Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 14-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 13.oktober 1997 nal. 14.40

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 14.

 

Piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut peqqussutaata allango­tinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut.

(Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq)

Siullermeerneqarnera.

 

 

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit maanna saqqummiutissavara piginneqatigiilluni inissiat pillugit inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik inat­sisartut peqqussutissaattut siunnersuut.

 

Allanngortitsinissaq isumaqarpoq sanatitsisup namminersortup inissianik qassiugaluarnersunik sanatitsisinnaatitaalernissaata sanaartornerullu na­laani sanaartornermik aningaasalersuisinnaati­taalernissaata ammaanneqarnis­saa. Sanaartorneq naammassineqareerpat sanatitsisup isumagissa­vaa piginne­qatigiilluni inissiaatilittut peqatigiiffimmut pilersinneqareersimasumut inissiat tunniunneqarnissaat. Aammattaaq sanatitsisup isumagissavaa pigin­neqatigiilluni inissiaatilittut peqatigiiffiup Namminersornerullutik Oqar­tussanit aamma kommunenit taarsigassarsiassaasa katillutik 2/3-usut naam­massineqareersimanissaat.

 

Allanngortitsinikkut siunertarineqarpoq aaqqissuusinerup atuuttup eqaan­nerulersinneqarnissaa aammalu piginneqatigiilluni inissiaatilittut peqati­giiffiit pilersinneqartarneranni suliniutit piginneqatigiillunilu inissia­liortarnerup siuarsaavigineqarnissaat.

 

Aaqqissuussineq atuuttoq malillugu piginneqatigiilluni inissiaatilittut peqatigiiffiit ilaasortaasa ataasiakkaat pinneqatigiiffimmik pilersitsinis­saq, inissiat qanoq ittut sananeqarissaasa paasiniar­neqarnerat, sanaartor­nissamut atatillugu akuersisutissat assigiinngitsut pissarsiarineqarnis­saat, piginneqatigiilluni inisiaatilittut peeqatigiiffiup nammineq aningaa­salersueqataassutissaasa pissarsiariniarneqarnerat, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu taarsigassarsisitsinissa­mik neriorsuuteqartinniarne­qarnissaat aammalu sanaartugassat sanaartorneqarnerisa nalaanni sanatitsi­sutut inissisimanissamik suliat tamaasa isumagisussaavaat.

 


Taamatut suliamik ingerlatsineq paasisimalikkat tunngavigalugit piginneqa­tigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiisa ilaasortaannut piffissaajarnaqa­lunilu aningaasanik atuinaqaaq. Nalinginnaavoq sanaartortitsiniarnerup uki­uni marlussunni ingerlanneqarsinnaasarnera sanaartortitsisutullu misilitta­gaatsunut annertuujusunilu aporfissarpassuaqarsinnaasarnera. Aammattaaq inissiat aningaasalersornissaannut annertuumik suliniuteqartoqartariaqar­tarpoq, tamakkununnga pisortat taarsigassarsisitsisartunit sanaartornissa­mut akuersissuteqarfigineqarnissaq ilanngullugu.

 

Aningaasalersuinermik sullissiviit piginneqatigiilluni peqatigiiffiisa nam­minneq aningaasaliissu­tissaasa ilaannut aningaasalersueqataanissartik soqu­tigeqqilerpaat. Tamatumunnga peqatigitillu­gu GrĝnlandsBANKEN inissiaatillit aningaasaateqarfiannik pilersitsinissamut soqutiginnippoq, taassuma sana­titsisutut inissialiassat sanatillugillu aningaasalersussallugit, kingorna­tigullu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut tunillugit.

