Oqaluuserisassani immikkoortoq 47-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq
7. maj 2001 nal. 21:10.
Ataatsimiinnemik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Anders Andreassen.
Lars Karl Jensen, Siumut:
Oqaatigeqqaassavara Inatsisartut ukiakkut 2000-imi ataatsimiinnitsinni siunnersuutiginikuusara tassunga assingusoq peqquteqavillunga kinguartikkallarnikuugakku taavalu maanakkut imatut nipilerlugu siunnersuutigivara.
Paasigakku aningaasanoorluni pinnguaatit ingerlanneqarnissaanut akuersissutit piffissami aalajangersimasuinnarmi atuuttartut periarfissaq manna atorlugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaannik siunnersuuteqarpunga. Tassalu Naalakkersuisut peqquneqassasut aningaasanoorutit Atillinnianik illuinnarmik talilinnik@ taaneqartartut, ingerlanneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussat ingerlatsiveqarfiutaanni hotelinik umiarsuarnik assigisaannilu inissinneqarsimasut isertitaasa tarmarmiusut Timersoqatigiiffiit Kattuffiannut iluaqutissanngorlugit aqqutissiuunneqarnissaannik.
Tassami ukioq manna aallartilaartoq assammik arsartortatta nunanut allanut unammiartornissaat pisussanngormat malunnarpoq timersortartut piumassuseqarluartutik Nunatta nunanut allanut nittarsaannissaannik peqataanissaminnut aningaasartuutissat tungaasigut imminerlu sulinikkut isertitassaraluanik annaasaqarnerannut matussutissaqarnissamut atatillugu qanoq ajornartorsiortigisut.
Taamatut siunnersuuteqarnera ilassilluarneqassappat qularutiginngilara tamanna Nunatsinniit timersortartut nunanut allanut nallersuukkiartorneranni aningaasatigut ikorfartorneqarnerannut iluaqutaalluarumaartoq.
Takanna oqaaseqarfigineqarsinnaanngorpoq.
Josef
Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut tunngaviatigut isumaqarput Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat kattuffiit peqatigiiffiillu allat isigalugit pikkorilluni suliamik annertuumik pingaaruteqartumillu ingerlatsinermikkut soorunami pisortanit tapersersorneqassasoq.
Taamaaliortoqartarporlumi ilaatigut aningaasaliissutitigut ukiumoortumik aningaasanut inatsit Inatsisartunit aalajangiiffigineqarnerisigut angissusilerneqartartutigut.
Aammattaaq eqquiniaanertigut tipsimit lottomillu aningaasanik agguaassisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 13 novemberip 11-ani 2000-imeersoq aqqutigalugu Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat Kalaallit Nunaata dansk tipstjenestip sinneqartoorutaannik pissarsiarisartagaasa ilarparujussuinik qulakkeerneqartarpoq.
Taamaattumik kattuffiit peqatigiiffiillu pisortanit tapissutisiarisartagaat tamanit ilisimaneqartuupput.
Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqannngillat Inatsisartut Naalakkersuisulluunniit aktieselskabit Arctic Umiaq Line A/S-itut ittut piumaffigisinnaagaat selskabip umiarsuaataani aningaasanik ikisilluni pinnguaatinik atuilernissamik taakkutillu isertitat Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiaannut nakkartinneqartarnissaannik.
Aamma
akunnittarfinnut tunngatillugu ilumoorpoq Kangerlussuarmi mittarfeqarfiup
akunnittarfiani aningaasanik ikisilluni pinnguaatinik peqarmat. Taakkulu
sinneqartoorutitaat Mittarfeqarfinnut nakkartarmata.
Mittarfeqarfiit
pisortanit tapiiffigineqartartuusut isertitaat taanna peerneqassappat
suliffeqarfimmut tapiissutit aningaasanut inatsimmi
akuersissutigineqartartut taakku amerlaqataannik ilaneqarnissaat
naatsorsuutigineqartariaqassaaq.
Namminersornerullutik
Oqartussat suliffeqarfiutaanni aningaasanik ikisilluni pinnguaatinik
ingerlatsinikkut isertitat akileraarutaasigut isertittakkat Kalaallit Nunaanni
Timersoqatigiit Kattuffiaannut nakkartalernissaannik siunnersuuteqartup
siunnersuutaat taamak tunngavilersuuteqarlutik tapersersorsinnaanngilaat.
