Oqaluuserisassani immikkoortoq 62-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq
7. maj 2001, nal. 17:20.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq Lars Karl Jensen.
Daniel Skifte, Atassut:
Inatsisartut suleriaasitsinni ' 35 naapertorlugu matumuuna qinnutigaara pissutsit tulliini taaneqartut Inatsisartuni oqaluuserineqassasut, nassuiaateqarfigineqarlutillu, tassa pisortat aningaasaata pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat.
Siuliani taaneqartutut apeqquteqaateqarnermut tunngavigineqarpoq innuttaasut aatsaat 2001-imi martsip naalernerani ilaatigut KNR-mi Qanorooq aqqutigalugu, Naalakkersuisut Siulittaasuannit ilisimatsinneqarmata oqaatigalugu EU-p aatsaat piffissap taamaalinerani 107 mio. kr.-it akilersimagai, sinnerilu EU-p kommissionimi 2001-imi maajimi aatsaat akuersissutigineqassasut akilerneqarlutillu. Tamanna imatut nassuiaatissarsiorneqarpoq, Nunarput aaqqissuussinermut siuliani taaneqartumut atatillugu erniatigut millionikkaanik annaasaqassasoq.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:
Inatsisartunut ilaasortaq Daniel Skifte pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqalernissaat qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaateqarpoq.
Naalakkersuisut sinnerlugit ilisimatitsissutigisinnaavara aningaasatigut nalinginnaasumik piginnaatitsissutit aningaasanut inatsimmut oqaasertaliussaniittarmata. 2001-imut aningaasanut inatsimmut ilaatigut piginnaatitsissutit uku ilanngunneqarsimapput, tassa ukioq manna atuuttumut. Imatut allassimavoq:
Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ataavartumik ilisimatitsissuteqarfigisarlugu, Namminersornerullutik Oqartussanut akiliisinnaassuseqarnerup nikerarnera il.il. pakkersimaarniarlugit taarsigassarsiniarnissamut. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik tigoriaannarnik pigisaat akiitsuilu allanngortissallugit, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuinut aningaasaataannullu tigoriaannarnut tunngatillugu aningaasatigut tamatumani ilanngullugit erniatigut aningaasallu nalingisigut niuernerit pillugit isumaqatigiissuteqartarnissamut Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaqarnikkut ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit aningaasartuutaasa sapinngisamik millilernissaat siunertaralugu.
Piginnaatitsissutit taakku siusinnerusukkut Nunatta karsiata annertuunik akiitsoqarneraneersuupput, Naalakkersuisunillu piginnaatitsillutik Namminersornerullutik Oqartussat ulluinnarni ingerlanneranni pisariaqarnerat naapertorlugu aningaasatigut iliuuseqartarnissaannut. Taamaattorli Nunatta karsiata akiitsui Naalakkersuisut siulitta maannakkullu naalakkersuisuusut nalaanni annertuumik ikilisinneqarsimapput, Nunattalu karsiata taarsigassarsianut akiitsui ullumikkut 2000-ip naanerani 175 mio. kr.-iupput.
Ataatsimut isigalugu tigoriaannaatit akiitsullu taamaalillutik tassaapput Nunatta karsiata aningaasatigut pigisaat nalillit. Aningaasaatigut aningaasatigut pigisagut nalilinnik aqutsinerup siunertaraa Namminersornerullutik Oqartussat ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit aningaasatigut isertitaasa ungasinnerusoq isigalugu amerlanerpaanngortinneqarnissaat. Peqatigitillugu anguniarneqarpoq aningaasatigut iliuuserineqartut annertuumik ajutooriataarsinnaanernut pitsaasumik isumannaarneqarsimassasut.
Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik tigoriaannarnik sillimmateqarnerisigut qulakkeerneqartussaavoq Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiisa ingerlatseqatigiiffiutaasalu akiliisinnaajunnaarnissaat taamalu ingerlajunnaaratilluunniit ingerlatsinerminnik allanngortitsinnginnissaat sumiiffimmi aningaasanut tigoriaannaataarunneq piinnarlugu. Taamaalillutik Namminersornerullutik Oqartussat 600 mio. kr.-it missaannik tigoriaannaateqartariaqarput, pisussaaffitik soorlu qularnaveeqqusiinerit, sanaartornermi aningaasartuutit akilernissaat, suliffeqarfiit namminersortitat tigusisinnaatitaaneri kiisalu taarsigassarsianut akilersuutit naammasisinnaassagunikkit. Nunatta karsiata aningaasaatai tigoriaannaat kontoni assigiinngitsuni papiaraniluunniit nalilinni obligationini inissinneqartarput.
