Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 62-1

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Nĉste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 7. maj 2001, nal. 17:20.

Oqaluuserisassani immikkoortoq 62.

Pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat.

(Inatsisartunut ilaasortaq Daniel Skifte)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq Lars Karl Jensen.

 

 

Daniel Skifte, Atassut:

Inatsisartut suleriaasitsinni ' 35 naapertorlugu matumuuna qinnutigaara pissutsit tulliini taane­qartut Inatsisartuni oqaluuserineqassasut, nassuiaateqarfigineqarlutillu, tassa pisortat aningaasaa­ta pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat.

 

Siuliani taaneqartutut apeqquteqaateqarnermut tunngavigineqarpoq innuttaasut aatsaat 2001-imi martsip naalernerani ilaatigut KNR-mi Qanorooq aqqutigalugu, Naalakkersuisut Siulittaasuannit ilisimatsinneqarmata oqaatigalugu EU-p aatsaat piffissap taamaalinerani 107 mio. kr.-it akilersi­magai, sinnerilu EU-p kommissionimi 2001-imi maajimi aatsaat akuersissutigineqassasut akilerneqarlutillu. Tamanna imatut nassuiaatissarsiorneqarpoq, Nunarput aaqqissuussinermut siuliani taaneqartumut atatillugu erniatigut millionikkaanik annaasaqassasoq.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:

Inatsisartunut ilaasortaq Daniel Skifte pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqaler­nissaat qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaateqarpoq.

 


Naalakkersuisut sinnerlugit ilisimatitsissutigisinnaavara aningaasatigut nalinginnaasumik piginnaatitsissutit aningaasanut inatsimmut oqaasertaliussaniittarmata. 2001-imut aningaasanut inatsimmut ilaatigut piginnaatitsissutit uku ilanngunneqarsimapput, tassa ukioq manna atuuttu­mut. Imatut allassimavoq:

 

Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ataavar­tumik ilisimatitsissuteqarfigisarlugu, Namminersornerullutik Oqartussanut akiliisinnaassuseqar­nerup nikerarnera il.il. pakkersimaarniarlugit taarsigassarsiniarnissamut. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik tigoriaannarnik pigisaat akiitsuilu allanngortissallugit, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuinut aningaasaa­taannullu tigoriaannarnut tunngatillugu aningaasatigut tamatumani ilanngullugit erniatigut aningaasallu nalingisigut niuernerit pillugit isumaqatigiissuteqartarnissamut Namminersornerul­lutik Oqartussat aningaasaqarnikkut ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit aningaasartuutaasa sapinngisamik millilernissaat siunertaralugu.

 

Piginnaatitsissutit taakku siusinnerusukkut Nunatta karsiata annertuunik akiitsoqarneraneersuup­put, Naalakkersuisunillu piginnaatitsillutik Namminersornerullutik Oqartussat ulluinnarni ingerlanneranni pisariaqarnerat naapertorlugu aningaasatigut iliuuseqartarnissaannut. Taamaat­torli Nunatta karsiata akiitsui Naalakkersuisut siulitta maannakkullu naalakkersuisuusut nalaanni annertuumik ikilisinneqarsimapput, Nunattalu karsiata taarsigassarsianut akiitsui ullumikkut 2000-ip naanerani 175 mio. kr.-iupput.

 

Ataatsimut isigalugu tigoriaannaatit akiitsullu taamaalillutik tassaapput Nunatta karsiata aningaa­satigut pigisaat nalillit. Aningaasaatigut aningaasatigut pigisagut nalilinnik aqutsinerup siuner­taraa Namminersornerullutik Oqartussat ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit aningaasatigut isertitaasa ungasinnerusoq isigalugu amerlanerpaanngortinneqarnissaat. Peqatigitillugu anguniar­neqarpoq aningaasatigut iliuuserineqartut annertuumik ajutooriataarsinnaanernut pitsaasumik isumannaarneqarsimassasut.

 


Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik tigoriaannarnik sillimmateqarnerisigut qulakke­erneqartussaavoq Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiisa ingerlatseqatigiiffiutaasalu akiliisinnaajunnaarnissaat taamalu ingerlajunnaaratilluunniit ingerlatsinerminnik allanngortit­sinnginnissaat sumiiffimmi aningaasanut tigoriaannaataarunneq piinnarlugu. Taamaalillutik Namminersornerullutik Oqartussat 600 mio. kr.-it missaannik tigoriaannaateqartariaqarput, pisussaaffitik soorlu qularnaveeqqusiinerit, sanaartornermi aningaasartuutit akilernissaat, suliffeqarfiit namminersortitat tigusisinnaatitaaneri kiisalu taarsigassarsianut akilersuutit naam­masisinnaassagunikkit. Nunatta karsiata aningaasaatai tigoriaannaat kontoni assigiinngitsuni papiaraniluunniit nalilinni obligationini inissinneqartarput.

