Oqaluuserisassani immokkoortoq 14-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 13.oktober 1997 nal. 14.40
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit maanna
saqqummiutissavara piginneqatigiilluni inissiat pillugit inatsisartut
peqqussutaata allanngortinneqarneranik inatsisartut peqqussutissaattut
siunnersuut.
Allanngortitsinissaq isumaqarpoq
sanatitsisup namminersortup inissianik qassiugaluarnersunik
sanatitsisinnaatitaalernissaata sanaartornerullu nalaani sanaartornermik
aningaasalersuisinnaatitaalernissaata ammaanneqarnissaa. Sanaartorneq
naammassineqareerpat sanatitsisup isumagissavaa piginneqatigiilluni
inissiaatilittut peqatigiiffimmut pilersinneqareersimasumut inissiat
tunniunneqarnissaat. Aammattaaq sanatitsisup isumagissavaa piginneqatigiilluni
inissiaatilittut peqatigiiffiup Namminersornerullutik Oqartussanit aamma
kommunenit taarsigassarsiassaasa katillutik 2/3-usut naammassineqareersimanissaat.
Allanngortitsinikkut siunertarineqarpoq
aaqqissuusinerup atuuttup eqaannerulersinneqarnissaa aammalu
piginneqatigiilluni inissiaatilittut peqatigiiffiit pilersinneqartarneranni
suliniutit piginneqatigiillunilu inissialiortarnerup siuarsaavigineqarnissaat.
Aaqqissuussineq atuuttoq malillugu
piginneqatigiilluni inissiaatilittut peqatigiiffiit ilaasortaasa ataasiakkaat
pinneqatigiiffimmik pilersitsinissaq, inissiat qanoq ittut sananeqarissaasa
paasiniarneqarnerat, sanaartornissamut atatillugu akuersisutissat
assigiinngitsut pissarsiarineqarnissaat, piginneqatigiilluni inisiaatilittut
peeqatigiiffiup nammineq aningaasalersueqataassutissaasa
pissarsiariniarneqarnerat, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu
taarsigassarsisitsinissamik neriorsuuteqartinniarneqarnissaat aammalu
sanaartugassat sanaartorneqarnerisa nalaanni sanatitsisutut inissisimanissamik
suliat tamaasa isumagisussaavaat.
Taamatut suliamik ingerlatsineq
paasisimalikkat tunngavigalugit piginneqatigiilluni inissiaatillit
peqatigiiffiisa ilaasortaannut piffissaajarnaqalunilu aningaasanik atuinaqaaq.
Nalinginnaavoq sanaartortitsiniarnerup ukiuni marlussunni
ingerlanneqarsinnaasarnera sanaartortitsisutullu misilittagaatsunut
annertuujusunilu aporfissarpassuaqarsinnaasarnera. Aammattaaq inissiat
aningaasalersornissaannut annertuumik suliniuteqartoqartariaqartarpoq,
tamakkununnga pisortat taarsigassarsisitsisartunit sanaartornissamut
akuersissuteqarfigineqarnissaq ilanngullugu.
Aningaasalersuinermik sullissiviit
piginneqatigiilluni peqatigiiffiisa namminneq aningaasaliissutissaasa
ilaannut aningaasalersueqataanissartik soqutigeqqilerpaat. Tamatumunnga
peqatigitillugu GrĝnlandsBANKEN inissiaatillit aningaasaateqarfiannik
pilersitsinissamut soqutiginnippoq, taassuma sanatitsisutut inissialiassat
sanatillugillu aningaasalersussallugit, kingornatigullu piginneqatigiilluni
inissiaatillit peqatigiiffiinut tunillugit.
Eqqarsaataavoq inisiaatillit
aningaasaateqarfiata taamaattup piginneqatigiilluni inissiaatillit
peqatigiiffiata pilersinneqarnissaanik soqutiginnittut katersortassagai.
Tamatuma saniatigut aningaasaateqarfiup suliarisassaraa aningaasaqarnikkut
pissutsinik pisortat oqartussanut paaseqatiginnittarnissaq,
piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata pineqartup nammineerluni
aningaasalersueqataassutissaasa pissarsiarineqarnissaat aammalu
sanaartortitsinerup aporfissarpassuallip ingerlanneqarnissaanik isumannaarinissaq.
Tamakku saniatigut eqqarsaataavoq
piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiissa pisortanit
tapersiiffigineqarnissaannut piumasaqaatit allat allanngortinneqassanngitsut.
