma kinguneqarsinnaanissaa ilisimagatsigumi ataasinnarmik akilerneqartussaasoq, tassa landskarsiminngaaniik taamaaliortoqassappat qaffaasoqassappat taava allanik sipaartoqarnissaa taanna saneqqunneqarsinnaanngilaq.

 

Taanna tamatta ilisimasariaqarparput, aamma oqartinniarneqarpugut aningaasaniit qaffattariaqann­gillat, oqaatigigigaana aningaasaannaat atorlugit utoqqaat atugarisaat aaqqinniarneqarsinnaanngi­laq. Ataqqinassuseq imalimmik inuuneq isumannaatsumik paaqqutarineqarnissaq, taavalu aamma napparsimalernermi aamma isumannaatsumi paaqqutarineqarnissaq, tamakkua pingaaruteqarput aamma taakkua inuiaqatigiinnut akisuupilupilussuussussaapput taamaattumik aamma utoqqaat atugarisaat ataatsimut aaqqinniarneqassappata pinngitsoornata tamakkua eqqarsaatigineqartaria­qarput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassa oqaatigineqareersutuut nalunaarsimasut arlalikasinngulereerput, tassa siullermik maannakkut aningaasaqarnermut niuernermullu naalakkersuisoq,taassuma saniatigut aamma nalunaarsimapput Mads-Peter Grĝnvold, Loritha Henriksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt, taavalu aamma Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq Mikael Petersen, siullermillu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq.


Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Aningaasat killeqartut agguarniartussaavagut, taanna aamma pisarpoq ukiut tamaasa ukiakkut aningaasanut inatsisissap suliarineratigut.

 

Piffissanngorsoraara eqqaasitsissutigissallugu Otto Steenholdt Inatsisartuni ilaasortaq siullermii­linngimmat aningaasarpassuarnik nalilinnik siunnersuuteqarluni illuatungaatigut qanoq aningaasa­lersornissaat, aningaasat taakkua aningaasaliissutini suninngaaniik tigussanerlugit kinguneqartinna­gu.

 

Meeqqaninngaaniik tigussavagut? Atuarfinninngaaanik tigussavagut? Aalisartuninngaaniik tigussavagut? Suminngaaniik Otto Steenholdt massakkut siunnersuummi najoqqutaralugu 50. millionit aaniarai tusaaqqusaarutaannaassanngippat siunnersuutini tigussaasumik taama imaan­naanngitsigisumik siunnersuuteqarneq nassataqartariaqarmat eqqaasitsissutigerusuppara. Aningaa­sanut inatsisissanut ukiamut tulleriiaarilerutta Isumaginninnermut Naalakkersuisoq oqarneratut tamakku siunnersuutit sunit aningaasanit matussutissartaqartinneqassanersut Inatsisartunik ilaasortaq ilaatigut ullumikkut siunnersuuteqartut tamanna eqqaamasariaqarpaat.

 

Inuiaqatigiinni nalimmassaaniarutta tamannalu ilumoorutissagutsigu tamanna aamma isertitat aallaavigalugit nammakkersuilaarsinnaaneq eqqaaneqaraangat tatammuttorsuulluta akissaqanngin­nerarlugit tamakkua eqqartortarpagut, utoqqaat isertitamikkut naammanngitsunik naammaginann­gitsunik atugaqartinnerat ikiorsiivigissagutsigu pisinnaanerpaasugut uagut pilliuteqalaarsinnaaner­put piareersimaffiginnginnatsigu.

 

Piareersimaffigisariaqarparput immitsinnut aamma siunnersuuteqartut ullumikkut imminerminnut imminut qiviartariaqarput suut pisussaaffiginerlugit taamatut siunnersuuteqarnermikkut. Ilumut Karl Marxip isummersuutigisimasai atorneqassasut Athon Freriksenimut ujartorneqarpat Inatsisar­tut utoqqalinersiallit assiigiilluinnarmik akissarsiaqartsinneqassasut tamanna Inatsisartunut siunnersuutigineqarsinnaavoq, atagu misileriartigu.

 

Tamavissuatta assigiimmik akissarsiaqarluta atugassaqartillutalu. Qanormita tamanna kinguneris­savaa? Eqqaamasariaqarpoq Inatsisartut innuttaasutulli allatut sulinerminni najoqqutaminnik inatsisinik toqqammaveqaratta.