Ruth
Heilmann, Siumup
oqaaseqartua:
Taamatut
Inatsisartuni ilaasortaq Lars Karl Jensen Siumut, siunnersuuteqarnera
Siumumiit paasilluarparput, ilisimavarpummi timersorneq qujanartumik
annertuumik Nunatsinni ingerlanneqarpoq, aammalu timersoqatigiiffiit
eqeersimaarlutik ingerlatsinerat tamaginnut nuannaarutaasumik
sunniuteqartarnera tamatta nalunngeqaarput.
Timersornermik
ingerlataqartunut meeqqanut, inuusuttunut utoqqanerusunullu timersorneq
peqqinnartuuvoq tarnikkut timikkullu pissarsiaqartitsisarnera qaqugorsuarmik
nuannaarutaasumik sunniuteqartartuummat, taamalu pinaveersaartitsinikkut
suliniuteqarnermi annertuumik iluaqutaalluni.
Kommunit
annertuumik timersornermut sunngiffimmilu sammisaqartitsinermut
aningaasartuuteqartarput. Taamaakkaluartoq aningaasat atugassat
tamakkiisumik pissarsiarineqartarneri ajornakusoortinneqartarpoq.
Peqatigiiffinni
aningaasarsiorniarneq ajornaatsuinnaasanngilaq
peqatigiiffinni ingerlatsiniartuulluni. Tassami aamma angallannikkut akit
qiviaraanni annertoorujussuarmik aningaasartuuteqarfinngortarmata.
Ilaatigullu
timersornermut atortussanik soorlu aamma sisorarnermik ingerlaqarsimagaanni
akikitsuinnaasarani. Anigaasanoorutit akileraarutitaannik Kalaallit Nunaanni
Timersoqatigiit Kattuffiaannut nakkartinneqartussanik siunnersuut
timersoqatigiiffiit ingerlanerannut iluaqusersuutaasussatut
takorloorneqarsinnaavoq.
Kisiannili
taamatut aningaasanoorutinik pigisaqartut iluanaaruteqarnissaannik
periarfissaarunnissaannik Naalakkersuisut akissuteqarneranni
ersersinneqarpoq. Tassani Kangerlussuarmi Mittarfeqarfiit pigisaat
assersuutigineqarlutik.
Taamaattumik Siumumiit isumaqarpugut allatigut Timersoqatigiit Kattuffiaannut tapiissuteqartarnerup annertuninngortinneqarnissaannik Naalakkersuinikkut aqqutissiuussisoqartariaqartoq.
Taamatut
Siumumiit oqaaseqarluta siunnersuut aappassaaneerneqartinnagu
Akileraartarnermi Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa
innersuussutigaara.
Naimanngitsoq
Petersen, Atassutip
oqaaseqartua:
Inatsisartunut
ilaasortap Lars Karl Jensenip siunnersuutaa saqqummiunneqartorlu soorunalimi
Atassummiit nalilersorparput.
Naluneqanngilaq
Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat Kalaallit Nunaata dansk tipstjenestep
sinneqartoorutaanik pissarsisarnerat aallaavigalugu Atassummiit isumaqarpugut
ullumikkut aningaasat pissarsiarineqartartut kingumut
nalilersoqqinneqartariaqalersut. Nunatsinni timersorneq eqqarsaatigalugu
malunnarsiartorpoq annertuumik inunnik amerlasuunik peqataaffigineqarnera
annertusiartortoq, aammalu nunanut allanut unnamisartoqarneq eqqarsaatigalugu
aningaasatigut tapersersorneqarnissaat pinngitsoorneqarsinnaajunnaarluni.
Tapiissutaasartut
eqqarsaatigeqqinneqartariaqalerput Nunatsinni timersornikkut pikkorissut
pigaavut. Nunanut allanut unammisartussat amigaatiginngilagut taamaattorli
aningaasatigut tapersersuinissaq Atassummiit isumaqarpugut dansk tipstjeneste
aqqutigalugu sinneqartoorutaannik tapiissutinik annerusunik
pissarsisalernissaat anguniarneqartariaqartoq.