 

Ukiut nikinneranni kontoni uninngasuutit 542 mio. kr.-iupput papiaqqatigullu nalilitsigut pigisat 284 mio. kr.-iullutik. Tamanna isumaqarpoq ukiut nikinneranni kingullermi aningaasaatit tigoriaannaat tamarmiusut 826 mio. kr.-iusut, taakkunannga sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmi uninngasut illuartinneqareersut Inatsisartunilu akuerineqareersut 256 mio. kr.-iullutik.

 

Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaataat tigoriaannaat nalinginnaasumik aningaaseri­vimmut ernialersuinikkut qaffasinnerpaamik neqerooruteqartumut inissinneqartarput, tassa Nunatsinni aningaaseriviit marluusut arlaannut, Danmarkimiluunniit aningaaserivimmut.

 

Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaataat tigoriaannaat sinneruttut aningaasartuutinut ilimagereersimanngisanut sillimmatitut atorneqartarput inissinneqartarlutillu Danmarkimi naalagaaffiup pigisanilluunniit aalaakkasunik qularnaveeqqusiilluni taarsigassartitsisarfiit obligationiinut. Obligationi nalinginnaasumik kontonik nalinginnaasunik piffissanilu aalajanger­simasuni isumaqatigiissuteqarluni kontonit Nunatta karsianut erniatigut isertitaqaataanerusarput, erniatigullu isertitaqarnerulernerup akigisinnaasarpaa obligationit nalingisa akiisalu allanngorar­tarnerat.

 

Inatsisartuni ilaasortap Daniel Skiftep apeqquteqaammini EU-mit aalisarsinnaanermut akiliutis­sat aallaavigai, tamanna Naalakkersuisut allakkatigut akissuteqarfigereerpaat, Inatsisartunullu akissuteqaat agguaanneqareerpoq. Naalakkersuisut neriupput matumuuna pisortat aningaasaataa­sa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaannik Naalakkersuisut ulluinnarni qulakkeerisarnerat naammattumik matumuuna akissuteqarfigineqarpoq.

 

Per Rosing-Petersen, Siumup oqaaseqartua:


Daniel Skiftep apeqquteqaataa aallaavigalugu Naalakkersuisunut ilaasortaq Inatsisartunut ilaasortamut akissuteqarnermini nassuiaateqarfigaa nalinginnaasumik qanoq Naalakkersuisut ernianik qulakkeerinnittarnersut. Aammalu immikkoortoq 14-imi sammisassatsinni takuneqar­sinnaavoq siorna 2000-imi naatsorsuutini Naalakkersuisut qulakkeersimagaat aningaasaateqarneq toqqammavigalugu ernianik 38 mio. kr.-it sinnerlugit iluanaaruteqarsimasut.

 

Naalakkersuisullu akissuteqaataaa Siumumiit naammagisimaaratsigu, taamak naatsumik toqqam­maveqarluta immikkoortumi tassunga oqaaseqarpugut. Qujanaq.

 

Augusta Salling, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartunut Ilaasortap Daniel Skiftep pisortat aningaasaataasa pitsaanermik erniorterneqarnis­saasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqarneranut tunngatillugu Naalakkersuisup akissute­qaataa Atassutip naammaginartinngilaa.

 

Tassami apeqquteqartup aperinerminut tunngavigisani ersarilluinnartumik naatsumik allaaserisi­mammagu. Daniel Skiftep aperinermini tunngavigai EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiis­summut tunngatillugu, aningaasat akiliutigineqartussat isumaqatigiissut malillugu akilerneqarsi­mannginneri pissutigalugu, Nunatta erniatigut aningaasarpassuarnik annaasaqarnissaa. Naalak­kersuisut qinersimavaat siusinnerusukkut Daniel Skiftemut allakkatigut akissutigisimasatik innersuussutigiinnassallugit, tamanna Atassutip naammaginartinngilaa. Atassut isumaqarpoq pingaartoq EU-mut isumaqatigiissuteqarsimanermi aningaasat piffissami aalajangersimasumi Nunatta karsianut akilereerneqarsimasussaagaluit kontomut ikineqarsimanngimmata naamma­giinnarneqarsinnaanngitsoq. Tamannalu EU-mut isumaqatigiissutinut unioqqutitsinerusoq soorlu EU-rċdip inatsisileriffia taamatorluinnaq aalajangiussaqarsimasoq, tassa EU-kommissioni isumaqatigiissummik unioqqutitsiinnarani aamma nunat akornanni isumaqatigiissummik unioqqutitsisimasoq isummersimagami, taamaattumillu Kalaallit Nunaata tamakkiisumik akilerneqarnissaminut piumasaqarnera qularutissaanngitsoq aamma pisinnaatitaasoq, aalisarsin­naatitaanermut akuersissutit atorunnaarsinnissaanut.

