Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 63-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 5.november 1997 nal.

 

Immikkoortoq 63.

 

Sulisut katiterneqarnerat pillugu nassuiaat kiisalu Namminersornerullutik Oqartussani suliffissaqartitsiniarluni ingerlatsineq.

(Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaanut Naalakkersuisoq)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaanut Naalak­kersuisoq:

Naalakkersuisut Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanera  suliffissaqar­titsinikkullut ingerlatsineq pillugit  nassuiaat matumuna saqqummiutissavaat.

 

Nassuiaammi Namminersornerullutik Oqartussani sulisut ullumikkut  katitigaanerisa  allaaseri­neqarnerisa sukumiisup saniatigut, Namminersornerullutik Oqartussani siunissami  ineriartornis­saq eqqarsaatigalugu ingerlatsinissaq  anguniagassallu Naalakkersuisut aalajangersarsimasaat takussutissiorneqarput. Ineriartorneq tamanna  Nunatsinni suliffeqarnerup tamarmiusup ineriar­tormissaanut Naalaakkersuisut suliniutissatut pilersaarutaannut  takorluugaannullu arlaqartunut immikkoortumi naggasiutaasumi sanilliunneqarpoq.

 

Nassuiaammi inerniliunneqarpoq  Namminersornerullutik Oqartussani atorfiit tamarmiusut 70 pct-iisa missaat sulisunit maani inunngorsimasunit inuttaqartinneqartut. Suliassaqarfimmut inatsip attuumassuteqartoq tassalu Nunatsinnut suliffissarsiortut killilersimaarneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 27 oktoberip 30-anni 1994-meersoq naapertorlugu taakkununn­ga ilaatinneqarput inuit Nunatsinnut immikkut attuumassuteqartut. Inuit taakku inatsisitigut nunatsinneersutut naatsorsuunneqarput..

 

Tamanna tunngavigalugu aalajangiunneqarsinnaavoq Namminersornerullutik Oqartussat sulisuisa amerlanersaat tassaasut nunaqavissutut ataatsimut taaneqarsinnaasut,  tamannalu   Nunatsinni najugaqartut ataatsimut salliutinneqarnerannut naapertuuppoq.

 

Nassuiaammi inerniliunneqarportaaq suli arlaqartunik atorfeqarfeqartoq maanimiunik inuttaqar­tissallugit ilinniartitaanikkut naammattumik suli angusaqarfiusimanngitsunik.


Tamanna tunngavigalugu ajornartorsiutip iluarsiissutissai siumut isiginerusut ataatsimullu iginninnerusut pilersinniarlugit ilinniartitaanikkut, ilinniartitseqqinnikkut kiisalu sulisoqarnikkut ingerlatsinermi suut suliniutigineqarnersut pillugit sukumiinerusumik naliliisoqarnissaa Naalak­kersuisut naleqquttuusoraat. Tamatumunnga atatillugu suliassaqarfiit ilaat Naalkkersuisut siunertaqarluartumik suliniuteqarfiginiagaat tassaapput Namminersornerullutik Oqartussani aktiateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersornerullutik Oqartussani pigineqartuni  aammalu Pisortat Suliffeqarfiutaanni namminerortitani, kommunini kiisalu namminerorlutik inuussutissar­siuteqartuni. 

 

Taamatumani pisariaqarluinnarpoq atorfiit inuttalersorneqarnissaannut atatillugu pisinnaasut suut pingaarnerutinneqarnissaat pillugu tamatigoornerusumik paasinneriaaseqartoqartarnissaa. Ilinniagaqarsimanikkut tunuliaqutat immaqalu inuussutissarsiutitigut misilittagaqareerneq  tamatumani soorunami najoqqutassaapput pingaaruteqartut, ilaatigut aalajangiissuuulluinnartar­tut - kisianni pisinnaasat kalaallisut oqaatsitta piginnaasaqarfiginerannik tunngaveqartut taama­tullu kalaallit kulturiannik inooriaasiannillu ilisimaarinninnermik tunngaveqartut ataatsimut naliliiniarnermi aamma ilaatinneqartassapput. Taamatuttaaq immikkoortut taakku inuup pisin­naasaannik ataatsimut naliliiniarnermi  pissusissamisoortumik ilaatinneqartassapput. Tamanna atuutissaaq inuiaqatigiinni  kallaallini atorfinnut tamanut. Naalakkersuisut tunngaviatigut anguniagaraat piginnaassuseqarfiusussatut taasat taakku sisamat: ilinniagaqarnerup, misilittaga­qarnerup oqaatsitsinnik atuisinnaanerup aamma kulturitsinnik ilisimasaqarnerup imminnut ataqatigiissinneqarsinnaalernissaat - tamatumuunakkut atorfiit pineqartut pitsaanerpaamik isumagineqarsinnaanissaat anguneqarsinnaasaleqqullugu.

 

Ataatsimut isigalugu naggasiullugu oqaatigineqassaaq Nunatsinni najugaqartut 87,3%-ii  aamma Nunatsinni  inunngorsimasuummata. Taamaasillutik inuit Nunatta avataani inunngorsimasut Nunatsinni ullumikkut innuttaasut 12,7%-iinik amerlassuseqarput. Taakku ilarpassui tassaapput  ukiorpanni Nunatsinni najugaqarsimapput, taamaattumillu Nunatsinnut immikkut attuumassute­qartutut inissisimallutik. Tamanna tunngavigalugu inerniliunneqarsinnaavoq  Akalaallit sulisorineqartut@-ut taasat tassaasut Nunatsinni suliffeqarnerup iluani annertunerpaamik atorfe­qartitarineqartut.

 


Taamaattumik Nunatsinni najugaqartunit tamarmiusunit kalaallit sulisorineqartut ilaattut imaluunniit immikkut Nunatsinnut attuumassuteqarlutik sulisorineqartut ilaattut nalilerneqarsin­naanngitsut matumani ataatsimut nalilinermi sunniutaat minnerusussatut isigisariaqarput, soorluttaaq pisortat suliffissaqartitsiniarnerat pillugu kisitsisinik naatsorsueqqissaarnikkut immikkuullarissunngorlugit nalunaarsuusiat aamma tamanna takutikkaat, tassalu ineriartorneq sulisorineqartut Nunatsinnut anneruleriartortumik attuumassuteqaleriartornerannut ingerlasoq, tamatumuunakkullu Nunatsinnut piffissami sivikitsuinnarmi suliartortoqartarnera siunissami pinngitsoortinneqarsinnaaleriartussasoq.

 

Naalakkersuisut anguniakkap tamatuma piviusunngortitsinneqarnissaanut atasumik sukumiisu­mik siunnerfeqartumillu suliniuteqarumapput.

 

Taama naatsumik oqaaseqaateqarlunga nassuiaat annertooq  Inatsisartuni ilalersorneqallaqullugu oqaluuserineqarnissaanut saqqummiuppara

 

Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:

Qujanaq. Namminnersornerulluni Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanerani suliffissaqartitsini­arnikkullu ingerlatsineq pillugu nassuiaat sukumiisoq paasissutissarpassuarnillu ulikkaartoq sukumiisumik atuareerlugu Siumut -miit ima oqaaseqarfigissavarput.

 

Nassuiaammi sulisorisat assigiinngitsutigut agguataarneqarsimanerat misissorlugu malunnarpoq nunatsinni inunngorsimasut sulisorineqarnerat ukiut ingerlanerini annertusiartorsimagaluartoq  taamaattoq ilinniagartuunut suliffiit suli nunatsinni inunngorsimasunik sulisoqarnerat naammagi­nartumik inuttaqarniarnerup tungaatigut anguneqarsimanngitsoq.

 

Siumut-mi iluarisimaarparput kisitsisit atorlugit paasissutissat taama erseqqitsigisut oqaluttuar­mata sulisoqarnermi pissutsit piviusut suut ulluni makkunani atuuttuunerannik. Paasillugu nuannaarutissaavoq Namminersornerulluni Oqartussani sulisuusut amerlanersaat nunaqavissuus­sut, tassami oqaatigineqarpoq atorfiit tamakkerlutik 70 %-ii nunatsinni inunngorsimasunik inuttaqartinneqartut, taakkununnga ilaatinneqaratik inuit nunatsinnut immikkut attuumassuteqar­tut. Taamaalilluta oqartariaqarpugut sulisuusut nunatsinni immikkut attuumassuteqartut ilanngul­lugit eqqarsassagutta sulisorisanit suli %-i qaffasinnerusoq nunatsinni takornanngitsunik imaluunniit pissutsinik siumugaaq ilisimaarinnereersunik katitigaasoq. Taamaattumik takornar­tarpassuarnik sulisoqartoqarneranik oqartarneq eqqortuunngitsoq tamatumuuna erseqqissarneqar­poq. Pissutsit taamaattut Siumut sulisoqarnikkut politikkianut naapertuulluinnartuupput sulilu pissutsit pitsanngorsartuarnissaannik Siumut-mi suleqataassaagut.

