Oqaluuserisassani immokkoortoq 63-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Pingasunngorneq 5.november 1997
nal.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders
Andreassen.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut
Pisortallu Suliassaqarfiutaanut Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut
Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanera suliffissaqartitsinikkullut ingerlatsineq
pillugit nassuiaat matumuna
saqqummiutissavaat.
Nassuiaammi Namminersornerullutik
Oqartussani sulisut ullumikkut
katitigaanerisa allaaserineqarnerisa
sukumiisup saniatigut, Namminersornerullutik Oqartussani siunissami ineriartornissaq eqqarsaatigalugu
ingerlatsinissaq anguniagassallu
Naalakkersuisut aalajangersarsimasaat takussutissiorneqarput. Ineriartorneq
tamanna Nunatsinni suliffeqarnerup
tamarmiusup ineriartormissaanut Naalaakkersuisut suliniutissatut
pilersaarutaannut takorluugaannullu
arlaqartunut immikkoortumi naggasiutaasumi sanilliunneqarpoq.
Nassuiaammi inerniliunneqarpoq Namminersornerullutik Oqartussani atorfiit
tamarmiusut 70 pct-iisa missaat sulisunit maani inunngorsimasunit
inuttaqartinneqartut. Suliassaqarfimmut inatsip attuumassuteqartoq tassalu
Nunatsinnut suliffissarsiortut killilersimaarneqarnissaat pillugu Inatsisartut
inatsisaat nr. 27 oktoberip 30-anni 1994-meersoq naapertorlugu taakkununnga
ilaatinneqarput inuit Nunatsinnut immikkut attuumassuteqartut. Inuit taakku
inatsisitigut nunatsinneersutut naatsorsuunneqarput..
Tamanna tunngavigalugu
aalajangiunneqarsinnaavoq Namminersornerullutik Oqartussat sulisuisa
amerlanersaat tassaasut nunaqavissutut ataatsimut taaneqarsinnaasut, tamannalu
Nunatsinni najugaqartut ataatsimut salliutinneqarnerannut naapertuuppoq.
Nassuiaammi inerniliunneqarportaaq
suli arlaqartunik atorfeqarfeqartoq maanimiunik inuttaqartissallugit
ilinniartitaanikkut naammattumik suli angusaqarfiusimanngitsunik.
Tamanna tunngavigalugu
ajornartorsiutip iluarsiissutissai siumut isiginerusut ataatsimullu
iginninnerusut pilersinniarlugit ilinniartitaanikkut, ilinniartitseqqinnikkut
kiisalu sulisoqarnikkut ingerlatsinermi suut suliniutigineqarnersut pillugit
sukumiinerusumik naliliisoqarnissaa Naalakkersuisut naleqquttuusoraat.
Tamatumunnga atatillugu suliassaqarfiit ilaat Naalkkersuisut
siunertaqarluartumik suliniuteqarfiginiagaat tassaapput Namminersornerullutik
Oqartussani aktiateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersornerullutik
Oqartussani pigineqartuni aammalu
Pisortat Suliffeqarfiutaanni namminerortitani, kommunini kiisalu namminerorlutik
inuussutissarsiuteqartuni.
Taamatumani pisariaqarluinnarpoq
atorfiit inuttalersorneqarnissaannut atatillugu pisinnaasut suut
pingaarnerutinneqarnissaat pillugu tamatigoornerusumik
paasinneriaaseqartoqartarnissaa. Ilinniagaqarsimanikkut tunuliaqutat immaqalu
inuussutissarsiutitigut misilittagaqareerneq
tamatumani soorunami najoqqutassaapput pingaaruteqartut, ilaatigut
aalajangiissuuulluinnartartut - kisianni pisinnaasat kalaallisut oqaatsitta
piginnaasaqarfiginerannik tunngaveqartut taamatullu kalaallit kulturiannik
inooriaasiannillu ilisimaarinninnermik tunngaveqartut ataatsimut
naliliiniarnermi aamma ilaatinneqartassapput. Taamatuttaaq immikkoortut taakku
inuup pisinnaasaannik ataatsimut naliliiniarnermi pissusissamisoortumik ilaatinneqartassapput. Tamanna atuutissaaq
inuiaqatigiinni kallaallini atorfinnut
tamanut. Naalakkersuisut tunngaviatigut anguniagaraat
piginnaassuseqarfiusussatut taasat taakku sisamat: ilinniagaqarnerup,
misilittagaqarnerup oqaatsitsinnik atuisinnaanerup aamma kulturitsinnik
ilisimasaqarnerup imminnut ataqatigiissinneqarsinnaalernissaat -
tamatumuunakkut atorfiit pineqartut pitsaanerpaamik isumagineqarsinnaanissaat
anguneqarsinnaasaleqqullugu.
Ataatsimut isigalugu naggasiullugu
oqaatigineqassaaq Nunatsinni najugaqartut 87,3%-ii aamma Nunatsinni inunngorsimasuummata.
Taamaasillutik inuit Nunatta avataani inunngorsimasut Nunatsinni ullumikkut
innuttaasut 12,7%-iinik amerlassuseqarput. Taakku ilarpassui tassaapput ukiorpanni Nunatsinni najugaqarsimapput,
taamaattumillu Nunatsinnut immikkut attuumassuteqartutut inissisimallutik.
Tamanna tunngavigalugu inerniliunneqarsinnaavoq Akalaallit sulisorineqartut@-ut taasat tassaasut Nunatsinni suliffeqarnerup
iluani annertunerpaamik atorfeqartitarineqartut.
Taamaattumik Nunatsinni najugaqartunit
tamarmiusunit kalaallit sulisorineqartut ilaattut imaluunniit immikkut
Nunatsinnut attuumassuteqarlutik sulisorineqartut ilaattut nalilerneqarsinnaanngitsut
matumani ataatsimut nalilinermi sunniutaat minnerusussatut isigisariaqarput,
soorluttaaq pisortat suliffissaqartitsiniarnerat pillugu kisitsisinik
naatsorsueqqissaarnikkut immikkuullarissunngorlugit nalunaarsuusiat aamma
tamanna takutikkaat, tassalu ineriartorneq sulisorineqartut Nunatsinnut
anneruleriartortumik attuumassuteqaleriartornerannut ingerlasoq,
tamatumuunakkullu Nunatsinnut piffissami sivikitsuinnarmi suliartortoqartarnera
siunissami pinngitsoortinneqarsinnaaleriartussasoq.
Naalakkersuisut anguniakkap tamatuma
piviusunngortitsinneqarnissaanut atasumik sukumiisumik siunnerfeqartumillu
suliniuteqarumapput.
Taama naatsumik oqaaseqaateqarlunga
nassuiaat annertooq Inatsisartuni
ilalersorneqallaqullugu oqaluuserineqarnissaanut saqqummiuppara
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq. Namminnersornerulluni
Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanerani suliffissaqartitsiniarnikkullu
ingerlatsineq pillugu nassuiaat sukumiisoq paasissutissarpassuarnillu
ulikkaartoq sukumiisumik atuareerlugu Siumut -miit ima oqaaseqarfigissavarput.
Nassuiaammi sulisorisat
assigiinngitsutigut agguataarneqarsimanerat misissorlugu malunnarpoq nunatsinni
inunngorsimasut sulisorineqarnerat ukiut ingerlanerini
annertusiartorsimagaluartoq taamaattoq
ilinniagartuunut suliffiit suli nunatsinni inunngorsimasunik sulisoqarnerat
naammaginartumik inuttaqarniarnerup tungaatigut anguneqarsimanngitsoq.
Siumut-mi iluarisimaarparput
kisitsisit atorlugit paasissutissat taama erseqqitsigisut oqaluttuarmata
sulisoqarnermi pissutsit piviusut suut ulluni makkunani atuuttuunerannik.
Paasillugu nuannaarutissaavoq Namminersornerulluni Oqartussani sulisuusut
amerlanersaat nunaqavissuussut, tassami oqaatigineqarpoq atorfiit
tamakkerlutik 70 %-ii nunatsinni inunngorsimasunik inuttaqartinneqartut,
taakkununnga ilaatinneqaratik inuit nunatsinnut immikkut attuumassuteqartut.
Taamaalilluta oqartariaqarpugut sulisuusut nunatsinni immikkut
attuumassuteqartut ilanngullugit eqqarsassagutta sulisorisanit suli %-i
qaffasinnerusoq nunatsinni takornanngitsunik imaluunniit pissutsinik siumugaaq
ilisimaarinnereersunik katitigaasoq. Taamaattumik takornartarpassuarnik
sulisoqartoqarneranik oqartarneq eqqortuunngitsoq tamatumuuna erseqqissarneqarpoq.