Ukiut nikinneranni kontoni uninngasuutit 542 mio. kr.-iupput papiaqqatigullu nalilitsigut pigisat 284 mio. kr.-iullutik. Tamanna isumaqarpoq ukiut nikinneranni kingullermi aningaasaatit tigoriaannaat tamarmiusut 826 mio. kr.-iusut, taakkunannga sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmi uninngasut illuartinneqareersut Inatsisartunilu akuerineqareersut 256 mio. kr.-iullutik.
Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaataat tigoriaannaat nalinginnaasumik aningaaserivimmut ernialersuinikkut qaffasinnerpaamik neqerooruteqartumut inissinneqartarput, tassa Nunatsinni aningaaseriviit marluusut arlaannut, Danmarkimiluunniit aningaaserivimmut.
Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaataat tigoriaannaat sinneruttut aningaasartuutinut ilimagereersimanngisanut sillimmatitut atorneqartarput inissinneqartarlutillu Danmarkimi naalagaaffiup pigisanilluunniit aalaakkasunik qularnaveeqqusiilluni taarsigassartitsisarfiit obligationiinut. Obligationi nalinginnaasumik kontonik nalinginnaasunik piffissanilu aalajangersimasuni isumaqatigiissuteqarluni kontonit Nunatta karsianut erniatigut isertitaqaataanerusarput, erniatigullu isertitaqarnerulernerup akigisinnaasarpaa obligationit nalingisa akiisalu allanngorartarnerat.
Inatsisartuni ilaasortap Daniel Skiftep apeqquteqaammini EU-mit aalisarsinnaanermut akiliutissat aallaavigai, tamanna Naalakkersuisut allakkatigut akissuteqarfigereerpaat, Inatsisartunullu akissuteqaat agguaanneqareerpoq. Naalakkersuisut neriupput matumuuna pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaannik Naalakkersuisut ulluinnarni qulakkeerisarnerat naammattumik matumuuna akissuteqarfigineqarpoq.
Per
Rosing-Petersen, Siumup
oqaaseqartua:
Daniel
Skiftep apeqquteqaataa aallaavigalugu Naalakkersuisunut ilaasortaq
Inatsisartunut ilaasortamut akissuteqarnermini nassuiaateqarfigaa
nalinginnaasumik qanoq Naalakkersuisut ernianik qulakkeerinnittarnersut.
Aammalu immikkoortoq 14-imi sammisassatsinni takuneqarsinnaavoq siorna
2000-imi naatsorsuutini Naalakkersuisut qulakkeersimagaat aningaasaateqarneq
toqqammavigalugu ernianik 38 mio. kr.-it sinnerlugit iluanaaruteqarsimasut.
Naalakkersuisullu
akissuteqaataaa Siumumiit naammagisimaaratsigu, taamak naatsumik toqqammaveqarluta
immikkoortumi tassunga oqaaseqarpugut. Qujanaq.
Augusta
Salling, Atassutip
oqaaseqartua:
Inatsisartunut
Ilaasortap Daniel Skiftep pisortat aningaasaataasa pitsaanermik
erniorterneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqarneranut
tunngatillugu Naalakkersuisup akissuteqaataa Atassutip naammaginartinngilaa.
Tassami
apeqquteqartup aperinerminut tunngavigisani ersarilluinnartumik naatsumik
allaaserisimammagu. Daniel Skiftep aperinermini tunngavigai EU-mut
aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut tunngatillugu, aningaasat
akiliutigineqartussat isumaqatigiissut malillugu akilerneqarsimannginneri
pissutigalugu, Nunatta erniatigut aningaasarpassuarnik annaasaqarnissaa.
Naalakkersuisut qinersimavaat siusinnerusukkut Daniel Skiftemut allakkatigut
akissutigisimasatik innersuussutigiinnassallugit, tamanna Atassutip
naammaginartinngilaa. Atassut isumaqarpoq pingaartoq EU-mut
isumaqatigiissuteqarsimanermi aningaasat piffissami aalajangersimasumi Nunatta
karsianut akilereerneqarsimasussaagaluit kontomut ikineqarsimanngimmata naammagiinnarneqarsinnaanngitsoq.
