Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 02

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 21. September 1998 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 2

 

Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat.

(Siulittaasoqarfik)

 

 

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ataatsimiinneq ammarpoq, ullumikkut ataasinngornermi 21. september makku oqaluuserisassa­tut ikkunneqarsimapput imaluunniit inissinneqarsimapput.

 

Imm. 2. Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat, taanna Siulittaasoqarfimmiit ingerlanneqassaaq. Taavalu ammaanersiorluni oqallinneq, taassumalu kingornatigut imm. 4. Ataatsimiititalianut sinniisoqarfinnullu ilaasortassanik qinersineq, taannalu ataatsimiinneq matoqqasuussaaq.

 

Taavalu ataatsimiinnermi maani aqutsisussamik, imaluunniit Finn Karlsen (A) qinnuivigissavara aqutseqqullugu, tassa uanga oqaluuserisassat pillugit nassuiaat naatsunnguaq saqqummiuttussaa­gakku.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq.

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Siulittaasoqarfiup inatsisartut ataatsimiinnissaannut oqaluuserisassat pillugit inassuteqaat 1998-imi pingasunngorneq oktober-ip 7-at ilanngullugu atuuttussaq saqqummiutereerpaa.

 

Naatsorsuutigineqarpoq siornatigut katersuunnermi ileqqutsitut inersuarmi ataatsiminnerit ingerlanneqartassasut ataasinngornikkut, marlunngornikkut pingasunngornikkullu. Ulluni taaneqartuni nal. 13.00 aallartittassalluni.

 

Maanna inassuteqaammi saqqummiunneqartumi pingaartinneqarpoq suliassat akuersissutigine­qarnissamik tungaannut pingasoriarluni oqaluuserisassatut katersuunnerup aallartinnerani oqaluuserisassanut ilanngunneqartarnissaat. Tulliullugit suliarineqassapput Naalakkersuisut nassuiaataat suliassallu allat.

 


Ilaasortat siunnersuutaat arlallit ajoraluartumik suli nutserisoqarfimmiik tigunngilagut, naak ilaatigut juli-mi august-imilu tiguneqareeraluartut.

 

Siulittaasoqarfiup pilersaarutigaa sap. ak. ingerlanerani siunnersuutit suli oqaluuserineqanngitsut qanoq sumilu suliarineqarnissaat isummerfigineqassasut.

 

Ataatsimiititaliat ataatsimiittarnissaannut pilersaarut ilaasortanut agguaanneqareerpoq, piler­saarullu suliarineqarpoq Siulittaasoqarfiup oqaluuserisassat pillugit inassuteqaataa najoqqutaralu­gu.

 

Aamma eqqaasissutigissavara pingasunngornikkut apeqquteqaatit pisarnitsitut inatsisartut siulittaasuata imaluunniit direktĝr-ip allaffianut tunniunneqartassammata.

                                                                                                                

Oqaluuserisassami imm. 2 oqaluuserisassanut ilanngunneqartaannassaaq siornatigut katersuun­nermi pisarnitsituut.

 

Finn Karlsen (A), Ataatsimiinnermi aqutsisoq:

Taava maannakkut partiit kattusseqatigiillu oqaaseqartuini siulliussaaq Laannguaq Lynge, Siumut.

 

Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:

Oqaluuserisassanut nassuiaat oqaaseqarfigitinnagu Siumumiit Inatsisartut ataatsimiinnerat aallartillugu siullertut oqaluuserineqartoq tassalu Inatsisartunut siulittaasussarsiorneq pillugu ima oqaaseqassaagut.

 

Siumumi nuannaarutigeqisatsinnik siorna siulittaasunngortoq inatsisartunut ilaasortaq hr. Anders Andreassen Inatsisartuni partiinit tamanit taperserneqarluni qinigaaqqippoq. Tamannalu Inatsi­sartunut sullissilluarsimaneranut maanilu inimi suleqatigiikkumanermut nalunaaqqutaasutut aamma Siumumiit nalilerparput. Siulittaasunngortoq qinigaaqqinneranik pilluaqquarput taama­tullu aamma Inatsisartut siulittaasoqarfiani ilaasortaqatigiligai pilluaqqullugit sulilluarnissaannil­lu kissaallugit.

 

Ilanngullugulu Siumumiit oqaatigissavarput Inatsisartut ataatsimiinnerat aallartillugu Siulittaaso­qarfiup aaqqissuutaanik pikkorissatitsisoqarnera peqataasuni pissarsinartoq qujassutigerusukkip­put. Kiisalu allattoqarfimmi atorfillit ulapittuartut qasusuillutillu ataatsimiissutissanik piareer­saallutillu peqqissaartumik suleqataalluartarnerat pillugu qujassuteqarfigerusuppavuttaaq.

 


Siumumiit immikkut maluginiarparput oqaluuserisassat pingasoriagassat siulliunneqarsimamma­ta tamannalu iluarisimaarparput.

 

Ullut Inatsisartut ataatsimiittarfianni ataatsimiiffiusartussatut nalunaarutigineqartut taamatullu oqaluuserisassat pillugit nassuiaat maani ataatsimiinnermi siulliugallartoq taama oqaaseqarluta Siumumiit tusaatissatut tiguarput.

 

Peter Ostermann, Atassutip oqaaseqartua:

Oqaluuserisassat pillugit nassuiaat saqqummiunneqartoq Atassut-miit akuersaarlugu naammagi­simaaratsigu oqaatigissavarput, aammami pisariaqartitsineq malillugu saqqummiuteqqinneqartar­tussaammat.

 

Taamaakkaluartoq Atassut-miit ajuusaarutigaarput piffissaalluarallartillugu siunnersuutit nassiunneqarsimasut suli nutserneqarsimanngimmata, paasinninnerput malillugu qallunaatuumut.

 

Atassut-miit Siulittaasoqarfik qinnuvigissavarput nutserisoqarfik ajornartorsiutaaginnassappat siunnersuutit pineqartut pillugu qanoq siliarinnittoqarsinnaanera piaartumik isummerfigeqqullu­gu.

 

Siulittaasoqarfiup suliniutigisaanik ingerlataanillu Folketing-imi Inatsisartunilu suleriaatsit pillugit qanittukkut isumasioqatigiittoqarpoq. Isumasioqatigiinneq soqutiginartoq pissarsinarluar­torlu, pingaartumik Folketing-ip ulluinnarni sulinermini ammalluinnartumik ingerlatsinera eqqarsaatigalugu.

 

Folketing-ip Inatsisartullu suleriaasiisa imminnut naleqquttunngorsarneqarsinnaanerat pillugu Siulittaasoqarfik qanoq eqqarsaateqarnerpa?

 

Naggataatigut Siulittaasoqarfik tamarmiusoq Atassut-miit tikilluaqqussavarput, neriorsuutigissal­lugu aamma tassani suleqataalluarumaaratta.

 

Johan Lund Olsen, IA-p oqaaseqartua:

Uagut taamaallaat naatsoralaannguamik IA-niik oqaaseqarluta maannakkut oqaluuserisassat pillugit nassuiaataagallartoq taamatut isikkoqarluni tusaatissatut tigorusupparput.

 

Kisianni aamma oqaatiginngitsoorusunngilarput ila uggornaqimmat Inatsisartuni ilaasortat arlallit siunnersuutaat suli utaqqimaartariaqaratsigit, tassa soorlu siulittaasup saqqummiussinera­tuut arlallinngooq ajoraluartumik suli nutserisoqarfimmiik tiguneqannginnamik, taava qanoq suliarineqassanersut sumullu innersuunneqassanersut suli ilisimaneqanngitsoq.


Taamatullu aamma oqaaseqareerluta IA-ninngaanniik oqaatiginngitsoorusunngilarput IA aamma uani Inatsisartunut inatsisissatut ilusilereerlugu, allaat oqaluuserisassanik nassiussaqareersimam­mat.

 

Tassa pisortat ingerlatsinerannik suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8 13. juni 1994-meersoq allanngortinneqarnissaa pillugu inatsisissatut ilusilereerlugu augustip 28-anili Inatsisartut siulittaasoqarfiannut nassiussaqareersimagatta. Tassa siunnersuut taanna naatsumik ima imaqarpoq.

 

Tassa kalaallisuinnaq oqaaseqartuulluni pisortanut saaffiginninnermi tamatigut inatsisitigut illersorneqartumik aamma kiffartuunneqarsinnaanissamik inatsisiliuussinissaq. Taanna maanna­mut suli siulittaasoqarfimmi naammaginartumik naammassiniarneqarsimanngilaq, oqaatigine­qareersutuummi inatsisissatut ilusileriivillugu piareereerlugu suliareriaannanngorlugu saqqum­miunneqarnikuuvoq, taamaattumik paasimiunaatsipparput suli oqaluuserisassanut pissusissami­sut ikkunneqarsimanngimmat ilanngunneqarsimanngimmallu.

 

Inatsisartut siulittaasoqarfiata aatsaaginnaq saqqummiussinermini oqaatigivaa oktoberip 7-ata tungaanut oqaluuserisassat aaqqissuunneqareersut. Tassanilu pingaartinneqarsimasoq inatsisissa­tut ilusilersoreerlugit saqqummiukkumaagassat, tassa siullermiigassat aappassaaniigassat pingajussaaniigassallu maannakkut ikkussuunneqarsinnaareeersimasut.

 

Taamaattumik aamma paasimiunaatsipparput sooq Inatsisartunut maannakkut inatsisiliassatut ilusilereerlugu siunnersuutigisarput ilanngunneqarsimanngimmat, tassa oqaatigeriikkattuut taanna pisortat ingerlatsinerannik suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaannut pioreersumut allannguutissatut siunnersuutaavoq. Tassungalu atatillugu aamma oqaatigilara suliaq taanna Inatsisartut ilisimaarissammassuk qangalili aallartereermat. 1996-imi ukiakkut Inatsisartut aalajangerpaat tassani immikkut inatsisiliuussisoqartariaqartoq. 1997-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiimmata Inatsisartut suliakkiissutigisaat Naalakkersuisut naammassinngimmas­suk Inatsisartut apeqquteqarsinnaanerat atorlugu IA-niit apeqqutigeqqipparput suliaruna taanna sumut killittoq, qaquguuna taanna inatsisiliuunniarneqartoq Inatsisartut 1996-imi ukiakkut noqqaassutigereersimasaat.

 

Kisianni tassa siorna oktober-imi Naalakkersuisut siulittaasuata maani oqaluttarfimminngaaniik neriorsuutigivaa 1998-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiilerpata taava taanna eqqartugara inatsisissatut ilusilereerlugu Inatsisartunut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqarumaartoq.

 


Kisiannili maannakkut tamanna pisimanngilaq taamaattumik suliap ingerlareernera Inatsisartullu akuersissutigereersimasaat innersuussutigalugu IA-niik noqqaassutigisimavarput inatsisissatut ilusilersugarput Inatsisartuni oqallisigineqarsimangaatsiartoq kinguartinneqaqqittoq qangaaniilli, maannakkut IA-ninngaaniik qinnutigissavarput oqaluuserisassat aalajangersarneqalernissaannik. Ulluni qaninnerni IA-ninngaanniik taanna kissaatigisimasarput aamma ikkunniarneqarumaartoq, oqaatigeriikkattuummi inatsisiliasatut ilusilereerlugu piareereerlugu augustip 28-anili Inatsisartut siulittaasoqarfianut tunniunneqareerpoq.

 

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigitt:

Oqaluuserisassat pillugit nassuiaammut Kattusseqatigiinniit imatut naatsumik oqaaseqarfigitsigi­niarpagut.

 

Siullermik maqaasinarpoq Inatsisartut ataatsimiinnissaannut ilaasortat Naalakkersuisullu oqaluuserisassatut siunnersuutaasa inissititerneqarsimanerannut innersuussutit saqqummiunne­qannginnerat. Aammalu siunnersuutit ilaatigut juli-mili nutserisoqarfimmut nassiunneqarsimasut suli naammassineqarsimannginnerat naammaginanngilaq iluarsisariaqarlunilu.

 

Kiisalu siulittaasoqarfimmut piumasaqaatigissavara oqaluuserisassatut siunnersuutit, ilaatigut Naalakkersuisuniit aammalu Inatsisartuniit siusinnerusukkulli nassiunneqarsimasut, tassa ataatsimiinnerni siullerni, kinguartinneqartarsimasut ataatsimiinnermi matumani naammassine­qarlutik oqaluuserineqarnissaat ujartoqqullugit.

 

Taamatut oqaaseqarlunga oqaluuserisassat pillugit inassuteqaat oktober-ip 7-ata tungaanut pilersaarutigineqartut akuersaarlugit tusaatissatut tiguakka.

 

Anders Andreassen (S), Inatsisartut siulittaasuat:

Siullermik Siumumut qujassuteqassaanga, tassalu pilluaqqusineranik aammalu Siulittaasoqarfim­mut qinigaaqqittumut pilluaqqusineranut.

 

Immikkut annertunerusumik Siumut tungaaniit saqqummiunneqarsimasut oqaaseqarfiginagit. Ukua ujartorneqartut partiinit Atassut-miit aammalu IA-miit Kattusseqatigiinniit. Tassa oqaluu­serisassat ilaatigut siusinnerusukkulli nassiussorneqarsimasut, imaluunniit juli-mili suli aamma nutserneqarlutik ilai naammassineqanngitsut.

 


Tassa oqaatigissavara Inatsisartut siulittaasoqarfiannit, imaluunniit allattoqarfiani ajornartorsiuti­gisimagatsigu annertuumik nutserisoqarneq taamaattumillu ilaatigut taanna kinguarsaataasimal­luni. Qujanartumilli ulluni makkunani, tassa atorfinitsitsisimavugut nutserisunik marlunnik. Taamaalilluni suliat ingerlaannartumik aamma tunniunneqaraangata nutseriarlugit aamma suliassanut ilannguneqartassammata. Siulleq sulilereerpoq aappaalu oktober-ip aallaqqaataani atorfinittussaalluni.

 

Taavalu Atassut-minngaaniik oqaatigineqartoq, aamma siullermik tassa nutserisarnermut taanna tunngasoq oqaaseqarfigereerakku, taavalu Folketing-ip Inatsisartullu suleriaasaanut imminnut naleqquttunngorsarneqarnissaat pillugu Siulittaasoqarfik qanoq eqqarsaatersuuteqarnersoq.

 

Tassa oqaatigissavara aamma isumasioqatigiinnerup nalaani tamakku tusakkat Folketing-ip qanoq suleriaaseqarnera aammalu Naalakkersuisut Inatsisartullu akornanni qanoq suleriaaseqar­nerat pillugu isumasioqatigeeqqammernermi isumassarsiat assigiinngitsut soorunami sulinerup ingerlanerani tamakku isummerfigineqartartussaassapput aamma Inatsisartut siulittaasoqarfiani. Taamaattumillu taanna apeqqutigineqartoq aamma iluatinnartutut isigalugu Siulittaasoqarfimmiit aamma uterfigineqaqqikkumaarpoq.

 

Taavalu IA-minngaaniik Johan Lund Olsen-ip ujartugaa. Tassalu inatsisissatut siunnersuutaasi­masoq tamaat inereerlugu tunniunneqareersimasoq pillugu. Tassani oqaatigiinnassavara taanna siunnersuutigineqartoq aamma Inatsisartut siulittaasoqarfiata ataatsimiinnermini kingullermi isummerfigisimammagu suliaq taanna tiguneqassasoq, siunnersuussuttulli soorunami. Aammalu suliarineqassalluni maani. Tassa inereerlugu suliassatut taamatut takkuttoq Inatsisartut nammin­neq akornamminni isummerfigissavaat qanoq ingerlaqqissanersoq taanna siunnersuutigineqartoq, toqqaannartumik taperserneqarpoq soorunami maani. Taava aamma toqqaannartumik ingerlaq­qissaaq suliap naammassineqarnissaanut.

 

Taavalu Kattusseqatigiinniik isumaqarpunga aamma ajuusaarutigineqartoq taanna oqaaseqarfi­gereerakku. Tassalu nutserisoqarnerup tungaatigut ajornartorsiuteqarsimanerput pillugu ilaatigut suliassat ullumikkut Inatsisartut nammineq ataasiakkaat siunnersuutaanut tunngasoq, tassa taanna iluarsineqassaaq. Aammalu oqaatigissavara qujanartumik maannakkut, ullumikkut aallartissinnaanngorpugut, ataatsimiinnerput aallartissinnaanngorparput.

 

Naalakkersuisut suliassanik tunniussuiffissaq eqqorlugu tunniussisimammata. Taamaalilluni aamma qularnanngilluinnartumik, ilaatigut siusinnerusukkut ajornartorsiutigisartagarput tassalu piffissaq eqqorlugu tunniussisinnaaneq, taanna oqaloqatigiilluartarnikkut qaangerneqarsimavoq. Taamaalillunilu piffissaq eqqorlugu tunniussisoqarmat, taava aamma ullut siulliit ataatsimiiffiu­sussat qulit, tassa naammattumik suliassaqarpugut.

 


Taamaalillutalu tullinnguullugit aamma nassuiaatit aamma tigooqqakkavut aamma ilanngunne­qarumaarlutik. Kiisalu Inatsisartut ataasiakkaat siunnersuutaat aamma suli isummerfigineqarsi­manngitsut ullumanna tikillugu, ulluni qaninnerpaami tassa uani sap. ak.-rani Inatsisartut siulittaasoqarfiata ataatsimiinnermini aamma tamaasa ilanngullugit suliarisussaavai aammalu ilanngukkumaarlugit.

 

Taamatut oqaaseqarlunga naatsunnguamik qujassuteqarfigissavakka ilaasortat maani saqqum­miussinerat.

 

Jonathan Motzfeldt (S), Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Inatsisartunut siulittaasup oqarneratut tunniussassagut, soorunami, piffissaq eqqorlugit naammas­siniarsimasagut pillugit qutsavigineqarnerput nuannaarutigaarput.

 

Tassani takuneqarsinnaavoq siunnersuutit naalakkersuisutigoortumi ingerlanneqartut 52-it nassuiaatillu (redegĝrelse-it) ilanngukkaanni. Taakkunannga saqqummiussassanut saqqummius­sisut amigaatigineqartut, taakkua ulluni pingasuni piffissaqarfigisartakkavut atuarnissaanut, 14-t missaani 52-ni taakkunani amigaatigineqarput. Taakku naammassineqassapput aamma.

 

Taavalu Johan Lund Olsen-imut oqaatigissavara oqaatsit pillugit Naalakkersuisuninngaaniik saqqummiussassat marluk. Tassa pkt. 36 aamma 37 Inatsisartut inatsisaat sprognĉvn-eqarneq pillugu aammalu sprogsekratariat, oqaatsinik allaffeqarfissaq, pillugu pilersitsinissamut nassuiaat tassani aamma sammineqartussaammata oqaatsit tungaatigut.

 

Unalu kalaallit oqaasinik atuineq pillugu inatsisiliornissaq. Taanna oqaluttarfimmiik maanngaan­niik oqaatigisimavara naammassiniarnissaa ajornakusoortoq. Allaat taamani eqqaavara oqaluttar­fimmiik maani oqaatigigakku unioqqutissummik pineqaatissiinerit qanoq ittuunissaanik allanillu ilalersorlugit misissuinissat oqaatsini atuinermut unioqqutitsinermut patsisigisassat allallu naammassiniagassat annertoqisut misissugassaapput. Taamaattumillu Naalakkersuisunik oqaatsit pillugit allaffeqalernikkut, allaffeqalernerup pilersitaanerani oqallinnermut ilanngullugit saqqum­miussassat naalaarniaqqaarnissaat aamma pissusissamersuututut isumaqarfigisimavarput.

 

Finn Karlsen (A), Ataatsimiinnermi aqutsisoq:

Tassalu taamaasilluni ullormut oqaluuserisassaq pillugu nassuiaat oqallisigineqarnera naammas­sivoq. Taavalu maannakkut tallimanngormat Inatsisartut ammarneqarnerani Naalakkresuisut siulittaasuata oqalugiaataanut oqaaseqaat. Tassa partiit kattusseqatigiillu oqaaseqaataat.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.


Ataasinngorneq 21. september 1998 nal. 13.20

 

 

Ammaanersiorluni oqallinneq.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Siullermik Siumumit ilagiinnut qujassutigissavarput ataatsi­miinnitta aallartinnerani pisarnertut pikkunartumik pissarsi­nartumillu naalagiaqatigiisinneqarnitsinnut tamanna inuttut atukkanut qaangiuttunullu qujaniarfiullunilu ingerlaqqinnissa­mut nukittorsaataasussaammat qutsatigingaar­para.

 

Asasavut Naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut siulittaasuat ataqqinartoq Jonathan Motzfeldt Naalakkersuisoqataasut sinnerlu­git ammaanersiornermi oqaaserisatit  Siumumit qamannga pisumik qujassutigingaarpavut oqaaserineqartut imartoqaat siumullu isigisumik anguniagaqarpa­sittumik nipeqarnerat tuallannartuuvoq akuersaarnarlutillu imatullu Siumumit erseqqissaataasu­nik ilassuteqarusuppugut.

 

Nunarput inui isumagineqarnerallu:

 

Oqaaserineqartut eqikkarlugit isumaqatiginarluinnartuupput  soorlu ilaatigut imaattumik oqaati­gineqarsinnaasumik nipeqarmat Siumumit isumaqatigilluinnakkatsinnik: Tassa aana nunarput asasarput inuppalaartumik ineriartortitassarput tamannalu tamatta suliniutigissavarput ingerlaqa­tigiilluta ikorfartoqati­giilluta ikioqatigiillutalu.

 

Inuk qiteralugu ingerlasariaqarpugut soorlu upernaaq Qaqortumi suliffeqarneq pillugu ataatsime­ersuartoqarnerani tamanna anersaarineqartoq meeqqap inunngortup pilluaataanera qiteralugu ilaqutariit qitiutillugit inuussutissaqarnissaat, suliffissa­qarnissaat, ilinniarfissaqarnissaat inissa­qarnissaat pitsaasu­mik toqqissisimanartumillu avatangiiseqarlutillu atugaqarlutik pilluarnartumik inuuneqarnissaat salliutillugit anguniarneqas­sasut.

 

Tamakku tamaasa pillugit ullumikkut namminersornerulernermi killiffigisatsinni qanoq annertu­tigisumik pitsaassuseqartumik inuiaqatigiinni ingerlaasitsinni angusimasatsinni tamatta assi­giinngitsutigut ingerlariaqinnissarput pillugu  eqqarsaa­tersuuteqartarpugut.

 


Iluarsaaqqinnerit nutarterinerillu ingerlanneqartuarput inger­lattuartariaqarpavullu ulloq aqagumut iterfissarput suli pilluarnarnerusunngoqqullugu tamanna pillugu qularnanngitsumik tamatta unnukkut innarnitsinni qinullutalu kissaateqartarpu­gut, taamaattuaannassaagullu aamma atukka­vut qanorluunniit ikkaluaraangata. Ilaannikkullu naatsorsuutiginngilluinnakkatsin­nik tupaallat­sinneqartarpugut, ilaanni nuannersuusinaasarput ilaannikkullu artornarluinnartuusinnaasarput akueriuminaalluin­nartuusarlutilluunnit. Meeqqanut akisinnaanngitsunut allaat inersimasut kinguaassiuutitigut atornerluisarnerat artorsaati­gaarput, angajoqqaajusut inuusuttuaqqalluunniit imerniakujun­nerat ikiaroorniutinillu misiliillutillu uerillutik atuilertar­nerat ingerlanneqartuarpoq, toqutsinerit imminorniarnerit ilami inoqatinut saqitsaannernik ilaqartarput. Nunatsinni inuttugi­nanngeqisumi atukkavut imaannaanngillat qanorlu iliuuseqarfigi­neqarnissaat eqqartugarineqartu­araluartoq timitaqartumik malunnaateqartumillu suli angusaqarniarluta oqalliseqartuarner­put ingerlajuassaaq, tamattami pitsaanerpaamik angusaqarniarluta siunnersuuteqartuarpugut iliuuse­qarniartuartarlutalu.

