Oqaluuserisassani immokkoortoq 67-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 4. november 1997, nal. 14.50
Ataatsimiinnermik Aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuata tulliisa aappaat Hans Enoksen aamma Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.
Finn Karlsen, Angallannermut Ataatsimiititaliami siulittaasoq:
Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata oktobarip 14-ianni, 28-ianni 30-iannilu 1997 ataatsimiittarnermini Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksenip Qeqertarsuup, Kangaatsiap Sisimiullu nunaqarfiini ukiuunerani angallannerup aaqqiivigineqarnissaanik siunnersuutaa oqaluuserisarpaa.
Angallannermut Ataatsimiititaliap suliarinninnerminut atugassat Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfik paasissutissanik pissarsiffigineqarpoq.
Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata akuerisinnaanngilaa nunaqarfiit ilaasa sikuunerata sikuilerneratalu nalaani qaammatit pingasut angullugit avammut angallannikkut aalajangersimasumik attaveqartanngimmata.
Angallannermut Ataatsimiititaliami isumaqarpugut nunaqarfiit pineqartut silap pissusaa nalinginnaasumik angallannikkut aqqutit pisinnaajunnaartikkaangatigit qulimiguulimmik angallassivigineqarnissaanik pisariaqartitaat naapertorlugu aaqqiisoqartariaqartoq.
Taamaattumik Angallannermut Ataatsimiititaliap inassutigissavaa Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfimmi kontumi pingaarnermi sillimmatitut kontumut aningaasaliissuteqartariaqartoq. Aningaasat tassanngaanneersut sikuunerani sikuilerneraniluunniit pissuteqartumik nalinginnaasumik angallannikkut attaveqarnissaminnut periarfissaqanngitsunut qulimiguulimmik timmisartuussigallartitsinernut atatillugu aningaasartuutinut akiliutigalugit atorneqartassapput.
Angallannermut Ataatsimiititaliami ilisimavarput aalajangersimasumik ingerlaarfeqarluni timmisartuussinermut taamatullu attartorluni timmisartuussinermut assigiinngitsunik sillimaniarnikkut piumasaqaateqartoqartoq. Soorunalimi sillimaniarnikkut piumasaqaatit tamakku malinneqassapput. Taamaammat pissutsini pineqartuni nunaqarfiit angallannikkut avammut aalajangersimasumik attaveqarnissaannik pisariaqartitsineq iluaquserniarlugu aaqqiisoqarnissaa taamatullu sillimaniarnikkut maleruagassat atuuttut malinneqarnissaat Naalakkersuisunut suliassanngortittariaqarput.
Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata taamatuttaaq Qaanaap Kommuniani angallannikkut pissutsit oqallisigai, kissaatigalugulu paasissutissiissoqassasoq Qaanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiummik pilersitsinissaq qaqugu naammassineqassanersoq naatsorsuutigineqarnersoq.
Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaani ilaasortaapput: Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit, Lars Karl Jensen aamma Hans Enoksen, Siumut, taavalu Naimanngitsoq Petersen Finn Karlsen-ilu Atassummiit.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq. Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutini saqqummiuppaa, tassani ilaatigut sammineqarluni illoqarfinnut nunaqarfinnullu timmisartuusisarnermik aaqqissuussinermi ullumikkut ilaanngitsut timmisartuussivigineqartalernissaannik Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuutaa.
Aningaasaliissutitigut sinaakkussiussat iluini Naalakkersuisut pingaarnersiuillutik tulleriiaarinerminni salliutippaat helikopterinik mittarfiinnik piorsaanermi pioreersut pitsaanerulersinneqarnissaat, taamaalillutik taakku siullermik aalajangersimasumik ingerlaarfeqarluni timmisartuussivigineqalersinnaanissaat pitsaanerulersinniarlugu. Pingaarnersiuinermilu tulliullugu nunaqarfiit timmisartuussivigineqarnissamut periarfissaqanngitsut helekopterinut mittarfinnik piorsaavigineqarnissaat. Taamatut pingaarnersiuineq Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaannut saqqummiunneqarsimavoq tusaatissatullu tiguneqarsimalluni.
