Oqaluuserisassani immikkoortoq 43-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 31.maj 1999, nal.
16.55
Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu ingerlaqqissagatta
immikkoortut tullianut immikkoortoq 43-mi Inatsisartunut ilaasortat marluk
siunnersuutaat isummerfigisussaassavarput.
Siunnersuuteqartut akunnerminni
isumaqatigiissutigisimavaat Anthon Frederiksen tassani saqqummiussissasoq.
Tamatuma kingorna Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiiissutini
taava saqqummiutissavaa, erseqqissassavaralu ikinnerussuteqartut
isumaliutissiissummik inassuteqaataat taasissutigisariaqassagatsigu,
taamaattumik Inatsisartunut ilaasortat maani inimi najuutinngitsut
qinnuigissavakka inimut aamma maanngaqqullugit taasinissarput eqqaasitsissutigigakku,
taavalu Anthon Frederiksen.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kalaallit Nunatsinni Inatsisartut
suleriaasissaanni juunip 3-ni 1993-meersumi, 13.maj 1996-imeersumi aammalu
Iluartut ulluanni 1996-imeersumi ilanngussartalimmi ' 30, immikkoortoq 1 naapertorlugu
Inatsisartuni ilaasortat Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit aammalu uanga Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit Inatsisartunut aalajangiiffigitinniakkatsinnik
imatut siunnersuuteqarpugut.
Inatsisartut Ombudsmandiata
nassuiaataani ulloq 15.april 1999-imeersumi Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi
kolligieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsinerannik suliap
ingerlasimanera pillugu eqqartorneqartumut atatillugu Kalaallit Nunatsinni
Politimesterip Naalakkersuisuusimasut atorfimminnik ingerlatsisimanerat pillugu
misissuinissaanik qinnuigalugu Inatsisartunit saaffigineqarnissaanik
Inatsisartut aalajangernissaannik siunnersuut, tamatumani misissorneqaqqullugu
suliamik ingerlatsisimaneq tunngavigalugu taamani Naalakkersuisuusimasuni
ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut
suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq.
Kalaallit Nunatsinni sulisitsisut
peqatigiiffiata taamani Naalakkersuisuusut Qaqortumi kolligialiornermut
atatillugu suliamik ingerlatsisimanerat ulloq 18.september 1996 Inatsisartut
Ombudsmandianut naammagittaalliuutigaa. Maanna Inatsisartut Ombudsmandiata
suliamik suliarinninnini naammassisimalerpaa tassungalu tunngatillugu
nassuiaammini suliap ingerlanneqarsimanera akuerineqarsinnaanngilluinnartuunerarlugu.
Inatsisartut Ombudsmandiata
taamani Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumi suliarinnissinnaanerannik taama
sakkortutigisumik isornartorsiuinera tunngavigalugu isumaqaqqajaanarpoq taamani
Naalakkersuisuusimasut inatsisit naapertorlugit kiisalu atorfimmik suuneri
tunngavigalugit pisussaaffimminnik piaaralutik
mianersuaalliorujussuarnermikkulluunniit sumiginnaanermikkut Naalakkersuisunut
ilaasortat akisussaanerat pillugu Inatsisartut inatsisaat unioqqutissimasinnaaneraat.
Taamaammat inuiaat kalaallit
inatsissinik Naalakkersuisunit Inatsisartunillu ataqqinninnerat maanngaannartinneqaqqunagu
Inatsisartut sukkulluunniit Naalakkersuisuussut aqutinneri inatsisit malillugit
aqutsinermillu ileqqorissaarnissaq naapertorlugu ingerlanneqarnersut pillugit
nakkutiginninissaminnut piumassuseqarnertik takutittariaqarpaat. Aamma
Naalakkersuisut inatsisinik unioqqutitsissappata nangaassuteqarnatik
malersuinissartik takutittariaqarlugu.