Pisortat taarsigassarsisitsisartui pilersaarutinik, qanoq issusii
aningaasallu eqqarsaatigalugit, suli nalilersuisassapput.
Sanatitsisup namminersortup soorlu
inissiaatillit aningaasaateqarfiata, inissianik sanatitsisinnaalernera piginneqatigiillunilu
inissiaatillit peqatigiiffiannut pilersinneqarsimasumut tunniussisinnaalernera
peqatigiiffinnut nammineq pilersitanut qinigassaasinnaavoq. Taamaatttumik
piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiini ilaasortat suli namminneq peqatigiiffimmik
pilersitsisinnaapput, aningaasalersuisnissamut tunngassutillit
paasiniarsinnaallugit inissiallu sanatissinnaallugit.
Taamaattoq inissiaatillit
aningaasaateqarfiata piginneqatigiilluni inissiaatinik sanatitsisinnaalernera
iluaqutissartaqarpoq, tassa aningaasaateqarfik taamaattoq ilisimasanik
katersuisinnaallunilu immikkut piginnaasaqalissammat inissiaatillit
aningaasaateqarfiata piginneqatigiilluni inissianik sanatitseqqittarnissaani
iluaqutaalersussanik. Ullumikkummi peqatigiiffiit ataasiakkaat immikkuutaarlutik
ilisimasaqalertarnerat peqatigiiffinnut allanut iluaqutaaneq ajorpoq.
Naak aningaasalersuinermik assigiinngitsut
piginneqatigiilluni inissiaatit aningaasalersuiffigineqarnerannut
soqutiginneqqileraluartut nassuerutigisariaqarpoq nunatsinni illoqarfiit
tamarmik taamatut periarfissaqanngimmata.
Naatsorsuutigisariaqarpoq illoqarfiit
anginerit aningaasarsiornikkut ingerlatsilluarfiunerusut, taamaattumillu
tamakkisumik ilaannakortumilluunniit nammineq aningaasalersueqataalluni
inissialiornissamut, tassunga ilanngullugu inissianik niueruteqarnissamut,
tunngavissaqarfiunerusut kisimik periarfissinneqarmata.
Piginneqatigiilluni inissialiornissamut
aaqqissuussineq 1990-imiilli ingerlasimavoq. Aaqqissuussinermi siunertaavoq
ilaatigut inissialiortiternermi namminersortut aningaasalersueqataanissamut
kajumilersinneqarnissaat ilaatigullu najugaqartut nammineq inigisanik
ingerlatsinermut akisussaaffeqarnerulersinneqarnissaat. Aallaqqaammut
aaqqissuussineq inissianik nutaanik sanaartortitsisoqarnissaannut
sammitinneqarsimavoq, kisianni inissiat attartortittakkat piginneqatigiilluni
inissianngortinneqarnissaat 1991-imi periarfissiissutigineqarpoq.
Ukiut ingerlanerini piginneqatigiilluni
inissiaatillit peqatigiiffii 18-it katillugit 177-inik inissiaatillit
pilersinneqarsimapput. Nuummi piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii
16-it katillugit 159-inik inissiaatillit, Maniitsumi peqatigiiffik ataaseq
12-inik inissiaatilik Sisimiunilu peqatigiiffik ataaseq 6-inik inissiaatilik
pilersinneqarsimapput.
Ukiuni marlussunni susoqanngeriarluni,
tassa pigisanik aalaakkaasunik qularnaveeqqusiilluni imaluunniit
aningaaseriviit taarsigassarsinikkut peqatigiiffiit
aningaasalersueqataassutissaat pissarsiarineqarsinnaanngimmata,
piginneqatigiilluni inissialiortarneq aalarteqqinneqarpoq.
Taamaattumik 98-imut ukiunullu
missingersuusiorfinnut aningaasat inatsisissamut siunnersuummi
piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut tallimanut katillugit
52-inik inissiaateqartussanut aningaasaliisoqarnissaa qinnutigineqarpoq,
taakku agguataarneqarput Sisimiuni peqatigiiffimmut ataatsimut arfinilinnik
inissiaateqartussamut, Nuummilu peqatigiiffinnut sisamanut 46-nik
inissiaateqartussamut.