 


Paasisaq alla tassaavoq sulisorisat isumaqatigiissutit assigiinngitsut suut malillugit atorfeqartitaa­nerisa kisitsisitigut allattorneqarfiat novemberimi 1996-meersoq najoqqutaralugu  takussutissiaq. Uissuumminanngilaq takullugu SIK malillugu isumaqatigiissutip ataani sulisorineqartut amerla­nerpaammata, taassumallu erseqqissaqqippaa nunatsinni inunngorsimasut sulisuni amerlanersaa­neri, tassa ataatsimut isigalugu Naminnersornerullutik Oqartussat ataani atorfeqartut affaat sinnerlugit SIK -p isumaqatigiissutai malillugit atorfeqartitaasut. Taakkulu nunatsinni inunngor­simasut atorfeqartitaasut tamakkerlutik 95%-rigaat.

 

Nunatsinni inunngorsimasut atorfeqartitaasut akornanni tjenestemanditut atorfeqartut amerlaner­paanut tulliupput. Takuneqarsinnaavortaaq tjenestemanditut atorfeqarneq atorfillit 30-niit 50-it tungaanut ukiullit akornanni nalinginnaanerusoq, aamma taamaattoq takuneqarsinnaavoq tjenestemanditut assingusumik atorfeqartitaasut takugaanni sulisunut 30-liisimanngitsunut naleqqiullugu.

Tjenestemanditut atorfinitsitsisarnerup atorunnaariartornissaa Siumut.mi siunissami anguneqas­sasoq isumaqarpugut. Massakkut ilinniagaqartut qangaanerusumut naleqqiullugit ilinniakkamik­kut assigiiaannginnersunik ilinniagaqartalermata malitsigisariaqarpaa atorfinitsitsiriaatsip qanganissaaqisut siunissami qimakkiartuaarneqarnissaa. Tamannalu Siumut-mi aqqutissiuuseqa­taaffigissavarput.

 

Takussutissaqarluartinneqartoq malunnarluartoq tassaavoq namminersornerulernerup kingornati­gut ukiut ingerlanerani sulisorisat amerleriarujussuarsimasut. Tamannalu naluneqanngitsumik suliassaqarfinnik Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkimiit tigooraanerata annertuumik kingunerigaa Siumut-mi paasilluarparput. Taamaakkaluartoq kisistsit takuinnarlugit eqqarsarnar­toqartaqarput. Tassami assersuutigilugu ilinniagartuut nunatsinni inunngorsimasut nunattalu avataani ingunngorsimasut takugaanni kisitsisitigut nikinganerujussuaq takuneqarsinnaavoq, aammalu nassuiaammi eqqaaneqartoq tassaavoq atorfiit pisortaaffiusut annertuumillu annertuu­millu ilinniagaqarnissamut piumasaqarfiusut ajoraluartumik suli avataaninngaanneersunik tamatigungajak inuttaqartinneqartariaqartarut. Siumut.mi nikallornartutut tamanna isiginngilar­put takuneqarsinnaammat ukiut ingerlanerini ilinniagartuut akademikerit nunatsinni inunngori­masut naak kigaakkaluartumik aamma amerliartortut, tamannalu Siumut.mi neriulluarnartuutip­parput.

 

Nunatsinni inunngorsimasut eqqarsaatigalugit takussutissaq alla tassaavoq imaattoq, sulisorisat nunaqavissut avataaneersullu katitigaanerat naleqqiutissagaanni  nunatsinni inunngorsimasut inuusunnerusut %-ii amerlanerusut sulisunut 50-leereersimasunut naleqqiullugu. Sulisut katiti­gaanerata allanngoriartorneranut tamanna aallariarnertut erseqqissutut nuannaarutissaasutullu Siumut-miit isumaqarfigaarput.

 


Sulisoqarnerup iluani Siumup pingaartippaa pikkorissaajuarnissaq aammalu kaammattuiuarnis­saq, taamaaliornikkut nunaqavissut akornanni suliffinnut qaffasinnerusunut tigusisinnaanissaq aqqutissiuunneqaannarani nunaqavissut sulisorisat atorluarneqarnerulissammata. Taamaattumik sulisunik pikkorissaaqqittarnissanik pilersaarutit taakkartorneqartut piviusorsiortullu Siumup kaammattuutigerusuppai suleqataaffigerusullugillu. Suliutissat taamaattut ingammik atorfineq­qaanut aamma minnerunngitsumik aallaqqaataanik suliffiup ilorraap tungaanut aallariarnissamut periarfissiissussaammata. Siumut.mi pingaartilluinnarlugu oqaatigissavarput sulisut isumaqati­giissutit asssigiinngitsut ataanni atorfeqartitaasut tamarmik ilinniaqqinnissaminnut allatigullu pikkorissartuarnissaminnut periarfissinneqarnissaat, minnerunngitsumik SIK malillugu atorfeqar­titaasut akornanni.

 

Siumut-mi nuannaarutigalugu maluginiarparput Suliffeqarnermi Pisortallu Suliassaqarfiutaanut  Pisortaqarfiup misissueqqissaarnissamik pilersaarutaa SULIAQ 1999-ip aallartinnerni naammas­sisussaasoq, tamanna pilersaarutit malillugit sulisoqarnerup tungaatigut uppernarsaasersorluakka­mik siunissamilu sulisoqarnikkut ingerlatsinikkut suliniutissanut tikkuusseqataasussaavoq. Siunissami atofinitsitsisarnissani assigiinngitsuni naalakkersuisuni anguniarneqarpoq piginnaasa­qarfissat sisamaanissaannik imaqartoq Siumut-mi tapersersorluinnarparput, Siumut-mi isuma­qaratta sulisunik atorfinitsitsisarnissani suniluunniit ilinniarsimaneq, misilittagaqassuseq, oqaatsit kulturikkullu tunuliaqutaasut piginnaassutsinut ilanngullugit oqimaalutaanermut ilaasariaqartut.

 

Siumut-mi pingaartorujussuartut isigaaarput sulisoqarnermut tunngatillugu suliniutissat piviu­sunngussappata susassaqartut tamarmik suleqatigiinnissaat, tassa kalaallini inuiaqatigiinni pisortat ingerlataat namminersorlutillu ingerlatisut assigiimmik eqqarsaatigalugit. Minnerunngit­sumik aamma Siumup eqqaamaqqussavaa sulisooreersut ilinniaqqinnissamik neqeroorfigineqar­tarriaqartut amerlaqimmata periarfissinneqartariaqarlutillu. Ilinniartitseqqinnissami pinngitsoor­nani aamma teknikikkut atortorissaarutit ilaatigut atorluarneqarnissaat Siumut-mi kaammatuuti­tigssavarput, ungasissumullu atuartitseriaaseq moderniusoq tassunga ilanngullugu periarfissatut tikkuarusullugu.

 

Taamatut pilersaaruteqarnerit akisuujunissaat takorloorsinnaagaluarlugu isumaqarpugut sulisori­sanik aalajaatsunillu peqalernissaq siunertarineqarpat aningaasaliinissaq tamanna  aamma  inuiaqatigiit akilertariaqaraat. Taanngitsoorneqassanngilaq siunissami sulisoqarnerup iluarsartuu­teqqinneqarnissaani sulisoqarnermut atatillugu inatsisit peqqussuti il.il aamma naleqqussartuar­neqartariaqarmat.

 

Nassuiaammi naggasiunneqartut Simut-mi isumaqatigilluinnarparput ilaatigut imaattoq: Isaasa­lerlugu "Naalakkersuisut tunngaviusumik isumaqarput sulisoqarnikkut ingerlatsineq sakkortusar­tariaqartoq ersarinnerulertariaqarlunilu" aammalu nangillutik isaasat nutaat "inuiaqatigiit atugarissaartut ineriartorteqqinnissaannut tunngaviuvoq suliffeqarnikkut inuutissarsiornikkullu ingerlatsineq siumut isigisoq timitalimmillu angusaqarfiusoq".

 


Siumut-mi taama oqaaseqarluta Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerut katitigaanera suliffissaqartitsiniarnikkullu ingerlatsineq pillugit nassuiaat imartooq nunaqavissullu sulisorine­qarnerisa ilorraap tungaanut ingerlanernik ilaatigut oqariartuuteqartoq tussatissatut tiguarput, nassuiaammillu sukumiisumik matuminnga suliaqarsimasut qutsavigalugit.

