Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 37-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 14. oktober 1997 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 37.

 

Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut.

(Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq, Inatsisartunut ilaasortaq Niels Mátâq, Siumut)

Siullermeerneqarnera.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Niels Mátâq, Inatsisartunut ilaasortaq:

Siunnersuutiginiarpara piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisoqalernissaq. Naluneqanngilaq  Upernaviup kommunea avannamut killeqarfianiit kujammut killeqarfianut isorartoqisoq, tamarmilu aalisarfissuulluni. Upernaviullu eqqaani appat ineqarfii amerlaqalutik, avannarliillu apparpassuaqarlutik aammalu mitit ineqarfippassuaqarlutik. Kiisalu eqaloqarfiit eqaloqarluartut arlaqarlutik, ilaatigulli eqqissisimatitaasunik. Taamatullu eqqissisimatitsineq eqaloqarfiit pillugit  nuna tamaat inatsit atuutilersoq tunngavigalugu kommunet piumaffigineqarnikuullutik eqaloqar­fik ataaseq eqqissisimatitaassasoq. Taamaalisoqarsimallunilu, ilaatigulli malinneqarpallaartann­gitsumik. Taamaattumik nakkutilliisoqalernissaanik siunnersuuteqarpunga.

 

Kiisalu Upernaviup Uummannallu kommunii suleqatigiillutik qeqertaasamut nunavimmut Siggiip Nunarsuanut umimmaliinikuupput, taakkuli 2002-p tungaanut eqqissisimatitaapput. Nunarsuaq tamanna tuttoqarfissuunikuuvoq, maannalu tuttunik tamaani takusoqartaannalersima­voq. Taamaattumik Upernaviup kommuneani nakkutilliisut suliassaaleqinavianngillat. Kommu­neqarfik Upernavik killeqarfimmiit killeqarfimmut 400 km-inik isorartutigaaq, taamaattumillu kommune nammineq piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisumik atorfinitsitsissagaluaruni akissaqanngilaq, massa kommunalbestyrelsep nakkutilliisoqarneq piumagaluaqigaa.

 

Taamaattumik matumuuna siunnersuutigaara nakkutilliisumik pilersitsinissaq akuerineqassappat  tamakkiisumik Namminersornerullutik Oqartussat akuerissagaat.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut,  Nunalerinermul­lu Naalakkersuisoq:


Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisis­saattut siunnersuut saqqummiutissavara. Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisis­saattut siunnersuummi matumani allannguutit ' 10-mi piniarnermik nakkutilliisut piginnaatitaaf­fiinut tunngassuteqarnerupput. Allannguutit inatsisaareersup imaanik allanngortitsinerun-ngillat piniarnermilli nakkutilliisut nakkutilliinerannut killissarititaasunik aalajangersaallutik, innuttaa­sut inatsisitigut illersugaanerat iluaquserniarluguttaaq.

 

Piniarnermik nakkutilliisut piviusunik piginnaatitaaffeqartitaanatik aalajangersakkat malinneqar­nerannik nakkutilliinerat manna tikillugu ajornakusoorsimavoq. Nakkutilliisoqarnissarput avaqqussinnaanngilarput, pinaveersaartitsineq siunertaralugu inatsisinillu unioqqutitsinerusin­naasut unitsittarsinnaajumallugit.

 

1996-imi ukiakkut ataatsimiinnermi piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaannik Inatsisartut aappassaaneerinninneranni piginnaatitaaffiit pillugit aalajangersakkat peerneqarput, oqaluuserisamut tassunga tunngatillugu naalagaaffimmi oqartussaasut erseqqissumik nalunaaru­teqarnissaat amigaataammat.

 

Inatsisartut oqaatigaat aallaqqaammut siunnersuummisut piniarnermik nakkutilliisut piniarner­mik nakkutilliinermut piviusunik piginnaatitaaffilerneqarnissaat pisariaqarluinnartoq. Taamaam­mat kissaatigineqarpoq piginnaatitaaffissatut siunnersuutigineqartut naalagaaffimmi oqartussaa­sunit akuerineqassasut, politiit eqqarsaatigalugit piginnaatitaaffiit aporaassutigineqalinnginnias­sammata.

 

Inatsisartut inatsisaat 1997-imi upernaakkut ataatsimiinnermi oqaluuserisassanut ilanngunneqar­put, kisiannili Naalakkersuisut siunnersuutit tunuarteqqinniarlugit aalajangiipput, tassa danskit oqartussaasuisa upernaakkut ataatsimiinnerup aallartinnerani pisortaqarfiup Naalagaaffiup Sinniisaa aqqutigalugu tusarniaassutaa suli akissuteqarfigisimanngimmassuk.

 

Pisortaqarfik danskit oqartussaasuinut arlaleriarluni akissuteqaqqusissutinik nassiussaqartarpoq kinguneqanngitsumik. Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata junip 17-iani 1997 Folketingip Inatsisinut Ataatsimiititaliaanik ataatsimeeqateqarluni suliaq saqqummiummagu Ministeriuneqarfik septemberip aappaani 1997 tusarniaanermut akissummik nassiussaqarpoq, tassani Inatsisinik Atortitsinermut Ministeriaqarfik aamma Illersornissamut Ministeriaqarfik isumaqatigalugit oqaaseqaateqartoqarluni.

 


Ministeriuneqarfimmiit oqaaseqaammi allassimavoq oqartussaasut amerlaqisut assigiinngitsut innuttaasunut/angallatinut piginnaatitaaffiinik erseqqissaateqartoqarnissaa kissaatiginartoq. Soorlu aamma taamaattoqarsimasoq politiit akiliisitsiniartartullu akornanni suliassat agguataar­neqarmata aamma aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisoqarnermik aaqqissuussineq atuutilersinneqarmat.

 

Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu erseqqissarne­qartariaqarpoq nakkutilliineq piniarnermik nakkutilliisunit ingerlanneqartussaq allaffissornikkut misissuinertut nakkutilliinertullu pissuseqartussaammat aammalu piniarnermik nakkutilliisut imaaliinnarlugu pissaanermik atuinermikkut peqqusisinnaanngimmata il.il.

 

Ministeriuneqarfik tamatuma kingornatigut ' 10-mut allannguutissanik toqqarlugit oqaasertalii­voq. Allanngortitsinerit taakku malitsigisaannik ' 12-imi iluarsiissuteqartoqartariaqartoq.

 

Allannguutissatut siunnersuutigineqartutigut piniarnermik nakkutilliisut angallatinut (umiarsuar­nut umiatsiaaqqanullu) aamma angallatinut pisanik assartuussissutaasunut (assersuutigalugu qamutinut qimuttulinnut snescooterinullu) ikisinnaalissapput pisarineqarsimasullu kiisalu piniarnermut aallaaniarnermullu atortut misissorsinnaalissallugit. Tamanna siullermik siunner­suutigineqartumut 1996-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiunneqartumut naleqqiullugu piginnaatitaaffinnik annikillisitsineruvoq, tassani piniarnermik nakkutilliisut unitsitsisinnaamma­ta ikisinnaallutillu kiisalu naalakkiisinnaallutik nunatsinni umiarsualivimmut toqqarneqartumut ingerlaqqusisinnaallutik pisat atortullu usingiarneqariartortillugit.

 

Tamatuma kingornatigut Ministeriuneqarfiup oqaasertaliussai piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi toqqaannartumik atorneqarput. Tamanna naatsumik imatut tunngavilersorneqarsinnaavoq oqaasertaliussassanut Ministeriuneqarfiup siunnersuutai siullermik piniarnermik nakkutilliisoqarnermik aaqqissuussinermut piginnaatitaaffinnut aallar­niutaasussaammata. Tamatuma kingornatigut aaqqissuussineq piniarnermik nakkutilliisut ukiuni pingasuni-tallimani ingerlaavartumik nakkutilliillutik sulereerpata naliliivigineqarsinnaassaaq. Aappassaannik naatsorsuutigineqarpoq suli kinguaattoortoqaqqissasoq naalagaaffimmi oqartus­saasut oqaloqatigeqqillugit aallartittoqaqqissagaluarpat.

 

Oqaatigineqassaaq Ministeriuneqarfiup, Illersornissamut Ministeriaqarfiup aamma Inatsisinik Atortitsinermut Ministeriaqarfiup siunnersuuteqarnerisigut Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummisut piginnaatitaaffiit Aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuummi oqaluuserisassani UKA 1997/37A-mut ilanngunneqarmata.

 


Inatsisartut inatsisaasa akuersissutigineqarnerat aallaavigalugu Naalakkersuisoqarfik danskit naalagaaffimmi oqartussaasui oqaloqatigeriarlugit piniarnermik nakkutilliisut sulinerannut nalunaarusiorniarpoq. Nalunaarut piniarnermik nakkutilliisut sulinerminni atugarisaannut, ilinniartitaanerat, atorfiisa allaaserineqarnerat suliassaallu eqqarsaatigalugit killiliussaassaaq.

 

Siumumiit, Inatsisartunut ilaasortap Niels Mátâp, Upernaviup Kommuniani piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisoqalernissaanik siunnersuuteqarpoq. Ilanngullugulu siunnersuutigine­qarpoq atorfinitsitsineq Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik aningaasalersorne­qassasoq.

 

Naalakkersuisut piniarnermut nakkutilliisut eqqarsaatigalugit Niels Mátâp siunnersuutaani anguniakkanut tamakkiisumik isumaqataapput. 1998-imut Inatsisartut aningaasanut inatsimmut siunnersuutaannut atatillugu maannamut misiligutitut aaqqissuussineq annertusineqarniarpoq, taamaalilluni nunamut tamarmut atortussanngorlugu.

 

Ukioq kingulleq pisortaqarfik suleqatigiissitaliorpoq aalisarnermut piniarnermullu immikkoor­tortaqarfinnit aamma KANUAANA-mit peqataaffigineqartumik piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisuujutiginerup iluaqutissartaanik ajoqutissartaanillu misissuisussamik.

 

Oqaloqatigiittarnerni nakkutilliinermik aaqqissuussinernut periarfissat assigiinngitsut misissua­taarneqarput. Periarfissat assigiinngillat

-             piniarnermik nakkutilliisut atorlugit nakkutilliineq,

-             aalisarnermik nakkutilliineq Sakkutuunit Imarsiortunit (GLK) ingerlanneqartoq, annerusumik ullumikkutut,

-             piniarnermik nakkutilliisoqarnerup saniatigut sinerissami kangerlunnilu nakkutilliiner­mik aaqqissuussinermik immikkut pilersitsineq  aamma

-             Sakkutuut Imarsiortut (GLK) nakkutilliisoralugit imaluunniit

-             ataatsimoorussaalluinnartumik piniarnermik nakkutilliisoqarnermik/sinerissami kanger­lunnilu aalisarnermik nakkutilliinermik aaqqissuussineq.

 

Erseqqissarneqarpoq sinerissamut qanittumi aalisarnermi umiarsuit allattaaviinut allattuisoqartar­tussaammat avataasiorluni kilisaatini allattuisarnerup assigisaanik. Taamaattumik tikkuarneqar­poq sinerissami kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliineq aallaavittut GLK-p suliassarimmagu avataasiorluni aalisarnermik nakkutilliinertut.

Illuatungaatigulli qaleralinniarnerup annertusiartuinnarnera pissutigalugu nakkutilliineq annertu­nerusoq pisariaqarpoq, aamma taamaappoq kinguppanniarnermi, saattuarniarnermi, uiluinniar­nermi il.il. Oqaatigineqarpoq sinerissami kangerlunnilu aalisarnermik, soorlu bundgarnersorner­mik kapisilinniarnermillu nakkutilliinermi sinerissamik nakkutilliisoqarneq naleqqunnerpaassa­soq.

