Oqaluuserisassani immokkoortoq 24-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 1. okt. 1997, nal. 14.15
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.
Mikael
Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Pisortallu suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq:
Nunaqarfiit
innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit
tiguneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut matumuuna
saqqummiutissavara Inatsisartunut.
Nunaqarfiit
innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit
tiguneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut oqaaseqaatitai
ilanngullugit Inatsisartunut ilaasortanut agguaanneqareerpoq.
Naalakkersuisut
anguniagaraaat innuttaasut tamarmik naammaginartunik atugassaqartitaallutik
innaallagissamik, imermik kiassarnermillu pilersorneqarnissaat, tassa
innuttaasut ataasiakkaat, nioqqutissiorfiit pisortallu suliffeqarfii
assigiimmik. Naalakkersuisut ingerlatseriaaseqarnissaaq ingerlatseqatigiiffiit
suliffeqarfiillu innaallagissamik, imermik kiammillu pilersitsiortortut
siammarterisartullu tunngavissinneqarsimapput assigiinnillu
maleruagassiorneqarsimallutik.
Naalagaaffiup
1970-ikkunni akisussaaffiit arlallit kommuninut Landsrċdimullu tunniuppai.
Tamanna piginnaatitsissummik inatsisitaqanngitsumik pivoq, aammalu
isumaqatigiissutigineqarpoq imermik innaallagissamillu pilersuinerup
ineriartortinneqaqqinnissaanut akisussaaneq kalaallit oqartussaaffigissagaat.
Akisussaanerup, oqartussaanerup allaffitsigullu aqutsinerup tunniunneqarnera
kommuninut isumagisassanngortinneqarpoq.
Nunaqarfinni
siammaasivittalinnik innaallagissiorfiliornissamik imeqarfiliornissamillu
naalakkersuinikkut aalajangertoqarsinnaanera tunngavilimmik taperserniarlugu
tapiisarnermik aaqqissuussinerit pilersinneqarput. Aallaqqaammut suliat
Naalagaaffiup aningaasaleeqataaffigisarpai, kisiannili tapiisarnerup annersaa
Landskarsip nammataralugu. Kommunit ataasiakkaat aningaasaleeqataasarput
aammalu sanaartortitsisuuneq ingerlatsisuunerlu suliassaralugit.
Nunaqarfiit
nammanneqarsinnaasumik ineriartorsinnaanerannut tunngatillugu naalagaaffiup
allallu taamanikkut nalornisimagaluarnerat arlaleriaqaluni
suujunnaarsinneqartarsimavoq
nunaqarfinni mikisuni, anngajaani angisuunilu nalinginnaasumik
innaallagissiorfiliornissamut imeqarfiliornissamullu piumassuseqartoqarmat,
soqutiginnittoqarmat peqataajumasoqarmallu.
Imeq innaallagiarlu inuussutissarsiornerup, peqqinnerup, inooqatigiinnerup
assigisaasalu pitsaasumik ineriartornissaannut tunngavissat ilarujussuannik
pilersitsisarput.
Ullumikkut
nunaqarfinni tamangajanni nalinginnaasumik innaallagissamik pilersuiffeqarpoq.
Nunaqarfinni amerlanerpaani aaqqissuusamik imermik pilersuineqarpoq, kisiannili
nunaqarfiit qulit missaat imermik tamanoortumik pilersugaanngillat.
Tamatumunnga pissutaapput erngup pissarsiariuminaanera aningaasaliissutitigullu
nammagassat annertuallaarnerat.
Soorlu
Inatsisartunit ilisimaneqartoq kommunini iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuaq
iluarsiissutissanik arlalinnik siunnersuuteqarpoq, kingorna
suliareqqinneqartunik, aalajangiinernik arlalinnik, iliuusissatut
pilersaarutinik aamma Namminersornerullutik Oqartussat aamma Kommuneqarfiit
Kattuffiata akornanni isumaqatigiinniarnernik kinguneqartumik.