Tamannalu EU-mut isumaqatigiissutinut unioqqutitsinerusoq soorlu EU-rċdip
inatsisileriffia taamatorluinnaq aalajangiussaqarsimasoq, tassa EU-kommissioni
isumaqatigiissummik unioqqutitsiinnarani aamma nunat akornanni
isumaqatigiissummik unioqqutitsisimasoq isummersimagami, taamaattumillu
Kalaallit Nunaata tamakkiisumik akilerneqarnissaminut piumasaqarnera
qularutissaanngitsoq aamma pisinnaatitaasoq, aalisarsinnaatitaanermut
akuersissutit atorunnaarsinnissaanut.
Erseqqissumik
Naalakkersuisut nassuiartariaqarpaa sooq EU-p kingusinaartumik akiliuteqarneratigut
erniat annaaneqartut ilanngullugit akileqquneqarsimannginnersut, sooq
akuersaaginnarneqarsimava kingusinnerusukkut akiliisoqarnissaa, naak tamanna
Nunatsinnut aningaasarpassuarnik annaasaqaataassagaluartoq.
Qularnanngitsumillu siunissami isumaqatigiinniartarnernut pitsaanngitsumik
sunniuteqassagaluartoq.
Atassut
aamma isumaqarpoq pisut ilungersunartut Naalakkersuisut imminnut pisuni
ilungersunartuni Naalakkersuisut imminnut pisussaatittariaqartut piaartunik
partiinut, Kattusseqatigiinnut, attaviitsumullu erseqqissumik
ilisimatitsissuteqassallutik utaqqiinnarnagu ajortoqarnerani
ilimatsattoqarluni arlaanik paasiniaasoqarnissaa.
Taamak
oqaaseqarluta neriuutigaarput Naalakkersuisup erseqqissassagaa sooq
Naalakkersuisut pisumi eqqartorneqartumi annerusumik
piumasaqaateqarsimannginnersut. Qujanaq.
Maliinannguaq
Markussen Mĝlgaard, Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit
Ataqatigiinniit Inatsisartuni sulinitsinni pingaartuqarluinnartutut isigaarput,
Nunatta aningaasaqarnerata patajaatsumik siunissamullu qanittumuinnaanngitsoq
aammali ungasissumik isigisumik pilersaarusiorlugulu nalilersortuarnissaa.
Isertitat
uninngasuutit, aningaasaliissutaasullu naapertuuttumik maleruagassallu
malillugit ingerlanneqarnerat Naalakkersuisut isumagalugulu nakkutigilluaraat
maluginiarparput. Nuannaarutigaarput taarsigassarsiat siusinnerusukkut
annertusisimagaluaqisut Naalakkersuisut annikillisarsimammatigit sulilu
annikillisarlugit, tamanna pitsaasutut isigisariaqarpoq, ingammik Nunatta
aningaasatigut namminiileriartornissaa eqqarsaatigalugu.
Maluginiarparputtaaq
aningaasatigut pigisanik nalilinnik aqutsinerup ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit
Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatigut isertitaasa ungasinnerusoq
isigalugu amerlanerpaanngortinnissaat siunertaasoq, kiisalu qanoq
pisoqassagaluarpat aningaasatigut pitsaasumik isumannanngitsumillu
inissisimanissaq isumannaarsimaniarneqartoq nakkutigilluarneqarlunilu.
Inatsisartuni
ilaasortap Daniel Skiftep oqaluuserisassanngortitaanut atatillugu EU-mut
aalisarnermut isumaqatigiissut immikkut assersuutitut taaneqarmat Inuit
Ataqatigiinniit oqaatigissavarput, isumaqatigiissutip pitsaasuunera
nuannaarutigalugu oqaatigisimagatsigu. EU-mili periutsit aallaavigalugit
EU-parlamentimit akuerineqarnissavia una qaammat aatsaat pisussaasimavoq,
siullermeerutaasumillu oqaluuserineqarnera Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu
Ataatsimiititami ilaasortanit peqataaffigineqartumit akuerineqarmat
nuannaarutigaarput, suliaq annertooq ukiuni arlalinni piareersarneqarsimasoq,
taamaalilluni naammassineqartussanngortoq.
Eqqumaffigisassarpulli
unaavoq ilisimasariaqaratsigu siunissami isumaqatigiinninniarnissani,
isumaqatigiissuteqarneq taamatut ilusilik pisinnaanavianngikkipput
erseqqissaatigineqarmat, taamaattumillu maanna isumaqatigiissummut atatillugu
apeqqutaalluinnartoq aningaasat ukiup aallartinnerani ingerlaannaq pinngisagut,
kingusinnerusukkulli tunniunneqartut nukingissaarutigissanerigut. Inuit
Ataqatigiinniit oqaatigissavarput tamanna mianersornartoqarsinnaammat
tullianilu isumaqatigiinninniarnissami akornutaaratarsinnaanera
ingalassimaartinniarneqartariaqarmat.