 

Erseqqissumik Naalakkersuisut nassuiartariaqarpaa sooq EU-p kingusinaartumik akiliuteqarnera­tigut erniat annaaneqartut ilann­gullugit akileqquneqarsimannginnersut, sooq akuersaaginnarne­qarsimava kingusinnerusukkut akiliisoqarnissaa, naak tamanna Nunatsinnut aningaasarpassuar­nik annaasaqaataassagaluartoq. Qularnanngitsumillu siunissami isumaqatigiinniartarnernut pitsaanngitsumik sunniuteqassagaluartoq.

 


Atassut aamma isumaqarpoq pisut ilungersunartut Naalakkersuisut imminnut pisuni ilungersu­nartuni Naalakkersuisut imminnut pisussaatittariaqartut piaartunik partiinut, Kattusseqatigiinnut, attaviitsumullu erseqqissumik ilisimatitsissuteqassallutik utaqqiinnarnagu ajortoqarnerani ilimatsattoqarluni arlaanik paasiniaasoqarnissaa.

 

Taamak oqaaseqarluta neriuutigaarput Naalakkersuisup erseqqissassagaa sooq Naalakkersuisut pisumi eqqartorneqartumi annerusumik piumasaqaateqarsimannginnersut. Qujanaq.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiinniit Inatsisartuni sulinitsinni pingaartuqarluinnartutut isigaarput, Nunatta aningaasaqarnerata patajaatsumik siunissamullu qanittumuinnaanngitsoq aammali ungasissumik isigisumik pilersaarusiorlugulu nalilersortuarnissaa.

 

Isertitat uninngasuutit, aningaasaliissutaasullu naapertuuttumik maleruagassallu malillugit ingerlanneqarnerat Naalakkersuisut isumagalugulu nakkutigilluaraat maluginiarparput. Nuan­naarutigaarput taarsigassarsiat siusinnerusukkut annertusisimagaluaqisut Naalakkersuisut annikillisarsimammatigit sulilu annikillisarlugit, tamanna pitsaasutut isigisariaqarpoq, ingammik Nunatta aningaasatigut namminiileriartornissaa eqqarsaatigalugu.

 

Maluginiarparputtaaq aningaasatigut pigisanik nalilinnik aqutsinerup ilanngaatissat ilanngaati­gereerlugit Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatigut isertitaasa ungasinnerusoq isigalu­gu amerlanerpaanngortinnissaat siunertaasoq, kiisalu qanoq pisoqassagaluarpat aningaasatigut pitsaasumik isumannanngitsumillu inissisimanissaq isumannaarsimaniarneqartoq nakkutigilluar­neqarlunilu.

 

Inatsisartuni ilaasortap Daniel Skiftep oqaluuserisassanngortitaanut atatillugu EU-mut aalisarner­mut isumaqatigiissut immikkut assersuutitut taaneqarmat Inuit Ataqatigiinniit oqaatigissavarput, isumaqatigiissutip pitsaasuunera nuannaarutigalugu oqaatigisimagatsigu. EU-mili periutsit aallaavigalugit EU-parlamentimit akuerineqarnissavia una qaammat aatsaat pisussaasimavoq, siullermeerutaasumillu oqaluuserineqarnera Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiitita­mi ilaasortanit peqataaffigineqartumit akuerineqarmat nuannaarutigaarput, suliaq annertooq ukiuni arlalinni piareersarneqarsimasoq, taamaalilluni naammassineqartussanngortoq.


Eqqumaffigisassarpulli unaavoq ilisimasariaqaratsigu siunissami isumaqatigiinninniarnissani, isumaqatigiissuteqarneq taamatut ilusilik pisinnaanavianngikkipput erseqqissaatigineqarmat, taamaattumillu maanna isumaqatigiissummut atatillugu apeqqutaalluinnartoq aningaasat ukiup aallartinnerani ingerlaannaq pinngisagut, kingusinnerusukkulli tunniunneqartut nukingissaaruti­gissanerigut. Inuit Ataqatigiinniit oqaatigissavarput tamanna mianersornartoqarsinnaammat tullianilu isumaqatigiinninniarnissami akornutaaratarsinnaanera ingalassimaartinniarneqartaria­qarmat.

