Oqaluuserisassani immokkoortoq 38-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 14.oktober 1997 nal. 17.02
Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Ukiut makku naluneqanngitsutuut
aalisariutikillisaaneq ingerlanneqarpoq pisassat killeqarpallaarnerat
pissutigalugu. Tamannalu politik-ikkut akuerineqarnikuuvoq aalisartut
peqatigalugit paaseqatigalugillu.
Ukiullu makku qiviarutsigit raajarniartut
pisassaat killeqarluinnalersimapput aalisariutit ikililerneqaraluartut
aalisartut ilaat imak ilungersunartorsiortigipput pisassakippallaarnertik
pissutigalugu killeqarluinnartumik ilaatigullu amigartooruteqarlutik
ingerlalersimallutik.
Tamakkulu aalisartut ingerlaniarsarisut
akilersuinerisa naleqqussarneqarnissaat siunnersuutigaara. Soorlu ukiut
akilersuiffiit amerlaninngorlugit imaluunniit tapiissutigineqartartut amerlillugit.
Taamaammat pisassanik
ikilisaanneqarsimasut allallu aalisagarniartut ukiut akilersuiffiit
amerlaninngortinneqarnissaat inatsisartunut isummerfigineqarnissaa
siunnersuutigaara. Inuiaqatigiit isertitaasa amerlanerpaartaat aalisarnikkut
pissarsiarineqartarmata, aalisarnerlu ingerlanerliulissagaluarpat
aningaasarsiornikkut ukiorpanna attassinnaannginnatsigu.
Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna
Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu
Inatsisartut peqqussutaata nr. 8-p 31.oktober 1996-imeersup allanngortinneqarneranik
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut saqqummiutissavara.
Siunnersuummut oqaaseqaatitigut
takuneqarsinnaasutut, Inatsisartut peqqussutaannut atuuttumut sanilliullugu
allannguutit ikittunnguit Naalakkersuisunulli pingaaruteqartut pineqarput.
Siunnersuutip pingaarnersaraa
Inuussutissarsiutinut Tapersiisarnermi Ataatsimiititaliaq aalisariutinik
atornikunik Kalaallit Nunaata avataanit pisiarineqartunik pissarsinermut
inuussutissarsiummut tapersiinissaminut periarfissinneqarmat.
Manna tikillugu Inuussutissarsiutinut
Tapersiisarnermi Ataatsimiititaliaq angallatinik atornikunik
ataatsimiititaliamit aningaasalersugaareersunik pisinissamut taamaallaat tapersiisinnaasimavoq.
Killilersimaarinninneq taanna Naalakkersuisut naammagisimaarsimavaat,
taamaattumillu aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaanni tamanna pillugu malittarisassat
allanngortinnissaat kissaatigisimanagu.
Maannali pissutsit allangorsimapput.
Saattuarniarneq sukkaqisumik
ineriartorpoq. Aalisarnerup taassuma suli ineriartorteqqinneqarnissaa
neriulluarfigineqarpoq. Manna tikillugu Nuup eqqaanit misilittakkat
pitsaavallaanngillat, Sisimiulli Aasiaallu eqqaanni aalisarneq siunissamut
isumallualersitsilluni. Taamatuttaaq aalisarfiusinnaasunik nutaanik
periarfissaqarsinnaavoq. Nunanut allanut niuernermi atugassarititaasut
allanngoraraluartut isumalluarnissamut tassa tunngavissaqarpoq.
Naalakkersuisut saattuarniarnerup
illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarnissaa Ataatsimiititaliap angallatinut
nutaanerusunut nunanit allaneersunut inuussutissarsiummut tapersiisarnissamut
periarfissaasa killilimmik annertusineqarnisaannik kissaateqarput.
Taamaalilluni angallatinut atornikunut nunatsinni pisiarineqartunut
inuussutissarsiummut tapersiisarneq pillugu malittarisassat
allanngortinneqarnissaannik pisariaqartitsisoqanngitsoq nalilerneqarpoq,
sinerissamut qanittumi aalisariutit angallatinik atornikunik nutaanerusunik
nunanit allanit pisinikkut nutarterneqarnissaat pingaarnerutinneqarmat.
Naalakkersuisut paasisinnaammassuk
inuussutissarsiortunit aammattaaq angallatinik raajarniutinik atornikunik
pisinermi inuussutissarsiummut tapersiisoqartarnissaa kissaatigineqartoq,
peqqussutip allanngortinneqarnissaanik siunnersuutigineqartumi angallatit
raajarniutit aammattaaq ilanngunneqarput.
Ukiut arlallit matuma siorna angallatinik
nunanit allanit pisinermi inuussutissarsiummut tapersiisoqarsinnaasarsimavoq.
Tamanna tunngavigalugu aalisartut arlallit naammaginartunik akilinnik
angallatitaarsimapput. Aalisartorpassuilli atornikunik nunanit allanit
angallatisisut nalaataqarner-luttarsimapput.
Paasinarsisimavoq angallatit nunatta
imartaani atorneqarnissamut anleqquttuunngitsut, ilarpassuilu
pitsaanngeqisut. Taamaattunik angallatitaartut imminut akilersinnaasumik
aalisarnissaq ajornartorsiutigisarsimavaat taamalu angallatinut taakkununnga
akiitsumik akilersornissaannut aningaasarsiornikkut
ajornartorsiortarsimaqalutik.
Taamatut pisoqaqqinnginnissaa
eqqumaffigisariaqarparput. Tamannalu tunngavigalugu taamaallaat angallatinik
atornikunik nutaanerusunik pisinermi inuussutissarsiummut tapersiisoqartarnissaanik
naalakkersuisut siunnersuuteqarput.
Angallatit raajarniutit ukiunik tallimanik
angallatillu saattuarniutit ukiunik qulinik pisoqaassuseqarnissaat
naleqquttutut isumaqarfigineqarpoq. Pisoqaassutsit taaneqartut
saneqqunneqarsinnaanerannut perifissaq ilanngunneqarsimavoq, periarfissalli
taassuma qaqutiguinnaq atorneqartarnissaa ilimagisariaqarpoq, tamatumani
pisoqaassutsit killingisa atorneqarnissaat nalunanngitsumik
naleqqutinngikkaangat.
Aalisariaatsit taaku marluk tassa
raajarniarneq saattuarniarnerlu aalisariutinut assigiinngitsunik
atugassaqarfiusarnerat matumani eqqarsaatigineqarpoq. Taamatuttaaq
nalilerneqarpoq saattuarniutit raajarniutinut naleqqiullugit
minnerujussuarmik nungullarsarneqartartut.