Taakku saniatigut peqatigiiffiit allat
arlaqartut ilisimaneqarput, taakkuli pisortanit taarsigassarsitinneqarnissaminnut
qinnuteqaatiminnik suli apuussisimanngillat. Aammattaaq piginneqatigiilluni
inissianik sanaartortitsivissaqqissut nunaminertat Nuummi maannakkut ajornartorsiutigineqarput.
Immikkut maluginiagassaavoq inissiat
nutaamik sanaartukkat kissaatigineqarnerunerat. Nuummi peqatigiiffiit marluk
inissiaatitik Namminersornerullutik Oqartussanit pisiarisimavaat, taakkuli
inissialiaapput nutaat piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut
tunisassatut sananeqarsimasut, taamaatumillu tassaanatik inissialiat allatut
atorneqaliinnartut.
Aamma maluginiagassaavoq inissiat
pukkitsut imminnut qanittut kissaatigineqarnerusimammata, tassa quleriiaajunatik
illut uigulukuttut, uiguleriiaat imaluunniit illut marloqiusat. Inissiat
amerlanerpaartaat angeqatigiiaarput, tassa annerpaaffissatut akuerisaq 105
kvadratmeter sinnersimanagu, aammalu piginneqatigiilluni inissiaatillit
peqatigiiffii ikittuinnaat illumik ataatsimoorussamik sanasimapput, tamanna
peqqussummi periarfissaqartitaareeraluartoq.
Taamaattumik Naalakkersuisut
inerniliussinnaavaat piginneqatigiilluni inissialiornissaq soqutigineqarsimallunilu
suli soqutigineqartoq. Piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii
pilersinneqareersut piginneqatigiillunilu inissiaatillit peqatigiiffii
1998-imut ukiunullu missingersuusiorfinnut aningaasanut inatsisissatut
siunersuummut ilanngunneqareersut ilanngullugit inissiat 230 missaat amerleriaataapput.
Naatsorsuutigisariaqarpoq taakku ukiuni tulliuttuni amerleriartinneqarsinnaanissaat.
Taaneqareersutut inissiat
attartortittakkat pioreersut 1991-imili piginneqatigiilluni inissiaatitut atorneqarsinnanerat
ammaanneqarpoq, nassuerutigisariaqarporli tamanna soqutigineqarujussuarsimanngitsoq.
Ungasinngitsukkut
saaffiginnissutigineqarsimavoq inissiaatit arfilinnik inissartallit, tassaasut
uigulukuttut uiguleriiaallu, allatut atorneqarlernissaat. Taakku tassaapput
piginneqatigiilluni inissialiat nutaamik sanaartukkanut eqqaanartut.
Naalakkersuisut isumaqarput
piginneqatigiilluni inissialiortarnermik aaqqissuussinikkut inissiat
amerlanerulersinneqarnissaannut periarfissat atorneqarsinnaasariaqartut,
tassunga ilanngullugu inissiat pioreersut allatut
atorneqarsinnaalersinneqarnerisigut. Taamaattumik inissiat pioreersut allatut
atorneqarsinnaanerannik soqutiginninngippallaarneq sumik patsiseqarnersoq
Naalakkersuisut misissoqqissaartariaqassavaat.
Imaalluarsinnavoq inissiarsuit pioreersut
ilarpassuisa angissusii allatut atorneqalersinnaanerannut akornutaasoq.
Imaassinnaavoq inissiarsuarni ataasiakkaani najugaqartut katitigaanermikkut
aningaasaqarnikkut imminnut ungasippallaartut.
Taamaakkaluartoq Naalakkersuisut
isumaqarput inissialiat nutaanerit amerlasuukkuutaarnagit sanaat ilarpassui
pginneqatigiilluni inissiatut atorneqarsinnaasungorlugit
allangortinneqarsinnaasut.
Piginneqatigiilluni inissiaatillit
peqatigiiffii pioreersut angissusii qiviarutsigit taakku tassaanerupput
peqatigiiffiit peqatigiiffiit inissianik arfinilinniit 18-inut
inissiaateqarfiusut. Inissiat
agguaqatigiissillugu quliusarput. Ukiuni kingullerni pisortat
attartortittakkanik inissialioriaasiat inissiat allatut
atorneqalersinnaanerannut akornutaasinnaasutut isumaqarfigineqarsinnanngilaq.
