Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immokkoortoq 67-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 4. november 1997, nal. 14.50

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 67.

 

Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa.

(Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata siulittaasua)

 

 

 

Ataatsimiinnermik Aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuata tulliisa aappaat Hans Enoksen aamma Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Finn Karlsen, Angallannermut Ataatsimiititaliami siulittaasoq:

Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata oktobarip 14-ianni, 28-ianni 30-iannilu 1997 ataatsimiittarnermini Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksenip Qeqertarsuup, Kangaatsiap Sisimiullu nunaqarfiini ukiuunerani angallannerup aaqqiivigineqarnissaanik siunnersuutaa oqaluuserisarpaa.

 

Angallannermut Ataatsimiititaliap suliarinninnerminut atugassat Takornariaqarnermut, Angallan­nermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfik paasissutissanik pissarsiffigineqar­poq.

 

Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata akuerisinnaanngilaa nunaqarfiit ilaasa sikuunera­ta sikuilerneratalu nalaani qaammatit pingasut angullugit avammut angallannikkut aalajangersi­masumik attaveqartanngimmata.

 

Angallannermut Ataatsimiititaliami isumaqarpugut nunaqarfiit pineqartut silap pissusaa nalingin­naasumik angallannikkut aqqutit pisinnaajunnaartikkaangatigit qulimiguulimmik angallassivigi­neqarnissaanik pisariaqartitaat naapertorlugu aaqqiisoqartariaqartoq.

 

Taamaattumik Angallannermut Ataatsimiititaliap inassutigissavaa Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfimmi kontumi pingaarnermi sillimmatitut kontumut aningaasaliissuteqartariaqartoq. Aningaasat tassanngaanneersut sikuu­nerani sikuilerneraniluunniit pissuteqartumik nalinginnaasumik angallannikkut attaveqarnissa­minnut periarfissaqanngitsunut qulimiguulimmik timmisartuussigallartitsinernut atatillugu aningaasartuutinut akiliutigalugit atorneqartassapput.

 


Angallannermut Ataatsimiititaliami ilisimavarput aalajangersimasumik ingerlaarfeqarluni timmisartuussinermut taamatullu attartorluni timmisartuussinermut assigiinngitsunik sillimaniar­nikkut piumasaqaateqartoqartoq. Soorunalimi sillimaniarnikkut piumasaqaatit tamakku malinne­qassapput. Taamaammat pissutsini pineqartuni nunaqarfiit angallannikkut avammut aalajangersi­masumik attaveqarnissaannik pisariaqartitsineq iluaquserniarlugu aaqqiisoqarnissaa taamatullu sillimaniarnikkut maleruagassat atuuttut malinneqarnissaat Naalakkersuisunut suliassanngortit­tariaqarput.

 

Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata taamatuttaaq Qaanaap Kommuniani angallannik­kut pissutsit oqallisigai, kissaatigalugulu paasissutissiissoqassasoq Qaanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiummik pilersitsinissaq qaqugu naammassineqassanersoq naatsorsuutigine­qarnersoq.

 

Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaani ilaasortaapput: Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit, Lars Karl Jensen aamma Hans Enoksen, Siumut, taavalu Naimanngitsoq Petersen Finn Karlsen-ilu Atassummiit.

 

Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaati­nullu Naalakkersuisoq:

Qujanaq. Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutini saqqummiuppaa, tassani ilaatigut sammineqarluni illoqarfinnut nunaqarfinnullu timmisartuusisarnermik aaqqis­suussinermi ullumikkut ilaanngitsut timmisartuussivigineqartalernissaannik Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuutaa.

 

Aningaasaliissutitigut sinaakkussiussat iluini Naalakkersuisut pingaarnersiuillutik tulleriiaariner­minni salliutippaat helikopterinik mittarfiinnik piorsaanermi pioreersut pitsaanerulersinneqarnis­saat, taamaalillutik taakku siullermik aalajangersimasumik ingerlaarfeqarluni timmisartuussivigi­neqalersinnaanissaat pitsaanerulersinniarlugu. Pingaarnersiuinermilu tulliullugu nunaqarfiit timmisartuussivigineqarnissamut periarfissaqanngitsut helekopterinut mittarfinnik piorsaavigine­qarnissaat. Taamatut pingaarnersiuineq Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaannut saqqummiunneqarsimavoq tusaatissatullu tiguneqarsimalluni.