Nalilersuinerit tamakku
tunngavigalugittaaq naalakkersuisut siunnersuutigaat angallatinik
raajarniarnermut atugassanik sisammit sanaanik pisinermi taamaallaat
inuussutissarsiummut tapersiisoqarsinnaasariaqartoq, kisiannili angallatinut
saattuarniarnerinnarmut atugassanut qisummit aammattaarlu sisammit sanaanut
tapersiisoqarsinnaasariaqarluni.
' 7a-mut siunnersuut angallatit annerusumik
raajarniarnermut saattuarniarnermullu atorneqartussat pillugit
aalajangersakkanik imaqarpoq. Aalajangersakkanut oqaaseqaatini angallatip
qaqugu raajarniarnermut qaqugulu saattuarniarnermut atorneqartutut
isigineqarnissaa annertunerusumik allaaserineqarpoq.
Naalakkersuisut peqqussummi ' 8-p allanngortinneqarnissaa aammattaaq siunnersuutigaat.
Aalajangersakkami umiatsiaaqqat inuussutissarsiornermut atorneqartussat
pissarsiariniarneranni tapiisarnissaq pineqarpoq. Aalajangersakkami
isertitaqarnissamik piumsasaasut takutissimavaat anguniakkatut eqqarsaatigineqanngitsunik
pitsaanngitsumik isigineqartussaagaluartut piumsasaasut eqqortinneq
ajornakusoortittarsimavaat, taamaattumillu tapiissutisisinnaasarsimanatik.
Umiatsiaararsornermit isertitassatut ukiumut agguaqatigiissillugu 25.000
kr.-inik piumasaasoq amerlasuunut ajornakusoorpallaarsimavoq, taamaattumillu
piumasaq taanna atorunnaarsittariaqarluni.
Kiisalu innuttaasut qinikkatut
pisortanilluunniit toqqakkatut suliaqartut allanit periarfissalunnerulersimapput.
Tamanna naleqqutinngilaq taamatuttaarlu allanngortittariaqarluni.
Allanngortitsineq matumuuna
Naalakkersuisunit siunnersuutigineqartoq, peqqussummi ' 8-p imatut aaqqissuunnissaatut nalilerneqarpoq,
anguniagaanngitsumik kingunerisartakkat eqqartorneqartut
pinngitsoorneqartariaqartut.
Naalakkersuisut ' 7a-mut aammalu '8-p
allanngortinneqarnissaanik siunnersuutaasa saniatigut allannguutissatut
siunnersuut aalajangersakkat allat ataasiakkaatigut naleqqussarneqarnerannik
imaqarpoq. Taakkuli ' 7a-mut siunnersuutigineqartup
malitsigisaanik aalajangersakkanik allanik iluarsiinerinnaapput.
Naggataatigut siunnersuummut
nalinginnaasumik oqaaseqaatit aammalu aalajangersakkanut ataasiakkaanut
oqaaseqaatit innersuussutigissavakka.
Peqqussutissatut siunnersuut KNAPK-mut,
APK-mut KANUKOKA-mullu tusarniaassutigineqareerpoq. Tusarniaanermut akissutit
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiititaliamut
nassiunneqarumaarput, naalakkersuisoqarfimma tassunga oqaaseqaatai
ilanngullugit.
Taamatuttaaq ataatsimiititaliaq
erseqqinnerusumik ilisimatitsissutitut manna tikillugu saattuarniarnermit
misilittakkat pillugit kisitsisitigut paasissutissanik
saqqummiussiffigiumaarpara.
Taamaalillunga siunnersuut Inatsisartunut
oqaluuserisassanngortippara, siunnersuutip Inatsisartuni
aappassaaneerneqannginnerani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
ataatsimiititaliamut innersuunneqarnissaa siunnersuutigalugu.
Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:
Inuussutissarsiutitigut tapersiisarnermi
peqqussutip allannguutissanik Naalakkersuisut saqqummiussaat taperserlugu
Siumumit imatut oqaaseqarfigissavara.
Ukiuni makkunani sinerissamut qanittumi
alisarnermi pisarineqarisnnaasut annikilligaluttuinnarfianni raajarniarnerup
qaleralinniarnerullu saniatigut allanik aalisarneqarsinnaasunik naleqqussarnermi
nutaanik angallatitaarniarneq ullumikkut aningaasarsiornikkut pissutsit
ajornarsisinnikuuaat, maannakkut inuussutissarsiutitigut tapersiinermi
peqqussutip atuuttup - angallatinik nutaanik aammalu taamaallaat angallatinik
nunatsinni atornikunik pissarsinissaq - tapersiisarnikkut
periarfissaqartimmagu.
Siumumit ilisimavarput maannakkut
angallatit pioreersut pisoqalinerat pissutigalugu angallatit tamakkua
assagiarsunniarnerup annertusarnerani assagiarsunniarnermut naleqqussarlugit
atorneqarnissaat killeqartut. Kiisalu angallatit raajarniutit sinerissami
maannakkut pigineqartut ilaat ima pisoqaatigilersut tamakkua piaartumik
allanik taasersorneqanngippata annilaanganarsisoq tamatuma kingunerissagaa
pisassiissutit tamakkiisumik pisarineqanngitsoortalernerat tamannalu
sunniuteqarnerlussasoq aalisakkanik suliffissuarni tamakkiinerusumik
suliassaqartinnissaannik anguniagaqarnermut.
Aalisarnermi pissutsit allangornerat
ilutigalugu nunatsinni aalisarnermut naleqqunnerusunik aalisariutit
taarsersornerisa aqqutissiuunneqarnissaat Siumup suleqataaffigerusuppaa
taamaattumillu inuussutissarsiutitigut tapersiisarnermi peqqussutip
allannguutissaanik Naalakkersuisut saqqummiussaat Siumumit ilassilluarparput.
Aammalu angallatit atornikut nunatta avataaneersut pissarsiarineranni
angallatip ukiunik qassinik pisoqaassuseqarneranik allagartat misissornissaannut
kiisalu angallatip akiata aalajangernissaannut aalisartut angallatinik
pissarsisussat pisortaniit sukumiisumik sullinneqarnissaat Siumumiit
piumsaraarput.
Siumup pingaartilluinnarpaa angallatit
nunatsinnut naleqquttuunissaat aammalu pissarsiarineqarneranni angallatit
sananeqaataannut KIS-p piumasarisaliai malitsinneqassasut, kiisalu Siumut
isumaqarpoq peqqusstissami ' 7-mi nutaamik ilanngunneqartut angallatit
atornikut pisoqaassusilernissaannut killiliussat ataatsimiititalimit, uani
allisarnermut ataatsimiititaliaq eqqarsaatigivara, susassaqartumit initsisissap
aappassaaneerlugu oqaluuserineqannginnerani misissorluarneqartariaqartut.
