Oqaluuserisassani immokkoortoq 46-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 14. oktober 1997 nal. 17.05
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq Finn
Karlsen.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna
saqqummiutissavara nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit
Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut
siunnersuut.
Inatsisissatut siunnersuutip matuma
saqqummiunneqarneranut atatillugu arlaannaatigulluunniit paatsoortoqaqqunagu
aallarniutigalugu oqaatigerusuppara inatsimmik allannguinerup taassuma
siunertarinngimmagu nioqqutissat akuersissummik peqqaarluni
eqqunneqarsinnaasut, soorlu imigassat cigarittillu akuersissummik peqqaarani
Kalaallit Nunaannut eqqunneqartut, arsaarinnissutigineqartarnissaasa
tunngavissinneqarnissaa. Tunngavissaq taanna inatsimmi ilaajuarsimavoq.
Kisianni maleruaqqusat atuuttut
unioqqutillugit nioqqutissat Kalaallit Nunaannut eqqunneqartut
arsaarinnissutigineqarnissaannut kikkut piginnaatitaanersut
nalornasaarutigineqarsimavoq. Tassami Politimestereqarfik isumaqarmat
Akileraartarnermi Pisortaqarfik imaluunniit politiit nioqqutissanik
arsaarinnittussaanersut ersarluttoq.
Maannakkumut tamatumani inatsisitigut
ingerlatsinermi paasiuminaatsoqarnera oqartussaasunut innuttaasunullu
pitsaasuunngilaq. Naalakkersuisut isumaqarput inatsisitigut ingerlatsineq
ersarissisinneqartariaqartoq paatsuugassaajunnaarsittariaqartorlu aammalu
Akileraartarnermi Pisortaqarfik suli tassaasariaqartoq inatsisinik
unioqqutitsilluni nioqqutissanik eqqunneqartunik arsaarinnissuteqartuusussaq.
Taamaattumik siunnersuutigineqarpoq
inatsisikkut tunngavissamik ersarissumik pilersitsisoqartariaqartoq
taamaalilluni paatsuugassaajunnaarsinneqassalluni Akileraartarnermi
Pisortaqarfik tassaasoq nioqqutissanik arsaarinnissuteqar?tuusussaq.
Inatsisissatut siunnersuummi
pingaaruteqartoq alla tassaavoq eqqartuussinertaqanngitsumik
aalajangiisoqarnissaani apeqqutaammat inatsisinik unioqqutitsisup
eqqartuussinertaqanngitsumik akiliisinneqarnissaminut aamma
eqqartuussinertaqanngitsumik arsaarinnissuteqarfigineqarnissaminut
akuersisimanissaa. Allannguut taanna ilanngunneqarmat patsisaavoq
eqqartuussinertaqanngitsumik akiliisitsisarneq arsaarinnissuteqartarnerlu
eqqarsaatigalugit eqqartuussisarnermi inatsit malillugu innuttaasut
inatsisitigut qulakkeerunneqarsinnaanissaat. Akileraartarnermi Pisortaqarfiup
eqqartuussinertaqanngitsumik aalajangiinerisa innuttaasunit eqqartuussivinni
misilitsinneqarnissaannut periarfissiisoqarnissaa Naalakkersuisut pingaartippaat.
Taamaattumik inatsisissatut siunnersuummi
erseqqissarneqarpoq eqqartuussinertaqanngitsumik aalajangiisoqarnissaani
apeqqutaasoq inatsisinik unioqqutitsisup eqqartuussinertaqanngitsumik
akiliisinneqarnissaminut aamma eqqartuussinertaqanngitsumik
arsaarinnissuteqarfigineqarnissaminut akuersisimanissaa. Taamaattumik
inatsisinik unioqqutitsisoq pineqartoq akuersinngippat suliassaq
eqqartuussivikkut suliarineqassaaq.
Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit
Inatsisartut inatsisaat, oqaluuserisassani tulliullugu saqqummiunneqartussaq
UKA 1997/47, taamaaqataanik allanngortinneqassaaq.
Siunnersuutit aningaasatigut
kinguneqassanngillat, tassa arsaarinnissuteqartarnerit maannakkumut
landskarsimut nakkartinneqartarmata inatsisillu allanngortinneqarneri taakku
malillugit aamma taamaaginnassammata.
Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut
sinnerlugit nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut
inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut
Inatsisartunut oqaluuserisassanngortippara aammalu akileraartarnermut
ataatsimiititaliami oqaluuserineqareerpat aappassaaniigassanngortinneqassasoq.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Nioqqutissat eqqussorneqarnerannut
annissorneqarnerannullu Inatsisartut inatsisaata allannguutissaanik
Naalakkersuisut siunnersuutaat pillugu, Siumumiit tapersersuinerput
oqaatigissavarput.
