Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 24-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 1. okt. 1997, nal. 14.15

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 24.

 

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut.

(Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq)

Siullermeerneqarnera.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Pisortallu suliffeqarfiutaannut Naa­lakkersuisoq:

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussa­nit tiguneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut matumuuna saqqummiutissavara Inatsisartunut.

 

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussa­nit tiguneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut oqaaseqaatitai ilanngullugit Inatsisartunut ilaasortanut agguaanneqareerpoq.

 

Naalakkersuisut anguniagaraaat innuttaasut tamarmik naammaginartunik atugassaqartitaallutik innaallagissamik, imermik kiassarnermillu pilersorneqarnissaat, tassa innuttaasut ataasiakkaat, nioqqutissiorfiit pisortallu suliffeqarfii assigiimmik. Naalakkersuisut ingerlatseriaaseqarnissaaq ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfiillu innaallagissamik, imermik kiammillu pilersitsiortortut siammarterisartullu tunngavissinneqarsimapput assigiinnillu maleruagassiorneqarsimallutik.

 

Naalagaaffiup 1970-ikkunni akisussaaffiit arlallit kommuninut Landsrċdimullu tunniuppai. Tamanna piginnaatitsissummik inatsisitaqanngitsumik pivoq, aammalu isumaqatigiissutigine­qarpoq imermik innaallagissamillu pilersuinerup ineriartortinneqaqqinnissaanut akisussaaneq kalaallit oqartussaaffigissagaat. Akisussaanerup, oqartussaanerup allaffitsigullu aqutsinerup tunniunneqarnera kommuninut isumagisassanngortinneqarpoq.

 


Nunaqarfinni siammaasivittalinnik innaallagissiorfiliornissamik imeqarfiliornissamillu naalak­kersuinikkut aalajangertoqarsinnaanera tunngavilimmik taperserniarlugu tapiisarnermik aaq­qissuussinerit pilersinneqarput. Aallaqqaammut suliat Naalagaaffiup aningaasaleeqataaffigisar­pai, kisiannili tapiisarnerup annersaa Landskarsip nammataralugu. Kommunit ataasiakkaat aningaasaleeqataasarput aammalu sanaartortitsisuuneq ingerlatsisuunerlu suliassaralugit.

 

Nunaqarfiit nammanneqarsinnaasumik ineriartorsinnaanerannut tunngatillugu naalagaaffiup allallu taamanikkut nalornisimagaluarnerat arlaleriaqaluni suujunnaarsinneqartarsimavoq  nunaqarfinni mikisuni, anngajaani angisuunilu nalinginnaasumik innaallagissiorfiliornissamut imeqarfiliornissamullu piumassuseqartoqarmat, soqutiginnittoqarmat peqataajumasoqarmallu.  Imeq innaallagiarlu inuussutissarsiornerup, peqqinnerup, inooqatigiinnerup assigisaasalu pitsaasumik ineriartornissaannut tunngavissat ilarujussuannik pilersitsisarput.

 

Ullumikkut nunaqarfinni tamangajanni nalinginnaasumik innaallagissamik pilersuiffeqarpoq. Nunaqarfinni amerlanerpaani aaqqissuusamik imermik pilersuineqarpoq, kisiannili nunaqarfiit qulit missaat imermik tamanoortumik pilersugaanngillat. Tamatumunnga pissutaapput erngup pissarsiariuminaanera aningaasaliissutitigullu nammagassat annertuallaarnerat.

 

Soorlu Inatsisartunit ilisimaneqartoq kommunini iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuaq iluarsiissutissanik arlalinnik siunnersuuteqarpoq, kingorna suliareqqinneqartunik, aalajangii­nernik arlalinnik, iliuusissatut pilersaarutinik aamma Namminersornerullutik Oqartussat aamma Kommuneqarfiit Kattuffiata akornanni isumaqatigiinniarnernik kinguneqartumik.

 

Naalakkersuisut naammagisimaarlugu malugaat Inatsisartut aamma Kommuneqarfiit Kattuffia­ta isumaqatigiittut nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuineq pillugu nutarteriniarlu­tik, taamaaliornikkut sullissinerup pitsaassusia, pilersuinermi piumasaqaatit akinullu piumasa­qaatit nuna tamakkerlugu innaallagissamik imermillu tamanut pilersuinermi assigiittussanngorlugit.

