Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 38-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 14.oktober 1997 nal. 17.02

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 38.

 

Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu inatsisartut peqqussutaata nr. 8 ulloq 31.oktober 1996-imeersup allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut.

(Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Hans Enoksen).

Siullermeerneqarnera

 

 

 

Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:

Ukiut makku naluneqanngitsutuut aalisariutikillisaaneq ingerlanneqarpoq pisassat killeqarpal­laarnerat pissutigalugu. Tamannalu politik-ikkut aku­erineqarnikuuvoq aalisartut peqatigalugit paaseqatigalugillu.

 

Ukiullu makku qiviarutsigit raajarniartut pisassaat killeqarluinnalersimap­put aalisariutit ikililer­neqaraluartut aalisartut ilaat imak ilungersunar­torsiortigipput pisassakippallaarnertik pissutigalu­gu killeqarluinnartumik ilaatigullu amigartooruteqarlutik ingerlalersimallutik.

 

Tamakkulu aalisartut ingerlaniarsarisut akilersuinerisa naleqqussarneqar­nissaat siunnersuuti­gaara. Soorlu ukiut akilersuiffiit amerlaninngorlugit imaluunniit tapiissutigineqartartut amerlillu­git.

 

Taamaammat pisassanik ikilisaanneqarsimasut allallu aalisagarniartut ukiut akilersuiffiit amerlaninngortinneqarnissaat inatsisartunut isummerfigine­qarnissaa siunnersuutigaara. Inuiaqati­giit isertitaasa amerlanerpaartaat aalisarnikkut pissarsiarineqartarmata, aalisarnerlu ingerlanerliulissagalu­arpat aningaasarsiornikkut ukiorpanna attassinnaannginnatsigu.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna Aalisarnermut, piniarnermut nunaleri­nermullu tapersii­sarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata nr. 8-p 31.okto­ber 1996-imeersup allanngortinneqar­neranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut saqqummiutissavara.

 


Siunnersuummut oqaaseqaatitigut takuneqarsinnaasutut, Inatsisartut peqqus­sutaannut atuuttumut sanilliullugu allannguutit ikittunnguit Naalakkersui­sunulli pingaaruteqartut pineqarput.

 

Siunnersuutip pingaarnersaraa Inuussutissarsiutinut Tapersiisarnermi Ataat­simiititaliaq aalisariu­tinik atornikunik Kalaallit Nunaata avataanit pisi­arineqartunik pissarsinermut inuussutissarsium­mut tapersiinissaminut peri­arfissinneqarmat.

 

Manna tikillugu Inuussutissarsiutinut Tapersiisarnermi Ataatsimiititaliaq angallatinik atornikunik ataatsimiititaliamit aningaasalersugaareersunik pisinissamut taamaallaat tapersiisinnaasimavoq. Killilersimaarinninneq ta­anna Naalakkersuisut naammagisimaarsimavaat, taamaattumillu aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussu­taanni tamanna pillugu malittarisassat allanngortinnissaat kissaatigisima­nagu.

 

Maannali pissutsit allangorsimapput.

 

Saattuarniarneq sukkaqisumik ineriartorpoq. Aalisarnerup taassuma suli ine­riartorteqqinneqarnis­saa neriulluarfigineqarpoq. Manna tikillugu Nuup eq­qaanit misilittakkat pitsaavallaanngillat, Sisimiulli Aasiaallu eqqaanni aalisarneq siunissamut isumallualersitsilluni. Taamatuttaaq aalisarfiusin­naasunik nutaanik periarfissaqarsinnaavoq. Nunanut allanut niuernermi atu­gassariti­taasut allanngoraraluartut isumalluarnissamut tassa tunngavissa­qarpoq.

 

Naalakkersuisut saattuarniarnerup illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqar­nissaa Ataatsimiititali­ap angallatinut nutaanerusunut nunanit allaneersunut inuussutissarsiummut tapersiisarnissamut periarfissaasa killilimmik anner­tusineqarnisaannik kissaateqarput. Taamaalilluni angallatinut atornikunut nunatsinni pisiarineqartunut inuussutissarsiummut tapersiisarneq pillugu malittari­sassat allanngortinneqarnissaannik pisariaqartitsisoqanngitsoq nalilerneqarpoq, sinerissamut qanittumi aalisariutit angallatinik atorniku­nik nutaanerusunik nunanit allanit pisinikkut nutarter­neqarnissaat pingaar­nerutinneqarmat.

 

Naalakkersuisut paasisinnaammassuk inuussutissarsiortunit aammattaaq angal­latinik raajarniuti­nik atornikunik pisinermi inuussutissarsiummut tapersii­soqartarnissaa kissaatigineqartoq, peqqussutip allanngortinneqarnissaanik siunnersuutigineqartumi angallatit raajarniutit aammat­taaq ilanngunneqar­put.

 


Ukiut arlallit matuma siorna angallatinik nunanit allanit pisinermi inuus­sutissarsiummut tapersii­soqarsinnaasarsimavoq. Tamanna tunngavigalugu aali­sartut arlallit naammaginartunik akilinnik angallatitaarsimapput. Aalisar­torpassuilli atornikunik nunanit allanit angallatisisut nalaataqarner-lut­tarsimapput.

 

Paasinarsisimavoq angallatit nunatta imartaani atorneqarnissamut anleqqut­tuunngitsut, ilarpas­suilu pitsaanngeqisut. Taamaattunik angallatitaartut imminut akilersinnaasumik aalisarnissaq ajornartorsiutigisarsimavaat taama­lu angallatinut taakkununnga akiitsu­mik akilersornissaannut aningaasarsior­nikkut ajornartorsiortarsimaqalutik.

 

Taamatut pisoqaqqinnginnissaa eqqumaffigisariaqarparput. Tamannalu tunnga­vigalugu taamaal­laat angallatinik atornikunik nutaanerusunik pisinermi inu­ussutissarsiummut tapersiisoqartarnis­saanik naalakkersuisut siunnersuute­qarput.

 

Angallatit raajarniutit ukiunik tallimanik angallatillu saattuarniutit uki­unik qulinik pisoqaassuse­qarnissaat naleqquttutut isumaqarfigineqarpoq. Pisoqaassutsit taaneqartut saneqqunneqarsinnaa­nerannut perifissaq ilanngun­neqarsimavoq, periarfissalli taassuma qaqutiguinnaq atorneqartarnis­saa ili­magisariaqarpoq, tamatumani pisoqaassutsit killingisa atorneqarnissaat na­lunanngitsumik naleqqutinngikkaangat.

 

Aalisariaatsit taaku marluk tassa raajarniarneq saattuarniarnerlu aali­sariutinut assigiinngitsunik atugassaqarfiusarnerat matumani eqqarsaatigi­neqarpoq. Taamatuttaaq nalilerneqarpoq saattuar­niutit raajarniutinut naleq­qiullugit minnerujussuarmik nungullarsarneqartartut.

