2024 2023 2022 Flere år...
10-06-2010
Inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarneq
Nunani avannarlerni killerni aalisarnermik aqutseriaatsit assigiinngitsut pillugit Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata ataatsimeersuartitsinerani peqataareerlutik Inatsisartut siulittaasuat Josef Motzfeldt Kalaallit Nunaanniillu Nuna Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiannut aallartitat allat inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarneq pillugu Savalimmiuni isumasioqatigiinnermut peqataapput
”Pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutsineq qanoq ililluni inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutissanngortinneqarsinnaava?” isumasioqatigiinnermi Savalimmiuni Tórshavnimi ingerlanneqartumi pingaarnertut sammineqarpoq. Isumasioqatigiinneq Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiiffianit Nunanut Avannarliit Killiit Suiunnersuisoqatigiiffiat suleqatigalugu aaqqissuunneqarpoq.
Aalisarnermi pisuussutinik iluaquteqarniarsinnaanerup ullumikkut ikittuinnarniinnera peqatigitillugulu imaani pisuussutit iluaqutiginiarneqarsinnaanerat immini erseqqissumik killeqarmat, ilisimatusartut naalakkersuinermillu suliallit oqallisigaat pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarneq qanoq ililluni nunani avannarlerni killerni inuiaqatigiinnut aalisarnermik pinngitsuuisinnaanngitsuni atugarissaarnermut tunniussaqarsinnaanersoq.
Isumasioqatigiinneq aallartinneqarpoq nunani avannarlerni ilisimatusartut aamma aningaasaqarniarnikkut suleqatigiinnissamut ineriartornermullu suleqatigiiffiup OECD-p saqqummiussaqarnerisigut.
Gunnar Haraldsson OECD-p aalisarnermut politikkimut tunngasunut immikkoortortaaneersoq pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutseriaatsit misilittakkallu ataatsimut isigalugit ilisaritippai. Pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutsineq (RBM - Rights-based Management) periaasiunngilaq nutaaq, tamatumani peqataasut ukiuni kingullerni amerlasuuni aalisarsinnaanermut akuersissut pillugit unammilleqatigeereermata. Pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aqutseriaatsit ilisarnaatigaat, pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit periaaseq (RBS - Rights-based System) allanngortinneqartarmat aalisarnermi ingerlatat inuiaqatigiinnit akuersaarnarnerusumik angusaqarfiusassappata. Aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup ilisarnaatigaa inuussutissarsiutaanini annertuumik inatsisitigut aqunneqartoq. Taamaattorli aamma aalisarneq aningaasarsiornermik ingerlatsiviit kingulliit ilagaat pisuussutinut piginnittuuneq eqqarsaatigalugu suli erseqqissumik aalajangersaaviusimanngitsoq. Gunnar Haraldssonip taamaattumik erseqqissarpaa aalisarnermik aqutsinermi aalisakkanik aqutsineq pineqarani inunnik aqutsineq pineqarmat. Taamaalilluni apeqqutaavoq pisuussut pissarsiffiulluartartoq piujunnaartinneqassanersoq, pissarsiaasartut qanoq agguataarneqartarnissaasa isumaqatigiissutaasinnaannginnerat pissutigiinnarlugu. Aalisarnermi pisassiissutinik agguaariaaseq taamaattumik sakkussaqqissuuvoq inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaasumik aalisarneq aqunneqarsinnaassappat.
Oqaaseqartunut allanut ilaapput Þórólfur Geir Matthíasson, Islandip Universitetiani aningaasaqarniarnermik professori, taassuma aamma aallaavigalugu pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnerit, qanorlu ililluni pisuussutinik taakkuninnga atuinermit inuiaqatigiit pissarseqataasarnersut. Oqaaseqartuni malitsigaa Jahn Petter Johnsen, Tromsømi Universitetimi aalisarnermik aqutsinermi aaqqissuussinermi førsteamanuensis. Saqqummiussami sammivai inuttut atugarisatigut, nunap immikkoortui eqqarsaatigalugit naalakkersuinikkullu nukiit allat suut aalisarnermik aqutsineq ataatsimut isigalugu ineriartornermut sunniuteqartarnersut, taakkulu immikkut qanoq pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutseriaatsinut sunniuteqartarnersut. Naggataatigut Óli Samró, Savalimmiuni Farecimi aalisarnermut siunnersorti, saqqummiussaqarpoq nunanilu avannarlerni killerni aalisarnerni akiitsoqarnerup ineriartornera oqaluttuaralugu. Saqqummiussamini ersersippaa akiitsoqaleriartorneq qanoq mumisinneqarsinnaanersoq, taamatullu aamma tamatumani suliniutaasinnaasut pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutsinerup ineriartorneranut qanoq sunniuteqarsinnaanersut.