TAssani pineqarmata angallatit sunik sananeqaateqarnerat tunngavigalugu
ukiunik qassinik pisoqaassusiliineq. Siumumit tamanna pingaatutut
isumaqarfigaarput angallatip akilersorneqarnissaannut ukiut killissarititaasut
angallatit qanoq sivisutigisumik piusinnaanerannut naleqquttuusariaqarmata.
Siumumit tulluartuutinngilarput
aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqartut umiatsiaarartaarniarnerinni
inuiaqatigiinnik sullisinerat pissutigalugu tapersiisarnikkut periarfissaannik
mattunneqarnerat, taamaattumillu nuannaarutigaarput aalisarnermik
piniarnermillu inuussutissarsiuteqartut qinikkatut pisortanillu
toqqarneqarlutik innuuttaasunik sullissisut tapersiisarnermi umiatsiaaqqanut
tapiiffigineqarnissaannik peqqussutissakkut '
8-mi aaqqiiviginiarneqarmata.
Hans Enoksenip siunnersuutaanut atatillugu
Siumumiit siunnersuutigineqartoq ataatsimiititaliami sukumiisumik
suliarineqarnissaa inassutigissavarput.
Siumumit taamatut oqaaseqarluta
inuussutissarsiutinut tappisarnermi peqqussutip aappassaaneerlugu
oqaluuserinnginnerani Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu
ataatsimiititalimi suliarineqarnissaa taperserparput, tamanna Siumumit
suleqataaffigissagatsigu.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Ukiuni kingullerni Inatsisartuni tamatta
pingaarteqisarput tassalu Nunatsinni inuussutissarsiutitta pingaarnersaat
aalisarneq piniarnerlu pillugit annertoorujussuarmik pingaartumillu
sinerissamut qanittumi raajarniarnermi aalisariutit amerlassusiisa
naleqqussarnissaat aammalu malittarisassaqartitsinikkut aqutsineq pillugu
oqallittarsimavugut.
Tupinnganngitsumik aalisartortatta ukiuni
makkunani atugaasa ilungersunarnerinik aammalu apeqqutinik imaannaanngitsunik
oqallinneq imaqarmat, nutaamillu peqqussusiortoqartinnagu KNAPK-mut allanullu tusarniaaneqarsimavoq.
ATASSUT-miit Naalakkersuisut
aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu
inatsisartut peqqusstissatut nutaatut siunersuut soqutigalugu
oqallisigisimavarput, imatullu oqaaseqassalluta.
ATASSUT-miit siorna Inatsisartut ukiakkut
ataatsimiinneranni oqaaserisimasagut innersuussutigalugit
nangeqqiinnassavarput ATASSUT-miit pingaarteqigatsigu immami nunamilu
inuussutissarsiutinik nutaanik nutarterinerlu aqqutigalugu pilersitsineq,
suliffinnik ataannartitsinissamik nutaanillu pilersitsinissamik siunertaqartut
tapersersorluinnaratsigit, taamaalilluni inunnik ikiuinermut
aningaasartuutissaagaluit suliffinnik pilersitsinikkut annertuumik
ikiorserneqartussaammata.
Siusinnerusukkut ATASSUT-miit
uparuartuarsimavarput aalisartut ESU aqqutigalugu taasersugassarsiaqarsimasut
akilersuiniartarnerat qanoq ilungersunartigisoq sulilu manna tikillugu
ajornartorsiutaasartoq arajutsisimanngilarput, taamaattumillu ATASSUT-miit
Naalakkersuisut inakkusuppagut misissoqqullugu pisanut tulaanneqartunut
procent-imik aalajangersimasumik ilanngartuisoqartarsinnaanersoq perifissat
ilaattut nalilersoqqullugu.
Aammalu Inatsisartuni ilaasortap Hans
Enoksenip siunnersuutaa ilanngullugu ataatsimiititaliami sukumiisumik
suliarineqarnissaa inassutigalugu.
Kiisalu periarfissanngunnginnerpoq ESU
eqqarsaatigalugu inuussutissarsiutinik sunilluunniit persitsiniarnermi, immami
nunamilu, atorniartarneq tamaat ataatsimut eqqarsaatigalugu kattussinnaanersoq
nalilersussallugu misissussallugulu.
Aalisarnermik Naalakkersuisoq ATASSUT-miit
isumaqatigilluinnarparput, saattuarniarneq sukkaqisumik ineriartortoq,
aalisarnerullu suli ineriartorteqqinneqarnissaa neriulluarfigigipput,
taamaattumik angallatinik atornikunik nunatta iluani avataanilu
periarfissiiniarneq kiisalu umiatsiaararsorlutik aalisartut
akuutinniarneqarneri ATASSUT-miit iluarisimaarluinnarparput.
Taamaattumik Naalakkersuisut sinnerlugit,
Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup
Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu
Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut ATASSUT-miit
qulaani tunngavilersuutigisagut innersuussutigalugit inatsisartunut isumarput
saqqummiupparput.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta
inatsisissatut siunnersuut aappassaaneerlugu oqaluuserineqannginnerani
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaa
ATASSUT-miit akuersaarparput.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Aalisarnermut piniarnermut
nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu peqqussutip allngortinniarneqalerssarnera
INUIT ATAQATIGIIT pissusissamisoortutut isumaqarfigivarput siunnersuutigineqartut
takusinnaasavut malillugit taakkuummata siornatigut aamma
aaqqiissuteqarfigeqqullugit tikkuartareersimasavut.
Pingaartumik saattuarniarnerup
sukkaqisumik ineriartortinneqarnerani aallartisarneqaleruttorfianilu
pingaaruteqarpoq naleqquttunik imminullu aalisariaatsimut tassunga akilersinnaanerusumik
angallatitaartulernissaq. Taamaattumik saattuarniarnermi raajarniarnermilu
atoneqarsinnaasunik angallatitaartorsinnaanissaq siunnersuutit matumani
pineqartut aqqutigalugit periarfissarsiuunneqarmata tamanna
ilarusuutigissallugu INUIT ATAQATIGIIT pissusissaqarluarsorivarput,
soorluttaaq umiatsiaararsortut atugarisaannut tunngatillugu oqilisaassinissat
matumani siunnersuutaasut aamma ilalernarluinnartuusut.
Taamatulli oqaaseqareerluta INUIT
ATAQATIGIIT ukiuni kingullerni Nunatta kitaani saattuarniarneq -
oqaatigineqareersutuut aallartisarneqaleruttortoq imaattunik aamma
sillimaffiginiagassatsinnik siunertaqarluta oqaaseqarfigitsiarallassavarput.
