Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 43-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 31.maj 1999, nal. 16.55

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 43

 

Inatsisartut Ombudsmandiata nassuiaataa ulloq 15. april 1999-imeersumi (Naalakkersuisuu­simasut Qaqortumi kolligieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsinerannik) suliap ingerlasi­manera pillugu eqqartorneqartumut atatillugu Kalaallit Nunaanni Politimesterip naalakkersui­suusimasut atorfimminnik ingerlatsisimanerat pillugu misissuinissaanik qinnuigalugu Inatsi­sartunit saaffigineqarnissaanik Inatsisartut aalajangernissaannik siunnersuut, tamatumani misissorneqaqqullugu suliamik ingerlatsisimaneq tunngavigalugu taamani Naalakkersuisuu­suni ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut suliassann­gortitsisoqartariaqarnersoq.

(Inatsisartuni ilaasortaq Anthon Frederiksen aamma Olga Poulsen)

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

 

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu ingerlaqqissagatta immikkoortut tullianut immikkoortoq 43-mi Inatsisartunut ilaasortat marluk siunnersuutaat isummerfigisussaassavarput.

 

Siunnersuuteqartut akunnerminni isumaqatigiissutigisimavaat Anthon Frederiksen tassani saqqummius­sissasoq. Tamatuma kingorna Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiiissutini taava saqqummiu­tissavaa, erseqqissassavaralu ikinnerussuteqartut isumaliutissiissummik inassuteqaataat taasissutigisaria­qassagatsigu, taamaattumik Inatsisartunut ilaasortat maani inimi najuutinngitsut qinnuigissavakka inimut aamma maanngaqqullugit taasinissarput eqqaasitsissutigigakku, taavalu Anthon Frederiksen.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kalaallit Nunatsinni Inatsisartut suleriaasissaanni juunip 3-ni 1993-meersumi, 13.maj 1996-imeersumi aammalu Iluartut ulluanni 1996-imeersumi ilanngussartalimmi ' 30, immikkoortoq 1 naapertorlugu Inatsisartuni ilaasortat Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit aammalu uanga Anthon Frederiksen, Kattusseqati­giit Inatsisartunut aalajangiiffigitinniakkatsinnik imatut siunnersuuteqarpugut.

 


Inatsisartut Ombudsmandiata nassuiaataani ulloq 15.april 1999-imeersumi Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi kolligieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsinerannik suliap ingerlasimanera pillugu eqqar­torneqartumut atatillugu Kalaallit Nunatsinni Politimesterip Naalakkersuisuusimasut atorfimminnik ingerlatsisimanerat pillugu misissuinissaanik qinnuigalugu Inatsisartunit saaffigineqarnissaanik Inatsisartut aalajangernissaannik siunnersuut, tamatumani misissorneqaqqullugu suliamik ingerlatsisimaneq tunngavi­galugu taamani Naalakkersuisuusimasuni ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqar­tuussivitsigut suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq.

 

Kalaallit Nunatsinni sulisitsisut peqatigiiffiata taamani Naalakkersuisuusut Qaqortumi kolligialiornermut atatillugu suliamik ingerlatsisimanerat ulloq 18.september 1996 Inatsisartut Ombudsmandianut naamma­gittaalliuutigaa. Maanna Inatsisartut Ombudsmandiata suliamik suliarinninnini naammassisimalerpaa tassungalu tunngatillugu nassuiaammini suliap ingerlanneqarsimanera akuerineqarsinnaanngilluinnartuu­nerarlugu.

 

Inatsisartut Ombudsmandiata taamani Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumi suliarinnissinnaanerannik taama sakkortutigisumik isornartorsiuinera tunngavigalugu isumaqaqqajaanarpoq taamani Naalakkersui­suusimasut inatsisit naapertorlugit kiisalu atorfimmik suuneri tunngavigalugit pisussaaffimminnik piaaralu­tik mianersuaalliorujussuarnermikkulluunniit sumiginnaanermikkut Naalakkersuisunut ilaasortat akisus­saanerat pillugu Inatsisartut inatsisaat unioqqutissimasinnaaneraat.

