2024 2023 2022 Flere år...
17-02-2004
Upernavimmi isumasioqatigiinneq
Asasakka tamassi
Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata isumasioqatigiinnermi matumani peqataanissamut Kommuneqarfik Upernavimmit qaaqqusissut tigummagu minutserpassuit qaangiutinngitsut Upernavimmukarnissamut bilitsit tamaaniinnermilu ineqarnissaq inniminnerneqarput. Pissutaasoq nalunaappoq: Pingaartorujussuuvoq Inatsisartut ataatsimiititaliaata ataatsimiititaliap suliassaqarfiani nunatsinni pissutsinut ataatsimiititaliaq qanimut peqataasussaammat, taamaalillunilu pissutsinut ataqatigiinnernullu aalajangersimasunut ilisimaarinninneq Inatsisartut aalajangigaasigut ersersinneqartartussaammat.
Aallarniutigalugu ataatsimiititaliap siulittaasuata Aqqaluk Lyngip inuulluaqqussutaa apuunniarpara, taannami Inatsisartunut tunngatillugu suliassat allat pissutigalugit isumasioqatigiinnermi peqataasinnaanani nalunaarsimammat. Isumasioqatigiinnermut matumunnga atatillugu ataatsimiititaliaq sinnerlugu peqataavugut, uanga ataatsimiititaliamut siulittaasuugallartutut, Otto Jeremiassen aamma Jakob Sivertsen ataatsimiititaliap ilaasortaatut, Georg Olsenilu, Aqqaluk Lyngimut sinniisussatut. Demokraatit ataatsimiititaliamut ilaasortaatitat ajoraluartumik peqataasinnaasimanngilaq.
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu qaaqquneqarput qujassutigeqaara, tamatumunngalu peqatigitillugu Tulugaq pillugu allagaqaatip malitseqartinneqarnissaanik suliap ajun-ngitsumik ingerlateqqinneqapallannissaanik kommunalbestyrelse suliaqarsimammat angisuumik nersualaarusuppara.
Tamaani pinngortitap pisuussutaasa piuinnartinneqarnissaasa pingaartinneqarnerata uppernarsarpaa tunngaviusumik pingaartitat uummammillu sulissutigisat tamatumani pineqartut. Kalaallinullumi inuiannut ataatsimut ilisarnaataavoq pinngortitami pisuussutigisatta ilisimaarinerat. Neriuutigaara ilissi suliniutisi nunatsinni kommunit nunallu immikkoortuisa sinnerinut maligassiuisuujumaartoq.
Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliami tunngaviusumik eqqarsartaaserput imaappoq, pinngortitamik sernissuinerup, pinngortitamik pingaartitsinerup pinngortitamillu atorluaanerup iluatsilluartumik oqimaaqatigiimmillu pinissaa innuttat suliassarigaat. Taamaammat suliap tamatuma ingerlaqqinnerani sapinngisamik amerlanerpaat ¿ inuusuttuugunik utoqqaagunillu, angutaagunik arnaagunillu kommunillu qanitariikkunik - suleqataanissaat peqataanissaallu pingaarluinnarpoq.
Uumassusilinnik pisuussutit atorluaavigineqarnerini Eqqissisimatitsinermut Avata-ngisiinullu Ataatsimiititaliamit sammineqartoq tassa nungusaataanngitsumik atorluaaneq, tamatumalu sulissutigiuarnissaa pissusissamisoorlunilu aalajangersimanerusumik imaqartinnissaa pissusissamisoortuujuassaaq, taamaalilluni kikkut tamarmik nungusaataanngitsumik atorluaanermik eqqortumik paasinnillutik oqallinnermi peqataasinnaaniassammata. Kalaallit Nunaanni tamatta pinngortitaq taassumalu pisuussutai arlaatigut pinngitsoorsinnaangilavut. Taamaammat taassuma piuinnartinneqarnissaa pillugu kikkut tamarmik patajaatsumik pinngortitap tamatigoortuuneranik sorsuutiginninnissamut piumassuseqarluarnissaat pingaarluinnartuuvoq.
Tulluartutut isigaara apeqqut naleqqulluinnartoq aallarniutigissallugu: Nungusaataanngitsumik piniarneq, nungusaataanngitsumillu atorluaaneq sunaana?