Pissutsit taamaattut Siumut sulisoqarnikkut politikkianut
naapertuulluinnartuupput sulilu pissutsit pitsanngorsartuarnissaannik Siumut-mi
suleqataassaagut.
Paasisaq alla tassaavoq sulisorisat
isumaqatigiissutit assigiinngitsut suut malillugit atorfeqartitaanerisa
kisitsisitigut allattorneqarfiat novemberimi 1996-meersoq najoqqutaralugu takussutissiaq. Uissuumminanngilaq takullugu
SIK malillugu isumaqatigiissutip ataani sulisorineqartut amerlanerpaammata,
taassumallu erseqqissaqqippaa nunatsinni inunngorsimasut sulisuni amerlanersaaneri,
tassa ataatsimut isigalugu Naminnersornerullutik Oqartussat ataani atorfeqartut
affaat sinnerlugit SIK -p isumaqatigiissutai malillugit atorfeqartitaasut.
Taakkulu nunatsinni inunngorsimasut atorfeqartitaasut tamakkerlutik
95%-rigaat.
Nunatsinni inunngorsimasut
atorfeqartitaasut akornanni tjenestemanditut atorfeqartut amerlanerpaanut
tulliupput. Takuneqarsinnaavortaaq tjenestemanditut atorfeqarneq atorfillit
30-niit 50-it tungaanut ukiullit akornanni nalinginnaanerusoq, aamma taamaattoq
takuneqarsinnaavoq tjenestemanditut assingusumik atorfeqartitaasut takugaanni
sulisunut 30-liisimanngitsunut naleqqiullugu.
Tjenestemanditut
atorfinitsitsisarnerup atorunnaariartornissaa Siumut.mi siunissami anguneqassasoq
isumaqarpugut. Massakkut ilinniagaqartut qangaanerusumut naleqqiullugit
ilinniakkamikkut assigiiaannginnersunik ilinniagaqartalermata
malitsigisariaqarpaa atorfinitsitsiriaatsip qanganissaaqisut siunissami
qimakkiartuaarneqarnissaa. Tamannalu Siumut-mi aqqutissiuuseqataaffigissavarput.
Takussutissaqarluartinneqartoq
malunnarluartoq tassaavoq namminersornerulernerup kingornatigut ukiut
ingerlanerani sulisorisat amerleriarujussuarsimasut. Tamannalu
naluneqanngitsumik suliassaqarfinnik Namminersornerullutik Oqartussat
Danmarkimiit tigooraanerata annertuumik kingunerigaa Siumut-mi
paasilluarparput. Taamaakkaluartoq kisistsit takuinnarlugit eqqarsarnartoqartaqarput.
Tassami assersuutigilugu ilinniagartuut nunatsinni inunngorsimasut nunattalu
avataani ingunngorsimasut takugaanni kisitsisitigut nikinganerujussuaq
takuneqarsinnaavoq, aammalu nassuiaammi eqqaaneqartoq tassaavoq atorfiit pisortaaffiusut
annertuumillu annertuumillu ilinniagaqarnissamut piumasaqarfiusut
ajoraluartumik suli avataaninngaanneersunik tamatigungajak
inuttaqartinneqartariaqartarut. Siumut.mi nikallornartutut tamanna isiginngilarput
takuneqarsinnaammat ukiut ingerlanerini ilinniagartuut akademikerit nunatsinni
inunngorimasut naak kigaakkaluartumik aamma amerliartortut, tamannalu
Siumut.mi neriulluarnartuutipparput.
Nunatsinni inunngorsimasut
eqqarsaatigalugit takussutissaq alla tassaavoq imaattoq, sulisorisat nunaqavissut
avataaneersullu katitigaanerat naleqqiutissagaanni nunatsinni inunngorsimasut inuusunnerusut %-ii amerlanerusut
sulisunut 50-leereersimasunut naleqqiullugu. Sulisut katitigaanerata
allanngoriartorneranut tamanna aallariarnertut erseqqissutut nuannaarutissaasutullu
Siumut-miit isumaqarfigaarput.
Sulisoqarnerup iluani Siumup
pingaartippaa pikkorissaajuarnissaq aammalu kaammattuiuarnissaq,
taamaaliornikkut nunaqavissut akornanni suliffinnut qaffasinnerusunut tigusisinnaanissaq
aqqutissiuunneqaannarani nunaqavissut sulisorisat atorluarneqarnerulissammata.
Taamaattumik sulisunik pikkorissaaqqittarnissanik pilersaarutit
taakkartorneqartut piviusorsiortullu Siumup kaammattuutigerusuppai
suleqataaffigerusullugillu. Suliutissat taamaattut ingammik atorfineqqaanut
aamma minnerunngitsumik aallaqqaataanik suliffiup ilorraap tungaanut
aallariarnissamut periarfissiissussaammata. Siumut.mi pingaartilluinnarlugu
oqaatigissavarput sulisut isumaqatigiissutit asssigiinngitsut ataanni
atorfeqartitaasut tamarmik ilinniaqqinnissaminnut allatigullu
pikkorissartuarnissaminnut periarfissinneqarnissaat, minnerunngitsumik SIK
malillugu atorfeqartitaasut akornanni.
Siumut-mi nuannaarutigalugu
maluginiarparput Suliffeqarnermi Pisortallu Suliassaqarfiutaanut Pisortaqarfiup misissueqqissaarnissamik
pilersaarutaa SULIAQ 1999-ip aallartinnerni naammassisussaasoq, tamanna
pilersaarutit malillugit sulisoqarnerup tungaatigut uppernarsaasersorluakkamik
siunissamilu sulisoqarnikkut ingerlatsinikkut suliniutissanut
tikkuusseqataasussaavoq. Siunissami atofinitsitsisarnissani assigiinngitsuni
naalakkersuisuni anguniarneqarpoq piginnaasaqarfissat sisamaanissaannik
imaqartoq Siumut-mi tapersersorluinnarparput, Siumut-mi isumaqaratta sulisunik
atorfinitsitsisarnissani suniluunniit ilinniarsimaneq, misilittagaqassuseq,
oqaatsit kulturikkullu tunuliaqutaasut piginnaassutsinut ilanngullugit
oqimaalutaanermut ilaasariaqartut.
Siumut-mi pingaartorujussuartut
isigaaarput sulisoqarnermut tunngatillugu suliniutissat piviusunngussappata
susassaqartut tamarmik suleqatigiinnissaat, tassa kalaallini inuiaqatigiinni
pisortat ingerlataat namminersorlutillu ingerlatisut assigiimmik
eqqarsaatigalugit. Minnerunngitsumik aamma Siumup eqqaamaqqussavaa sulisooreersut
ilinniaqqinnissamik neqeroorfigineqartarriaqartut amerlaqimmata
periarfissinneqartariaqarlutillu. Ilinniartitseqqinnissami pinngitsoornani
aamma teknikikkut atortorissaarutit ilaatigut atorluarneqarnissaat Siumut-mi
kaammatuutitigssavarput, ungasissumullu atuartitseriaaseq moderniusoq tassunga
ilanngullugu periarfissatut tikkuarusullugu.
Taamatut pilersaaruteqarnerit
akisuujunissaat takorloorsinnaagaluarlugu isumaqarpugut sulisorisanik
aalajaatsunillu peqalernissaq siunertarineqarpat aningaasaliinissaq
tamanna aamma inuiaqatigiit akilertariaqaraat. Taanngitsoorneqassanngilaq
siunissami sulisoqarnerup iluarsartuuteqqinneqarnissaani sulisoqarnermut
atatillugu inatsisit peqqussuti il.il aamma naleqqussartuarneqartariaqarmat.
Nassuiaammi naggasiunneqartut
Simut-mi isumaqatigilluinnarparput ilaatigut imaattoq: Isaasalerlugu
"Naalakkersuisut tunngaviusumik isumaqarput sulisoqarnikkut ingerlatsineq
sakkortusartariaqartoq ersarinnerulertariaqarlunilu" aammalu nangillutik
isaasat nutaat "inuiaqatigiit atugarissaartut ineriartorteqqinnissaannut
tunngaviuvoq suliffeqarnikkut inuutissarsiornikkullu ingerlatsineq siumut
isigisoq timitalimmillu angusaqarfiusoq".
Siumut-mi taama oqaaseqarluta
Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerut katitigaanera
suliffissaqartitsiniarnikkullu ingerlatsineq pillugit nassuiaat imartooq
nunaqavissullu sulisorineqarnerisa ilorraap tungaanut ingerlanernik ilaatigut
oqariartuuteqartoq tussatissatut tiguarput, nassuiaammillu sukumiisumik
matuminnga suliaqarsimasut qutsavigalugit.
