Oqaluuserisassani immikkoortoq 29-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq
30. april 2001.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Augusta Salling, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq, tamatta imermik imerneqarsinnaasumik atorfissaqartitsiuarpugut innuttaasut suliffissuillu. Imermik imerneqarsinnaasumik nakkutilliineq uppernarsaasiisarnerlu nukittorsarniarlugit Naalakkersuisut kissaatigaarput Kalaallit Nunaanni imeq imerneqarsinnaasoq pillugu nalunaaruteqartitsilernissamik.
Naalakkersuisut imermik imerneqarsinnaasumik minguitsumik innuttaasunut suliffissuarnullu pilersuinerup naammattuunissaa kiisalu erngup imernearsinnaasup tunillatsinnissaq napparsimalernissarlu ersissutiginagit atorneqarsinnaanissa pingaartipparput. Tamakku ilungersuutigineranni Naalakkersuisut siunertaraarput ingerlaavartumik ilisimasanik nutaanik naliliisarlunilu misissueriaatsinik pitsaanerusunik peqalernissarput.
Siunnersuutikkut saqqummiunneqartukkut tamakkununnga tunngasuuteqartunik pisinnaatitaanermut pissutsit ataatsimut ingerlaarfeqartilernissaannut kiisalu Kalaallit Nunaanni imeq imerneqarsinnaasoq pillugu nalunaarummik pisariaqartinneqartumik atuutilersitsinissaminnut Naalakkersuisut periarfissaqalissapput, inuussutissanik, pingaartumik raajanik aalasakkanillu nunanut allanut nioqquteqarnerput eqqarsaatitalugu pingaaruteqarluinnarpoq pisortat erngup imerneqarsinnaasup pitsaassusianik uppernarsaasiisalernissaat.
Taamatut uppernarsaasiisarneq suliffeqarfnnut nunanut allanut tuniniaasunik pisinnaasitsissuteqartarnermik pinngitsoorneqarsinnaangimmat Naalakkersuisunit tamakkiisumik eqqumaffigaarput.
Nalilerneqarpoq siunnersuut 2001-imi aningaasanut inatsimmut tunngatillugu aningaasartuutitaqassanngitsoq, taamatullu aamma ukiunut missingersuusiorfiusunut aamma tamanna taamatut naatsorsuutigaarput.
Taamatuttaaq siunnersuut tassungalu nassuiaatit innersuussutigissavakka kajumissaarutigissallugulu siunnersuut Inatsisartut Peqqinnissamut Atatsimiititaliaanit aappassaaneerneqartinnani suliarineqassasoq.
Inatsisartut allannguutissatut siunnersuummik akuersaartumik suliarinninnissaat qilanaaraara.
Jens Napaattooq, Siumup oqaaseqartua:
Naalakkersuisut inuussutissanik nersutillu nappaataanik inuunnut tunillaasorsinnaasunik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortiterneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutaat Siumumiit sukumiisumik misissuataarsimavarput.
Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaannut siunnersuutip imarisaa Siumumiit iluarisimaarparput aammalu siunnersuumik immikkuualuttut tamarmik tikinngikkaluarlugit ataasiakkaanut tunngatillugu imaattunik oqaasissaqarpugut ilaassutissaqarlutalu:
Nukissiorfiit EU-mi peqqussutip piviusunngortinneqarnissaanut naalakkersuinikkut isummertoqarnissaat kissaatigineqarsimavoq, siunertarineqarlunilu erngup pitsaasusissaa pillugu nalunaarutissap oqaasertalersorneqarsinnaalernissaa, nalunaarutip taassuma annertussusissaa sunniutigisinnaasaalu tamaasa suliarineranni oqallisissiarisinnaanngorlugit.
Naalakkersuisut imermik imerneqarsinnaasumik minguitsumik innuttaasunut suliffinnullu pilersuinerup eqqiluitsuunissaa kiisalu imerneqarsinnaasup tunillaatinnissaq napparsimalernissarlu ersissutigalugit atorneqarsinnaanissaa pingaartikkaat paasillugu tamakkiisumik Siumumiit taperserparput.
