Oqaluuserisassani immokkoortoq 40-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Pingasunngorneq 15. oktober nal. 14.40
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders
Andreassen.
Lars Karl Jensen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Oqaatigineqartutuut siunnersuutigivara
VHF-nik angalasunit tamanit pigisaqartoqalernissaa, tassami ukiut tamaasa
aasaraangat angallateerarsortut kikkut tamarmik qaninnerusumut ungasinnerusumulluunniit
angalanialertarnerat ilutigalugu ajornartorsiutaasarpoq angallateeqqat arlaatigut
silamik imaluunniit motorimik akornuteqarnertik peqqutigalugu ornitaminnut
tikinngitsoortarnerat, tamannalu pissutigalugu ujaasinerpassuit pilersarlutik.
Angallannermi sillimaniarnermi tunngasuni
pingaartumik ullutsinni atugaalluartunik raadiuaqqanik VHF-raadiunik taasakkatsinnik angallatik
amerlanerusut isumannaallisaatigalugu tamakkuninnga peqartuuppata
qularutissaanngilaq ujaasinerit annaassiniarnerillu pilertornerusumik
ingerlanneqarsinnaanerat. Peqquteqanngitsumik ujaasinerit piffissamik
aningaasanillu atuiffiusaqisut aamma tamatumuuna
annikillisarneqarsinnaallutik. Siulini taasakka tunngavigalugit
siunnersuutigivara imaatigut angallatit suugaluartulluunniit nuannaariutit
ilanngullugit pinngitsooratik VHF-raadiumik pigisaqarnissaannik
piumasaqaataasussatut maleruaqqusaliortoqassasoq inatsisit periarfissaareersut
iluanni. Tamanna aqqutissiuunniarlugu aamma makkua periarfissatut
isumaqarfigalugit innersuussutigissavakka: Angallatinik tuniniaasut
pisussaaffigissagaat angallat nunatsinni tunissagunikku pisisussap toqqagaanik
akuerisaanillu radiulerneqarsimassasoq, taavalu aamma sillimmasiinermut
atatillugu sillimassiisarfiup piumasarissagaa angallat nuannaariut
VHF-radiulerneqassasoq sillimmaserneqassaguni, kiisalu VHF-radio
kikkunnilluunniit pisiariniarnerani akikillisaaneqarsinnaanera anguniarlugu
Naalakkersuisunit tamanna aqquttissiunneqassasoq inassutigissarava,
assersuutigalugu ujaasinermi aningaasaliisartut sillimmasiisarfiillu
suleqatigalugit.
Imaatigut angalasut
isumannaallisaaffigineqarnissaat aammalu ujaasinerit annikillisarnissaat
siunertaralugu taamatut siunnersuuteqarenera Inatsisartuni
oqaluuserisassanngortippara.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut
Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoq:
Imaatigut angalasut tamarmik
pinngitsooratik VHF-radio-mik nassataqartarnissaannik Lars Karl Jensen -p siunnersuutaanut periarfissat
Naalakkersuisut misissorsimavaat. Naalakkersuisuni siunnersuummut
isumaqataavugut Inatsisartullu tapersersuinerisigut Nalunaarummik angallatik VHF-radio-mik pigisaqalernissaannut
pisussaaffiliisumik atulersitsinissaq siunertaralugu pissutsit arlallit
qulaajarniarlugit. Periarfissanik kingunerisassanillu aallarniutaasumik
misissuinermut atatillugu siunnersuummut susassaqarfiit paasiniaavigineqartut
arlallit soqutiginninnerat paasinarpoq. Kinguaariit ingerlanitsinni imaatigut
pissarsiortuarsimavugut, pisartunillu alianartunik pisoqartarpoq, ullumikkullu
nalitsinni teknikkikkut atortorissaaruteqarfiusumi ajunaarnerit ilaasa
pinngitsoortinnissaannut periarfissaqarpugut. Naalakkersuisut eqqumaffigaat
pissutsit arlallit qulaajarneqarnissaat, soorlu angallatit minnerit qanoq
sunalu tunngavigalugu immikkoortinneqassanersut, aningaasatigut kingunissat
nassatarisassaallu aamma attaveqaatitigut aaqqissuussinerit pioreersut
allanngortiternissaannut periarfissat.
Taamatut oqaaseqarluta Inatsisartunut
kaammatuutigaarput Lars Karl Jensen -p siunnersuutaa tapersersoqqullugu,
tamatumalu kingorna Naalakkersuisut suliassami matumani inatsisiliorlutik
suliniuteqassapput. Allakkiaq akissuteqaammut matumunnga ilanngullugu
agguaanneqartoq angallatit tamarmik VHF-radiumik atortoqalernissaannut
attuumassuteqartunik inatsisiliornermut ingerlatsinermullu tunngasunik
naatsumik allaaserinnittoq innersuussutigaara.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortaq Hr. Lars Karl Jensen, Siumut, Inatsisartunut siunnersuuteqarpoq imaatigut angalasut tamarmik pinngitsooratit VHF-raadiumik nassataqarnissaannik, taannalu pillugu imaak Siumut -mit oqaaseqarfigissavarput:
Sinnersuut tunngaviatigut tapersersorparput tassalu angalasut imaani nunamilu isumannaatsu- nik angalasarnissaat pingaartikkatsigu. Siunnersuuteqartullu tunngavilersuutai aamma imaaliinnarlugit saneqqunneqarsinnaanngillat, tassami angalasartut amerlavallaaqaat ajutoornissamut sillimanngippallaartartut, tamaanalu pissutigalugu ajunaarnerit ujaasisarnerillu amerlavallaarujussuartut.
