Oqaluuserisassani immokkoortoq 37-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders
Andreassen.
Niels Mátâq, Inatsisartunut ilaasortaq:
Siunnersuutiginiarpara piniarnermut
aalisarnermullu nakkutilliisoqalernissaq. Naluneqanngilaq Upernaviup kommunea avannamut
killeqarfianiit kujammut killeqarfianut isorartoqisoq, tamarmilu
aalisarfissuulluni. Upernaviullu eqqaani appat ineqarfii amerlaqalutik,
avannarliillu apparpassuaqarlutik aammalu mitit ineqarfippassuaqarlutik.
Kiisalu eqaloqarfiit eqaloqarluartut arlaqarlutik, ilaatigulli
eqqissisimatitaasunik. Taamatullu eqqissisimatitsineq eqaloqarfiit
pillugit nuna tamaat inatsit
atuutilersoq tunngavigalugu kommunet piumaffigineqarnikuullutik eqaloqarfik
ataaseq eqqissisimatitaassasoq. Taamaalisoqarsimallunilu, ilaatigulli
malinneqarpallaartanngitsumik. Taamaattumik nakkutilliisoqalernissaanik
siunnersuuteqarpunga.
Kiisalu Upernaviup Uummannallu
kommunii suleqatigiillutik qeqertaasamut nunavimmut Siggiip Nunarsuanut
umimmaliinikuupput, taakkuli 2002-p tungaanut eqqissisimatitaapput. Nunarsuaq
tamanna tuttoqarfissuunikuuvoq, maannalu tuttunik tamaani
takusoqartaannalersimavoq. Taamaattumik Upernaviup kommuneani nakkutilliisut
suliassaaleqinavianngillat. Kommuneqarfik Upernavik killeqarfimmiit
killeqarfimmut 400 km-inik isorartutigaaq, taamaattumillu kommune nammineq
piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisumik atorfinitsitsissagaluaruni
akissaqanngilaq, massa kommunalbestyrelsep nakkutilliisoqarneq piumagaluaqigaa.
Taamaattumik matumuuna
siunnersuutigaara nakkutilliisumik pilersitsinissaq akuerineqassappat tamakkiisumik Namminersornerullutik
Oqartussat akuerissagaat.
Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut,
Aalisarnermut, Piniarnermut,
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit
matumuuna piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisissaattut
siunnersuut saqqummiutissavara. Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut
inatsisissaattut siunnersuummi matumani allannguutit ' 10-mi piniarnermik nakkutilliisut
piginnaatitaaffiinut tunngassuteqarnerupput. Allannguutit inatsisaareersup
imaanik allanngortitsinerun-ngillat piniarnermilli nakkutilliisut
nakkutilliinerannut killissarititaasunik aalajangersaallutik, innuttaasut
inatsisitigut illersugaanerat iluaquserniarluguttaaq.
Piniarnermik nakkutilliisut
piviusunik piginnaatitaaffeqartitaanatik aalajangersakkat malinneqarnerannik
nakkutilliinerat manna tikillugu ajornakusoorsimavoq. Nakkutilliisoqarnissarput
avaqqussinnaanngilarput, pinaveersaartitsineq siunertaralugu inatsisinillu
unioqqutitsinerusinnaasut unitsittarsinnaajumallugit.
1996-imi ukiakkut ataatsimiinnermi
piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaannik Inatsisartut
aappassaaneerinninneranni piginnaatitaaffiit pillugit aalajangersakkat
peerneqarput, oqaluuserisamut tassunga tunngatillugu naalagaaffimmi
oqartussaasut erseqqissumik nalunaaruteqarnissaat amigaataammat.
Inatsisartut oqaatigaat
aallaqqaammut siunnersuummisut piniarnermik nakkutilliisut piniarnermik nakkutilliinermut
piviusunik piginnaatitaaffilerneqarnissaat pisariaqarluinnartoq. Taamaammat
kissaatigineqarpoq piginnaatitaaffissatut siunnersuutigineqartut naalagaaffimmi
oqartussaasunit akuerineqassasut, politiit eqqarsaatigalugit
piginnaatitaaffiit aporaassutigineqalinnginniassammata.
Inatsisartut inatsisaat 1997-imi
upernaakkut ataatsimiinnermi oqaluuserisassanut ilanngunneqarput, kisiannili
Naalakkersuisut siunnersuutit tunuarteqqinniarlugit aalajangiipput, tassa
danskit oqartussaasuisa upernaakkut ataatsimiinnerup aallartinnerani
pisortaqarfiup Naalagaaffiup Sinniisaa aqqutigalugu tusarniaassutaa suli
akissuteqarfigisimanngimmassuk.
Pisortaqarfik danskit
oqartussaasuinut arlaleriarluni akissuteqaqqusissutinik nassiussaqartarpoq
kinguneqanngitsumik. Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata junip
17-iani 1997 Folketingip Inatsisinut Ataatsimiititaliaanik
ataatsimeeqateqarluni suliaq saqqummiummagu Ministeriuneqarfik septemberip
aappaani 1997 tusarniaanermut akissummik nassiussaqarpoq, tassani Inatsisinik
Atortitsinermut Ministeriaqarfik aamma Illersornissamut Ministeriaqarfik
isumaqatigalugit oqaaseqaateqartoqarluni.
Ministeriuneqarfimmiit oqaaseqaammi
allassimavoq oqartussaasut amerlaqisut assigiinngitsut innuttaasunut/angallatinut
piginnaatitaaffiinik erseqqissaateqartoqarnissaa kissaatiginartoq. Soorlu aamma
taamaattoqarsimasoq politiit akiliisitsiniartartullu akornanni suliassat
agguataarneqarmata aamma aalisarsinnaanermut akuersissutinik
nakkutilliisoqarnermik aaqqissuussineq atuutilersinneqarmat.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu erseqqissarneqartariaqarpoq
nakkutilliineq piniarnermik nakkutilliisunit ingerlanneqartussaq
allaffissornikkut misissuinertut nakkutilliinertullu pissuseqartussaammat
aammalu piniarnermik nakkutilliisut imaaliinnarlugu pissaanermik atuinermikkut
peqqusisinnaanngimmata il.il.
Ministeriuneqarfik tamatuma
kingornatigut ' 10-mut allannguutissanik
toqqarlugit oqaasertaliivoq. Allanngortitsinerit taakku malitsigisaannik ' 12-imi iluarsiissuteqartoqartariaqartoq.
Allannguutissatut
siunnersuutigineqartutigut piniarnermik nakkutilliisut angallatinut (umiarsuarnut
umiatsiaaqqanullu) aamma angallatinut pisanik assartuussissutaasunut (assersuutigalugu
qamutinut qimuttulinnut snescooterinullu) ikisinnaalissapput
pisarineqarsimasullu kiisalu piniarnermut aallaaniarnermullu atortut
misissorsinnaalissallugit. Tamanna siullermik siunnersuutigineqartumut
1996-imi ukiakkut ataatsimiinnermi saqqummiunneqartumut naleqqiullugu
piginnaatitaaffinnik annikillisitsineruvoq, tassani piniarnermik nakkutilliisut
unitsitsisinnaammata ikisinnaallutillu kiisalu naalakkiisinnaallutik
nunatsinni umiarsualivimmut toqqarneqartumut ingerlaqqusisinnaallutik pisat
atortullu usingiarneqariartortillugit.
Tamatuma kingornatigut
Ministeriuneqarfiup oqaasertaliussai piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi toqqaannartumik atorneqarput.
Tamanna naatsumik imatut tunngavilersorneqarsinnaavoq oqaasertaliussassanut
Ministeriuneqarfiup siunnersuutai siullermik piniarnermik
nakkutilliisoqarnermik aaqqissuussinermut piginnaatitaaffinnut aallarniutaasussaammata.
Tamatuma kingornatigut aaqqissuussineq piniarnermik nakkutilliisut ukiuni
pingasuni-tallimani ingerlaavartumik nakkutilliillutik sulereerpata
naliliivigineqarsinnaassaaq. Aappassaannik naatsorsuutigineqarpoq suli
kinguaattoortoqaqqissasoq naalagaaffimmi oqartussaasut oqaloqatigeqqillugit
aallartittoqaqqissagaluarpat.
Oqaatigineqassaaq Ministeriuneqarfiup,
Illersornissamut Ministeriaqarfiup aamma Inatsisinik Atortitsinermut
Ministeriaqarfiup siunnersuuteqarnerisigut Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummisut piginnaatitaaffiit Aalisarneq
pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuummi
oqaluuserisassani UKA 1997/37A-mut ilanngunneqarmata.
Inatsisartut inatsisaasa
akuersissutigineqarnerat aallaavigalugu Naalakkersuisoqarfik danskit
naalagaaffimmi oqartussaasui oqaloqatigeriarlugit piniarnermik nakkutilliisut
sulinerannut nalunaarusiorniarpoq. Nalunaarut piniarnermik nakkutilliisut
sulinerminni atugarisaannut, ilinniartitaanerat, atorfiisa allaaserineqarnerat
suliassaallu eqqarsaatigalugit killiliussaassaaq.
Siumumiit, Inatsisartunut ilaasortap
Niels Mátâp, Upernaviup Kommuniani piniarnermut aalisarnermullu
nakkutilliisoqalernissaanik siunnersuuteqarpoq. Ilanngullugulu siunnersuutigineqarpoq
atorfinitsitsineq Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik
aningaasalersorneqassasoq.
Naalakkersuisut piniarnermut
nakkutilliisut eqqarsaatigalugit Niels Mátâp siunnersuutaani anguniakkanut
tamakkiisumik isumaqataapput. 1998-imut Inatsisartut aningaasanut inatsimmut
siunnersuutaannut atatillugu maannamut misiligutitut aaqqissuussineq
annertusineqarniarpoq, taamaalilluni nunamut tamarmut atortussanngorlugu.
Ukioq kingulleq pisortaqarfik
suleqatigiissitaliorpoq aalisarnermut piniarnermullu immikkoortortaqarfinnit aamma
KANUAANA-mit peqataaffigineqartumik piniarnermik aalisarnermillu
nakkutilliisuujutiginerup iluaqutissartaanik ajoqutissartaanillu
misissuisussamik.
Oqaloqatigiittarnerni
nakkutilliinermik aaqqissuussinernut periarfissat assigiinngitsut misissuataarneqarput.
Periarfissat assigiinngillat
- piniarnermik
nakkutilliisut atorlugit nakkutilliineq,
- aalisarnermik
nakkutilliineq Sakkutuunit Imarsiortunit (GLK) ingerlanneqartoq, annerusumik
ullumikkutut,
- piniarnermik
nakkutilliisoqarnerup saniatigut sinerissami kangerlunnilu nakkutilliinermik
aaqqissuussinermik immikkut pilersitsineq
aamma
- Sakkutuut
Imarsiortut (GLK) nakkutilliisoralugit imaluunniit
- ataatsimoorussaalluinnartumik
piniarnermik nakkutilliisoqarnermik/sinerissami kangerlunnilu aalisarnermik
nakkutilliinermik aaqqissuussineq.
Erseqqissarneqarpoq sinerissamut
qanittumi aalisarnermi umiarsuit allattaaviinut allattuisoqartartussaammat
avataasiorluni kilisaatini allattuisarnerup assigisaanik. Taamaattumik
tikkuarneqarpoq sinerissami kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliineq
aallaavittut GLK-p suliassarimmagu avataasiorluni aalisarnermik
nakkutilliinertut.
Illuatungaatigulli
qaleralinniarnerup annertusiartuinnarnera pissutigalugu nakkutilliineq annertunerusoq
pisariaqarpoq, aamma taamaappoq kinguppanniarnermi, saattuarniarnermi,
uiluinniarnermi il.il. Oqaatigineqarpoq sinerissami kangerlunnilu
aalisarnermik, soorlu bundgarnersornermik kapisilinniarnermillu
nakkutilliinermi sinerissamik nakkutilliisoqarneq naleqqunnerpaassasoq.