 

Nunaqarfiilli pineqartut ukiorluni sikunialernerata nalaani, upernaakkullu sikuernialernerata nalaani, sivisuumik tikinneqarsinnaajunnaarnerisa nalaani, immikkut ittumik aaqqiisoqarsinnaa­nera Naalakkersuisut nalilersortuarumavaat, pisariaqarpallu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq saaffigiumallugu aaqqissuussineq qanoq ittoq pisariaqartinneqartoq pinermiit pinermut aallaavi­galugu.

 


Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata ilanngullugu Qaanaami radiup maligaasaa atorlugit sumiissusersiuummik Beacon-imik pilersitsinissaq apeqquteqaatigaa. Tamanna tunngavigalugu 1997-mi januarimi ataatsimiititaliamut akissutiga innersuussutigissavara, taassuuna nassuiaateqarfigigakku sumiissusersiutip taamaattup pilersinneqarnissaanut tunngasut, taassuma pilersinneqarnissaa 2 mio. kr.-nit missaa akeqassasoq aamma pilersinneqarnissaa qaammatip ataatsip missaanik sivisussuseqassalluni aammalu atorneqalinnginnermini Statens Lufthavnsvĉsenimit akuersissutigineqaqqaassasoq. Tamatuma kingorna Inatsisartut aalajanger­put Qaanaami timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortoqassasoq 1999-mi naammassineqareersi­masussamik. Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut pitsaasuusorinngilaat taama annertutigi­sumik aningaasartalimmik pilersitsinissap aallartisarneqarnissaa, taannami aamma aatsaat 1998-imi aasaanerani atorneqarsinnaalisssammat. Qaanaamilu helekopterimik mittarfik atorunnaassaaq ukiup ataatsip ingerlanerani timmisartunut mittarfik atulerpat.

 

Nunap immikkoortuani mittarfissaq mikkiartortunut tamakkiisumik atortulersortussaammat, Qaanaami helekopterinut mittarfiup pitsaanerulersinnaanissaanut aningaasalersuinissaq piffissa­mut sivikitsuinnarmut aningaasaliinerussaaq aammalu nunap immikkoortuani mittarfimmut nuuneqarluni atoqqinneqarsinnaassanani. Taamaattumik radiup maligaasai atorlugit sumiissuser­siutip salliutinneqarnissaa taamalu 2 mio.kr.-nit aningaasaliissutigineqarnissaat nunap immikko­ortuini allani timmisartunut suluusalinnut mittarfiulerfiusussaanngitsuni helekopterinut mittarfiit annertusaavigineqarnissaannik pisariaqartitsinernut sanilliullugu naleqquttuussanani.  Taamaattu­mik pilersitsinissanut aningaasaliissutissat 1998-mi ukiunullu missingersuusiorfinni aningaasa­liissutissanut ilanngunneqanngillat.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa Siumumiit imatut oqaaseqar­figissavarput:

 

Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuutaa Qeqertarsuup, Kangaatsiap, Sisimiullu nunaqarfiini ukiuunerani angallannerup pitsanngorsarneqarnissaanik siunnersuut, kiisalu Qaanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiummik ikkussisoqarnissaanik qaqugu pissanersoq angallannermut ataatsimiititaliap apeqquteqaataa ilanngullugu oqaaseqarfigissavar­put.

 

Nunaqarfinni Kangerlummi, Ikerasaarsummi, Sarfannguani Itillimilu ukiuunerani angallanneq siku pissutigalugu unittuuittarpoq, tamannalu ilaatigut nunaqarfimmiunut ilungersunarsilluinnar­tarpoq ilaatigullu pisortatigoortumik kiffartuussinerup unilluinnartarneranik kinguneqartarluni.

 

Ataatsimiititaliap isumaqatigiissup inassuteqaatigaa pisariaqartitsiffiup nalaani, tassalu sikunia­lernerani upernakkullu sikup angalaffiusinnaajunnaarnerani immikkut aaqqiissuteqarluni angalaffigineqartarnissaat. Tamannalu Naalakkersuisunut eqqarsaatigeqqullugu inassuteqarnera Siumumiit taperserparput.