Sofie Kielsen, Atassutip oqaaseqartua:
Atassummiit nassuiaat
misissorluareerlugu maluginiarparput Namminersornerullutik Oqartussat
suliffinnik arlaqaqisunik ingerlassaqalersimanerannut atatillugu nunaqavissunik
sulisoqarnissamik piumasarisatta killiffia aammaloorlugu
tunngavilersorluarlugu nangeqqittariaqaripput. Kisitisit ersersippaat
ilinniartitaanikkut suli inerisaajuartariaqartugut sulisorisanillu pikkorissaajuartariaqarluta.
Sulisoqarnikkut inerisaanermi
pisariaqarluinnarpoq pingaartissallugu tamatigoornerusumik eqaatsimillu
paasinneriaaseqarneq oqaatsitsigullu eqaatsuuneq. Nunaqavissunik sulisoqarnerup
kingunerisarpaa isummertarnikkut paaseqatiginnilluarnerup kingunerisaanik
pilertornerusumik eqaannerusumillu sulissusineq, taamaalillutami ukiuni
kingullerni inuusuttunik pikkorissunik sulisoqalernerput
iluaqutigilluarsimavarput. Siuliani taallatsiarsimasarput aammaloorlugu
kissaatigaarput erseqqissaqqillugu sulisorisanik pikkorissaajuarnissaq,
taanngitsoorusunngilarpullu suli ullumimut malunnartumik nunatsinni sulianik
ilinniagallit suliffeqarfinni sulilernerminni maluginiartuarmassut
atorneqarnermikkut killeqassusertik, naak inuttut qanoq ittuunerup
sanarfineqarissaa ilinniareerluni suliffeqalernikkut aatsaat aallartinneqartaraluartoq,
miserratissaanngimmat pissutsit taamaattut sulerusuttup imminut
nikagisunngorneranik kinguneqaratarsinnaasut pinaveersaartariaqaratsigit.
Tamanna pillugu kissaatiginarpoq sulisoqarnermi aqutsisup sulisitsisunut
piumasarissagaa sulisorisat ilinniagaqarsimasut sulisitsisumiit
eqqummaariffigineqarnissaat.
Tabel 4-rami qaffasinnerusumik
ilinniagalinnut tunngatillugu paasinarpoq nunaqavissunik pisariaqartitsineq
suli amigaatigeqigipput, Atassummiilli ilinniartaanermut qullersaqarfik kaammattorumallugu
inuusuttut ilinniarnertuunngorniarfiini assigisaanilu ilinniagallit erseqqissumik
nalunaarusiorfigineqartarnissaat ilinniagalinnik sulisoqarnermi nunatsinni
pisariaqartitatta atorfissaqartitattalu sumut killissimaneranik.
Atassummiit Ilinniartitaanermut
Naalakkersuisoqarfik kissaateqarfigaarput nunaqavissunik sulisoqarnissap
piaartumik tamakkiinerusumillu angujartuaarnissaa pillugu, ilinniarfissanik
sorlernik salliutitsilluni ineriartornissamut misissuititseqqullugu. Tamatta
nalunngilarput qaffassinnerusumik ilinniaggaqarniartut nunarput qimallugu
nunalluunniit allanut aatsaat ingerlareernerminni ilinniagassaminnik aatsaat
ingerlassilertarnerat. Qaffassinnerumik ilinniarfinnik nalilersueqqinnissamik
kissaateqaratta naatsorssutigilluinnarparput kinguaassatta nunaminni
ilinniarfiit qaffasinnerusut pigilerunikkik piumassuseqarnerunermik
takutitsiumaarnissaat.
Qulequttap aappaani pineqartumut
suliffissaqarniarnermut tunngatillugu aamma taanna atuarluarsimavarput,
taamaattorli taagorneqartut tamaasa pinngikkaluargit ukua ilanngussimavarput.
Atassummiit nunarput tamaat
isigalugu pingaartittuarparput inuit tamatta peqqissuussagutta nuannaarlutalu
tamatta suliffeqartariaqarnerput, nalunaarullu misissorlugu malunnarpoq ullut
ilaannaani suliffiit kisitsisaasa arlaqassusiat tungitsinniit
ajuusaarutigisarput. Nalunngisatsinni ukiut atuuttut tamatsinnut
ilungersunartut anigorniarneranni nutarteriniaraluartillu suliffissaalinerup
tutsiuttuarnera tamatsinnut ajuusaarnartuummat. Erseqqissaatigissavarpullu
innuttaasut amerlanersaasa tamakkiisumik suliffiqalernissaannut Atassut
peqataajumammat malinnaajuarnissaminut.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Apeqqummut soqutiginartumut pingaaruteqartumullu
nassuiaat suliniutaasinnaasunut aallaqqaatitut Inuit Ataqatigiit
akuersaarpaat. Suliassaq annertuujusoq pingaartikkatsigu ukiaq manna
ataatsimiinnermi 1998-mut Aningaasanut Inatsisissap siullermeerutaasumik
oqaluuserinerani Inuit Ataqatigiit naalakkersuisunut kaammattuutigaarput
Namminersornerulluni Oqartussat allaffeqarfiini sulisut katitigaanerat il.il
1998-mi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiineranni nalunaarusiuunneqassasoq,
tamatumani naalakkersuisoqarfiir ataasiakkaat sulisumik sunik suliaqarnernnik
qanorlu ilinniagaqarsimanerannik misissuisimanissaat aallaaviussasoq
inassutigaarput.
Taama siunnersuuteqarnerput
Inatsisartut Aningaasaqarnermut
Ataatsimiititaliaanit taperserneqarpoq, ataatsimiititaliallu
isumaliutissiissuteqarnermigut naalakkersuisunut kaammatuuteqarnera
nalunaarusiassaq 1998-mi upernaakkut ataatsimiinnermi saqqummiunneqassasoq naalakkersuisut siulittasuaniit
ilassineqarpoq akuersaarneqarluni.
Taamaattumik nalunaarusiap matuma
isumalluarpasikkaluarluni siunnerfinnillu ajunngivissunik
anguniagaqarusunnnermik oqariartuuteqaluarluni qalliinnakkorsiorpallaarnera
oqareernitsitut suliassamut aallaqqaataagallartutut nalilerlugu
akuersaarparput, passissutissammi ullumikkorpiaq atuuttunik oqariartuuteqartut,
soorlu sulisut qanoq amerlatigilersimanerannik eqqaassanngikkaanni
nalunaarusiami namminersornerulernerup kingorna siunnerfigerusullugit
nalunaarutaasartut uteqqinneqarneruinnarput, pisortaqarinnimi ataasiakkaani
paasiniaaanitsigut paasivarput Namminersornerulluni. Oqartussat
allaffeqarfissuanni sulisoqarnermut taakkulu ilinniarteqqittuarnissaannut
aalajangersimasumik ingerlatseriaaseqartoranilu anguniagaqarluni
ingerlatsisoqartutu oqartoqarsinnaanngitsoq. Tusarniaavigisatsinni
oqartoqarpoq tamanna oqaasinnartigut imaluunni pappialamut naqitanngorlugu
pigineqartoq taannaligooq sulisunut annertunerusumik
malunnaateqartinneqanngilaq taamaallaat persuarsiortoqartillugu sikaavimmik
aariarlugu oqaatigineqaannartarluni.
Nalunaarusiap matumuuna oqallinnermi
najoqqutarisatta oqariartuutaata pingaarnersaraa suliat ullumikkut tikisitanik
suliarineqartut qanoq siunissami nunaqavissunit suliarineqarsinnaaneranik
siunnerfigineqarusunneq, tamanna ajunngilaq. Taamaattoq Inuit Ataqatigiit
isumaqarpugut periarfissatsiarsuaq manna ilautsillugu Namminersornerulluni
Oqartussani allaffissornikkut ilusiliisimaneq sulianillu ingerlatsisarneq
apeqqusersorlugulu naliliisariaqartugut. Ilumut naleqquttutut manittutut
pissusissamisoorneralugu isumaqartoqarpa namminersornerulluni allaffissorneq
ukiumut 300 mill. koruunit angullugit akeqassasoq? Inuit Ataqatigiit tamanna
apeqquserpaat nalilersorneqaqqullugulu.
Aningaasarpassuimmi taakku maani
illorsuarmi taamaallaat atorneqarput. Matumani pineqanngillat
Namminersornerulluni Oqartussat paaqqinnittarfiutaanni, peqqinnissaqarfimmi
il.il. ingerlatsinermut aningaasartuutit. Taamaallaat pineqarput qitiusumit
inuiaqatigiit, immaqaluunniit eqqorneruvoq Namminersornerulluni Oqartussat
imminnut, allaffissorfiginerat.
Takorlooriartigumi
allaffissornerinnarmut aningaasartuuterparujussuit affaannanngortissinnaagaluarutsigit
sorparujussuit inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik
akissaqartilersinnaasssagaluarivut.