 

Eqqarsaataavoq inisiaatillit aningaasaateqarfiata taamaattup piginneqati­giilluni inissiaatillit peqatigiiffiata pilersinneqarnissaanik soqutigin­nittut katersortassagai. Tamatuma saniatigut aningaasaateqarfiup suliari­sassaraa aningaasaqarnikkut pissutsinik pisortat oqartussanut paaseqatigin­nittarnissaq, piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata pineqartup nammineerlu­ni aningaasalersueqataassutissaasa pissarsiarineqarnissaat aam­malu sanaartortitsinerup aporfis­sarpassuallip ingerlanneqarnissaanik isu­mannaarinissaq.

 

Tamakku saniatigut eqqarsaataavoq piginneqatigiilluni inissiaatillit peqa­tigiiffiissa pisortanit tapersiiffigineqarnissaannut piumasaqaatit allat allanngortinneqassanngitsut. Pisortat taarsigas­sarsisitsisartui pilersaaru­tinik, qanoq issusii aningaasallu eqqarsaatigalugit, suli nalilersuisassap­put.

 

Sanatitsisup namminersortup soorlu inissiaatillit aningaasaateqarfiata, inissianik sanatitsisinnaa­lernera piginneqatigiillunilu inissiaatillit pe­qatigiiffiannut pilersinneqarsimasumut tunniussisin­naalernera peqatigiif­finnut nammineq pilersitanut qinigassaasinnaavoq. Taamaatttumik piginneqa­tigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiini ilaasortat suli namminneq peqati­giiffimmik pilersitsisinnaapput, aningaasalersuisnissamut tunngassutillit paasiniarsinnaallugit inissiallu sanatissinnaallugit.

 

Taamaattoq inissiaatillit aningaasaateqarfiata piginneqatigiilluni inissi­aatinik sanatitsisinnaaler­nera iluaqutissartaqarpoq, tassa aningaasaateqar­fik taamaattoq ilisimasanik katersuisinnaallunilu immikkut piginnaasaqalis­sammat inissiaatillit aningaasaateqarfiata piginneqatigiilluni inissianik sanatitseqqittarnissaani iluaqutaalersussanik. Ullumikkummi peqatigiiffiit ataasiakkaat immik­kuutaarlutik ilisimasaqalertarnerat peqatigiiffinnut al­lanut iluaqutaaneq ajorpoq.

 


Naak aningaasalersuinermik assigiinngitsut piginneqatigiilluni inissiaatit aningaasalersuiffigine­qarnerannut soqutiginneqqileraluartut nassuerutigi­sariaqarpoq nunatsinni illoqarfiit tamarmik taamatut periarfissaqanngimma­ta.

 

Naatsorsuutigisariaqarpoq illoqarfiit anginerit aningaasarsiornikkut inger­latsilluarfiunerusut, taamaattumillu tamakkisumik ilaannakortumilluunniit nammineq aningaasalersueqataalluni inissialiornissamut, tassunga ilanngul­lugu inissianik niueruteqarnissamut, tunngavissaqarfiuneru­sut kisimik peri­arfissinneqarmata.

 

Piginneqatigiilluni inissialiornissamut aaqqissuussineq 1990-imiilli inger­lasimavoq. Aaqqissuus­sinermi siunertaavoq ilaatigut inissialiortiternermi namminersortut aningaasalersueqataanissamut kajumilersinneqarnissaat ilaa­tigullu najugaqartut nammineq inigisanik ingerlatsinermut akisussaaffeqar­nerulersinneqarnissaat. Aallaqqaammut aaqqissuussineq inissianik nutaanik sanaartortitsisoqarnissaannut sammitinneqarsimavoq, kisianni inissiat at­tartortittakkat piginneqa­tigiilluni inissianngortinneqarnissaat 1991-imi periarfissiissutigineqarpoq.

 

Ukiut ingerlanerini piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii 18-it katillugit 177-inik inissiaa­tillit pilersinneqarsimapput. Nuummi piginneqa­tigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii 16-it katillugit 159-inik inissiaa­tillit, Maniitsumi peqatigiiffik ataaseq 12-inik inissiaatilik Sisimiunilu peqati­giiffik ataaseq 6-inik inissiaatilik pilersinneqarsimapput.