Kiisalu oqaatigineqarpoq
aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisut aammalu piniarnermik
nakkutilliisut ilinniartitaanerannut piumasaqaatit assigiinnginneri, kiisalu
sinerissamut qanittumi nakkutilliinermi angallatigineqartussanut piumasaqaatit
allaasussaaneri pissutigalugit nakkutilliinerit assigiinngitsut marluk
immikkoortillugit aaqqissuussivigineqarnissaat naleqqunnerpaassasoq,
sinerissamummi qanittumi nakkutilliisut anginerusunik angallateqartussaapput,
piniarnermillu nakkutilliisut taamaallaat sinerissami kangerlunnilu imaluunniit
aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisunit tiffasinnerusumi
angalasartussaallutik. Tamatuma saniatigut piniarnermik nakkutilliisut nunami
nakkutilliinerat atortunik allanik piumasaqaatitaqarpoq.
Piniarneq aallaaniarlu pillugit
inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut KNAPK-mut aamma KANUKOKA-mut
tusarniaassutigineqarsimavoq. Pisortaqarfiup ataatsimeeqatigineqarnerani
KNAPK-mit oqaaseqaatit makku pingasut oqaatigineqarput:
Siullermik KNAPK isumaqarpoq,
taaguut "piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisoq"-mut
allanngortinneqartariaqartoq, tassami aalisarneq pillugu inatsisip iluani
nakkutilliineq suliassat ilagissammassuk, erseqqinnerusumik oqaatigalugu
eqalunniarnermik aamma kapisilinniarnermik nakkutilliineq. Tulliullugu KNAPK
isumaqanngilaq piginnaatitaaffiit atuuttut naammattut, soorlu aamma
kukkunerusoq piniarnermik nakkutilliisut 3 sĝmilinik killeqarfiup iluani
aalisarnermik nakkutilliisuunngimmata. Kiisalu kalaallisut oqaatsit
"piniarnermik nakkutilliisut" "aalisarnermik
nakkutilliisunut" sanilliullugit eqqortumik atorneqarnissaat
sianigeqqissaartariaqartoq.
KANUKOKA-p oqaaseqaatissaqannginnini
allakkatigut nalunaarutigaa.
Naalakkersuisut nalilerpaat sineriak
piniarfiillu nakkutiginiarlugit piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisut
ersarissumik pisariaqartinneqartut, kisiannili sinerissamut qanittumi
kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliisuinnik pilersitsinissaq
nalilersorluartariaqartoq maannamullu misissuinernit allaasunik
misissuiffiusariaqartoq.
Taamaattumik Naalakkersuisut
aalajangersimalluinnarput 3 sĝmilinik killeqarfiup iluani sinerissamut
qanittumi kangerlunnilu aalisarnermik nakkutilliisoqarnermik pisariaqartitsinerup
erseqqinnerusumik naliliiffigineqarnissaata tungaanut pilersaarusiorneq
1995-imi ukiakkut ataatsimiinnermi piniarnermik nakkutilliisoqarneq pillugu
nassuiaammi saqqummiunneqartoq ingerlaqqissasoq.
Taama oqaaseqarlunga Naalakkersuisut
sinnerlugit siunnersuut Inatsisartuni suliassanngortippara,
siunnersuutigalugulu siunnersuut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
ataatsimiititaliamut innersuunneqassasoq Inatsisartuni
aappassaaneerneqannginnermini.
Knud Sĝrensen, Atassut:
Inatsisartut ukiaq manna ataatsimiinnissaannut siunnersuuteqarsimavunga. Siunnersuutigalu ullumikkut oqaluuserisassat allattorsimaffianni oqaluuserisassatut ilanngunneqarsimavoq. Taamaattumik saqqummiutissavara, imalu nipeqarpoq: Kangaatsiap kommuneani inuussutissarsiutinik nutaanik pilersitsinissamik siunnersuut. Ungasinngitsukkut Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq angalaarmat kommunemi pineqartumi angalaaqataaninni inuussutissarsiornikkut ajornartorsiutit annertuut naammattuukkavut tunngavigalugit matumuuna siunnersuutigissavara piaarnerpaamik inuussutissarsiutitigut piorsaaniarluni aallartitsiniarluni iliuuseqartoqartariaqartoq. Ilisimavara siunnersuutiga nutaajunngitsoq.
Naammattuukkavut
tunngavigalugit matumuuna siunnersuutigissavara, piaarnerpaamik inuussutissarsiutitigut
piorsaaniarluni aallartitsiniarluni iliuuseqartoqartariaqartoq. Ilisimavara
siunnersuutiga nutaajunngitsoq.
Mannami
sioqqullugu aamma allat siunnersuuteqartaraluarmata, iluatsinngitsunilli.
Assersuutitut ataatsitut saqqummiullara, Attumi aalisakkarivik
pitsassuanngorlugu iluarsarneqarsimasoq assiliaatitut assinguneruvoq,
atorneqannginnami. Kiisalu sinerissami taammaattut arlaqarput.
Nalunnginnakku
Kangaatsiap kommuniani inuussutissarsiornermut aningaasaqarniarnikkullu qanoq
ittuuneri amerlanerpaanit ilisimaneqartut. Nassuiaatit takisuut atornagit,
siunnersuutigissavara piaarnerpaamik kinguartiterisoqaranilu kommunimi
pineqartumi qanoq iliuuseqartariaqartoq.
Oqaatigissavara
taana maannakkut Naalakkersuisumit akissuteqarfigineqanngimmat, kisiannili
ullup-qeqqata siorna akuerisimagakku ataatsimiititaliami suliarineqareerpat
ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut ilanngunneqarpat maani
oqallisigineqassasoq, tamannalu akuerisimavara.
Hans Enoksen, Siumup
oqaaseqartua:
Piniarneq
aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaaattut siunnersuut pillugu
Siumumiit ima oqaaseqarfigissavarput:
Kalaallit inuiaat
pissuseraarput uumassusilinnik inuuniuteqarneq atuinerlu, inuiaat ileqqoraarput
pisuussutit uumassusillit eqqarsaatigalugit sippulimmik atuinaveersaarneq,
akisussaassuseqartumillu atuinissaq, ukiulli makku tikissimavavut allatut
ajornartumik pisuussutinik uumassusilinnik atuinerput
killilersimaartariaqalerlugu. Taamatut iliuuseqarnissamut pissutaalluinnalersimavoq
inuit amerliartornerat, minnerungitsumillu angallatit
amerlalluinnalersimanerat, kiisalu sumorujussuaq sukkasuumik
angalasinnaanngorneq.
Tamannalu
pissutigalugu uumasut illersorneqarnissaat pinngitsoorneqarsinnaajunnaarpoq.
Tassami tamatta ilisimalluarparput uumasut piaqqiornerisa nalaanni
toqqissisimatingikkutsigik amerliartornissaat annertuumk
killilersimaarneqalissasoq, taamatullu ingerlaannassagutta kinguaassavut
eqqarsaatigalugit, akisussaassuseqanngitsumik ilionerussaaq akuersaarneqarsinnaanngitsoq.
Kisiannili aamma eqqaamassavarput piniagassanik atuisinnaanerput ima sukannertigilissanngitsoq,
atuisinnaanerput killilerluinnarlugu ingerlalerluta, tassami
inuussutissarsiutigalugu tamakuninnga atuisut aamma illersorneqartariaqarmata,
qularnaartariaqarmallu inutissarsiornikkut ingerlasinnaanissaat.
Qularinngilarpulli ikioqatigiinnikkut tatigeqatigiinnikkullu
akisussaassuseqartumik pisuussutit uumassusillit atorsinnaagivut, sippulimmik
atuinaveersaarneq aallaavigalugu.
Siumumiit
isumaqarpugut pisuussutit uumassusillit piumajuarnissaat kinguaassiornissaallu
qularnaarniarlugit uumasunik ilisimatuut, kiisalu piniarnermik ingerlataqartut,
kattuffiillu nalilersuisarnissaat isumasioqatigiittarnissaallu
pingaarluinnartutut isigigipput, tapersersorlugulu.
Tassami
qaqugorsuarmut uumasunik inooqateqarnissarput Siumumiit
pingaartilluinnarparput, soqutigisariaqarparpullu, maanna nunarsuaq inuuffipput
aamma kinguaatta atoqqittussaammasuk.. Taamaammat pisussaaffigaarput akisussaassuseqartumik
isumannaatsumillu pisuussutinik uumassusilinnik atuisinnaanissat qularnaarlugu
aaqqissimassallugu.
Piniarnermut
aallaaniarnermullu nakutilliisut pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnissaat
tunngaviatigut Siumumit tapersersorparput, tassa piniarnermut nakkutilliisut
suliassaat annertuujupput, tamannalu pissutigalugu isumannaatsumik
pisinnaatitaaffiisa aaqqinneqarnissaat pisariaqarluni. Ilami piniarnerinnaq
kisiat nakkutiginngilaat, allarpassuarnillu aamma nakkutigisassaqarput soorlu,
avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaat, mingutsitsinaveersaarneq, uumasut
erniorfiinik nakkutilliineq, piniariartarfiit, tupersimaartarfiit, aasisarfiit
allarpassuillu.
Piniarnermut
aallaaniarnermullu nakkutilliisut pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnissaat
pissusissamisoortutut isigaarput, tassami ullumikkut ingerlaaseq qiviaraanni
nakkutilliiniarneq killeqarluinnartumik ingerlanneqartarmat,
misissuisinnaanerlu eqqarsaatigigaanni periarfissat killeqarluinnarlutik,
piniarfik piniakkallu eqqortumik atorneqarnersut misissussallugit.
Uanili
inatsisissami saqqummiunneqartumi iluarisimaarparput, angallatinut ikillutik
misissuisinnaanngornissaat, taamatullu aamma sakkunik, atortunillu piniarnermi
atorneqarsimasunik misissuisinnaanngornissaq, aammalu piniarnermi allagartanik
takunnissinnaanngornissaq. Ullumikkut pissutsit qiviarutsigik,
pisinnaatitaaffeqanngillat taamaliornissaminnut, tamannalu pissutigalugu
piniarnermi unioqqutitsinissaq ajornanngilluinnartutut ilaatigut
isigineqartarluni, ilisimagamikku piniarnermut nakkutilliisut annerusumik
pisinnaatitaaffeqanngitsut, qujanartumillu uani inatsisissami tamakku
killilersimaarneqalissapput, ullumikkornillu isumannaannerusumik
inissisimalernissaat anguneqartussanngorluni.
Taamalionikkullu
piniariat allallu piniartarfinnittut ullumikkornit mianersornerujussuanngortussaapput,
unioqqutitsisarnerillu peqqussutip sukanneqarneratigut annertuumik
appariarnissaat qularnaatsumik anguneqarsinnaanngussalluni. Taamaammat
piniarnermik aallaaniarnermillu inatsisissaq Siumumiit tapersersorparput.
Ilanngullugu
iluarisimaarparput Kalaallit Nunaanni inuit piniarnermut atuuttumik
allagartallit piniarnermik killilersuinermik pissuteqartumik uumasoqatigiinnik
ataatsinik arlalinnilluuniit, aallaaniarsinnaatitaasimangitsut maannakkut
inuttulli avataaniit tikiuttutut, akiliilluni aallaaniartitsinermut
peqataasinnaangormata, neqeroorutit iluanni piniarsinnaatitaanissaminnut,
periarfissarli taanna atussagaanni piniarnissap akiligassartaa
akilerneqartariaqarpoq avataaniit tikiuttutulli, soorlu assersuutigalugu
umimmanniartarnerit ukiuunerani qimussimik ingerlanneqartartut.
Kiisalu uumasunik
nujuartanik tigusisarneq, unitsitsisarneq, nuussisarnerillu, maleruagassatut
tunngavissat erseqqissarniarneqarnerat tunngaviatigut tapersersoratsigu,
tassami isumannaatsumik uumasut nujuartat pinngortitami inooqataanissaat
qularnaarlugu aaqqittariaqarmat. Tassami nuussuiinnarluni uumasuliisarneq
nalilersorluagassaavoq, peqqissaartumillu misissorneqartariaqarlutik,
naammatumik inuussutissaqarnersut kiisalu nunat nuussiffigineqartussat ilumut
uumasunut tulluarnersut.
Ilanngullugu
piumasariniarparput piniarnermut allagartat tunniussuunneqartartut, piffimmi
pineqartumi susassaqartut peqatigilluinnarlugit aaqqinneqartarnissaat
kissaatigaarput, soorlu nunaqarfinni illoqarfinnilu aalisartut piniartullu
peqatigiiffii kommunillu suleqatigilluinnarlugit. Ilami ilaatigut
malunnartarmat piffiit ilaanni pissusissamisuunngitsumik ingerlatsisoqartartoq.