 

Ilanngullugu tikkuassavarput nunaqarfinni angallanneq ukiuunerani aaqqiivigineqassappat pinngitsoorani helekopterimut mittarfeeqqanik peqarnissaq, tassami inunnik angallassinermi malittarisassat sukannerluinnartuummata.


Qaanaamut tunngatillugu Naalakkersuisup akissuteqaataa Siumumiit tusaatissatut tiguarput, neriuutigalugu siunissami Qaanaamut angallanneq isumannaatsumik aaqqinneqarumaartoq.

 

Taamatut oqaaseqarluta angallannermut ataatsimiititaliap isumaliuutissiissutaa akuersaarlugu Siumumiit taperserparput, Naalakkersuisullu ajornartorsiorfiup nalaani aaqqiissuteqarsinnaanis­samik periarfissaqartitsiniarnerat qujassutigalugu taperserlugu.

 

Naimángitsoq Petersen, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa soqutigalugu Atassummiit eqqartorsimavarput.

 

Pingaartumik silaannakkut angallassineq pitsaanerulersinniarlugu suliniutit annertusaatissallu eqqarsaatigalugit, ullumikkut illoqarfinni suluusalinnut mittarfiliortiternerit ingerlanniarneqaler­sut kingunerisariaqarpaat, nunaqarfinni silaannakkut angallassinerit siunissami pitsanngoriartin­neqarumaartut Atassummiit naatsorsuutigilluinarparput.

 

Angallannermut ataatsimiititaliap ullumikkut pissutsinut tunngasut saqqummiussai aamma nunaqarfinnik pitsaannerusumik kiffartuussinissanut sillimassutissanik aningaasartaqartunik konto-nik Naalakkersuisut pilersitsinissaannik Angallannermut Ataatsimiititaliap piumaffigine­qarnera Atassummiit isumaqatigaarput.

 

Aammattaaq ilanngullugu Atassummiit oqaaseqarfigissavarput, naak Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata erseqqissumik apeqquteqaatigigaluaraa, Qaanaap kommuniani kaperlaap nalaani silaannakkut angalaniarnerup annertuumik ajornartorsiutaasarnera, tassani pissutaavoq helekopterip pitsaasumik atortoqannginnera.

 

Inunnik angallassinikkut kiffartuussinerit pitsaasumik pilertornerusumillu ingerlanneqalissappata piaartumik aaqqiisoqartariaqarpoq Atassummiit isumaqarpugut aammalu isumannaallisaaneq eqqarsaatigalugu aaqqiisoqartariaqarluni.

 

Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaat Naalakkersuisunut inassutai ilalerlugit taamatut Atassummiit naatsumik oqaaseqarluta tamakkiisumik taperserpagut.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Nunaqarfiit pineqartut, Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuuteqarnerani pineqartut Itilleq, Sarfannguit, Ikerasaarsuk aammalu Kangerluk, ukiut tamaasa qaammatit pingasut angullugit angallaviusinnaanngilluinnartarnerisa aaqqiissuteqarfigineqarnissaannut angallanner­mut ataatsimiititaliaq inassuteqaataa Inuit Ataqatigiit tapersersorpaat. Pilersaarutaavoq Ikerasaar­suk 1999-imi mittarfittaassasoq, helekopterinut. Tamannalu naammassineqarpat suli nunaqarfiit 20-it missaanniittut amigaataassapput.


Tamakkiisumik nunaqarfinnut pineqartunut aaqqiissuteqartoqartinnagu utaqqiisaagallartumik nunaqarfiit pineqartut helekopterimik attartornikkut sapaatip akunnikkaartumilluunniit tikinne­qartarnissaannut angallannermut pisortaqarfiup aningaasanik sillimmateqartariaqarnera pisaria­qavippoq. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit iluaralugu peqataaffigaat pisariaqartitsineq sillimmat­taarfigereerniarlugu 1998-mut aningaasanut inatsisissami aappassaaneerinninnermi 500.000 kr.-nit illuartinneqareernerat.