Siusinnerusukkut
Atassummiit oqaatigisimavarput aarleqqutigalugu pinnguaatit atorlugit
aningaanoorutinik atornerluisoqalersinnaanera pinngitsoortinniartariaqartoq.
Atassummiit
taamatut naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisunit saqqummiunneqartoq tapersersorparput.
Johan
Lund Olsen, Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Meeraagutta,
inersimasuugutta utoqqaaguttalunniit nalunngilarput timersorneq timikkut anersaakkullu
tamatsinnut peqqinnartuummat. Tamanna qularnanngilluinnarpoq, timersornerummi
silarsuaa inuiaqatigiinnut ataatsimuulersitsinermik, tulluusimaartitsinermik
nuannaarutissarpassuarnillu tunniussaqartuartarpoq taamaattumillu
inuiaqatigiit pisortallu tungaanniit aamma tapersersorneqartuartariaqarluni.
Inatsisartuni
ilaasortap Lars Karl Jensenip maanna siunnersuutigivaa pisortat
suliffeqarfiutigisaanni aningaasanik ikisilluni pinnguaatinik ilaasa aamma
imatut taagorniartarpaat "Inupiluaqqanik ataasiinnarmik talilinnik"
isertittakkat Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut
nakkartinneqartalissasut.
Inuit
Ataqatigiinniit siunnersuut tamanna paasilluarsinnaagaluarlugu
oqaatigissavarput Landskarsip akitsuutitigut akileraarutitigullu
isertittagaasa ataatsimut isiginnilluni pingaarnersiuisarnikkut
pilersaarusiorluakkamik atorneqartarnissaat pingaartillutigu siunnersuut
ilalersorsinnaannginnatsigu, taamatullu aamma Naalakkersuisut matumani
isumaqatigigatsigit.
Taamatut
isummernerput Inuit Ataqatigiit timersornerup pingaartinneqannginneranik
paasineqassanngilaq tassami isumaqarpugut imaluunniit isumaqaratta
imaattariaqanngitsoq suliniutit kusanartut akitsuusersuinerinnakkut
aningaasaliiffigineqartassasut, tassuunatigummi isertinneqarsinnaasartut
siumut naatsorsoruminaattuartarput, isertitallu annikilligaangata suliniutinut
kusanartunut aamma sunniuteqarnerlussinnaasarlutik.
Taamaattumik
siunnersuuteqartup taamatut aningaasanik ikisilluni pinnguaatinit
isertitatigut aningaasalersuinissamik takorluugaqarnera orniginartutut maanna
isiginngilarput, oqaatigeriikkatsitummik pingaartipparput timersorneq
pisortanit toqqaannarnerusumik aalaakkaanerusumillu
tapersersortuarneqartariaqartoq soorlu ukiumoortumik aningaasanut inatsit
kiisalu tipsernermit aningaasarsissutaasartut aqqutigalugit.
Mogens
Kleist,
Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq.
Siunnersuut namminermi soqutiginartuuvoq, tassami timersorneq suli
annertunerusumik tamatta tapersersorusukkatsigu. Taamaattorli
aningaasaliisarnerit timersoqatigiiffinnut tunngasut annertusinissaat
tungitsinniit oqaatigerusukkatsigit.
Taamatut
akileraarutit suliffeqarfinnut ataasiakkaanut tunngasut annertunerusumik
oqaaseqarfiginagit innersuussutigerusupparput timersornermut
aningaasaliissutaasartut Inatsisartutigoortillugit
aaqqiivigineqarsinnaanissaata anguniarneqarsinnaanissaat
kaammattuutigerusukkatsigu.
Tamatta
nalunngilarput assammik arsartartutta nunarsuarmioqatitsinnut ammaassinerat
Nunatsinnut annertuumik takutitsisuusoq. Taamaattumik siunnersuuteqartup
saqqummiussaa aningaasatigut tapiisarnernut tunngatillugu
oqaatigerusupparput ukiut tamaasa aningaasanut missingersuusiornermut
ilanngussisoqarsinnaanera Kattusseqatigiinniit ammaffigigatsigu.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisut oqaaseqaatai tapersersorusuppagut. Qujanaq.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Siullermik
Naalakkersuisumut imaluunniit aamma atorfilittaanut apeqquteqarusuppunga
ajornassannginnersoq qanga ilumoorutiivillugu Siumukkormiup
siunnersuutigimmagu imeruersaatit immiaaqqallu akiisa qaavannut 1 kr.-imik
ilisineqassasoq timersornermut atugassamik. Tamatta nuannaarluta tapersersimavarput. Tassalumi taanna akitsuineq
piviusunngorsimavoq.