Taamaattumik
Siumumiit Naalakkersuisut qinnuigissavavut, Pinngortitaleriffik suleqatigalugu
pisuussutitta uumassusillit, aalisakkat, arferit, puisit, timmissat il.il. pillugit ataatsimeersuartoqaqqullugu.
Tamatumani pingortitalerisut (biolog-it), nunatsinni politikerit kommuninit
tamanit pisut, nunami sanilerisatsinnit pinngortitalerisut il.il.
naapitinneqarlit, oqaloqatigiilluta pinngortitaq qanoq inooqatigissagipput
ukiuni tuusintilinni tullerni. Taama suliaqarnissaq aappagumut
naammassiniaqqullugu Siumumiit misissoqquarput, aappaagumullu
aningaasaliiffigisinnaanera ilanngullugu piareersimaffigeqqullugu, tamanna
partiinit allanit taperserneqarpat.
Naggataatigut
Inatsisartunut ilaasortaq Hr. Niels Mattaaq-p siunnersuutaa, tassalu Upernavimmi
piniarnermut aalisarnermullu nakkutilliisoqalernissaanik siunnersuut,
tunngaviatigut taperseratsigu aningaasanullu inatsit 1998-imut pilersaarut
annerusumik oqaaseqarata innersuussutigaarput, tassani anguniarneqarmat
kommuunini tamani piniarnermut nakkutilliisoqarnissaa, Naalakkersuisullu
kaammattussavavut, siunnersuut tapersersoqqullugu, Upernaviup kommunia
annertoqimmat nakkutilliisoqarnissaa pisariaqarpoq.
Matumuuna
Siumumiit innuttaasut inussiarnersumik kissateqarfiginiarpavut, uumasunik eqqissisimatitsinermut
annertuumik suleqataaqqullugit, minnerunngitsumillu piniarnermut nakkutilliisut
suliniarnerat tapersersorlugulu ataqqiniaqqullugu.
Siumumiit taamak
oqaaseqarluta piniarnermut aallaaniarnermullu nakkutilliisut pisinnaatitaaffiisa
annertusineqarnissaannik , inatsisissaq saqqummiunneqartoq taperserparput,
aappassaanerneqannginneranilu Aalisarnermut Piniarnermullu
Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa innersuutigalugu.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsiartut inatsisissaattut siunnersuut
pillugu Atassummiit imatut oqaaseqassaagut:
1996-ip ukiaani oktoberi qaammat, piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
Inatsisartut inatsisaata nr. 17-ip, 31. oktober 1996-imeersup
aalajangiivigineqarnissaata kinguartinnissaa, Inatsisartunit aalajangerneqarmat
Atassummiit aappassaaneerinninnermi oqaaseqarpugut, kinguartitsineq uggoralugu,
piniarnermik nakkutilliisoqarneq tamanut naammaginartumik aaqqiivigineqanngimmat.
Inatsisinik atortitsinermut Ministeriaqarfimmut piniarnermik nakkutilliisut
piginnaatitaaffiinut, tunngasut tusarniaassutigineqarsimapput,
akissutigineqarsimasullu Atassummiit naammagisimaarpavut.
Atassummit pingaartitaraarput sunilluunnit malittarisassaartitsineq
erseqqissumik atortinneqarsinnaasunillu inatsisiliortarnissaq, aammalu
piniakkanik sunilluunniit nungukkiartuutaanngitsumik piniartitsinissaq,
kiisalu nakkutilliinissaq avaqqunneqarsinnaangitsoq, kingulissatta piniagassaqartuarnissaat
aamma eqqarsaatigalugu.
Ukiuni makkunani unioqqititsinerit imaaginnavissut, pingaartumillu
tuttunniarnerup nalaani, tusartuarpavut, inuillu politiinut oqaatilliinissartik
ornigineq ajoraat aamma tusartaannarparput.
Sineriassuarmi isorartoqisumi nakkutilliineq nunami immamilu
eqqissisimatitsiviusuni, soorlu Avanersuarmi Tunumilu il.il., qanoq
nakkutilliineqartigaa?
Akissutissaq tamatta nalunngilarput:
Nakkutilliineq malitsitsiniarnerlu naammaginartumik
ingerlanneqanngilaq. Taamaattumik inatsisinik piviusinngortitsigaangatta, aamma
malitsinneqarnissaannut inuttaqarnissaq saneqqunneqarsinnaanngilaq.
Atassummiit pingaartipparput ' 2 imm. 2-mi inatsisip atortinneqarnerani isumalluutitta piujuarnissaat
kinguaassiortuarnissaallu, ileqquusumik biologit siunnersuisarnerat
naapertorlugu eqqarsaatigilluagaasumik, ukiullu qanoq ilinera eqqarsaatigalugu
pissarsiffiunerpaasumik iluaquteqarnissami siunnersuisarnissat, taamaattorli
aamma atuisut, tassalu piniartut, nalilersuinermi tusarniarneqartarnissaat
Atassummiit pingaartilluinnaratsigu, suleqatigiinneq naammaginarnerusumillu
angusaqartarnissaq siunertaralugu.
Piniarnermi allagartaqartitsineq tunngaviatigut
ajungitsutut nalilerparput, kisiannili Atassummiit suli isumaqarpugut,
inuussutissarsiutigalugu aammalu inuussutissarsiutiginagu allagartaqartitsineq
arlalipparsuartigut pitsaanngequteqartoq, pingaartumik piniakkanut
killilersukkanut kikkulluunniit piniarnermut allagartamik akiliisimasut
qinnuteqartitsinermi akuutinneqartarmata.
Assersuutitut taasinnaavarput, tuttunniarneq aammalu
umimmanniarnermut amerlasoorpassuit, piniarnermik allagartamik pissarsisimasut
30,00 kr.-imillu akiliisimasut, qinnuteqarsinnaanerat mattuneqarneq ajormat.
Piniakkanik piujuaannartitsinissaq tamatta
tapersersorparput, kisiannili Atassummiit isumaqarluinnarpugut, piniakkanik
killilersukkanik agguaasarnermi allaanerusumik periuseqartariaqalersugut.
Assersuutitut taasinnaavarput, tuttunniarnermi umimmanniarnermilu pingaartumik
inuussutissarsiutginagu allagartamik pigisaqartut angallateqangitsut,
aavanngisaannartut aallaaseqanngitsut il.il. akuusarnerat
uparuartorneqartuarpoq, taamaattumillu Naalakkersuisut piniarneq pillugu
Siunnersuisoqatigiinnik pilersitsiniarnerat Atassummiit nuannarutigaarput,
isumalluarfigalugulu ajornartorsiutaasartumik annikillisitsinermik
kinguneqarsinnaammat.
Atassummiit kikkulluunniit tamaasa
mattussornianngilavut, pingaarporli oqareernitsitut piniakkanut
killilersukkanut allagartaqartitsinerup naleqqussarneqarnissaa, pingaartutut
isigigatsigu.
Atassumiit piniarnermik nakkutilliisoqarnerup
annertusartuarnissaa, taakkulu piginnaatitaaffiisa annertusarneqarnissaat
pingaartilluinnarparput. Taamaattumik Atassumit Nalakkersuisut inatsisissami
eqqartorneqartut allannguutissatut siunnersuutaat taperserpavut.
Atassummiit naggataagut oqaatigissavarput, kommunit
piniarnermik nakkutilliisoqarlutik ingerlatitsereersut, ingerlatsiinnarnissaat
kiisalu nutaanik pilersitsinissat eqqarsaatigalugit, 1998-imut Inatsisartut aningaasanut
inatsisissaannut Naalakkersuisut siunnersuuteqarnissaat Atassummiit
utaqqimaarusukkipput.
Taamatut oqaaseqarluta inatsisissatut siunersuut
aappassaaneerlugu oqaluuserineqannginnerani Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaa Atassummiit
akuersaarparput.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Kinguaassavut eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit
pisuussutitta uumassusillit nungusaataangitsumik, inuiaqatigiinnit
iluaqutigineqarsinnaaqqullugit, piniarnermik nakkutilliisoqartitsinikkut
aaqqissuussisimanerput aallaqqaataaniit ilalersortuarsimavarput,
aaqqiissuteqarnissamillu pisariaqartitsisoqaleraangat naalakkersuinikkut aamma
piumassuseqartuartarsimalluta. Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisummi
eqqortumik oqarneratut nakkutilliisoqarnissarput sanioqqukkuminaappoq,
oqaatigissavaralu siunnersuutip ingerlaqqinnerani inuiaqatigiinnullu iluaqutissaq
annerpaaq siunnerfigalutigu, Ataatsimiititaliami Inuit Ataqatigiit
pisarnitsitut aamma suleqataajumaaratta.
Piniarnermik nakkutillissoqartitsinerput maani inimi
oqallisgigaanngatsigu, nakkutilliisut piginnaatitaaffiinut tunngassuteqartut
tikittuartarsimavavut, soorlumi aaqqissuussinerup aallartinneranit sumiiffinni
ataasiakkaani nakkutilliisuutinneqartut namminneq tamanna piffissap
ingerlanerani aamma anersaaruluutigisareersimagaat.
Siunnersuutigineqartutut piginnaatitaaffiit
annertusiallatsinneqassammata naammagiinnarsinnaagaluarlugu, Inuit Ataqatigiit
isumaqarput apeqqummi matumani illua-tungerisatsinnut, tassalu Naalagaaffimmut,
uparuaateqassalluta pissusissamisuussassoq, pingaartumik Naalagaaffiup
pisussaaffii nammagassaalu eqqarsaatigalugit.
Apeqqummimi matumani oqaatigineqareersutut soqutigisat
pisussaaffiillu aporaassutaasimapput, Naalagaaffik nunatsinni pissutsinut
pissusiviusunut akisussaassuseqarnerullutik paasinninnerullutillu
ingerlatsisuusimagaluarunik, aamma pinaveersimatinniarsinnaasaraluatsinnik.
Naalagaaffiummi politeeqarneq, eqqartuussiveqarneq
inatsisinillu atortitsinermut oqartussaaffik, manna tikillugu suli
tamakkiisumik akisussaaffigiuaraluarlugu, inuussutissarsiutitut nappatiginiakkatta
nakkutiginiarnissaanut pinerluttaalisitsinissamullu, naammaginartumik
aaqqissuussiniartarsimanngilaq, politiinut aningaasaliissutit Naalagaaffiup
tungaanit ikilileriffigineqartuarneri ilaatigut patsisaallutik. Taamaattumik
tunngaviatigut politiit suliassarigaluat isumagisasssaraluallu,
Namminersornerullutik Oqartussat piniarnermik nakutilliisoqartitsinermikkut
naammassiniarsaraat, naak danskit Naalagaaffiannit immikkut
aningaasaliiffigineqanngikkaluarluta. Taamaattorli danskit Naalagaaffiannit
nakkutilliisuutitatta piginnaatitaaffiisigut maannamut akimmisaartinneqartuarpugut,
soorlumi siunnersuummi sammisatsinni tamanna aamma takuneqarsinaareersoq.
Soorunalumi pissutsit taamaammata Inuit Ataqatigiinnut
akuersaaruminaapput. Taamaattumik isumaqarpugut
nakkutilliisoqartitsisariaqarnitsinnut danskit Naalagaaffiat aamma
tapiissuteqartariaqarmat, aaqqissuussinitsigummi politiit suliassaraluinik
mikinngitsumik oqilisaassigatta. Naalagaaffiup nunatsinnut ukiuni
tullinnguuttuni pingasunni tapiissutissai isumaqatiginninniutigineqartussanngormata
taammaattumik pissutsit tamakku aamma eqqarsaatigalugit, Naalakkersuisutsinnit
piumasaqaatigineqarnissaat inassutigaarput, partiillu allat qanoq
isumaqarnersut aamma periarfissaq manna iluatsillugu ujartorlugu. Taamatuttaaq
pissusissamisoorsoraarput, apeqqutit matumani sammisavut, aamma
Eqqartuussiveqarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmit
isummersorfigineqarsinnaasuuppata.
Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisuvut
siunnersuuteqarsimasorlu aamma isumaqatigalugit, inassutigissavarput
nakkutilliisoqartitsinerput Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik
aningaasalersorneqarallassasoq, aammalu kommuneqarfinni tamani taamatut
periarfissiisoqassasoq. Soorunalumi oqartoqarsinnaagaluarpoq kommuneqarfiit
inuttunersaat pisariaqartitsinerusinnaassasut, soorlu aamma kommunip
nakkutigisassap annertussusaa aamma qissimigaarneqartariaqassasoq. Inuit
Ataqatigiinnullu pingaaruteqarpoq kommunit tamarmik assigiimmik aaqqissuussiffigineqarnissaat.
Taamaattumik eqqaasitsissutigissavarput kommunit namminneq aaqqissuussinerup
saniatigut, nakkutilliisumik ikiortaasinnaasumik atorfeqartitsinissaminnut
mattussaanngimmata, aammalu kommunit inuttunerpaat taakkuugajummata
akissaqarnermikkut inukinnerusunut sanilliullutik
amikkisaannginnerusartut. Periarfissaq
tamanna kommuninut taamaattumik ammatinneqartariaqarsoraarput, soorluttaaq
kommunit imminnut qanitariit nakkutilliisoqartitsinikkut aamma
suleqatigiissinnaasorujussusut.
Inuit Ataqatigiinni naatsorsuutigaarput, siunnersuutip
aappasaaneerneqannginnerani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimititaliami tusarniaanissatsinnik, aamma sammisaqarsinnaassalluta.
Taamaattumik ilaatigut KNAPK-p ataatsimiititaliamut aggersarneqarluni
siunnersuummut oqaaseqaatigisimasai eqqarsaatigalugit,
itisilertissinnaagatsigik, maanna oqaaseqarfiginngikkallassavavut, aammalu
siunersuutip akuersissutigineqareerneratigut naatsorsuutigilluinnaratsigu,
ataatsimiititaliaq qanimut malinnaatinneqartuassasoq, soorlu aamma
nakkutilliisut sulinissaminni atugassarisaat, ilinniartitaanerat il.il.
nalunaarutiliornissani (bekendtgĝrelser).
Taamatut oqaaseqarallaannarluta Inuit Ataqatigiit
ataatsimiititaliami sulinissatsinnut, qilanaarluta oqaaseqaativut
ilanngullugit, taamatut isikkoqarluni ingerlaqqinnissaa akuersaarparput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Ajuusaarutigaara aallaniarneq aalisarnerlu pillugit apeqqut - aallaqqaammut
kommunini oqaluuserineqarsimasoq - Naalagaaffimmi oqartussaasut tungaanniit
taama sivisutigisumik utaqqinneqarsimammat iluamik akuersissutigineqarnani,
politiit tungaannut oqartussaanermik apeqqut pissutigalugu.
Naluneqanngitsutut pisinnaatitaaffiit pillugit aalajangersakkat 1996-imi
ukiakkut ataatsimiinnermi , Inatsisartut aappassaaneerinninneranni
peerneqarput, Naalagaaffimmi oqartussaasut tungaanniit erseqqissumik
nalunaaruteqannginneq pissutigalugu.
Statsministeeriap toqqarlugit oqaasertaliinerata malitsigisaanik ' 12-imi iluarsiissutissat Akulliit Partiiata taperserpai. Taakku
naapertorlugit piniarnermik nakkutilliisut ukununnga pisinnaatitaalerput:
1.
Angallatinut (umiarsuarnut umiatsiaaqqanullu) aamma angallatinut pisanik
assartuutinut (soorlu qamutinut qimuttulinnut snescooterinullu)
ikinissaminnut.
2.
Pisarineqarsimasut kiissalu piniarnermut aallaaniarnermullu atortut
misissornissaannut.
Naak isumaga naapertorlugu anguniagaasunit
annikinnerugaluaqisut inassutigisariaqarpara siunnersuutip akuerineqarnissaa,
tamanna pinaveersaartitsineq eqqarsaatigalugu malunniuttussaammat.
KNAPK-ip taaguutissatut siunnersuutaanut
`piniarnermik alisarnermillu nakkutilliisoq`-mut tunngatillugu,maanna
erseqqissumik nalunaarfigineqareeratta aamma pisinnatitaaffissat taama
annikillilerneqartigisimanerat eqqarsaatigalugu, kiisalu tamakununnga kalaallit
taagutaat eqqortoq eqqarsaatigalugu, orniginarnerutippara taaguuteqassapata APiniarnermik Aalisarnermillu Alapernaarsuisut@.
Niels Mattaaq-p siunnersuutaanut
tunngatillugu Naalakkersuisut naliliinerat isumaqatigaara.
Taama naatsumik oqaaseqarlunga taama
isikkoqarluni ingerlateqqinneqarnissaa inassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiinniit
pingaartilluinnakkatta ilaagaat, nunatsinni inuussutissarsiutit pingaarnersaasa,
tassalu aalisarnerup piniarnerullu, nunatsinni pissutsinut piviusunut
naleqquttumik, aalisartut piniartullu paaseqatigalugit, soorunalimi aamma
ilisimatusarnikkut paasisat ilanngullugit naleqqussartuarnissaq.
Allannguutissatullu siunnersuummi
aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisoqarneq annerusumik pineqaraluartoq,
taamaattoq nakkutilliisut sulinerannut, aammalu inuussutissarsiutit pineqartut
pingaaruteqaqimmata, pissusissamisoortutut isigaara inatsisip
allanngortinneqarnissaanut atatillugu iluarsineqarsinnaasut tamaasa ataatsikkut
iluarsineqarnissaat.
Taamaattumik siullermik
Kattusseqatigiinniit inatsimmut '2, imm. 2-mut allannguutissatut
siunnersuutigissavara oqaaseqatigiinnut ukununnga:
ABiologit siunnersuinerat naapertorlugu@
taakkua imatut ilaneqarnissaat:
Abiologit, KNAPK-llu siunnersuinerat naapertorlugit@.
Pissutigalugu aalisarneq piniarnerlu
nunatsinni qangarsuaaniilli ingerlanneqartuarpoq, minnerunngitsumik piniarneq,
taamaattumik aalisartut piniartullu tassaapput; piniakkaminnik taakkualu
pissusaannik ilisimasaqarnerpaanut ilaasut, tassaallutillu biologit
sulinerminni qanimut suleqatigisariaqagaat, aammalu tusaaniartariaqagaat.
Assersuutissaqqippoq avannaani landsrċdimi
ilaasortaasimasut ilaat, piniartorsuaq Johannes Filimonsen, AQunaaq@-mik taaneqartarsimasoq, Qeqertarsuarmi
landsrċdip ataatsimiinnerisa ilaanni, naasorsiooq teriannissat pillugit nalunaaquttap
akunnera naammatsillugu, oqalugiareermat imatut eqqortumik oqarfigisimagaa:
ANaasorsiooq inuunini tamaat terianniamik
ataaseraasimannginnamiluunniit, taama takitigisumik oqaluttariaqanngikkaluarpoq@!
Oqaatsit qularnanngilluinnartumik ilumoortut,
taamaammat ilaatigut tamakku uppernarsaataapput, aalisartut piniartullu
piniakkaminnik ilisimaarinninnertik tunngavigalugu oqaaseqartarnerannut.
Saqqummiussat ilisimatuunik, imaluunniit
biologinik nikassaanertut paasineqassanngillat. Matumani ersersinniarpara
ilisimatuut, biologilluunniit sulinerminni aalisakkanik, piniakkanillu
misissuinerminni paasiniaanerminnilu aalisartut piniartullu
saneqqutiinnarsinnaanngimmatigik.
Inatsimmi allannguutissatut siunnersuutit '3, imm. 4-mi oqaaseq Asiullerne@ - kukkusumik allanneqarsimasoq,
immaqaluunniit naqinnerluineq pissutigalugu kukkuneqarsimasoq iluarsineqartariaqarpoq.
'4-mut tunngatillugu, tassalu inuit piniarnermut
aallaaniarnermullu suugaluartunulluunniit immikkut akuersissummik
pigisaqarnissaannut tunngatillugu, Kattusseqatigiit sinnerlugit
piumasaqaatigissavara '4 imm. 2,3, aamma 6
atorunnaarsinneqassasut.
Tassa paragraf-fit taakku nunani allamiut
piniarsinnaanerannut aallaaniarsinnaanerannullu periarfissiisut ilaatigut kalaallinik
aalisartunik piniartunillu, aammalumi qinersisartorpassuarnik
iluarineqartanngeqimmata.
Makku pissutigalugit:
Kalaallit nunaqavissut ilaatigut
aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqartut piniagassat ilaannik
eqqissisimatitsineq, killilersuinerluunniit pissutigalugu mattunneqartarmata,
taamaakkaluartorli nunami allamiut immikkut akuerineqarlutik
piniartinneqartarnerat akuersaarneqarsinnaanngimmat!
Aammalu taamatut atorunnaarsitsineq aalisarnermut
piniarnermullu nakkutilliisunut immikkut suliakkersuutaanngiinnarani, piniakkat
illersugaanerannut iluaqutaassaaq.
KNAPK-p siunniussimasaa
Kattusseqatigiinnit isumaqatigaara, tassa piniarnermik nakutilliisuutineqartussat
AAalisarnermik piniarnermillu
nakkutilliisuusariaqarnerat@ - taamaattumillu aalisarnermik
piniarnermillu sĝmilip pingasut iluani nakkutilliisinnaanermut pisinnaatinneqartariaqarlutik.
Tassami ullumikkut nakkutilliisut ilaatigut eqalunniarnermut nakutilliisutut
atorneqartareerput.
Taamaaliornikkummi aamma nakkutilliisut
eqaannerusumik suleriarsinnaaneri periarfissinneqassammata.
Taammaattumik '9-mi imm. 1 aamma 2-mi, taakkualu kingornanni
oqaaseqatigiit:
AAalisarnermik nakkutilliisut@
APiniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisut@-nut
allanngortinneqarnissaa Kattuseqatigiit
sinnerlugit kaammattuutigissavara, tassami oqaluuserisassap tulliani
paasinarpoq, '9, imm. 2 naapertorlugu pisinnaatitaasut
tassaasut politiit aalisarnermillu nakkutilliisut, tassa fiskeriinspektionen,
taamaattumillu oqaatigineqarsinnaavoq, piniarnermik nakkutilliisut annerusumik
pisinnaatitaaffissaqanngitsut.
Taamaattumik suliap Folketing-ikkoorlugu
ingerlateqqinneqarnissaa Naalakkersuisunut kaammattuutigisariaqarpoq.
Soorunami minnerunngitsumik aalisarneq
eqqarsaatigalugu nakkutilliineq marloqiusatut isigineqartariaqarpoq, tassa
avataani nakkutilliineq danskit Naalagaaffiata ingerlattuarallassammagu,
taamaattorli avataani nakkutilliisut sinerissap qanittuani aamma nakkutilliisinnaanerat
periarfissaqartinneqartariaqarpoq, soorlu taamaaliortareersut tassa angallatit
anginerusut, soorlu kapisilinniarnermut, uiluinniarnermut il.il.
Nakkutilliisinnaaaneri eqqarsaatigalugit.
Kattuseqatigiinniit isumaqarpunga
aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisut immikkoortinneqarnissaannut
annerusumik pissutissaqanngitsugut, tassami aalisarnermik piniarnermillu
nakutilliinissaq annerusumik sinerissap qanittuani, nunami immamilu
ingerlanneqartussaavoq, aammalu taamtut sulinissamut piumasaqaatit
assigiinngissuteqarnerannik oqaatigineqartut ilumoortortaqaraluartut,
taamaattoq eqqaamasariaqarpoq inuussutissarsiutit pineqartut imminnut qanittoralaarsuummata.
Nakkutilliisut pisinnaatitaaffigiligasssaasa iluini suliarineqarsinnaallutik.
Nakkutilliisut sulinerminnut atatillugu
pisinnaatitaaffeqalernissaat tapersersornaqaaq, soorunalumi taamatut
pisinnaatitsinermi puigorneqartariaqanngilaq, inuit pisinnaatitaaffii suli
atuuttuassammata, aammmalu nunatsinni eqqartuussisarnermik inatsisinik
nalunaarut suli atuummat, taamaattumik ilumoorpoq pisariaqarmat aalisarnermik
piniarnermillu nakkutilliisut pisinnaatitaaffigiligassaat suli
naammaqqajalissanngimmata suliassat sukumiisumik suliarineqassappata.