 

Nalilersuinerit tamakku tunngavigalugittaaq naalakkersuisut siunnersuuti­gaat angallatinik raajarniarnermut atugassanik sisammit sanaanik pisinermi taamaallaat inuussutissarsiummut tapersiisoqarsinnaasariaqartoq, kisiannili angallatinut saattuarniarnerinnarmut atugassanut qisummit aammattaarlu si­sammit sanaanut tapersiisoqarsinnaasariaqarluni.

 

' 7a-mut siunnersuut angallatit annerusumik raajarniarnermut saattuarniar­nermullu atorneqartus­sat pillugit aalajangersakkanik imaqarpoq. Aalajanger­sakkanut oqaaseqaatini angallatip qaqugu raajarniarnermut qaqugulu saattu­arniarnermut atorneqartutut isigineqarnissaa annertunerusumik allaaserine­qarpoq.

 


Naalakkersuisut peqqussummi ' 8-p allanngortinneqarnissaa aammattaaq siun­nersuutigaat. Aalajangersakkami umiatsiaaqqat inuussutissarsiornermut ator­neqartussat pissarsiariniarneranni tapiisarnissaq pineqarpoq. Aalajanger­sakkami isertitaqarnissamik piumsasaasut takutissimavaat anguniakkatut eq­qarsaatigineqanngitsunik pitsaanngitsumik isigineqartussaagaluartut piumsa­saasut eqqortinneq ajornakusoortittarsimavaat, taamaattumillu tapiissutisi­sinnaasarsimanatik. Umiatsiaararsornermit isertitassatut ukiumut agguaqati­giissillugu 25.000 kr.-inik piumasaasoq amerlasuunut ajornakusoorpallaarsi­mavoq, taamaattumillu piumasaq taanna atorunnaarsittaria­qarluni.

 

Kiisalu innuttaasut qinikkatut pisortanilluunniit toqqakkatut suliaqartut allanit periarfissalunneru­lersimapput. Tamanna naleqqutinngilaq taamatut­taarlu allanngortittariaqarluni.

 

Allanngortitsineq matumuuna Naalakkersuisunit siunnersuutigineqartoq, peq­qussummi ' 8-p imatut aaqqissuunnissaatut nalilerneqarpoq, anguniagaanngit­sumik kingunerisartakkat eqqartor­neqartut pinngitsoorneqartariaqartut.

 

Naalakkersuisut ' 7a-mut aammalu '8-p allanngortinneqarnissaanik siunner­suutaasa saniatigut allannguutissatut siunnersuut aalajangersakkat allat ataasiakkaatigut naleqqussarneqarnerannik imaqarpoq. Taakkuli ' 7a-mut s­iunnersuutigineqartup malitsigisaanik aalajangersakkanik allanik iluarsii­nerinnaapput.

 

Naggataatigut siunnersuummut nalinginnaasumik oqaaseqaatit aammalu aalajan­gersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit innersuussutigissavakka.

 

Peqqussutissatut siunnersuut KNAPK-mut, APK-mut KANUKOKA-mullu tusarniaas­sutigine­qareerpoq. Tusarniaanermut akissutit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiiti­taliamut nassiunneqarumaarput, naalakkersuiso­qarfimma tassunga oqaaseqaatai ilanngullugit.

 

Taamatuttaaq ataatsimiititaliaq erseqqinnerusumik ilisimatitsissutitut man­na tikillugu saattuarni­arnermit misilittakkat pillugit kisitsisitigut paa­sissutissanik saqqummiussiffigiumaarpara.

 

Taamaalillunga siunnersuut Inatsisartunut oqaluuserisassanngortippara, siu­nnersuutip Inatsisartu­ni aappassaaneerneqannginnerani Aalisarnermut, Pini­arnermut Nunalerinermullu ataatsimiititali­amut innersuunneqarnissaa siun­nersuutigalugu.

 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Inuussutissarsiutitigut tapersiisarnermi peqqussutip allannguutissanik Naalak­kersuisut saqqum­miussaat taperserlugu Siumumit imatut oqaaseqarfigissavara.

 


Ukiuni makkunani sinerissamut qanittumi alisarnermi pisarineqarisnnaasut annikilligaluttuinnar­fianni raajarniarnerup qaleralinniarnerullu saniatigut allanik aalisarneqarsinnaasunik naleqqussar­nermi nutaanik angallatitaarni­arneq ullumikkut aningaasarsiornikkut pissutsit ajornarsisinnikuu­aat, maan­nakkut inuussutissarsiutitigut tapersiinermi peqqussutip atuuttup - angallati­nik nutaanik aammalu taamaallaat angallatinik nunatsinni atornikunik pis­sarsinissaq - tapersiisarnikkut periarfissaqartimmagu.

 

Siumumit ilisimavarput maannakkut angallatit pioreersut pisoqalinerat pis­sutigalugu angallatit tamakkua assagiarsunniarnerup annertusarnerani assa­giarsunniarnermut naleqqussarlugit atorneqarnissaat killeqartut. Kiisalu angallatit raajarniutit sinerissami maannakkut pigineqartut ilaat ima piso­qaatigilersut tamakkua piaartumik allanik taasersorneqanngippata annilaan­ganarsi­soq tamatuma kingunerissagaa pisassiissutit tamakkiisumik pisarine­qanngitsoortalernerat tamannalu sunniuteqarnerlussasoq aalisakkanik sulif­fissuarni tamakkiinerusumik suliassaqartin­nissaannik anguniagaqarnermut.

 

Aalisarnermi pissutsit allangornerat ilutigalugu nunatsinni aalisarnermut naleqqunnerusunik aalisariutit taarsersornerisa aqqutissiuunneqarnissaat Siumup suleqataaffigerusuppaa taamaattu­millu inuussutissarsiutitigut tapersii­sarnermi peqqussutip allannguutissaanik Naalakkersuisut saqqummiussaat Siu­mumit ilassilluarparput. Aammalu angallatit atornikut nunatta avataaneersut pissarsiarineranni angallatip ukiunik qassinik pisoqaassuseqarneranik alla­gartat misissornissaan­nut kiisalu angallatip akiata aalajangernissaannut aalisartut angallatinik pissarsisussat pisortaniit sukumiisumik sullinne­qarnissaat Siumumiit piumsaraarput.