 

Taamatut oqaaseqarluta Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup, aningaasaqarnermut aqutsinermut tunngasutigut ersarissumik akissutaanut qujavugut.

 

Tom Ostermann, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartuni Ilaasortap Hr. Daniel Skiftep pisortat aningaasaata uujarteqqineqarnissaanut pillugu apeqquteqaataanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqarniarpugut.

 

Kattusseqatigiinniit apeqquteqartup ujartugaa tamatumani apeqqutip tunngavia EU-p akilersima­sai pimmagit, taamaattorli Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup akissutaa Kattusseqatigiinniit naammaannartutut isigigatsigu.

 

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup allakkatigut akissutaa apeqqummut pineqartumut akissuti­tut isiginnginnatsigu naammagiinnarsimallugu, naak apeqquteqartoq immikkut allaffigineqarsi­magaluartoq pineqartumut naapertuunnerusunik.

 

Uani pinngitsoorsinnaanngilagut maanna uparuassallugu, tassalu EU-mit aalisarnermut isumaqa­tigiissut ukioq 2000-ip naalernerani anguneqarmat, allaat Naalakkersuisut oqaaseqarmata aatsaat taamak angusarissaartigalutik isumaqatigiissusiorsimallutik, sunaaffali kingorna paasinarsinialer­mat isumaqatigiissutip imarisai tamakkiisumik qularnaarneqarsimanngitsut. Ilami taamak persuarsiutaatigisumik saqqummereerlutik kingorna aningaasartaasa ajornartorsiutitaqalersima­nerat ippigaarput, aammalu tusagassiutit aqqutigalugit innuttaasut ilisimatinneqarmata, min­nerunngitsumillu Inatsisartuni Ilaasortanut ilisimatitsissutigineqarsimannginnera ippigalugu, ilami isumaqatigiissutit taamak pingaaruteqartigisut tassanngaannarpalaartumik isikkoqalernerat paasiuminaatsikkatsigu.


Naalakkersuisut EU-mik aalisarnermik isumaqatigiissutip unioqqutinneqarsimanerata kinguneri­saanik erniaatigut annaasaqaatit taaneqartutut 2,5 mio. kr.-it qanoq qulakkeerniarneqarpat, aammattaaq apeqqutit ilaat pingaaruteqarluinnartut tassalu kommissioni 2001-imi maajip qaammataani akuersissanngikkaluarpat, Nunatsinnut kingunerisassai suuppat?

 

Naalakkersuisut kaammattorusunnarput siunissami isumaqatigiinniarnerit tamakkiisumik qulakkeerniartaqqullugit.

 

Kattusseqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta akissuteqarsimasut naammaginagit apeqqutit siuliani taakkartukkagut akissutissinneqarnissaat kissaatigaarput. Qujanaq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq:

Isumaqarpunga tamatta isumaqatigiissinnaasugut, isumaqatigiissut pitsaasuusoq.

 

Taamalu massakkut apeqquteqartup tunngavigisaa naalakkersuisuniinngilaq. Taamaalaalli illuatungiliuttup imaluunniit akiliisussap taamatut kinguartoortitsinera pisuussut tassaniittoq.

 

Apeqquteqartup apeqqutaa tusagassiutitigut sammineqarsimavoq, ersarissumillu aamma oqallisi­gineqarlunilu akineqarsimalluni. Tassa taamaattumik kissaatiginaannarpoq taakkua erniat annaasimasat imaluunniit kingusinnerusukkut takkukkumaarunnartut uanga taamak eqqarsaatigi­gakku, Naalakkersuisutta sammissagaat, Kalaallit Nunaannut tunisisussap aningaasat erniaanik Kalaallit Nunaata annaasaqannginnissaa siunertaralugu. Neriuppunga taanna angusaqarfigilluaru­maaraat.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:

Tassa paasivara partiit Siumut, Inuit Ataqatigiillu taavalu kisimiittup akissuteqaat naammagigaat, kisianni taamaakkaluartoq pisussaavunga soorunami suliap uumap ingerlanneqarsimareersup nassuiaateqarfigilaassallugu.

 

Siullermik Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut apeqqutit marluk martsip 21-anni ullulerneqarsima­sut tamarmillu Inatsisartunut Ilaasortamit Daniel Skiftemit atsiorneqarsimasut apuussimapput.