Taamaattumik pisariaqarpoq aalisarnermik
piniarnermillu nakkutilliisut pisinnaatitaafiisa eqqartuussisarnermik inatsisip
kapitali 5-ip ataanut inissinneqarsinnaanerisa, aammalu inatsisitigut
illersorneqarsinnaanissaannut tunngatillugu, nunatsinni pinerluttulerinermik
inatsisip ataanut inissinneqarnissaat Naalakkersuisunit sulissutigineqarnissaa
kaammattuutigissallugu.
Nakkutilliinermik suliaq
imaannanngitsuuvoq, taamaattumillu pisariaqarpoq inuit taamatut sulaqartussat
inatsisitigut isumannaatsumik tunngavissinneqarlutillu illersorneqarsinnaanerat
qulakkiissallugu.
Naggataatigut inatsisartunut ilaasortap
Niels Mattaaq-p siunnersuutaa paasilluarlugu taperserpara, kisannili
oqaatigisariaqarpoq, ajornartorsiut Upernaviup kommuniani taamaallaat atuutinngimmat,
taamaattumik kommuninut tamanut assigiimmik aaqqiinissaq pisariaqarluni.
Taamattut oqaaseqarlunga, siunnersuutip
aappassaanneerneqannginnermini Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami,
malugalugu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa inassutigaara.
Paaviaaraq
Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Naalakkersuisoq:
Partiit
oqaaseqartuanut ataatsimut qujassaanga. Siullermilli partiit ataasiakkaarlugit
oqaaseqarfigilaarallassavakka.
Siullermik
Siumut-p oqaaseqartua Hans Enoksen-ip oqaaseqaataanut isumatuumik qujavunga.
Piginnaatitaaffiit
annertusinerat isumaqatigaat taamatut isikkulerlugu paasivara.
Taavalu
suliassat pillugit oqaatigineqartut nalunaarusiornissamut eqqaamaneqarnissaat
innersuussutigissavakka, Siumut-miit taakkartorneqartut.
Piniarnermut
allagartat maannamerniit suli pitsaanerusumik aaqqissorneqarnissaat kommunit
peqatigalugit eqaannerusumik immaqa periarfissiornissaat misissussavarput
aammalu ataatsimeersuartitsinissaq, tassa uumassusilinnik atuinerput pillugu
ataatsimeersuartitsinissaq aappaagumut aaqqissunneqarnissaanik
kissaatigineqartoq tamanna avatangiisinut tunngasunik naalakkersuisumut
oqaloqatiginnissutigissavara namminermi aamma siusinnerusukkut Aalisarnermut
Piniarnermullu Naalakkersuisutut oqaatigereerakku, piniarneq pillugu
pilersaarutigigatsigu 1998-imi ataatsimeersuartitsinissaq, imaasinnaavoq
ataatsimoortinniarsinnaagigut.
Massakkut
Atassut-ip oqaaseqartuanut oqaatigissavara. Allagartat marluk
nalilersoqqissavagut. Soorunami allagartat atuutsinneqarnerat piffissap
ingerlanerani aammalu akunnattoorfiusartut nalilersortuarpagut. Aamma uani
taakkartorneqartut Atassut-ip oqaaseqartuata Siverth K. Heilmann-ip taasai
aamma soorunami piffissap ingerlanerani nalilersussavagut.
Piniarneq pillugu siunnersueqatigiit
pillugit oqaatigisaanni tassani aamma Atassummi oqaaseqartoq tasunga tunngasut
ingerlateqqissavagut. Tassa ataatsimut isigalugu Atassut-minngaanniit
tapersiineq paasivara.
Maannamut siunnersuut isikkoqarpoq
landskarsip aningaasalersussagaa ataatsimut isigalugu tamaat. Taamatut
piumassuseqarneq tassa partiit amerlanerpaasa tapersiinerat soorunami pissanganassaaq
aamma Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut 1998-mut oqallinnermi aappassaaneernissaanut
pingajussaaneernissaanut pissangagissavara qanoq tassani oqaasissat ikkumaarnersut.
IA-p oqaaseqartuanut Johan L.
Olsen-imut paasivara tunngaviatigut aamma IA-p saqqummiussarput
Naalakkersuisuniit isumaqatigineqartoq.
Aningaasalersorneqarsinnaanerali
Naalagaaffimmik oqaloqatigiinnissutigineqarsinnaanera, tamatuma tungaa
inassutigissavara Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiissititaliami
nalilersorneqassasoq, kisiaanili oqaatigeqqissallugu tassa Naalakkersuisuniik
maannamut siunniussimagatsigu aningaasalersorneqarnissaa landskarsimiik
tamakkiisumik ingerlanneqassasoq.
Aammalu IA-p oqaaseqartuanut
oqaatigissallugu aamma maannamut siunniussarput tassaammat kommunit tamarmik
periarfissinneqarnissaat, taamaalillutik nakkutilliisoqarneq sineriammi tamarmi
assigiimmik ajornanngippat assigiimmik aamma atuutsinneqarnissaa.
Soorunami tassani oqareernittut
aningaasanut inatsit eqqartorneqalerpat qanoq tassani piumassuseq
annertutiginersoq pissangagivara takunissaa.
AP tapersiivoq. Taavalu aamma AP-ata
oqaatigivaa taaguutaata allanngortinneqarnissaa kissaatigigalugu. Taaguutaata
qanoq ittuunissaa aamma inassutigissavara ataatsimiitsitaliami
nalilersorneqassasoq.
Taavalu Kattuseqatigiit kisimiillutik
oqaatigisaat ' 2-mut tunngatillugu allannguinissaq
siunnersutaa aammalu naqinnerluisimaneq soorunami taanna iluarsineqassaaq.
Ataatsimut isigalugu Kattusseqatigiit
oqaaseqaataat aamma kissaatigissavara ataatsimiititaliami
nalilersorneqarumaartut.
Taamatut oqaaseqarlunga ataatsimut
isigalugu Naalakkersuisut saqqummiussaat piniarnermi nakkutilliisup, massakkut
taama taajukkatta, piginnaatitaaffimmi tunngasut isumaqatigineqartut
qujaffigaakka.
Otto Steenholdt, Atassut:
Ataatsimiititaliami aamma
ilaasortatuut oqaatigereersimasakka partiit ilaanninngaanniik oqaatigineqaraluartut
taamaattoq eqqaasitsissutigeqqusuppara Folketing-imi ippassaaninnguaq ammaanersiornermi
toqqaanartumik taannarpiaq Justitsminister-imut apeqqutigisimagakku. Oqaatsikkalu
imatut naallugit; isumaqarluinnarpunga Kalaallit Nunaanni piniarnermut
nakkutilliisoqarnissap akia Justitsministeriaqarfiup akilertariaqaraa.
Tamatumap kingornatigut
Naalakkersuisut siulittaasuat oqalulermat, Justitsministeri ornippara
oqarfigalugulu tassunga oqaaseqarnissaa assut kissaatigalugu, taassumalli
oqarfigivaanga Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatsikka akissagai tassunga
tunngasut.
Tassa kisianni ajoraluartumik
qinersingajannersuaq tamaasa annilaartitsinersuillu periarmata taanna pillugu
oqaaseqarsimanngilaq. Kisianni ulluni makkunani assut piniarsaraara
akissutissaa neriororsorneqarama akissutisissallunga. Ajoraluartumik
massakkumut angumerinngilara taanna tassa suliassattuut
Folketing-ikkoortillugu paasiniaraluartillugu,.
Taamaattoq Naalakkersuisut unga
inattorusussavakka, aamma taanna pillugu IA-p oqaluttuata aamma eqqaatsiariigaa
qanoq ilillugu aningaasaqarniarnera oqallisigineqarsinnaasutuut, uanga
Folketing-imi aamma oqaatigereersimasara misissutsiaqqullugu.
Tassa aningaasanik sipaarnersuup
nalaani taamatut nunatsinni ilassutaasartut aningaasat aamma tassani
ilaneqarniarnerannut attorneqaraluarpat uanga ajorissannginnakku.
Inatsisissap tamaani
pingajussaaneerneqareerluni DK-mut nassiunneqarpat Kalaallit Nunaannut
ataatsimiittartoqatigiinnut nassiunneqassaaq, tassaneereerpallu Folketing-imut
ingerlateqqillugu.
Kisianniuna una
apeqqutigilaarusukkiga, aamma qinngasaarisoqartarmat ataatsimiititaliami
tassani Folketing-imilu aamma partiit ilaanni, immikkut oqaaseqaammi
ilanngutilaaqqullugu manna Kalaallit Nunaanni Landsting-ip
atortussanngortissinnaassagaa Folketing-ip akuerissappagu, taanna
oqaasimininnguaq Folketing-ip akuerissappagu, qularinngilara akuerinngitsoornavianngikkaat
pisarnermisut nunatsinni Landsting-ip tamarmiusup isumaqatigiilluni inassuttigisimappagu.
Uani allasimaanarmat januar-ip aallaqqaataaniik 1998 atulissasoq. Taanna
inussuiarnersumik oqaaseqaatinik immikkoortumik ilanngutilaarpat Landsting-ip
naatsorsuutigigaa Folketing-ip akuerippagu inatsit taanna atortussanngortinneqassasoq.
Ilaasaasiit imannak oqaasertalinngitsoornavianngimmassuk; nċ, inatsisissaq
akuerisimavarsi uagununa naggataatigut akuerisussaagaluaripput.
Qinngasaarisoqalaartarmat taanna oqaasimininnguaq ilanngutilaqqullugu
taamaalioriarpat Folketing-imi ilaasortaqatiga Kalaallit Nunaaninngaaneersoq
ajunngitsumik pitsaasumillu suleqataanissaa uanga aamma tassani.
Karl Lyberth, Siumut:
Atassutip oqaaseqartuata
tuttunniartarneq pillugu oqaatigisai isumaqatiginarpallaaqimmata uanga inuttut
maanga majualaarpunga. Taakkartugai taakku ilumoorput, angallateqanngitsut,
aallaaseqanngitsut, ilaluunniimmi ilaanni immaqa qaqqatigut
pisulluarsinnaanngitsulluunniit aamma tunineqartarput.
Taanna ajornartorsiut, taamatut
taalluaannarlugu, Siumumiit ilisimalluarparput, aamma oqallisigisimavarput.
Allaat taasimallugu inunnik assigiinngisitsiniarneq assut perusunngikkaluarlugu
taasimallugu kalaaleq qangali meeraagallaramili tuttunniartuartoq
inuussutissarsiutigivillugu allagartaqanngitsoq, tassa saniatigoorutigalugu
allagartalik, taanna makitaanngitsoortarpoq, makitaasarlutillu qallunaat
ippassaaninnguaq tikittut. Takorlooriarsiuk kalaaleq qangarsuarli
tuttunniartarsimasoq umiatsiaaqqami issiasoq aallarnani, taava saneqqutiinnarlugu
aallarpoq qallunaaq ippassaaninnguaq tikittoq, tuttunniarnermik
ilisimasaqanngitsoq tuttutassinneqarsimasoq.
Pissutsit tamakkua ilumut uanga
isumaga malillugu aaqqittariaqarput, equngaffeqarput, taamaattumillu arlaatigut
iliuuseqarnissaq Siumumi aamma oqallisigisarsimavarput. Paasisatta ilagisimavaat
taamatut inatsiliorniarnermi inatsisit assigiinngitsut aporfiusinnaasut
arlaqartut, tamannarpiarlu pillugu Rigsombudeqarfik nalunaarusiortoq
massakkut, suli naammassineqanngitsumik. Kisianni tassa nalunaarusiaa taanna
pissanganarpoq naammasseriaruni qanoq inerneqassanersoq.
Tassa paasiniaaninni taamatut
oqarfigineqarpunga. Naatsumik oqaatigalugu Siumumiit aamma tamakkua
eqeersimaarfigaagut, innuttaasut oqariartuutaat aamma
arajutsimanngilluinnarpavut. Kisianni oqarnitsitut
assigiinngisitsinaveersaarneq taanna mianersornartorujussuuvoq, kisianni
aaqqiisariaqarpugut, pingaartumik tuttunniartarneq umimmanniartarnerlu
pillugit.