 

Sofie Kielsen, Atassutip oqaaseqartua:

Atassummiit nassuiaat misissorluareerlugu maluginiarparput Namminersornerullutik Oqartussat suliffinnik arlaqaqisunik ingerlassaqalersimanerannut atatillugu nunaqavissunik sulisoqarnissa­mik piumasarisatta killiffia aammaloorlugu tunngavilersorluarlugu nangeqqittariaqaripput. Kisitisit ersersippaat ilinniartitaanikkut suli inerisaajuartariaqartugut sulisorisanillu pikkorissaa­juartariaqarluta.

 

Sulisoqarnikkut inerisaanermi pisariaqarluinnarpoq pingaartissallugu tamatigoornerusumik eqaatsimillu paasinneriaaseqarneq oqaatsitsigullu eqaatsuuneq. Nunaqavissunik sulisoqarnerup kingunerisarpaa isummertarnikkut paaseqatiginnilluarnerup kingunerisaanik pilertornerusumik eqaannerusumillu sulissusineq, taamaalillutami ukiuni kingullerni inuusuttunik pikkorissunik sulisoqalernerput iluaqutigilluarsimavarput. Siuliani taallatsiarsimasarput aammaloorlugu kissaatigaarput erseqqissaqqillugu sulisorisanik pikkorissaajuarnissaq, taanngitsoorusunngilar­pullu suli ullumimut malunnartumik nunatsinni sulianik ilinniagallit suliffeqarfinni sulilerner­minni maluginiartuarmassut atorneqarnermikkut killeqassusertik, naak inuttut qanoq ittuunerup sanarfineqarissaa ilinniareerluni suliffeqalernikkut aatsaat aallartinneqartaraluartoq, miserratis­saanngimmat pissutsit taamaattut sulerusuttup imminut nikagisunngorneranik kinguneqaratarsin­naasut pinaveersaartariaqaratsigit. Tamanna pillugu kissaatiginarpoq sulisoqarnermi aqutsisup sulisitsisunut piumasarissagaa sulisorisat ilinniagaqarsimasut sulisitsisumiit eqqummaariffigine­qarnissaat.

 

Tabel 4-rami qaffasinnerusumik ilinniagalinnut tunngatillugu paasinarpoq nunaqavissunik pisariaqartitsineq suli amigaatigeqigipput, Atassummiilli ilinniartaanermut qullersaqarfik kaammattorumallugu inuusuttut ilinniarnertuunngorniarfiini assigisaanilu ilinniagallit erseqqis­sumik nalunaarusiorfigineqartarnissaat ilinniagalinnik sulisoqarnermi nunatsinni pisariaqartitatta atorfissaqartitattalu sumut killissimaneranik.

 


Atassummiit Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik kissaateqarfigaarput nunaqavissunik sulisoqarnissap piaartumik tamakkiinerusumillu angujartuaarnissaa pillugu, ilinniarfissanik sorlernik salliutitsilluni ineriartornissamut misissuititseqqullugu. Tamatta nalunngilarput qaffassinnerusumik ilinniaggaqarniartut nunarput qimallugu nunalluunniit allanut aatsaat ingerlareernerminni ilinniagassaminnik aatsaat ingerlassilertarnerat. Qaffassinnerumik ilinniar­finnik nalilersueqqinnissamik kissaateqaratta naatsorssutigilluinnarparput kinguaassatta nuna­minni ilinniarfiit qaffasinnerusut pigilerunikkik piumassuseqarnerunermik takutitsiumaarnissaat.

 

Qulequttap aappaani pineqartumut suliffissaqarniarnermut tunngatillugu aamma taanna atuarlu­arsimavarput, taamaattorli taagorneqartut tamaasa pinngikkaluargit ukua ilanngussimavarput.

 

Atassummiit nunarput tamaat isigalugu pingaartittuarparput inuit tamatta peqqissuussagutta nuannaarlutalu tamatta suliffeqartariaqarnerput, nalunaarullu misissorlugu malunnarpoq ullut ilaannaani suliffiit kisitsisaasa arlaqassusiat tungitsinniit ajuusaarutigisarput. Nalunngisatsinni ukiut atuuttut tamatsinnut ilungersunartut anigorniarneranni nutarteriniaraluartillu suliffissaali­nerup tutsiuttuarnera tamatsinnut ajuusaarnartuummat. Erseqqissaatigissavarpullu innuttaasut amerlanersaasa tamakkiisumik suliffiqalernissaannut Atassut peqataajumammat malinnaajuarnis­saminut.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Apeqqummut soqutiginartumut pingaaruteqartumullu nassuiaat suliniutaasinnaasunut aallaqqaa­titut Inuit Ataqatigiit akuersaarpaat. Suliassaq annertuujusoq pingaartikkatsigu ukiaq manna ataatsimiinnermi 1998-mut Aningaasanut Inatsisissap siullermeerutaasumik oqaluuserinerani Inuit Ataqatigiit naalakkersuisunut kaammattuutigaarput Namminersornerulluni Oqartussat allaffeqarfiini sulisut katitigaanerat il.il 1998-mi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiineranni nalu­naarusiuunneqassasoq, tamatumani naalakkersuisoqarfiir ataasiakkaat sulisumik sunik suliaqar­nernnik qanorlu ilinniagaqarsimanerannik misissuisimanissaat aallaaviussasoq inassutigaarput.

 

Taama siunnersuuteqarnerput Inatsisartut Aningaasaqarnermut  Ataatsimiititaliaanit taperserne­qarpoq, ataatsimiititaliallu isumaliutissiissuteqarnermigut naalakkersuisunut kaammatuuteqar­nera nalunaarusiassaq 1998-mi upernaakkut ataatsimiinnermi  saqqummiunneqassasoq naalak­kersuisut siulittasuaniit ilassineqarpoq akuersaarneqarluni.

 


Taamaattumik nalunaarusiap matuma isumalluarpasikkaluarluni siunnerfinnillu ajunngivissunik anguniagaqarusunnnermik oqariartuuteqaluarluni qalliinnakkorsiorpallaarnera oqareernitsitut suliassamut aallaqqaataagallartutut nalilerlugu akuersaarparput, passissutissammi ullumikkorpiaq atuuttunik oqariartuuteqartut, soorlu sulisut qanoq amerlatigilersimanerannik eqqaassanngik­kaanni nalunaarusiami namminersornerulernerup kingorna siunnerfigerusullugit nalunaarutaasar­tut uteqqinneqarneruinnarput, pisortaqarinnimi ataasiakkaani paasiniaaanitsigut paasivarput Namminersornerulluni. Oqartussat allaffeqarfissuanni sulisoqarnermut taakkulu ilinniarteqqittu­arnissaannut aalajangersimasumik ingerlatseriaaseqartoranilu anguniagaqarluni ingerlatsisoqartu­tu oqartoqarsinnaanngitsoq. Tusarniaavigisatsinni oqartoqarpoq tamanna oqaasinnartigut imaluunni pappialamut naqitanngorlugu pigineqartoq taannaligooq sulisunut annertunerusumik malunnaateqartinneqanngilaq taamaallaat persuarsiortoqartillugu sikaavimmik aariarlugu oqaatigineqaannartarluni.

 

Nalunaarusiap matumuuna oqallinnermi najoqqutarisatta oqariartuutaata pingaarnersaraa suliat ullumikkut tikisitanik suliarineqartut qanoq siunissami nunaqavissunit suliarineqarsinnaaneranik siunnerfigineqarusunneq, tamanna ajunngilaq. Taamaattoq Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut periarfissatsiarsuaq manna ilautsillugu Namminersornerulluni Oqartussani allaffissornikkut ilusiliisimaneq sulianillu ingerlatsisarneq apeqqusersorlugulu naliliisariaqartugut. Ilumut naleqquttutut manittutut pissusissamisoorneralugu isumaqartoqarpa namminersornerulluni allaffissorneq ukiumut 300 mill. koruunit angullugit akeqassasoq? Inuit Ataqatigiit tamanna apeqquserpaat nalilersorneqaqqullugulu.

Aningaasarpassuimmi taakku maani illorsuarmi taamaallaat atorneqarput. Matumani pineqann­gillat Namminersornerulluni Oqartussat paaqqinnittarfiutaanni, peqqinnissaqarfimmi il.il. ingerlatsinermut aningaasartuutit. Taamaallaat pineqarput qitiusumit inuiaqatigiit, immaqaluun­niit eqqorneruvoq Namminersornerulluni Oqartussat imminnut, allaffissorfiginerat.

Takorlooriartigumi allaffissornerinnarmut aningaasartuuterparujussuit affaannanngortissinnaaga­luarutsigit sorparujussuit inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik akissaqartilersinnaasssagaluarivut.

 

Ukiuni makkunani kalaallit ilinniagaqarsimasut amerliartuinnartut Namminersornerulluni Oqartussani sulisorineqariartornerat iluatsillugu, periarfissatsialaavoq allaffissornermi iluseqartit­sineq allanngortissallugu.