 

Pioreersunillu pitsanngorsaanerniit nunaqarfiit ullumikkut tikinneqarsinnaanngitsut sallinngortin­neqarnissaat Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisunit nalileqqinneqartariaqartoq matumuuna inassuti­gaarput. Soorlu silaannakkut angallannermut akuersisartunik isumaqatigiinniarnertigut imaluun­niit aningaasaliissutaasussat nutaamik tulleriiaaqqinnerisigut.

 

Qanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiuummik atortalernissamut atatillugu Naalak­kersuisut akissuteqaataat paasivarput. Taamaakkaluartorli Inatsisartut ataatsimiititaliaata iluarsiissutissatut ujartoreersimasumik allamik isummerfigineqarsimanerinik ingerlaanartumik Naalakkersuisunit ilisimatinneqartarnissaa eqqaasitsissutigeqqikkusupparput.

 

Angallannikkut pissutsit eqqartornerat iluatsillugu Naalakkersuisunut apeqqutigerusupparput usinik ilaasunillu imaatigut assartuinermut tunngasoq. Ulluni kingullerpiani aviisni atuarneqar­sinnaavoq KNI-p angallassivia 1998-imi aallartittumik Kujataani, Maniitsup eqqaani, Diskobugt-imi kiisalu Uummannap pigisaani ilaasunik imaatigut assartuinermi suleqatissarsiortoq.

 

Aasaq qaangiuttoq assartueriaaseq pineqartoq Kujataani misilinneqarpoq. Misiliineq annertuu­mik atuisunit ippinnartoqartinneqarpoq. Taamaattumik Naalakkersuisut aaqqissuussinerup nunap sinneranut atuutsinneqalinnginnerani naliliilerminnik Inatsisartunut saqqummiussaqassasut pissusissamisoortutut Inuit Ataqatigiit isumaqaramik, tamatuma 1998-imi upernakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni saqqummiunneqarnissaa piumasaraat.

 

Naatsumik taama oqaaseqarluta ataatsimiititaliap inassuteqaatai ilalikkavut oqaaseqarfigaavut.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfimmi kontomi pingaarnermi sillimmatitut kontomut aningaaliissuteqartoqarnissaanik isumaliuutissiis­summi inassuteqaat Akulliit Partiiata tamakkiisumik taperserpaa, tassa sumiiffinnut sikuunerani sikuilerneranilluunniit pissuteqartumik nalinginnaasumik angallanikkut attaveqarnissaminnut periarfissaqanngitsunut qulimiguulimmik timmisartuussigallattarnernut atatillugu aningaasartuu­tinut matussutissanik.

 


Siunnersuummi oqaatigineqartut tunngavigalugit oqaatigissavara, Akulliit Partiiata Kangaatsiaq <90-ikkut qiteqqunnerani tikeraarsimagaa, taavalu Kangaatsiamiit anersaaruluutsit ingerlateqqis­simallugit maannga, tassa siullermik Kangaatsiap nunaqarfittut isigiuarneqarnera naak immikkut kommuneqarfinngoreeraluartoq, aappassaannik Diskobugt-imi Inatsisartunut ilaasortat tikeraar­tarnissaannik maqaasineq, pingajussaanillu ukiuunerani nioqqutissanik pilersorneqarnerup ajornartorsiutai, tassa Aasiaat majip qaammataani umiarsuaqartinnagit nioqqutissanik pajuttoqar­neq ajormat. Akulliit Partiiata KNI-p qullersaqarfianut saaffiginnereerneratigut Sisimiuniit umiarsuakkut nioqqutissanik misiligutitut pajuttoqartalerpoq, tassa taamanikkut taamaalilluni Kangaatsiarmiut Amarsinnguinnalersoq@ nioqqutissanik pisalerlutik, naak siornatigut maji naaleraangat aatsaat pisaraluarlutik.