 

Siumumit nuannaarutigaarput pissusissamisoortuutillugulu inuiaqatigiinni ajornartorsiutit nipangiunnagit eqqartorneqar­tuarmata tamanna ersiutaasarpoq inuiaqatigiit eqeersimaartuu­nerannik. Ajornartorsiutinik qaangiinissamik timitalimmik kingunilimmillu iliuuseqaqqusineq paasinarluarpoq. Siumumiilli Naalakkersuisut isumaqatigaavut erseqqissaatigimmassuk aamma inuit namminneq tassaasut siulliullutik ajornartorsiutiminnik qaangiiniartussat inullu nammineq qanoq inuuneqarnissaminik akissussaassuseqartoq.

 

Naalakkersuisut Isumaginninnermik iluarsaaqqinnermi Ataatsimii­titaliarsuup suliaai inassuteqaa­taalu pillugit malitseqartit­silluni  suleqatigiissitaliornikkut sulinerat tapersersortaria­qarpoq.Siu­mumit isumaqarpugut ataatsimiititaliarsuup isumaliu­tissiissutaa quppernerpassuaqarlunilu imartuujusumi sammineqar­tut pingaarnersiorlugillu immikkuutaarlugit mappersaganngua­liuuttariaqartut, tassani immikkoortillugit atorneqasinnaassam­mata soorlu meeqqat inuusuttut atugarisaannut ilaqutariinnullu tunngasuni eqqartuinermi najoqqutarineqarsinnaallutillu  sumi­luunniit tamakku pillugit oqalliseqarniarnermi taamaalillu­ni aamma iluaqutigineqarsinnaammata.

 

Maannakkorpiaq  eqqartuussiveqarnermi ataatsimiititaliarsuup sulinini naammassiartuaarpaa tamannalu ukioq ataasiinnaq qaangiuppat naammassissalluni.

 

Eqqartugaasut nutarterissutaaniartullu  isumaqatiginartuupput aamma oqaatsit soorunarluinnarni nunatsinni eqqartuussinermi qitiutinneqartut nammineq oqaatsivut atorlugit  ingerlanneqar­talersussaapput.Siumumillu pingaartipparput piaartumik nunat­sinni matoqqasumik parnaarussi­veqalernissaanik anguniagaqar­nerup timitalernissaa pisariaqartoq.

 


Taamaalilluni aamma takussaanerulertussaammat pineqaatissinne­qartut sumi qanorlu pineqaatis­sinneqartarnersut taamaalillunilu malittarineqarnerulernissaat pisussaalluni.

 

Tupinnanngitsumik sakkortuumik eqqugaasut minnerunngitsumik aamma  kissaatigisarpaat ajortuliortup naleqquttumik sakkortus­susilimmik pillarneqartarnissaa isumaqarnarlunilu aatsaat nunatsinni  matoqqasumik  inissiiveqalerpat naleqquttumik pineqaatissiisarneq malunnaatilim­mik ersarinerulerumaartoq.

 

Eqqartuussisartussat immikkut ilinniartitaanerisa aallartinne­qarnerat isumaqatiginartuuvoq tassami ilinniarluarsimasunik peqalernissaq utaqqiinnarnagu sukkasuumik maligassaasumillu immikkut  isigisariaqartumik iliorneruvoq.

 

Naalakkersuisoq isumaqatigaarput  nunatsinni innuttaassuseqar­tut allatuulli sumiikkaluarunil­luunniillu  ataqqisariaqartut meeraagunik utoqqaagunik inersimasuugunik inuusuttuugunik assigiimmik inuttut naleqassuseqarpugut tamatta tamanna pin­gaartillugu Siumumit naqissuseru­supparput.

 

Meerannguanik atornerluisarneq unitsittariaqarpoq. Ilami eqqarsartaatsikkut napparsimasut kisimik taamatut pissusiler­sorsinnaasorinarput,putumallutillu hashitorsimallutilluunniit pigaan­gamik allaat  ulorianaateqalertarnerat  sillimaffigine­qanngippallaartutut isumaqarfigaarput. Aatsaallu alianartumik kinguneqartumik iliortoqareeraangat soorlu aatsaat itertitaa­sarlutalu qisuariarnialertarluta. Taamatut pissuseqarneq ullutsinnut naleqqukkunnaaraluttuinnartoq tamatta qaangerniar­nissaanut akisussaaqataavugut.

 

Nakorsat ulapputeqarpallaarput tamannalu ilumoorpoq, tarnikkut ajuutillit piffissaqarfigineqann­gillat napparsimavinni iisar­takkanik tunineqaannartarnerat takornartaanngilaq. Tamanna allann­gortittariaqarparput. Nakorsaqarneq pillugu innuttaasut peqataatillugit annertuumik oqallinneqar­tariaqarpoq.

 

Nakorsat suliaat oqilisassagutsigik napparsimmavik toqqammavi­ginngikkaluarlugu allatigut tamanna aaqqivigineqarsinnaavoq. Tarnimikkut timimikkullu ajuutillit sammisaqartittarnerisigut tamanna aaqqiimisinneqarsinnaavoq, taamaattumik illunik sammmi­saqartitsivinnik pilersitsior­tornikkut atorluaanikkullu inooqa­tigiinneq susassareqatigiinnerlu annertusineqarsinnaasarpoq iisartakkanik tunisinnerinnarmik peqqinnarnerungaartoq.

 


Timikkut anersaakkullu susassaqartitaasarneq peqatigiinnikkut anguneqartarpoq taamaattumik suliniaqatigiiffiit meeqqanut inuusuttuaqqanullu sammitinneqartut ullumikkornit sulinerisigut malittarinerusariaqarpavut, soorlu Sukorsit Sorlallu angunia­gaat aammalu spejdereqarnerup saqquminerulernissaa kiisalu timersornikkut annertusaajuarneq assassornikkut nipilersornik­kullu sunngiffiup imaqartumik immersorneqartuarnissaa eqqumaf­figisassat pingaarutillit taaneqarsin­naasut ilagiinnarpaat.

 

Aammalu inuusuttunik isumasioqatigiissitsisarnerit annertuneru­sumik ingerlanneqartariaqartuup­put inuusuttut namminneerlutik isummersorsinnaanerannik periarfissiisarnerit inuusuttunut anersaakkut nukittorsaataallutillu ineriartuutaassammata.

 

Siumumi timitaqartumik ilorraap tungaanut sammivilimmik iliuu­seqartarnissaq pingaartittua­garaarput.

 

Taamaattumik pisariaqartutut isumaqarfigaarput siunnersortinik ilaqutariinnut  napparsimmavim­mi meeqqerivinni atuartunullu  pilersitsisariaqartugut.

 

Meeqqeriviit atuarfiillu aqqutigalugit angajoqqaat suleqatiga­lugit atuarfimmilu siulersuisut peqatigalugit suliniutit annertusisariaqarpavut, aamma akunnermi atuartitsiviusumik inuunermik ilinniarnermik immaqartinneqartumik pisariaqartitsi­soqarnera uani ilanngullugu eqqaarusuppar­put.

 

Toqqissisimanartuuvorlu nalunnginnatsigu angajoqqaat tassaamma­ta soorunami akisussaaffim­mik annerpaamik meeqqaminnut tigumia­qartuusut anaanaq kisimi pinnani imaluunniit ataataq kisimi pinnani tamarmilli meeqqaminnut akisussaapput qatanngutaasuni ilaqutariinnilumi,taama­tut akisussaaqatigiittumik akaareqati­giittumillu perorsaaneq ingerlanneqaraangat meeqqamut asaneqar­nermik misigiffiullunilu nukittorsaataajuartartoq nalunanngil­luinnarpoq maligassaalluar­tuullunilu.

 

Naalagaaffeqatigiinneq nutarterinissarlu:

Siumumit nuannaarutigaarput naalakkersuisut nunarput Danmarkil­lu akornanni  naalagaaffeqati­giinnerput pillugu inerititaqar­fiusumik iliuuseqarniartuarmata aamma ministerinik tikeraarte­qartarnermikkut nassuitsumillu oqaloqatigiittarnermikkut ataqatigiinneq, ataqqeqatigiinneq tatigeqatigiinnermillu pilersitsisumik ersersitsisumillu  tamanna naalagaaffeqatigiin­nitsinni toqqissisimanartumik nakooqutigaarput taamatullu ingerlajuarnissaq Siumumit aalajangiusima­varput .

 


Suli illoqarfiit ikinngutigisavut aqqutigalugit  nakussassaa­nissaq annertuumik suleqatigiinnermik kinguneqarsinaasutut Siumumit isumaqarfigaarput soorlu inuutissarsiornermi takor­nariartitsiner­mi kulturekkullu paarlaasseqatiginnikkut allaallu peqqinnissaqarnikkut  katsorsaanikkullu aamma annertusarneqar­sinnaasoq.

 

Siumumi isumaqartuarpugut atuartitaaneq ilinniartitaanerlu pingaarnerpaatillugillu pitsaanerpaa­mik ingerlanneqartariaqar­tut. Taamaattumik ilinniartitsisussaaleqineq qanoq iliuuseqarfi­galugulu pitsanngorsartuassavarput aammalu STI-mi ilinniarti­taanermi killiffiusup nalilersortuarnissaa aamma pisariaqartu­tut isumaqarfigaarput. Ilinniarluarsimasunik amigaateqarnerput qaangerniar­lugu nunatsinni annertunerusumik iliuuseqarutta avataanit tikisitsisarneq aatsaat annikillisisin­naagatsigu.

 

Inuusuttut ilinniagaqartarnerat aammalu efterskolertarnerat Danmarkimi ingerlanneqartartoq inuusuttunut arlalitsigut uummarissaataavoq ingerlanneqartuartariaqarlunilu. Kisiannilu nunat­sinni aamma taamaaqataanik ingerlatsisoqalertuuppat aamma tamanna nunatta inuisa pingaartu­millu inuusuttut uummarissaati­giumaaraat ilimagisariaqarpoq. Taamaattumik arlaatigut nordi­skungdomskolemik nunatsinni atuarfeqalernissaanik sulissutigin­ninneq pimooruttariaqartoq Siumumit isumaqarfigaarput.

 

 

Aasaq ICC -p ataatsimeersuarnerata Nuummi ingerlanneqarnera misigisaqarfiuvoq annertooq. Tamannalu aqqutigaluguttaaq nunanut allanut attaveqarnitta annertusiartuinnarnera aammalu tuluit oqaasiinik ilisimasaqarnissatta pingaassusia malugeqqip­parput. Taamaattumik oqaatsinik ilinniarnerup atuarfinni sulif­feqarfinnilu ammanerusumik pissuseqarfigineqarnerulernissaa anguniartariaqarpoq.

 

Atuarfinnilu piaarnerusumik tuluit oqaasiisa sammineqarneruler­nissaat arlaleriarluta maani oqaluttarfimmit piumasaqaatigisak­katta piviusunngortinneqarumaarnissaa qilanaareqaarput.

 

Atuartut aqqutigalugit nunanut allanut angalasarnermikkuttaaq annertuumik pissarsiaqartarput taamaattumik aningaasatigut annertunerusumik taperserneqarsinnaalernissaasa periarfissiuun­nissat Siumumit matumuuna kaamattuutigerusutatta ilagaat.

 


Timersorneq aqqutigalugu aamma  sisorarnikkut nunatsinni ingerlatsilernissarput sunngiffimmi peqqinnartumik sammisassa­qarnermi periarfissat annertuut ilagisaat naalakkersuisunit sulissuti­giniarneqarmat Siumumit pissusissamisoortuutippar­put. Aput sisorarneq arsaannertigullu inuusuttut pikkorissut angusarisartakkaminnik tulluusimaartillutalu nuannaartittarpaa­tigut,taam­malillunilu qujamasuuteqartilluta nunarput avammut tassuunakkut kusanartumik saqqummiunne­qarangat. Soorlu maannak­kut assammik arsaattartuvut nunatsinneersut angusaqarluartara­mik cubami unamminissamut peqataajartormata angusaqarluarnis­saannik kissaakkumavavut.

 

Unalu iluatsillugu oqaatigerusutatta ilagaat 1999-imi ungdomsolympiade Danmarkimi Esbjergi­mi ingerlanneqartussaasoq nalunn­ginnatsigu nunatsinnit peqataasoqarnissaa immaqalu aamma alaatsinaattoqarnissaa iluatinnartuutillugu kaammatuutigerusup­parput sulissutigeqqullugu.

 

Nunanik allanik niueqatigiinnikkut ingerlatsinitta pingaarute­qassusia aningaasarsiornittalu tassuunakkut toqqammaveqassusia innuttaasut tamatta paasisariaqalerparput issiaannarluni utaqqiinnarneq ullutsinnut naleqqukkunnaarnikuuvoq,angalaartu­artariaqarpugut paasisassarsior­luta niueqatissarsiorlutalu. Puisinik niueqatiginninniarneq eqqaaginnartigu pisisussat qulakkeer­neqanngippata aallartissinnaanani.Siumumiilli nuan­naarutigaarput paasisinneqaratta kiisami puisit neqaanik tusassiorneq ukiortaamiit aallartissasoq tamanna pillugu naalakkersuisut ilunger­suuteqarlutik sulissuteqarnerat qujassu­tigissavarput aningaasarsiornikkummmi iluaqutaassaqisoq takor­looreersinnaagatsigu.

 

Siumumit pingaartitaraarput uumasunik aalisakkanillu tamakkii­sumik iluaqutiginninnissarput taamaattumik Naalakkersuisut nunaqarfinni tunitsiviit aalisakkeriviillu tunisassiornermi iluaqu­taasumik kingunilimmik NUKA A/S-imik taallugu ingerlatsi­lernissaat isumalluarnartuutippar­put,tassanilu isumaqarluta nunaqarfimmiut suleqataalluarunik aamma  angusassaq pitsaaner­saajumaartoq.

 

Ullumikkut pisuussutigaarput avannaani qaleralinniarnerup ingerlalluarnera,aammalu Naalakker­suisoq nersualaarusupparput qaleralinnut akinut tapiissuteqarnermik isumalluuteqarneq unitsim­magu allaat suli qalerallit akigissaalernerannik kingu­neqarsimalluni tamanna niuernermik paasinnikkiartornerup siuararneranik ersiuteqarnera Siumumit tanngassimaarutigaarput. Anin­gaasallu assagiarsunniarnerup aallartisarneqarnerani atorneqarniarnerat eqqarsaatigilluakkatut isumaqarfigaarput.

 

Siumumi uumasunik piujuartitsinissamik kinguneqartumik akisus­saassusilimmillu piniartitsinerit killilersugaanerat iluaqutaa­soq ersereerpoq aatsaat taamatut tuttoqartigilerneranik aamma kinguneqarluni.Inatsisartut inatsisiliaannik malitsitsinissaq tamatta pisussaaffigaarput aammalu taamatut malittarisassanik malittarinnissinnaasimannginnerput sunik patsiseqartup iluarsi­niartuarnissaanut Siumut peqataassalluni piareersimavoq.

 

 


Tassunga atatillugu aalisagaarunneratigut kommunit atugarliu­lersimasut sakkortuumik allatigut suliffissatigut iliuuseqarfi­gineqarnissaat Naalakkersuisunut kaamattuutigissavarput min­nerunn­gitsumik KNI-p allanngortiteqqinneqarneratigut suliffin­nik annaasaqartut suliffinnik allanik pilersitsivigineqarnis­saat anguniartariaqarmat. Aalisakkanik suliffiit quersuillu atorunnaartut iluaqutigalugit suliffinnik pilersitsiviginissaat Naalakkersuisut inatsisartullu pisussaaffiattut aamma isigi­sariaqarmat tamanna ilungersortumik Siumumit kaamattuutigissa­varput kommunit eqqugaasut peqatigalugit aaqqiissuteqarniaqqul­lugit.

 

Inuiaqatigiit ingerlanneqarneranni aningaasaq pingitsoorneqar­sinaanngilaq,inuiaqatigiit ingerlal­luarnerisa ersernerisarpaat illugissaarneq inissaaleqinnginnerlu illu qalipaatigissoq tassaasarpoq pigissaarnermik ingerlalluarnermillu ersersitsi­soq. Ilumut ilinniagassaqaqaagut aammalu inatsisartunisuliassaqaqaagut. Ilumoorporlu suleqatigiinneq kisimi aqqutaavoq suliassatta iluatsinnissaanut.

 

Siumumit nuannaarutigaarput naalakkersuisut assigiinngitsutigut qallunaat nunaata ministeriinut suleqatigiinnissamik isumaqati­giissuteqarnertik ingerlattuarmassuk. Minnerunngitsumik iluarsa­gassat eqqarsaatigalugit suleqatigiinnermik pimoorutamik aallartitsisimallutik allaat iluarsagassa­nut pilersaarusiortu­mik maaniikkallartumik suliaqartitsillutik ukiortaaq qaangiup­pat naammassi­niagaqartumik.

 

Siunissami iluarsagassat aningaasassaqartinneqarnissaat qulak­keerniarlugu aningaasaanik illikartitsillunilu immikkut iliuu­seqartoqalernera naalagaaffeqatiSiumumit iluarisimaarippput oqaatigissavarput. Tassami siunissami iluarsagassanik  aaqqis­suussamik pilersaarusiornissaq  inissiat sanaartukkallu soorlu minnerunngitsumik atuarfiit nukissiorfiit najugaqarfiillu nutarter­neqartuarnissaminnik pisariaqartitsisussat akissaqar­tikkumallugit taamaaliortoqarluni. Siumumit taamatut Naalakker­suisut ataqqinartumik iliuuseqarnerat qinuloornertut oqaatigi­neqarsinnaangit­soq naalagaaffeqatigiinnermilu akisussaaqati­giinnermik paaseqatigiiffiusumik siunnerfilik pillugu iliuuse­qarnerat pissusissamisoortuutipparput.

 

Aammalu naalakkersuisut ukiunut tallimaagallartunut nutarteri­nissamut immikkut iliuuseqarlutik 320 mio-nik illikartitsinis­samik pilersaarutaat iluaralugu.

 


Illugissarneq qimatsinnagu Naalakkersuisut pingaartillugu oqaatigaat inissianik iluarsaassinermi najugaqartut peqatigiif­fiinik suleqateqarnissaq pingaarutilittut isigineqartoq tamanna Siumumit atuutilereersutut iluatinnaateqartutullu isigiuaannar­parput isumaqarpugullu kommunini tamani tamanna suli saqqumi­laarnerusumik najugaqartut pimoorussillutillu peqataasariaqar­tut. Najuga­qartut inigisaminnut qaammammut annertuumik ukior­passuarni akiliuteqartuartuupput taamaat­tumillu pitsaasumik kiffartuunneqarnissartik tunuarsimaarfiginagu ingerlattariaqar­lugu. Siumumi eqqartorparput ullumikkut nunatsinni ilaatigut inuppassuit utoqqaalaaratik suli  pitsorlulerlutillu seeqqulut­tut toqqissimallutillu sungiusimasaminni inigisaminniiginnar­nissaat anguneqassappat taava inissianik iluarsaassineq nutaa­liornerlu aqqutigalugu elevatorilersuineq tunuarsimaarfigina­gu aamma ilaatinniartariaqartoq kaammattuutigissavarput.

 

Kiisalu nammineerluni nunaqarfinni illuliornerup pitsaassusi­limmik ingerlanneqalernissaa anguniarlugu illorput 2000-ip sanaartorneqarnera aallartittoq ilutigalugu iluatitsiffiussari­aqartutut Siumumit isigigatsigu erseqqissaateqartikkusunnartuu­voq, ilumut sanaartornermi pitsaasumik siunnersorneqarlunilu ikiorteqarnissamik pisusaaffeqarnerup aningaasalersorneqarnera qulakke­erneqarsimanersoq. Taamalu kommunini illuliorfissagissaa­nerup aqqusinniornerup imermik innaallagissamillu attaviliisar­nerup illuliortumut  kommunimullu annertuumik nanertuutinngor­sinnaasartup eqqumaffigineqarnerunissaa kiisalu illuliornissa­mik qinnuteqartitsisarnerup nutarterneqarnissaa nalilersorne­qarnissaalu kissaatigalugu.

 

Taamatut kissaateqarnitsinnut aamma  peqqutigaarput maannakkut nammineerluni illulianik akuersaakkavut ilarpassui sinerissami nunaqarfinnilu aallartinneqanngitsoorlutillu uninngasuutigine­qartut takussaavallaaqqimmata aammalu sananeqartut ukiorpas­suunngitsut qaangiuppata nutarterneqarnissaminnut pisariaqar­titsiumaarnissaat sillimaffigineqartariaqarmat, nalunngik­kaluarlugu namminneq inuisa pisussaaffigigaat nutarteriuaannar­nissartik qalipaanissar­tillu, taamaattuaannartoqanngilarli akissaaleqineq pilersaarusiortannginnerlu aamma tassani peqqu­taaqataasarmata.

 

Ilanngullugu maannakkut illuliornissamik aningaaserivinni ileqqaartitsinerit kaammattuutigeru­supparput atorluarniaqqullu­gulu aammalu inissaaleqineq anigorniarlugu  suliffeqarfiit namminer­sortut selskabellu inissianik namminneerlutik sannaar­torsinnaalernissaminnut periarfissaqarnerat atorluarniarneqa­lereersoq tapersersorneqaqqullugu Siumumit kaammattuutigissa­varput.

 

Minnerunngitsumillu piginneqatigiilluni illuliortarnerit aamma soqutigineqartut ilaatigullu illoqarfinni piareersimareersut utaqqisiinnarnagit piaartumik tapersertarnissaat Siumumit piumasarissavarput aningaasaqarnermi inatsimmi aamma tamakku isigimallugit annertunerusu­mik immikkoortitsisoqarnissaa piumasaqaatigissavarput.

 


Ukiumut inissianut sanaartugassanullu aningaasaliissutigineqar­tartut 600 mio kr-nit annertussu­seqarnissaat Naalakkersuisunit qulakkeerniarneqarpoq tamanna Siumumit iluaraarput aammalu suli ullumikkornit annertunerusumik sanaartornermi ingerlataqartunut ilinniartunik suliffissaale­qisunillu ilinniartitsiitigisarnis­samik noqqaassuteqarneq aalajangersimasumillu piumasaqaateqar­tarnissaq Siumumit paasilluarparput kissaatigissallugulu tamanna kommunit Kanukoka, sulisitsi­sut namminersortullu suleqatigalugit paaseqatigalugillu piareersaasoqarnissaa ingerlanneqaqqul­lugu.

 

Nunatsinni nutarsaajuarnissarput pisussaaffiuinnarani pisaria­qartuuvoq nutarteriuarlunimi inuiaqatigiinni ingerlaaseqarneq inummut uummarissaataallunilu qiimmaassaataasarmat.

Ullumikkut aningaasatigut ingerlatsinerput ajunngitsoq oqaati­gineqartarpoq, atoriaannarnillu maannamut sillimmateqarnerput isumannaatsuu­voq, atukkatsini Siumumit isumaqarpugut piumassuseqarnerusaria­qartugut taarsersugassat taaserneqarnissaat utaqqiinnarnagit aamma aningaasaatitta niuerutigineqarsinnaanera sapiissuseqar­figinerusariaqaripput tassani iluanaarute­qarnissarput anguniar­neqartariaqarmat.

 

Suliffinnik amerlasuunik pilersitsisoqassaagaangat imeq  kallerullu nukinga annertuumik toqqammavigineqartarpoq Siumumit isumaqarpugut kallerup nukinga akikinnerpaanngortinne­qarnissaa anguniarlugu erngup nukiliorfiinik pilersitsisoqartariaqartoq tamannalu ukiuni qanin­nerpaami piviusunngortinneqartariaqarlu­ni.

 

Seqernup nunattalu qaamanersua iluaqutigalugu kallerup nukinga­nik annertuumik pissarsiffiusin­naanera atorluartariaqartut ilagaat aammalu anorip  nukinginik iluaquteqarlunilu taperta­qarnissaq periarfissaasutut isigalugit  pimoorussillunilu piviusunngortitsisoqarnissaa anguniartariaqartoq Siumumit isumaqarfigaarput.

 

Aningaasanik atorluaaneq iluanaaruteqarnerlu niuernikkut suliffinnillu pilersitsinikkut taamaal­laat angusinnaavarput.