Nunaqarfiilli pineqartut ukiorluni sikunialernerata nalaani, upernaakkullu sikuernialernerata nalaani, sivisuumik tikinneqarsinnaajunnaarnerisa nalaani, immikkut ittumik aaqqiisoqarsinnaanera Naalakkersuisut nalilersortuarumavaat, pisariaqarpallu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq saaffigiumallugu aaqqissuussineq qanoq ittoq pisariaqartinneqartoq pinermiit pinermut aallaavigalugu.
Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaliaata ilanngullugu Qaanaami radiup maligaasaa atorlugit sumiissusersiuummik Beacon-imik pilersitsinissaq apeqquteqaatigaa. Tamanna tunngavigalugu 1997-mi januarimi ataatsimiititaliamut akissutiga innersuussutigissavara, taassuuna nassuiaateqarfigigakku sumiissusersiutip taamaattup pilersinneqarnissaanut tunngasut, taassuma pilersinneqarnissaa 2 mio. kr.-nit missaa akeqassasoq aamma pilersinneqarnissaa qaammatip ataatsip missaanik sivisussuseqassalluni aammalu atorneqalinnginnermini Statens Lufthavnsvĉsenimit akuersissutigineqaqqaassasoq. Tamatuma kingorna Inatsisartut aalajangerput Qaanaami timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortoqassasoq 1999-mi naammassineqareersimasussamik. Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut pitsaasuusorinngilaat taama annertutigisumik aningaasartalimmik pilersitsinissap aallartisarneqarnissaa, taannami aamma aatsaat 1998-imi aasaanerani atorneqarsinnaalisssammat. Qaanaamilu helekopterimik mittarfik atorunnaassaaq ukiup ataatsip ingerlanerani timmisartunut mittarfik atulerpat.
Nunap immikkoortuani mittarfissaq mikkiartortunut tamakkiisumik atortulersortussaammat, Qaanaami helekopterinut mittarfiup pitsaanerulersinnaanissaanut aningaasalersuinissaq piffissamut sivikitsuinnarmut aningaasaliinerussaaq aammalu nunap immikkoortuani mittarfimmut nuuneqarluni atoqqinneqarsinnaassanani. Taamaattumik radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiutip salliutinneqarnissaa taamalu 2 mio.kr.-nit aningaasaliissutigineqarnissaat nunap immikkoortuini allani timmisartunut suluusalinnut mittarfiulerfiusussaanngitsuni helekopterinut mittarfiit annertusaavigineqarnissaannik pisariaqartitsinernut sanilliullugu naleqquttuussanani. Taamaattumik pilersitsinissanut aningaasaliissutissat 1998-mi ukiunullu missingersuusiorfinni aningaasaliissutissanut ilanngunneqanngillat.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa Siumumiit imatut oqaaseqarfigissavarput:
Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuutaa Qeqertarsuup, Kangaatsiap, Sisimiullu nunaqarfiini ukiuunerani angallannerup pitsanngorsarneqarnissaanik siunnersuut, kiisalu Qaanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiummik ikkussisoqarnissaanik qaqugu pissanersoq angallannermut ataatsimiititaliap apeqquteqaataa ilanngullugu oqaaseqarfigissavarput.
Nunaqarfinni Kangerlummi, Ikerasaarsummi, Sarfannguani Itillimilu ukiuunerani angallanneq siku pissutigalugu unittuuittarpoq, tamannalu ilaatigut nunaqarfimmiunut ilungersunarsilluinnartarpoq ilaatigullu pisortatigoortumik kiffartuussinerup unilluinnartarneranik kinguneqartarluni.
Ataatsimiititaliap isumaqatigiissup inassuteqaatigaa pisariaqartitsiffiup nalaani, tassalu sikunialernerani upernakkullu sikup angalaffiusinnaajunnaarnerani immikkut aaqqiissuteqarluni angalaffigineqartarnissaat. Tamannalu Naalakkersuisunut eqqarsaatigeqqullugu inassuteqarnera Siumumiit taperserparput.
Ilanngullugu tikkuassavarput nunaqarfinni angallanneq ukiuunerani aaqqiivigineqassappat pinngitsoorani helekopterimut mittarfeeqqanik peqarnissaq, tassami inunnik angallassinermi malittarisassat sukannerluinnartuummata.