Sisamanik assigiinngitsunik nassuiaateqarluni apeqqut taanna ataatsimiititaliap akiumavaa:
1: Piniakkat atorluarnerisigut uumasoqatigiiaat qaffasinnerpaaffissaat sunnissanngilaat.
2: Piniakkat atorluarnerisigut uumasoqatigiit piaqqiornerat akornusissanngilaat.
3: Piniakkat atorluarnerisigut ¿nungusaataanngitsumik atorluaanerup qaffasinnerpaaffissaa¿ sunnissanngilaat. Uumasoqatigiillu annertunerpaamik atorluaaviginerat anguneqassaaq taakku ukiumut piaqqiornerminni qaffasinnerpaaffissartik anguppassuk, taamatullu pisoqarajuppoq inissanut nerisasassanullu sanilliullugu uumasoqatigiit amerlassusiat ima annikitsigilersimappat, uumasut ataasiakkaat nerisassat piaqqiorfissallu pillugit inissaq pillugu annertuumik unammillerunnarsimassammata.
4: Maannakkut piniakkat pisat atorluarneqarnerat akornusiisuusariaqanngilaq kinguaariinni tulliuttussat taamatut atorluaasinnaanissamut periarfissaqartikkunnaarsinnaassallugit.
Nungusaataanngitsumik atorluaanissamut peqataasut isummersussappata ataatsimiititaliap qujassutigissavaa. Imaalluarsinnaavormi ilissi nungusaataanngitsumik piniarneq nungusaataanngitsumillu atorluaaneq allatorluinnaq paasisimagissi. Paasinninnermimi nassuiaatiginninneq akissutit akuleriiaarlutik katiterneqarneriniissinnaavoq. Nungusaataanngitsumik atorluaaneq pillugu nunani tamalaani nassuiaasarnermik ataatsimiititaliaq ilisimaarinnilluarpoq, ataatsimoorlutali paasinninnitsinnik, ajornanngippallu nammineerluta paasinninnitsinnik, nassaarniaqatigiittariaqarpugut, taamaaliornikkummi sulinerup aamma timitaqarnerusumik sulinerup, ingerlateqqinnerini inatsisitigut pinngortitamilu piniarnikkut paasilluarsinnaasatsinnik nalinginnaasumik periartarnitsinni ilisarisinnaasatsinnik aallaaveqartariaqaratta.
Inatsisartut ukiarmi novemberimi decemberimilu ataatsimiinnerannut atatillugu pin-ngortitap illersorneqarnissaanut inatsimmik Inatsisartut akuersissutiginnipput. Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap inatsisissatut siunnersuut suliaraa, ataatsimiititaliarlu, ilaatigut ima imaqartumik oqaaseqaateqarluni, isumaliutissiissuteqarpoq:
¿Nunatsinni innuttaasut pinngortitaq inuuffigaat inuuniuteqarfigalugulu. Pisuussutit uumassusillit nungusaataanngitsumik tunngaveqarluni iluaqutigineqaannassappata pinngortitap allanngutsaaliorneqarnissaata pisariaqarneranik paasinninneq annertusarniarlugu ukiuni makkunani suliniartoqarpoq.
Illersuinermi iluaquteqarnermilu tunngaviit imminnut naapertuuttumik ingerlatsivigineqartariaqarnerat innuttaasut pinngortitamik atuineranni aalajangiusimaneqassaaq. Pinngortitamik illersuineq kulturikkullu ileqqorisat aalajangiusimaneqarnissaat innuttaasut tamarmik anguniartariaqarpaat, tamannalu ataatsimiititaliap erseqqissarumavaa. Ileqqutoqqatsinnut tunngasumik piginnaatitaaffitta siunnersuutikkut killiliivigineqannginnissaat ataatsimiititaliap tunngavissaatippaa.
Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq nunatsinni pinngortitap illersorneqarnissaanut siunnersuut siunissami patajaatsumik sinaakkutissiisoq. Tamatumunnga ilutigitillugu Naalakkersuisut pinngortitamik illersuinerup annertusarneqarnissaanut sakkussanik pisariaqartunik siunnersuutikkut pissarsisinneqarput, minnerunngitsumik uumasut miluumasut timmissallu eqqarsaatigalugit.