Naggataatigut IA
ajunngitsorujussuarmik saqqummiivoq, Johan Lund Olsen saqqummiigami
ilumoorsorinartorujussuuvoq taamatut politiit akisussaaffisa ilaannik
oqilisaanermik bloktilskudit pillugit isumaqatigiinniarnermi immaqa taanna
amma taaneqarsinnaasoq. Tassami bloktilskudit isumaqatigiinnialernerni
bloktilskudit pillugit nunatsinni pissutsit assigiingitsut saqqummiutilaarlugit
iluaqutaajuaannarpoq.
Taamaammat aamma
nersualaalaariarlugit uparualaanngitsoorsinnaanngilakka IA-kormiut
Naalakkersuisut siulittaasutta nunatsinni pissutsit erseqqissut taakkartormagit
Danmarkimi Folketing-ip ammaanerani peqataajartorami bloktilskudit pillugit
isumaqatigiinniarneq sioqqullugu nunatsinni pissutsit erseqqissut
taakkartorpai Naalakkersuisut siulittaasuata. Tamanna aamma
pissusissamisuuginnarpoq. Aamma pissusissamisuuginnarpoq taanna IA-p nammineq
saqqummiussaa. Taamaattumik assut qujanarpoq IA tassunga aamma
paasinnikiartulersimammat.
Johan Lund Olsen, IA:
Kingullermik oqaaseqartoq taanna
aallarniutigeriarlugu. Oqaatigissavara matumani eqqartukkavut allaassuteqarmata.
Tassami soorlu saqqummiussinitsinni oqaatigereeripput politeeqarneq,
eqqartuussiveqarneq, tamakkunatigullu oqartussaaffik tamakkiisumik Danskit
Naalagaaffiannit taanna tigummineqarpoq.
Taassuma oqartussaaffiup allaassutigivaa
maannakkut oqartussaaffigalugit soorlu ineqarnermi pissutsinik
ingerlatsinerput, isumaginninnermi pissutsinik ingerlatsinerput, taakkua
tigoreeratsigit soorunami naalagaaffimminngaanniit oqarfigineqapugut: ANammineq taakku akisussaaffigilerassigit taava
ukiumoortumik naalagaaffimminngaanniit imatut amerlatigisunik tapiissuteqarfigineqassaasi.@
Kisianni uani tikkuagarput tassaavoq
danskit naalagaaffiata akisussaaffigisaralua, aammalu politiit aqqutigalugit
nakkutiginninnikkut ingerlatassaralui. Tassa taanna allaassutigivaa.
Kisiannili tikkuagarput uaniippoq aamma aatsaaginnaq Otto Steenholdtip
nassuiaateqarnermini tikkuarpaa tamanna Folketing-imi qanittukkut ammaanermi
oqallittoqarmat nammineq aamma apuussimallugu.
Tassami ilumoorami, politiit
suliassarigaluat manna Namminersornerullutik Oqartussat nakkutilliisoqartitsinikkut
tamakkiisumik uagut nammineq aningaasalersorparput. Taamaalillutalu politiit
tunngaviusumik suliassaraluannik oqilisaassiffigalugit. Taamaattumi tassa
pissusissamisuuginnarpoq aamma mmaanakkut Danskit Naalagaaffiata nunatsinnut
tapiissutissai ukiuni tullinngguuttuni pingasuni atuuttussat
isumaqatigiinniutigineqartussaammata tamanna amma nunatsinninngaannit
aaqqinneqaqqullugu piumasarineqassappat. Tamanna pissusissamisuuginnarpoq.
Isumaqarpungalu ataatsimiititaliamut innersuunneqarnissaa, soorlu Paaviaaraq
Heilmann-ip aatsaaginnaq oqaatigigaa, taanna pisariaqanngikkaluartoq. Maani
inimi taanna aalajangeriaannaavarput.
Ataatsimiititaliaq
aqqusaaqqaanngikkaluarlugu pissusissamisuungaarmat naalagaaffiup tapiissuteqartariaqarnera.
Imaaliallaannaq maani isumaqatigiissutigereersinnaavarput, nalakkersuisugullu
pisussaafilerlugit isumaqatigiinniarnissaminnut taanna aamma ilannguteqqullugu.
Taava aamma una oqaaseqarfigilassavara,
tassa aamma Karl Lyberth-ip aatsaaginnaq tikitsiagaa, tassa tuttunniartarnermi
periusigineqarsimasut. Tassunga tunngatillugu eqqaasitsissutigilaassavara
Naalakkersuisut nalunaarutiliornerminni tuttunniartarnermut tunngassuteqartut
maleruagassat ukiut kingulliit allanngortittaqattaarsimammatigit,
inatsisartuninngaanniit uagut toqqaannartumik sunniuteqarfiginngisatsinnik,
aammalu sunniuteqarfigisinnaangisatsinnik. Tassami ilisimatissallugit
bekendtgĝrelsit Nalunaarutit Naalakkersuisunit isumagisassanngortillugit
tunniunnikuuasi, inatsisartuninngaannit.
Taamaattumik tamakkua aamma
sunniuteqarfiginiarutsigit equngassutit, soorlu Karl Lyberth-ip aatsaaginnaq
saqqummiussugai, taava piumasarisariaqarparput minnerpaamik inatsisartuni
ataatsimiititaliatik aqqutigalugit taava aamma tamatigut
tusarniaavigineartarnissaat Naalakkersuisut bekendtgĝrelsilioraangata. Taanna
aamma pissusissamisuuginnassaaq.
Taava una aamma oqaatigilaarlara,
Inuit Ataqatigiinninngaannit uagut Siumup tungaanninngaannit saqqummiussaq
isumaqatigilluinnaratsigu, tassa ataatsimeersuartitsisoqartariaqassammat,
tikkuarneqarpoq siunnerfigineqarlunilu aappaagu tamassuma piumaarsinnaanissaa.
Taanna soorunami aamma uagut peqataaffigissavarput, tapersersoratsigu, aammalu
aningaasatigut immikkut aningaasaliisoqassappat isumaqarpunga aamma
aningaasanik inatsit suliarinerani taanna eqqaamasassatsitut
eqqaamanialaarumaaripput.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat:
Malugisinnaavara Inuit Ataqatigiit
oqaluttuata Johan Lund Olsen-ip bloktilskudinut isumaqatigiinniarnissaq aamma
maannakkut pisussaq ilumoortumik pasisimammagu, imaattoq tassa ukiut
pingasukkaarlugit taakkua isumaqatigiinniarnerit pisarput, taakkulu pilersinnagit
Kalaallit Nunaata kissaatigisinnaasai maannakkut tigoorareersimasatta
iluaniittut tunngavigalugit isumaqatigiinniarnerit ingerlanneqartarput,
taavalu inatsisartut aalajangersimagaangata nutaanik tigusisoqassasoq, taava
taakku nutaamik tigusassat aamma isumaqatigiinniutigineqartarlutik.
Maannakkut
tigoreersimasat saniatigut nutaartaasoq aajuna; Isumaqatiginninniarnikkut bloktilskud-ikkut tikitassaasoq, tassa
aatsitassat tungaatigut nuussinissaq, taannalu immikkut maani inimi
nassuiaateqarfigiumaarakku tiginngikkallassavara. Taanna tigusassarput nutaaq
pillugu isumaqatiginninniarnerit nutaartarissavaat taanna.
Kisianni maanna
tigoreersimasatta iluanni, naligiissaarutissanik assigiinngitsunik Naalakkersuisut
tikkuagaqareersimapput taannalu aamma annertuumik oqallisigineqareerluni.
Ilaatigullu aningaasarsiornerup tungaatigut kalaallit nunaanni malinnaasut
siunnersuisuata Kristian Sĝrensen-ip radiukkut aamma oqaatigineqartumik,
pissusissamisoortumik Naalakkersuisut taamak taasaqarsimanerat aamma oqaatigereersimavaa.
Taakkualu tunngavigalugit isumaqatigiinniarnerit piareersarneqarput.
Maannakkut
politiit tigummisaasa iluannut maanaannakkut isumaqatigiinniarnissaq Naalakkersuisuninngaanniit
kajumernanngilaq. Una pissutigalugu isumaqatigiissuteqarnissamut, arlaatigut
kaputartuussinertut inatsisit tunngavigalugit suli
aaqqiivigineqarsimanngitsumut pulanertut isigisariaqarmat.
Taamaattumik
maannakkut Naalakkersuisuninngaanniit tiguniassallugu uanga merserinngikkaluarlugu,
kisianni pissusissamisoortut toqqaannartumik isumaqarfiginngilara.
Kisianni
nuannaarutigaara malugisinnaagakku oqallinnermi maanakkut annertuumik, soorlu
aamma taanna Inuussutissarsiornermik Naalakkersuisup oqaaseqarfigisamini aamma
erseqqissaraa, pisuussutinik uumassuseqartunik ataavartumik pigisaqarnissaq.
Oqaluttuni tamani oqaatigineqartoq assut nuannaarutigaara. Aammalu IA-p
oqaluttuata Johan Lund Olsen-ip, Siumut oqaluttuata Hr. Hans Enoksen-ip
saqqummiussaa, aappaagumut ataatsimeersuarnissaq nunatsinni pisuussutit
uumassuseqartut pillugit tapersermagu. Aamma tassuunakkut nuannaarutigaara,
periarfissarlu taanna ataatsimiititaliami isumaqatigiissummi
saqqummiussiviuppat Naalakkersuisunut Natur Institut peqatigalugu
pilersaarusiornissa eqqarsaatiginiarumaarparput. Taannalu aamma piaartumik
suliariniarneqarumaarpoq.
Kisianni tassa
ataatsimut oqaatigalugu, oqartariaqarpunga bloktilskud-it tungaatigut isumaqatigiinniarnermi
maannarpiaq jagtbetjent-it qanoq annertutigisumik akulerunnissaat toqqaannartumik,
isumaqarpunga piareersimaffiginngikkipput. Kalaallit Nunaat nammineq
aaqqiiniarneraa, aammalu Kalaallit nunaaninngaanniit oqartussaasut tungaaniit
aaqqiiniarnerulluni.
Apeqqummi uani
misissoqqunartoq una aamma taaneqartoq, uani kommunit ilaasa atortereerpaat
taamatut nakkutilliisoqarneq. Taava arlaatigut oqartussaasut namminersornerusut
kommunillu
aviffigeqatigiissinnaanerannik apeqqutit, taakkua tikinneqarsinnaappata
udvalg-igimi aamma paasivara taamaaliorumasoqartoq. Tamanna kissaatiginassaaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Assorujussuaq
pakatsivunga Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigisaanut kingullermut.
Tassalu nakkutilliisoqarnermut tunngasunik, naalagaaffimmit
isumaqatigiissuteqarsinnaanermut tunngasoq. Tassa Inatsisartunut ilaasortap
Johan Lund Olsen-ip saqqummiutai, eqqungaarmata immaqaluunniit naalagaaffiup
sinniisaa maanga qaqeriarluni uppernarsaasinnaagaluarpoq.
Tassa imaammat
eqqartuussisarnermut inatsisit tunngavigalugit, politiit suliassaanut
ilaareerput ullumikkut suliassatta aammalu akuerineqassappat angusassai. Tassa
aalisarnermut piniarnermullu nakkutilliisut, suliassariliumaagaat politiit
suliassaanut ilaareerpoq, taamaattumillu naalagaaffiup pinngitsoorani
pisussaaffigaa, taamatut sulinermut aningaasaleeqataanissani.
Ullumikkut
ajornartorsiutaavoq politiit sulineranni, naalagaaffiup
aningaasaliissutigisartagaasa ikippallaarnerat. Tamannalu pissutigalugu
politiit allaat oqartalernikuupput; uagut nukissaqanngilagut tamakkorpassuit
suliarissallugit. Taava Inatsisartut maani oqalupput, soorunami peqqussutip
inatsisillu allallu maani suliarineqartut nakkutigineqartariaqarput,
inatsisartut piumassuseqarput tamakkununnga nakkutigineqarnissaannut
suliaqassallutik. Aamma massakkut taamaaliorpugut, pissusissamisoorluinnassooq
Naalagaaffik uunga suliassamut, uunga suliassamut atasumik
piumaffigineqassappat, ilissi suliassani naammassisinnaannginnassigit
Inatsisartut allatut ajornartumik imaasiortariaqalersimapput, aammalu
taamaasiorlutik.