Naalakkersuisut
naammagisimaarlugu malugaat Inatsisartut aamma Kommuneqarfiit Kattuffiata
isumaqatigiittut nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuineq pillugu
nutarteriniarlutik, taamaaliornikkut sullissinerup pitsaassusia, pilersuinermi
piumasaqaatit akinullu piumasaqaatit nuna tamakkerlugu innaallagissamik
imermillu tamanut pilersuinermi assigiittussanngorlugit.
Tamatuma
kingunerissavaa Namminersornerullutik Oqartussat nunaqarfinni imermik innaallagissamillu
siunissami pilersuinermi aningaasalersuineq nammatarilissagaat suliassartaalu
tigummilissallugit. Namminersornerullutik Oqartussat pilersuinermik
sanaartornermillu suliassat isumagineranni Nukissiorfiit sulisissavaat.
Suliffeqarfiit allattaaq pilersuinermik suliassinneqarsinnaapput -
assersuutigalugu Kangerlussuarmi Mittarfeqarfik.
Taama
annertutigisumik suliassat nammagassallu kiisalu oqartussaanerup
akisussaanerullu kommuniniit Namminersornerullutik Oqartussanut nuullugu
allanngortinneqarnerat inatsisiliornikkut naleqquttumik aalajangerneqassaaq.
Nutarterineq kommuninut, Landskarsimut aammalu Namminersornerullutik
Oqartussat, Nukissiorfiit kommunillu aqutsinerannut tun-ngasutigut
aningaasatigut kinguneqartussaavoq. Innaallagissamik imermillu pilersuiffiit
pigineqarnerat allanngussaaq sulisullu nutaamik sulisitsisoqalissapput.
Akerlianilli
nutarterineq atuisartunut kinguneqartussaanngilaq, tassami taakkua 1.januar
1998-imi allanngorneq maluginaviarunanngimmassuk. Tamatuma peqatigisaanik
malittarisassat arlallit atorunnaassapput, allanilli taarserneqarnissaat
pisariaqassanngilaq. Tunisaqartarnermut siammaasarnermullu piumasaqaatit
ullumikkut illoqarfinni atuuttut nunaqarfinni innaallagissamik
pilersuinerinnarmut atortinneqarsimapput. Maannali nuna tamakkerlugu imermik
pilersuinermut tunngatillugu tunisaqartarnermut siammaasarnermullu
piumasaqaatit assigiilersinneqassapput.
Nukissiorfiit
imaannaanngeqisunik suliassaqalerput. Suliffeqarfiup manna tikillugu illoqarfinni
17-ini pilersuineq suliassareriarlugu aamma suliassaat annertusissaaq
nunaqarfiit 60-it missaat akisussaaffigilissagamigit. Nunami namminermi
innaallagissamik imermillu pilersuinerup unammillersinnaasumik
pilersitsiortulernissamut ikorfartuinissaanik siuarsaanissaanillu naalakkersuisut
ingerlaaseqarniarnerat Nukissiorfiup piviusunngortinniassaguniuk ilungersuutissaqassaqaaq.
Aningaasarsiornikkut qaffakkiartorneq sakkukillisinngikkaluarlugu innuttaasut
isumalluutinik atorluaanerat eqqumaffiginerulernissaanut suliffeqarfiup
suleqataasussaanera Nukissiorfiit pilersinneqarneranni anguniakkami tamarmi
ilaapput.
Kissaatigineqarpoq
Inatsisartut inatsisissaat 1. januar 1998 atortuulersinneqassasoq naatsorsuutinik
saqqummiussisarneq, ullut nikeriarfiusut assigisaallu naatsorsuutigisariaqartut
patsisigalugit. Kisiannili inatsisissatut siunnersuummi ilaavoq nutaanik
sanaartornermut tunngatillugu ikaarsaariarnermik aaqqissuussineq, tassa
sanaartukkat ukiut nikiffianni ingerlareersut eqqarsaatigalugit, tassami
naapertuutissanngimmat sanaartukkat aallarteruttortut sanaartortitsisoq
nutaamik taarsissallugu.
Taamatut
oqaaseqarlunga inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut
oqaluuserisassanngortippara, siunnersuutigissallugu siunnersuut
aappassaaneerneqannginnermini Nukissiuuteqarnermut Nalunaarasuartaatitigullu
Attaveqarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqartussanngortinneqassasoq.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu
pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnera pillugu
inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqarnera pillugu
Siumut-miit imatut oqassaagut.
Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu
pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit 1.januar 1998-mi
tiguneqarnissaata inatsisiliuunneqarnera massakkut naalakkersuisunut saqqummiunneqartoq
Siumut-miit iluarisimaarlugulu tapersersuinerput matumani oqaatigissavarput.
Ukiut 25-t sinnerlugit ingerlaneranni
kommune-nit inatsisitaqanngitsumik akisussaaneq oqartussaaneq allaffitsigullu
aqutsinerup isumagineqarnera tigummisimavaa. Kommune-nili iluarsaaqqinneqarnerani
akisussaaffinnik agguataarinissap aalajangiunneqarsimasut malitsigisaannik
maannakkut Namminersornerusunik tiguneqarnissaa kommuneqarfiit kattuffiannik
isu-maqatigiissuteqarnikkut pisuummat Siumut-miit tapersersorparput.
Mannakkut Nukissiorfit pisussaaffeqalerput
illoqarfinni ammalu nunaqarfiit 60-it ilanngullugit innaallagissamik imermillu pilersuinissami
ingerlatsinissamillu akisussaaffeqalerlutik imaannaanngitsumik.
Taamatut Nukissiorfiit ingerlatsilernerat
Siumut-mit isumalluarfigaavut siuarsaaneq ineriartortitsinerlu tamakkiinerusoq
assigiiaarnerusumillu ingerlasoqalernissaa qularutiginnginnatsigu aamma
akitigut millisaataasumik naligiisaarinermillu kinguneqartussaasumik
suliniutaasut isumalluarfigalugillu qilanaarivagut. Taamaattumik aamma
Nukissiorfiit kissaappavut sulilluarnissaannik angusaqarluarnissaannillu.
Suliassat ikittuunngeqaat suli.
Nunaqarfimmi imeqarnikkut ajornartorsiortut sulimi arlaqarput
aaqqiivigisariaqartut taamaattumik nunaqarfinni innaallagissamik imermillu
pilersuineq pillugu nutarteriniarnerit assigiimmillu pilersuinikkut nuna
tamakkerlugu pitsaasumik sullissinissamik siunertaqartut Siumut-miit
isumaqatigilluinnarpagut.
Pingaartumik aamma illoqarnikkut
atortorissaarutitigullu illoqarfimmiusulli nunaqarfimmiut periarfissaqarnissat
anguniartariaqarpoq. Nammineerluni illuliat aamma innaallagissamik pilersorneqarnissaasa
kiassaatilersorneqarnissaasalu ullumikkornit akikinnerusumik periarfissaqarnissaat
anguniagassanut ilaatinneqartariaqarnera Siumut-miit Naalakkersuisunut
eqqaa-sitsissutigisariaqarpoq aamma eqqiluisaarnermik periarfissat soorlu
aamma ammanerusumik uffarfeqarnikkut kuuffilersuinikkullu periarfissiisarnerit
ilanngullugit. Minnerunngitsumillu nukissanik atuinermik nakkutilliinerup
pitsaasumik naapertuilluartumillu ingerlanneqarnissa aamma nunarfinni
tamakkiisumik pitsaasuunissaanik qularnaariffiginiartariaqartoq.
Ilanngullugu oqaatigisariaqarparput
nunaqarfiit namminiileriartornissaannik suliniutaasut annertuumik
tapersersoratsigit nunaqarfimmiunut akisussaaqataanermik annertusaanerit
nunaqarfimmiunut qiimmassaataasussatut isumaqarfigilluinnaratsigit.
Ullumikkutut illoqarfimmit isumalluuteqarnerup qimakkiartornissaa anguniakkanut
pingaaruteqartunut ilaalluinnarpoq. Taamaattumik nunaqarfimmi sulinissamik
kajumissuseqarnerup annertusarneqartuarnissaa Siumut-miit kaammattuutigissavarput.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip
aappassaaneerneqannginnermini nukissiornermut nalunaarasuartaatitigullu
attaveqarnermilu ataatsimiititaliami sammineqarnissaanik innersuullugu
Siumut-miit siullermeerneqarnera akuersaarparput.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Nunaqarfiit innaallagissamik imermillu
pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnera pillugu
inatsisartut inatsisissatut siunnersuut Naalakkersuisunit saqqummiunneqartoq
Atassut-miit imatut oqaaseqarfiginiarparput.