Taamatut
oqaaseqarluta Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup, aningaasaqarnermut
aqutsinermut tunngasutigut ersarissumik akissutaanut qujavugut.
Tom
Ostermann, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat:
Inatsisartuni
Ilaasortap Hr. Daniel Skiftep pisortat aningaasaata uujarteqqineqarnissaanut
pillugu apeqquteqaataanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqarniarpugut.
Kattusseqatigiinniit
apeqquteqartup ujartugaa tamatumani apeqqutip tunngavia EU-p akilersimasai
pimmagit, taamaattorli Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup akissutaa
Kattusseqatigiinniit naammaannartutut isigigatsigu.
Aningaasaqarnermut
Naalakkersuisup allakkatigut akissutaa apeqqummut pineqartumut akissutitut
isiginnginnatsigu naammagiinnarsimallugu, naak apeqquteqartoq immikkut
allaffigineqarsimagaluartoq pineqartumut naapertuunnerusunik.
Uani
pinngitsoorsinnaanngilagut maanna uparuassallugu, tassalu EU-mit aalisarnermut
isumaqatigiissut ukioq 2000-ip naalernerani anguneqarmat, allaat
Naalakkersuisut oqaaseqarmata aatsaat taamak angusarissaartigalutik
isumaqatigiissusiorsimallutik, sunaaffali kingorna paasinarsinialermat
isumaqatigiissutip imarisai tamakkiisumik qularnaarneqarsimanngitsut. Ilami
taamak persuarsiutaatigisumik saqqummereerlutik kingorna aningaasartaasa
ajornartorsiutitaqalersimanerat ippigaarput, aammalu tusagassiutit
aqqutigalugit innuttaasut ilisimatinneqarmata, minnerunngitsumillu
Inatsisartuni Ilaasortanut ilisimatitsissutigineqarsimannginnera ippigalugu,
ilami isumaqatigiissutit taamak pingaaruteqartigisut tassanngaannarpalaartumik
isikkoqalernerat paasiuminaatsikkatsigu.
Naalakkersuisut
EU-mik aalisarnermik isumaqatigiissutip unioqqutinneqarsimanerata kingunerisaanik
erniaatigut annaasaqaatit taaneqartutut 2,5 mio. kr.-it qanoq
qulakkeerniarneqarpat, aammattaaq apeqqutit ilaat pingaaruteqarluinnartut
tassalu kommissioni 2001-imi maajip qaammataani akuersissanngikkaluarpat,
Nunatsinnut kingunerisassai suuppat?
Naalakkersuisut
kaammattorusunnarput siunissami isumaqatigiinniarnerit tamakkiisumik
qulakkeerniartaqqullugit.
Kattusseqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta akissuteqarsimasut naammaginagit apeqqutit siuliani taakkartukkagut akissutissinneqarnissaat kissaatigaarput. Qujanaq.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Isumaqarpunga tamatta isumaqatigiissinnaasugut, isumaqatigiissut pitsaasuusoq.
Taamalu massakkut apeqquteqartup tunngavigisaa naalakkersuisuniinngilaq. Taamaalaalli illuatungiliuttup imaluunniit akiliisussap taamatut kinguartoortitsinera pisuussut tassaniittoq.
Apeqquteqartup apeqqutaa tusagassiutitigut sammineqarsimavoq, ersarissumillu aamma oqallisigineqarlunilu akineqarsimalluni. Tassa taamaattumik kissaatiginaannarpoq taakkua erniat annaasimasat imaluunniit kingusinnerusukkut takkukkumaarunnartut uanga taamak eqqarsaatigigakku, Naalakkersuisutta sammissagaat, Kalaallit Nunaannut tunisisussap aningaasat erniaanik Kalaallit Nunaata annaasaqannginnissaa siunertaralugu. Neriuppunga taanna angusaqarfigilluarumaaraat.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:
Tassa paasivara partiit Siumut, Inuit Ataqatigiillu taavalu kisimiittup akissuteqaat naammagigaat, kisianni taamaakkaluartoq pisussaavunga soorunami suliap uumap ingerlanneqarsimareersup nassuiaateqarfigilaassallugu.