 

Ullumikkut pilersaarutaagaluartunit allanngortiterisariaqartar­pugut aningaasatigut pisissutigi-sinnaasagut killeqartaqimmata soorlu mittarfiit sanaartugassallu ilarpassui ukiunik arlaqar­nerusunik siammarlugit ingerlattariaqarlersinnaasarlutigik taamaattumik  aningaasanik amerla­nerusunik attartortariaqarner­put nassuerutigalugulu pisariaqartuusutut Siumumit isumaqarfi­gaarput.Taamaaliortariaqarpugullu pilersinniakkavut sinnattuin­nartut isigissanngikkutsigit.Nu­narput ineriartortinneqaqqissa­guni aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsivoq soorlu takornariaqartitsinerup ineriartortinneqarnerani aatsitassar­siornerup sukkanerusumik iluaqutigi­neqarnissaanut aalisarnik­kullu tunisassiornermi minnerunngitsumillu nunanik allanik niueqate­qarnermi assartuinerup akikillisaaffigineqarnissaani.

 


Nunatsinni suliffiit amerlanerusut pilersinneqassappata suleqa­tigiinnissarput aatsaat taamak pisariaqartigaaq Namminersor­nerusut Kommunit namminersortut kiisalu namminer-sortunngorniar­tut periarfissinneqarnissaat ammatinneqalereerpoq selkabenngor­titerineq aallar­teruttorpoq amutsiviit periarfissaqartitsinerat ammaassisut ilagaat taamaattumik inuit naaminneq peqataanis­saannik kaammattuuteqarfigineqarnerat tapersersortariaqartut ilagaat.

 

Taamaattumik aamma Siumumi pingaaruteqangaartutut isumaqarfi­gaarput EU-mi isumaqatigiis­suteqarnissap pitsaanerpaamik  naammassineqarnissaata pisariaqassusia tamanna neriuutigaarput udenrigs aamma sikkerhedsudvalgep pitsaasumik naammassineqar­nissaq anguniarlugu peqataal­luarumaartoq.

 

Aasaq manna julip aallaqqaataani aatsitassanik aqutsisoqarfik nunatsinniilersoq nalliuttorsiuuti­gaarput Siumumit tamanna siuariarnertut annertuutut isigaarput.

 

Aammalu nuannaarutigaarput atsaat taamak ujarassiorneq inger­lalluartigilermat Napasorsuarmilu kultisiornerup isumalluarnar­tumik tutsiuttarnera qimmassaatigaarput.

 

Takornariaqarnikkut siuariartornerput ersarissiartuinnarpoq innuttaasullu suleqataajumalernerat malunniukkaluttuinnartoq nuannaarutigisariaqartuuvoq tapersersortariaqartoq.Aammalu Green­land Tuorismi kommuninut ornigulluni suliniuteqalernera Siumumit isumalluarnartuutipparput pitsaasumillu tassuunakkut angusaqarnissamik kinguneqartinneqartussaasutut isigalutigu.

 

Mittarfiit qanittukkut  atoqqaartinneqartussat marluupput taamaalilluni angallannikkut ataqati­giissaarnerusumik eqaan­nerusumillu ingerlasoqalernissaa qularutissaanani.Angalanermi akit appariartuaartinneqartussaapput aammalu  unammilleqati­giinneq aallartittoq isumalluartitsineru­lerpoq angallannikkut pitsaanerusumik kiffartuunneqarnissamut akikillisaavigineqar­nissamullu.

 

Tamakku tamaasa pillugit naalakkersuisut suliaqarlutillu iliuuseqartuarnerat iluarisimaarlugulu Siumumit  tapersersortu­assavarput.

 

Nunatsinni aningaasarsiornerup eqqartorneqarnerani assigiimmik akeqartitseriaatsip nutarteriffi­gineqarnissaa ilanngunneqar­taannarpoq naalakkersuisup oqaatigaa taassumani killiffiusoq pillugu kingusinnerusukkut saqqummiiumaarluni.

 

Siumumi isumaqarpugut siullermik skattereformimik suliaqarto­qartariqartoq tassani anguniarne­qartariaqarmat nunatsinni akileruteqarnerup nalilersoqqinnisaa.

 


Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi kissaatigineqartut pingaar­nerit ilagaat kommuninit kommu­ninut ikiorsiissutaasartut aningaasallu pissarsiarineqartartut assigiilernissaat tamanna aatsaat  anguneqarsinnaasorinarpoq akileraarutitigut akiliuteqartarnikkut assigiissaarutaasumik malitseqartinneqaru­ni, taamaattumik aningaasat pisissutigisinnaasavut tigusartak­kavullu nali­giimmik pisissutigisinnaalissagutsigik aatsaat  naapertuuttumik tamaginnillu naammagisimaarne­qarsinnaasumik angusaqarnissarput Siumumit naatsorsuutigaarput.

 

Naggataagut iluarisimaarlugu oqaatigissavarput pinaveersaartit­sinikkut suliniarnerup annertusar­neqarnera pinaveersaartitsisu­nik siunnersorteqarnerit amerlisarnerisigut aqqutissiuunneqar­tuarmat.

 

Aammalu Siumumit nuannaarutigissavarput meeqqanut siunnersuiso­qatigiiffimmik bĝrnerċde­mik pilersitsisoqarmat,tassuunakkut meeqqat suliffigineqarnerat ilungersuunneqartup erserneri­saa pitsaasumik kingunilimmik ingerlanneqarsinnaassalluni.

 

Paarisalu aqqutigalugu annertuumik suliniartoqarnera ingerlan­neqartoq ersarissiartuinnarpoq taammalu AIDS -imik napparsima­lersimasut suliffigineqarnerat pitsaanerulersinneqarlu-ni.Siumu­miillu isumaqarpugut krĉftemik aanaartoornermillu toqussuteqar­tarneq annertusigalut­tuinnartoq erngumasitsimmat isumaqarlutalu tupatornerujussuaq suli annertoqisoq aammalu imigassartorpal­laarneq taamatut nappaateqalertarnermut peqqutaaqataalluinnar­toq nalunngilar­put. Siumumiillu isumaqarpugut siullermeerlutik nakorsiartut tatiginartumik misissorneqartarnis­saminnut periar­fissinnissaat kingusinaartinnani pingaaruteqartorujussuusoq matumuuna sulissuti­geqqullugu kaamattuutigissavarput.

 

Peqqinnartumik inuuneqarnissaq anguniarlugu inuit piumassutsi­minnik aammalu peqatigiiffeqar­nikkut suliniartuarneq piumassut­simik tunngaveqartup nunatsinni ingerlanneqartuarnera annertu­sarneqartuarneralu aamma Siumumit qujassutigissavarput soorlu aamma naalakkersuisut taamatut ammaanermi oqaaseqarnerminni qujaniarnerat qamannga uummammik pisoq tapersersornarluinnar­mat.

 

Taamatut oqaaseqarluta Siumumit ukiaanerani inatsisartuni suleqataanissarput pisarnertut piareersimaffigigipput oqaati­gissavarput naalakkersuisullu ammaanermi oqaaserisaat imartuut akuersaarlugillu qujassutigeqqillugit.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq. Taavalu oqaaseqartussaq tulleq tikitsinnagu eqqaasissutigilaassavara maani nipangersi­masoqaqqunagu. Tassa ammaanermi oqallinnermik ukiakkut pisartumik partiit oqaaseqartussai killeqanngitsumik oqaaseqarsinnaammata.

 


Taavalu siullermeernermi aappassaaneernermilu minuttit tallimat. Kiisalu ilaasortat partiit oqaaseqartuisa avataatigut oqaaseqartussat minute-ni tallimani periarfissaqarmata siullermeerner­mi aappassaaneernermilu aamma minutti-ni tallimani.

 

Otto Stenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Naalakkersuisut siulittaasuata Inatsisartut ataatsimiittarnissaat ammarlugu oqaasii pisarnerput malillugu soqutigalugu qimerlooriarlugu Atassummit imaatunik oqaaseqaateqarumavugut.

 

Atassutip naluneqanngitsutut Naalagaaffeqatigiinnermik pingaartitsisup ilalerumavaa Naalagaaf­feqatigiilluni ingerlaneq pitsaasutut,aammalu suli pitsaanerulersikkiartuaarlugu ingerlatiinnarne­qartussatut Naalakkersuisut siulittaasuata oqaatigimmagu.

 

Aamma naalagaaffeqatigiinnerup pitsaasumik ingerlanera nipituumik taakkarsorsimavarput nunatsinni illuutit il.il.aaqqissortariaqalersimaqisut iluarsaannissaannut akisoqisumut qallunaat naalagaaffiata peqataanissaa kissaatiginartillugu Inatsisartut kingullermik ataatsimiinneranni tamarmiulluta kissaatiginartileratsigu.

 

Atassummiit pitsaasumik iliorsimanertut taajumavarput Danmarkimit ministerit arlaqaqisut aasaq manna tikeraarsimaneranni illuutit aaqqissugassanngorsimaqisut qanimut takutinneqartar­simammata.

 

Paasisat kingulliit naapertorlugit sorsunnersuup kingornagut qisuit aammanunatsinni illuliorner­mut atorneqarsimasut tassaasimapput, ukiuni amerlasuuni allanngoratik atuuttussatut naatsersuu­tigineqanngitsut. Tamannaannarluunniit aallaavigissagaanni suli ulloq manna tikillugu illuuuti­nik tamakkuninnga iluarsaassinissamut inussiarnersumik Danmarkip qanorluunniit illilluni peqataanissaanik oqariartuut uteqattaartuartariaqarpoq. Oqallisigisarlu manna tunngavigerpiarlu­gu pissusissamisoorluinnarpoq Naalakkersuisut Danmarkimilu Naalakkersuisut atassutaasussa­mik ataatsimiititaliorsimammata. Ataatsimiititaliap suliaminik inerniliilluni 1999-mi saqqum­miussinissaa utaqqiinnarnagu piaartumik aaqqissortarialinnut 320 million-inik Naalakkersuisut illikartitsisimanerat piumassuseqarnermik takutitsinertut Atassummiit nalilerparput.

 

Taamalu aningaasaliineq naak naammattutut isigineqarsinnaanngikkaluartoq, Atassummiit Naalakkersuisut inattorniarpavut, aningaasat aaqqissuinermut atugassat imatut maanngangaaq siunertaleqqullugit; Suliassat tamakku kalaallit sulliveqarfiisa kalaallit aamma sulisoralugit suliarissagaat. Naalakkersuisut aamma taamatut eqqarsarnerat Atassummiit tapersersorluinnar­parput.

 


Naalakkersuisunulli suli aamma kissaatigiumasaqarpugut, tassalu taamatut iluarsaanissami atortussat sapinngisaq tamakkerlugu nunatsinnit namminermit sananeqarsimasut atorneqaqqullu­git.

Aaqqissuussinermi qangaaniilli illulioriartaaseq nangiinnartariaqanngilaq tassami Sikublok-kinik taaneqartartoq allatut ajornartumik nutaanik illuliortariaqalissappat atorneqarluarsinnaasutut nalilerparput, aammalu Atassummiit ilisimasaqarpugut illuliornermi glasfiber-i atorlugu misilii­soqarsimaneranik, iluatsilluarsimasutullu nalilerneqarsimasumik.

 

Nunatsinni beton-imik illuliortarneq takornartaajunnaarpoq, uggornartuali tassa, ukiup issinnera apeqqutaatinnagu illuliarisartakkat aamma allutulli aserfallajaartaqimmata. Illoqarfiit ilaat suliffissaaleqiffiusoq beton-inik illuliornissamut sanaartorfinngortinneqarniarli, illuliornermut tamakku atugassat tamakkuliorfimmi kialaartumi sananeqarsimasut sinerissamut assartorneqar­sinnaapput.

 

Kialluunniit Amerika-miut betonimik illuliarisimasaannik nunatsinni takusimasup tupigusuutigi­sarpaa, illut taamatut sanaat allanngujuissusii, tamatumunnga pissutaaginnarpoq beton-i illulior­nermi atorneqartoq illup tamakkuninnga sanaartorfiup kialaartullu iluani ilusilersorneqarluni sananeqarsimammat.

 

Illunik aserfallassimaqisunik iluarsaanissaq nunatsinni sullivinnik aalllartitsinernik kinguneqar­tariaqarpoq, sulisullu nunatsinneersuusariaqarlutik, taamaasiorneq aningaasanik atorneqartunik nunatsinni kaaviiaartitsilernermik aamma kinguneqartussaavoq.

Nunatta aningaasaqarniarnerata tungaa ullumikkut eqqarswaatigalugu Atassummiit isumakuluu­teqarpugut. Ukiut marlussuit qaangiunneranniit aningaasatigut ingerlaarnerput ammut ingerlasoq takuneqarsinnaavoq, piaartumillu ullumikkutut atuivallaarnerput qanoq iliuuseqarfiginngikkutsi­gu 1987-imi aningaasatigut pissusiusimasut, tassa nunap aningaasaaruttuulernera, imaasiallaan­naq atuallaqqissinnaavarput.

 

Taamaattumik Atassummiit Naalakkersuisut aningaasaqarniarnitta tungaa assut eqqumaffigeq­qissaaqqullugu inattorniarpavut.

Tamanna sianigilluanngikkaanni tulliuttussat nakernanngitsut marluk takkuteriissammata tassaasut; Aningaasanik nunanit allanit atorniartariaqalerneq, imaluunniit akileraarutinik akitsuu­tinillu qaffaasariaqalerneq, taakkulu marluk tassaapput partiip Atassutip tungaaniit orniginanngil­luinnartut.

 

Atassummiit isumaqarpugut Inatsisartut qinigaaffimmi uani oqarta nersornartunik naammassisa­qarsimasut. Ilungersuullugit tamakkiullugillumi maani inimi suliat arlaqartut kusanartumik inernilersimavavut. Soorlu timmisartunut mittarfiliat, KNI Tele-lu taaneqarsinnaapput.


Oqarta taakkua inerisarneqarnerannut inuiaqatigiit kalaallit tamarluinnarmik annerusumik minnerusumilluunniit aningaasatigut ersoqataasimapput. Suliat annertuut aningaasatigullu oqimaarsarfiullutik piviusunngorsimalerput.

 

Tamatumunnga tulliullugu sineriammi kommunit arlallit qiviartariaqalerpavut, uatsinullu oqarfigisariaqalerluta taakkua tullinnguuttariaqalersut.

 

Kommuunit arlaqarpallaaleqaat missukutaanerujussuarminnik nimaaruteqalersut. Isumaqatigiin­niarta aamma maani inimi ajornartorsiuteqalersut ikiorniarlugit aamma ersoqatigiumallugit. Taamaasiornissamut aningaasat aamma amerlasuut pisariaqartippavut. Tamakkuli pissarsiarissal­lugit aqqutissat suuppat?

 

Qanga illoqarfik Nanortalik aningaasarpaalunnik tunisimavarput misiligutitut takussutisseeqqul­lugu, iluatsittumillu takutitsisimavoq. Periaaseq taanna aamma illoqarfinnut allanut suliffissaale­qisunut atorsinnaalluarpoq.

 

Aningaasat nunanit allanit atorsimasat eqqortumik akilersornissaat pisariaqarluinnarpoq, tassami siunissami aamma allatut ajornarluinnartumik aningaasanik atorniartariaqalissagutta akiitsutsin­nik iluami akilersuineq ajortutut taalluta nunanit tamanit atukkikkumaneerussinnaagatta. Akiitsunik akilersuilluarnissaq Naalakkersuisut saqqummiussami oqaatigisaat Atassumminn­gaanniit assorujussuaq taperserparput.

 

Qallunaat aningaasaqarniarnermik tungaa aaqqiivigiumallugu ilaanni sukkasuunik periuseqartar­put. Tamakkulu ilagaat APinsimi poortugarsiassaq@. Taama taallugu saqqummiunneqartoq.  Tamanna piviusunngortinniarlugu Folketing-imi amerlarnerussuteqarnissaq anguniartillugu, Nunarput Savalimmiullu atassuteqarfigineqartut nalunngilavut. Tamatumunnga tunngatillugu Atassummiit aperiumavugut; Danmark-imi Naalakkersuisut neriorsuutaat piviusunngortinneqar­pat? Apeqqummut aamma tamatumunnga aallaaviuvoq Savalimmiormiut poortugarsiaat 1 mia-tit missiorlugit imaqarmat. Kalaallit Nunaat qanoq pissarsitigaa?

 

Suli illoqarfinni annerusuni inissaaleqainerujussuaq innuttaasunut illoqinaannartumik misillertit­sivoq. Nalunngilarput Naalakkersuisut ilungersorlutik ajornartorsiutip tamatuma qaangerniarnis­saa sulissutigigaat. Atassummiit, aamma namminersortunik tapersersuilluartumit, iluarilluinnar­parput naaminersortut namminneq illuliorsinnaalernissaat, aningaasallu pisariaqartut pissarsiari­nissaat Naalakkersuisut suliniutaasa ilagilersimagaat saqqummiussami atuarneqarsinnaammat.

 


Maani inimi ataasiarunnaarpugut ilaqutariit Realkredit-ikkoorlutik illutaarsimasut ukiuni makkunani aningaasatigut aamma ajornartorsiorfinni akiliiniarnermikkut ajornartorsiuteqaqim­mata.

 

Inuit tamakku illussaaleqinermut inissaaleqinermullumi sakkortuumik ikiuussimasut maanna tusartalerpavut illuminnik akilliisinnaajunnaarlutik aniinnartariaqalersut inissaaleqisullu allattor­simaffiannut allaat kingullinngortitaallutik ilannguttariaqalerlutik. Kingumut aammaarlutta Atassummiit Naalakkersuisut saaffigaavut ilaqutariit realkredit-ikkut illutaarsimasut ajornartor­siutaat paasilluarlugit akilersuiniarneranni qanoq iliuuseqarfigeqqullugit.

 

Kisianni soorlu oqareersugut illussaqartitsiniarneq tamaat ataatsimut isigalugu Naalakkersuisut suliniarnerat nersualaartariaqartutut Atassummiit isigigatsigu.

 

Kisiannili nammineerluni illuliarisartakkat poortugarsuanngorlugit nunaqarfinnut assartorneqar­tartutnakkutiginerusariaqalerput. Illuliassaraluit inerneqaratik ukiorpassuarni napaannartut, ilaat aallartinneqaratilluunniit asiuinnartut amerlavallaaleqaat. Atassummiit qangaaniilli piumasarta­garput kingut maanna nangeqqipparput, illut tamakku sananeqalerneranni illutaarniartut sanasu­nik siunnersortissanik ikiorserneqartuarniarlit..

 

Illulioreernernilu pillakut iluamik katersorneqarlutik giffissaannut eqqortumik iginneqartarniarlit. Taamatut sanaartornermi nakkutilliisoqartarnermik piumasaasoq 1995-imit Namminersornerullu­tik Oqartussanit kommuninut tunniunneqarsimavoq, Atassummiillu isumaqarpugut tasamaasior­simaneq massakkut pisut isigalugit silatusaarnerusimanngitsoq.

 

Qangaaniilli Atassummiit uaparuartortuarsimavarput nunatsinni immakkut inuutissarsiut, tassalu raajarniarneq, ataasiinnaatillugu ingerlanneqarpallaaqimmat. Ukiunili makkunani aalisakkat allat aamma aalisarneqalermata pitsaasutut isigaarput, sulili  annertusaaneqartariaqarluni.

 

Pisarisuukkanik eqqaasarnerujussuaq suli naammaginartumik aaqqiivigineqanngilaq, pingaartu­mik avataani aalisarneq eqqarsaatigalugu. Sinerissalli eqqaani aalisakkat suulluunniit maanna NUKA A/S iluaqutsiullugu tunineqartalersut aalisartunut iluaqusiisussaapput.

 

Nunatsinni inuutissarsiornerup pingaaruteqassusia qamuuna ilisimaaralugu ilaanni eqqarsarnar­tarpoq, inuutissarsiornermut attuumassuteqanngitsut aningaasarpassuarnillu akillit landsting-imi ilungersuunneqarpallaartartut, massa nunap aningaasarsiornerata suut tamaasa ersukkai.

 


Qalerallit aalisarneqarnerat alliartuinnarpoq. Suulluunniit uumassusillit issittumi arriitsumik alliartortarnerat eqqarsaatigissagaanni mianersortumik aamma qalerallit aalisarneqalerneranni pissusilersornissaq eqqaamasariaqarpoq, suummi tamarluinnarmik nungussinnaanngitsutut isigisariaqanngimmata.

 

Maanna aalisarnikkut avannaamiut pissamaateqarluartutut oqaatigineqarsinnaaniartut, nunatta qeqqaniit kujammut aalisagassaaleqisutut oqaatigisariaqarput, aalisartullu amerlanerit avannaa­nut katersuutilissanngippata tunisassat allat aamma piaartumik nassaariniartariaqarput.

 

Suulluunniit isumalluutigilerlugillu pakatsinartunik ilaqartarnerat ataasiarata nalaattarsimavavut. Maanna puisit neqaannik amiinillu Kina isumalluutigilluarlerlugulu Kangiani aningaasatigut ajornartorsioraluttuinnarneq ernumaammersitsivoq. Neriuutiginiartigu aningaasaqarnerat pitsaasup tungaanut aallaqqissasoq. Nanortalimmiullu Kiniiserinik pilersuerusunnerat iluatsillu­assasoq.

 

Raajanut akitsuutip avataasiorluni pisanut qaffanniarneqarnera Atassutip siutaanut tusarninngi­laq, naak aningaasat tamatumuunakkut Landskasse-mut isertinniakkat siunertaat paasinarluaralu­artoq.

 

Atassutilli nangaanerminut pissutigerpiarpaa inuutissarsiutip taassumarpiaap akitigut nunani allani pissutsinik sakkortoqisumik eqqorneqarsinnaasup imaasiallaannaq taamatut iliuuseqarfigi­neqalersaarnera.

 

Tamatumunngattaaq ilanngullugu eqqaasitsissutiginiarparput sinerissamut qanittumi raajarniar­nermi akit appasinnerpaafissartik tikereersimagaat. Maani Landsting-imi aalajangersagaqarpugut taamaattoqaleraangat pissusissamisoortumik, automatisk-imik, aaqqiineqartassasoq. Neriuppugut periusissaq tamanna piaartumik atorlugu aaqqiineqassasoq.

 

Raajarniartunut ilungersunartuuvoq aalisaqqusat piaarpallaartumik tamaasa qaqereernerisigut uniinnartariaqalersarneq, tamannali siunissami takkuttuartussaagunarpoq, pisassat ukiumoortut aalisariuterpassuarnut agguaattariaqartarmata.

 

Aalisarnermut Naalakkersuisup aalisarnermi pissutsit malinnaavigilluarai ilisimagaluarlugu taamaattoq aamma Atassummiit inattorniarparput aalisartut aalisagassaaruttut qanorluunniit iliuuseqarfigisariaqarneri alartaaserneroqqullugit tassami aamma taakkua allatulli akilersugas sarpassuarmik tungaasigut qajassuuneqarneq ajormata, taamaattumillu sianigisariaqartuarlugu akiligassat akissarsiallu sapinngisamik oqimaaqatigiissinniaraluarnissaat.

 


Qujanaqaarli siorna raajartassat tamarmik nungunneqarsimanngimmata, imaallaat Aalisarnermut Naalakkersuisoq aalisartunut qujanaqisumik pisasseeqqitsiarsinnaasimavoq. Raajartassanilli nunguutsisarneq eqqaassanngikkaanni Atassummiit isumaqarpugut raajarniarneq ingerlalluartu­tut oqaatigisinnaallugu naak akikinaarussaasarneq aalisartunit tusartuaraluartillugu.

 

Raajanut tapit allatut ajornartumik peertariaqarsimavavut aningaasat pineqartut aalisarnermi allamut atorumallugit, tassalu saattuarniarnermut. Saattuarniarnermi aamma akit appasippallaar­neri oqaatigineqartuarput, allatulli aamma ajornartumik tunitsiviit avatitsinniittut qissimigaarlu­git ingerlasariaqarneq pukusummiugisariaqartassaaq.

 

Saattuarniarneq aningaasarsiutinut alaalersoq aamma oqallisaasarpoq. Aalisarnermut Ataatsimii­titaliamit siunniutaq pitsaasuusoq mannaavoq; Aalisartut saattuarniarumallutik aalajangertut aalisarnermut tassunga ikaarsaalerneranni aningaasatigut tapiiffigineqartassasut, Atassummiillu isumaqarpugut taamatut Inatsisartut aalajangersimanerat eqqortuusoq.