Ullumikkummi allaffissornikkut ingerlatsinermi periuseq Danmarkimi ingerlanneqartoq annertu­nerpaatigut issuarneqaannarsimavoq, ingerlatseriaaserlu taamaattoq ilumut eqqortutuaava? Inuit Ataqatigiit taama isumaqanngillat.

 

Soormi alaffissornikkut ingerlatseriaaseq nunatta aningaasaqarneranut sulisussanillu peqarnitsin­nut naleqquttoq nassaariniassanngilarput?

Soormi allaffissorneq ammanerusoq/qanilaarnerusoq, taamaasillunilu innuttaasunut, atorfilinnut qinikkanullu paasiuminarnerusoq atussanngilarput?

Soormi sullissineq pilertornerusoq ammanerusumillu periuseqarnermigut suliassanillu oqartus­saanermillu sulisunut annertunerusumik agguaasinnaanermigut eqaannerusoq siunnerfigissanngi­larput?

 

Nassaarisinnaavarput allaffissornikkut ingerlatseriaaseq sulisunut qiimanartoq, pilerinartoq. Sulisut taarseraannerujussuannut annikillilerissutaasinnaasoq, taamaasilluni sullitanut, inuiaqati­giinnut, iluaqutaasumik, annertunerusumik piginnaaneqarnermik misigiffiusoq.


 

Nassaarisinnaavarput ingerlatseriaaseq maani nunaqareersunit isumagineqarsinnaasoq, pisaria­qarallarnerani immikkut ilisimasaqartunik avataanit tikisitanik annikinnerpaamik atuiffiusoq. Taamatut allanngortitsinerup nassatarinngitsoortussaanngilaa sulisut ikinnerulernerat, imaluun­niit siunnerfigisariaqarpaa siunnerfeqarluartunik ilinniartitseqqinnertigut nassaarisinnaavarput ingerlatseriaaseq aalaakkaasunik piginnaaneqarluartunik sulisoqartoq. Taamalu aningaasarparu­jussuarnik atorfinitsitsinernut atorfinittullu nuunnerinut aningaasartuutikiffiunerusoq.

 

Inuit Ataqatigiit taamannak isumaqarpugut. Massakkut pissutsit allanngortinnianngikkutsigit pappialarpassuit amerliartuinnartut akornannut marrikkiartuinnassaagut, kiffartuussinerpullu pitsaanerulernavianngilaq. Taamalu periuseqarluta ingerlatsiuarutta allanngortitsinissaq ajornar­neruleriartuinnarluni akisuneruleriartuinnartussaavoq.

 

Nutarterinissamut misissuineq allaffissuarmi maani sulisuunngitsunit ingerlanneqartariaqarpoq. Nunatsinni peqarpugut siunnersuisarfinnik taama suliaqarnissamut ajukkunnanngilluinnartunik. Misissuisussat allaffissuarmi maani sulisunik, innuttaasunik qinikkatullu atuisunik tusarniaasari­aqarput. Pisariaqarsorinanngitsut marloqiusanillu ingerlatseriaatsit nassaarissavaat, annikitsumil­lu allaffissornikkut ingerlatseriaatsit Savalimmiuni Islandimilu atorneqartut isumassarsiorfigi­sariaqarpaat.

 

Taamalu misissuinissami Naalakkersuisut akuersaarnissaat pingaaruteqarnerpaajuvoq. Ullumik­kullu sulisuusut sumik siunertaqarluni taamaaliornermik paaseqatigineqarluinnartariaqarput.

 

Tamatuma kinguneranik misissuisinneqartussatut takorluukkavut nutarterinissamut siunnersuute­qassapput, Inatsisartuni inaarutaasumik saqqummiunneqarluni isummerfigineqartussamik.

 

Naalakkersuisut nunaqavissunik tamakkiinerpaamik sulisoqarnissamik siunnerfeqarlutik oqarnerat pissusissamisoorpoq. Tamanna inuiaat kikkulluunniit pissusissamisoortumik angunia­garaat, allamiunik inuluuginninnertut sumininnguamilluunniit isumaqartinniartariaqanngitsoq.

 

Inatsisartut ukiaq manna ataatsimiinneranni annikitsutigut annertunerusutigullu assuarliutitut saqqummiuttakkavut Namminersornerulluni Oqartussat allaffeqarfiata aqunneqarneranut Inuit Ataqatigiit sammitippavut.

 


Assersuutigalugu Inunnik Isumaginninnermut Iluarsartuusseqqinnissamut Ataatsimiititaliaasima­sup innuttaasunut sunniuteqartunik suli malitseqartinneqannginnera Pisortaqarfiup sulisuinik isorinninnertut Inuit Ataqatigiit isumaqartinngilarput. Tamanna naalakkersuinikkut siuttut ulluinnarnilu ingerlatsinermut pisortat aqutsinerlunnerannik suliassanillu sulisunut agguaasinnaa­simannginnerannik ersersitsineruvoq.

 

Sulisut pisinnaasaat sulerususseqaraluarnerallu naammattumik atorneqarsimanngilaq. Tamannalu ajoraluartumik pisortaqarfiit arlaqartut pisortaqarnerannut tunngavoq.

 

Taamaattumik Namminersornerulluni Oqartussat sulisoqarnerannik nalilersuinermi pisortalersor­neq pisariaqartumik naliliiffigineqartariaqartut ilagilluinnarpaat.

 

Saqqummiussavut ilassilluarneqassagunik suliap ingerlateqqinneranut iluaqutaasussatut eqqar­saatissiissutigaavut. Nutarterinissami sulisut taarseraannerujussuat iluaqutigineqarsinnaavoq, taamaasilluni nutarterineq piffissap sivikitsup ingerlanerani naammaginartumik naammassine­qarsinnaasorinarluni.

 

Taamatut nalunaarusiaq qujarullugu naatsumik oqaaseqarfigaarput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Aallaqqaammut qujavunga nassuiaat imartooq peqqissaartumillu suliaq pillugu, tassami nassui­aat tamatsinnut pingaaruteqarluinartumut tunngasuummat, tassa sulisoqarnermut.

 

Nassuiaatip oqaaseqarfiginnginnerani ajuusaarutigissavara paasillugu aktieselskabit Namminer­sornerullutik Oqartussanit pigineqartut misissueqqissaarnermi ilanngunneqarsimanngimmata - immaqamiaasit tamanna paasissutissat KNI-mit pissarsiariuminaannerannik ilaatigut patsiseqar­poq?

 

Misissueqqaarnermi uani pineqarput sulisut 3005-it, tassa Namminersornerullutik Oqartussani atorfillit, taavalu sulisut tamarmiusut 25.000-it missaanniimmata, taava uani sammineqartut sulisut tamarmiusut ilaannaralaannguaraat.

 

Nassuiaammi oqariartuut ersarippoq, naak nassuiaammi namminermi ersernerlulaaraluarluni - tassa ilinniartitaaneq, ilinniartitaaneq aammalu suli ilinniartitaaneq. Sulisussat ilinniarsimasut amigaatigaavut pingaartumik ilinniarnertuutut ilinniarsimasut eqqarsaatigalugit. Atorfiit ilinniar­nertuutut ilinniarsimasunik inuttallit 50%-ii palliinnarlugilluunniit kalaallinik inuttaqalernissaan­nut suli ukiorpassuit ingerlassapput. Annertuumik suliniuteqartoqartariaqarpoq aamma ilinniar­tunngornissaq pillugu eqqarsariartaaseq allanngortariaqarpoq, qaffasissumik ilinniarnissaannaq eqqarsaatiginagu, tassa meeqqat atuarfianniilli aallartilluni.

 


Nassuiaammi sammineqarpoq taamaallaat sulisut qassiunerat, amerlassuseq, pitsaassuserli taaneqarani. Ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani siusinnerusukkut oqaatigisimavara, pitsaassuseq sammineqarnerusariaqartoq, aamma pitsaassuseq akilerneqartariaqartoq qaffasissu­nik akissaateqartitsinikkut, tamannami ilinniarususseqalernermut kaammattuutaasinnaavoq.

 

Tappiitsuusaaginnarunnaarniarta. Naalakkersuisut ilinniagakinnerpaat akissarsiaat annerpaanik qaffakkiartorpaat. Tamanna malunnarpoq sulisussanik avataaneersunik pissarsiniarnermi. Kusanartumik aamma sulisut ataqqillugit oqassagaanni oqartariaqarpoq, Namminersornerullutik Oqartussani atorfinnut ilinniarnertuutut ilinniarsimasunik inuttaqartussanut qinnuteqartartut proffessoriinnaaneq ajorunarput. Maanngartartullu sivikitsuinnarmik maaniittarput. Tamatta aningaasartuutivut annertoorujussuupput, tassa ilaatigut angalanermut aningaasartuutit eqqarsaa­tigalugit, minnerunngitsumilli aamma ilisimasassatigut pisinnaatitaanikkullu annaasat eqqarsaati­galugit.