Naalakkersuisut siunnersuummut isumaqataanerat tunngaviatigut isumaqatigaarput, inatsisiliornissamillu qulaajaamissanik periarfissanik misissuininarnera taperssersorlugu, allatigullu soorlu aningaasatigut kingunerissassai aammalu aaqqissuussinerit pioreersut allanngortiterisoqarsinnaanissaannut periarfissanik misissuiniarnerat isumaqatigaqlugu, tassami nalunngilarput sinerissap ilaani kangerlunnilu qinngortuuni ilaatigut VHF-radiut tussaaneqarsinnanngimmata. Qulaajagassat ilagaat angallatit qanoq angitigisut tikillugit piumasaqartoqassanersoq qujanartumillu ukiut makku amerliartorput imaatigut angalasut VHF-radiullit, tamannalu siunissami qularnanngilaq iluaqutaallualisssasut ujaasisarnerit ikilineqarnerinut
Ilanngullugu oqaatigissavarput Naalakkersuisut tapiissuteqarnikuummata KNAPK -mut aningaasanik VHF-radiut aalisartunik piniartunillu pigineqalernissaannut, qularnanngilarlu aamma taakku atuisussanit iluaqutaalluarumaartut. Aammalu ilanngullugu kaammattuutigissavarput angalassartunut imaani nunamilu kalerrisaarutinik nassattaqqullugit, tassami massakkut atortorissaarutit soorlu kalerrisaarutit qaammataasamut attaveqaataasinnaasut aamma pisiarineqarsinnaammata atorluarneqarsinnaallutillu.
Naggataatigut erseqqissaatigissavarput inuup nammineq akisussaaffigimmagu isumannaatsumik angalanermi nassataqarnissani, ajornaqaaq suna tamaat qulaanik aqunniarneqarsinnaanngilaq. Inuup nammineq akisussaaffia sinnerlugu qulaaniik iliuuseqartuaannassagutta tamanna inuiaqatigiinnut akisoorujussuanngorsinnaammat.
Anders Nielsson, Atassutip oqaaseqartua:
Imaatigut angalasut tamarmik pinngitsooratit VHF-raadioqalernissaaannik Lars Karl Jensen -p siunnersuutaa Atassutit tapersersorpaa.
Taamaattoq tamatuma peqataanik Takornariaqarnermut, Niuernermut Angallannermullu Naalakkersuisumut ilaasortap akissummmini isummiussaa isumaqatigalugu, tassa siunnersuutip atortuulersinngikkallarnerani peqqissaartumik misissugassat pisariaqarallassasut. Tamatumalu siunnersuummut ima oqaasissaqarpugut.
Siulermik: VHF-mik pisinissaq akikillisartariaqarsorinanngilaq suut tamarmik akiqarput, tapiissutissallu allanut aningaasartuutissannguinnartarlutik. VHF tigummiartagaq 3.000- koruunilerlugu pisiarineqarsinaavoq, akilu taanna inuussutissarsiutigalugu aalisartunut aamma sunngiffimmi angalaarumatuumut aningaasatigut nalinginnaasumik ajornanngitsutut oqaatigineqarsinnaalluni.
Aappaattut: VHF-radiup ungasissutsimut isigalugu atorsinnaassusia killeqarpoq taamalu isumanaallisaatitut naleqassusia aamma killeqarluni. Atasssut-mi isumaqarpugut qaammataasatigoortumik navianartorsiulernermik kalerrisaarutit pinngitsoorani isumannaallisaatitut atugaanissaat assigiinngitsutigut orniginarnerusoq.
Siullermik suminngaanniilluunniit atorneqarsinnaapput. radiulerinerup tungaatigut immikkut ilisimasaqarnissamik pisariaqartitsiviunngillat, aammalu angallatip naalagaata imaluunniit navialerujussuarnikkut ajunaarsimasinnaasup saniatigut tamanit atorneqasinnaallutik. Navianartorsiulernermi kalerrisaarut batteriitortuugami nal. akunnerpassuini atuuttarpoq.
Aappassaanik imaanngilaq kalerrisaarutit inuup nammineq pissarsiarissagai . Aningaasarpaassuarnik naleqartartut patsisissaallutik isumaqarnarpoq pisortat, ujaasinermi annaassiniarnermilu sulianut akisussaaaluni aningaasartuuteqartartut, kalerrisaarutinik peqqumaatissanik pisiortortartuusarnissaat, pinngortitami - imaani nunamilu assigiimmik - angalasuni naleqquttumik akiliuteqartarnikkut atorneqarsinnaasunik.
Kalerrisaarutinut peqqumaatigineqartunut aningaasartuutit erniinnaq imminut akilissapput ujaasisarnerit sivikinnerulernerisigut tamatumalu nassataanik akikinnerulernerisigut, tamannalu inunnik annaassinermik kinguneqassaaq. Kalerrisaarutit taama ittut atornerlunneqarsinnaappat? - Tassaqa. Kalerrisaarutit normulersugaanermikkut igeriunneqarnerminni paatsuugassaanngitsumik paasineqarsinnaapput taamalu atornerluisinaanermik akisussaatitaaneq inissilertorneqarsinnaalluni.
Taamaakkaluartoq Lars Karl Jensen -p siunnersuutaani siunertarineqartut Atassut -mi tapersersorpavut, misissuineriullu pisariaqartut naammasineqariarpata inatsiliortoqarnissaa naatsorsuutigalugu.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen -p siunnersuutigisaanut isumqataagaluarluta taamatullu aamma siunnersuuteqartup anguniagaanut naapertuuttumik inatsisissamik siunnerssuusiortoqarnissaannik Naallakkersuisutsinnut piginnaatitsinissamut peqataarusussuseqaraluarluta pissutsit makku ilanngullugit aaqqereersimaneqarnissaat inassutigissavagut:
Oqaluuserisatsinnut ilanngussami takuneqarsinnaavoq nunatsinni VHF-mik tusaaffiusinnaasut maannamut killeqartut tassa Avanersuup aammalu Illoqqortoommiut kommuniini maannamut VHF-mik suli aallakaatitsiviliisoqarsimanngimmat. Tamatuma aaqqivigineqarnissaa siunertaralugu Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Inatsisartunut ilaasortaq Evald Brĝnlund siorna ukiakkut siunnersuuteqarpoq ajuusaarugisatsinnilli akuersissutigineqanngitsumik. Taamaattumik siunnersuutigineqartoq manna akuersissutigissagutsigu taamatullu VHF-mik radioqarnissaq pinngitssaliissutitut imaatigut angalasunit tamarmiusunit piumasaqaatinngortinneqasappat eqqaamaqqissaartariaqarparput Avanersuarmi Illoqqortoormiunilu sakkortusaaviliisoqaqqaartariaqassammat nunatinni imaatigut angalasut tamarmik assiigimmik pineqaqqullugit aamma isumannaallisaaviginiassagutsigit. Tamanna eqqaamasassatut tikkuarparput pissutigalugu aamma siorna Naalakkersuisut Evald Brĝnlund -p siunnesuutigisaanut atatillugu neriorsuutigimmassuk VHF-mut saakortusaaviit amerlanerit pilersinneqarsinnaanerannut periarfissanik malinnaaniarlutik, aammattaaq Illoqqortoormiut eqqaanni.