Peqqinnissamut Avatangiisinullu Naalakkersuisup oqaaseqarnermini erngup nunanut allanut tuniniagaalernissaanut tunngassuteqartumik oqaaseqannginnera tunngavigalugulu Siumumiit kaammattuutigissavarput Peqqinnissamut Ataatsimiititaliami nalilersorneqarlunilu taassuma eqqartorneqarnissaa.
Taavalu Kalaallit Nunatsinni isorartoqisumi pissutsit sumiiffimmiit sumiiffimmut assigiinngitsuunerat aallaavigalugit Siumumiit kaammattuutigissavarputtaaq nalilersuilluarnikkut avatangiiserisat isiginiarneqartarnissai, tassami Kalaallit Nuantsinni isorartoqisumi sumiiffimmiit sumiiffimmut pissutsit assigiinngitsuummata, assersuutigalugu avannaani Kalaallit Nunattalu kangiani qimmeqarfiusuni imeqarfikkut qimussertarnerit aammalumi snescooterertarnerit eqqarsaatigalugit mingutitsinnginnissaq aammalu nappaatinik inunnut tunillaasorsinnaasunik pinngitsoortitsiniarnermi peqqussutip allanngortinneqarnerani siunnersuutip suliarineqarnerani ilanngullugu nalilersorneqartariaqarnera aallaavigalugu Siumumiit kaammattuutigissavarput Peqqinnissamut Ataatsimiititaliami ilanngullugu eqqartorneqassasut.
Kalaallit Nunatsinni isorartoqisumi illoqarfiit nunaqarfiillu imermik pilersorneqarnerat ilaatigut annertunerusumik annikinnerusumillu maannakkut nakkutigineqartaraluartut, ilisimaarivarput naarlunnermik imaluunniit amerlutsitsinermik kinguneqartartut. Taamaattumik Naalakkersuisut peqqussummut allanngutissamik siunnersuuteqarnerat Siumumiit nuannaarutigaarput, nappaatinut inunnut tunillaassorsinnaasunut nakkutilliisinnaaneq annertusisinnaaqqullugu.
Siumumiit maluginiakkat ilaginiakkat ilagivaattaaq allannguutissatut siunnersuut aningaasartuutinik nassataqartussaagaluarluni 2001-imi aningaasanut inatsimmi immikkut aningaasartuutissaqanngitsoq, aningaasaliissutaareersut iluanni matussuserneqarsinnaammat.
Taamatut oqaaseqarluta Siumumiit innersuussutigissavarput Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuut Inatsisartut peqqinnissamut ataatsimiititaliaannit aappassaaneerneqartinnagu suliarineqassasoq.
Naimanngitsoq Petersen, Atassutip oqaaseqartua:
Nunatsinni imermik imerneqartussamik uumassusilinnut tappiorarnartunut nakkutilliineq pillugu ullumikkut inatsisitigut tunngavissat naleqqussarniarlugit Naalakkersuisunit saqqummiunneqartoq peqqussutissaq Atassummiit misissorparput.
Nunatsinni imermik atuinitsinni imeq atorneqartoq pisariaqarpoq nakkutigineqarnissaalu peqqinnissakkut akornutaalernissaa pinngitsoortinneqassappat aammalu tunisassiornermi imeq atorneqartartoq eqqarsaatigalugu.
Erngup imerneqartussap pitsaassusissaanik pisortat uppernarsaasarnissaat pingaaruteqarluinnartutut Atassummiit nalilerparput.
Atassummiit isumaqarpugut avammut tunisassiornermi raajanik aammalu aalisakkanik nunanut allanut nioqquteqarnermi imeq atorneqartartup pitsaassusissaa nalunaarutikkut illersorneqarluni ingerlanneqartariaqartoq. EU-mi piumasaqaataasut naapertorlugit Nunatsinni erngup nakkutigineqarneranut peqqussusiornissaq pissusissamisuussaaq.