 

Ilinniagaqarsimasut suli amerlanerujussuit pisariaqartinneqarput namminersulernissaq pimoorul­lugu eqqarsaatigisinnaalissagutsigu, aamma ilinniarnikkut piumasaqaatit qasukkartikkaluarutisi­gik iluaqutaanavianngilaq, angusatuarput tassaassaaq sulisut pikkorluttut. Paarlattuanilli ilinniar­titaanerit pitsaanerulernissaat anguniartuartariaqarparput.

 

Sooq kalaallit ilinniarluarsimasut taama ikitsigaat? Inuusuttut ilinniarnissamut kajumissuseqann­ginneramik? Meeqqat atuarfiinniit aninerminni ilisimasassanik naammattunik pissarsisarsimann­ginneramik? GU-miit imaluunniit STI-miit anigaangamik ilisimasassanik naammattunik pissarsi­sarsimannginnerpat?

 

Nassuiaammi pingaarnerutillugit sammineqartut kukkusuupput, imaanngitsoq nassuiaammi allassimasut eqqunngitsuummata, kisiannili ajornartorsiutit nassuiaammi pineqartut, immaqa­luunniit oqarutta ajornartorsiutit ilanngussani oqaatigineqartut aaqqiivigitinnagit, ajornartorsiutit allarluinnaat aaqqeqqaartariaqarput.

 

Inuusuttut piumaffigisariaqarpagut, inuiaassuseq kingornuttussaammassuk, kisianni aamma sapinngittariaqarpaat.

 

Taamatut oqaaseqarlunga una suliassaq taamatut akuerivara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:


Qujanaq. Kattusseqatigiit sinnerlugit nuannaarutigaara Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanera pillugu nassuiaammik saqqummiisoqarmat, tassami nassuiaammi ersarissumik takuneqarsinnaammat, sulisut nunatsinni inunngorsimasut tikisitallu qanoq aggua­taarneqarsimanerat. Taamaaliornikkummi takuneqarsinnaavoq ullumikkut nunaqavissunik aammalu tikisitanik ilaatigut annerusumik ilinniarsimasunik amigaateqarnermi pisariaqartitsineq qanoq annertutigisoq, aammalu annerusumik ilinniagaqarsimanngikkaluartunik tikisitanik sulisoqarnerup qanoq annertutiginera ilanngullugu takuneqarsinnaalluni.

 

Taamaattumik nalunaarusiaq manna sulisoqarnerup tungaatigut nalilersuinissamut tunngavissaa­voq pitsaasoq, sulisoqarnerup ineriartortinneqarnerani, ilinniartitaanermut, ilinniartitseqqinner­nut, sulisullu ilaasa nunaqavissunik taarseriartuaarnissaannut atorluarneqarsinnaasoq.

 

Nuannaarutigaaralu Naalakkersuisut suliniuteqarniarmata Namminersornerullutik Oqartussat ataanni suliffeqarfinni atorfinitsitsisarnermut tunngavissiisussanik najoqqutassiornissamik, tassami taamaaliornikkut ilaatigut sulisussanik immaqa pisariavissuunngikkaluartunik tikisitsi­sarneq aamma killilersimaarneqarsinnaammat.

 

Taamatut oqaaseqarlunga nalunaarusiaq tusaatissatut tiguara.

 

Taavalu partiit oqaaseqartuisa avataasigut oqaaseqarniarpoq:

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Tassa avataaniit paatsuungasoqaqqunagu oqaaseqalaarumallunga Inatsisartut Siulittaasuat qinnuigaara, taavalu aamma akissutisiarisimasakka ilanngullugit atuatsiarusullugit.

 

Tassa taamatut siunnersuuteqarninnut akissuteqaat maannakkut tusarneqarpoq. Imatut siunner­suuteqarsimagama: Kalaallit aamma ilinniarluarsimasut sulisorineqanngippallaaqaat. Siunnersuut manna apeqqummik aallaqqaaserlara.

 

Qanga Landstingi isumaqatigiippoq nunatsinni suliffik sunaluunniit kalaallinik sulisoqarnissamik pingaartitsisoq nunatsinni pisortat tungaanniit suliassalersorneqarnikkut salliutinneqartassasoq, apeqquserparalu tamanna qanga  atorunnaarsitaasimanersoq?

 

Soorunami assigiinngisitsineq piumanngilarput, inuusuttulli Inatsisartut piumasaannik tusarlutik ilinniarluarsimagaluit nunaminni atorfissaqartinneqaratik saneqquataaginnarneqartut amerlaval­laaleqaat, allaat allatut sapilerlutik ilaat Danmarkiliaannartariaqalersarlutik.

 


Eqqumiigilluinnarpara maani Nuummi takusassaqarmat suliffinnik qallunaaginnaviusunik sulisulinnik. Taakku Namminersornerullutik Oqartussanit imannaannaq suliassersorneqarput. Suliffeqarfiit sulisussaminnik Danmarkimit tikerartitsijuarnerat sakkortunerusumik nakkutigi­sariaqalerpoq, Suliffissarsiortarfiillu qullersaat aamma Pisortat suliffeqarfiutaanniittut misissuif­figisariaqalerput, ilumut kalaallit sulisorineqarnerunissaannik kissaateqartuarnermik maleruaa­nersut.

 

Suliffeqarfiit piumasarisaasunik unioqqutitsisut akiliisiinnarneqartarnerata sakkortusinissaa naammanngilaq, Pisortalli suliassiisarnerat piumasamut ilannguttariaqarpoq.

Taamatut siunnersuuteqarsimavunga.

 

Tassalu aamma ilanngutilaarusuppara tusartikkusullugu, taamatut siunnersuuteqarnerma avataa­niit assut tapersorneqarsimasoq, SIK imatut allammat:

"Siullermik: Ilittulli eqqaamavarput Inatsisartut arlaanni akuersissutigisimagaat suliffeqarfik sunaluunniit kalaallinik sulisoqarnissamik salliutitsisoq minnerpaamik Pisortat illuliortiternermut sanaartornermullu suliassaataasa suliarinnittussarsiuunneqarneranni salliutillugu tiguneqartassa­soq. Uaguttaaq eqqaamasagut malillugit aalajangerneq taanna Inatsisartunit atorunnaarsinneqar­simanngisaannarpoq.

 

Aappassaanik: Ilumoorputit inuusuttagut amerliartuinnartut annerusumik ilinniartalermata, Inatsisartut kissaateqarmata annerusumik ilinniarneq pingaartinneqassasoq, kisiannili amerlaval­laaqaat pisariaqarnera malillugu eqqortumik atorneqanngillat. Imaattariaqarpoq inuusuttut taamatut ilinniarluarsimasut qularnaatsumik ilisimariissagaat, naammassigunik nunatsinni atorfinitsinneqassallutik, minnerunngitsumillu imminnut naleqquttunik inisssaqartinneqassallu­tik.

 

Pingajussaanik: Isumaqatigaatsigit tikisitanik atorfinitsitsisarneq sakkortunerusumik nakkutigi­neqartariaqalermat, taamaattumik eqqarsaatinut ilannguteqqussavarput piffissanngunnginnersoq Inatsisartut ataani ataatsimiititaliortoqarnissaanut Inatsit nr. 1-ip tikisitsisarnermut tunngasup malinneqarluarnissaanik nakkutilliisussamik, tassami paasinarmat kommuneni Suliffissarsiuussi­sarfiit suliassaq tamanna naammassisinnaanngikkaat.

 

Sisamassaanik: Aamma erseqqissassavarput kalaallit annerusumik ilinniarsimasut kisimik pineqanngimmata. Minnerpaamik taamatulli pingaartigaaq erseqqissassallugu anguniagaq tassaasariaqarmat suliffeqarfiit, aamma firmat, sulisussallu nunatsinni najugaqavissut tamakkii­sumik atorneqarnissaat annerusumik ilinniarsimasuuppata, suliamik ilinniarsimasuuppata, suliamilluunniit ilinniagaqanngitsuuppata, assigiimmik. Tassami taakkuupput pingaarnerpaatitas­sagut, tamanna Inatsisartut akuersissutigereersimavaat, ulluinnarniuna atortinneqanngiinnartoq.

 


Soorlu illit siunnersuutinni allattutit soorunami assigiinngisitsineq piumanngilarput".