Naalakkersuisup saqqummiussinermini
tikkuarpaa Sisimiut Aasiaallu eqqaanni saattuarniarneq neriulluarnartoqartoq
Nuulli eqqarsaatigalugu pitsaavallaangitsumik ingerlasoqartoq, ilisimaneqalereersutuummi
Nuummi saattualeriffik maanna matoqqavoq Nuup eqqaanigooq saattussanik
iluaquteqarniarneq maannamut iluatsinngimmat.
Sisimiut eqqarsaatigalugu kangerlunni
saattussanik aalisarneq maannamut misilittagaqarfiunerusimavoq. Paasisalli
kingulliit - aalisartuniillu saqqummiunneqartut takutippaat kangerlunni
saattuarniarneq maannakkutuut ingerlatinneqaannassappat saattuaqassutsimut
tamanna navianartorsiulertitsiumaartoq, tassami sikuerneraniit sikunissaa
tikillugu aalisarnerup kingunerissammagu saattussat aalisarneqarsinnaasut
ikileriarujussuarnissaat. Taamaalilluni aalisariutit mikinerusut - ilai ESU-mit
taarsigassarsitinneqarsimasut maannamullu saattualeriffimmut tulaassuisut
avasinnerusumulli avalariarsinnaanngitsut imminut akilersinnaasumik
inuussutissarsiornermikkut periarfissaarukkaluttualissapput.
Taamaattumik peqqussutip matuma
suliarinerani eqqaamasassatta aamma ilagilluinnartariaqarpaat,
qalakkeerniartariaqaratsigu nungusaataanngitsumik kangerlunni
saattuarniarnerup aamma aaqqissuussiffigisariaqarnera, taamaalillutalu
aalisariutit mikinerusut avasinnerusumullu avalariarsinnaanngitsut aamma
eqqarsaatitsinniitittariaqaratsigit. Taamaattumik kangerlunni aalisakkat allat
annerusumilli maannamut iluaqutiginiarneqanngitsut, aallunneqarnerusuuppatali
avatitsinnit piumaneqarluartut eqqumaffiginerusariaqarpavut, soorlu
kangerlunni eqqusarpassuit.
Kangerlunni saattuarniarneq - Sisimiut
eqqaanni nungusaataanngitsumik ingerlanneqassappat, taamaattumik INUIT
ATAQATIGIIT isumaqarpugut ukiakkut saattuarniartarneq unikaallatsinneqarsinnaasariaqassasoq
eqqusarniarnermik taarserneqarsinnaaqqullugu. Taamaalillunimi eqqusat
saattussallu tapitariillugit aalisarneqalissagaluarput aalisariutit
mikinerusut ataavarnerusumik - taamatullu pitsaanerusumik
aningaasarsiulernerannik kinguneqartussamik aamma saattussanik kangerlunni
peqartuarnissatsinnut iluaqutaaginnartussamik.
Tamannali aqqutissiuunneqassappat
pisariaqarpoq ESU aqqutigalugu eqqusat iluaqutigineqarnerulernissaat
siunertaralugu tapersiisarnikkut siuarsaaqataanissamut
periarfissarsiuussinissarput. Soorunami iluatinnarpoq saattuarniarnissamut angallatitaarnissamut
periarfissat matumani annertusarnialeratsigit. Kisianni soorlu suliani
takuneqarsinnaareersutuut aamma eqqaamasassaraarput nungusaataanngitsumik
atuinissatsinnik pisussaaffeqaratta aammalu angallatit mikinerusut
tulaassuilereersullu aaqqiissuteqarnissatsinni mininnaveersaassagatsigit.
Sisimiuni maannamut saattuarniarnermi misilittagarineqalersut taammaattumik
allani saattussa?nik aalisarfiusuni
ilinniutigisariaqarpavut, pisuussutitsinnik uumassusilinnik piujuaannartitsinis?saq siunnertaralugu.
Oqaatsit tamakku Inuit Ataqatigiit
annissukkavut taamaattumik neriuutigivarput ataatsimiititaliami
suleqqinnissatsinni aamma tikinneqartarumaarnissaat.
Saqqummiussatsinni matumani
tikkuakkatsinnut aamma ilaavoq, Nuummi saattualeriffik maannamut
tulaassuiffigineqarani uninngaannalersimasoq. Inuit Ataqatigiit tamanna
ajuusaarnartuutillugu isertuutissanngilarput, eqqumiigilaanngitsuunngilarpullu
sooq Paamiutnut taama saattuaqartigisumut taanna nuunniarneqanngimmat. Tamannami
Royal Greenland‑ip siornali nammineq periarfissatut tikkuareersimammagu.
Peqqusutimmi allannguutissartaani
saattuarniutinik angallatitaartortoqarnissaanik periarfissius?siniaatigaluta, tulaassuivissaq tunisassiorfitsialallu uninngatinneqaannassappat
Royal Greenland‑ip minnerunngitsumillu aalisartut
aningaasarsiornissaraluannut immaqa pisariaqanngikkaluamik
nammakkersuutinngorsinnaavoq.
Naalakkersuisut taamaattumik
inakkusussinnassavavut Royal Greenland‑imut tamanna oqaloqa?tiginnissutigeqqullugu.
Taamatullu oqaatsivut innersuussutigalugit
ataatsimiititaliami sulinissatsinni Inuit Ataqatigiit qilanaaraarput
soqutigisaqaqatigiit siunnersuummut oqaaseqaatigisimasaat, aammalu Hans Enoksen‑ip
siunnersuutaa ilanngullugu tusarniaajutigalutalu ataatsimiittarnissatsinnut
maani inimi aappassaarinnittoqartinnagu.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Aallaqqaammut oqaatigissavara,
aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillug Inatsisartut
peqqussutaata nr. 8‑p, 31. oktober 1996‑imeersup
allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut, Akulliit
Partiiata tapersersormagu.
Isumaqarpunga siunnersuut
aalajangersakkanit maannamut attuttunit siumut ingerlariarnerusoq, tassa
aalajangersakkat maannamut attuutut taamaallaat periarfissiimmata angallatinik
ataatsimitaliamit aningaasalersorneqareersunik pisinissamut. Maanna
periarfissaqalerpoq angallatinik atornikunik allanik nunanit allaneersunk
pisinissamut, aamma erhvervstrtte‑mut periarfissaqarnerulerluni
raajarniutinik atornikunik nutaanerusunik pisinissamut, tassa angallatinik
atornikunik niuerneq pitsaanngitsunik misilittagaqarfigineqarmat.