Taamaattumik taaneqareersutut
Naalakkersuisut misissortariaqarsoraat piginneqatigiilluni inissiat pillugit
peqqussut imaqarnersoq inissiat attartortittakkat pioreersut allatut
atorneqarsinnaalernissaannut akornutaasunik, tamannalu pereerpat
suliassaqarfimmi tamatumani aaqqissuussineq eqaannerulersinnialugu
sulissuteqartoqarsinnaalissaluni.
Naalakkersuisut kissaatigaat
piginneqatigiilluni inissiat pillugit inatsisartut peqqussutaata
allanngortinneqarneranik inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut manna
piginneqatigiilluni inissialiortiternikkut periarfissat
atorluarneqarnerulernissaannut aqqutissiueqataassasoq, taamaattumik
neriuutigaarput siunnersuut inatsisartunit akuersortumik oqaluuserineqassasoq.
Naalakkersuisut siunnersuutigaat
piginneqatigiilluni inissiat pillugit inatsisartut peqqussutaata
allangortinneqarneranik inatsisartut peqqussutissaattut siunersuut
aappassaaneerneqannginnermini Ineqarnermut ataatsimiititaliami
oqaluuserisassanngortinneqassasoq.
Ruth Heilmann, Siumut:
Piginneqatigiilluni inissiat pillugit
Inatsisartut peqqussutissaata allangortinneqarneranik Naalakkersuisut
saqqummiussaat pillugu Siumumi taperserlugu imatut oqaaseqassaagut:
Siumup pingaartillugu sulissutiuassavaa
sapinngisaq tamaat atorlugu inisaaleqinerup akiorneqarnissaa, aammalu
inigisat pitsaasuunissaat taamalu namminneq najugaqartut inissianillu
attartortut oqartussaaqataanerisa annertusarneqartuarnissaat.
Pitsaasumik najugaqarneq
avatangiiseqarnerlu inuup peqqissuuneranut minnerungitsumillu ilaqutariit
toqqissisimasumik inuunerannut pingaarutilerujussuuvoq. Manna nuna najugarput
nunarsuup avannarsuaniippoq issittumi, taamaattumillu illut inissiallu
najugaqarigisatta oqorsarluagaanissaat sananeqaatsimikkullu pitsaasuunissaat
piumasaqaatigiuartariqarparput, taamaattumillu sanaartortitsinermi
nakkutiginninnerup pitsaasuunissaa tatiginartuunissaalu qulakkeersimajuartariaqarpoq.
Piginneqatigiilluni illuliortarnerit
nunatsinni 1990-imit atuutilersimanerat nunatsinni inissaaleqinermut
tapertaallualersimasoq aamma naalakkersuisup saqqummiinermini oqaatigaa.
Ilaqutariit arlallit nammineq illuliornermikkut naammagisimaarnartumik
toqqissisimanartuutitaminnillu illoqalersimapput. Tamanna nuannaarutissaavoq
angisooq amerlasuunullu tuniluunnissaa annertusarneqartuarnissaalu Siumumit
sulqataafigissavarput.
Siusinnerusukkut BSU-nik illuliortarnerit
angivallaarsuarnillu inissialiortitertarnerit misilittagaqarnerluffigisimasavut
qujanartumik ilinniarfigalugit pitsaanerusumik inuppalaarnerusumillu
illuliortiternerup ingerlanneqalernissaanik suliniutivut suli isigaluta
annertusartuarlugillu ingerlattuartariaqarpavut.
Piginneqatigiilluni illuliortitsisarnerit
nammineq illuuteqartusamut kommunemut namminersornerusunullu aningaasatigut
piumsasaqaatitaqartoq naleqquttuusutut Siumumit isumaqarfigaarput.
Pissusissamisoortumillu agguaqatigiinnertut isigalugu inuup nammineq
illuuteqarusuttup nammineq aamma pilliuteqarnissaanik piumaffiginninnermik
ilaqarpoq, taamaattumik qanittukkut inatsisartut ileqqaarnermik
periarfissamik annertusaassuteqarnerat aamma maannakkut oqaluuserineqartumut
naapertuuttorujussuuvoq. Neriuutiginaqaarli inuusuttut suli ullumikkornit
annertunerusumik periarfissiissutinut atuilluarnissaminnut
eqqumalluarniarumaartut tamanna Siumumit aamma pisussaaffigaarput
kaammattuutigiuassallugulu.
Maannakkut Inartsisartut
aningaasaqarnikkut inatsisaanni piginneqatigiinnikkut illulionissamut
qinnuteqartut toqqammavigalugit aningaasanik illikartitsisoqartussaavoq.