Ukiuni makkunani kalaallit
ilinniagaqarsimasut amerliartuinnartut Namminersornerulluni Oqartussani
sulisorineqariartornerat iluatsillugu, periarfissatsialaavoq allaffissornermi
iluseqartitsineq allanngortissallugu.
Ullumikkummi allaffissornikkut
ingerlatsinermi periuseq Danmarkimi ingerlanneqartoq annertunerpaatigut
issuarneqaannarsimavoq, ingerlatseriaaserlu taamaattoq ilumut eqqortutuaava?
Inuit Ataqatigiit taama isumaqanngillat.
Soormi alaffissornikkut
ingerlatseriaaseq nunatta aningaasaqarneranut sulisussanillu peqarnitsinnut
naleqquttoq nassaariniassanngilarput?
Soormi allaffissorneq
ammanerusoq/qanilaarnerusoq, taamaasillunilu innuttaasunut, atorfilinnut
qinikkanullu paasiuminarnerusoq atussanngilarput?
Soormi sullissineq pilertornerusoq
ammanerusumillu periuseqarnermigut suliassanillu oqartussaanermillu sulisunut
annertunerusumik agguaasinnaanermigut eqaannerusoq siunnerfigissanngilarput?
Nassaarisinnaavarput
allaffissornikkut ingerlatseriaaseq sulisunut qiimanartoq, pilerinartoq.
Sulisut taarseraannerujussuannut annikillilerissutaasinnaasoq, taamaasilluni
sullitanut, inuiaqatigiinnut, iluaqutaasumik, annertunerusumik
piginnaaneqarnermik misigiffiusoq.
Nassaarisinnaavarput
ingerlatseriaaseq maani nunaqareersunit isumagineqarsinnaasoq, pisariaqarallarnerani
immikkut ilisimasaqartunik avataanit tikisitanik annikinnerpaamik atuiffiusoq.
Taamatut allanngortitsinerup nassatarinngitsoortussaanngilaa sulisut
ikinnerulernerat, imaluunniit siunnerfigisariaqarpaa siunnerfeqarluartunik
ilinniartitseqqinnertigut nassaarisinnaavarput ingerlatseriaaseq aalaakkaasunik
piginnaaneqarluartunik sulisoqartoq. Taamalu aningaasarparujussuarnik
atorfinitsitsinernut atorfinittullu nuunnerinut aningaasartuutikiffiunerusoq.
Inuit Ataqatigiit taamannak
isumaqarpugut. Massakkut pissutsit allanngortinnianngikkutsigit pappialarpassuit
amerliartuinnartut akornannut marrikkiartuinnassaagut, kiffartuussinerpullu
pitsaanerulernavianngilaq. Taamalu periuseqarluta ingerlatsiuarutta
allanngortitsinissaq ajornarneruleriartuinnarluni
akisuneruleriartuinnartussaavoq.
Nutarterinissamut misissuineq
allaffissuarmi maani sulisuunngitsunit ingerlanneqartariaqarpoq. Nunatsinni
peqarpugut siunnersuisarfinnik taama suliaqarnissamut
ajukkunnanngilluinnartunik. Misissuisussat allaffissuarmi maani sulisunik,
innuttaasunik qinikkatullu atuisunik tusarniaasariaqarput.
Pisariaqarsorinanngitsut marloqiusanillu ingerlatseriaatsit nassaarissavaat,
annikitsumillu allaffissornikkut ingerlatseriaatsit Savalimmiuni Islandimilu
atorneqartut isumassarsiorfigisariaqarpaat.
Taamalu misissuinissami
Naalakkersuisut akuersaarnissaat pingaaruteqarnerpaajuvoq. Ullumikkullu
sulisuusut sumik siunertaqarluni taamaaliornermik
paaseqatigineqarluinnartariaqarput.
Tamatuma kinguneranik
misissuisinneqartussatut takorluukkavut nutarterinissamut siunnersuuteqassapput,
Inatsisartuni inaarutaasumik saqqummiunneqarluni isummerfigineqartussamik.
Naalakkersuisut nunaqavissunik
tamakkiinerpaamik sulisoqarnissamik siunnerfeqarlutik oqarnerat
pissusissamisoorpoq. Tamanna inuiaat kikkulluunniit pissusissamisoortumik
anguniagaraat, allamiunik inuluuginninnertut sumininnguamilluunniit
isumaqartinniartariaqanngitsoq.
Inatsisartut ukiaq manna
ataatsimiinneranni annikitsutigut annertunerusutigullu assuarliutitut
saqqummiuttakkavut Namminersornerulluni Oqartussat allaffeqarfiata
aqunneqarneranut Inuit Ataqatigiit sammitippavut.
Assersuutigalugu Inunnik
Isumaginninnermut Iluarsartuusseqqinnissamut Ataatsimiititaliaasimasup
innuttaasunut sunniuteqartunik suli malitseqartinneqannginnera Pisortaqarfiup
sulisuinik isorinninnertut Inuit Ataqatigiit isumaqartinngilarput. Tamanna
naalakkersuinikkut siuttut ulluinnarnilu ingerlatsinermut pisortat
aqutsinerlunnerannik suliassanillu sulisunut agguaasinnaasimannginnerannik
ersersitsineruvoq.
Sulisut pisinnaasaat
sulerususseqaraluarnerallu naammattumik atorneqarsimanngilaq. Tamannalu
ajoraluartumik pisortaqarfiit arlaqartut pisortaqarnerannut tunngavoq.
Taamaattumik Namminersornerulluni
Oqartussat sulisoqarnerannik nalilersuinermi pisortalersorneq pisariaqartumik
naliliiffigineqartariaqartut ilagilluinnarpaat.
Saqqummiussavut
ilassilluarneqassagunik suliap ingerlateqqinneranut iluaqutaasussatut eqqarsaatissiissutigaavut.
Nutarterinissami sulisut taarseraannerujussuat iluaqutigineqarsinnaavoq,
taamaasilluni nutarterineq piffissap sivikitsup ingerlanerani naammaginartumik
naammassineqarsinnaasorinarluni.
Taamatut nalunaarusiaq qujarullugu
naatsumik oqaaseqarfigaarput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Aallaqqaammut qujavunga nassuiaat imartooq
peqqissaartumillu suliaq pillugu, tassami nassuiaat tamatsinnut
pingaaruteqarluinartumut tunngasuummat, tassa sulisoqarnermut.
Nassuiaatip oqaaseqarfiginnginnerani
ajuusaarutigissavara paasillugu aktieselskabit Namminersornerullutik
Oqartussanit pigineqartut misissueqqissaarnermi ilanngunneqarsimanngimmata -
immaqamiaasit tamanna paasissutissat KNI-mit pissarsiariuminaannerannik
ilaatigut patsiseqarpoq?
Misissueqqaarnermi uani pineqarput sulisut
3005-it, tassa Namminersornerullutik Oqartussani atorfillit, taavalu sulisut
tamarmiusut 25.000-it missaanniimmata, taava uani sammineqartut sulisut
tamarmiusut ilaannaralaannguaraat.
Nassuiaammi oqariartuut ersarippoq, naak
nassuiaammi namminermi ersernerlulaaraluarluni - tassa ilinniartitaaneq,
ilinniartitaaneq aammalu suli ilinniartitaaneq. Sulisussat ilinniarsimasut
amigaatigaavut pingaartumik ilinniarnertuutut ilinniarsimasut
eqqarsaatigalugit. Atorfiit ilinniarnertuutut ilinniarsimasunik inuttallit 50%-ii
palliinnarlugilluunniit kalaallinik inuttaqalernissaannut suli ukiorpassuit
ingerlassapput. Annertuumik suliniuteqartoqartariaqarpoq aamma ilinniartunngornissaq
pillugu eqqarsariartaaseq allanngortariaqarpoq, qaffasissumik
ilinniarnissaannaq eqqarsaatiginagu, tassa meeqqat atuarfianniilli
aallartilluni.
Nassuiaammi sammineqarpoq taamaallaat
sulisut qassiunerat, amerlassuseq, pitsaassuserli taaneqarani. Ataatsimiinnerup
matuma ingerlanerani siusinnerusukkut oqaatigisimavara, pitsaassuseq
sammineqarnerusariaqartoq, aamma pitsaassuseq akilerneqartariaqartoq qaffasissunik
akissaateqartitsinikkut, tamannami ilinniarususseqalernermut
kaammattuutaasinnaavoq.
Tappiitsuusaaginnarunnaarniarta.
Naalakkersuisut ilinniagakinnerpaat akissarsiaat annerpaanik qaffakkiartorpaat.
Tamanna malunnarpoq sulisussanik avataaneersunik pissarsiniarnermi.