Nunanut allanut avammut niuernikkut imeq atuneqartoq Nunatta aningaasarsiorneranut akornanutaassanngitsoq pingaaruteqarluinnartuuvoq, tassami kipiluttunartumik nalaataqassanngikkutta pisariaqartuuvoq erngup atorneqartup nakkutigilluarneqarnissaa, peqqussutikkut illersorniarneqattoq Atassummiit nuannaarutigaarput, soorlu Naalakkersuisunit anguniarneqartoq eqqarsaatigalugu.
Imermik imerneqartussamik nakkutilliinerup saniatigut Atassummiit isumaqarpugut nunaqarfinni imeqarniarneq ilanngullugu pitsanngorsaaffigineqartariaqartoq, soorlu assersuutigalugu nunaqarfinni sikunik, tassa nilannik aatsitsivinnik pilersitsiortuinikkut imeqarniarneq pitsanngorsaaffigineqartariaqarpoq, imeqarniarneq ajornartorsiutaajunnaarlugu aaqqissuussisoqartariaqarluni.
Atassummiit inassutigissavarput qulaani taasagut ilanngulugit Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaanut suliareqqitassanngortinnissaat kissaatiginartillugu, Atassummiillu taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisunit saqqummiunneqartoq isumaqatigaarput, aammalu aappassaaneerneqarnissaanut ingerlateqqinnissaa akuersaarlutigu.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Erngup imerneqartartup tunisassiornermilu atorneqartartussap pitsaassusissaa tamatsinnut peqqinnissaq piinnarnagu aamma inuussutsissanik avammut nioqquteqarniarnitsinnut pingaaruteqartuuvoq, soorluttaaq imermik minguitsumik avammut nioqquteqarlernissatsinnut mikinngitsumik aamma sunniuteqartussaalluni.
Imermik imerneqarsinnaasumik nakkutilliinerup annertusarneqarnissaanut Naalakkersuisut siunnersuutaat manna taamaammat Inuit Ataqatigiit pissusissamisuuginnartutut isumaqarfigalugu tamakkiisumik aamma ilalersorparput, siunnersuutillu inaarsavinnissaanut Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaanni aamma peqataaffigissallutigu.
Peqqussutissatut siunnersuummi ilisimatitsissutigineqarpoq siunnersuut susassaqartunut assigiinngitsunut tusarniaassutigalugu nassiussuunneqarsimasoq oqaaseqaateqarfigineqarsimasorlu. Inuit Ataqatigiit naatsorsuutigivarput oqaaseqaatit tamarmiusut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliamut misussugassanngorlugit nalilersuiffigisassanngorlugillu aamma ingerlatinneqarumaartut, suliaq pissusissamisut aappassaaneeerinissap tungaanut aamma peqqissaarunneqarsinnaaniassammat.
Nunatsinni qimminik qimuttoqarfiusuni tatsit imeqarfiusut arlallit ukiuunerani ilisimaneqartutut qimusserfigineqartarput, soorluttaaq qimuttoqarfiunngitsuni tatsit imeqarfiusut qamuteralannik aamma ingerlaarfigineqartartut. Aputip sermillu aattulerneranik pissuteqartumik inoqarfinni imerineqartup bakterianik mingutsinneqartarneranut tamanna soorunami kinguneqarsinnaasarmat, naggataatigut kissaatigissavarput ajornartorsiut tamanna ilanngullugu immikkut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliamit nalilersuiffigineqarlunilu aamma aaqqiissuteqarfiginiarneqassasoq, soorunami Kalaallit Nunaanni kommuneqarfiit kattuffiat, tassalu KANUKOKA-p peqataaffigisinnaasaanik.
Taamatullu oqaaseqaannarluta Ataatsimiititaliap sulilluarnissaanik kissaakkumavarput.