 

Tamatuma kingunerissavaa Namminersornerullutik Oqartussat nunaqarfinni imermik innaalla­gissamillu siunissami pilersuinermi aningaasalersuineq nammatarilissagaat suliassartaalu tigummilissallugit. Namminersornerullutik Oqartussat pilersuinermik sanaartornermillu suliassat isumagineranni Nukissiorfiit sulisissavaat. Suliffeqarfiit allattaaq pilersuinermik suliassinneqar­sinnaapput - assersuutigalugu Kangerlussuarmi Mittarfeqarfik.

 

Taama annertutigisumik suliassat nammagassallu kiisalu oqartussaanerup akisussaanerullu kommuniniit Namminersornerullutik Oqartussanut nuullugu allanngortinneqarnerat inatsisi­liornikkut naleqquttumik aalajangerneqassaaq. Nutarterineq kommuninut, Landskarsimut aammalu Namminersornerullutik Oqartussat, Nukissiorfiit kommunillu aqutsinerannut tun-ngasutigut aningaasatigut kinguneqartussaavoq. Innaallagissamik imermillu pilersuiffiit pigi­neqarnerat allanngussaaq sulisullu nutaamik sulisitsisoqalissapput.

 


Akerlianilli nutarterineq atuisartunut kinguneqartussaanngilaq, tassami taakkua 1.januar 1998-imi allanngorneq maluginaviarunanngimmassuk. Tamatuma peqatigisaanik malittarisassat arlallit atorunnaassapput, allanilli taarserneqarnissaat pisariaqassanngilaq. Tunisaqartarnermut siammaa­sarnermullu piumasaqaatit ullumikkut illoqarfinni atuuttut nunaqarfinni innaallagissa­mik pilersuinerinnarmut atortinneqarsimapput. Maannali nuna tamakkerlugu imermik piler­suinermut tunngatillugu tunisaqartarnermut siammaasarnermullu piumasaqaatit assigiilersinne­qassapput.

 

Nukissiorfiit imaannaanngeqisunik suliassaqalerput. Suliffeqarfiup manna tikillugu illoqarfin­ni 17-ini pilersuineq suliassareriarlugu aamma suliassaat annertusissaaq nunaqarfiit 60-it missaat akisussaaffigilissagamigit. Nunami namminermi innaallagissamik imermillu pilersui­nerup unammillersinnaasumik pilersitsiortulernissamut ikorfartuinissaanik siuarsaanissaanillu naalak­kersuisut ingerlaaseqarniarnerat Nukissiorfiup piviusunngortinniassaguniuk ilungersuu­tissaqas­saqaaq. Aningaasarsiornikkut qaffakkiartorneq sakkukillisinngikkaluarlugu innuttaasut isumal­luutinik atorluaanerat eqqumaffiginerulernissaanut suliffeqarfiup suleqataasussaanera Nukissior­fiit pilersinneqarneranni anguniakkami tamarmi ilaapput.

 

Kissaatigineqarpoq Inatsisartut inatsisissaat 1. januar 1998 atortuulersinneqassasoq naatsor­suutinik saqqummiussisarneq, ullut nikeriarfiusut assigisaallu naatsorsuutigisariaqartut patsisi­galugit. Kisiannili inatsisissatut siunnersuummi ilaavoq nutaanik sanaartornermut tunngatillu­gu ikaarsaariarnermik aaqqissuussineq, tassa sanaartukkat ukiut nikiffianni ingerlareersut eqqarsaa­tigalugit, tassami naapertuutissanngimmat sanaartukkat aallarteruttortut sanaartortitsi­soq nutaamik taarsissallugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut oqaluuserisassanngortippara, siunnersuutigissallugu siunnersuut aappassaaneerneqannginnermini Nukissiuuteqarnermut Nalunaarasuartaatitigullu Attaveqarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqartussanngortinneqas­sasoq.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersor­nerullutik Oqartussanit tiguneqarnera pillugu inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqarnera pillugu Siumut-miit imatut oqassaagut.