 

Ukiuni marlussunni susoqanngeriarluni, tassa pigisanik aalaakkaasunik qu­larnaveeqqusiilluni imaluunniit aningaaseriviit taarsigassarsinikkut peqa­tigiiffiit aningaasalersueqataassutissaat pissarsiarineqarsinnaanngimmata, piginneqatigiilluni inissialiortarneq aalarteqqinneqarpoq.

 

Taamaattumik 98-imut ukiunullu missingersuusiorfinnut aningaasat inatsisis­samut siunnersuum­mi piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut tallimanut katillugit 52-inik inissiaateqartussa­nut aningaasaliisoqarnissaa qinnutigineqarpoq, taakku agguataarneqarput Sisimiuni peqatigiif­fimmut a­taatsimut arfinilinnik inissiaateqartussamut, Nuummilu peqatigiiffinnut sisamanut 46-nik inissiaateqartussamut.

 

Taakku saniatigut peqatigiiffiit allat arlaqartut ilisimaneqarput, taakkuli pisortanit taarsigassarsi­tinneqarnissaminnut qinnuteqaatiminnik suli apuus­sisimanngillat. Aammattaaq piginneqatigiillu­ni inissianik sanaartortitsi­vissaqqissut nunaminertat Nuummi maannakkut ajornartorsiutigineqar­put.

 


Immikkut maluginiagassaavoq inissiat nutaamik sanaartukkat kissaatigineqar­nerunerat. Nuummi peqatigiiffiit marluk inissiaatitik Namminersornerullutik Oqartussanit pisiarisimavaat, taakkuli inissialiaapput nutaat piginneqati­giilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut tunisassatut sananeqarsima­sut, taamaatumillu tassaanatik inissialiat allatut atorneqaliinnartut.

 

Aamma maluginiagassaavoq inissiat pukkitsut imminnut qanittut kissaatigine­qarnerusimammata, tassa quleriiaajunatik illut uigulukuttut, uiguleriiaat imaluunniit illut marloqiusat. Inissiat amerlanerpaartaat angeqatigiiaar­put, tassa annerpaaffissatut akuerisaq 105 kvadratmeter sinnersi­managu, aammalu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii ikittuinnaat illu­mik ataatsimoorus­samik sanasimapput, tamanna peqqussummi periarfissaqarti­taareeraluartoq.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut inerniliussinnaavaat piginneqatigiilluni inis­sialiornissaq soqutigi­neqarsimallunilu suli soqutigineqartoq. Piginneqati­giilluni inissiaatillit peqatigiiffii pilersinne­qareersut piginneqatigiil­lunilu inissiaatillit peqatigiiffii 1998-imut ukiunullu missingersuusior­finnut aningaasanut inatsisissatut siunersuummut ilanngunneqareersut ilann­gullugit inissiat 230 missaat amerleriaataapput. Naatsorsuutigisariaqarpoq taakku ukiuni tulliuttuni amerleriartinne­qarsinnaanissaat.

 

Taaneqareersutut inissiat attartortittakkat pioreersut 1991-imili piginne­qatigiilluni inissiaatitut atorneqarsinnanerat ammaanneqarpoq, nassueruti­gisariaqarporli tamanna soqutigineqarujussuar­simanngitsoq.

 

Ungasinngitsukkut saaffiginnissutigineqarsimavoq inissiaatit arfilinnik inissartallit, tassaasut uigulukuttut uiguleriiaallu, allatut atorneqarler­nissaat. Taakku tassaapput piginneqatigiilluni inissialiat nutaamik sanaar­tukkanut eqqaanartut.