Siumumi pingaarluinnartutut isigaarput,
unioqqutitsilluni nioqqutissanik eqqussuisoqartillugu annissuisoqartillugulu
arsaarinnissuteqarnissamik kikkut piginnaatitaanerisa erseqqissumik
paatsuugassanngitsumillu inatsimmi allassimanissaa.
Taamaattumik Akileraartarnermut
Pisortaqarfik unioqqutitsisoqartillugu eqqartuussinertaqanngitsumik
arsaarinnittartuussasoq inatsimmut allannguutissatut allanneqarluni
Naalakkersuisunit siunnersuutigineqarneratuut Siumumit taperserparput.
Inatsisisaq aappassaaneerneqannginnermini
Akileraartarnermut Ataatismiititaliami oqaluuserineqassasoq aammattaaq
inassutigissavarput.
Knud Sĝrensen, Atassut:
Atassummit ilumoornerassavarput nioqqutissat Kalaallit Nunaannut eqqunneqartartut kikkunnit arsaarinnissutigineqartarnissaat pillugu, manna tikillugu malittarisassat ersarluttuummata, nalorninaallisarneqarnissaallu pisariaqalersimalluni. Ilumoorporlu tamanna aamma innutaasut akornanni toqqarserluutaasarmat.
Minnerunngitsumik toqqaserlunnissamut pissutissaqarpoq eqqartuussinertaqanngitsumik akiliisitsisoqarsimappat, tamanna qanoq isigineqassanersoq nalilerneqassanersorlu inuinnaat akornanni nalornissutigineqartaqimmat.
Taamaattumik Atassummit inatsimmut allannguutissatut siunnersuutit tamakkerlugit isumaqataaffigaavut tassaasut:
Matuma kingorna, tassa inatsit akuersissutigineqarpat, nioqqutissanik akileraarutitaqanngitsunik unioqqutitsillu nunatsinnut eqqussisoqarnerani arsaarinnittussat tassaasut Akileraartarnermi Pisortaqarfik.
Kiisalu: Unioqqutitsilluni nioqqutissanik akileraarutitaqanngitsunik eqqussisoq kinaluunniit, akuerseqqaarsimassasoq eqqartuussivik aqqutiginagu arsaarneqarluni akiliisinneqarlunilu suliap naammassineqarnissaanut. Taamaakkaluartorli innutaasut pisinnaatitaaffiat puigorneqanngilaq, tassa pineqartup akiliisinneqaannarluni arsaarneqarnini eqqartuussivimmut ilumut eqqortumik pineqarnerluni suliassiissutigisinnaammagu.
Erseqqilluarporlu pingeqartoq eqqartuussinertaqanngitsumik arsaarneqarluni akiliisinneqarnissaminut akuersinngippat, soorunami taanna aamma eqqartuussivimmut suliassanngortinneqassammat.
Akileraartarnermi Ataatsimiititaliami suliap naammassinissaanut suleqataaffigissavarput.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit:
Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnernik, Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuummi erseqqissarniarneqarpoq, akileraartarnermi pisortaqarfik kisimi ilanngaaserisutut pisinnaatitaaffeqartoq. Tamanna Inuit Ataqatigiit pissusissamisoortutut isigaat.
Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata iluani pineqartunik akuersissummik peqarani eqqussisoqartillugu, paasineqarnermilu Akileraartarnermik Pisortaqarfik kisimi pisussaatitaavoq, arsaarinnissalluni pillaammillu akiliisitsissalluni. Tamannalu eqqartuussinertaqanngitsumik aatsaat ingerlanneqarsinnaassaaq, eqqusseriartoq isumaqataappat. Inuit Ataqatigiinniit iluarisimaarparput, arsaarneqartoq eqqunngitsumik pineqarsoriguni eqqartuussivimmut ingerlatitseqqissinaanera. Inuit pisinnaatitaaffianniippoq, kialluunniit eqqunngitsumik pineqarsimasoriguni eqqartuussivimmut ingerlatitseqqissinnaanera.
Siunnersuummullu atatillugu ilanngaaserisut suleriaasaat Inuit Ataqatigiinniit oqaaseqarfigilaassavarput.
Maannakkut nunatsinni ilanngaaserisutut sulineq maaniinnarmiittutu oqaatigineqarsinnaavoq. Ingammimmi mittarfinni maaniinnaq inuit akornanni, ilanngaaserisut pisattanik misissuisarput nassatanik ammarterillutik, inuit allat isigisut. Inuit Ataqatigiinniit tamanna uparuartariaqartutut isigaarput. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniit ilanngaaserisutut sullissinerup inunnut ataasiakkaanut mianerinnilluni sullisinissaq anguniartiaqartutut isigaarput.