Qaanaamut tunngatillugu Naalakkersuisup akissuteqaataa Siumumiit tusaatissatut tiguarput, neriuutigalugu siunissami Qaanaamut angallanneq isumannaatsumik aaqqinneqarumaartoq.
Taamatut oqaaseqarluta angallannermut ataatsimiititaliap isumaliuutissiissutaa akuersaarlugu Siumumiit taperserparput, Naalakkersuisullu ajornartorsiorfiup nalaani aaqqiissuteqarsinnaanissamik periarfissaqartitsiniarnerat qujassutigalugu taperserlugu.
Naimángitsoq Petersen, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa soqutigalugu Atassummiit eqqartorsimavarput.
Pingaartumik silaannakkut angallassineq pitsaanerulersinniarlugu suliniutit annertusaatissallu eqqarsaatigalugit, ullumikkut illoqarfinni suluusalinnut mittarfiliortiternerit ingerlanniarneqalersut kingunerisariaqarpaat, nunaqarfinni silaannakkut angallassinerit siunissami pitsanngoriartinneqarumaartut Atassummiit naatsorsuutigilluinarparput.
Angallannermut ataatsimiititaliap ullumikkut pissutsinut tunngasut saqqummiussai aamma nunaqarfinnik pitsaannerusumik kiffartuussinissanut sillimassutissanik aningaasartaqartunik konto-nik Naalakkersuisut pilersitsinissaannik Angallannermut Ataatsimiititaliap piumaffigineqarnera Atassummiit isumaqatigaarput.
Aammattaaq ilanngullugu Atassummiit oqaaseqarfigissavarput, naak Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaata erseqqissumik apeqquteqaatigigaluaraa, Qaanaap kommuniani kaperlaap nalaani silaannakkut angalaniarnerup annertuumik ajornartorsiutaasarnera, tassani pissutaavoq helekopterip pitsaasumik atortoqannginnera.
Inunnik angallassinikkut kiffartuussinerit pitsaasumik pilertornerusumillu ingerlanneqalissappata piaartumik aaqqiisoqartariaqarpoq Atassummiit isumaqarpugut aammalu isumannaallisaaneq eqqarsaatigalugu aaqqiisoqartariaqarluni.
Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaat Naalakkersuisunut inassutai ilalerlugit taamatut Atassummiit naatsumik oqaaseqarluta tamakkiisumik taperserpagut.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Nunaqarfiit pineqartut, Inatsisartuni ilaasortap Hans Enoksen-ip siunnersuuteqarnerani pineqartut Itilleq, Sarfannguit, Ikerasaarsuk aammalu Kangerluk, ukiut tamaasa qaammatit pingasut angullugit angallaviusinnaanngilluinnartarnerisa aaqqiissuteqarfigineqarnissaannut angallannermut ataatsimiititaliaq inassuteqaataa Inuit Ataqatigiit tapersersorpaat. Pilersaarutaavoq Ikerasaarsuk 1999-imi mittarfittaassasoq, helekopterinut. Tamannalu naammassineqarpat suli nunaqarfiit 20-it missaanniittut amigaataassapput.
Tamakkiisumik nunaqarfinnut pineqartunut aaqqiissuteqartoqartinnagu utaqqiisaagallartumik nunaqarfiit pineqartut helekopterimik attartornikkut sapaatip akunnikkaartumilluunniit tikinneqartarnissaannut angallannermut pisortaqarfiup aningaasanik sillimmateqartariaqarnera pisariaqavippoq. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit iluaralugu peqataaffigaat pisariaqartitsineq sillimmattaarfigereerniarlugu 1998-mut aningaasanut inatsisissami aappassaaneerinninnermi 500.000 kr.-nit illuartinneqareernerat.
Pioreersunillu pitsanngorsaanerniit nunaqarfiit ullumikkut tikinneqarsinnaanngitsut sallinngortinneqarnissaat Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisunit nalileqqinneqartariaqartoq matumuuna inassutigaarput. Soorlu silaannakkut angallannermut akuersisartunik isumaqatigiinniarnertigut imaluunniit aningaasaliissutaasussat nutaamik tulleriiaaqqinnerisigut.