Kusanartumik aamma sulisut ataqqillugit oqassagaanni oqartariaqarpoq,
Namminersornerullutik Oqartussani atorfinnut ilinniarnertuutut ilinniarsimasunik
inuttaqartussanut qinnuteqartartut proffessoriinnaaneq ajorunarput.
Maanngartartullu sivikitsuinnarmik maaniittarput. Tamatta aningaasartuutivut
annertoorujussuupput, tassa ilaatigut angalanermut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit,
minnerunngitsumilli aamma ilisimasassatigut pisinnaatitaanikkullu annaasat
eqqarsaatigalugit.
Ilinniagaqarsimasut suli amerlanerujussuit
pisariaqartinneqarput namminersulernissaq pimoorullugu
eqqarsaatigisinnaalissagutsigu, aamma ilinniarnikkut piumasaqaatit
qasukkartikkaluarutisigik iluaqutaanavianngilaq, angusatuarput tassaassaaq
sulisut pikkorluttut. Paarlattuanilli ilinniartitaanerit pitsaanerulernissaat
anguniartuartariaqarparput.
Sooq kalaallit ilinniarluarsimasut taama
ikitsigaat? Inuusuttut ilinniarnissamut kajumissuseqannginneramik? Meeqqat
atuarfiinniit aninerminni ilisimasassanik naammattunik pissarsisarsimannginneramik?
GU-miit imaluunniit STI-miit anigaangamik ilisimasassanik naammattunik pissarsisarsimannginnerpat?
Nassuiaammi pingaarnerutillugit sammineqartut
kukkusuupput, imaanngitsoq nassuiaammi allassimasut eqqunngitsuummata,
kisiannili ajornartorsiutit nassuiaammi pineqartut, immaqaluunniit oqarutta
ajornartorsiutit ilanngussani oqaatigineqartut aaqqiivigitinnagit,
ajornartorsiutit allarluinnaat aaqqeqqaartariaqarput.
Inuusuttut piumaffigisariaqarpagut,
inuiaassuseq kingornuttussaammassuk, kisianni aamma sapinngittariaqarpaat.
Taamatut oqaaseqarlunga una suliassaq
taamatut akuerivara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Qujanaq. Kattusseqatigiit sinnerlugit
nuannaarutigaara Namminersornerullutik Oqartussani sulisoqarnerup katitigaanera
pillugu nassuiaammik saqqummiisoqarmat, tassami nassuiaammi ersarissumik
takuneqarsinnaammat, sulisut nunatsinni inunngorsimasut tikisitallu qanoq agguataarneqarsimanerat.
Taamaaliornikkummi takuneqarsinnaavoq ullumikkut nunaqavissunik aammalu
tikisitanik ilaatigut annerusumik ilinniarsimasunik amigaateqarnermi
pisariaqartitsineq qanoq annertutigisoq, aammalu annerusumik
ilinniagaqarsimanngikkaluartunik tikisitanik sulisoqarnerup qanoq
annertutiginera ilanngullugu takuneqarsinnaalluni.
Taamaattumik nalunaarusiaq manna
sulisoqarnerup tungaatigut nalilersuinissamut tunngavissaavoq pitsaasoq,
sulisoqarnerup ineriartortinneqarnerani, ilinniartitaanermut,
ilinniartitseqqinnernut, sulisullu ilaasa nunaqavissunik
taarseriartuaarnissaannut atorluarneqarsinnaasoq.
Nuannaarutigaaralu Naalakkersuisut
suliniuteqarniarmata Namminersornerullutik Oqartussat ataanni suliffeqarfinni atorfinitsitsisarnermut
tunngavissiisussanik najoqqutassiornissamik, tassami taamaaliornikkut ilaatigut
sulisussanik immaqa pisariavissuunngikkaluartunik tikisitsisarneq aamma
killilersimaarneqarsinnaammat.
Taamatut oqaaseqarlunga nalunaarusiaq
tusaatissatut tiguara.
Taavalu partiit oqaaseqartuisa avataasigut
oqaaseqarniarpoq:
Otto Steenholdt, Atassut:
Tassa avataaniit paatsuungasoqaqqunagu oqaaseqalaarumallunga Inatsisartut Siulittaasuat qinnuigaara, taavalu aamma akissutisiarisimasakka ilanngullugit atuatsiarusullugit.
Tassa taamatut siunnersuuteqarninnut akissuteqaat maannakkut tusarneqarpoq. Imatut siunnersuuteqarsimagama: Kalaallit aamma ilinniarluarsimasut sulisorineqanngippallaaqaat. Siunnersuut manna apeqqummik aallaqqaaserlara.
Qanga Landstingi isumaqatigiippoq nunatsinni suliffik sunaluunniit kalaallinik sulisoqarnissamik pingaartitsisoq nunatsinni pisortat tungaanniit suliassalersorneqarnikkut salliutinneqartassasoq, apeqquserparalu tamanna qanga atorunnaarsitaasimanersoq?
Soorunami assigiinngisitsineq piumanngilarput, inuusuttulli Inatsisartut piumasaannik tusarlutik ilinniarluarsimagaluit nunaminni atorfissaqartinneqaratik saneqquataaginnarneqartut amerlavallaaleqaat, allaat allatut sapilerlutik ilaat Danmarkiliaannartariaqalersarlutik.
Eqqumiigilluinnarpara maani Nuummi takusassaqarmat suliffinnik qallunaaginnaviusunik sulisulinnik. Taakku Namminersornerullutik Oqartussanit imannaannaq suliassersorneqarput. Suliffeqarfiit sulisussaminnik Danmarkimit tikerartitsijuarnerat sakkortunerusumik nakkutigisariaqalerpoq, Suliffissarsiortarfiillu qullersaat aamma Pisortat suliffeqarfiutaanniittut misissuiffigisariaqalerput, ilumut kalaallit sulisorineqarnerunissaannik kissaateqartuarnermik maleruaanersut.
Suliffeqarfiit piumasarisaasunik unioqqutitsisut akiliisiinnarneqartarnerata sakkortusinissaa naammanngilaq, Pisortalli suliassiisarnerat piumasamut ilannguttariaqarpoq.
Taamatut siunnersuuteqarsimavunga.
Tassalu aamma ilanngutilaarusuppara tusartikkusullugu, taamatut siunnersuuteqarnerma avataaniit assut tapersorneqarsimasoq, SIK imatut allammat:
"Siullermik: Ilittulli eqqaamavarput Inatsisartut arlaanni akuersissutigisimagaat suliffeqarfik sunaluunniit kalaallinik sulisoqarnissamik salliutitsisoq minnerpaamik Pisortat illuliortiternermut sanaartornermullu suliassaataasa suliarinnittussarsiuunneqarneranni salliutillugu tiguneqartassasoq. Uaguttaaq eqqaamasagut malillugit aalajangerneq taanna Inatsisartunit atorunnaarsinneqarsimanngisaannarpoq.
Aappassaanik: Ilumoorputit inuusuttagut amerliartuinnartut annerusumik ilinniartalermata, Inatsisartut kissaateqarmata annerusumik ilinniarneq pingaartinneqassasoq, kisiannili amerlavallaaqaat pisariaqarnera malillugu eqqortumik atorneqanngillat. Imaattariaqarpoq inuusuttut taamatut ilinniarluarsimasut qularnaatsumik ilisimariissagaat, naammassigunik nunatsinni atorfinitsinneqassallutik, minnerunngitsumillu imminnut naleqquttunik inisssaqartinneqassallutik.
Pingajussaanik: Isumaqatigaatsigit tikisitanik atorfinitsitsisarneq sakkortunerusumik nakkutigineqartariaqalermat, taamaattumik eqqarsaatinut ilannguteqqussavarput piffissanngunnginnersoq Inatsisartut ataani ataatsimiititaliortoqarnissaanut Inatsit nr. 1-ip tikisitsisarnermut tunngasup malinneqarluarnissaanik nakkutilliisussamik, tassami paasinarmat kommuneni Suliffissarsiuussisarfiit suliassaq tamanna naammassisinnaanngikkaat.
Sisamassaanik: Aamma erseqqissassavarput kalaallit annerusumik ilinniarsimasut kisimik pineqanngimmata. Minnerpaamik taamatulli pingaartigaaq erseqqissassallugu anguniagaq tassaasariaqarmat suliffeqarfiit, aamma firmat, sulisussallu nunatsinni najugaqavissut tamakkiisumik atorneqarnissaat annerusumik ilinniarsimasuuppata, suliamik ilinniarsimasuuppata, suliamilluunniit ilinniagaqanngitsuuppata, assigiimmik. Tassami taakkuupput pingaarnerpaatitassagut, tamanna Inatsisartut akuersissutigereersimavaat, ulluinnarniuna atortinneqanngiinnartoq.