Takusinnaavara, siunnersuummi
aalisariaatsinut assigiinngitsunut marlunnut assigiinngitsunik piumasaqaateqartoqarmat,
tamannalu uanga tunginniit tapersersornartippara, tassa erhvervstrtte‑mit
taamaallaat tapiissuteqartoqarsinnaassasoq angallatinut sisammik sanaanut,
taavali angalla?tinut assagiarsunniutinut tunngatillugu
tapiissuteqartoqarsinnaassalluni, angallatinut qusummik aamma sisammik
sanaanut.
Allannguutissatut siunnersuummi
siunnersuutit allat aamma isumaqatigaakka, pingaartumik umiatsiaararsorlutik
aalisartut akiumut agguaqatigiissillugu, isertitassaannik piumasaqaatip
atorunnaarnissaanik siunnersuut, kiisalu innuttaasunut qinikkatut
pisortanilluunniit toqqakkatut suliaqartunut tunngasoq.
Taamatut naatsumik oqaaseqarfigalugu
ingerlaqqinnissa inassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu
tapersiisarneq pillugu peqqusutip allanngortinneqarnissaa Kattusseqatigiinniit
isumaqatigaara, tassami tamanna Inatsisartut kissaatigisaannut naapertuummat,
minnerungitsumillu aalisartut ukiuni makkunani annertuumik pisariaqartitsinerat
tunngavigalugu, inuussutissarsiutitigut tapersiisarnerup allangortinneqarnissaa
pisariaqarmat.
Aamma taamatut allanngortitsinissami,
soorunami Inatsisartut upernaaq ataatsimiinnitsinni Royal Greenland‑ip
suliffissuinut, aalisagaqassutsimullu tunngatillugu naleqqussaanermik taallugu
oqallinnermi, angallatit ilanngullugit naleqqussarneqarnissaannik
kissaatigineqartoq Inatsisartuniit ersersinneqartoq eqqarsaatigalugu.
Nunatsinni angallatit ilaatigut
raajarniarnermut atorneqarsimasut, sulilu atorluarsinnaasut, aamma
saattuarniarnermut imaluunniit aalisakkanik, qalerualinnilluunnit allanik
aalisarsinnaanermut naleqqussarneqarsinnaanerat, ilanngullugu
periarfissiuunneqartariaqarpoq.
Tassami aamma saattussat kisiisa
isiginiartariaqanngillat, periarfissallit allat aamma ilanngullugit
eqqarsaatigisariaqarlutik, taamaatumik angallatit ullumikkut pigineqartut,
ilaatigullu aamma aserfallakkiartortut, ilanngullugit iluarsaanneqarnissaannut
ilaatigullu naleqqussarneqarnissaannut periarfissiisoqartariaqarpoq.
Nuannaartutigaara Naalakkersuisut
angalatinik atornikunik pisisarsimanermut tunngatillugu,
ajornartorsiutaasarsimasut eqqumaffigimmatigik, aammalu angallatinik
atornikunik nutaanerusunik taamaallaat pisisoqarsinnaanera kisiat
siunniussimagaluaraat, Kattusseqatigiinniit kaammattuutigissavara, angallatit
pineqartut soorunami nunatta imartaani angalanermut naleqquttuunissaat
ilanngullugu eqqumaffigimmassuk.
Aammalu angallatit pisiarneqarsinnaasut
qanoq pisoqaatiginissaannik killiliisimaneq pissusissamisoortutut
isigisariaqarpoq malinneqartariaqarlunilu, taamaattumik piumasaqaatinik
assigiinngitsunik aamma sukaterisimaneq, tassa angallatinut atornikunut
avataaniit pisiarineqarsinnaasunut tunngatillugu, pissusissamisoorpoq,
angallatitaartussanullu iluaqutaasussatut naatsorsuutigisariaqarluni.
Peqqussutip 8‑nut tunngatillugu, qujanarpoq naalakersuisut kiisami
umiatsiaararsortut atugaannik paasinnikkiartulersimammata, tassami
ilisimaneqareersuttut Kattuseqatigiinniit siusinnerusukkulli arlaleriarlunga
oqaluttarfik manna atorlugu, umatsiaararsortut atugaasa ilungersunartut,
Inatsisartunit paasineqarluarnissaat oqariartuutigisarpara, qujanartumillu
Inatsisartuni ilaasortat ataasiakkaat paasinnilluartarput, taamaattumik '‑imi pineqartumik oqallissaataalaarsinnaasut
taperserpakka.
Neruutigaara umiatsiaararsorlutik
inuussutissarsiortunut atugassarititaasut pitsaanerulersinneqarnissaat pillugu
periarfissat allat atorlugit suli ingerlaneqartoq, soorlumi ataatsiminnerup
matuma ilaani Naalakkersuisut Siulittaasuata tamanna neriorsuutigigaa.
Naggataatigut Inatsisartuni ilaasortap
Hans Enoksen‑ip siunnersuutaa paasilluarlugu taperserpara,
ataatsimiititaliamilu suliarineqarnissaa soorunami pisariaqartillugu.
Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuutip
aappassaanneerneqannginnermini Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaata innersuussutigineqarnera
isumaqatigaara.
Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Siullermik oqaatigissavara assut
nuannaarutigigakku oqaatigineqartut inernerat ataatsimut isiga?lugu, partiit aammalu Kattusseqatigiit tamarmik tamakkiisumik
isumaqatigimmassuk.
Annerusumik
oqaaseqarfigisariaqanngikkaluartulluunniit kisianni pisariarqaroq soorunami
ataasiakkaat oqaaseqarfigilaassallugit.
KIS‑ip ikiuuttarnissaa, tassa
siunnersuisartut, naatsorsuutigilluinnarparput aamma tamanna pisassasoq
angallatit pitsaassusaanik nalilersorneqartarnerini, aamma soorunami akissaa
eqqarsaatigalugu.
Hans Enoksen‑ip siunnersuutaanut
tunngatillugu Siumup oqaaseqartuata ataatsimiititaliamut suliarineqarnissaanut
innersuutaa pissusissamisoortutut isigaara, aammalu ataatsimiititaliami
allannguutissatut siunnersuutip suliarineqarnissaanut inassuteqarneq
pissusissamisoorsoralugu.
Atassutip oqaaseqartuata, Siverth K.
Heilmann‑ip apeqqutaanut
imaluunniit eqqarsaatissiissutaanut, tunisanit %‑imik ilanngaatitilluni
akilersugassanik akilersuisinnaaneq pillugu, oqaatigissavara, tamanna
periarfissaareersoq, tassa ESU‑mit atorsimasut angallatiminnillu
ingerlatsisut, periarfissarereerpaat isumaqatigiissuteqarlutik tamatuminnga
aaqqissuussivigineqarnissaannik.
Tamatumap inatsisitigut
aalajangersagaanngikkaluartumik, kisianni ESU‑p aammalu angallataatillip
isumaqatigiillutik, nammineq piumassuseq najoqqutaralugu
aaqqissuusiffigineqarsinnaanerata ingerlaannarnissaa inassutigissavara.