Taamaammat Inatsisartut
Ombudsmandiata nassuiaataani ulloq 15.april 1999-imeersumi Naalakkersuisuusimasut
Qaqortumi kolligieliornermut atatillugu suliamik ingerlatsisimanerannik suliap
ingerlasimanera pillugu eqqartorneqartumut atatillugu Inatsisartut Kalaallit
Nunatsinni Politimesterimut Naalakkersuisuusimasut atorfimminnik
ingerlatsisimanerat pillugu misissuinissaannik qinnuigalugit
saaffiginninnissaat siunnersuutigineqarpoq, tamatumani misissorneqaqqullugu
suliamik ingerlatsisimaneq tunngavigalugu taamani Naalakkersuisuusuni
ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut
suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq paasiniarlugu.
Olga
Poulsen, Inuit Ataqatigiit:
Inatsisartut
Ombudsmandiata nassuiaataani ulloq 15. april 1999-imeersumi
Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi kollegieliornermut atatillugu suliamik
ingerlatsisimanerannik suliap ingerlasimanera pillugu eqqartorneqartumut
atatillugu Kalaallit Nunaanni Politimesterip Naalakkersuisuusimasut atorfimminnik
ingerlatsisimanerat pillugu misissuisitsinissaanik qinnuigalugu Inatsisartunit
saaffigineqarnissaanik Inatsisartut aalajangernissaannik siunnersuut,
tamatumani misissorneqaqqullugu suliamik ingerlatsisimaneq tunngavigalugu
taamani Naalakkersuisuusuni ilaasortaasimasut arlaannik ataatsimik
arlalinnilluunniit eqqartuussivitsigut suliassanngortitsisoqartariaqarnersoq
pillugu Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaata
isumaliutissiissutaa saqqummiutissavara.
Inatsisartut
Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaat siunnersuutip suliarinerani
ukuninnga inuttaqarpoq:
Anders
Andreassen, Siumut, ataatsimiititaliap Siulittaasua
Olga
Poulsen, Inuit Ataqatigiit, ataatsimiititaliap Siulittaasuata tullia
Hans Enoksen, Siumut
Otto Steenholdt, Atassut
Anthon Frederiksen,
Kattusseqatigiit
Inatsisartut Ombudsmandiata
Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata Naalakkersuisut Qaqortumi
kollegieliornermut tunngatillugu suliamik ingerlatsisimanerat pillugu
maalaarutaanik ulloq 18. september 1996-imeersumik suliarinnissimanini pillugu
Inatsisartut inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaat allakkatigut
ulloq 15. april 1999-imeersutigut ilisimatippaa.
Ombudsmandip nassuiaammini
taamanikkut Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumik ingerlatsisimanerat
sakkortuumik isornartorsiorpaa, suliamillu ingerlatsisimanerup ilaa Aakuersaarneqarsinnaanngilluinnartutut@ taallugu.
Amerlanerussuteqartut, tassaasut
Anders Andreassen aamma Hans Enoksen, Siumut kiisalu Otto Steenholdt, Atassut isumaqarput
suliap ingerlanneqarsimanerata sutigut kinguneqartinneqarnissaanik apeqqut
Inatsisartunut aalajangigassanngortittariaqartoq.
Inatsisit Atortinneqarnerannut
Ataatsimiititaliami ilaasortat ikinnerussuteqartut, tassaasut Olga Poulsen,
Inuit Ataqatigiit aamma Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit Ombudsmandip taama
sakkortutigisumik isornartorsiuinera tunngavigalugu inassutigaat Inatsisartut
suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissugassanngortissagaat,
isumaqaramik Ombudsmandip nassuiaataa tunngavigalugu isumaqaqqajaanartoq taamani Naalakkersuisunut
ilaasortaasimasut inatsisit naapertorlugit kiisalu atorfimmik suuneri
tunngavigalugit pisussaaffimminnik piaaralutik
mianersuaalliorujussuarnermikkulluunniit sumiginnaanermikkut Naalakkersuisunut
ilaasortat akisussaanerat pillugu Inatsisartut inatsisaat unioqqutissimasinnaagaat.
Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:
Oqaatigissavara Hans Enoksenip
oqaasisai ingerlatiinnartassagakkit.