Kalaallit Nunatsinni nunaqarfiit
ineriartortinniarneqarnerat Atassummi pingaartilluinnarlugu
suleqataaffigisimavarput ullumimut pitsaasumik tulluusimaarutissaasumillu
angusaqarfigineqartoq. Matumuuna erseqqissaqqissavarput nunaqarfinni
ineriartortitsinerup nangittumik ukiuni aggersuni patajaatsumik
ineriartortilluarneqarnissaanut sutigut tamatigut suleqataaffigeqqissagatsigu.
Atassut-mit pingaartillugu
oqaatigisarsimavarput nunaqarfiit patajaatsumik ineriartortinneqassappata
innaallagissamik imermillu naammaginartumik pilersorneqarnissaat
pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq. Nunaqarfinni atortorissaarutit
innaallagissamoortut innaallagissamillu atortoqartut pigineqalersimapput
tamatumani eqqarsaatigaavut illut sulliviit, peqqinnissamut suliffiit, KNI-mi
suliffiit il.il. Minnerunngitsumillu tunitsiviit tunisassiorfiillu ullumikkut
piumasaqaataasunut naammassinnissinnaasut aatsaat nunaqarfinni
pilersinneqarsinnaammata ingerlanneqarsinnaallutillu nunaqarfimmi imermik naammattumik
pilersuisoqarsimagaangat.
Taamaattumik Atassut-mit nunaqarfit
innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik
Oqartussanit tiguneqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisissaannut
siunnersuut sukumiisumik peqqissaartumillu oqaluuserisimavarput
nalilersorluarsimallugulu.
Ullumikkut nunaqarfinni piffinni
assigiinngeqisuni innaallagissamik imermillu pilersuinerit isumannaatsumik
ingerlanneqalersimapput kommune-t pilersaarusiorluarnermikkut aningaasaleeqataanermikkullu
pilersissimasaannik. Miserratigissanngilarpulli nunaqarfiit arlallit suli
imeqarniarnikkut naammaginartumik pilersorneqarlersimanngimmata soorlu
nunaqarfiit kisitsisitigut takussutissaanni tamanna erseqqissumik
takuneqarsinnaasoq.
Atassut-mit piumasarissavarput
nunaqarfinni suli imermik naammaginartumik pilersorneqalersimanngitsuni
kommune-t suleqatigalugit piaartumik aaqqiiniarnissat naammassiniarneqassasut.
Nunaqarfinni imermik innaallagissamillu pilersuineq peqqinnissamut kiisalu
tunisassiassanik iluaquteqarniarnissamut pinngitsoorneqarsinnaanngimmat.
Ullumikkut nunaqarfiit ilaanni
innaallagissiorfinni sulisut innaallagissiorfik imeqarnerlu isumannaatsumik
ingerlanneqarnissaat kisiat isumagisarinngilaat, tamakku saniatigut
nunaqarfinni pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimasut qamutit motor-illit,
anartarfilerinernut eqqavilerinernullu atortorineqalersimasut kiisalu
qatserinermut aamma atortut aserfallatsaalineqarnissat isumagi-neqartarput.
Taamaattumik Atassummiit piumasarissavarput
nunaqarfiiit ilaanni innaallagissamik imermillu pilersuinerup
Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnissaannut sulisorineqartussat
nunaqarfinni atortorissaarutinik pingaartumik qamutinik motor-ilinnik
minnerunngitsumillu qatserinermut atortunik isumagisaqarnissaat
qulakkeerniarneqassasoq. Taamaaliortoqanngippat kommune-t ilaat
atortorissaarutinik pingaartumik qamutinik motor-ilinnik assigisaannillu
isumaginnittussamik atorfinitsitsisariaqassammata. Taamaaliornissaq
misilittakkat tunngavigalugit pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq nalunnginnatsigu.