Kisianni
ulloq manna tikillugu takusinnaannginnakku taanna aningaasaqarnermut
ingerlaatsip immikkoortitaalluni timersornermut atugassatut qanga
aalajangiussaq massakkumut sumiinnersoq. Peerneqarnerani takusaqanngilanga.
Aamma aningaasanut atugassatuut allassimaneranik takusaqannginnama.
Ajornanngippat
qanganisanngulaalaaraluartoq assut paaserusukkaluarpara taamani taamatut
akitsuusiisimagaluarnerput sumut siunertamut massakkut atorneqarnersoq
imaluunniit Landskarsimut nakkaannartarnersoq timersortartunut
nakkartinneqarani.
Tassa
maani siunnersuummi taaneqartuni taamaattunik ikkussuinissamik siunnersuut
Naalakkersuisuni itigartinneqarmat paasilluarpara. Kisiannili aningaasanik
ikisilluni pinnguaatit siunnersuuteqartup aamma qujanartumik
siunnersuummigut eqqaammagit. Isumaqarluinnarpunga tamakku
aningaasannanniutigalugit atugarineri ilaatigut tamakkuninnga pinnguarumatuut
allaat nappaatitut pigilerlugit aningaasaajaatigisaqisaat kikkut kaasarfiinut
tuttarnersut ersarissumik misissuiffigisariaqalersut.
Isumaqarpunga
nakkutigineqarluartutuut taagussallugit eqqortuunngitsoq, tamakkuninngalu
ikkussuisinnaanermut akuerisat annertuumik iluanaaruteqartartut. Taamaattumik
aningaasaqarnermut Naalakkersuisup sulisui suliassikkusoqaakka tamakku
Nunatsinni qanoq amerlatigineri, kikkunnit pigineqarneri, qanoq
iluanaarutaasarneri qanorlu nakkutigilluarneqartigineri misissoriarlugit
Inatsisartunut qaquguugaluarnersoq saqqummiuteqqullugit, saqqummiussassaq
qanoq, sunut kikkunnullu ajoqutaallunilu iluaqutaanersoq
allanngueratarsinnaanermik kinguneqarsinnaasoq Inatsisartut
isummersorfigisinnaassammassuk.
Taamak
oqarlunga itigartitsineq aamma uanninngaaniit isumaqataaffigineqartoq
nalunaarutigaara.
Josef
Motzfeldt,
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:
Oqaluuserineqartoq
nr. 47 tassa paasivara Siumukkunnit Atassutikkunnit itigartitsissutigineqartoq,
Inuit Ataqatigiinnit itigartitsissutigineqartoq, Kattusseqatigiinnit taavalu
aamma Otto Steenholdtimit.
Taamaattoq
Siumukkut siunnersuutip tamatuma aappassaaneerneqannginnermini ataatsimiititamut
ingerlaqqinnissaat kissaatigaat. Taanna Inatsisartut aalajangissavaat
soorunami.
Kisianni
Otto Steenholdtimut oqaatigissavara ullumikkut pissutsit atuuttut 1999-imi
ilaatigut aamma kingullermik oqaluuserivagut aamma taamanikkut Inatsisartuni
ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuuteqarneratigut kaaviiaartitat
pinnguaatitigut tamakkunuunatigut kaaviiaartitat toqqammavigalugit Nunatta
karsiata iluanaaruteqartarnissaa siunnersuutigimmagu ullumikkutuut
Inatsisartut aalajangersimasaasa ataaseq siulleq ima imatullu ukiumut
akileraarutaassooq Landskarsimut.