 

Pissanganarluinnarpoq-aasiit aalisarneq pillugu EU-mik isumaqatiginninniarneq qanoq inerne­qarumaarnersoq. Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiussinerani nipi EU-p tungaanut sammisitaq, silinnerusumik EU-mik suleqateqarsinnaaneq, EU-p tungaanut inussiarnersiartorner­tut Atassutip siutaanut nipeqarpoq, ilalersorluartariaqarpoq. Tamatumunngalu aamma ilaanngit­suungialq EU-mi nunat oqartussaalluartut ilaat Frankrig kusanartumik kiinnerfigineqartoq saqqummiussami takugatsigu. Ajunngilaq periuseq tamanna nutaaq ingerlanneqaannarli.

 

Nukissiuteqarnerup tungaa eqqarsaatigalugu Atassutip qangaaniilli anguniagassatut pingaartitaa tassaavoq silaannarmik mingutsitsinani nukissiuuteqarluarnissaq. Miserratissaanngilaq ukiuni makkunani aqqut taanna atuallakkiartoratsigu. Taamaattumik Atassummiit inattuutiginiarparput erngup nukinga atorlugu nukissiuutinik ujarlernerni illoqarfinnik amerlanerpaanik nukissiuute­qarnikkut qalliisinnaasut sapinngisamik siulliunniaqqullugit.

 

Taama eqqarsarnitsinni TASERSIAQ Maniitsumik Sisimiunik Kangerlussuarmillu ikummate­qartitsisinnaasoq, kiisalu Johan Dahls Land-imi TASERSUAQ QORLORTORSUARLU Narsa-mik Qaqortumillu pilersuisinnaasut, eqqarsaatigaavut.

 

Tamatumunngali uniinnaqinata anorip seqernullu nukingisa silarsuarmi avatitsinniittumi atorluarneqalereerneri qiviallattaalereerniartigik, silaannarmik mingutsitsinngitsunik nunanillu allanit pisiareqqaarlugit aasariaqanngitsunik nunarput peqareermat atorluarniarlugit pilersaaru­siorluaannartariaqartunik.

 


Mingutsitsinnginnissaq eqqartortillugu Atassummiit Qaqortormiut pilluaqquniarpavut kiisami ikuallaavimmik pitsaasumik avatangiisinullu mingutsitsinngitsumik ukioq manna pisaarmata, aamma Atassummiit kissaatigeqaarput taamaattut suli amerlanerusut sinerissami siunissami atorneqalissasut.

 

Mingutsitsinnginnissarli oqallisigiuartillugu nassuerutigisariaqalerparput, kommunini assigiinn­gitsuni suli mingutsitsineqarpallaarmat, suliffinni kommuninit ilami allaat Namminersornerullu­tik Oqartussanit pigineqartunit. Oqaatigineqartut pillugit ersarissumik inatsisiliortariaqarpoq, tamannami amigaataasutut ersarilluinnarmat.

 

Takornariartitsinerup tungaa tusiapillaajuarpoq, ilami iluatsissinnaangitsutut allaat nalilerniarne­qartalerluni. Tamanna akuersaarneqarsinnaanngilaq takornariartitsisarneq siunissami sukat ilaattut takorlooranni.

 

Immakkununa angallanneq silaannakkullu angallanneq, aamma takornariaqarneq eqqarsaatigalu­gu, imminnut unammillersutut sooq akuerineqarsinnaangitsumik sanileriissillugit ingerlanneqar­tut, massa ikioqatigiissilluinnarlugit ingerlanneqartussaagaluartut.

 

Atassummiit isumaqarpugut taakku marluk ataatsimut katitinneqartariaqalersut suliassaat ataasiummat inunnik angallassineq taassumalu aamma iluaniimmat takornariartitsineq.

 

Tamatumunngattaaq tunngatillugu uparuarumasarput tassa takornariat nunanit avatitsinneersut sakkortuumik akikillisaaffigineqarmata, uffalu nunatsinniit avammut angalaniat akikillisaaffigi­neqanngitsut. Atassummiit paasilluarpavut taamatut eqqorneqartut ersarissumik assuarliuteqar­mata. Assigiinngisitsineq Atassummiit assuarliutigaarput, naak Grĝnlandsfly-mit nassuiaatigini­arneqartut paasilluaraluarlugit.

 

Aatsitassarsiornerup olie-siornerullu ingerlaasiat Atassummiit annerusumik oqaasissaqarfiginngi­larput assuarnaatsumik ingerlanneqartutut isigigatsigit. Napasorsuarmi guld-isiorneq iluatseqqo­qaarput, 1999-imilu olie-siorluni imaani qillerilernissaq maanna olie-p akikillivallaarneranit navianartorsiortinneqartutut oqaatigineqarsinnaalersoq iluatseqqoqaarput, kisiannili aamma nassuerutigissavarput silarsuarmi sumiluunniit pissutsit nunatsinnut tuniluuttarnerat tamatta ukiuni makkunani ilikkartariaqaleratsigu.

 

Meeqqat inuusuttullu pillugit saqqummiussaq imarisai tusaatissatut tiguinnarsinnaagaluarlugit oqaatigissavarput Atassummiit maqaasigipput saqqummiussaq qanoq iliornissamik siunnersuum­mik imaqanngimmat.


Atassummiit isumaqarpugut sunngiffimmi sammisassat aaqqissuulluakkat maqaasinartut naak nalunngilluinnaraluarlugu taama iliuuseqarnissaq aningaasanik amerlanerusumik piumasaqartoq, allatut ajornaqaaq annernaraluarpalluunniit tamanna pillugu amerlanerusunik aningaasaliisariaqa­lerpugut, meerartatta sunngiffimmi ornitassaaleqisarnerat pissuterpiaalluni meeqqat kusananngit­sumik iliorfigineqartartut ukiuni makkunani ersarilluinnartumik amerliartormata.

 

Ajuusaarnarpoq paasinarluarlunili sunngiffimmi inatsisissap allanngortinnissaa kinguartittaria­qarsimammat, kommunit piffissaqarluarlutik inatsimmi allannguutissat qimerlooqqaarusussi­mammatigik.

 

Tamanna pineqartoq aningaasassarsiunniartillugu qujanartumik nutaamik pisoqarsimasoq nalunngisarput mannaavoq; Tassalu tips-ernermi eqquiniartarnernilu aningaasat sinneqartoorutit amerlillutik nunatsinnut tunniunneqartalersut.

 

Tassa 4 million-iniit 12 million-inngorlutik takkussimammata assullu aningaasat taakku inuusut­tut meeqqallu pillugit siliniarnermut iluaqutaanialersutut Atassummiit nalilereerlugit. Qanorli aamma agguaattarnissaannut isumaqatigiinniartariaqarneq kisimi aporfinngorsimasutut naliler­parput.

 

Nalunngilarput meeqqat inuusuttuaqqallu sullinneqarnerat allatulli inatsisip inunnik isumagin­ninnerup ataaniimmat. Suliassarli ukiuni makkunani ilungersuunneqarnerulerluni ingerlasariaqar­tutut isigitillugu eqqarsaqqajaanarpoq pitsaanerulinnginnersoq meeqqat inuusuttuaqqallu sullinneqarnerat inatsimmit immikkoortillugu inissikkaanni?

 

Atuarfeqarneq ilinniartitsinerlu pillugit suliniutit ingerlalluarnerat Atassummiit ilassilluarparput. Pilersaarutit imaannaanngitsut saqqummiuteqqaarneqarmata siunnersuummik asissuisut tusarliu­tissavarput. Suliaq nutaaq ingerlalluartoq suli ilutsilluartumik ingerlassasoq Atassummiit kissaatigilluinnarparput. Ilinniartitsisullu paaseqatigiillutik peqatigiiffimminnik ataasiinnanngor­titsisut eqqarsarluarlutik taama iliorsimaneranni pilluaqquvavut, neriuutigalugu ilinniartitsisoqar­niarnerup tungaatigut taama iliuuseqarneq nunatsinnut kinguneqarluarumaartoq.

 

Tips-ernermit lotto-rnermillu aningaasat pissarsiavut nuannaajallannaqimmata aamma atuartitaa­nermi meeqqat ilinniagaqarnikkut pissanganarisaannut nutaaliorluta atorsinnaaneri eqqarsaatigi­sariaqarpavut.


Maanna silarsuarmi avatitsinniittumi meerarpassuit ornittagaqalerput, Internet Cafe-nik taagorne­qartunik. Atuarfiit PC-nik aamma Internet-inik peqalernerisigut meerartavut nunarput tamakker­lugu pissanganartunik atassusersorsinnaalissavavut, pikkorinneqqisaallutik ilinniakkamik tungaasigut suli annerusumik siunissaannut piareersartilerlugit. Computer-it nangagassaajunnar­lutik nunatsinnut takkutereersut pimoorullugit sukkut sumullu atorluarneqarnissaat pimoorullugu sulissutigilerniartigu.

 

Inissialiortitsinermi aningaasaleeriaatsit nutaat maani ataatsimiinnermi Naalakkersuisunit saqqummiunneqartussat inissialiornermi malunnaateqarluartumik sunniuteqarluartussaapput, siunnersuutip kingumut qiviartarluni siunissamut sammisuummat.

 

Inissialiortiterneq allanut peqataalersussanut aamma ammaanneqartussaavoq, namminersorlutik ingerlatsisut, ingerlatsiviit Namminersornerusunit pigineqartut, kreditforening-it Danmark-imi ingerlanneqartut allallu aningaasaateqarfiit.

 

Boligstĝtte-mit attartukkat pisoqalisut akiligassaqarfiusullu nutaamik aaqqiiviginiarnerat pingaartillugu uani taalaarusuppavut, piginnittumut nutaamik aallarteriarnissamut pitsaasumik periarfissiisut, tassalu nammineerluni illuliat illoqarfinni sanaartorneqarsinnaalernissaat, kiisalu realkredit-init attartornikkut boligstĝtte-mit attartukkat pitsaasumik allanngortissinnaalerneri. Aamma taasariaqarput initaarniartunut pisortat 40%-imik ukiuni 15-ini erniaqanngitsumik taarsersugassaanngitsunillu atukiisinnaalerneri, kiisalu boligstĝtte-mi illutoqqat iluarsarnissaan­nut 40%-imik erniaqanngitsunik taarsersugassaanngitsunillu atorsinnaalernissaq.

 

Tamakku tamarmik ukiuni kingullerni maani inimi kissaatitut saqqummiunneqartarsimasut maanna piviusunngortinneqalersut suut tamaasa eqqarsaatigalugit siunnersuuteqarnikkut, assigiinngitsutigut iluarsiallanneqareerunik inissialiortiternerup malunnartumik annertusineranik kinguneqarluartitsisussat.

 

Naalakkersuisut Siulittaasuata erseqqissarpaa, aningaasat atugassiissutaasut atorlugit innuttaasut peqqinnissaqarnikkut isumannaatsumik pitsaasumillu isumagineqarnissaat Naalakkersuisut anguniagarigaat. Taama oqarneq Atassummiit isumalluarpallaarnertut nalilerumavarput, taama oqarpugut pissutsit pissusiviusut ullumikkut atuuttut aallaavigalugit.

 

Peqqinnissaqarnikkut isumagineqarnissamik innuttaasut piumasaat annertusiartorput - pingaartu­mik nunaqarfinniit isorliunerusuniillu - nunap sinneraniit allaannerujussuarnik atugassaqartitaa­sunit. Politik-erit uagut pisussaavugut piumasaasut taamaattut piviusunngortinniassallugit.

 


Aningaasaliussaasut atorlugit tamanna pisinnaappat soorunami qujanassaqaaq, kisianni aningaa­saliissutaasut qaffanneqartariaqalernerat avaqqunneqarsinnaanngilaq. Peqqinnissaqarfik 650 mio. koruunit missaannik aningaasaliiffigisarparput, assersuutigisigu Bornholm nunatsitut inuttutigi­soq sanilliutissagutsigu takusinnaavarput tassani 800 mio. koruunit aningaasaliunneqartartut, naak tassani napparsimasunik angallassigasuarnissamut uagutsitulli pisariaqartitsisoqanngikkalu­artoq.

 

Nunatta Danmark-imut EU-mullu atassuteqarluarneranik saqqummiussaq erseqqissaanera isumaqatigilluinnariarlugu, oqaatigisariaqarparput Danmark-imut EU-mullu atassuteqarnitsinni annertusiartuinnartunik ajornartorsiuteqaleratta - tassalu inatsisiliornerup tungaatigut.

 

Naasuiaatikkut saqqummiunneqartussakkut erseqqippoq inatsisiliornerup tungaatigut pingaarute­qartunik kinguaattuulersugut, tassa Danmark-imut EU-mullu sanilliulluta. Ulloq manna tikillugu piginnittussaaneq, unammillersinnaaneq, pisisartut illersorneqarnissaat allallu pillugit assingusu­nik inatsisiliortarnissarput orniginerusimavarput.

 

Saqqummiunneqartussami allami pineqartoq eqqaalaassagaanni ilumoortuusariaqartoq tassa, oqaatsit tamarmik assigiimmata annerusoqaranilu minnerusoqanngimmat - inatsisiliornermi aamma taamaalluinnarpoq, minnerusoqaranilu anerusoqanngilaq.

 

Inatsisiliassat tamarmik peqqissaartumik piareersarneqartussaapput. Uagut nammineq assingusu­nik inatsisiliortarnerput attatiinnassagutsigu, pingaartumik nunanut allanut attaveqarfitsinnut tunngasut eqqarsaatigissagaanni, taava inatsisileritoorpassuarnik atorfinititsisariaqassaavut - ullumikkut tamanna aallartipajaareerpoq.

 

Pissusiviusut aallaavigalugit Danmark-imi EU-milu inatsisiliat assilisalerniartigik ANunatsinni pissutsinut immikkut ittunut@ naleqquttunngorsarniartigik - ilami immikkut allaassutitsitut taagorsinnaasavut ikiligaluttuinnarmata. Immikkut allaassuteqarnerput aallaaavigiuassallugu nunatsinnut akisuvallaalereerpoq.

 

Naggataatigut oqaatiginngitsoorumanngilarput, aamma Atassutip tungaaniit ilungersuutigilluarsi­masatta piviusunngulernera qamanngavik nuannaarutigigatsigu, tassalu inuutissarsiutinut ikiorsiisarneq aamma nunami inuutissarsiutitaarniartunut atuuttussanngulermat. Suliffissanik nunami pilersitsiortulersussaq tamanit tikilluaqquneqartariaqarpoq.

 

Inatsisartut naggammik uuma qiningaaffiup iluani sulinerminnik aallartitsisut Atassummiit sulilluarnissaannik kissaallugit oqaaseqarnerput tamaanga kipivarput.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:


Inatsisartuni qinigaaffik manna naggataarlugu ataatsimiinneq kingulleq aallartippoq, Inuit Ataqatigiinniit tallimanngormat ataatsimiinnerup aammarneqarnerani Naalakkersuisut Siulittaa­suata Naalakkersuisoqatigiit sinnerlugit saqqummiussaat oqaseqarfigiutigalugu piffissaq manna kingumut qiviarfittut inuiaqatigiit killiffitsinnik naliliiffittut ingerlariaqqinnissamilu pingaartitat­sinnik inuiaqatigiit saqqummiiviginiarpavut.

 

Inatsisartuni ilaasortat qinigaaffik manna siulittaasoqarneq eqqarsaatigalugu nikerarfiusimavoq. Aamma qinigaaffik manna naarianngitsoq inatsisartuni partiit ataatsimik ilanngarput, Akulliit Partiiat nammineerluni atorunnaarsimmat. Taamaalillutik 1995-imi Inatsisartunut qinersinermi qinersisimasut 1600-ngajaat naalakkersuinikkut siunnerfittut taasarigaluaminnik tunaartaaruttut oqaatigisariaqarput. Naalakkersuinikkut siunnerfittut aalajangersakkat taamak qajannartigisin­naammata eqqarsarnartoqaqaaq.

 

Inatsisartut namminerisaminnik allattoqarfeqalersut Naalakkersuisut pisortaqarfiini avissaarlutik namminiilernerat Naalakkersuisunit ilaatigullu Inatsisartuni Ilaasortanit ataasiakkaanit sungiuk­kuminaatsinneqarsimavoq, immaqami ilaatigut sungiukkusunneqanngitsutut oqaatigineqarsin­naalluni.

 

Qinigaaffimmi matumani Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisuutitaqartuni illua-tungiliuttutut ingerlasimanitsinni Inatsisartuni sulinerup pimoorullugu ingerlannissaa pisarnitsitut ilungersuuti­gisimavarput. Naalakkersuisuutitaqartunit illua-tungiliuttutut isornartorsiuinerinnaq naammann­gimmat Inuit Ataqatigiit siunnerfilimmik aaqqiissutaasinnaasunik tikkuussiuarneq suleriaatsitta qiterisimavaa. Tamanna inimi maani oqallittarnerni, Ataatsimiititaliani sulinitsinni innuttaasunil­lu ataatsimiititsisarnerni aallussimavarput.

 

Minnerunngitsumik Ataatsimiititaliani sulinermi Naalakkersuisuutitaqartut sinniisaasa inatsisi­liortutut sulinerminni tiguartisimallutik aallussinerusinnaanerat amigaataasimaqaaq. Inatsisartu­nimi qinikkatut sulinermi imminut piumaffigineq angisooq pigisariaqartoq isumaqarpugut. Minnerpaamillu Inatsisartuni ilaasortat pingaarnertut ilisimasariaqarpaat Inatsisartut Naalakker­suisullu akornanni sulianik suleriaatsinillu immikkoortitsisinnaaneq.

 

Naalakkersuisunik naalagarsuaqarsorinerup atorfillillu suliaannik tunaartaqarusuppallaarnerup Inatsisartuni sulineq kimeerutingajavittarpaa, tamanna Inuit Ataqatigiit Inatsisartuni ilaasortaati­taasut kisitta misillerfigisimanngilarput. Pingaarnertulli innuttaasut inimi maani oqallittarfissa­mittut inatsisiliorfissamittut aqutsisussamittullu qinersigisimasatta avaanngunartutut misigisima­vaat, Inatsisartoqarnermut ataqqinaataanngilluinnartumik.

 

Inatsisartuni sulinermi nunaqarfigisatut aggerfimmi pissutsinik ilisimasaqarneq pingaaruteqar­poq, tamannali kisimi naammaqqa­janngilaq.

 


Oqaluuseritikkusullugit siunnersuutitut saqqummiukkumasat suli­arinerini, Ataatsimiititalianilu sulinermi siuarsimanerulluni piareersarluartariaqarnerup aallunneqarnerulerneratigut, Inat­sisartuni sulinerup pitsaassusia malunnaatilimmik qaffaallat­sissinnaagaa qularnanngilaq, tamannalu Inatsisartuni ilaasor­taajumallutik qinigaasimasut kisimiillutik akisussaaffigaat.

 

Ataatsimiititani pingaaruteqartuni suliaqarnermi ilaasortat allaammi Ataatsimiititaliat Siulittaa­suisa ilaasa namminneq isumassaaleqillutillu piareersarnermut pimoorussinngitsut, sulinermik kinguarsaataannaaneq ajorput sulialli naammassine­qarnerminni pitsaassusianut annertuumik killiliisuusarlutik.

 

Sulinermi piareersarsimanngissutsip nalinginnaasumillu Naalak­kersuinikkut isummersorsin­naanngissutsip ajunnginnerusussaq nassaariniarlugu isumatuumik sulinissaraluit isumaliutinillu naapitsitsinissaraluit pinngitsoortittarpaat.

 

Nunatsinnilu Naalakkersuinikkut ingerlatseriaatsit tamat oqar­tussaanerat tunngavigalugu Inatsisartoqarnerup Naalakkersuiso­qarnerullu atuutsinnerani toqqaannartumik, tassalu Inatsisar­tut Naalakkersuisullu ingerlatseriaatsimut pineqartumut ataqqinnis­suseqarlutik ilungersuutigin­nittuunissaat pinngitsoorneqarsin­naanngilaq.

 

Inatsisartullu inatsisiliornerminni suliassap ilarujussuanik Ataatsimiititalianut agguaasarnera pimoorullugu ingerlanneqar­tariaqarpoq.

 

Qinigaaffimmimi matumani nalinginnaavallaarsimaqaaq, Ataatsi­miititaliat isumaqatigiilllutik inassutigisaraluisa Inatsisar­tut Ataatsimiittarfiannut maanga eqqunneqaraangamik avissaar­tuuffiusarnerat.

 

Qularnanngilaq tamatuminnga patsiseqartumik Naalakkersuisut qinigaaffimmi matumani Inatsisartunit aalajangersarneqareeralu­artunik piviusunngortiterinerat killilerujussuusimavoq.

 

Qinikkat atorfilittallu akornanni isertuaatsumik periuseqarneq aamma Inatsisartutut sulinermi pingaarutilerujussuuvoq.

 

Naalakkersuinikkummi isummamik saqqummiussisinnaallunilu tunn­gavilersuisinnaanertulli atorfilittanik, avataanilu immikkut ilisimasalinnik atuisinnaaneq pingaartigaaq.

 


Naalakkersuisuutitaqartunut illua'tungiusutut Pisortaqarfinni, namminerlu Inatsisartut allattoqar­fitsinni atorfilittat aala­jangersimalluinnartunik ilisimasaannik atorfissaqartitsileraan­gatta saaffi­ginnittarnitta inussiarnersumik ikiuukkumanermillu annertuumik misigisartagarput Inuit Ataqati­giinniit unnersiu­tissaraarput.

 

Taamatullu qinikkat atorfilittallu akornanni isertuaatsumik pissuseqarfeqatigiinneq, Naalakker­suisoqarfiit Pisortaqarfiini Inatsisartullu Allattoqarfianni atorfilittat akornanni ullumik­kornit annertunerusumik atorneqarnissaa aamma kissaatiginarpoq.

 

Taama Inatsisartuni Naalakkersuisunilu sulineq isummersuiffigi­laassallugu Inuit Ataqatigiit pisariaqartissimavarput. Isuma­qaratta, Inatsisartuni qinigaasimagaanni suliamut tunniusima­nissaq, suleriaatsinik ilisimaarinninnissaq aalajangersakkanil­lu mianerinnittuunissaq, pingaarute­qarluinnartuusut.

 

Tamakkumi uagut qinikkatut pimoorunnagillu mianerinngikkutsi­ginikkatut uagut, suliattalu ataqqineqarnissaat ilimagisaria­qarnagulu piumasarisinnaanngilarput.

 

Taamatut qinikkatut sarfarsiataaginnarnerput, suleriaaseqar­nerup kingunereriaannaavaa demokrati-mik toqqammaveqarnerup kimeeruttoornera, tamannali kalaallit Inatsisartutsinni ornigi­nanngilluinnarmat assortuussutaasariaqanngitsoq isumaqarpunga.

 

Naalakkersuisut ammaanermi oqalugiaatissamissut isumaqatigiil­lutik saqqummiussaattut naatsorsuutigisariaqagarput oqariartuu­tiginiakkaminnut naleqqiullugu takisoorujussuuvoq.

 

Naalakkersuisooqatigiinnut Siumukkunnut Atassutikkunnullu illu­a'tungiusutut suliluunniit uparuarianngikkipput inimit maannga tallimanngormat aniartorluta najuuttut ilaannit oqaasertalerne­qartoq tusarpara ima; tarajoqaranilu qasilitsoqanngilaq. Alla eqqaanngilara Naalakkersuinikkut ittannertatta ilaata taallior­tup Moses Olsen-ip saqqummiisoq nersorumallu­araangamiuk oqaa­sertaliuttagaa; oqaatsitit tarajoqarlutillu sukkoqarput.

 

Pingaartumik Nunap Naalakkersorneqarneranut siuttussatut inis­sinneqarsimagaanni, assersuuti­galugu Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata ammarneqarnerani inuiaqatigiinnut saqqummiuk­kumasat pissutsinut atuuttunut unneqqarissuusariaqartut, Naa­lakkersuinikkullu ineriartortussa­mik inatsisiliornikkut anin­gaasalersuinissatigullu pilersaarutinut naleqquttuusariaqar­nerat Inuit Ataqatigiit pingaartuutippaat.