Taamatuttaaq aamma eqqaamajuatariaqarparput VHF-mik radioqarnissamut allagartaqarnissaq minnerunngitsumillu atornissaanut eqqortumik atuinissaq kommuninut ataasiakkaani sunngiffinni atuartitsisarnerit aqqutigalugit ilinniartitsissutigiuarneqartariaqarmata. Tamanna eqqaasitsissutigivarput pissutigalugu kommunit sipaarniarnerminni ajuusaarnartumik tamakku aamma ilanngullugit ileqqaarniarfigisarmatigit. Taamaattumik pinngitsorani VHF-radioqalernissamik siunnersuut manna akuersissutigineqassappat piumasaqaataasariaqarpoq VHF-mik atuinissamik allagartartaarniarluni ilinniartsisarnerit kommunini assigiimmik ingerlanneqartuartarnissaat.
Aammataaq eqqaamasariaqarsorivarput ersarissunik paatsuugasssaanngitsunillu malittarisassaqartitsinissaq, taamaattumik pisussaaffiup minnerpaaffissaanik killiliisoqartariaqassaaq pingaartumik umiatsiaaqqat mikinerit qaannallu eqqasaatigalugit. Tamanna saqqummiussamut ilanngussami tikkuarneqartunut aamma ilaavoq.
Inuit Ataqaqatigiit -niillu naggataatigut aamma ilanngullugu oqaatiginngitsoorusunngilarput sillimaniarnissatsinnik imaatigullu angallannermik isumannaallisaanissaq eqqarsaatigalugu inuiaqatigiinnut paasisitsiniaajuarnissaq pingaaruteqarluinnarmat ingerlaavartumillu tamanna ingerlanneqartuartariaqarluni.
Taamatullu oqaaseqarluta siunnersuut tunngaviatigut akuersissutigivarput, naatsorsuutigalugu Naalakkersuisut inatsiliassamik kingusinnerusukkut saqqummiussiumaarnissaat.
Bjarne Kreutmann, Akulliit Partiiat:
Imaatigut angalasut tamarmik VHF-radiumik
pigisaqarnissaannik inatsisiliornissamik Hr. Lars Karl Jensen siunnersuutaa Akulliit Partiiata
tamakkiisumik tapersersorumavaa.
Paasilluarpara akissuteqaammi
oqaatigineqartutut periarfissanik sunniutigisinnaasaannillu
aallarnersaataasumik misissuinermut atatillugu paasiniaavigineqartut arlaqartut
soqutiginnillutik isumaqataallutillu nalunaarsimammata.
Inassutigiinnassavara siunnersuut
taperserneqassasoq taamaalilluni inatsisiliuunneqarnissaa Naalakkersuisut
sulissutiginiassammassut.
Isumannaallisaanermut periarfissat allat
akissuteqaammi oqatigineqartut piumagaanni saniatigut atortussatut
sillimmatigineqarsinnaassapput, kisianni VHF isumannaallisaatitut
naleqqunnerpaassagunarpoq. Taama naatsumik oqaaseqarlunga siunnersuut
taperserpara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen
-p siunnersuutaa soqutigalugu misissorsimavara paasilluarlugulu.
Siunnersuuteqartoq ilummoorluinnarpoq ilaanni ujaasinerpassuit akisoqisut
pinngitsoorneqarsinnaagaluarmata radiumik angalasut tamarmik peqartuuppata.
Aamma Naalakkersuisoq ilumoorpoq oqarami ullumikkut nunatsinni teknikkikkut
atortorissaaruteqarfiusumi ajunaarnerit ilaasa
pinngitsoortinneqarsinnaanissaannut periarfissaqartugut, apeqqutaaginnarpoq
aaqqissuusineq qanoq ittoq atorneqassanersoq, tassami pisariaqanngitsumik
akisoqisumillu ujaasinerit ajunaarnerillu ilaasa pinngitsoortinneqarsinnaanerisa
piviusunngortinneqarsinnaanerat anguniartariaqarmat.
Arlaatigut aallarniutaasumik
iliuuseqartoqartariaqarpoq. Soorunami aallaqqaammut suna tamarmi ataatsikkut anguneqarsinnanngikkaluarpoq.
Aallaqqaammut angallatit nuannaariutit tamarmik VHF-mik radioqarnissaat
piumasaqaatasinnaasutut takorloorneqarsinnaavoq, isumaqarpungalu ullumikkut
atortooreersut periarfissat ajunngitsut misilittagaareersullu atorlugit ingerlanneqarsinnaasoq,
soorlu Nuummi angallateeraatillit peqatigiffiata isumannaallisaaneq
eqqarsaatigalugu iliuuserisai ajunngitsut allallu sinerissap sinnerani angalateeraatillit peqatigiiffiini
misilittakkat ilanngugit aaqqissuussiniarnermi suleqatigineqarsinnaaneri
aqqutissiuunneqartariaqarput.