Kommune-ni akissalinni taamatut aaq-qiinissaq pissusissamisuussaaq, kisiannili
kommune-ni pissakinnerusuni pinngitsoornani aningaasatigut sunniuteqanngitsoornavianngilaq.
Inuussutissarsiornermut, Angallannermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisup inatsisissamik saqqummiussaqarnermini
erseqqissumik oqaatigaa nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuinerup
nutarteriffigineqarnissaa taama iliornikkut nuna tamakkerlugu innaallagissamik
imermillu pilersuinermi piumasaqaatit akinullu tunngasut
assigiittussanngorlugit. Taamatut siunnerfeqarneq Atassummit assut
iluarinartuutipparput, angusaqarluarnissarlu neriulluarfigalugu.
Aammattaaq Atassummi maluginiarparput
oqartussaaffimmit allanngortitsiniarneq ulluinnarni nunaqarfinni
innaallagissamik imermillu atuisunut aningaasatigut sunniuteqartussanngitsoq
oqaatigineqarmat. Aammami taamaattariaqarpoq kiisalu sanaartukkat ukiut
nikiffianni suli naammassineqarsimanngitsut eqqarsaatigalugit sanaartortitsisup
isumaginninnissaanik inatsisitigut isumannaariniarneq pissusissamisoortutut
Atassut-mit isumaqarfigaarput. Sanaartukkat aallarteruttortut pisussaaffimmik
allamut tunniussinissaq tulluartuusorinnginnatsigu.
Naalakkersuisut inatsisissamut siunnersuutip
1.januar 1998 atortuulersinneqarnissaanik kissaatigisaat Atassummiit
akuersaarparput ulluinnarni atuisunut aningaasatigut kinguneqartussanngitsoq
takusinnaagatsigu.
Taamatut oqaaseqarluta inatsisissamut
siunnersuut akuersaarparput aappassaaneerneqartinnaguli innaallagissamik
imermillu pilersuinermi tigusinissami tunngatillugu sulisussat
atorluarneqarnissaannik kissaatigisatta ataatsimiititaliamit
nalilersorneqarnissaa inassutigaarput.
Evald Brĝnlund, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Uani oqaluuserisami siullermeerinninnermi
tassalu innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa kommune-niit
Namminersornerullutik Oqartussaniit tiguneqarnissaat pillugu inatsisartut
inatsisissaannut siunnersuummut Inuit Ataqatigiinniit imatut oqaaseqassaagut.
Ukiuni arlaqalersuni tassalu ukiut 20-t
missaanni kommune-t akisussaaffiisa ilaat imaannaanngitsoq Namminersornermut
Oqartussanit 1.januar 1998 aallarnerfigalugu tiguneqartussanngulerpoq.
Tamatumanili Nukissiorfiit ingerlatsisuulernissaat
siunnerfigineqarluni.
Ullumikkut naluneqanngitsutut illoqarfinni
innaallagissamik imermillu pilersuineq Nukissiorfinnit ingerlanneqartarpoq.
Taamaattumik Inuit Ataqatigiit tulluartuusoraat pissusissamisoorsoralugulu
nunaqarfinni innaallagissamik imermillu siunissami aamma Nukissiorfinnit
inger-lanneqarlerpata.
Inuit Ataqatigiit arajutsisimanngilaat
nunaqarfiit innaallagissiorfiini imeqarfiinilu sulisuusut ilaatigut qanoq
nikerartigisarnerat, taamaakkaluartorli aamma aappaatigut ilisimaaralutigu
arlalippassuarnik aalajaalluinnartunik ukiorpassuarnik sulisuusimasunik
sulisunillu.
Nunaqarfinni sulisorisat eqqarsaatigalugit
suli siunissami pikkorissartuarnissaat aalajangiusimaneqartariaqarpoq. Inuit
Ataqatigiinniit eqqarsaatigillaqquarput piffiit imaluunniit kommune
qimanngikkaluarlugu sulisorisat nunaqarfinni paarlakaajaallutik illoqarfinni
pikkorissaatigalutik sulisorineqartalernissaat periarfissiuunneqartariaqartoq.