 


Matumuunami Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiinermini oqaasiisa ilaat siullertut oqaaseqarfigerusutavut ukuupput, issuarpara ima oqarpoq; "avammullu nakuussuseqarlutalu aalajan­gersimasumik pissuseqassagutta Nunatsinni inuiaqatigiit sutigut tamatigut ineriartorfiusut innuttaasunik naligiinnik periarfis­siisut inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik ator­luaajumasut pilerseqqaartariaqarpavut." Issuaanera naavoq.

 

Ilumut nunaqarfippassuarni pilersuinikkut tunisassiorfeqarnik­kut meeqqat atuarfiini pissutsitigut, peqqinnissakkullu sullin­neqarnikkut pissutsit sutigut tamatigut ineriartornertut innut­taasunillu naligiimmik periarfisseerusunnertut taaneqarsinnaa­nerpat?

 

Nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq pillugu nalunaarusiaq ata­atsimiinnerup matuma ingerla­nerani oqaluuserisassatta ilaat najoqqutaralugu Naalakkersuisut arajutsisimanavianngilaat Nu­natsinni Namminersornerulluni Oqartussat ingerlatsinitsigut illoqarfiit pingasuinnaat patajaatsu­mik ineriartorfiusutut oqaatigineqarmata.

 

Ilumut ilinniarfissaqanngitsut suliffissaqanngitsorpassuillu naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaar­sorneqartut naligiimmik periarfissiinermik, inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfip­passuinik atorluaanerput oqarnermik naleqqunnerpat?

 

Ilumut anaananngortussarpassuit nunaqarfitsik, illoqarfitsik ilaquttatillu qimallugit erniartortaria­qartartut taama amerla­tigitillugit innuttaasunik naligiimmik periarfisseerusulluni oqalunnermut naapertuuppat?

 

Ilumut nunatsinni nammineq ilisimalersimasat najoqqutaralugit, assersuutigalugu sanaartornermi nutaaliorlutik sanaartornermut akikinnerulersitserusuinnaratik, suliffissanik pilersitseru­suinnara­tik nunanilli allanit eqqussuinermut killileerusukkalu­artut isiginngitsuusaarneqartillugit innuttaa­sut ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik atorluaajumanermik oqalunneq ilu­moorunneqartu­tut naatsorsuutigineqarsinnaava?

 

Namminersornerulluni Oqartussat tamakkiisumik ilaannakortumil­luunniit ingerlassiviini siulersuisulersornermi allaffissuarmi matumani atorfilippassuarnik, Naalakkersuinikkut kammalaataan­nangajannik nunanilu allaneertorpassuarnik inuttalersuineq taama annertutigitillu­gu nunami maani nunaqartut ataasiakkaat piginnaaneqarfippassuinik atorluaajumalluni oqalun­nermut taman­na naleqquppa?

 

Unammilleqatigiinneq saffiorfinni, sanaartornermi ingerlatsi­vinni, angallassinermi niuernermilu tamalikaarnerusoq innuttaa­sunut iluaqutaassasoq ilumoorukkaanni maani nunaqartut aallar­teriarnissaminnut periarfissinneqartariaqarput.

 


Tamakku tappiffiginngikkutsigit suliffeqarfissuit kisermaassi­artuinnartut ingerlatsinerat kipinani suli annertusiartuinnas­sooq.

 

Suliffeqarfiit maani nunaqartunit ingerlanneqartut aallartisar­nerini kaammattorneqarnerunerisigut nunatsinni ataatsimoorneq peqqinnartoq kisiat pilersissanngilarput aammalu aningaasat amerla­nerujussuit nunatsinni kaaviiaartilersinnaassavagut.

 

Inissianik illuutinik allanik, Innaallagiamik Imeqarnermullu aqqusersuutit nutartertariaqarluinna­lersimanerannut Naalakker­suisut ukiunut tallimanut tulliuttunut 320 mio. kr.-nik siun­nersuute­qarput, tassa agguaqatigiissillugu ukiumut 64 mio. kr.-nit, Naalagaaffillu peqataassasoq isumal­luarfigineqarpoq.

 

Naalagaaffillu sinnerlugu minister-erpassuit aasap ingerlanera­ni maani tikeraartartut oqaaserisa­gaat najoqqutaralugit nalor­nineq taama angitigisoq qanoq isumalluartigissanersugut apeqqu­terujussuuvoq.

 

Qujanartumilli Naalakkersuisut nutarterisariaqarnerup aallunne­qarnerulernissaanut nunaqavissut piukkunnarsarneqarlutik suli­sorineqarnissaat siunnerfiginerarpaat.

 

Taamaakkaluartoq Sisimiuni Sanaartornermik Ilinniarfimmut ata­sumik teknikikkut qaffasinneru­sumik ilinniarfeqalernissaannik pilersaarutit inuiaqatigiinnut tamakkiisumik minnerunngitsumil­lu inuusuttortatsinnut iluatinnarluinnartigisut kinguartinniar­neqarmata tamanna Inuit Ataqatigiit isumaatsuliornerusoraarput.

 

Apeqqulli tamanna immikkut aningaasanut inatsisissap siunner­suutip suliarinerani isumaqatigin­niutaasut ilagisariaqaraat ilimasaarutigeriissavarput.

 

Inuusuttortarpassuagut .............. pigisaqartut qarasaasia­nillu atortulersornermik ilitsoqqussaqar­tut piumapput. Taamaat­tumik pisinnaasortagut perusuttut ilinniarfinnik ullutsinnut naleqquttunik periarfissaqartittariaqarpavut.

 

Tamanna nunatsinni ingerlatsinermi kisimi iluaqutaassanngilaq aammali issittumi nunaqartut akornanni tamakkunatigut nunatta sassartaarnerunissaanut aqqutissatsialaavoq.

 

Ilinniartitaanermut Naalakkersuisup Ozing X-ip, tassa Sisimiuni Sanaartornermut Ilinniarfiup uigussaattut aallartinnissaanut aningaasat pisariaqartinneqartut 2 mio. kr.-nit missaaniittut nassaarisinnaasimannginnerpai? Imaluunniit piumassuseq kille­qarpallaarsimanerpa?

 


Pilersaarutini Sanaartornermi Ilinniarfiit matoriaannanngorlu­git piareereerlugit utaqqiinnarput.

 

Naalakkersuinikkut suliaqartut oqaasiinnanngitsunik timitaler­suinernilli kinguneqartunik oqaaserisartagaat piumasarisaria­qarmat, danskit ministeriunerata Nunatsinnut tikeraarnermini oqariartuutaasa pingaarnersaattut Inuit Ataqatigiinni malugini­agarput tassaavoq, Naalagaaffeqati­giinnermi innuttaasut sumi najugaqarnerat apeqqutaatinnagu assigiimmik atugaqartussaa­nerannik oqaasii.

 

Taama imaannaanngitsigisumik tamanut ammasumik ministeriunerup oqaasii Naalakkersuisut ilumoorullugit tusarsimassagaat neriup­pugut.

 

Inuit Ataqatigiinnilu isumaqarpugut oqaatsit taamaattut oqartut pinngitsooratik pisussaaffiliim­mata danskit Naalakkersuisuinik isumaqatiginniutinik aallaqqaataasariaqartut, soorlumi aamma Nunatsinnut oqartussaanerup tamakkiinerusunngortinnissaa siu­nertaralugu namminersorneruler­simanerup nutarterfigisariaqar­nera aalajangiusimalluinnaripput. Tassa peqatigiinneq nutaaq innuttaasunik naligiimmik periarfissiisoq.

 

Naalagaaffeqatigiinnermi sumi najugaqarnerput apeqqutaatinnagu assigiimmik atugaqartariaqar­nermik Ministeriunerup oqariartuu­taata pinngitsoorani nassatarisariaqagaasa ilagisariaqarpaat Nunatsinnut Nunatsinnilu pisunut maani nunaqartugut oqartussaa­nitta tamakkiisunngortinnissaat aammalu nunanut allanut attave­qarnerup uagutsinni tamakkiisumik oqartussaaffigineqalernissaa.

 

Peqqinnissakkut, Kiffartuunneqarnikkut, ilinniartitaanikkut isumaginninnikkullu innuttaasut assigiimmik atugaqartariaqar­neranik ukioq Folketingimut qineqqusaarnermi oqaasereriikkamut aamma matumuuna innersuussutigiinnassavagut.

 

Sullivinni nutarterinerni siunnerfissatut Inatsisartut aalajan­gersaaffigeriigaat tassaavoq suliffeqar­fiit ilaatigut ullumik­kut pioreersut piginnittuisa utoqqalillutik unittariaqalerneri­ni maani nuna­qareersut periarfissinnissaat.

 

Tamannalumi aallartisarniarsimagunarlugu peqqussutitigut toq­qammavissat ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani oqaluuseri­sassatta qujanartumik ilagisussaavaat. Aningaasartaqartariaqar­mata Naalakkersuisut qularnaveeqqusiinissamut 4,5 mio kr.-ninik tunisassiarineqarsinnaasunullu nutaamik ineriartortitsinermi 1 mio kr.-nik aningaasanut inatsisissatut siunnersuumminni siun­nersuuteqarsimapput.

 


Inuit Ataqatigiit siunnerfigerusupparput aningaasat taakku amerlinissaat aningaasanut inatsisis­sap suliarinerani Partiinut allanut isumaqatiginninniutiginiarlugit, kiisalu aningaasanut inatsisis­sap inaarneqarnerani ilanngullugu aalajangersaavigine­qartariaqarsoraarput aningaasat inuussutis­sarsiutinut siuarsaa­nissamut atugassiissutigineqarumaartut ilaasa aalajangersimasu­nik annertus­susillit kommuneni aningaasaqarniarnikkut ajornar­torsiorfiusuni inuussutissarsiutitigut siuarsaa­nissamut atugas­siissutigineqarnissaat.

 

Aalisagartatigut avammut tuniniakkat amerlanerungaarsinnaann­gimmata nunatsinni aningaasat pigineqartut amerliartoratik nikinnaveeqqasut ilisimaneqarmat akileraartarnikkut iluarsar­tuussi­nissaq qinigaaffimmi matumani naalakkersuisooqatigiinnit ajoraluartumik tusarumaneqarsi­manngilaq.

 

Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut innuttaasut naapertuilluarneru­sumik inuiaqatigiit aningaasaler­sorneqarnerannik peqataatinne­qarsinnaaneranut piffissanngortoq.

 

Aningaasanummi inatsisissatut siunnersuummi assersuutigalugu avataasiortunut raajanut akitsuut qaffanneqassasoq Naalakker­suisut siunnersuutigereerpaat.

 

Ullumikkut meeqqerivinnut angajoqqaat isertitaqassusertik na­joqqutaralugu akiliisinneqartareer­put aammami inoqutigiit iser­titaat najoqqutaralugit ineqarnermut tapiissutit tunniunneqar­tareerput.

 

Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup  kisitsisaatai 1995-imeer­sut najoqqutaralugit inoqutigiit 2.323 taamanikkut  ukiumut 400.000 sinnerlugit ukiumut akileraarutaasussanik isertitaqar­simapput. Nalunaarsukkanili takuneqarsinnaanngilaq 400.000 kr. sinnerlugit isertitaqartut qanoq agguataarsimanersut, soorlu taakkunannga qassit mio kr.-nit sinnerlugit ukiumut isertita­qarsima­nersut.

 

Mannali pisimavarput, Danmarkimi nunaqartoq 1 mio kr. akileraa­rutaasussamik ukiumut isertitaqaruni, taakkunannga agguaqati­giissillugu nammineq pisarpai 450.000 kr.-nit sinneri inuiaqa­tigiinnut siuarsaanernut atugassatut kommuneminnut naalagaaf­fimmullu akileraarutigisar­paat.

 

Nunatsinni akileraartitseriaatsitsinnut sanilliutissagaanni maani 1 mio kr.-nik akileraarutaasussa­nik isertitaqaruit taak­kunannga agguaqatigiissillugu 600.000 kr.-nit nammineq kaasar­finnut ikissavatit pisassatut.

 


Akileraartarneq atsikkutigiissaarnerusumik aaqqiiffigisinnaa­gutsigu qularissanngilarput nunat­sinni aningaasat isertinneqar­tut nunatsinni kaaviiaartinneqalersinnaanissaat.

 

Ullumikkummi isertitaqqortuut amerlasuut aningaasarpassuit nunani allani aningaasalersuutitut aningaasannanniaqqinnernullu atortagaat sianiginngitsuusaaginnarneqartariaarupput.

 

Nunarput inuuffigiumallugu aalajangersimagutta aningaasat amer­lanerusut nunatsinni kaaviaar­tinneqalernissaannut toqqaaneq, erlituneq, aningaasarsiortunullu pillaaniarnertut isiginiarta­riaqanngitsoq Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut.

 

Nunarput innuttaasunit assigiinnerusumik atugassaqarfiusoq tamatta siunnerfigilersinnaasuugut­sigu immitsinnut susassaqar­figeqatigiittut misigineq annerulersissinnaavarput, ilaqutariit nukittunerulerneranik kinguneqartumik.

 

Kiisalu Nunatta aningaasaqarniarnikkut killiffianik tunngasumik nunanit allanit attartukkat taarsersorneqarnerat sivitsorneqar­sinnaanerannik siorna ukiakkut september-ip 30-anni oqaati­geriikkavut aammaarluta aningaasanut inatsisissap suliarinerani partiinut allanut isumaqatigin­ninniutigeqqinniarpagut.

 

Siorna oqareernitsitut taarsersuinerup sivitsorneqarneratigut aningaasat inuussutissarsiutinut siuarsaanernut, suliffinnillu pilersitsinermi ullumikkorpiaq atorfissarpassuaqarput.

 

Inuiaqatigiinni suliffissaqanngitsut ullumikkutut amerlatigi­tillugit nunaqarfippassuarnilu inuuniarnikkut atugarisat ullu­mikkutut ilungersunarluinnartigitillugit taarsersukkat piffis­sami sivisunerusumik taarsersorneqarnissaat pisariaqavissutut Inuit Ataqatigiit isumaqarfigaarput.

 

Naalakkersuisut Siulittaasuata oqalugiaammini assigiimmik ake­qartitsinerup atorunnaarsinneqar­tariaqarluinnarneranik ukiut marluk matuma siornagut oqarnermini nangaanerungaartumik nipe­qarnera Inuit Ataqatigiinnit maluginiarparput.

 

Oqalugiaamminimi najoqqutaanni naqinnerit angisuut atorlugit taamaallaat titarnerit tallimat oqaatigiminerpaa.

 


Tassunga tunngatillugu naalakkersuisut siulittaasuata qaammatit sisamat matuma siornagut inimi maani aningaasaqarnikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaat saqqummiukkamiuk oqaasii innersuus­sutigalugit apeqqutigissavarput misissuisussatut decemberip 18-ani 1997-mi naalakkersuisut pilersitarisimasaata paasisimalersimasaat suusimanersut taama nangaanani toqqammaviusimasin­naasut. Allanngortitsiniarlunimi naalakkersuisooqatigiinniit nalunaarutaasimasoq innuttaasunik tamanik kalluaasoq annertuumillu nunap immikkoortuini inuutissarsiutinik ineriartortitsinermut aningaasaalerusunnermik nalornisitsisoq pisariaqanngitsumik sivitsorsarneqassassoq isumaqann­gilagut. Inuttaasut inuutissarsiutitigullu ingerlatsisut tamatumuunakkut toqqaserluuteqartinneqar­nerat pisariaqanngitsumik sivitsorsartariaqanngilaq. Tupinnanngitsumimmi naalakkersuisooqati­giit Siumukkut Atassutikkullu taama issanngutitsinerat inunnik illoqarfinnut ikittuinnarnut eqitertitsiniarnerattut innuttaasunit oqaasertalerneqartalermat Inuit Ataqatigiit paasilluarsinnaa­varput, tamannali ilumut siunnerfigineritsik siunnerfiginnginneritsilluunniit naalakkersuisooqati­giit ersarissumik oqaatigisariaqalerpaat, imaluunniit Sakiusikkut Benjamiillu naalakkersuisooqa­tigiinnut oqaluttuaannanngorsimanerpat?

 

Siorna ukiakkut Namminersornerulluni oqartussani sulisorisat katitigaanerat pillugu oqallittoqar­mat Inuit Ataqatigiit tikkuakkatta ilagaat allaffeqarfissuup matuma sulisoqarneranut ukiumut 300 mio. koruunit sinnerlugit atorneqartarnerata akuersaaginnarneqarsinnaanngissusia, taamanikkullu sulisoqarnermut naalakkersuisup neriorsuutigaa allaffeqarfissuup salinneqartariaqarneranik sinunnersuuterput piviusunngortinneqassasoq. Naalakkersuisooqatigiilli Aningaasanut Inatsisis­satut siunnersuutaanni pakatsissutigeqisatsinnik takusinnaavarput aningaasat allaffissornerinnar­mut atorneqartut allanngortinniarneqanngitsut sulisorisallu katiterneqarnerannut ilinniartitseqqin­nernullu suut iliuuserineqalersaarnersut tutsaqqaqigatik. Illoqarfissuarmi Nuummi sulisussatut atorfinitsinneqartut ukioq sinnerlugu inissaminnik utaqqeqqaartarfianni sulisussanik avataanit tikerartitsineq annikkilliallatsinneqarani suli taamannarsuaq atorneqarpoq, naak nunaqavissunik sulisornerup pikkorissaanertigut annertusaavigineqartariaqarneranik oqaatsit tusarnersut timitaat, maanimi nunaqavissut Nuummi inissaminnik ukiut 13-it angullugit utaqqisarnerat nunaqavissu­nik sulisoqarnerup annertusaavigineqarneratigut ikiorsiivigineqarsinnaassagaluartut ilagaat.

 

Angallannikkut atortulersuutit, mittarfiit umiarsualiviillu eqqarsaatiginerullugit naalakkersuisut anersaartulaarallarnissamik oqariartuutaat naalakkersuisunit ersarissarneqassasoq Inuit Ataqati­giit pisariaqartippaat. Suunuku naammassereerpata anersaartulaarnissamik pisariaqartitsineq pineqartoq, mittarfiliortitsinermi eqqarsaatigalugu tamatumani suliaqareersut maaniittut sulisutut ingerlalluareersut aningaasallu immikkoortinneqareersut Paamiuni suluusalinnut mittarfiliassatut pilersaarutaasut kinguartinneqarnissaat naalakkersuisut aasap ingerlanerani aalajangiuppaat, taamalu aalajangernerup kingornagut Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimititaaliaani taama aalajangernermut akerliunermut atatillugu itinerusumik naalakkersuisunit ilisimatinneqarnissa­mik noqqaagaluarneq ulloq manna tikillugu oqaatsimik ataatsimilluunniit suli akineqanngilaq.

 


Mittarfiliornermi sulisut sanaartornerullu sinnerani suliaqartut illuliortitsernermi allanilu sanaartornerni suliaqartut immikkuullarissuupput. Taamaattumik Aningaasaqarnermut Ataatsi­miititaliami mittarfiliortitsinerup pilersaarutaareersut malillugit ingerlatiinnarneqarnissaannik isummerneq Inuit Ataqatigiit aalajangiusimavaat naalakkersuisullu Aningaasaqarnermut Ataatsi­miititaliap itisilereqqusinera suli akingikkaalluunniit innersuussutigalugu Paamiuni mittarfilias­samik naalakkersuisut kinguartitsinissamik isummersimanerminnut toqqammavigisimassatik Inatsisartunut nassuiaateqarfigisariaqarpaat, Inatsisartummi tassaapput sanaartornermi inatsim­mik akuersisimasut, Inatsisartullu allamik isummertinnagit inatsisit naalakkersuisunit allanngor­titerneqartussaanngillat. Tamatumalu eqqartornerani Angallannermut Naalakkersuisup ukiup ingerlanerani Qeqertarsuarmi, Qasigiannguani, Narsami Nanortalimmilu ujaraaqqanik qallikka­nik mittarfiliornissat misissuiffigineqalertariaqarnerannik oqaasii asuli tusaaqqusaarutaannaasi­manerpat? Naammi kujataani angallannerup nutarteriffigisariaqarneranik misissuinissanik neriorsuutit?

 

Takornariaqarneq inuutissarsiutitut isumalluutit pingajuattut suli aalajangiusimaneqartariaqartoq isumaqarpugut. Misigisassanik nunani allamiut ujartuisut nunatsinni killeqanngiusartumik periarfissaqarput. Aasaq tikeraat ilaannit Islandip statsministerianik naalakkersuisut siulittaasuata nunat taakku suleqatigiinnerulernissaannik atsioqateqarnera sunik nutaanik pisussaaffiliiva, qassissaannimmita nunarput Islandilu takornariaqarnermut tunngasunik atsioqatigiinnikkut isumaqatigiissuteqalerpat? Atsoqatigeeqqinneq qanoq kinguneqartinniarlugu naalakkersuisut eqqarsaatersuuteqarpat, Islandimiummi timmisartuuteqarfiat Air Island ukioq manna qinnuteqa­qattaarsimagaluarpoq Islandimit Ilulissanut toqqaannartumik angalassissarumalluni. Nunatsinni tusagassaqartitsiviit najoqqutaralugit qinnuteqaatit tamakku akineqarnerluunniit ajorsimapput.

 

Nunatsinni timmisartuutileqatigiit Grĝnlandsfly ukioq manna persuarsiutaaqisumik nunatta danmarkillu akornanni timmisartuussisalerpoq, timmisartorsuarli nunani allani piffissap ilaani angalatitsivimmut atukkiunneqartoorsimammanngooq Canadamiut timmisartortitseqatigiiffiat First Air ikiortiserineqarpoq, aasallumi ingerlanerani First Air-ip timmisartorsua arfinileriarluni Ottawa-miit Narsarsuarmukartinneqartarpoq ataatsimilluunniit ilaasoqarani, tassa takornariaqar­nikkut siuarsaaneq? Grĝnlandsfly -p timmisartuussua Island qulaallugu aasaq tamaat ingerlaar­poq, taamaariarluni Islandimut akunnittarluni, ilaasulli nioqqusaanngillat aammalu ilaaniartunik Islandimi tiguseqqusaanngilaq, uffa tamatuma nalaani Air Island -ip Narsarsuarmut angallassisar­nermini ilaaniartorpassuit inissaqartinnginnamigit itigarteqattaarai.

 

Taamaattumik naalakkersuinikkut nuimanerpaat akornanni atsioqatigiillugu isumaqatigiissutaa­sartut asuli aliikkutassiaannartut isigineqarnerat kipitinneqassappat timitalersuinermit kingune­qartinneqarnissaat naalakkersuisut aallannerusimasariaqaraluarpaat. Ullumikkumut iliuutsit assersuutigalugu takornariaqarnermik ingerlatsiniartunut avuunngunaqaat.

 


Qaarsuarsunnilu mittarfiliarineqartup naammassineqareernermini ukiup ilangaatsiarsuanik atorneqartussannginneranik naalakkersuisut aalajangersimanerat ilanngutissangaanni naalakker­suisut siulittaasuata tamatumunnga tunngasumik tallimanngormat ammaanermi oqaasii isu­maarupput. Naalakkersuisut siulittaasuat ilaatigut oqarpoq, issuaaneq: ANaalakkersuisut atuutiler­nerminniilli pingaartiraat suliassaqarfiit allanngortiterneqartarneri aqqutigalugi pingaartumik takornariartitsinermut angallannermullu pilersaarusiornerit annertusineqarnissaannik kalerriiso­qartarnissaa@.  Qularnanngilarmi anersaaq kajumikkaluarsimassasoq.

 

Angallannermullu oqaasertaliussatinnut naggasiullugu naalakkersuisut nakkutigineqartumik unammilleqatigiinnermi oqaaserisaat qanoq timitaliiviginiarneqarnersoq erseqqissaqqussavarput, pingaaruteqarpormi angallanikkut pilersaarutik naatsorsuutigineqarsinnaasut mittarfittaassat atuutilernerini aaqqinneqariissasut. Angallannikkut pilersaarutit ullormiit ullormut nikerartinne­qartariaqanngimmata inuiaqatigiit tamanna misigereernikuuvarput, angallannerullu akikinneru­lernissaanik siunnertaqarluta Inatsisartuni mittarfiliornissat 1 mia. sinnerlugit aningaaliiffigine­qassasut aalajangiiffigigatsigit toqqammaviusut ilagilluinnarpaat unammilleqatigiinnikkut akikinnerpaaq anguneqassasoq.