 

Akissut Naalakkersuisup uannut tunniussaa atuareerlugu paasisimavara siunnersuut manna ungaqquataarneqarpallaarsimasoq. Kisiannili uanga piumasarisimavara siunnersuutiga taanna tunuartillugu kinguartikkallarumallugu, Naalakkersuisorlu massakkut saqqummiussaa illuatun­gaanut tunngasumik kusanartumik saqqummiimmat, taanna periarfissillugu, uangali una siunner­suutigisara kinguartippara, taannaannaq sammillugu Inatsisartut oqalliseqqullugit.

 

Mikael Petersen: Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalak­kersuisoq:

Siullermik qujassutigissuara partiininngaanniit aammalu Kattusseqatigiinninngaanniit Sulisoqar­neq pillugu nassuiaat taama soqutigineqartigimmat, tamanna tupinnanngilaq aamma tamanna ilimanareerpoq, taamaattoqarnissaa.

 

Nassuiaammi pineqartut assigiinngitsut aammalu Naalakkersuisuninngaanniit massakkut sulisoqarneq pillugu politikkeqarnissamik siunnerfiusut maluginiarpara partiinit tamanit akuer­saarneqartut aammalu Naalakkersuisuninngaanniit akuersaarneqartut aammalu Naalakkersuisu­ninngaanniit oqariartuutigisarput unaasoq, sulisoqarneq suliffeqarnerlu pillugit politikkeqarnerup ersarinnerulernissaa sulissutigissagipput, paasinarpoq tamanna aamma tamanit akuersorneqartoq ilalerneqarlunilu.

 

Assigiinngitsut arlalissuit sulisoqarnikkut, minnerunngitsumik Namminersornerullutik Oqartus­sat suliffeqarfiutaanni aammalu maani qitiusumik allaffissuarmi, periarfissatut tikkuartorneqartut anguniarneqartussatullu innersuussutigineqartut partiinit assigiinngitsuninngaanniit saqqum­miunneqartut aammalu minnerunngitsumik Inuit Ataqatigiit oqaluttuata saqqummiussai ataatsi­moortillugit taakkua oqaaseqarfigilaarusuppakka.

 

Siullermik erseqqissaatigissavara siunnersuutigineqartut assigiinngitsut periarfissatut taakkartor­neqartut akuersaarnartutut tamaasa isigigakkit. Ataasinnguamilluunniit isumaqatiginngisannik partiinit assigiinngitsuninngaanniik saqqummertoqanngilaq, tassami saqqummiunneqartut isummamikkut oqaatsit assigiinngitsut atorneqaannaraluartut isummamikkut ersarilluinnartumik imminnut ataqatigiiaapput. Taamaattumik ataatsimut oqaaseqarfigissallugit tulluaannarpoq.

 


Qitiusumik allaffeqarfissuarmi sulisut pillugit nassuiaat saqqummiunneqartoq kisitsisitigut aatsaat taama ersaritsigisumik massakkut saqqummiussisoqarpoq. Tamannalu pillugu pinngitso­ornanga taasariaqarpara, naatsorsueriaatsit aammalu nalunaarsueriaatsit eqaannerusut pitsaaneru­sullu atorlugit Pisortaqarfimmi sulilerneq massakkut aallartissimammat aammalu Naatsorsueq­qissaartarfimmit pitsaanerusumik suleqateqalerneq tamatumani pisooqataanngitsuunngimmat.

 

Qitiusumik allaffeqarfissuarmi maani sulisut pillugit oqaatsit imaannaanngitsut aninneqartut annertunerusumik oqaaseqarfiginngikkaluarlugit, oqaatigissavara sulisutigut pikkorissartitsisar­nissaq tamanna Naalakkersuisuni pimoorullugu massakkut aallartinneqarmat aammalu suliarine­qalermat, tassanilu pikkorissartitsisarnissap pilersaarusiorneqarnera aamma immikkoortortaqar­finnit Direktoratinit assigiinngitsunit inuttalersorneqartumik ingerlanneqarluni.

 

Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata eqqaasaa isumaqarpunga pingaaruteqartoq tassani nalileqqissal­lugu, pikkorissartitseriaatsit sulisut qaffassarneqarnissaat eqqarsaatigalugu nalileqqittariaqassa­soq, tassa avataaninngaanniit immaqa annertunerusumik sunniuteqarfiusumik aammalu ingerlan­neqartumik allaat immaqa, tamatuma ingerlanneqarsinnaanera nalilersugassat ilagisariaqassagaat.

 

Aningaasanut inatsit 1998-imoortoq aallaavigalugu erseqqissaatigissavara, Inatsisartut tamanna aamma ilisimaarereeraluaraat, tassa 1998-imi maani qitiusumik allaffissuarmi sulisutigut ilinniartitseqqittarnissanut aammalu sulisut piginnaanerisa annertusarneqarnissaannut nunatsinni najugaqavissut, taama oqartaratta, aammalu sulisut maani najugaqartut akisussaaffinnik tigooq­qaanerisa ineriartorteqqinneqarnissaannut 1998-imi 2 mio-nit aningaasat immikkoortinneqarma­ta, 1999-imi, 2000-imi 2001-milu, tassa ukiuni tulliuttuni ukiut  tamaasa 3,5 mio-nit immikkoor­tinneqarlutik. Taamaattumik ineriartortitserusunneq aammalu inerisaarusunneq sulisut tungaasi­gut maani qitiusumik allaffissuarmi isumaqarpunga tassuuna takuneqarsinnaasoq ersarilluinartu­mik.

 

Akulliit Partiiata ilanngullugu taavaa, sooq Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat selskabit annertuut uani nassuiaammi ilanngunneqarsimanngitsut.

 

Tassa uani takuneqarsinnaareerpoq nassuiaat pineqartoq Namminersornerullutik Oqartussat, Pisortat suliffiutaanni, tassa allaffeqarfinni aammalu nassuiaammi ilanngunneqarpoq paasissutis­satut aamma kommunet sulisoqarnikkut massakkut inissisimaffiat pillugu aamma paasissutissaq. Kisianni naatsorsuutigaara 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnissami ersarinnerusumik nunarput tamakkerlugu sulisoqarnikkut pissutsit itinerusumik nassuiaateqarfigisinnaassallugit. Tamatuma­ni aamma pineqarput Namminersornerullutik Oqartussat suliffiussui, suliffeqarfiussui annertuut, aamma tamatumani ilanngunneqarumaartut.

 


Pinngitsoorusunngilanga pulaffigilaassallugu maani aappassaanik oqaaseqarninni nunatsinni massakkut sulisinnaasut kisitsisit kingullerpaat naapertorlugit, tassa januar allaqqaataat 1996-ip ukiup naanera aallaavigalugu naatsorsueqqissaarnerit takutimmassuk, nunatsinni sulisinnaasut 15-ininngaannit 59 tungaannut ukiullit aallaavigalugit 36.313-iusut. Tassa sulisinnaasutut naatsorsorneqartut. Taakkunanngalu nunatsinni ullumikkut nunatsinni najugaqavissut suliffinni salliusussaanerannik inatsit aallaavigalugu aammalu taassuma inatsisip imarisai aallaavigalugit naatsorsuineq tunngavigalugu oqaatigisinnaavarput 29.155-it tassaammata nunatsinni najugaqa­vissutut, tassa immaappoq ukiuni tallimani siullerni nunatsinni inuusimasut taakku amerlassusi­lerneqarsimammata. Taakkualu saniatigut nunatsinni inunngorsimasut, kisianni ingerlaannartu­mik inuunerup aallartiffiani siullerni tallimani najugaqarsimanngitsut maani 1.215-iullutik.

 

Kiisalu nunatta avataani inunngorsimasut ukiuni arfineq-marlunni ukiut kingulliit qulit ingerla­neranni ukiuni arfineq-marlunni maani najugaqarsimasut sulisorineqartut tassaammata 3.148-t. Taavalu avataani inunngorsimasut, nunatta avataani inunngorsimasut attuumassuteqalersimasut nunatsinni maani najugaqavissunik nuliaqalersimanermikkut imaluunniit inooqateqalersimaner­mikkut imaluunniit allatut attuumassuteqartumik, nunatsinnut attuumassuteqavissutut taaneqar­sinnaalersimasut tassaammata 106-it aamma maani sulisorineqartut. Taavalu aamma maani nunatsinni sulisorigatsigit nunarput tamakkerlugu, nunatta avataani inunngortut ataasinnguamil­luunniit inuiaqatigiinnut kalaallinut nunamullu attuumassuteqanngitsut, inuuneq eqqarsaatigalu­gu, tassa immaqa tikisitanik, tamakku taasarpagut, taakku 2.689-iusimallutik.

 

Tamakku kisitsisit taamatut ersaritsigisumik naatsorsorneqarsinnaalernerat tunngaviliivoq aamma soorunami ersarinnerusumik inatsit massakkut atuuttoq nutartissagaanni allanngortitissa­gaannilu annertunerusumik periarfissaqaleratta, aammalu isummersornissamut qanoq ilillutaana pitsaanerusumik politikkeqarniartugut.