Uani sulisorisat eqqartorneranni soqutiginarpoq
paasissallugu sulisut akissarsiaannut tunngasut qanoq
pilersaarutigineqarnersut. Tassami Inuit Ataqatigiit arajutsisimannginnatsigu
ullumikkut kommune-miit kommune-mut assigiinngitsorujussuarmik
akissaasersuisoqartoq. Paasisagullu malillugit ullormut 3 time-niit 8 time-nut
nikingassuteqartoq oqaatigineqartoq.
Namminersornerullutik Oqartussanit
tiguneqarnerani pitsaaqutit ilagisussaavaat sillimmatissat ataatsikkut
amerlanaarlugit pisiortornerit soorlu assersuutigalugu oliefilter-inik allanillu.
Taa- maakkaluartoq paasisagut malillugit ilaatigut nunarfiit ilaanni maskinanik
atornikunik suli peqartoqartoq oqaatigineqarpoq. Taamaattumik Inuit
Ataqatigiit kissaatigissavaat Sisimiuni pisimasutuulli pisoqassanngippat
sukumiisumik misissuisoqarnissaa pisariaqartoq.
Uani inatsisissatut siunnersuutip
oqaasertaani allassimasoqarpoq, issuarpara "Nunaqarfik ima paasineqassaaq
inoqarfik qinersiviusoq" issuaaneq naavoq. Tassa ullumikkut nunaqarfinni
aqutsisussanik qinerseriaaseq nutaaq malillugu innuttaasut ikinnerpaamik
30-iusussaapput.
Tamatumunnga tunngatillugu Inuit
Ataqatigiit paaserusuppaat tamatumani savaateqarfiit qanoq inissisimassanersut?
Uani saqqummiussami maluginiakkatta
ilagaat nunatsinni nunaqarfiit 60-t missaaniittut, nunaqarfiit qulit missingi
suli imermik pilersorneqanngitsut.
Inuit Ataqatigiit inussiarnersumik
kaammattuutigissavaat siunissami nunatsinni tamatta peqqissuunissarput
eqqarsaatigalugu nunaqarfiit qulaani taaneqartut illoqarfimmiuusugullu imermik
pilersorneqalernissaat piaartumik imeqarnerup tungaatigut
iluarsiiffigineqarnissaat sulis-sutigeqqullugu.Tamatumunnga aamma uagut
suleqataarusunnerput matumuuna oqaatigissavarput.
Imeq minguitsoq ulluinnarni inuunitsinnut
ilaalernikuuvoq taamaakkaluartoq suli ilaqarpugut ukiuunerani aatsaat aput
aatseqqaarlugu imermik pissarsisinnaasartunik. Nunaqarfinni meeraaqqat
meeqqallu siunissami peqqissuunissaat isumagineqassappat suli suliassaqartugut
tamatta takusinnaavarput.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut
aappassaaneerneqannginnermini ataatsimiisitaliamut innersuunneqartumut
suliarineqarnissaanut akuersaarpugut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Akulliit Partiiata nuannaarutigaa
inatsisartut kommune-qarfiillu kattuffiat isumaqatigiissimammata nunaqarfiit
innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerat nutarterneqassasoq,
taamaalillu-ni sullissinerup pitsaassusia pilersuinermi piumasaqaatit akinullu
piumasaqaatit nuna tamakkerlugu innaallagissamik imermillu tamanut
pilersuinermi assigiilerniassammata.
Tamatuma kingunerissavaa, soorlu
saqqummiussissummi oqaatigineqartoq Namminersornerullutik Oqartussat
nunaqarfinni imermik innaallagissamillu siunissami pilersuinermi
aningaasaler-suineq nammatarilissagaat suliassartaalu tigummilissallugit.
Isumaqarpunga aningaasalersuinermi
suliassanillu isumaginninnermi pisinnaatitaaffit akisussaaffiillu
inuiaqatigiinnut pingaaruteqarluinnartut taama annertutigisumik
allannguuteqarnerat inatsisikkut matumuunakkut soorlu
aalajangerneqarsinnaasariaqartoq. Taamaattumik nunaqarfiit innaallagissamik
imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnerat
pillugut inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut Akullit Partiiata
tapersersorpaa.