Soorlu illit siunnersuutinni allattutit soorunami assigiinngisitsineq piumanngilarput".
Akissut Naalakkersuisup uannut tunniussaa atuareerlugu paasisimavara siunnersuut manna ungaqquataarneqarpallaarsimasoq. Kisiannili uanga piumasarisimavara siunnersuutiga taanna tunuartillugu kinguartikkallarumallugu, Naalakkersuisorlu massakkut saqqummiussaa illuatungaanut tunngasumik kusanartumik saqqummiimmat, taanna periarfissillugu, uangali una siunnersuutigisara kinguartippara, taannaannaq sammillugu Inatsisartut oqalliseqqullugit.
Mikael Petersen: Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq:
Siullermik qujassutigissuara partiininngaanniit aammalu Kattusseqatigiinninngaanniit Sulisoqarneq pillugu nassuiaat taama soqutigineqartigimmat, tamanna tupinnanngilaq aamma tamanna ilimanareerpoq, taamaattoqarnissaa.
Nassuiaammi pineqartut assigiinngitsut aammalu Naalakkersuisuninngaanniit massakkut sulisoqarneq pillugu politikkeqarnissamik siunnerfiusut maluginiarpara partiinit tamanit akuersaarneqartut aammalu Naalakkersuisuninngaanniit akuersaarneqartut aammalu Naalakkersuisuninngaanniit oqariartuutigisarput unaasoq, sulisoqarneq suliffeqarnerlu pillugit politikkeqarnerup ersarinnerulernissaa sulissutigissagipput, paasinarpoq tamanna aamma tamanit akuersorneqartoq ilalerneqarlunilu.
Assigiinngitsut arlalissuit sulisoqarnikkut, minnerunngitsumik Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaanni aammalu maani qitiusumik allaffissuarmi, periarfissatut tikkuartorneqartut anguniarneqartussatullu innersuussutigineqartut partiinit assigiinngitsuninngaanniit saqqummiunneqartut aammalu minnerunngitsumik Inuit Ataqatigiit oqaluttuata saqqummiussai ataatsimoortillugit taakkua oqaaseqarfigilaarusuppakka.
Siullermik erseqqissaatigissavara siunnersuutigineqartut assigiinngitsut periarfissatut taakkartorneqartut akuersaarnartutut tamaasa isigigakkit. Ataasinnguamilluunniit isumaqatiginngisannik partiinit assigiinngitsuninngaanniik saqqummertoqanngilaq, tassami saqqummiunneqartut isummamikkut oqaatsit assigiinngitsut atorneqaannaraluartut isummamikkut ersarilluinnartumik imminnut ataqatigiiaapput. Taamaattumik ataatsimut oqaaseqarfigissallugit tulluaannarpoq.
Qitiusumik allaffeqarfissuarmi sulisut pillugit nassuiaat saqqummiunneqartoq kisitsisitigut aatsaat taama ersaritsigisumik massakkut saqqummiussisoqarpoq. Tamannalu pillugu pinngitsoornanga taasariaqarpara, naatsorsueriaatsit aammalu nalunaarsueriaatsit eqaannerusut pitsaanerusullu atorlugit Pisortaqarfimmi sulilerneq massakkut aallartissimammat aammalu Naatsorsueqqissaartarfimmit pitsaanerusumik suleqateqalerneq tamatumani pisooqataanngitsuunngimmat.
Qitiusumik allaffeqarfissuarmi maani sulisut pillugit oqaatsit imaannaanngitsut aninneqartut annertunerusumik oqaaseqarfiginngikkaluarlugit, oqaatigissavara sulisutigut pikkorissartitsisarnissaq tamanna Naalakkersuisuni pimoorullugu massakkut aallartinneqarmat aammalu suliarineqalermat, tassanilu pikkorissartitsisarnissap pilersaarusiorneqarnera aamma immikkoortortaqarfinnit Direktoratinit assigiinngitsunit inuttalersorneqartumik ingerlanneqarluni.
Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata eqqaasaa isumaqarpunga pingaaruteqartoq tassani nalileqqissallugu, pikkorissartitseriaatsit sulisut qaffassarneqarnissaat eqqarsaatigalugu nalileqqittariaqassasoq, tassa avataaninngaanniit immaqa annertunerusumik sunniuteqarfiusumik aammalu ingerlanneqartumik allaat immaqa, tamatuma ingerlanneqarsinnaanera nalilersugassat ilagisariaqassagaat.
Aningaasanut inatsit 1998-imoortoq aallaavigalugu erseqqissaatigissavara, Inatsisartut tamanna aamma ilisimaarereeraluaraat, tassa 1998-imi maani qitiusumik allaffissuarmi sulisutigut ilinniartitseqqittarnissanut aammalu sulisut piginnaanerisa annertusarneqarnissaannut nunatsinni najugaqavissut, taama oqartaratta, aammalu sulisut maani najugaqartut akisussaaffinnik tigooqqaanerisa ineriartorteqqinneqarnissaannut 1998-imi 2 mio-nit aningaasat immikkoortinneqarmata, 1999-imi, 2000-imi 2001-milu, tassa ukiuni tulliuttuni ukiut tamaasa 3,5 mio-nit immikkoortinneqarlutik. Taamaattumik ineriartortitserusunneq aammalu inerisaarusunneq sulisut tungaasigut maani qitiusumik allaffissuarmi isumaqarpunga tassuuna takuneqarsinnaasoq ersarilluinartumik.
Akulliit Partiiata ilanngullugu taavaa, sooq Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat selskabit annertuut uani nassuiaammi ilanngunneqarsimanngitsut.
Tassa uani takuneqarsinnaareerpoq nassuiaat pineqartoq Namminersornerullutik Oqartussat, Pisortat suliffiutaanni, tassa allaffeqarfinni aammalu nassuiaammi ilanngunneqarpoq paasissutissatut aamma kommunet sulisoqarnikkut massakkut inissisimaffiat pillugu aamma paasissutissaq. Kisianni naatsorsuutigaara 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnissami ersarinnerusumik nunarput tamakkerlugu sulisoqarnikkut pissutsit itinerusumik nassuiaateqarfigisinnaassallugit. Tamatumani aamma pineqarput Namminersornerullutik Oqartussat suliffiussui, suliffeqarfiussui annertuut, aamma tamatumani ilanngunneqarumaartut.
Pinngitsoorusunngilanga pulaffigilaassallugu maani aappassaanik oqaaseqarninni nunatsinni massakkut sulisinnaasut kisitsisit kingullerpaat naapertorlugit, tassa januar allaqqaataat 1996-ip ukiup naanera aallaavigalugu naatsorsueqqissaarnerit takutimmassuk, nunatsinni sulisinnaasut 15-ininngaannit 59 tungaannut ukiullit aallaavigalugit 36.313-iusut. Tassa sulisinnaasutut naatsorsorneqartut. Taakkunanngalu nunatsinni ullumikkut nunatsinni najugaqavissut suliffinni salliusussaanerannik inatsit aallaavigalugu aammalu taassuma inatsisip imarisai aallaavigalugit naatsorsuineq tunngavigalugu oqaatigisinnaavarput 29.155-it tassaammata nunatsinni najugaqavissutut, tassa immaappoq ukiuni tallimani siullerni nunatsinni inuusimasut taakku amerlassusilerneqarsimammata. Taakkualu saniatigut nunatsinni inunngorsimasut, kisianni ingerlaannartumik inuunerup aallartiffiani siullerni tallimani najugaqarsimanngitsut maani 1.215-iullutik.
Kiisalu nunatta avataani inunngorsimasut ukiuni arfineq-marlunni ukiut kingulliit qulit ingerlaneranni ukiuni arfineq-marlunni maani najugaqarsimasut sulisorineqartut tassaammata 3.148-t. Taavalu avataani inunngorsimasut, nunatta avataani inunngorsimasut attuumassuteqalersimasut nunatsinni maani najugaqavissunik nuliaqalersimanermikkut imaluunniit inooqateqalersimanermikkut imaluunniit allatut attuumassuteqartumik, nunatsinnut attuumassuteqavissutut taaneqarsinnaalersimasut tassaammata 106-it aamma maani sulisorineqartut. Taavalu aamma maani nunatsinni sulisorigatsigit nunarput tamakkerlugu, nunatta avataani inunngortut ataasinnguamilluunniit inuiaqatigiinnut kalaallinut nunamullu attuumassuteqanngitsut, inuuneq eqqarsaatigalugu, tassa immaqa tikisitanik, tamakku taasarpagut, taakku 2.689-iusimallutik.