 


Siulleq allakkatigut akisassaq imatut oqaasertaqarpoq:

Inatsisartut suleriaasianni ' 36 naapertorlugu kissaatigaara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup paasissutissat tulliini taaneqartut allakkatigut akissuteqarnermigut uannut saqqummiutissagai.

 

Nunatta aamma EU-p ukiut 2000-ip naalerneranni aalisarneq pillugu isumaqatigiis­sutaat nutaaq naapertorlugu EU-p pisussaaffimminik eqquutitsinnginnerata kingu­nerisaanik Nunatta erniatigut isertitassaagaluanit annaasassai qanoq amerlatigip­pat?

 

Erniatigut isertitassaagaluanit annaasat 2000-imi aningaasanut inatsimmut sunniu­teqassappat? Taamaassimappallu Naalakkersuisut tassunga atatillugu qanoq iliuuseqalersaarpat?

 

Kommissioni 2001-imi maajip qaammataani akuersinngitsuussagaluarpat / itigar­titsissagaluarpat EU-mut taamatullu aamma Nunatsinnut kingunerisassai suusin­naappat?

 

EU-p Nunatsinnut pisussaaffimminik eqquutitsinissaa anguniarlugu Naalakkersui­sut 2000-imi januarip aallartinneraniit martsip naalerneranut EU-p tungaanut qanoq iliuuseqarsimanersut nassuiaqquneqarpoq.

 

Tunngavilersuut, tassa Daniel Skiftep siunnersuuteqarnerminut tunngavilersuutaa aatsaat 2001-ip martsip naalernerani tamanut ilisimatitsissutigineqarpoq, soorlu KNR Qanorooq aqqutigalugu aatsaat 2001-ip martsip naalernerani EU-p 107 mio. kr.-it akilerniarai, sinnerilu EU-kommissio­nip EU-p aamma Nunatta aalisarneq pillugu isumaqatigiissutaasup suliarereerpagu akuersissuti­gereerpagulu aatsaat akilerneqassasut aatsaat. Tamannalu 2001-ip maajip qitequnnerani pissasoq.

Tassunga tunngasumut akissut 25. april 2001 nallertinnagu pissarsiariumaneqarpoq.

 

Ulloq taannarpiaq Daniel Skifte Inatsisartut Siulittaasoqarfianut imak aamma allappoq, issuar­para pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaat qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat.

 


Imalu apeqquteqaat ilusilerneqarpoq, siuliani taaneqartutut apeqquteqaateqarnermut tunngavigis­neqarpoq innuttaasut aatsaat martsip naalernerani ilaatigut  KNR-mi Qanorooq aqqutigalugu Naalakkersuisut Siulittaasuannit ilisimatinneqarnerat oqaatigalugu, EU-p aatsaat piffissap taamaalinerani 107 mio. kr.-it. akilersimagai sinnerilu EU-kommissioni 2001 maajimi akuersis­suteqareerpat aatsaat akilerneqassasut.

 

Tamanna imak nassuiaatissiorneqarpoq Nunarput aaqqissuussinermut siulianut taaneqartumut atatillugu erniatigut millionilikkaanik annaasaqassasoq.

 

Siullermut allakkatigut akeqquneqartumut akissuteqaaterput Inatsisartuni soqutigineqarsimaqim­mat, atuareersimagaluaraat oqaluttarfimminngaanniit atuassavara quppernerit pingajuat qiteqqul­lugu takissuteqartoq, imalu akissuteqarpugut Inatsisartumut Ilaasortamut.

 

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaannut noqqaassuteqarputit EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut akiliutaasartoq pillugu apeqqutit sisamat allakkatigut akissuteqarfigineqas­sasut. Apeqqummut EU-p aalisarsinnaatitaanermut akuersissutinut akiliutaasa amigaataanerat pillugu Naalakkersuisut piffissami januarimiit martsimut qanoq iliorsimaneranut tunngatillugu EU makkunatigut isumaqatigiinninniarfigineqarsimavoq.

 

EU-p aalisarnermut akiliutaa ukiut siuliini aamma Naalakkersuisut siuliini Namminersornerullu­tik Oqartussanut akiliutigineqartartut februari qaammataani, martsip aappaani 2001-imi suli akiliuteqartoqarsimanngimmat EU-kommissioni 5. marts 2001-imi attavigineqarpoq akiliuteqar­simannginneq pillugu. Kommissionip ilisimatitsissutigaa akiliuteqalersaartoqanngitsoq EU-parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarisimatinnagu, taamaattoqarneranullu pissutaasoq kommissio­ni EU-parlamentimut ileqqorissaarnissamut isumaqatigiissuteqarsimammat akiliuteqartoqartas­sanngitsoq EU-parlamenti oqaaseqarsimatinnagu. Aamma parlamentip qaammatit arfinillit atoqqaartariaqarai kommissionip isumaqatigiissutaata suliarineqarneranut.