 

Siumup pingaartilluinnarpaa angallatit nunatsinnut naleqquttuunissaat aam­malu pissarsiarineqar­neranni angallatit sananeqaataannut KIS-p piumasarisa­liai malitsinneqassasut, kiisalu Siumut isumaqarpoq peqqusstissami ' 7-mi nutaamik ilanngunneqartut angallatit atornikut pisoqaassusi­lernissaannut killiliussat ataatsimiititalimit, uani allisarnermut ataatsimiititaliaq eqqarsaatigivara, susassaqartumit initsisissap aappassaaneerlugu oqaluu­serineqannginnerani misissorluarneqartari­aqartut. TAssani pineqarmata an­gallatit sunik sananeqaateqarnerat tunngavigalugu ukiunik qassinik piso­qaassusiliineq. Siumumit tamanna pingaatutut isumaqarfigaarput angallatip akilersorneqarnissaannut ukiut killissarititaasut angallatit qanoq sivisu­tigisumik piusinnaaneran­nut naleqquttuusariaqarmata.

 

Siumumit tulluartuutinngilarput aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiu­teqartut umiatsi­aarartaarniarnerinni inuiaqatigiinnik sullisinerat pissuti­galugu tapersiisarnikkut periarfissaannik mattunneqarnerat, taamaattumillu nuannaarutigaarput aalisarnermik piniarnermillu inuussutissar­siuteqartut qi­nikkatut pisortanillu toqqarneqarlutik innuuttaasunik sullissisut tapersii­sarnermi umiatsiaaqqanut tapiiffigineqarnissaannik peqqussutissakkut ' 8-mi aaqqiiviginiarneqarmata.

 

Hans Enoksenip siunnersuutaanut atatillugu Siumumiit siunnersuutigineqartoq ataatsimiititaliami sukumiisumik suliarineqarnissaa inassutigissavarput.


Siumumit taamatut oqaaseqarluta inuussutissarsiutinut tappisarnermi peqqussu­tip aappassaaneer­lugu oqaluuserinnginnerani Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu ataatsimiititalimi suliarineqarnissaa taperserparput, ta­manna Siumumit suleqataaffigissagatsigu.

 

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Ukiuni kingullerni Inatsisartuni tamatta pingaarteqisarput tassalu Nunat­sinni inuussutissarsiutitta pingaarnersaat aalisarneq piniarnerlu pillugit annertoorujussuarmik pingaartumillu sinerissamut qanittumi raajarniarnermi aalisariutit amerlassusiisa naleqqussarnissaat aammalu malittarisassaqar­titsinikkut aqutsineq pillugu oqallittarsimavugut.

 

Tupinnganngitsumik aalisartortatta ukiuni makkunani atugaasa ilungersunar­nerinik aammalu apeqqutinik imaannaanngitsunik oqallinneq imaqarmat, nutaa­millu peqqussusiortoqartinnagu KNAPK-mut allanullu tusarniaaneqarsimavoq.

 

ATASSUT-miit Naalakkersuisut aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu inatsisartut peqqusstissatut nutaatut siunersuut soqutigalugu oqallisigisimavarput, imatullu oqaaseqassalluta.

 

ATASSUT-miit siorna Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni oqaaserisima­sagut innersuussuti­galugit nangeqqiinnassavarput ATASSUT-miit pingaarteqi­gatsigu immami nunamilu inuussutis­sarsiutinik nutaanik nutarterinerlu aqqu­tigalugu pilersitsineq, suliffinnik ataannartitsinissamik nutaanillu piler­sitsinissamik siunertaqartut tapersersorluinnaratsigit, taamaalilluni inun­nik ikiuinermut aningaasartuutissaagaluit suliffinnik pilersitsinikkut an­nertuumik ikiorserneqartus­saammata.

 

Siusinnerusukkut ATASSUT-miit uparuartuarsimavarput aalisartut ESU aqquti­galugu taasersu­gassarsiaqarsimasut akilersuiniartarnerat qanoq ilungersu­nartigisoq sulilu manna tikillugu ajornartorsiutaasartoq arajutsisimanngi­larput, taamaattumillu ATASSUT-miit Naalakkersuisut inakkusuppagut misis­soqqullugu pisanut tulaanneqartunut procent-imik aalajangersimasumik ilann­gartuisoqartarsinnaanersoq perifissat ilaattut nalilersoqqullugu.

 

Aammalu Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksenip siunnersuutaa ilanngullugu ataatsimiititaliami sukumiisumik suliarineqarnissaa inassutigalugu.

 

Kiisalu periarfissanngunnginnerpoq ESU eqqarsaatigalugu inuussutissarsiuti­nik sunilluunniit persitsiniarnermi, immami nunamilu, atorniartarneq tamaat ataatsimut eqqarsaatigalugu kattus­sinnaanersoq nalilersussallugu misissus­sallugulu.


Aalisarnermik Naalakkersuisoq ATASSUT-miit isumaqatigilluinnarparput, saat­tuarniarneq sukkaqisumik ineriartortoq, aalisarnerullu suli ineriartorteq­qinneqarnissaa neriulluarfigigipput, taamaattumik angallatinik atornikunik nunatta iluani avataanilu periarfissiiniarneq kiisalu umiatsiaararsorlutik aalisartut akuutinniarneqarneri ATASSUT-miit iluarisimaarluinnarparput.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut sinnerlugit, Inuussutissarsiornermut, Aalisarner­mut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup Aalisarnermut, piniar­nermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut ATASSUT-miit qulaani tunngavilersuu­tigisagut innersuussutigalugit inatsisartunut isumarput saqqummiuppar­put.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta inatsisissatut siunnersuut aappassaaneer­lugu oqaluuserine­qannginnerani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami oqaluuserine­qarnissaa ATASSUT-miit akuersaarparput.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Aalisarnermut piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu peqqus­sutip allngortinniar­neqalerssarnera INUIT ATAQATIGIIT pissusissamisoortutut isumaqarfigivarput siunnersuutigi­neqartut takusinnaasavut malillugit taak­kuummata siornatigut aamma aaqqiissuteqarfigeqqullugit tikkuartareersimasa­vut.

 

Pingaartumik saattuarniarnerup sukkaqisumik ineriartortinneqarnerani aal­lartisarneqaleruttorfia­nilu pingaaruteqarpoq naleqquttunik imminullu aali­sariaatsimut tassunga akilersinnaanerusumik angallatitaartulernissaq. Taa­maattumik saattuarniarnermi raajarniarnermilu atoneqarsinnaasunik angalla­titaartorsinnaanissaq siunnersuutit matumani pineqartut aqqutigalugit peri­arfissarsiuunne­qarmata tamanna ilarusuutigissallugu INUIT ATAQATIGIIT pis­susissaqarluarsorivarput, soorluttaaq umiatsiaararsortut atugarisaannut tunngatillugu oqilisaassinissat matumani siunner­suutaasut aamma ilalernar­luinnartuusut.