Mogens
Kleist,
Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Peqqussutissatut
siunnersuut tamakkiisumik taperserparput, tassami ullumikkut peqqussutip
naleqqussarneqarnissaa pingaaruteqarmat, taamaattumik pingaaruteqarpoq
nakkutilliinerit ullumikkut piusunut aaqqiivigeqarnissaat.
Nalunngilarpummi
imeq sinersami inuit imertagaat assigiinngeqisumik akoorneqartarneri
malugisinnaagatsigit, ilami aperisariaqarpugut aasaanerani aammalu ukiuunerani
erngup akoorneqartarnera eqqortumik ingerlanneqarnersoq. Malunnarpormi
illoqarfinni assigiinngitsuni akuuisarnerit, aammalu tamakkua
nakkutigineqarneri ajunngitsumik ingerlanneqarnersut apeqqusertariaqarlugit.
Taakkartorneqartup
peqqussutissap allanngortinneqarnissaanut tamakkiisumik taperserpagut.
Maluginiaqqullugulu sinerissami kisiartaallu silami naluttarfik tassalu
Sisimiuniittoq teknikikkut atortuisigut allannguisoqassappat kikkut
aningaasartuutigissaneraat apererusunnarmat, taamatut allannguisoqassappat
atortutigut.
Kattusseqatigiinniit
Naalakkersuisumut apeqquteqaatigerusupparput imeqarfiit ilaatigut snescooterinik
ingerlaffigineqarfiusut aammalumi qimussimik ingerlaffiusut qanoq
Naalakkersuisuniit eqqumaffigineqartiginersut bakterissanut aammalu
snescooterit pujui arrortinneqarsinnaanngitsut eqqarsaatigalugit.
Ullumikkut
nalunngilagut tunisassiornermi piumasaatit sakkortuut atuutsinneqartut,
tamakkualu nakkutigineqarnissaanut Nunatsinni ilinniarsimasunik naammattunik
peqarnersoq Naalakkersuisut akisinnaanerlugu aammalu imeqarfinnut
tunngatillugu qanoq pilersaarusiortoqarnersoq paaserusunnarmat qulaani
taakkartukkagut eqqarsaatigalugit.
Assersuutitut
taarusupparput Ikamiuni imeqarniarneq imatut ajornartorsiutaatigaaq allaat
imeq qalaateqqaartinnagu atorneqarsinnaanani.
Piffissami
aamma kingullermi tusagassiuutitigut taakkartorneqartarput imermut tunngasut
taakku iserfigissanngilakka tusareersimagunarassigit.
Taamatut
naatsumik oqaaseqarluta peqqussummut allannguutissat tamakkiisumik
Kattusseqatigiinniit akuersaassallugit taaseqataassaagut, neriuutigalugulu
Naalakkersuisup apeqquteqaatigut oqaluttarfikkut akiumaarai, aammalu
ataatsimiititaliamut attuumassuteqartumut ingerlateqqinnissaat
innersuussutigissagatsigu.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Peqqussummik allannguinissamut tunngavippiaasut paasinarluarput, tassalu avammut tunisassiornitta mianernassusia, tunisassiattalu amerlanertigut imaaneersut imermik minguitsumik erruuteqartarnissaat.
Taamaakkaluartorli Nunatsinni tamarmi imeqarniarneq eqqarsaatigalugu tupigusuallannarpoq aaqqissusissaq manna aningaasat inatsisaannut sunniuteqartussaanngimmat.
Ukiuni makkunani nunaqarfippassuit imaani pisarisartakkatik illoqarfinnut aallarussortiinnarnagit namminneq nunaqarfimminni suliarisalerusuppaat, taakkorpiaappullu imeqarnikkut illoqarfiinnut naleqqiullugit pitsanngorsaavigineqarnissaminnut annertuumik pisariaqartitsisut.