Tamakku kisitsisit taamatut ersaritsigisumik naatsorsorneqarsinnaalernerat tunngaviliivoq aamma soorunami ersarinnerusumik inatsit massakkut atuuttoq nutartissagaanni allanngortitissagaannilu annertunerusumik periarfissaqaleratta, aammalu isummersornissamut qanoq ilillutaana pitsaanerusumik politikkeqarniartugut.
Taakku taavakka pingaaruteqarmata ingerlaqqinnissami aammalu sulisoqarneq pillugu nunatsinni ersarinnerusumik politikkeqarnissamut piumasaqarnerup aallaavigisaanik aaqqissuusseqqinnissarput aamma tunngavilersorneqarsinnaalissammat.
Taamanna oqariarlunga pinngitsoornanga oqaatigisariaqarpara nuannaarutigigakku atorfinitsitsisarneq pillugu piumasaqaataasinnaasut Naalakkersuisuninngaanniit saqqummiussamut tamanit akuersorneqartut, allaat annertuumik akuersorneqartut nalilersorneqartut paasinarmat, tassa nalinginnaasumik suliffinnut atorfinitsitsisarnerup iluani piumasaqaatissatut aammalu siunisssami piumasaqaatigineqartalerumaartussatut Naalakkersuisunut saqqummiussagut uku sisamat, soorunami ilinniagaqarnermik piumasaqarneq, misilittagaqarnermik piumasaqarneq, oqaatsitsinnik atuisinnaanissamik piumasaqarneq, kulturitsinnik aammalu kalaallit inooriaasitsinnik ilisimasaqarnissamik piumasaqarneq, taakkua aqqutissiuunneqarnissaannik Naalakkersuisut piumasaqarnerat, tamanit akuersorneqartoq nuannaarutigaara.
Soorunami inatsisiliornerit mianernartuusarput taamatut inatsisiliorniartilluni, taamaattumik naalagaaffeqatigiinnerup iluani periarfissarititaasut aallaavigalugit tamakku suliarineqarumaarput aammalu misissorneqarumaarlutik.
Taakkualu saniatigut oqaatigisariaqarpara saqqummiussuunneqartut arlalippassuit periarfissaqarumaarmat 1998-ip ingerlanerani itinerusumik suli aamma eqqartuiffigineqarnissaannut, tassa Naalakkersuisuni ilanngullugu pilersaarutigigatsigu aamma Aningaasanut inatsisikkut aningaasaliiffigineqareersoq suliffeqarneq sulisoqarnerlu pillugit nunatsinni ataatsimeersuartitsinissaq, tassani sulisoqarnermut suliffeqarnermullu attuumassuteqartut tamarmik peqataaffigisaannik. Tamatumunnga ilanngullugit aamma suliffinni avatangiisit isumagineqarnerat, suliffiit nakkutigineqarnerat, suliffinnik nakkutilliinerup qanoq ililluni pitsaanerulersinneqarsinnaanera, tassami taanna Naalagaaffimmit suli ingerlanneqarpoq. Tamakku tamaasa ilanngullugit ataatsimeersuarnissap sulisitsisut, sulisartut kattuffii peqatigiiffiilu peqatigalugit naammassiniarneqartussatut naatsorsuutigaarput. Taava tamanna pereerpat, soorlu oqaatigigiga, Inatsisartunut ersarinnerusumik nunatsinni sulisoqarneq pillugu tamakkiinerusumik, immaqalu tamakkiisumik allaat, Inatsisartunut nassuiaammik saqqummiussisinnaajumaassuugut.
Taamannak oqaaseqarlunga nassuiaatip akuersortumik ilalerneqarnera qamannga pisumik qujassutigaara.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Marlussunnguit oqaaseqarfigilaassavakka, tassalu Akulliit Partiianninngaanniit pitsaassutsimut, suliap pitsaassusianut tunngatillugu Bjarne Kreutzmann-ip oqaasia isumaqatigilluinnarparput, isumaqarpugullu siullermik oqaaseqarnerput aallaavigalugug pisortaqarfinni ataasiakkaani suliassanik sulisunut agguaasinnaaneq, tamatumalu kingornatigut ilinniartitseqqinnerit aqqutigalugit sulisut aalaakkaanerusunngornerata pitsaassuseq pinngitsoornani qaffasinnerusunngortittussaavaa.
Taamatut Akulliit Partiiat isumaqatigisinnarlugu ilinniagakitsut qujagisaanerarlugillusooq Bjarne Kreutzmannip oqaasia isumaqatiginngilluinnarakku oqaaseqarfigissavara.
Isumaqarpunga nunatsinni massakkut Inatsisartuni akuerineqartumik siunnerfigineqartoq, tassalu innuttaasut atugaasigut nalimmassaanissaq, manna tikillugu akissaatit ingerlanneqarnerisigut nalerassatut Inatsisartunut tunniunneqarsimasut akuerineqarsimasut najoqqutaralugit ingerlanneqartoq, aammalu nunatsinni nunaqavissut annertunerusumik oqaaseqarnerput najoqqutaralugu maani sulisorineqalernerata kingunerinngitsoortussaanngilaa pitsaassutsip akissarsiat nunatsinni nunatta karsiata nammassinnaasai aallaavigalugit pitsaassutsip aamma anguneqarnera, taamaattumik Namminersornerullutik Oqartussani allaffissornikkut aqutsinerup nunatsinnut pissutsinut naleqqutinnginneranut aallaveqartumik ilinniagakitsut akissaatimikkut ukiuni kingullerni tappiffigineqarsimanerat akornusertariaqanngikkaa Inuit Ataqatigiit isumaqarput.
Naalakersuisunut ilaasortaq qutsavigissavara nalilersuinissaq, misissuinissaq, avataaniit immaqa suliarineqarsinnaasutut uagut siunnersuuterput akuersaarmagu, aammalu suliniutit aallartinneqartut pikkorissartitsisarnissanut sulisunut, Namminersornerullutik Oqartussani sulisunut pikkorissartitsisarnissanut ilioriusissat suliarineqalersut nalunaarutigimmagit, tamanna toqqissiallaatigaarput. Unali avataaniit sulisussarsiortarnerup killilersimaarnissaanik inatsimmut tunngasoq oqaatigissavarput, nakkutilliineq siornatigut oqaluuserineqaraangat, inatsisip atortinneqarnera oqaluuserineqaraangat, ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit arlaleriarluta siunnersuutigisarsimagaluaratsigu kommunekkaartumilluunniit, ilaatigut SIK-kut peqatigalugit tamatuma nakkutigineqarsinnaanera nalilersuiffigiuarnissaalu pisariaqarnerarlugu, tamanna ajoraluartumik partiinit tamanit suusupagineqartarsimavoq.
Ilaatigummi atorfiit allagarsiunneqartut, inuttassarsiuunneqartut, eqqarsaatigalugit malunnartarpoq piumasaqaatit soorlulusooq piaaraluni qaffasissorujussuarmik inissinneqartartut, taamaalilluni inuttassarsiorneqartumut inatsit atortinnagu akuersinissaq ajornannginnerulersarmat. Tamanna Naalakkersuisut aamma eqqarsaatiminnut ilaatissagaat neriuutigaarput.
Kiisalu Inuit Ataqatigiinninngaanniit naggataarutaasumik oqaatigissavarput atorfinitsitsisarnissani siunissami kulturitsinni, oqaatsitsinni inooriaatsitsinnillu paasisimasaqassutsimik piumasaqarneq naleqarnerusunngortinneqassappat, naleqarnerusunngortinneqassasoq siunnerfigineqalermat, tamanna naleqqat pingaartut suliap ingerlateqqinnerani ilagissagaat Inuit Ataqatigiit naatsorsuutigaat, kaammattuutigerusullugulu.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq. Oqaaseqartunit arlalinnit tikinneqarmat ilinniartitaaneq aammalu ilinniartitaaneq, suli aamma ilinniartitaaneq pisariaqartoq, sulisut amerlanerusut nunatsinni suliffeqalernissaat anguniassagatsigu, taanna kialuunniit akornatsinni assortuutigisinnaanngilarput. Aammalu oqaluttuminngaanniit, ilaatigut Atassutip oqaluttuata tikitaa oqaaseqarfigilaarusuppara, tassa ilaatigut paasiumaneqarmat takussutissanik peqassasugut suliffeqarfinni suni taamatut sulisuusinnaasunik amigaateqarnitsinnik takussutissaasunik peqarnissarput siunertaralugu. Tassunga ilanngullugu oqaatigilaarlara, erseqqissaatigilaarlara, atuagaarannguaq inuusuttunut atorneqarluartartoq sunngorniarnerminnut atatillugu ateqartoq Sunngorlangatoq, taanna bibliotekini sumiluunniit ukiumiit ukiumut nutarterneqartarpoq, tassani kialuunniit soqutiginnittup takusinnaavaa ilinniagaqarsimasut ilinniagaqarniartullu eqqarsaatigalugit suut tungaatigut arlaannik amigaateqartugut. Tassa taanna malinnaasuarpoq, taamaattumik kikkut soqutiginnittut tamarmik tassani takusinnaassavaat qassit ilinniartuunersut, qassit ilinniarnerminni naammassisimanersut, ilaatigullu aamma tassaniittarlutik qassit ilaatigut tunuarsimaneranik, ajornartorsiuteqarneranik, paasissutissat.