Aamma Atassummiit oqaatigineqarpoq nunami
aammalu immami inuussutissasiutit ESU‑mit tapiiffigineqartarsinnaanerat
pillugu ataatsimut aaqqissuusisoqarsinnaanera. Soorunami tamanna
nalilersorneqarsinnaavoq, aammalu immaqa ataatsimiititaliap
nalilersorsinnaavaa. Kisianni ataatsimut isigalugu oqaatigisariaqarpoq,
massakkut aningaasatigut immikkoortikkavut, Inatsisartut aningaasanut
inatsisaanni, ESU‑mut pisariaqartinneqartutut nalilikkatsinnik
annertussuseqartinneqarput, immami inuussutissarsiuutitigut tapersiisarnermi.
Taamaattumik nunami inuussutissarsiutinut tapersiisarneq aamma eqqunneqassappat,
taava pisariaqarpoq aamma aningaasanik immikkut immikkoortitsisoqarnisssaq.
Johan Lund Olsen‑ip Inuit
Ataqatigiinnit pissusissamisoortutut isigaa, taamatut Naalakkersuisut
allannguutissatut siunersuutigisaat, tamannalu nuannaarutigaarput. Isumaqarpungalu
Naalakkersuisut isumaqatigilluinnagaannik Inuit Ataqatigiit,
oqariartuuteqartut, tassa pisuussutit uumassusillit mianerilluinnarlugit
killissaalu sianigalugit atortassagivut. Aamma saattuarniarnermi tamanna
eqqarsaatigilluinnarparput taamatut ingerlassasugut.
Malinnaaffigilluinnarparput
saattuarniarnerup ingerlanera sumiiffiit eqqarsaatigalugit, piumasaqaataavorlu
saattuarniarnermi aamma pisat nalunaarsorneqarnissaat. Tamakkulu aamma katersorneqarput,
taamaalilluni malinnaaffigilluarneqarsinnaammat ineriartorneq sumiiffikkaani
qanoq ingerlanersoq. Taamaattumik tassuunakkut akerleriissuteqanngilagut.
Isumaqatigiilluinnarpugut, Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut pisuussutinik uumassusilinnik atuinitsinni
qanoq nakkutiginnilluinnarnissatsinnik. Aamma taamaappoq, pingaartumik
kangerlunni, angallatit mikinerusut aalisarfisartagaanni
mianersorluinnartariaqarnerput, tamakkumi periarfissaasa ukiuni ikittunnguuani
atuunnissaat naatsorsuutigineqarmat.
Ukiuni arlalissuarni, angallammik
pisinissaminut atorsimasup, aamma ukiuni tulliuttuni akilersuisinnaanissaa
inuussutissasiutiminillu napatinnissaa, taarsigassarsiaminillu akilersuisinnaanis?saa, eqqarsaatigisariaqarparput. Taamaattumik tassuunakkut soqutigisavut
assigiilluinnarput.
Nuummi saattualeriffik pillugu Royal
Greenland‑imik oqaloqatigiinnerit pisaannarput, aammalu qanittunnguakkut
tamana pisimavoq, kisiannili suli inaarutaasumik oqaatigisinnaasannik
tigumiaqanngilanga.
Ilumoorpoq saatualeriffiup, Royal
Greenland‑ip pigisaata Nuummiittup, atorluarneqarnissaa aalisartunillu
iluqutigineqalernissaa Naalakkersuisut soqutigilluinnarmassuk. Maannakkut
Canada‑rmiunik nunatsinnilu aalisartunik ataasiakkaaniugaluaq, Royal
Greenland suleqateqarluni avasinnerusumi saattuarniarnermik misileraalluni
ingerlatsilersussaavoq, aallarteriinngikkuni. Tamatuma ingerlanerata
takutikkumaarpaa, qanoq Nuummi saattualeriffiup atorneqarsinnaanera,
neriuppugulli iluaqutaallualerluni atorneqalerumaartoq.
Akulliit Partiianniit aamma
saqqummiunneqartoq isumaqataaffigineqarpoq, raajarniartut, saattuarniartut
umiatsiaararsortullu eqqarsaatigalugit, tapersersuinerlu tamanna aamma qutsatigaarput.
Kattusseqatigiit aamma isumaqataanerat
qutsatigissavarput. Aammali Kattusseqatigiinnut oqaatigerusullugu, raajarniutit
atorneqartut aamma allanut saanissaannut periarfigititaq ammatinneqarmat,
ilaatigut aamma Inatsisartut aningaasanut inatsisaatigut 1997‑imiit
ukiunilu tulliuttuni sisamani immikkoortitsisoqarsimavoq 10 mio. koruuninik,
taakkua ilaatigut atorlugit periarfissaqarpoq aaqqisuusisoqarsinnaaneranik.
Neriuppunga aamma taakku raajarniat allamut saaniarnerminni iluaqutissatut
atorumaaraat.
Kattuseqatigiit ilumoorput, aamma
Naalakkersuisut saqqummiusinitsinni tamanna oqaatigaarput, nunanit allanit
angallatinik pisinermi pisoqaassutsit nalilersoqqissaartariaqartut,
misilittagaareersut sinerissatsinni arajutsinaveersaartariaqarlutik.
Taamaattumik KIS‑ip atorluarneqarnissaa tassani aamma
pissusissamisoorluinnarpoq.
Taamatut oqaaseqarlunga partiit tamaasa
aamma Kattusseqatigiit tapersersuinerannik qutsavigissavakka.
Peter Ostermann, partiit oqaaseqartuisa avataatigut:
Marlunnik erseqqissaateqalaassaanga
Naalakkersuisup akissutaa pillugu.
Hans Enoksen‑ip siunnersuutaata suna
qiteraa, aallaavigaa?
Tassa aalisagaalatsinermi aalisartup erhvervstrtte‑mut taarsersugassani aalajangersimasut naam?massisinnaasanngilai, akiligassanikkiartuinnalersarpoq. Soorunami isumakkeerinninnerit allallu atorneqarsinnaapput. Assigiittorujussuarmik isumaqarpugut, tassa aalisartup tunisinermini %‑i aalajangersimasoq ESU‑mut akiliutissatut immikkoortinneratigut aaqqissuusivigineqarsinnaanera periarfissiuunneqassasoq. Tamanna arlarleriarlugu tamaani utertarsimavarput. Siorna Naalakkersuisut saqqummiussaanni tassunga tunngatillugu tamanna eqqarsaatigeqartoq oqaatigineqarmat, assut isumalluaammersimagaluarpugut atorneqalissasoralugu.
