Oqaluuserisassani immikkoortoq 02 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Ataatsimiinneq ammarpoq, ullumikkut ataasinngornermi 21.
september makku oqaluuserisassatut ikkunneqarsimapput imaluunniit
inissinneqarsimapput.
Imm. 2. Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat, taanna Siulittaasoqarfimmiit ingerlanneqassaaq.
Taavalu ammaanersiorluni oqallinneq, taassumalu kingornatigut imm. 4.
Ataatsimiititalianut sinniisoqarfinnullu ilaasortassanik qinersineq, taannalu
ataatsimiinneq matoqqasuussaaq.
Taavalu ataatsimiinnermi maani aqutsisussamik, imaluunniit Finn Karlsen (A)
qinnuivigissavara aqutseqqullugu, tassa uanga oqaluuserisassat pillugit
nassuiaat naatsunnguaq saqqummiuttussaagakku.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi
ilaasortaq.
Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Siulittaasoqarfiup
inatsisartut ataatsimiinnissaannut oqaluuserisassat pillugit inassuteqaat
1998-imi pingasunngorneq oktober-ip 7-at ilanngullugu atuuttussaq
saqqummiutereerpaa.
Naatsorsuutigineqarpoq siornatigut katersuunnermi ileqqutsitut inersuarmi
ataatsiminnerit ingerlanneqartassasut ataasinngornikkut, marlunngornikkut
pingasunngornikkullu. Ulluni taaneqartuni nal. 13.00 aallartittassalluni.
Maanna inassuteqaammi saqqummiunneqartumi pingaartinneqarpoq suliassat
akuersissutigineqarnissamik tungaannut pingasoriarluni oqaluuserisassatut
katersuunnerup aallartinnerani oqaluuserisassanut ilanngunneqartarnissaat.
Tulliullugit suliarineqassapput Naalakkersuisut nassuiaataat suliassallu allat.
Ilaasortat siunnersuutaat arlallit ajoraluartumik suli nutserisoqarfimmiik
tigunngilagut, naak ilaatigut juli-mi august-imilu tiguneqareeraluartut.
Siulittaasoqarfiup pilersaarutigaa sap. ak. ingerlanerani siunnersuutit
suli oqaluuserineqanngitsut qanoq sumilu suliarineqarnissaat isummerfigineqassasut.
Ataatsimiititaliat ataatsimiittarnissaannut pilersaarut ilaasortanut
agguaanneqareerpoq, pilersaarullu suliarineqarpoq Siulittaasoqarfiup
oqaluuserisassat pillugit inassuteqaataa najoqqutaralugu.
Aamma eqqaasissutigissavara pingasunngornikkut apeqquteqaatit pisarnitsitut
inatsisartut siulittaasuata imaluunniit direktĝr-ip allaffianut
tunniunneqartassammata.
Oqaluuserisassami imm. 2 oqaluuserisassanut ilanngunneqartaannassaaq
siornatigut katersuunnermi pisarnitsituut.
Finn Karlsen (A), Ataatsimiinnermi aqutsisoq:
Taava
maannakkut partiit kattusseqatigiillu oqaaseqartuini siulliussaaq Laannguaq
Lynge, Siumut.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Oqaluuserisassanut nassuiaat oqaaseqarfigitinnagu Siumumiit Inatsisartut ataatsimiinnerat
aallartillugu siullertut oqaluuserineqartoq tassalu Inatsisartunut
siulittaasussarsiorneq pillugu ima oqaaseqassaagut.
Siumumi nuannaarutigeqisatsinnik siorna siulittaasunngortoq inatsisartunut
ilaasortaq hr. Anders Andreassen Inatsisartuni partiinit tamanit
taperserneqarluni qinigaaqqippoq. Tamannalu Inatsisartunut
sullissilluarsimaneranut maanilu inimi suleqatigiikkumanermut
nalunaaqqutaasutut aamma Siumumiit nalilerparput. Siulittaasunngortoq
qinigaaqqinneranik pilluaqquarput taamatullu aamma Inatsisartut
siulittaasoqarfiani ilaasortaqatigiligai pilluaqqullugit sulilluarnissaannillu
kissaallugit.
Ilanngullugulu Siumumiit oqaatigissavarput Inatsisartut ataatsimiinnerat
aallartillugu Siulittaasoqarfiup aaqqissuutaanik pikkorissatitsisoqarnera
peqataasuni pissarsinartoq qujassutigerusukkipput. Kiisalu allattoqarfimmi
atorfillit ulapittuartut qasusuillutillu ataatsimiissutissanik piareersaallutillu
peqqissaartumik suleqataalluartarnerat pillugu qujassuteqarfigerusuppavuttaaq.
Siumumiit immikkut maluginiarparput oqaluuserisassat pingasoriagassat
siulliunneqarsimammata tamannalu iluarisimaarparput.
Ullut Inatsisartut ataatsimiittarfianni ataatsimiiffiusartussatut
nalunaarutigineqartut taamatullu oqaluuserisassat pillugit nassuiaat maani
ataatsimiinnermi siulliugallartoq taama oqaaseqarluta Siumumiit tusaatissatut
tiguarput.
Peter Ostermann, Atassutip oqaaseqartua:
Oqaluuserisassat
pillugit nassuiaat saqqummiunneqartoq Atassut-miit akuersaarlugu naammagisimaaratsigu
oqaatigissavarput, aammami pisariaqartitsineq malillugu saqqummiuteqqinneqartartussaammat.
Taamaakkaluartoq Atassut-miit ajuusaarutigaarput piffissaalluarallartillugu
siunnersuutit nassiunneqarsimasut suli nutserneqarsimanngimmata, paasinninnerput
malillugu qallunaatuumut.
Atassut-miit Siulittaasoqarfik qinnuvigissavarput nutserisoqarfik
ajornartorsiutaaginnassappat siunnersuutit pineqartut pillugu qanoq
siliarinnittoqarsinnaanera piaartumik isummerfigeqqullugu.
Siulittaasoqarfiup suliniutigisaanik ingerlataanillu Folketing-imi
Inatsisartunilu suleriaatsit pillugit qanittukkut isumasioqatigiittoqarpoq.
Isumasioqatigiinneq soqutiginartoq pissarsinarluartorlu, pingaartumik
Folketing-ip ulluinnarni sulinermini ammalluinnartumik ingerlatsinera
eqqarsaatigalugu.
Folketing-ip Inatsisartullu suleriaasiisa imminnut
naleqquttunngorsarneqarsinnaanerat pillugu Siulittaasoqarfik qanoq
eqqarsaateqarnerpa?
Naggataatigut Siulittaasoqarfik tamarmiusoq Atassut-miit tikilluaqqussavarput,
neriorsuutigissallugu aamma tassani suleqataalluarumaaratta.
Johan Lund Olsen, IA-p oqaaseqartua:
Uagut
taamaallaat naatsoralaannguamik IA-niik oqaaseqarluta maannakkut
oqaluuserisassat pillugit nassuiaataagallartoq taamatut isikkoqarluni tusaatissatut
tigorusupparput.
Kisianni aamma oqaatiginngitsoorusunngilarput ila uggornaqimmat
Inatsisartuni ilaasortat arlallit siunnersuutaat suli
utaqqimaartariaqaratsigit, tassa soorlu siulittaasup saqqummiussineratuut
arlallinngooq ajoraluartumik suli nutserisoqarfimmiik tiguneqannginnamik, taava
qanoq suliarineqassanersut sumullu innersuunneqassanersut suli
ilisimaneqanngitsoq.
Taamatullu aamma oqaaseqareerluta IA-ninngaanniik
oqaatiginngitsoorusunngilarput IA aamma uani Inatsisartunut inatsisissatut
ilusilereerlugu, allaat oqaluuserisassanik nassiussaqareersimammat.
Tassa pisortat ingerlatsinerannik suliassat suliarineqartarnerat pillugu
Inatsisartut inatsisaat nr. 8 13. juni 1994-meersoq allanngortinneqarnissaa
pillugu inatsisissatut ilusilereerlugu augustip 28-anili Inatsisartut
siulittaasoqarfiannut nassiussaqareersimagatta. Tassa siunnersuut taanna
naatsumik ima imaqarpoq.
Tassa kalaallisuinnaq oqaaseqartuulluni pisortanut saaffiginninnermi
tamatigut inatsisitigut illersorneqartumik aamma kiffartuunneqarsinnaanissamik
inatsisiliuussinissaq. Taanna maannamut suli siulittaasoqarfimmi
naammaginartumik naammassiniarneqarsimanngilaq, oqaatigineqareersutuummi
inatsisissatut ilusileriivillugu piareereerlugu suliareriaannanngorlugu saqqummiunneqarnikuuvoq,
taamaattumik paasimiunaatsipparput suli oqaluuserisassanut pissusissamisut
ikkunneqarsimanngimmat ilanngunneqarsimanngimmallu.
Inatsisartut siulittaasoqarfiata aatsaaginnaq saqqummiussinermini
oqaatigivaa oktoberip 7-ata tungaanut oqaluuserisassat aaqqissuunneqareersut.
Tassanilu pingaartinneqarsimasoq inatsisissatut ilusilersoreerlugit
saqqummiukkumaagassat, tassa siullermiigassat aappassaaniigassat
pingajussaaniigassallu maannakkut ikkussuunneqarsinnaareeersimasut.
Taamaattumik aamma paasimiunaatsipparput sooq Inatsisartunut maannakkut
inatsisiliassatut ilusilereerlugu siunnersuutigisarput
ilanngunneqarsimanngimmat, tassa oqaatigeriikkattuut taanna pisortat
ingerlatsinerannik suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut
inatsisaannut pioreersumut allannguutissatut siunnersuutaavoq. Tassungalu
atatillugu aamma oqaatigilara suliaq taanna Inatsisartut ilisimaarissammassuk
qangalili aallartereermat. 1996-imi ukiakkut Inatsisartut aalajangerpaat
tassani immikkut inatsisiliuussisoqartariaqartoq. 1997-imi Inatsisartut
ukiakkut ataatsimiimmata Inatsisartut suliakkiissutigisaat Naalakkersuisut
naammassinngimmassuk Inatsisartut apeqquteqarsinnaanerat atorlugu IA-niit
apeqqutigeqqipparput suliaruna taanna sumut killittoq, qaquguuna taanna
inatsisiliuunniarneqartoq Inatsisartut 1996-imi ukiakkut
noqqaassutigereersimasaat.
Kisianni tassa siorna oktober-imi Naalakkersuisut siulittaasuata maani
oqaluttarfimminngaaniik neriorsuutigivaa 1998-imi ukiakkut Inatsisartut
ataatsimiilerpata taava taanna eqqartugara inatsisissatut ilusilereerlugu
Inatsisartunut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqarumaartoq.
Kisiannili maannakkut tamanna pisimanngilaq taamaattumik suliap
ingerlareernera Inatsisartullu akuersissutigereersimasaat innersuussutigalugu
IA-niik noqqaassutigisimavarput inatsisissatut ilusilersugarput Inatsisartuni
oqallisigineqarsimangaatsiartoq kinguartinneqaqqittoq qangaaniilli, maannakkut
IA-ninngaaniik qinnutigissavarput oqaluuserisassat aalajangersarneqalernissaannik.
Ulluni qaninnerni IA-ninngaanniik taanna kissaatigisimasarput aamma
ikkunniarneqarumaartoq, oqaatigeriikkattuummi inatsisiliasatut ilusilereerlugu
piareereerlugu augustip 28-anili Inatsisartut siulittaasoqarfianut
tunniunneqareerpoq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigitt:
Oqaluuserisassat
pillugit nassuiaammut Kattusseqatigiinniit imatut naatsumik oqaaseqarfigitsiginiarpagut.
Siullermik maqaasinarpoq Inatsisartut ataatsimiinnissaannut ilaasortat
Naalakkersuisullu oqaluuserisassatut siunnersuutaasa
inissititerneqarsimanerannut innersuussutit saqqummiunneqannginnerat. Aammalu
siunnersuutit ilaatigut juli-mili nutserisoqarfimmut nassiunneqarsimasut suli
naammassineqarsimannginnerat naammaginanngilaq iluarsisariaqarlunilu.
Kiisalu siulittaasoqarfimmut piumasaqaatigissavara oqaluuserisassatut
siunnersuutit, ilaatigut Naalakkersuisuniit aammalu Inatsisartuniit
siusinnerusukkulli nassiunneqarsimasut, tassa ataatsimiinnerni siullerni,
kinguartinneqartarsimasut ataatsimiinnermi matumani naammassineqarlutik
oqaluuserineqarnissaat ujartoqqullugit.
Taamatut oqaaseqarlunga oqaluuserisassat pillugit inassuteqaat oktober-ip
7-ata tungaanut pilersaarutigineqartut akuersaarlugit tusaatissatut tiguakka.
Anders Andreassen (S), Inatsisartut siulittaasuat:
Siullermik Siumumut qujassuteqassaanga, tassalu pilluaqqusineranik
aammalu Siulittaasoqarfimmut qinigaaqqittumut pilluaqqusineranut.
Immikkut annertunerusumik Siumut tungaaniit saqqummiunneqarsimasut
oqaaseqarfiginagit. Ukua ujartorneqartut partiinit Atassut-miit aammalu IA-miit
Kattusseqatigiinniit. Tassa oqaluuserisassat ilaatigut siusinnerusukkulli
nassiussorneqarsimasut, imaluunniit juli-mili suli aamma nutserneqarlutik ilai
naammassineqanngitsut.
Tassa oqaatigissavara Inatsisartut siulittaasoqarfiannit, imaluunniit
allattoqarfiani ajornartorsiutigisimagatsigu annertuumik nutserisoqarneq
taamaattumillu ilaatigut taanna kinguarsaataasimalluni. Qujanartumilli ulluni
makkunani, tassa atorfinitsitsisimavugut nutserisunik marlunnik. Taamaalilluni
suliat ingerlaannartumik aamma tunniunneqaraangata nutseriarlugit aamma
suliassanut ilannguneqartassammata. Siulleq sulilereerpoq aappaalu oktober-ip
aallaqqaataani atorfinittussaalluni.
Taavalu Atassut-minngaaniik oqaatigineqartoq, aamma siullermik tassa
nutserisarnermut taanna tunngasoq oqaaseqarfigereerakku, taavalu Folketing-ip
Inatsisartullu suleriaasaanut imminnut naleqquttunngorsarneqarnissaat pillugu
Siulittaasoqarfik qanoq eqqarsaatersuuteqarnersoq.
Tassa oqaatigissavara aamma isumasioqatigiinnerup nalaani tamakku
tusakkat Folketing-ip qanoq suleriaaseqarnera aammalu Naalakkersuisut
Inatsisartullu akornanni qanoq suleriaaseqarnerat pillugu
isumasioqatigeeqqammernermi isumassarsiat assigiinngitsut soorunami sulinerup
ingerlanerani tamakku isummerfigineqartartussaassapput aamma Inatsisartut
siulittaasoqarfiani. Taamaattumillu taanna apeqqutigineqartoq aamma
iluatinnartutut isigalugu Siulittaasoqarfimmiit aamma
uterfigineqaqqikkumaarpoq.
Taavalu IA-minngaaniik Johan Lund Olsen-ip ujartugaa. Tassalu
inatsisissatut siunnersuutaasimasoq tamaat inereerlugu tunniunneqareersimasoq
pillugu. Tassani oqaatigiinnassavara taanna siunnersuutigineqartoq aamma
Inatsisartut siulittaasoqarfiata ataatsimiinnermini kingullermi
isummerfigisimammagu suliaq taanna tiguneqassasoq, siunnersuussuttulli
soorunami. Aammalu suliarineqassalluni maani. Tassa inereerlugu suliassatut
taamatut takkuttoq Inatsisartut namminneq akornamminni isummerfigissavaat
qanoq ingerlaqqissanersoq taanna siunnersuutigineqartoq, toqqaannartumik
taperserneqarpoq soorunami maani. Taava aamma toqqaannartumik ingerlaqqissaaq
suliap naammassineqarnissaanut.
Taavalu Kattusseqatigiinniik isumaqarpunga aamma ajuusaarutigineqartoq
taanna oqaaseqarfigereerakku. Tassalu nutserisoqarnerup tungaatigut
ajornartorsiuteqarsimanerput pillugu ilaatigut suliassat ullumikkut
Inatsisartut nammineq ataasiakkaat siunnersuutaanut tunngasoq, tassa taanna
iluarsineqassaaq. Aammalu oqaatigissavara qujanartumik maannakkut, ullumikkut
aallartissinnaanngorpugut, ataatsimiinnerput aallartissinnaanngorparput.
Naalakkersuisut suliassanik tunniussuiffissaq eqqorlugu
tunniussisimammata. Taamaalilluni aamma qularnanngilluinnartumik, ilaatigut siusinnerusukkut
ajornartorsiutigisartagarput tassalu piffissaq eqqorlugu tunniussisinnaaneq,
taanna oqaloqatigiilluartarnikkut qaangerneqarsimavoq. Taamaalillunilu
piffissaq eqqorlugu tunniussisoqarmat, taava aamma ullut siulliit
ataatsimiiffiusussat qulit, tassa naammattumik suliassaqarpugut.
Taamaalillutalu tullinnguullugit aamma nassuiaatit aamma tigooqqakkavut
aamma ilanngunneqarumaarlutik. Kiisalu Inatsisartut ataasiakkaat
siunnersuutaat aamma suli isummerfigineqarsimanngitsut ullumanna tikillugu,
ulluni qaninnerpaami tassa uani sap. ak.-rani Inatsisartut siulittaasoqarfiata
ataatsimiinnermini aamma tamaasa ilanngullugit suliarisussaavai aammalu
ilanngukkumaarlugit.
Taamatut oqaaseqarlunga naatsunnguamik qujassuteqarfigissavakka
ilaasortat maani saqqummiussinerat.
Jonathan Motzfeldt (S), Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Inatsisartunut
siulittaasup oqarneratut tunniussassagut, soorunami, piffissaq eqqorlugit
naammassiniarsimasagut pillugit qutsavigineqarnerput nuannaarutigaarput.
Tassani takuneqarsinnaavoq siunnersuutit naalakkersuisutigoortumi
ingerlanneqartut 52-it nassuiaatillu (redegĝrelse-it) ilanngukkaanni.
Taakkunannga saqqummiussassanut saqqummiussisut amigaatigineqartut, taakkua
ulluni pingasuni piffissaqarfigisartakkavut atuarnissaanut, 14-t missaani 52-ni
taakkunani amigaatigineqarput. Taakku naammassineqassapput aamma.
Taavalu Johan Lund Olsen-imut oqaatigissavara oqaatsit pillugit
Naalakkersuisuninngaaniik saqqummiussassat marluk. Tassa pkt. 36 aamma 37
Inatsisartut inatsisaat sprognĉvn-eqarneq pillugu aammalu sprogsekratariat,
oqaatsinik allaffeqarfissaq, pillugu pilersitsinissamut nassuiaat tassani aamma
sammineqartussaammata oqaatsit tungaatigut.
Unalu kalaallit oqaasinik atuineq pillugu inatsisiliornissaq. Taanna
oqaluttarfimmiik maanngaanniik oqaatigisimavara naammassiniarnissaa
ajornakusoortoq. Allaat taamani eqqaavara oqaluttarfimmiik maani oqaatigigakku
unioqqutissummik pineqaatissiinerit qanoq ittuunissaanik allanillu
ilalersorlugit misissuinissat oqaatsini atuinermut unioqqutitsinermut
patsisigisassat allallu naammassiniagassat annertoqisut misissugassaapput.
Taamaattumillu Naalakkersuisunik oqaatsit pillugit allaffeqalernikkut,
allaffeqalernerup pilersitaanerani oqallinnermut ilanngullugit saqqummiussassat
naalaarniaqqaarnissaat aamma pissusissamersuututut isumaqarfigisimavarput.
Finn Karlsen (A), Ataatsimiinnermi aqutsisoq:
Tassalu
taamaasilluni ullormut oqaluuserisassaq pillugu nassuiaat oqallisigineqarnera
naammassivoq. Taavalu maannakkut tallimanngormat Inatsisartut ammarneqarnerani
Naalakkresuisut siulittaasuata oqalugiaataanut oqaaseqaat. Tassa partiit
kattusseqatigiillu oqaaseqaataat.
Oqaluuserisaq naammassivoq.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Siullermik Siumumit ilagiinnut qujassutigissavarput ataatsimiinnitta
aallartinnerani pisarnertut pikkunartumik pissarsinartumillu
naalagiaqatigiisinneqarnitsinnut tamanna inuttut atukkanut qaangiuttunullu
qujaniarfiullunilu ingerlaqqinnissamut nukittorsaataasussaammat qutsatigingaarpara.
Asasavut Naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut siulittaasuat ataqqinartoq
Jonathan Motzfeldt Naalakkersuisoqataasut sinnerlugit ammaanersiornermi
oqaaserisatit Siumumit qamannga pisumik
qujassutigingaarpavut oqaaserineqartut imartoqaat siumullu isigisumik
anguniagaqarpasittumik nipeqarnerat tuallannartuuvoq akuersaarnarlutillu
imatullu Siumumit erseqqissaataasunik ilassuteqarusuppugut.
Nunarput inui isumagineqarnerallu:
Oqaaserineqartut eqikkarlugit isumaqatiginarluinnartuupput soorlu ilaatigut imaattumik oqaatigineqarsinnaasumik
nipeqarmat Siumumit isumaqatigilluinnakkatsinnik: Tassa aana nunarput asasarput
inuppalaartumik ineriartortitassarput tamannalu tamatta suliniutigissavarput
ingerlaqatigiilluta ikorfartoqatigiilluta ikioqatigiillutalu.
Inuk qiteralugu ingerlasariaqarpugut soorlu upernaaq Qaqortumi
suliffeqarneq pillugu ataatsimeersuartoqarnerani tamanna anersaarineqartoq
meeqqap inunngortup pilluaataanera qiteralugu ilaqutariit qitiutillugit
inuussutissaqarnissaat, suliffissaqarnissaat, ilinniarfissaqarnissaat inissaqarnissaat
pitsaasumik toqqissisimanartumillu avatangiiseqarlutillu atugaqarlutik
pilluarnartumik inuuneqarnissaat salliutillugit anguniarneqassasut.
Tamakku tamaasa pillugit ullumikkut namminersornerulernermi
killiffigisatsinni qanoq annertutigisumik pitsaassuseqartumik inuiaqatigiinni
ingerlaasitsinni angusimasatsinni tamatta assigiinngitsutigut
ingerlariaqinnissarput pillugu eqqarsaatersuuteqartarpugut.
Iluarsaaqqinnerit nutarterinerillu ingerlanneqartuarput ingerlattuartariaqarpavullu
ulloq aqagumut iterfissarput suli pilluarnarnerusunngoqqullugu tamanna pillugu
qularnanngitsumik tamatta unnukkut innarnitsinni qinullutalu kissaateqartarpugut,
taamaattuaannassaagullu aamma atukkavut qanorluunniit ikkaluaraangata.
Ilaannikkullu naatsorsuutiginngilluinnakkatsinnik tupaallatsinneqartarpugut,
ilaanni nuannersuusinaasarput ilaannikkullu artornarluinnartuusinnaasarput
akueriuminaalluinnartuusarlutilluunnit. Meeqqanut akisinnaanngitsunut allaat
inersimasut kinguaassiuutitigut atornerluisarnerat artorsaatigaarput, angajoqqaajusut
inuusuttuaqqalluunniit imerniakujunnerat ikiaroorniutinillu misiliillutillu
uerillutik atuilertarnerat ingerlanneqartuarpoq, toqutsinerit imminorniarnerit
ilami inoqatinut saqitsaannernik ilaqartarput. Nunatsinni inuttuginanngeqisumi
atukkavut imaannaanngillat qanorlu iliuuseqarfigineqarnissaat
eqqartugarineqartuaraluartoq timitaqartumik malunnaateqartumillu suli
angusaqarniarluta oqalliseqartuarnerput ingerlajuassaaq, tamattami
pitsaanerpaamik angusaqarniarluta siunnersuuteqartuarpugut iliuuseqarniartuartarlutalu.
Siumumit nuannaarutigaarput pissusissamisoortuutillugulu inuiaqatigiinni
ajornartorsiutit nipangiunnagit eqqartorneqartuarmata tamanna ersiutaasarpoq
inuiaqatigiit eqeersimaartuunerannik. Ajornartorsiutinik qaangiinissamik timitalimmik
kingunilimmillu iliuuseqaqqusineq paasinarluarpoq. Siumumiilli Naalakkersuisut
isumaqatigaavut erseqqissaatigimmassuk aamma inuit namminneq tassaasut
siulliullutik ajornartorsiutiminnik qaangiiniartussat inullu nammineq qanoq
inuuneqarnissaminik akissussaassuseqartoq.
Naalakkersuisut Isumaginninnermik iluarsaaqqinnermi Ataatsimiititaliarsuup
suliaai inassuteqaataalu pillugit malitseqartitsilluni suleqatigiissitaliornikkut sulinerat
tapersersortariaqarpoq.Siumumit isumaqarpugut ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa
quppernerpassuaqarlunilu imartuujusumi sammineqartut pingaarnersiorlugillu
immikkuutaarlugit mappersaganngualiuuttariaqartut, tassani immikkoortillugit
atorneqasinnaassammata soorlu meeqqat inuusuttut atugarisaannut ilaqutariinnullu
tunngasuni eqqartuinermi najoqqutarineqarsinnaallutillu sumiluunniit tamakku pillugit
oqalliseqarniarnermi taamaalilluni aamma iluaqutigineqarsinnaammata.
Maannakkorpiaq
eqqartuussiveqarnermi ataatsimiititaliarsuup sulinini naammassiartuaarpaa
tamannalu ukioq ataasiinnaq qaangiuppat naammassissalluni.
Eqqartugaasut nutarterissutaaniartullu
isumaqatiginartuupput aamma oqaatsit soorunarluinnarni nunatsinni
eqqartuussinermi qitiutinneqartut nammineq oqaatsivut atorlugit ingerlanneqartalersussaapput.Siumumillu
pingaartipparput piaartumik nunatsinni matoqqasumik parnaarussiveqalernissaanik
anguniagaqarnerup timitalernissaa pisariaqartoq.
Taamaalilluni aamma takussaanerulertussaammat pineqaatissinneqartut
sumi qanorlu pineqaatissinneqartarnersut taamaalillunilu
malittarineqarnerulernissaat pisussaalluni.
Tupinnanngitsumik sakkortuumik eqqugaasut minnerunngitsumik aamma kissaatigisarpaat ajortuliortup
naleqquttumik sakkortussusilimmik pillarneqartarnissaa isumaqarnarlunilu
aatsaat nunatsinni matoqqasumik inissiiveqalerpat naleqquttumik
pineqaatissiisarneq malunnaatilimmik ersarinerulerumaartoq.
Eqqartuussisartussat immikkut ilinniartitaanerisa aallartinneqarnerat
isumaqatiginartuuvoq tassami ilinniarluarsimasunik peqalernissaq
utaqqiinnarnagu sukkasuumik maligassaasumillu immikkut isigisariaqartumik iliorneruvoq.
Naalakkersuisoq isumaqatigaarput
nunatsinni innuttaassuseqartut allatuulli sumiikkaluarunilluunniillu ataqqisariaqartut meeraagunik utoqqaagunik
inersimasuugunik inuusuttuugunik assigiimmik inuttut naleqassuseqarpugut
tamatta tamanna pingaartillugu Siumumit naqissuserusupparput.
Meerannguanik atornerluisarneq unitsittariaqarpoq. Ilami
eqqarsartaatsikkut napparsimasut kisimik taamatut pissusilersorsinnaasorinarput,putumallutillu
hashitorsimallutilluunniit pigaangamik allaat
ulorianaateqalertarnerat
sillimaffigineqanngippallaartutut isumaqarfigaarput. Aatsaallu
alianartumik kinguneqartumik iliortoqareeraangat soorlu aatsaat itertitaasarlutalu
qisuariarnialertarluta. Taamatut pissuseqarneq ullutsinnut
naleqqukkunnaaraluttuinnartoq tamatta qaangerniarnissaanut
akisussaaqataavugut.
Nakorsat ulapputeqarpallaarput tamannalu ilumoorpoq, tarnikkut
ajuutillit piffissaqarfigineqanngillat napparsimavinni iisartakkanik
tunineqaannartarnerat takornartaanngilaq. Tamanna allanngortittariaqarparput.
Nakorsaqarneq pillugu innuttaasut peqataatillugit annertuumik oqallinneqartariaqarpoq.
Nakorsat suliaat oqilisassagutsigik napparsimmavik toqqammaviginngikkaluarlugu
allatigut tamanna aaqqivigineqarsinnaavoq. Tarnimikkut timimikkullu ajuutillit
sammisaqartittarnerisigut tamanna aaqqiimisinneqarsinnaavoq, taamaattumik
illunik sammmisaqartitsivinnik pilersitsiortornikkut atorluaanikkullu inooqatigiinneq
susassareqatigiinnerlu annertusineqarsinnaasarpoq iisartakkanik
tunisinnerinnarmik peqqinnarnerungaartoq.
Timikkut anersaakkullu susassaqartitaasarneq peqatigiinnikkut
anguneqartarpoq taamaattumik suliniaqatigiiffiit meeqqanut inuusuttuaqqanullu
sammitinneqartut ullumikkornit sulinerisigut malittarinerusariaqarpavut, soorlu
Sukorsit Sorlallu anguniagaat aammalu spejdereqarnerup saqquminerulernissaa
kiisalu timersornikkut annertusaajuarneq assassornikkut nipilersornikkullu
sunngiffiup imaqartumik immersorneqartuarnissaa eqqumaffigisassat
pingaarutillit taaneqarsinnaasut ilagiinnarpaat.
Aammalu inuusuttunik isumasioqatigiissitsisarnerit annertunerusumik
ingerlanneqartariaqartuupput inuusuttut namminneerlutik isummersorsinnaanerannik
periarfissiisarnerit inuusuttunut anersaakkut nukittorsaataallutillu
ineriartuutaassammata.
Siumumi timitaqartumik ilorraap tungaanut sammivilimmik iliuuseqartarnissaq
pingaartittuagaraarput.
Taamaattumik pisariaqartutut isumaqarfigaarput siunnersortinik
ilaqutariinnut napparsimmavimmi
meeqqerivinni atuartunullu
pilersitsisariaqartugut.
Meeqqeriviit atuarfiillu aqqutigalugit angajoqqaat suleqatigalugit
atuarfimmilu siulersuisut peqatigalugit suliniutit annertusisariaqarpavut,
aamma akunnermi atuartitsiviusumik inuunermik ilinniarnermik
immaqartinneqartumik pisariaqartitsisoqarnera uani ilanngullugu eqqaarusupparput.
Toqqissisimanartuuvorlu nalunnginnatsigu angajoqqaat tassaammata
soorunami akisussaaffimmik annerpaamik meeqqaminnut tigumiaqartuusut anaanaq
kisimi pinnani imaluunniit ataataq kisimi pinnani tamarmilli meeqqaminnut
akisussaapput qatanngutaasuni ilaqutariinnilumi,taamatut
akisussaaqatigiittumik akaareqatigiittumillu perorsaaneq ingerlanneqaraangat
meeqqamut asaneqarnermik misigiffiullunilu nukittorsaataajuartartoq
nalunanngilluinnarpoq maligassaalluartuullunilu.
Naalagaaffeqatigiinneq nutarterinissarlu:
Siumumit nuannaarutigaarput naalakkersuisut nunarput Danmarkillu
akornanni naalagaaffeqatigiinnerput
pillugu inerititaqarfiusumik iliuuseqarniartuarmata aamma ministerinik
tikeraarteqartarnermikkut nassuitsumillu oqaloqatigiittarnermikkut
ataqatigiinneq, ataqqeqatigiinneq tatigeqatigiinnermillu pilersitsisumik
ersersitsisumillu tamanna naalagaaffeqatigiinnitsinni
toqqissisimanartumik nakooqutigaarput taamatullu ingerlajuarnissaq Siumumit
aalajangiusimavarput .
Suli illoqarfiit ikinngutigisavut aqqutigalugit nakussassaanissaq annertuumik
suleqatigiinnermik kinguneqarsinaasutut Siumumit isumaqarfigaarput soorlu
inuutissarsiornermi takornariartitsinermi kulturekkullu
paarlaasseqatiginnikkut allaallu peqqinnissaqarnikkut katsorsaanikkullu aamma annertusarneqarsinnaasoq.
Siumumi isumaqartuarpugut atuartitaaneq ilinniartitaanerlu
pingaarnerpaatillugillu pitsaanerpaamik ingerlanneqartariaqartut.
Taamaattumik ilinniartitsisussaaleqineq qanoq iliuuseqarfigalugulu
pitsanngorsartuassavarput aammalu STI-mi ilinniartitaanermi killiffiusup
nalilersortuarnissaa aamma pisariaqartutut isumaqarfigaarput.
Ilinniarluarsimasunik amigaateqarnerput qaangerniarlugu nunatsinni
annertunerusumik iliuuseqarutta avataanit tikisitsisarneq aatsaat
annikillisisinnaagatsigu.
Inuusuttut ilinniagaqartarnerat aammalu efterskolertarnerat Danmarkimi ingerlanneqartartoq
inuusuttunut arlalitsigut uummarissaataavoq ingerlanneqartuartariaqarlunilu.