 

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersor­nerullutik Oqartussanit 1.januar 1998-mi tiguneqarnissaata inatsisiliuunne­qarnera massakkut naalakkersuisunut saqqum­miunneqartoq Siumut-miit iluari­simaarlugulu tapersersuinerput matumani oqaatigissavarput.

 


Ukiut 25-t sinnerlugit ingerlaneranni kommune-nit inatsisitaqanngitsumik akisussaaneq oqartus­saaneq allaffitsigullu aqutsinerup isumagineqarnera tigummisimavaa. Kommune-nili iluarsaaq­qinneqarnerani akisussaaffinnik aggu­ataarinissap aalajangiunneqarsimasut malitsigisaannik maannakkut Namminer­sornerusunik tiguneqarnissaa kommuneqarfiit kattuffiannik isu-maqatigiissu­teqarnikkut pisuummat Siumut-miit tapersersorparput.

 

Mannakkut Nukissiorfit pisussaaffeqalerput illoqarfinni ammalu nunaqarfiit 60-it ilanngullugit innaallagissamik imermillu pilersuinissami ingerlatsi­nissamillu akisussaaffeqalerlutik imaan­naanngitsumik.

 

Taamatut Nukissiorfiit ingerlatsilernerat Siumut-mit isumalluarfigaavut siuarsaaneq ineriartortit­sinerlu tamakkiinerusoq assigiiaarnerusumillu ingerlasoqalernissaa qularutiginnginnatsigu aamma akitigut millisaataasumik naligiisaarinermillu kinguneqartussaasumik suliniutaasut isumalluarfigalu­gil­lu qilanaarivagut. Taamaattumik aamma Nukissiorfiit kissaappavut sulil­luarnissaannik angusaqarluarnissaannillu.

 

Suliassat ikittuunngeqaat suli. Nunaqarfimmi imeqarnikkut ajornartorsiortut sulimi arlaqarput aaqqiivigisariaqartut taamaattumik nunaqarfinni innaalla­gissamik imermillu pilersuineq pillugu nutarteriniarnerit assigiimmillu pilersuinikkut nuna tamakkerlugu pitsaasumik sullissinissamik siunertaqar­tut Siumut-miit isumaqatigilluinnarpagut.

 

Pingaartumik aamma illoqarnikkut atortorissaarutitigullu illoqarfimmiusulli nunaqarfimmiut periarfissaqarnissat anguniartariaqarpoq. Nammineerluni illuliat aamma innaallagissamik pilersorneqarnissaasa kiassaatilersorneqar­nissaasalu ullumikkornit akikinnerusumik periarfissa­qarnissaat anguniagas­sanut ilaatinneqartariaqarnera Siumut-miit Naalakkersuisunut eqqaa-sitsissu­tigisariaqarpoq aamma eqqiluisaarnermik periarfissat soorlu aamma ammaneru­sumik uffarfeqarnikkut kuuffilersuinikkullu periarfissiisarnerit ilanngul­lugit. Minnerunngitsumillu nukissanik atuinermik nakkutilliinerup pitsaasu­mik naapertuilluartumillu ingerlanneqarnissa aamma nunarfinni tamakkiisumik pitsaasuunissaanik qularnaariffiginiartariaqartoq.

 

Ilanngullugu oqaatigisariaqarparput nunaqarfiit namminiileriartornissaannik suliniutaasut annertuumik tapersersoratsigit nunaqarfimmiunut akisussaaqa­taanermik annertusaanerit nunaqar­fimmiunut qiimmassaataasussatut isumaqar­figilluinnaratsigit. Ullumikkutut illoqarfimmit isumalluuteqarnerup qimak­kiartornissaa anguniak­kanut pingaaruteqartunut ilaalluinnarpoq. Taamaattumik nunaqarfimmi sulinis­samik kajumissuseqarnerup annertusarneqartuarnissaa Siumut-miit kaammattuu­tigissavarput.

 


Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqannginnermini nukis­siornermut nalu­naarasuartaatitigullu attaveqarnermilu ataatsimiititaliami sammineqarnissaanik innersuullugu Siumut-miit siullermeerneqarnera akuer­saarparput.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersor­nerullutik Oqartussanit tiguneqarnera pillugu inatsisartut inatsisissatut siunnersuut Naalakkersuisunit saqqummiunneqar­toq Atassut-miit imatut oqaa­se­qarfiginiarparput.