 


Kiisalu oqaatigineqarpoq aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisut aammalu piniarner­mik nakkutilliisut ilinniartitaanerannut piumasaqaatit assigiinnginneri, kiisalu sinerissamut qanittumi nakkutilliinermi angallatigineqartussanut piumasaqaatit allaasussaaneri pissutigalugit nakkutilliinerit assigiinngitsut marluk immikkoortillugit aaqqissuussivigineqarnissaat naleqqun­nerpaassasoq, sinerissamummi qanittumi nakkutilliisut anginerusunik angallateqartussaapput, piniarnermillu nakkutilliisut taamaallaat sinerissami kangerlunnilu imaluunniit aalisarsinnaaner­mut akuersissutinik nakkutilliisunit tiffasinnerusumi angalasartussaallutik. Tamatuma saniatigut piniarnermik nakkutilliisut nunami nakkutilliinerat atortunik allanik piumasaqaatitaqarpoq. 

 

Piniarneq aallaaniarlu pillugit inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut KNAPK-mut aamma KANUKOKA-mut tusarniaassutigineqarsimavoq. Pisortaqarfiup ataatsimeeqatigineqarnerani KNAPK-mit oqaaseqaatit makku pingasut oqaatigineqarput:

 

Siullermik KNAPK isumaqarpoq, taaguut "piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisoq"-mut allanngortinneqartariaqartoq, tassami aalisarneq pillugu inatsisip iluani nakkutilliineq suliassat ilagissammassuk, erseqqinnerusumik oqaatigalugu eqalunniarnermik aamma kapisilinniarnermik nakkutilliineq. Tulliullugu KNAPK isumaqanngilaq piginnaatitaaffiit atuuttut naammattut, soorlu aamma kukkunerusoq piniarnermik nakkutilliisut 3 sĝmilinik killeqarfiup iluani aalisar­nermik nakkutilliisuunngimmata. Kiisalu kalaallisut oqaatsit "piniarnermik nakkutilliisut" "aalisarnermik nakkutilliisunut" sanilliullugit eqqortumik atorneqarnissaat sianigeqqissaartaria­qartoq.

KANUKOKA-p oqaaseqaatissaqannginnini allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Naalakkersuisut nalilerpaat sineriak piniarfiillu nakkutiginiarlugit piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisut ersarissumik pisariaqartinneqartut, kisiannili sinerissamut qanittumi kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliisuinnik pilersitsinissaq nalilersorluartariaqartoq maannamullu misissui­nernit allaasunik misissuiffiusariaqartoq.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut aalajangersimalluinnarput 3 sĝmilinik killeqarfiup iluani sineris­samut qanittumi kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliisoqarnermik pisariaqartitsinerup erseq­qinnerusumik naliliiffigineqarnissaata tungaanut pilersaarusiorneq 1995-imi ukiakkut ataatsi­miinnermi piniarnermik nakkutilliisoqarneq pillugu nassuiaammi saqqummiunneqartoq ingerlaq­qissasoq.

 

Taama oqaaseqarlunga Naalakkersuisut sinnerlugit siunnersuut Inatsisartuni suliassanngortip­para, siunnersuutigalugulu siunnersuut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimii­titaliamut innersuunneqassasoq Inatsisartuni aappassaaneerneqannginnermini.


Knud Sĝrensen, Atassut:

Inatsisartut ukiaq manna ataatsimiinnissaannut siunnersuuteqarsimavunga. Siunnersuutigalu ullumikkut oqaluuserisassat allattorsimaffianni oqaluuserisassatut ilanngunneqarsimavoq. Taamaattumik saqqummiutissavara, imalu nipeqarpoq: Kangaatsiap kommuneani inuussutissar­siutinik nutaanik pilersitsinissamik siunnersuut. Ungasinngitsukkut Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq angalaarmat kommunemi pineqartumi angalaaqataaninni inuussutissarsiornik­kut ajornartorsiutit annertuut naammattuukkavut tunngavigalugit matumuuna siunnersuutigissa­vara piaarnerpaamik inuussutissarsiutitigut piorsaaniarluni aallartitsiniarluni iliuuseqartoqartaria­qartoq. Ilisimavara siunnersuutiga nutaajunngitsoq.

 

Naammattuukkavut tunngavigalugit matumuuna siunnersuutigissavara, piaarnerpaamik inuussutis­sarsiutitigut piorsaaniarluni aallartitsiniarluni iliuuseqartoqartariaqartoq. Ilisimavara siunnersuutiga nutaajunngitsoq.

 

Mannami sioqqullugu aamma allat siunnersuuteqartaraluarmata, iluatsinngitsunilli. Assersuutitut ataatsitut saqqummiullara, Attumi aalisakkarivik pitsassuanngorlugu iluarsarneqarsimasoq assiliaatitut assinguneruvoq, atorneqannginnami. Kiisalu sinerissami taammaattut arlaqarput.

 

Nalunnginnakku Kangaatsiap kommuniani inuussutissarsiornermut aningaasaqarniarnikkullu qanoq ittuuneri amerlanerpaanit ilisimaneqartut. Nassuiaatit takisuut atornagit, siunnersuutigissa­vara piaarnerpaamik kinguartiterisoqaranilu kommunimi pineqartumi qanoq iliuuseqartariaqar­toq.

 

Oqaatigissavara taana maannakkut Naalakkersuisumit akissuteqarfigineqanngimmat, kisiannili ullup-qeqqata siorna akuerisimagakku ataatsimiititaliami suliarineqareerpat ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut ilanngunneqarpat maani oqallisigineqassasoq, tamannalu akuerisimavara.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaaattut siunnersuut pillugu Siumumiit ima oqaaseqarfigissavarput:

 

Kalaallit inuiaat pissuseraarput uumassusilinnik inuuniuteqarneq atuinerlu, inuiaat ileqqoraarput pisuussutit uumassusillit eqqarsaatigalugit sippulimmik atuinaveersaarneq, akisussaassuseqartu­millu atuinissaq, ukiulli makku tikissimavavut allatut ajornartumik pisuussutinik uumassusilin­nik atuinerput killilersimaartariaqalerlugu. Taamatut iliuuseqarnissamut pissutaalluinnalersima­voq inuit amerliartornerat, minnerungitsumillu angallatit amerlalluinnalersimanerat, kiisalu sumorujussuaq sukkasuumik angalasinnaanngorneq.


Tamannalu pissutigalugu uumasut illersorneqarnissaat pinngitsoorneqarsinnaajunnaarpoq. Tassami tamatta ilisimalluarparput uumasut piaqqiornerisa nalaanni toqqissisimatingikkutsigik amerliartornissaat annertuumk killilersimaarneqalissasoq, taamatullu ingerlaannassagutta kinguaassavut eqqarsaatigalugit, akisussaassuseqanngitsumik ilionerussaaq akuersaarneqarsin­naanngitsoq. Kisiannili aamma eqqaamassavarput piniagassanik atuisinnaanerput ima sukanner­tigilissanngitsoq, atuisinnaanerput killilerluinnarlugu ingerlalerluta, tassami inuussutissarsiutiga­lugu tamakuninnga atuisut aamma illersorneqartariaqarmata, qularnaartariaqarmallu inutissar­siornikkut ingerlasinnaanissaat. Qularinngilarpulli ikioqatigiinnikkut tatigeqatigiinnikkullu akisussaassuseqartumik pisuussutit uumassusillit atorsinnaagivut, sippulimmik atuinaveersaar­neq aallaavigalugu.

 

Siumumiit isumaqarpugut pisuussutit uumassusillit piumajuarnissaat kinguaassiornissaallu qularnaarniarlugit uumasunik ilisimatuut, kiisalu piniarnermik ingerlataqartut, kattuffiillu nalilersuisarnissaat isumasioqatigiittarnissaallu pingaarluinnartutut isigigipput, tapersersorlugulu.

 

Tassami qaqugorsuarmut uumasunik inooqateqarnissarput Siumumiit pingaartilluinnarparput, soqutigisariaqarparpullu, maanna nunarsuaq inuuffipput aamma kinguaatta atoqqittussaamma­suk.. Taamaammat pisussaaffigaarput akisussaassuseqartumik isumannaatsumillu pisuussutinik uumassusilinnik atuisinnaanissat qularnaarlugu aaqqissimassallugu.

 

Piniarnermut aallaaniarnermullu nakutilliisut pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnissaat tunngavia­tigut Siumumit tapersersorparput, tassa piniarnermut nakkutilliisut suliassaat annertuujupput, tamannalu pissutigalugu isumannaatsumik pisinnaatitaaffiisa aaqqinneqarnissaat pisariaqarluni. Ilami piniarnerinnaq kisiat nakkutiginngilaat, allarpassuarnillu aamma nakkutigisassaqarput soorlu, avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaat, mingutsitsinaveersaarneq, uumasut erniorfiinik nakkutilliineq, piniariartarfiit, tupersimaartarfiit, aasisarfiit allarpassuillu.

 

Piniarnermut aallaaniarnermullu nakkutilliisut pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnissaat pissusis­samisoortutut isigaarput, tassami ullumikkut ingerlaaseq qiviaraanni nakkutilliiniarneq killeqar­luinnartumik ingerlanneqartarmat, misissuisinnaanerlu eqqarsaatigigaanni periarfissat killeqar­luinnarlutik, piniarfik piniakkallu eqqortumik atorneqarnersut misissussallugit.

 


Uanili inatsisissami saqqummiunneqartumi iluarisimaarparput, angallatinut ikillutik misissuisin­naanngornissaat, taamatullu aamma sakkunik, atortunillu piniarnermi atorneqarsimasunik misissuisinnaanngornissaq, aammalu piniarnermi allagartanik takunnissinnaanngornissaq. Ullumikkut pissutsit qiviarutsigik, pisinnaatitaaffeqanngillat taamaliornissaminnut, tamannalu pissutigalugu piniarnermi unioqqutitsinissaq ajornanngilluinnartutut ilaatigut isigineqartarluni, ilisimagamikku piniarnermut nakkutilliisut annerusumik pisinnaatitaaffeqanngitsut, qujanartu­millu uani inatsisissami tamakku killilersimaarneqalissapput, ullumikkornillu isumannaannerusu­mik inissisimalernissaat anguneqartussanngorluni.

 

Taamalionikkullu piniariat allallu piniartarfinnittut ullumikkornit mianersornerujussuanngortus­saapput, unioqqutitsisarnerillu peqqussutip sukanneqarneratigut annertuumik appariarnissaat qularnaatsumik anguneqarsinnaanngussalluni. Taamaammat piniarnermik aallaaniarnermillu inatsisissaq Siumumiit tapersersorparput.

 

Ilanngullugu iluarisimaarparput Kalaallit Nunaanni inuit piniarnermut atuuttumik allagartallit piniarnermik killilersuinermik pissuteqartumik uumasoqatigiinnik ataatsinik arlalinnilluuniit, aallaaniarsinnaatitaasimangitsut maannakkut inuttulli avataaniit tikiuttutut, akiliilluni aallaaniar­titsinermut peqataasinnaangormata, neqeroorutit iluanni piniarsinnaatitaanissaminnut, periarfis­sarli taanna atussagaanni piniarnissap akiligassartaa akilerneqartariaqarpoq avataaniit tikiuttutul­li, soorlu assersuutigalugu umimmanniartarnerit ukiuunerani qimussimik ingerlanneqartartut.

 

Kiisalu uumasunik nujuartanik tigusisarneq, unitsitsisarneq, nuussisarnerillu, maleruagassatut tunngavissat erseqqissarniarneqarnerat tunngaviatigut tapersersoratsigu, tassami isumannaatsu­mik uumasut nujuartat pinngortitami inooqataanissaat qularnaarlugu aaqqittariaqarmat. Tassami nuussuiinnarluni uumasuliisarneq nalilersorluagassaavoq, peqqissaartumillu misissorneqartaria­qarlutik, naammatumik inuussutissaqarnersut kiisalu nunat nuussiffigineqartussat ilumut uumasunut tulluarnersut.

 

Ilanngullugu piumasariniarparput piniarnermut allagartat tunniussuunneqartartut, piffimmi pineqartumi susassaqartut peqatigilluinnarlugit aaqqinneqartarnissaat kissaatigaarput, soorlu nunaqarfinni illoqarfinnilu aalisartut piniartullu peqatigiiffii kommunillu suleqatigilluinnarlugit. Ilami ilaatigut malunnartarmat piffiit ilaanni pissusissamisuunngitsumik ingerlatsisoqartartoq.