 


Isumaqatigiissut taanna Kalaallit Nunaata aamma nunat ilaasortaasut Danmark ilanngullugu ilisimasaqarfiginngilaat, tamanna peqatigalugu paasinarsimmat parlamenti aatsaat maajip qaammataata naalernerani oqaaseqaateqarsinnaasoq, taamaalillunilu siusinnerpaamik aatsaat junip qaammataata naalernerani akiliuteqartoqarluni. Piaarnerpaamik Nunatsinniit kommissioni­mut aamma parlamentip Aalisarnermut Ataatsimiititaliaanut erseqqissaatigineqarpoq suliaq Kalaallit Nunaata imak isigisariaqaraa, piaaraluni isumaqatigiissummik unioqqutitsinertut aammalu tamatuma kingunerisassai tassaasariaqartut EU-p aalisariutaanut aalisarsinnaatitaaner­mi akuersissutit utaqqiisaasumik utertinneqarnerat imaluunniit atorunnaarsinneqarnerat.

 

Taamaalilluni aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit utertinneqarnissaat piareersarneqarpoq, aamma ministeriuneriup kommissioni noqqaaffigaa suliassamut akuliuteqqullugu.

 

Tallimanngornermi 9. marts 2001-imi Komité de Reprĉsendent EU Rċdip ataani ataatsimiititali­ami rċdip ataatsimiinnerit ataatsimiinnissaanut piareersarfiusartumi ataatsimiittoqarpoq, komité­mi ilaasortaapput naalagaafiit EU-mi ilaasortat aallartitaat ambassadĝrit. Komitép ataani suleqa­tigiissitani naalagaaffiit ilaasortat atorfilittaat isumaqatigiinniartarput, EU-mi inatsisitigut sulianut siunnersuutit assigiinngitsut pillugit. Taamaaliornikkut EU-rċdimi siunnersuutit apeqqu­tinut pingaaruteqarluinnartunut tunngasut kisiisa ministerinit suliarineqartarput.

 

EU-rċdip inatsisileriffiata tamatuma kingorna aalajangiuppaa EU-kommissioni isumaqatigiis­summik unioqqutitsiinnarani aamma nunat akornanni isumaqatigiissummik unioqqutitsisoq, taamaattumillu Kalaallit Nunaata tamakkiisumik akilerneqarnissaminut piumasaqarnera qularu­tissaanngitsoq aamma pisinnaatitaasoq aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit atorunnaarsinnis­saannut.

 

Saqqumisumik parlamentimik aaqqiagiinngittoqarnissaa pinaveersaarumallugu taamaalillunilu isumaqatigiissummut ilassutip 4-p parlamentimi suliarineqarnerata kinguarsaqqinneqarnissaa ulorianartorsiortikkumanagu kommissionip siunnersuutigaa erniinnaartumik 15 mio. eurot akilerneqassasut sinnerilu parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarineqariarpat.

 

Suliami pisut nalilersoqqissaariarlugit matumani minnerunngitsumik piffissap isumaqatigiissute­qarfiup qiteqqunnerani isumaqatigiinniaqqinnissaq mianeralugu Naalakkersuisut Siulittaasuata aalajangerpaa kommissionip siunnersuutaata akuerineqarnissaa. Taamaalilluni ulloq martsip 19-iat 2001 Namminersornerullutik Oqartussanut 15  .euro akiliutigineqarput, aalisarsinnaatitaaner­mullu akuersissutinut akiliutissat sinneri 27,8 mio. euro akilerneqarnissaat pissasoq naatsorsuuti­gineqarpoq maajip qaammataani parlamentip oqaaseqaataa pissarsiarineqariarpat.


Konto pingaarneq 20.10.11 ilanngaaseereerluni ernianut aningaasartuutit Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuisa isumagineqarnerannut atapput, tassanilu aamma Namminersornerullutik Oqartussat atoriaannarnik aningaasaataanit erniat isertinneqartut tassunga nalunaarsorneqartarlu­tik.

 

Taamaalilluni EU-miut aalisarsinnaatitaaneranut akuersissutinut akiliutit erniaat isertinneqartut kontomut ilangaaseereerluni ernianut aningaasartuutinut malinnaarsorneqartarput. Taamaalilluni EU-miut aalisarsinnaatitaanerinut akuersissutinut kingusinaartumik akiliuteqartoqarnerata kingunerisaanik ernianit isertitassat ikinnerussapput 2,5 mio. kr.-it missinginik.