Tassami ullumikkut ilaatigut imaappoq, aalisartoq piniartorluunniit erhvervstrtte‑mut atorluni piniutissaminik pissarsisimasoq, soorunami pisaqanngikkuni akiligassaminut akissaqanngilaq, aapaatigullu inigisaminut allanullu akilersuiniartussaalluni.
Hans Enoksen‑ilu tassani isumaqatigiittorujussuvugut. Ajornartorsiut annertoorujussuvoq, taamaattumik tamanna uteqattaartuassavarput pissutsinummi naleqqunnerusumik aaqqiinissaq massakkut pisariaqalerpoq.
Nalunngilarput soorunami erhvervstrtte‑p, pingaartumik aalisarnermik uumasuuteqarnermilu, atugassarititai assigiinngitsut inuussutissarsiutinut amerlanerusunut nunami aamma pilersinneqarsinnaasunut atorneqalerpata, aningaasat amerlanerusut soorunami pisariaqartinneqassapput.
Ullumikkut periarfissaapput aningaasanik immikkoortitat arlariit. Assersuutigiinnarsinnaavarput inuussutissarsiutinik siuarsaaniarnermi 15‑17 million‑it takornariaqarnermut sammitinneqartut, illussisarfinnik annertusaanermut atorneqarsinnaasut.
Tamakkulu ataatsimut katikkaanni periarfissanik amerlasoorpassuarnik, aamma nunami suliffinnik, pilersitsinissamik aqqutissiuisinnaavoq. Tassa tamanna uagut assorsuaq pingaartitarput.
Ullumikkut pisariaqartitarput tassa suliffissat aningaasarsiorfissat nutaat. Aningaasaativut taakkununnga kaaviiaarterusaaginnarnagit, nuttaqattaaginnarnagit, nutaanik aningaasarsiorfissanik pilersitsiniarneq aamma ilungersuutigisariaqarpoq. Taamaattumik tamanna utertuarparput, erhvervstrtte‑p periarfissarititai pitsaasut aamma inuussutissarsiutinik allanik pilersitsiniarnermi atorneqarsinnaasariaqarnerat, taamaalilluni inuussutissarsiutinik allanik siuarsaaniarneq annertuumik tapersissavarput.
Imaassinnaavoq aalisakkat ullumikkut tunisassiarineqanngitsut, tunineqarneq ajortut, tunineqarsinnaalissasut, nunami suliffimmik angisoorsuunngikkaluamik pilersitsisoqarsinnaappat erhvervstrtte‑p atugassarititai pitsaasut atorlugit. Allarpassuit aamma taakkartorneqarsinnaagaluarput. Aalisarnerinnaq pinnagu, allanik aamma inuussutissarsiuteqarsinnaanerput aningaasarsiorfeqarsinnaanerpullu pingaartipparput. Pisariaqarporlu taamatut periarfissiisinnaanerput siunissami iluaqutaasinnaasunik.
Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Peter Ostermann‑ip oqarneranut Hans Enoksen‑illu siunnersuutaanut tunngatillugu oqaatigaara ataatsimiititaliami tamanna nalilersorneqarnissaa kissaatigigiga. Kisianni Peter Ostermann‑ip oqaaseqareerneratigut innersuussutigerusuppara una, Hans Enoksen‑ip siunnersuutaaniittoq issuaannassavara: Soorlu ukiut akilersuiffiit amerlaninngorlugit.
Tassa massakkut ESU‑mi periarfissat, soorlu Peter Ostermann oqartoq, pitsaasuupput. Siunnersuuterpulli akuerineqarumassappat aalisartutut isigalugu periarfissat suli pitsaanerulertussaapput.
Aammaana ilaanneeriarluta puigortaripput inatsisip eqqartukkatta imarisaa qanoq ittuunersoq.
Hans Enoksen‑ip siunnersuutaanut tunngatillugu oqaatigisara periarfissaqareerpoq, aammalu naapittaannarpakka Naalakkersuisutut sulininni erhvervstrtte‑p allattoqarfia ataatunginniimmat, aaqqissuussinissamik kissaateqartut aamma akuersaarneqartartut, aamma neriuppunga peqqussutip imarisai atuarlugit atorneqarluartarumaartut, immaqa suli maannamit annertunerusumik. Kisianni taamaakkaluartoq, taassumap nalilersorneqarnissaa aamma ataatsimiititaliami inassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Uani oqallinnermi peqqussutissap allanngortinneqarnissaanut tunngatillugu, umiatsiaararsortut aamma oqilisaassiffigineqarnissaat soorunami qujanarpoq. Pinngitsoorusunngilangalu tassunga atatillugu Aalisarnermut Naalakkersuisup, maannakkorpiaq akisinnaappagu, manna akeqqullugu:
Nalunngilarput kommuni tusakuluttuassavarput ataatsimiinnermi maani aammalumi siunissami, tassalu Kangaatsiaq, aningaasatigut ajornartorsioqisoq. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq marts‑imiussaqqooqaaq ukioq Kangaatsiamiippoq. Tassungalu atatillugu taamatut inuussutissarsiuteqartut tikillugit ilaatigullu oqaloqatigalugit, ajornartorsiutaannik qaangiiniarnissaat siunertaralugu. Paaserusunnarpoq taamatut angalanerup suut aalisartunut minnerunngitsumillu umiatsiaararsortunut pitsaaqutit kingunerisimaneraat. Tassami aalisakkat, ilaatigut ammassat, allallu misilerarneqarsinnaasut taamanikkut eqqartorneqarput. Qanoq, Kangaatsiarmiut eqqarsaatigalugit, oqilisaaffigineqarpat, maanamullu qanoq tamanna iluaqutigineqarpa?
Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Annerusumik oqaaseqarnanga qujassutigissavara siunnersuutiga maani ilassilluarneqarmat, neriuutigalugulu ataatsimiititaliami eqqartorluarneqassasoq. Neriuppungalu aamma partiit ajor?nartorsiummik paasinnilluarlutik tapersersuilluarumaartut.
Lars Srrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Siullermik oqaatigissavara, peqqussut januar‑ip aallaqqaataani 1998‑imi atuutilertussaq assorujussuaq isumalluarnarmat.
Tassa politikerit uagut oqarfigineqartarpugut pikkorippallaartartugut aningaasartuutit amerlisaannarnissaannut. Peqqussummi uani siunertarineqarpoq, siunissami isertitatta amerlinissaat. Kisianni aamma peqqussummi uani januar‑ip aallaqqaataani 1998‑imi atuutilersussami, sillimaffissaqarpugut saneqqunneqarsinnaangitsunik.