 

Pitsaasumik sulisinnaasut ullumikkut inuiaqatigiinni atorfissaqartikkaangatsigit Otto Steenholdtip Anthon Frederiksen aamma nalunngilaa ilaatigut immikkut akiliisariaqartaratta, pitsaassuseq piniarsaralugu.

 


Aamma tamanna atuunniaraluarpoq Inatsisartunik ilaasortanut pitsaasumik sulisinnaasut najoqqu­taralugit sulisinnaasut pissarsiariniarlugit aningaasat aningaasarsiat 230.000 missaani ukiumut aalajangerneqarsimapput, Inatsisartunut ilaasortat taakkua marluullutik aamma peqataaffigisaan­nik, Otto Steenholdtigooq peqataanngilaq ileqimisaartorpoq.

 

Taamaattumik aningaasat atorfissaqannginnerarlugit isumaqartitsiniarneq inuiaqatigiinnut uuka­paatistiniarneq taama angitigisoq Inatsisartut oqaluttarfianinngaaniik atorneqartariaqanngilaq.

 

Otto Steenholdt Anthon Frederiksenillu aamma eqqaamassavaat inunnik isumaginninnermut isumaliusitsiissusiortumut ataatsimiititarsualioratta utoqqaat taakkununnga oqqersuutigivaat Inatsisartunut apuunneqartoq aningaasaniinnaanngitsoq kisianni arlalinnik oqaatigineqareersoq kiffartuunneqarnermiippoq kiffartuunneqarneq pisortat pisussaaffipput utoqqalisunut kiffartuunne­qarneq pitsaanerusoq qanoq ittoq nassaarissagipput, ilaatigullu kommunit akornanni atukkatigut assigiissaarisariaqarneq killissaa tikivillugu assigiissunngortinniarsaralugit.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassa oqaatigineqareersutuut tassa tullinnguuppoq Mads-Peter Grĝnvold Kattusseqatigiit oqaaseqartuata saniatigut.

 

Mads-Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit:

Siullermik Naalakkersuisunut ilaasortat partii aallaavitsik saassutarineqaraangat illiisarnerat unitsinneqartariaqarpoq.

 

Aamma utoqqaat atugaasa aaqqinneqarnissaanut eqqartuinitsinni Lars Sĝrensenip eqqaavaa suliffissaaleqisut 1.500-nik qaammammut ilaat aningaasassaqartartut, uanga politikkimi soqutigin­nileramali 80-ikkut ingerlalaartut eqqartorneqalerpoq utoqqaat atugaasa aaqqinneqarnissaat. Kiisa 2000-imut ikaarsaalerpugut suli ajornartorsiuteqartut taama annertutigisumik.

 

Taamaattumik ajornartorsiutit taakku aaqqinniarlugit qanoq iliuuseqartariaqarpugut, aamma saqqummiisut taakku marluk Athon Frederiksenikkut Otto Steenholdtitillu saqqummiussaa paasinarluartut allanik ilalersorlugit pinagit aaqqiiviginissaat sulissutigisariaqarparput.

 

Suliffissaaleqisut allallu aningaasalersorneqarnissaa eqqarsaatigineqarpat suliffissaaleqisorpassua­qarpoq assigiingitsunik kisianni suliffissaaleqisut atasinnaanngillat ilai sulerusunngitsoqarpoq, sulerusunngitsut aamma suliffissaaleqisutut arlaannik taakkartorneqartariaqanngillat, taamaattumik aningaasat assigiinngitsut nassaarineqarsinnaapput arlaatigut isumaginninnermi aningaasartuutissa­ninngaaniik, aammalu arlaatigut aamma oqartoqarpoq arlaatigut uagut sulerusunngitsugut kisianni Kattusseqatigiinniit sassarnikuuvugut qinigassanngortillutalu suleqataarusulluta.


Aamma taamaattumik suleqataassuugut aalajangigassanut assigiinngitsunut ulluni aggersuni aamma taamaaliortuarpugut aamma ersarissigaluttuinnarpoq suleqataanerput, taamaattumik inuiaqatigiit killormut paasinninneq ajoramik iluamik paasinnittaramik tapersersortigut amerliga­luttuinnarput, taamaattumik tamakkua suleqataaffiginissaat piareersimaffigaara.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut tullinnguuppoq Kattusseqatigiit oqaaseqartuat, tassalu Loritha Henriksen.