 

Naalakkersuisut isumaqarput piginneqatigiilluni inissialiortarnermik aaq­qissuussinikkut inissiat amerlanerulersinneqarnissaannut periarfissat ator­neqarsinnaasariaqartut, tassunga ilanngullugu inissiat pioreersut allatut atorneqarsinnaalersinneqarnerisigut. Taamaattumik inissiat pioreersut alla­tut atorneqarsinnaanerannik soqutiginninngippallaarneq sumik patsiseqarner­soq Naalakker­suisut misissoqqissaartariaqassavaat.

 

Imaalluarsinnavoq inissiarsuit pioreersut ilarpassuisa angissusii allatut atorneqalersinnaanerannut akornutaasoq. Imaassinnaavoq inissiarsuarni ataa­siakkaani najugaqartut katitigaanermikkut aningaasaqarnikkut imminnut unga­sippallaartut.

 

Taamaakkaluartoq Naalakkersuisut isumaqarput inissialiat nutaanerit amerla­suukkuutaarnagit sanaat ilarpassui pginneqatigiilluni inissiatut atorneqar­sinnaasungorlugit allangortinneqarsinnaa­sut.


Piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffii pioreersut angissusii qi­viarutsigit taakku tassaa­nerupput peqatigiiffiit peqatigiiffiit inissianik arfinilinniit 18-inut inissiaateqarfiusut. Inissiat agguaqatigiissillugu quliusarput. Ukiuni kingullerni pisortat attartortittakkanik inissialiori­aasiat inissiat allatut atorneqalersinnaanerannut akornutaasinnaasutut isu­maqarfigineqarsinnanngilaq.

 

Taamaattumik taaneqareersutut Naalakkersuisut misissortariaqarsoraat pigin­neqatigiilluni inissiat pillugit peqqussut imaqarnersoq inissiat attartor­tittakkat pioreersut allatut atorneqarsin­naalernissaannut akornutaasunik, tamannalu pereerpat suliassaqarfimmi tamatumani aaqqissuus­sineq eqaanneru­lersinnialugu sulissuteqartoqarsinnaalissaluni.

 

Naalakkersuisut kissaatigaat piginneqatigiilluni inissiat pillugit inatsi­sartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik inatsisartut peqqussutissaat­tut siunnersuut manna piginneqatigiilluni inissialiortiternikkut periarfis­sat atorluarneqarnerulernissaannut aqqutissiueqataassasoq, taamaat­tumik neriuutigaarput siunnersuut inatsisartunit akuersortumik oqaluuserineqassa­soq.

 

Naalakkersuisut siunnersuutigaat piginneqatigiilluni inissiat pillugit i­natsisartut peqqussutaata allangortinneqarneranik inatsisartut peqqussutis­saattut siunersuut aappassaaneerneqannginnermi­ni Ineqarnermut ataatsimiiti­taliami oqaluuserisassanngortinneqassasoq.

 

Ruth Heilmann, Siumut:

Piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaata allangor­tinneqarneranik Naalak­kersuisut saqqummiussaat pillugu Siumumi taperserlugu imatut oqaaseqassaagut:

 

Siumup pingaartillugu sulissutiuassavaa sapinngisaq tamaat atorlugu inisaa­leqinerup akiorneqar­nissaa, aammalu inigisat pitsaasuunissaat taamalu nam­minneq najugaqartut inissianillu attartortut oqartussaaqataanerisa annertu­sarneqartuarnissaat.

 

Pitsaasumik najugaqarneq avatangiiseqarnerlu inuup peqqissuuneranut min­nerungitsumillu ilaqutariit toqqissisimasumik inuunerannut pingaarutileru­jussuuvoq. Manna nuna najugarput nunarsuup avannarsuaniippoq issittumi, taamaattumillu illut inissiallu najugaqarigisatta oqorsar­luagaanissaat sa­naneqaatsimikkullu pitsaasuunissaat piumasaqaatigiuartariqarparput, taa­maattu­millu sanaartortitsinermi nakkutiginninnerup pitsaasuunissaa tatigi­nartuunissaalu qulakkeersima­juartariaqarpoq.