Siullermik Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut apeqqutit marluk martsip 21-anni ullulerneqarsimasut tamarmillu Inatsisartunut Ilaasortamit Daniel Skiftemit atsiorneqarsimasut apuussimapput.
Siulleq allakkatigut akisassaq imatut oqaasertaqarpoq:
Inatsisartut suleriaasianni ' 36 naapertorlugu kissaatigaara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup paasissutissat tulliini taaneqartut allakkatigut akissuteqarnermigut uannut saqqummiutissagai.
Nunatta aamma EU-p ukiut 2000-ip naalerneranni aalisarneq pillugu isumaqatigiissutaat nutaaq naapertorlugu EU-p pisussaaffimminik eqquutitsinnginnerata kingunerisaanik Nunatta erniatigut isertitassaagaluanit annaasassai qanoq amerlatigippat?
Erniatigut isertitassaagaluanit annaasat 2000-imi aningaasanut inatsimmut sunniuteqassappat? Taamaassimappallu Naalakkersuisut tassunga atatillugu qanoq iliuuseqalersaarpat?
Kommissioni 2001-imi maajip qaammataani akuersinngitsuussagaluarpat / itigartitsissagaluarpat EU-mut taamatullu aamma Nunatsinnut kingunerisassai suusinnaappat?
EU-p Nunatsinnut pisussaaffimminik eqquutitsinissaa anguniarlugu Naalakkersuisut 2000-imi januarip aallartinneraniit martsip naalerneranut EU-p tungaanut qanoq iliuuseqarsimanersut nassuiaqquneqarpoq.
Tunngavilersuut, tassa Daniel Skiftep siunnersuuteqarnerminut tunngavilersuutaa aatsaat 2001-ip martsip naalernerani tamanut ilisimatitsissutigineqarpoq, soorlu KNR Qanorooq aqqutigalugu aatsaat 2001-ip martsip naalernerani EU-p 107 mio. kr.-it akilerniarai, sinnerilu EU-kommissionip EU-p aamma Nunatta aalisarneq pillugu isumaqatigiissutaasup suliarereerpagu akuersissutigereerpagulu aatsaat akilerneqassasut aatsaat. Tamannalu 2001-ip maajip qitequnnerani pissasoq.
Tassunga tunngasumut akissut 25. april 2001 nallertinnagu pissarsiariumaneqarpoq.
Ulloq taannarpiaq Daniel Skifte Inatsisartut Siulittaasoqarfianut imak aamma allappoq, issuarpara pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaat qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat.
Imalu apeqquteqaat ilusilerneqarpoq, siuliani taaneqartutut apeqquteqaateqarnermut tunngavigisneqarpoq innuttaasut aatsaat martsip naalernerani ilaatigut KNR-mi Qanorooq aqqutigalugu Naalakkersuisut Siulittaasuannit ilisimatinneqarnerat oqaatigalugu, EU-p aatsaat piffissap taamaalinerani 107 mio. kr.-it. akilersimagai sinnerilu EU-kommissioni 2001 maajimi akuersissuteqareerpat aatsaat akilerneqassasut.
Tamanna imak nassuiaatissiorneqarpoq Nunarput aaqqissuussinermut siulianut taaneqartumut atatillugu erniatigut millionilikkaanik annaasaqassasoq.
Siullermut allakkatigut akeqquneqartumut akissuteqaaterput Inatsisartuni soqutigineqarsimaqimmat, atuareersimagaluaraat oqaluttarfimminngaanniit atuassavara quppernerit pingajuat qiteqqullugu takissuteqartoq, imalu akissuteqarpugut Inatsisartumut Ilaasortamut.
Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaannut noqqaassuteqarputit EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut akiliutaasartoq pillugu apeqqutit sisamat allakkatigut akissuteqarfigineqassasut. Apeqqummut EU-p aalisarsinnaatitaanermut akuersissutinut akiliutaasa amigaataanerat pillugu Naalakkersuisut piffissami januarimiit martsimut qanoq iliorsimaneranut tunngatillugu EU makkunatigut isumaqatigiinninniarfigineqarsimavoq.