Ombudsmandip nassuiaatai Ombudsmandip
inatsisaani ' 10
naapertorlugu, Inatsisartut inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaata apeqqut
taanna suliaralugulu isummerfigisariaqarpaat.
Ullumikkut taamaattoqanngilaq
taamallaat ikinnerussuteqartut Olga Poulsen aamma Anthon Frederiksen Politiinut
tunniussinissaq isummerfigeqquaat. Isumaqarpugut Ombudsmandip inatsisaa
siuliani taaneqartoq Inatsisartut sulinerminni matumani tunngavigissappassuk
suliassaq Inatseqarnermut Ataatsimiititaliamut uterteqqittariaqartoq
misissuinissamik atortuulersitsinissamik ataatsimiititaliaq utaqqeqqaarlugu.
Ataatsimiititaliaq
piaartumik matumani suliniarallarli. Ilanngullugu oqaatigissavarput
pilersinneqartussaq misissuisinnaanermut inatsisissaq atulerpat taassuma
sulisinneqarnissaa utaqqimaarniaratsigu, kisiannili piumasariniarparput
Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami eqqartoqqinneqassasoq.
Inatsisartunut
ilaasortat Anthon Frederiksen aamma Olga Poulsen Inatsisartunut
siunnersuuteqarput Naalakkersuisuusimasut Qaqortumi kolligialiortitsisimanerat
pillugu,tamannalu Siumumi imaak oqaaseqarfigissavarput.
Qaqortumi
kolligialiorsimanermut tunngasumik Ombudsmandip nalunaarusiaa Siumumi
ilungersunartutut isigaarput isumaqarpugullu taamaaliinnarlugu
akuerineqarsinnaanngitsoq, tas-sami sanaartugassanut tunngasut avammut
saqqummiunneqartussaapput naligiimmik periarfissiilluni
suliariumannittussaarsiussinermut.
Taamaattumik
Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut siunissami taamaatunik
pisoqaratarsinnaanera pinngitsoortinniarlugu sukkannersumik aaqqissuusseqqullugit
saneqqunneqarsinnaanngitsumik, tassami inuiaqatigiit iluanni
piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik inatsisinik malinneqqullugit
pissusissamisuunngillarmi allat malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut
Inatsisartullu, inatsisit saneqqutiinnarlugit aalajagersaasalissappata.
Kisianni Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa Siumuminngaanniit
tusaatissatut tigussavarput.
Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartut Inatsisit
Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaata Inatsisartunut isumaliutissiissutaa
oqallissutigisimavaa.
Siullermik
erseqqissaatigissavarput Atassummi aallaavigisimagatsigu ataatsimiititaliami
ilaasortaq imatut inissisimassasoq, oqallissutissap matumap ilungersunartup
Inatsisartunut tamarmiusunut isummerfigineqarnissaa inassutigissagaa, tassa
ataatsimiititaliami isummereernani, taamaattumillu ataatsimiititaliap
saqqummiussaa imaannaanngilluinnartuuvoq, aallaat Inatsisartut
oqaluttuarisaaneranni siullersaalluni, taamatulli pisoqarsimatillugu ukiuni
makkunani Inatsisartut periarfissaqalersimapput suliaasimasumik
naliliisallutik, aallaallu pisariaqartitsineq naapertorlugu Politimesterimit
misissuisitsisinnaaneq inassutigisinnaallugu.
Atassummiit erseqqissassavarput
suliaasimasoq imaannaanngitsoq Inatsisartut nammineerutassarinngimmassuk,
tamaattunilli suliaqarsinnaasunut innersuussisinnaaluutik.