Qanaami radiup maligaasai atorlugit sumiissusersiuummik atortalernissamut atatillugu Naalakkersuisut akissuteqaataat paasivarput. Taamaakkaluartorli Inatsisartut ataatsimiititaliaata iluarsiissutissatut ujartoreersimasumik allamik isummerfigineqarsimanerinik ingerlaanartumik Naalakkersuisunit ilisimatinneqartarnissaa eqqaasitsissutigeqqikkusupparput.
Angallannikkut pissutsit eqqartornerat iluatsillugu Naalakkersuisunut apeqqutigerusupparput usinik ilaasunillu imaatigut assartuinermut tunngasoq. Ulluni kingullerpiani aviisni atuarneqarsinnaavoq KNI-p angallassivia 1998-imi aallartittumik Kujataani, Maniitsup eqqaani, Diskobugt-imi kiisalu Uummannap pigisaani ilaasunik imaatigut assartuinermi suleqatissarsiortoq.
Aasaq qaangiuttoq assartueriaaseq pineqartoq Kujataani misilinneqarpoq. Misiliineq annertuumik atuisunit ippinnartoqartinneqarpoq. Taamaattumik Naalakkersuisut aaqqissuussinerup nunap sinneranut atuutsinneqalinnginnerani naliliilerminnik Inatsisartunut saqqummiussaqassasut pissusissamisoortutut Inuit Ataqatigiit isumaqaramik, tamatuma 1998-imi upernakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni saqqummiunneqarnissaa piumasaraat.
Naatsumik taama oqaaseqarluta ataatsimiititaliap inassuteqaatai ilalikkavut oqaaseqarfigaavut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Takornariaqarnermut, Angallannermut,
Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoqarfimmi kontomi pingaarnermi sillimmatitut
kontomut aningaaliissuteqartoqarnissaanik isumaliuutissiissummi inassuteqaat
Akulliit Partiiata tamakkiisumik taperserpaa, tassa sumiiffinnut sikuunerani
sikuilerneranilluunniit pissuteqartumik nalinginnaasumik angallanikkut
attaveqarnissaminnut periarfissaqanngitsunut qulimiguulimmik
timmisartuussigallattarnernut atatillugu aningaasartuutinut matussutissanik.
Siunnersuummi oqaatigineqartut
tunngavigalugit oqaatigissavara, Akulliit Partiiata Kangaatsiaq <90-ikkut qiteqqunnerani tikeraarsimagaa, taavalu
Kangaatsiamiit anersaaruluutsit ingerlateqqissimallugit maannga, tassa
siullermik Kangaatsiap nunaqarfittut isigiuarneqarnera naak immikkut
kommuneqarfinngoreeraluartoq, aappassaannik Diskobugt-imi Inatsisartunut
ilaasortat tikeraartarnissaannik maqaasineq, pingajussaanillu ukiuunerani
nioqqutissanik pilersorneqarnerup ajornartorsiutai, tassa Aasiaat majip
qaammataani umiarsuaqartinnagit nioqqutissanik pajuttoqarneq ajormat. Akulliit
Partiiata KNI-p qullersaqarfianut saaffiginnereerneratigut Sisimiuniit
umiarsuakkut nioqqutissanik misiligutitut pajuttoqartalerpoq, tassa taamanikkut
taamaalilluni Kangaatsiarmiut Amarsinnguinnalersoq@ nioqqutissanik pisalerlutik, naak siornatigut
maji naaleraangat aatsaat pisaraluarlutik.
Kangaatsiamut tunngatillugu
timersortarfeerassaannik suliaq politikkikkut assorsuaq taamani
soqutigineqarpoq, ajoraluartumillu budget-ip isumaqatigiissutiginiarnerani
peerneqarluni. Tassami ajoraluartumik Inatsisartunut qinersisoqaqqajaanngilaq
taamanikkut. Kisianni paaserusukkaluarpara Sisimiuniit Kangaatsiakkut
umiarsuakkut atassuteqarneq suli atuunnersoq, tassami taamani KNI-mi ilaatigut
siunertaammat, taamaalilluni Aasiaat Kangaatsiaq aqqutigalugu nioqqutissanik
pilersorneqartassasut ukiuunerani.