 

Kangaatsiamut tunngatillugu timersortarfeerassaannik suliaq politikkikkut assorsuaq taamani soqutigineqarpoq, ajoraluartumillu budget-ip isumaqatigiissutiginiarnerani peerneqarluni. Tassami ajoraluartumik Inatsisartunut qinersisoqaqqajaanngilaq taamanikkut. Kisianni paaseru­sukkaluarpara Sisimiuniit Kangaatsiakkut umiarsuakkut atassuteqarneq suli atuunnersoq, tassami taamani KNI-mi ilaatigut siunertaammat, taamaalilluni Aasiaat Kangaatsiaq aqqutigalugu nioqqutissanik pilersorneqartassasut ukiuunerani.

 

Taama oqaaseqarlunga isumaliuutissiissut tusaatissatut tiguara akueralugulu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuutaa paasilluarlugu tamakkiisumik taperser­para, tassani pingaartumik nunaqarfinni sikusartumiittuni angallannikkut ajornartorsiutaasartut, piffissani imaatigut allakkulluunniit angallannerit ajornarsilluinnartillugit nunaqarfimmiit nunaqarfimmullu angallannikkut attaveqarniarneq annertuumik ajornartorsiutaasarmat.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga Angallannermut Ataatsimiititaliap inassuteqaataa taperser­para.

 

Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut Niuernermullu Attaveqaati­nullu Naalakkersuisoq:

Kingumut partiit oqaaseqartui qutsavigissuakka, Naalakkersuisunit akissuteqaataasut aamma paasilluarneqarmata kiisalu ataatsimiititaliap innersuussutigisaasa ilai aamma taperserneqarlutik.

 


Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuummini tunngavilersuutai Naalakkersuisunit paasilluarsinnaasimavagut aammalu isumaqatigalugit, tassalu nunaqarfik Kangerluk, Ikerasaar­suk kiisalu aamma piffissap ilaatigut Sarfannguaq Itillerlu eqqarsaatigalugit siunnersuuteqarner­mini tunngavilersuutigimmagu, pingaartumik sikunialernerata nalaani ilaatsigut sivitsortoornar­tumik - qaammatilluunniit arlallit ilaatigut tikissinnaajunnarneqartarneri taamaalillunilu aamma upernaakkut sikuerniarnerata nalaani, angallatinik sikukkulluunniit tikinneqarsinnaajunnaartar­neri tunngavigalugit taakkua immikkut ittumik qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaanerat Naalakker­suisunit eqqumaffigiumallugu akissuteqarpugut. Isertussanngilara arlaleriarluta misilittarsimagat­sigu aningaasaminernik, milliuunit affaannik, aningaasanut inatsimmut ikkussiniarluta. Taamatut sillimmartaarutigalugit taakku atorlugit piffissap ilaani ajornartoortoqartillugu atorsinnaassagas­satsinnik, kisianni tassa taana aamma ukioq manna iluatsinngilaq, kisiannili assersuutigalugu upernaaq kitaani nunaqarfiit ilaatigut sikuneq ajoraluartut sikullarmata, allatut ajornartumik ilaasut arlallit killuuttooqqasut qulimiguulimmik pigasuartumik angallattariaqarsimapput, taakkulu aamma aningaasartuutigineqarsimapput.

 

Taamaattumillu taamatut aaqqissuussisoqarsinnaanera kissaatiginartuuvoq, taamaattumik ukioq manna imaluunniit ukiumut tulliuttumut immikkut aningaasaliisoqanngikkaluartoq, taamaattoq Naalakkersuisut soorlu oqareertunga nalilersortuarumavaat pinermiit pinermut qanoq iliortoqar­sinnaanera eqqarsaatigalugu.

 

Aamma oqaluttut ilaasa suli taakkunannga annertunerusumik nunaqarfiit ullumikkut silaannak­kut angallavigineqanngitsut angallavigineqalersinnaanerat pillugu oqariartuuteqarput, ilaatigullu aamma siusinnerusukkut oqaatigineqartarsimasut nunaqarfiit inuttuut, ullumikkut S-61-it eqqarsaatigalugit ilaatigut qulaaneqartartut, taakkua kiffartuuneqarnerisa pitsanngoriaateqarnis­saanut tunngasut sumut killinnersut. Tassunga atatillugu oqaatigissavara tassa, maannakkut Naalakkersuisut aamma suliassat taanna nerrivimminnut ileqqissimammassuk, utaqqimaarluguli angallanneq pillugu isumasioqatigeereernissap kingorna aningaasanullu tullianik inatsisiliornis­samut pullanneqarsinnaaneri. Tassani Kangaatsiaq, Kangaamiut, Arsuk, Alluitsup Paa - nunaqar­fiit taamaattut eqarsaatigalugit - kisianni tassa aningaasartaqangaatsiarput, aamma taana angal­lannermut ataatsimiititaliamut ilisimatitsissutigereersimavara. Aamma suliassat taakku qaqinni­arneqarsimagaluarput aningaasamut inatsimmut ilanngullugit, kisiannili aamma killuuttoortut ilagisimavaat.