Aammalu aaqqissuusinianermi
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq KNAPK-p
isumasiorlugulu suleqatiginissaaa aammalu KANUKOKA allallu suliamut
attuumaasuteqartut suleqatiginissai pisariaqarpoq. Taamaattumik suliap peqqissaarullugu
ingerlanneqarnissaa kissaatiginarpoq minnerunngitsumik aalisartut piniartullu
umiatsiaararsortut eqqarsaatigalugit, tassammi assersuutigalugu VHF-radio
nalinginnaasumi ullumikkut 3-4.000,00 - missaani akeqarpoq. ilisimaneqareerporlu
aalisartut piniartullu amerlanerit tamanna akissaqartinngikkaat.
Aperisariaqarporlu - Taavami? Aammalu VHF-radio atussagaanni pinngitsoorani
radio-mik taamaattumik atuisinnaanermut allagartaqarneq piumasaqaataavoq,
taamaattumik tamakku tamaasa nalilersorluarnissaat aningaasatigullu qanoq
sunniuteqarsinnaanissaat paasissallugu pisariaqarpoq.
Soorlu oqareertunga taamatut
aaqqissuussinissami assersuutigalugu aallaqqaammut angallatit nuannaariutit
VHF-mik radioqartussaatitaanissaat piumasaqaatigineqarsinnaavoq, taava tamatuma
kingorna ineriartorneq misilittakkat aallaavigalugit ingerlanneqarsinnaassaaq.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap
aallartinneqarnerani susassaqartunut tusarniaanissaq paasiniagassallu
assigiinngitsut ingerlanneqarnisaat Naalakkersuisunut kaammatuutigissavakka,
tamatumalu kingorna suliap Inatsisartuni uterfigeqqinneqarnissaa
kissaatigissallugu, tassami suliaq soqutiginarpoq maanngaannarlu
killittariaqarani.
Lars Karl Jensen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Siullermik qujavunga siunnersuutiga
tunngaviatigut tamaginnit tapersersorneqarmat. Uani ersarissuliutiginiarlugit
ilaatigut taarusutakka tassaapput naluneqanngitsutut radiup maligaasaasa
ineriartortinneqarnerat nunatsinni suli tamakkiisumik naammassineqanngilaq.
Sinerissap ilaa kangerluillu eqqarsaatigigaanni radioqarfinnut nunamiittunut
attaveqarsinnaangitsut angalanermi arlaannik peqquteqartumik kinguaattoorluni
imaluunniit ajutuulernermi kallerisaarinissamut tamakkua killiliissooreersut
nalunngilakka.
Kisiannili angallatinik allanik
qanittoqarsimappat radioqartunik, tamanna pilertortumik paasineqarsinnaavoq,
inuit inuunerannik aamma annaassinermik kinguneqarsinnaaammat eqqaamasariaqarparput. Aamma uani
siunertarinngilara suna tamaat akilersinneqassasoq, KNAPK tapiffigineqarnikuuvoq,
taanna ilaasortaasa taama piffigineqarernerat tamatta
qutsatigiinnarsinnaavarput. Uaniliuna tikkuaringa sillimasiisarfiit
piumasaqartuartuupput, angallateeqqanik sillimmasiinermi suna tamaat
piumasarivaat allaat allunaasat qanoq silitsiginissaat, kalugutip
aminnerpaaffissaa kittorarsinnaaffia piumasaqaataasarpoq taarsiinissamut
tunngasumik suliaqaleraangata.Uanili eqqarsaatigineqarneq ajorpoq inuup
inuunerata annaanniarneqarneranut isumannaallisaanermik aamma
akikillisaasoqarsinnaanera sillimmasiisarfiup tungaaninngaanniit.
Kalaallit Nunatsinni qularutiginngilara
sillimassiisarfiit aningaasarparujussuarnik tuniorarivut nunatsinni
kaaviiaartinneqanngitsunik, tamakkuukku eqqarsaatissiissutigiinnarikka, qanoq
ilisamik akikillisaanermut aamma atorneqarsinnaaneri atorneqarsinnaaneri
misissorneqarsinnaanersut.
Qaammataasatigoortumik
navianartorsiulernermik kalerrisaarut taanna tutsuviginartorujussuuvoq, nunarsuarmi atugaalereerpoq, qanoq
akeqarnersoq ilisimaqqissaanngilarput, taamaattumillu aamma pissariagaanni
soorunami aatsaat ajutuulernermi atorneqartussatut naatsorsuussaavoq taanna.
Uani angallateeqqat
minnerpaaffilerneqarnissaannut tunngatillugu nammineq aalajangersimasumik
taasaqanngilanga, ksiannili isumaqarpunga inunnik angallassinermi angallatit
atorneqarsinnaasut qajaasinnaavoq umiatsiaaraasinnaavoq, tamakkua
peqartinneqalerpata ujaasinerit nunatsinni annikkillissasut, taamaalillunilu
aamma akissaajaatit millissallutik.
Ippassaaninnguaq Kalaallit Nunatsinni kisitsisit pissarsiarisavut qupperlugit
qupperneq 383 kisitsisit >97-imut tunngasut, politiit nalunaarutaanni taaneqarsimavoq 1996-imi
nunatsinni nunami imaanilu 156-eriarluni qinaasisoqarsimasoq. Tamakku qanoq
akeqarsimanersut taaneqarsimanngillat. Aamma qanoq amerlatigisut imaatigut
angalanermi ujaasinerunersut taaneqarsimanatik, kisianni tamaat ataatsimut
siunnersuutigisara isigalugu qujavunga aamma Naalakkersuisoq immikkut
qutsavigissavara, tamanna aqqutissiunniarlugu qanoq-iliuuseqarniarmata.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut,
Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoq:
Naatsumik oqaatigissavara Naalakkersuisuni partiininngaanniit
oqaaseqaatigineqartut tusarnaaratsigik siunnersuuteqartup Inatsisartuni
ilaasortap Lars Karl Jensen-ipsiunnersuutaa, tunngaviatigut taperseraat.
Taannalu tunngavigalugu Naalakkersuisut neriorsuuteqarnermittuut suliassaq
ingerlateqqissavaat.