 

Taamatut isertitakinneruneq aningaasanut inatsimmi 2001-imi Naalakkersuisut naatsorsuutigi­saattut 8,2 mio. kr.-it missingersorneqartuniit ilanngaaseereerluni ernianik isertitanik ikinnerusu­nik kinguneqassanngilaq. Naatsorsuutigineqartumit sanaartornermi kingusinerusumi akiliuteqar­toqartarsimavoq tamatumalu nassataraa ingerlatani allani ernianik isertitat amerlanerunerat.

 

Naalakkersuisut suliaq Bruxellesimi sinniisuutitaqarfik qanimut suleqatigalugu malinnaaffigaat, naatsorsuutigalugu suliaq naammassineqassasoq maajip qaammataani parlamentip oqaaseqaate­qarneratigut.

 

Tassalu massakkut taanna innersuussutigalugu Inatsisartunut agguaanneqareersimammat, akissut naatsunnguaq qulequtaa aamma allaammat pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinne­qarnissaasa qulakkeerneqarnissaat pillugu apeqquteqaat Naalakkersuisut akissuteqarpugut.

 

Apeqqutit Inatsisartuni Ilaasortap Daniel Skiftep apeqqutaasa ilagivaat aningaasanut inatsimmi 2000-imi sunniutissai, allakkatigullu nassuiareernertigut ilimagisat 8,2 mio. kr.-iussasut taakkua ilanngarneqassanngillat 2,5 mio. kr.-it missaani EU-mi isumaqatigiissummi akiliiumaataarner­mik pissuteqartumik annaasassaqaraluartugut.

 


Manna tikillugu Naalakkersuisut nalilersuinerat imaap­poq, aamma taanna Kattusseqatigiit oqaaseqartuanut oqaatigissavara. Ilumoorpoq isumaqatigiissut massakkut atuuttoq manna tikillugu isumaqatigiissutaasarsimasunut pitsaanerpaammaat, aningaasatigut piinnarani kisianni aamma ukiut atuuffii eqqarsaatigalugit kiisalu aalisakkat amerlanerunngikkaluartut aningaasanik amerlanernik pissarsissutaanera eqqarsaatigalugu.

 

Massakkullu Naalakkersuisut manna tikillugu aalajangiusimasaa unaavoq; isumaqatigiissuteqar­fiusup ukiut arfinillit taakkua qiteqqunnerat ukiut pingasut ingerlareerpata isumaqatigiinniarnis­sat ingerlanneqartussat eqqarsaatigalugit isumatusaarnerunnginnersoq massakkut malartaaserani EU-p iluani kommissionip parlamentillu akornanni ajornartorsiutaasut akuleriffiginngikkaluarlu­git, uagutsinnut Kalaallit Nunaat eqqarsaatigalugu ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu isumatusaar­nerunnginnersoq taanna malartaasiutiginagu akilerneqarnissaa qulakkiiginnarutsigu. Taamak isumaqarnersoq Naalakkersuisut suli aalajangiusimavarput, aamma paasivara inimi maani amerlanerussuteqartut taamak isumaqartut.

 

Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:

Oqaaseqartussamut tullermut ingerlaqqitsinnata oqaatigilaassavara erniinnaq aalajangissagatsigu aamma oqaluuserisassamut tullermut nuunnissarput, taamaattumillu maani Inatsisartut affaat sinnerlugit najuutinngimmata taanna ajornakusuussaaq, taamaattumillu Inatsisartunut Ilaasortat qinnuvigissavakka maanga amerlanerit inimut inissaminnut ingikkiartoqqullugit, aalajangiinissa­mi aamma peqataasussaammata.

 

Taava tulliulluni oqaaseqassaaq:

 

Daniel Skifte, Atassut:

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup aamma partiit apeqquteqaat imaluunniit oqallisigineqaq­qusaq soqutigalugu oqallisigimmassuk tamanna nuannaarutigaara. Aamma immikkut nuannaaru­tigaara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup unneqqarilluni assigiinngitsut sivisuumik eqqartor­magit. Taavalu kisianni innersuussutigisaa tassani maani aatsaannguaq atuarpaa, immikkut apeqqutit ' 36 malillugu apeqqutigisimavakka, peqqutigalugu ' 35 alla tunngavigalugu oqallitto­qassappat taava uani akissutai aallaaviginiarakkit oqallinnissami, taanna tassaavoq Inatsisartut suleriaatsiminni akuerisaat aamma taamaaliortoqarsinnaasoq, taamaattumik tupinnartorsiaanngi­laq ajorsaarinerunngitsoq suleriaatsimili atuinissamik innersuussisoq.