 

Kalaallit Nunatsinni nunaqarfiit ineriartortinniarneqarnerat Atassummi pingaartilluinnarlugu suleqataaffigisimavarput ullumimut pitsaasumik tul­luusimaarutissaasumillu angusaqarfigineqar­toq. Matumuuna erseqqissaq­qissavarput nunaqarfinni ineriartortitsinerup nangit­tumik ukiuni aggersuni patajaatsumik ineriartortilluarneqarnissaanut sutigut tamatigut suleqataaf­fi­geqqissagat­sigu.

 

Atassut-mit pingaartillugu oqaatigisarsimavarput nunaqarfiit patajaatsumik ineriartortinneqas­sappata innaallagissamik imermillu naammaginartumik pi­lersorneqarnissaat pinngitsoorneqarsin­naanngitsoq. Nunaqarfinni atortoris­saarutit innaallagissamoortut innaallagissamillu atortoqartut pigineqaler­simapput tamatumani eqqarsaatigaavut illut sulli­viit, peqqinnissamut sulif­fiit, KNI-mi suliffiit il.il. Minnerunngitsumillu tunitsiviit tunisassior­fiillu ullumikkut piumasaqaataa­sunut naammassinnissinnaasut aatsaat nuna­qarfinni pilersinneqarsinnaammata ingerlanneqarsinnaallu­tillu nunaqarfimmi imermik naammattumik pilersuiso­qarsima­gaangat.

 

Taamaattumik Atassut-mit nunaqarfit innaallagissamik imermillu pilersor­neqarnerisa Namminer­sornerullutik Oqartussanit tiguneqarnissaat pillugu inat­sisartut inatsisissaannut siunnersuut sukumiisumik peqqissaartumillu oqa­luuserisimavarput nalilersorluarsimallugulu.

 

Ullumikkut nunaqarfinni piffinni assigiinngeqisuni innaallagissamik imer­millu pilersuinerit isumannaatsumik ingerlanneqalersimapput kommune-t pi­lersaarusiorluarnermikkut aningaasale­eqataanermikkullu pilersissimasaannik. Miserratigissanngilarpulli nunaqarfiit arlallit suli imeqarniarnikkut naam­maginartumik pilersorneqarlersimanngimmata soorlu nunaqarfiit kisitsisiti­gut takussutissaanni tamanna erseqqissumik takuneqarsinnaasoq.

 

Atassut-mit piumasarissavarput nunaqarfinni suli imermik naammaginartumik pilersorneqalersi­manngitsuni kommune-t suleqatigalugit piaartumik aaqqiini­arnissat naammassiniarneqassasut. Nunaqarfinni imermik innaallagissamillu pilersuineq peqqinnissamut kiisalu tunisassiassanik iluaquteqarniarnissamut pinngitsoorneqarsinnaanngimmat.

 


Ullumikkut nunaqarfiit ilaanni innaallagissiorfinni sulisut innaallagis­siorfik imeqarnerlu isuman­naatsumik ingerlanneqarnissaat kisiat isumagi­sarinngilaat, tamakku saniatigut nunaqarfinni pinngitsoorneqarsinnaajun­naarsimasut qamutit motor-illit, anartarfilerinernut eqqavilerinernullu atortorineqalersimasut kiisalu qatserinermut aamma atortut aserfallatsaali­neqarnissat isumagi-neqartarput.

 

Taamaattumik Atassummiit piumasarissavarput nunaqarfiiit ilaanni innaalla­gissamik imermillu pilersuinerup Namminersornerullutik Oqartussanit tigune­qarnissaannut sulisorineqartussat nunaqarfinni atortorissaarutinik pingaar­tumik qamutinik motor-ilinnik minnerunngitsumillu qatserinermut atortunik isumagisaqarnissaat qulakkeerniarneqassasoq. Taamaaliortoqanngippat kommu­ne-t ilaat atortorissaarutinik pingaartumik qamutinik motor-ilinnik assigi­saannillu isumaginnittussamik atorfinitsitsisariaqassammata. Taamaaliornis­saq misilittakkat tunngavigalu­git pinngitsoorneqarsinnaanngit­soq nalunngin­natsigu. Kommune-ni akissalinni taamatut aaq-qiinissaq pissusissamisuussaaq, kisian­nili kommune-ni pissakin­nerusuni pinngitsoornani aningaasatigut sun­niute­qanngitsoornavianngilaq.