Atassut ullumikkut
taamaasiorniarpoq, tassalu Inatsisartut aalajangernissaat ataqqilluinnarlugu
suleqataajumalluni. Suliaasimasoq imaannaanngitsuummat iterngalu tikillugu
paasiniartariaqarmat, Atassutip Politimesterimut suliakkiinissaq
pisariaqalersimasutut isigaa, erseqqissarumallugulu suliaq, taanna nutserisunut
malugitsiaqqussavara allanngortitaammat, tassa Atassutip Politimesterimut
suliakkiinissaq pisariaqalersimasutut isigaa, erseqqissarumallugulu suliaq
pineqartoq kinguartinneqassagaluaruni suliarineqarnissamini tullermi, tassa
pisoqalereersimasutut allaat nalilerlugu suliarinngitsoorneqaratarsinnaammat.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataaqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsisartut Ombudsmandiata
Kalaaliit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata Naalakkkersuisut Qaqortumi
kolligieliornermut tunngatillugu suliamik ingerlatsisimanerat pillugu
maalaarutaanik suliaqarsimavoq.
Inatsisartullu Ombudsmandiata
Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaaliaat 15 april 1999
allakkatigut ilisimatippaa taamanikkut Naalakkersuisuusut suliamik pineqartumik
ingerlatsisimanerat sakkortuumik isornartoqartoq suliamillu
ingerlatsisimanerup ilaa akuersaarneqarsinninnaanngilluinnartutut nalilerlugu.
Inatsisartut Ombudsmandiata
suliamut tunngatillugu taamak sakkortutigisumik isornartorsiuinera Inuit
Ataqatigiinniit isiginngitsuusaarsinnaanngilarput, pissusissamisoortutullu
isigalugu suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut
misissugassangortinneqarnissaa.
Naggataatigut Inuit
Ataqatigiinniit uggoraarput Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut
Ataatsimiititaliaa suliamut taamak pingaaruteqartigisumut isumaliutissiissummi
isumaqatigiissumik Inatsisartunut saqqummiussaqarsimanngimmata.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta
Inuit Ataqatigiit suliaq Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissugassanngortinneqarnissaa
inassutigaarput.
Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Kattusseqatigiinniit
pingaartilluinnakkatta ilagaat pisortat ingerlataasa pissusissamisoortumik
inatsisit malillugit ingerlanneqartarnissaat.
Suliap matuma ilisimaneqartutut
Inatsisartut Ombudsmandianit Sulisitsisut Peqatigiiffiat naammagittaaliuteqarnera
tunngavigalugu 1996-imi suliassanngortitsisimanera tunngavigalugu
suliarineqarsimavoq. Inatsisartut Ombudsmandiata nalunaarutaa naapertorlugu
taamanikkut Naalakkersuisuusimasut imaannaanngitsumik isornartorsiuigissaannut
pissutissaqartitsisoq, aammalu tamaanikkut Naalakkersuisuusimasut suliassanik
suliassaqartitsinissaq pillugu isumaqatigiissuteqarnermikkut suliassarlu
taamanikkut tamanut ammasumik suliarinnittussarsiuussinermi
neqerooruteqartitsinissaasa pinngitsoortinneqarsimanera inatsisit
unioqqutissimanera ersarisumik oqaatigineqarmat.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit
suliap Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissuuigineqarnissaa tamakkiisumik
taperserparput.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Paasinarmat amerlanerusut
Politimesterimut tunniussinissamik kissaatigisaqartut aamma uanga kissaatigerusussagaluarpara
ataatsimiineq unilaassasoq, taavalu ataatsimiineq uninngariarluni taava uagut
periarfissaqassasugut Siumumi oqaaseqartutta nalunaarutaa misissoqqilaasallugu,
taamaalilluni taana pisinnagu, imaluunniit taasinissaq sioqqullugu
taamaalilluta periarfissaqarumalluta.
Aamma oqaatigilaarlara ataaseq,
suliaq uumap ingerlanera assut eqqumiigaara, akerlerinngilluinnarparput
ataatsimilluunniit misissuisoqarnissaa, taanna kialluunniit akerlerinngilaa,
kukkusoqarsimavoq, Ombudsmandip oqaasigisai ilumoorput, kukkusoqarpoq tassani,
aamma taama ittut Inatsisartuni takorusinngilagut malikkumanagillu, kisianni
aajuna tupigisara, aamma inatsisinik taanna tunngaveqarluni, Lovudvalgip
oqaaseqarsimanissaa tamakkiisumik kissaatiginaraluartoq pisimanngilaq, taannalu
aamma malugisinnaavara Siumumi suli amigaatigineqartoq, amigarpoq Inatsisartut
uani sulinerat, amigarpoq Inatsisartut taamatut suliamik kukkusumik
isiginninnerminnut oqaaseqarnissaminni namminneq aamma qanoq uparuaanissartik
tassani ilusilersimanngilaat.