 


Oqaatigissavara Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup immikkut apeqqutissama apeqqutigigak­kit apeqqutit 1, 2, 3, 4-lu taakkua ilaat ataaseq kisiat pinnagu, pitsaasumik unneqqarissumillu akimmagit, tamanna assut iluarinarpoq, qujanarpoq, taavali akineqanngitsoq ataaseq aatsaat misissueqqissaaraanni paasisaq tassaavoq, apeqqut 3 erseqqissumik akineqanngilaq tassalu taassuma aningaasartarai 213 mio. kr.-it. Taava taanna tunngavigalugu oqarusussaanga ila qujanaqaaq ' 36 tunngavigalugu apeqquteqarsimagama, imaallaat ullumikkut paasivara ' 35 aallaavigalugu pinitsinni apeqqut ataaseq qarsupinneqarsimasoq imaluunniit naammaginartumik akineqanngitsoq. Nuannaarutigaaralu ilaatigut partiit ilaasa assersuutigalugu Atassutip, Kattuse­qatigiillu taannaagunartoq aamma maluginiarsimammassuk, tassami taakkua tamaat akueriinnar­nagu naammaannartumik akinertut nalilerpaat.

 

Uangali qujavunga naammaannartumik akinagu pitsaasumik apeqqutit pingasut akineqarmata, ataaserli naammaginagu. Naammaginninnginninnut peqqutit ilagaat isumaqarama taamaallaqqu­nanngikkaluartoq kommissioni nalaatsortumik naaggaassappat, taava pinngitsoorani 213 mio. kr.-it missaaniittut equsoorutaassapput immaqalu Nunatta, Danmarkip EU-llu akornani aalassaa­taallutik aaqqinniarneqassallutik. Tassaana taanna takorluuineq taamaaleqqunanngikkaluartoq sillimaffiginiarlugu nr. 3 apeqqutigineqartoq, taamaattumik erseqqissumik akinnginneq taanna illuatu-ngaanut mumisikkusuppara, qanormitaava taamaalisoqallaqqunanngikkaluartoq taamaali­soortoqarpat Siumukkut, Inuit Ataqatigiit kisimiittorlu aalariassappat, aningaasammi 213 mio. kr.-it missai Nunatsinnut annertuumik sunniuteqartussaapput.

 

Taamatut naatsumik akissuteqarpunga, kisiannili taamatut oqallisigineqarnera nuannaarutigaara, taamatut iluseqarluni ineriartuaartungammat.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Naalakkersuip akissutaanut ilaliullugu nr. 3-mut apeqqutigisaq taanna Daarngup apeqqutigisaa imaalillugu akineqassaaq.

 


Kommissioni maannakkut tamarmi akuersereerpoq, aammalu kommissionip aningaasat tamar­mik akilerneqarnissaa kissaatiginartutut oqaatigereersimavaa, taamaallaat taanna allanneqarsi­manngitsumik kisiannili imminnut pissuserissaarfigeqatigiilluni taamak taasariaqarpoq, ilaasa gentlemen agreementimik taasarpaat, kommissionip taavalu parlamenti akornani atuuttoq najoqqutaralugu imaassimavoq, parlamenti oqaaseqareerpat sinneri taava akiliutigineqassasut. Taamaattumik maannakkut maajip qiteqqunerani maani parlamentip oqaaseqaatissaa utaqqine­qarpoq, ilisimaneqarporlu aalisarnermut udvalgiata aamma akuersaarlugu taamak akiliuteqarnis­saq oqaaseqarfigisimagaa.

 

Taamaattumik takorlooruminaatsipparput Naalakkersuisuni kommissioni taamatut akuersaarnera, parlamentillu oqaaseqarnissaminut akuersaarsamaarnera pitarlugu akiliinngitsoortoqarnissaa ilimagineqanngilaq.

 

Apeqqut una kommissionip uagullu akornatsinni akiliinngitsoorneqalermat erniinnaq qisuariar­nikkut naammassiniarneqarsimavoq, aammalu taamaalilluni uppernarsaatitut akiliiumanermut ilai akilerneqareerput, sinneralu taanna Europa Parlamentip oqaaseqaateqareerpat akilerneqarnis­saa naatsorsuutigineqarpoq.

 

Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:

Qujanaq. Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq imm. 62 tassalu Pisortat aningaasaataasa pitsaanerpaamik erniortinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinneq tamaannga killeqarpoq.