 

Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup inat­sisissamik saqqummiussaqarnermini erseqqissumik oqaatigaa nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuinerup nutarteriffigineqarnissaa taama iliornikkut nuna tamakkerlugu innaallagissamik imermillu pilersuinermi piumasaqaatit akinullu tunngasut assigiittussanngorlugit. Taamatut siunnerfeqarneq Atassummit assut iluarinartuutipparput, angusaqar­luarnissarlu neriulluarfigalu­gu.

 

Aammattaaq Atassummi maluginiarparput oqartussaaffimmit allanngortitsini­arneq ulluinnarni nunaqarfinni innaallagissamik imermillu atuisunut anin­gaasatigut sunniuteqartussanngitsoq oqaatigineqarmat. Aammami taamaattaria­qarpoq kiisalu sanaartukkat ukiut nikiffianni suli naammassineqarsimanngit­sut eqqarsaatigalugit sanaartortitsisup isumaginninnissaanik inatsisiti­gut isumannaariniarneq pissusissamisoortutut Atassut-mit isumaqarfigaarput. Sanaartukkat aallarteruttortut pisussaaffimmik allamut tunniussinissaq tulluartuusorinnginnatsigu.

 

Naalakkersuisut inatsisissamut siunnersuutip 1.januar 1998 atortuulersinne­qarnissaanik kissaati­gisaat Atassummiit akuersaarparput ulluinnarni atuisu­nut aningaasatigut kinguneqartussanngit­soq takusinnaagatsigu.

 

Taamatut oqaaseqarluta inatsisissamut siunnersuut akuersaarparput aappas­saaneerneqartinnaguli innaallagissamik imermillu pilersuinermi tigusinissa­mi tunngatillugu sulisussat atorluarneqarnis­saannik kissaatigisatta ataat­simiititaliamit nalilersorneqarnissaa inassutigaarput.

 

Evald Brĝnlund, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Uani oqaluuserisami siullermeerinninnermi tassalu innaallagissamik imermil­lu pilersorneqarneri­sa kommune-niit Namminersornerullutik Oqartussaniit tiguneqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisissaannut siunnersuummut Inuit Ataqatigiinniit imatut oqaaseqassaagut.

 

Ukiuni arlaqalersuni tassalu ukiut 20-t missaanni kommune-t akisussaaffiisa ilaat imaannaanngit­soq Namminersornermut Oqartussanit 1.januar 1998 aallar­nerfigalugu tiguneqartussanngulerpoq.

Tamatumanili Nukissiorfiit ingerlatsisuulernissaat siunnerfigineqarluni.

 

Ullumikkut naluneqanngitsutut illoqarfinni innaallagissamik imermillu pi­lersuineq Nukis­siorfinnit ingerlanneqartarpoq. Taamaattumik Inuit Ataqati­giit tulluartuusoraat pissusissamisoor­soralugulu nunaqarfinni innaallagis­samik imermillu siunissami aamma Nukissiorfinnit inger-lanneqarlerpa­ta.

 

Inuit Ataqatigiit arajutsisimanngilaat nunaqarfiit innaallagissiorfiini imeqarfiinilu sulisuusut ilaatigut qanoq nikerartigisarnerat, taamaakkaluar­torli aamma aappaatigut ilisimaaralutigu arlalippassuarnik aalajaalluinnar­tunik ukior­passuarnik sulisuusimasunik sulisunillu.

 

Nunaqarfinni sulisorisat eqqarsaatigalugit suli siunissami pikkorissartuar­nissaat aalajangiusima­neqartariaqarpoq. Inuit Ataqatigiinniit eqqarsaati­gillaqquarput piffiit imaluunniit kommune qimanngikkaluarlugu sulisorisat nunaqarfinni paarlakaajaallutik illoqarfin­ni pikkorissaatigalutik sulisori­neqartalernissaat periarfissiuunneqartaria­qartoq.