Peqqussutip allanngortinneqarneragut illoqarfiit raajaleriffeqartut pitsaanerusumik pileqalissapput, tamannalumi avammut tunisassiornermi pisariaqarpoq. Kisiannili oqariartaaseq imaattoq atuinnarlara, nunaqarfiit tunisassiorusuttut upissuppakka, ilami taakku aamma ilaqarmata serminik aatsitsinerinnarmik imissaqartitaajuartut.
Allannguutissap pingaartillugu taakkarsugaa nuannaraara, tassalu naluttarfiit imaasa peqqinnartuunissaat, ulloq manna tikillugu ataasituarsuarmik peqarpugut aappassaalu suli saneqalerani. Ajoraluartumik nunaqarfiit annerit ilisimasariaqarpaat naluttarfiit aamma inuutissarsiutitsinni pingaaruteqaraluartut nunaqarfinni ukiorpassuarni naatsorsuutigineqarsinnanngitsut.
Allannguutissatut siunnersuut ilalerpara, allannguutilli iluaqusigassai illoqarfinniiginnarpallaaqimmata nunaqarfiit matumuunakkut upissullugit.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:
Allannguutissatut siunnersuut maannakkut tassa aamma takusinnaavara Inatsisartuni oqaaseqartut tamarmik tapersersoraat, tamanna Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigissavara. Taamatullu ataatsimiititalianut susassaqartunut aappassaaneerneqartinnagu ingerlateqqinneqarnissaa taanna naatsorsuutigalugu taamatut ingerlassasoq.
Taava oqaaseqartut ilaannit, arlalinnit oqaaseqartunit ujartorneqarpoq, qimusserfiusuni imaluunniit snescootererfiusuni ilaatigut imeqarfitsigoortumik ingerlasoqartarneranut maleruagassatigut qanoq iliuuseqarniarnerput Naalakkersuisunut uani ujartorneqarmat. Tassunga tunngatillugu oqaatigissavara Inatsisartut 1996-imilu peqqussutitigoortumik aalajangersagaat tunngavigalugu maannamut nalunaarutit ataasiakkaat kommuninut ataatsiakkaanut atortussanngortinneqartussat pillugit suliaq ingerlakkatsigu, tassanilu suliap ingerlannerani kommunit siulliullutik inuilaami imaluunniit illoqarfiit killeqarfigissaata iluani sutigoortumik snescooterit qimussilluunniit aqquteqarnissaanik aalajangersaanissamut kommunit siulliullutik siunnersuisussaammata.
Taakkunani suliarput kingaalukaartumik immaqa oqaatigisariaqarpara, ajuusaarnaraluartumik, kisianni tassa peqqussut aqqutigalugu Naalakkersuisut pisinnaatinneqarnerput tunngavigalugu nalunaartinik kommunit ataatsiakkaanik atuuttussanngortussanik inerisaanerput imaluunniit suliaqarnerput taamaalillugu ingerlatikkatsigu, tassa imaappoq: Unani soorlu imeqarfiit qimusserfiusassannginnersut imaluunnit snescootererfiusassannginnersut pillugit aalajangersagaasinnasut taakkua tassa kommunit suleqatigalugit aalajangersaavigineqarnissaat, maleruassiorfigineqarnissaat taanna pisariaqarmat.
Taavalu uani aamma tusarniaanermi oqaatigineqartut allat ilaatigut Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata Johan Lund Olsenip siunnersuutigaa oqaaseqaatit taakkua aamma Peqqinnissamut Ataatsimiititaliamut tamakkiisumik saqqummiunneqarnissaat kaammattuutigalugu, tamanna aamma akornutissaqanngitsutut isigaara, taamaattumik aappassaaneerneqartinnagu taamatut suliarineqaqqinnissaa aamma taamaalillunga uanga taperserusuppara.