 

Taamaattumik Siumumiit Naalakkersuisut qinnuigissavavut, Pinngortitaleriffik suleqatigalugu pisuussutitta uumassusillit, aalisakkat, arferit, puisit, timmissat il.il.  pillugit ataatsimeersuarto­qaqqullugu. Tamatumani pingortitalerisut (biolog-it), nunatsinni politikerit kommuninit tamanit pisut, nunami sanilerisatsinnit pinngortitalerisut il.il. naapitinneqarlit, oqaloqatigiilluta pinngorti­taq qanoq inooqatigissagipput ukiuni tuusintilinni tullerni. Taama suliaqarnissaq aappagumut naammassiniaqqullugu Siumumiit misissoqquarput, aappaagumullu aningaasaliiffigisinnaanera ilanngullugu piareersimaffigeqqullugu, tamanna partiinit allanit taperserneqarpat.

 


Naggataatigut Inatsisartunut ilaasortaq Hr. Niels Mattaaq-p siunnersuutaa, tassalu Upernavimmi piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisoqalernissaanik siunnersuut, tunngaviatigut taperseratsi­gu aningaasanullu inatsit 1998-imut pilersaarut annerusumik oqaaseqarata innersuussutigaarput, tassani anguniarneqarmat kommuunini tamani piniarnermut nakkutilliisoqarnissaa, Naalakkersui­sullu kaammattussavavut, siunnersuut tapersersoqqullugu, Upernaviup kommunia annertoqim­mat nakkutilliisoqarnissaa pisariaqarpoq.

 

Matumuuna Siumumiit innuttaasut inussiarnersumik kissateqarfiginiarpavut, uumasunik eqqissi­simatitsinermut annertuumik suleqataaqqullugit, minnerunngitsumillu piniarnermut nakkutilliisut suliniarnerat tapersersorlugulu ataqqiniaqqullugu.

 

Siumumiit taamak oqaaseqarluta piniarnermut aallaaniarnermullu nakkutilliisut pisinnaatitaaffii­sa annertusineqarnissaannik , inatsisissaq saqqummiunneqartoq taperserparput, aappassaanerne­qannginneranilu Aalisarnermut Piniarnermullu Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa innersuutigalugu.

 

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsiartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu Atassummiit imatut oqaaseqassaagut:

 

1996-ip ukiaani oktoberi qaammat, piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 17-ip, 31. oktober 1996-imeersup aalajangiivigineqarnissaata kinguartinnissaa, Inatsisartunit aalajangerneqarmat Atassummiit aappassaaneerinninnermi oqaaseqarpugut, kinguartitsineq uggoralugu, piniarnermik nakkutilliisoqarneq tamanut naammaginartumik aaqqiivigineqanngim­mat.

 

Inatsisinik atortitsinermut Ministeriaqarfimmut piniarnermik nakkutilliisut piginnaatitaaffiinut, tunngasut tusarniaassutigineqarsimapput, akissutigineqarsimasullu Atassummiit naammagisi­maarpavut.

 

Atassummit pingaartitaraarput sunilluunnit malittarisassaartitsineq erseqqissumik atortinneqar­sinnaasunillu inatsisiliortarnissaq, aammalu piniakkanik sunilluunniit nungukkiartuutaanngitsu­mik piniartitsinissaq, kiisalu nakkutilliinissaq avaqqunneqarsinnaangitsoq, kingulissatta piniagas­saqartuarnissaat aamma eqqarsaatigalugu.

 

Ukiuni makkunani unioqqititsinerit imaaginnavissut, pingaartumillu tuttunniarnerup nalaani, tusartuarpavut, inuillu politiinut oqaatilliinissartik ornigineq ajoraat aamma tusartaannarparput.

 


Sineriassuarmi isorartoqisumi nakkutilliineq nunami immamilu eqqissisimatitsiviusuni, soorlu Avanersuarmi Tunumilu il.il., qanoq nakkutilliineqartigaa?

Akissutissaq tamatta nalunngilarput:

Nakkutilliineq malitsitsiniarnerlu naammaginartumik ingerlanneqanngilaq. Taamaattumik inatsisinik piviusinngortitsigaangatta, aamma malitsinneqarnissaannut inuttaqarnissaq saneqqun­neqarsinnaanngilaq.

 

Atassummiit pingaartipparput ' 2 imm. 2-mi inatsisip atortinneqarnerani isumalluutitta piujuar­nissaat kinguaassiortuarnissaallu, ileqquusumik biologit siunnersuisarnerat naapertorlugu eqqarsaatigilluagaasumik, ukiullu qanoq ilinera eqqarsaatigalugu pissarsiffiunerpaasumik iluaquteqarnissami siunnersuisarnissat, taamaattorli aamma atuisut, tassalu piniartut, nalilersui­nermi tusarniarneqartarnissaat Atassummiit pingaartilluinnaratsigu, suleqatigiinneq naammagi­narnerusumillu angusaqartarnissaq siunertaralugu.

 

Piniarnermi allagartaqartitsineq tunngaviatigut ajungitsutut nalilerparput, kisiannili Atassummiit suli isumaqarpugut, inuussutissarsiutigalugu aammalu inuussutissarsiutiginagu allagartaqartitsi­neq arlalipparsuartigut pitsaanngequteqartoq, pingaartumik piniakkanut killilersukkanut kikkul­luunniit piniarnermut allagartamik akiliisimasut qinnuteqartitsinermi akuutinneqartarmata.

 

Assersuutitut taasinnaavarput, tuttunniarneq aammalu umimmanniarnermut amerlasoorpassuit, piniarnermik allagartamik pissarsisimasut 30,00 kr.-imillu akiliisimasut, qinnuteqarsinnaanerat mattuneqarneq ajormat.

 

Piniakkanik piujuaannartitsinissaq tamatta tapersersorparput, kisiannili Atassummiit isumaqar­luinnarpugut, piniakkanik killilersukkanik agguaasarnermi allaanerusumik periuseqartariaqaler­sugut. Assersuutitut taasinnaavarput, tuttunniarnermi umimmanniarnermilu pingaartumik inuussutissarsiutginagu allagartamik pigisaqartut angallateqangitsut, aavanngisaannartut aallaase­qanngitsut il.il. akuusarnerat uparuartorneqartuarpoq, taamaattumillu Naalakkersuisut piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiinnik pilersitsiniarnerat Atassummiit nuannarutigaarput, isumalluarfi­galugulu ajornartorsiutaasartumik annikillisitsinermik kinguneqarsinnaammat.

 

Atassummiit kikkulluunniit tamaasa mattussornianngilavut, pingaarporli oqareernitsitut piniak­kanut killilersukkanut allagartaqartitsinerup naleqqussarneqarnissaa, pingaartutut isigigatsigu.

 

Atassumiit piniarnermik nakkutilliisoqarnerup annertusartuarnissaa, taakkulu piginnaatitaaffiisa annertusarneqarnissaat pingaartilluinnarparput. Taamaattumik Atassumit Nalakkersuisut inatsisissami eqqartorneqartut allannguutissatut siunnersuutaat taperserpavut.


Atassummiit naggataagut oqaatigissavarput, kommunit piniarnermik nakkutilliisoqarlutik ingerlatitsereersut, ingerlatsiinnarnissaat kiisalu nutaanik pilersitsinissat eqqarsaatigalugit, 1998-imut Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut Naalakkersuisut siunnersuuteqarnissaat Atassum­miit utaqqimaarusukkipput.

 

Taamatut oqaaseqarluta inatsisissatut siunersuut aappassaaneerlugu oqaluuserineqannginnerani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaa Atassummiit akuersaarparput.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Kinguaassavut eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit pisuussutitta uumassusillit nungusaataangitsu­mik, inuiaqatigiinnit iluaqutigineqarsinnaaqqullugit, piniarnermik nakkutilliisoqartitsinikkut aaqqissuussisimanerput aallaqqaataaniit ilalersortuarsimavarput, aaqqiissuteqarnissamillu pisariaqartitsisoqaleraangat naalakkersuinikkut aamma piumassuseqartuartarsimalluta. Inuussu­tissarsiornermut Naalakkersuisummi eqqortumik oqarneratut nakkutilliisoqarnissarput sanioq­qukkuminaappoq, oqaatigissavaralu siunnersuutip ingerlaqqinnerani inuiaqatigiinnullu iluaqutis­saq annerpaaq siunnerfigalutigu, Ataatsimiititaliami Inuit Ataqatigiit pisarnitsitut aamma suleqataajumaaratta.

 

Piniarnermik nakkutillissoqartitsinerput maani inimi oqallisgigaanngatsigu, nakkutilliisut piginnaatitaaffiinut tunngassuteqartut tikittuartarsimavavut, soorlumi aaqqissuussinerup aallartin­neranit sumiiffinni ataasiakkaani nakkutilliisuutinneqartut namminneq tamanna piffissap ingerlanerani aamma anersaaruluutigisareersimagaat.

 

Siunnersuutigineqartutut piginnaatitaaffiit annertusiallatsinneqassammata naammagiinnarsinnaa­galuarlugu, Inuit Ataqatigiit isumaqarput apeqqummi matumani illua-tungerisatsinnut, tassalu Naalagaaffimmut, uparuaateqassalluta pissusissamisuussassoq, pingaartumik Naalagaaffiup pisussaaffii nammagassaalu eqqarsaatigalugit.

 

Apeqqummimi matumani oqaatigineqareersutut soqutigisat pisussaaffiillu aporaassutaasimapput, Naalagaaffik nunatsinni pissutsinut pissusiviusunut akisussaassuseqarnerullutik paasinninnerul­lutillu ingerlatsisuusimagaluarunik, aamma pinaveersimatinniarsinnaasaraluatsinnik.

 


Naalagaaffiummi politeeqarneq, eqqartuussiveqarneq inatsisinillu atortitsinermut oqartussaaffik, manna tikillugu suli tamakkiisumik akisussaaffigiuaraluarlugu, inuussutissarsiutitut nappatigini­akkatta nakkutiginiarnissaanut pinerluttaalisitsinissamullu, naammaginartumik aaqqissuussiniar­tarsimanngilaq, politiinut aningaasaliissutit Naalagaaffiup tungaanit ikilileriffigineqartuarneri ilaatigut patsisaallutik. Taamaattumik tunngaviatigut politiit suliassarigaluat isumagisasssaralual­lu, Namminersornerullutik Oqartussat piniarnermik nakutilliisoqartitsinermikkut naammassiniar­saraat, naak danskit Naalagaaffiannit immikkut aningaasaliiffigineqanngikkaluarluta. Taamaat­torli danskit Naalagaaffiannit nakkutilliisuutitatta piginnaatitaaffiisigut maannamut akimmisaar­tinneqartuarpugut, soorlumi siunnersuummi sammisatsinni tamanna aamma takuneqarsinaareer­soq.

 

Soorunalumi pissutsit taamaammata Inuit Ataqatigiinnut akuersaaruminaapput. Taamaattumik isumaqarpugut nakkutilliisoqartitsisariaqarnitsinnut danskit Naalagaaffiat aamma tapiissuteqar­tariaqarmat, aaqqissuussinitsigummi politiit suliassaraluinik mikinngitsumik oqilisaassigatta. Naalagaaffiup nunatsinnut ukiuni tullinnguuttuni pingasunni tapiissutissai isumaqatiginninniuti­gineqartussanngormata taammaattumik pissutsit tamakku aamma eqqarsaatigalugit, Naalakker­suisutsinnit piumasaqaatigineqarnissaat inassutigaarput, partiillu allat qanoq isumaqarnersut aamma periarfissaq manna iluatsillugu ujartorlugu. Taamatuttaaq pissusissamisoorsoraarput, apeqqutit matumani sammisavut, aamma Eqqartuussiveqarneq pillugu Ataat­simiititaliarsuarmit isummersorfigineqarsinnaasuuppata.