Kisiannilu nunatsinni aamma taamaaqataanik ingerlatsisoqalertuuppat aamma
tamanna nunatta inuisa pingaartumillu inuusuttut uummarissaatigiumaaraat
ilimagisariaqarpoq. Taamaattumik arlaatigut nordiskungdomskolemik nunatsinni
atuarfeqalernissaanik sulissutiginninneq pimooruttariaqartoq Siumumit
isumaqarfigaarput.
Aasaq ICC -p ataatsimeersuarnerata Nuummi ingerlanneqarnera
misigisaqarfiuvoq annertooq. Tamannalu aqqutigaluguttaaq nunanut allanut
attaveqarnitta annertusiartuinnarnera aammalu tuluit oqaasiinik
ilisimasaqarnissatta pingaassusia malugeqqipparput. Taamaattumik oqaatsinik
ilinniarnerup atuarfinni suliffeqarfinnilu ammanerusumik pissuseqarfigineqarnerulernissaa
anguniartariaqarpoq.
Atuarfinnilu piaarnerusumik tuluit oqaasiisa sammineqarnerulernissaat
arlaleriarluta maani oqaluttarfimmit piumasaqaatigisakkatta
piviusunngortinneqarumaarnissaa qilanaareqaarput.
Atuartut aqqutigalugit nunanut allanut angalasarnermikkuttaaq
annertuumik pissarsiaqartarput taamaattumik aningaasatigut annertunerusumik
taperserneqarsinnaalernissaasa periarfissiuunnissat Siumumit matumuuna
kaamattuutigerusutatta ilagaat.
Timersorneq aqqutigalugu aamma
sisorarnikkut nunatsinni ingerlatsilernissarput sunngiffimmi
peqqinnartumik sammisassaqarnermi periarfissat annertuut ilagisaat
naalakkersuisunit sulissutiginiarneqarmat Siumumit pissusissamisoortuutipparput.
Aput sisorarneq arsaannertigullu inuusuttut pikkorissut angusarisartakkaminnik
tulluusimaartillutalu nuannaartittarpaatigut,taammalillunilu
qujamasuuteqartilluta nunarput avammut tassuunakkut kusanartumik saqqummiunneqarangat.
Soorlu maannakkut assammik arsaattartuvut nunatsinneersut angusaqarluartaramik
cubami unamminissamut peqataajartormata angusaqarluarnissaannik
kissaakkumavavut.
Unalu iluatsillugu oqaatigerusutatta ilagaat 1999-imi ungdomsolympiade
Danmarkimi Esbjergimi ingerlanneqartussaasoq nalunnginnatsigu nunatsinnit
peqataasoqarnissaa immaqalu aamma alaatsinaattoqarnissaa iluatinnartuutillugu
kaammatuutigerusupparput sulissutigeqqullugu.
Nunanik allanik niueqatigiinnikkut ingerlatsinitta pingaaruteqassusia
aningaasarsiornittalu tassuunakkut toqqammaveqassusia innuttaasut tamatta
paasisariaqalerparput issiaannarluni utaqqiinnarneq ullutsinnut
naleqqukkunnaarnikuuvoq,angalaartuartariaqarpugut paasisassarsiorluta
niueqatissarsiorlutalu. Puisinik niueqatiginninniarneq eqqaaginnartigu
pisisussat qulakkeerneqanngippata aallartissinnaanani.Siumumiilli nuannaarutigaarput
paasisinneqaratta kiisami puisit neqaanik tusassiorneq ukiortaamiit
aallartissasoq tamanna pillugu naalakkersuisut ilungersuuteqarlutik
sulissuteqarnerat qujassutigissavarput aningaasarsiornikkummmi
iluaqutaassaqisoq takorlooreersinnaagatsigu.
Siumumit pingaartitaraarput uumasunik aalisakkanillu tamakkiisumik
iluaqutiginninnissarput taamaattumik Naalakkersuisut nunaqarfinni tunitsiviit
aalisakkeriviillu tunisassiornermi iluaqutaasumik kingunilimmik NUKA A/S-imik
taallugu ingerlatsilernissaat isumalluarnartuutipparput,tassanilu
isumaqarluta nunaqarfimmiut suleqataalluarunik aamma angusassaq pitsaanersaajumaartoq.
Ullumikkut pisuussutigaarput avannaani qaleralinniarnerup ingerlalluarnera,aammalu
Naalakkersuisoq nersualaarusupparput qaleralinnut akinut tapiissuteqarnermik
isumalluuteqarneq unitsimmagu allaat suli qalerallit akigissaalernerannik
kinguneqarsimalluni tamanna niuernermik paasinnikkiartornerup siuararneranik
ersiuteqarnera Siumumit tanngassimaarutigaarput. Aningaasallu
assagiarsunniarnerup aallartisarneqarnerani atorneqarniarnerat
eqqarsaatigilluakkatut isumaqarfigaarput.
Siumumi uumasunik piujuartitsinissamik kinguneqartumik akisussaassusilimmillu
piniartitsinerit killilersugaanerat iluaqutaasoq ersereerpoq aatsaat taamatut
tuttoqartigilerneranik aamma kinguneqarluni.Inatsisartut inatsisiliaannik
malitsitsinissaq tamatta pisussaaffigaarput aammalu taamatut malittarisassanik
malittarinnissinnaasimannginnerput sunik patsiseqartup iluarsiniartuarnissaanut
Siumut peqataassalluni piareersimavoq.
Tassunga atatillugu aalisagaarunneratigut kommunit atugarliulersimasut
sakkortuumik allatigut suliffissatigut iliuuseqarfigineqarnissaat
Naalakkersuisunut kaamattuutigissavarput minnerunngitsumik KNI-p
allanngortiteqqinneqarneratigut suliffinnik annaasaqartut suliffinnik allanik
pilersitsivigineqarnissaat anguniartariaqarmat. Aalisakkanik suliffiit
quersuillu atorunnaartut iluaqutigalugit suliffinnik pilersitsiviginissaat
Naalakkersuisut inatsisartullu pisussaaffiattut aamma isigisariaqarmat tamanna
ilungersortumik Siumumit kaamattuutigissavarput kommunit eqqugaasut
peqatigalugit aaqqiissuteqarniaqqullugit.
Inuiaqatigiit ingerlanneqarneranni aningaasaq pingitsoorneqarsinaanngilaq,inuiaqatigiit
ingerlalluarnerisa ersernerisarpaat illugissaarneq inissaaleqinnginnerlu illu
qalipaatigissoq tassaasarpoq pigissaarnermik ingerlalluarnermillu ersersitsisoq.
Ilumut ilinniagassaqaqaagut aammalu inatsisartunisuliassaqaqaagut. Ilumoorporlu
suleqatigiinneq kisimi aqqutaavoq suliassatta iluatsinnissaanut.
Siumumit nuannaarutigaarput naalakkersuisut assigiinngitsutigut
qallunaat nunaata ministeriinut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnertik
ingerlattuarmassuk. Minnerunngitsumik iluarsagassat eqqarsaatigalugit
suleqatigiinnermik pimoorutamik aallartitsisimallutik allaat iluarsagassanut
pilersaarusiortumik maaniikkallartumik suliaqartitsillutik ukiortaaq qaangiuppat
naammassiniagaqartumik.
Siunissami iluarsagassat aningaasassaqartinneqarnissaat qulakkeerniarlugu
aningaasaanik illikartitsillunilu immikkut iliuuseqartoqalernera
naalagaaffeqatiSiumumit iluarisimaarippput oqaatigissavarput. Tassami
siunissami iluarsagassanik aaqqissuussamik
pilersaarusiornissaq inissiat
sanaartukkallu soorlu minnerunngitsumik atuarfiit nukissiorfiit najugaqarfiillu
nutarterneqartuarnissaminnik pisariaqartitsisussat akissaqartikkumallugit
taamaaliortoqarluni. Siumumit taamatut Naalakkersuisut ataqqinartumik iliuuseqarnerat
qinuloornertut oqaatigineqarsinnaangitsoq naalagaaffeqatigiinnermilu
akisussaaqatigiinnermik paaseqatigiiffiusumik siunnerfilik pillugu iliuuseqarnerat
pissusissamisoortuutipparput.
Aammalu naalakkersuisut ukiunut tallimaagallartunut nutarterinissamut
immikkut iliuuseqarlutik 320 mio-nik illikartitsinissamik pilersaarutaat
iluaralugu.
Illugissarneq qimatsinnagu Naalakkersuisut pingaartillugu oqaatigaat inissianik
iluarsaassinermi najugaqartut peqatigiiffiinik suleqateqarnissaq
pingaarutilittut isigineqartoq tamanna Siumumit atuutilereersutut
iluatinnaateqartutullu isigiuaannarparput isumaqarpugullu kommunini tamani
tamanna suli saqqumilaarnerusumik najugaqartut pimoorussillutillu
peqataasariaqartut. Najugaqartut inigisaminnut qaammammut annertuumik ukiorpassuarni
akiliuteqartuartuupput taamaattumillu pitsaasumik kiffartuunneqarnissartik
tunuarsimaarfiginagu ingerlattariaqarlugu. Siumumi eqqartorparput ullumikkut
nunatsinni ilaatigut inuppassuit utoqqaalaaratik suli pitsorlulerlutillu seeqquluttut toqqissimallutillu
sungiusimasaminni inigisaminniiginnarnissaat anguneqassappat taava inissianik
iluarsaassineq nutaaliornerlu aqqutigalugu elevatorilersuineq
tunuarsimaarfiginagu aamma ilaatinniartariaqartoq kaammattuutigissavarput.
Kiisalu nammineerluni nunaqarfinni illuliornerup pitsaassusilimmik
ingerlanneqalernissaa anguniarlugu illorput 2000-ip sanaartorneqarnera
aallartittoq ilutigalugu iluatitsiffiussariaqartutut Siumumit isigigatsigu
erseqqissaateqartikkusunnartuuvoq, ilumut sanaartornermi pitsaasumik
siunnersorneqarlunilu ikiorteqarnissamik pisusaaffeqarnerup
aningaasalersorneqarnera qulakkeerneqarsimanersoq. Taamalu kommunini
illuliorfissagissaanerup aqqusinniornerup imermik innaallagissamillu
attaviliisarnerup illuliortumut
kommunimullu annertuumik nanertuutinngorsinnaasartup
eqqumaffigineqarnerunissaa kiisalu illuliornissamik qinnuteqartitsisarnerup
nutarterneqarnissaa nalilersorneqarnissaalu kissaatigalugu.
Taamatut kissaateqarnitsinnut aamma
peqqutigaarput maannakkut nammineerluni illulianik akuersaakkavut
ilarpassui sinerissami nunaqarfinnilu aallartinneqanngitsoorlutillu
uninngasuutigineqartut takussaavallaaqqimmata aammalu sananeqartut ukiorpassuunngitsut
qaangiuppata nutarterneqarnissaminnut pisariaqartitsiumaarnissaat
sillimaffigineqartariaqarmat, nalunngikkaluarlugu namminneq inuisa
pisussaaffigigaat nutarteriuaannarnissartik qalipaanissartillu,
taamaattuaannartoqanngilarli akissaaleqineq pilersaarusiortannginnerlu aamma
tassani peqqutaaqataasarmata.
Ilanngullugu maannakkut illuliornissamik aningaaserivinni
ileqqaartitsinerit kaammattuutigerusupparput atorluarniaqqullugulu aammalu
inissaaleqineq anigorniarlugu suliffeqarfiit
namminersortut selskabellu inissianik namminneerlutik sannaartorsinnaalernissaminnut
periarfissaqarnerat atorluarniarneqalereersoq tapersersorneqaqqullugu Siumumit
kaammattuutigissavarput.
Minnerunngitsumillu piginneqatigiilluni illuliortarnerit aamma
soqutigineqartut ilaatigullu illoqarfinni piareersimareersut utaqqisiinnarnagit
piaartumik tapersertarnissaat Siumumit piumasarissavarput aningaasaqarnermi
inatsimmi aamma tamakku isigimallugit annertunerusumik
immikkoortitsisoqarnissaa piumasaqaatigissavarput.
Ukiumut inissianut sanaartugassanullu aningaasaliissutigineqartartut
600 mio kr-nit annertussuseqarnissaat Naalakkersuisunit qulakkeerniarneqarpoq
tamanna Siumumit iluaraarput aammalu suli ullumikkornit annertunerusumik
sanaartornermi ingerlataqartunut ilinniartunik suliffissaaleqisunillu
ilinniartitsiitigisarnissamik noqqaassuteqarneq aalajangersimasumillu
piumasaqaateqartarnissaq Siumumit paasilluarparput kissaatigissallugulu
tamanna kommunit Kanukoka, sulisitsisut namminersortullu suleqatigalugit
paaseqatigalugillu piareersaasoqarnissaa ingerlanneqaqqullugu.
Nunatsinni nutarsaajuarnissarput pisussaaffiuinnarani pisariaqartuuvoq
nutarteriuarlunimi inuiaqatigiinni ingerlaaseqarneq inummut uummarissaataallunilu
qiimmaassaataasarmat.
Ullumikkut aningaasatigut ingerlatsinerput ajunngitsoq oqaatigineqartarpoq,
atoriaannarnillu maannamut sillimmateqarnerput isumannaatsuuvoq, atukkatsini
Siumumit isumaqarpugut piumassuseqarnerusariaqartugut taarsersugassat taaserneqarnissaat
utaqqiinnarnagit aamma aningaasaatitta niuerutigineqarsinnaanera sapiissuseqarfiginerusariaqaripput
tassani iluanaaruteqarnissarput anguniarneqartariaqarmat.
Suliffinnik amerlasuunik pilersitsisoqassaagaangat imeq kallerullu nukinga annertuumik
toqqammavigineqartarpoq Siumumit isumaqarpugut kallerup nukinga
akikinnerpaanngortinneqarnissaa anguniarlugu erngup nukiliorfiinik
pilersitsisoqartariaqartoq tamannalu ukiuni qaninnerpaami
piviusunngortinneqartariaqarluni.
Seqernup nunattalu qaamanersua iluaqutigalugu kallerup nukinganik
annertuumik pissarsiffiusinnaanera atorluartariaqartut ilagaat aammalu
anorip nukinginik iluaquteqarlunilu
tapertaqarnissaq periarfissaasutut isigalugit
pimoorussillunilu piviusunngortitsisoqarnissaa anguniartariaqartoq
Siumumit isumaqarfigaarput.
Aningaasanik atorluaaneq iluanaaruteqarnerlu niuernikkut suliffinnillu
pilersitsinikkut taamaallaat angusinnaavarput.
Ullumikkut pilersaarutaagaluartunit allanngortiterisariaqartarpugut
aningaasatigut pisissutigi-sinnaasagut killeqartaqimmata soorlu mittarfiit
sanaartugassallu ilarpassui ukiunik arlaqarnerusunik siammarlugit
ingerlattariaqarlersinnaasarlutigik taamaattumik aningaasanik amerlanerusunik attartortariaqarnerput
nassuerutigalugulu pisariaqartuusutut Siumumit isumaqarfigaarput.Taamaaliortariaqarpugullu
pilersinniakkavut sinnattuinnartut isigissanngikkutsigit.Nunarput
ineriartortinneqaqqissaguni aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsivoq
soorlu takornariaqartitsinerup ineriartortinneqarnerani aatsitassarsiornerup
sukkanerusumik iluaqutigineqarnissaanut aalisarnikkullu tunisassiornermi
minnerunngitsumillu nunanik allanik niueqateqarnermi assartuinerup
akikillisaaffigineqarnissaani.
Nunatsinni suliffiit amerlanerusut pilersinneqassappata suleqatigiinnissarput
aatsaat taamak pisariaqartigaaq Namminersornerusut Kommunit namminersortut
kiisalu namminer-sortunngorniartut periarfissinneqarnissaat
ammatinneqalereerpoq selkabenngortiterineq aallarteruttorpoq amutsiviit
periarfissaqartitsinerat ammaassisut ilagaat taamaattumik inuit naaminneq
peqataanissaannik kaammattuuteqarfigineqarnerat tapersersortariaqartut
ilagaat.
Taamaattumik aamma Siumumi pingaaruteqangaartutut isumaqarfigaarput
EU-mi isumaqatigiissuteqarnissap pitsaanerpaamik naammassineqarnissaata pisariaqassusia tamanna neriuutigaarput
udenrigs aamma sikkerhedsudvalgep pitsaasumik naammassineqarnissaq
anguniarlugu peqataalluarumaartoq.
Aasaq manna julip aallaqqaataani aatsitassanik aqutsisoqarfik
nunatsinniilersoq nalliuttorsiuutigaarput Siumumit tamanna siuariarnertut
annertuutut isigaarput.
Aammalu nuannaarutigaarput atsaat taamak ujarassiorneq ingerlalluartigilermat
Napasorsuarmilu kultisiornerup isumalluarnartumik tutsiuttarnera
qimmassaatigaarput.
Takornariaqarnikkut siuariartornerput ersarissiartuinnarpoq
innuttaasullu suleqataajumalernerat malunniukkaluttuinnartoq
nuannaarutigisariaqartuuvoq tapersersortariaqartoq.Aammalu Greenland Tuorismi
kommuninut ornigulluni suliniuteqalernera Siumumit isumalluarnartuutipparput
pitsaasumillu tassuunakkut angusaqarnissamik kinguneqartinneqartussaasutut
isigalutigu.
Mittarfiit qanittukkut
atoqqaartinneqartussat marluupput taamaalilluni angallannikkut ataqatigiissaarnerusumik
eqaannerusumillu ingerlasoqalernissaa qularutissaanani.Angalanermi akit
appariartuaartinneqartussaapput aammalu
unammilleqatigiinneq aallartittoq isumalluartitsinerulerpoq
angallannikkut pitsaanerusumik kiffartuunneqarnissamut akikillisaavigineqarnissamullu.
Tamakku tamaasa pillugit naalakkersuisut suliaqarlutillu
iliuuseqartuarnerat iluarisimaarlugulu Siumumit tapersersortuassavarput.
Nunatsinni aningaasarsiornerup eqqartorneqarnerani assigiimmik
akeqartitseriaatsip nutarteriffigineqarnissaa ilanngunneqartaannarpoq
naalakkersuisup oqaatigaa taassumani killiffiusoq pillugu kingusinnerusukkut
saqqummiiumaarluni.
Siumumi isumaqarpugut siullermik skattereformimik suliaqartoqartariqartoq
tassani anguniarneqartariaqarmat nunatsinni akileruteqarnerup
nalilersoqqinnisaa.
Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi kissaatigineqartut pingaarnerit
ilagaat kommuninit kommuninut ikiorsiissutaasartut aningaasallu
pissarsiarineqartartut assigiilernissaat tamanna aatsaat anguneqarsinnaasorinarpoq akileraarutitigut
akiliuteqartarnikkut assigiissaarutaasumik malitseqartinneqaruni, taamaattumik
aningaasat pisissutigisinnaasavut tigusartakkavullu naligiimmik
pisissutigisinnaalissagutsigik aatsaat
naapertuuttumik tamaginnillu naammagisimaarneqarsinnaasumik
angusaqarnissarput Siumumit naatsorsuutigaarput.
Naggataagut iluarisimaarlugu oqaatigissavarput pinaveersaartitsinikkut
suliniarnerup annertusarneqarnera pinaveersaartitsisunik siunnersorteqarnerit
amerlisarnerisigut aqqutissiuunneqartuarmat.
Aammalu Siumumit nuannaarutigissavarput meeqqanut siunnersuisoqatigiiffimmik
bĝrnerċdemik pilersitsisoqarmat,tassuunakkut meeqqat suliffigineqarnerat
ilungersuunneqartup ersernerisaa pitsaasumik kingunilimmik
ingerlanneqarsinnaassalluni.
Paarisalu aqqutigalugu annertuumik suliniartoqarnera ingerlanneqartoq
ersarissiartuinnarpoq taammalu AIDS -imik napparsimalersimasut
suliffigineqarnerat pitsaanerulersinneqarlu-ni.Siumumiillu isumaqarpugut
krĉftemik aanaartoornermillu toqussuteqartarneq annertusigaluttuinnartoq
erngumasitsimmat isumaqarlutalu tupatornerujussuaq suli annertoqisoq aammalu
imigassartorpallaarneq taamatut nappaateqalertarnermut peqqutaaqataalluinnartoq
nalunngilarput. Siumumiillu isumaqarpugut siullermeerlutik nakorsiartut
tatiginartumik misissorneqartarnissaminnut periarfissinnissaat
kingusinaartinnani pingaaruteqartorujussuusoq matumuuna sulissutigeqqullugu
kaamattuutigissavarput.
Peqqinnartumik inuuneqarnissaq anguniarlugu inuit piumassutsiminnik aammalu
peqatigiiffeqarnikkut suliniartuarneq piumassutsimik tunngaveqartup
nunatsinni ingerlanneqartuarnera annertusarneqartuarneralu aamma Siumumit
qujassutigissavarput soorlu aamma naalakkersuisut taamatut ammaanermi
oqaaseqarnerminni qujaniarnerat qamannga uummammik pisoq tapersersornarluinnarmat.
Taamatut oqaaseqarluta Siumumit ukiaanerani inatsisartuni
suleqataanissarput pisarnertut piareersimaffigigipput oqaatigissavarput
naalakkersuisullu ammaanermi oqaaserisaat imartuut akuersaarlugillu qujassutigeqqillugit.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Qujanaq. Taavalu oqaaseqartussaq tulleq tikitsinnagu
eqqaasissutigilaassavara maani nipangersimasoqaqqunagu. Tassa ammaanermi
oqallinnermik ukiakkut pisartumik partiit oqaaseqartussai killeqanngitsumik
oqaaseqarsinnaammata.
Taavalu siullermeernermi aappassaaneernermilu minuttit tallimat. Kiisalu
ilaasortat partiit oqaaseqartuisa avataatigut oqaaseqartussat minute-ni
tallimani periarfissaqarmata siullermeernermi aappassaaneernermilu aamma
minutti-ni tallimani.
Otto Stenholdt, Atassutip
oqaaseqartua:
Naalakkersuisut
siulittaasuata Inatsisartut ataatsimiittarnissaat ammarlugu oqaasii pisarnerput
malillugu soqutigalugu qimerlooriarlugu Atassummit imaatunik
oqaaseqaateqarumavugut.
Atassutip naluneqanngitsutut
Naalagaaffeqatigiinnermik pingaartitsisup ilalerumavaa Naalagaaffeqatigiilluni
ingerlaneq pitsaasutut,aammalu suli pitsaanerulersikkiartuaarlugu
ingerlatiinnarneqartussatut Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigimmagu.
Aamma
naalagaaffeqatigiinnerup pitsaasumik ingerlanera nipituumik
taakkarsorsimavarput nunatsinni illuutit il.il.aaqqissortariaqalersimaqisut
iluarsaannissaannut akisoqisumut qallunaat naalagaaffiata peqataanissaa
kissaatiginartillugu Inatsisartut kingullermik ataatsimiinneranni tamarmiulluta
kissaatiginartileratsigu.
Atassummiit pitsaasumik
iliorsimanertut taajumavarput Danmarkimit ministerit arlaqaqisut aasaq manna
tikeraarsimaneranni illuutit aaqqissugassanngorsimaqisut qanimut
takutinneqartarsimammata.
Paasisat kingulliit
naapertorlugit sorsunnersuup kingornagut qisuit aammanunatsinni illuliornermut
atorneqarsimasut tassaasimapput, ukiuni amerlasuuni allanngoratik atuuttussatut
naatsersuutigineqanngitsut. Tamannaannarluunniit aallaavigissagaanni suli
ulloq manna tikillugu illuuutinik tamakkuninnga iluarsaassinissamut
inussiarnersumik Danmarkip qanorluunniit illilluni peqataanissaanik oqariartuut
uteqattaartuartariaqarpoq. Oqallisigisarlu manna tunngavigerpiarlugu pissusissamisoorluinnarpoq
Naalakkersuisut Danmarkimilu Naalakkersuisut atassutaasussamik
ataatsimiititaliorsimammata. Ataatsimiititaliap suliaminik inerniliilluni
1999-mi saqqummiussinissaa utaqqiinnarnagu piaartumik aaqqissortarialinnut 320
million-inik Naalakkersuisut illikartitsisimanerat piumassuseqarnermik
takutitsinertut Atassummiit nalilerparput.
Taamalu
aningaasaliineq naak naammattutut isigineqarsinnaanngikkaluartoq, Atassummiit Naalakkersuisut
inattorniarpavut, aningaasat aaqqissuinermut atugassat imatut maanngangaaq
siunertaleqqullugit; Suliassat tamakku kalaallit sulliveqarfiisa kalaallit
aamma sulisoralugit suliarissagaat. Naalakkersuisut aamma taamatut
eqqarsarnerat Atassummiit tapersersorluinnarparput.
Naalakkersuisunulli suli aamma kissaatigiumasaqarpugut, tassalu taamatut iluarsaanissami atortussat sapinngisaq tamakkerlugu nunatsinnit namminermit sananeqarsimasut atorneqaqqullugit.
Aaqqissuussinermi qangaaniilli illulioriartaaseq nangiinnartariaqanngilaq tassami Sikublok-kinik taaneqartartoq allatut ajornartumik nutaanik illuliortariaqalissappat atorneqarluarsinnaasutut nalilerparput, aammalu Atassummiit ilisimasaqarpugut illuliornermi glasfiber-i atorlugu misiliisoqarsimaneranik, iluatsilluarsimasutullu nalilerneqarsimasumik.
Nunatsinni beton-imik illuliortarneq takornartaajunnaarpoq, uggornartuali tassa, ukiup issinnera apeqqutaatinnagu illuliarisartakkat aamma allutulli aserfallajaartaqimmata. Illoqarfiit ilaat suliffissaaleqiffiusoq beton-inik illuliornissamut sanaartorfinngortinneqarniarli, illuliornermut tamakku atugassat tamakkuliorfimmi kialaartumi sananeqarsimasut sinerissamut assartorneqarsinnaapput.
Kialluunniit Amerika-miut betonimik illuliarisimasaannik nunatsinni takusimasup tupigusuutigisarpaa, illut taamatut sanaat allanngujuissusii, tamatumunnga pissutaaginnarpoq beton-i illuliornermi atorneqartoq illup tamakkuninnga sanaartorfiup kialaartullu iluani ilusilersorneqarluni sananeqarsimammat.
Illunik aserfallassimaqisunik iluarsaanissaq nunatsinni sullivinnik aalllartitsinernik kinguneqartariaqarpoq, sulisullu nunatsinneersuusariaqarlutik, taamaasiorneq aningaasanik atorneqartunik nunatsinni kaaviiaartitsilernermik aamma kinguneqartussaavoq.
Nunatta aningaasaqarniarnerata tungaa ullumikkut eqqarswaatigalugu Atassummiit isumakuluuteqarpugut. Ukiut marlussuit qaangiunneranniit aningaasatigut ingerlaarnerput ammut ingerlasoq takuneqarsinnaavoq, piaartumillu ullumikkutut atuivallaarnerput qanoq iliuuseqarfiginngikkutsigu 1987-imi aningaasatigut pissusiusimasut, tassa nunap aningaasaaruttuulernera, imaasiallaannaq atuallaqqissinnaavarput.
Taamaattumik Atassummiit Naalakkersuisut aningaasaqarniarnitta tungaa assut eqqumaffigeqqissaaqqullugu inattorniarpavut.
Tamanna sianigilluanngikkaanni tulliuttussat nakernanngitsut marluk takkuteriissammata tassaasut; Aningaasanik nunanit allanit atorniartariaqalerneq, imaluunniit akileraarutinik akitsuutinillu qaffaasariaqalerneq, taakkulu marluk tassaapput partiip Atassutip tungaaniit orniginanngilluinnartut.
Atassummiit isumaqarpugut Inatsisartut qinigaaffimmi uani oqarta nersornartunik naammassisaqarsimasut. Ilungersuullugit tamakkiullugillumi maani inimi suliat arlaqartut kusanartumik inernilersimavavut. Soorlu timmisartunut mittarfiliat, KNI Tele-lu taaneqarsinnaapput.
Oqarta taakkua inerisarneqarnerannut inuiaqatigiit kalaallit tamarluinnarmik annerusumik minnerusumilluunniit aningaasatigut ersoqataasimapput. Suliat annertuut aningaasatigullu oqimaarsarfiullutik piviusunngorsimalerput.
Tamatumunnga tulliullugu sineriammi kommunit arlallit qiviartariaqalerpavut, uatsinullu oqarfigisariaqalerluta taakkua tullinnguuttariaqalersut.
Kommuunit arlaqarpallaaleqaat missukutaanerujussuarminnik nimaaruteqalersut. Isumaqatigiinniarta aamma maani inimi ajornartorsiuteqalersut ikiorniarlugit aamma ersoqatigiumallugit. Taamaasiornissamut aningaasat aamma amerlasuut pisariaqartippavut. Tamakkuli pissarsiarissallugit aqqutissat suuppat?
Qanga illoqarfik Nanortalik aningaasarpaalunnik tunisimavarput misiligutitut takussutisseeqqullugu, iluatsittumillu takutitsisimavoq. Periaaseq taanna aamma illoqarfinnut allanut suliffissaaleqisunut atorsinnaalluarpoq.
Aningaasat nunanit allanit atorsimasat eqqortumik akilersornissaat pisariaqarluinnarpoq, tassami siunissami aamma allatut ajornarluinnartumik aningaasanik atorniartariaqalissagutta akiitsutsinnik iluami akilersuineq ajortutut taalluta nunanit tamanit atukkikkumaneerussinnaagatta. Akiitsunik akilersuilluarnissaq Naalakkersuisut saqqummiussami oqaatigisaat Atassumminngaanniit assorujussuaq taperserparput.
Qallunaat aningaasaqarniarnermik tungaa aaqqiivigiumallugu ilaanni sukkasuunik periuseqartarput. Tamakkulu ilagaat APinsimi poortugarsiassaq@. Taama taallugu saqqummiunneqartoq. Tamanna piviusunngortinniarlugu Folketing-imi amerlarnerussuteqarnissaq anguniartillugu, Nunarput Savalimmiullu atassuteqarfigineqartut nalunngilavut. Tamatumunnga tunngatillugu Atassummiit aperiumavugut; Danmark-imi Naalakkersuisut neriorsuutaat piviusunngortinneqarpat? Apeqqummut aamma tamatumunnga aallaaviuvoq Savalimmiormiut poortugarsiaat 1 mia-tit missiorlugit imaqarmat. Kalaallit Nunaat qanoq pissarsitigaa?
Suli illoqarfinni annerusuni inissaaleqainerujussuaq innuttaasunut illoqinaannartumik misillertitsivoq. Nalunngilarput Naalakkersuisut ilungersorlutik ajornartorsiutip tamatuma qaangerniarnissaa sulissutigigaat. Atassummiit, aamma namminersortunik tapersersuilluartumit, iluarilluinnarparput naaminersortut namminneq illuliorsinnaalernissaat, aningaasallu pisariaqartut pissarsiarinissaat Naalakkersuisut suliniutaasa ilagilersimagaat saqqummiussami atuarneqarsinnaammat.
Maani inimi ataasiarunnaarpugut ilaqutariit Realkredit-ikkoorlutik illutaarsimasut ukiuni makkunani aningaasatigut aamma ajornartorsiorfinni akiliiniarnermikkut ajornartorsiuteqaqimmata.
Inuit tamakku illussaaleqinermut inissaaleqinermullumi sakkortuumik ikiuussimasut maanna tusartalerpavut illuminnik akilliisinnaajunnaarlutik aniinnartariaqalersut inissaaleqisullu allattorsimaffiannut allaat kingullinngortitaallutik ilannguttariaqalerlutik. Kingumut aammaarlutta Atassummiit Naalakkersuisut saaffigaavut ilaqutariit realkredit-ikkut illutaarsimasut ajornartorsiutaat paasilluarlugit akilersuiniarneranni qanoq iliuuseqarfigeqqullugit.
Kisianni soorlu oqareersugut illussaqartitsiniarneq tamaat ataatsimut isigalugu Naalakkersuisut suliniarnerat nersualaartariaqartutut Atassummiit isigigatsigu.
Kisiannili nammineerluni illuliarisartakkat poortugarsuanngorlugit nunaqarfinnut assartorneqartartutnakkutiginerusariaqalerput. Illuliassaraluit inerneqaratik ukiorpassuarni napaannartut, ilaat aallartinneqaratilluunniit asiuinnartut amerlavallaaleqaat. Atassummiit qangaaniilli piumasartagarput kingut maanna nangeqqipparput, illut tamakku sananeqalerneranni illutaarniartut sanasunik siunnersortissanik ikiorserneqartuarniarlit..
Illulioreernernilu pillakut iluamik katersorneqarlutik giffissaannut eqqortumik iginneqartarniarlit. Taamatut sanaartornermi nakkutilliisoqartarnermik piumasaasoq 1995-imit Namminersornerullutik Oqartussanit kommuninut tunniunneqarsimavoq, Atassummiillu isumaqarpugut tasamaasiorsimaneq massakkut pisut isigalugit silatusaarnerusimanngitsoq.
Qangaaniilli Atassummiit uaparuartortuarsimavarput nunatsinni immakkut inuutissarsiut, tassalu raajarniarneq, ataasiinnaatillugu ingerlanneqarpallaaqimmat. Ukiunili makkunani aalisakkat allat aamma aalisarneqalermata pitsaasutut isigaarput, sulili annertusaaneqartariaqarluni.