 

Taamaammat inuiaat kalaallit inatsissinik Naalakkersuisunit Inatsisartunillu ataqqinninnerat maanngaan­nartinneqaqqunagu Inatsisartut sukkulluunniit Naalakkersuisuussut aqutinneri inatsisit malillugit aqutsi­nermillu ileqqorissaarnissaq naapertorlugu ingerlanneqarnersut pillugit nakkutiginninissaminnut piumassu­seqarnertik takutittariaqarpaat. Aamma Naalakkersuisut inatsisinik unioqqutitsissappata nangaassute­qarnatik malersuinissartik takutittariaqarlugu.

 

Taamaammat Inatsisartut Ombudsmandiata nassuiaataani ulloq 15.april 1999-imeersumi Naalakkersui­suusimasut Qaqortumi kolligieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsisimanerannik suliap ingerlasimanera pillugu eqqartorneqartumut atatillugu Inatsisartut Kalaallit Nunatsinni Politimesterimut Naalakkersuisuu­simasut atorfimminnik ingerlatsisimanerat pillugu misissuinissaannik qinnuigalugit saaffiginninnissaat siunnersuutigineqarpoq, tamatumani misissorneqaqqullugu suliamik ingerlatsisimaneq tunngavigalugu taamani Naalakkersuisuusuni ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq paasiniarlugu.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit:


Inatsisartut Ombudsmandiata nassuiaataani ulloq 15. april 1999-imeersumi Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi kollegieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsisimanerannik suliap ingerlasimanera pillugu eqqartorneqartumut atatillugu Kalaallit Nunaanni Politimesterip Naalakkersuisuusimasut atorfimminnik ingerlatsisimanerat pillugu misissuisitsinissaanik qinnuigalugu Inatsisartunit saaffigineqarnissaanik Inatsisartut aalajangernissaannik siunnersuut, tamatumani misissorneqaqqullugu suliamik ingerlatsisima­neq tunngavigalugu taamani Naalakkersuisuusuni ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq pillugu Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarneran­nut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa saqqummiutissavara.

 

Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaat siunnersuutip suliarinerani ukuninnga inuttaqarpoq:

 

Anders Andreassen, Siumut, ataatsimiititaliap Siulittaasua

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit, ataatsimiititaliap Siulittaasuata tullia

Hans Enoksen, Siumut

Otto Steenholdt, Atassut

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit

 

Inatsisartut Ombudsmandiata Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata Naalakkersuisut Qaqortumi kollegieliornermut tunngatillugu suliamik ingerlatsisimanerat pillugu maalaarutaanik ulloq 18. september 1996-imeersumik suliarinnissimanini pillugu Inatsisartut inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaat allakkatigut ulloq 15. april 1999-imeersutigut ilisimatippaa.

 

Ombudsmandip nassuiaammini taamanikkut Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumik ingerlatsisima­nerat sakkortuumik isornartorsiorpaa, suliamillu ingerlatsisimanerup ilaa Aakuersaarneqarsinnaanngilluin­nartutut@ taallugu.

 

Amerlanerussuteqartut, tassaasut Anders Andreassen aamma Hans Enoksen, Siumut kiisalu Otto Steenholdt, Atassut isumaqarput suliap ingerlanneqarsimanerata sutigut kinguneqartinneqarnissaanik apeqqut Inatsisartunut aalajangigassanngortittariaqartoq.

 

Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliami ilaasortat ikinnerussuteqartut, tassaasut Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit aamma Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit Ombudsmandip taama sakkortutigisumik isornartorsiuinera tunngavigalugu inassutigaat Inatsisartut suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissugassanngortissagaat, isumaqaramik Ombudsmandip nassuiaataa  tunngavigalugu isumaqaqqajaa­nartoq taamani Naalakkersuisunut ilaasortaasimasut inatsisit naapertorlugit kiisalu atorfimmik suuneri tunngavigalugit pisussaaffimminnik piaaralutik mianersuaalliorujussuarnermikkulluunniit sumiginnaaner­mikkut Naalakkersuisunut ilaasortat akisussaanerat pillugu Inatsisartut inatsisaat unioqqutissimasinnaa­gaat.