Taamaattumik Inatsisartuni
tamakkiisumik isummerfissatsinnik, suliaq aamma taamaasillugu qaangiinnarnagu,
Politimesterimulluunniit tunniunneqaraluarpat qaanngiinnarnagu, Inatsisartuni
taama aallartinnerminit inuusutsigisuni, imaappoq ukiuni 20-narni ukiulinni,
ileqqut taama ittut atulissagutsigit, taava aamma patsisissagut erseqqissut
suusut aammalu taamatut pisoqartillugu qanoq Inatsisartuninngaanniit oqaaseqassasugut
Inatsiseqarnermut udvalgip siunnersorsimasariaqaraluarpaatigut isumaga
najoqqutaralugu, kisianni taamaanngilaq, taamaattumik uagut
periarfissaqalaarusuppugut takunissaanut oqaaseqaatip.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu akuerisinnaavara Inatsisit
Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaaliap Siulittaasuata tullia aamma
oqaaseqalaarnissaa, kisianni tassa oqaatigissavara noqqaasutigineqartoq taanna
akuersaarsinnaassagatsigu imaluunniit akuersaarsinnaagakku, taava
unikaallassaagut, Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaaliap
Siulittaasuata tullia oqaaseqareerpat.
Olga
Poulsen, Inuit Ataqatigiit:
Uani
isumaqarpunga pisariaqartorujussuaq oqaatigissallugu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaaliap suliaq una kukkunagu
suliarisimammagu, tassalu ataatsimiissutigisimavarput una suliaq marloriarluta,
tassanilu ataatsimiitarnitsinni isumaqatigiinngitarsimavugut
aalajangersimasumillu ataatsimut isummersinnaasarsimanata, taamaattumik uagut
tassani Ataatsimiititaliami marluulluta ikinnerusussuteqarluta siunnersuuteqarpugut
pissusissamisoortumik aammalu inatsisitigut sukkulluunniit arlaatigut
unioqqutitinngitsumik.
Isumalitissiissusiorpugut
ullullu pingasut sioqqullugit oqaluuserineqannginnissaani tunniullugu aamma
piffissaq eqqorlugu. Taamaattumik isumaqarpunga pissusissamisuungitsoq
oqaatigineqassalluni una suliaq kukkusumik suliarineqarsimasoq, aammalu
inuusutigisumik imaluunniit inuusuttunik taamatut pissusilersorlutik
Inatsisartunik suliaqartoqassappat, qanoq suliaqassaagut.
Taamatut
aperineq aamma taanna isumaqarpunga aamma akueriuminaatsoq, pissutigalugu
isumaqarpunga apeqqutaanngilluinnaqqissaartoq 60-inik ukioqaraluarutta
imaluunniit 36-inik ukioqaraluarutta qanitut isummersinnaanissarput Inatsisartunut
sullissinissarput qanoq ittuussanersoq. Tassani ajuusaarpunga massakkut
taasisinnaanginnata, kisianni soorunami aamma Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu akuersaassavarput Naalakkersuisut Siulittaasuata
kissaataa.