 

Uani sulisorisat eqqartorneranni soqutiginarpoq paasissallugu sulisut akis­sarsiaannut tunngasut qanoq pilersaarutigineqarnersut. Tassami Inuit Ataqa­tigiit arajutsisimannginnatsigu ullumikkut kommune-miit kommune-mut assi­giinngitsorujussuarmik akissaasersuisoqartoq. Paasisagullu malillugit ul­lormut 3 time-niit 8 time-nut nikingassuteqartoq oqaatigineqartoq.

 

Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnerani pitsaaqutit ilagisussaa­vaat sillimmatissat ataatsikkut amerlanaarlugit pisiortornerit soorlu as­sersuutigalugu oliefilter-inik allanillu. Taa- maakkaluartoq paasisagut ma­lillugit ilaatigut nunarfiit ilaanni maskina­nik atornikunik suli peqarto­qartoq oqaatigineqarpoq. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit kissaatigissavaat Sisimiuni pisimasutuulli pisoqassanngippat sukumiisumik misissuisoqarnissaa pisariaqartoq.

 

Uani inatsisissatut siunnersuutip oqaasertaani allassimasoqarpoq, issu­arpara "Nunaqarfik ima paasineqassaaq inoqarfik qinersiviusoq" issuaaneq naavoq. Tassa ullumikkut nunaqarfinni aqutsisussanik qinerseriaaseq nutaaq malillu­gu innuttaasut ikinnerpaamik 30-iusussaapput.

 

Tamatumunnga tunngatillugu Inuit Ataqatigiit paaserusuppaat tamatumani savaateqarfiit qanoq inissisimassanersut?


Uani saqqummiussami maluginiakkatta ilagaat nunatsinni nunaqarfiit 60-t missaaniittut, nuna­qarfiit qulit missingi suli imermik pilersorneqanngitsut.

 

Inuit Ataqatigiit inussiarnersumik kaammattuutigissavaat siunissami nunat­sinni tamatta peqqis­suunissarput eqqarsaatigalugu nunaqarfiit qulaani taa­neqartut illoqarfimmiuusugullu imermik pilersorneqalernissaat piaartumik imeqarnerup tungaatigut iluarsiiffigineqarnissaat sulis-sutigeqqullugu.Tama­tumunnga aamma uagut suleqataarusunnerput matumuuna oqaatigissavar­put.

 

Imeq minguitsoq ulluinnarni inuunitsinnut ilaalernikuuvoq taamaakkaluartoq suli ilaqarpugut ukiuunerani aatsaat aput aatseqqaarlugu imermik pissarsi­sinnaasartunik. Nunaqarfinni meeraaq­qat meeqqallu siunissami peqqissuunis­saat isumagineqassappat suli suliassaqartugut tamatta takusinnaavarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut aappassaaneerneqannginnermini ataatsi­miisitaliamut innersuunneqartumut suliarineqarnissaanut akuersaarpugut.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Akulliit Partiiata nuannaarutigaa inatsisartut kommune-qarfiillu kattuffiat isumaqatigiissimam­mata nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersor­ne­qarnerat nutarterneqassasoq, taamaalillu-ni sullissinerup pitsaassusia pi­lersuinermi piumasaqaatit akinullu piumasaqaatit nuna tamakker­lugu in­naal­lagissamik imermillu tamanut pilersuinermi assigiilerniassammata.

 

Tamatuma kingunerissavaa, soorlu saqqummiussissummi oqaatigineqartoq Nammi­nersornerullu­tik Oqartussat nunaqarfinni imermik innaallagissamillu siunis­sami pilersuinermi aningaasaler-suineq nammatarilissagaat suliassartaalu tigummilissallugit.

 

Isumaqarpunga aningaasalersuinermi suliassanillu isumaginninnermi pisinnaa­titaaffit akisussaaf­fiillu inuiaqatigiinnut pingaaruteqarluinnartut taama annertutigisumik allannguuteqarnerat inatsisikkut matumuunakkut soorlu aalajangerneqarsinnaasariaqartoq. Taamaattumik nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqar­nerat pillugut inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut Akullit Partiiata tapersersorpaa.

 

Aammattaaq paasinarpoq 1998-mi januarip aallaqqaataaniit atuutilerpat ta­manna atuisartunut imanna malunnaateqarnavianngitsoq.