EU-p aalisarnermut akiliutaa ukiut siuliini aamma Naalakkersuisut siuliini Namminersornerullutik Oqartussanut akiliutigineqartartut februari qaammataani, martsip aappaani 2001-imi suli akiliuteqartoqarsimanngimmat EU-kommissioni 5. marts 2001-imi attavigineqarpoq akiliuteqarsimannginneq pillugu. Kommissionip ilisimatitsissutigaa akiliuteqalersaartoqanngitsoq EU-parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarisimatinnagu, taamaattoqarneranullu pissutaasoq kommissioni EU-parlamentimut ileqqorissaarnissamut isumaqatigiissuteqarsimammat akiliuteqartoqartassanngitsoq EU-parlamenti oqaaseqarsimatinnagu. Aamma parlamentip qaammatit arfinillit atoqqaartariaqarai kommissionip isumaqatigiissutaata suliarineqarneranut.
Isumaqatigiissut taanna Kalaallit Nunaata aamma nunat ilaasortaasut Danmark ilanngullugu ilisimasaqarfiginngilaat, tamanna peqatigalugu paasinarsimmat parlamenti aatsaat maajip qaammataata naalernerani oqaaseqaateqarsinnaasoq, taamaalillunilu siusinnerpaamik aatsaat junip qaammataata naalernerani akiliuteqartoqarluni. Piaarnerpaamik Nunatsinniit kommissionimut aamma parlamentip Aalisarnermut Ataatsimiititaliaanut erseqqissaatigineqarpoq suliaq Kalaallit Nunaata imak isigisariaqaraa, piaaraluni isumaqatigiissummik unioqqutitsinertut aammalu tamatuma kingunerisassai tassaasariaqartut EU-p aalisariutaanut aalisarsinnaatitaanermi akuersissutit utaqqiisaasumik utertinneqarnerat imaluunniit atorunnaarsinneqarnerat.
Taamaalilluni aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit utertinneqarnissaat piareersarneqarpoq, aamma ministeriuneriup kommissioni noqqaaffigaa suliassamut akuliuteqqullugu.
Tallimanngornermi 9. marts 2001-imi Komité de Reprĉsendent EU Rċdip ataani ataatsimiititaliami rċdip ataatsimiinnerit ataatsimiinnissaanut piareersarfiusartumi ataatsimiittoqarpoq, komitémi ilaasortaapput naalagaafiit EU-mi ilaasortat aallartitaat ambassadĝrit. Komitép ataani suleqatigiissitani naalagaaffiit ilaasortat atorfilittaat isumaqatigiinniartarput, EU-mi inatsisitigut sulianut siunnersuutit assigiinngitsut pillugit. Taamaaliornikkut EU-rċdimi siunnersuutit apeqqutinut pingaaruteqarluinnartunut tunngasut kisiisa ministerinit suliarineqartarput.
EU-rċdip inatsisileriffiata tamatuma kingorna aalajangiuppaa EU-kommissioni isumaqatigiissummik unioqqutitsiinnarani aamma nunat akornanni isumaqatigiissummik unioqqutitsisoq, taamaattumillu Kalaallit Nunaata tamakkiisumik akilerneqarnissaminut piumasaqarnera qularutissaanngitsoq aamma pisinnaatitaasoq aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit atorunnaarsinnissaannut.
Saqqumisumik parlamentimik aaqqiagiinngittoqarnissaa pinaveersaarumallugu taamaalillunilu isumaqatigiissummut ilassutip 4-p parlamentimi suliarineqarnerata kinguarsaqqinneqarnissaa ulorianartorsiortikkumanagu kommissionip siunnersuutigaa erniinnaartumik 15 mio. eurot akilerneqassasut sinnerilu parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarineqariarpat.
Suliami pisut nalilersoqqissaariarlugit matumani minnerunngitsumik piffissap isumaqatigiissuteqarfiup qiteqqunnerani isumaqatigiinniaqqinnissaq mianeralugu Naalakkersuisut Siulittaasuata aalajangerpaa kommissionip siunnersuutaata akuerineqarnissaa. Taamaalilluni ulloq martsip 19-iat 2001 Namminersornerullutik Oqartussanut 15 .euro akiliutigineqarput, aalisarsinnaatitaanermullu akuersissutinut akiliutissat sinneri 27,8 mio. euro akilerneqarnissaat pissasoq naatsorsuutigineqarpoq maajip qaammataani parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarineqariarpat.
Konto pingaarneq 20.10.11 ilanngaaseereerluni ernianut aningaasartuutit Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuisa isumagineqarnerannut atapput, tassanilu aamma Namminersornerullutik Oqartussat atoriaannarnik aningaasaataanit erniat isertinneqartut tassunga nalunaarsorneqartarlutik.