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassa
siunnersuutigineqareerpoq Inatsisartut ataatsimiinerput unikkallassasoq,
noqqaasutigineqarpoq, uanga imatut paasivara Siumup Siulittaasuata taanna
noqqaasutigigaa, Naalakkersuisut Siulittaasuatut noqqaasuteqanngilaq, taanna
isumaqarpunga erseqqissumik oqaatigisariaqarlugu. Taamaattumik massakkut
naatsunnguamik, Siumup siulittaasua oqaaseqarsinnaavoq.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Paatsoorluta
maani oqaaseqassanngilagut, uanga aamma imatut paasineqassanngilanga uagut
akerlerigipput maannakkut taamatut iliorniarneq, kisianni suleriaaseq ima
ittoq ippinnartoqartigaaq, taanna uparuarpara, aamma suleriaatsimi taama ittumi
inatsisini allassimareerpoq Ombudsmandip inatsisaani, immikkoortup qulinganni,
suleriaatsini taama ittuni Inatsisinut Ataatsimiititaliaq oqaaseqartussaasoq,
oqaaseqarfigalugu qanoq taanna isumaqarfigigini, taanna amigaatigaara, aamma
oqarpunga Inatsisartoqarneq ukiuni 20-narni atuuttoq, uagut ukiugut pinngilakka
60-inik 20-nilluunniit ukioqarnigut, taamaattumik suleriaatsit maannakkut
aallartittut ukiuni 1000-ilinni siunissami atuuttussat eqqarsaatigalugit,
siunissami apeqqutigineqartarumaarmat qanoq suleriaatsit
atorneqarsimasimanersoq, Inatsisartuni taanna pillugu, inatsisit aamma
piumasaat eqqorlugit oqaaseqarnissaq taanna kissaatigisimagaluarpara.
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Aatsaanguaq
oqaatigeriikkattuut tassa siunnersuutigissavara arfineq-qeqqata tungaanut
unikaallassasugut, taava arfineq-qeqqa ataatsimiinerput maani
ingerlatseqqissavarput, taavalu sinnersuutigissavara taava tassa
ingerlaqqiinnassasugut maanga uteqqikkutta.
Nal.
17.30
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassalu
maannakkut unikaallareerluta atatsimiinerput ingerlatseqqissinnaangorparput,
taavalu tassa oqaatigeriikkattuut maannakkuut taasiniartussaasaagut, taannalu
sioqqullugu Siumup gruppip formandiat Per Berthelsen oqaaseqarumavoq.
Per
Berthelsen, Siumup oqaaseqartua:
Siumumit
annertuumik oqaloqatigeereerluta tassa aalajangiussimavarput Siumumit
inassutiginiarlugu ullormut oqaluuserisani oqaatigineqareersoq imaattoq
inassutigissallugu:
Issuaaneq
aallartippoq: Taamaattumik Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut
siunissami tamaattunik pisoqartarsinnaanera pinngitsoortinniarlugu
sukannersumik aaqqissuusseqqullugit saneqqunneqarsinnaangitsumik, tassami
inuiaqatigiit iluanni piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik
inatsisinik malinneqqullugit, pissusissamisuungilluinnarpormi allat
malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut Inatsisartullu inatsisit
saneqqutiinnarlugit aalajangersaasalissappata, issuaaneq naavoq.
Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:
Siullermik Atassumminngaanniit
oqaatigissavarput ataatsimiititaliaq sulinera eqqortumik sulinerusimasoq, aamma
amerlanerussuteqartut qanorluunniit aalajangiussaqarlutik oqarsimagaluarpata
maani aqqutaasoq imaluunniit atorneqarluartoq innersuussutigissavarput,
ikinnerussuteqarlutik siunnersuuteqartut siunnersuutaat siulliulluni
taasissutigineqartussaammat, taavali massakkut pissutsit allangulaartutut
isikkoqarput, Siumup oqaaseqartumi oqaasiisa kingullersaat
taasissutissanngortinniannguatsiarpaa, tassalu malittarisassat
eqqaamanerlunngikkukkit taanna siullinngortussanngussaaq, kingulliulluni
saqqummiussaagaami, taamaakkaluartorli Atassut ataatsimiippallannermini
isumaqatigiilluinnarluni aalajangerpoq ikinnerussuteqartut, tassa
ataatsimiititaliap ikinnerussuteqarluni maani saqqummiussaa taanna taaseqataaffigissallugu,
Siumullu massakkut saqqummiussaa kingulleq Atassutip naaggaarlugu taasissalluni
nalunaarutigaa.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu massakkut Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit, kisianni una paasilaarusukkaluarpara
aatsaaginnaq Siumup oqaaseqartuata saqqummiussaa, tassa ima paasivara
taasissutigitinniarneqartoq, tassalu taasissutigitinniagaq Inatsisartut
Siulittaasuannut suli tunniunneqanngilaq, taannalu qinnutigissavara
allaganngorlugu Inatsisartut Siulittaasuannut aamma tunniunneqaqqullugu, tassa
suliariaasitsinni paragraf 43 malillugu taanna piumasarineqarpoq. Taavalu
Kattusseqatigiit sinnerlugit Anthon Frederiksen.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Kattusseqatigiinniit
erseqqissaassutigerusupparput Inatsisartut Ombudsmandiat tamakkiisumik sulinera
ataqqigatsigu aammalu ataqqiumallutigu. Uani suliami Kattusseqatigiinniit
paasisimasagut malillugit nalorninartoqanngilluinavippoq Ombudsmandip suliaata
qanoq inerneqarsimanera, taamaattumik nangaariassutissaqanngilagut uagut
Kattusseqatigiinninngaanniit suliap taassuma misissorneqarluni
Politimestereqarfimmut ingerlanneqarnissaa. Isumaqarpunga paasiuminaatsumik
iliortoqassanngippat suliaq qernertumut allassimasoq pappiliami qaqortumi
qernertumik ersarissumik allassimasoq paatsoorneqarsinnaanani, tassalu qanoq
iliortoqarsimanera annerusumik maaniluunniit immaqa eqqartunngikkaluarlugu
oqarsinnaavugut uagut Ombudsmandip suliaa maani aserorterlugu aallartikkutigu
Ombudsmandi nikanarsassavarput, naak Inatsisartuni Ombudsmandi pilersinneqarmat
tamanna siunertaagunanngilluinnaraluartoq.
Taamaattumik
ataqqinninnerussooq Ombudsmandimut, Ombudmandip suliaa piffissamut aammalu
sumut ingerlaffissaanut ingerlanneqartuuppat.
Taamaasanngippammi
immaqa assigiinnassagaluarpaa Ombudsmandi atorunnaarsiinaraanni, soormi aamma
Ombudsmandi suliakkerneqartassava innuttaasuninngaanniit Ombudsmandillu suliai
Inatsisartunit ataqqineqassanngippata.
Tamanna
pissusissamisuungilluinnartutut takorluusavarput taamaattoqassagaluarpat,
taamaattumik uagut Kattusseqatigiinniit aalajangiussimavarput
ikinnerussuteqartut isumaat, tassalu suliap Kalaallit Nunaanni
Politimestereqarfimmut misissugassanngorlugu, uagut oqanngilagut
ajortoqarsimavoq, kisianni pissutissavimmik takusinnaasoraarput suliaq taanna
misissorneqartariaqartoq, misissorneqassappallu tassa periarfissaavoq taanna
ingerlatitsinissaq, soorlu uagut ataasiakkaajusugut ajortulioraangatta aamma
maani aalajangiiffigineqartartugut, oqarluta ajunngilaq suliaq
Politimestereqarfimmut ingerlanneqarniarli, taakkua nalilerumaarpat qanoq
naammassineqarumaasanersoq. Qujanaq.