Pisarisuukkanik eqqaasarnerujussuaq suli naammaginartumik aaqqiivigineqanngilaq, pingaartumik avataani aalisarneq eqqarsaatigalugu. Sinerissalli eqqaani aalisakkat suulluunniit maanna NUKA A/S iluaqutsiullugu tunineqartalersut aalisartunut iluaqusiisussaapput.
Nunatsinni inuutissarsiornerup pingaaruteqassusia qamuuna ilisimaaralugu ilaanni eqqarsarnartarpoq, inuutissarsiornermut attuumassuteqanngitsut aningaasarpassuarnillu akillit landsting-imi ilungersuunneqarpallaartartut, massa nunap aningaasarsiornerata suut tamaasa ersukkai.
Qalerallit aalisarneqarnerat alliartuinnarpoq. Suulluunniit uumassusillit issittumi arriitsumik alliartortarnerat eqqarsaatigissagaanni mianersortumik aamma qalerallit aalisarneqalerneranni pissusilersornissaq eqqaamasariaqarpoq, suummi tamarluinnarmik nungussinnaanngitsutut isigisariaqanngimmata.
Maanna aalisarnikkut avannaamiut pissamaateqarluartutut oqaatigineqarsinnaaniartut, nunatta qeqqaniit kujammut aalisagassaaleqisutut oqaatigisariaqarput, aalisartullu amerlanerit avannaanut katersuutilissanngippata tunisassat allat aamma piaartumik nassaariniartariaqarput.
Suulluunniit isumalluutigilerlugillu pakatsinartunik ilaqartarnerat ataasiarata nalaattarsimavavut. Maanna puisit neqaannik amiinillu Kina isumalluutigilluarlerlugulu Kangiani aningaasatigut ajornartorsioraluttuinnarneq ernumaammersitsivoq. Neriuutiginiartigu aningaasaqarnerat pitsaasup tungaanut aallaqqissasoq. Nanortalimmiullu Kiniiserinik pilersuerusunnerat iluatsilluassasoq.
Raajanut akitsuutip avataasiorluni pisanut qaffanniarneqarnera Atassutip siutaanut tusarninngilaq, naak aningaasat tamatumuunakkut Landskasse-mut isertinniakkat siunertaat paasinarluaraluartoq.
Atassutilli nangaanerminut pissutigerpiarpaa inuutissarsiutip taassumarpiaap akitigut nunani allani pissutsinik sakkortoqisumik eqqorneqarsinnaasup imaasiallaannaq taamatut iliuuseqarfigineqalersaarnera.
Tamatumunngattaaq ilanngullugu eqqaasitsissutiginiarparput sinerissamut qanittumi raajarniarnermi akit appasinnerpaafissartik tikereersimagaat. Maani Landsting-imi aalajangersagaqarpugut taamaattoqaleraangat pissusissamisoortumik, automatisk-imik, aaqqiineqartassasoq. Neriuppugut periusissaq tamanna piaartumik atorlugu aaqqiineqassasoq.
Raajarniartunut ilungersunartuuvoq aalisaqqusat piaarpallaartumik tamaasa qaqereernerisigut uniinnartariaqalersarneq, tamannali siunissami takkuttuartussaagunarpoq, pisassat ukiumoortut aalisariuterpassuarnut agguaattariaqartarmata.
Aalisarnermut Naalakkersuisup aalisarnermi pissutsit malinnaavigilluarai ilisimagaluarlugu taamaattoq aamma Atassummiit inattorniarparput aalisartut aalisagassaaruttut qanorluunniit iliuuseqarfigisariaqarneri alartaaserneroqqullugit tassami aamma taakkua allatulli akilersugas sarpassuarmik tungaasigut qajassuuneqarneq ajormata, taamaattumillu sianigisariaqartuarlugu akiligassat akissarsiallu sapinngisamik oqimaaqatigiissinniaraluarnissaat.
Qujanaqaarli siorna raajartassat tamarmik nungunneqarsimanngimmata, imaallaat Aalisarnermut Naalakkersuisoq aalisartunut qujanaqisumik pisasseeqqitsiarsinnaasimavoq. Raajartassanilli nunguutsisarneq eqqaassanngikkaanni Atassummiit isumaqarpugut raajarniarneq ingerlalluartutut oqaatigisinnaallugu naak akikinaarussaasarneq aalisartunit tusartuaraluartillugu.
Raajanut tapit allatut ajornartumik peertariaqarsimavavut aningaasat pineqartut aalisarnermi allamut atorumallugit, tassalu saattuarniarnermut. Saattuarniarnermi aamma akit appasippallaarneri oqaatigineqartuarput, allatulli aamma ajornartumik tunitsiviit avatitsinniittut qissimigaarlugit ingerlasariaqarneq pukusummiugisariaqartassaaq.
Saattuarniarneq aningaasarsiutinut alaalersoq aamma oqallisaasarpoq. Aalisarnermut Ataatsimiititaliamit siunniutaq pitsaasuusoq mannaavoq; Aalisartut saattuarniarumallutik aalajangertut aalisarnermut tassunga ikaarsaalerneranni aningaasatigut tapiiffigineqartassasut, Atassummiillu isumaqarpugut taamatut Inatsisartut aalajangersimanerat eqqortuusoq.
Pissanganarluinnarpoq-aasiit aalisarneq pillugu EU-mik isumaqatiginninniarneq qanoq inerneqarumaarnersoq. Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiussinerani nipi EU-p tungaanut sammisitaq, silinnerusumik EU-mik suleqateqarsinnaaneq, EU-p tungaanut inussiarnersiartornertut Atassutip siutaanut nipeqarpoq, ilalersorluartariaqarpoq. Tamatumunngalu aamma ilaanngitsuungialq EU-mi nunat oqartussaalluartut ilaat Frankrig kusanartumik kiinnerfigineqartoq saqqummiussami takugatsigu. Ajunngilaq periuseq tamanna nutaaq ingerlanneqaannarli.
Nukissiuteqarnerup tungaa eqqarsaatigalugu Atassutip qangaaniilli anguniagassatut pingaartitaa tassaavoq silaannarmik mingutsitsinani nukissiuuteqarluarnissaq. Miserratissaanngilaq ukiuni makkunani aqqut taanna atuallakkiartoratsigu. Taamaattumik Atassummiit inattuutiginiarparput erngup nukinga atorlugu nukissiuutinik ujarlernerni illoqarfinnik amerlanerpaanik nukissiuuteqarnikkut qalliisinnaasut sapinngisamik siulliunniaqqullugit.
Taama eqqarsarnitsinni TASERSIAQ Maniitsumik Sisimiunik Kangerlussuarmillu ikummateqartitsisinnaasoq, kiisalu Johan Dahls Land-imi TASERSUAQ QORLORTORSUARLU Narsa-mik Qaqortumillu pilersuisinnaasut, eqqarsaatigaavut.
Tamatumunngali uniinnaqinata anorip seqernullu nukingisa silarsuarmi avatitsinniittumi atorluarneqalereerneri qiviallattaalereerniartigik, silaannarmik mingutsitsinngitsunik nunanillu allanit pisiareqqaarlugit aasariaqanngitsunik nunarput peqareermat atorluarniarlugit pilersaarusiorluaannartariaqartunik.
Mingutsitsinnginnissaq eqqartortillugu Atassummiit Qaqortormiut pilluaqquniarpavut kiisami ikuallaavimmik pitsaasumik avatangiisinullu mingutsitsinngitsumik ukioq manna pisaarmata, aamma Atassummiit kissaatigeqaarput taamaattut suli amerlanerusut sinerissami siunissami atorneqalissasut.
Mingutsitsinnginnissarli oqallisigiuartillugu nassuerutigisariaqalerparput, kommunini assigiinngitsuni suli mingutsitsineqarpallaarmat, suliffinni kommuninit ilami allaat Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartunit. Oqaatigineqartut pillugit ersarissumik inatsisiliortariaqarpoq, tamannami amigaataasutut ersarilluinnarmat.
Takornariartitsinerup tungaa tusiapillaajuarpoq, ilami iluatsissinnaangitsutut allaat nalilerniarneqartalerluni. Tamanna akuersaarneqarsinnaanngilaq takornariartitsisarneq siunissami sukat ilaattut takorlooranni.
Immakkununa angallanneq silaannakkullu angallanneq, aamma takornariaqarneq eqqarsaatigalugu, imminnut unammillersutut sooq akuerineqarsinnaangitsumik sanileriissillugit ingerlanneqartut, massa ikioqatigiissilluinnarlugit ingerlanneqartussaagaluartut.
Atassummiit isumaqarpugut taakku marluk ataatsimut katitinneqartariaqalersut suliassaat ataasiummat inunnik angallassineq taassumalu aamma iluaniimmat takornariartitsineq.
Tamatumunngattaaq tunngatillugu uparuarumasarput tassa takornariat nunanit avatitsinneersut sakkortuumik akikillisaaffigineqarmata, uffalu nunatsinniit avammut angalaniat akikillisaaffigineqanngitsut. Atassummiit paasilluarpavut taamatut eqqorneqartut ersarissumik assuarliuteqarmata. Assigiinngisitsineq Atassummiit assuarliutigaarput, naak Grĝnlandsfly-mit nassuiaatiginiarneqartut paasilluaraluarlugit.
Aatsitassarsiornerup olie-siornerullu ingerlaasiat Atassummiit annerusumik oqaasissaqarfiginngilarput assuarnaatsumik ingerlanneqartutut isigigatsigit. Napasorsuarmi guld-isiorneq iluatseqqoqaarput, 1999-imilu olie-siorluni imaani qillerilernissaq maanna olie-p akikillivallaarneranit navianartorsiortinneqartutut oqaatigineqarsinnaalersoq iluatseqqoqaarput, kisiannili aamma nassuerutigissavarput silarsuarmi sumiluunniit pissutsit nunatsinnut tuniluuttarnerat tamatta ukiuni makkunani ilikkartariaqaleratsigu.
Meeqqat inuusuttullu pillugit saqqummiussaq imarisai tusaatissatut tiguinnarsinnaagaluarlugit oqaatigissavarput Atassummiit maqaasigipput saqqummiussaq qanoq iliornissamik siunnersuummik imaqanngimmat.
Atassummiit isumaqarpugut sunngiffimmi sammisassat aaqqissuulluakkat maqaasinartut naak nalunngilluinnaraluarlugu taama iliuuseqarnissaq aningaasanik amerlanerusumik piumasaqartoq, allatut ajornaqaaq annernaraluarpalluunniit tamanna pillugu amerlanerusunik aningaasaliisariaqalerpugut, meerartatta sunngiffimmi ornitassaaleqisarnerat pissuterpiaalluni meeqqat kusananngitsumik iliorfigineqartartut ukiuni makkunani ersarilluinnartumik amerliartormata.
Ajuusaarnarpoq paasinarluarlunili sunngiffimmi inatsisissap allanngortinnissaa kinguartittariaqarsimammat, kommunit piffissaqarluarlutik inatsimmi allannguutissat qimerlooqqaarusussimammatigik.
Tamanna pineqartoq aningaasassarsiunniartillugu qujanartumik nutaamik pisoqarsimasoq nalunngisarput mannaavoq; Tassalu tips-ernermi eqquiniartarnernilu aningaasat sinneqartoorutit amerlillutik nunatsinnut tunniunneqartalersut.
Tassa 4 million-iniit 12 million-inngorlutik takkussimammata assullu aningaasat taakku inuusuttut meeqqallu pillugit siliniarnermut iluaqutaanialersutut Atassummiit nalilereerlugit. Qanorli aamma agguaattarnissaannut isumaqatigiinniartariaqarneq kisimi aporfinngorsimasutut nalilerparput.
Nalunngilarput meeqqat inuusuttuaqqallu sullinneqarnerat allatulli inatsisip inunnik isumaginninnerup ataaniimmat. Suliassarli ukiuni makkunani ilungersuunneqarnerulerluni ingerlasariaqartutut isigitillugu eqqarsaqqajaanarpoq pitsaanerulinnginnersoq meeqqat inuusuttuaqqallu sullinneqarnerat inatsimmit immikkoortillugu inissikkaanni?
Atuarfeqarneq ilinniartitsinerlu pillugit suliniutit ingerlalluarnerat Atassummiit ilassilluarparput. Pilersaarutit imaannaanngitsut saqqummiuteqqaarneqarmata siunnersuummik asissuisut tusarliutissavarput. Suliaq nutaaq ingerlalluartoq suli ilutsilluartumik ingerlassasoq Atassummiit kissaatigilluinnarparput. Ilinniartitsisullu paaseqatigiillutik peqatigiiffimminnik ataasiinnanngortitsisut eqqarsarluarlutik taama iliorsimaneranni pilluaqquvavut, neriuutigalugu ilinniartitsisoqarniarnerup tungaatigut taama iliuuseqarneq nunatsinnut kinguneqarluarumaartoq.
Tips-ernermit lotto-rnermillu aningaasat pissarsiavut nuannaajallannaqimmata aamma atuartitaanermi meeqqat ilinniagaqarnikkut pissanganarisaannut nutaaliorluta atorsinnaaneri eqqarsaatigisariaqarpavut.
Maanna silarsuarmi avatitsinniittumi meerarpassuit ornittagaqalerput, Internet Cafe-nik taagorneqartunik. Atuarfiit PC-nik aamma Internet-inik peqalernerisigut meerartavut nunarput tamakkerlugu pissanganartunik atassusersorsinnaalissavavut, pikkorinneqqisaallutik ilinniakkamik tungaasigut suli annerusumik siunissaannut piareersartilerlugit. Computer-it nangagassaajunnarlutik nunatsinnut takkutereersut pimoorullugit sukkut sumullu atorluarneqarnissaat pimoorullugu sulissutigilerniartigu.
Inissialiortitsinermi aningaasaleeriaatsit nutaat maani ataatsimiinnermi Naalakkersuisunit saqqummiunneqartussat inissialiornermi malunnaateqarluartumik sunniuteqarluartussaapput, siunnersuutip kingumut qiviartarluni siunissamut sammisuummat.
Inissialiortiterneq allanut peqataalersussanut aamma ammaanneqartussaavoq, namminersorlutik ingerlatsisut, ingerlatsiviit Namminersornerusunit pigineqartut, kreditforening-it Danmark-imi ingerlanneqartut allallu aningaasaateqarfiit.
Boligstĝtte-mit attartukkat pisoqalisut akiligassaqarfiusullu nutaamik aaqqiiviginiarnerat pingaartillugu uani taalaarusuppavut, piginnittumut nutaamik aallarteriarnissamut pitsaasumik periarfissiisut, tassalu nammineerluni illuliat illoqarfinni sanaartorneqarsinnaalernissaat, kiisalu realkredit-init attartornikkut boligstĝtte-mit attartukkat pitsaasumik allanngortissinnaalerneri. Aamma taasariaqarput initaarniartunut pisortat 40%-imik ukiuni 15-ini erniaqanngitsumik taarsersugassaanngitsunillu atukiisinnaalerneri, kiisalu boligstĝtte-mi illutoqqat iluarsarnissaannut 40%-imik erniaqanngitsunik taarsersugassaanngitsunillu atorsinnaalernissaq.
Tamakku tamarmik ukiuni kingullerni maani inimi kissaatitut saqqummiunneqartarsimasut maanna piviusunngortinneqalersut suut tamaasa eqqarsaatigalugit siunnersuuteqarnikkut, assigiinngitsutigut iluarsiallanneqareerunik inissialiortiternerup malunnartumik annertusineranik kinguneqarluartitsisussat.
Naalakkersuisut Siulittaasuata erseqqissarpaa, aningaasat atugassiissutaasut atorlugit innuttaasut peqqinnissaqarnikkut isumannaatsumik pitsaasumillu isumagineqarnissaat Naalakkersuisut anguniagarigaat. Taama oqarneq Atassummiit isumalluarpallaarnertut nalilerumavarput, taama oqarpugut pissutsit pissusiviusut ullumikkut atuuttut aallaavigalugit.
Peqqinnissaqarnikkut isumagineqarnissamik innuttaasut piumasaat annertusiartorput - pingaartumik nunaqarfinniit isorliunerusuniillu - nunap sinneraniit allaannerujussuarnik atugassaqartitaasunit. Politik-erit uagut pisussaavugut piumasaasut taamaattut piviusunngortinniassallugit.
Aningaasaliussaasut atorlugit tamanna pisinnaappat soorunami qujanassaqaaq, kisianni aningaasaliissutaasut qaffanneqartariaqalernerat avaqqunneqarsinnaanngilaq. Peqqinnissaqarfik 650 mio. koruunit missaannik aningaasaliiffigisarparput, assersuutigisigu Bornholm nunatsitut inuttutigisoq sanilliutissagutsigu takusinnaavarput tassani 800 mio. koruunit aningaasaliunneqartartut, naak tassani napparsimasunik angallassigasuarnissamut uagutsitulli pisariaqartitsisoqanngikkaluartoq.
Nunatta Danmark-imut EU-mullu atassuteqarluarneranik saqqummiussaq erseqqissaanera isumaqatigilluinnariarlugu, oqaatigisariaqarparput Danmark-imut EU-mullu atassuteqarnitsinni annertusiartuinnartunik ajornartorsiuteqaleratta - tassalu inatsisiliornerup tungaatigut.
Naasuiaatikkut saqqummiunneqartussakkut erseqqippoq inatsisiliornerup tungaatigut pingaaruteqartunik kinguaattuulersugut, tassa Danmark-imut EU-mullu sanilliulluta. Ulloq manna tikillugu piginnittussaaneq, unammillersinnaaneq, pisisartut illersorneqarnissaat allallu pillugit assingusunik inatsisiliortarnissarput orniginerusimavarput.
Saqqummiunneqartussami allami pineqartoq eqqaalaassagaanni ilumoortuusariaqartoq tassa, oqaatsit tamarmik assigiimmata annerusoqaranilu minnerusoqanngimmat - inatsisiliornermi aamma taamaalluinnarpoq, minnerusoqaranilu anerusoqanngilaq.
Inatsisiliassat tamarmik peqqissaartumik piareersarneqartussaapput. Uagut nammineq assingusunik inatsisiliortarnerput attatiinnassagutsigu, pingaartumik nunanut allanut attaveqarfitsinnut tunngasut eqqarsaatigissagaanni, taava inatsisileritoorpassuarnik atorfinititsisariaqassaavut - ullumikkut tamanna aallartipajaareerpoq.
Pissusiviusut aallaavigalugit Danmark-imi EU-milu inatsisiliat assilisalerniartigik ANunatsinni pissutsinut immikkut ittunut@ naleqquttunngorsarniartigik - ilami immikkut allaassutitsitut taagorsinnaasavut ikiligaluttuinnarmata. Immikkut allaassuteqarnerput aallaaavigiuassallugu nunatsinnut akisuvallaalereerpoq.
Naggataatigut oqaatiginngitsoorumanngilarput, aamma Atassutip tungaaniit ilungersuutigilluarsimasatta piviusunngulernera qamanngavik nuannaarutigigatsigu, tassalu inuutissarsiutinut ikiorsiisarneq aamma nunami inuutissarsiutitaarniartunut atuuttussanngulermat. Suliffissanik nunami pilersitsiortulersussaq tamanit tikilluaqquneqartariaqarpoq.
Inatsisartut naggammik uuma qiningaaffiup iluani sulinerminnik aallartitsisut Atassummiit sulilluarnissaannik kissaallugit oqaaseqarnerput tamaanga kipivarput.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Inatsisartuni qinigaaffik manna naggataarlugu ataatsimiinneq kingulleq aallartippoq, Inuit Ataqatigiinniit tallimanngormat ataatsimiinnerup aammarneqarnerani Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqatigiit sinnerlugit saqqummiussaat oqaseqarfigiutigalugu piffissaq manna kingumut qiviarfittut inuiaqatigiit killiffitsinnik naliliiffittut ingerlariaqqinnissamilu pingaartitatsinnik inuiaqatigiit saqqummiiviginiarpavut.
Inatsisartuni ilaasortat qinigaaffik manna siulittaasoqarneq eqqarsaatigalugu nikerarfiusimavoq. Aamma qinigaaffik manna naarianngitsoq inatsisartuni partiit ataatsimik ilanngarput, Akulliit Partiiat nammineerluni atorunnaarsimmat. Taamaalillutik 1995-imi Inatsisartunut qinersinermi qinersisimasut 1600-ngajaat naalakkersuinikkut siunnerfittut taasarigaluaminnik tunaartaaruttut oqaatigisariaqarput. Naalakkersuinikkut siunnerfittut aalajangersakkat taamak qajannartigisinnaammata eqqarsarnartoqaqaaq.
Inatsisartut namminerisaminnik allattoqarfeqalersut Naalakkersuisut pisortaqarfiini avissaarlutik namminiilernerat Naalakkersuisunit ilaatigullu Inatsisartuni Ilaasortanit ataasiakkaanit sungiukkuminaatsinneqarsimavoq, immaqami ilaatigut sungiukkusunneqanngitsutut oqaatigineqarsinnaalluni.
Qinigaaffimmi matumani Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisuutitaqartuni illua-tungiliuttutut ingerlasimanitsinni Inatsisartuni sulinerup pimoorullugu ingerlannissaa pisarnitsitut ilungersuutigisimavarput. Naalakkersuisuutitaqartunit illua-tungiliuttutut isornartorsiuinerinnaq naammanngimmat Inuit Ataqatigiit siunnerfilimmik aaqqiissutaasinnaasunik tikkuussiuarneq suleriaatsitta qiterisimavaa. Tamanna inimi maani oqallittarnerni, Ataatsimiititaliani sulinitsinni innuttaasunillu ataatsimiititsisarnerni aallussimavarput.
Minnerunngitsumik Ataatsimiititaliani sulinermi Naalakkersuisuutitaqartut sinniisaasa inatsisiliortutut sulinerminni tiguartisimallutik aallussinerusinnaanerat amigaataasimaqaaq. Inatsisartunimi qinikkatut sulinermi imminut piumaffigineq angisooq pigisariaqartoq isumaqarpugut. Minnerpaamillu Inatsisartuni ilaasortat pingaarnertut ilisimasariaqarpaat Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni sulianik suleriaatsinillu immikkoortitsisinnaaneq.
Naalakkersuisunik naalagarsuaqarsorinerup atorfillillu suliaannik tunaartaqarusuppallaarnerup Inatsisartuni sulineq kimeerutingajavittarpaa, tamanna Inuit Ataqatigiit Inatsisartuni ilaasortaatitaasut kisitta misillerfigisimanngilarput. Pingaarnertulli innuttaasut inimi maani oqallittarfissamittut inatsisiliorfissamittut aqutsisussamittullu qinersigisimasatta avaanngunartutut misigisimavaat, Inatsisartoqarnermut ataqqinaataanngilluinnartumik.
Inatsisartuni sulinermi nunaqarfigisatut aggerfimmi pissutsinik ilisimasaqarneq pingaaruteqarpoq, tamannali kisimi naammaqqajanngilaq.
Oqaluuseritikkusullugit siunnersuutitut saqqummiukkumasat suliarinerini, Ataatsimiititalianilu sulinermi siuarsimanerulluni piareersarluartariaqarnerup aallunneqarnerulerneratigut, Inatsisartuni sulinerup pitsaassusia malunnaatilimmik qaffaallatsissinnaagaa qularnanngilaq, tamannalu Inatsisartuni ilaasortaajumallutik qinigaasimasut kisimiillutik akisussaaffigaat.
Ataatsimiititani pingaaruteqartuni suliaqarnermi ilaasortat allaammi Ataatsimiititaliat Siulittaasuisa ilaasa namminneq isumassaaleqillutillu piareersarnermut pimoorussinngitsut, sulinermik kinguarsaataannaaneq ajorput sulialli naammassineqarnerminni pitsaassusianut annertuumik killiliisuusarlutik.
Sulinermi piareersarsimanngissutsip nalinginnaasumillu Naalakkersuinikkut isummersorsinnaanngissutsip ajunnginnerusussaq nassaariniarlugu isumatuumik sulinissaraluit isumaliutinillu naapitsitsinissaraluit pinngitsoortittarpaat.
Nunatsinnilu Naalakkersuinikkut ingerlatseriaatsit tamat oqartussaanerat tunngavigalugu Inatsisartoqarnerup Naalakkersuisoqarnerullu atuutsinnerani toqqaannartumik, tassalu Inatsisartut Naalakkersuisullu ingerlatseriaatsimut pineqartumut ataqqinnissuseqarlutik ilungersuutiginnittuunissaat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.
Inatsisartullu inatsisiliornerminni suliassap ilarujussuanik Ataatsimiititalianut agguaasarnera pimoorullugu ingerlanneqartariaqarpoq.
Qinigaaffimmimi matumani nalinginnaavallaarsimaqaaq, Ataatsimiititaliat isumaqatigiilllutik inassutigisaraluisa Inatsisartut Ataatsimiittarfiannut maanga eqqunneqaraangamik avissaartuuffiusarnerat.
Qularnanngilaq tamatuminnga patsiseqartumik Naalakkersuisut qinigaaffimmi matumani Inatsisartunit aalajangersarneqareeraluartunik piviusunngortiterinerat killilerujussuusimavoq.
Qinikkat atorfilittallu akornanni isertuaatsumik periuseqarneq aamma Inatsisartutut sulinermi pingaarutilerujussuuvoq.
Naalakkersuinikkummi isummamik saqqummiussisinnaallunilu tunngavilersuisinnaanertulli atorfilittanik, avataanilu immikkut ilisimasalinnik atuisinnaaneq pingaartigaaq.
Naalakkersuisuutitaqartunut illua'tungiusutut Pisortaqarfinni, namminerlu Inatsisartut allattoqarfitsinni atorfilittat aalajangersimalluinnartunik ilisimasaannik atorfissaqartitsileraangatta saaffiginnittarnitta inussiarnersumik ikiuukkumanermillu annertuumik misigisartagarput Inuit Ataqatigiinniit unnersiutissaraarput.
Taamatullu qinikkat atorfilittallu akornanni isertuaatsumik pissuseqarfeqatigiinneq, Naalakkersuisoqarfiit Pisortaqarfiini Inatsisartullu Allattoqarfianni atorfilittat akornanni ullumikkornit annertunerusumik atorneqarnissaa aamma kissaatiginarpoq.
Taama Inatsisartuni Naalakkersuisunilu sulineq isummersuiffigilaassallugu Inuit Ataqatigiit pisariaqartissimavarput. Isumaqaratta, Inatsisartuni qinigaasimagaanni suliamut tunniusimanissaq, suleriaatsinik ilisimaarinninnissaq aalajangersakkanillu mianerinnittuunissaq, pingaaruteqarluinnartuusut.
Tamakkumi uagut qinikkatut pimoorunnagillu mianerinngikkutsiginikkatut uagut, suliattalu ataqqineqarnissaat ilimagisariaqarnagulu piumasarisinnaanngilarput.
Taamatut qinikkatut sarfarsiataaginnarnerput, suleriaaseqarnerup kingunereriaannaavaa demokrati-mik toqqammaveqarnerup kimeeruttoornera, tamannali kalaallit Inatsisartutsinni orniginanngilluinnarmat assortuussutaasariaqanngitsoq isumaqarpunga.
Naalakkersuisut ammaanermi oqalugiaatissamissut isumaqatigiillutik saqqummiussaattut naatsorsuutigisariaqagarput oqariartuutiginiakkaminnut naleqqiullugu takisoorujussuuvoq.
Naalakkersuisooqatigiinnut Siumukkunnut Atassutikkunnullu illua'tungiusutut suliluunniit uparuarianngikkipput inimit maannga tallimanngormat aniartorluta najuuttut ilaannit oqaasertalerneqartoq tusarpara ima; tarajoqaranilu qasilitsoqanngilaq. Alla eqqaanngilara Naalakkersuinikkut ittannertatta ilaata taalliortup Moses Olsen-ip saqqummiisoq nersorumalluaraangamiuk oqaasertaliuttagaa; oqaatsitit tarajoqarlutillu sukkoqarput.
Pingaartumik Nunap Naalakkersorneqarneranut siuttussatut inissinneqarsimagaanni, assersuutigalugu Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata ammarneqarnerani inuiaqatigiinnut saqqummiukkumasat pissutsinut atuuttunut unneqqarissuusariaqartut, Naalakkersuinikkullu ineriartortussamik inatsisiliornikkut aningaasalersuinissatigullu pilersaarutinut naleqquttuusariaqarnerat Inuit Ataqatigiit pingaartuutippaat.
Matumuunami Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiinermini oqaasiisa ilaat siullertut oqaaseqarfigerusutavut ukuupput, issuarpara ima oqarpoq; "avammullu nakuussuseqarlutalu aalajangersimasumik pissuseqassagutta Nunatsinni inuiaqatigiit sutigut tamatigut ineriartorfiusut innuttaasunik naligiinnik periarfissiisut inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik atorluaajumasut pilerseqqaartariaqarpavut." Issuaanera naavoq.
Ilumut nunaqarfippassuarni pilersuinikkut tunisassiorfeqarnikkut meeqqat atuarfiini pissutsitigut, peqqinnissakkullu sullinneqarnikkut pissutsit sutigut tamatigut ineriartornertut innuttaasunillu naligiimmik periarfisseerusunnertut taaneqarsinnaanerpat?
Nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq pillugu nalunaarusiaq ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani oqaluuserisassatta ilaat najoqqutaralugu Naalakkersuisut arajutsisimanavianngilaat Nunatsinni Namminersornerulluni Oqartussat ingerlatsinitsigut illoqarfiit pingasuinnaat patajaatsumik ineriartorfiusutut oqaatigineqarmata.
Ilumut ilinniarfissaqanngitsut suliffissaqanngitsorpassuillu naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaarsorneqartut naligiimmik periarfissiinermik, inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik atorluaanerput oqarnermik naleqqunnerpat?
Ilumut anaananngortussarpassuit nunaqarfitsik, illoqarfitsik ilaquttatillu qimallugit erniartortariaqartartut taama amerlatigitillugit innuttaasunik naligiimmik periarfisseerusulluni oqalunnermut naapertuuppat?
Ilumut nunatsinni nammineq ilisimalersimasat najoqqutaralugit, assersuutigalugu sanaartornermi nutaaliorlutik sanaartornermut akikinnerulersitserusuinnaratik, suliffissanik pilersitserusuinnaratik nunanilli allanit eqqussuinermut killileerusukkaluartut isiginngitsuusaarneqartillugit innuttaasut ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik atorluaajumanermik oqalunneq ilumoorunneqartutut naatsorsuutigineqarsinnaava?
Namminersornerulluni Oqartussat tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit ingerlassiviini siulersuisulersornermi allaffissuarmi matumani atorfilippassuarnik, Naalakkersuinikkut kammalaataannangajannik nunanilu allaneertorpassuarnik inuttalersuineq taama annertutigitillugu nunami maani nunaqartut ataasiakkaat piginnaaneqarfippassuinik atorluaajumalluni oqalunnermut tamanna naleqquppa?
Unammilleqatigiinneq saffiorfinni, sanaartornermi ingerlatsivinni, angallassinermi niuernermilu tamalikaarnerusoq innuttaasunut iluaqutaassasoq ilumoorukkaanni maani nunaqartut aallarteriarnissaminnut periarfissinneqartariaqarput.
Tamakku tappiffiginngikkutsigit suliffeqarfissuit kisermaassiartuinnartut ingerlatsinerat kipinani suli annertusiartuinnassooq.
Suliffeqarfiit maani nunaqartunit ingerlanneqartut aallartisarnerini kaammattorneqarnerunerisigut nunatsinni ataatsimoorneq peqqinnartoq kisiat pilersissanngilarput aammalu aningaasat amerlanerujussuit nunatsinni kaaviiaartilersinnaassavagut.
Inissianik illuutinik allanik, Innaallagiamik Imeqarnermullu aqqusersuutit nutartertariaqarluinnalersimanerannut Naalakkersuisut ukiunut tallimanut tulliuttunut 320 mio. kr.-nik siunnersuuteqarput, tassa agguaqatigiissillugu ukiumut 64 mio. kr.-nit, Naalagaaffillu peqataassasoq isumalluarfigineqarpoq.
Naalagaaffillu sinnerlugu minister-erpassuit aasap ingerlanerani maani tikeraartartut oqaaserisagaat najoqqutaralugit nalornineq taama angitigisoq qanoq isumalluartigissanersugut apeqquterujussuuvoq.
Qujanartumilli Naalakkersuisut nutarterisariaqarnerup aallunneqarnerulernissaanut nunaqavissut piukkunnarsarneqarlutik sulisorineqarnissaat siunnerfiginerarpaat.
Taamaakkaluartoq Sisimiuni Sanaartornermik Ilinniarfimmut atasumik teknikikkut qaffasinnerusumik ilinniarfeqalernissaannik pilersaarutit inuiaqatigiinnut tamakkiisumik minnerunngitsumillu inuusuttortatsinnut iluatinnarluinnartigisut kinguartinniarneqarmata tamanna Inuit Ataqatigiit isumaatsuliornerusoraarput.
Apeqqulli tamanna immikkut aningaasanut inatsisissap siunnersuutip suliarinerani isumaqatiginniutaasut ilagisariaqaraat ilimasaarutigeriissavarput.
Inuusuttortarpassuagut .............. pigisaqartut qarasaasianillu atortulersornermik ilitsoqqussaqartut piumapput. Taamaattumik pisinnaasortagut perusuttut ilinniarfinnik ullutsinnut naleqquttunik periarfissaqartittariaqarpavut.