Uanilu pineqartoq naatsuarannguamik ima oqaaseqaatigissavara.
Imaatigut angallannerup inuussutissarsiornerullu. mikinngitsumik ullumikkut
maani sineriatsinni. ingerlanneqartup isumannaannerulernissaa matumuuna
aqqutissiunneqarsinnaappat tamanna peqataaffigisariaqarparput. Ullumikkut
qamutit assakaasullit ingerlatissagaanni illoqarfinni mikinerpaaniluunniit,
piumasaavoq allagartaqarnissaq. Imaatigut angallannermi amerlavallaartugut
immaqa isumaliortut qanganiilliit imaani inuussutissarsiortuusimagatta,
siuleqarsimagatta allatullu, taava tamakkunuunatigut piumaffiginissaq imminut
pisariaqanngitsoq siungiusimagatsigumi.
Kisianni taamaanngilaq. Ukiut tamaasa nalaataqartarpugut, uagutsinnut ima
oqartullusooq, suli isumannaallisaaneq sakkortunerusariaqarpoq.
Qunussanngilavut immitsinnut piumaffiginissamut.
Tamanna inatsisiliornikkut allatulluunniit maleruagassiornikkut
anguneqarsinnaappat, taava taamaaliortariaqarpugut. Taamaaliulinnginnermi
eqqumaffigisassat partiit oqaaseqartuisa oqariartuutaat suleqqinnissami
ilanngullugit nalilersorneqassapput.
Sumiiffiit suli VHF-imik attaveqanngitsut, taakkua ilanngullugit
nalilersuiffiunissaat, aamma Tunu isorartoqimmat, tamakkerlugu
attaveqaasersussanersoq aamma nalilertariaqarpoq, imaluunniit
illoqarfimminngaanniit qassit km.-it avammut attaveqaasissava.
Tele-p tamakku kisimi
nammassavai? Aamma tamanna Naalakkersuisuni isummerfigisariaqarparput. Unali
erseqqippoq Naalakkersuisut oqariartuutaat: Tamakkua misissortariaqarput.
Aamma taanna
qaammataasat atorlugit kalerrisaarut oqaatigineqartoq arlalinnit, taannami
tapertaralugu ajussanngeqaaq, kisianni taanna atortoralugu
oqaloqatigiittoqarsinnaanngilaq. Aamma taanna ukiuni qaangiuttuni
arlaleriaqaluni pisariaqanngitsumik qisuariartitsisarpoq, piarinaatsoornikkut
imaluunniit piniarani aallartinneqarsimagaangat.
Taamaattumik taakkua
tamarmik nalilersorluartariaqarput. Isumaqarpunga uani oqariartuutigineqartoq
pingaarnerpaasoq tassa, ujaasisarneq kisiat pinnagu kisiannili imaatigut
angallannerup annertoqisup isumannaannerusumik ingerlanneqarsinnaanera
aqqutissiuttariaqaripput. Aamma naggaterpiaatigut eqqaallugu VHF-imut
allagartartaarniaraanni ilanngullugit aamma isumannaallisaanerit allat
atuagassaasarmata, taammaattumillu sianigisassat arlalissuit tassani
ilaareertarmata VHF-imut allagartartaarniarnermi, taamaattumik aamma angallannerup
isumannaanneruleriartornissaa tassuunakkut aqqutissiorneqarsinnaalluni.
Taamatut
oqaaseqarlunga qujavunga.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Suliassaq
pingaaruteqarpoq assullu soqutiginarluni. Taamaattumik isumaqarpunga massakkut
partiiniit oqaaseqaatigineqartut, aammalu soorunami oqaaseqaatikka
ilanngullugit, ataatsimiititaliami susassaqartut arlaannit
sammineqartariaqartut, tamatumalu kingorna Inatsisartunut saqqummiuteqqinneqarlutik.
Isumaqarpunga
aqqutissaq taanna nalilersueqqinnissami pitsaanerpaassasoq, maannakkut
saqqummiussorneqartut tunngavigalugit, qanoq ingerlariartoqaqqinnissaa
eqqarsaatigalugu.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq:
Taamaalilluni
oqaluuserisassaq immikkoortoq 40 naammassivoq, Lars Karl Jensen-ip siunnersuutaa
aalajangiiffigisassaq, imaatigut angalasut tamarmik VHF radio-mik
pigisaqarnissaat pillugu maleruaqqusaqalernissannik siunnersuut. Imatut
paasivara, Inatsisartuni ilaasortat oqaaseqartut tamarmik Naalakkersuisut
isumaqatigigaat Naalakkersuisut qanoq iliuuseqartariaqartut siunnersuummut
tunngatillugu.
Oqaluuserisaq
naammassivoq.
Pingasunngorneq
15. oktober nal. 15.07
Pingasunngornikkut
apeqquteqaatit.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen:
Siullermik
Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensen-ip apeqquteqaatigaa, qalerallit,
suluppaakkat aalisakkallu allat nunanut allanut aalisagartassatut
tunineqartartut, nunatsinni pisarineqarlutillu suliarineqartuugunik - qanoq
aningaasarsionikkut sunniuteqarnersut.
Lars Karl Jensen,
apeequteqaateqartoq:
Formand-ip
tammakingajareeraluaraa atuaqqissavara.
Kalaallit Nunaata
imartaani avasinnerusumi aalisagartassat ilaasa atorluarneq ajukkatta, qalerallit,
suluppaakkat allallu, nunanut allamiunut niuffatigalugit tunineqarneranni
nunatta ukiumut aningaasarsissutigisartagai qanoq amerlatiginersut
nalunngilarput. Ilisimanngilarpulli tamakku uagut nammineq pisaralugit
tunisassiarinat qanoq isertitatigut qanoq isikkoqarnersoq.
Isumaqarama
aalisagartassat tamakku suliffissuaqarnikkut aningaasaqarnikkullu nunatta
iluani iluaqutiginiarneqarsinnaasut, tamannalu anguniarlugu arlaatigut
iliuuseqarfigineqarnissamaani apeqquteqaatinni siunnersuutiginikuuvara.