Naalakkersuisup erseqqissumik oqaatigigeerpaa, Sisimiuni Aasiannilu massakkut assagiarsunniarneq ingerlalluartorujussuusoq. Taavalu aamma ilisimaaraarput Maniitsumi, Paamiuni aammalu illoqarfinni assigiinngitsuni, Royal Greenland‑i suleqatigalugu pilersaartoqartoq. Saneqqunneqarsinnaangitsorlu uaniippoq peqqussut atuutilissappat, Sisimiormiut Aasiammiullu 10 million koruunit, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqartussaasut, qularnanngitsumik aningaasat piffissaq sivikitsunnguaq atorlugu nunguttussaagaat. Taamaattumik aamma aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi tamakku assigiinngitsut sillimaffigineqartariaqarput. Ilaatigut kommunit ataasiakkaat, Paamiut Maniitsorlu eqqarsaatigissagaanni, aamma peqataanissaat saneqqunneqarsinnaanngilaq. Maannakummi aallartitsisoqanngippat naatsorsuutigineqartariaqarpoq, piffissap sivikitsup ingerlanerani suut tamarmik killilersorneqartariaqalernissaat
.
Taamaattumik siammasissumik ineriartortitsinissaq saneqqunneqarsinnaangilaq. Taamaattumillu, Naalakkersuisup oqaatigisaa, ilaatigut maannakkut Canada‑rmiut suleqatigalugit misissuinermut tunngasut angusaat piaartumik, kommunit ataasiakkaat utaqqimmatigik, erseqissaavigineqartariaqarput. Tassa imaappoq aningaasaliissutit taakkua 10 million koruunit, Sisimiormiunut Aasiammiunullu tamaallaat atorneqannginnissaat qulakkeerniartariaqarpoq. Aamma uagut oqareernitsitut assigiinngitsunik pilersaaruteqaratta.
Aammalu neriuutigeqaara partiit tamanna aamma sillimaffigissagaat, ilaatigut oqarnittut siunissami ungasinnerusumi, nunatta aningaasaqarneranut pingitsoorani iluaqutaasussaammat taamatut isertitassanik ujaasinerup kingunissai.
Peter Ostermann, Atassut:
Akiliisinnaanermik ajornartorsiornermi
inuussutissarsiornermik inatsisip akilersuinissap allanngortinneqarnissaanut
periarfigititai nalunngilluinnarpakka.
Kisianni sivitsuinerit,
akiliinngikkallarnerit allallu aaqqiissutaasinnaasut, ajornartorsiutivimmik
aaqqiinngillat, asuli ajattarusaaginnartarpaat annertusiartortiinnarlugu.
Kisiannili aalajangersimasumik %‑imik akilersuineq, taanna pissutsit
naapertorlugit ingerlatsineruvoq ajornartorsiutinik qaangiisussaq, tassalu
taanna uagut ujartugarput.
Paaviaaraq Heilmann, Inussutissarsiornermut, Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Anthon Frederiksen‑ip,
Kattusseqatigiinniit erseqqissumik apeqqutigaa Kangaatsiap ukiarmi aasarlu angalaffiginerini
suut kingunerisimanerai.
Erseqqissumik oqaatigissavara
inatsisissatut siunnersuuterput Kangaatsiami paasisavut ilaatigut
tunngavigilluinnarlugit suliarineqarsimammat. Tassa umiatsiaararsortut ESU
aqqutigalugu angallatitaarsinnaanerannut periarfissaat
pitsanngorsarneqarnissaat.
Tassa taavani aningaasarsiorfimmik
ataatsimut isigalugu ajornarsiuteqarneq annertuvoq. Ilaatigut
ajornartorsiutaasimavoq kommunimi innuttat ESU‑mit atorlutik
umiatsiaarartaarsinnaanerisa periarfissaat, piniagassaalatsinerup
aningaasarsiorniarnerullu ajornakusoornerata nalaani pisariaqarsimavoq.
Kommunimi ilaasortaanermi isertitanit inuutissarsiutivimmit isertitat
appasinnerusarlutik. Taamaalillunilu 50%‑imik piumasaq
eqqortinneqarsinnaasarani.
Aappaattut aningaasarsiatik
amerlanngikkaluartut ima sipaallaqqissimatigaat, ilaqutariit akunnerminni
allaat 25.000 koruunit angunngikkaluarlugit, aamma aallarniutissanik peqartarlutik.
Tamakku iluaquserniarlugit allannguutissaq siunnersuutaavoq.
Aamma Kangaatsiap kommunianut angalanera
suli ukioq ataaseq qaangiutinngikkaluartoq, siuariaallaataasumik, aammalu
ukiumi tullissaanut isumalluarnartumik Kangaatsiap kommuniani pisoqarpoq, tassa
Royal Greenland peqatigalugu, aammalu Misileraanermut Ataatsimiititaliarput
peqatigalugu, nipisat suaannik tunisassiornik kingusinaalaaraluartumik
aallartinneqarsimavoq. Tamannalu ukiup tullissaanut iluaqutaassaaq. Kisianni
tamakku uniffiussanngillat, aamma periarfissanik allanik misissuineq ingerlavoq
aamma kommunini allani.
Eqqaamassavarput Kangaatsiap kommunia
kisimi isertitatigut ajornartorsiuteqanngimmata, sineriattali kujasinnerusortaa
aamma ajornartorsiorfiulluni.
Lars Sĝrensen‑ip, Inuit
Ataqatigiinniit oqaatigisaanut 10 million‑it naammaqqajarnavianngitsut, eqqaasitsissutigissavara
aningaasanut 1998‑imi inatsisissatut siunnersuummi tunngatillugu 10
million‑it saniatigut ‑ taakku 10 million‑it
immikkuullarissuupput, siorna raajarniarnermut aaqqissuussinermut
attumassuteqarluinnartut ‑ 46 million koruunit immikkoortitsisoqarpoq,
tassalu nutaanik angallatisinissanut atorneqarsinnaasut. Taamaattumik
illoqarfiit kommunillu taasatit aamma pissarseqataasinnaaneri
ingerlareersuninngaanniit periarfissaqartussaassaaq.
Taavalu Peter Ostermann‑imut
oqaatigissavara, assortorniaananngikkaluarlugu Piitap taariigaata saniatigut
aamma ESU‑p peqqussutaanik periarfissaqarmat nalikilliliinermut
atugassanik. Taamaattumik periarfissaqareerpoq oqilisaaneqarnissamik.
Finn Karlsen, ataatsimiinermik aqutsisoq:
Taamaalilluni oqaluuserisassaq
immikkoortoq 38‑p siullermeerneqarnera naammassivoq. Taavalu
aappassaaneerneqannginnermini ataatsimiititaliami suliarineqassalluni.
Oqaluuseerisaq naammassivoq.