Islandimi aalisarnermut ministerip Jón Bjarnason Islandimi aalisarnermik aqutseriaatsip nutarterneqarnissaa pillugu oqallinneq ingerlasoq innersuussutigaa. Periarfissat taasaasa ilagaat pisassiissutit atuuttut atorunnaarsinneqarsinnaannamata ukiut tulliiit 20-it ingerlanerani nutaamik periaaseqarluni agguaanneqaqqillutik. Ministeri isumaqarnerarpoq aalisakkanit pisuussutit inuiaqatigiit pigisariaqaraat. Inuiaqatigiit piginnittuunerat tamanna qularutigineqassanngilaq, taamaattumuillu aamma Islandimi oqallisigineqarluni tamanna Islandimi tunngaviusumik inatsimmut ilanngunneqassanersoq. Taamatuttaaq suleqatigiissitamik pilersitsisoqarsimavoq, soqutigisaqaqatigiiffinnit assigiinngitsunit ilaasortaaffigineqartumik (aalisariutaatileqatigiiffiit, aalisakkanit suliffissuit, naalakkersuinermik suliallit, suliffeqarnermi kattuffiit), qulaajaasussamillu aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup ataatsimut qanoq paasineqarnissaanut, taamatullu aamma qanoq aqunneqartariaqarneranut. Taamatuttaaq aamma pingaaruteqarpoq piviusut eqqarsaatigalugit aningaaseriviit pisassiissutinik piginnittuunnginnissaat, kisiannili pisassiissutinut piginnittuuneq inuiaqatigiinniiginnartariaqarluni, soorlu aamma aalisarneq ingerlanneqarsinnaassanngitsoq inuiaqatigiit kissaatigisaannut akerliusumik, Jón Bjarnason oqarpoq.
Ane Hansenip nassuiaatigaa pisuussutinik kikkut piginnittuunerannik apeqqut tunngaviusumik inissinneqaqqaartariaqartoq. Isumaqarpoq pisuussutit uumassusillit inuiaqatigiit ataatsimut pigigaat. Taamaattumillu inuit ingerlatseqatigiiffiilluunniit atuisinnaattaanermut akuerineqarsimasut aamma pisuussutit taakku iluaqutiginiarneqarnerannut akiliuteqartariaqarput, tamanna sinneqartoorutaaffiussagaluarpat. Aalisaqartassiissutinik pigisaqarneq aamma piginnittup aningaasaqarniarnikkut imminut qaffassarniarluni allatigut iliuusaanut ilaasinnaasaasariaqanngikkaluarpoq. Taamaalilluni nalilerpaa pisinnaatitaaffiit tunngavigalugit pisasseeriaaseqarneq aalisarnermik inuussutissarsiuteqarneq imminut napatissinnaasoq qularnaarniarlugu periarfissaasinnaasoq pitsaasoq – uumassuseqarneq aningaasaqarniarnerlu eqqarsaatigalugit, taamatullu aamma pisassiissutit inuiaqatigiinnit pigineqarnerannik taamalu iluaqutiginiarneqarnerisa isumatuumik inuiaqatigiillu sinneri eqqarsaatigalugit aqunneqarnissaannik tunngaviusumik isuma aalajangiusimagaanni.
Jacob Vestergaardip, Savalimmiuni aalisarnermut naalakkersuisup, oqaatigaa Islandimi Kalaallit Nunaannilu pisassiissuteqariaatsit oqallisigineqarnerata takutikkaa nunani avannarlerni killerni ajornartorsiutit taakkuusut. Pineqartoq inuiaqatigiinni pineqartuni annertuumik oqallisaavoq. Taamaattumik Savalimmiormiut 2018-imi aalisarnermik aqutseriaatsimik pitsanngorsakkamik eqqussiniarput, Savalimmiuni inatsisartut akuersissutigereermassuk aalisarsinnaanermut akuersissutit tamarmik utertinneqarlutik ulloq 1. januar 2018 aalisarnermut ministerip nerrivianeeriissasut. Jacob Vestergaardip uppernarsarpaa ullunik aalisarfiusinnaasunik pisassiissutinillu tamakkiisumik iluaquteqarniarneq siusinnerusukkut ajornartorsiutaasarsimasoq, taamaattumillu massakkut killilersugaanngitsumik niuernermi nalinginnaasumik periaatsit saniatigut maanna periaatsimi aaqqissuussinernik ilanngussisoqarniartoq pisinnaatitaaffiit tamakkiisumik iluaqutigineqartarnissaat anguniarlugu. Tamatuma anguneqarnissaanut periarfissat ilagaat periaatsip pisassiissutinik tuniniarneqarsinnaasunik annertusineqarnera.