 


Piginneqatigiilluni illuliortarnerit nunatsinni 1990-imit atuutilersima­nerat nunatsinni inissaaleqi­nermut tapertaallualersimasoq aamma naalakker­suisup saqqummiinermini oqaatigaa. Ilaqutariit arlallit nammineq illulior­nermikkut naammagisimaarnartumik toqqissisimanartuutitaminnillu illoqaler­simapput. Tamanna nuannaarutissaavoq angisooq amerlasuunullu tuniluunnissaa annertusarneqartuarnissaalu Siumumit sulqataafigissavarput.

 

Siusinnerusukkut BSU-nik illuliortarnerit angivallaarsuarnillu inissialior­titertarnerit misilittaga­qarnerluffigisimasavut qujanartumik ilinniarfiga­lugit pitsaanerusumik inuppalaarnerusumillu illuliortiternerup ingerlanne­qalernissaanik suliniutivut suli isigaluta annertusartuarlugillu ingerlat­tuartariaqarpavut.

 

Piginneqatigiilluni illuliortitsisarnerit nammineq illuuteqartusamut kommu­nemut namminersor­nerusunullu aningaasatigut piumsasaqaatitaqartoq naleqqut­tuusutut Siumumit isumaqarfigaarput. Pissusissamisoortumillu agguaqatigiin­nertut isigalugu inuup nammineq illuuteqarusuttup nammineq aamma pilliute­qarnissaanik piumaffiginninnermik ilaqarpoq, taamaattumik qanittuk­kut inat­sisartut ileqqaarnermik periarfissamik annertusaassuteqarnerat aamma maan­nakkut oqaluuserineqartumut naapertuuttorujussuuvoq. Neriuutiginaqaarli inuusuttut suli ullumikkornit annertunerusumik periarfissiissutinut atuil­luarnissaminnut eqqumalluarniarumaartut tamanna Siumumit aamma pisussaaffi­gaarput kaammattuutigiuassallugulu.

 

Maannakkut Inartsisartut aningaasaqarnikkut inatsisaanni piginneqatigiin­nikkut illulionissamut qinnuteqartut toqqammavigalugit aningaasanik illi­kartitsisoqartussaavoq. Mannalu aamma iluatsillugu kommunit innuttaasullu kaammattorusunnarput taamatut sanaartornermi periarfissa­nik eqqumaniarnis­saannik atorluaaniarnissaannillu.

 

Pisortat sanaartortitsinissaat utaqqiinnarnagu piginneqatigiit illulioreer­simagaluartunut allaat maanna periarfissaqalerput allanik aamma attartor­tittagassaminnik inissialiortitersinnaanngornis­saannut. Tamanna Siumumit siuariarnertut isigaarput aammalu misilittagaqarluartut misilittagaa­sa a­torluagaalernissaannik tamatumuunakkut periarfissaqalertussangornera assut iluarisimaarnar­tuutillugu.

 

Taamatut iliornikkut illut inissiallu sanaartukkat pitsanngoriartuinnarnis­saat anguneqartussaasoq aamma qularutiginnginnatsigu kiisalu sanaartukkat akikinnerulernissaannik ilapittuutaassasutut takorlooratisigu.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut eqqarsaataat inissiaatillit aningaasaateqarfi­annik pilersitsiniar­nerit piginneqatigiilluni inissianik sanatitsisalernis­saannik siunertaqartoq Siumumit tapersersor­narteqaarput, isumaqarnarmat maannakkut killiffiusup iluaqutissartai misilittagaareersut periarfissaa­sullu arlallit takuteriigaat tutsuiginartuusoq aammalu periarfissaqartuni soqutiginnit­tunilu ammaassinerusoq atornuarneqarsinnaallunilu.