Aammattaaq paasinarpoq 1998-mi januarip
aallaqqaataaniit atuutilerpat tamanna atuisartunut imanna
malunnaateqarnavianngitsoq.
Taama naatsumik oqaaseqarlunga
ataatsimiititaliamit suliarineqarnissaa inassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiinniit nunaqarfiit
innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerisa Namminersornerullutik
Oqartussanit tiguneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisissaannut
siunnersuut tunngaviatigut taperserpara.
Siusinnerusukkut innaallagissiuteqarneq piffissap
ilaatigut nunaqarfinni piginneqatigiinnikkut ingerlanneqarsimagaluarpoq,
tamannalumi kingorna pisortanit ingerlanneqalerluni, taamaattumik
Namminersornerullutik Oqartussat kommune-qarfiit Kattuffiat isumaqatigalugu
innaallagissamik imermillu pilersuinerup Namminersornerullutik Oqartussanit
tiguneqarnissaa pissanganarpoq.
Tassami ukiuni makkunani ilaatigut
kommune-ni aningaasatigut ajornartorsiorfiusuni nunaqarfiit innaallagiaqarnikkut
minnerunngitsumillu imeqarniarnikkut isumaginnissinnaanerat killeqalertarmat
taamaattumik Kattusseqatigiinniit neriuutigissavarput innuttaasut
ataasiakkaat innaallagissamik imermillu pilersorneqarnerat
pitsaanerulersinneqassasoq, aammalu sulisoqarnerup tungaatigut
assigiinnerusumik ajunnginnerusumillu aaqqiisoqarnissa anguniarlugu
misissuisitsisoqarumaartoq, tassami maannakkut nunaqarfinni sulisoqarnerup
tungaatigut iluarsartuussisoqarnissaa pisariaqarmat.
Taamatut naakkaluamik oqaaseqarlunga
inatsisissatut siunnersuutip aappassaaneerneqannginnermini
nukissiuteqarnermut nalunaarasuartaatitigullu attaveqarnermut
ataatsimiisitaliami oqaluuserineqarnissa inassutigaara.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu
Suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq, Siumut:
Inatsisissatut siunnersuutigineqartoq
tamanit ilassilluarneqarmat siullermik aamma qujaasutigeqqissavara. Tassa
januarip aallaqqaataaninngaannit 1998 nunaqarfinni innaallagissamik imermillu
pilersuinerit, isumaginninnerit ingerlatsinerillu Namminersornerullutik
Oqartussaninngaannit tiguneqarnissat, taamaalillugulu Nukissiorfinnut
suliakkiissutigalugit tunngaviusumik tamanit akuersaarneqarpoq. Taamalu
nukissiuutit pillugut ataatsimiititaliami ilanngullugu taanna
nalilersorneqaqqissalluni.
Apeqqutit ersarissut partiininngaanniit
aamma Kattusseqatigiinninngaanniit saqqummiunneqarput paaserusunneqartut,
taakkua pingaarnersiorlugit akissuteqarfigilaarusuppakka.
Tassa siullermik ATASSUT-ip oqaaseqartuata
oqaatigaa nunaqarfinni nukissiorfeeqqani ator-torissaarutit assigiinngitsut
aamma kommune-nit nunaqarfimmiunillu aamma atorluarneqartartut
eqqarsaatigalugit taakkua qanoq pisoqarniarnersoq, erseqqissaatigissavara
kommune-t Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni isumaqatigiinniarnermi
tamannalu ilanngullugu eqqaaneqarsimammat aammalu tamatuma eqaatsumik
aaqqiivigineqarnissa isumaqatigiissutaalluni, tassa atortorissaarutit
pisariaqartinneqartut nunaqarfinni Elvĉrk-eeqqani pigineqar- tut
pinngitsoorsinnaaneqanngitsut taakkua atorneqarsinnaajuassapput
nunaqarfimmiunit. Tamanna pingaaruteqartuuvoq nunaqarfinni ulluinni aamma
teknik-ikkut atortorissaarutit atorluarneqarnissaat eqqarsaatigalugit.