Taama oqaaseqarlunga isumaliuutissiissut
tusaatissatut tiguara akueralugulu.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip
siunnersuutaa paasilluarlugu tamakkiisumik taperserpara, tassani pingaartumik
nunaqarfinni sikusartumiittuni angallannikkut ajornartorsiutaasartut,
piffissani imaatigut allakkulluunniit angallannerit ajornarsilluinnartillugit
nunaqarfimmiit nunaqarfimmullu angallannikkut attaveqarniarneq annertuumik
ajornartorsiutaasarmat.
Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga
Angallannermut Ataatsimiititaliap inassuteqaataa taperserpara.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut
Niuernermullu Attaveqaatinullu Naalakkersuisoq:
Kingumut partiit oqaaseqartui
qutsavigissuakka, Naalakkersuisunit akissuteqaataasut aamma paasilluarneqarmata
kiisalu ataatsimiititaliap innersuussutigisaasa ilai aamma taperserneqarlutik.
Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksen-ip
siunnersuummini tunngavilersuutai Naalakkersuisunit paasilluarsinnaasimavagut
aammalu isumaqatigalugit, tassalu nunaqarfik Kangerluk, Ikerasaarsuk kiisalu
aamma piffissap ilaatigut Sarfannguaq Itillerlu eqqarsaatigalugit
siunnersuuteqarnermini tunngavilersuutigimmagu, pingaartumik sikunialernerata
nalaani ilaatsigut sivitsortoornartumik - qaammatilluunniit arlallit ilaatigut
tikissinnaajunnarneqartarneri taamaalillunilu aamma upernaakkut
sikuerniarnerata nalaani, angallatinik sikukkulluunniit
tikinneqarsinnaajunnaartarneri tunngavigalugit taakkua immikkut ittumik qanoq
iliuuseqarfigineqarsinnaanerat Naalakkersuisunit eqqumaffigiumallugu
akissuteqarpugut. Isertussanngilara arlaleriarluta misilittarsimagatsigu
aningaasaminernik, milliuunit affaannik, aningaasanut inatsimmut
ikkussiniarluta. Taamatut sillimmartaarutigalugit taakku atorlugit piffissap
ilaani ajornartoortoqartillugu atorsinnaassagassatsinnik, kisianni tassa taana
aamma ukioq manna iluatsinngilaq, kisiannili assersuutigalugu upernaaq kitaani
nunaqarfiit ilaatigut sikuneq ajoraluartut sikullarmata, allatut ajornartumik
ilaasut arlallit killuuttooqqasut qulimiguulimmik pigasuartumik
angallattariaqarsimapput, taakkulu aamma aningaasartuutigineqarsimapput.
Taamaattumillu taamatut
aaqqissuussisoqarsinnaanera kissaatiginartuuvoq, taamaattumik ukioq manna
imaluunniit ukiumut tulliuttumut immikkut aningaasaliisoqanngikkaluartoq,
taamaattoq Naalakkersuisut soorlu oqareertunga nalilersortuarumavaat pinermiit
pinermut qanoq iliortoqarsinnaanera eqqarsaatigalugu.
Aamma oqaluttut ilaasa suli taakkunannga
annertunerusumik nunaqarfiit ullumikkut silaannakkut angallavigineqanngitsut
angallavigineqalersinnaanerat pillugu oqariartuuteqarput, ilaatigullu aamma
siusinnerusukkut oqaatigineqartarsimasut nunaqarfiit inuttuut, ullumikkut
S-61-it eqqarsaatigalugit ilaatigut qulaaneqartartut, taakkua
kiffartuuneqarnerisa pitsanngoriaateqarnissaanut tunngasut sumut killinnersut.