Taamaalilluni ullumikkornit eqaannerusumik inissianik atorfissaqartinneqa­qisunik sanaartornis­samut soqutiginnittuni periarfissat ammanerulertussann­gorput, taamalu inuit namminersorluni illuuteqarnermik ingerlataqarusussu­seqartuni inuutissarsiutaasumik ingerlatsisoqarsinnaanngor­luni, tamanna Siumumit alloriarnertut angisuutut isigaarput.

 

Taamatut Siumumit oqaaseqarluta saqqummiussap siullermeerneqarnera akuer­saarparput kiisalu Naalakkersuisut saqqummiussinerat qujassutigalugu, aap­passaaneerneqannginneranilu ineqarner­mi ataatsimiitaliami suliareqqinneqar­nissaa innersuussutigissavarput. 

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Isumaqarpunga Inatsisartuni ilaasortat amerlanerit isumaqartut ullumikkut ineqarnermi attartor­titsisarnermi akiliutigineqartartut qaffannginneqarnis­saat eqqumaffigilluartariaqartoq aammalu tamanna taamaappoq. Tassa asser­suutigeriarutsigu massakkut peqqussummik allanngortitsiniar­neq siusinneru­sukkulli taakkua saqqummiussininni taasakka ' 11-joqqooqaaq immikkoortut atuutereersimasuuppata taava tamatta eqqaamalluinnarparput INI A/S ineqar­nermut akiliutinik qaffatsitsinialeraluallarmat, una peqqussut taamanikkul­li atuutilereersimagaluarpat INI A/S ajornanngeqqinnaamik ineqarnermut aki­liutit qaffassimassagaluarpai.

 

Massakkut aamma tassa una peqqussut akuerineqassagaluarpat aqqutissiunne­qartussaavoq periarfissaq taanna. Taannaana pillugu sulinermik inuutissar­siuteqartut Naalakkersuisullu akornanni isumaqatigiissutaat tunngavigalugu ineqarnermi akiliutit qaffatsaaliorneqarnissaat pillugu taakkua '-imi taa­gorneqartut peerneqarnissaat eqqaagiga.

 

Aammalu sooq nunatsinni oqartussaasut qullerpaat, tassa Inatsisartut suli­assat eqqartuussivim­mut tunniutissavaat? Una aalajangilaarsiuk ineqarnermut qanoq akiliisariaqartoq, uagut-una aalajangigassarput maani? Imaluunniit uagut peqqussusiornitsigut eqqartuussivimmut suliakkii­sariaqanngilagut, una aalajangilaarisiuk, ineqarnermut qanoq akiliumaarpugut, taava ilissi aala­jangersaanisi naapertorlugit ineqarnermut akiliutit aalajangersarneqartaru­maarput. Isumaqarpun­ga tamakku tulluanngitsut.

 

Aamma ineqarnermut Naalakkersuisup nuannarilluinnartagaasa ilagisarpaat, saqqummiussigaan­gama suliassami pineqartumi paatsoorsimanerartarlunga. A­junngilaq, aamma nammineq isumani isumagisariaqarpaa.

 


Aammalu uani eqqartukkakka nalikilliliisarnermut tunngasut upernaat Inatsi­sartuni ataatsimiin­nitsinni akuersissutigivagut, namminersortunik periar­fissiisussaammata aamma. Aamma eqqaamaneqassooq taamanikkut oqaaseqaatinni ilanngullugu eqqaasima­vara nunaqarfimmiut ineqarnermut tunngasut nammineer­lutik illuliorsimasut ajornartorsiutigisarmassuk illumik suliarineqarnis­saannut oqilisaaffigineqarnissartik ujartorlugu.

 

Taamaattumik aamma taakkununnga taanna nalikilliliisinnaaneq atortussann­gortinneqarnissaa ilanngullugu siunnersuutigisimagaluarpara oqaaseqarninni. Kisianni tamanna anguneqanngilaq.