Tassunga ilanngullugu isumaqarpunga
ATASSUT-ip oqaaseqartuanut erseqqissaatigilaartariaqartoq, tassa
aningaasatigut imatut kinguneqartussaanngikkaluarpoq. Aap, kikkunnulluunnit,
kisianni elvĉrk-it isumagineqarnerat imeqarfiillu isumagineqarnerat
Nukissiorfinnut nuunneqarnerisigut massakkut kommune-nut tapiissutit
isumaqatiginiutigineqarneranni kommune-t Namminersornerullutik Oqartussallu
akornanni ilanngullugu isumaqatigiissutaammat 12,1 mio. kommune-t
Namminersornerullutik Oqartussanut illuartissagaat, tassa ingerlatsineq
eqqarsaatigalugu. Taakkua isumaqatigiinngissutaanngillat kommune-t
Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni, kisianni isumaqatigiissutaallutik.
Taamaattumik naatsorsuutigaara taamatut
isumaqatigiissuteqarsimaneq ataannassasoq isumaginninnerup
ingerlanneqarneranut aningaasat taamaalillugit Namminersornerullutik
Oqartussanut illuartinneqartussanngorlugit.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata ilanngullugu
taava savaateqarfiimmi qanoq? Tassa savaatillit savaateqarfiillu kallerup
inneranik isumagineqarnerat ullumikkut assigiinngitsuuvoq. Savaateqarfiit
ilaat nunaqarfinnut qanittuupput taakkulu nunaqarfinninngaannit ilai
pilersorneqarlutik. Taamaattumik nunaqarfimmiutulli isumagineqarlutik,
kisiannili aamma tapiissutik ingerlanneqartut savaateqarfinnut
savaatilinnullu tapiissutit aqqutigalugit oqilisaassisoqartarluni.
Taavalu aamma savaateqarfeqarpoq
nunaqarfinnut ungasissunik namminneq kallerup inneranik
pilersortariaqartunik. Tassaappulli aamma taakkua savaatillit pillugit
aaqqissuussinikkut ta-piissuteqarfigineqarnikkut kallerup inneranik
pilersornermi isumagineqartut.
Soorunami kallerup inneranik
pilersorneqarneq eqqarsaatigalugu ledning-inik takisoorujussuarnik
pilersuiniarneq taanna eqqarsaatigineqarsinnaagaluarpoq, kisianni akit ullumikkut
atuuttut eqqarsaatigalugit tamanna imminut akilersinnaagunanngilaq.
Taamaattumik savaatilinnut tapiissuteqartarneq taanna akikinnerussagunarpoq.
Sulisut qanoq pineqassappat?
Isumaqatigiissut naapertorlugu
kommune-t Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni sulisut ullumikkutut
ingerlaannassapput, allanngortinneqassanngikkallarput januar-ip
aallaq-qaataaniit. Elvĉrk-ini sulisorineqartut paarsisorineqartut taakkua
taamatut akissaateqartinneqarlutik inissisimagallassapput.
Allaffissornikkut sullissinerit
tamakkua Nukissiorfiit tigussavaat taamaattumik nunaqarfinni Elvĉrk-ini
sulisut aammalu imeqarfilerisut tassani pineqarput isumaginnittut, kisianni
oqaatigissavara sulisunut tunngatillugu avaqqussinnaannginnatsigu soorunami
sulisut pikkorissartinneqarnerat naapertorlugu aamma akissaatitigut
aaqqiivigineqarsinnaanissaat taanna Elvĉrk-ini ilinniarsimasuni aamma
ilinniarsimanngitsuni tamanna atuuppoq. Taamaattumik erseqqissaatigilaassavara
januar-ip aallaqqaataaninngaannit sulisorineqartut tamarmik
naliliiffigineqassammata aammalu pikkorissartitsinerit pisariaqartinneqartut
naammaginartut ingerlanniarneqarumaarlutik nunaqarfinni Elvĉrk-ilerineq
imeqarfilerineq eqqarsaatigalugu. Taamaattumik atugarisatigut akissaasersuinikkullu
soorunami allannguuteqartoqartarnissaa taanna ilimagisariaqassaaq siunissami.
Oqaluuserisaq naammassivoq.