Pinngortitamik illersuinerup nalinginnaasumillu ilisimasat atuartitsinermi atuartitsinermilu atortuni ilanngunneqarnissaat pingaartuummat ataatsimiititaliap erseqqissassavaa.
Nunatsinni innuttat ikittuunerat, aningaasatigut atorsinnaasat annertunnginnerat illua tungaatigulli nunap illersugassap isorartoorsuunera pissutigalugu siunnersuummut tunngatillugu iliuuseqarfissat tulleriiaariffigineqarnissaat pingaaruteqarpoq. (Isorartussusaa Skagenimit Afrikap avannaata tungaanut isortartussuseqarluni).
Illersuineq pillugu maleruagassat ilaasa kommuninit aqutsivigineqarsinaanerannik siunnersuummi periarfissat ataatsimiititaliamit pissanganartutut isigineqarput, ataatsimiititaliallu kommunit kaammattussavai periarfissaq taanna eqqumaffiginiaqqullugu. Sumiffinni nakkutilliinerup akisussaanerullu annertusineqarnerat illersuineq pillugu maleruagassanut tunngatillugu akisussaassuseqarnerulernissamut kajumissaataasinnaavoq. Immikkoortumik aalajangersimasumik isumaginninneq komnmunimit tiguneqarpat kommunimi aqutsinerup aningaasatigut tapersiivigineqarnissaa pingaaruteqarpoq.
Piniarnermi nakkutilliisoqarnermik aaqqissussinerup patajaallissaavigineqarnissaanik pisariaqartitsineq siullermeerinninnermi arlalinnit erseqqissaatigineqartoq ataatsimiititaliap maluginiarpaa. Aaqqissuussinerup patajaallisaavigineqarnissaa pisariaqartoq ataaatsimiititaliaq isumaqarpoq, tamatumalu peqatigisaanik illersornissamut pisussaaffeqarneq pillugu Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat oqaaseqaataat innersuutigissallugit aammalu tikkuassallugu aaqqissussinerujumaartumi piniarnermut nakkutiliisoqarnermik aaqqissussinerup, nunamik eqqissisimatitamik nakkutilliinerup illersuinerlu pillugu siunnersuut naapertorlugu nakkutilliinermik suliassat allat ilanngunneqarsinnaanerat misissuiffigineqartariaqartoq.
Ataatsimiititaliap ilimagaa pinngortitamik illersuinerup patajaallisaavigineqarnissaanik Naalakkersuisut anguniagaat Naalakkersuisunit ukiuni aggersuni aningaasanut inatsisit aqqutigalugit tapersiivigineqartarumaartut.
Oqaatigineqareersutut siunnersuut allannguuteqartinnagu Inatsisartut isumaqatigiittut akuersissutigaat, tamannalu tassa Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliamit oqaaseqaatigineqartunik Inatsisartut isumaqatigiittut akuersissutiginninnerattut isigineqartariaqartoq.
Kommuninut nunallu immikkoortuinut nunatsinni pinngortitami pisuussutit piujuaannartinneqarnissaannut timitalimmik pilersaarusiortoqartassaaq. Tamannalu pi-ngaarnersiuilluni ingerlanneqartariaqarpoq, taamaaliornikkullu uumasoqatigiit sumiiffiillu innarliasut salliutillugit ukkatarineqartariaqarlutik.
Iliuusissatut pilersaarusiat innuttat pinngortitamiinnissamut periarfissaannut, pin-ngortitamik taassumalu pisuussutaannik illersuinermut atorluaanermullu tunngassutilinnik imaqarnissaat pisariaqarpoq.
Tamatuma peqatigisaanik pingaartuuvoq pinngortitami pisuussutinik inoqarfinni nunallu immikkoortuini illersuinissamut atorluaanermullu periusissanik ilanngussaqarnissarput nassuiaateqarnissarpullu. Periusissat taakku siunissamut ungasissumut naatsorsuussaanissaat pisariaqarpoq, taamaalilluni kinguaassavut uatsinnut periarfissiissutigineqartut assinginik periarfissaqarsinnaassammata. Pinngortitap pisuussutaannik innuttat inuussutissarsiornissamut periarfissaasa periusissaannik suliaqarfigineqartariaqarput. Tamakku tassaasinnaapput nungusaataanngitsumik inuussutissarsiornermik ingerlatsineq, tassungalu ilanngullugu takornariaqarneq innarliisuunngitsoq, pinngortitamut tunngasumik ilinniartitsinernik aaqqissuussinerit, piniakkanik nakkutilliisoqarnerit il.il.