Taamaattumik
ilungersortumik Naalakkersuisut qinnuvigissavakka suliassaq taanna naalagaaffimmi
oqartussanik oqaloqatigiinnissutigeqqullugu. Ippassaaniinngannguaq pisimasoq,
uunga assersuunneqarsinnaanngilaq, Inatsisartut Naalakkersuisut siulittaasuata
Danmark-iliarneranni assersuunneqarsinnaanngilluinnarpoq. Allaalluinnarpoq
pissutsit ullumikkut eqqartorneqartut aammalu piffissami qanittumi
eqqartorneqartut.
Nuannaarutigaara
Folketing-imi ilaasortaq Otto Steenholdt-ip, aamma taanna eqqumaffigisimammagu,
aammalu pissangalluta isumaqarpunga otaqqisariaqartugut Folketing-imi taanna
oqaluuserineqarluni qanoq akineqarumaarnissaa angutissappat.
Naalakkersuisut
Folketing-ip tungaanut qanoq iliuuseqassanngippata, isumaqarpunga Folketing-imi
ilaasortaq Inatsisartut piumaffigisariaqaraat, suliassap taassuma
ingerlateqqinnissaa isumageqqullugu.
Aalisarnermi
piniarnermilu pingaatumi piniarnermi, piniagassat assigiinngitsut ataasiakkaat
nungulersutut oqaatigineqartarnerannut tunngatillugu, ilumoorpoq aamma Inatsisartumit
ilaasortamit Karl Lyberth-imiit oqaatigineqartut aammalu Atassummiit,
Atassutip oqaluttuaninngaanniit oqaatigineqartut, ullumikkut piniakkanik
killilersorneqartunik agguaariaaseq iluarinanngilaq. Aaqqittariaqarpoq aamma
tassunga atatillugu Johan Lund Olsen-ip eqqaavaa, Naalakkersuisut
nalunaarusiortarnermut tunngatillugu, pisinnaatitaaffii Inatsisartuninngaanniit
tunniunneqarsimasut. Aamma taakkua ilumut nalilersoqqinneqartariaqarput,
tassami nalunaarutit suliarineqartarput inuiaqatigiinnut pingaaruteqartorujussuit
aammalu inuussutissarsiutinut assigiinngitsunut annertuumik attuisut.
Taamaattumik minnerpaamik ataatsimiititaliat susassaqartunut tamakkua aamma
qimerloorneqartarnissaat isumaqarpunga pissusissamisuuginnassasoq.
Hans Enoksen, Siumut:
Uanga partiit
oqaluttuatut oqalunnianngilanga. Kisianni nammineq isumaga anilaarniarpara.
Tassa Atassutip
oqaluttuata piniakkanut killilersuinermik tunngavoq aamma Karl Lyberth-ip
tapersigaa. Uanga tunngaviatigut isumaqatiginnginnakku.
Tassa inuit maani
nunatsinniittut kikkulluunniit pisinnaatitaasariaqarput, pisuussutinik uumassusilinnut
atuisinnaanissaminnut. Angerlateqanngikkaluarunik aallaaseqanngikkaluarunilluunniit.
Soormi uanga nukkannut ilaasinnaassanngilanga aavarnermilu peqataallunga,
imaluunniit ernera sooq uannut ilaasinnaassanngila, aavarnermilu peqataalluni.
Soorunami immaqa
assortuussutigisinnaagaluarparput, kisianni inuiaqatigiit ataatsimut isigalugit
ingerlassagutta, aamma tamarsuatta angallateqarsinnaannginnatta, tamarsuatta
aallaaseqarsinnaannginnatta aamma taakku periarfissinneqartariaqarput,
soorunami atuisinnaanissaminnut.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Uanga partiit oqaaseqartuatut qaqeqqippunga.
Siullermik Naalakkersuisunut ilaasortap akissutaanut qujavunga aammalu Karl
Lyberth-ip oqaatigisama ilaanut tapersiineranut. Kisianni aamma
nuannaarutigaara Folketing-imi ilaasortaatitatta Otto Steenholdt-ip
Danmark-imi inatsisartunut angussaqarsimanini, kommunefoged-qarnermut
tunngassuteqartoq, maani oqariaatuutigisaa nuannaarutigaara.
Kisiannilu uanga nuannaarutiginngilara Teknik-ikkut ajoraluartumik
iluarsisakka arlariit. Pissittoorsimasut allat tigullugit
kommunefoged-qarnermut erseqqissaatigisaa itisilerissutaanerusoq, ilaatigut
Otto Steenholdt-i aammalu
IA-minngaanniit saqqummiutaa isumaqatigilluinnakkagut, taakkua uani
ilaatinngitsoorsimagakkit. Taavalu aappaani annikitsuarannguamik tulliani
saqqummiutassami taatsiartussaallugu aamma. Kisianni pisariaqarluinnarpoq
soorunami, tunngaviatigut tamatta partiininngaanniit piniarnermi
aallaaniarnermillu aammalu nakkutilliisoqarneq tamaat eqqarsaatigalugu,
tapersiineq taanna aalisarnermi ataatsimiititaliami suliareqqinneqartussaavoq,
peqqissaarullugu soorunami suliassaraarput.
Tamakkua aporfiusinnaasut tamaasa nalilersortariaqarpagut aammalu, soorlu
oqartigigiga nammineq Inatsisartuni 1995-mi siunnersuutigeqqaarakku
jagtbetjent-eqarnermut siunnersuut. Nuannaarutigisimavara politiit qanoq
iluaquserneqarsimatigineri, tassami unioqqutitsisarnerit aammalu Inatsisartuni
kommunimilu inatsisinik sanajuartugut, pilersitsijuartugut nakkutigineqarneri
naammanngilluinnarmata. Naak aamma uanga ukiuni arlalissuarni
politiiusimagaluarlunga, nalunngilara tamakkuninnga nakkutilliiniarneq ajornarluinnaqqissaartoq,
naammaginartumik inussaaleqineq eqqarsaatigalugu.
Kisianni pisut ingerlaneranni, taamanna piniarnermi nakkutilliisoqarnerup
kiap akilissanerannik piumasaqannguarniarlutalu,
eqqarsaatigaluttuinnarsimavarput Naalakkersuisuni misissullaqqullugu. Taanna
ilaatigut soorlu kommunefoged-it iluaqutigalugit, piniarnermik nakkutilliisut
suleqatigiissinnaanermut tunngassuteqartoq nalilersorneqarsinnaaneranut apeqqut
taanna saqqummiussimavarput. Taannalu aamma isumaqarpunga assortuussutigisariaqanngikkipput.
Taamatut naatsumik oqaaseqaqqilaarninni qujavunga.
Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut,
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Naalakkersuisoq:
Otto Steenholdt-ip oqaaseqaatigisaanut akissuteqassaanga imatut. Tassa
inatsit massakkut ullumikkut saqqummiutarput, Folketing-imi immikkut
akuerineqartussatut isigineqanngimmat. Aamma taamaaliorneqartussaanngimmat.
Kisiannili saqqummiussininni taasakka tassaasut, nalunaarusiornissat
taakkuupput danskit naalagaaffiata oqartussaasuinik suleqateqarluni
ilusilersorneqartussat. Tassani eqqarsaatigineqarluni piniarnermut
nakkutilliisut sulinerminni atugassaannik tunngasut, ilinniartitaanerannut
tunngasut, atorfiisa allaaserineqarnerat suliassaallu eqqarsaatigalugit killilersuinissat.
Tassa taanna qallunaat naalagaaffianni suleqateqarnermi imaluunniit,
pisortaqarfiinik suleqateqarluni ilusilersugassaq.
Taavalu Johan Lund Olsen-ip oqaatigisaanut naalagaaffiup
akileeqataasinnaaneranut tunngatillugu, oqarninnut ataatsimiititaliap
isummersorfigissagaa kissaatigigiga. Tunngavigigakku IA-miit oqaaseqarnermi
oqaatigineqarmat taamaallaat Inuit Ataqatigiinniit. Partiit
amerlanerussuteqartut taanna taanngimmassuk, tassunga innersuuppara. Kisianni
Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigisaa innersuussutigissagukku taassuma
kingorna.
Annertunerusumik uuma oqallisigisap avataanut pularusunngikkaluarlunga.
Kisianni ussernartorsiunngitsoorneq ajornaqaaq, allamut sangoqqajaasut aamma
akuliuffigissallugit. Aallaaseqanngitsut, umiatsiaqanngitsut il.il., tassunga
oqallinnermut uanga oqarusuppunga Hans Enoksen-i isumaqatigalugu.
Tassa innuttaaqatigaagut tamakku, piginnaatitaaffeqartariaqarput,
uagutsitulli piginnaatitaatigipput allatulli angallatilinnik
angallateqanngitsutulli, aamma nunatta uumasuinik atuinissamut
periarfissaqarnissaat. Uanga takusinnaanngilara sukkut akornusertariaqarnersoq.
Lars Karl Jensen, Siumut:
Piniarnermik tunngasumik tikitsigaangatta aamma nipangerallarneq ajoratta.
Una maluginiarlugu oqaatigerusuppara. Kikkut sumi piniarsinnaanerat. Soorunami
inatsisitigut mattussuisariaqanngilagut, kisiannili inatsiseqatigiinnermi
qallunaat nunaannut, inatsisit atukkagut aamma qivialaartariaqarpagut. Uanga
aamma nammineerlunga Hans-ip oqarneratuut kikkulluunniit sunik piniarsinnaanerat
ammatittariaqarlutigu oqarneranik taperseerusuppunga. Kisiannili aappaatigut
una isiginiartariaqarpoq, uagut nunatsinni pinngorsartuusugut
meeraanitsinninngaanniit aallaat ilinniakkatta ilagivaat qanoq
atorneqassanersoq, aammalu sukkut mianersuuttariaqarnersoq.
Maannakkumut inuk
tikiinnavilluni avataaninngaanneersoq, nunaminilu aallaaniarsinnaanermut
piumasarisaasunut peqanngitsoq, tamakkuninnga pisinnaaffimmik tunissallugu
uanga eqqarsarnartoqartippara.
Taavalu aamma uani
oqaluuserisatta qiterisaani. Piniarnermik nakkutilliisoqarnermi pisinnaatitaaffiit,
nakkutilliisut pisinnaatitaaffiinut killiliinertut isikkullik, isumaqarpunga
qulaatiinnarlugit piumasaqassagutta aamma Folketing-i
tusarniaqqaartariaqaripput.
Tassami ' uani eqqartukkatta imaluunniit
sammisatta ilaanni, allassimanngilaq piniarnermik nakkutilliisut angallatinut
ikillutik pisanik arsaarinnissasut, imaluunniit unioqqutitsisoqarsimappat
pisanik arsaarinnissasut.
Taamaallaalli
allassimalluni aalisarnermut nakkutilliisut, tassalu uagut Kangilinnguarmiunik
taasakkagut. Tamakkua politiillu aatsaat tamakkuninnga suliaqarsinnaapput.
Taanna punkt-ip tulliani tikikkukku ersarissaateqarfigilaarumaarpara.
Oqaluuserisassap tullianut.
Maliinannguaq M. Mĝlgaard, Inuit
Ataqatigiit:
Inuussutissarsiutitigut
siuarsaanissaq eqqarsaatigalugu Knud Sĝrensen-ip
siunnersuutaa Kangaatsiamut tunngatillugu, taperserusuppara aammalu
neriuutigalugu ataatsimiititaliami sukumiisumik oqaluuserineqarumaartoq aammami
siusinnerusukkut, uanga taamak ilusilimmik siunnersuuteqarsimagama.
Neriunarpoq ataguli piviusunngortumik oqallisigiinnarnagit, kommuunit ilaatigut aamma Kangaatsiaq
allallu eqqarsaatigalugit siuarsaanerit inuussutissarsiutitigut ingerlanneqalerumaartut,
ilaatigut aporfissaarappassuit oqaatigineqartaraluartoq, kisianni aamma
inuussutissasiutitigut siuarsaanerup iluani misileraanerit inuussutissarsiutit
nutaat eqqarsaatigalugit misileraanerit annertunerusumik ingerlanneqarnissaat
taanna nalunngilara aamma naalakkersuisunit sulissutiginiarneqartoq, kisianni
aamma kissaatiginaqaaq kommuunit aammalu aalisartut piniartullu qanimut
suleqatigalugit tamakkuninnga siuarsaanerit suli annertunerusumik ingerlanneqarnissaat.