 

Mittarfittaassaq siulleq ullut qulit qaangiuppata atoqqaartinneqartussaavoq. Unammilleqatigiin­neq eqqarsaatigalugu imaappa timmisartuussisarnissani akikinnerusussaq anguniarlugu naalak­kersuisut unammilleqatigiinnikkut ammaassiniarlutik suli qanoq iliuuseqarsimanngitsut?

 

Peqqinnissaqarfimmut tunngasut inuiaqatigiit kikkulluunniit annilaangateqannginnerpaallutik inuunissaannut tunngavigisassat pingaarnersarigaat naalakkersuisooqatigiit isumaqatigiissutigi­sinnaanagilluunniit aasaq Peqqinnissamut Naalakkersuisoq tusagassiuutitigut tusaqqusaarnera innuttaasunit annilaarutigineqartoq qaangiussimassasoriniarlugu suli naalakkersuisooqatigiit saqitsaassutigigaat naalakkarsuisut tallimanngormat oqalugiaataatigut innuttaasunut tusarliunne­qarmat pakatsissutigineqaqisop nalunanngilaq. Naalakkersuisooqatigiimmi tunuliaqutaralugit saqqummiisoqarsoriniarlugu naalakkersuisut siulittaasuata oqaaseqarnermigut ersersippaa inuttut nammineq isummani akissaatitiguinnaq aaqqiinissaq nammineq isumaqatiginagu. Pissutsinngoq assigiinngitsorpassuit tamatumani akulerusimapput. Aap, tamanna tamtsinnit nalunnginneqareer­poq. Naalakkersuisulli ataatsimoorussamik aaqqiissuteqarnissamik Inatsisartunit pisinnaatinne­qartareernikuupput inuttaasunillu taamaaliornissaat pisariaqartinneqartorujussuuvoq. Naalakker­suisut apeqqummi tassani akunnerminni saqitsaassuteqarpata pisussaaffimik sumiginnaanertut tamanna taaneqartariaqarpoq.

 


Nangillunilu naalakkersuisut siulittaasuat ilaatigut ima oqarpoq, issuaqqissaarpara: ”Aaqqiissu­tissanik ataavartunik nassaarniarnermi tulluartumik peqataasinnaasut tamarmik peqataasariaqar­put.” Issuaaneq naavoq. Tassungalu atatillugu aasap ingerlanerani assersuutigalugu Paamiut kommunalbestyrelsiata nakorsassarsiorsinnaanermik misiliiumagaluarnea naalakkersuisunit tusaajumaneqanngitsoq suli ingattarluni paasiuminaallivoq. Kikkunuku tulluartumik peqataasin­naasut naalakkersuisut eqqarsaataaniittut? Innuttaasut qanimut qinigaat apeqqummi innuttaasuni pingaaruteqartumi aaqqinniaqataassallutik tulluartuunnginnerami? Qitiusumiinnaq pissutsit aaqqinneqarsinnaanerannik ingerlatsineq innuttaasut peqataasariaqarnerannik oqalunnermut tulluartuunngilluinnartoq Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut.

 

Inuiattut ullorsiornermut atatilllugu pisartut kusanartut innuttaasunillu persuarsiutigineqartartut kulturikkut nersornaasiisarnerup ukioq manna tunniunneqarnerani pisut kulturikkut nersornaasis­sarnermut kusanartumut nikanarsaatitut innuttaasunit isigineqarnerat uggornartorujussuuvoq. Naalakkersuisup naalakkaersuisoqaminnut nersornaat tunniuppaa, ukorsiiaa sumiittungununa? Tamannali naammaginagu Isumaginninnermut Naalakkersuisup Kattuffiup nutaarluinnaap nersornaaserneqartup sinniissaa maani Nuummeereeraluartoq malitsilerluni aningaasat nersor­naatip aningaasartaanik amerlanerungaartut atorlugit nersornaammik tunniussiartoqqilluni angalanera pissaanermik atornerluinertut allaat taaneqartariaqartoq uteqqinneqanngisaannartaria­qarpoq.

 

Nukissiorfiit allanngortitserneqarnissaannut erngullu nukingata atorluarneqarnerunissaanut naalakkersuisut tunngavissarsiornerarput. Siorna ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni ilaatigut Sisimiuni innaallagissiorfiup ajutooreerneratigut nukissiuteqarnermut pissutsit annertuu­mik Inuit Ataqatigiit oqaaseqarfigereerpavut. Suunuku tunngavissat naalakkersuisut matumuuna misissornialersimagaat? Ilami erngup nukinganik atorluaanissaq siunnerfigalugu misissueqqis­saartarnerit ukiuni 20-nngortuni ingerlanneqareerput.

 

Killilersukkamik aavarneq ukioq manna qaangiuteqqammerpoq. Oqallisaaqisumik Inatsisartut aalajangiuteriigaat malinnagu aavartoqarnera inuttaasut inatsisinik malinnittariaqartutut misigi­nerannut annertusaataanngilluinnarpoq. Inatsisartuni ilaasortat kisimik pinnatik aammali aavarnermik soqutigisaqartut tamarluinnarmik arajutsisimanngilluinnarpaat Inatsisartut siorna qanoq aalajangersaasut naalakkersuisunit naammassineqaqqusaminnik. Tamakkuli tamaasa saneqqutiinnarlugit naalakkersuisut suliassaq naammassisinnaanginnamikkugooq Inatsiartut Ataatsimiititaliaat susassaqartoq ilisimatinngilluinnarlugu tuttunniarnissamut nalunaarusiorput. Ajuusaarnaraluaqaluni tupinnangilaq innuttaasut ilaatigut, ajunngilaq naammagisatsinnik pisaqaannallassuugut oqaasertaliisarmat.

 

Nungusaataanngitsumik uumassusilinnik atuisariaqarnerup pingaassusia naalakkersuisut oqariar­tuutiginiagaasa ilagaat, nunaqarfippassuarnili aalisakkat pisarineqartut illoqarfinnukaassorneqar­tut aasasq manna nangittumik iginneqaannartartut katikkaanni tonsit qassiuppammitaava. Avannaani qaleraleqarfissuarni tunisassiorfiit pisinnaasaannut naleqquttumik aalisartoqarnissaa ilaatigut siunertaralugu nalunaarusiaq uggornaqisumilli malitsinneqarsinnaanngitsoq atulersinne­qarsimavoq.

 


Nunatsinni pisuussutit uumassusillit atorluarniarneqarnerannut ilaalluinnarpoq pisat nunatsinni suliffissaqartitsinermut atorneqarnissaat, taamaattumillu aamma pisarineqartut nunatsinni tunisassiorfiit pisinnaasaannut naapertuuttuunissaat, taamaattumik qaleralippassuit niaquiinnarlu­git paperuiinnarlugillu nunatsinnit annissorneqaannartut nungusaataanngitsumik aammalu suliffissaqartitsinermut suliniutinut tulluutinngilluinnarput, taamaattumik pisat suliarineqaratik nunatsinniit anninneqartartut akitsuuserneqartariaqarnerat naalakkersuisut eqqarsaatigisariaqaraat isumaqarpugut.

 

Sinerissap qanittuani raajartassat agguaanneqarnerata ullumikkut atuuttup iluarsiiviginissaa siorna ukiakkut ukiorlu manna upernaakkut ataatsimiinermi Inuit Ataqatigiit ilungersuutigisima­saraluarput aaqqinneqarani suli sinerissap qanittuani raajarniartunut ilungersunartorsiortitsivoq. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit raajartassat avaataasiortunut sinerissallu qanittuani raajaniarnut agguaanneqarsimanerat ukiaq manna ataatsimiinnermi Aalisarnermut Ataatsimiititaliami nalilersoqqinneqassasoq partiinut allanut misileqqinniarparput.

 

Nunaqarfinni, pisortani taakkulu ingerlassiviini kiffartuunneqarneq minnerunngitsumik INI A/S eqqarsaatigalugu suli aaqqiivigineqaqqajanngillat. Nunaqarfimmiut amerlaqaat sumut saaffigin­ninnissaminnik ilisimatinneqanngitsut. Naanguku nunaqarfinni allaffissornikkut ataatsimoorussa­mik aaqqiinnissamik Inatsisartut aalajangiuteriigaat? Ukiunilu makkunani illut inissiarpassuillu asefallannikuunersuinik aaqqiissuteqarniarlutik naalakkersuisut suliniuteqarnerisa nalaanni nunaqarfimmiuttatsinnit paasiuminaatsinneqarluinnartut ilaat tassaavoq nunaqarfinni pisortat sanaassatut aningaasaliiffigisagaasa sananeqarnerinik minnerpaannguamilluunniit nakkutiginnit­toqannginnera nunatta ilaani.  Tamanna piaarnerpaamik naalakkersuisut INI A/S-mut nakkutillii­nermik tigumminnittuusumut paatsoorneqarsinnaajunnaalugu erseqqissartariaqarpaat, sanaas­sammi assersuutigalugu Inatsisartuni aningaasaliiffigigaangatsigit nakkutilliinermut ani-ngaasa­liissutit ilaatereertarpavut aammami sanaat eqqortumik naammassineqarnissaat pinngitsoorani nalinnginnaasuussariaqaraluarpoq.

 

Sanaartorneqartut pitsaasuunissaat siunertaralugu sanaartornermik ingerlataqartut kissaatigisaat toqqammavigalugit sanaartornerup pilersaarusiornerata allanngortinneqartariaqarnerat Inuit Ataqatigiit siusinnerusukkulli, kingullermillu upernaaq ataatsimiinnermi noqqaassutigereerpar­put.. Issittumi apinikkaarsuarmilu najugaqartugut pisortatta ilaatigut aatsaat ukiarlualivinnerani suliarinnittussarsiuussisarnerat pissusissamisuunngilaq. Sanaat ilarpassuisa pitsaanngitsuuneran­nut aallaaviuvoq akitsorsaataallunilu. Taamaattumik sanaassat ilarpassui kommunit peqatigalugit ukiunut arlaqartunut aalajangersaavigereertarnissaannik isuma siusinnerusukkulli saqqummiut­tariigarput Inatsisartuni nutaassani suliassat siulliit ilagisariaqaraat Inuit Ataqatigiit partiinut allanut isumaqatigiissutiginiarumaarparput.

 


Naalakkersuisut ilumut nunatsinni Nuup avataani pissutsit imminiivissimaneramikkit meerartatta atuartitaanerannut tunngasut aarlerissutissaarunerarpaat. Tamannali ilumoortuunngimmat qanittukkut Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaaata nunaqarfippaalussuarni angalaarnermini nunaqarfimmi aqutsisunit amerlanernik tusarpaa, ajornartorsiornerulli ilungersu­nalluinnassusiata nunaqarfiinnarni atuunnani illoqarfiit ilaanni isorliunerusuniinnaanngitsoq angajoqqaarpassuarnit ernumassutigineqarnera naalakkersuisut ilisimasimanngikkunikku ilumut pissusiviusunik tamanna tunussinertut taaneqartariaqarpoq.

 

Inuusuttut timersornikkut nipilersornikkullu nunatsinnit avammut nittarsaassisuunerat nersortari­aqartumik oqaatiginngitsoorusunngilarput. Nipilersortartorpassuilli kattuffiliorniarlutik ilunger­sornerata naalakkersuisunit inussiarnisaarfigineqarnerunissaa pisariaqarpoq, ullumikkumummi nipilersornermik ingerlataqartorpassuit paasiuminaatsitaannik kultureqarnermut naalakkersuiso­qarfik sullitassaminut taakkununnga matoqqavallaartumik pissuseqarpoq.

 

Tamakkorpassuupput ajornartorsiutit innuttaasut atugarisaat tamanit ilisimaneqareersut, oqaluu­seriinnarnagit naalakkersuisut sulinermikkut aaqqinniagassaasa ilaat. Inuttaasut qinikkat qulliu­nerusunik taaneqartartut aaqqiissuteqarniarnerni pikkorlunnerat tupigusuutigiinnarnagu qatsup­paat, oqaatsit tusarnisaakkat naammanngillat aaqqissuteqarsinnaaneq siunertaralugu naalakker­suisut siulliullutik pikkorinnerusariaqarput, taamatut suliaqartussaallutik ikkutaagamik. Tamak­kuusussaappullu innuttaasut qinikkaminnik aarlerinatik piumasariuagassaat.

 

Qinikkatut sulinitsinni paasissutissanik pisariaqartitatsinnik soorlu qarasaasiat atorlugit tamakkii­sumik periarfissaqarpugut akerlianik innuttaasut tamakkunatsigut periarfissaat killeqartorujus­suupput, taamaattumik naalakersuisut aqqutigalugit aammaarlugu TELE Greenland A/S kaam­mattorneqaqqussavarput innuttaasut kikkulluunniit perusuttut internet atorlugu paasissutissanik pissarsiniarsinnaalernissaat ammaanniaqqullugu. Ullumikkut internet -mik atuineq ulluunerani minutsimut 90 ooreqarpoq aatsaallu unnukkut minutsimut 25 ooreqalersarluni, ilaatigut ilinniar­fiit matoreeraangata. Taamatut akilersuisitsinerup ilinniarfinniittortavut paasissutissanik pissarsi­niarneranik mattuppai. Naalakkersuisut anguniartariaqarpaat internettimik atuineq qaammammut 2-300 koruuninik aalajangersimasumik akeqartinneqalissasoq nunani allani pissutsinut naleqqus­sarlugu. Ilisimasaqassuseq inuiaqatigiit nukittuut pisariaqartippaat, ilisimasaqassuseq pigissaar­tuinnaat akissaqarfigissappassuk inuiaqatigiit imminnut katagaattut pisortat akuerisaannik ingerlajuartussanngortinneqassapput.

 


Naggataatigut nunarput marlunnik oqaaseqarfiusumik oqaatigineqartartoq ilaannakortumik ilumoornerarsinnaavarput. Aap, oqaatsit marluk nunatsinni atorneqarput, amerlanerillu ataasiin­narnik oqaaseqartutut oqaatigisariaqarput, ilaat danskisut ilaat kalaallisuinnaq. Oqaatsinilli taakkuninnga marluinnik naammaginakannersumik atuisinnaasut amerlanngeqaat, taakkunannga­lu amerlanerpaat tassaapput kalaallisut oqalunnermik ilitsersoqqussaqartut. Taakkuluunniilli akornanni innuttaqaterpassuaqarpugut suli danskit oqaasiinik naammaginartumik ilinniarnissa­mut meeqqat atuarfianni periarfissaqanngitsunik. Taamaattumik kalaallisut oqaatsitta pisortanut saaffiginninnermi atorneqartuarsinnaanerat patajaallisaavigalugit inatsisiliuunnissaat pisariaqar­luinnarpoq, neriuutigivarpullu Inuit Ataqatigiit taamak 1996-mili siunnersuuteqartareernerat ukiaq manna timitalerneqarumaartoq. Inatsisissatut ilusilereerlugu Inuit Ataqatigiit siunnersuu­terput 28.august 1998 Inatsisartut siulittaasoqarfiannut apuunneqareerpoq, piumassuseq apeqqu­taaginnalerpoq. Eqqaamatiguli ordbogeeraliortup Jonathan Petersen-ip ordborgeeqqamut siule-qutsiussamini uku oqaatigereersimasai: Oqaatsivut pissaanerup nipigai iluttami uummartitaasup pigai, toqussanatillu nipaapput.

 

Inuiaqatigiit nukittuut, ilaqutariit ataatsimoortut, meeqqat inuusuttullu inerikkiartornermi patajaattumik toqqammaveqarlutik misigisimasut pisariaqartippaat oqaatsit iternga tikillugu ilisimasat. Siusinnerusukkut oqaatigeriikkatsitut ilorpiamik misigissutsinik oqaatigininnermik atorsinnaasat. Misigissutsinimmi eqqortumik oqaatiginnissinnaanermut pigisaqanngitsut immin­nut mattukkaluttuinnartarput kiserliortunngorlutik amerlanerit silarsuaannut isersinnaan-ngitsutut misigalutik. Taamaattumik allamiut oqaasii taamaallaat paasisassarsiornerni sakkussatut naliler­tariaqarput, namminerisatsinnillu oqaatsivut allanngoriartornermut malinnaasut tassaapput iternga tikillugu ilisimasariaqakkavut. Allamiut oqaasiinik ilinniarfimmik peqareerpugut, inuiatullu oqaatsitta eriaginerinnaat pinnagu inuttulli ataasiakkaatut inuiattullu nukittunerussagut­ta inuusuttunngortunut efterskole-mik oqaatsinik atuinermik misigissutsinillu oqaatiginnissinnaa­nermik ilinniarfiusinnaasumik periarfissiisariaqarpugut, oqaatsitigummi piitsuussutsip misigis­sutsitigut paarnaarunneq inuiaqatigiinnut ilungersunartorpassuarnik nassataqartoq kingunerisar­paa.

 

Allamiut oqaasiinik ilinniarsinnaaneq periarfissaavoq tulluusimaarutigisariaqagaq, namminerli oqaatsit pigalugit atortuarnissaat pisussaaffiuvoq. Inuiaat qularatik namminiussuseqartut napani­arnerminni qajannaatsumik toqqammaveqarput inuiaqatinut inuiannullu allanut ikiuunnissamut nukissaqartut, taamaattumik ataatsimoorullugu siunnerfissatta pingaarnerit ilagilluinnartariaqar­paat nunarput aamma meeraaffigalugu nuannersoq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:


Ataqqinartup Naalakkersuisut Siulittaasuata ammaanermi oqalugiaataa ataatsimut tamaat isigalugu nalilissagukku oqartariaqarpunga inuup qalliinnakkut atukkamigut pilluarnerulernissaa­nik amerlanertigut sammiveqartoq. Tassami nalunngilarput inuit ilaatigut uagut nammineq pisuulluta ajornartorsiuterpassuit pilersittarpavut, kisianni amma puigortariaqanngilaq inuttut ajornartorsiutit ilarpassui naalakkersuinikkut sukkasuumik ineriartortitsinerup kingunerisaanik aamma nassataqartumik pilersimammata. Sumummi iluaqutaassava timikkut nukittugaanni anersaakkulli piginnaassuseqarani, oqartoqartaannarpormi uagut kalaallit ......................tamatu­mallumi ilaatigut ilumoortortaqarnera nassuerutigisariaqarparput. Maannamut pisartut ilaatigut tamatsinnut  alianartunik kinguneqartartut eqqarsaatigalugit. Aperisariaqarporlu ilumut nunatsin­ni ulluinnarni politikkimi ingerlatsinermi tamakku eqqarsaatigineqartarnersut. Ajornartorsiuter­passuit soorluli amerligaluttuinnartut, uffa ilaatigut suliniartoqaraluartoq tamakku ilaannanngui­nilluunniit qaanngiiniartunik.

 

Ilumut naalakkersuisut suleqatigiinnerlutik. Susassareqatigiinneq akunnitsinni tupinnanngitsumik apeqquserneqartarpoq, tassami naalakkersuisut ilaat inuiaqatigiinnut tusagassiuutitigut saqqum­meraangamik ilaatigut oqartarmata, uanga taakkua naalakkersuisoqarfimma avataaniimmata susassarinngilakka imaluunniit akisussaaffiginngilakka. Ilumut oqaatsit taamaattut inuiaqatigiin­nut qanoq sunniuteqartarnerat naalakkersuisut eqqarsaatigisarnerlugu. Kinaluunniimmi tusarsin­naasunik siutilik tusartarpoq, taamaammat neriuutigaara naalakkersuisut siulittaasuata anersaar­tulaariarlutamik unikaallatsitsinissamillu oqarnermigut inuiaqatigiit ilaatigut ineriartornermut katataasimasunik anersaartornissamut periarfissiissoqarnissaanik isumallualersitsisoq.

 

Aap, inuunerput nammineq akisussaaffigaarput, akisussaaffigigatsigulu oqarluaannassanerluta, illit uannut oqaasissaqqanngilatit, imaluunniit uanga ilinnut oqaasissaqanngilanga. Taamaasap­pammi uanga illilluunniit maani oqaaseqanngilluaannarutta assigiinnassagaluarpaa. Kisianni taama oqartoqaannarsinnaanngitsoq tamaata nalunngilarput.

 

Naalakkersuisut siulittaasuata ilaatigut imatut oqarnera isumaqatigilluinnarpara: Innuttaasunik naligiimmik periarfissiisut inuillu ataasiakkaat piginnaassuseqarfippassuinik atorluaajumasut pilerseqqaartariaqarpavut. Oqaatsit ilumoortut assortoruminaattullu, kisianni pissutsit piviusut qiviaraanni killormorluinnaq sammitillugit atorneqartut. Assersuutigilara 1999-mut Aningaasa­nut Inatsimmut naalakkersuisut siunnersuutaannut imaattut ilaasut: Suliffeqarfiit Namminersor­nerullutik Oqartussanit pigineqartut Landskarsimiit 1999-mi aningaasanik katillugit 370 mio.-nit pallillugit tigusisinnaatinneqassasut, illuatungaatigulli inuit namminersorlutik ilungersungaarlu­tillu ingerlatsiniartut ilaatigut Namminersornerullutni Oqartussat suliffeqarfiutaannik unammil­lerneqarlutik uniinnartariaqalersartut ilaatigut maannamut tusagassititigullu saqqummertuartut tusartuarpavut. Pissutsit tamakku tassaanerlutik inuit ataasiakkaat piginnaassusaanik atorluaaju­manermik pilersitsiniarneq? Taamaattumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaatsini eqqortissagu­nigit namminersortunik periarfissiineq annerusoq suli aamma aalluttariaqarpaa.

 

Ilumut ilumoorluinnarpoq aningaasanik nunatsinni kaaviiaartitsinerusariaqarlerpugut, taamaattu­mik nunatsinni namminersortunik pilersinneqartartut atorluarnerusariaqarpavut, naalakkersuinik­kullu tapersersornerullugit, soorlu assersuutigalugu SIKO BLOK atorlugu illuliorneq, allarpas­suillu namminersortunik ingerlanneqarsinnaasut naammassineqarsinnaasullu eqqarsaatigalugit.


SIK -ip pisortallu isumaqatigiissutigisimasaat soorunami naalakkersuinikkut ataqqisariaqarput, tassa akissarsiat pisissutigineqarsinnaanerisa nioqqutissat akiinut naapertuuttuunissaat. Kisianni nunatsinni nakorsassaaleqineq, kigutit nakorsassaaleqineq, juumuussaaleqineq, sygeplejerskis­saaleqineq ilaallu ilanngullugit eqqarsaatigalugit inuiaqatigiinnut ajorluinnartumik kinguneqas­sanngippat, qulaani pineqartut akissarsiaat nunani allani akissarsianut unammillersinnaanngorlu­git iluarsineqartariaqarnerat eqqarsaatigisariaqartutut isumaqarfigaarput. Kinami imaluunnit kikkut ilaqutariit nunamut allamut nuukkumasinnaappat akissarsiaqarnermikkut allatigullu atugassarititaasutigut ajornerusumik atugassaqartinneqassagunik. Sulisussanimmi pineqartunik amigaateqarneq inuiaqatigiinnut ullumikkut aningaasarpaasuarnik ilaqutariinnullu ataasiakkaanut nuanniitsunik naleqareerput. Taamaattumik peqqinnissaqarfimmi aningaasaliissutaareersut ilaatigullu sulisut paarlakaannerujussuat pissutigalugu atulussinnarneqartutut oqaatigineqarsinaa­sut naalakkersuinikkut iluarsisariaqarnerat Kattusseqatigiinniit kaammattuutigaarput, ajornator­siutimmi kommuninut taakkualuunniit ikinngutaannut Danmarkimiittunut sumiikkaluarnersunul­luunniit allanullu milorujutiinnarneqarsinnaanngillat.

 

Nammineerluni illuliassat illoqarfinni suliarineqartalernissaannik siunertaqalerneq aamma suliffeqarfiit sulisuminnut inissialiuussisinnaanerannik periarfissaqalersitsineq qularnanngitsu­mik inissaaleqinerup kiisami pimoorullugu qaangernialerneqarneranik kinguneqalertussaasoq qularutiginngilara.