 

Oqaaseqartinnaguli erseqqissaatigilaarlara tassa ila allatut ajornaqaaq suleriaaserput malillugu ingerlatsisariaqarpunga aqutsisutut, tassanilu suleriaasitsinni allaqqavoq Naalakkersuisut aamma akissuteqarsinnaasut tulleriiaarlutik.

 

Taamaammat taanna najoqqutaralugu tassa ingerlatsisariaqarpunga taamaaliorpungalu, taavalu tassa oqaatigiriikkattuut Kattusseqatigiit oqaasertuat aappassaaneermat tassa aamma 10 minutti­nik sivisunerpaamik, takanna.

 

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq, tassa maani oqallinnitsinni nalunngilarput suna tunngavigalugu oqallittugut, aamma nalunngilluinnarparput utoqqartatta pitsaasumik atugaqarnissaat aallaavigalugu maani ajunngitsus­sanik ujarlerniarluta saqqummiisugut aammalu oqallisissiamut allaat siunnersuuteqalaarluta.

 

Taamaattumik oqartoqarnera suleqataarusukkunik neriuppugut suleqataassasut, suleqataarusuk­kutta taamannak sassarpugut, taannalu aamma siunertaavoq.

 

Aamma taanna imatut oqartoqassanngilaq allanik oqartoqariarmat aatsaat suleqataanialerpoq taamaattoqanngilaq, uagut eqqartortarsimavagut ukiorpassuarni pingaartumik inunnik tikillugit sullissisunik, nalunngilagut utoqqaat taanna aningaasat tigugaangamikku nammineq kaasarfimmut nammineq pissamitut pisaraat, saniatigut tunineqassagunik qinusartutut misigisimasartut nalunngil­luinnaqqissaarpagut taavalu anniaatigineqartaqaaq, taamaattumik tamakkua tapeerarpassuit peerlugit ataatsimut aningaasat iluarsineqarnissaa uagut taanna ujartorparput.

 

Taamak ililluni utoqqaat nammineq pigisani pigalugit kaasarfimmiutut nammineq atorsinnaallugit, saniatigut allaffimmut qinnulooriartornani ingerlassammat.

 


Eqqartorneqarpoq allat aningaasat 51 millionit immaqa ujartussagigut Landskarsiminngaaniik, aap, ujartortariaqarpagut aamma ujartuissagutta aana eqqaamasassarput ujartuiffissagut suuppat, uagut nammineq atugarissaarutigut, sooq Naalakkersuisut taamak biileqartigippat, qanoq akeqar­pat, selvskabimut siulittaassuusut saniatigut aningaasarsisarpat? Allaffissornerujussuit, tamakkua tamarmik qiviaqqaartariaqarpagut taakku aningaasat ujartorlugit nilliaatigissagutsigit suminngaa­niik aanissaat.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut Naalakkersuisut Siulittaasuat.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Oqallisigisarput manna aalajangiiffigisinnaanngilarput oqaatigineqareersutut ukiaru ataatsimiinner­mi aatsaat aalajangiiffigineqarsinnaavoq.

 

Taamaattumik maannakkut oqallisigisagut qalleqqiinerupput ukiuni arlalinni oqaatigisatsinnut, aamma qineqqusaarnerminngaaniit ilaatigut oqaatigineqarput tassanngaaniik pinngortoqartoq.

 

Utoqqalinersiat pillugit aaqqissuussinerit maannakkut ukiaru aaqqiiviginiakkagut nalunngiivippar­put Inatsisartuni maani 97-imi Inunnik Isumaginninneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup innersuussu­tai tunngavilgalugit, aaqqiiniarpugut 97-imi Naalakkersuisunngoratta uagut siulliullugu utoqqali­nersiutit pillugit Jakob Siverthsenip oqarneratut ukiuni arlalinni iluarsiissutissat tassaniipput pisimanngimmassuk suliaraagut oqarlutalu maannakkut Inunnik Isumaginninnermi Iluarsaaqqin­nermi innersuussut tunngavigalugu ukiaru iluarsaassiniarluta.