 

Taakkua nalikilliliinerit eqqarsaatigilluaraanni naggaterpiaatigut aki­leraarutini nalikilliliinerni, tassaapput kommune-t pineqartut akiligassai, nalikilliliinerit taakku. Taamaattumik paatsoorner­mik taassuma tungaatigut oqartoqarnera utertit­tariaqarpoq.

 

Akileraarutitigut ukiut tamaasa immersuisarput soorunami namminersorluti­k ingerlatsisut aamma taakkunanilu ilanngaatissatut aningaasat akileraaruti­tigut ilanngaassutigisinnaasaat kommunet annaasaqaatigisarpai. Taakkuuku pillugit oqartunga, taakkua landskasse-minngaanniit matussuserneqassanngip­pata taava kommunet tassuunakkut annaasaqartussaapput.

 

Pappiaratigut aaqqissuussinerit annaasaqassanngitsutut isikkoqartaraluar­put, kisianni oqaaseqar­nerma ilaatigut oqarpunga, suulluunniit iliuutsit amerlanertigut tamatigut regning-imik akiligas­samik nassataqartarpoq aamma  uani taamaattussaavoq. Pinngitsooratik kommunet akileraarutiti­gut misigi­laartussaavaat ilaasa, pingaartumik immaqa Nuup kommuneata.

 

Ineqarnermut Naalakkersuisoq soorunami ilumoorpoq inissiat illullu amerla­nerpaat Namminer­sornerullutik Oqartussanit pigineqarput aammalu taakkunann­ga kommunenit immaqa pingajorar­terutaat pigineqarlutik. Kisianni takornar­taanngeqaaq ullumikkut, arajutsisimanngitsuusaaginnar­sinnaanngilarput, ine­eqqat assigiinngitsut, namminersortunik pigineqalereersimasut, init attar­tortinneqartartut tusind koruuninik arlalinnik akilerlugit qaammammut,

t­aanna miserratissaanngilaq. Taamaattumik tamakkuupput aamma eqqumaffigine­qartariaqartut.

 

Inigisap qaffatsaaliorneqarnissaanut sillimasariaqarpugut. Ilumoorpoq aamma tas­sani Inuit Ataqatigiinninngaanneersoq Maliinannguaq oqarmat, taannaana qanoq ililluni piniartoq? Isumaqarpunga uumap peqqussutissatut siunnersuu­tip allanngortinneqarnerani taakku '-it, ' 11-oqqooqaaq immikkoortut pine­qartut tassaapput ilaatigut qaffaanissamut aqqutissiuisussat, taakkuuppullu isumaqarpunga peerneqartariaqartut.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:


Uani eqqartorneqartumut oqaluttumut atatillugu oqaaseqarfigeriissavara, tas­saavoq ininut akit oqaatigineqarmata Inatsisartut tamarmik isumaqatigi­saat. Tassa taamaappoq, tamanna qujanar­poq. Suliassaq aallartinneqarpoq Siumut-mi Atassut-milu. Siumukkut Atassutikkullu naalakkersuisooqatigii­lera­mik 1995-imi siunnerfigaat taassuma qaffatsaaliornissaa. Taanna sulias­saq Inatsisartunit tamanit isumaqatigineqarmat tamanna nuannaarutissaavoq. Aamma nuannaarutigaara taasumunnga isumaqataammata. Tassami SIK taamanikkut isumaqatigiiffigine­qarpoq Siumukkunnit Atassutik­kunnillu. Taamaattumik ta­manna isumaqatigiinngissutiginngilar­put isumaqatigiissuti­gaarput, Kattusse­qatigiillu aamma tassani isumaqataapput.

 

Paatsuunganartumik imaluunniit paatsoorsinnaaneranik Anthon Frederiksen oqaa­seqartarsima­nera  tamanna ammasumik utoqqatsissutigissavara, kisianni neriuppunga tamatigorluinnaq taamatut oqassananga. Kisianni qularnaatsumik takusinnaasannik, paatsuunganermik kingune­qartumik saqqummiussisoqarpat, kinaagaluarpalluunniit pisussaavunga pisussaasoralungalu taanna oqaatigis­sallugu.