Tassami
kilisaatini nunatsinni angerlarsimaffeqartuni nammineq tamakku
aalisarneqartuuppata qularutissaanngivippoq, nunami suliffissuarnut
iluaqutaassasoq ullumikkut avammut niuffataaneranniit, qanorlu aningaa
sarsiornikkut sunniuteqassanersoq paaserusullugu saqqummiuppara.
Paaviaaraq
Heilmann, Aalisarnermut Naalakkersuisoq:
Siullermik
oqaatigissavara piffissaq eqqarsaatigalugu eqqortissinnaanaviannginnakku
akissutima takissusia eqqarsaatigalugu, taamaammat ilaannakuusumik
akissuteqarfigissavara, innersuussutigissallugulu allakkakkut akissuteqaat.
Lars Karl
Jensen-ip aalisagartassat ullumikkut atorluarneqanngitsut, soorlu qalerallit
suluppaakkallu. kilisaatinit nunatsinni angerlarsimaffeqartunut nammineq
aalisarneqarsinnaaneri eqqarsaatigalugit. kilisaatini nunamilu suliffissuarni
suliarineqarpata avammut niuffataaneranniit aningaasarsiornikkullu
sunniutigisinnaasaasa. misissuiffigineqarnissaannut siunnersuutaanut
tunngatillugu, erseqqissaatigissavara siunnersuut pingaaruteqarluinnarmat
ilisimatitsissutigissallugulu taanna apeqqut Naalakkersuisoqarfinni
eqqumaffigineqarluinnarmat.
Siullermik
erseqqissaatigilara pisassanik nunanut allanut tuniussaqartarnermi pisutsit
marluk aallaavigineqartarmata.
Siullermik pisassanik,
soorlu qaleralinnik suluppaakkanillu EU-mut tunniussisarpugut akilersillugit.
Aappassaanillu Norge-mut Rusland-imullu pisassanik tunniussisarluta
saarulliunerusunik taartigeeqatigiinnikkut. Pineqartuni apeqqutit marluk
peqqutaapput.
EU-mut tunngatillugu
ilisimatitsissutigiinnassavara aalisagartassat EU-mut tunniunneqartartut
nunatsinni aalisartunit nammineq aalisarneqarpata aningaasarsiornikkut
suliffissaqartitsinikkullu
sunniutigisinnaasaat Naalakkersuisoqarfinni naatsorsoqqissaarneqarnissaat
pilersaarutaammat. Naatsorsuinerit tamakku EU-mi tullermik
isumaqatigiinniarnissat aallartitsinnagit saqqummiussassami
suliarineqartussami pissusissamisoortumik ilaatinneqassapput.
Lars Karl
Jensen-imut akissuteqaatiga naggaserlugu oqaatigissavara, Naalakkersuisoqarfinni
immikkoortortaqarfimmik nutaamik pilersitsisinnaanissaq eqqarsaatigineqarmat,
EU-mut kiisalu Norge-mut Rusland-imullu aalisarneq pillugu
isumaqatigiissuteqannginnermi aningaasarsiornikkut suliffeqartitsinikkullu
sunniutigisinnaasaanik ilaatigut naatsorsueqqissaarnermi suliaqarsinnaasumik.
Taamatut
naalisarlugu akissuteqaat saqqummiuppara.
Lars Karl Jensen, apeqquteqartoq:
Akissuteqaammut
paasinarluinnartumut qujavunga.
Uani soqutigalugu
maluginiagara tassa aningaasarsiornikkut suliffissaqartitsinikkullu sunniutigisinnaasaat
Naalakkersuisoqarfinni misissortinniarneqarmata. Taanna qularutissaanngilaq,
maannakkummi avataasiorlutik qaleralinniuteqarnerput qiviaraanni, nalunngilara
suli noqqaasoqartuartartoq tamakku nammineq aalisarsinnaanerat angorusullugu.
Kisiannili
naggataatungaani oqaatigineqartutut immikkoortortaqarfimmik nutaamik
pilersitsisoqarnissaa Aalisarnermut Naalakkersuisoqarfiup neriuppunga tamanna
akissaajaataanngitsumik sulisut maanna paasissutissat atorluaannarumaaraat,
qujanaq.
_________________________
Ruth Heilmann, apeqquteqartoq:
Angajoqqaat marlulisut, ataatsikkut marlunnik qitornartaartut,
qitornartaarnerminni sulinngiffeqartarnerisa nalinginnaasuminngarnik
sivitsuiffigineqarnissaannik siunnersuuteqarsimavunga.
Angajoqqaat qitornartaartut sulinngiffeqartarnissaat
pingaarutilerujussuuvoq, meeqqap toqqissisimasumik peroriartornissaa
eqqarsaatigalugu. Tamannalumi ukiuni kingullerni nunatsinni aamma qujanartumik
atugaaleriartorpoq, sulinngiffeqartarnerlu sivitsoriartuaartinneqarluni. Amma ataataasut periarfissaqarnissaat
ilanngunneqarnikuulluni. Nunatsinni marlulisarneq qaqutigoortuuvoq, kisiannili
marlulisoqartarluni. Marlulinermi marloriaammik aamma angajoqqaanngortut
nukissanik atuilertarnerat tamatta naatsorsuutigisinnaavarput. Taammaattumik
aamma pissusissamisoorsorinarpoq sulileqqinnissaminnut nukissanik
katersinissaminnut piffissamik sivisunerusumik pisariaqartitsinissaat
naatsorsuutigisariaqarmat.
Neriuppunga tamanna immikkoortitsiniarnertut paasineqassanngitsoq.
Akerlianilli meeqqat angajoqqaallu toqqissisimanarnerusumik kinguneqartussamik
siunnersuuteqarnertut isigineqarumaartoq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Naalakkersuisoq:
Angajoqqaat marlulisut qitornartaarnerminnut atatillugu
sulinngiffeqartarnerisa sivitsuiffigineqarnissaannik siunnersuutigineqarpoq,
ilaqutariit taakkua ilaqutariinnit allanit sanilliullutik nukippassuit
atortarmatigik.