Taamatut Inuit Ataqatigiinniit oqaaseqarluta, suliap Akileraartarnermut Ataatsimiititaliami ingerlatinneqarnissaa aappassaaneerneqannginnermini innersuussutigaarput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Akulliit Partiiata takusinnaavaa
inatsisitigut ingerlatsinermi ersernerluttumik pilersoqarsimasoq. Tassa
ukuninnga:
1. Maleruaqqusat
atuuttut unioqqutillugit nioqqutissat Kalaallit Nunaannut eqqunneqartut
arsaarinnissutigineqarnissaannut kikkut piginnaatitaanersut
nalornisoorutigineqarsima?soq.
2. Aammalu
eqqartuussinertaqanngitsumik akiliisitsinissamut inatsisinik unioqqutitsisup
akuersinissaata apeqqutaanerata erseqqissarneqarnissaanik pisariaqartitsineq.
Immikkoortumut siullermut tunngatillugu
Akulliit Partiiat isumaqarpoq, eqqartuussaaffiup sumiinnerata
nalornisoorutigineqarnissaa anguniarlugu qularnaatsumik erseqqissartariaqartoq,
Akileraartarnermik Pisortaqarfik tassaassasoq nioqqutissanik unioqqutitsinikkut
eqqussanik arsaarinnittussaq.
Immikkoortup aappaanut tunngatillugu
Akulliit Partiiat isumaqarpoq, innuttaasut pisinnaatitaaffiat
qulakkeerneqassasoq eqqartuussivinni misiliisoqarnissaanut periarfissiinikkut.
Taamaattumik nioqqutissanik eqqussuineq
annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik
siunnersuut tapersersorpara
Anthon Frederiksen, Kattuseqatigiit:
Kattuseqatigiinniit ilisimavarput silarsuaq silarsuaatillugu, ajoraluartumik pinerlunnerit nunguttussaanngimmata. Aammalu taamaappoq nioqqutissanik eqqussineq annissuinerlu eqqarsaatigalugit, tassa nioqqutissat assigiinngitsut inatsit manna unioqqutillugu nunatsinnut eqqussuunneqarlutillu, nunatsinit aamma annissorneqartarmata.
Taamaattumik pisariaqarpoq, taamatut sulinermi inuttaasunit sulisunillu paatsuungananngitsumik suliat ingerlanneqarnissaat, taamaammat inatsisip matuma allangortinneqarneratigut Akileraartarnermi Pisortaqarfiup, nioqqutissanik arsaarinnittussaatitaanerata erseqqissarneqarnera Kattusseqatigiit sinnerlugit akuersaarpara.
Aammalu innutaasut soorunami assigiimmik pineqarnissaat eqqarsaatigalugu, innuutaasut kikkulluunniit suliap eqqartuussiviup avataani ingerlnneqartup, eqqartuussivimmi naliliiffigineqaqqissinnaaneranut periarfissinneqarneri pissusissamisoorluinnartutut isigalugu.
Taamatut naakkaluartumik oqaaseqarlunga suliap aappassaanneerneqannginnermini, Akileraartarnermut Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaata inassutigineqarnera akuersaarpara.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigissavara partiinit tamanit siunnersuut ajunngitsumik tiguneqarluni ingerlariaqqinnissaa akuersaarneqarmat, aamma Kattusseqatigiinnit.
Taamaattumik siunnersuut Akileraartarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqareerpat qaqeqqinneqassaaq, kisianni taama pitinnata Inuit Ataqatigiit qaffatsitaat ataaseq oqaaseqarfigilaassavara, tassa ilanngaaserisut suleriaasaat pillugu uparuagaat.
Tassunga tunngatillugu oqaatigissavara naatsorsuutigigakku, maannakkuugallartoq akissuteqarfigissanagu kisianni pineqartoq Akileraartarnermut Ataatsimiititaliami itinerusumik eqqartorneqassasoq, maanilu inimi oqaluuserineqaqqilluni.
Nalunngilarput ilanngaaserisut sapinngisamik, nutaajugaluaqalutik, suliniarsaraat aammali suliniarneranni aporfiit assigiinngitsut maannangaaq ilisimaaraavut, soorlu apeqqutit tikiffinni utaqqisarfiit imaluunniit mittarfinni misissuisarfiit annikitsuuneri allallu. Takku sorunami nalilersorneqarluarlutik Akileraartarnermut Ataatsimiititaliami misissoqqaarnissaat oqaaseqarfiginissaallu utaqqeqqaarusuppara.
Hans Enoksen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Taamaalilluni oqaluuserisassaq immikkoortoq 46 naammassivoq, Akileraartarnermut Ataatsimititaliamut aappassaaneerneqannginnermini ingerlateqqinneqassaaq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.