 

Taama naatsumik oqaaseqarlunga ataatsimiititaliamit suliarineqarnissaa inassutigaara.

 


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiinniit nunaqarfiit innaallagissamik imermillu pilersorneqar­nerisa Namminersor­nerullutik Oqartussanit tiguneqarnissaat pillugu Inatsi­sartut inatsisissaannut siunnersuut tunnga­viatigut taperserpara.

 

Siusinnerusukkut innaallagissiuteqarneq piffissap ilaatigut nunaqarfinni piginneqatigiinnikkut ingerlanneqarsimagaluarpoq, tamannalumi kingorna pisortanit ingerlanneqalerluni, taamaattumik Namminersornerullutik Oqartus­sat kommune-qarfiit Kattuffiat isumaqatigalugu innaallagissamik imermillu pilersuinerup Namminersornerul­lutik Oqartussanit tiguneqarnissaa pissanga­narpoq.

 

Tassami ukiuni makkunani ilaatigut kommune-ni aningaasatigut ajor­nartor­siorfiusuni nunaqarfiit in­naallagiaqarnikkut minnerunngitsumillu imeqarni­arnikkut isumaginnissinnaa­nerat killeqaler­tarmat taamaattumik Kat­tusseqa­tigiinniit neriuutigissavar­put innuttaasut ataasiakkaat innaalla­gissamik imermillu pilersorneqarnerat pitsaanerulersinneqassasoq, aammalu sulisoqar­nerup tungaatigut assigiinnerusumik ajunnginnerusumillu aaqqiisoqarnissa anguniarlugu misissuisitsi­soqarumaartoq, tassami maannak­kut nunaqarfinni sulisoqarnerup tungaatigut iluarsartuussisoqar­nissaa pi­sariaqarmat.

 

Taamatut naakkaluamik oqaaseqarlunga inatsisissatut siunnersuutip aappas­saaneerneqannginner­mini nukissiuteqarnermut nalunaarasuartaatitigullu atta­veqarnermut ataatsimiisitaliami oqaluu­serineqarnissa inassutigaara.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalak­kersuisoq, Siumut:

Inatsisissatut siunnersuutigineqartoq tamanit ilassilluarneqarmat siuller­mik aamma qujaasutigeq­qissavara. Tassa januarip aallaqqaataaninngaannit 1998 nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuinerit, isumaginnin­nerit ingerlatsinerillu Namminersornerullutik Oqartussaninngaannit tigune­qarnissat, taamaalillugulu Nukissiorfinnut suliakkiissutigalugit tunngaviu­sumik tamanit akuersaarneqarpoq. Taamalu nukissiuutit pillugut ataatsimiiti­taliami ilanngullugu taanna nalilersorneqaqqissalluni.

 

Apeqqutit ersarissut partiininngaanniit aamma Kattusseqatigiinninngaanniit saqqummiunneqar­put paaserusunneqartut, taakkua pingaarnersiorlugit akissu­teqarfigilaarusuppakka.

 


Tassa siullermik ATASSUT-ip oqaaseqartuata oqaatigaa nunaqarfinni nukis­siorfeeqqani ator-torissaarutit assigiinngitsut aamma kommune-nit nunaqar­fimmiunillu aamma atorluarneqartartut eqqarsaatigalugit taakkua qanoq piso­qarniarnersoq, erseqqissaatigissavara kommune-t Nammi­nersornerullutik Oqar­tussallu akornanni isumaqatigiinniarnermi tamannalu ilanngullugu eqqaane­qarsimammat aammalu tamatuma eqaatsumik aaqqiivigineqarnissa isumaqatigiis­sutaalluni, tassa atortorissaarutit pisariaqartinneqartut nunaqarfinni El­vĉrk-eeqqani pigineqar- tut pinngitsoorsinnaaneqanngitsut taakkua atorneqar­sinnaajuassapput nunaqarfimmiunit. Tamanna pingaaruteqartuuvoq nunaqarfinni ulluinni aamma teknik-ikkut atortorissaarutit atorluarneqarnissaat eqqar­saatigalugit.