 

Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisuvut siunnersuuteqarsimasorlu aamma isumaqatigalugit, inassuti­gissavarput nakkutilliisoqartitsinerput Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik aningaasalersorneqarallassasoq, aammalu kommuneqarfinni tamani taamatut periarfissiisoqassa­soq. Soorunalumi oqartoqarsinnaagaluarpoq kommuneqarfiit inuttunersaat pisariaqartitsinerusin­naassasut, soorlu aamma kommunip nakkutigisassap annertussusaa aamma qissimigaarneqartari­aqassasoq. Inuit Ataqatigiinnullu pingaaruteqarpoq kommunit tamarmik assigiimmik aaqqissuus­siffigineqarnissaat. Taamaattumik eqqaasitsissutigissavarput kommunit namminneq aaqqissuus­sinerup saniatigut, nakkutilliisumik ikiortaasinnaasumik atorfeqartitsinissaminnut mattussaann­gimmata, aammalu kommunit inuttunerpaat taakkuugajummata akissaqarnermikkut inukinneru­sunut sanilliullutik amikkisaannginnerusartut.  Periarfissaq tamanna kommuninut taamaattumik ammatinneqartariaqarsoraarput, soorluttaaq kommunit imminnut qanitariit nakkutilliisoqartitsi­nikkut aamma suleqatigiissinnaasorujussusut.

 


Inuit Ataqatigiinni naatsorsuutigaarput, siunnersuutip aappasaaneerneqannginnerani Aalisarner­mut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimititaliami tusarniaanissatsinnik, aamma sammisa­qarsinnaassalluta. Taamaattumik ilaatigut KNAPK-p ataatsimiititaliamut aggersarneqarluni siunnersuummut oqaaseqaatigisimasai eqqarsaatigalugit, itisilertissinnaagatsigik, maanna oqaaseqarfiginngikkallassavavut, aammalu siunersuutip akuersissutigineqareerneratigut naatsor­suutigilluinnaratsigu, ataatsimiititaliaq qanimut malinnaatinneqartuassasoq, soorlu aamma nakkutilliisut sulinissaminni atugassarisaat, ilinniartitaanerat il.il. nalunaarutiliornissani (be­kendtgĝrelser).

 

Taamatut oqaaseqarallaannarluta Inuit Ataqatigiit ataatsimiititaliami sulinissatsinnut, qilanaarluta oqaaseqaativut ilanngullugit, taamatut isikkoqarluni ingerlaqqinnissaa akuersaarparput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Ajuusaarutigaara aallaniarneq aalisarnerlu pillugit apeqqut - aallaqqaammut kommunini oqaluu­serineqarsimasoq - Naalagaaffimmi oqartussaasut tungaanniit taama sivisutigisumik utaqqinne­qarsimammat iluamik akuersissutigineqarnani, politiit tungaannut oqartussaanermik apeqqut pissutigalugu.

 

Naluneqanngitsutut pisinnaatitaaffiit pillugit aalajangersakkat 1996-imi ukiakkut ataatsimiinner­mi , Inatsisartut aappassaaneerinninneranni peerneqarput, Naalagaaffimmi oqartussaasut tun­gaanniit erseqqissumik nalunaaruteqannginneq pissutigalugu.

 

Statsministeeriap toqqarlugit oqaasertaliinerata malitsigisaanik ' 12-imi iluarsiissutissat Akul­liit Partiiata taperserpai. Taakku naapertorlugit piniarnermik nakkutilliisut ukununnga pisinnaatitaa­lerput:

 

1.                                                  Angallatinut (umiarsuarnut umiatsiaaqqanullu) aamma angallatinut pisanik assartuuti­nut (soorlu qamutinut qimuttulinnut snescooterinullu) ikinissaminnut.

 

2.                                                  Pisarineqarsimasut kiissalu piniarnermut aallaaniarnermullu atortut misissornissaannut.

 

Naak isumaga naapertorlugu anguniagaasunit annikinnerugaluaqisut inassutigisariaqarpara siunnersuutip akuerineqarnissaa, tamanna pinaveersaartitsineq eqqarsaatigalugu malunniuttus­saammat.

 

KNAPK-ip taaguutissatut siunnersuutaanut `piniarnermik alisarnermillu nakkutilliisoq`-mut tunngatillugu,maanna erseqqissumik nalunaarfigineqareeratta aamma pisinnatitaaffissat taama annikillilerneqartigisimanerat eqqarsaatigalugu, kiisalu tamakununnga kalaallit taagutaat eqqortoq eqqarsaatigalugu, orniginarnerutippara taaguuteqassapata APiniarnermik Aalisarnermil­lu Alapernaarsuisut@.

 

Niels Mattaaq-p siunnersuutaanut tunngatillugu Naalakkersuisut naliliinerat isumaqatigaara.

 

Taama naatsumik oqaaseqarlunga taama isikkoqarluni ingerlateqqinneqarnissaa inassutigaara.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiinniit pingaartilluinnakkatta ilaagaat, nunatsinni inuussutissarsiutit pingaarnersaa­sa, tassalu aalisarnerup piniarnerullu, nunatsinni pissutsinut piviusunut naleqquttumik, aalisartut piniartullu paaseqatigalugit, soorunalimi aamma ilisimatusarnikkut paasisat ilanngullugit naleqqussartuarnissaq.

 

Allannguutissatullu siunnersuummi aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisoqarneq annerusu­mik pineqaraluartoq, taamaattoq nakkutilliisut sulinerannut, aammalu inuussutissarsiutit pineqar­tut pingaaruteqaqimmata, pissusissamisoortutut isigaara inatsisip allanngortinneqarnissaanut atatillugu iluarsineqarsinnaasut tamaasa ataatsikkut iluarsineqarnissaat.

 

Taamaattumik siullermik Kattusseqatigiinniit inatsimmut '2, imm. 2-mut allannguutissatut siunnersuutigissavara oqaaseqatigiinnut ukununnga:

 

ABiologit siunnersuinerat naapertorlugu@

taakkua imatut ilaneqarnissaat:

Abiologit, KNAPK-llu siunnersuinerat naapertorlugit@.

 

Pissutigalugu aalisarneq piniarnerlu nunatsinni qangarsuaaniilli ingerlanneqartuarpoq, min­nerunngitsumik piniarneq, taamaattumik aalisartut piniartullu tassaapput; piniakkaminnik taakkualu pissusaannik ilisimasaqarnerpaanut ilaasut, tassaallutillu biologit sulinerminni qanimut suleqatigisariaqagaat, aammalu tusaaniartariaqagaat.

 

Assersuutissaqqippoq avannaani landsrċdimi ilaasortaasimasut ilaat, piniartorsuaq Johannes Filimonsen, AQunaaq@-mik taaneqartarsimasoq, Qeqertarsuarmi landsrċdip ataatsimiinnerisa ilaanni, naasorsiooq teriannissat pillugit nalunaaquttap akunnera naammatsillugu, oqalugiareer­mat imatut eqqortumik oqarfigisimagaa:

 

ANaasorsiooq inuunini tamaat terianniamik ataaseraasimannginnamiluunniit, taama takitigisumik oqaluttariaqanngikkaluarpoq@!

 

Oqaatsit qularnanngilluinnartumik ilumoortut, taamaammat ilaatigut tamakku uppernarsaataap­put, aalisartut piniartullu piniakkaminnik ilisimaarinninnertik tunngavigalugu oqaaseqartarneran­nut.

 


Saqqummiussat ilisimatuunik, imaluunniit biologinik nikassaanertut paasineqassanngillat. Matumani ersersinniarpara ilisimatuut, biologilluunniit sulinerminni aalisakkanik, piniakkanillu misissuinerminni paasiniaanerminnilu aalisartut piniartullu saneqqutiinnarsinnaanngimmatigik.

 

Inatsimmi allannguutissatut siunnersuutit '3, imm. 4-mi oqaaseq Asiullerne@ - kukkusumik allanneqarsimasoq, immaqaluunniit naqinnerluineq pissutigalugu kukkuneqarsimasoq iluarsine­qartariaqarpoq.

 

'4-mut tunngatillugu, tassalu inuit piniarnermut aallaaniarnermullu suugaluartunulluunniit immikkut akuersissummik pigisaqarnissaannut tunngatillugu, Kattusseqatigiit sinnerlugit piumasaqaatigissavara '4 imm. 2,3, aamma 6 atorunnaarsinneqassasut.

 

Tassa paragraf-fit taakku nunani allamiut piniarsinnaanerannut aallaaniarsinnaanerannullu periarfissiisut ilaatigut kalaallinik aalisartunik piniartunillu, aammalumi qinersisartorpassuarnik iluarineqartanngeqimmata.

 

Makku pissutigalugit:

 

Kalaallit nunaqavissut ilaatigut aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqartut piniagassat ilaannik eqqissisimatitsineq, killilersuinerluunniit pissutigalugu mattunneqartarmata, taamaakka­luartorli nunami allamiut immikkut akuerineqarlutik piniartinneqartarnerat akuersaarneqarsin­naanngimmat!

 

Aammalu taamatut atorunnaarsitsineq aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisunut immikkut suliakkersuutaanngiinnarani, piniakkat illersugaanerannut iluaqutaassaaq.

 

KNAPK-p siunniussimasaa Kattusseqatigiinnit isumaqatigaara, tassa piniarnermik nakutilliisuu­tineqartussat AAalisarnermik piniarnermillu nakkutilliisuusariaqarnerat@ - taamaattumillu aalisarnermik piniarnermillu sĝmilip pingasut iluani nakkutilliisinnaanermut pisinnaatinneqar­tariaqarlutik. Tassami ullumikkut nakkutilliisut ilaatigut eqalunniarnermut nakutilliisutut atorneqartareerput.

Taamaaliornikkummi aamma nakkutilliisut eqaannerusumik suleriarsinnaaneri periarfissinneqas­sammata.

 

Taammaattumik '9-mi imm. 1 aamma 2-mi, taakkualu kingornanni oqaaseqatigiit:

AAalisarnermik nakkutilliisut@

APiniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisut@-nut

 


allanngortinneqarnissaa Kattuseqatigiit sinnerlugit kaammattuutigissavara, tassami oqaluuseri­sassap tulliani paasinarpoq, '9, imm. 2 naapertorlugu pisinnaatitaasut tassaasut politiit aalisar­nermillu nakkutilliisut, tassa fiskeriinspektionen, taamaattumillu oqaatigineqarsinnaavoq, piniarnermik nakkutilliisut annerusumik pisinnaatitaaffissaqanngitsut.

 

Taamaattumik suliap Folketing-ikkoorlugu ingerlateqqinneqarnissaa Naalakkersuisunut kaam­mattuutigisariaqarpoq.

 

Soorunami minnerunngitsumik aalisarneq eqqarsaatigalugu nakkutilliineq marloqiusatut isigine­qartariaqarpoq, tassa avataani nakkutilliineq danskit Naalagaaffiata ingerlattuarallassammagu, taamaattorli avataani nakkutilliisut sinerissap qanittuani aamma nakkutilliisinnaanerat periarfis­saqartinneqartariaqarpoq, soorlu taamaaliortareersut tassa angallatit anginerusut, soorlu kapisilin­niarnermut, uiluinniarnermut il.il. Nakkutilliisinnaaaneri eqqarsaatigalugit.

 

Kattuseqatigiinniit isumaqarpunga aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisut immikkoortinne­qarnissaannut annerusumik pissutissaqanngitsugut, tassami aalisarnermik piniarnermillu nakutil­liinissaq annerusumik sinerissap qanittuani, nunami immamilu ingerlanneqartussaavoq, aammalu taamtut sulinissamut piumasaqaatit assigiinngissuteqarnerannik oqaatigineqartut ilumoortorta­qaraluartut, taamaattoq eqqaamasariaqarpoq inuussutissarsiutit pineqartut imminnut qanittora­laarsuummata. Nakkutilliisut pisinnaatitaaffigiligasssaasa iluini suliarineqarsinnaallutik.

 

Nakkutilliisut sulinerminnut atatillugu pisinnaatitaaffeqalernissaat tapersersornaqaaq, soorunalu­mi taamatut pisinnaatitsinermi puigorneqartariaqanngilaq, inuit pisinnaatitaaffii suli atuuttuas­sammata, aammmalu nunatsinni eqqartuussisarnermik inatsisinik nalunaarut suli atuummat, taamaattumik ilumoorpoq pisariaqarmat aalisarnermik piniarnermillu nakkutilliisut pisinnaati­taaffigiligassaat suli naammaqqajalissanngimmata suliassat sukumiisumik suliarineqassappata.