Tamanna nunatsinni ingerlatsinermi kisimi iluaqutaassanngilaq aammali issittumi nunaqartut akornanni tamakkunatigut nunatta sassartaarnerunissaanut aqqutissatsialaavoq.
Ilinniartitaanermut Naalakkersuisup Ozing X-ip, tassa Sisimiuni Sanaartornermut Ilinniarfiup uigussaattut aallartinnissaanut aningaasat pisariaqartinneqartut 2 mio. kr.-nit missaaniittut nassaarisinnaasimannginnerpai? Imaluunniit piumassuseq killeqarpallaarsimanerpa?
Pilersaarutini Sanaartornermi Ilinniarfiit matoriaannanngorlugit piareereerlugit utaqqiinnarput.
Naalakkersuinikkut suliaqartut oqaasiinnanngitsunik timitalersuinernilli kinguneqartunik oqaaserisartagaat piumasarisariaqarmat, danskit ministeriunerata Nunatsinnut tikeraarnermini oqariartuutaasa pingaarnersaattut Inuit Ataqatigiinni maluginiagarput tassaavoq, Naalagaaffeqatigiinnermi innuttaasut sumi najugaqarnerat apeqqutaatinnagu assigiimmik atugaqartussaanerannik oqaasii.
Taama imaannaanngitsigisumik tamanut ammasumik ministeriunerup oqaasii Naalakkersuisut ilumoorullugit tusarsimassagaat neriuppugut.
Inuit Ataqatigiinnilu isumaqarpugut oqaatsit taamaattut oqartut pinngitsooratik pisussaaffiliimmata danskit Naalakkersuisuinik isumaqatiginniutinik aallaqqaataasariaqartut, soorlumi aamma Nunatsinnut oqartussaanerup tamakkiinerusunngortinnissaa siunertaralugu namminersornerulersimanerup nutarterfigisariaqarnera aalajangiusimalluinnaripput. Tassa peqatigiinneq nutaaq innuttaasunik naligiimmik periarfissiisoq.
Naalagaaffeqatigiinnermi sumi najugaqarnerput apeqqutaatinnagu assigiimmik atugaqartariaqarnermik Ministeriunerup oqariartuutaata pinngitsoorani nassatarisariaqagaasa ilagisariaqarpaat Nunatsinnut Nunatsinnilu pisunut maani nunaqartugut oqartussaanitta tamakkiisunngortinnissaat aammalu nunanut allanut attaveqarnerup uagutsinni tamakkiisumik oqartussaaffigineqalernissaa.
Peqqinnissakkut, Kiffartuunneqarnikkut, ilinniartitaanikkut isumaginninnikkullu innuttaasut assigiimmik atugaqartariaqarneranik ukioq Folketingimut qineqqusaarnermi oqaasereriikkamut aamma matumuuna innersuussutigiinnassavagut.
Sullivinni nutarterinerni siunnerfissatut Inatsisartut aalajangersaaffigeriigaat tassaavoq suliffeqarfiit ilaatigut ullumikkut pioreersut piginnittuisa utoqqalillutik unittariaqalernerini maani nunaqareersut periarfissinnissaat.
Tamannalumi aallartisarniarsimagunarlugu peqqussutitigut toqqammavissat ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani oqaluuserisassatta qujanartumik ilagisussaavaat. Aningaasartaqartariaqarmata Naalakkersuisut qularnaveeqqusiinissamut 4,5 mio kr.-ninik tunisassiarineqarsinnaasunullu nutaamik ineriartortitsinermi 1 mio kr.-nik aningaasanut inatsisissatut siunnersuumminni siunnersuuteqarsimapput.
Inuit Ataqatigiit siunnerfigerusupparput aningaasat taakku amerlinissaat aningaasanut inatsisissap suliarinerani Partiinut allanut isumaqatiginninniutiginiarlugit, kiisalu aningaasanut inatsisissap inaarneqarnerani ilanngullugu aalajangersaavigineqartariaqarsoraarput aningaasat inuussutissarsiutinut siuarsaanissamut atugassiissutigineqarumaartut ilaasa aalajangersimasunik annertussusillit kommuneni aningaasaqarniarnikkut ajornartorsiorfiusuni inuussutissarsiutitigut siuarsaanissamut atugassiissutigineqarnissaat.
Aalisagartatigut avammut tuniniakkat amerlanerungaarsinnaanngimmata nunatsinni aningaasat pigineqartut amerliartoratik nikinnaveeqqasut ilisimaneqarmat akileraartarnikkut iluarsartuussinissaq qinigaaffimmi matumani naalakkersuisooqatigiinnit ajoraluartumik tusarumaneqarsimanngilaq.
Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut innuttaasut naapertuilluarnerusumik inuiaqatigiit aningaasalersorneqarnerannik peqataatinneqarsinnaaneranut piffissanngortoq.
Aningaasanummi inatsisissatut siunnersuummi assersuutigalugu avataasiortunut raajanut akitsuut qaffanneqassasoq Naalakkersuisut siunnersuutigereerpaat.
Ullumikkut meeqqerivinnut angajoqqaat isertitaqassusertik najoqqutaralugu akiliisinneqartareerput aammami inoqutigiit isertitaat najoqqutaralugit ineqarnermut tapiissutit tunniunneqartareerput.
Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaatai 1995-imeersut najoqqutaralugit inoqutigiit 2.323 taamanikkut ukiumut 400.000 sinnerlugit ukiumut akileraarutaasussanik isertitaqarsimapput. Nalunaarsukkanili takuneqarsinnaanngilaq 400.000 kr. sinnerlugit isertitaqartut qanoq agguataarsimanersut, soorlu taakkunannga qassit mio kr.-nit sinnerlugit ukiumut isertitaqarsimanersut.
Mannali pisimavarput, Danmarkimi nunaqartoq 1 mio kr. akileraarutaasussamik ukiumut isertitaqaruni, taakkunannga agguaqatigiissillugu nammineq pisarpai 450.000 kr.-nit sinneri inuiaqatigiinnut siuarsaanernut atugassatut kommuneminnut naalagaaffimmullu akileraarutigisarpaat.
Nunatsinni akileraartitseriaatsitsinnut sanilliutissagaanni maani 1 mio kr.-nik akileraarutaasussanik isertitaqaruit taakkunannga agguaqatigiissillugu 600.000 kr.-nit nammineq kaasarfinnut ikissavatit pisassatut.
Akileraartarneq atsikkutigiissaarnerusumik aaqqiiffigisinnaagutsigu qularissanngilarput nunatsinni aningaasat isertinneqartut nunatsinni kaaviiaartinneqalersinnaanissaat.
Ullumikkummi isertitaqqortuut amerlasuut aningaasarpassuit nunani allani aningaasalersuutitut aningaasannanniaqqinnernullu atortagaat sianiginngitsuusaaginnarneqartariaarupput.
Nunarput inuuffigiumallugu aalajangersimagutta aningaasat amerlanerusut nunatsinni kaaviaartinneqalernissaannut toqqaaneq, erlituneq, aningaasarsiortunullu pillaaniarnertut isiginiartariaqanngitsoq Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut.
Nunarput innuttaasunit assigiinnerusumik atugassaqarfiusoq tamatta siunnerfigilersinnaasuugutsigu immitsinnut susassaqarfigeqatigiittut misigineq annerulersissinnaavarput, ilaqutariit nukittunerulerneranik kinguneqartumik.
Kiisalu Nunatta aningaasaqarniarnikkut killiffianik tunngasumik nunanit allanit attartukkat taarsersorneqarnerat sivitsorneqarsinnaanerannik siorna ukiakkut september-ip 30-anni oqaatigeriikkavut aammaarluta aningaasanut inatsisissap suliarinerani partiinut allanut isumaqatiginninniutigeqqinniarpagut.
Siorna oqareernitsitut taarsersuinerup sivitsorneqarneratigut aningaasat inuussutissarsiutinut siuarsaanernut, suliffinnillu pilersitsinermi ullumikkorpiaq atorfissarpassuaqarput.
Inuiaqatigiinni suliffissaqanngitsut ullumikkutut amerlatigitillugit nunaqarfippassuarnilu inuuniarnikkut atugarisat ullumikkutut ilungersunarluinnartigitillugit taarsersukkat piffissami sivisunerusumik taarsersorneqarnissaat pisariaqavissutut Inuit Ataqatigiit isumaqarfigaarput.
Naalakkersuisut Siulittaasuata oqalugiaammini assigiimmik akeqartitsinerup atorunnaarsinneqartariaqarluinnarneranik ukiut marluk matuma siornagut oqarnermini nangaanerungaartumik nipeqarnera Inuit Ataqatigiinnit maluginiarparput.
Oqalugiaamminimi najoqqutaanni naqinnerit angisuut atorlugit taamaallaat titarnerit tallimat oqaatigiminerpaa.
Tassunga tunngatillugu
naalakkersuisut siulittaasuata qaammatit sisamat matuma siornagut inimi maani
aningaasaqarnikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaat saqqummiukkamiuk oqaasii
innersuussutigalugit apeqqutigissavarput misissuisussatut decemberip 18-ani
1997-mi naalakkersuisut pilersitarisimasaata paasisimalersimasaat suusimanersut
taama nangaanani toqqammaviusimasinnaasut. Allanngortitsiniarlunimi
naalakkersuisooqatigiinniit nalunaarutaasimasoq innuttaasunik tamanik
kalluaasoq annertuumillu nunap immikkoortuini inuutissarsiutinik
ineriartortitsinermut aningaasaalerusunnermik nalornisitsisoq
pisariaqanngitsumik sivitsorsarneqassassoq isumaqanngilagut. Inuttaasut
inuutissarsiutitigullu ingerlatsisut tamatumuunakkut toqqaserluuteqartinneqarnerat
pisariaqanngitsumik sivitsorsartariaqanngilaq. Tupinnanngitsumimmi
naalakkersuisooqatigiit Siumukkut Atassutikkullu taama issanngutitsinerat
inunnik illoqarfinnut ikittuinnarnut eqitertitsiniarnerattut innuttaasunit
oqaasertalerneqartalermat Inuit Ataqatigiit paasilluarsinnaavarput, tamannali
ilumut siunnerfigineritsik siunnerfiginnginneritsilluunniit naalakkersuisooqatigiit
ersarissumik oqaatigisariaqalerpaat, imaluunniit Sakiusikkut Benjamiillu
naalakkersuisooqatigiinnut oqaluttuaannanngorsimanerpat?
Siorna ukiakkut Namminersornerulluni
oqartussani sulisorisat katitigaanerat pillugu oqallittoqarmat Inuit
Ataqatigiit tikkuakkatta ilagaat allaffeqarfissuup matuma sulisoqarneranut
ukiumut 300 mio. koruunit sinnerlugit atorneqartarnerata
akuersaaginnarneqarsinnaanngissusia, taamanikkullu sulisoqarnermut
naalakkersuisup neriorsuutigaa allaffeqarfissuup salinneqartariaqarneranik
sinunnersuuterput piviusunngortinneqassasoq. Naalakkersuisooqatigiilli
Aningaasanut Inatsisissatut siunnersuutaanni pakatsissutigeqisatsinnik takusinnaavarput
aningaasat allaffissornerinnarmut atorneqartut allanngortinniarneqanngitsut
sulisorisallu katiterneqarnerannut ilinniartitseqqinnernullu suut
iliuuserineqalersaarnersut tutsaqqaqigatik. Illoqarfissuarmi Nuummi
sulisussatut atorfinitsinneqartut ukioq sinnerlugu inissaminnik
utaqqeqqaartarfianni sulisussanik avataanit tikerartitsineq
annikkilliallatsinneqarani suli taamannarsuaq atorneqarpoq, naak nunaqavissunik
sulisornerup pikkorissaanertigut annertusaavigineqartariaqarneranik oqaatsit
tusarnersut timitaat, maanimi nunaqavissut Nuummi inissaminnik ukiut 13-it
angullugit utaqqisarnerat nunaqavissunik sulisoqarnerup
annertusaavigineqarneratigut ikiorsiivigineqarsinnaassagaluartut ilagaat.
Angallannikkut atortulersuutit,
mittarfiit umiarsualiviillu eqqarsaatiginerullugit naalakkersuisut
anersaartulaarallarnissamik oqariartuutaat naalakkersuisunit
ersarissarneqassasoq Inuit Ataqatigiit pisariaqartippaat. Suunuku
naammassereerpata anersaartulaarnissamik pisariaqartitsineq pineqartoq,
mittarfiliortitsinermi eqqarsaatigalugu tamatumani suliaqareersut maaniittut
sulisutut ingerlalluareersut aningaasallu immikkoortinneqareersut Paamiuni
suluusalinnut mittarfiliassatut pilersaarutaasut kinguartinneqarnissaat
naalakkersuisut aasap ingerlanerani aalajangiuppaat, taamalu aalajangernerup
kingornagut Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimititaaliaani taama
aalajangernermut akerliunermut atatillugu itinerusumik naalakkersuisunit
ilisimatinneqarnissamik noqqaagaluarneq ulloq manna tikillugu oqaatsimik ataatsimilluunniit
suli akineqanngilaq.
Mittarfiliornermi sulisut
sanaartornerullu sinnerani suliaqartut illuliortitsernermi allanilu
sanaartornerni suliaqartut immikkuullarissuupput. Taamaattumik
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami mittarfiliortitsinerup
pilersaarutaareersut malillugit ingerlatiinnarneqarnissaannik isummerneq Inuit
Ataqatigiit aalajangiusimavaat naalakkersuisullu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap
itisilereqqusinera suli akingikkaalluunniit innersuussutigalugu Paamiuni
mittarfiliassamik naalakkersuisut kinguartitsinissamik isummersimanerminnut
toqqammavigisimassatik Inatsisartunut nassuiaateqarfigisariaqarpaat,
Inatsisartummi tassaapput sanaartornermi inatsimmik akuersisimasut,
Inatsisartullu allamik isummertinnagit inatsisit naalakkersuisunit allanngortiterneqartussaanngillat.
Tamatumalu eqqartornerani Angallannermut Naalakkersuisup ukiup ingerlanerani
Qeqertarsuarmi, Qasigiannguani, Narsami Nanortalimmilu ujaraaqqanik qallikkanik
mittarfiliornissat misissuiffigineqalertariaqarnerannik oqaasii asuli
tusaaqqusaarutaannaasimanerpat? Naammi kujataani angallannerup
nutarteriffigisariaqarneranik misissuinissanik neriorsuutit?
Takornariaqarneq
inuutissarsiutitut isumalluutit pingajuattut suli aalajangiusimaneqartariaqartoq
isumaqarpugut. Misigisassanik nunani allamiut ujartuisut nunatsinni
killeqanngiusartumik periarfissaqarput. Aasaq tikeraat ilaannit Islandip
statsministerianik naalakkersuisut siulittaasuata nunat taakku
suleqatigiinnerulernissaannik atsioqateqarnera sunik nutaanik pisussaaffiliiva,
qassissaannimmita nunarput Islandilu takornariaqarnermut tunngasunik
atsioqatigiinnikkut isumaqatigiissuteqalerpat? Atsoqatigeeqqinneq qanoq
kinguneqartinniarlugu naalakkersuisut eqqarsaatersuuteqarpat, Islandimiummi timmisartuuteqarfiat
Air Island ukioq manna qinnuteqaqattaarsimagaluarpoq Islandimit Ilulissanut
toqqaannartumik angalassissarumalluni. Nunatsinni tusagassaqartitsiviit
najoqqutaralugit qinnuteqaatit tamakku akineqarnerluunniit ajorsimapput.
Nunatsinni timmisartuutileqatigiit
Grĝnlandsfly ukioq manna persuarsiutaaqisumik nunatta danmarkillu akornanni
timmisartuussisalerpoq, timmisartorsuarli nunani allani piffissap ilaani
angalatitsivimmut atukkiunneqartoorsimammanngooq Canadamiut
timmisartortitseqatigiiffiat First Air ikiortiserineqarpoq, aasallumi
ingerlanerani First Air-ip timmisartorsua arfinileriarluni Ottawa-miit
Narsarsuarmukartinneqartarpoq ataatsimilluunniit ilaasoqarani, tassa
takornariaqarnikkut siuarsaaneq? Grĝnlandsfly -p timmisartuussua Island qulaallugu
aasaq tamaat ingerlaarpoq, taamaariarluni Islandimut akunnittarluni, ilaasulli
nioqqusaanngillat aammalu ilaaniartunik Islandimi tiguseqqusaanngilaq, uffa
tamatuma nalaani Air Island -ip Narsarsuarmut angallassisarnermini
ilaaniartorpassuit inissaqartinnginnamigit itigarteqattaarai.
Taamaattumik naalakkersuinikkut
nuimanerpaat akornanni atsioqatigiillugu isumaqatigiissutaasartut asuli
aliikkutassiaannartut isigineqarnerat kipitinneqassappat timitalersuinermit
kinguneqartinneqarnissaat naalakkersuisut aallannerusimasariaqaraluarpaat.
Ullumikkumut iliuutsit assersuutigalugu takornariaqarnermik ingerlatsiniartunut
avuunngunaqaat.
Qaarsuarsunnilu
mittarfiliarineqartup naammassineqareernermini ukiup ilangaatsiarsuanik atorneqartussannginneranik
naalakkersuisut aalajangersimanerat ilanngutissangaanni naalakkersuisut
siulittaasuata tamatumunnga tunngasumik tallimanngormat ammaanermi oqaasii isumaarupput.
Naalakkersuisut siulittaasuat ilaatigut oqarpoq, issuaaneq: ANaalakkersuisut atuutilernerminniilli
pingaartiraat suliassaqarfiit allanngortiterneqartarneri aqqutigalugi
pingaartumik takornariartitsinermut angallannermullu pilersaarusiornerit
annertusineqarnissaannik kalerriisoqartarnissaa@. Qularnanngilarmi
anersaaq kajumikkaluarsimassasoq.
Angallannermullu
oqaasertaliussatinnut naggasiullugu naalakkersuisut nakkutigineqartumik
unammilleqatigiinnermi oqaaserisaat qanoq timitaliiviginiarneqarnersoq
erseqqissaqqussavarput, pingaaruteqarpormi angallanikkut pilersaarutik naatsorsuutigineqarsinnaasut
mittarfittaassat atuutilernerini aaqqinneqariissasut. Angallannikkut
pilersaarutit ullormiit ullormut nikerartinneqartariaqanngimmata inuiaqatigiit
tamanna misigereernikuuvarput, angallannerullu akikinnerulernissaanik
siunnertaqarluta Inatsisartuni mittarfiliornissat 1 mia. sinnerlugit
aningaaliiffigineqassasut aalajangiiffigigatsigit toqqammaviusut
ilagilluinnarpaat unammilleqatigiinnikkut akikinnerpaaq anguneqassasoq.
Mittarfittaassaq siulleq ullut
qulit qaangiuppata atoqqaartinneqartussaavoq. Unammilleqatigiinneq
eqqarsaatigalugu imaappa timmisartuussisarnissani akikinnerusussaq anguniarlugu
naalakkersuisut unammilleqatigiinnikkut ammaassiniarlutik suli qanoq
iliuuseqarsimanngitsut?
Peqqinnissaqarfimmut tunngasut inuiaqatigiit
kikkulluunniit annilaangateqannginnerpaallutik inuunissaannut tunngavigisassat
pingaarnersarigaat naalakkersuisooqatigiit isumaqatigiissutigisinnaanagilluunniit
aasaq Peqqinnissamut Naalakkersuisoq tusagassiuutitigut tusaqqusaarnera
innuttaasunit annilaarutigineqartoq qaangiussimassasoriniarlugu suli
naalakkersuisooqatigiit saqitsaassutigigaat naalakkarsuisut tallimanngormat
oqalugiaataatigut innuttaasunut tusarliunneqarmat pakatsissutigineqaqisop
nalunanngilaq. Naalakkersuisooqatigiimmi tunuliaqutaralugit
saqqummiisoqarsoriniarlugu naalakkersuisut siulittaasuata oqaaseqarnermigut
ersersippaa inuttut nammineq isummani akissaatitiguinnaq aaqqiinissaq nammineq
isumaqatiginagu. Pissutsinngoq assigiinngitsorpassuit tamatumani
akulerusimapput. Aap, tamanna tamtsinnit nalunnginneqareerpoq.
Naalakkersuisulli ataatsimoorussamik aaqqiissuteqarnissamik Inatsisartunit
pisinnaatinneqartareernikuupput inuttaasunillu taamaaliornissaat
pisariaqartinneqartorujussuuvoq. Naalakkersuisut apeqqummi tassani akunnerminni
saqitsaassuteqarpata pisussaaffimik sumiginnaanertut tamanna
taaneqartariaqarpoq.
Nangillunilu naalakkersuisut
siulittaasuat ilaatigut ima oqarpoq, issuaqqissaarpara: Aaqqiissutissanik
ataavartunik nassaarniarnermi tulluartumik peqataasinnaasut tamarmik
peqataasariaqarput. Issuaaneq naavoq. Tassungalu atatillugu aasap
ingerlanerani assersuutigalugu Paamiut kommunalbestyrelsiata
nakorsassarsiorsinnaanermik misiliiumagaluarnea naalakkersuisunit
tusaajumaneqanngitsoq suli ingattarluni paasiuminaallivoq. Kikkunuku
tulluartumik peqataasinnaasut naalakkersuisut eqqarsaataaniittut? Innuttaasut
qanimut qinigaat apeqqummi innuttaasuni pingaaruteqartumi
aaqqinniaqataassallutik tulluartuunnginnerami? Qitiusumiinnaq pissutsit aaqqinneqarsinnaanerannik
ingerlatsineq innuttaasut peqataasariaqarnerannik oqalunnermut
tulluartuunngilluinnartoq Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut.
Inuiattut ullorsiornermut
atatilllugu pisartut kusanartut innuttaasunillu persuarsiutigineqartartut
kulturikkut nersornaasiisarnerup ukioq manna tunniunneqarnerani pisut
kulturikkut nersornaasissarnermut kusanartumut nikanarsaatitut innuttaasunit
isigineqarnerat uggornartorujussuuvoq. Naalakkersuisup naalakkaersuisoqaminnut
nersornaat tunniuppaa, ukorsiiaa sumiittungununa? Tamannali naammaginagu
Isumaginninnermut Naalakkersuisup Kattuffiup nutaarluinnaap
nersornaaserneqartup sinniissaa maani Nuummeereeraluartoq malitsilerluni
aningaasat nersornaatip aningaasartaanik amerlanerungaartut atorlugit
nersornaammik tunniussiartoqqilluni angalanera pissaanermik atornerluinertut
allaat taaneqartariaqartoq uteqqinneqanngisaannartariaqarpoq.
Nukissiorfiit
allanngortitserneqarnissaannut erngullu nukingata atorluarneqarnerunissaanut
naalakkersuisut tunngavissarsiornerarput. Siorna ukiakkut Inatsisartut
ataatsimiinneranni ilaatigut Sisimiuni innaallagissiorfiup ajutooreerneratigut
nukissiuteqarnermut pissutsit annertuumik Inuit Ataqatigiit
oqaaseqarfigereerpavut. Suunuku tunngavissat naalakkersuisut matumuuna
misissornialersimagaat? Ilami erngup nukinganik atorluaanissaq siunnerfigalugu
misissueqqissaartarnerit ukiuni 20-nngortuni ingerlanneqareerput.
Killilersukkamik aavarneq ukioq
manna qaangiuteqqammerpoq. Oqallisaaqisumik Inatsisartut aalajangiuteriigaat
malinnagu aavartoqarnera inuttaasut inatsisinik malinnittariaqartutut misiginerannut
annertusaataanngilluinnarpoq. Inatsisartuni ilaasortat kisimik pinnatik aammali
aavarnermik soqutigisaqartut tamarluinnarmik arajutsisimanngilluinnarpaat
Inatsisartut siorna qanoq aalajangersaasut naalakkersuisunit
naammassineqaqqusaminnik. Tamakkuli tamaasa saneqqutiinnarlugit naalakkersuisut
suliassaq naammassisinnaanginnamikkugooq Inatsiartut Ataatsimiititaliaat
susassaqartoq ilisimatinngilluinnarlugu tuttunniarnissamut nalunaarusiorput.
Ajuusaarnaraluaqaluni tupinnangilaq innuttaasut ilaatigut, ajunngilaq
naammagisatsinnik pisaqaannallassuugut oqaasertaliisarmat.
Nungusaataanngitsumik
uumassusilinnik atuisariaqarnerup pingaassusia naalakkersuisut oqariartuutiginiagaasa
ilagaat, nunaqarfippassuarnili aalisakkat pisarineqartut
illoqarfinnukaassorneqartut aasasq manna nangittumik iginneqaannartartut
katikkaanni tonsit qassiuppammitaava. Avannaani qaleraleqarfissuarni
tunisassiorfiit pisinnaasaannut naleqquttumik aalisartoqarnissaa ilaatigut
siunertaralugu nalunaarusiaq uggornaqisumilli malitsinneqarsinnaanngitsoq
atulersinneqarsimavoq.
Nunatsinni pisuussutit
uumassusillit atorluarniarneqarnerannut ilaalluinnarpoq pisat nunatsinni
suliffissaqartitsinermut atorneqarnissaat, taamaattumillu aamma pisarineqartut
nunatsinni tunisassiorfiit pisinnaasaannut naapertuuttuunissaat, taamaattumik
qaleralippassuit niaquiinnarlugit paperuiinnarlugillu nunatsinnit
annissorneqaannartut nungusaataanngitsumik aammalu suliffissaqartitsinermut
suliniutinut tulluutinngilluinnarput, taamaattumik pisat suliarineqaratik
nunatsinniit anninneqartartut akitsuuserneqartariaqarnerat naalakkersuisut
eqqarsaatigisariaqaraat isumaqarpugut.
Sinerissap qanittuani raajartassat
agguaanneqarnerata ullumikkut atuuttup iluarsiiviginissaa siorna ukiakkut
ukiorlu manna upernaakkut ataatsimiinermi Inuit Ataqatigiit ilungersuutigisimasaraluarput
aaqqinneqarani suli sinerissap qanittuani raajarniartunut
ilungersunartorsiortitsivoq. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit raajartassat
avaataasiortunut sinerissallu qanittuani raajaniarnut agguaanneqarsimanerat
ukiaq manna ataatsimiinnermi Aalisarnermut Ataatsimiititaliami
nalilersoqqinneqassasoq partiinut allanut misileqqinniarparput.
Nunaqarfinni, pisortani taakkulu
ingerlassiviini kiffartuunneqarneq minnerunngitsumik INI A/S eqqarsaatigalugu
suli aaqqiivigineqaqqajanngillat. Nunaqarfimmiut amerlaqaat sumut saaffiginninnissaminnik
ilisimatinneqanngitsut. Naanguku nunaqarfinni allaffissornikkut ataatsimoorussamik
aaqqiinnissamik Inatsisartut aalajangiuteriigaat? Ukiunilu makkunani illut
inissiarpassuillu asefallannikuunersuinik aaqqiissuteqarniarlutik
naalakkersuisut suliniuteqarnerisa nalaanni nunaqarfimmiuttatsinnit
paasiuminaatsinneqarluinnartut ilaat tassaavoq nunaqarfinni pisortat
sanaassatut aningaasaliiffigisagaasa sananeqarnerinik minnerpaannguamilluunniit
nakkutiginnittoqannginnera nunatta ilaani.
Tamanna piaarnerpaamik naalakkersuisut INI A/S-mut nakkutilliinermik
tigumminnittuusumut paatsoorneqarsinnaajunnaalugu erseqqissartariaqarpaat,
sanaassammi assersuutigalugu Inatsisartuni aningaasaliiffigigaangatsigit
nakkutilliinermut ani-ngaasaliissutit ilaatereertarpavut aammami sanaat
eqqortumik naammassineqarnissaat pinngitsoorani nalinnginnaasuussariaqaraluarpoq.
Sanaartorneqartut pitsaasuunissaat
siunertaralugu sanaartornermik ingerlataqartut kissaatigisaat toqqammavigalugit
sanaartornerup pilersaarusiornerata allanngortinneqartariaqarnerat Inuit
Ataqatigiit siusinnerusukkulli, kingullermillu upernaaq ataatsimiinnermi
noqqaassutigereerparput.. Issittumi apinikkaarsuarmilu najugaqartugut
pisortatta ilaatigut aatsaat ukiarlualivinnerani
suliarinnittussarsiuussisarnerat pissusissamisuunngilaq. Sanaat ilarpassuisa
pitsaanngitsuunerannut aallaaviuvoq akitsorsaataallunilu. Taamaattumik
sanaassat ilarpassui kommunit peqatigalugit ukiunut arlaqartunut
aalajangersaavigereertarnissaannik isuma siusinnerusukkulli saqqummiuttariigarput
Inatsisartuni nutaassani suliassat siulliit ilagisariaqaraat Inuit Ataqatigiit
partiinut allanut isumaqatigiissutiginiarumaarparput.
Naalakkersuisut ilumut nunatsinni
Nuup avataani pissutsit imminiivissimaneramikkit meerartatta atuartitaanerannut
tunngasut aarlerissutissaarunerarpaat. Tamannali ilumoortuunngimmat qanittukkut
Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaaata nunaqarfippaalussuarni
angalaarnermini nunaqarfimmi aqutsisunit amerlanernik tusarpaa,
ajornartorsiornerulli ilungersunalluinnassusiata nunaqarfiinnarni atuunnani
illoqarfiit ilaanni isorliunerusuniinnaanngitsoq angajoqqaarpassuarnit
ernumassutigineqarnera naalakkersuisut ilisimasimanngikkunikku ilumut
pissusiviusunik tamanna tunussinertut
taaneqartariaqarpoq.
Inuusuttut timersornikkut nipilersornikkullu
nunatsinnit avammut nittarsaassisuunerat nersortariaqartumik
oqaatiginngitsoorusunngilarput. Nipilersortartorpassuilli kattuffiliorniarlutik
ilungersornerata naalakkersuisunit inussiarnisaarfigineqarnerunissaa
pisariaqarpoq, ullumikkumummi nipilersornermik ingerlataqartorpassuit
paasiuminaatsitaannik kultureqarnermut naalakkersuisoqarfik sullitassaminut
taakkununnga matoqqavallaartumik pissuseqarpoq.
Tamakkorpassuupput
ajornartorsiutit innuttaasut atugarisaat tamanit ilisimaneqareersut, oqaluuseriinnarnagit
naalakkersuisut sulinermikkut aaqqinniagassaasa ilaat. Inuttaasut qinikkat
qulliunerusunik taaneqartartut aaqqiissuteqarniarnerni pikkorlunnerat
tupigusuutigiinnarnagu qatsuppaat, oqaatsit tusarnisaakkat naammanngillat
aaqqissuteqarsinnaaneq siunertaralugu naalakkersuisut siulliullutik
pikkorinnerusariaqarput, taamatut suliaqartussaallutik ikkutaagamik. Tamakkuusussaappullu
innuttaasut qinikkaminnik aarlerinatik piumasariuagassaat.
Qinikkatut sulinitsinni
paasissutissanik pisariaqartitatsinnik soorlu qarasaasiat atorlugit tamakkiisumik
periarfissaqarpugut akerlianik innuttaasut tamakkunatsigut periarfissaat
killeqartorujussuupput, taamaattumik naalakersuisut aqqutigalugit aammaarlugu
TELE Greenland A/S kaammattorneqaqqussavarput innuttaasut kikkulluunniit
perusuttut internet atorlugu paasissutissanik pissarsiniarsinnaalernissaat
ammaanniaqqullugu. Ullumikkut internet -mik atuineq ulluunerani minutsimut 90
ooreqarpoq aatsaallu unnukkut minutsimut 25 ooreqalersarluni, ilaatigut
ilinniarfiit matoreeraangata. Taamatut akilersuisitsinerup
ilinniarfinniittortavut paasissutissanik pissarsiniarneranik mattuppai.
Naalakkersuisut anguniartariaqarpaat internettimik atuineq qaammammut 2-300
koruuninik aalajangersimasumik akeqartinneqalissasoq nunani allani pissutsinut
naleqqussarlugu. Ilisimasaqassuseq inuiaqatigiit nukittuut pisariaqartippaat,
ilisimasaqassuseq pigissaartuinnaat akissaqarfigissappassuk inuiaqatigiit
imminnut katagaattut pisortat akuerisaannik ingerlajuartussanngortinneqassapput.
Naggataatigut nunarput marlunnik
oqaaseqarfiusumik oqaatigineqartartoq ilaannakortumik ilumoornerarsinnaavarput.
Aap, oqaatsit marluk nunatsinni atorneqarput, amerlanerillu ataasiinnarnik
oqaaseqartutut oqaatigisariaqarput, ilaat danskisut ilaat kalaallisuinnaq.
Oqaatsinilli taakkuninnga marluinnik naammaginakannersumik atuisinnaasut
amerlanngeqaat, taakkunanngalu amerlanerpaat tassaapput kalaallisut
oqalunnermik ilitsersoqqussaqartut. Taakkuluunniilli akornanni innuttaqaterpassuaqarpugut
suli danskit oqaasiinik naammaginartumik ilinniarnissamut meeqqat atuarfianni
periarfissaqanngitsunik. Taamaattumik kalaallisut oqaatsitta pisortanut
saaffiginninnermi atorneqartuarsinnaanerat patajaallisaavigalugit
inatsisiliuunnissaat pisariaqarluinnarpoq, neriuutigivarpullu Inuit
Ataqatigiit taamak 1996-mili siunnersuuteqartareernerat ukiaq manna
timitalerneqarumaartoq. Inatsisissatut ilusilereerlugu Inuit Ataqatigiit
siunnersuuterput 28.august 1998 Inatsisartut siulittaasoqarfiannut
apuunneqareerpoq, piumassuseq apeqqutaaginnalerpoq. Eqqaamatiguli
ordbogeeraliortup Jonathan Petersen-ip ordborgeeqqamut siule-qutsiussamini uku
oqaatigereersimasai: Oqaatsivut pissaanerup nipigai iluttami uummartitaasup
pigai, toqussanatillu nipaapput.