Aap, soorunami ilinniartitaanermut tunngasumik Naalakkersuisoqarfinni maannamut nutaanik pilersitsiortornissat aqqutissiuuttuarpagut. Uanilu Sunngorlangatumi aamma, Sunngorlangatoq, taanna atuarutsigu ilaatigut takusinnaasarparput sanaartornerup iluani, sivisuumik ilinniagaqarsimasut tungaasigut annertuumik tikeraasitsivugut, annertuumik avataaninngaannit tikisitanik sulisoqarpugut. Taassuma tungerpiaalu nutaamik pilersaarutinik pilersitsisimavoq, tassa Naalagaaffillu massakkut isumaqatigiissutigikannereerparput 1999-imi sanaartornermut tunngasunik ilinniartussanik aallartisaalluni ilinniarfiusussamik nunatsinni pilersitsisoqassasoq, ullumikkut Gymnasiami, Gymnasiani uddannelsenut assersuunneqarsinnaasumik, tassa Ilinniarnertuunngorniarfittut assersuunneqarsinnaasumik. Kisianni tassa tassani sammineqartussaapput assassornermut, sanaartornernut assigiinngitsunut samminerusut, imannak niaqorsuinnarpallaarluni ilinniagassat kisiisa samminagit.
Ullumikkut amigaatigisagut ilaatigut tassaapput soorlu, ingeniĝrit, motorinik ingerlatsisinnaasut, soorlu ilaatigut aamma eqqarsariarnartorujussuuvoq Nukissiorfiit iluanni pikkorissarnerit suli annertuut aamma ingerlanniarneqartussaassammata, imanngikkaluartoq nikaginnilluta taakkua Naalakkersuisuninngaanniit eqqaagigut.
Kisianni tamakku iluanni pikkorissarnerit, ilinniagaqarnerit nunatta iluani ingerlanneqarsinnaasussanngorlugit pilersaarusiorneri maannakkut ingerlappagut, tamakkulu tamarmik iluatsillutik inississappata, tassa 1999-imi, neqerooruteqarsinnaassaagut ilinniarfimmik taamaattumik nunatsinni, nunarput qimanngikkaluarlugu ilinniagaqarsinnaasut tassani tigooralisallutigit. Taanna isumalluarfigisorujussuuarput, qularnanngilarlu aamma taamaattumik ilinniarfimmik peqalerutta sanaartornerup iluani ilinniagaqarluarsimasut, nunatsinnilu ilinniarsimasut sulisissinnaanerat tassuunakkut aamma angusaasssasoq pitsaasuusoq.
Aamma taassuma saniatigut soorunami STI-p ingerlanera, ullumikkut ingerlanerliortoq, taanna oqaatigisinnaavarput. Kisianni suliniuteqarpugut maannakkumut pitsanngorsaatissanik assigiinngitsunik STI aaqqissuuteqqillugu, tassungalu tunngasut upernaamut ataatsimiinnissamut ilaatigut erseqqissaaffigiumaarpagut sumut killinnermut erseqqinnerusumik nassuiaateqarluta.
Tassa una oqaatiginiinnarpara, suna pillugu ilinniagaqarsimasuugaluit nunatsinni ilaatigut tunulliunneqartarneri, tamakku pillugit aamma Naalakkersuisuninngaanniit suliniuteqarpugut, ilaatigullu taakkua taatsiarpakka erseqqissaatigiinnarlugit pilersaarusiornerit isornartorsiorneqartarnernullu assigiinngitsunut malinnaajuarnerit Naalakkersuisoqarfinninngaanniit aamma malinnaaffigalugit pilersaarusiornernut aallartitatsinnut tamakkua ilaatigut tunngavilersuisarmata. Tassa.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq.
Qujanaq naatsunnguamik oqaaseqaqqilaarnissannut periarfissinneqarama.
Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata aappassaaneerluni oqaaseqarnermini saqqummiussaa taanna oqaaseqarfigilaassuara, tassa atorfinitsitsiniarnermi piumasaqaatit immaqa ilaatigut qaffasippallaartartut, aamma tamanna nalilersugassanut ilannguteqqullugu inassuteqarnera. Isumaqarpunga aamma tamanna pissusissamisoortoq, soorunami atorfinitsitsiniarnermi nunatsinni ullumikkut suliassaqarfinnut assigiinngitsunut tunngatillugu piumasaqaatit immaqa nalilersorneqarnissaat piffissanngorsimavoq aamma nutaamik naliiffigeqqissallugu.
Tulluarnerusumik atorfiillu assigiinngitsut naamassiniarneqartarnissaannut tulluunnerusumik piumasaqaateqartarnissaq, taanna avaqqunneqarsinnaanngimmat, taamaattumik suliassatsinni atorfinitsitsisarnermut tunngatillugu piumasaqaataasinnaasut assigiinngitsut nalilersorneqarneranni tamanna ilanngullugu aamma naliliiffigineqarumaarpoq. Unali erseqqissaatigilaassavara ullumikkut nunatsinni ilinniagaqarfiit qaffasinnerusut, taama oqariaaseqartaratta, qullasinnerusut eqqarsaatigalugit, suli amigaateqartorujussuugatta nunatsinni najugaqavissut eqqarsaatigalugit, soorlu aamma partiit ilaasa tamanna eqqaagaa.
Naatsorsuutit kingulliit matumuuna aamma saqqummiunneqartut aallaavigalugit ullumikkut nunatsinni najugaqavissutut taaneqarsinnaasut sulisoraagut annertuumik ilinniagaqarsimasut aammalu taamatut ilinniagarsimasussaatitaaffinni suliffinni inuit 43-t, tassa kisitsisit massakkut saqqummiunneqartut aallaavigalugit. Avataaninngaanneersullu, tassa tikisitat, 277-t. Tassuuna takuneqarsinnaavoq, nunatsinni ilinniagartuunik sulisussanik qanoq amigaateqartigisugut. Uani kisitsisit saqqummiunneqartut tassaapput pisortat suliffeqarfiutaannaanni, qanorligooq namminersortut allallu suliffeqarfiit nunatsinni ingerlasut ilanngukkaanni. Taamaattumik taanna erseqqissaatigaara pingaaruteqarluinnarmat nunatsinni aamma ilinniartitaanikkut suliffeqarnikkullu anguniakkatta ingerlaqqinnissaannut.
Naggaterpiaatigut pisortaqarfimmi, Isumaginninnermut Pisortaqarfimmi kiisalu aamma Sulisoqarneq pillugu Pisortaqarfitsinni Pisortallu suliffeqarfiutaanni, ullumikkut ataatsimiinnerput kingulliummat Naalakkersuisutut nutaatut inissisimasutut qujajumavunga sulianut imaannaanngitsorsuarnut. Qaammatit taakku marlungajaat iluanni, tassami qaammatit marluk iluanni, imaannaanngitsunik sulianik angusaqarfiusunik naammassinnissimammata, qujanarujussuaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Manna oqallinneq suliffissaqartitsiniarnermut annertuumik attuumassuteqarpoq. Ilaatigut aamma inatsit nr. 1-i eqqaallatsiarneqarpoq, isumaqarpunga Suliffeqarnermut Naalakkersuisup aamma taassuma tungaa ilanngullugu siunissami suleriaqqinnissamini eqqarsaatigissagaa, tassa imaammat ullumikkut suliffissaaleqisut pingaartumik nunaqavissut 1000-it arlaqarput, aammalu isumaqarpunga isiginngitsuusaaginnarsinnaanngikkipput ilaatigut nipilersortartut nunatsinni atorneqarnerat, taavalu aamma maannakkut ilaatigut Kangiamiut allaat nunatsinnut tikisillugit immaqa akikinnersiugaralugit sulisorineqartut nunaqavissunik ilaatigut taarserneqarsinnaagaluartut aamma ilanngullugit eqqarsaatigisariaqarmata.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taamaasilluni ullumikkut oqaluuserisassaq imm. 63, tassalu Sulisut katiterneqarnerat pillugit nassuiaat kiisalu Namminersornerullutik Oqartussani suliffissaqartitsiniarluni ingerlatsinerup oqaluuserineqarnera naammassivoq.
Oqaluuserineqarnera naammassivoq.