 

Taamaattumik pisariaqarpoq aalisarnermik piniarnermillu nakkutilliisut pisinnaatitaafiisa eqqartuussisarnermik inatsisip kapitali 5-ip ataanut inissinneqarsinnaanerisa, aammalu inatsisiti­gut illersorneqarsinnaanissaannut tunngatillugu, nunatsinni pinerluttulerinermik inatsisip ataanut inissinneqarnissaat Naalakkersuisunit sulissutigineqarnissaa kaammattuutigissallugu.

 

Nakkutilliinermik suliaq imaannanngitsuuvoq, taamaattumillu pisariaqarpoq inuit taamatut sulaqartussat inatsisitigut isumannaatsumik tunngavissinneqarlutillu illersorneqarsinnaanerat qulakkiissallugu.

 


Naggataatigut inatsisartunut ilaasortap Niels Mattaaq-p siunnersuutaa paasilluarlugu taperser­para, kisannili oqaatigisariaqarpoq, ajornartorsiut Upernaviup kommuniani taamaallaat atuutinn­gimmat, taamaattumik kommuninut tamanut assigiimmik aaqqiinissaq pisariaqarluni.

 

Taamattut oqaaseqarlunga, siunnersuutip aappassaanneerneqannginnermini Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami, malugalugu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa inassuti­gaara.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Partiit oqaaseqartuanut ataatsimut qujassaanga. Siullermilli partiit ataasiakkaarlugit oqaaseqar­figilaarallassavakka.

Siullermik Siumut-p oqaaseqartua Hans Enoksen-ip oqaaseqaataanut isumatuumik qujavunga.

Piginnaatitaaffiit annertusinerat isumaqatigaat taamatut isikkulerlugu paasivara.

Taavalu suliassat pillugit oqaatigineqartut nalunaarusiornissamut eqqaamaneqarnissaat inner­suussutigissavakka, Siumut-miit taakkartorneqartut.

 

Piniarnermut allagartat maannamerniit suli pitsaanerusumik aaqqissorneqarnissaat kommunit peqatigalugit eqaannerusumik immaqa periarfissiornissaat misissussavarput aammalu ataatsi­meersuartitsinissaq, tassa uumassusilinnik atuinerput pillugu ataatsimeersuartitsinissaq aappaa­gumut aaqqissunneqarnissaanik kissaatigineqartoq tamanna avatangiisinut tunngasunik naalak­kersuisumut oqaloqatiginnissutigissavara namminermi aamma siusinnerusukkut Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisutut oqaatigereerakku, piniarneq pillugu pilersaarutigigatsigu 1998-imi ataatsimeersuartitsinissaq, imaasinnaavoq ataatsimoortinniarsinnaagigut.

 

Massakkut Atassut-ip oqaaseqartuanut oqaatigissavara. Allagartat marluk nalilersoqqissavagut. Soorunami allagartat atuutsinneqarnerat piffissap ingerlanerani aammalu akunnattoorfiusartut nalilersortuarpagut. Aamma uani taakkartorneqartut Atassut-ip oqaaseqartuata Siverth K. Heilmann-ip taasai aamma soorunami piffissap ingerlanerani nalilersussavagut.

Piniarneq pillugu siunnersueqatigiit pillugit oqaatigisaanni tassani aamma Atassummi oqaase­qartoq tasunga tunngasut ingerlateqqissavagut. Tassa ataatsimut isigalugu Atassut-minngaanniit tapersiineq paasivara.

 

Maannamut siunnersuut isikkoqarpoq landskarsip aningaasalersussagaa ataatsimut isigalugu tamaat. Taamatut piumassuseqarneq tassa partiit amerlanerpaasa tapersiinerat soorunami pis­sanganassaaq aamma Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut 1998-mut oqallinnermi aappas­saaneernissaanut pingajussaaneernissaanut pissangagissavara qanoq tassani oqaasissat ikku­maarnersut.

 


IA-p oqaaseqartuanut Johan L. Olsen-imut paasivara tunngaviatigut aamma IA-p saqqummius­sarput Naalakkersuisuniit isumaqatigineqartoq.

 

Aningaasalersorneqarsinnaanerali Naalagaaffimmik oqaloqatigiinnissutigineqarsinnaanera, tamatuma tungaa inassutigissavara Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiis­sititaliami nalilersorneqassasoq, kisiaanili oqaatigeqqissallugu tassa Naalakkersuisuniik maan­namut siunniussimagatsigu aningaasalersorneqarnissaa landskarsimiik tamakkiisumik ingerlan­neqassasoq.

 

Aammalu IA-p oqaaseqartuanut oqaatigissallugu aamma maannamut siunniussarput tassaam­mat kommunit tamarmik periarfissinneqarnissaat, taamaalillutik nakkutilliisoqarneq sineriammi tamarmi assigiimmik ajornanngippat assigiimmik aamma atuutsinneqarnissaa.

Soorunami tassani oqareernittut aningaasanut inatsit eqqartorneqalerpat qanoq tassani piumas­suseq annertutiginersoq pissangagivara takunissaa.

 

AP tapersiivoq. Taavalu aamma AP-ata oqaatigivaa taaguutaata allanngortinneqarnissaa kis­saatigigalugu. Taaguutaata qanoq ittuunissaa aamma inassutigissavara ataatsimiitsitaliami nalilersorneqassasoq.

 

Taavalu Kattuseqatigiit kisimiillutik oqaatigisaat ' 2-mut tunngatillugu allannguinissaq siunner­sutaa aammalu naqinnerluisimaneq soorunami taanna iluarsineqassaaq.

Ataatsimut isigalugu Kattusseqatigiit oqaaseqaataat aamma kissaatigissavara ataatsimiititaliami nalilersorneqarumaartut.

 

Taamatut oqaaseqarlunga ataatsimut isigalugu Naalakkersuisut saqqummiussaat piniarnermi nakkutilliisup, massakkut taama taajukkatta, piginnaatitaaffimmi tunngasut isumaqatigineqartut qujaffigaakka.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Ataatsimiititaliami aamma ilaasortatuut oqaatigereersimasakka partiit ilaanninngaanniik oqaati­gineqaraluartut taamaattoq eqqaasitsissutigeqqusuppara Folketing-imi ippassaaninnguaq am­maanersiornermi toqqaanartumik taannarpiaq Justitsminister-imut apeqqutigisimagakku. O­qaatsikkalu imatut naallugit; isumaqarluinnarpunga Kalaallit Nunaanni piniarnermut nakkutillii­soqarnissap akia Justitsministeriaqarfiup akilertariaqaraa.

 


Tamatumap kingornatigut Naalakkersuisut siulittaasuat oqalulermat, Justitsministeri ornippara oqarfigalugulu tassunga oqaaseqarnissaa assut kissaatigalugu, taassumalli oqarfigivaanga Naa­lakkersuisut siulittaasuata oqaatsikka akissagai tassunga tunngasut.

 

Tassa kisianni ajoraluartumik qinersingajannersuaq tamaasa annilaartitsinersuillu periarmata taanna pillugu oqaaseqarsimanngilaq. Kisianni ulluni makkunani assut piniarsaraara akissutissaa neriororsorneqarama akissutisissallunga. Ajoraluartumik massakkumut angumerinngilara taan­na tassa suliassattuut Folketing-ikkoortillugu paasiniaraluartillugu,.

 

Taamaattoq Naalakkersuisut unga inattorusussavakka, aamma taanna pillugu IA-p oqaluttuata aamma eqqaatsiariigaa qanoq ilillugu aningaasaqarniarnera oqallisigineqarsinnaasutuut, uanga Folketing-imi aamma oqaatigereersimasara misissutsiaqqullugu.

 

Tassa aningaasanik sipaarnersuup nalaani taamatut nunatsinni ilassutaasartut aningaasat aamma tassani ilaneqarniarnerannut attorneqaraluarpat uanga ajorissannginnakku.

 

Inatsisissap tamaani pingajussaaneerneqareerluni DK-mut nassiunneqarpat Kalaallit Nunaannut ataatsimiittartoqatigiinnut nassiunneqassaaq, tassaneereerpallu Folketing-imut ingerlateqqil­lugu.

Kisianniuna una apeqqutigilaarusukkiga, aamma qinngasaarisoqartarmat ataatsimiititaliami tassani Folketing-imilu aamma partiit ilaanni, immikkut oqaaseqaammi ilanngutilaaqqullugu manna Kalaallit Nunaanni Landsting-ip atortussanngortissinnaassagaa Folketing-ip akuerissap­pagu, taanna oqaasimininnguaq Folketing-ip akuerissappagu, qularinngilara akuerinngitsoorna­vianngikkaat pisarnermisut nunatsinni Landsting-ip tamarmiusup isumaqatigiilluni inassuttigi­simappagu. Uani allasimaanarmat januar-ip aallaqqaataaniik 1998 atulissasoq. Taanna inussui­arnersumik oqaaseqaatinik immikkoortumik ilanngutilaarpat Landsting-ip naatsorsuutigigaa Folketing-ip akuerippagu inatsit taanna atortussanngortinneqassasoq. Ilaasaasiit imannak oqaa­sertalinngitsoornavianngimmassuk; nċ, inatsisissaq akuerisimavarsi uagununa naggataatigut akuerisussaagaluaripput. Qinngasaarisoqalaartarmat taanna oqaasimininnguaq ilanngutilaqqul­lugu taamaalioriarpat Folketing-imi ilaasortaqatiga Kalaallit Nunaaninngaaneersoq ajunngitsu­mik pitsaasumillu suleqataanissaa uanga aamma tassani.

 

Karl Lyberth, Siumut:

Atassutip oqaaseqartuata tuttunniartarneq pillugu oqaatigisai isumaqatiginarpallaaqimmata uanga inuttut maanga majualaarpunga. Taakkartugai taakku ilumoorput, angallateqanngitsut, aallaase­qanngitsut, ilaluunniimmi ilaanni immaqa qaqqatigut pisulluarsinnaanngitsulluunniit aamma tunineqartarput.


Taanna ajornartorsiut, taamatut taalluaannarlugu, Siumumiit ilisimal­luarparput, aamma oqallisi­gisimavarput. Allaat taasimallugu inunnik assigiinngisitsiniarneq assut perusunngikkaluarlugu taasimallugu kalaaleq qangali meeraagallaramili tuttunniartuartoq inuussutissarsiutigivillugu allagartaqanngitsoq, tassa saniatigoorutigalugu allagartalik, taanna makitaanngitsoortarpoq, makitaasarlutillu qallunaat ippassaaninnguaq tikittut. Takorlooriarsiuk kalaaleq qangarsuarli tuttunniartarsimasoq umiatsiaaqqami issiasoq aallarnani, taava saneqqu­tiinnarlugu aallarpoq qallunaaq ippassaaninnguaq tikittoq, tuttunniarnermik ilisimasaqanngitsoq tuttutassinneqarsima­soq.

 

Pissutsit tamakkua ilumut uanga isumaga malillugu aaqqittariaqarput, equngaffeqarput, taamaat­tumillu arlaatigut iliuuseqarnissaq Siumumi aamma oqallisigisarsima­varput. Paasisatta ilagisima­vaat taamatut inatsiliorniarnermi inatsisit assigiinngitsut aporfiusin­naasut arlaqartut, tamannarpi­arlu pillugu Rigsombudeqarfik nalunaarusiortoq massakkut, suli naammassineqanngitsumik. Kisianni tassa nalunaarusiaa taanna pissanganarpoq naammasseria­runi qanoq inerneqassanersoq.

Tassa paasiniaaninni taamatut oqarfigineqarpunga. Naatsumik oqaatigalugu Siumumiit aamma tamakkua eqeersimaarfigaagut, innuttaasut oqariartuutaat aamma arajutsimanngilluinnarpavut. Kisianni oqarnitsitut assigiinngisitsinaveersaarneq taanna mianersornartorujussuuvoq, kisianni aaqqiisariaqarpugut, pingaartumik tuttunniartarneq umimmanniartarnerlu pillugit.