Inuiaqatigiit nukittuut,
ilaqutariit ataatsimoortut, meeqqat inuusuttullu inerikkiartornermi
patajaattumik toqqammaveqarlutik misigisimasut pisariaqartippaat oqaatsit
iternga tikillugu ilisimasat. Siusinnerusukkut oqaatigeriikkatsitut ilorpiamik
misigissutsinik oqaatigininnermik atorsinnaasat. Misigissutsinimmi eqqortumik
oqaatiginnissinnaanermut pigisaqanngitsut imminnut mattukkaluttuinnartarput
kiserliortunngorlutik amerlanerit silarsuaannut isersinnaan-ngitsutut
misigalutik. Taamaattumik allamiut oqaasii taamaallaat paasisassarsiornerni
sakkussatut nalilertariaqarput, namminerisatsinnillu oqaatsivut
allanngoriartornermut malinnaasut tassaapput iternga tikillugu
ilisimasariaqakkavut. Allamiut oqaasiinik ilinniarfimmik peqareerpugut,
inuiatullu oqaatsitta eriaginerinnaat pinnagu inuttulli ataasiakkaatut
inuiattullu nukittunerussagutta inuusuttunngortunut efterskole-mik oqaatsinik
atuinermik misigissutsinillu oqaatiginnissinnaanermik ilinniarfiusinnaasumik
periarfissiisariaqarpugut, oqaatsitigummi piitsuussutsip misigissutsitigut
paarnaarunneq inuiaqatigiinnut ilungersunartorpassuarnik nassataqartoq
kingunerisarpaa.
Allamiut oqaasiinik
ilinniarsinnaaneq periarfissaavoq tulluusimaarutigisariaqagaq, namminerli
oqaatsit pigalugit atortuarnissaat pisussaaffiuvoq. Inuiaat qularatik
namminiussuseqartut napaniarnerminni qajannaatsumik toqqammaveqarput
inuiaqatinut inuiannullu allanut ikiuunnissamut nukissaqartut, taamaattumik
ataatsimoorullugu siunnerfissatta pingaarnerit ilagilluinnartariaqarpaat
nunarput aamma meeraaffigalugu nuannersoq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Ataqqinartup Naalakkersuisut
Siulittaasuata ammaanermi oqalugiaataa ataatsimut tamaat isigalugu
nalilissagukku oqartariaqarpunga inuup qalliinnakkut atukkamigut
pilluarnerulernissaanik amerlanertigut sammiveqartoq. Tassami nalunngilarput
inuit ilaatigut uagut nammineq pisuulluta ajornartorsiuterpassuit
pilersittarpavut, kisianni amma puigortariaqanngilaq inuttut ajornartorsiutit
ilarpassui naalakkersuinikkut sukkasuumik ineriartortitsinerup kingunerisaanik
aamma nassataqartumik pilersimammata. Sumummi iluaqutaassava timikkut
nukittugaanni anersaakkulli piginnaassuseqarani, oqartoqartaannarpormi uagut
kalaallit ......................tamatumallumi ilaatigut ilumoortortaqarnera
nassuerutigisariaqarparput. Maannamut pisartut ilaatigut tamatsinnut alianartunik kinguneqartartut
eqqarsaatigalugit. Aperisariaqarporlu ilumut nunatsinni ulluinnarni
politikkimi ingerlatsinermi tamakku eqqarsaatigineqartarnersut. Ajornartorsiuterpassuit
soorluli amerligaluttuinnartut, uffa ilaatigut suliniartoqaraluartoq tamakku
ilaannannguinilluunniit qaanngiiniartunik.
Ilumut naalakkersuisut
suleqatigiinnerlutik. Susassareqatigiinneq akunnitsinni tupinnanngitsumik
apeqquserneqartarpoq, tassami naalakkersuisut ilaat inuiaqatigiinnut
tusagassiuutitigut saqqummeraangamik ilaatigut oqartarmata, uanga taakkua
naalakkersuisoqarfimma avataaniimmata susassarinngilakka imaluunniit
akisussaaffiginngilakka. Ilumut oqaatsit taamaattut inuiaqatigiinnut qanoq
sunniuteqartarnerat naalakkersuisut eqqarsaatigisarnerlugu. Kinaluunniimmi
tusarsinnaasunik siutilik tusartarpoq, taamaammat neriuutigaara
naalakkersuisut siulittaasuata anersaartulaariarlutamik
unikaallatsitsinissamillu oqarnermigut inuiaqatigiit ilaatigut ineriartornermut
katataasimasunik anersaartornissamut periarfissiissoqarnissaanik
isumallualersitsisoq.
Aap, inuunerput nammineq
akisussaaffigaarput, akisussaaffigigatsigulu oqarluaannassanerluta, illit
uannut oqaasissaqqanngilatit, imaluunniit uanga ilinnut oqaasissaqanngilanga.
Taamaasappammi uanga illilluunniit maani oqaaseqanngilluaannarutta
assigiinnassagaluarpaa. Kisianni taama oqartoqaannarsinnaanngitsoq tamaata
nalunngilarput.
Naalakkersuisut siulittaasuata
ilaatigut imatut oqarnera isumaqatigilluinnarpara: Innuttaasunik naligiimmik
periarfissiisut inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik
atorluaajumasut pilerseqqaartariaqarpavut. Oqaatsit ilumoortut
assortoruminaattullu, kisianni pissutsit piviusut qiviaraanni killormorluinnaq
sammitillugit atorneqartut. Assersuutigilara 1999-mut Aningaasanut Inatsimmut
naalakkersuisut siunnersuutaannut imaattut ilaasut: Suliffeqarfiit Namminersornerullutik
Oqartussanit pigineqartut Landskarsimiit 1999-mi aningaasanik katillugit 370 mio.-nit
pallillugit tigusisinnaatinneqassasut, illuatungaatigulli inuit
namminersorlutik ilungersungaarlutillu ingerlatsiniartut ilaatigut
Namminersornerullutni Oqartussat suliffeqarfiutaannik unammillerneqarlutik
uniinnartariaqalersartut ilaatigut maannamut tusagassititigullu
saqqummertuartut tusartuarpavut. Pissutsit tamakku tassaanerlutik inuit
ataasiakkaat piginnaassusaanik atorluaajumanermik pilersitsiniarneq?
Taamaattumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaatsini eqqortissagunigit
namminersortunik periarfissiineq annerusoq suli aamma aalluttariaqarpaa.
Ilumut ilumoorluinnarpoq
aningaasanik nunatsinni kaaviiaartitsinerusariaqarlerpugut, taamaattumik
nunatsinni namminersortunik pilersinneqartartut atorluarnerusariaqarpavut,
naalakkersuinikkullu tapersersornerullugit, soorlu assersuutigalugu SIKO BLOK
atorlugu illuliorneq, allarpassuillu namminersortunik ingerlanneqarsinnaasut
naammassineqarsinnaasullu eqqarsaatigalugit.
SIK -ip pisortallu
isumaqatigiissutigisimasaat soorunami naalakkersuinikkut ataqqisariaqarput,
tassa akissarsiat pisissutigineqarsinnaanerisa nioqqutissat akiinut
naapertuuttuunissaat. Kisianni nunatsinni nakorsassaaleqineq, kigutit
nakorsassaaleqineq, juumuussaaleqineq, sygeplejerskissaaleqineq ilaallu ilanngullugit
eqqarsaatigalugit inuiaqatigiinnut ajorluinnartumik kinguneqassanngippat,
qulaani pineqartut akissarsiaat nunani allani akissarsianut
unammillersinnaanngorlugit iluarsineqartariaqarnerat eqqarsaatigisariaqartutut
isumaqarfigaarput. Kinami imaluunnit kikkut ilaqutariit nunamut allamut
nuukkumasinnaappat akissarsiaqarnermikkut allatigullu atugassarititaasutigut
ajornerusumik atugassaqartinneqassagunik. Sulisussanimmi pineqartunik
amigaateqarneq inuiaqatigiinnut ullumikkut aningaasarpaasuarnik ilaqutariinnullu
ataasiakkaanut nuanniitsunik naleqareerput. Taamaattumik peqqinnissaqarfimmi
aningaasaliissutaareersut ilaatigullu sulisut paarlakaannerujussuat
pissutigalugu atulussinnarneqartutut oqaatigineqarsinaasut naalakkersuinikkut
iluarsisariaqarnerat Kattusseqatigiinniit kaammattuutigaarput, ajornatorsiutimmi
kommuninut taakkualuunniit ikinngutaannut Danmarkimiittunut
sumiikkaluarnersunulluunniit allanullu milorujutiinnarneqarsinnaanngillat.
Nammineerluni illuliassat illoqarfinni
suliarineqartalernissaannik siunertaqalerneq aamma suliffeqarfiit sulisuminnut
inissialiuussisinnaanerannik periarfissaqalersitsineq qularnanngitsumik
inissaaleqinerup kiisami pimoorullugu qaangernialerneqarneranik
kinguneqalertussaasoq qularutiginngilara.
Soorunami naalakkersuisut
pisussaaffigilluinnarpaat Inatsisartuni suliniutit oqallisigineqarsimasut
aalajangiunneqarsimasullu malillugit sulissallutik, taamaattumik
pissusissamisuuginnarpoq naalakkersuisut inatsisissanik, peqqussutissanik
taakkununngaluunniit allannguutissanik siunnersuuteqartarnerat.
Tamakununngalumi soorunami ilaapput Inunnik Isumaginninnermik Ataatsimiititaliarsuup
sulinermini saqqummiussorsimasaasa piviusunngortinneqarnissaanut tunngasut.
Soorunami nuannerpoq tusarlugu naalakkersuisut kiisami utoqqanik
paaqqinninnermut tunngasut, utoqqalinersiuteqarnermut tunngasut,
innarluutilinullu tunngasut ataatsimiinermi matumani
saqqummiussaqarfiginiarmatigit, neriuutiginarporlu utoqqaat kommunimiit
kommunimut assi-giinngitsumik atugassaqartinneqarnerat pineqartarnerallu
kiisami qaangerneqarumaartoq.
Suliffissaaleqineq nunaqarfinnillu
ineriartortitsineq oqalugiaammi minnerpaamilluunniit eqqaaneqanngillat, uffa
nunaqarfippassuaqartoq suliffissuaqarnikkut ineriartortitsivigineqarsinnaasunik
annertuumik pisariaqartitsisunik, periarfissaqarluartunillu nunaqarfiit
ineriartortinneqarnissaannut suliffissaqartitsiniarnermullu annertuumik
iluaqutaasussanik. Tamannami kialluunniit naatsorsuutigisinnaavaa.
Ajornartorsiutinik imaluunniit
kukkussutinik naalakkersuisut nassuerutiginnittalernerat tusarlugu nuannerpoq,
tassami toqqissisimanarneq ajorpoq paasillugu naalakkersuisut ilaasa isumartik
aalajangiussimasaq inuiaqatigiinnut pitsaanngitsumik sunniuteqarsinnaasoq
isummamik aalajangiussisimaniarnerinnaq pissutigalugu
allanngortitsiumanngittarnerat, uffa paasereeraluarlugu inuiaqatigiinnut
tamanna imaluunnit ingerlatamut pitsaanngitsumik kinguneqarsinnaasoq, tassami
kinaluunniit tusarsinnaasunik siutilik tusartarpoq, aamma tamanna soorunami
naalakkersuisunut atuuppoq. Taamaattumik kukkuneq nassuerutigisariaqarpoq
iluarsiniarlugulu, tamatami kukkusarpugut aamma inoqarunanngilaq
kukkujuitsunik.
Ilinniartitaaneq tassaavoq
nunatsinni ineriartortitsinermut suliniutit salliit ilagisariaqagaat,
taamaattumik tupinnanngilluinnarpoq nunarsuup sinneranut naleqqiulluta
minnerunngitsumillu ilinniartitaanikkut killiffipput isigalugu allanut
naleqqiulluta pitsaanerpaat ilaannik ilinniagaqarnersiuteqartitsigutta,
tassami nunarput nunanut allanut tamatumuunakkut aamma naleqqiunneqarsinnaanngilluinnarpoq,
asserssutigalugumi Aasianni, Nuummi imaluunniit Qaqortumiik GU-mi atuartoq
ilaquttaminut joorlisioriartornialeruni qimutsuittut
unittarfiunukaannarsinnaanngillat imaluunniit biilerlutik illoqarfinnut
nunaqarfinnulluunniit allanut ingerlasinnaanngillat. Tamanna tamatta
ilisimalluinnarparput, taamaattumik ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarnermik
qaffanneqarnissaannut piumasaqarnerat paasilluarsinnavaara, tassami aningaasat
pineqartut inuiaqatigiinnut iluaqusiillutik uteqqinnissaat
qularutiginngilluinnarakku, aammalumi ilinniagarnersiutit 1991-mili suli
allanngortinneqarsimanngimmata.
Ilinniartitsisussaaleqinermut
tunngatillugu nuanneqaaq tusarlugu Ilinniarfissuarmi ilinniartorpassuit
ilinniarnerminnik ingerlatsinerat, kisianni ajornartorsiutit pimoorullugit
qaangerniassagaanni ilinniartitsisussaaleqinerup ajornartorsiutaanerata
qiterisaa paasisimasariqarpoq, naammanngilarmi oqaannassalluni
ilinniartitsisunngorniat 193-it ilinniartinneqarput aamma allat nutaat 2000-mi
januareqalerpat aallartikkumaarput. Tassami ilinniartitsussaaleqinermi
ajornartorsiutit isiginngitsuusaaginnarneqarsinnaanngillat soorlu makkua:
Sooruku ilinniarfissuarmi ilinniarsimasorpassuit ilaat ilinniarnermik naammassigaangamik
ilinniartitsisutut sulerusunneq ajortut? Qanoq iliorluni, suullu
neqeroorutigalugit ilinniartitsisutut amerlanerpaat
atorfimminniiginnarsinnaanerat anguneqarsinnaava? Apeqqutillu allat aamma
apeqqutigineqarsinnaagaluartut ilanngullugit. Taamaattumik
ilinniartitsoqarnikkut isumakululersitsisimanerup
aarlerissutissartaarunnerannik naalakkersuisut oqariartuuteqarnerat
ajornartorsiutinik qaangiigallarnerinnartut nalilerneqartariaqarsoraara.
Ilinniartitaaneq ataatsimut tamaat
isigalugu aamma STI-mi ilinniartut assersuutigalugu ilaatigut ilinniarnerminnik
naammassigaangamik suliffissaaruttarnerat eqqarsaatigalugu ajornartorsiutit
pimoorullugit aaqqivigineqartariaqarnerat kaammattuutigisariaqarpoq, tassami
ilinniartunut peqqinnanngilluinnarpoq ilinniagaq naammasigaanni suliffimmiik
nalunaarfigineqarneq - atorfissaaruppatsigit.
Naggataatigut oqaatigisariaqara
atuarfiit, ilagiit angerlasimaffiillu suleqatigiilluinnarnissaat
upperiinnarnagu piviusunngortinneqartariaqarmat, soorlu ilaatigut ilagiinni
suliaqartut atuarfinni upperisarsiornermik ilinniartitsisinnaanngorlugit
piorsaaffiginerisigut, taamaaliornikkummi anersaakkut
piginnaanngorsaaqqissinnaanerput piviusunngortinneqarsinnaammat.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Qujassutigaakka partiit
oqaaseqartuisa oqaaserisaat maani ammaanermi oqallinnermi, aammalu
oqaaserisakka Siumuminngaanniit Atassummiillu oqaaserineqartut
ataatsimukannerneq taakkua akissuteqarfiginiarpakka, taavalu Inuit Ataqatigiit
aamma akissuteqarfiginissaat illua-tungiliuttutut oqaaserisaat
akissuteqarfiginiarlugit.
Siumup oqaaseqartuani immikkut
uanga oqalugiarninni naggatigisakka tassani Siumup oqaaseqartuata
siulliullugit oqaaseqarfigai malugisinnaavara, tassa meeqqat, meeqqat pillugit
artornartunik ilungersunartunillu pinnittarnerit, ikiaroornartunik allanillu
atugaqarnerit tujorninartut, imigassamik ajornartorsiuteqarnerit, ilaallu
ilanngullugit aaqqinniarlugit eqqartuinermini, ilaatigut meqqaat pillugit
siunnersuisoqatigiinnik pilersitsisoqarnissaanik noqqaassutaa, naalakkersuisullu
tamatuminnga misissuiniarnerat nuannersumik taperserneqarnerat qujassutigaara
Siumuminngaanniit, isumaqarama meqqaat inuusuttullu suliniutit maannakkut
pimoorutamik inuttaasut akornanni erseqqissumik oqallisigineqartut,
tusagassiuutitigullu aamma aviisiliortutigut malersorneqarlutik,
periarfissiisut meeqqat sernissorneqarnerullutik, uagut taanna inersimasut
suliassarigatsigu, innarliinata meqqanillu sernissuilluta pissuseqarnissarput sulinissarpullu.Taamaattumik
tassa suliniutissanik tapersiineq nuannaarutigalugu ilassilluarusuppara.
Taavalu aamma inuit
ikiortariaqartut pineranni Siumut tungaanniit oqaatsit eqqartorneqarneranni
aamma napparsimasut ikiorneqarnerat pillug Siumup oqaluttuata tarnikkut
innarluuteqartut aamma inuillu taamaalillutik kiserliorlutik saaffissaaleqisut
ulluinnarni ikiorserniarneqartarnerqanni pillugu nakorsat tamatumani
suliniarnerat aamma ikiorserlugu uagut
pisussaaffitsinnik eqqaasitsinerat aamma kusagaara aamma naalakkersuisut
oqaaserisaannut naleqqummat.
Tamatumani aamma Siumup
oqaluttuata oqalunnermi ilaanni aamma naalakkersuisuninngaanniit
innersuussutigisarput ajornartorsiutit tamakkunaniittut aningaasanik, taanna kingusinnerusukkut
uterfigilaarumaarpara, suut tamarmik aningaasanik akilerlugit
aaqqineqarsinnaasutut isumaliorneq, taanna qaangiuppoq, naalakkersuisut inuk
qitiutillugu maannakkut suliniarneranni innuttaasut namminneq, inuit
ataasiakkaat, inuit namminneq piumassutsiminnik inoqatiminnik kiffartuussinerat
aallaavigalugu sulinerup annertusarniarnissaa taanna oqaaseqarnitsinni
erseqqissarsimavarput. Tassani ulluinnarni inuusuttorpassuarnik meqqaanillu
nammineq piumassutsiminnik maani najugaqartut kiffartuussinerat aningaasanik
nalilerneqarneq ajortoq, taanna aqqutigalugu kiffartuussinerit nuannersut
allisarniarneqarnissaat assorujussuaq maani taperserneqarnera Siumuminngaanniit
ilaatigut nuannaarutigaara.
Taavalu aamma Siumup
oqaaseqarnermini immikkut taasaqarnermini avatangiisit pillugit oqaaseqarnerat
aamma taanna oqaaseqartunit allanit tikikkumaarakku oqaaseqarfigilaassavara taanna. Ilumut oqaluttuni
maannakkut erseqqissumik tikinneqartartoq inuttut nammineq paarinissatta
saniatigut uumasunik, pinngortitamik pinngortitallu pisuussutaanik
paaqqinnissamut oqariartuutit partiininngaanniit maannakkut saqqummersut,
assorujussuaq naalakkersuinermik suliaqarluni tuppallernarput. Pinngortitamik
atuilluarneq piinnarnagu illoqarfitsinnik eqqiluitsuutitsinissat allanillu
sumut tamanut eqqaanitsinnik killiliisussat pinngortitamik kusanartuusumik
nammineq kusanareeqisumik innarliiuarnigut qaangeriartorlugit sulinissamik
oqaaseqarnerit assorujussuaq aamma nuannaajallaatigaakka.
Aamma oqaatigissavara
Siumuminngaanniit oqaluttunit tusartagara ukiuni qaangiuttuni nuannaarutigalugulu
aamma ullumikkut tusaqqikkakku. Siumukkut oqaaseqartarnerminni naalakkersuinermi
suliaqarninnut malugisartagara tassa, inuttaasunut nunami maani namminneq
innuttaasut ilinniarnermikkut siuariaritornissaat piinnarnagu kisianni aamma
nakimaatsumik avataanut unammillersinnaalluta ineriartornissatsinnik
innersuussisarnerat, allaat kingumut oqaatigineqarpoq tuluit oqaasii
ilisimasaqarnitta pingaassusiat suli nangeqqittariaqaripput malugissallugulu.Oqaatsinik
ilinniarnissat, ilisimasaqarnissat, Inuit Ataqatigiit qanoruna paasinerpaat,
taanerpaat, uterfigiumaarpara taanna, oqaatsinik tamakkuninnga atugaqarluni,
ilikkagaqarluni ulluinnarni inuunermut avatangiisitsinnut pulasinnaaneq sutut
inuup kialluunniit anguniagassaatut isigalugulu sunnerfigineqartoq, aamma
taanna maluginiarpara Siumuminngaannit oqaatigineqartoq nuannaarutigalugu.
Kiisalu aamma NUKA pillugu
oqaaserineqartut pillugit tassani Kattusseqatigiinnut aamma Antuumut
eqqaasitsissutigilaassavara isumaqarama NUKA A/S-mik maanakkut pilersitsineq
immikkullu taanna nunaqarfinnut sammisitaasumik sullivik aallartinneqartoq
naalakkersuinikkut pisortatigoortumik iliuusissat erseqqinnerpaat
takutissallugu kusanarnersarigaat, suliffeqarfik nunaqarfinnut kisiat
tunngassunik ingerlatsisussaq maannakkut pilersinneqarmat. Taassumallu
suliassaa tassaalluni nunaqarfinni inuussutissarsiornikkut tunngavissap
maannakkut kisiat ukkatarineqarnissaa, taamaattumik tassuunaluunniit aamma
malugisariaqarpoq suliassat tassaniittut naammassiniarneqarnerat ajunngimmat.
Aamma Siumut oqaaseqartuata
oqaatigisaa KNI-mut allanngortiterinermut tunngatillugu maannakkut suliffinnik
tamatuni eqqorneqarsimasunik amikkisaaruteqarnerit pillugit suliniutit taakku
qularnanngitsumik allatigut saqqummiussinermi aamma uterfigeqqinneqarumaarmata,
aamma taakku uterfigineqarumaarput erseqqissumillu aamma
ilusiliiffigineqarumaarlutik.
Aamma
oqaaseqarfiginningitsoorsinnaanngilara Siumukkut erseqqissumik oqaaseqarfigisaat
naalakkersuisunik suleqatiginninnitsinnut atatillugu iluarsaaqqinnissanik
illunik iluarsartitsinissanik periarfissanik maannakkut naalakkersuisullu
angusaqarnerput. Ilumoorpoq ukiuni tulliuttuni 320 mio. -nit
immikkoortinneqarmata, tassani aserfallatsaaliinermut tunngasunik aaqqiissutissanik.
Ilumoorpoq danskit naalakkersuisui oqaloqatigineqarsimammata sivisuumik,
tassani paaseqatiginiarlugit. Ataassummut akissutissanni taanna
erseqqinnerusumik aamma oqaaseqarfigiumaarpara. Tassani maannamut paaseqatigiinneq
......... Siumup aamma oqaaseqartuanit aamma siorna taamaalinerani
ilimagineqarnani - qinnuuloornertut aamma taagorneqarmat maani ilaatigut
oqaluttarfimmiit eqqaamavarput. Aamma maannakkut piviusunngorpoq, oqaloqatigiinnerit
pisimapput, siunertalimmik aaqqiiniarneq timitaqartoq takuneqarpoq, tamannalu
qujassutigaarput nuannaarutigalugulu.
Illoqarniarnermut tunngasut
oqaaseqarfigineqartut tassani aamma pingasunngorpat tikereertussaavavut
Inatsisartuni oqallisigalugit, tassanilu oqallisigisani naalakkersuisut
siunnersuutaat oqaaseqarfigineqartut aamma nuannaarutigaara Siumuminngaanniit
kusanartumik taperserneqarmat, .........aammalu pingasunngorpat
aallarnisaataasumik peqataaffigineqarnissaat tassani siunnerfigineqareerluni.
Aamma Siumup oqasseqartuata
oqaatigisai allat allanut akissuteqarninni ilaatigut Atassummut
akissuteqarninni uterfigilaassagakkit, tassunga killiinnarlugit taava Atassutip
oqaaserisaani qujassutigalugit aamma tapersiillutik oqaaseqarneranni,
naalakkersuisut danskit isumaqatigiinnineranni Savalimmiormiutut
angusaqarsimannginnerput, imaluunnit angusaqarnissatsinnik
ilimasaarneqarsimanerput tunngavigalugu killiffiusimasut pillugit
oqaaseqassaanga. Aap, Savalimmiormiut folketingimi ilaasortaat
isumaqatigiissinnaagamik angusaqarput, uagut folketingimi ilaasortavut
ajoraluartumik isumaqatigiissinnaasimanngillat, aamma taanna angusatta
erseqqinnerusinnaanerannik tassani angusaqannginnatta ajuusaarutigaara.
Kisianni taamaakkaluartoq naalakkersuisuningaanniit isumaqatiginninniarnerit
maannakkut atukkavut sivisunerusimapput, pisariaqarnerusimapput aammalu
tassuunakkut angusaqarniarnerput qujanartumik kisianni iluatsittumik maannakkut
angusaqarfiuvoq.
Taava aamma Atassutip
oqaaseqarnermi tikkuartugaa oqaatigissavara illoqarfiit maannakkut
suliffissaaleqiffiullutik imaluunniit immikkut ikiorsiiffiginiarneqarlutik
ilaattut Nanortalik aamma taaneqarmat, ilumoorpoq Nanortalimmi maannakkut
periusissaq ilusilerniarneqartoq tunngavigalugu puisinik nioqquteqarnissap
siunnerfigineqarnera ajunngitsoq, kisianni aamma silarsuarmi avataaningaanniit
niuernermik sunnerneqarsinnaanera oqaluttarfimminngaanniit oqaatigisimavara,
aammami taanna, oqartariaqarpunga siornatigut malugereersimavarput silarsuarmi
avataani aningaasatigut alloriaatit ilaannikkut uagutsinnut
sunniukkasuartarmata.
Atassutip oqaaseqartuata aamma
immikkut taanngisakka, immikkut taasaqarfigisaat ilumoorneralugit
oqaatigilaartariaqarpara, tassa Realkredittikkoorlugu illutaarsimsut pillugit
ajornartorsiutit immikkut ittut, tassani aamma tikkuarneqarmata.
Qularutiginngilara siornali taakkua tikinneqartarsimammata oqallinnermi
maannakkut aaqqissuussinissani saqqummiunneqartussani pingasunngorpat,
arlaatigut Udvalgini tassani sulineranni aamma erseqqinnerusumik
tikinneqarsinnaanerata periarfissinneqarsinnaanissaa anguneqarsinnaajumaartoq.
Isumaqarpunga tassuunakkut naaperiarfissaq ujarniartariaqartoq, saqqummiussap
taassuma tikinnerani.
Taavalu aamma Atassutip
oqaaseqaataa ataaseq isumaqatigilluarnagu oqaatigissavara, tassa nunaqarfinnut
illut assartorneqartartut pillugit nakkutilliinerit 1995-mili sanaartonermi
kommuninut tunniunneqarsimasut kingumut qitiusumut utertinneqarsinnaanersut
eqqarsaataanniigunarmat. Isumaqarpunga maannakkut kommunit tamakkunatigut
suleqatigalugit namminerlu nakkutillinnernik pisussaaffinik suleqatiginninneq
nalorninaatsumik ingerlasariaqartoq kommunillu qanimut tassani nakkutilliinerat
erseqqissartuartariartoq. Isumaqarpunga avataaninngaanniit qitiusuminngaanniit
nakkutilliiniarneq ajornakusoornerussasoq, kommunillu tassuunakkut
suleqatiginerat sakkortusarneqartariaqarluni. Aamma Atassutip avatangiisit
pillugit oqaaseqarnermini oqaaserisai isumaqarpunga nuannersutut aamma uanga
tunginninngaanniit tigullugit oqaatigissallugit.
Atassutip oqaatigivaa EU-mut
isumaqatiginninniarnermut maannakkut soorlu EU-mut inussiarnernersumik
pissuseqartugut. EU-mi suleqatiginniffiuvoq suleqatigiinnikkut uagut
ulluinnarni ingerlatsinitsinnut attuisut. Tassaniipput aalisakkat tungaatigut
isumaqatiginninniarneq aammalu maannakkut mingutsitsinerup tungaatigut
suleqatigiinnerit naalagaaffiit akornanni ingerlanneqartut avatangiisit
pillugit mingutsititaanikkut allatigullu sillimaniarnerit EU-ugaluarpata
EU-unngikkaluarpataluunniit kisianni aamma EU-p iluani suleqatiginninnissamik
periarfissat misissorneqarput. Kiisalu aamma aatsitassatigut, kiisalu aamma
ilisimatusarnikkut misissuinerit taakkua ilanngussimavavut maannakkut
misissortillugit, taakkuummata ulluinnarni inuunitsinnut annertuumik ilaanikkut
attuisartut. Taamaattumik tamakkunatigut misissuinerit ilanngullugit maannakkut
aalisarnermut isumaqatiginninniarnermiipput. Kisianni allanit tamanit
pingarnerutillugit aalisarnikkut isumaqatiginninniarnerit taakkua aalluppavut
naammassiniarlugillu.
Erngup nukiliornermut
tunngatillugu aamma oqaatigineqartut Siumumit Atassummiillu tunngatillugu
oqaatigissavara, soorlu aamma ullumikkut radioaviismi ilaatigut attullatsiariga
taanna, aningaasarsiornermullu aamma tunngassuteqarmata oqaatigissavara
aningaasanik attartukatsinnik aamma siammaasinnaaneq Inuit Ataqatigiit taanna
oqaatigisaat isumaqatigisara uterfigilaarumaarpara. Tassuunakkut taakkununnga
ilanngullugu attartornissamut aningaasanik pissarsiniarnermi salliutinnagit
kisianni aningaasaliinikkut avataaningaanniit aningaasaliinikkut nukissiorfinnik
sanasinnaanerit aamma perairfissaammata eqqarsaatitsinniipput. Aamma uagut
nammineq selskabiliorsinnaanerput tassani ammatitaavoq, kisiannili
avataaningaanniit suleqateqarluni Qullortorsuarmi, Tasersuarmi aamma ilaatigut
Tasersiaq eqqartorneqartoq, aamma tassani misissuinerit imaluunnerit
Tasersiamut tunngatillugu misissuinerit ersernerlunnerupput uani allani
taaneqartuninngaanniit, taakkua qularnanngitsumik aappagumut aalajangiiffiigneqarsinnaapput.
Soorunami aningaasanik attartornissamut naviasaarinerit tamaavimmik
atuutissagaluarpata, ullumi aamma ilaatigut oqaatigaara Kangerluarsunnguami
erngup nukinganik sanasimanavianngikkaluarpugut taamanikkut siunnersuisut
siunersissaanngitsut ilaatigut amerlaqisut takkussimammata sioorasaarutinik
aamma ilaqartut, kisiannili taamanikkut aalajangerneqarpoq periarfissaq taanna
atorneqassasoq, ullumikkulu takuarput aalajangerneq taanna ajunngitsumik
kinguneqarsimasoq. Aamma Qullortorsuarmi, Tasersuarmi allamilu
aningaasaliissutit taama ittut allat atorlugit periarfissarsiortoqarsinnaavoq.
Aamma Ataasutip oqaaserisaani
maluginiagara tassaavoq aamma oqalugiarninni eqqaasara, ilumut Kallaallit
Nunaat silarsuarmi tamarmut avatangiisiminut ima ammarsimatigilerpoq maannakkut
internettikkut atorlugit, qarasaasiat atorlugit sumiikkarluaanniluunniit
ilumoorpoq, nunaqarfinniikkutta illorqarfinniikkuttalu attaveqaatissavut
maannakkut tamarmik piareerneqarlutik. Tamakkua naammattumik atorsinnaaneri
qanorluunniit iliorluta suleqatigiiffigisinnaagutsigit aamma Inuit
Ataqatigiiugunarput oqaaserisaminni allaat aningaasartaasa siunnersuusiorneri
ilanngullugit oqaatigaat, tamakkunatigut qanoq allannguallatsitinikkut
iliortoqarsinnaanerit. Periarfissat tamarmik tassaniittut ammaaffiginiarnissaat
qarasaasiat atorlugit paasissutissanik silarsuarmi maannakkut inuuffigisatsinni
ammaakkiartuaarneqarnerput.Isumaqarpunga assorujussuaq iluatinnartutut
isigisariaqartoq, tassanilu aamma immitsinnut naapissiinnaanerput periarfissatigut
neriuutigissavara.