 

Taamaattumik tassuunakkut periarfissagut atortariaqarpagut, aamma utoqqarnut isumaginninneq taanna oqaaseq aamma atorniartigu, taanna aallaavigalugu oqaluppugut inunnik isumaginneq makkuninnga qinnuuloornerni allanillu oqaluleraangatta, uagunuku politikerit maani inimi tamakkua pinngorartikkigut oqaatsit atorfissaqanngitsut, utoqqarnullu tusarniitsut.

 

Inunnik isumaginninneruvoq utoqqarnut isumaginninneq, aamma utoqqaat utoqqatsissutissaqarna­tik, tassa allatulli isumagineqarnissartik tassaniittoq naammassineqarnissaat utaqqivaat, aamma suliassaraarput taanna. Taamaattumik tamakkuninnga qinnuuloornernik akulersorlugu oqalutto­qassanngilaq.

 

Assersuutit ataasiakkaat taaneqartut Otto Steenholdt taasaa, aappariittut inuusimaguni aamma uagut tamatta aappariittut inuusugut, aapparput aningaasanik amigaateqarpat akissaqaruttalu aviffigisarparput, aamma nunami maani taamaattoqassaaq, inuusoqarsinnaanngilaq aningaasanik naammattunik peqaraanni aapparisarlu aviffigisinnaanagu, taanna ileqqupalaajuvoq.

 

Taamaattumik aamma pissuserissaarneruvoq aappariinni aamma akissaqaraanni aamma apparisa­mut aviffiginnittarneq. Taanna isumaqarpunga aamma kusanartuusoq, pissusissamisoorlunilu.


Taava aamma una ukiaru neriuppunga aamma paaseqatigiiffigalugu aaqqiiffigissagipput, uani aamma arlaleriarluni oqaatigineqartoq utoqqaat sulisinnaasut sulisinnaassutsit sivitsorniqarluni akornatsinni isumagisinnaanerat, aamma taanna periarfissaq neriuppunga eqqarsaatigilluaru­maaripput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut aappaassaaneerluni naggammik oqaaseqassaaq aamma Siumup oqaaseqartua, tassa Ruth Heilmann, tamatuma kingorna taava Isumaginninnermut Suliffeqarner­mullu Naalakkersuisoq tassa naggataarutaasumik oqaaseqartuussaaq.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Qujanaq, naatsunnguamik, tassa manna oqallinneq assorujussuaq sivisuvoq, aamma Iluarsaaqqin­nermi Ataatsimiititaliarsuarmi, utoqqaat atugarisaat annertuumik oqallisigisimagatsigit.

 

Taamaattumik annerusumik uanga takisuuliornanga, siulittaasutut aamma malittarisimagakku, taamatut utoqqaat aamma peqatigalugit oqallittarnerit, taamaattumik ilaatigut ilumoortortaqarpoq uani oqaatigineqartoq, aningaasaannaat eqqarsaatigineqartariaqanngitsut, kisianni tamakkiisumik utoqqaat nuannersumik utoqqalinissaat anguniarlugu paaqqutarineqarnikkut, isumagineqarnikkut, aammalu ilaatigut angerlarsimafinni ikiorteqarnikkut allatigullu annertusaaneq anguniarneqassa­soq, tassa sivisunerpaamik utoqqaat nammineersinnaalernissaat angerlarsimaffimminni pilluarlutik inuunissaat, taanna qulakkeerniarneqaqqullugu.

 

Taamaattumik allarpassuarnik tunngaveqarpoq utoqqaat pilluarlutik inuulernissaat anguniassa­gaanni, unaannnaanngilaq, tjenestemandikut aapparisaat pisortatigut ikiorneqanngimmata, taakkua annertoorujorujussuarmik oqallisigineqarput, kisiannilu taakkuupput uani oqallisigineqartartuni immaqa ikinnerusut, kisiat uku amerlanerusut atugaat annertunerusumik iserfigineqassanatik.