 

Naggataatigut IA ajunngitsorujussuarmik saqqummiivoq, Johan Lund Olsen saqqummiigami ilumoorsorinartorujussuuvoq taamatut politiit akisussaaffisa ilaannik oqilisaanermik bloktilsku­dit pillugit isumaqatigiinniarnermi immaqa taanna amma taaneqarsinnaasoq. Tassami bloktilsku­dit isumaqatigiinnialernerni bloktilskudit pillugit nunatsinni pissutsit assigiingitsut saqqummiuti­laarlugit iluaqutaajuaannarpoq.

 

Taamaammat aamma nersualaalaariarlugit uparualaanngitsoorsinnaanngilakka IA-kormiut Naalakkersuisut siulittaasutta nunatsinni pissutsit erseqqissut taakkartormagit Danmarkimi Folketing-ip ammaanerani peqataajartorami bloktilskudit pillugit isumaqatigiinniarneq sioqqul­lugu nunatsinni pissutsit erseqqissut taakkartorpai Naalakkersuisut siulittaasuata. Tamanna aamma pissusissamisuuginnarpoq. Aamma pissusissamisuuginnarpoq taanna IA-p nammineq saqqummiussaa. Taamaattumik assut qujanarpoq IA tassunga aamma paasinnikiartulersimam­mat.

 

Johan Lund Olsen, IA:

Kingullermik oqaaseqartoq taanna aallarniutigeriarlugu. Oqaatigissavara matumani eqqartuk­kavut allaassuteqarmata. Tassami soorlu saqqummiussinitsinni oqaatigereeripput politeeqarneq, eqqartuussiveqarneq, tamakkunatigullu oqartussaaffik tamakkiisumik Danskit Naalagaaffiannit taanna tigummineqarpoq.

 


Taassuma oqartussaaffiup allaassutigivaa maannakkut oqartussaaffigalugit soorlu ineqarnermi pissutsinik ingerlatsinerput, isumaginninnermi pissutsinik ingerlatsinerput, taakkua tigoreeratsi­git soorunami naalagaaffimminngaanniit oqarfigineqapugut: ANammineq taakku akisussaaffigi­lerassigit taava ukiumoortumik naalagaaffimminngaanniit imatut amerlatigisunik tapiissuteqar­figineqassaasi.@

 

Kisianni uani tikkuagarput tassaavoq danskit naalagaaffiata akisussaaffigisa­ralua, aammalu politiit aqqutigalugit nakkutiginninnikkut ingerlatassaralui. Tassa taanna allaas­sutigivaa. Kisiannili tikkuagarput uaniippoq aamma aatsaaginnaq Otto Steenholdtip nassuiaate­qarnermini tikkuarpaa tamanna Folketing-imi qanittukkut ammaanermi oqallittoqarmat nammi­neq aamma apuussimallugu.

 

Tassami ilumoorami, politiit suliassarigaluat manna Namminersor­nerullutik Oqartussat nakkutil­liisoqartitsinikkut tamakkiisumik uagut nammineq aningaasaler­sorparput. Taamaalillutalu politiit tunngaviusumik suliassaraluannik oqilisaassiffigalugit. Taa­maattumi tassa pissusissamisuugin­narpoq aamma mmaanakkut Danskit Naalagaaffiata nu­natsinnut tapiissutissai ukiuni tullinng­guuttuni pingasuni atuuttussat isumaqatigiinniutigineqar­tussaammata tamanna amma nunatsin­ninngaannit aaqqinneqaqqullugu piumasarineqassappat. Tamanna pissusissamisuuginnarpoq. Isumaqarpungalu ataatsimiititaliamut innersuunneqarnis­saa, soorlu Paaviaaraq Heilmann-ip aatsaaginnaq oqaatigigaa, taanna pisariaqanngikkaluartoq. Maani inimi taanna aalajangeriaan­naavarput.

 

Ataatsimiititaliaq aqqusaaqqaanngikkaluarlugu pissusissamisuungaarmat naalagaaffiup tapiis­suteqartariaqarnera. Imaaliallaannaq maani isumaqatigiissutigereersinnaavarput, nalakkersu­isugullu pisussaafilerlugit isumaqatigiinniarnissaminnut taanna aamma ilannguteqqullugu.

 

Taava aamma una oqaaseqarfigilassavara, tassa aamma Karl Lyberth-ip aatsaaginnaq tikitsia­gaa, tassa tuttunniartarnermi periusigineqarsimasut. Tassunga tunngatillugu eqqaasitsissutigi­laassa­vara Naalakkersuisut nalunaarutiliornerminni tuttunniartarnermut tunngassuteqartut maleruagas­sat ukiut kingulliit allanngortittaqattaarsimammatigit, inatsisartuninngaanniit uagut toqqaannar­tumik sunniuteqarfiginngisatsinnik, aammalu sunniuteqarfigisinnaangisatsinnik. Tassami ilisimatissallugit bekendtgĝrelsit Nalunaarutit Naalakkersuisunit isumagisassanngor­tillugit tunniunnikuuasi, inatsisartuninngaannit.

 

Taamaattumik tamakkua aamma sunniuteqarfiginiarutsigit equngassutit, soorlu Karl Lyberth-ip aatsaaginnaq saqqummiussugai, taava piumasarisariaqarparput minnerpaamik inatsisartuni ataatsimiititaliatik aqqutigalugit taava aamma tamatigut tusarniaavigineartarnissaat Naalakker­suisut bekendtgĝrelsilioraangata. Taanna aamma pissusissamisuuginnassaaq.


Taava una aamma oqaatigilaarlara, Inuit Ataqatigiinninngaannit uagut Siumup tungaannin­ngaannit saqqummiussaq isumaqatigilluinnaratsigu, tassa ataatsimeersuartitsisoqartariaqas­sammat, tikkuarneqarpoq siunnerfigineqarlunilu aappaagu tamassuma piumaarsinnaanissaa. Taanna soorunami aamma uagut peqataaffigissavarput, tapersersoratsigu, aammalu aningaasa­tigut immikkut aningaasaliisoqassappat isumaqarpunga aamma aningaasanik inatsit suliarinerani taanna eqqaamasassatsitut eqqaamanialaarumaaripput.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Malugisinnaavara Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Johan Lund Olsen-ip bloktilskudinut isumaqati­giinniarnissaq aamma maannakkut pisussaq ilumoortumik pasisimammagu, imaattoq tassa ukiut pingasukkaarlugit taakkua isumaqatigiinniarnerit pisarput, taakkulu pilersinnagit Kalaallit Nunaata kissaatigisinnaasai maannakkut tigoorareersimasatta iluaniittut tunngavigalugit isu­maqatigiinniarnerit ingerlanneqartarput, taavalu inatsisartut aalajangersimagaangata nutaanik tigusisoqassasoq, taava taakku nutaamik tigusassat aamma isumaqatigiinniutigineqartarlutik.

 

Maannakkut tigoreersimasat saniatigut nutaartaasoq aajuna;  Isumaqatiginninniarnikkut bloktilskud-ikkut tikitassaasoq, tassa aatsitassat tungaatigut nuussinissaq, taannalu immikkut maani inimi nassuiaateqarfigiumaarakku tiginngikkallassavara. Taanna tigusassarput nutaaq pillugu isumaqatiginninniarnerit nutaartarissavaat taanna.

 

Kisianni maanna tigoreersimasatta iluanni, naligiissaarutissanik assigiinngitsunik Naalakkersui­sut tikkuagaqareersimapput taannalu aamma annertuumik oqallisigineqareerluni. Ilaatigullu aningaasarsiornerup tungaatigut kalaallit nunaanni malinnaasut siunnersuisuata Kristian Sĝrensen-ip radiukkut aamma oqaatigineqartumik, pissusissamisoortumik Naalakkersuisut taamak taasaqarsimanerat aamma oqaatigereersimavaa. Taakkualu tunngavigalugit isumaqati­giinniarnerit piareersarneqarput.

 

Maannakkut politiit tigummisaasa iluannut maanaannakkut isumaqatigiinniarnissaq Naalakker­suisuninngaanniit kajumernanngilaq. Una pissutigalugu isumaqatigiissuteqarnissamut, arlaatigut kaputartuussinertut inatsisit tunngavigalugit suli aaqqiivigineqarsimanngitsumut pulanertut isigisariaqarmat.

 

Taamaattumik maannakkut Naalakkersuisuninngaanniit tiguniassallugu uanga merserinngikkalu­arlugu, kisianni pissusissamisoortut toqqaannartumik isumaqarfiginngilara.

 


Kisianni nuannaarutigaara malugisinnaagakku oqallinnermi maanakkut annertuumik, soorlu aamma taanna Inuussutissarsiornermik Naalakkersuisup oqaaseqarfigisamini aamma erseqqis­saraa, pisuussutinik uumassuseqartunik ataavartumik pigisaqarnissaq. Oqaluttuni tamani oqaatigineqartoq assut nuannaarutigaara. Aammalu IA-p oqaluttuata Johan Lund Olsen-ip, Siumut oqaluttuata Hr. Hans Enoksen-ip saqqummiussaa, aappaagumut ataatsimeersuarnissaq nunatsinni pisuussutit uumassuseqartut pillugit tapersermagu. Aamma tassuunakkut nuannaaruti­gaara, periarfissarlu taanna ataatsimiititaliami isumaqatigiissummi saqqummiussiviuppat Naalakkersuisunut Natur Institut peqatigalugu pilersaarusiornissa eqqarsaatiginiarumaarparput. Taannalu aamma piaartumik suliariniarneqarumaarpoq.

 

Kisianni tassa ataatsimut oqaatigalugu, oqartariaqarpunga bloktilskud-it tungaatigut isumaqati­giinniarnermi maannarpiaq jagtbetjent-it qanoq annertutigisumik akulerunnissaat toqqaannartu­mik, isumaqarpunga piareersimaffiginngikkipput. Kalaallit Nunaat nammineq aaqqiiniarneraa, aammalu Kalaallit nunaaninngaanniit oqartussaasut tungaaniit aaqqiiniarnerulluni.

 

Apeqqummi uani misissoqqunartoq una aamma taaneqartoq, uani kommunit ilaasa atortereerpaat taamatut nakkutilliisoqarneq. Taava arlaatigut oqartussaasut namminersornerusut kommunillu  aviffigeqatigiissinnaanerannik apeqqutit, taakkua tikinneqarsinnaappata udvalg-igimi aamma paasivara taamaaliorumasoqartoq. Tamanna kissaatiginassaaq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Assorujussuaq pakatsivunga Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigisaanut kingullermut. Tassalu nakkutilliisoqarnermut tunngasunik, naalagaaffimmit isumaqatigiissuteqarsinnaanermut tunnga­soq. Tassa Inatsisartunut ilaasortap Johan Lund Olsen-ip saqqummiutai, eqqungaarmata immaqa­luunniit naalagaaffiup sinniisaa maanga qaqeriarluni uppernarsaasinnaagaluarpoq.

 

Tassa imaammat eqqartuussisarnermut inatsisit tunngavigalugit, politiit suliassaanut ilaareerput ullumikkut suliassatta aammalu akuerineqassappat angusassai. Tassa aalisarnermut piniarnermul­lu nakkutilliisut, suliassariliumaagaat politiit suliassaanut ilaareerpoq, taamaattumillu naalagaaf­fiup pinngitsoorani pisussaaffigaa, taamatut sulinermut aningaasaleeqataanissani.

 

Ullumikkut ajornartorsiutaavoq politiit sulineranni, naalagaaffiup aningaasaliissutigisartagaasa ikippallaarnerat. Tamannalu pissutigalugu politiit allaat oqartalernikuupput; uagut nukissaqann­gilagut tamakkorpassuit suliarissallugit. Taava Inatsisartut maani oqalupput, soorunami peqqus­sutip inatsisillu allallu maani suliarineqartut nakkutigineqartariaqarput, inatsisartut piumassuse­qarput tamakkununnga nakkutigineqarnissaannut suliaqassallutik. Aamma massakkut taamaalior­pugut, pissusissamisoorluinnassooq Naalagaaffik uunga suliassamut, uunga suliassamut atasumik piumaffigineqassappat, ilissi suliassani naammassisinnaannginnassigit Inatsisartut allatut ajornartumik imaasiortariaqalersimapput, aammalu taamaasiorlutik.