Oqallisissianik saqqummiussuisoqareermat Kalaallit Nunaanni, Islandimi Savalimmiunilu aalisarnermut ministerit peqataaffigisaannik oqallittoqarpoq isumasioqatigiinnermut peqataasut aamma peqataaffigisaannik.
Isumasioqatigiinnermi peqataasut ataasiakkaat isumaqarput Savalimmiut pisortanit ingerlanneqartunik pisassiissutinut ullunullu aalisarfiusinnaasunut niuerfeqartariaqartut, soorlu aamma tamatuma kingorna nalinginnaasumik oqallinnermi ilaatigut erseqqissarneqartoq Island Savalimmiullu tamarmik marluullutik ersersissimagaat aalisagartassiissutit inuiaqatigiinnit pigineqarnerannik isumagineqaqqaartumut uternissaminnut kissaateqarnertik. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup Ane Hansenip erseqqissarpaa aalisarneq pillugu inatsisissami nutaami Kalaallit Nunaanni pisassiissutit tuniniarneqarsinnaasut eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaannut qanilliuinnartumik attuumassuteqarnissaq inatsisitigut piumasaqaataasussaammat, taamaalillunilu Islandimi Savalimmiunilu pissutsit assiginagit avataaneersutit pisaassiissutit taakku iluaqutiginiarnissaat Kalaallit Nunaanni ajornarnerulissalluni. Tamatuma saniatigut pisassiissutit piffissanut aalajangersimasunut killilerneqartassapput. Aalisarneq pillugu inatsimmik nutarterinissamut suleqatigiissitap takutereerpaa periaaseq tamanna Kalaallit Nunaannut eqaannerpaallunilu pissarsinarnerpaasoq.
Ane Hansenip ilanngullugu oqaatigaa ataatsimut pisuussutit eqqarsaatigalugit nunat avannarliit killiit siunissami suleqatigiinnissaaq avaqqunneqarsinnaanngitsoq. ”Taamaattumik pisariaqartorujussuuvoq ataatsimut periaaseqalernissatta suleqatigiissutiginissaa. Suleqatigiinnermut tamatumunnga aamma ilaasariaqarput apeqqutit aalisarnerup aningaasaqarnermut sunniutigisartagai eqqarsaatigalugit ilisimatuussutsikkut tunngavilimmik suleqatigiinnerit, minnerunngitsumik Kalaallit Nunaat nammineq ilisimatusarnikkut suliffeqarfeqanngimmat aalisarnerup, inuussutissarsiutit pingaarnersaata, tamarmiusup inuiaqatigiit aningaasaqarniarnerannut sunniutigisartagaanik misissuinermut tunngaviusinnaasumik”.
Taamaalilluni isumasioqatigiinnermi peqataasunit aalisakkanit pisuussutit iluaqutiginiarneqarnerisa inuiaqatigiinnut iluaqutaanerpaamik aqunneqarnissaat isumaqatigiissutigineqarpoq. Tamatumunnga atatillugu Josef Motzfeldtip erseqqissarpaa, Islandimi ataatsimeersuarneq Savalimmiunilu isumasioqatigiinneq tunngavigalugit maanna inerniliunneqarsinnaasoq, nunani avannarlerni killerni pisuussutit uumassusillit ataatsimut aalisarneqartartut aamma iluaqutiginiarneqarnerat peqatigiillluni aqunneqartariaqartoq.
Josef Motzfeldt
Inatsisartut Siulittaasuat
Paasissutissat sukumiinerusut Inatsisartut Siulittaasuannut Josef Motzfeldtimut oqarasuaat angallattagaq +299 55 76 41 attaveqarfigalugu pissarsiarineqarsinnaapput.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat Kalaallit Nunaata, Islandip Savalimmiullu akornanni inatsisartutigoortumik suleqatigiiffiuvoq. Suleqatigiinneq isumaqatigiissutip, suleqatigiinnermut malittarisassat aamma aalajangersarneqarfigisaata, akuersissutigineqarneratigut timitalerneqarpoq. Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata siulittaasoqarfianut ilaasortaapput Josef Motzfeldt, Kalaallit Nunaat, Olina Thorvardardottir, Island, aamma Kari P. Højgaard, Savalimmiut. Ukioq manna aggustimi ukiumoortumik ataatsimeersuarnissap tungaanut Kalaallit Nunaat Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianut siulittaasuutitaqarpoq.