 

KNI-p imaatigut ilaasunik angallassineq eqqarsaatigalugu RAL-ilu (Royal Arctic Line-lu) suleqatigiinnerannik nutarterineq aasaq manna julip aallaqqaataani pisoq. Taavalu aamma ukioq manna Kujataani misiliineq pillugu Inuit Ataqatigiit nassuiaateqaqqusinerat taana Naalakkersui­sunit ilassissavarput aammalu upernaap ingerlanerani - ataatsimiinnerit arlaani - pingasuuniann­guatsiarmata tikikkumaarparpummi taana. Taava tassunga ilanngullugit nassuiaateqarumaarpu­gut Naalakkersuisuninngaanniit, misilittagaasut aammalu pilersaarutaasut eqqarsaatigalugit.

 

Kangaatsiap imaatigut nioqqutissanik pilersorneqarnera eqqarsaatigalugu, tassa aallaaviuvoq ullumikkut aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu, Aasianninngaanniit pilersorneqarnerat. Kisianni ukioq kingullerpiaq eqqarsaatigalugit takornartaajunnaarsimavoq, upernaap ingerlanerani siku imaqarneralu apeqqutaatillugit umiarsuaaraq Pajuttaat atorlugu KNI Pilersuisuminngaanniit Sisimiuniit nioqqutissanik pajunneqartarnera. Taannalu tassa pinermiit pinermut, KNI-p naliliinera tunngavigalugu pisarluni, aamma naatsorsuutigaara taana taamatut naatsorsuutigiu­aannaraat KNI-minngaanniit.

 


Finn Karlsen, Angallannermut Ataatsimiititaliap siulittaasua:

Naatsuarakasimmik. Angallannermut Ataatsimiititaliaq sinnerlugu saqqummiussatta oqaaseqarfi­gineqarnerata tunngasortaanai. Ukununnga allanut tunngasut oqaaseqarfiginianngilakka Piitap Naalakkersuisup oqaaseqarfigereermagit.

 

Tassa paasivara partiit tamarmik kattusseqatigiillu isumaqatigigaat isumaliuutissiissuterput Hans Enoksen-ip siunnersuutaa: Nunaqarfinni sikukkut sikkussaasanerisa nalaani helekopterimik orninneqartarsinnaanera sulissutigineqarnissaa. Taana qujassutigaara, kisiannili una konto-mik immikkut pilersitsinissamik ataatsimiititaliap isumaqatigiissutip ilassuteqaataa, paasivara Atassummiit Inuit Ataqatigiinniillu taperserneqartoq, kisiannili partiinit allanit annerusumik eqqaaneqarneqarnani. Kisianni tassa uani takisinnaavara Naalakkersuisut taamatut pilersitsinn­gikkaluarluni immikkut ittumik pisariaqartitsinikkut immaqa aningaasqarnermut ataatsimiititali­aq aqqutigalugu aningaasanik pissarsiniarteqarsinnanera oqaatigimmagi. Aamma Naalakkersui­sup taamatut tapersiinera qutsatigivara.

 

Uungalu aamma paasivarput - imaallaat Qaanaamut tunngatillugu - radiup maligaasaanik ikkussisoqarnissaanik tunngatillugu nassuiaataa maannakkut paasigatsigi. Isumaqarpunga ataatsimiititaliami ilaasortaqatinni paasissagaat taana, tassa mittarfittaangajammata, nuuneqarsin­naangitsutut oqaatigineqarmat. Nuuneqarsinnaasimasuugaluaruni immaqa allaassagaluarpoq, kisianni tassa uanga paasilluarsinnaavara nuuneqarsinnaangimmat massakkut ikkissagaluaraani 2 mio.-nit angullugit aningaasaliinissaq. Taamaatsimik paasilluarparput Naalakkersuisoq taama oqarmat.