Kiisalu Kattusseqatigiit oqaaseqartuata Inatsisartuni ilaasortap Mogens Kleistip uani ilinniarsimasunik sulisoqarniarnermut tunngatillugu apeqquteqaatai aamma neriuppunga aappassaaneerneqartinnagu taamatut Ataatsimiititaliatigoortumik apeqqutit taakkua ujartorneqartut akissutissartaat aamma ilanngunneqarsinnaajumaartut.
Taavalu naggataatigut naluttarfinnut tunngatillugu uani peqqussutip allannguutiguutissaatigoortumik aamma aalajangersakkat taakku ersarissarneqarnissaat pisariaqartutut isigisimavarput, tassami ataasiartumik imeq pillugu aalajangersakkap taamatut aaqqiiffigineqarnissaa siunnerfigigatsigu, naak ilumooraluartoq Nunatsinni naluttarfik ataasiinnaagallartoq maakkut pigineqarmat. Kisianni tassa inatsisitigut tunngavissarpiaa taanna maannakkut periarfissinniarlugu taamaalillugu siunnersuutigaarput.
Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit:
Imermut tunngatillugu eqqartorneqartoq pingaaruteqarmat tassa assersuutigalugu Ikamiuni imeqarneq eqqarsaatigalugu sumiluunniit illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit tunisassiornermut tunngatillugu imeq pingaaruteqarluinnarpoq salingaalluinnartoq pigissallugu.
Taamaattumik maannakkut killiffiusoq assersuutigalugu Ikamiuni imermik pilersuinermut tunngatillugu, imeq qalaateqqaarnagu imerneqarsinnaanngitsoq. Taassuma qanoq iliuuseqarfigineqarnissaa Naalakkersuisunit qanoq iliuuseqarfiginiarneqarnersoq piffissami qaninnermi paaserusuppara assut. Tassa sumiluunniit illoqarfinni allani, soorlu assersuutigalgu maani imermik kuuinnartumik imersinnaavugut, kisiannili nunaqarfinni pineqartut ilaanni imeq qalaanneqaqqaartariaqartarpoq. Tamakkua sullinneqarnerat pitsaanerusumik ingerlanneqartariaqartoq isumaqarama.
Taamaattumik Naalakkersuisunut apeqqutigerusuppara qanoq iliuuseqarniarnersut tamakkununnga tunngatillugu.
Steffen Ulrik Lynge, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Ikamiuni pineqartoq soorunami toqqaannartumik akisinnaanngikkaluarlugu misissoriarlugu taanna uterfigeqqikkumaarparput.
Kisiannili massakkut nalunaarutigerusuppara Nukissiorfiit iluanni pilersaarusiortoqareermat ukiuni tullinnguuttuni 10 - 15-inik isigisumik. Tassani illoqarfiit assigiinngitsut imeqarfii nutarsartussaapput ilaatigullu aamma nutaanik sanasoqartussaavoq. Saniatigullu aamma nunaqarfinni siunissamik qanoq imeqarfiit issanersut taakku aamma suliarineqarput.
Hans Enoksen, Siumut:
Imeqarnermut tunngatillugu ilumoorpoq nunaqarfippassuarni massakkut ajornartorsiortoqarpoq taanna pimoorutiivillugu aaqqinniarneqartariaqalerpoq. Naak Naalakkersuisoq oqareeraluartoq pilersaarusiorneq ingerlareersoq, kisianni assersuutigiinnarlugu uagut kommuneqarfitsinni pilersaarutit kinguarteqattaarneqartuarput.
Tuppallersarneqassanngilagut oqartumik pilersaarusioreerparput aaqqinneqassapput, timitalimmik taakkua massakkut aaqqinneqatariaqalerput, pilersaarutit ataqqillugit neriuppunga massakkut pimoorutivillugu taanna anguniarneqalissasoq.
Augusta Salling, Atassut ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Tassalu allanik oqaaseqarniartunik allassimasuerummat taamaalilluta ullumikkut oqaluuserisat immikkoortut 29-at naammassivoq.
Aappassaaneerneqannginnerminilu Peqqinnissamut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqaqqaassaaq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.