Mannalu aamma iluatsillugu kommunit innuttaasullu kaammattorusunnarput taamatut
sanaartornermi periarfissanik eqqumaniarnissaannik atorluaaniarnissaannillu.
Pisortat sanaartortitsinissaat
utaqqiinnarnagu piginneqatigiit illulioreersimagaluartunut allaat maanna
periarfissaqalerput allanik aamma attartortittagassaminnik
inissialiortitersinnaanngornissaannut. Tamanna Siumumit siuariarnertut isigaarput
aammalu misilittagaqarluartut misilittagaasa atorluagaalernissaannik
tamatumuunakkut periarfissaqalertussangornera assut iluarisimaarnartuutillugu.
Taamatut iliornikkut illut inissiallu
sanaartukkat pitsanngoriartuinnarnissaat anguneqartussaasoq aamma
qularutiginnginnatsigu kiisalu sanaartukkat akikinnerulernissaannik
ilapittuutaassasutut takorlooratisigu.
Taamaattumik Naalakkersuisut eqqarsaataat
inissiaatillit aningaasaateqarfiannik pilersitsiniarnerit piginneqatigiilluni
inissianik sanatitsisalernissaannik siunertaqartoq Siumumit tapersersornarteqaarput,
isumaqarnarmat maannakkut killiffiusup iluaqutissartai misilittagaareersut
periarfissaasullu arlallit takuteriigaat tutsuiginartuusoq aammalu
periarfissaqartuni soqutiginnittunilu ammaassinerusoq
atornuarneqarsinnaallunilu.
Taamaalilluni ullumikkornit eqaannerusumik
inissianik atorfissaqartinneqaqisunik sanaartornissamut soqutiginnittuni
periarfissat ammanerulertussanngorput, taamalu inuit namminersorluni illuuteqarnermik
ingerlataqarusussuseqartuni inuutissarsiutaasumik ingerlatsisoqarsinnaanngorluni,
tamanna Siumumit alloriarnertut angisuutut isigaarput.
Taamatut Siumumit oqaaseqarluta
saqqummiussap siullermeerneqarnera akuersaarparput kiisalu Naalakkersuisut
saqqummiussinerat qujassutigalugu, aappassaaneerneqannginneranilu ineqarnermi
ataatsimiitaliami suliareqqinneqarnissaa innersuussutigissavarput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Isumaqarpunga Inatsisartuni ilaasortat
amerlanerit isumaqartut ullumikkut ineqarnermi attartortitsisarnermi
akiliutigineqartartut qaffannginneqarnissaat eqqumaffigilluartariaqartoq
aammalu tamanna taamaappoq. Tassa assersuutigeriarutsigu massakkut
peqqussummik allanngortitsiniarneq siusinnerusukkulli taakkua saqqummiussininni
taasakka ' 11-joqqooqaaq immikkoortut
atuutereersimasuuppata taava tamatta eqqaamalluinnarparput INI A/S ineqarnermut
akiliutinik qaffatsitsinialeraluallarmat, una peqqussut taamanikkulli
atuutilereersimagaluarpat INI A/S ajornanngeqqinnaamik ineqarnermut akiliutit
qaffassimassagaluarpai.
Massakkut aamma tassa una peqqussut
akuerineqassagaluarpat aqqutissiunneqartussaavoq periarfissaq taanna.
Taannaana pillugu sulinermik inuutissarsiuteqartut Naalakkersuisullu akornanni
isumaqatigiissutaat tunngavigalugu ineqarnermi akiliutit
qaffatsaaliorneqarnissaat pillugu taakkua '-imi taagorneqartut peerneqarnissaat
eqqaagiga.
Aammalu sooq nunatsinni oqartussaasut
qullerpaat, tassa Inatsisartut suliassat eqqartuussivimmut tunniutissavaat?
Una aalajangilaarsiuk ineqarnermut qanoq akiliisariaqartoq, uagut-una
aalajangigassarput maani? Imaluunniit uagut peqqussusiornitsigut
eqqartuussivimmut suliakkiisariaqanngilagut, una aalajangilaarisiuk,
ineqarnermut qanoq akiliumaarpugut, taava ilissi aalajangersaanisi
naapertorlugit ineqarnermut akiliutit aalajangersarneqartarumaarput.
Isumaqarpunga tamakku tulluanngitsut.