 

Taamattumik neriuutigaara tassami 97-imili junimi saqqummiunneqarpoq isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi isumaliutissiissutit, kisiannili uani aamma erseqqissumik oqaatigineqarpoq tassunga tunngasoq utoqqalinersiaqarnermut tunngasoq, aappariit arlaannaata isertitai najoqqu­taralugit utoqqalinersisinnaalernissaq, taanna erseqqarissumik isummerfigineqarsimanngilaq, aap, taamaattumik uani Naalakkersuisut oqariartuutaani akissuteqaataani uani allaqqammat issuaalaar­niarpunga, tassa Autoqqarnut kikkunnulluunniit atuuttumik pisortanit pilersuinissap atuuteqqiler­nissaa siunniunneqassappat, tamanna sukumiisumik oqallisigineqaqqaartariaqarpoq.@

 


Taamattumik ukiamut taamatut aalajangiinissaq pitinnagu isumaqarpunga pisariaqartoq minner­paaffiliinissamik, taakku siunnersuutigineqarsimasut kisermaanut sinneruttussat qaammammut 3.500-t taavalu aapariinnut 5.500-t, taakkua tamakkiisumik atuutilertinneqassappata oqaatigine­qarpoq aningaasatigut annertuumik aamma akeqassasoq karsitsinnut, taamattumik taassumap isumaqarpunga isummerfigitinnissaa piaarnerpaamik anguniarneqartariaqartoq KANUKOKA peqatigalugu, tassani aamma utoqqaat nipaat peqatigalugu.

 

Taamaattumik toqqaserluuteqarata aalajangiisariqaratta ukiamut, taanna isumaqarpunga pingaar­nersiuinissatsinni toqqammavigineqartariaqartoq.

 

Uku allat tjenestemandimut tunngassuteqartut kattufinnut allanut tunngassuteqartut, sulisitsisumut tunngassuteqartut, kiisalu aappariinnerup iluani ikioqatigiinnermi tunngassuteqartut, taakku aamma annertuumik isumaqarpunga siunnersuinikkut ingerlanneqartariaqarput, soorunami utoqqalisimagaanni aamma toqussaq tikillugu aappariinnermi angersimagaanni, taanna isumaqar­punga kialluunniit naaggaarsinnaanngikkaa 60-inik ukioqalerneq aappaariinnermi avissaarutaasu­mik aamma kinguneqartariaqanngimmat.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, siullermik Isumaginninnermik Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq akitinnagu maannak­kut aamma aappassaaneerluni periarfissaqarmat partii oqaaseqartuata avataatigut tassa Godmand Rasmussen, tassa naatsunnguamik.

 

Godmand Rasmussen, Atassut:

Uanga naatsuaraarannguamik. Tassa oqaluttarfimmut qaqeqqaarama oqaatigereerpara inuiaqati­giinni imaannaanngitsorujussuaq oqallisigaarput, taamaattumik Aningaasaqarnermut Naalakker­suisup oqaasii assorujussuaq tupatsippaanga, oqaaseq una atormagu ATusaaqqusaarneq@. Inuiaqa­titta ajornartorsiutaanik uagut qinikkat oqaluttussaatitaannginnattaa?

 

Taamatut pakkersimaarinninniartassagussi assorujussuaq ajornartorsiummik pilersitsisussaavusi, naqisimaneqartussaanngilagut oqalussalluta, inuiaqatittaaku ajornartorsiutaat oqallisigigigut tusaqqusaarnerunngitsut.Qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu tassa oqatigineqareersutuut maannakkut naggataarutaasumik Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq oqaaseqassaaq.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:


Annikitsunnguamik erseqqissaateqaqqilaassaanga, siullermik Atassutip oqaaseqartuata aappassaa­neerluni oqaaseqarnermini ilanngussatik pingasut akineqanngittutut oqaatigimmagit oqaatigilaas­savara isumaqarpunga ataatsimoorlutilluunniit taakku akereerlugit, tassa Naalakkersuisuni nalilersoqqissaarniarigut, erseqqissaatigilaassavara utoqqalinersiutit ullumikkut annertussusilersor­neqarneranni tunngaviusut taakkua 88.212 kr.-it kisimiittunut aappariinnut 133.212 kr.-it, tassa taakkua tunngaviummata.

 

Kisiannili utoqqalinersianik pisartagaqarneq utoqqalinersiuteqartut saniatigut isertitaat eqqarsaati­galugit aatsaat unittarmata tunniunneqartartut utoqqalinersiatut kisimiitttut 172.000 kr.-it angu­gaangatigit. Kiisalu aamma aappariit 265.000 kr.-it aamma angugaangatigit.