Taavalu Inuit Ataqatigiit
oqaatigisaat soorunami Inuit Ataqatigiit oqaatigisaminni amerlasoorparujussuit
saqqummiusaat eqqarsaatigalugit oqaatigissavara imaalillugu. Inuit Ataqatigiit
oqaasii nuannaarutigaakka aamma nuannaarutiginngilakka. Nuannaarutigisara tassa
Inuit Ataqatigiit oqaaserisaminni uani qanganngorporli taama erseqqitsigisumik
ulluinnarni ajornartorsiutitsinnik oqalliseqarlutik aaqqinniaqataallutillu,
suliassat sumut killiffiinik aammalu qanoq ililluni suliniaqqinnissamut
periarfiusinnaasunik tikkuartuimmata. Assut taanna nuannaarutigaara.
Maannakkut piffissat aamma qaangiussimapput Kalaallit Nunaanni
oqqaterusaarnigut EU-mut tunngasut, oqqaterusaarnigut Namminersulivinnissarput
nalunaaqutalissaneripput, ullulissaneripput ukiulerlugulu, maannakkut
ulluinnarni ajornartorsiutigut Inuit Ataqatigiit uani tikkuartugaat
qujanarput, aamma suleqatigiiffigisinnaasatsinnik arlalippassuarnik
tikkuagaqarput.
Illua-tungiliuttut oqariartuutaat
uanga paasilluarpakka, ulluinnarni maanni ajornartorsiutitsinnut aamma Inuit
Ataqatigiit tummarlutik maannakkut saaffiginnimmata.
Quppernerit siulliit marluk taakku
oqaasissaqarfiginngilakka, Inatsisartunut ajoqersuussiniarnerit imaluunniit
oqaatsit Inatsisartunut ilaasortanut tunngatitaanerummata, taakkua immikkut
sammineqarsinnaapput, kisianni naalaaffeqatigiinnermut tunngatillugu
oqaatigissavara, ministerit aammalu statsministerip maanniinnera iluatsillugu
aammalu uagut oqaatigissavara, statsministerikkut aamma uagut partiitsinnut
qanittumik suleqatigaagut, aap, tamaattumik aamma piffissaqarsimavugut aamma
partiitigut suleqatigiinnik naalakkersuinikkut tikeraarfissat saniatigut aamma
partiimi suleqatigisatut qanittumik oqaloqatigisinnaasimagatsigit. Tassanilu
aamma siunnerfinnik assigiinngitsunik oqaloqatigisinnaasimallugit. Tamanilli
pingaarneruvoq tassani aatsaannguaq oqaqatigisanni, iluarsaassinerit
tungaatigut paaseqatigiinnerit angisuut maannakkut angugatsigit aamma
neriuppunga nunanut allanut naalakkersuisoq maanga tikippat oktoberip
aallartinnerani, taavalu aamma udenrigs- sikkerhedsudvalgimi
ataatsimeeqatigiinnerput aqqutigalugu nunanut allanut tunngasutigut
toqqaannarnerusumik statsministeri isumaqatigisaminik aamma maaniinnermini
oqaatigisai timitalerniarneqassasut. Tamannalu suliassaq maannakkut
ingerlanneqarpoq tassaniittoq isumaqarpunga pisariaqarluinnartutut
isigineqalersoq, Kalaallit Nunaata nammineerluni nunani sanilerisaminut
qiviartarsinnaaneri, suleqatiginninnissaalu.
Taanna alloriarnertut aamma
nuannersutut tigusariaqaripput isumaqarfigaara.
Oqaatigereerpara
akileraartarnermut tunngatillugu Inuit Ataqatigiit eqqarsaataat uanga takornartarinngilara
attartukkatta siammarsinnaaneri aammalu tassani akilersuutissatta taamaalilluni
siammarneratigut aningaasat uagut nammineq atorsinnaasatta aamma allanut
salliutitatinnut piriarfissaqarsinnaanneranut eqqarsaat. Taama ittoq eqqarsaat
siornatigut uagut aamma nammineq saqqummiussimasara oqaloqatigiinnermi
uterfigineqarsinnaavoq, aappagumullu kisianni pilersaarutit taamaalillugit
inerneqarsimanngillat finanslovimi, kisiannili soorunami oqaloqatigiinnerni
siunissami uterfigissallugit aamma periarfissaqarsinnaavoq, taanna
takornartatut isiginngilara, periarfissasinnaammalli eqqarsaatigalugu.
Assigiimik akeqartitsineq pillugu,
ilumoorpoq maannakkut saqqummiussassaq Inuit Ataqatigiit aamma
tungaaninngaanniit nalorniffigalugu akerleralugu oqaaseqarfigineqartarsimasoq
maannakkut aamma uagut kinguartittariaqartutut misigisimagatsigu. Maannakkut
uani kissaatigineqartut tunngavigalugit malugisinnaavarput aajuna, aamma
taanna Naalakkersuisut nassuiaatissaani kingusinnerusukkut saqqummiukkumaartumi
itisilerneqassaaq, pinngitsuungiivilluni skattereform, tassa akileraarutitigut
iluarsaaqqinnermik malitseqartariaqassaaq assigiimik akeqartitsinerup
allannguuteqartinnera. Taassumallu maannakkut nalilerniarneqarnera
takorluukkatsinnit pisariunerusimasoq oqaatigissavara, aamma uanga nammineq
naliliininnik taamani siusinnerusukkut pisariunerusutut aamma paasisaqarfigisimavara.
Tassani suliassaq unitsinngikkaluarlugu isumaqarpunga suliassap
ingerlaqqinnerani paasissutissat uterfigineqarsinnaajumaartut.
Angallannermut tunngatillugu
tassani sanaartugassat tungaatigut allanngortitsisariaqarsimaneq, tassa tassani
suliassat naammassineqarsinnaasut aammalu sulisussat amerlassusii kiisalu aamma
nunap aningaasaqarneratigut siammaallatsitisumik atuilluarneq
tunngavigineqarput, Paamiullu aammalu Avanersuaq tassuunakkut siullermik
eqqorneqarsimallutik. Kisiannili una pingaarnerpaavoq tassani sanaartugassat
peerneqanngimmata, kisiannili piffissarititap siammarneruneranik tamaallaat
kinguneqarlutik.
Islandip statsministeriata
tikeraarnerani suleqatigiinnissarput Islandimut assigiinngitsutigut
siunertaqartoq atsioqateqarpugut, aap, atsioqatigiinnerit amerlasaqaat,
kisianni aamma atsioqatigiinnerit ministerit allat naalakkersuinermilu aamma
qullersarisatta maanni atsioqataaffii Alisarnermut Naalakkersuisup aamma
tassunga aasaq manna assigiinngitsunik aamma atsiugaqarpoq, Norgimullu aamma
ilaatigut Islandimut tunngasunik. Uagut takornariaqarnermut tunngatillugu
isumaqaitgiissutitta ilaasa erserneraat takussaasumik Leif Iluanaarajuup
Qassiarsummi takornarianut ussassaarutinngorlugu inerlugu suliarineqarnissaa
Islandip Kalallit Nunaatalu aningaasaliiffigissammassuk inerlugulu taanna
suliaralugu ukioq 2000-imilu tassani suliassaq naammassineqassalluni. Taassuma
saniatigut timmisartuutileqatigiit Icelandair aamma Kalaallit Nunaani
timmisartuutileqatigiit suleqatigiinnerisa annertusarneqarnissaa, taakku
selskabit marluk aallartereersimasaat aamma naalakkersuinikkut Angalannernut
Naalakkersuisoqarfiit aqqutigalugit nakussassarneqarnissaat
siunertarineqarpoq, aammalu teknikkikkut Grĝnlandsflyp suleqatiginninnera timmisartorsuarmik
angisuumik pisaarnermini nuannersumik isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq
Islandip Iceland Air-ip tassuunakkut teknikkerii peqatigalugit suliassani
aaqqiisoqarluni.
Aamma soorunami taamatut
atsioqatigiinnerit suleqatigiinissamik siunertaqartut tamarmik ullormiit
ullormut kinguneqarnissaanik takussutissanik utaqqiffiginngilagut, kisianni
suleqatigiiffissanik ajunngitsunik naammassinninniarfissanik siunertat
taamaattut kusanarput.
Qaarsuarsunni suliaq tunngavigalugu
ilisimatinneqarpugut 99-imi upernaap ingerlanerani inaarsarneqarluni
suliarineqarluni mittarfissaq taanna. Inerpat soorunami atorneqalernissaa
piareersarneqassaaq, inerneqartinnagu piareersarneqarnera aamma
atorneqarnissaannut tamakkiisumik suli maannamut inerneqanngilaq, kisianni
minnerpaamilluunniit puigorneqanngilaq taamatut aaqqiivigineqarnissaa.
Peqqinnissaqarfik pillugu nammineq
ilaatigut apeqqutigineqartunut akissutigissavara Inatsisartut peqqinnissaqarfik
isumagineqarnerani minnerpaamilluunniit pissutsit ajornerulinnginnissaat
kissaatigalugu Naalakkersuisut qinnuigaat sulisussaaleqineqaraluarpalluunniit
napparsimasunik isumaginninneq ajornerulersinneqassanngitsoq, aap, tamanna
ilaatigut Inuit Ataqatigiinnut innersuussutigissavara aamma nalunngilara
takoreeraat immikkut aningaasaliissutissani 42 mio. tikillugit tassani
qinnuteqaateqartoqarmat, peqqinnissaqarfiup immikkut aningaasartuutissanik
tamakkunatigut naammassinninniarnerani aamma nammaqataassutaasunik, tassanilu
aamma suliassat naammassiniarneqartut pissusissaatut sapinngisamik
itsinniarneqarsimapput sulisussanik avataanit tikerartitsinermi, akiliutissat
akiliutigineqarlutik. Taamaattumillu aamma aappaagu aningaasartuutissat
takusinnaasagut najoqqutaralugit suli annertunerusumik aningaasartuuteqarnissaq
ilimagisariaqarpoq qinnuteqaatit naatsorsuutigisaaninngaanniit.
Aamma Inuit Ataqatigiit
malugisimammassuk nuannaarutigaa napparsimaveqarneq pillugu sulesoqarnerput
tassani Paamiuni kommunalbestyrelsip tapersersorneranik apeqqut, ilumoorpoq
issaanaq Paamiuniikkama kommunalbestyrelsilu naapeqatigalugu, tassani
suliffeqarfiit pineqartut eqqorneqartut akissutaat tunniussimavara, kisiannili
aamma oqaatigisimavara taanna suliassat tassaniittut aamma misissuiffigineqarnerat
politikkikkut ingerlateqqitariaqartutut isumaqarfigalugu. Taamaattumik
oqalugiaatinni aamma ilanngussimasara taanna ilumoorpoq, illoqarfiit
ikinnguteqarfigisagut Danmarkimi imaluunniit allani kulturikkut allatigullu
suleqatigigaagut ilinniartut allallu ornittarneranni allanilu aammalu
assigiinngitsunik suleqatigisinnaasarlugit, sooq aamma taava
napparsimaveqarnikkut suleqatigissanngilagut. Tassani aamma suleqatiginnissinnaaneq
misissorneqarnissaa Paamiuni saqqummiunneqartoq taanna isumaqatigisimavara
ingerlateqqissimallugulu naak nalunngikkaluarlugu ajornartunik
tikkuaasoqarsimagaluartoq. Taamaattumik maannakkut taanna oqalugiaatinni
taamatut ittumik apeqqutilliineq tassuunakkut aamma taamaalillugu
nassuiaateqarfigilaarpara.
Taava aamma Inuit Ataqatigiit
oqaatigisaani una ilanngutilaarlara Ini-p ilumoorpoq Ini-p nunaqarfinnut
tunngatillugu sulinerata nakussassartariaqarnerata Ini-p nammineq allallu
nunaqarfimmiut aamma ataatsimiittuisa tikkuartarsimasaat ullumilu aamma Inuit
Ataqatigiit tikkuagaat. Ilumoorpoq nunaqarfinnut tunngatillugu Ini-mi sulinerup
nakussassartariaqarnera isumaqatigaarput, taamaattumillu Ini-p 8. oktober
ataatsiminissaani tassani noqqaassutigisimallugu aammalu naalakkersuisoqarfik
aqqutigalugu nunaqarfinnut immikkut konsulentimik Ini-p siulersuisoqarfiani
inissiisoqassasoq, tassanilu nunaqarfinni tunngasunik suliassat immikkut
toqqaannartumik malittarineqarnissaat taamaalilluni qularnaarneqassammat.
Tassani aamma isumaqarpunga periarfissat ajunngitsut atorluarneqarsinnaanerat
periarfissaajumaartoq.
Taavalu aamma Inuit Ataqatigiit
oqaaserisaanut ataaseq alaatsinaallugu nuannarisara aammalu isumaqatigisara
oqaatigilara, Internet-imut atatillugu atuinerup akitigut allaanerusumik
aaqqiivigalugu ilinniartunut allanullu aamma atuisunut
oqilisaassutaasinnaanera kanal-it maannakkut pigisagut atorlugit aamma
periarfissap taassuma iluaqutaasumik nuannersumik atorneqarsinnaanera
misissortariaqartoq isumaqarpunga assortuussutigisinnaanngikkipput,
nuannaarutigaaralu aamma taanna tikkuarneqarsimammat.
Tassa taama oqaaseqarlunga Inuit
Ataaqatigiinnut oqaatsikka inussiarnersut tassunga killeqarallarput, taavalu
qujassutigalugu ulluinnarni maani suliatsinnut tunngasumik peqataallutik aaqqiiniarnermi
erseqqissumik nalunaaruteqarnerat pillugu.
Kattusseqatigiit oqaaserisaasa
aallartinnerat assorujussuaq isumaqatigaara, isumaqarama ullumikkut qallikkut
ineriartornerput kisimi sammineqarpallaartoq, taanna oqaatiginiarneqarmat aamma
anersaakkut ineriartornitta pingaaruteqarnera, Kattusseqatigiit ullumikkut
oqallinnermi apuunniarmassuk. Aamma tassaniippoq aatsaannguaq
oqaatigitsiakkanut tunngasoq una 60-ikkunni 70-ikkunni qularnanngilaq 80-ikkut
ingerlaneranni nammattoorsimasarput avatangiisitsinni sungiusimaqaarput, suut aningaasanik
akilerutsigit isumaqaratta tamarmik aaqqinneqarsinnaanerat tassa naammassasoq.
Ima akeqarpoq aningaasanik qinuinnarluta taava tunniunneqarpata
naatsorsuutigaarput ajornartorsiut aaqqinneqassasoq. Taamaanngilaq, pissuseq
taanna qaangiuppoq, ullumikkut nammineq inuttut pilliuteqarnisatta,
piffissaqarnissatta aammalu anersaartulaarluta, taanna oqaaseq atugara aamma
Kattusseqatigiit malugisimasaat nuannaarutigaara, imaappoq ineriartorneq
ullumikkut unitsissinnaanngilarput, ingerlavoq sukkaqaaq, aamma malinnaaniarpugut,
aamma malinnaasut amerlaqaat, kisianni aamma katataasoqarpoq aap, taamaattumik
ineriartornermi tassani ingerlavigisatsinni amerlanerpaat kalinniarnerat
eqqarsaatigalugu ilumoorpoq aamma iluarsaassinissatsinni assigiingitsuni pingitsuungiivilluta
nammineq maanni sulisussat ilinniartittariaqarpagut amigaataanerat
najoqqutaralugu, avataaninngaanniit sulisussanik tikerartitsisoqassanngilaq,
nammineq inigut iluarsaatissagutsigit, atuarfiit iluarsaatigatsigit,
nukissiorfinnik iluarsaasilerutta nammineq maani sulisut atortariaqarpagut,
aamma taava kissaatigissavarput politikkerit tamatta maani sulisussat taamatut
atussagutsigit piffissaq sivisunerulaartumilluunniit iluarsaassinermut
atussagaluarpata, aamma akuersaassagipput. Una pisaratsigu, qinnutigisagut
maannakkorluinnaq tamaasa ineqqunermik ilaannikkut avataaninngaanniit taava
tikittussat allatut ajornartumik ilannguttaratsigit, maannakkut
isumaqatigiissutigisinnaagutsigu ilaannikkut suliassat
sivitsulaarneqassasulluunniit pissutigalugu tassani sapinngisamik maani
sulisussat atussagatsigit, taanna aneriarfissaq atorluartariaqarparput.
Anersaartulaarnermut aamma taanna ilaavoq, inuillu tamarmik tassani
sapinngisamik amerlanersaat peqataallutik namminneq suleqataallutik
misigisimaneranni aamma nassataqarpoq.
Taava nalunngilara Naalakkersuisut
allat aamma uannut ilassutissaminnik oqaaseqarumaartut, kisianni ataatsimut una
oqaatigilaarlara, qinersiviup maannakkut naalernerani, soorunami ilaatigut
qineqqusaarluta aamma aallarteriissagattami, taamaakkaluarpalluunniit
ullumikkut oqaaserineqartut uanga ataatsimut isigalugit ima oqaatigerusuppakka:
Ulluinnarni inuunerput aaqqitassallu tassaniittut Inatsisartunit
puigorneqarsimanngillat, malugisinnaasakka najoqqutaralugit, oqaaserineqartut
Siumumit taavalu Atassummit aammalu illua-tungiliuttunit, ulluinnarni
inuunitsinnut annertuumik tunngassuteqartut, Kattuseqatigiillu aamma
tungaaninngaanniit naak kisimiikaluarluni inimi maani aamma eqqarsaatissanik
maani malinnaalluni aamma tunniussaqarnera, taamatut siullermeerlunga
oqaaseqarninni qujassutigaakka.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaatinullu Naalakkersuisoq:
Ammaanermut atatillugu oqallinneq partiit oqaaseqartuisa aappassaanik oqaaseqannginnerini aamma Naalakkersuisut Siulittaasuata akissutaanut qalleqqiutaanngitsunik, kisianni ilaliussanik oqaaseqalaarusuppunga.
Tassalu pingaartumik Atassutip oqaluttuanut Otto Steenholdtimut takornariaqarneq pillugu kiisalu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Josef Motzfeldtip silaannakkut angallanneq pillugu oqaasii taakkua oqaaseqarfigilaassagakkit.
Siullermik aallaqqaasiutigalugu, tassa erseqqissaatigissavara matumani ataatsimiinnissami Naalakkersuisut nassuiaatinik marlunnik apeqqutinut taakkununnga tunngassuteqartunik saqqummiisussaammata, tassalu angallanneq pillugu nassuiaat kiisalu takornariartitsineq pillugu nassuiaat.
Apeqqutit taakkununnga tunngassuteqartut apeqqutigineqartut saqqummiussassani taakkunani annertuumik akiniarneqarput, taamaattumik aamma oqallinneq taakkununnga tunngassuteqartoq uterfigillarumaarparput.
Kisianni aallaqqaasiutigalugu Otto Steenholdt saqqummiussamini qupperneq 8-ni oqarpoq: Atakornariartitsinerup tungaa tusiapillaajuartoq, ilami iluatsissinnaanngitsutut allaat nalilerniarneqartarluni@. Isumaqarpunga Naalakkersuisut tungaaninngaanniit annertuumik aamma Inatsisartut apeqqummi tamatumani suleqatiginiarsimallugit ukiumi qaangiuttumi pingaartumik, decemberimi Takornariartitsinermut Ataatsimiititaliaq ataatsimeeqatigisimavarput sukumiisumillu nassuiaateqartitsisoqarsimalluni ataatsimiinnermi tamatumani, majimi aamma taamatut nunatsinni takornariartitsinermi suliaqartut amerlaqisut peqatigalugit aamma Takornariartitsinermut Ataatsimiititaliaq peqatigalugu oqallittoqarsimalluni. Taamatullu malinnaatitsineq Atassummi maqaasineqarsimassappat taava ataatsimiititaliami tassani ilaasortai sumiissimanersut apeqqutigisariaqarpoq.
Tassami aasaq mannaluunniit eqqarsaatigalugu angallaneq mittarfinni sumi siumungassaappat takornariat qanoq amerlalluinnartigisut.
Islandimeeqqammerpugut, takornariartitsineq pillugu niuernersuaq Vestnorden Travel Mart peqataaffigalugu, tassani aatsaat taama nunatsinninngaanniit amerlatigaat, tassa tuniniaasut 30-t sinneqarput, inuit 70-it missaanni peqataallutik nunatsinninngaanniit, tassunga sanilliukkaanni Savalimmiuninngaanniit tuniniaasut 9-upput.
Internet qupperutsigu nunatsinninngaanniit takoriartitsinermut suliaqartut qanoq amerlalluinnartigisut aamma takuneqarsinnaapput, sunillu amerliartortunik assigiinngitsunik neqerooruteqarnertik interneti aqqutigalugu nittarsaakkaat aamma takuneqarsinnaalluni.
Aamma Inatsisartuninngaanniit piumasarineqartut Naalakkersuisunit malinneqarput, maakkut Greenland Tourisme suleriaasaa nutarterneqarsimavoq, kommunit attavigiortorneqarput suleqatigiinnissamik isumaqatigiissiorfigineqarlutik. Nunat immikkoortuini allaffeqarnikkut, GT periarfissaqarnersoq aammaasinnaanersoq pilersaarusiorneqarpoq. Tassa Inatsisartut kissaataat taamaalillugit malinniarsimavagut.
Disko aallartimmat aamma oqaatsit assigiinngitsorpassuit tusarpagut. Aasaq manna naatsorsuutigineqartunik amerlanerujussuit ilaasimapput. Aappaagu pilersaarutigineqartut allaat umiarsuup taamatut angalasup aapperneqarsinnaanissaa. Tassa imaappoq taavalu allarpassuit taakkartunngikkaluarlugit takornariartitsinerup iluani aningaasaliissutit maanngaanniit pisut atorlugit ineriartortitsineq tassaniittut tamaasa taajunngikkaluarlugit, oqartariaqarpoq apeqqutaagunartoq kinaanerluni takornariartitsinerup sumut killinnera nalilissagaanni, taava immaqa angusat annerujussuusariaqarsorigaluarpaat, kisiannili aajuna pingaartorujussuaq taakkuninnga suliaqartut, niuertut, suliffeerannguanik aallartitsiortortut periarfissatik naapertorlugit suleqataammata taakkulu qutsavigisariaqarput annertuumik.
Taavalu aamma Atassumminngaanniit Otto Steenholdtip oqaatigaa, ilaatigut aamma piffissami kingullermi oqaluuserineqartoq, tassalu Grĝnlandsflyp angalatitsiviit suleqatigalugit akikitsumik nunatsinnukarniartumik billetsimik tuniniaanera, ilaatigut siumut utimullu 1.500,- kr.it Kĝbenhavnip Narsarsuup, Kĝbenhavnip Kangerlussuullu akornanni aaqqissuussinissamik tunngassuteqartut, taakkua erseqqissartariaqarpoq nunatsinninngaanniit taamatut aaqqissuussiniartunut mattussinngimmata, aamma taanna erseqqissumik Grĝnlandsflyminngaanniit oqaatigineqarpoq. Angalatitsiniartut nunatsinneersut peqataajumappata atuiumappata taassuminnga ammavoq. Killersuutit assigiinngitsut rabatordningimik taamaattunik killersuutaasartut atorlugit periarfissiisoqartoq. Soorlu inuit angalatigiit qassiussappat, piffissami qaqugu angalassappat, tamakku killilersuutit billetsinut akikillisakkanut atuuttut atorlugit ammapput, tassalu angallalluarnerup avataanut taakkua inissitaapput, taavalu aamma aajuna anguniarneqartoq, timmisartup soorunami taassuma atorluarnissaa angalaffiuallaanngikkaluartup piffissap ingerlanerani angalasunik ilaasoqarnissaa, kiisalu takornariaqarluartarnerup naliginngisaani piffissami akunnittarfiit ilaatigut inukisaartut taakkua unnuisoqarnissaat siunertarineqarluni.
Taamaattumik tassani aningaasaqarnikkut taavalu aamma suliffissatigut iluaqutaasinnaanerat isumaqarpunga qissimingaartariaqaripput, unali erseqqissaatigiinnarpara nunatsinninngaanniit taamatut aaqqissuussisimanngippat taava aamma taamatut aaqqissuussisoqarsinnaammat.
Taavalu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Josef Motzfeldtip oqaasii ilaatigut Naalakkersuisut Siulittaasuannit oqaaseqarfigineqareersut, taakkua naatsunnguamik oqaaseqarfigissavakka. Tassa siullermik aningaasanut inatsisip suliarineqarnerani sanaartukkat ilaasa kinguaallatsinneqarneranik tunngatillugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap junip 22-ani Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimminngaanniit uagut Pisortaqarfitsinnut noqqaassutaa naatsorsuutinik takujumalluni, taanna junip 25-ani uagut Pisortaqarfitsinninngaanniit akineqarsimammat. Taannali akissuteqaammi iluitsumi Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamukartumut ilaatinneqarsimanngilaq. Taavalu septemberip 8-ni noqqaaffigineqaqqippugut taanna ilanngunneqarsimanngimmat nassiutilaaqqullugu, tamannalu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut uagut akissut allagaqaat taanna ingerlatissimavarput ulluni kingullerpaani. Neriuppunga anngussimassasoq, aamma uanga ajuusaarutigaara aasarli taanna akissutigisimasarput suli annguffissaanut apuunneqarsimanngimmat.
Taavalu aamma aallaqqaasiutigalugu oqaatigisannut innersuussutigiinnissavakka makkua qineqqusaarutaannaasimanersut imaluunniit tusaaqqusaarutaannaasimanersut mittarfeeqqanik ujaraaqqanik qallikkanik oqalussimanerit, eqqaasitsissutigilaaginnassavara taakkununnga atatillugu, tassa Naalakkersuisut nassuiaammik iluitsumik saqqummiussisussaagatta angallanneq pillugu, taakkulu tamarmik siusinnerusukkut mittarfimmik talliliinissamik oqalussimanigut, mittarfeeqqanik oqalussimanigut, kujataani angallannermut tunngasut namminersortunik periarfissiinissat tamarmi tassani nassuiaammi ilaatinneqarput, taakkulu isummersorfigitinnagit Inatsisartuninngaanniit taava Naalakkersuisuni pilersaaruteqarsimanngilagut, ingerlaviit ilaasa soorlu namminersortuni ilanngunneqarnissaat eqqarsaatigalugu.
Aamma Air Iceland taanna oqallinnermi aamma uagut tusarsimavarput, ilaatigut aamma Islandimi tusarsimavara taamatut kissaateqartoqarsimasoq, kisiannili qinnuteqaammik Naalakkersuisut tigusaqarsimanngillat imaluunniit trafikministeriaqarfik qinnuteqaammik tigusaqarsimanersoq uagut maani Naalakkersuisuni ilisimanngilarput. Kisianni sapaatip akunnera kingulleq Islandimi inuit taakkua ataatsimeeqatigaakka, aamma kissaateqarnerat annertuvoq, tassa ingerlaviit arlalippassuit qinnuteqaatigerusuppaat, aamma oqarfigaakka qinnuteqarniaritsi taava isummerfigineqarumaarput kingusinnerusukkut. Una pingaarnerpaavoq Inatsisartuni isummernissarput suut ingerlaviit neqeroorfigissavagut, suut ingerlaviit Grĝnlandsflymiissappat. Taanna apeqqut isumaqarpunga tunngaviusumik isummerfigeqqaartariaqaripput taamatut allatut isummertoqartinnagu.
Aamma tamatumunnga atatillugu eqqaamasariaqarmat imarpik qulaallugu timmisartuussinermi selskabip marluk manna tikillugu akuerineqartut ingerlassimmata, taakkulu ilaasuisa ilaasa aqqutit allat atorlugit ilanngarternissaat soorunami naatsorsuutinik ataatsimoortunik qanoq pissanerigut, ilanngartuutissanerigut imaluunniit ilanngartuuffissaat apeqqutaatinnagu taamatut unammilleqatigiinneq aqqutigalugu pissanersugut taanna soorunami Inatsisartut naggataajusumik akisassaraat.
Aamma Grĝnlandsflyp pingaartumik kujataanut timmisartortaarnermi kingorna kiffartuussisimanerata piffissami siullermi taamatut ilaannikkut eqatalaartumik pisimanera aamma uanga ajuusaarutigissavara, kisianni naatsorsuutiginngilara ukiumi tulliuttumi taamatut aallaqqaataata tungaani pisoqartarsimanera uterneqarumaartoq. Naatsorsuutigaara ingerlaavartumik kiffartuussineq pitsaanerusoq sungiussisimarpalaarnerusumillu aamma ingerlanneqartoq aappaagu takujumaarlutigu.
Naggaterpiaatigut taanna internetimut tunngasoq aamma internet allanullu tunngasoq aamma Tuusip tikissimasaa aamma allanillu tikinneqartoq, oqaatigissavara nalunnginnakku Tele-p siulersuisuinut apeqqut taanna oqaluuserineqartoq akit kikkunnut imaassappat, akit kikkunnut imaassappat. Nalunngilara oqaluuserineqartoq aamma isummerfiginiarneqartoq piffissami qanittumi, kisianni aamma Naalakkersuisut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaanni taanna eqqumaffigineqarmat eqqaasitsissutigissavara, tassa atuarfiit peqqinnissaqarfiullu kiffartuunneqarneranni immikkut ittumik oqilisaasoqarnissaa, informationsteknologi eqqarsaatigalugu inissinneqareersimammat.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaasiisa saniatigut immikkoortut pingasut oqaaseqarfigilaassakka, tassa ilaatigut aningaasaqarnermut, akileraartarnermut aammalu ineqarnermut tunngasunik eqqartukkat partiiningaanniit.
Ilisimaneqartutuut aningaasaqarnermut tunngasut eqqartorneqarnerusussaapput aningaasanut inatsisissaq aammalu TB II ukioq maanna 1998-imi taakkua pilerutsigit. Taamaattumik taanna itisileriffiginagu partiit tikikkukkit oqaaseqarfiginerulaassavara.
Maluginiarpara akileraarnermut tunngasumik Siumut aammalu Inuit Ataqatigiit nutaamik naliliisoqarnissaq kaammattuutigigaat, taannalu misissortariaqartoq. Oqaatigissavara Naalakkersuisut taanna eqqartoraangatsigu oqartarpugut, isumaqarluta maannakkut akileraartarnermut aaqqissuusseqqinnissaq ukiaq manna saqqummiuttariaqanngitsoq, tassani qinersinissaq qanittuararsuanngorpoq, isumaqarpugullu taanna politikkimik annertuumik allannguisinnaammat taava taanna eqqartorneqartariaqarpoq piffissami aalajangersimasumi. Taamaattumik taassuma tungaa oqaatigaara aamma uanga isumaqarama akileraartarnermut aaqqissuusseqqittoqassaguni aamma aaqqissuusseqqinnermi pinngitsoorani assigiimmik akeqartitsineq taanna erinarsoqataasariaqartoq, tassumap peerneqarnissaa imaluunniit tassunga atasumik naliliisoqarnissaa.
Taamatut oqarninnut tunngavimma ilaagaat ilaatigut Siumup oqaaseqartuanit oqaatigineqarmat nunarput aningaasanik amerlanerusumik pisariaqartitsivoq, ilumoorpoq, pisariaqartitsivoq taamaattumik pisariaqartitsisilluta aammalu aningaasanik atuiniartilluta isertitagullu killeqarpata taava apeqqutit marluk taakkua nalilertariaqarput, akileraarutitigut qaffaassaagut? imaluunniit avataaninngaanniit atorniassaagut? Taakkua soorunami politikkikkut erseqqinnerusumik nalilersorneqarumaarmata itinerusumik oqaaseqarfiginngikkallassavakka.
Ineqarnermut tunngasuni ilaatigut oqaatigineqarpoq, soorlu inissialiornermi aamma eqqarsaatigineqartariaqartut elevatorilersuinerit, taakkua oqaatigissavakka soorunami nalilersussapput, tassani pingaartorujussuuvoq utoqqaat seeqquluttullu kisiisa eqqarsaatiginagit, aammali innarluutillit tapunneqartariaqartut, taamaattumik siunissami sanaartortarnermi naak akisunerujumaaraluartoq taamaaliornissaq taakkua nalileeqataanissaat Siumup kaammattuutaatut tiguara paasillugulu.
Aamma maluginiarpara Atassutip kaammattuutai arlaqartut aamma taakku nuannaarutigaakka, assersuutigalugu inissialiornermut tunngasumik eqqartorneqarpoq aamma nalilersoqqittariaqartoq, pingaartumik inissialiornermi silataanut qalliutigineqartoq, immaqa ilaatigut glasfiberi kujataani atorneqarsimasoq paasivara, aammalu immaqa nutaamik sananermi sikublokkip atorneqarsinnaanera taakkua kaammattuutigineqartut maluginiarakku. Aamma isumaqatigaara kaammattuutigineqarmat ilaatigut inissialiat imaluunniit nammineerluni illuliat ilai tamani tamaani sarfattut amerlavallaarujussuartut, taamaattumillu taassuma qanoq iliuuseqarfigineqartariaqartoq, tassuunalu isumaqataalluinnarpunga.
Tassalumi apeqqusiinera Atassutip aamma isumaqatigaara, 1995-imi taamanikkut kommuninut apeqqut taanna tunniunneqarami, apeqqutinngortinneqarpoq, ilumut taamanikkut ajunngitsumik iliorsimavugut? Nalileqqittariaqarpoq, tassami ullumikkut inerneqanngitsut aammalu nalilissuit maaniinnarmiittut amerlavallaaqaat.