Taamaalilluni EU-miut aalisarsinnaatitaaneranut akuersissutinut akiliutit erniaat isertinneqartut kontomut ilangaaseereerluni ernianut aningaasartuutinut malinnaarsorneqartarput. Taamaalilluni EU-miut aalisarsinnaatitaanerinut akuersissutinut kingusinaartumik akiliuteqartoqarnerata kingunerisaanik ernianit isertitassat ikinnerussapput 2,5 mio. kr.-it missinginik.
Taamatut isertitakinneruneq aningaasanut inatsimmi 2001-imi Naalakkersuisut naatsorsuutigisaattut 8,2 mio. kr.-it missingersorneqartuniit ilanngaaseereerluni ernianik isertitanik ikinnerusunik kinguneqassanngilaq. Naatsorsuutigineqartumit sanaartornermi kingusinerusumi akiliuteqartoqartarsimavoq tamatumalu nassataraa ingerlatani allani ernianik isertitat amerlanerunerat.
Naalakkersuisut suliaq Bruxellesimi sinniisuutitaqarfik qanimut suleqatigalugu malinnaaffigaat, naatsorsuutigalugu suliaq naammassineqassasoq maajip qaammataani parlamentip oqaaseqaateqarneratigut.
Tassalu massakkut taanna innersuussutigalugu Inatsisartunut agguaanneqareersimammat, akissut naatsunnguaq qulequtaa aamma allaammat pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat Naalakkersuisut akissuteqarpugut.
Apeqqutit Inatsisartuni Ilaasortap Daniel Skiftep apeqqutaasa ilagivaat aningaasanut inatsimmi 2000-imi sunniutissai, allakkatigullu nassuiareernertigut ilimagisat 8,2 mio. kr.-iussasut taakkua ilanngarneqassanngillat 2,5 mio. kr.-it missaani EU-mi isumaqatigiissummi akiliiumaataarnermik pissuteqartumik annaasassaqaraluartugut.
Manna tikillugu Naalakkersuisut nalilersuinerat imaappoq, aamma taanna Kattusseqatigiit oqaaseqartuanut oqaatigissavara. Ilumoorpoq isumaqatigiissut massakkut atuuttoq manna tikillugu isumaqatigiissutaasarsimasunut pitsaanerpaammaat, aningaasatigut piinnarani kisianni aamma ukiut atuuffii eqqarsaatigalugit kiisalu aalisakkat amerlanerunngikkaluartut aningaasanik amerlanernik pissarsissutaanera eqqarsaatigalugu.
Massakkullu Naalakkersuisut manna tikillugu aalajangiusimasaa unaavoq; isumaqatigiissuteqarfiusup ukiut arfinillit taakkua qiteqqunnerat ukiut pingasut ingerlareerpata isumaqatigiinniarnissat ingerlanneqartussat eqqarsaatigalugit isumatusaarnerunnginnersoq massakkut malartaaserani EU-p iluani kommissionip parlamentillu akornanni ajornartorsiutaasut akuleriffiginngikkaluarlugit, uagutsinnut Kalaallit Nunaat eqqarsaatigalugu ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu isumatusaarnerunnginnersoq taanna malartaasiutiginagu akilerneqarnissaa qulakkiiginnarutsigu. Taamak isumaqarnersoq Naalakkersuisut suli aalajangiusimavarput, aamma paasivara inimi maani amerlanerussuteqartut taamak isumaqartut.
Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:
Oqaaseqartussamut tullermut ingerlaqqitsinnata oqaatigilaassavara erniinnaq aalajangissagatsigu aamma oqaluuserisassamut tullermut nuunnissarput, taamaattumillu maani Inatsisartut affaat sinnerlugit najuutinngimmata taanna ajornakusuussaaq, taamaattumillu Inatsisartunut Ilaasortat qinnuvigissavakka maanga amerlanerit inimut inissaminnut ingikkiartoqqullugit, aalajangiinissami aamma peqataasussaammata.
Taava tulliulluni oqaaseqassaaq:
Daniel Skifte, Atassut:
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup aamma partiit apeqquteqaat imaluunniit oqallisigineqaqqusaq soqutigalugu oqallisigimmassuk tamanna nuannaarutigaara. Aamma immikkut nuannaarutigaara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup unneqqarilluni assigiinngitsut sivisuumik eqqartormagit. Taavalu kisianni innersuussutigisaa tassani maani aatsaannguaq atuarpaa, immikkut apeqqutit ' 36 malillugu apeqqutigisimavakka, peqqutigalugu ' 35 alla tunngavigalugu oqallittoqassappat taava uani akissutai aallaaviginiarakkit oqallinnissami, taanna tassaavoq Inatsisartut suleriaatsiminni akuerisaat aamma taamaaliortoqarsinnaasoq, taamaattumik tupinnartorsiaanngilaq ajorsaarinerunngitsoq suleriaatsimili atuinissamik innersuussisoq.