 

Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Angallannermut Naalakkersuisup oqaaserisaanut ilassutigilaassavara taana januarimi angallan­nermut ataatsimeersuarnissamut tunngatillugu tusarniaaneq annertooq pisussaammat. Taana nunaqarfinnik taamatullu aamma timmisartuussinermut atatillugu, selskabit maannakkut isumaqatigiinniarneqartarsimasut akit tungaasigut aaqqissuussinernut KNI inerluni maannakkut maanngaaniit inimi suliarineqarsimavoq, taamaalilluni kiffartuussinermut aningaasartuutai erseqqissisimallutik. Aamma taamaappoq Grĝnlandsfly-mik maannakkut isumaqatigiinniarnerit, una sivitsorsaatinut maannakkorluinnaq qularnanngilluinnartumik maannakkut ilaavoq massa ilaasunik angallassineq tamarmi, qassit angalanersut, qaqugu, qanorlu ilisimaneqaraluartut, ilanngunneqarmata maannakkut KNI-p aamma silaannakkut - pingaartumik sikusartuni - aamma nioqqutissanik angallassinermigut aningaasartuutissanik selskabimut Grĝnlandsfly-tut ittumik nassataqarnera.

 

Kisianni tassa siunnerfigaarput <98-ip ingerlanerani taakkua isumaqatigiinniutissat Grĝnlandsfly-mik naamassineqarsinnajumaartut, erseqqinnerusumillu aamma selskabinut kiffartuussinermi kiffartuusseqatigiinnermilu, tassani atugassarititaasut aamma saqqummerumeertut.

 


Aamma umiarsuarnik angallassinermut ilaatigut KNI-p angallassinera, angallassiffigineqarnera eqqarsaatigalugu erseqqissassavara, Royal Arctic Line-p maannakkut umiarsuarnik angallassisar­nermini misiliisimanera Kujataani toqqaannartumik umiarsuarmik Kujataani Nuummut inger­laartinnani aqqusaarsisarneq, taana maannakkut paasisakka najoqqutaralugit iluarisimaarlugu naamagisimaarneqarmat. Taamaalillunilu Kujataani illoqarfinnut Danmark-iminngaanniit ingerlaarnerit toqqaannartut assartuinermi ingerlassiviginissaat nangeqqinniarneqarluni.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Isumaqarpunga pisariaqartoq eqqaassallugu, minnerunngitsumik Diskobugt-i eqqarsaatigalugu angallannikkut ajornartorsiutaalersartut eqqartorneqartillugit. Tassa inunnik aammalu nioqqutis­sanik angallassisarnermut tunngatillugu, nalunngilarput Diskobugt-imi aammalu Kujataani kommunit suleqatigiit, Angallannermut Ataatsimiititaliaqarput taakkualu siunissami angallannik­kut piffinni assigiinngitsuni, pilersaarusiornerit peqataaffigisartuuppatigit isumaqarpunga aamma taamaalilluni ataasiakkaatigut ajornartorsiutaasartut qaangerneqarsinnaasassagaluartut.

 

Tassami nalunngilarput ilaatigut siku pingaartumik sikusartuni, sikup ajortilernerata atugassaa­junnaarnerataluunniit nalaani inunnik nioqqutissanillu angallassiniartarneq assorujussuaq kipiluttunartartoq, taamaattumik ataatsimiititaliat taakkua pineqartut tassa kommunit suleqatigiit iluanni angallannermut ataatsimiititaliat nuna tamakkerlugu immikkoortortaqarfinni assigiinngit­suni pilersaarusiornermut sioqqutillutik peqataasalertuuppata isumaqarpunga ajornartorsiutit taamaalillutik ilai anigorniarneqarsinnaasut.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut siulittaasuat Anders Andreassen:

Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 67, Angallannermut Ataatsimiititaliap isumaliuutissiissutaa, naamassillugu suliarineqarpoq aammalu ullumikkut oqaluuserisassagut tamakkerpavut.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.