Siunnersuut Naalakkersuisut akuersaartorujussuarmik isigaat,
isumaqatigilluinnarlugulu ilaqutariit marlulisut taakkuninngaluunniit
amerlanerusunik meerartaartut, ilaqutariinnut allanut sanilliullutik
suliarssaqarnerusarmata. Taamaalillutik Naalakkersuisut siunnersuutip
akuersaarneqarnissaa piareersimaffigaat. Aaqiissutaasinnaasullu
arlaqarsinnaanerat naatsumik tikkuassallugu.
Pissutsit anaanaasup atugai isiginiaraanni, erninermut atatillugu
sulinngiffeqarneq assersuutigalugu, sapaatip akunnerinik sisamaniit
arfineq-pingasunut sivitsorneqarsinnaavoq. Kisiannili Naalakkersuisut
isumaqarput, meeqqat erniunerisa kingorna ataataasup sulinngiffeqartarnera
sapaatip akunnerinik ataatsimik marlunnilluunniit sivitsorneqarsinnaanersoq
misissorneqartariaqartoq.
Periarfissat pingajuat tassaasinnaavoq angajoqqaat
sulinngiffeqartarnerannut tunngasortaata pitsanngorsaaffigineqarnera.
Taamaalillutik angajoqqaat marluullutik angajoqqaatut sulinngiffeqartitaasinnaanermik
ilaa tamaalluunniit ataatsikkut tigusinnaanngorlugu, erninermut atatillugu
anaanaasup aamma ataataasup sulinngiffeqarnerata sivitsuallanneqarneranik
ilallugu.
Angajoqqaat marlulisartut taakkuninngaluunniit amerlanerusunik
meerartaartartut ukiumut aqqaneq-marluk missaanniippata, tamakkiisumik
ullormusiaqarsinnaatitaaneq aallaavigalugu tamanna missiliuussinikkut
naatsorsuinerit siulliit malillugit, sulinngiffeqartumut ataatsimut
naatsorsuullugu sapaatip akunneranut akileraarutit ilanngaatiginagit 2.500
koruunit missaannik ingasagisassaanngitsumik aningaasartuuteqarfiusassaaq.
Tassa imaappoq anaanaasup erninermut atatillugu sulinngiffeqarnera sapaatip
akunnerinik marlunnik sivitsorneqarpat, tamatuma 60.000 koruuninik
aningaasartuuteqarneq kingunerissagaa. Ataataasullu angajoqqaatut anaanaasoq
peqatigalugu sapaatit akunnerini sisamani sulinngiffeqartitaasinnaanera
atulersinneqarpat, akileraarutit ilanngaatiginagit 120.000 koruunit missaannik
aningaasartuuteqarneq kingunerissallugu.
Taamaalilluni takutinneqartutut ilaqutariit marlulisut taakkuninngaluunniit
amerlanerusunik meerartaartut, erninermut atatillugu sulingiffeqartarnerisa
pitsanngorsarneqarnissaannut arlalinnik periarfissaqarpoq. Piffissamilu
aggersumi Naalakkersuisut ilaatigut Peqqinnissamut oqartussat suleqatigalugit
aaqqiissutip sorliup naleqqunnerpaanera misissorniarpaat. Taamaattumik Naalakkersuisut
isumaqarput pissusissamisoornerpaassasoq ilaqutariinnut taakkununga erninermut
atatillugu sulinngiffeqartitsisarnerup pitsanngorsaaffigineqarnera,
Naalakkersuisut 1998-imi upernaakkut Inatsisartut ataatsimiinnissaanni
Isumaginninnermut tunngasunik peqqussutitigut suliniuteqarnerannut atatillugu
pippat.
Ruth Heilmann, apeqquteqartoq:
Naalakkersuisut siunnersuutinnut akissuteqaataat akuersaartorujussuarmik
nipiqartoq nuannaarutigalugu naammagisimaarpara, kisiannilu
uggorilaanngitsuunngilara Inatsisartuni oqaluuserineqanngimmat. Siunnersuummi
inatsisaareersup iluani pisariitsumik aaqqiinnarneqarsinnaaneranik annikitsumik
suliassartaqarpoq. Aamma aningaasanik malitsigisassai oqatigineqartutut
annertoorsuunaviaratik.
Ajunngilarmi, Naalakkersuisut upernaamut Inatsisartut ataatsimiinnerannut
siunnersuutip suliarineqarnissaa neriorsuutimmassuk qujavunga qilanaarlungalu
siunnersuutip oqaluuserineqarnissaanik piviusunngortinneqarnissaanullu
periarfissaqartoq maanna oqaatigineqareermat.
___________________________
Peter Ostermann, apeqquteqartoq:
Apeqquteqaat imaattoq maannakkut Inatsisartut ataatsimiinnerannut
nassiussimavara:
Pisortanit sanaartortitat suugaluartulluunniit sananeranni
nakkutigilluarnerunissaat sannarlugaannginnerunissaallu anguniarlugu
Naalakkersuisut qanoq iliuuseqarniarnersut.
Inissianik, paaqqinniffinnik pisortanillu sanatinneqartartunik allanik
sannarluisarneq tusarsaaqaaq. Sanatitsisumut atuisunullu kingunerluttartumik.
Assersuutissarpassuusinnaasut taakartornagit isumaqarpunga, sanaanik
nakkutilliineq taamaalilluni sannarlutitsinaveersaarneq, ullumikkornit
sukumiinerullunilu pitsaanerulertariaqartoq.
Sannarluisoqarsimappat sannarluttut akisussaatinneqarsinnaanerat
ajornannginnerullunilu toqqaannarnerusariaqarpoq. Danmark-imi
sannarlutaavallaartunik nalunaarsuisalernissaq nunatsinni aamma
atortuulersittariaqannginnerpoq.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut
Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Namminersornerullutik Oqartussat aqutsinerannik pitsanngorsaaniarlutik
Naalakkersuisut suliniutaanik sanaartugassanut tunngasuni, pingaarnerusutigut
suliassanik isumaginninnermik ingerlatsineq aamma ilaatinneqarpoq.