 

Soorunami naalakkersuisut pisussaaffigilluinnarpaat Inatsisartuni suliniutit oqallisigineqarsima­sut aalajangiunneqarsimasullu malillugit sulissallutik, taamaattumik pissusissamisuuginnarpoq naalakkersuisut inatsisissanik, peqqussutissanik taakkununngaluunniit allannguutissanik siunner­suuteqartarnerat. Tamakununngalumi soorunami ilaapput Inunnik Isumaginninnermik Ataatsi­miititaliarsuup sulinermini saqqummiussorsimasaasa piviusunngortinneqarnissaanut tunngasut. Soorunami nuannerpoq tusarlugu naalakkersuisut kiisami utoqqanik paaqqinninnermut tunnga­sut, utoqqalinersiuteqarnermut tunngasut, innarluutilinullu tunngasut ataatsimiinermi matumani saqqummiussaqarfiginiarmatigit, neriuutiginarporlu utoqqaat kommunimiit kommunimut assi-giinngitsumik atugassaqartinneqarnerat pineqartarnerallu kiisami qaangerneqarumaartoq.

 

Suliffissaaleqineq nunaqarfinnillu ineriartortitsineq oqalugiaammi minnerpaamilluunniit eqqaaneqanngillat, uffa nunaqarfippassuaqartoq suliffissuaqarnikkut ineriartortitsivigineqarsin­naasunik annertuumik pisariaqartitsisunik, periarfissaqarluartunillu nunaqarfiit ineriartortinne­qarnissaannut suliffissaqartitsiniarnermullu annertuumik iluaqutaasussanik. Tamannami kial­luunniit naatsorsuutigisinnaavaa.

 


Ajornartorsiutinik imaluunniit kukkussutinik naalakkersuisut nassuerutiginnittalernerat tusarlugu nuannerpoq, tassami toqqissisimanarneq ajorpoq paasillugu naalakkersuisut ilaasa isumartik aalajangiussimasaq inuiaqatigiinnut pitsaanngitsumik sunniuteqarsinnaasoq isummamik aalajan­giussisimaniarnerinnaq pissutigalugu allanngortitsiumanngittarnerat, uffa paasereeraluarlugu inuiaqatigiinnut tamanna imaluunnit ingerlatamut pitsaanngitsumik kinguneqarsinnaasoq, tassami kinaluunniit tusarsinnaasunik siutilik tusartarpoq, aamma tamanna soorunami naalakker­suisunut atuuppoq. Taamaattumik kukkuneq nassuerutigisariaqarpoq iluarsiniarlugulu, tamatami kukkusarpugut aamma inoqarunanngilaq kukkujuitsunik.

 

Ilinniartitaaneq tassaavoq nunatsinni ineriartortitsinermut suliniutit salliit ilagisariaqagaat, taamaattumik tupinnanngilluinnarpoq nunarsuup sinneranut naleqqiulluta minnerunngitsumillu ilinniartitaanikkut killiffipput isigalugu allanut naleqqiulluta pitsaanerpaat ilaannik ilinniagaqar­nersiuteqartitsigutta, tassami nunarput nunanut allanut tamatumuunakkut aamma  naleqqiunne­qarsinnaanngilluinnarpoq, asserssutigalugumi Aasianni, Nuummi imaluunniit Qaqortumiik GU-mi atuartoq ilaquttaminut joorlisioriartornialeruni qimutsuittut unittarfiunukaannarsinnaanngillat imaluunniit biilerlutik illoqarfinnut nunaqarfinnulluunniit allanut ingerlasinnaanngillat. Tamanna tamatta ilisimalluinnarparput, taamaattumik ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarnermik qaffanne­qarnissaannut piumasaqarnerat paasilluarsinnavaara, tassami aningaasat pineqartut inuiaqatigiin­nut iluaqusiillutik uteqqinnissaat qularutiginngilluinnarakku, aammalumi ilinniagarnersiutit 1991-mili suli allanngortinneqarsimanngimmata.

 

Ilinniartitsisussaaleqinermut tunngatillugu nuanneqaaq tusarlugu Ilinniarfissuarmi ilinniartorpas­suit ilinniarnerminnik ingerlatsinerat, kisianni ajornartorsiutit pimoorullugit qaangerniassagaanni ilinniartitsisussaaleqinerup ajornartorsiutaanerata qiterisaa paasisimasariqarpoq, naammanngilar­mi oqaannassalluni ilinniartitsisunngorniat 193-it ilinniartinneqarput aamma allat nutaat 2000-mi januareqalerpat aallartikkumaarput. Tassami ilinniartitsussaaleqinermi ajornartorsiutit isiginngit­suusaaginnarneqarsinnaanngillat soorlu makkua: Sooruku ilinniarfissuarmi ilinniarsimasorpassuit ilaat ilinniarnermik naammassigaangamik ilinniartitsisutut sulerusunneq ajortut? Qanoq iliorluni, suullu neqeroorutigalugit ilinniartitsisutut amerlanerpaat atorfimminniiginnarsinnaanerat anguneqarsinnaava? Apeqqutillu allat aamma apeqqutigineqarsinnaagaluartut ilanngullugit. Taamaattumik ilinniartitsoqarnikkut isumakululersitsisimanerup aarlerissutissartaarunnerannik naalakkersuisut oqariartuuteqarnerat ajornartorsiutinik qaangiigallarnerinnartut nalilerneqartaria­qarsoraara.

 

Ilinniartitaaneq ataatsimut tamaat isigalugu aamma STI-mi ilinniartut assersuutigalugu ilaatigut ilinniarnerminnik naammassigaangamik suliffissaaruttarnerat eqqarsaatigalugu ajornartorsiutit pimoorullugit aaqqivigineqartariaqarnerat kaammattuutigisariaqarpoq, tassami ilinniartunut peqqinnanngilluinnarpoq ilinniagaq naammasigaanni suliffimmiik nalunaarfigineqarneq - atorfissaaruppatsigit.

 


Naggataatigut oqaatigisariaqara atuarfiit, ilagiit angerlasimaffiillu suleqatigiilluinnarnissaat upperiinnarnagu piviusunngortinneqartariaqarmat, soorlu ilaatigut ilagiinni suliaqartut atuarfinni upperisarsiornermik ilinniartitsisinnaanngorlugit piorsaaffiginerisigut, taamaaliornikkummi anersaakkut piginnaanngorsaaqqissinnaanerput piviusunngortinneqarsinnaammat.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Qujassutigaakka partiit oqaaseqartuisa oqaaserisaat maani ammaanermi oqallinnermi, aammalu oqaaserisakka Siumuminngaanniit Atassummiillu oqaaserineqartut ataatsimukannerneq taakkua akissuteqarfiginiarpakka, taavalu Inuit Ataqatigiit aamma akissuteqarfiginissaat illua-tungiliuttu­tut oqaaserisaat akissuteqarfiginiarlugit.

 

Siumup oqaaseqartuani immikkut uanga oqalugiarninni naggatigisakka tassani Siumup oqaase­qartuata siulliullugit oqaaseqarfigai malugisinnaavara, tassa meeqqat, meeqqat pillugit artornar­tunik ilungersunartunillu pinnittarnerit, ikiaroornartunik allanillu atugaqarnerit tujorninartut, imigassamik ajornartorsiuteqarnerit, ilaallu ilanngullugit aaqqinniarlugit eqqartuinermini, ilaatigut meqqaat pillugit siunnersuisoqatigiinnik pilersitsisoqarnissaanik noqqaassutaa, naalak­kersuisullu tamatuminnga misissuiniarnerat nuannersumik taperserneqarnerat qujassutigaara Siumuminngaanniit, isumaqarama meqqaat inuusuttullu suliniutit maannakkut pimoorutamik inuttaasut akornanni erseqqissumik oqallisigineqartut, tusagassiuutitigullu aamma aviisiliortuti­gut malersorneqarlutik, periarfissiisut meeqqat sernissorneqarnerullutik, uagut taanna inersimasut suliassarigatsigu, innarliinata meqqanillu sernissuilluta pissuseqarnissarput sulinissarpullu.Taa­maattumik tassa suliniutissanik tapersiineq nuannaarutigalugu ilassilluarusuppara.

 

Taavalu aamma inuit ikiortariaqartut pineranni Siumut tungaanniit oqaatsit eqqartorneqarneranni aamma napparsimasut ikiorneqarnerat pillug Siumup oqaluttuata tarnikkut innarluuteqartut aamma inuillu taamaalillutik kiserliorlutik saaffissaaleqisut ulluinnarni ikiorserniarneqartarner­qanni pillugu nakorsat tamatumani suliniarnerat aamma  ikiorserlugu uagut pisussaaffitsinnik eqqaasitsinerat aamma kusagaara aamma naalakkersuisut oqaaserisaannut naleqqummat.

 


Tamatumani aamma Siumup oqaluttuata oqalunnermi ilaanni aamma naalakkersuisuninngaanniit innersuussutigisarput ajornartorsiutit tamakkunaniittut aningaasanik, taanna kingusinnerusukkut uterfigilaarumaarpara, suut tamarmik aningaasanik akilerlugit aaqqineqarsinnaasutut isumalior­neq, taanna qaangiuppoq, naalakkersuisut inuk qitiutillugu maannakkut suliniarneranni innuttaa­sut namminneq, inuit ataasiakkaat, inuit namminneq piumassutsiminnik inoqatiminnik kiffar­tuussinerat aallaavigalugu sulinerup annertusarniarnissaa taanna oqaaseqarnitsinni erseqqissarsi­mavarput. Tassani ulluinnarni inuusuttorpassuarnik meqqaanillu nammineq piumassutsiminnik maani najugaqartut kiffartuussinerat aningaasanik nalilerneqarneq ajortoq, taanna aqqutigalugu kiffartuussinerit nuannersut allisarniarneqarnissaat assorujussuaq maani taperserneqarnera Siumuminngaanniit ilaatigut nuannaarutigaara.

 

Taavalu aamma Siumup oqaaseqarnermini immikkut taasaqarnermini avatangiisit pillugit oqaaseqarnerat aamma taanna oqaaseqartunit allanit tikikkumaarakku oqaaseqarfigilaassavara taanna. Ilumut oqaluttuni maannakkut erseqqissumik tikinneqartartoq inuttut nammineq paarinis­satta saniatigut uumasunik, pinngortitamik pinngortitallu pisuussutaanik paaqqinnissamut oqariartuutit partiininngaanniit maannakkut saqqummersut, assorujussuaq naalakkersuinermik suliaqarluni tuppallernarput. Pinngortitamik atuilluarneq piinnarnagu illoqarfitsinnik eqqiluitsuu­titsinissat allanillu sumut tamanut eqqaanitsinnik killiliisussat pinngortitamik kusanartuusumik nammineq kusanareeqisumik innarliiuarnigut qaangeriartorlugit sulinissamik oqaaseqarnerit assorujussuaq aamma nuannaajallaatigaakka.

 

Aamma oqaatigissavara Siumuminngaanniit oqaluttunit tusartagara ukiuni qaangiuttuni nuan­naarutigalugulu aamma ullumikkut tusaqqikkakku. Siumukkut oqaaseqartarnerminni naalakker­suinermi suliaqarninnut malugisartagara tassa, inuttaasunut nunami maani namminneq innuttaa­sut ilinniarnermikkut siuariaritornissaat piinnarnagu kisianni aamma nakimaatsumik avataanut unammillersinnaalluta ineriartornissatsinnik innersuussisarnerat, allaat kingumut oqaatigineqar­poq tuluit oqaasii ilisimasaqarnitta pingaassusiat suli nangeqqittariaqaripput malugissallugulu.O­qaatsinik ilinniarnissat, ilisimasaqarnissat, Inuit Ataqatigiit qanoruna paasinerpaat, taanerpaat, uterfigiumaarpara taanna, oqaatsinik tamakkuninnga atugaqarluni, ilikkagaqarluni ulluinnarni inuunermut avatangiisitsinnut pulasinnaaneq sutut inuup kialluunniit anguniagassaatut isigalugu­lu sunnerfigineqartoq, aamma taanna maluginiarpara Siumuminngaannit oqaatigineqartoq nuannaarutigalugu.

 

Kiisalu aamma NUKA pillugu oqaaserineqartut pillugit tassani Kattusseqatigiinnut aamma Antuumut eqqaasitsissutigilaassavara isumaqarama NUKA A/S-mik maanakkut pilersitsineq immikkullu taanna nunaqarfinnut sammisitaasumik sullivik aallartinneqartoq naalakkersuinikkut pisortatigoortumik iliuusissat erseqqinnerpaat takutissallugu kusanarnersarigaat, suliffeqarfik nunaqarfinnut kisiat tunngassunik ingerlatsisussaq maannakkut pilersinneqarmat. Taassumallu suliassaa tassaalluni nunaqarfinni inuussutissarsiornikkut tunngavissap maannakkut kisiat ukkatarineqarnissaa, taamaattumik tassuunaluunniit aamma malugisariaqarpoq suliassat tassaniit­tut naammassiniarneqarnerat ajunngimmat.

 

Aamma Siumut oqaaseqartuata oqaatigisaa KNI-mut allanngortiterinermut tunngatillugu maannakkut suliffinnik tamatuni eqqorneqarsimasunik amikkisaaruteqarnerit pillugit suliniutit taakku qularnanngitsumik allatigut saqqummiussinermi aamma uterfigeqqinneqarumaarmata, aamma taakku uterfigineqarumaarput erseqqissumillu aamma ilusiliiffigineqarumaarlutik.

 


Aamma oqaaseqarfiginningitsoorsinnaanngilara Siumukkut erseqqissumik oqaaseqarfigisaat naalakkersuisunik suleqatiginninnitsinnut atatillugu iluarsaaqqinnissanik illunik iluarsartitsinis­sanik periarfissanik maannakkut naalakkersuisullu angusaqarnerput. Ilumoorpoq ukiuni tulliuttu­ni 320 mio. -nit immikkoortinneqarmata, tassani aserfallatsaaliinermut tunngasunik aaqqiissutis­sanik. Ilumoorpoq danskit naalakkersuisui oqaloqatigineqarsimammata sivisuumik, tassani paaseqatiginiarlugit. Ataassummut akissutissanni taanna erseqqinnerusumik aamma oqaaseqarfi­giumaarpara. Tassani maannamut paaseqatigiinneq ......... Siumup aamma oqaaseqartuanit aamma siorna taamaalinerani ilimagineqarnani - qinnuuloornertut aamma taagorneqarmat maani ilaatigut oqaluttarfimmiit eqqaamavarput. Aamma maannakkut piviusunngorpoq, oqaloqatigiin­nerit pisimapput, siunertalimmik aaqqiiniarneq timitaqartoq takuneqarpoq, tamannalu qujassuti­gaarput nuannaarutigalugulu.

 

Illoqarniarnermut tunngasut oqaaseqarfigineqartut tassani aamma pingasunngorpat tikereertus­saavavut Inatsisartuni oqallisigalugit, tassanilu oqallisigisani naalakkersuisut siunnersuutaat oqaaseqarfigineqartut aamma nuannaarutigaara Siumuminngaanniit kusanartumik taperserneqar­mat, .........aammalu pingasunngorpat aallarnisaataasumik peqataaffigineqarnissaat tassani siunnerfigineqareerluni.

 

Aamma Siumup oqasseqartuata oqaatigisai allat allanut akissuteqarninni ilaatigut Atassummut akissuteqarninni uterfigilaassagakkit, tassunga killiinnarlugit taava Atassutip oqaaserisaani qujassutigalugit aamma tapersiillutik oqaaseqarneranni, naalakkersuisut danskit isumaqatigiinni­neranni Savalimmiormiutut angusaqarsimannginnerput, imaluunnit angusaqarnissatsinnik ilimasaarneqarsimanerput tunngavigalugu killiffiusimasut pillugit oqaaseqassaanga. Aap, Savalimmiormiut folketingimi ilaasortaat isumaqatigiissinnaagamik angusaqarput, uagut folketingimi ilaasortavut ajoraluartumik isumaqatigiissinnaasimanngillat, aamma taanna angusat­ta erseqqinnerusinnaanerannik tassani angusaqannginnatta ajuusaarutigaara. Kisianni taamaakka­luartoq naalakkersuisuningaanniit isumaqatiginninniarnerit maannakkut atukkavut sivisunerusi­mapput, pisariaqarnerusimapput aammalu tassuunakkut angusaqarniarnerput qujanartumik kisianni iluatsittumik maannakkut angusaqarfiuvoq.

 

Taava aamma Atassutip oqaaseqarnermi tikkuartugaa oqaatigissavara illoqarfiit maannakkut suliffissaaleqiffiullutik imaluunniit immikkut ikiorsiiffiginiarneqarlutik ilaattut Nanortalik aamma taaneqarmat, ilumoorpoq Nanortalimmi maannakkut periusissaq ilusilerniarneqartoq tunngavigalugu puisinik nioqquteqarnissap siunnerfigineqarnera ajunngitsoq, kisianni aamma silarsuarmi avataaningaanniit niuernermik sunnerneqarsinnaanera oqaluttarfimminngaanniit oqaatigisimavara, aammami taanna, oqartariaqarpunga siornatigut malugereersimavarput silarsuarmi avataani aningaasatigut alloriaatit ilaannikkut uagutsinnut sunniukkasuartarmata.

 


Atassutip oqaaseqartuata aamma immikkut taanngisakka, immikkut taasaqarfigisaat ilumoornera­lugit oqaatigilaartariaqarpara, tassa Realkredittikkoorlugu illutaarsimsut pillugit ajornartorsiutit immikkut ittut, tassani aamma tikkuarneqarmata. Qularutiginngilara siornali taakkua tikinneqar­tarsimammata oqallinnermi maannakkut aaqqissuussinissani saqqummiunneqartussani pinga­sunngorpat, arlaatigut Udvalgini tassani sulineranni aamma erseqqinnerusumik tikinneqarsinnaa­nerata periarfissinneqarsinnaanissaa anguneqarsinnaajumaartoq. Isumaqarpunga tassuunakkut naaperiarfissaq ujarniartariaqartoq, saqqummiussap taassuma tikinnerani.

 

Taavalu aamma Atassutip oqaaseqaataa ataaseq isumaqatigilluarnagu oqaatigissavara, tassa nunaqarfinnut illut assartorneqartartut pillugit nakkutilliinerit 1995-mili sanaartonermi kommu­ninut tunniunneqarsimasut kingumut qitiusumut utertinneqarsinnaanersut eqqarsaataanniigunar­mat. Isumaqarpunga maannakkut kommunit tamakkunatigut suleqatigalugit namminerlu nakku­tillinnernik pisussaaffinik suleqatiginninneq nalorninaatsumik ingerlasariaqartoq kommunillu qanimut tassani nakkutilliinerat erseqqissartuartariartoq. Isumaqarpunga avataaninngaanniit qitiusuminngaanniit nakkutilliiniarneq ajornakusoornerussasoq, kommunillu tassuunakkut suleqatiginerat sakkortusarneqartariaqarluni. Aamma Atassutip avatangiisit pillugit oqaaseqar­nermini oqaaserisai isumaqarpunga nuannersutut aamma uanga tunginninngaanniit tigullugit oqaatigissallugit.

 

Atassutip oqaatigivaa EU-mut isumaqatiginninniarnermut maannakkut soorlu EU-mut inussiar­nernersumik pissuseqartugut. EU-mi suleqatiginniffiuvoq suleqatigiinnikkut uagut ulluinnarni ingerlatsinitsinnut attuisut. Tassaniipput aalisakkat tungaatigut isumaqatiginninniarneq aammalu maannakkut mingutsitsinerup tungaatigut suleqatigiinnerit naalagaaffiit akornanni ingerlanneqar­tut avatangiisit pillugit mingutsititaanikkut allatigullu sillimaniarnerit EU-ugaluarpata EU-unngikkaluarpataluunniit kisianni aamma EU-p iluani suleqatiginninnissamik periarfissat misissorneqarput. Kiisalu aamma aatsitassatigut, kiisalu aamma ilisimatusarnikkut misissuinerit taakkua ilanngussimavavut maannakkut misissortillugit, taakkuummata ulluinnarni inuunitsinnut annertuumik ilaanikkut attuisartut. Taamaattumik tamakkunatigut misissuinerit ilanngullugit maannakkut aalisarnermut isumaqatiginninniarnermiipput. Kisianni allanit tamanit pingarnerutil­lugit aalisarnikkut isumaqatiginninniarnerit taakkua aalluppavut naammassiniarlugillu.

 


Erngup nukiliornermut tunngatillugu aamma oqaatigineqartut Siumumit Atassummiillu tunnga­tillugu oqaatigissavara, soorlu aamma ullumikkut radioaviismi ilaatigut attullatsiariga taanna, aningaasarsiornermullu aamma tunngassuteqarmata oqaatigissavara aningaasanik attartukatsinnik aamma siammaasinnaaneq Inuit Ataqatigiit taanna oqaatigisaat isumaqatigisara uterfigilaaru­maarpara. Tassuunakkut taakkununnga ilanngullugu attartornissamut aningaasanik pissarsiniar­nermi salliutinnagit kisianni aningaasaliinikkut avataaningaanniit aningaasaliinikkut nukissior­finnik sanasinnaanerit aamma perairfissaammata eqqarsaatitsinniipput. Aamma uagut nammineq selskabiliorsinnaanerput tassani ammatitaavoq, kisiannili avataaningaanniit suleqateqarluni Qullortorsuarmi, Tasersuarmi aamma ilaatigut Tasersiaq eqqartorneqartoq, aamma tassani misissuinerit imaluunnerit Tasersiamut tunngatillugu misissuinerit ersernerlunnerupput uani allani taaneqartuninngaanniit, taakkua qularnanngitsumik aappagumut aalajangiiffiigneqarsin­naapput. Soorunami aningaasanik attartornissamut naviasaarinerit tamaavimmik atuutissagaluar­pata, ullumi aamma ilaatigut oqaatigaara Kangerluarsunnguami erngup nukinganik sanasimana­vianngikkaluarpugut taamanikkut siunnersuisut siunersissaanngitsut ilaatigut amerlaqisut takkussimammata sioorasaarutinik aamma ilaqartut, kisiannili taamanikkut aalajangerneqarpoq periarfissaq taanna atorneqassasoq, ullumikkulu takuarput aalajangerneq taanna ajunngitsumik kinguneqarsimasoq. Aamma Qullortorsuarmi, Tasersuarmi allamilu aningaasaliissutit taama ittut allat atorlugit periarfissarsiortoqarsinnaavoq.

 

Aamma Ataasutip oqaaserisaani maluginiagara tassaavoq aamma oqalugiarninni eqqaasara, ilumut Kallaallit Nunaat silarsuarmi tamarmut avatangiisiminut ima ammarsimatigilerpoq maannakkut internettikkut atorlugit, qarasaasiat atorlugit sumiikkarluaanniluunniit ilumoorpoq, nunaqarfinniikkutta illorqarfinniikkuttalu attaveqaatissavut maannakkut tamarmik piareerneqar­lutik. Tamakkua naammattumik atorsinnaaneri qanorluunniit iliorluta suleqatigiiffigisinnaagutsi­git aamma Inuit Ataqatigiiugunarput oqaaserisaminni allaat aningaasartaasa siunnersuusiorneri ilanngullugit oqaatigaat, tamakkunatigut qanoq allannguallatsitinikkut iliortoqarsinnaanerit. Periarfissat tamarmik tassaniittut ammaaffiginiarnissaat qarasaasiat atorlugit paasissutissanik silarsuarmi maannakkut inuuffigisatsinni ammaakkiartuaarneqarnerput.Isumaqarpunga assorujus­suaq iluatinnartutut isigisariaqartoq, tassanilu aamma immitsinnut naapissiinnaanerput periarfis­satigut neriuutigissavara.

 

Taavalu Inuit Ataqatigiit oqaatigisaat soorunami Inuit Ataqatigiit oqaatigisaminni amerlasoor­parujussuit saqqummiusaat eqqarsaatigalugit oqaatigissavara imaalillugu. Inuit Ataqatigiit oqaasii nuannaarutigaakka aamma nuannaarutiginngilakka. Nuannaarutigisara tassa Inuit Ataqatigiit oqaaserisaminni uani qanganngorporli taama erseqqitsigisumik ulluinnarni ajornartor­siutitsinnik oqalliseqarlutik aaqqinniaqataallutillu, suliassat sumut killiffiinik aammalu qanoq ililluni suliniaqqinnissamut periarfiusinnaasunik tikkuartuimmata. Assut taanna nuannaaruti­gaara. Maannakkut piffissat aamma qaangiussimapput Kalaallit Nunaanni oqqaterusaarnigut EU-mut tunngasut, oqqaterusaarnigut Namminersulivinnissarput nalunaaqutalissaneripput, ullulissa­neripput ukiulerlugulu, maannakkut ulluinnarni ajornartorsiutigut Inuit Ataqatigiit uani tikkuartu­gaat qujanarput, aamma suleqatigiiffigisinnaasatsinnik arlalippassuarnik tikkuagaqarput.