 

Taakku taavakka pingaaruteqarmata ingerlaqqinnissami aammalu sulisoqarneq pillugu nunatsin­ni ersarinnerusumik politikkeqarnissamut piumasaqarnerup aallaavigisaanik aaqqissuusseqqin­nissarput aamma tunngavilersorneqarsinnaalissammat.

 

Taamanna  oqariarlunga pinngitsoornanga oqaatigisariaqarpara nuannaarutigigakku atorfinitsitsi­sarneq pillugu piumasaqaataasinnaasut Naalakkersuisuninngaanniit saqqummiussamut tamanit akuersorneqartut, allaat annertuumik akuersorneqartut nalilersorneqartut paasinarmat, tassa nalinginnaasumik suliffinnut atorfinitsitsisarnerup iluani piumasaqaatissatut aammalu siunisssa­mi piumasaqaatigineqartalerumaartussatut Naalakkersuisunut saqqummiussagut uku sisamat, soorunami ilinniagaqarnermik piumasaqarneq, misilittagaqarnermik piumasaqarneq, oqaatsitsin­nik atuisinnaanissamik piumasaqarneq, kulturitsinnik aammalu kalaallit inooriaasitsinnik ilisimasaqarnissamik piumasaqarneq, taakkua aqqutissiuunneqarnissaannik Naalakkersuisut piumasaqarnerat, tamanit akuersorneqartoq nuannaarutigaara.

 


Soorunami inatsisiliornerit mianernartuusarput taamatut inatsisiliorniartilluni, taamaattumik naalagaaffeqatigiinnerup iluani periarfissarititaasut aallaavigalugit tamakku suliarineqarumaarput aammalu misissorneqarumaarlutik.

 

Taakkualu saniatigut oqaatigisariaqarpara saqqummiussuunneqartut arlalippassuit periarfissa­qarumaarmat 1998-ip ingerlanerani itinerusumik suli aamma eqqartuiffigineqarnissaannut, tassa Naalakkersuisuni ilanngullugu pilersaarutigigatsigu aamma Aningaasanut inatsisikkut aningaasa­liiffigineqareersoq suliffeqarneq sulisoqarnerlu pillugit nunatsinni ataatsimeersuartitsinissaq, tassani sulisoqarnermut suliffeqarnermullu attuumassuteqartut tamarmik peqataaffigisaannik. Tamatumunnga ilanngullugit aamma suliffinni avatangiisit isumagineqarnerat, suliffiit nakkutigi­neqarnerat, suliffinnik nakkutilliinerup qanoq ililluni pitsaanerulersinneqarsinnaanera, tassami taanna Naalagaaffimmit suli ingerlanneqarpoq. Tamakku tamaasa ilanngullugit ataatsimeersuar­nissap sulisitsisut, sulisartut kattuffii peqatigiiffiilu peqatigalugit naammassiniarneqartussatut naatsorsuutigaarput. Taava tamanna pereerpat, soorlu oqaatigigiga, Inatsisartunut ersarinnerusu­mik nunatsinni sulisoqarneq pillugu tamakkiinerusumik, immaqalu tamakkiisumik allaat, Inatsisartunut nassuiaammik saqqummiussisinnaajumaassuugut.

 

Taamannak oqaaseqarlunga nassuiaatip akuersortumik ilalerneqarnera qamannga pisumik qujassutigaara.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.

Marlussunnguit oqaaseqarfigilaassavakka, tassalu Akulliit Partiianninngaanniit pitsaassutsimut, suliap pitsaassusianut tunngatillugu Bjarne Kreutzmann-ip oqaasia isumaqatigilluinnarparput, isumaqarpugullu siullermik oqaaseqarnerput aallaavigalugug pisortaqarfinni ataasiakkaani suliassanik sulisunut agguaasinnaaneq, tamatumalu kingornatigut ilinniartitseqqinnerit aqqutiga­lugit sulisut aalaakkaanerusunngornerata pitsaassuseq pinngitsoornani qaffasinnerusunngortittus­saavaa.

 

Taamatut Akulliit Partiiat isumaqatigisinnarlugu ilinniagakitsut qujagisaanerarlugillusooq Bjarne Kreutzmannip oqaasia isumaqatiginngilluinnarakku oqaaseqarfigissavara.

 


Isumaqarpunga nunatsinni massakkut Inatsisartuni akuerineqartumik siunnerfigineqartoq, tassalu innuttaasut atugaasigut nalimmassaanissaq, manna tikillugu akissaatit ingerlanneqarnerisigut nalerassatut Inatsisartunut tunniunneqarsimasut akuerineqarsimasut najoqqutaralugit ingerlanne­qartoq, aammalu nunatsinni nunaqavissut annertunerusumik oqaaseqarnerput najoqqutaralugu maani sulisorineqalernerata kingunerinngitsoortussaanngilaa pitsaassutsip akissarsiat nunatsinni nunatta karsiata nammassinnaasai aallaavigalugit pitsaassutsip aamma anguneqarnera, taamaattu­mik Namminersornerullutik Oqartussani allaffissornikkut aqutsinerup nunatsinnut pissutsinut naleqqutinnginneranut aallaveqartumik ilinniagakitsut akissaatimikkut ukiuni kingullerni tappiffigineqarsimanerat akornusertariaqanngikkaa Inuit Ataqatigiit isumaqarput.

 

Naalakersuisunut ilaasortaq qutsavigissavara nalilersuinissaq, misissuinissaq, avataaniit immaqa suliarineqarsinnaasutut uagut siunnersuuterput akuersaarmagu, aammalu suliniutit aallartinneqar­tut pikkorissartitsisarnissanut sulisunut, Namminersornerullutik Oqartussani sulisunut pikkoris­sartitsisarnissanut ilioriusissat suliarineqalersut nalunaarutigimmagit, tamanna toqqissiallaati­gaarput. Unali avataaniit sulisussarsiortarnerup killilersimaarnissaanik inatsimmut tunngasoq oqaatigissavarput, nakkutilliineq siornatigut oqaluuserineqaraangat, inatsisip atortinneqarnera oqaluuserineqaraangat, ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit arlaleriarluta siunnersuutigisarsi­magaluaratsigu kommunekkaartumilluunniit, ilaatigut SIK-kut peqatigalugit tamatuma nakkuti­gineqarsinnaanera nalilersuiffigiuarnissaalu pisariaqarnerarlugu, tamanna ajoraluartumik partiinit tamanit suusupagineqartarsimavoq.

 

Ilaatigummi atorfiit allagarsiunneqartut, inuttassarsiuunneqartut, eqqarsaatigalugit malunnartar­poq piumasaqaatit soorlulusooq piaaraluni qaffasissorujussuarmik inissinneqartartut, taamaalillu­ni inuttassarsiorneqartumut inatsit atortinnagu akuersinissaq ajornannginnerulersarmat. Tamanna Naalakkersuisut aamma eqqarsaatiminnut ilaatissagaat neriuutigaarput.

 

Kiisalu Inuit Ataqatigiinninngaanniit naggataarutaasumik oqaatigissavarput atorfinitsitsisarnissa­ni siunissami kulturitsinni, oqaatsitsinni inooriaatsitsinnillu paasisimasaqassutsimik piumasaqar­neq naleqarnerusunngortinneqassappat, naleqarnerusunngortinneqassasoq siunnerfigineqalermat, tamanna naleqqat pingaartut suliap ingerlateqqinnerani ilagissagaat Inuit Ataqatigiit naatsorsuuti­gaat, kaammattuutigerusullugulu.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:


Qujanaq. Oqaaseqartunit arlalinnit tikinneqarmat ilinniartitaaneq aammalu ilinniartitaaneq, suli aamma ilinniartitaaneq pisariaqartoq, sulisut amerlanerusut nunatsinni suliffeqalernissaat anguniassagatsigu, taanna kialuunniit akornatsinni assortuutigisinnaanngilarput. Aammalu oqaluttuminngaanniit, ilaatigut Atassutip oqaluttuata tikitaa oqaaseqarfigilaarusuppara, tassa ilaatigut paasiumaneqarmat takussutissanik peqassasugut suliffeqarfinni suni taamatut sulisuu­sinnaasunik amigaateqarnitsinnik takussutissaasunik peqarnissarput siunertaralugu. Tassunga ilanngullugu oqaatigilaarlara, erseqqissaatigilaarlara, atuagaarannguaq inuusuttunut atorneqarlu­artartoq sunngorniarnerminnut atatillugu ateqartoq Sunngorlangatoq, taanna bibliotekini sumi­luunniit ukiumiit ukiumut nutarterneqartarpoq, tassani kialuunniit soqutiginnittup takusinnaavaa ilinniagaqarsimasut ilinniagaqarniartullu eqqarsaatigalugit suut tungaatigut arlaannik amigaate­qartugut. Tassa taanna malinnaasuarpoq, taamaattumik kikkut soqutiginnittut tamarmik tassani takusinnaassavaat qassit ilinniartuunersut, qassit ilinniarnerminni naammassisimanersut, ilaatigullu aamma tassaniittarlutik qassit ilaatigut tunuarsimaneranik, ajornartorsiuteqarneranik, paasissutissat.