 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Oqaatigissavara Hans Enoksenip oqaasisai ingerlatiinnartassagakkit.

 

Ombudsmandip nassuiaatai Ombudsmandip inatsisaani ' 10 naapertorlugu, Inatsisartut inatsiseqarner­mut ataatsimiititaliaata apeqqut taanna suliaralugulu isummerfigisariaqarpaat.

 

Ullumikkut taamaattoqanngilaq taamallaat ikinnerussuteqartut Olga Poulsen aamma Anthon Frederiksen Politiinut tunniussinissaq isummerfigeqquaat. Isumaqarpugut Ombudsmandip inatsisaa siuliani taaneqar­toq Inatsisartut sulinerminni matumani tunngavigissappassuk suliassaq Inatseqarnermut Ataatsimiititalia­mut uterteqqittariaqartoq misissuinissamik atortuulersitsinissamik ataatsimiititaliaq utaqqeqqaarlugu.

 

Ataatsimiititaliaq piaartumik matumani suliniarallarli. Ilanngullugu oqaatigissavarput pilersinneqartussaq misissuisinnaanermut inatsisissaq atulerpat taassuma sulisinneqarnissaa utaqqimaarniaratsigu, kisiannili piumasariniarparput Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami eqqartoqqinneqassasoq.

 

Inatsisartunut ilaasortat Anthon Frederiksen aamma Olga Poulsen Inatsisartunut siunnersuuteqarput Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi kolligialiortitsisimanerat pillugu,tamannalu Siumumi imaak oqaase­qarfigissavarput.

 

Qaqortumi kolligialiorsimanermut tunngasumik Ombudsmandip nalunaarusiaa Siumumi ilungersunartutut isigaarput isumaqarpugullu taamaaliinnarlugu akuerineqarsinnaanngitsoq, tas-sami sanaartugassanut tunngasut avammut saqqummiunneqartussaapput naligiimmik periarfissiilluni suliariumannittussaarsiussi­nermut.

 

Taamaattumik Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut siunissami taamaatunik pisoqaratarsin­naanera pinngitsoortinniarlugu sukkannersumik aaqqissuusseqqullugit saneqqunneqarsinnaanngitsumik, tassami inuiaqatigiit iluanni piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik inatsisinik malinneqqullugit pissusissamisuunngillarmi allat malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut Inatsisartullu, inatsisit saneqqutiinnar­lugit aalajagersaasalissappata. Kisianni Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa Siumu­minngaanniit tusaatissatut tigussavarput.

 

 

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaata Inatsisartunut isumaliutissiissutaa oqallissu­tigisimavaa.

 


Siullermik erseqqissaatigissavarput Atassummi aallaavigisimagatsigu ataatsimiititaliami ilaasortaq imatut inissisimassasoq, oqallissutissap matumap ilungersunartup Inatsisartunut tamarmiusunut isummerfigine­qarnissaa inassutigissagaa, tassa ataatsimiititaliami isummereernani, taamaattumillu ataatsimiititaliap saqqummiussaa imaannaanngilluinnartuuvoq, aallaat Inatsisartut oqaluttuarisaaneranni siullersaalluni, taamatulli pisoqarsimatillugu ukiuni makkunani Inatsisartut periarfissaqalersimapput suliaasimasumik naliliisallutik, aallaallu pisariaqartitsineq naapertorlugu Politimesterimit misissuisitsisinnaaneq inassutigisin­naallugu.

 

Atassummiit erseqqissassavarput suliaasimasoq imaannaanngitsoq Inatsisartut nammineerutassarinngim­massuk, tamaattunilli suliaqarsinnaasunut innersuussisinnaaluutik.