 

Taamatulli oqaaseqareerluta INUIT ATAQATIGIIT ukiuni kingullerni Nunatta kitaani saattuar­niarneq - oqaatigineqareersutuut aallartisarneqaleruttortoq imaattunik aamma sillimaffiginiagas­satsinnik siunertaqarluta oqaaseqarfi­gitsiarallassavarput.

 

Naalakkersuisup saqqummiussinermini tikkuarpaa Sisimiut Aasiaallu eqqaanni saattuarniarneq neriulluarnartoqartoq Nuulli eqqarsaatigalugu pitsaaval­laangitsumik ingerlasoqartoq, ilisimane­qalereersutuummi Nuummi saattua­leriffik maanna matoqqavoq Nuup eqqaanigooq saattussanik iluaquteqarniarneq maannamut iluatsinngimmat.


 

Sisimiut eqqarsaatigalugu kangerlunni saattussanik aalisarneq maannamut misilittagaqarfiuneru­simavoq. Paasisalli kingulliit - aalisartuniillu saq­qummiunneqartut takutippaat kangerlunni saattuarniarneq maannakkutuut in­gerlatinneqaannassappat saattuaqassutsimut tamanna navianartorsiulertitsiu­maartoq, tassami sikuerneraniit sikunissaa tikillugu aalisarnerup kingu­nerissammagu saattussat aalisarneqarsinnaasut ikileriarujussuarnissaat. Taamaalilluni aalisariutit mikinerusut - ilai ESU-mit taarsigassarsitinne­qarsimasut maannamullu saattualeriffimmut tulaassuisut avasinnerusumulli avalariarsinnaanngitsut imminut akilersinnaasumik inuussutissar­siornermikkut periarfissaarukkaluttualissapput.

 

Taamaattumik peqqussutip matuma suliarinerani eqqaamasassatta aamma ilagil­luinnartariaqar­paat, qalakkeerniartariaqaratsigu nungusaataanngitsumik kan­gerlunni saattuarniarnerup aamma aaqqissuussiffigisariaqarnera, taamaalil­lutalu aalisariutit mikinerusut avasinnerusumullu avalari­arsinnaanngitsut aamma eqqarsaatitsinniitittariaqaratsigit. Taamaattumik kangerlunni aali­sakkat allat annerusumilli maannamut iluaqutiginiarneqanngitsut, aallunne­qarnerusuuppatali avatitsinnit piumaneqarluartut eqqumaffiginerusariaqarpa­vut, soorlu kangerlunni eqqusarpassuit.

 

Kangerlunni saattuarniarneq - Sisimiut eqqaanni nungusaataanngitsumik in­gerlanneqassappat, taamaattumik INUIT ATAQATIGIIT isumaqarpugut ukiakkut saattuarniartarneq unikaallatsin­neqarsinnaasariaqassasoq eqqusarniarnermik taarserneqarsinnaaqqullugu. Taamaalillunimi eqqusat saattussallu tapi­tariillugit aalisarneqalissagaluarput aalisariutit mikinerusut ataavarneru­sumik - taamatullu pitsaanerusumik aningaasarsiulernerannik kinguneqartus­samik aamma saattussanik kangerlunni peqartuarnissatsinnut iluaqutaaginnar­tussamik.

 

Tamannali aqqutissiuunneqassappat pisariaqarpoq ESU aqqutigalugu eqqusat iluaqutigineqar­nerulernissaat siunertaralugu tapersiisarnikkut siuarsaaqa­taanissamut periarfissarsiuussinissarput. Soorunami iluatinnarpoq saattuar­niarnissamut angallatitaarnissamut periarfissat matumani annertusarnia­leratsigit. Kisianni soorlu suliani takuneqarsinnaareersutuut aamma eqqaa­masas­saraarput nungusaataanngitsumik atuinissatsinnik pisussaaffeqaratta aammalu angallatit miki­nerusut tulaassuilereersullu aaqqiissuteqarnissat­sinni mininnaveersaassagatsigit. Sisimiuni maannamut saattuarniarnermi misilittagarineqalersut taammaattumik allani saattussa?nik aalisarfiusuni ilinniutigisariaqarpavut, pisuussutitsinnik uumassusilinnik piujuaannartitsinis?saq siunnertaralugu.

 

Oqaatsit tamakku Inuit Ataqatigiit annissukkavut taamaattumik neriuutigivarput ataatsimiititalia­mi suleqqinnissatsinni aamma tikinneqartarumaarnissaat.

 


Saqqummiussatsinni matumani tikkuakkatsinnut aamma ilaavoq, Nuummi saattualeriffik maannamut tulaassuiffigineqarani uninngaannalersimasoq. Inuit Ataqatigiit tamanna ajuusaarnar­tuutillugu isertuutissanngilarput, eqqumiigilaanngitsuunngilarpullu sooq Paamiutnut taama saattuaqartigisumut taanna nuunniarneqanngimmat. Tamannami Royal Greenland‑ip siornali nammineq periarfissatut tikkuareersimammagu.

 

Peqqusutimmi allannguutissartaani saattuarniutinik angallatitaartortoqarnissaanik periarfis­sius?siniaatigaluta, tulaassuivissaq tunisassiorfitsialallu uninngatinneqaannassappat Royal Greenland‑ip minnerunngitsumillu aalisartut aningaasarsiornissaraluannut immaqa pisariaqann­gikkaluamik nammakkersuutinngorsinnaavoq.

 

Naalakkersuisut taamaattumik inakkusussinnassavavut Royal Greenland‑imut tamanna oqalo­qa?tiginnissutigeqqullugu.

 

Taamatullu oqaatsivut innersuussutigalugit ataatsimiititaliami sulinissatsinni Inuit Ataqatigiit qilanaaraarput soqutigisaqaqatigiit siunnersuummut oqaaseqaatigisimasaat, aammalu Hans Enoksen‑ip siunnersuutaa ilanngullugu tusarniaajutigalutalu ataatsimiittarnissatsinnut maani inimi aappassaarinnittoqartinnagu.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Aallaqqaammut oqaatigissavara, aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillug Inatsisartut peqqussutaata nr. 8‑p, 31. oktober 1996‑imeersup allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut, Akulliit Partiiata tapersersormagu.

 

Isumaqarpunga siunnersuut aalajangersakkanit maannamut attuttunit siumut ingerlariarnerusoq, tassa aalajangersakkat maannamut attuutut taamaallaat periarfissiimmata angallatinik ataatsimita­liamit aningaasalersorneqareersunik pisinissamut. Maanna periarfissaqalerpoq angallatinik atornikunik allanik nunanit allaneersunk pisinissamut, aamma erhvervstrtte‑mut periarfissaqar­nerulerluni raajarniutinik atornikunik nutaanerusunik pisinissamut, tassa angallatinik atornikunik niuerneq pitsaanngitsunik misilittagaqarfigineqarmat.