 

Aap, soorunami ilinniartitaanermut tunngasumik Naalakkersuisoqarfinni maannamut nutaanik pilersitsiortornissat aqqutissiuuttuarpagut. Uanilu Sunngorlangatumi aamma, Sunngorlangatoq, taanna atuarutsigu ilaatigut takusinnaasarparput sanaartornerup iluani, sivisuumik ilinniagaqarsi­masut tungaasigut annertuumik tikeraasitsivugut, annertuumik avataaninngaannit tikisitanik sulisoqarpugut. Taassuma tungerpiaalu nutaamik pilersaarutinik pilersitsisimavoq, tassa Naala­gaaffillu massakkut isumaqatigiissutigikannereerparput 1999-imi sanaartornermut tunngasunik ilinniartussanik aallartisaalluni ilinniarfiusussamik nunatsinni pilersitsisoqassasoq, ullumikkut Gymnasiami, Gymnasiani uddannelsenut assersuunneqarsinnaasumik, tassa Ilinniarnertuunngor­niarfittut assersuunneqarsinnaasumik. Kisianni tassa tassani sammineqartussaapput assassorner­mut, sanaartornernut assigiinngitsunut samminerusut, imannak niaqorsuinnarpallaarluni ilinnia­gassat kisiisa samminagit.

 

Ullumikkut amigaatigisagut ilaatigut tassaapput soorlu, ingeniĝrit, motorinik ingerlatsisinnaasut, soorlu ilaatigut aamma eqqarsariarnartorujussuuvoq Nukissiorfiit iluanni pikkorissarnerit suli annertuut aamma ingerlanniarneqartussaassammata, imanngikkaluartoq nikaginnilluta taakkua Naalakkersuisuninngaanniit eqqaagigut.

 

Kisianni tamakku iluanni pikkorissarnerit, ilinniagaqarnerit nunatta iluani ingerlanneqarsinnaa­sussanngorlugit pilersaarusiorneri maannakkut ingerlappagut, tamakkulu tamarmik iluatsillutik inississappata, tassa 1999-imi, neqerooruteqarsinnaassaagut ilinniarfimmik taamaattumik nunatsinni, nunarput qimanngikkaluarlugu ilinniagaqarsinnaasut tassani tigooralisallutigit. Taanna isumalluarfigisorujussuuarput, qularnanngilarlu aamma taamaattumik ilinniarfimmik peqalerutta sanaartornerup iluani ilinniagaqarluarsimasut, nunatsinnilu ilinniarsimasut sulisissin­naanerat tassuunakkut aamma angusaasssasoq pitsaasuusoq.

 

Aamma taassuma saniatigut soorunami STI-p ingerlanera, ullumikkut ingerlanerliortoq, taanna oqaatigisinnaavarput. Kisianni suliniuteqarpugut maannakkumut pitsanngorsaatissanik assigiinn­gitsunik STI aaqqissuuteqqillugu, tassungalu tunngasut upernaamut ataatsimiinnissamut ilaatigut erseqqissaaffigiumaarpagut sumut killinnermut erseqqinnerusumik nassuiaateqarluta.

 


Tassa una oqaatiginiinnarpara, suna pillugu ilinniagaqarsimasuugaluit nunatsinni ilaatigut tunulliunneqartarneri, tamakku pillugit aamma Naalakkersuisuninngaanniit suliniuteqarpugut, ilaatigullu taakkua taatsiarpakka erseqqissaatigiinnarlugit pilersaarusiornerit isornartorsiorneqar­tarnernullu assigiinngitsunut malinnaajuarnerit Naalakkersuisoqarfinninngaanniit aamma malinnaaffigalugit pilersaarusiornernut aallartitatsinnut tamakkua ilaatigut tunngavilersuisarma­ta. Tassa.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalak­kersuisoq.

Qujanaq naatsunnguamik oqaaseqaqqilaarnissannut periarfissinneqarama.

Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata aappassaaneerluni oqaaseqarnermini saqqummiussaa taanna oqaaseqarfigilaassuara, tassa atorfinitsitsiniarnermi piumasaqaatit immaqa ilaatigut qaffasippal­laartartut, aamma tamanna nalilersugassanut ilannguteqqullugu inassuteqarnera. Isumaqarpunga aamma tamanna pissusissamisoortoq, soorunami atorfinitsitsiniarnermi nunatsinni ullumikkut suliassaqarfinnut assigiinngitsunut tunngatillugu piumasaqaatit immaqa nalilersorneqarnissaat piffissanngorsimavoq  aamma nutaamik naliiffigeqqissallugu.

 

Tulluarnerusumik atorfiillu assigiinngitsut naamassiniarneqartarnissaannut tulluunnerusumik piumasaqaateqartarnissaq, taanna avaqqunneqarsinnaanngimmat, taamaattumik suliassatsinni atorfinitsitsisarnermut tunngatillugu piumasaqaataasinnaasut assigiinngitsut nalilersorneqar­neranni tamanna ilanngullugu aamma naliliiffigineqarumaarpoq. Unali erseqqissaatigilaassavara ullumikkut nunatsinni ilinniagaqarfiit qaffasinnerusut, taama oqariaaseqartaratta, qullasinnerusut eqqarsaatigalugit, suli amigaateqartorujussuugatta nunatsinni najugaqavissut eqqarsaatigalugit, soorlu aamma partiit ilaasa tamanna eqqaagaa.

 

Naatsorsuutit kingulliit matumuuna aamma saqqummiunneqartut aallaavigalugit ullumikkut nunatsinni najugaqavissutut taaneqarsinnaasut sulisoraagut annertuumik ilinniagaqarsimasut aammalu taamatut ilinniagarsimasussaatitaaffinni suliffinni inuit 43-t, tassa kisitsisit massakkut saqqummiunneqartut aallaavigalugit. Avataaninngaanneersullu, tassa tikisitat, 277-t. Tassuuna takuneqarsinnaavoq, nunatsinni ilinniagartuunik sulisussanik qanoq amigaateqartigisugut. Uani kisitsisit saqqummiunneqartut tassaapput pisortat suliffeqarfiutaannaanni, qanorligooq nammi­nersortut allallu suliffeqarfiit nunatsinni ingerlasut ilanngukkaanni. Taamaattumik taanna erseqqissaatigaara pingaaruteqarluinnarmat nunatsinni aamma ilinniartitaanikkut suliffeqarnik­kullu anguniakkatta ingerlaqqinnissaannut.

 


Naggaterpiaatigut pisortaqarfimmi, Isumaginninnermut Pisortaqarfimmi kiisalu aamma Suliso­qarneq pillugu Pisortaqarfitsinni Pisortallu suliffeqarfiutaanni, ullumikkut ataatsimiinnerput kingulliummat Naalakkersuisutut nutaatut inissisimasutut qujajumavunga sulianut imaannaann­gitsorsuarnut. Qaammatit taakku marlungajaat iluanni, tassami qaammatit marluk iluanni, imaannaanngitsunik sulianik angusaqarfiusunik naammassinnissimammata, qujanarujussuaq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

Manna oqallinneq suliffissaqartitsiniarnermut annertuumik attuumassuteqarpoq. Ilaatigut aamma inatsit nr. 1-i eqqaallatsiarneqarpoq, isumaqarpunga Suliffeqarnermut Naalakkersuisup aamma taassuma tungaa ilanngullugu siunissami suleriaqqinnissamini eqqarsaatigissagaa, tassa imaam­mat ullumikkut suliffissaaleqisut pingaartumik nunaqavissut 1000-it arlaqarput, aammalu isumaqarpunga isiginngitsuusaaginnarsinnaanngikkipput ilaatigut nipilersortartut nunatsinni atorneqarnerat, taavalu aamma maannakkut ilaatigut Kangiamiut allaat nunatsinnut tikisillugit immaqa akikinnersiugaralugit sulisorineqartut nunaqavissunik ilaatigut taarserneqarsinnaagaluar­tut aamma ilanngullugit eqqarsaatigisariaqarmata.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taamaasilluni ullumikkut oqaluuserisassaq imm. 63, tassalu Sulisut katiterneqarnerat pillugit nassuiaat kiisalu Namminersornerullutik Oqartussani suliffissaqartitsiniarluni ingerlatsinerup oqaluuserineqarnera naammassivoq.

 

Oqaluuserineqarnera naammassivoq.