Piniarnermik nakkutilliisumik
tunngatillugu oqaatigerusuppara isumaqarnarmat pissusissamiisuuginnartoq
soorlu aamma arlalinnik oqaatigineqareertoq qallunaat naalagaaffiata taamatut
politeeqarneq aammalu eqqartuussiveqarneq tigummimmassuk,
pissusissamiisuuginnartoq taakkununnga aamma taakku suliassaannut ilaammata
saaffiginnissalluni.
Nalunngilarpummi qanoq
avataaninngaaniit maserneqartigaluta, qanorlu killilersorneqartigaluta
piniakkanut nunatsinni ukiorpassuarni piniarneqartunut aammalu
piniarneqarsimasunut. Kapisillit eqqaaginnarsinnaavavut, tikaagulliit allallu
eqqaaginnarsinnaavavut, taamaattumik taamak piumaffigineqarneq annertutigisoq
pissusissamiisuuginnarpoq aamma avataaninngaanniit eqqartuussiveqarnikkut
tunngasut qallunaat naalagaaffianut saaffigissutigineqarpata.
Tuttunniartarneq eqqarsaatigalugu
kikkut piniartassanersut iserfigineqarmat uani Karl Lyberth-ikkut Siverth K.
Heilmann-ilu taperserusuppakka, tassa arlalinnik aamma saaffigineqartarsimagama
naammagittaalliortunik tupinnanngitsumik naammagittaalliortunik aatsaat
tikittut sullugit taamarsuaq piginnaatissavavut, uagut ikiorpassuarni maani
najugaqarnikuulluta tunineqarsinnaanngikkuttaluunniit, tassa taamatut aalisartut aammalu sungiussilluarsimasut
oqartarput uagummi aamma qallunaat nunaannut pigaluarutta imaluunniit nunanut
allanut pigaluarutta, tikiinnarluta pisinnaatitaanngilagut
nerlerniarnissatsinnut imaluunniit sunik piniarnissatsinnut, taamaattumik
taassuma iluani killilersuereerpugut aalisarnermut tunngasunik allagartallik
allagartaqanngitsut killilersorneqareerput,
kisianni aamma taassuma iluani allagartaqanngitsut iluanni pisinnaatitaaffiit
aamma nunaqavissut pisinnaatitaaffii aammalu qanoq sivisutigisumik
nunatsinniissimaneq, taakkulu qanoq pissusai ingerlassimasaalu
toqqammigigalugit isumaqarpunga aalajangersaasinnaasoqartariaqartoq.
Peter
Ostermann, Atassut-ip oqaaseqartua:
Aavartarneq
tikinneqaraangat oqaaserpassuit annissuunneqartarput. Takuuk uagut nunatsinni
innuttaaqateqarpugut qangasuarli aavartartunik inuunerminni assorsuaq
pingaartitaminnik, immaqa ataasinnguamilluunniit pisassaqartitaassagunik
qamuuna inuttut assorsuaq pingaartittarlugu.
Inummut
taamaattumut assut annernarsimavoq kommuunip allaffianut qinnuteqaraluarluni
anilluni silataani tuniniaaffigineqarluni tuttutassaq una pisiariuk. Aamma
uagut oqaaserisagut unga sammisinneqassapput killilersuisariaqalernermi. Sooq
killilersuisariaqalertarpugut? Uumasut piniarsinnaasagut illersorniarlugit,
taava qanoq oqartoqassava Inatsisartunut Ilaasortat ilaannik kikkunngooq
tamarmik iluaqutiginiassavaat. Aamma taamaanngereerpoq. Taamaanngereerpoq.
Tuttutassat amerlassusissaat kommuunikkaarlugit tuttoqarfiusuni aalajangersarneqaraangata,
ima aalajangersaasoqartarpoq: Aajuku Paamiormiut pisassaat, aajuku Nuummiut,
Maniitsormiut, Sisimiormiut, Kangaatsiarmiut. Kujataarmiut uagut
qinnuteqarsinnaanngilagulluunniit, ajornarpoq, taamaattumik
oqartoqarsinnaanngilaq kikkunnut tamanut ammasariaqartoq. Taamaanngereerami.
Ilumoorpoq
una piniakkanik assigiinngitsunik aamma eqqissisimatikkanik, qanoq atuisariaqarnissarput
eqqaarianerusariaqarparput, taammaattumik Atassut-iminngaanniit Siumut-minngaanniit
saqqummiunneqartoq ataatsimeersuarsinnaanissamik siunniussineq immaqa aappaagu
aappaagualuunniit. Assut isumaqatigaarput, isumaqarpugullu apeqqutip aamma
maani saqqummiussorneqartut sukumiisumik itisilerlugit
oqallisigineqartariaqartut una aallaavigalugu kilillersukkanik
piniartitsisarneq, pingaartumik tuttunik umimmannillu, kikkunnut tamanut
atornerarmat, uagut kujataarmiut qinnuteqarsinnaanngilagut.
Daniel
Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Malugigakku
aasiit quleqatarput qimakkiartuinnarlugu, avalattutut maannakkut peqataaniarpunga,
oqallisigisaq avalaqqiartuinnarmanaasiit.
Manngarusunninnut
peqqutigaara Naalakkersuisunut Ilaasortaq Paviaaraq Heilmann taamatut
nalunaaruteqarmat isumaqatigigakku oqaasii kisimiillutit aninneqassanngimmata.
Apeqqutit arlallik qaffatsinneqarsinnaagaluartut ataasiinnaq oqaatigissavara.
Kikkunuku tuttut pigigaat? Neriuppunga tamatta isumaqatigigipput, tassaaput
tuttut kalaallinik pigineqartut, Kalaallit Nunaata tuttuutai.
Illuatungaatigut
ippassaani tikittut qaffatsinneqarmata, taava apererusunnarpoq Inatsisartut
aalajangiijumassanersut maani ippassaani ilissi tikikkassi
akileraartassanngilasi. Inuiaqatigiiit piumasaannut akuutinniassagutsigit,
taava aamma inuiaqatigiit taakkununnga piumasaqartariaqarput. Taamaattumik
qujanarlunilu nuannertarpoq aamma avataaninngaanniik piffissamik
aalajangersimasumi maaniileraangamik pisussaaffitik nammassiniartaraat,
assersuutitut taavara akileraartarneq uanni atsinniimmat. Eqqumiissaarmi aamma
oqartoqassappat ippassaani tikikkassi uagut napparsimasoqarfitsinnut
ornigutissanngilasi.
Inuiaqatigiit
atugassarititaat inuiaqatigiillu piumasaat maani nunatsinni najugaqartut
naammassiniartariaqarpaat. Taamaaliussagunik isumaqarpunga apeqqut tuttunut
aamma taamaattoq. Tuttut najugaqarfinni aalajangersimasuinnarni
pigineqanngillat, Kalaallit Nunaatana uumasuutaasa ilaat, tassa taamaattumik
taamatut oqaaseqarlunga naalakkersuisunut susassaqartumit oqaatsit aninneqartut
taperserpakka.
Josef
Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Suliassap
matuma maanga killinnerani Inuit Ataqatigiinninngaaniit Inatsisartut
suliriaatsisinni ' 43
naapertorlugu Inatsisartut imaatumik aalajangiussaqarlutit suliat tullissaanik
ingerlaqqinnissaanik siunnersuuteqarpugut: Inatsisartut paasimmassuk
Naalakkersuisoq piniarnermi nakkutilliisut pillugit danskit naalakkersuisuinut
tapiissutaasinnaasut pillugit isumaqatigiinniartoqassanngitsoq, Inatsisartut
aalajangerput taamak suliaqarnissaq nunatsinni Folketinge-mi ilaasortaatitatsinnik
ingerlanneqassasoq, taamatullu oqaluuserisassamut ingerlaqqinnissamut
siunnersuut Inatsisartut Siulittaasuanut tunniuppara.
Knud Sĝrensen, Atassut-ip
oqaaseqartua:
Maannakkut Inuit Ataqatigiit
kissaateqarmata Inatsisartut aalajangiinissaannik Atassut gruppia sinnerlugu
qinnutigissavara ataatsimiinneq unitsinneqarallassasoq.
Laannguaq Lynge, Siumut oqaaseqartua:
Siumuminngaanniit Atassummiit
massakkut oqaatigineqarpoq taperserlugu aamma gruppernissarput kissaatigaara.
Ataatsimiinneq minutsinni 15-ini
unikkallarpoq.
..............................
Anders Andreassen, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Ataatsimiinneq nangeqqippoq. Taavalu
ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortut 37-at nangeqqissavarput. Tassanilu
saqqumiussisoqaqqaassaaq Siumut Atassutillu tungaaniit saqqummiussussaqarpoq.
Siullermillu oqaatigeqqaassavara
punkt 37 unitsiannginnerani Inuit Ataqatiginninngaaniit tigusaqaratta, tassa
suleriaatsimi ' 43 naapertorlugu Inatsisartut
imaattumik aalajangiussaqarlutik suliap tullissaanut ingerlaqqipput.
Inatsisartut paasimmassuk naalakkersuisut piniarnermut nakkutilliisut pillugit
danskit naalakkersuisuinut tapiissutaasinnaasut pillugit isumaqatiginninniarummanngitsut,
Inatsisartut aalajangerput taamak suliaqarnissaq nunatsinni Folketinge-mi
ilaasortatsinnit ingerlateqqinneqassasoq. Taava Siumut Atassutillu tungaannit
saqqummiussisoqassaaq.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartuni Siumut Atassutillu
aalajangernissamut siunnersuutaat saqqummiutissavara.
Inatsisartut naalakkersuisut
piniarneq aallaniarneq pillugit Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutaat aalisarnermut
ataatsimiitsitaliami aappasaaneerneqannginnerani suliarineqassasoq unnersuussutigimmassuk.
Inatsisartut oqaluuserisassat tulliannut ingerlaqqissapput.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat:
Annertunerusumik
oqaaseqassanngilagut, kisianni eqqartuussiveqarnermi inatsimmi allattorsimareerpoq
politiit kommunefogde-llu suut suliassarineraat, taamaattumik periarfissat
arlaqarput, bloktilskud-i qaffatsinnianeqarsinnaavoq imaluunniit politiit
sulineri aningaasat qaffatseqqullugit isumaqatigiinniarneq
ingerlanneqarsinnaavoq.
Kisianni Siumut Atassut-ikkullu
gruppe-sa immikkut oqaluuserisassanngortitaat Inuit Ataqatigiinniit imatut
oqaaseqarfigissavarput: maani inimi ataatsimiinnerup kipitinneqannginnerani
Atassut-ikkut Inuit Ataqatigiit isumaattut isumaqarlutik saqqummereermata
naatsorsuutigissavarput aamma naatsorsuutigigatsigu ataatsimiitsitami
sulireqqinneqarnissaani isumaqatigiinninnertik taanna nangeqqissagaat.
Taamatut oqaaseqarluta tassissutigineqarnissaanut piareersimavugut.
Taasineq.
Anders Andreassen, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Taavalu maannakkut taasiniassagut.
Siullermik allanngutissatut siunnersuut Siumut Atassut-miillu tunniunneqartoq,
taannalu imatut nipeqarpoq: Inatsisartut Naalakkersuisut piniarneq
aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuutaat
aalisarnermut ataatsimiititaliami aappassaanerneqannginnerani suliarineqassasoq
innersuussutigimmassuk Inatsisartut oqaluuserisassat tulliani
ingerlaqqissapput.
Tassungalu isumaqataasut
qinnuigissavakka nikueqqullugit. 23.
Taavalu akerliusut qinnuigissavakka
nikueqqullugit. Akerliusoqanngilaq.
Taaseqataanngitsut. 8.
Taavalu taamaalilluni suliassaq
ingerlaqqissaaq, aappassaanerneqartinnanilu aalisarnermut piniarnermullu
ataatsimiititaliami suliarineqaqqaassaaq, tamatumalu kingorna aappassaanerneqarumaarluni.
Oqaluuserisaq naammassivoq.