 

Takusinnaavara, siunnersuummi aalisariaatsinut assigiinngitsunut marlunnut assigiinngitsunik piumasaqaateqartoqarmat, tamannalu uanga tunginniit tapersersornartippara, tassa erhvervstrt­te‑mit taamaallaat tapiissuteqartoqarsinnaassasoq angallatinut sisammik sanaanut, taavali angalla?tinut assagiarsunniutinut tunngatillugu tapiissuteqartoqarsinnaassalluni, angallatinut qusummik aamma sisammik sanaanut.

 


Allannguutissatut siunnersuummi siunnersuutit allat aamma isumaqatigaakka, pingaartumik umiatsiaararsorlutik aalisartut akiumut agguaqatigiissillugu, isertitassaannik piumasaqaatip atorunnaarnissaanik siunnersuut, kiisalu innuttaasunut qinikkatut pisortanilluunniit toqqakkatut suliaqartunut tunngasoq.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarfigalugu ingerlaqqinnissa inassutigaara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu peqqusutip allanngortinne­qarnissaa Kattusseqatigiinniit isumaqatigaara, tassami tamanna Inatsisartut kissaatigisaannut naapertuummat, minnerungitsumillu aalisartut ukiuni makkunani annertuumik pisariaqartitsi­nerat tunngavigalugu, inuussutissarsiutitigut tapersiisarnerup allangortinneqarnissaa pisariaqar­mat.

 

Aamma taamatut allanngortitsinissami, soorunami Inatsisartut upernaaq ataatsimiinnitsinni Royal Greenland‑ip suliffissuinut, aalisagaqassutsimullu tunngatillugu naleqqussaanermik taallugu oqallinnermi, angallatit ilanngullugit naleqqussarneqarnissaannik kissaatigineqartoq Inatsisartuniit ersersinneqartoq eqqarsaatigalugu.

 

Nunatsinni angallatit ilaatigut raajarniarnermut atorneqarsimasut, sulilu atorluarsinnaasut, aamma saattuarniarnermut imaluunniit aalisakkanik, qalerualinnilluunnit allanik aalisarsinnaa­nermut naleqqussarneqarsinnaanerat, ilanngullugu periarfissiuunneqartariaqarpoq.

 

Tassami aamma saattussat kisiisa isiginiartariaqanngillat, periarfissallit allat aamma ilanngullugit eqqarsaatigisariaqarlutik, taamaatumik angallatit ullumikkut pigineqartut, ilaatigullu aamma aserfallakkiartortut, ilanngullugit iluarsaanneqarnissaannut ilaatigullu naleqqussarneqarnissaan­nut periarfissiisoqartariaqarpoq.

 

Nuannaartutigaara Naalakkersuisut angalatinik atornikunik pisisarsimanermut tunngatillugu, ajornartorsiutaasarsimasut eqqumaffigimmatigik, aammalu angallatinik atornikunik nutaanerusu­nik taamaallaat pisisoqarsinnaanera kisiat siunniussimagaluaraat, Kattusseqatigiinniit kaammat­tuutigissavara, angallatit pineqartut soorunami nunatta imartaani angalanermut naleqquttuunis­saat ilanngullugu eqqumaffigimmassuk.

 


Aammalu angallatit pisiarneqarsinnaasut qanoq pisoqaatiginissaannik killiliisimaneq pissusissa­misoortutut isigisariaqarpoq malinneqartariaqarlunilu, taamaattumik piumasaqaatinik assigiinn­gitsunik aamma sukaterisimaneq, tassa angallatinut atornikunut avataaniit pisiarineqarsinnaasu­nut tunngatillugu, pissusissamisoorpoq, angallatitaartussanullu iluaqutaasussatut naatsorsuutigi­sariaqarluni.

 

Peqqussutip  8‑nut tunngatillugu, qujanarpoq naalakersuisut kiisami umiatsiaararsortut atugaan­nik paasinnikkiartulersimammata, tassami ilisimaneqareersuttut Kattuseqatigiinniit siusinnerusukkulli arlaleriarlunga oqaluttarfik manna atorlugu, umatsiaararsortut atugaasa ilungersunartut, Inatsisartunit paasineqarluarnissaat oqariartuutigisarpara, qujanartumillu Inatsisartuni ilaasortat ataasiakkaat paasinnilluartarput, taamaattumik '‑imi pineqartumik oqallissaataalaarsinnaasut taperserpakka.

 

Neruutigaara umiatsiaararsorlutik inuussutissarsiortunut atugassarititaasut pitsaanerulersinneqar­nissaat pillugu periarfissat allat atorlugit suli ingerlaneqartoq, soorlumi ataatsiminnerup matuma ilaani Naalakkersuisut Siulittaasuata tamanna neriorsuutigigaa.

 

Naggataatigut Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksen‑ip siunnersuutaa paasilluarlugu taperser­para, ataatsimiititaliamilu suliarineqarnissaa soorunami pisariaqartillugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuutip aappassaanneerneqannginnermini Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaata innersuussutigineqarnera isumaqatigaara.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Siullermik oqaatigissavara assut nuannaarutigigakku oqaatigineqartut inernerat ataatsimut isiga?lugu, partiit aammalu Kattusseqatigiit tamarmik tamakkiisumik isumaqatigimmassuk.

 

Annerusumik oqaaseqarfigisariaqanngikkaluartulluunniit kisianni pisariarqaroq soorunami ataasiakkaat oqaaseqarfigilaassallugit.

 

KIS‑ip ikiuuttarnissaa, tassa siunnersuisartut, naatsorsuutigilluinnarparput aamma tamanna pisassasoq angallatit pitsaassusaanik nalilersorneqartarnerini, aamma soorunami akissaa eqqar­saatigalugu.

 

Hans Enoksen‑ip siunnersuutaanut tunngatillugu Siumup oqaaseqartuata ataatsimiititaliamut suliarineqarnissaanut innersuutaa pissusissamisoortutut isigaara, aammalu ataatsimiititaliami allannguutissatut siunnersuutip suliarineqarnissaanut inassuteqarneq pissusissamisoorsoralugu.

 


Atassutip oqaaseqartuata, Siverth K. Heilmann‑ip  apeqqutaanut imaluunniit eqqarsaatissiissutaa­nut, tunisanit %‑imik ilanngaatitilluni akilersugassanik akilersuisinnaaneq pillugu, oqaatigissa­vara, tamanna periarfissaareersoq, tassa ESU‑mit atorsimasut angallatiminnillu ingerlatsisut, periarfissarereerpaat isumaqatigiissuteqarlutik tamatuminnga aaqqissuussivigineqarnissaannik.

Tamatumap inatsisitigut aalajangersagaanngikkaluartumik, kisianni ESU‑p aammalu angallataa­tillip isumaqatigiillutik, nammineq piumassuseq najoqqutaralugu aaqqissuusiffigineqarsinnaa­nerata ingerlaannarnissaa inassutigissavara.