Taamatut Atassutip oqaaseqarnerani toqqakkat taalaariarlugit ilai Siulittaasup akissuteqarfigereermat, taava Inuit Ataqatigiit oqaaseqaataasa ilaat aamma oqaaseqarfigilaassavakka, siullermik uanga qupperneq 1-imut oqaasissaqalaarpunga Siulittaasorput qupperneq 1-imut oqaaseqanngimmat.
Tassani uani tupaallaatigigakku Inuit Ataqatigiit ilaatigut innuttaasunit appisaluussimmata, qupperneq 1-imi ataatungaani titarnertaap kingulliup tulliani allassimavoq: Aqinigaaffimmi matumani Naalakkersuisuutitaqartut akornanni Naalakkersuisuni inatsisiliortuusorinnittut amerlavallaaqaat@. Inatsisartut nalunngilaat kikkut inatsisiliortuusut. Taamaattumik apeqqusertariaqarpoq kikkut-ukua inatsisiliortuusorinninngitsut? Tassaasimassapput qinersisartut, taamatut qinersisartunik ataqqinninnginneq isumaqarpunga pissusissamisuunngitsoq. Illuatungaatigut Inuit Ataqatigiit qupperneq 9-mi oqaaseqarput, kaammattuutaat isumaqarpunga tusaatissatut pitsaasutut tigusariaqartoq, tassaasoq, qaleralinniarnermi pisat suliarineqaratik avalaassorneqaannartut ilaatigut tonserpassuussapput, taakkua akitsuuteqartinneqartariaqartut, isumaqarpunga taanna kaammattuut pitsaasuusoq aammalu nalilersorluartariaqartoq. Tassami soorlu oqareersunga partiit ilaat oqarpoq, aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsivugut, allanik nutaanik iliuusissatsinnik nassaarniassagutta. Isumaqarpunga taanna nalilersorluaqqissaartariaqartoq. Taamatut aamma Inuit Ataqatigiit kaammattuutaat, soorlu sanaassat INI A/S-illu ilaatigut immaqa naammaginartumik nakkutiginninnginnera, soorlu assersuutigalugu namminerisamik illuliornermi allaniluunniit, nalunngikkaluarlugu aatsaannguaq oqareerlunga taanna apeqqut kommuninut 1995-imi tunniunneqarsimasoq, isumaqarpunga aap nalileqqittariaqassavarput taanna misissorlugulu, erseqqinnerusumik paasillugu sooruna ilaatigut inissialiat imaluunniit illuliat taamak naammaginanngitsumik ilisoortartut. Taamak oqariartorneq isumaqarpunga pitsaasuusoq misissorneqaqqittariaqartorlu.
Ataatsimut oqaatigalugu partiit oqaaseqaatai isumaqarpunga imaannaanngitsuusut imaqarluartullu tamarmik. Qujanaq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiuttaannut Naalakkersuisoq:
Uangattaaq Naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqaataanut ilanngussassamik saqqummiilaassaanga.
Partiimut ataasiinnavimmut tunngatillugu akissutaassapput, tassalu Inuit Ataqatigiit siulittaasuannut akissutaassammata, immikkoortut taakkua pingasuupput.
Inuit Ataqatigiit siulittaaasuat massakkut maani najuutinngilaq, ajoqaaq, neriuppunga tusaassangaanga.
Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Naalakkersuisut sulisimanerat pillugu uparuartuinermini ilanngullugu uparuarpaanga, Isumaginninnermut Naalakkersuisoq Kalaallit Nunatsinni nersornaasiuttakkap pingaaruteqaqisup kulturikkut, tassa nersornaasiuttakkap ukioq manna pineqarnera pillugu. Tupaallaatigaara Inuit Ataqatigiit siulittaasuat taama ingasattajaartigisunik oqaaseqarmat taanna pillugu, kulturikkut nersornaasiuttagaq ataqqivarput aamma pinnguassaanngilaq, tamanna nalunngilluinnarpara. Aasaq manna pisimasoq aviisini, tassa Sermitsiamit taalluaannarlugu allaaserineqarpoq, ilaatigut sakkortuunik imaqartunik. Unali erseqqissaatigissavara, aamma Inuit Ataqatigiit siulittaasuata hr. Josef Motzfeldtip nalunngilluinnarmagu aamma naalakkersuisuunikuummat, Naalakkersuisut angalasaraangamik ataasiinnarmik suliaqarlutik angalanngisaannarmata, suliassat assigiinngitsut naammassiniarlugillusooq angalasarmata.
Uanga nammineerlunga Naalakkersuisoqatinnit taamanikkut piumaffigineqarsimavunga suliassaq ulloq taanna inuiattut ullorsiornermi tamakkiisumik naammassineqarsinnaanngimmat naammassiniaqqullugu. Soorunami tamanna piumaffiginninneq ataqqillugu tigusimavara, aamma naammassiniarsimavara inunnut tigusisussanut eqqortunut tunniullugu. Taassumap saniatigut angalanermi suliagut assigiinngitsut uanga Naalakkersuisoqarfimma ataani naammassiniagassagut, avannaani naammassiniarsimasagut ataasiakkaarlugit maani taassanngilakka. Kisianni neriuppunga nersornaasiineq taanna paasineqarluni aamma ataqqineqassasoq. Soorunami pinngitsoorusunnartaraluaqaat assigiinngitsut ullormut pisussat naammassinngitsoorneqartaraangata. Oqaatigissavara tulluusimaarutigigakku nuannaarutigalugulu suliassaq taanna naammassiniaqquneqartoq naammassisimagakku.
Inuit Ataqatigiit ilanngullugu taasaanni isumaqatiginarluinnartut ukua akissuteqarfigilaassavakka, naak apeqqutit ujartuigaluartut aamma akineqartariaqarmata. Tassa Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat katitigaanerat pillugu nassuiaammik maani Inatsisartuni oqalliseqaratta, ilumoorpoq Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat siunissami qanoq aaqqissuunneqarsinnaanerat pillugu Inuit Ataqatigiinniit saqqummiunneqartut isumaqatiginarluinnartut taamanikkut oqaaseqarfigisimagakkit, aammalu suliatsinnut inuiaqatigiinni sulisoqarneq pillugu aaqqissuusseqqinnissami nalilersuutinut ilanngutissallugit oqaatigisimagakkit. Tamanna ilumoorpoq, aamma tamakku ilanngunneqassapput aamma ilanngunneqareerput. Aamma Qaqortumi junimi sulisoqarneq pillugu ataatsimeersuallaratta nuannersumi, tamakku ilanngullugit aamma qaqilerneqarput.
Taamaattumik sulisoqarneq pillugu aamma oqallittussaangatta maani matumani ataatsimiinnermi qularnanngilluinnarpoq Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat katitingaanerat pillugu aamma eqqaasaqarumaarpugut.
Tassa puiorneqanngillat aamma sulianut ilaatinneqarput, kisiannili ilumoorpoq aamma aningaasanut inatsisikkut matumuunakkut saqqummiunneqartumi 1999-imut tunngasumi, taakkua naammassineqarsinnaanngimmata.
Erngup nukiliorfiliornissaq pillugu aammalu Nukissiorfiit ingerlatseqatigiiffinngortinneqarsinnaanerat pillugu Naalakkersuisuni suliagut, taakkua ingerlapput aammalu matumani ataatsimiinnissami ajuusaarnaraluartumik saqqummiisinnaanngikkallarpugut, kisianni Inatsisartunut aammalu soqutiginnittunut tamanut nassuiaammik saqqummiiumaarpugut paasissutissiisumik, sapinngisamik tamakkiisumik ullumikkut killiffiit pillugit, taannalu paasissutissiinissaq Inatsisartut ataatsimiinnerat manna naammassinngitsoq agguaanneqarumaarpoq.
Tassunga tunngatillugu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata ujartungaa uaniittoq suut-uku misissorneqaqqissaarniartut, tassa taanna naatsorsuutigereersinnaagunarparsi tamassi erngup nukingaliorfiornissaq pillugu aningaasalersuinissamut tunngasut Naalakkersuisuninngaanniit pingaartippagut paasiumartumik ersarissumik inissisimanissaat Inatsisartunut saqqummiuneqalerunik, tassami paatsuunganartunik saqqummiinissarput tulluanngimmat.
Aamma isumaqatiiginniarnerit ingerlakkatsigit ingerlatseqatigiiffinnut allanut aammalu Nukissiorfinnut aamma nukiliorfiliassat pillugit aallaavissatut tunngavissagut.
Aamma aningaasalersuinissaq pillugu saqqummiinissaq Naalakkersuisuni tamakkiisumik inisseqqaartariaqarpoq Inatsisartut aalajangiisissagutsigit.
Tassungalu tunngatillugu Nukissiorfiit ingerlatseqatigiiffinngortinneqarnissaminni aamma nalunngilarput tamatigut soqutigigaat nunatsinnimi nukissiornikkut ingerlatsisuungamik aamma erngup nukiliorfiliorsinnaanerit misissuiffigalugit, taamaattumik nunatsinni nukissiornikkut ingerlatsineq aammalu erngup nukingamik ingerlatsineq paaseqatigiiffiusumik ataqatigiisinneqartariaqarput. Siunissami erngup nukiliorfiit annertusiartortillugit amerliartortillugillu soorunami Nukissiorfiit inissisimaneri ullumikkut aamma ersarinnerusunngortinneqartariaqarmat, minnerunngitsumik ingerlatseqatigiiffinngortinneqarnera ilutigalugu.
Tassa apeqqutit nassuerutigissavakka Inatsisartunut arlaqarmata tassani inisseqqissaarusutavut Inatsisartunut paasissutissanik ersarluttunik saqqummiiumanata.
Neriuppunga erngup nukiliorfii pillugit paasissutissat ersarinnerusut aammalu killiffik pillugu paasissutissiinissarput taanna naammaginartumik naammassiumaarlutigu, erseqqissaatigeqqissavara tamanna Inatsisartut ataatsimiinnerat manna naammassinngitsoq suli Inatisartunut agguaanneqarumaarmat.
Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Ilisimatusarnermut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:
Uanga aamma annertunngikkaluanik ilassuteqalaarusuppunga Naalakkersuisut Siulittaasutta akissuteqaataanut.
Peqqinnissaqarfik eqqarsaatigalugu sulisussaaleqinerujussuaq akisoqaaq, sulisunut atorfilinnut nungullarsaataaqaaq, sullissinerup pitsaassusianut akisuvoq, ajorpoq, iluaqutaanngilaq aningaasatigut akisoqaaq. Tamanna tamanit paasineqarlualersoq malunnarpoq, tassami Inatsisartuni oqaluttut arlallit siunnersuuteqarput aammalu eqqarsaasersuutinik assigiinnngitsunik saqqummiussuillutik qularinngilara tamakkua Inatsisartut ataatsimiititaliaannit susaqqartuni eqqartorneqarluarumaartut, aaqqiissutaasinnaasunik ilaatigut oqaloqatigiittoqarnissaa tassani qularinngilara.
Taamaammat tamakkununnga ataasiakkaarlugit pulanngikkallarlunga allat immikkut taaneqartut Siulittaasuttalu tikinngisai ilassuteqarfigilaassavakka.
Siumup oqaluttuaninngaanniit Ruth Heilmanniminngaanniit oqaatigineqarput tarnimikkut ajuutillit pitsaanerusumik sullinneqartariaqarneri, soorlu eqqaamaneqassasoq upernaaq manna Naalakkersuisut Inatsisartuni saqqummiussaqarput siullermeertumik tarnimikkut ajuutillit siunissami pitsaanerusumik sullinneqarnissaat siunnerfigalugu saqqummiussissummik aammalu Inatsisartunut oqallisissiamik. Inatsisartut qujanartumik assut soqutiginnillutik pingaartitsillutillu tassani oqallipput, aammalu pitsanngorsaatissanik assigiinngitsunik tikkuussillutik. Taakkua tikkuussissutigineqartut assigiinngitsut piviusunngortinniarneri soorunami aamma aningaasanik naleqarmata apeqqutaassaaq qanoq sukkatigisumik taakkua naammassiniarneqarsinnaanersut, kisianni oqaatigissavara Naalakkersuisut minnerunngitsumik ilinniartitaanerit pillugit aappaagu aningaasanut inatsimmut tunngatillugit siunnersuuteqarmata oqallinnerup upernaaq malitsigisaanik.
Kisianni aamma nalunngilarput tamatta peqqinnissaqarfinniinnaanngitsoq tarnimikkut ajuutillit soorlu aamma Ruth Heilmanni oqaaseqartoq sammisaqartinneqartarnermut tunngasut aamma allallu taakkununnga sullissinermut pitsanngorsaataasinnaasut qissimingaarneqartariaqartut aamma Inatsisartut upernaaq oqallikkamik pingaartillugu oqaatigivaat, aammalu inassutigineqartut Inatsisartuninngaanniit ilagivaat ataatsimiititaliortoqassasoq susassaqartut tamarmik tassani peqataaffigisaannik, taavalu siunissami tarnimikkut ajuutillit pillugit taakkualu sullinneqarnissaat ataqatigiissumik ataatsimoorussamik iliuusissanik Inatsisartuni saqqummiussaqarnissaat anguniarlugu. Taanna suleqatigiissitaq inassutigineqartutuut aallartereerpoq susassaqartut assigiinngitsut tassani suliaminnik aallartitsipput, neriussuugut tassani ujartorneqartut Siumuminngaanniit aamma Inatsisartuni pitsanngorsaatissanik tikkuussisunik saqqummertoqarumaartoq. Nuannaarutigivara taakkua aamma pingaartinneqarlutik uani oqaatigineqarmata.
Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaluttup siulittaasup Josef Motzfeldtip oqaatigivaa. Paamiut kommunalbestyrelsiata ikiuukkusulluni neqeroornera Naalakkersuisuninngaanniit tusaajumaneqanngitsoq, Naalakkersuisut Siulittaasutta taanna oqaaseqarfigereeraluarpaa, kisianni taanna aamma uanga ilassuteqarfigilaarusuppara, tassa isumaqarama taamatut oqarneq eqqunngitsoq, Paamiut kommunillu allat suleqataarusuttut qujarullugillu atorfissaqartippagut. Nalunngilarput Danmarkimi peqqinnissaqarfiit ataasiakkaat aamma illoqarfinni ataasiakkaani amt-init ingerlanneqartut aqunneqartut, taamaattumik Paamiut kommunia aammalu kommunit allat toqqaannartumik suleqatigiissinnaanerat aqqutissiuukkusullugu amtsrċdsforening, amt-it kattuffiat Naalakkersuisuninngaanniit allaffiginikuuagut, taamatut periarfissaq ima ittoq aamma aqqutissiuukkusullugu.
Peqqinnissamut ministeri, Carsten Koch maaniinnerani isumaqatigiippugut aamma tulliani Danmarkimut tikikkuma novemberimi peqatigiilluta amt-it kattuffiat oqaloqatigiartussagipput periarfissaq una tikkuunneqartoq ilaatigut pillugu, aqqutissiuukkusullugulu tikillugit aamma amt-it kattuffiini siulersuisut oqaloqatigerusukkatsigit. Tassa aqqutissiuusserusuppugut iluatigaarput Paamiut kommuniat suleqataarusuttoq aammalu kommunit allat. Neriuppugut Danmarkimi ministerip tassuunakkut aamma ikiuukkusunnera amt-ini oqaloqatiginninnitsinni iluatsittumik kinguneqarumaartoq.
Naggataatigut peqqinnissaqarnermut tunngatillugu Anthon Frederiksenip oqaaseqaataanut aamma oqaaseqalaarusuppunga, tassa uani aningaasarsianut tunngasut taakkua tikinngikkallarlugit aamma oqaloqatigiissutigineqartussaassammata ataatsimiititaliami, una ajornartorsiutinik kommuninut taakkualuunniit ikinngutaannut allanulluunniit milorujutiinnarneqarsinnaanngillat milorujussisarnermik oqaaserisaa akerlilerusuppara, isumaqarama ajornartorsiutinik milorujussiniaannanngitsugut kommuninut allanullu, kisiannili suleqatiginnikkusuttugut. Aamma taakkua susassaqartut allat nammineq akisussaaffeqartut assigiinngitsunik Namminersorusut imaluunniit Naalakkersuisut akisussaaffiginngisaannik, tamakkua pillugit milorujussinata suleqatiginnikkusunnermik assammik isaassivugut kaammattuillutalu, neriulluta tamanna suleqatiginnikkusunneq aamma kommuninit susassaqartunillu allanit tigulluarneqarumaartoq.
Avatangiisinik illersuineq pillugu oqaatigerusuppara, tassa pisuussutinik umaassusilinnik atuilluarnissaq akisussaassuseqartumik taanna aamma oqaluttunit tamanit saqqummiunneqartoq oqaatigineqartoq maluginiarakku nuannaarutigalugulu.
Mingutsitsinaveersaarneq aamma innuttaasut tamarmik akisussaaffigeqataasariaqaraat aamma oqariartuutigineqarpoq, tamanna aamma pisariaqarpoq, kisianni aamma massakkut pisortat Inatsisartut aalajangernerat tunngavigalugu Namminersornerullutik Oqartussat tapiisalernerisigut eqqakkanik ikuallaavinnik piorsaaneq massakkut aallartissimalerpoq. Nalunngilarput arlaleriarluta tusartareerparput Qaqortumi massakkut aallartittoq ikuallaavik, taannalu illoqarfinnut anginerusunut naleqqussarlugu kommunit Danmarkimi avatangiisinut aqutsisoqarfik Namminersornerullutik Oqartussat suleqatigiinnermikkut taanna pilersaarusiorlugulu napparsimavaat. Taamatut suleqatigiinneq pitsaasoq misilittagaqarfigilluagarpullu aallaavigalugu massakkut kommuni aammalu Danmarkimi Miljĝstyrelsi naalakkersuisullu suleqatigiinnermikkut illoqarfinnut mikinerusunut aamma pilersaarusiorlutik aallartipput. Tassani eqqarsaatigineqarpoq Tasiilap kommunia tassani misiliutitut inissinneqassasoq. Qaqortumi ikuallaaviup pilersaarusiorneqarneratuulli aammalu sanaartorneqarnerani soorlu pisoqartoq Miljĝstyrelsiminngaanniit aamma tapiissuteqartoqartoq aamma taamatut piumassuseqartoqarpoq illoqarfinni mikinerusuni misiliinissamik, tassanilu apeqqutaaginnassaaq soorunami maani qaqugu taamatut pisoqarnissaa akileeqataanissamut periarfissaqalissanersugut. Taamaalillunilu aamma nunaqarfiit ikuallaaveeqqanik piorsarneqarlualereerpata nunaqarfiit illoqarfiit mikinerit illoqarfiillu anginerit taamaalillutik periarfissarissaalissapput. Nunaqarfiit eqqarsaatigalugit eqqaasitsissutigilaarusuppara kommuninut massakkut ikuallaaveeqqanut ingerlatsinermut pikkorissartitsinerit ingerlallualereernikuummata sulisut tikillugit ilitsersuunneqarlutillu sungiusartinneqartarput Namminersornerullutik Oqartussat 80 %-mit akiligaanik kommunillu 20 %-mik akiligaanik, tassa annikitsunnguamik akiliilluni taamatut pikkorissartitsisoqarsinnaavoq malunnarluarporlu taamatut pikkorissarfiusimasut nunaqarfiit iluaqutigilluarsimagaat, taamaattumik neriuppunga tamanna neqeroorut tigulluarneqassasoq.
Naggataatigut nuannaarutigalugu oqaatigerusuppara maluginiarakku aamma oqaluttunut tamanut meeqqat pillugit siunnersuiffik imaluunniit meeqqanut ombudsmandi tapersersorneqarluni pingaartinneqarlunilu oqaatigineqarmat. Meeqqat tamarmik qamuuna nalunngittariaqarpaat soqutigineqarlutik tusaaniarneqarlutik nangaanatillu sukkulluunniit sunaluunniit pillugu saaffissaqarlutik. Inatsisartut pingaartitsillutik taamatut oqalunnerat isumaqarpunga qularinngilara meraalluni nuannissasoq tusarlugu aammalu isumallualersitsissasoq. Qujanaq.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu naalakkersuisoq:
Oqaluttuniit ilaatigut taatsiarneqartut erseqqissaaffigilaassavakka naalakkersuisut siulittaasuata ilassuteqarnerata saniatigut. Siumut-minngaanniit ilaatigut taatsiarneqarpoq nuannarisimaarlugu Siumut oqaluttuaninngaanniit efterskolemut Danmarkimut atuariartortartut taassuma ingerlanneqarneranut tunngatillugu. Tassunga tunngatillugu oqaatigilaarlara ukioq manna naalakkersuisuninngaanniit, tassa siullermik 200-naat Danmarkimut atuariartorsinnaanissaat aningaasartalersimagaluarparput. Qinnuteqarnerilli annertuallaarmata 250-ngortissimavagut, tassalu Danmarkimi taakkua atuarput. Ullumikkut Danmarkimut atuariartortarneq efterskole tunngavigalugu uani toqqammaveqarneruvoq oqaatsinik qallunaatut ilikkagaqarnerunissartik anguniarlugu tappavunnartarlutik. Taannalu assortuussutaanngilaq maannamut aamma maani inatsisartut ilaasortat ilisimassavaat efterskoleqalernissamut tunngasoq qasseriarluta maani sammisarsimavarput naalakkersuisulli uagut una aalajangiusimaarparput nutaamik efterskoleliunngikkallarluta aningaasat atorumanerullutigit inuusuttut taamatut kissaateqartut Danmarkimut ingerlaartinneqartarnerat. Soorunami pisariaqalerpat aningaasassallu immikkoortinneqareerpata efterskoleliussaqqaarpugummi. Kisianni soorlu oqartunga massakkorpiaq pilersaarutiginngilarput ukiuni qaninnerpaani efterskoleliliornissaq nunatsinni.
Taavalu Atassut-minngaanniit apeqqutigineqartut ilagaat tassa tips-ikkut aammalu lotto-nikkut sinneqartoorutaasartut aningaasat pissarsiarineqartut qanoq atorniarneqarnissaat apeqqutigineqarluni. Naalakkersuisuninngaannit nuannaarutigeqaarput ukiumut 4 millionit nunatsinnut maannamut pissarsiarisimasakkavut ukiumi tullerminngaanniit 12 millioninut qaffattussanngormata. Tassunga tunngatillugu innersuussutigissavara aningaasat taakkua qanoq atornissaannut agguataarinissamut tunngasortai 1999-mi aningaasanut inatsimmi tassani ilaatinneqarmata tassalu inatsisartut tassani aalajangersaasussaassapput taakkua aningaasat qanoq agguataarneqartarnissaanut aalajangersaanissamut. Tassanilu qinnutigissavara uuma tungaa isiginiarneqaqqullugu aningaasat taakkua qaffariaataat allaffissornermut tunnatik kisianni nunatsinni sunngiffiup nalaani assigiinngitsunik sammisassaqartinniarnermut tunngatillugu amerlanerit tamakkununnga atorniarneqarsinnaanissaat inissinniarneqaqqullugu. Tassa timersornerinnaanngitsoq kisianni aamma kulturikkut allatigullu sammisassaqartinniarnitsigut tunngasut tassuuna aningaasalerneqarsinnaanissaat naatsorsuutigigatsigu. Ilaatigut oqaluttunit eqqaatsiarneqareerpoq qanormitaavami issagaluarpa Internetscape-mut atorneqarsinaasuugaluarpata, tassuunakkut aamma meerartatta sungiusarluarsinnaanissaat tassani sunngiffimmi nalaani anguniarlugu. Nalunngilara inatsisartunut ilaasortat ilaatigut siunnersuuteqartut meeqqat inuusuttuaqqallu sammisassaqartinniarnerat aallunneqarneroqqullugu aningaasaliiffigalugulu naatsorsuutigaaralu taakkua aningaasat agguataarnissaanni inatsisartuninngaannit taassumap tungaa isiginiarneqarluarumaartoq.
Taavalu IA-p oqaluttuaninngaanniit qujavunga taatsiarmagu teknik-ikkut qaffasinnerusumik ilinniarfeqalernissaq pilersaarutinut tunngatillugu ujartuilluni aningaasartai pissarsiariniarneri ajornakusoorsimanersut. Aammalu tassani suleqataarusullutik ukiumut tullermut aningaasartuutissat eqqarsaatigalugit inissiiniarnissamut. Taanna isumaqarpunga assut peqqummaarissunik tikkuarneqartoq taamaalilluni. Ilumoorpoq 2,5 millionit pisariaqartissavagut taamatut aallarniiniarmi, kisiannili aningaasatigut pissarsiarineqarsinnaasut killeqarneri tunngavigalugit uani erseqqaarissumik nalunaarutigineqarsimanngillat. Kisianni taamaakkaluartoq aamma ajornartorsiutitta aapparaa taanna ==hĝjere teknisk eksamen== nunatsinni eqqutissagutsigu folketingi aqqutigeeqqaalaartariaqassagatsigu inatsisitigut allanngortitsilaarnissat pissutigalugu. Kongip peqqussutaa atussanerlutigu imaluunnit nammineq inatsisiliorfigissanerlutigu, taanna Danmarkimi udenrigsministeriusorlu oqaloqatigiissutigissavarput. Kisianni tassa qanorluunniit ilioraluarutta folketingikkoorlugu inatsisip taassuma allanngortiallannissaa pisariaqarpoq, soorlu GU-nik assigiinngitsunik eqqussinialeratta aamma taamaatut aaqqiinissaq pisariaqarsimasoq. Kisianni taamaakkaluartoq eqqummaarissumik uani taaneqarnera nuannaarutigaara isumaqarpunga aamma nunatsinni inissiat atuarfeqarfiillu soorlu eqqarsaatigalugu aserfallassimasorujussuit tamak????? ikiortigalugu aaqqissuussiniarnermi ilanngutissagutsigu aamma suliassaq taanna tappiffiginiartariaqarpara.
Meeqqat atuartitaanerannut tunngatillugu nuannarivallaanngilara imatut nalilerneqarnerput naalakkersuisuninngaanniit Nuup avataani pissutsit isigiumanngikkigut. Una erseqqissumik oqaatigilara Nuuk ilaatigut ilinniartitsisoqarniarnikkut ajornartorsiuteqarfiuvoq. Kisiannili Nuup avataaniipput arlallit kommunit ilinniartitsisut tungaatigut ajornartorsiuteqanngitsut. Isigiumaniartupilorujussuuvarput nunarput tamakkerlugu aaqqiisoqarnissaa. Aamma ataasiaannarluta uani aaqqiinngilagut imatullu paasineqassanngilaq najugartik qimannagu ilinniartitsisunngorniartut aallartikkatsigit tassa iluatsittut. Naamik taamaattoqanngilluinnarpoq, naalakkersuisuni aamma taamatut isumaqanngilagut. Aaqqiissutissatuut aallartitagut malersorniarpagut iluatsinnissaata tungaanut kingumut una misigeqqittariaqanngilarput ilinniartitsisunik 1000-t missaaniittuninngaanniit 300-t amigaataanerat, tassanilu inatsisartut inakkusoqaaqqa aamma taassuma aaqqiissutissap piviusunngortinneqarnissaannik suleqataalluarniaqqullugit aammalu qujassutigalugu upernaaq ataatsimiinnitsinni aningaasat ilaatigut kissaatigineqarsimasut akerlilersorneqaratik akuersissutigineqarsimaneri suliniarnitsinni assut annertuumik oqilisaataasimapput.
Taavalu IA-p aamma taatsiagaa taanna nipilersortartut nunatsinni kattuffiliornerannut tunngatillugu soorlu naalakkersuisoqarfik assut suleqatigissalluugu ajornakusoorsimasoq. Ilumoorpoq ukiut kingulliit marluk taassuma tungaa annertuumik suliniuteqarfigisimavarput ikiorniarsaralugit. Aningaasaliiffigisimavagut aamma namminneerlutillu iluatsissinnaanngisaat kissaatigisimagaluarlutigu, kisiannili suliassaq imatut ingerlaqqikkaangat allatut ajornartumik qinnuigineqarluta allaat uagut sulisugut nammineerlugit suliassamik tassuuna ingerlatsisussatuut piumaffigereeratsigu allatut ajornartumik naaggaartariaqarlutigu. Soorunami kattuffiliorniarnermi suliassat annertusarpoq, tassanilu assersuutigisinnaavarput avannaani qimussersortut kattuffiliornertik nammineerlutik ingerlappaat, taannalu iluatsippoq. Taamaattumik ilassutigerusunnaqaaq kattuffiliorniarnermi assigiinngitsuni namminneerlutik aamma suliassamik ingerlatsisinnaanerat assigiinngitsut taakkua kattuffiliorniartut suliarisariaqaraat, sinnerisigut ikiussaqqaarpagut, soorlu kattuffiliorneq naammassigaangat ukiumoortumik finanslovimi ilaalersartut ingerlatsinermi qanoq atsigisumik tapiiffigineqarnissaat. Tassa taanna isumannaakkamik ilaavoq.
Taavalu naggataatigut Kattusseqatigiit paatsuulaarsimanerat naqqilaarlara imatut paasigakku ilinniartitsisunngooq 193-t massakkut atuarput tulliigooq januarimi ukioq 2000-mi aallartissasut. Tassani imatut allassimavoq, aap ilinniartitsisut ullumikkut 193-t ingerlaarput taakkunani 60-t najugartik qimannagu ilinniartitsisunngorniarlutik aallartipput. Kisiannili ukioq ilinniarfiusoq kingulleq Nuummi soraarummeeriartorfigisussaavaat. Taakkorpiaallu pissutigalugit tullii aallartittussat, tassa najugartik najuinnarlugu ilinniarnissaminnut aallartittussat allatut ajornartumik equtilaartariaqassavagut tassalu taakkua uani pineqarput tullissaai najugartik qimannagu ilinniartitsisutut aallartinniartut ukioq 2000-mi januarimi taakkua aallartikkumaarmata, soorunami seminariemi pikani aallartittartut taakkua ingerlasuassapput naatsorsuutigalugulu ukiumiit ukiumut amerliartorusaassasut, tassa ullumikkut 38-t ukiormanna ilinniartitsisunngorniarlutik aallartipput. Qujanaq.
Paaviaariaq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu naalakkersuisoq:
Naatsunnguamik naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqaataanut ilassuteqalaassaanga. Siullermik Atassut-miit Otto Steenholdt-ip oqaaserisai rejerniartunut ilungersunartuuvoq aalisaqqusat piaarpallaamik tamaasa qaqereernerisigut uniinnartariaqalersarneq, tamannali siunissami takkuttuartussaagunartoq pisassat ukiumoortut aalisariuterpassuarnut agguaanneqartarmata. Tassunga tunngatillugu oqaatigissavara naalakkersuisuni soorunami kissaatigigatsigu rejeqassutsimut naleqqutunik rejerniuteqassuserput sapinngisamik piffissaq sivisoorsuunngitsoq atorlugu aaqqiivigineqassasoq, tassalu aningaasat ukioq manna 10 millionit atugassiissutaapput aappaagumullu naalakkersuisut siunnersuutaat aningaasamut inatsimmut tunngatillugu tassungami suliassamut tunngatillugu 5 millioniugallarput aammalu oqaannarta ilaanni allaqqalluni pisariaqartitsineq najoqqutaralugu ilaneqarsinnaanerat sillimmatinik isumagineqarsinnaasoq taamaalilluni pilertornerusumik rejerniutinik aalisariuteqassuseq pisassanut naleqquttoq piaarnerusumik angujumallugu. Taanna erseqqissaataaneruvoq. Tassa naatsorsuutiginngilaat naalakkersuisut ukiorpassuarni agguaassisarnerit imaluunniit immikkut aaqqiisarnerit ukiut siuliani nungunngitsuukkat ukiut tullianut nuuttarnerat taanna sapinngisamik sivikinnerpaamik taanna atussasoq. Neriuppugut naalakkersuisuni una naggataajusoq.
Taava aappaattut Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Josef Motzfeldt-ip siullermik tuttut pillugit aavartoqarneranut tunngatillugu ilaatigut imatut nipillit taamatut paasineqarsinnaasumik innuttaasut pisassarititaasunut ataqqinnippallaarunnaarsinnaasunngorlugit aaqqissuussinerup iluseqarnera. Ilaatigut assortornanngilaq, kisianni tassa erseqqissaatigeqqaassavara naalakkersuisuni uani suliassaq (suunuku inuit taama quersortigisut) ???nartinnagu aalajangerneqartarmat pisassiissutit ukiuni kingulliit eqqarssaatigalugit pisassiissutit qanoq amerlatigisut pisarineqassanersut. Suliassalli naalakkersuisunit tassa naammassineqarput, uanga naalakkersuisoqarfinnut suliassaq tunniunneqartarpoq taamaalilluni kattuffiit peqatigalugit suliassaq ingerlanneqartarluni agguaanneqartarlutik. Taavalu ukioq manna aamma ajornartorsiuteqarsimavugut imaluunnit siorna inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata kingorna naalakkersuisoqarfinnit misissuiffigineqarsimavoq aaqqissuussineq inatsisartut kissaatigisaattut aaqqissuussiniarluni piareersaasiorluni. Tassani sulinermi upernaaq naammassisumi paasineqarpoq ajornartorsiutit nutaat takkussuutissasut, tassalu inatsisartut angorusuppaat kingorna oqallinnerminni oqaatigisaat ersarilluinnartoq tassaavoq naapertuilluarnerusumik tuttutassat inuiannut Kalaallit Nunatsinnut najugaqartunut agguaassineq pissasoq. Kisianni taanna eqqortikkumallugu pisassallu killeqareernerat pissutigalugit taanna kissaatigisaq anguneqarsinnaanngilaq ilaatigut makku pissutigalugit: Illoqutigiit ilaatigut oqaatigineqarsinnaapput inummik ataatsimik inuttaqarsinnaasut ilai arfineq pingasunik qulingiluanik qulinilluunniit inuttaqarsinnaapput, illoq ataaseq. Illoqatigiit ataatsit ilaanni ilaqutariinni arlariinni inoqarsinnaapput.