Ataatsimiititaliamillu tikkuaavigineqartariaqartutut isigaarput periusissanut taakkununnga tunngatillugu Kalaallit Nunaanni tamani tamaani pinngortitap pisuussutaasa allatut atorluarneqarsinnaanerinut periarfissat qulaajaavigineqarnissaat pingaartuusoq.
Assersuutigalugu maani Upernavimmi kommunip iluani mitit manniliortartut eqqarsaatigalugit ullut qiviuinik aaqqissugaasumik mianersortumillu ullutarsinnaanerat isertitaaqaataasinnaasutut periarfissaasinnaavoq. Nutaamik eqqarsaritsi, kisianni qangaaniilli nungusaataanngitsumik periuserisimasasi puigorniaqinasigit.Siunissamut ungasinnerusumut nungusaataanngitsumillu atorluaanermik eqqarsaritsi.
Ataatsimiititaliap pinngortitamik illersuinissamut inatsimmut oqaaseqaammigut oqaatigisaatut Inatsisartunit nalunngilluinnarparput sumiiffikkaartumik arlaatigut iliuuseqarnerit, minnerunngitsumik aallartisarnerup nalaani, pisortanit aningaasaliissutinik ilaqartinneqarnissamik pisariaqartitsisussaasut. Tamatumali qunoriartittariaqanngilaatigut, siunissarmi eqqarsaatigalugu pinngortitap illersorneqarneranik sulinikkut pin- ngitsoorani iluaqutaasoq paasinarsiumaarmat. Tamanna inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaasussaavoq, ilaatigut sumiiffimmi iluarisimaarinninnerunikkut, inuttut ilorrisimaarnerunikkut, taakkununngalu ilanngullugu ataavartumik suliffissaqartitsilernikkut.
Kalaallit Nunaanni silaannaap ukiuni makkunani allanngoriartornera silarluttarneralu ataatsimiititaliap ilissittullu malittarai. Kalaallilli Nunaanni inuusaatsitta allanngortinneratigut silaannaap allanngunnginnissaa qulakkeersinnaanngilarput. Silaannaalli immallu sarfaata ilisimatuujussutsikkut misissugarineqarnissaat sulissutigisinnaavarput, taamaaliorpugullumi, taamaaliornitsigullu taakkununnga tunngasut annertunerusumik ilisimasaqarfigilersinnaallugillu paasisaqarfigisinnaallugit. Nunarsuarli tamakkerlugu mingutsitsineq periarfissat tamaasa atorlugit mianersoqqussutigiuartariaqarparput. Soorlu Ruslandimiit aqqartartut atomip nukinganit ingerlatillit kiviorartinneqartut, nunatta sineriaanut mingutsitsiuarnerat. Mingutsitsinerummi uagut issittumiittugut siulliulluta eqqortussaavaatigut, piniakkavut silaannaalluunniit pissusaatalu sunniivigineqarnerisut.
Silaannaap allanngoriartornera allatut ajornartumik akueriinnartariaqarparput, inuusaaserpullu tamatumunnga naleqqussarlugu. Siusinnerusukkut taamaaliortarsimavugut siunissamittaarlu taamaaliorsinnaasariaqarpugut.
Ataatsimiititaliaq maannarpoq tusarnaariartorluni paasisassarsiorlunilu. Pinngortitap illersorneqarnissaanut inatsisip paasineqarluni atugaalernissaanut sunniuteqaqataarusullutalu suleqataarusuppugut, tamatumalu soqutigisatta pitsaasumik sunniuteqarnissaa kissaatigalutigu - tassalu, pinngortitaq taassumalu pisuussutai piujuaannartinneqarlutillu illersorneqassasut.
Taamatut naakkaluamik oqaaseqarlunga isumasioqatigiinnerup pissarsiviulluarnissaa ataatsimiititaliaq sinnerlugu qularutiginngilara.
Qujanaq