 

Aamma Atassummiit oqaatigineqarpoq nunami aammalu immami inuussutissasiutit ESU‑mit tapiiffigineqartarsinnaanerat pillugu ataatsimut aaqqissuusisoqarsinnaanera. Soorunami tamanna nalilersorneqarsinnaavoq, aammalu immaqa ataatsimiititaliap nalilersorsinnaavaa. Kisianni ataatsimut isigalugu oqaatigisariaqarpoq, massakkut aningaasatigut immikkoortikkavut, Inatsi­sartut aningaasanut inatsisaanni, ESU‑mut pisariaqartinneqartutut nalilikkatsinnik annertussuse­qartinneqarput, immami inuussutissarsiuutitigut tapersiisarnermi. Taamaattumik nunami inuussutissarsiutinut tapersiisarneq aamma eqqunneqassappat, taava pisariaqarpoq aamma aningaasanik immikkut immikkoortitsisoqarnisssaq.

 

Johan Lund Olsen‑ip Inuit Ataqatigiinnit pissusissamisoortutut isigaa, taamatut Naalakkersuisut allannguutissatut siunersuutigisaat, tamannalu nuannaarutigaarput. Isumaqarpungalu Naalakker­suisut isumaqatigilluinnagaannik Inuit Ataqatigiit, oqariartuuteqartut, tassa pisuussutit uumassu­sillit mianerilluinnarlugit killissaalu sianigalugit atortassagivut. Aamma saattuarniarnermi tamanna eqqarsaatigilluinnarparput taamatut ingerlassasugut.

 

Malinnaaffigilluinnarparput saattuarniarnerup ingerlanera sumiiffiit eqqarsaatigalugit, piumasa­qaataavorlu saattuarniarnermi aamma pisat nalunaarsorneqarnissaat. Tamakkulu aamma katersor­neqarput, taamaalilluni malinnaaffigilluarneqarsinnaammat ineriartorneq sumiiffikkaani qanoq ingerlanersoq. Taamaattumik tassuunakkut akerleriissuteqanngilagut. Isumaqatigiilluinnarpugut, Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut  pisuussutinik uumassusilinnik atuinitsinni qanoq nakkutigin­nilluinnarnissatsinnik. Aamma taamaappoq, pingaartumik kangerlunni, angallatit mikinerusut aalisarfisartagaanni mianersorluinnartariaqarnerput, tamakkumi periarfissaasa ukiuni ikittunn­guuani atuunnissaat naatsorsuutigineqarmat.

 

Ukiuni arlalissuarni, angallammik pisinissaminut atorsimasup, aamma ukiuni tulliuttuni akiler­suisinnaanissaa inuussutissasiutiminillu napatinnissaa, taarsigassarsiaminillu akilersuisinnaa­nis?saa, eqqarsaatigisariaqarparput. Taamaattumik tassuunakkut soqutigisavut assigiilluinnarput.


Nuummi saattualeriffik pillugu Royal Greenland‑imik oqaloqatigiinnerit pisaannarput, aammalu qanittunnguakkut tamana pisimavoq, kisiannili suli inaarutaasumik oqaatigisinnaasannik tigumiaqanngilanga.

 

Ilumoorpoq saatualeriffiup, Royal Greenland‑ip pigisaata Nuummiittup, atorluarneqarnissaa aalisartunillu iluqutigineqalernissaa Naalakkersuisut soqutigilluinnarmassuk. Maannakkut Canada‑rmiunik nunatsinnilu aalisartunik ataasiakkaaniugaluaq, Royal Greenland suleqateqarlu­ni avasinnerusumi saattuarniarnermik misileraalluni ingerlatsilersussaavoq, aallarteriinngikkuni. Tamatuma ingerlanerata takutikkumaarpaa, qanoq Nuummi saattualeriffiup atorneqarsinnaanera, neriuppugulli iluaqutaallualerluni atorneqalerumaartoq.

 

Akulliit Partiianniit aamma saqqummiunneqartoq isumaqataaffigineqarpoq, raajarniartut, saattuarniartut umiatsiaararsortullu eqqarsaatigalugit, tapersersuinerlu tamanna aamma qutsati­gaarput.

 

Kattusseqatigiit aamma isumaqataanerat qutsatigissavarput. Aammali Kattusseqatigiinnut oqaatigerusullugu, raajarniutit atorneqartut aamma allanut saanissaannut periarfigititaq ammatin­neqarmat, ilaatigut aamma Inatsisartut aningaasanut inatsisaatigut 1997‑imiit ukiunilu tulliuttuni sisamani immikkoortitsisoqarsimavoq 10 mio. koruuninik, taakkua ilaatigut atorlugit periarfissa­qarpoq aaqqisuusisoqarsinnaaneranik. Neriuppunga aamma taakku raajarniat allamut saaniarner­minni iluaqutissatut atorumaaraat.

 

Kattuseqatigiit ilumoorput, aamma Naalakkersuisut saqqummiusinitsinni tamanna oqaatigaarput, nunanit allanit angallatinik pisinermi pisoqaassutsit nalilersoqqissaartariaqartut, misilittagaareer­sut sinerissatsinni arajutsinaveersaartariaqarlutik. Taamaattumik KIS‑ip atorluarneqarnissaa tassani aamma pissusissamisoorluinnarpoq.

 

Taamatut oqaaseqarlunga partiit tamaasa aamma Kattusseqatigiit tapersersuinerannik qutsavigis­savakka.

 

Peter Ostermann, partiit oqaaseqartuisa avataatigut:

Marlunnik erseqqissaateqalaassaanga Naalakkersuisup akissutaa pillugu.

 

Hans Enoksen‑ip siunnersuutaata suna qiteraa, aallaavigaa?


Tassa aalisagaalatsinermi aalisartup erhvervstrtte‑mut taarsersugassani aalajangersimasut naam?massisinnaasanngilai, akiligassanikkiartuinnalersarpoq. Soorunami isumakkeerinninnerit allallu atorneqarsinnaapput. Assigiittorujussuarmik isumaqarpugut, tassa aalisartup tunisinermini %‑i aalajangersimasoq ESU‑mut akiliutissatut immikkoortinneratigut aaqqissuusivigineqarsin­naanera periarfissiuunneqassasoq. Tamanna arlarleriarlugu tamaani utertarsimavarput. Siorna Naalakkersuisut saqqummiussaanni tassunga tunngatillugu tamanna eqqarsaatigeqartoq oqaatigi­neqarmat, assut isumalluaammersimagaluarpugut atorneqalissasoralugu.