 

Atassut ullumikkut taamaasiorniarpoq, tassalu Inatsisartut aalajangernissaat ataqqilluinnarlugu suleqataa­jumalluni. Suliaasimasoq imaannaanngitsuummat iterngalu tikillugu paasiniartariaqarmat, Atassutip Politimesterimut suliakkiinissaq pisariaqalersimasutut isigaa, erseqqissarumallugulu suliaq, taanna nutserisunut malugitsiaqqussavara allanngortitaammat, tassa Atassutip Politimesterimut suliakkiinissaq pisariaqalersimasutut isigaa, erseqqissarumallugulu suliaq pineqartoq kinguartinneqassagaluaruni suliarineqarnissamini tullermi, tassa pisoqalereersimasutut allaat nalilerlugu suliarinngitsoorneqaratarsin­naammat.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataaqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartut Ombudsmandiata Kalaaliit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata Naalakkkersuisut Qaqortumi kolligieliornermut tunngatillugu suliamik ingerlatsisimanerat pillugu maalaarutaanik suliaqarsimavoq.

 

Inatsisartullu Ombudsmandiata Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaaliaat 15 april 1999 allakkatigut ilisimatippaa taamanikkut Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumik ingerlatsisima­nerat sakkortuumik isornartoqartoq suliamillu ingerlatsisimanerup ilaa akuersaarneqarsinninnaanngilluin­nartutut nalilerlugu.

 

Inatsisartut Ombudsmandiata suliamut tunngatillugu taamak sakkortutigisumik isornartorsiuinera Inuit Ataqatigiinniit isiginngitsuusaarsinnaanngilarput, pissusissamisoortutullu isigalugu suliaq Kalaallit Nunaan­ni Politimesterimut misissugassangortinneqarnissaa.

 

Naggataatigut Inuit Ataqatigiinniit uggoraarput Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititali­aa suliamut taamak pingaaruteqartigisumut isumaliutissiissummi isumaqatigiissumik Inatsisartunut saqqummiussaqarsimanngimmata.

 


Taamatut naatsumik oqaaseqarluta Inuit Ataqatigiit suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissu­gassanngortinneqarnissaa inassutigaarput.

 

Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kattusseqatigiinniit pingaartilluinnakkatta ilagaat pisortat ingerlataasa pissusissamisoortumik inatsisit malillugit ingerlanneqartarnissaat.

 

Suliap matuma ilisimaneqartutut Inatsisartut Ombudsmandianit Sulisitsisut Peqatigiiffiat naammagittaaliu­teqarnera tunngavigalugu 1996-imi suliassanngortitsisimanera tunngavigalugu suliarineqarsimavoq. Inatsisartut Ombudsmandiata nalunaarutaa naapertorlugu taamanikkut Naalakkersuisuusimasut imaannaanngitsumik isornartorsiuigissaannut pissutissaqartitsisoq, aammalu tamaanikkut Naalakkersui­suusimasut suliassanik suliassaqartitsinissaq pillugu isumaqatigiissuteqarnermikkut suliassarlu taamanik­kut tamanut ammasumik suliarinnittussarsiuussinermi neqerooruteqartitsinissaasa pinngitsoortinneqarsi­manera inatsisit unioqqutissimanera ersarisumik oqaatigineqarmat.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit suliap Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissuuigineqarnissaa tamakkiisumik taperserparput.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Paasinarmat amerlanerusut Politimesterimut tunniussinissamik kissaatigisaqartut aamma uanga kissaati­gerusussagaluarpara ataatsimiineq unilaassasoq, taavalu ataatsimiineq uninngariarluni taava uagut periarfissaqassasugut Siumumi oqaaseqartutta nalunaarutaa misissoqqilaasallugu, taamaalilluni taana pisinnagu, imaluunniit taasinissaq sioqqullugu taamaalilluta periarfissaqarumalluta.