 

Taamaattumik ilungersortumik Naalakkersuisut qinnuvigissavakka suliassaq taanna naalagaaf­fimmi oqartussanik oqaloqatigiinnissutigeqqullugu. Ippassaaniinngannguaq pisimasoq, uunga assersuunneqarsinnaanngilaq, Inatsisartut Naalakkersuisut siulittaasuata Danmark-iliarneranni assersuunneqarsinnaanngilluinnarpoq. Allaalluinnarpoq pissutsit ullumikkut eqqartorneqartut aammalu piffissami qanittumi eqqartorneqartut.

 

Nuannaarutigaara Folketing-imi ilaasortaq Otto Steenholdt-ip, aamma taanna eqqumaffigisimam­magu, aammalu pissangalluta isumaqarpunga otaqqisariaqartugut Folketing-imi taanna oqaluu­serineqarluni qanoq akineqarumaarnissaa angutissappat.

 

Naalakkersuisut Folketing-ip tungaanut qanoq iliuuseqassanngippata, isumaqarpunga Folketing-imi ilaasortaq Inatsisartut piumaffigisariaqaraat, suliassap taassuma ingerlateqqinnissaa isuma­geqqullugu.

 

Aalisarnermi piniarnermilu pingaatumi piniarnermi, piniagassat assigiinngitsut ataasiakkaat nungulersutut oqaatigineqartarnerannut tunngatillugu, ilumoorpoq aamma Inatsisartumit ilaasor­tamit Karl Lyberth-imiit oqaatigineqartut aammalu Atassummiit, Atassutip oqaluttuaninngaanniit oqaatigineqartut, ullumikkut piniakkanik killilersorneqartunik agguaariaaseq iluarinanngilaq. Aaqqittariaqarpoq aamma tassunga atatillugu Johan Lund Olsen-ip eqqaavaa, Naalakkersuisut nalunaarusiortarnermut tunngatillugu, pisinnaatitaaffii Inatsisartuninngaanniit tunniunneqarsima­sut. Aamma taakkua ilumut nalilersoqqinneqartariaqarput, tassami nalunaarutit suliarineqartarput inuiaqatigiinnut pingaaruteqartorujussuit aammalu inuussutissarsiutinut assigiinngitsunut annertuumik attuisut. Taamaattumik minnerpaamik ataatsimiititaliat susassaqartunut tamakkua aamma qimerloorneqartarnissaat isumaqarpunga pissusissamisuuginnassasoq.

 

Hans Enoksen, Siumut:

Uanga partiit oqaluttuatut oqalunnianngilanga. Kisianni nammineq isumaga anilaarniarpara.

 

Tassa Atassutip oqaluttuata piniakkanut killilersuinermik tunngavoq aamma Karl Lyberth-ip tapersigaa. Uanga tunngaviatigut isumaqatiginnginnakku.

 

Tassa inuit maani nunatsinniittut kikkulluunniit pisinnaatitaasariaqarput, pisuussutinik uumas­susilinnut atuisinnaanissaminnut. Angerlateqanngikkaluarunik aallaaseqanngikkaluarunilluun­niit. Soormi uanga nukkannut ilaasinnaassanngilanga aavarnermilu peqataallunga, imaluunniit ernera sooq uannut ilaasinnaassanngila, aavarnermilu peqataalluni.

 


Soorunami immaqa assortuussutigisinnaagaluarparput, kisianni inuiaqatigiit ataatsimut isiga­lugit ingerlassagutta, aamma tamarsuatta angallateqarsinnaannginnatta, tamarsuatta aallaase­qarsinnaannginnatta aamma taakku periarfissinneqartariaqarput, soorunami atuisinnaanissa­minnut.

 

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Uanga partiit oqaaseqartuatut qaqeqqippunga.

 

Siullermik Naalakkersuisunut ilaasortap akissutaanut qujavunga aammalu Karl Lyberth-ip oqaatigisama ilaanut tapersiineranut. Kisianni aamma nuannaarutigaara Folketing-imi ilaasortaa­titatta Otto Steenholdt-ip Danmark-imi inatsisartunut angussaqarsimanini, kommunefoged-qarnermut tunngassuteqartoq, maani oqariaatuutigisaa nuannaarutigaara.

 

Kisiannilu uanga nuannaarutiginngilara Teknik-ikkut ajoraluartumik iluarsisakka arlariit. Pissittoorsimasut allat tigullugit kommunefoged-qarnermut erseqqissaatigisaa itisilerissutaaneru­soq, ilaatigut Otto Steenholdt-i  aammalu IA-minngaanniit saqqummiutaa isumaqatigilluinnakka­gut, taakkua uani ilaatinngitsoorsimagakkit. Taavalu aappaani annikitsuarannguamik tulliani saqqummiutassami taatsiartussaallugu aamma. Kisianni pisariaqarluinnarpoq soorunami, tunngaviatigut tamatta partiininngaanniit piniarnermi aallaaniarnermillu aammalu nakkutilliiso­qarneq tamaat eqqarsaatigalugu, tapersiineq taanna aalisarnermi ataatsimiititaliami suliareqqinne­qartussaavoq, peqqissaarullugu soorunami suliassaraarput.

 

Tamakkua aporfiusinnaasut tamaasa nalilersortariaqarpagut aammalu, soorlu oqartigigiga nammineq Inatsisartuni 1995-mi siunnersuutigeqqaarakku jagtbetjent-eqarnermut siunnersuut. Nuannaarutigisimavara politiit qanoq iluaquserneqarsimatigineri, tassami unioqqutitsisarnerit aammalu Inatsisartuni kommunimilu inatsisinik sanajuartugut, pilersitsijuartugut nakkutigineqar­neri naammanngilluinnarmata. Naak aamma uanga ukiuni arlalissuarni politiiusimagaluarlunga, nalunngilara tamakkuninnga nakkutilliiniarneq ajornarluinnaqqissaartoq, naammaginartumik inussaaleqineq eqqarsaatigalugu.

 

Kisianni pisut ingerlaneranni, taamanna piniarnermi nakkutilliisoqarnerup kiap akilissanerannik piumasaqannguarniarlutalu, eqqarsaatigaluttuinnarsimavarput Naalakkersuisuni misissullaqqul­lugu. Taanna ilaatigut soorlu kommunefoged-it iluaqutigalugit, piniarnermik nakkutilliisut suleqatigiissinnaanermut tunngassuteqartoq nalilersorneqarsinnaaneranut apeqqut taanna saqqummiussimavarput. Taannalu aamma isumaqarpunga  assortuussutigisariaqanngikkipput.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqaqqilaarninni qujavunga.


Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu  Naalakkersuisoq:

Otto Steenholdt-ip oqaaseqaatigisaanut akissuteqassaanga imatut. Tassa inatsit massakkut ullumikkut saqqummiutarput, Folketing-imi immikkut akuerineqartussatut isigineqanngimmat. Aamma taamaaliorneqartussaanngimmat.

 

Kisiannili saqqummiussininni taasakka tassaasut, nalunaarusiornissat taakkuupput danskit naalagaaffiata oqartussaasuinik suleqateqarluni ilusilersorneqartussat. Tassani eqqarsaatigineqar­luni piniarnermut nakkutilliisut sulinerminni atugassaannik tunngasut, ilinniartitaanerannut tunngasut, atorfiisa allaaserineqarnerat suliassaallu eqqarsaatigalugit killilersuinissat.

 

Tassa taanna qallunaat naalagaaffianni suleqateqarnermi imaluunniit, pisortaqarfiinik suleqate­qarluni ilusilersugassaq.

 

Taavalu Johan Lund Olsen-ip oqaatigisaanut naalagaaffiup akileeqataasinnaaneranut tunngatillu­gu, oqarninnut ataatsimiititaliap isummersorfigissagaa kissaatigigiga. Tunngavigigakku IA-miit oqaaseqarnermi oqaatigineqarmat taamaallaat Inuit Ataqatigiinniit. Partiit amerlanerussuteqartut taanna taanngimmassuk, tassunga innersuuppara. Kisianni Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigisaa innersuussutigissagukku taassuma kingorna.

 

Annertunerusumik uuma oqallisigisap avataanut pularusunngikkaluarlunga. Kisianni ussernartor­siunngitsoorneq ajornaqaaq, allamut sangoqqajaasut aamma akuliuffigissallugit. Aallaaseqann­gitsut, umiatsiaqanngitsut il.il., tassunga oqallinnermut uanga oqarusuppunga Hans Enoksen-i isumaqatigalugu.

 

Tassa innuttaaqatigaagut tamakku, piginnaatitaaffeqartariaqarput, uagutsitulli piginnaatitaatigip­put allatulli angallatilinnik angallateqanngitsutulli, aamma nunatta uumasuinik atuinissamut periarfissaqarnissaat. Uanga takusinnaanngilara sukkut akornusertariaqarnersoq.

 

Lars Karl Jensen, Siumut:

Piniarnermik tunngasumik tikitsigaangatta aamma nipangerallarneq ajoratta. Una maluginiarlugu oqaatigerusuppara. Kikkut sumi piniarsinnaanerat. Soorunami inatsisitigut mattussuisariaqanngi­lagut, kisiannili inatsiseqatigiinnermi qallunaat nunaannut, inatsisit atukkagut aamma qivialaar­tariaqarpagut. Uanga aamma nammineerlunga Hans-ip oqarneratuut kikkulluunniit sunik piniarsinnaanerat ammatittariaqarlutigu oqarneranik taperseerusuppunga. Kisiannili aappaatigut una isiginiartariaqarpoq, uagut nunatsinni pinngorsartuusugut meeraanitsinninngaanniit aallaat ilinniakkatta ilagivaat qanoq atorneqassanersoq, aammalu sukkut mianersuuttariaqarnersoq.


Maannakkumut inuk tikiinnavilluni avataaninngaanneersoq, nunaminilu aallaaniarsinnaanermut piumasarisaasunut peqanngitsoq, tamakkuninnga pisinnaaffimmik tunissallugu uanga eqqarsar­nartoqartippara.

 

Taavalu aamma uani oqaluuserisatta qiterisaani. Piniarnermik nakkutilliisoqarnermi pisinnaati­taaffiit, nakkutilliisut pisinnaatitaaffiinut killiliinertut isikkullik, isumaqarpunga qulaatiinnarlugit piumasaqassagutta aamma Folketing-i tusarniaqqaartariaqaripput.

 

Tassami ' uani eqqartukkatta imaluunniit sammisatta ilaanni, allassimanngilaq piniarnermik nakkutilliisut angallatinut ikillutik pisanik arsaarinnissasut, imaluunniit unioqqutitsisoqarsimap­pat pisanik arsaarinnissasut.

 

Taamaallaalli allassimalluni aalisarnermut nakkutilliisut, tassalu uagut Kangilinnguarmiunik taasakkagut. Tamakkua politiillu aatsaat tamakkuninnga suliaqarsinnaapput. Taanna punkt-ip tulliani tikikkukku ersarissaateqarfigilaarumaarpara. Oqaluuserisassap tullianut.

 

Maliinannguaq M. Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:

Inuussutissarsiutitigut siuarsaanissaq eqqarsaatigalugu Knud Sĝrensen-ip siunnersuutaa Kangaat­siamut tunngatillugu, taperserusuppara aammalu neriuutigalugu ataatsimiititaliami sukumiisumik oqaluuserineqarumaartoq aammami siusinnerusukkut, uanga taamak ilusilimmik siunnersuute­qarsimagama. Neriunarpoq ataguli piviusunngortumik oqallisigiinnarnagit, kommuunit ilaatigut aamma Kangaatsiaq allallu eqqarsaatigalugit siuarsaanerit inuussutissarsiutitigut ingerlanneqa­lerumaartut, ilaatigut aporfissaarappassuit oqaatigineqartaraluartoq, kisianni aamma inuussutissa­siutitigut siuarsaanerup iluani misileraanerit inuussutissarsiutit nutaat eqqarsaatigalugit misi­leraanerit annertunerusumik ingerlanneqarnissaat taanna nalunngilara aamma naalakkersuisunit sulissutiginiarneqartoq, kisianni aamma kissaatiginaqaaq kommuunit aammalu aalisartut piniartullu qanimut suleqatigalugit tamakkuninnga siuarsaanerit suli annertunerusumik ingerlan­neqarnissaat.