 

Tassami ullumikkut ilaatigut imaappoq, aalisartoq piniartorluunniit erhvervstrtte‑mut atorluni piniutissaminik pissarsisimasoq, soorunami pisaqanngikkuni akiligassaminut akissaqanngilaq, aapaatigullu inigisaminut allanullu akilersuiniartussaalluni.

 

Hans Enoksen‑ilu tassani isumaqatigiittorujussuvugut. Ajornartorsiut annertoorujussuvoq, taamaattumik tamanna uteqattaartuassavarput pissutsinummi naleqqunnerusumik aaqqiinissaq massakkut pisariaqalerpoq.

 

Nalunngilarput soorunami erhvervstrtte‑p, pingaartumik aalisarnermik uumasuuteqarnermilu, atugassarititai assigiinngitsut inuussutissarsiutinut amerlanerusunut nunami aamma pilersinne­qarsinnaasunut atorneqalerpata, aningaasat amerlanerusut soorunami pisariaqartinneqassapput.

Ullumikkut periarfissaapput aningaasanik immikkoortitat arlariit. Assersuutigiinnarsinnaavarput inuussutissarsiutinik siuarsaaniarnermi 15‑17 million‑it takornariaqarnermut sammitinneqartut, illussisarfinnik annertusaanermut atorneqarsinnaasut. 

 

Tamakkulu ataatsimut katikkaanni periarfissanik amerlasoorpassuarnik, aamma nunami suliffin­nik, pilersitsinissamik aqqutissiuisinnaavoq. Tassa tamanna uagut assorsuaq pingaartitarput.

Ullumikkut pisariaqartitarput tassa suliffissat aningaasarsiorfissat nutaat. Aningaasaativut taakkununnga kaaviiaarterusaaginnarnagit, nuttaqattaaginnarnagit, nutaanik aningaasarsiorfissa­nik pilersitsiniarneq aamma ilungersuutigisariaqarpoq. Taamaattumik tamanna utertuarparput, erhvervstrtte‑p periarfissarititai pitsaasut aamma inuussutissarsiutinik allanik pilersitsiniarnermi atorneqarsinnaasariaqarnerat, taamaalilluni inuussutissarsiutinik allanik siuarsaaniarneq anner­tuumik tapersissavarput.

 

Imaassinnaavoq aalisakkat ullumikkut tunisassiarineqanngitsut, tunineqarneq ajortut, tunineqar­sinnaalissasut, nunami suliffimmik angisoorsuunngikkaluamik pilersitsisoqarsinnaappat er­hvervstrtte‑p atugassarititai pitsaasut atorlugit. Allarpassuit aamma taakkartorneqarsinnaagaluar­put. Aalisarnerinnaq pinnagu, allanik aamma inuussutissarsiuteqarsinnaanerput aningaasarsiorfe­qarsinnaanerpullu pingaartipparput. Pisariaqarporlu taamatut periarfissiisinnaanerput siunissami iluaqutaasinnaasunik.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inuussutissutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaleriner­mullu Naalakkersuisoq:

 


Peter Ostermann‑ip oqarneranut Hans Enoksen‑illu siunnersuutaanut tunngatillugu oqaatigaara ataatsimiititaliami tamanna nalilersorneqarnissaa kissaatigigiga. Kisianni Peter Ostermann‑ip oqaaseqareerneratigut innersuussutigerusuppara una, Hans Enoksen‑ip siunnersuutaaniittoq issuaannassavara: Soorlu ukiut akilersuiffiit amerlaninngorlugit.

 

Tassa massakkut ESU‑mi periarfissat, soorlu Peter Ostermann oqartoq, pitsaasuupput. Siunner­suuterpulli akuerineqarumassappat aalisartutut isigalugu periarfissat suli pitsaanerulertussaapput.

 

Aammaana ilaanneeriarluta puigortaripput inatsisip eqqartukkatta imarisaa qanoq ittuunersoq.

Hans Enoksen‑ip siunnersuutaanut tunngatillugu oqaatigisara periarfissaqareerpoq, aammalu naapittaannarpakka Naalakkersuisutut sulininni erhvervstrtte‑p allattoqarfia ­­ataatungin­niimmat, aaqqissuussinissamik kissaateqartut aamma akuersaarneqartartut, aamma neriuppunga peqqussu­tip imarisai atuarlugit atorneqarluartarumaartut, immaqa suli maannamit annertunerusumik.  Kisianni taamaakkaluartoq, taassumap nalilersorneqarnissaa aamma ataatsimiititaliami inassuti­gaara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Uani oqallinnermi peqqussutissap allanngortinneqarnissaanut tunngatillugu, umiatsiaararsortut aamma oqilisaassiffigineqarnissaat soorunami qujanarpoq. Pinngitsoorusunngilangalu tassunga atatillugu Aalisarnermut Naalakkersuisup, maannakkorpiaq akisinnaappagu, manna akeqqullugu:

 

Nalunngilarput kommuni tusakuluttuassavarput ataatsimiinnermi maani aammalumi siunissami, tassalu Kangaatsiaq, aningaasatigut ajornartorsioqisoq. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaleriner­mullu Naalakkersuisoq marts‑imiussaqqooqaaq ukioq Kangaatsiamiippoq. Tassungalu atatillugu taamatut inuussutissarsiuteqartut tikillugit ilaatigullu oqaloqatigalugit, ajornartorsiutaannik qaangiiniarnissaat siunertaralugu. Paaserusunnarpoq taamatut angalanerup suut aalisartunut minnerunngitsumillu umiatsiaararsortunut pitsaaqutit kingunerisimaneraat. Tassami aalisakkat, ilaatigut ammassat, allallu misilerarneqarsinnaasut taamanikkut eqqartorneqarput. Qanoq, Kangaatsiarmiut eqqarsaatigalugit, oqilisaaffigineqarpat, maanamullu qanoq tamanna iluaqutigi­neqarpa?

 

Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:

Annerusumik oqaaseqarnanga qujassutigissavara siunnersuutiga maani ilassilluarneqarmat, neriuutigalugulu ataatsimiititaliami eqqartorluarneqassasoq. Neriuppungalu aamma partiit ajor?nartorsiummik paasinnilluarlutik tapersersuilluarumaartut.

 

Lars Srrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


 

Siullermik oqaatigissavara, peqqussut januar‑ip aallaqqaataani 1998‑imi atuutilertussaq assoru­jussuaq isumalluarnarmat.

 

Tassa politikerit uagut oqarfigineqartarpugut pikkorippallaartartugut aningaasartuutit amerlisaan­narnissaannut. Peqqussummi uani siunertarineqarpoq, siunissami isertitatta amerlinissaat. Kisianni aamma peqqussummi uani januar‑ip aallaqqaataani 1998‑imi atuutilersussami, sillimaf­fissaqarpugut saneqqunneqarsinnaangitsunik.