Oqaatigissavara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup immikkut apeqqutissama apeqqutigigakkit apeqqutit 1, 2, 3, 4-lu taakkua ilaat ataaseq kisiat pinnagu, pitsaasumik unneqqarissumillu akimmagit, tamanna assut iluarinarpoq, qujanarpoq, taavali akineqanngitsoq ataaseq aatsaat misissueqqissaaraanni paasisaq tassaavoq, apeqqut 3 erseqqissumik akineqanngilaq tassalu taassuma aningaasartarai 213 mio. kr.-it. Taava taanna tunngavigalugu oqarusussaanga ila qujanaqaaq ' 36 tunngavigalugu apeqquteqarsimagama, imaallaat ullumikkut paasivara ' 35 aallaavigalugu pinitsinni apeqqut ataaseq qarsupinneqarsimasoq imaluunniit naammaginartumik akineqanngitsoq. Nuannaarutigaaralu ilaatigut partiit ilaasa assersuutigalugu Atassutip, Kattuseqatigiillu taannaagunartoq aamma maluginiarsimammassuk, tassami taakkua tamaat akueriinnarnagu naammaannartumik akinertut nalilerpaat.
Uangali qujavunga naammaannartumik akinagu pitsaasumik apeqqutit pingasut akineqarmata, ataaserli naammaginagu. Naammaginninnginninnut peqqutit ilagaat isumaqarama taamaallaqqunanngikkaluartoq kommissioni nalaatsortumik naaggaassappat, taava pinngitsoorani 213 mio. kr.-it missaaniittut equsoorutaassapput immaqalu Nunatta, Danmarkip EU-llu akornani aalassaataallutik aaqqinniarneqassallutik. Tassaana taanna takorluuineq taamaaleqqunanngikkaluartoq sillimaffiginiarlugu nr. 3 apeqqutigineqartoq, taamaattumik erseqqissumik akinnginneq taanna illuatu-ngaanut mumisikkusuppara, qanormitaava taamaalisoqallaqqunanngikkaluartoq taamaalisoortoqarpat Siumukkut, Inuit Ataqatigiit kisimiittorlu aalariassappat, aningaasammi 213 mio. kr.-it missai Nunatsinnut annertuumik sunniuteqartussaapput.
Taamatut naatsumik akissuteqarpunga, kisiannili taamatut oqallisigineqarnera nuannaarutigaara, taamatut iluseqarluni ineriartuaartungammat.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Naalakkersuip akissutaanut ilaliullugu nr. 3-mut apeqqutigisaq taanna Daarngup apeqqutigisaa imaalillugu akineqassaaq.
Kommissioni maannakkut tamarmi akuersereerpoq, aammalu kommissionip aningaasat tamarmik akilerneqarnissaa kissaatiginartutut oqaatigereersimavaa, taamaallaat taanna allanneqarsimanngitsumik kisiannili imminnut pissuserissaarfigeqatigiilluni taamak taasariaqarpoq, ilaasa gentlemen agreementimik taasarpaat, kommissionip taavalu parlamenti akornani atuuttoq najoqqutaralugu imaassimavoq, parlamenti oqaaseqareerpat sinneri taava akiliutigineqassasut. Taamaattumik maannakkut maajip qiteqqunerani maani parlamentip oqaaseqaatissaa utaqqineqarpoq, ilisimaneqarporlu aalisarnermut udvalgiata aamma akuersaarlugu taamak akiliuteqarnissaq oqaaseqarfigisimagaa.
Taamaattumik takorlooruminaatsipparput Naalakkersuisuni kommissioni taamatut akuersaarnera, parlamentillu oqaaseqarnissaminut akuersaarsamaarnera pitarlugu akiliinngitsoortoqarnissaa ilimagineqanngilaq.
Apeqqut una kommissionip uagullu akornatsinni akiliinngitsoorneqalermat erniinnaq qisuariarnikkut naammassiniarneqarsimavoq, aammalu taamaalilluni uppernarsaatitut akiliiumanermut ilai akilerneqareerput, sinneralu taanna Europa Parlamentip oqaaseqaateqareerpat akilerneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:
Qujanaq. Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq imm. 62 tassalu Pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinneq tamaannga killeqarpoq.