Josef
Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:
Suliassaq
pissusissamisut ingerlasimavoq, imaanngilaq inatsisinik unioqqutitsineq
pissusissamisoortutut isigigakku, kisianni Ombudsmandip pisussaanini
najoqqutaralugu Inatsisartunut, Inatsisartut Ataatsimiititaanut,
Inatsiseqarnermut Inatsisit Atuutinneqarneranut Ataatsimiititamut
nalunaaruteqarpoq, Ataatsimiititap suliarivaa, Inatsisartunut saqqummiuppaa,
Inatsisartut isummertussaapput, taakkulu tamarmik pingasuullutik, Ombudsmandip,
Lovudvalgip taavalu aamma Inatsisartut oqaaseqartut tamaasa najoqqutaralugit
inatsisiliornermik sanioqqutisoqarsimasoq tamanna oqaatigineqarpoq, taava
tassanngaannit Inatsisinik unioqqutitsisimaneq qanoq ilungersunartiginersoq
politiit suliassarivaat nalilissallugu, inatsisinik unioqqutitsisimaneq imatut
kinguneqassava taakkua unnerluunneqarneranni allaat politiit aalajangissallutik,
taanna Inatsisartut susassarinngilaat, politiit taanna suliassaraat, suliassaq
tassunga killippoq.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Neriuppunga
taanna paaseqatigiiffiusoq, tassa agguaanneqareerpoq, kalaallisut qallunaatullu
Lars-Karl Jensenip Siumup sinnerlugu oqaaseqarnermini naggataatigut tunniussaa,
atuagaa, kaalaallisut qallunaatullu tunniunneqareermat, taanna ullormut
oqaluuserisassamut aalajangiussassatut siunnersuutigaarput.
Soorunami
taanna politiinut tunniussineq maannakkut amerlanerusut tapersersugaat taanna
akuleruffigissanngilarput, kisianni qanorluunniit politiit
suliariumanngissagaluarpassulluunniit uagut Siumumiit aalajangiussimaniarparput
oqaaseqaatissat ima ittut, maannakkut tapersorlugit taasissutiginiakkagut,
tassani aalajangiussimallugu suliassaq taanna uagut aamma
kusaginngilluinnarlugu isigigipput, taamaattumillu taamaattunik
pisoqannginnissaa pillugu taava qanoq iliuusissanik innersuussuteqarluta.
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassalu
maannakkut taasisariaqassagatta, tassa Inatsiartut Inatsisit
Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaanut
allannguutissamik Siumut siunnersuuteqarpoq, tassalu taanna tunniunneqarpoq,
tassalu imatut taanna oqaaseqartaqarpoq, taanna siullermik
taasissutigeqqaasavarput, taava tamatuma kingorna Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani ikinnerussuteqartut oqaaseqaataat
taasissutigissallugu. Siullermilli Siumup allanngutissatut siunnersuutigisaa,
tassalu imatut oqaaseqartoq:
ATaamaattumik
Siumumi Naalakkersuisut inassuteqarfiginiarpagut siunissami tamaattunik
pisoqaratarsinnaanera pinngitsoortinniarlugu sukannersumik
aaqqissuusseqqullugit saneqqunneqarsinnaangitsumik, tassami inuiaqatigiit iluanni
piumasaqartuarpugut innuttaasut pinngitsoornatik inatsisinik malinneqqullugit,
pissusissamisuungilluinnarpormi allat malinneqqoriarlugit Naalakkersuisut
Inatsisartullu inatsisit saneqqutiinnarlugit aalajangersaasalissappata@.
Siunnersuummut tassunga isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
8
Taavalu
apeqqutigissavara qassimmita taamaattumut akerliunerpat?
20
Taava
aamma paaserusunnarpoq taaseqataangitsoqarnersoq.
Taamaattoqanngilaq
Taava
taamaalilluta maannakkut Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut
Ataatsimiititaliami Ikinnerussuteqartut inassutigisaat, tassalu Inatsisartut
suliaq manna Kalaallit Nunaanni Politimesterimut misissugassanngortissagaat,
taamatut oqaasertaqartoq taanna taasissutigissavarput, tassunga isumaqataasut
qinnuigissavakka nikueqqullugit
20
Taavalu
tassunga akerliusoqarpat, akerliusut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
Akerliusoqanngilaq
Taavalu
taaseqataangitsut qinnuigissavakka tassunga nikueqqullugit.
8
Tassa
taamaalilluta immikkoortoq 43 aalajangiiffigineqartoq taamatut
amerlanerussuteqartut kissaatigisaat malillugu suliaq Kalaallit Nunaanni
Politimesterimut misissugassanngorlugu ingerlatinneqaqqittussanngorpoq.