 

Aamma oqaatigilaarlara ataaseq, suliaq uumap ingerlanera assut eqqumiigaara, akerlerinngilluinnarpar­put ataatsimilluunniit misissuisoqarnissaa, taanna kialluunniit akerlerinngilaa, kukkusoqarsimavoq, Ombudsmandip oqaasigisai ilumoorput, kukkusoqarpoq tassani, aamma taama ittut Inatsisartuni takorusinngilagut malikkumanagillu, kisianni aajuna tupigisara, aamma inatsisinik taanna tunngaveqarluni, Lovudvalgip oqaaseqarsimanissaa tamakkiisumik kissaatiginaraluartoq pisimanngilaq, taannalu aamma malugisinnaavara Siumumi suli amigaatigineqartoq, amigarpoq Inatsisartut uani sulinerat, amigarpoq Inatsisartut taamatut suliamik kukkusumik isiginninnerminnut oqaaseqarnissaminni namminneq aamma qanoq uparuaanissartik tassani ilusilersimanngilaat.

 


Taamaattumik Inatsisartuni tamakkiisumik isummerfissatsinnik, suliaq aamma taamaasillugu qaangiinnar­nagu, Politimesterimulluunniit tunniunneqaraluarpat qaanngiinnarnagu, Inatsisartuni taama aallartinnermi­nit inuusutsigisuni, imaappoq ukiuni 20-narni ukiulinni, ileqqut taama ittut atulissagutsigit, taava aamma patsisissagut erseqqissut suusut aammalu taamatut pisoqartillugu qanoq Inatsisartuninngaanniit oqaase­qassasugut Inatsiseqarnermut udvalgip siunnersorsimasariaqaraluarpaatigut isumaga najoqqutaralugu, kisianni taamaanngilaq, taamaattumik uagut periarfissaqalaarusuppugut takunissaanut oqaaseqaatip.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu akuerisinnaavara Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaaliap Siulittaasuata tullia aamma oqaaseqalaarnissaa, kisianni tassa oqaatigissavara noqqaasutigineqartoq taanna akuersaarsinnaassagat­sigu imaluunniit akuersaarsinnaagakku, taava unikaallassaagut, Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimii­titaaliap Siulittaasuata tullia oqaaseqareerpat.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit:

Uani isumaqarpunga pisariaqartorujussuaq oqaatigissallugu Inatsiseqarnermut  Ataatsimiititaaliap suliaq una kukkunagu suliarisimammagu, tassalu ataatsimiissutigisimavarput una suliaq marloriarluta, tassanilu ataatsimiitarnitsinni isumaqatigiinngitarsimavugut aalajangersimasumillu ataatsimut isummersinnaasarsi­manata, taamaattumik uagut tassani Ataatsimiititaliami marluulluta ikinnerusussuteqarluta siunnersuute­qarpugut pissusissamisoortumik aammalu inatsisitigut sukkulluunniit arlaatigut unioqqutitinngitsumik.

 

Isumalitissiissusiorpugut ullullu pingasut sioqqullugit oqaluuserineqannginnissaani tunniullugu aamma piffissaq eqqorlugu. Taamaattumik isumaqarpunga pissusissamisuungitsoq oqaatigineqassalluni una suliaq kukkusumik suliarineqarsimasoq, aammalu inuusutigisumik imaluunniit inuusuttunik taamatut pissusilersorlutik Inatsisartunik suliaqartoqassappat, qanoq suliaqassaagut.

 

Taamatut aperineq aamma taanna isumaqarpunga aamma akueriuminaatsoq, pissutigalugu isumaqarpun­ga apeqqutaanngilluinnaqqissaartoq 60-inik ukioqaraluarutta imaluunniit 36-inik ukioqaraluarutta qanitut isummersinnaanissarput Inatsisartunut sullissinissarput qanoq ittuussanersoq. Tassani ajuusaarpunga massakkut taasisinnaanginnata, kisianni soorunami aamma Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq sinnerlu­gu akuersaassavarput Naalakkersuisut Siulittaasuata kissaataa.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassa siunnersuutigineqareerpoq Inatsisartut ataatsimiinerput unikkallassasoq, noqqaasutigineqarpoq, uanga imatut paasivara Siumup Siulittaasuata taanna noqqaasutigigaa, Naalakkersuisut Siulittaasuatut noqqaasuteqanngilaq, taanna isumaqarpunga erseqqissumik oqaatigisariaqarlugu. Taamaattumik massakkut naatsunnguamik, Siumup siulittaasua oqaaseqarsinnaavoq.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:


Paatsoorluta maani oqaaseqassanngilagut, uanga aamma imatut paasineqassanngilanga uagut akerleri­gipput maannakkut taamatut iliorniarneq, kisianni suleriaaseq ima ittoq ippinnartoqartigaaq, taanna uparuarpara, aamma suleriaatsimi taama ittumi inatsisini allassimareerpoq Ombudsmandip inatsisaani, immikkoortup qulinganni, suleriaatsini taama ittuni Inatsisinut Ataatsimiititaliaq oqaaseqartussaasoq, oqaaseqarfigalugu qanoq taanna isumaqarfigigini, taanna amigaatigaara, aamma oqarpunga Inatsisarto­qarneq ukiuni 20-narni atuuttoq, uagut ukiugut pinngilakka 60-inik 20-nilluunniit ukioqarnigut, taamaat­tumik suleriaatsit maannakkut aallartittut ukiuni 1000-ilinni siunissami atuuttussat eqqarsaatigalugit, siunissami apeqqutigineqartarumaarmat qanoq suleriaatsit atorneqarsimasimanersoq, Inatsisartuni taanna pillugu, inatsisit aamma piumasaat eqqorlugit oqaaseqarnissaq taanna kissaatigisimagaluarpara.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Aatsaanguaq oqaatigeriikkattuut tassa siunnersuutigissavara arfineq-qeqqata tungaanut unikaallassasu­gut, taava arfineq-qeqqa ataatsimiinerput maani ingerlatseqqissavarput, taavalu sinnersuutigissavara taava tassa ingerlaqqiinnassasugut maanga uteqqikkutta.

 

Nal. 17.30

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassalu maannakkut unikaallareerluta atatsimiinerput ingerlatseqqissinnaangorparput, taavalu tassa oqaatigeriikkattuut maannakkuut taasiniartussaasaagut, taannalu sioqqullugu Siumup gruppip formandiat Per Berthelsen oqaaseqarumavoq.

 

Per Berthelsen, Siumup oqaaseqartua:

Siumumit annertuumik oqaloqatigeereerluta tassa aalajangiussimavarput Siumumit inassutiginiarlugu ullormut oqaluuserisani oqaatigineqareersoq imaattoq inassutigissallugu:

 

Issuaaneq aallartippoq: “Taamaattumik Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut siunissami tamaattunik pisoqartarsinnaanera pinngitsoortinniarlugu sukannersumik aaqqissuusseqqullugit saneqqun­neqarsinnaangitsumik, tassami inuiaqatigiit iluanni piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik inatsisinik malinneqqullugit, pissusissamisuungilluinnarpormi allat malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut Inatsisartullu inatsisit saneqqutiinnarlugit aalajangersaasalissappata”, issuaaneq naavoq.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:


Siullermik Atassumminngaanniit oqaatigissavarput ataatsimiititaliaq sulinera eqqortumik sulinerusimasoq, aamma amerlanerussuteqartut qanorluunniit aalajangiussaqarlutik oqarsimagaluarpata maani aqqutaasoq imaluunniit atorneqarluartoq innersuussutigissavarput, ikinnerussuteqarlutik siunnersuuteqartut siunner­suutaat siulliulluni taasissutigineqartussaammat, taavali massakkut pissutsit allangulaartutut isikkoqarput, Siumup oqaaseqartumi oqaasiisa kingullersaat taasissutissanngortinniannguatsiarpaa, tassalu malittarisas­sat eqqaamanerlunngikkukkit taanna siullinngortussanngussaaq, kingulliulluni saqqummiussaagaami, taamaakkaluartorli Atassut ataatsimiippallannermini isumaqatigiilluinnarluni aalajangerpoq ikinnerussute­qartut, tassa ataatsimiititaliap ikinnerussuteqarluni maani saqqummiussaa taanna taaseqataaffigissallugu, Siumullu massakkut saqqummiussaa kingulleq Atassutip naaggaarlugu taasissalluni nalunaarutigaa.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu massakkut Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit, kisianni una paasilaarusukkaluarpara aatsaaginnaq Siumup oqaaseqartuata saqqummiussaa, tassa ima paasivara taasissutigitinniarneqartoq, tassalu taasissutigitinniagaq Inatsisartut Siulittaasuannut suli tunniunneqanngilaq, taannalu qinnutigissavara allaganngorlugu Inatsisartut Siulittaasuannut aamma tunniunneqaqqullugu, tassa suliariaasitsinni paragraf 43 malillugu taanna piumasarineqarpoq. Taavalu Kattusseqatigiit sinnerlugit Anthon Frederiksen.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kattusseqatigiinniit erseqqissaassutigerusupparput Inatsisartut Ombudsmandiat tamakkiisumik sulinera ataqqigatsigu aammalu ataqqiumallutigu. Uani suliami Kattusseqatigiinniit paasisimasagut malillugit nalorninartoqanngilluinavippoq Ombudsmandip suliaata qanoq inerneqarsimanera, taamaattumik nangaariassutissaqanngilagut uagut Kattusseqatigiinninngaanniit suliap taassuma misissorneqarluni Politimestereqarfimmut ingerlanneqarnissaa. Isumaqarpunga paasiuminaatsumik iliortoqassanngippat suliaq qernertumut allassimasoq pappiliami qaqortumi qernertumik ersarissumik allassimasoq paatsoor­neqarsinnaanani, tassalu qanoq iliortoqarsimanera annerusumik maaniluunniit immaqa eqqartunngikkalu­arlugu oqarsinnaavugut uagut Ombudsmandip suliaa maani aserorterlugu aallartikkutigu Ombudsmandi nikanarsassavarput, naak Inatsisartuni Ombudsmandi pilersinneqarmat tamanna siunertaagunanngilluin­naraluartoq.

 

Taamaattumik ataqqinninnerussooq Ombudsmandimut, Ombudmandip suliaa piffissamut aammalu sumut ingerlaffissaanut ingerlanneqartuuppat.

 

Taamaasanngippammi immaqa assigiinnassagaluarpaa Ombudsmandi atorunnaarsiinaraanni, soormi aamma Ombudsmandi suliakkerneqartassava innuttaasuninngaanniit Ombudsmandillu suliai Inatsisartunit ataqqineqassanngippata.

 


Tamanna pissusissamisuungilluinnartutut takorluusavarput taamaattoqassagaluarpat, taamaattumik uagut Kattusseqatigiinniit aalajangiussimavarput ikinnerussuteqartut isumaat, tassalu suliap Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfimmut misissugassanngorlugu, uagut oqanngilagut ajortoqarsimavoq, kisianni pissutissa­vimmik takusinnaasoraarput suliaq taanna misissorneqartariaqartoq, misissorneqassappallu tassa periarfissaavoq taanna ingerlatitsinissaq, soorlu uagut ataasiakkaajusugut ajortulioraangatta aamma maani aalajangiiffigineqartartugut, oqarluta ajunngilaq suliaq Politimestereqarfimmut ingerlanneqarniarli, taakkua nalilerumaarpat qanoq naammassineqarumaasanersoq. Qujanaq.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Suliassaq pissusissamisut ingerlasimavoq, imaanngilaq inatsisinik unioqqutitsineq pissusissamisoortutut isigigakku, kisianni Ombudsmandip pisussaanini najoqqutaralugu Inatsisartunut, Inatsisartut Ataatsimiiti­taanut, Inatsiseqarnermut Inatsisit Atuutinneqarneranut Ataatsimiititamut nalunaaruteqarpoq, Ataatsimii­titap suliarivaa, Inatsisartunut saqqummiuppaa, Inatsisartut isummertussaapput, taakkulu tamarmik pingasuullutik, Ombudsmandip, Lovudvalgip taavalu aamma Inatsisartut oqaaseqartut tamaasa najoq­qutaralugit inatsisiliornermik sanioqqutisoqarsimasoq tamanna oqaatigineqarpoq, taava tassanngaannit Inatsisinik unioqqutitsisimaneq qanoq ilungersunartiginersoq politiit suliassarivaat nalilissallugu, inatsisinik unioqqutitsisimaneq imatut kinguneqassava taakkua unnerluunneqarneranni allaat politiit aalajangissallu­tik, taanna Inatsisartut susassarinngilaat, politiit taanna suliassaraat, suliassaq tassunga killippoq.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Neriuppunga taanna paaseqatigiiffiusoq, tassa agguaanneqareerpoq, kalaallisut qallunaatullu Lars-Karl Jensenip Siumup sinnerlugu oqaaseqarnermini naggataatigut tunniussaa, atuagaa, kaalaallisut qallunaatul­lu tunniunneqareermat, taanna ullormut oqaluuserisassamut aalajangiussassatut siunnersuutigaarput.