Najukkat nalunaarsornerat amigaateqarpoq, kommunit annertuumik suliassinneqassapput nunaqarfinni aqqutsinikkut taaguuserlugit adressesilersuinerit atuutinngillat, tassalu taava illut normui b-nr. atorlugit agguaassisoqartariaqassaaq, illukkaarlugit agguaassisoqassappat. Illuni angisuuni taamatut imatut hotelit, akunnittarfiit Sĝmandshjem-it, parnaarussiviit allallu pingaartumik ukiuni makkunani inissaaleqiffiusumi aammalu pingaartumik assersuutigiinnarlugu maani Nuummi inuit sinerissaminngaanniit maanga atorfittaarlutik nuuttut ilaqutariit sumi tamaani ilaatigut najugaqartinneqartariaqartartut inissaaleqineq pissutigalugu, tamakku qanoq ilillugit nanineqassappat systemimi, kommunini agguaassiniarnermi illoqutigiikkaartut.
Taamaattumik killilersuisoqareernera pissutigalugu illut ataasiakkaarlugit tunioqqarneqassagaluarpataluunniit taava pisassiissutit amigarput, taava aamma makitsineqartariaqassaaq, taava ajornartorsiut uteqqissavarpoq tassa ilaat pissarsinngitsuussapput. Taamaakkami inatsisartut siorna kissaatigisaat taanna tassa naapertuilluarnerusumik agguaanissaq aaqqissuussinissaq taanna naalakkersuisuni illersoruminaassimavarput ??? anguniagaanni piviusunngortitsisinnaan-nginnitsinnut ???simavugut aammalu inassutigisimanngilarput taamatut takusinnaareerlugu ajornartorsiut annertunerungaartoq pilersissallugu inatsisartullu tamanna anguniagarinngilaat oqinnerusoq, taamaattumik pissuseq siorna atorneqarsimasoq atorneqarsimavoq.
Ajuusaarnartoq unaavoq naalakkersuisut taamatut aalajangernerisa kingunerisaanik piaartumik ataatsimiititaliaq susassaqartoq ilisimatinneqarsimanngimmat, taannalu utoqqatsissutigereerpara aamma matumuuna utoqqatsissutigissavara pisortaqarfimma suliassamik tassuunakkut, soorunami uanga akisussaaffigara tassuunakkut naammassisimannginnera.
Taava qalerallit Josef Motzfeldt-ip Inuit Ataqatigiit-niit oqaatigaa aamma uggornaqisumilli ???? tassani pineqarluni qaleralinnik pisassalersuussinermi aaqqissuussineq . Taamatut paasivara. Una paasisariaqarpoq oqaatigisariaqarpoq aaqqissuussineq nutaajuvoq taavalu taanna aaqqissuussineq suulluunnit eqqarsaatigalugit aallaqqaammut ajornartorsiutitaqartoq aamma licens-erpassuit 1000-t arlaqartut agguaanneqarsimapput ilaatigut ajunngitsumik ilaatigut isornartumik inger-lasimavoq, taanna nassuerutigisariaqarpoq. Kisianni taakku uniffiussanngillat ajornartorsiutit aaqqinniarlugit sulineq aamma ingerlavoq. Malittarisassat assigiinngitsorpassuit eqqortinniarneqartarput aammalu ilai eqqortikkuminaattarput, kisianni malittarisassat siunertaqarpata, aamma una siunertaqarpoq, tassa siunertaa unaagami qaleralinniartarnermi peqataalersartut aqunneqarsinnaasariaqartut, killilerneqartariaqartut. Tassuunakkut aqutsisinnaavugut, kisianni tunisinermi allaasoq taassuma licens-ip taassuma atuuttinniarneqarnera ilaatigut sumiiffiit ilaat pingaartumik ajornakusoorsimavoq, kisiannili taanna nakkutilliisoqarfipput tassa GLFK, Kanuaana taavalu aamma ilaatigut aalisarnermut nakkutilliisut taakku aamma atorlugit ilaatigut nakkutigineqarnerat annertusarneqarpoq aammalu taassuma saniatigut piumasassavut aamma tunitsivinnut aamma ilusilersorneqarlutik. Tassa piumasarineqartoq taanna allagartaqaqqaarluni qalerallit pingaartumik ukiuni makkunani aalisarneqarluarfigisaat nalaanni aqutsisinnaaneq taanna piviusumik aamma timitalerniarneqarpoq tamakkiisumik.
Taavalu
akitsuummut tunngatillugu una oqaatigerusunnerullugu uanga aningaasaqarnermut
naalakkersuisoq aammalu akitsuusiisarnermut tunngatillugu naalakkersuisuni
isumaginnittuusoq oqaaseqareernerattut uanga kissaatiginerugakku nunatsinni
maani tunisassiaq aalisagaq qaqinneqartoq namminermi suliarineqarpat
taamaattumik taassumap aamma naalakkersuisuniit uanga aamma malersornissaa
soqutigilluinnarpara aammalu taanna tunngavigalugu sulineq ingerlallugu, tassa
ajornanngippat tunisassiarineqarsinnaasut nunatta imartaani qaqinneqartut
nunatsinni suliarineqassasut, taanna aallaavigalugu naalakkersuisuni sulivugut.
Qujanaq.
Ruth Heilmann, Siumut:
Siullermik uanga oqaatigissavara
naalakkersuisut akissuteqaataannut assorujussuaq qujavunga, pingaartumik
naalakkersuisut siulittaasuata oqaaserisaanut Siumup oqaaserisai pillugit
akuersaarnartumik assigiinngitsutigut nipilimmik saqqummiussaqarnera aamma.
Kiisalu partiinit aamma oqaaserineqartut amerlanerpaartaatigut aamma Siumut
oqaaserisaanut assingupput aammalu tapersersornartuullutik.
Atassutip oqaluttuata Otto Steenholdt-ip
oqaatigaa ilaatigut takornariaqarneq tassani isumalluarnanngitsumik aamma
angusarisaasut massakkut killiffiusut malunniussimasut. Kisianni uanga
Siumut-miit oqaaserisagut uteqqinngikkaluarlugit oqaatigissavara aamma Inuit
Ataqatigiit oqaatigisaat tassa takornariaqarneq inuutissarsiut nutaajuvoq
aatsaallu aallarnisaleruttorpoq aammalu isumalluarfigaarput sukatut
inuutissarsiutit pingaarnersaat sukat pingajuattut isigalugu
ineriartortinneqassasoq. Taamaattumik takornariaqarnerup tamatigut
ineriartortinneqarnissaa aammalu soorlu saqqummiinitsinni oqaatigigipput
kommunini eqqumaffigineqarnerulernera amerlasuut peqataaniarnerulernerat
massakkut ersertoq isumalluarnartuutipparput. Kiisalu takornariaqarnermi
sanilerisatta imaluunniit suleqatigisatta soorlu Island-imi upernaaq tikeraarnitsinni
aamma paasisarput unaagami Island-i tassaasoq takornariaqarnikkut ingerlatsisoq
aamma siuarsimasoq tassuunakkut aamma suleqatigiissuteqarsinnaanerput
assigiinngitsutigut periarfissaqarpoq aammalu oqaatigineqareerluni Air Island
taanna angallannikkut aamma ingerlalluartoq aamma atorluarlugu ilaatigut aamma
suleqataajumanera taanna siunissami periarfissaqartoq aamma taanna
uummarissarluarneqarnissaa soorlu aamma naalakkersuisut tamanna sulissutigilereeraat
tassani oqaatigineqartoq nuannaarutigaara.
Ilaatigut aamma Atassut oqaaseqarnermini
erngup nukiata iluaqutiginiarneqarnissaa tassani Nukissiorfiit erngup
nukinganik ingerlanneqartut oqaatigineqartutut miserratissanngitsumik
minguissuseqartumik aamma sarfamik pilersitsisarmata tassani
tapersersornartuutikkaat malunnarpoq, kisiannilu apererusunnarluni ilaatigut
qanoruna ilillugu aningaasalersorniarneqassasoq Atassut tungaaninngaanniit
taanna erseqqissumik oqaatigineqanngilaq. Siumut erseqqissumik oqarpugut
avataaninngaannit aningaasalersuisussanik pissarsiorsinnaasugut aammalu
attartorsinnaanerpoq taanna periarfiisinnarlugu misissuisoqassasoq. Soorunami
akileraarutitta qaffanneqarnissaa taanna qiviarusunngilarput, kisianni
periarfissanik allanik ujartuirusuppugut. Tassuunakkut Atassut isumaa
erseqqissumik paaserusunnaraluarpoq.
Atassut aammalu IA isumaqatiginarput aamma
uagut eqqaanngisarput kisianni upernaaq inatsisartut ataatsimiinneranni
eqqaasarput tassa qarasaasiatigut siuarsaajuarnissat tassani erseqqarissumik
Internet-ikkullu aamma imaluunniit atuinerup akikitsumik ingerlanneqarsinnaneranut
periarfissaqartitsiuamanerat taanna aamma Siumut-miit isumaqarpunga aamma
tapersertariaqarlugu.
Kiisalu IA-p oqaatigisaa
ataatsimiitsitaliani assigiingitsuni sulinerput aammalu siulittaasoqartitsinerput
immaqa uanga annerusumik aamma Siumut-mi ingerlatarput pillugu ilaatigut
uparuaateqalaarnera taanna uanga erseqqissaatigerusuinnarpara imatut tassa
ataatsimiititaliani sulivugut kiffaanngissuseqartumik ilaatigut
isummersorsinnaasarluta aammalu isumaliutissiissummi atsioqatigiittarpugut
ataatsimoorluta isummagut tassani kateriffeqartinniarlugit. Taamaattumik
sutigut tamatigut ammasumik ataatsimiititaliani oqallittarneq Siumut-miit
ingerlakkusupparput.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq aamma akissuteqaatinut. Una Siumut
oqaatigisaat naalakkersuisuni annertunerusumik uppernarsineqanngitsoq
taamaallaat paaserusuppara aallaqqaammik, tassa Nanortalimmi puisilerinissaq
ilumut ukiortaaminngaanniit aallartissanersoq. Taqqavaniikkatta qanittukkut
assut pissangagineqarami. Aamma Nanortalimmiinnaanngitsoq, kisianni sinerissami
puisinniarnermi taamatut isumalluuteqartunut oqaluttarfik manna atorlugu
ammasumik oqaatigineqarnera ilumoornersoq assut uppernarsitikkusupparput.
Taavalu Siumut-minngaannit akileraartarnermut iluarsaasseqqinnissamik isuma
kiisami ukiuni taamanili partiioreerluni saqqummiunneqarmat assut
nuannaarutigaarput, kiisalu meqqat siunnersuisoqatigiivianik pilersitsinissami
Siumut isummernera 1995-mi naalakkersuisunngortitsiniarnermi atatillugu Inuit
Ataqatigiit tamakku saqqummiussimasagut massakkut qinigaaffik naalillartorlu
saqqummermata soorunami nuannaarutigaarput.
Atassut-mut oqaatigerusuppara una nunani
allanut akiitsunik ullumikkut qanormaa allassimaniarpa torersumik imaluunniit
pitsaasumik akilersornissaa tassa isumaqatigiissutit allanngortinneqarsinnanerat
periarfissaavoq aamma uagut aningaasat suliffissanut pilersitsinikkut
amerlanerusut ikiuutitut tunniunneqartartunut taarsiullugu inuit nammineq
aningaasarsiornerat pilersissinnaagutsigu akiitsut isumatunerusumik
taarsersorneqarnissaat innuttaasut peqataaffigisaanut piumanerugatsigu
taassuma malartaasiutiginera aamma saqqummiuteqqipparput.
Atassut-mullu tunngatillugu
soqutiginartumik saqqummiussaa tassaavoq EU-mi aalajangersorneqartartut
traktat-it danskit grundlov-iattut Danmark-ip tunngaviusumik inatsisaanut
sanilliullugit traktat-it EU-miit pisussaaffiliinerujussuup Danmark-i
tunngaviusumik inatsisaaninngaanniit, ilumoorpoq. Taamaattumik Danmark
grundlov-ialuunnit ilaanni qaangerlugu EU-p traktat-ii pisussaaffiliisarmata
nunatsinni naalagaaffeqatigiinnerup namminersornerulersimanerput inatsisaata
allanngortinneqarsinnaanera tamakkua isumaqarpunga piffissanngorpat
nalilersussalluni.
Taava naalakkersuisut ataasiakkaat
tamarsuisa soorunami oqaaseqarfiginagit naalakkersuisut siulittaasuata Inuit
Ataqatigiit taama erseqqitsigisumik nunamullu tunngatigisunik saqqummiineranut
nersualaarinninnera soorunami tusaatissatut tigussavara. Tassa apeqqutaavoq
uagut nunamut tunnersugut imaluunniit Siumut nunaminngaanniit kiisami
qangattarsimanersoq. Kisianni naaperiarfissaasinnaasut arlaqartut
taakkarsorneqartut soqutiginarput, soorlu akileraartarnermut
iluarsaasseqqinnissamut, naak naalakkersuisut siulitaasuata oqaasertaleraluaraa
eqquissuunngitsumik qangaligooq Siumut-kunnit nutarterinissaq
iluarsaaqqinnissaq akileraartarnermut taasareernikuugamikku.
Taava assigiimmik akeqartitsinermut
tunngatillugu naalakkersuisut siulitaasuata akissuteqarneranut
kinguartinneqarnera tunngavilersunngilaa annertunerusumik taamaallaat
paasissutissat kisitsisit nutaat amerlasuut takkussimammata. Kisianni
ilisimasariaqaqarput tassaavoq taamatut issanngutitsineq aningaasaleerusuttunut
aporfiummat qulalersitsimmat sapinngisamik uagut piaarnerpaamik aaqqitsikkusukkaluaratsigu.
Qaarsuarsunnut tunngatillugu angallannermut ataatsimiititaliami taanna
sammissaqqaarparput kiisalu Paamiunut tunngatillugu akissut angallannermut
naalakkersuisoq pisortaqarfimminngaanniit akissut takusimatinnagu
oqaaseqarfigiuminaatsippara, taamaallaalli iluatigisatta ilagivaat
mittarfiliornermi sulisut maaneereersut atortut maanereersut ilaatigut Paamiuni
mittarfiliassamut tunngatillugu 30 million kr.-nit pilersaarutaasimagaluartuninngaanniit
akikinnerusussatut taaneqareernera pillugu assut suli iluatigigaluarakku.
Attaveqaatit Internet-ikkut ilumut
attaveqaatip taanna aqqusinersuaq piareeqqavoq, kisiannili tassani uagut
ujartugarput tassaavoq akikinnerusumik inuit amerlanerusut innuttaasut tamakkiinerusumik
atuisinnaanissaanut ammaanneqarsinnaanerat. Tassalu taanna naalakkersuisunut
kaammattuutigisarput Tele Greenland-imut saaffiginnissutigeqqullugu.
Aningaasaqarnermut naalakkersuisoq
aalisarnermullu naalakkersuisoq paasivakka aalisakkat suliarineqaratik avammut
tuniniarneqartartut akitsuuserneqarsinnaaneranut saqqummiutarput
isumaqatigigaat.
Otto Steenholdt, Atassut:
Isumaqarpunga Atassut-minngaanniit akissuteqaataasut nuannersumik tigusariaqarigut. Pingaartumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaatsivut tunngavilersuutigut imatut akerlilersornagit tapersersormagit. Assorujussuaq tamanna qujassutigaarput.
Taavalu turistit eqqartorneqartillugu tusiapillaasutut oqaratta Atassut-minngaanniit nammineq taanna isuma tigunngilarput, aviisitigulli ungasinngitsukkut oqallinnerit sakkortuut aallaavigalugit oqariartuut taanna maanga apuupparput eqqaamalluaratsigu kujataani takornariaqarneq imannak naammagineqanngitsoq, Diskobugt-imi aamma taamatut oqaatigineqarluni, nuna tamakkerlugu ataqatigiissaarineq amigaataasutut aamma uparuartorneqarmat. Ajunngilaq ataatsimeersuartarnerit ingerlassapput aamma taakku ajoriffissaqartinngilagut, kisiannili tassa uparuartorneqartoq maana apuussimavarput.
Nuannarilluinnarpara Inuit Ataqatigiit akilaarallarlakka oqaatigimmassut inatsisartunigooq sulineq kimeerutingajavittarpoq atorfillit suliaannik tusarnaarusunnerujussuaq pisuulluni. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit oqaasiannik qupperneq 2-mi erseqqissumik uterqikkusuppara una tassa tassani assorujussuaq IA-p oqaluttuata atorfillit qutsavigimmagit kusanartorsuarmik ikiortarsimammatik. Taamaattumik neriuutigiinnarpara aamma taanna oqaaserisaa uteqqittariaqassallugu neriuppunga kimeertissimassanngikkaatsit taakkua qujallutik ikiortigisarsimasasi.
Taava ataatsimut tamaat isigalugu Paviaaraq qutsavigiinnartariaqarpara aamma tassami aalisagassanik nunguutsisarneq tamatta anniaatigisarput eqqortumik akissuteqarfigimmagu. Kisianni isumakkeerfiginartinngilara Inuit Ataqatigiit issuaanerat piniartut sanioqqunneqarsimasut ???qarsimanngitsut oqaasiat taanna ajunngilaq qanorsuaq pisaqallarumaarpugut. Sapinngisamik qinikkat kikkulluunniit taamaattumik tusaraangamit oqarfigisarniarlisigit ukorsiiaa inatsik inatsisaavoq inatsillu malinneqassaaq. Inatsisaattuliortoqartillugu immaqa oqarta naalakkersuisut asuliinnaq panalisanngimmata. Taamatut pitillugu allatut ajornaqaaq taamatut oqaaqqissaaruttariaqarpara.
Assorsuaq aamma akiitsunut tunngasoq oqaloqatigiissutigissavarput. Akiitsoqarpallaalerneq Danmarkimi allaniluunnit tassa naviasaarutaasarput imannaannaq. Taannaana pillugu uanga aallaqqaatigigipput oqarluta akiitsut taama amerlatigileraangata nuna allaat imminut aqunniarnerminut ajornartorsiulersarmat. Ajunngilaq isumatusaakkamik aammalu tamani akuerineqartumik allatut ajornartumik allamut atorlugit erniortillugit suliffissanillu pilersitsisussatut isigalugit akornutissaqanngitsutut taaneqassappata soorunami Atassut-minngaanniit aamma eqqaassavagut taakkarsorneqartut akiitsorlugit suliarisimasagut massakkut iluaqutaallualermata. Kisianni Inuit Ataqatigiit assorsuaq nuannaraakka ila saqqummiussavut taamannarujussuaq isumaqatigimmagit. Nuannerluinnarput taama oqartoqartarput ilalumi isumaqatigiinngippallaarluni politikkikkut malunnartarpoq maluginngiivillugu ilaanni isumaqatigiittorujussuulluni imminut akerlilersorniartarneq. Kikkut akissutaat tamaasa Atassut-minngaanniit qujassutigaagut. Qujanaq saqqummiussagut pitsaasumik kinguneqarmata.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Oqaluttut tamaasa tusarnaareerlugit aamma oqaasissakka qularnanngilaq atinik taaguinngikkaluarlunga tamassi naatsorsuutigisinnaassavasi suminngaanniit takkunneri akissuteqarfigissagikka.
Siullermik uagut Kattusseqatigiinninngaanniit aamma qujamasuutigeqalugillu nuannaarutigisaqaagut inuit namminneq piumassutsiminnik aammalu akilerneqaratik sulisut suliniartuartullu ilungersuuteqartarnerat. Kisianniliuna peqqinnissaqarfimmi sulisussaaleqinermut tunngatillugu tamatta nalugunanngilluinnaratsigu inuit namminneq piumassutsiminnik akissarsiaqaratillu nakorsatut imaluunnit peqqinnissaqarfimmut sulisutut sulisinnaanngimmata ilinniagaqarsimanatik taanna ajornarluinnarmat eqqasitsissutigerusukkiga. Taamaattumik aappaatigut nunannaarutigivara aamma eqqaaneqarmat aningaasanut inatsimmi immikkut 42 millionit immikkoortinniarneqartut peqqinnissaqarfimmut sulisoqarnerup ajornartorsiutaanera qaangerneqarnissaa eqqarsaatigalugu. Taamaattumik paasisinnaagunarparput ajornartorsiut annertooq aamma allatut ajornartumik aningaasanik naleqarmat naleqartariaqarlunilu.
Aalisakkat niaquiaannarlugik aallarussorneqartartut amerlanerpaatigut tassaapput nunaqarfinninngaanniit aallarussorneqartartut. Tassalu nunaqarfimmiut suliassaralui, taamaalillutillu tunisassiorfeqarniarnikkut ajornartorsiutit pissutigalugit nunaqarfinni ineriartortitsineq kinguaattoortarpoq. Taamaattumik taassuma tungaa aamma maani ataasiarnata aammalu ilaasortat arlallit ataasiaratik eqqartortarsimammassuk neriuutigaara qaangiataaginnarneqarani aamma nunaqarfinnik ineriartortitsineq eqqarsaatigalugu Neqi A/S imaluunniit Nuka A/S kisiat isumalluutigivallaarnagu aamma eqqarsartariaqartugut. Tassami nalunngilarput qaleraleqarfiit pingaartumik avannaani Nuka A/S-eqanngimmata taakkunanilu aamma suliffeqarfissuup Royal Greenland-ip isumaqatiginiartarneranut tunngatillugu Nuka A/S-i isumaqarpunga tassanngaanniit aamma ipararneqareersimasoq taamaammat Nuka A/S-i qujanartortaqaraluaqisoq kisianni qaleraleqarfiit eqqarsaatigalugit annerusumik sunniuteqanngimmat, taakkutsia eqqaamaqquara. Ukua qaleralinniarnermi akuersissutit qularnanngitsumik aammalu nalunanngereersumik annertuumik ajornartorsiutinik nassataqartut tassa aalisarnerinnarmi inuutissarsiutillit ilaatigut tunisisinnaanermut allagartanut itigartinneqarsimasut aalisartorpassuit taakkua neriuutigaara kukkuneq taassuma tungaa aaqqinneqarumaartoq, tassami aalisartoq aalisarnerinnarmik inuutissarsiutilik qaleralinniarsinnaajunnaarlugu aalajangiiffigineqarsimappat taava aperisariaqarpoq inuutissarsiuteqartup taassuma aalisarnermik suna ilaquttanilu inuussutigissagamikku. Matumani pingaartumik uanga nammineq aggerfinninngaanniit aamma ilisimalluakkakka tassalu Ilulissat kangerluani ukiukkut qimussunik aalisartartut ilaatigut tassanngaannaq ukiukkut inuutissarsiuteqartartut mattunneqarneri assorujussuaq aalisartunit mamaagineqarmat, taamaattumik neriuppunga naalakkersuisut taanna iluarsiivigiumaaraat.
Naggataatigut
oqaatigiinnassavara aviisit taakkua uanga oqaatigisartagaat
politikkerinnginnakku kisiannili inuit qinersisartut isumaat tusaaniarlugu
ingerlarusukkatta. Qujanaq.
Peter Ostermann, Atassut:
Ilaatigut ujartorneqarpoq erngup nukissiorfiliornissaanut Atassut-ngooq inissat qanoq aningaasalersorneqarnissaat Atassut-inngooq isummerfiginngikkaa. Qasseriarlugu taanna inimi maani oqallisiginerparput. Qangali Atassut-mi aamma pingaartittagarput allanik suleqatiqarluta aningaasalersuisinnaasunik pilersitsiniarnitsinni suleqateqarniassasugut. Apeqqut taanna naalakkersuisuni ilaasortap Mikael Petersen nassuiaateqarnissaanut soorunami utaqqineqarsinnaagaluarpoq, kisianni taama pingaaruteqartigisoq nikuiinnarluni maani aalangiullugu oqaatigineq ajornaqaaq. Pissutsit assigiinngitsorpassuit aningaasaqarnitsinnut tunngasut tassani apeqqutaapput. Ataaseq sianigisassarput aana inatsisartuni ilaasortat tamarmik immaqa nalunngisaat aningaasanik tigoriaannakkanik sillimmateqarnerput aarlerinartumik ammut aallarpoq. Ullumikkutut atuinerput taamaaginnarpat 87-mi pissutsit uterfigissavagut. Uagut tamakkua perusunngilagut. Tamaasa imminnut atammata nalilersorluaqqaarlugit maani aalajangiiniarutta aalajangersimasumilluunniit isummerutta pitsaanerpaavoq. Soorlu TB II-mi suliassatta ilagivaat ulloq manna tikillugu peqqinnissaqarfimmi 44 million kr.-nit angullugit akuersissutigineqanngitsumik atuivallaarsimaneq. Atuinerput tassa taamaappoq. Kigaallatsinngikkutsigu aaqqinngikkutsigulu taava ulorianarpoq maanngaanniit oqariissalluta, nċ nunanut allanut akilersuinerput sivitsorniartigu. Tamakkua uagut erseqqissumik nalililaarusuppagut, tassami Utoqqarmiut kangerluarsunnguani erngup nukiliorfik sananiarneqalermat aamma taamani inimi maani nalilersuinitsinni tikitatta ilagivaat attartussuugut imaluunniit sanasussat aningaasaliineratigut tamanna sananeqassasoq. Uagut kissaatiginerusimagaluarparput allanik suleqateqarluta aningaasalersuineq atorneqassasoq, kisianni taamanikkut aalajangiunneqarpoq aamma ajunngilaq uagut nammineq taanna aalajangissavarput. Qanoq kinguneqarpa? Royal Greenland-imi KNI-mi sanaartugassat ukiuni ataasiinnaanngitsumik unitsinneqarput aningaasat uagut nammineq aningaasaliissutissagut pissasiariniarlugit 400 million kr.-nit missaanik sinnerilu nunani allani attartorlugit. Tamakkua tamarmik oqartoqarnerattut nipilersoqataapput uagullu tamakkiisumik tamaat nalileqqaarlugu aalajangersumik isummerumaarpugut. Qujanaq.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Amaanermi oqallinneq tassaasarpoq tikkuussisoq inatsisartuni sulilernermi sutigut suleqatigiissutissat ammaffigineqarnersut partiininngaannit ammaaffigineqarnersut partiininngaanniit aammaaffigineqartarlutik aamma taanna ammaanermi oqallinneq paasisariaqarpoq malunnarpoq maannakkut siunnersuisut ataasiakkaat saqqummerartussat uanilu ilaatigut attorneqareersut iluanni suleqatigiiffissanut piareersimasoqartoq partiinit aammalu Kattusseqatigiit tungaaninngaanniit. Tamannalu maani sulinissatsinnut aamma qilanaarnarput taannalu sulinissatsinnut tunngavigissavarput.
Marlussuit uku oqaaseqarfigilaarlakka siullermik ??? iluarsaaqqinnissamut tunngasut aamma akit assigiilernissaanut tunngatillugu saqqummiunneqartoq, kiisalu aamma tassunga ilanngullugu oqaatigissavara nunat tamaat pilersaarusiorneqarnera landsplanredegĝrelse tassani saqqummertussat maannamut kommuneqarfinni assigiinngitsuni pilersaarusiat kommunit namminneq ilumini aamma qanoq takorluugai kommuniminni siunissami inuussutissarsiornikkut allatigullu isikkoqarumaarnerllutik. Taanna maannakkut saqqummiunneqartussavoq aamma maani. Aamma taanna pingaaruteqarpoq nuna ineriartornissai ataatsimut tamarmik qanoq isikkoqartut qanorlu takorloorneqartut aamma paasisaqarfigissallugit taamak ittumik saqqummiussinermi. Kisianni qularutigineqassanngilaq aningaasaliiumasut sumilu sanaartorluni aamma aallarniiumasut aamma akileraarutitigut qanoq isikkulimmik nuna alloriassanersoq soqutigimmassut taannalu pinngitsoornani aamma uagut misigisimanerput paasisagullu najoqqutaralugit akinik assigiisitsinermik allannguinermi aamma taanna pinngitsoorsinnaanngilaa. Tassa aamma taanna Siumut oqaaseqartuanut tunngatillugu erseqqissaatigilaarpara. Aamma Inuit Ataqatigiit tassuunakkut aamma oqaatigisaat pillugu.
Nanortalimmi Inuit Ataqatigiinnut tunngatillugu aamma taanna oqaatigilaassavara Nanortalimmi tassa takorluukkavut allanngussanngippata januarip aallaqqaataani tassa 1999-mi tunisassiornerup aallartissinnaanera siunnerfigineqarpoq maannakkut selskab-ilionermi naammassisassat naammassiniarneqartut aningaasaliissutissat eqqarsaatigalugit taava siulersuisoqarnera kinguarsaataalaarsimagaluartoq maanakkut naammassivoq neriuppugut taakkua piffissat eqqorniarneqarumaartut, kisianni tassa anigaasatigut qanoq Kina-mi allanilu pissutsit ikkumaarneri aamma taakkua taaneqallatsiarput ajornarsaataasinnaasut.
Taavalu aamma Inuit Ataqatigiit oqarpata kina nunamut tunnerusimasoq isumaqarpunga Inuit Ataqatigiit uanga oqasii nuannarigakkit aamma uani naggataap tungaani oqaasi tassa tunngavigalugit isumaqarpunga tassuunakkut naaperiarsimallugit Inuit Ataqatigiit qupperneq 11-mi oqaatsimi oqaatigisai ukua maluginiarakkit taakku upperalugit taamatut aamma nunamut tunngasumik oqalunnerattut paasivakka issualaarusukkaluarpakka Inuit Ataqatigiit oqaasiat quperneq 11-mi imatut oqarmata oqaatsineq eqqartorneranni: misigissutsininnermi eqqortunik oqaatiginnissinnaanermut pigisaqanngitsumik imminnut mattukkaluttuinnartarput kiserliortunngorlutik amerlanerit silarsuaanni isersinnaanngitsutut isersinnaangitsutut isigisut. Taanna oqaaseq tunngavigalugu Inuit Ataqatigiit aammasumik maannakkut saqqummernerat oqaloqatiginnikkumanerallu inussiarnersumik ilassigakku taanna aamma ilaatigut maluginiarsimavara oqaaserisaa tassaniippoq.
Aningaasarsiornermut tunngatillugu Peter Ostermann-ip oqaatigisai ilumoorput kialluunniit takorluunngilaa 87-mi pissutsinut uteqqittoqassasoq aamma taama uisaallannartigisumik 87-misut maannakkut pisoqarsinnaanngilaq aningaasat nakkutigineqarnera eqqarsaatigalugu. Aningaasat tigoriaannaat sillimmataasut aamma ilaatigut Siumup oqaaluttuata siullermeernermini oqaatigisai allallu aamma Atassut-minngaanniit eqqarsaatigalugit naalakkersuisuninngaanniit alaatsinaanneqarluinnarpoq taanna taamaattumillu killiffissarititaq arlaatigut navianartutut isigineqarpat taava piumasarisat naammassiniarneqarneranut qularnanngilaq taava pisarnertut aningaasanik aallerniarnissaq akileraarutitigut imaluunniit akitsuutitigut allatigulluunniit taava tikittariaqalissaaq. Taakkua maannakkut tulleriiaarinermi aamma inatsisartut qanoq tulleriiaarinissaat apeqqutaassaaq finanslovi nammineq qanoq isikkoqarluni akuerineqarnissaa maannakkut nulstillernera, tassa imaappoq ajunaaruteqanngitsumik ingerlanissamit killiffigititaq eqqarsaatigalugu annertunerusumik sippuisumillu atuisoqarniassappat taava tassa aatsaat akileraarutit tikinneqarsinnaapput akitsuutillu, taannalu maannakkut uagut tungitsinniinngaanniit aallaviginngikkallarparput aammalu aappaagumut aallaviginiarnagu.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Qujanaq. Allanik oqaaseqartoqarniarunanngilaq. Taamaalillunilu ullumikkut oqaluuserisassat ammasumik oqallisissat naammassivagut, qujassutigissavaralugu ammaanersiorluni oqalinneq torersumik ingerlanneqarmat. Taavalu immikkoortoq 4, tassa matoqqasumik ataatsimiinneq tikitsinnagu oqaatigissavakka aqagumut makku oqaluuserisassatut inissinneqarsimammata, tassa immikkortoq 21, aningaasarsianut akileraarutit pillugit inatsisartut inatsaata allanngortinneqarnerani inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqarnera, immikkoortoq 22, nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugu inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnerata inatsisartut inatsisinnaannik siunnersuut aamma siullermeerneqarnera, immikkoortoq 29, tupa avatangiisinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq kiisalu tupanik nioqqutissiat nalunaaqutsertarnerat pillugu inatsisartut peqqussutaata nr. 5-p ulloq 3. november 1994-meersoq allangortinneqarneranik inatsisartut peqqussutissannut siunnersuut aamma siullermeerneqarnera.
Taamaalilluni ullumikkut ataatsimiinneq ammasoq tamaanga killeqarpoq.
Oqaluuserissaq naammassivoq.