Tassunga atatillugu oqaatigissavara tassa, maannakkut Naalakkersuisut aamma
suliassat taanna nerrivimminnut ileqqissimammassuk, utaqqimaarluguli
angallanneq pillugu isumasioqatigeereernissap kingorna aningaasanullu tullianik
inatsisiliornissamut pullanneqarsinnaaneri. Tassani Kangaatsiaq, Kangaamiut,
Arsuk, Alluitsup Paa - nunaqarfiit taamaattut eqarsaatigalugit - kisianni
tassa aningaasartaqangaatsiarput, aamma taana angallannermut
ataatsimiititaliamut ilisimatitsissutigereersimavara. Aamma suliassat taakku
qaqinniarneqarsimagaluarput aningaasamut inatsimmut ilanngullugit, kisiannili
aamma killuuttoortut ilagisimavaat.
KNI-p imaatigut ilaasunik angallassineq eqqarsaatigalugu
RAL-ilu (Royal Arctic Line-lu) suleqatigiinnerannik nutarterineq aasaq manna
julip aallaqqaataani pisoq. Taavalu aamma ukioq manna Kujataani misiliineq
pillugu Inuit Ataqatigiit nassuiaateqaqqusinerat taana Naalakkersuisunit
ilassissavarput aammalu upernaap ingerlanerani - ataatsimiinnerit arlaani -
pingasuuniannguatsiarmata tikikkumaarparpummi taana. Taava tassunga
ilanngullugit nassuiaateqarumaarpugut Naalakkersuisuninngaanniit,
misilittagaasut aammalu pilersaarutaasut eqqarsaatigalugit.
Kangaatsiap imaatigut nioqqutissanik
pilersorneqarnera eqqarsaatigalugu, tassa aallaaviuvoq ullumikkut
aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu, Aasianninngaanniit pilersorneqarnerat.
Kisianni ukioq kingullerpiaq eqqarsaatigalugit takornartaajunnaarsimavoq, upernaap
ingerlanerani siku imaqarneralu apeqqutaatillugit umiarsuaaraq Pajuttaat
atorlugu KNI Pilersuisuminngaanniit Sisimiuniit nioqqutissanik
pajunneqartarnera. Taannalu tassa pinermiit pinermut, KNI-p naliliinera
tunngavigalugu pisarluni, aamma naatsorsuutigaara taana taamatut
naatsorsuutigiuaannaraat KNI-minngaanniit.
Finn Karlsen, Angallannermut Ataatsimiititaliap siulittaasua:
Naatsuarakasimmik. Angallannermut
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu saqqummiussatta oqaaseqarfigineqarnerata
tunngasortaanai. Ukununnga allanut tunngasut oqaaseqarfiginianngilakka Piitap
Naalakkersuisup oqaaseqarfigereermagit.
Tassa paasivara partiit tamarmik kattusseqatigiillu isumaqatigigaat isumaliuutissiissuterput Hans Enoksen-ip siunnersuutaa: Nunaqarfinni sikukkut sikkussaasanerisa nalaani helekopterimik orninneqartarsinnaanera sulissutigineqarnissaa. Taana qujassutigaara, kisiannili una konto-mik immikkut pilersitsinissamik ataatsimiititaliap isumaqatigiissutip ilassuteqaataa, paasivara Atassummiit Inuit Ataqatigiinniillu taperserneqartoq, kisiannili partiinit allanit annerusumik eqqaaneqarneqarnani. Kisianni tassa uani takisinnaavara Naalakkersuisut taamatut pilersitsinngikkaluarluni immikkut ittumik pisariaqartitsinikkut immaqa aningaasqarnermut ataatsimiititaliaq aqqutigalugu aningaasanik pissarsiniarteqarsinnanera oqaatigimmagi. Aamma Naalakkersuisup taamatut tapersiinera qutsatigivara.
Uungalu aamma paasivarput - imaallaat Qaanaamut tunngatillugu - radiup maligaasaanik ikkussisoqarnissaanik tunngatillugu nassuiaataa maannakkut paasigatsigi. Isumaqarpunga ataatsimiititaliami ilaasortaqatinni paasissagaat taana, tassa mittarfittaangajammata, nuuneqarsinnaangitsutut oqaatigineqarmat. Nuuneqarsinnaasimasuugaluaruni immaqa allaassagaluarpoq, kisianni tassa uanga paasilluarsinnaavara nuuneqarsinnaangimmat massakkut ikkissagaluaraani 2 mio.-nit angullugit aningaasaliinissaq. Taamaatsimik paasilluarparput Naalakkersuisoq taama oqarmat.