Ullumikkut
taamatut akilersuisitsineq Nunatsinnut tamarmi Landskarsimut 13 mio. missaanik
nakkartitsisarpoq. 13 mio.-erpassuit. Kisianni Inatsisartuni
ilaasortaagallarluni taamanikkut Naalakkersuisunngunngikkallarnermini Jørgen
Wæver Johansenip siunnersuutaa toqqammavigalugu taamanikkut oqallinnermi
Naalakkersuisuniit neriorsuutigaara pinnguaatit tamakku pillugit
nassuiaasiortoqassasoq.
Nassuiaasiarlu
taanna qanittukkut susassaqartunut ataatsimiititanut tunniunneqarpoq Akileraartarnermut
Ataatsimiititamut aamma eqqaamanngilara sorliit aamma ataatsimiittitat tassani
pineqarput.
Taava
taanna toqqammavigalugu allannguutaasinnaasunik Akileraartarnermut
Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiititaq sakkussaqalerpoq misissuisimaneq
taanna toqqammavigalugu isummersussalluni.
Una
Inuit Ataqatigiit toqqammavilersuutaat immaqa
siullermeerutaasimanngikkaluarnersoq maani maluginiagara tassaavoq atuineq
najoqqutaralugu sunaluunniit tapersersorusutaq aningaasalersussagaanni,
taanna ilorpiamit pisumit tapersersuinertut taajuminaatsorujussuummat.
Tassa
ingerlatsisut ilisimaqqissaassanngilaat qanoq annertutigisumik
pissarsissallutik atuineq apeqqutaammat. Taamaattumik ilumut
tapersersuiniaraanni arlalinnit oqaatigineqartutut aamma aningaasanut
inatsisikkut Inatsisartut tulleriiaarinermikkut nammineq taanna ukiakkut
aningaasanut inatsisip suliarinerani amerlanerussuteqartut tamanna
eqqussinnaavaat, ullumikkornit annertunerusumik aningaasaleerusunnerlutik
Inatsisartut.
Kisianni
tassa aningaasanut inatsisit tamakkivillugu nalilersorlugu tulleriiaarinermilu
taanna inissinniarneqartussaammat soorunami Inatsisartut amerlanerussuteqartut
tamanna aalajangerpassuk taamaattunngortinneqarsinnaavoq.
Lars
Karl Jensen,
Siumut:
Qujanaq.
Itigartinneqarninnut qujanianngilanga, kisianni oqaaseqartunut
qujassuteqassaanga, piffissaajaatigisimammassuk taanna.
Uani
Naalakkersuisut saqqummiussaanni tamakkua pinnguaatit qanoq pinerpoq
taagorsinnaasagut inupiluaqqat imaluunniit illuinnarmik, ataasiinnarmik
talillit tillinnianillu taagorlutigit.
Selskabit
ingerlanerannut allaat iluaqutaasimappata taanna peerneqassappat allamullu
tunniullugu taava Nunatta karsianinngaaniit tapiissuteqartarnissaq allatut
ittunik eqqaaneqarmat tupassutigivara, taannartaa ilisimasimannginnakku.
Kisianni
pissanganarsimassagaluarpoq uanni Inatsisartuni suleriaaserput malillugu
paragraf 32, immikkoortoq 1-mi oqaluuserisassanngortitsinera suleriaasitsinni
imaassimasuuppat Inatsisartut oqalliseqareerpata Naalakkersuisut
peqquneqassasut qanoq suliarineqarnissaanik.
Kisianni
taamatut pissuseqanngilagut. Tassa Naalakkersuisut akissutaat immaqa taanna
oqinnersiugaralugu Naalakkersuisut oqaaseqaataat taperserneqarput
amerlanerusuninngaaniit. Taanna ataqqivara. Qujanaq.
Anders
Andreassen,
Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:
Qujanaq.
Tassa massakkut maluginiarpara amerlanerussuteqarluartut kissaatiginngikkaat
ataatsimiititaliamut ingerlaqqinnissaa. Kisianni taamaakkaluartoq aamma
aappassaaneerneqarnissaanut ingerlaqqikkallassaaq.
Tassami
aatsaat Inatsisartut aalajangerpata ataatsimiititaliamut ingerlaqqissinnaavoq.
Paasillugu amerlanerussuteqartut aalajangerpata aatsaat ataatsimiititaliamut
ingerlaqqissinnaalluni.
Taamaattumik
taamatut iluseqarluni aappassaaneernissaminut ingerlaqqikkallassaaq.