Sanaartukkanik ingerlatsinermi malittarisassat periutsillu atuuttut
misissuataarneqarnissaat allanngortinneqarnissaallu Naalakkersuisoqarfimma
pilersaarusiorsimavaa. Taamaalillutik taakku teknikikkut ineriartortitsinermut
kiisalu ullumikkut siunissamilu ingerlatanut atugassarititaasunut atuuttunut
nalinginnaasunut naapertuuttungornerulersinnaaqqullugit.
Makku immikkut pingaartinneqassasut taassavakka:
1.
Pisortat sanaartortitsisutut akisussaasutullu inissisimanerat erseqqissumik
nassuiarneqarlunilu nukittorsarneqassasoq.
2.
Pisortat sanaartortitsisutut pitsaasutut siunnersorneqarneq
ilitsersorneqarnerlu aningaasaqarnermut pisortaqarfimmi qitiusumik
inissinneqarsimasoq, pissarsiarisinnaassagaat.
3.
Teknik-erit namminersortut siunnersortaasut pilersaarusiortullu pisortanut
sanaartortitsisunut, sanilliullutik inissisimanerat minnerunngitsumillu
akisussaaffii, nassuiarneqassasut erseqqissarneqarlutillu. Tassunga
ilanngullugu pilersaarusiornermi suliariumannillunilu neqerooruteqarnermi
atortussat pitsaassutsimikkut qulakkeerneqarsimanissaat piumasaqaataassasoq.
4.
Entreprenĝr-it, tassa sulisitsisut, pisortanut sanaartortitsisunut
akisussaaffiat nassuiarneqarlunilu erseqqissaneqassasoq. Tassunga ilanngullugu
sanaartukkat suliarineqartarneranni sanasut suliaasa pitsaassutsimikkut
qulakkeerneqarsinnaanissaat piumasaqaatigineqassassoq.
5.
Sanaartortitsinermut tunngasunut tamanut suliatigut ilisimasassatut
atugassat qitiusumik pissarsiarineqartarnerat, suliarineqartarnerat,
ingerlateqqinneqartarnerallu aallartinneqassasoq.
6.
Sanaartornermi illua-tungeriit akornanni misilittakkanik isummanillu
saqqumiiviusartusssamik oqallittarfiliortoqassasoq. Sanaartortitsinerup
patajaallisarneqarneranut peqataasinnaasussamik naammasisassat
pitsaanerulersinneqarnerannik peqataasinnaasumik.
Manna tikillugu sanaartornerup ilarujussua
malittarisassat periutsillu pissutsinut Danmark-imi atuuttunut naleqqussakka
atorlugit aaqqiivigineqartarsimavoq. Taamaattumik malittarisassat periutsit
ilitsersuutit il.il. allanngortiterneqarnerisigut pissutsinut uagut
atukkatsinnut naleqqussaanissaq aamma siunertarineqarpoq.
Tamatumunnga peqatigitillugu
sanaartortitsisut aamma siunnersuisut namminersortut entreprenĝr-illu sulianut
ataasiakkaanut kiffartuussinikkut tunniuttagaannut piumasaqaatit
erseqqissarneqarlutillu sukaterneqassapput. Tamanna aqqutigalugu sanaartukkat
ataatsimut isigalugit pitsaassusaat qaffasinnerulersinneqarsinnaavoq,
sanaartukkallu pitsaassuseqarluartumik naammassineqarnissaat
anguneqarsinnaassalluni.
Peter Ostermann, apeqquteqartoq:
Akissutigineqartoq sukumiisoq
naammagisinnaavara, aammami naammagisariaqarpara.
Soorlu saqqummiussaqarninni oqaatigigiga
sannarlutat arlalitsigut aamma nakkutilliinerlunnermik aallaaveqartut
nunatsinni amerlavallaartut. Ukiuni arlaqartuni eqqartortuakkavut pillugit
uanga neriussimagaluarama ima akineqassallunga: Suliaq taanna
aallartikatareerpoq aamma nakkutilliilluarneq anguniarlugu suliniutit
imaalereersut. Kisianni paasivara suliniartoqarnialersoq,
nakkutilliilluarnissaq aammalu sanaartornermi atortorisat assigiinngitsunut
piumasarisaasut pitsaanerusut nassaariniassallugit.
Tassunga tunngatillugu immaqa ilanngunneqarsinnaavoq Teknisk Institut-imut assingusumik eqqaanartumilluunniit pilersitsisoqarsinnaanera, taannalu aqqutigalugu anguniagassat assigiinngitsut ajunnginnerusullu anguneqarsinnaassagaluarput. Kisianni akissutisiara naammagigallarpara.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq tamakkerpavut. Taavalu ataasinngorpat 20. oktober 1997 makkua oqaluuserineqassapput:
Immikkoortoq 49: Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu apeqquteqaat oqaluuserisassaq. Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat KNR-ip pisortarisimasaanik taasumalu tullersortigisimasaanik piffissami september-ip aallaqqaataninngaanniit 1995-imiit august 1998-imut akissarsiaqartitsinermut inatsisinik atuuttunik unioqqutitsisimanermut Naalakkersuisut nassuiaateqartariaqartut.
Immikkoortoq 33: Radio-kkut fjersyn-ikkullu aallakaatitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.
Immikkoortoq 34: Ilagiit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortiinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.
Immikkoortoq 35: Meeqqat atuarfianni ataatsimoortitsineq kiisalu oqaatsisigut ilisimasat oqaatsinnu atuartitsineq pillugit ilisimatusarnermit nassuiaat.
Immikkoortoq 5: Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuini kommuninullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranut Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.
Immikkoortorlu 6: Kommunini misiligutitut aaqqissuussinerit pillugit Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.
Ullumikkullu ataatsimiinneq tamaannga killeqarpoq.
Oqaluuserisat naammassipput.