 

Soorlu taamaappoq aamma, una siunnersuut atulissagaluarpat taava neriuppun­ga kommunet akileraarutitigut annaasaqaannaratik, annaasaqassangatinneqar­mata taanna ima annikitsigisussaa­voq illua´tungaatigut kommunet taamaalior­fiusut inissaaqiffiusut inissaaleqinerat iluaquserneqar­sinnaassappat, taava tamanna iluaqutaangaassalluni. Ullumikkut inissaaleqisorpassuarnik iluar­siiniutit ilaattut ilapittuutitut taanna siunnersuutaammat, pingaartumik illoqarfiit Nuuk, Sisimiut Ilulissallu eqqarsaatigalugit.

 

Aamma erseqqissarusuppara uani oqalunnermi Namminersornerullutik kommunellu inissiarsuaa­taat ullumikkut tassa taanna aallaavigeqqajaallugulusooq oqa­luttoqarmat erseqqissassavara INI-p ullumikkut suliarimmagit kommunet, taa­maallaat sisamat pinnatik, Namminersornerullutillu Oqartussat inissiarsuaa­taat. INI-p suliarinngilai privat-it illuutaat inissiaataat, assersuutiga­lugu taakkununnga ilaapput illualuppassuit nunatsinniittut Realkreditsi pileruttormat illuliarineqarsi­masut.

 

Tamakkua akitsorneqarnissat akikillineqarnissaat uagutsinniinngilaq, nammi­nerisamik illuutaam­mata. Taamaattumik INI akitsuisitsinaveersaarnavianngi­laq tamakkua eqqartukkakka illut aallaavigalugit. Inissiat privatimik pigi­neqartuummata.

 

Maliinannguaq M. Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:


Una oqaatigineqartoq aamma Anthon Frederiksenimut tunngatillugu isumaqati­galugu oqaati­gerusuppara, uani inatsimmi ammaanneqarmat taamatut inissiani attartortitsinermi ukiumut ataasiarluni akinik qaffaasinnaanermut periar­fissiuussineq, tassa ukiumut, tassa immaqa ukiul­luunniit tamaasa qaffaaso­qarsinnaalissooq. Taavalu isumaqatiginniarnikkut ingerlatsinermi una am­maanneqassooq, tassa apeqqutaassooq inuup qanoq isumaqatiginninniallaqqis­su­sia. Ini ataaseq isigigaanni immaqa assigiit marluk sanileriit taava o­qaatigineqarsinnaalissaput, immaqa una ini uanngaanniit inimiit akikin­nerussooq naak assigiikkaluarlutik. Tassa tamakkua ammaan­neqartussapput uani inatsimmi isumaqatiginninniarsinnaanissaq taamatut eqqunneqarpat. Ta­makkuupput aamma ilaatigut mianersuutassat, taavalu siunnersuutigerusuppar­put attuisunut soorlu kommunet eqqartorneqarput KANUKOKA-ut aappassaaniinn­ginnerani periarfiis­siuullugu tusarniaaffigineqarnissaa. Aammalu oqaatigi­sarput una, ineqarnermut kattuffiit, tassani INI ataaniikkaluartut, kisian­ni misilittagaat toqqammavigalugit isumaqarpunga akornutissartaqar-naviann­gitsoq ineqartut aamma misilittagaat toqqammavigalugu uagut inatsisartu­ninngaanniit atuisartut tusarniaaffigigaluarutsigit. Tassa ineqarnermut kattuffik aamma immaqa atuisartut isumaqarpunga tassani isumaat paasigutsi­gu, paasisatsinnut aamma tunuliaqutatsinnut iluaqu­taassasut.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.


A