Naalakkersuisut
Siulittaasuat:
Angallannermut Naalakkersuisup oqaaserisaanut ilassutigilaassavara taana januarimi angallannermut ataatsimeersuarnissamut tunngatillugu tusarniaaneq annertooq pisussaammat. Taana nunaqarfinnik taamatullu aamma timmisartuussinermut atatillugu, selskabit maannakkut isumaqatigiinniarneqartarsimasut akit tungaasigut aaqqissuussinernut KNI inerluni maannakkut maanngaaniit inimi suliarineqarsimavoq, taamaalilluni kiffartuussinermut aningaasartuutai erseqqissisimallutik. Aamma taamaappoq Grĝnlandsfly-mik maannakkut isumaqatigiinniarnerit, una sivitsorsaatinut maannakkorluinnaq qularnanngilluinnartumik maannakkut ilaavoq massa ilaasunik angallassineq tamarmi, qassit angalanersut, qaqugu, qanorlu ilisimaneqaraluartut, ilanngunneqarmata maannakkut KNI-p aamma silaannakkut - pingaartumik sikusartuni - aamma nioqqutissanik angallassinermigut aningaasartuutissanik selskabimut Grĝnlandsfly-tut ittumik nassataqarnera.
Kisianni tassa siunnerfigaarput <98-ip ingerlanerani taakkua isumaqatigiinniutissat Grĝnlandsfly-mik naamassineqarsinnajumaartut, erseqqinnerusumillu aamma selskabinut kiffartuussinermi kiffartuusseqatigiinnermilu, tassani atugassarititaasut aamma saqqummerumeertut.
Aamma umiarsuarnik angallassinermut ilaatigut KNI-p angallassinera, angallassiffigineqarnera eqqarsaatigalugu erseqqissassavara, Royal Arctic Line-p maannakkut umiarsuarnik angallassisarnermini misiliisimanera Kujataani toqqaannartumik umiarsuarmik Kujataani Nuummut ingerlaartinnani aqqusaarsisarneq, taana maannakkut paasisakka najoqqutaralugit iluarisimaarlugu naamagisimaarneqarmat. Taamaalillunilu Kujataani illoqarfinnut Danmark-iminngaanniit ingerlaarnerit toqqaannartut assartuinermi ingerlassiviginissaat nangeqqinniarneqarluni.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Isumaqarpunga pisariaqartoq eqqaassallugu, minnerunngitsumik Diskobugt-i eqqarsaatigalugu angallannikkut ajornartorsiutaalersartut eqqartorneqartillugit. Tassa inunnik aammalu nioqqutissanik angallassisarnermut tunngatillugu, nalunngilarput Diskobugt-imi aammalu Kujataani kommunit suleqatigiit, Angallannermut Ataatsimiititaliaqarput taakkualu siunissami angallannikkut piffinni assigiinngitsuni, pilersaarusiornerit peqataaffigisartuuppatigit isumaqarpunga aamma taamaalilluni ataasiakkaatigut ajornartorsiutaasartut qaangerneqarsinnaasassagaluartut.
Tassami nalunngilarput ilaatigut siku pingaartumik sikusartuni, sikup ajortilernerata atugassaajunnaarnerataluunniit nalaani inunnik nioqqutissanillu angallassiniartarneq assorujussuaq kipiluttunartartoq, taamaattumik ataatsimiititaliat taakkua pineqartut tassa kommunit suleqatigiit iluanni angallannermut ataatsimiititaliat nuna tamakkerlugu immikkoortortaqarfinni assigiinngitsuni pilersaarusiornermut sioqqutillutik peqataasalertuuppata isumaqarpunga ajornartorsiutit taamaalillutik ilai anigorniarneqarsinnaasut.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut siulittaasuat Anders Andreassen:
Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 67, Angallannermut Ataatsimiititaliap isumaliuutissiissutaa, naamassillugu suliarineqarpoq aammalu ullumikkut oqaluuserisassagut tamakkerpavut.
Oqaluuserisaq naammassivoq.