 

Tassa taanna isumaqarpunga aallaavioqqissaartoq utoqqalinersiutit tunniunneqartarneranni. Aamma pingaaruteqartoq paasissallugu, ullumikkut SIK malillugu aningaasarsiakinnerit allaat150.000-it inorpaat. Taakkua immikkut tunineqarneq ajorput, boligsikringimit periarfissat allaat massakkut aamma qaangersimavaat.

 

Taamaattumik tamakku aaqqitassarpassuupput suli aningaasarpassuarnik nalillit, aamma naliler­soqqissaarneqartariaqartut. Otto Steenholdt siunnersuutaatut kikkut tamarmik 63-iliillutillu, tassa ukioq 2000-iminngaaniik 63-inut qaffakkatsigu tamarmik soorlu taaneqartutut 140.000-inik taggiinneqarmata aamma oqaluttut ilaannut Ortumiunngitsoq. 140.000-it ukiumut aallaavigalugu utoqqalinersiaqarsinnaasut tamarmik pissappata, tamanna naleqarpoq 56. millioninik, ullumikkut 240 millionit missaat utoqqalinersianut atortarpagut, tassa imaappoq 320 millionit finanslovikkut nassaarisariaqarput. Imaalitsiaannagassaanngillat.

 

Taamaattumik soorlu oqaatigineqareersoq minnerpaaffiliinissamik siunertaqarneq kisimiittuni 3.000-it aallaaviussappata, aappariinnut 5.000-it aallaaviussappata taannalu ataatsimoortumik naleqartoq 51 millioninik nalilersuinitsinni oqaatigereerpara tamanna ilanngullugu suliarineqassa­soq.

 

Taamaattumik qanoq ittumik ilusilimmillu qanorlu annertutigisumik aningaasartaqarsinnaasumik siunnerfeqassagutta, uagut inunnik isumaginninnikkut aningaasanik inatsisissat suliarineqarneranut atatillugu periarfissiissutaasa uagutsinnut iluani ilusilerneqartariaqassapput, tassami inuussutissar­siornermut tunngasunik tigusisinnaanavianngilagut nalunngilarput, taamaattumik inunnik isuma­ginninnikkut tunniuttakkat eqqarsaatigalugit periarfissiisutaasut iluani ilusilersuisariaqassuugut.

 

Aamma tassani ilaavoq Inatsisartut siusinnerusukkut aalajangerput meeqqanut tapit nutaamik aaqqinneqarsinnaanerat meqqanut tamanut aamma atuuttunngortinneqarsinnaanera eqqarsaatiga­lugu. Tassa imaannaanngilaq, taamaattumik peqqissaartumik Naalakkersuisuni taanna suliariniar­sarissavarput.

 


Utoqaat pillugit oqallikkaangatta aallaannginnami suna tamarmi ajortoq, aamma allaannginnami uagut Inatsisartut suliniutigut naammaginanngilluinnartut, taamatut nipeqarpallaannguatsiartarpu­gut oqallikkaangatta, aamma qiimanartorpassuarnik utoqqaat nammineerlutik suliniuteqartarput, aamma politikerit qiimasumik nuannersumillu utoqqarnut pinnittarput, tamanna puigussanngilar­put, pissutsit avaanngunarnerusunngortittariaqanngilagut, aamma nuannernerulernissaat siuner­taralugu sulisunnguakkuluugatta.

 

Soorlu utoqqaat ukiuanni Naalakkersuisuninngaaniik suliassatut kaammattuutigisagut, aammalu nammineerluta peqataaffiginiakkagut suliaralugit taalaarsinnaavakka, utoqqaat timersornikkut, eqaarsaarnertigut, katerisimaartarnertigut periarfissaasa annertusarneqarnissaat, utoqqaat ilinniaq­qittalernissaminnut periarfissaasa annertusarneqarnissaat, ilinniaqqittalernissamut paasillugu FN-ip aamma kaammattuutigimmagu, utoqqaat Internettikkut attaveqarfigisinnaasaannik pilersitsisinnaa­neq, utoqqaat nipaata innarluutillillu kattuffiata ataatsimoorussamik allaffeqalersinnaanerata piviusunngortinniarsarinissaa, nammineerlutillu siunnersuuteqalersinnaanerisa periarfissiissutigine­qarnissaa.

 

Soorlu tamakkua taavakka aamma qiimanartuummata qiimasumillu suliassaallutik.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassalu taamaalilluta immikkoortoq 31 aammalu immikkoortoq 33 tassa naammassiva­gut.