 

Naalakkersuisup erseqqissumik oqaatigigeerpaa, Sisimiuni Aasiannilu massakkut assagiarsunni­arneq ingerlalluartorujussuusoq. Taavalu aamma ilisimaaraarput Maniitsumi, Paamiuni aammalu illoqarfinni assigiinngitsuni, Royal Greenland‑i suleqatigalugu pilersaartoqartoq. Saneqqunne­qarsinnaangitsorlu uaniippoq peqqussut atuutilissappat, Sisimiormiut Aasiammiullu 10 million koruunit, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqartussaasut, qularnanngitsumik aningaa­sat piffissaq sivikitsunnguaq atorlugu nunguttussaagaat. Taamaattumik aamma aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi tamakku assigiinngitsut sillimaffigineqartariaqarput. Ilaatigut kommunit ataasiakkaat, Paamiut Maniitsorlu eqqarsaatigissagaanni, aamma peqataanissaat saneqqunneqarsinnaanngilaq. Maannakummi aallartitsisoqanngippat naatsorsuutigineqartariaqar­poq, piffissap sivikitsup ingerlanerani suut tamarmik killilersorneqartariaqalernissaat

.

Taamaattumik siammasissumik ineriartortitsinissaq saneqqunneqarsinnaangilaq. Taamaattumillu, Naalakkersuisup oqaatigisaa, ilaatigut maannakkut Canada‑rmiut suleqatigalugit misissuinermut tunngasut angusaat piaartumik, kommunit ataasiakkaat utaqqimmatigik, erseqissaavigineqartaria­qarput. Tassa imaappoq aningaasaliissutit taakkua 10 million koruunit, Sisimiormiunut Aasiam­miunullu tamaallaat atorneqannginnissaat qulakkeerniartariaqarpoq. Aamma uagut oqareernitsi­tut assigiinngitsunik pilersaaruteqaratta.

 

Aammalu neriuutigeqaara partiit tamanna aamma sillimaffigissagaat, ilaatigut oqarnittut siunis­sami ungasinnerusumi, nunatta aningaasaqarneranut pingitsoorani iluaqutaasussaammat taamatut isertitassanik ujaasinerup kingunissai.

 

Peter Ostermann, Atassut:

Akiliisinnaanermik ajornartorsiornermi inuussutissarsiornermik inatsisip akilersuinissap allann­gortinneqarnissaanut periarfigititai nalunngilluinnarpakka.

 


Kisianni sivitsuinerit, akiliinngikkallarnerit allallu aaqqiissutaasinnaasut, ajornartorsiutivimmik aaqqiinngillat, asuli ajattarusaaginnartarpaat annertusiartortiinnarlugu. Kisiannili aalajangersima­sumik %‑imik akilersuineq, taanna pissutsit naapertorlugit ingerlatsineruvoq ajornartorsiutinik qaangiisussaq, tassalu taanna uagut ujartugarput.

 

Paaviaaraq Heilmann, Inussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Anthon Frederiksen‑ip, Kattusseqatigiinniit erseqqissumik apeqqutigaa Kangaatsiap ukiarmi aasarlu angalaffiginerini suut kingunerisimanerai.

 

Erseqqissumik oqaatigissavara inatsisissatut siunnersuuterput Kangaatsiami paasisavut ilaatigut tunngavigilluinnarlugit suliarineqarsimammat. Tassa umiatsiaararsortut ESU aqqutigalugu angallatitaarsinnaanerannut periarfissaat pitsanngorsarneqarnissaat.

 

Tassa taavani aningaasarsiorfimmik ataatsimut isigalugu ajornarsiuteqarneq annertuvoq. Ilaatigut ajornartorsiutaasimavoq kommunimi innuttat ESU‑mit atorlutik umiatsiaarartaarsinnaanerisa periarfissaat, piniagassaalatsinerup aningaasarsiorniarnerullu ajornakusoornerata nalaani pisaria­qarsimavoq. Kommunimi ilaasortaanermi isertitanit inuutissarsiutivimmit isertitat appasinnerusarlutik. Taamaalillunilu 50%‑imik piumasaq eqqortinneqarsinnaasarani.

 

Aappaattut aningaasarsiatik amerlanngikkaluartut ima sipaallaqqissimatigaat, ilaqutariit ­akunnerminn­i allaat 25.000 koruunit angunngikkaluarlugit, aamma aallarniutissanik peqartarlu­tik. Tamakku iluaquserniarlugit allannguutissaq siunnersuutaavoq.

 

Aamma Kangaatsiap kommunianut angalanera suli ukioq ataaseq qaangiutinngikkaluartoq, siuariaallaataasumik, aammalu ukiumi tullissaanut isumalluarnartumik Kangaatsiap kommuniani pisoqarpoq, tassa Royal Greenland peqatigalugu, aammalu Misileraanermut Ataatsimiititaliarput peqatigalugu, nipisat suaannik tunisassiornik kingusinaalaaraluartumik aallartinneqarsimavoq. Tamannalu ukiup tullissaanut iluaqutaassaaq. Kisianni tamakku uniffiussanngillat, aamma periarfissanik allanik misissuineq ingerlavoq aamma kommunini allani.

 

Eqqaamassavarput Kangaatsiap kommunia kisimi isertitatigut ajornartorsiuteqanngimmata, sineriattali kujasinnerusortaa aamma ajornartorsiorfiulluni.

 


Lars Sĝrensen‑ip, Inuit Ataqatigiinniit oqaatigisaanut 10 million‑it naammaqqajarnavianngitsut, eqqaasitsissutigissavara aningaasanut 1998‑imi inatsisissatut siunnersuummi tunngatillugu 10 million‑it saniatigut ‑ taakku 10 million‑it immikkuullarissuupput, siorna raajarniarnermut aaqqissuussinermut attumassuteqarluinnartut ‑ 46 million koruunit immikkoortitsisoqarpoq, tassalu nutaanik angallatisinissanut atorneqarsinnaasut. Taamaattumik illoqarfiit kommunillu taasatit aamma pissarseqataasinnaaneri ingerlareersuninngaanniit periarfissaqartussaassaaq.

 

Taavalu Peter Ostermann‑imut oqaatigissavara, assortorniaananngikkaluarlugu Piitap taariigaata saniatigut aamma ESU‑p peqqussutaanik periarfissaqarmat nalikilliliinermut atugassanik. Taamaattumik periarfissaqareerpoq oqilisaaneqarnissamik.

 

Finn Karlsen, ataatsimiinermik aqutsisoq:

Taamaalilluni oqaluuserisassaq immikkoortoq 38‑p siullermeerneqarnera naammassivoq. Taavalu aappassaaneerneqannginnermini ataatsimiititaliami suliarineqassalluni.

 

Oqaluuseerisaq naammassivoq.