 

Piniarnermik nakkutilliisumik tunngatillugu oqaatigerusuppara isumaqarnarmat pissusissamii­suuginnartoq soorlu aamma arlalinnik oqaatigineqareertoq qallunaat naalagaaffiata taamatut politeeqarneq aammalu eqqartuussiveqarneq tigummimmassuk, pissusissamiisuuginnartoq taakkununnga aamma taakku suliassaannut ilaammata saaffiginnissalluni.

 


Nalunngilarpummi qanoq avataaninngaaniit maserneqartigaluta, qanorlu killilersorneqartigaluta piniakkanut nunatsinni ukiorpassuarni piniarneqartunut aammalu piniarneqarsimasunut. Kapisil­lit eqqaaginnarsinnaavavut, tikaagulliit allallu eqqaaginnarsinnaavavut, taamaattumik taamak piumaffigineqarneq annertutigisoq pissusissamiisuuginnarpoq aamma avataanin­ngaanniit eqqartuussiveqarnikkut tunngasut qallunaat naalagaaffianut saaffigissutigineqarpata.

 

Tuttunniartarneq eqqarsaatigalugu kikkut piniartassanersut iserfigineqarmat uani Karl Lyberth-ikkut Siverth K. Heilmann-ilu taperserusuppakka, tassa arlalinnik aamma saaffigineqartarsima­gama naammagittaalliortunik tupinnanngitsumik naammagittaalliortunik aatsaat tikittut sullugit taamarsuaq piginnaatissavavut, uagut ikiorpassuarni maani najugaqarnikuulluta tunineqarsin­naanngikkuttaluunniit, tassa taamatut  aalisartut aammalu sungiussilluarsimasut oqartarput uagummi aamma qallunaat nunaannut pigaluarutta imaluunniit nunanut allanut pigaluarutta, tikiinnarluta pisinnaatitaanngilagut nerlerniarnissatsinnut imaluunniit sunik piniarnissatsinnut, taamaattumik taassuma iluani killilersuereerpugut aalisarnermut tunngasunik allagartallik allagartaqanngitsut  killilersorneqareerput, kisianni aamma taassuma iluani allagartaqanngitsut iluanni pisinnaatitaaffiit aamma nunaqavissut pisinnaatitaaffii aammalu qanoq sivisutigisumik nunatsinniissimaneq, taakkulu qanoq pissusai ingerlassimasaalu toqqammigigalugit isumaqar­punga aalajangersaasinnaasoqartariaqartoq.

 

 

Peter Ostermann, Atassut-ip oqaaseqartua:

Aavartarneq tikinneqaraangat oqaaserpassuit annissuunneqartarput. Takuuk uagut nunatsinni innuttaaqateqarpugut qangasuarli aavartartunik inuunerminni assorsuaq pingaartitaminnik, immaqa ataasinnguamilluunniit pisassaqartitaassagunik qamuuna inuttut assorsuaq pingaartittar­lugu.

 

Inummut taamaattumut assut annernarsimavoq kommuunip allaffianut qinnuteqaraluarluni anilluni silataani tuniniaaffigineqarluni tuttutassaq una pisiariuk. Aamma uagut oqaaserisagut unga sammisinneqassapput killilersuisariaqalernermi. Sooq killilersuisariaqalertarpugut? Uumasut piniarsinnaasagut illersorniarlugit, taava qanoq oqartoqassava Inatsisartunut Ilaasortat ilaannik kikkunngooq tamarmik iluaqutiginiassavaat. Aamma taamaanngereerpoq. Taamaann­gereerpoq. Tuttutassat amerlassusissaat kommuunikkaarlugit tuttoqarfiusuni aalajangersarne­qaraangata, ima aalajangersaasoqartarpoq: Aajuku Paamiormiut pisassaat, aajuku Nuummiut, Maniitsormiut, Sisimiormiut, Kangaatsiarmiut. Kujataarmiut uagut qinnuteqarsinnaanngilagul­luunniit, ajornarpoq, taamaattumik oqartoqarsinnaanngilaq kikkunnut tamanut ammasariaqartoq. Taamaanngereerami.

 


Ilumoorpoq una piniakkanik assigiinngitsunik aamma eqqissisimatikkanik, qanoq atuisariaqar­nissarput eqqaarianerusariaqarparput, taammaattumik Atassut-iminngaanniit Siumut-minngaan­niit saqqummiunneqartoq ataatsimeersuarsinnaanissamik siunniussineq immaqa aappaagu aappaagualuunniit. Assut isumaqatigaarput, isumaqarpugullu apeqqutip aamma maani saqqum­miussorneqartut sukumiisumik itisilerlugit oqallisigineqartariaqartut una aallaavigalugu kililler­sukkanik piniartitsisarneq, pingaartumik tuttunik umimmannillu, kikkunnut tamanut atornerar­mat, uagut kujataarmiut qinnuteqarsinnaanngilagut.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Malugigakku aasiit quleqatarput qimakkiartuinnarlugu, avalattutut maannakkut peqataaniarpun­ga, oqallisigisaq avalaqqiartuinnarmanaasiit.

 

Manngarusunninnut peqqutigaara Naalakkersuisunut Ilaasortaq Paviaaraq Heilmann taamatut nalunaaruteqarmat isumaqatigigakku oqaasii kisimiillutit aninneqassanngimmata. Apeqqutit arlallik qaffatsinneqarsinnaagaluartut ataasiinnaq oqaatigissavara. Kikkunuku tuttut pigigaat? Neriuppunga tamatta isumaqatigigipput, tassaaput tuttut kalaallinik pigineqartut, Kalaallit Nunaata tuttuutai.

 

Illuatungaatigut ippassaani tikittut qaffatsinneqarmata, taava apererusunnarpoq Inatsisartut aalajangiijumassanersut maani ippassaani ilissi tikikkassi akileraartassanngilasi. Inuiaqatigiiit piumasaannut akuutinniassagutsigit, taava aamma inuiaqatigiit taakkununnga piumasaqartaria­qarput. Taamaattumik qujanarlunilu nuannertarpoq aamma avataaninngaanniik piffissamik aalajangersimasumi maaniileraangamik pisussaaffitik nammassiniartaraat, assersuutitut taavara akileraartarneq uanni atsinniimmat. Eqqumiissaarmi aamma oqartoqassappat ippassaani tikikkas­si uagut napparsimasoqarfitsinnut ornigutissanngilasi.

 

Inuiaqatigiit atugassarititaat inuiaqatigiillu piumasaat maani nunatsinni najugaqartut naammassi­niartariaqarpaat. Taamaaliussagunik isumaqarpunga apeqqut tuttunut aamma taamaattoq. Tuttut najugaqarfinni aalajangersimasuinnarni pigineqanngillat, Kalaallit Nunaatana uumasuutaasa ilaat, tassa taamaattumik taamatut oqaaseqarlunga naalakkersuisunut susassaqartumit oqaatsit aninneqartut taperserpakka.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Suliassap matuma maanga killinnerani Inuit Ataqatigiinninngaaniit Inatsisartut suliriaatsisinni ' 43 naapertorlugu Inatsisartut imaatumik aalajangiussaqarlutit suliat tullissaanik ingerlaqqinnis­saanik siunnersuuteqarpugut: Inatsisartut paasimmassuk Naalakkersuisoq piniarnermi nakkutillii­sut pillugit danskit naalakkersuisuinut tapiissutaasinnaasut pillugit isumaqatigiinniartoqassann­gitsoq, Inatsisartut aalajangerput taamak suliaqarnissaq nunatsinni Folketinge-mi ilaasortaatitat­sinnik ingerlanneqassasoq, taamatullu oqaluuserisassamut ingerlaqqinnissamut siunnersuut Inatsisartut Siulittaasuanut tunniuppara.


Knud Sĝrensen, Atassut-ip oqaaseqartua:

Maannakkut Inuit Ataqatigiit kissaateqarmata Inatsisartut aalajangiinissaannik Atassut gruppia sinnerlugu qinnutigissavara ataatsimiinneq unitsinneqarallassasoq.

 

Laannguaq Lynge, Siumut oqaaseqartua:

Siumuminngaanniit Atassummiit massakkut oqaatigineqarpoq taperserlugu aamma gruppernis­sarput kissaatigaara.

 

Ataatsimiinneq minutsinni 15-ini unikkallarpoq.

 

..............................

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ataatsimiinneq nangeqqippoq. Taavalu ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortut 37-at nangeqqissavarput. Tassanilu saqqumiussisoqaqqaassaaq Siumut Atassutillu tungaaniit saqqum­miussussaqarpoq.

 

Siullermillu oqaatigeqqaassavara punkt 37 unitsiannginnerani Inuit Ataqatiginninngaaniit tigusaqaratta, tassa suleriaatsimi ' 43 naapertorlugu Inatsisartut imaattumik aalajangiussaqarlutik suliap tullissaanut ingerlaqqipput. Inatsisartut paasimmassuk naalakkersuisut piniarnermut nakkutilliisut pillugit danskit naalakkersuisuinut tapiissutaasinnaasut pillugit isumaqatiginninni­arummanngitsut, Inatsisartut aalajangerput taamak suliaqarnissaq nunatsinni Folketinge-mi ilaasortatsinnit ingerlateqqinneqassasoq. Taava Siumut Atassutillu tungaannit saqqummiussiso­qassaaq.

 

Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartuni Siumut Atassutillu aalajangernissamut siunnersuutaat saqqummiutissavara.

Inatsisartut naalakkersuisut piniarneq aallaniarneq pillugit Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuu­taat aalisarnermut ataatsimiitsitaliami aappasaaneerneqannginnerani suliarineqassasoq unner­suussutigimmassuk. Inatsisartut oqaluuserisassat tulliannut ingerlaqqissapput.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Annertunerusumik oqaaseqassanngilagut, kisianni eqqartuussiveqarnermi inatsimmi allattorsi­mareerpoq politiit kommunefogde-llu suut suliassarineraat, taamaattumik periarfissat arlaqarput, bloktilskud-i qaffatsinnianeqarsinnaavoq imaluunniit politiit sulineri aningaasat qaffatseqqullugit isumaqatigiinniarneq ingerlanneqarsinnaavoq.


Kisianni Siumut Atassut-ikkullu gruppe-sa immikkut oqaluuserisassanngortitaat Inuit Ataqati­giinniit imatut oqaaseqarfigissavarput: maani inimi ataatsimiinnerup kipitinneqannginnerani Atassut-ikkut Inuit Ataqatigiit isumaattut isumaqarlutik saqqummereermata naatsorsuutigissavar­put aamma naatsorsuutigigatsigu ataatsimiitsitami sulireqqinneqarnissaani isumaqatigiinninner­tik taanna nangeqqissagaat. Taamatut oqaaseqarluta tassissutigineqarnissaanut piareersimavugut.

 

Taasineq.

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut taasiniassagut. Siullermik allanngutissatut siunnersuut Siumut Atassut-miillu tunniunneqartoq, taannalu imatut nipeqarpoq: Inatsisartut Naalakkersuisut piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuutaat aalisarnermut ataatsimiititaliami aappassaanerneqannginnerani suliarineqassasoq innersuussutigimmassuk Inatsisartut oqaluuseri­sassat tulliani ingerlaqqissapput.

 

Tassungalu isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit. 23.

 

Taavalu akerliusut qinnuigissavakka nikueqqullugit. Akerliusoqanngilaq.

 

Taaseqataanngitsut. 8.

Taavalu taamaalilluni suliassaq ingerlaqqissaaq, aappassaanerneqartinnanilu aalisarnermut piniarnermullu ataatsimiititaliami suliarineqaqqaassaaq, tamatumalu kingorna aappassaanerne­qarumaarluni.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.