 

Soorunami taanna politiinut tunniussineq maannakkut amerlanerusut tapersersugaat taanna akuleruffigis­sanngilarput, kisianni qanorluunniit politiit suliariumanngissagaluarpassulluunniit uagut Siumumiit aalajan­giussimaniarparput oqaaseqaatissat ima ittut, maannakkut tapersorlugit taasissutiginiakkagut, tassani aalajangiussimallugu suliassaq taanna uagut aamma kusaginngilluinnarlugu isigigipput, taamaattumillu taamaattunik pisoqannginnissaa pillugu taava qanoq iliuusissanik innersuussuteqarluta.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassalu maannakkut taasisariaqassagatta, tassa Inatsiartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititali­aata isumaliutissiissutaanut allannguutissamik Siumut siunnersuuteqarpoq, tassalu taanna tunniunneqar­poq, tassalu imatut taanna oqaaseqartaqarpoq, taanna siullermik taasissutigeqqaasavarput, taava tamatuma kingorna Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani ikinnerussuteqartut oqaaseqaataat taasissutigissallugu. Siullermilli Siumup allanngutissatut siunnersuutigisaa, tassalu imatut oqaaseqartoq:

 


ATaamaattumik Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut siunissami tamaattunik pisoqaratarsin­naanera pinngitsoortinniarlugu sukannersumik aaqqissuusseqqullugit saneqqunneqarsinnaangitsumik, tassami inuiaqatigiit iluanni piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik inatsisinik malinneqqullugit, pissusissamisuungilluinnarpormi allat malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut Inatsisartullu inatsisit saneqqu­tiinnarlugit aalajangersaasalissappata@. Siunnersuummut tassunga isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit.

 

8

 

Taavalu apeqqutigissavara qassimmita taamaattumut akerliunerpat?

 

20

 

Taava aamma paaserusunnarpoq taaseqataangitsoqarnersoq.

 

Taamaattoqanngilaq

 

Taava taamaalilluta maannakkut Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliami Ikinnerus­suteqartut inassutigisaat, tassalu Inatsisartut suliaq manna Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissu­gassanngortissagaat, taamatut oqaasertaqartoq taanna taasissutigissavarput, tassunga isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit

 

20

 

Taavalu tassunga akerliusoqarpat, akerliusut qinnuigissavakka nikueqqullugit.

 

Akerliusoqanngilaq

 

Taavalu taaseqataangitsut qinnuigissavakka tassunga nikueqqullugit.

 

8

 

Tassa taamaalilluta immikkoortoq 43 aalajangiiffigineqartoq taamatut amerlanerussuteqartut kissaatigi­saat malillugu suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissugassanngorlugu ingerlatinneqaqqittus­sanngorpoq.