 

Tassunga ilanngullugu isumaqarpunga ATASSUT-ip oqaaseqartua­nut erseqqissaa­tigilaartaria­qartoq, tassa aningaasatigut imatut kinguneqar­tussaanngikkalu­arpoq. Aap, kikkunnulluunnit, kisianni elvĉrk-it isumagine­qarnerat imeqar­fiillu isumagineqarnerat Nukissiorfinnut nuunneqar­nerisigut massakkut kom­mune-nut tapiissutit isumaqatiginiutigineqarneranni kommune-t Namminersor­nerullutik Oqartussallu akornanni ilanngullugu isumaqatigiissu­taammat 12,1 mio. kommune-t Namminersornerullutik Oqartussanut illuartissa­gaat, tassa ingerlatsineq eqqarsaatiga­lugu. Taakkua isumaqatigiinngissu­taanngillat kom­mune-t Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni, kisian­ni isumaqati­giissutaallutik.

 

Taamaattumik naatsorsuutigaara taamatut isuma­qatigiissu­te­qarsimaneq ataan­nassasoq isumagin­ninnerup ingerlanneqarneranut aningaasat taamaalillugit Namminersornerullutik Oqartussanut illuartinne­qartussanngor­lugit.

 

Inuit Ataqatigiit oqaluttuata ilanngullugu taava savaateqarfiimmi qanoq? Tassa savaatillit savaateqarfiillu kallerup inneranik isumagineqarnerat ullumikkut assigiinngitsuuvoq. Savaateqar­fiit ilaat nunaqarfinnut qanit­tuupput taakkulu nunaqarfinninngaannit ilai pilersorneqarlutik. Taamaattu­mik nunaqarfimmiutulli isumagineqarlutik, kisiannili aamma tapiissutik in­gerlanne­qartut savaateqarfinnut savaatilinnullu tapiissutit aqqutigalugit oqilisaassisoqartarluni.

 

Taavalu aamma savaateqarfeqarpoq nunaqarfin­nut ungasissunik namminneq kal­lerup inneranik pilersortariaqartunik. Tassaap­pulli aamma taakkua savaatil­lit pillugit aaqqissuussinikkut ta-piissuteqar­figineqarnikkut kallerup in­neranik pilersornermi isumagineqartut.

 

Soorunami kallerup inneranik pilersorneqarneq eqqarsaatigalugu ledning-inik takisoorujussuar­nik pilersuiniarneq taanna eqqarsaatigineqarsinnaagaluarpoq, kisianni akit ullumikkut atuuttut eqqarsaatigalugit tamanna imminut akiler­sinnaagunanngilaq. Taamaattumik savaatilinnut tapiissuteqartarneq taanna akikinnerussagunarpoq.

 

Sulisut qanoq pineqassappat?

 


Isumaqatigiissut naapertorlugu kommune-t Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni sulisut ullumikkutut ingerlaannassapput, allanngortinneqassann­gikkallarput januar-ip aallaq-qaataaniit. Elvĉrk-ini sulisorineqartut paar­sisorineqartut taakkua taamatut akissaateqartinneqar­lutik inissisimagallas­sapput.

 

Allaffissornikkut sullissinerit tamakkua Nukissiorfiit tigussavaat taamaat­tumik nunaqarfinni Elvĉrk-ini sulisut aammalu imeqarfilerisut tassani pine­qarput isumaginnittut, kisianni oqaatigis­savara sulisunut tunngatillugu avaqqussinnaannginnatsigu soorunami sulisut pikkorissartinneqar­nerat naa­pertorlugu aamma akissaatitigut aaqqiivigineqarsinnaanissaat taanna Elvĉrk-ini ilinniarsimasuni aamma ilinniarsimanngitsuni tamanna atuuppoq. Taamaat­tumik erseqqissaatigi­laassavara januar-ip aallaqqaataaninngaannit sulisori­neqartut tamarmik naliliiffigineqassammata aammalu pikkorissartitsinerit pisariaqartinneqartut naammaginartut ingerlanniarneqarumaarlutik nunaqar­finni Elvĉrk-ilerineq imeqarfilerineq eqqarsaatigalugu. Taamaattumik atu­garisatigut akissaasersuinikkullu soorunami allannguuteqartoqartarnissaa taanna ilimagisariaqassaaq siunissami.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.