Aamma ineqarnermut Naalakkersuisup
nuannarilluinnartagaasa ilagisarpaat, saqqummiussigaangama suliassami pineqartumi
paatsoorsimanerartarlunga. Ajunngilaq, aamma nammineq isumani
isumagisariaqarpaa.
Aammalu uani eqqartukkakka
nalikilliliisarnermut tunngasut upernaat Inatsisartuni ataatsimiinnitsinni
akuersissutigivagut, namminersortunik periarfissiisussaammata aamma. Aamma
eqqaamaneqassooq taamanikkut oqaaseqaatinni ilanngullugu eqqaasimavara
nunaqarfimmiut ineqarnermut tunngasut nammineerlutik illuliorsimasut
ajornartorsiutigisarmassuk illumik suliarineqarnissaannut oqilisaaffigineqarnissartik
ujartorlugu.
Taamaattumik aamma taakkununnga taanna
nalikilliliisinnaaneq atortussanngortinneqarnissaa ilanngullugu
siunnersuutigisimagaluarpara oqaaseqarninni. Kisianni tamanna anguneqanngilaq.
Taakkua nalikilliliinerit eqqarsaatigilluaraanni
naggaterpiaatigut akileraarutini nalikilliliinerni, tassaapput kommune-t
pineqartut akiligassai, nalikilliliinerit taakku. Taamaattumik paatsoornermik
taassuma tungaatigut oqartoqarnera utertittariaqarpoq.
Akileraarutitigut ukiut tamaasa immersuisarput
soorunami namminersorlutik ingerlatsisut aamma taakkunanilu ilanngaatissatut
aningaasat akileraarutitigut ilanngaassutigisinnaasaat kommunet
annaasaqaatigisarpai. Taakkuuku pillugit oqartunga, taakkua
landskasse-minngaanniit matussuserneqassanngippata taava kommunet tassuunakkut
annaasaqartussaapput.
Pappiaratigut aaqqissuussinerit
annaasaqassanngitsutut isikkoqartaraluarput, kisianni oqaaseqarnerma
ilaatigut oqarpunga, suulluunniit iliuutsit amerlanertigut tamatigut
regning-imik akiligassamik nassataqartarpoq aamma uani taamaattussaavoq. Pinngitsooratik kommunet akileraarutitigut
misigilaartussaavaat ilaasa, pingaartumik immaqa Nuup kommuneata.
Ineqarnermut Naalakkersuisoq soorunami
ilumoorpoq inissiat illullu amerlanerpaat Namminersornerullutik Oqartussanit
pigineqarput aammalu taakkunannga kommunenit immaqa pingajorarterutaat
pigineqarlutik. Kisianni takornartaanngeqaaq ullumikkut,
arajutsisimanngitsuusaaginnarsinnaanngilarput, ineeqqat assigiinngitsut,
namminersortunik pigineqalereersimasut, init attartortinneqartartut tusind
koruuninik arlalinnik akilerlugit qaammammut,
taanna miserratissaanngilaq. Taamaattumik
tamakkuupput aamma eqqumaffigineqartariaqartut.
Inigisap qaffatsaaliorneqarnissaanut
sillimasariaqarpugut. Ilumoorpoq aamma tassani Inuit
Ataqatigiinninngaanneersoq Maliinannguaq oqarmat, taannaana qanoq ililluni
piniartoq? Isumaqarpunga uumap peqqussutissatut siunnersuutip
allanngortinneqarnerani taakku '-it, ' 11-oqqooqaaq immikkoortut pineqartut
tassaapput ilaatigut qaffaanissamut aqqutissiuisussat, taakkuuppullu
isumaqarpunga peerneqartariaqartut.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Uani eqqartorneqartumut oqaluttumut
atatillugu oqaaseqarfigeriissavara, tassaavoq ininut akit oqaatigineqarmata
Inatsisartut tamarmik isumaqatigisaat. Tassa taamaappoq, tamanna qujanarpoq.
Suliassaq aallartinneqarpoq Siumut-mi Atassut-milu. Siumukkut Atassutikkullu
naalakkersuisooqatigiileramik 1995-imi siunnerfigaat taassuma
qaffatsaaliornissaa. Taanna suliassaq Inatsisartunit tamanit
isumaqatigineqarmat tamanna nuannaarutissaavoq. Aamma nuannaarutigaara
taasumunnga isumaqataammata. Tassami SIK taamanikkut isumaqatigiiffigineqarpoq
Siumukkunnit Atassutikkunnillu. Taamaattumik tamanna
isumaqatigiinngissutiginngilarput isumaqatigiissutigaarput, Kattusseqatigiillu
aamma tassani isumaqataapput.
Paatsuunganartumik imaluunniit
paatsoorsinnaaneranik Anthon Frederiksen oqaaseqartarsimanera tamanna ammasumik utoqqatsissutigissavara,
kisianni neriuppunga tamatigorluinnaq taamatut oqassananga. Kisianni
qularnaatsumik takusinnaasannik, paatsuunganermik kinguneqartumik
saqqummiussisoqarpat, kinaagaluarpalluunniit pisussaavunga pisussaasoralungalu
taanna oqaatigissallugu.
Soorlu taamaappoq aamma, una siunnersuut
atulissagaluarpat taava neriuppunga kommunet akileraarutitigut
annaasaqaannaratik, annaasaqassangatinneqarmata taanna ima annikitsigisussaavoq
illua´tungaatigut kommunet taamaaliorfiusut inissaaqiffiusut inissaaleqinerat
iluaquserneqarsinnaassappat, taava tamanna iluaqutaangaassalluni. Ullumikkut
inissaaleqisorpassuarnik iluarsiiniutit ilaattut ilapittuutitut taanna
siunnersuutaammat, pingaartumik illoqarfiit Nuuk, Sisimiut Ilulissallu
eqqarsaatigalugit.
Aamma erseqqissarusuppara uani oqalunnermi
Namminersornerullutik kommunellu inissiarsuaataat ullumikkut tassa taanna
aallaavigeqqajaallugulusooq oqaluttoqarmat erseqqissassavara INI-p ullumikkut
suliarimmagit kommunet, taamaallaat sisamat pinnatik, Namminersornerullutillu
Oqartussat inissiarsuaataat. INI-p suliarinngilai privat-it illuutaat
inissiaataat, assersuutigalugu taakkununnga ilaapput illualuppassuit
nunatsinniittut Realkreditsi pileruttormat illuliarineqarsimasut.
Tamakkua akitsorneqarnissat
akikillineqarnissaat uagutsinniinngilaq, namminerisamik illuutaammata.
Taamaattumik INI akitsuisitsinaveersaarnavianngilaq tamakkua eqqartukkakka
illut aallaavigalugit. Inissiat privatimik pigineqartuummata.
Maliinannguaq M. Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:
Una oqaatigineqartoq aamma Anthon
Frederiksenimut tunngatillugu isumaqatigalugu oqaatigerusuppara, uani
inatsimmi ammaanneqarmat taamatut inissiani attartortitsinermi ukiumut
ataasiarluni akinik qaffaasinnaanermut periarfissiuussineq, tassa ukiumut,
tassa immaqa ukiulluunniit tamaasa qaffaasoqarsinnaalissooq. Taavalu
isumaqatiginniarnikkut ingerlatsinermi una ammaanneqassooq, tassa
apeqqutaassooq inuup qanoq isumaqatiginninniallaqqissusia. Ini ataaseq
isigigaanni immaqa assigiit marluk sanileriit taava oqaatigineqarsinnaalissaput,
immaqa una ini uanngaanniit inimiit akikinnerussooq naak assigiikkaluarlutik.
Tassa tamakkua ammaanneqartussapput uani inatsimmi
isumaqatiginninniarsinnaanissaq taamatut eqqunneqarpat. Tamakkuupput aamma
ilaatigut mianersuutassat, taavalu siunnersuutigerusupparput attuisunut soorlu
kommunet eqqartorneqarput KANUKOKA-ut aappassaaniinnginnerani periarfiissiuullugu
tusarniaaffigineqarnissaa. Aammalu oqaatigisarput una, ineqarnermut kattuffiit,
tassani INI ataaniikkaluartut, kisianni misilittagaat toqqammavigalugit
isumaqarpunga akornutissartaqar-navianngitsoq ineqartut aamma misilittagaat
toqqammavigalugu uagut inatsisartuninngaanniit atuisartut
tusarniaaffigigaluarutsigit. Tassa ineqarnermut kattuffik aamma immaqa
atuisartut isumaqarpunga tassani isumaat paasigutsigu, paasisatsinnut aamma
tunuliaqutatsinnut iluaqutaassasut.
Oqaluuserisaq naammassivoq.
A