 

Illua-tungiliuttut oqariartuutaat uanga paasilluarpakka, ulluinnarni maanni ajornartorsiutitsinnut aamma Inuit Ataqatigiit tummarlutik maannakkut saaffiginnimmata.

 


Quppernerit siulliit marluk taakku oqaasissaqarfiginngilakka, Inatsisartunut ajoqersuussiniarnerit imaluunniit oqaatsit Inatsisartunut ilaasortanut tunngatitaanerummata, taakkua immikkut sammineqarsinnaapput, kisianni naalaaffeqatigiinnermut tunngatillugu oqaatigissavara, ministerit aammalu statsministerip maanniinnera iluatsillugu aammalu uagut oqaatigissavara, statsmini­sterikkut aamma uagut partiitsinnut qanittumik suleqatigaagut, aap, tamaattumik aamma piffissa­qarsimavugut aamma partiitigut suleqatigiinnik naalakkersuinikkut tikeraarfissat saniatigut aamma partiimi suleqatigisatut qanittumik oqaloqatigisinnaasimagatsigit. Tassanilu aamma siunnerfinnik assigiinngitsunik oqaloqatigisinnaasimallugit. Tamanilli pingaarneruvoq tassani aatsaannguaq oqaqatigisanni, iluarsaassinerit tungaatigut paaseqatigiinnerit angisuut maannakkut angugatsigit aamma neriuppunga nunanut allanut naalakkersuisoq maanga tikippat oktoberip aallartinnerani, taavalu aamma udenrigs- sikkerhedsudvalgimi ataatsimeeqatigiinnerput aqqutiga­lugu nunanut allanut tunngasutigut toqqaannarnerusumik statsministeri isumaqatigisaminik aamma maaniinnermini oqaatigisai timitalerniarneqassasut. Tamannalu suliassaq maannakkut ingerlanneqarpoq tassaniittoq isumaqarpunga pisariaqarluinnartutut isigineqalersoq, Kalaallit Nunaata nammineerluni nunani sanilerisaminut qiviartarsinnaaneri, suleqatiginninnissaalu.

 

Taanna alloriarnertut aamma nuannersutut tigusariaqaripput isumaqarfigaara.

 

Oqaatigereerpara akileraartarnermut tunngatillugu Inuit Ataqatigiit eqqarsaataat uanga takornar­tarinngilara attartukkatta siammarsinnaaneri aammalu tassani akilersuutissatta taamaalilluni siammarneratigut aningaasat uagut nammineq atorsinnaasatta aamma allanut salliutitatinnut piriarfissaqarsinnaanneranut eqqarsaat. Taama ittoq eqqarsaat siornatigut uagut aamma nammi­neq saqqummiussimasara oqaloqatigiinnermi uterfigineqarsinnaavoq, aappagumullu kisianni pilersaarutit taamaalillugit inerneqarsimanngillat finanslovimi, kisiannili soorunami oqaloqati­giinnerni siunissami uterfigissallugit aamma periarfissaqarsinnaavoq, taanna takornartatut isiginngilara, periarfissasinnaammalli eqqarsaatigalugu.

 

Assigiimik akeqartitsineq pillugu, ilumoorpoq maannakkut saqqummiussassaq Inuit Ataqatigiit aamma tungaaninngaanniit nalorniffigalugu akerleralugu oqaaseqarfigineqartarsimasoq maan­nakkut aamma uagut kinguartittariaqartutut misigisimagatsigu. Maannakkut uani kissaatigineqar­tut tunngavigalugit malugisinnaavarput aajuna, aamma taanna Naalakkersuisut nassuiaatissaani kingusinnerusukkut saqqummiukkumaartumi itisilerneqassaaq, pinngitsuungiivilluni skattere­form, tassa akileraarutitigut iluarsaaqqinnermik malitseqartariaqassaaq assigiimik akeqartitsi­nerup allannguuteqartinnera. Taassumallu maannakkut nalilerniarneqarnera takorluukkatsinnit pisariunerusimasoq oqaatigissavara, aamma uanga nammineq naliliininnik taamani siusinneru­sukkut pisariunerusutut aamma paasisaqarfigisimavara. Tassani suliassaq unitsinngikkaluarlugu isumaqarpunga suliassap ingerlaqqinnerani paasissutissat uterfigineqarsinnaajumaartut.

 


Angallannermut tunngatillugu tassani sanaartugassat tungaatigut allanngortitsisariaqarsimaneq, tassa tassani suliassat naammassineqarsinnaasut aammalu sulisussat amerlassusii kiisalu aamma nunap aningaasaqarneratigut siammaallatsitisumik atuilluarneq tunngavigineqarput, Paamiullu aammalu Avanersuaq tassuunakkut siullermik eqqorneqarsimallutik. Kisiannili una pingaarner­paavoq tassani sanaartugassat peerneqanngimmata, kisiannili piffissarititap siammarneruneranik tamaallaat kinguneqarlutik.

 

Islandip statsministeriata tikeraarnerani suleqatigiinnissarput Islandimut assigiinngitsutigut siunertaqartoq atsioqateqarpugut, aap, atsioqatigiinnerit amerlasaqaat, kisianni aamma atsioqati­giinnerit ministerit allat naalakkersuinermilu aamma qullersarisatta maanni atsioqataaffii Alisarnermut Naalakkersuisup aamma tassunga aasaq manna assigiinngitsunik aamma atsiuga­qarpoq, Norgimullu aamma ilaatigut Islandimut tunngasunik. Uagut takornariaqarnermut tunngatillugu isumaqaitgiissutitta ilaasa erserneraat takussaasumik Leif Iluanaarajuup Qassiar­summi takornarianut ussassaarutinngorlugu inerlugu suliarineqarnissaa Islandip Kalallit Nunaata­lu aningaasaliiffigissammassuk inerlugulu taanna suliaralugu ukioq 2000-imilu tassani suliassaq naammassineqassalluni. Taassuma saniatigut timmisartuutileqatigiit Icelandair aamma Kalaallit Nunaani timmisartuutileqatigiit suleqatigiinnerisa annertusarneqarnissaa, taakku selskabit marluk aallartereersimasaat aamma naalakkersuinikkut Angalannernut Naalakkersuisoqarfiit aqqutigalu­git nakussassarneqarnissaat siunertarineqarpoq, aammalu teknikkikkut Grĝnlandsflyp suleqati­ginninnera timmisartorsuarmik angisuumik pisaarnermini nuannersumik isumaqatigiissuteqarfi­gineqarpoq Islandip Iceland Air-ip tassuunakkut teknikkerii peqatigalugit suliassani aaqqiisoqar­luni.

 

Aamma soorunami taamatut atsioqatigiinnerit suleqatigiinissamik siunertaqartut tamarmik ullormiit ullormut kinguneqarnissaanik takussutissanik utaqqiffiginngilagut, kisianni suleqatigiif­fissanik ajunngitsunik naammassinninniarfissanik siunertat taamaattut kusanarput.

 

Qaarsuarsunni suliaq tunngavigalugu ilisimatinneqarpugut 99-imi upernaap ingerlanerani inaarsarneqarluni suliarineqarluni mittarfissaq taanna. Inerpat soorunami atorneqalernissaa piareersarneqassaaq, inerneqartinnagu piareersarneqarnera aamma atorneqarnissaannut tamakkii­sumik suli maannamut inerneqanngilaq, kisianni minnerpaamilluunniit puigorneqanngilaq taamatut aaqqiivigineqarnissaa.

 


Peqqinnissaqarfik pillugu nammineq ilaatigut apeqqutigineqartunut akissutigissavara Inatsisartut peqqinnissaqarfik isumagineqarnerani minnerpaamilluunniit pissutsit ajornerulinnginnissaat kissaatigalugu Naalakkersuisut qinnuigaat sulisussaaleqineqaraluarpalluunniit napparsimasunik isumaginninneq ajornerulersinneqassanngitsoq, aap, tamanna ilaatigut Inuit Ataqatigiinnut innersuussutigissavara aamma nalunngilara takoreeraat immikkut aningaasaliissutissani 42 mio. tikillugit tassani qinnuteqaateqartoqarmat, peqqinnissaqarfiup immikkut aningaasartuutissanik tamakkunatigut naammassinninniarnerani aamma nammaqataassutaasunik, tassanilu aamma suliassat naammassiniarneqartut pissusissaatut sapinngisamik itsinniarneqarsimapput sulisussa­nik avataanit tikerartitsinermi, akiliutissat akiliutigineqarlutik. Taamaattumillu aamma aappaagu aningaasartuutissat takusinnaasagut najoqqutaralugit suli annertunerusumik aningaasartuuteqar­nissaq ilimagisariaqarpoq qinnuteqaatit naatsorsuutigisaaninngaanniit.

 

Aamma Inuit Ataqatigiit malugisimammassuk nuannaarutigaa napparsimaveqarneq pillugu sulesoqarnerput tassani Paamiuni kommunalbestyrelsip tapersersorneranik apeqqut, ilumoorpoq issaanaq Paamiuniikkama kommunalbestyrelsilu naapeqatigalugu, tassani suliffeqarfiit pineqar­tut eqqorneqartut akissutaat tunniussimavara, kisiannili aamma oqaatigisimavara taanna suliassat tassaniittut aamma misissuiffigineqarnerat politikkikkut ingerlateqqitariaqartutut isumaqarfigalu­gu. Taamaattumik oqalugiaatinni aamma ilanngussimasara taanna ilumoorpoq, illoqarfiit ikinnguteqarfigisagut Danmarkimi imaluunniit allani kulturikkut allatigullu suleqatigigaagut ilinniartut allallu ornittarneranni allanilu aammalu assigiinngitsunik suleqatigisinnaasarlugit, sooq aamma taava napparsimaveqarnikkut suleqatigissanngilagut. Tassani aamma suleqatiginnis­sinnaaneq misissorneqarnissaa Paamiuni saqqummiunneqartoq taanna isumaqatigisimavara ingerlateqqissimallugulu naak nalunngikkaluarlugu ajornartunik tikkuaasoqarsimagaluartoq. Taamaattumik maannakkut taanna oqalugiaatinni taamatut ittumik apeqqutilliineq tassuunakkut aamma taamaalillugu nassuiaateqarfigilaarpara.

 

Taava aamma Inuit Ataqatigiit oqaatigisaani una ilanngutilaarlara Ini-p ilumoorpoq Ini-p nunaqarfinnut tunngatillugu sulinerata nakussassartariaqarnerata Ini-p nammineq allallu nunaqar­fimmiut aamma ataatsimiittuisa tikkuartarsimasaat ullumilu aamma Inuit Ataqatigiit tikkuagaat. Ilumoorpoq nunaqarfinnut tunngatillugu Ini-mi sulinerup nakussassartariaqarnera isumaqatigaar­put, taamaattumillu Ini-p 8. oktober ataatsiminissaani tassani noqqaassutigisimallugu aammalu naalakkersuisoqarfik aqqutigalugu nunaqarfinnut immikkut konsulentimik Ini-p siulersuisoqarfi­ani inissiisoqassasoq, tassanilu nunaqarfinni tunngasunik suliassat immikkut toqqaannartumik malittarineqarnissaat taamaalilluni qularnaarneqassammat. Tassani aamma isumaqarpunga periarfissat ajunngitsut atorluarneqarsinnaanerat periarfissaajumaartoq.

 

Taavalu aamma Inuit Ataqatigiit oqaaserisaanut ataaseq alaatsinaallugu nuannarisara aammalu isumaqatigisara oqaatigilara, Internet-imut atatillugu atuinerup akitigut allaanerusumik aaqqiivi­galugu ilinniartunut allanullu aamma atuisunut oqilisaassutaasinnaanera kanal-it maannakkut pigisagut atorlugit aamma periarfissap taassuma iluaqutaasumik nuannersumik atorneqarsinnaa­nera misissortariaqartoq isumaqarpunga assortuussutigisinnaanngikkipput, nuannaarutigaaralu aamma taanna tikkuarneqarsimammat.


Tassa taama oqaaseqarlunga Inuit Ataaqatigiinnut oqaatsikka inussiarnersut tassunga killeqaral­larput, taavalu qujassutigalugu ulluinnarni maani suliatsinnut tunngasumik peqataallutik aaqqii­niarnermi erseqqissumik nalunaaruteqarnerat pillugu.

 

Kattusseqatigiit oqaaserisaasa aallartinnerat assorujussuaq isumaqatigaara, isumaqarama ullumikkut qallikkut ineriartornerput kisimi sammineqarpallaartoq, taanna oqaatiginiarneqarmat aamma anersaakkut ineriartornitta pingaaruteqarnera, Kattusseqatigiit ullumikkut oqallinnermi apuunniarmassuk. Aamma tassaniippoq aatsaannguaq oqaatigitsiakkanut tunngasoq una 60-ikkunni 70-ikkunni qularnanngilaq 80-ikkut ingerlaneranni nammattoorsimasarput avatangiisit­sinni sungiusimaqaarput, suut aningaasanik akilerutsigit isumaqaratta tamarmik aaqqinneqarsin­naanerat tassa naammassasoq. Ima akeqarpoq aningaasanik qinuinnarluta taava tunniunneqarpata naatsorsuutigaarput ajornartorsiut aaqqinneqassasoq. Taamaanngilaq, pissuseq taanna qaangiup­poq, ullumikkut nammineq inuttut pilliuteqarnisatta, piffissaqarnissatta aammalu anersaartulaar­luta, taanna oqaaseq atugara aamma Kattusseqatigiit malugisimasaat nuannaarutigaara, imaappoq ineriartorneq ullumikkut unitsissinnaanngilarput, ingerlavoq sukkaqaaq, aamma malinnaaniarpu­gut, aamma malinnaasut amerlaqaat, kisianni aamma katataasoqarpoq aap, taamaattumik ineriartornermi tassani ingerlavigisatsinni amerlanerpaat kalinniarnerat eqqarsaatigalugu ilumo­orpoq aamma iluarsaassinissatsinni assigiingitsuni pingitsuungiivilluta nammineq maanni sulisussat ilinniartittariaqarpagut amigaataanerat najoqqutaralugu, avataaninngaanniit sulisussa­nik tikerartitsisoqassanngilaq, nammineq inigut iluarsaatissagutsigit, atuarfiit iluarsaatigatsigit, nukissiorfinnik iluarsaasilerutta nammineq maani sulisut atortariaqarpagut, aamma taava kissaatigissavarput politikkerit tamatta maani sulisussat taamatut atussagutsigit piffissaq sivisu­nerulaartumilluunniit iluarsaassinermut atussagaluarpata, aamma akuersaassagipput. Una pisaratsigu, qinnutigisagut maannakkorluinnaq tamaasa ineqqunermik ilaannikkut avataaninn­gaanniit taava tikittussat allatut ajornartumik ilannguttaratsigit, maannakkut isumaqatigiissutigi­sinnaagutsigu ilaannikkut suliassat sivitsulaarneqassasulluunniit pissutigalugu tassani sapinngisa­mik maani sulisussat atussagatsigit, taanna aneriarfissaq atorluartariaqarparput. Anersaartulaar­nermut aamma taanna ilaavoq, inuillu tamarmik tassani sapinngisamik amerlanersaat peqataallu­tik namminneq suleqataallutik misigisimaneranni aamma nassataqarpoq.

 

Taava nalunngilara Naalakkersuisut allat aamma uannut ilassutissaminnik oqaaseqarumaartut, kisianni ataatsimut una oqaatigilaarlara, qinersiviup maannakkut naalernerani, soorunami ilaatigut qineqqusaarluta aamma aallarteriissagattami, taamaakkaluarpalluunniit ullumikkut oqaaserineqartut uanga ataatsimut isigalugit ima oqaatigerusuppakka: Ulluinnarni inuunerput aaqqitassallu tassaniittut Inatsisartunit puigorneqarsimanngillat, malugisinnaasakka najoqqutara­lugit, oqaaserineqartut Siumumit taavalu Atassummit aammalu illua-tungiliuttunit, ulluinnarni inuunitsinnut annertuumik tunngassuteqartut, Kattuseqatigiillu aamma tungaaninngaanniit naak kisimiikaluarluni inimi maani aamma eqqarsaatissanik maani malinnaalluni aamma tunniussa­qarnera, taamatut siullermeerlunga oqaaseqarninni qujassutigaakka.


 

Peter Grĝnvold Samuelsen, Takornariaqarnermut, Angallannermut, Niuernermut Attaveqaati­nullu Naalakkersuisoq:

Ammaanermut atatillugu oqallinneq partiit oqaaseqartuisa aappassaanik oqaaseqannginnerini aamma Naalakkersuisut Siulittaasuata akissutaanut qalleqqiutaanngitsunik, kisianni ilaliussanik oqaaseqalaarusuppunga.

 

Tassalu pingaartumik Atassutip oqaluttuanut Otto Steenholdtimut takornariaqarneq pillugu kiisalu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Josef Motzfeldtip silaannakkut angallanneq pillugu oqaasii taakkua oqaaseqarfigilaassagakkit.

 

Siullermik aallaqqaasiutigalugu, tassa erseqqissaatigissavara matumani ataatsimiinnissami Naalakkersuisut nassuiaatinik marlunnik apeqqutinut taakkununnga tunngassuteqartunik saqqummiisussaammata, tassalu angallanneq pillugu nassuiaat kiisalu takornariartitsineq pillugu nassuiaat.

 

Apeqqutit taakkununnga tunngassuteqartut apeqqutigineqartut saqqummiussassani taakkunani annertuumik akiniarneqarput, taamaattumik aamma oqallinneq taakkununnga tunngassuteqartoq uterfigillarumaarparput.

 

Kisianni aallaqqaasiutigalugu Otto Steenholdt saqqummiussamini qupperneq 8-ni oqarpoq: Atakornariartitsinerup tungaa tusiapillaajuartoq, ilami iluatsissinnaanngitsutut allaat nalilerniarne­qartarluni@.  Isumaqarpunga Naalakkersuisut tungaaninngaanniit annertuumik aamma Inatsisartut apeqqummi tamatumani suleqatiginiarsimallugit ukiumi qaangiuttumi pingaartumik, decemberi­mi Takornariartitsinermut Ataatsimiititaliaq ataatsimeeqatigisimavarput sukumiisumillu nassui­aateqartitsisoqarsimalluni ataatsimiinnermi tamatumani, majimi aamma taamatut nunatsinni takornariartitsinermi suliaqartut amerlaqisut peqatigalugit aamma Takornariartitsinermut Ataatsimiititaliaq peqatigalugu oqallittoqarsimalluni. Taamatullu malinnaatitsineq Atassummi maqaasineqarsimassappat taava ataatsimiititaliami tassani ilaasortai sumiissimanersut apeqquti­gisariaqarpoq.

Tassami aasaq mannaluunniit eqqarsaatigalugu angallaneq mittarfinni sumi siumungassaappat takornariat qanoq amerlalluinnartigisut.

 

Islandimeeqqammerpugut, takornariartitsineq pillugu niuernersuaq Vestnorden Travel Mart peqataaffigalugu, tassani aatsaat taama nunatsinninngaanniit amerlatigaat, tassa tuniniaasut 30-t sinneqarput, inuit 70-it missaanni peqataallutik nunatsinninngaanniit, tassunga sanilliukkaanni Savalimmiuninngaanniit tuniniaasut 9-upput.

 


Internet qupperutsigu nunatsinninngaanniit takoriartitsinermut suliaqartut qanoq amerlalluinnar­tigisut aamma takuneqarsinnaapput, sunillu amerliartortunik assigiinngitsunik neqerooruteqar­nertik interneti aqqutigalugu nittarsaakkaat aamma takuneqarsinnaalluni.

 

Aamma Inatsisartuninngaanniit piumasarineqartut Naalakkersuisunit malinneqarput, maakkut Greenland Tourisme suleriaasaa nutarterneqarsimavoq, kommunit attavigiortorneqarput suleqati­giinnissamik isumaqatigiissiorfigineqarlutik. Nunat immikkoortuini allaffeqarnikkut, GT periarfissaqarnersoq aammaasinnaanersoq pilersaarusiorneqarpoq. Tassa Inatsisartut kissaataat taamaalillugit malinniarsimavagut.

 

Disko aallartimmat aamma oqaatsit assigiinngitsorpassuit tusarpagut. Aasaq manna naatsorsuuti­gineqartunik amerlanerujussuit ilaasimapput. Aappaagu pilersaarutigineqartut allaat umiarsuup taamatut angalasup aapperneqarsinnaanissaa. Tassa imaappoq taavalu allarpassuit taakkartunn­gikkaluarlugit takornariartitsinerup iluani aningaasaliissutit maanngaanniit pisut atorlugit ineriartortitsineq tassaniittut tamaasa taajunngikkaluarlugit, oqartariaqarpoq apeqqutaagunartoq kinaanerluni takornariartitsinerup sumut killinnera nalilissagaanni, taava immaqa angusat annerujussuusariaqarsorigaluarpaat, kisiannili aajuna pingaartorujussuaq taakkuninnga suliaqar­tut, niuertut, suliffeerannguanik aallartitsiortortut periarfissatik naapertorlugit suleqataammata taakkulu qutsavigisariaqarput annertuumik.

 

Taavalu aamma Atassumminngaanniit Otto Steenholdtip oqaatigaa, ilaatigut aamma piffissami kingullermi oqaluuserineqartoq, tassalu Grĝnlandsflyp angalatitsiviit suleqatigalugit akikitsumik nunatsinnukarniartumik billetsimik tuniniaanera, ilaatigut siumut utimullu 1.500,- kr.it Kĝben­havnip Narsarsuup, Kĝbenhavnip Kangerlussuullu akornanni aaqqissuussinissamik tunngassute­qartut, taakkua erseqqissartariaqarpoq nunatsinninngaanniit taamatut aaqqissuussiniartunut mattussinngimmata, aamma taanna erseqqissumik Grĝnlandsflyminngaanniit oqaatigineqarpoq. Angalatitsiniartut nunatsinneersut peqataajumappata atuiumappata taassuminnga ammavoq. Killersuutit assigiinngitsut rabatordningimik taamaattunik killersuutaasartut atorlugit periarfissii­soqartoq. Soorlu inuit angalatigiit qassiussappat, piffissami qaqugu angalassappat, tamakku killilersuutit billetsinut akikillisakkanut atuuttut atorlugit ammapput, tassalu angallalluarnerup avataanut taakkua inissitaapput, taavalu aamma aajuna anguniarneqartoq, timmisartup soorunami taassuma atorluarnissaa angalaffiuallaanngikkaluartup piffissap ingerlanerani angalasunik ilaasoqarnissaa, kiisalu takornariaqarluartarnerup naliginngisaani piffissami akunnittarfiit ilaatigut inukisaartut taakkua unnuisoqarnissaat siunertarineqarluni.

 


Taamaattumik tassani aningaasaqarnikkut taavalu aamma suliffissatigut iluaqutaasinnaanerat isumaqarpunga qissimingaartariaqaripput, unali erseqqissaatigiinnarpara nunatsinninngaanniit taamatut aaqqissuussisimanngippat taava aamma taamatut aaqqissuussisoqarsinnaammat.

 

Taavalu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Josef Motzfeldtip oqaasii ilaatigut Naalakkersuisut Siulittaasuannit oqaaseqarfigineqareersut, taakkua naatsunnguamik oqaaseqarfigissavakka. Tassa siullermik aningaasanut inatsisip suliarineqarnerani sanaartukkat ilaasa kinguaallatsinneqarnera­nik tunngatillugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap junip 22-ani Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimminngaanniit uagut Pisortaqarfitsinnut noqqaassutaa naatsorsuutinik takujumalluni, taanna junip 25-ani uagut Pisortaqarfitsinninngaanniit akineqarsimammat. Taannali akissute­qaammi iluitsumi Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamukartumut ilaatinneqarsimanngilaq. Taavalu septemberip 8-ni noqqaaffigineqaqqippugut taanna ilanngunneqarsimanngimmat nassiutilaaqqullugu, tamannalu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut uagut akissut allaga­qaat taanna ingerlatissimavarput ulluni kingullerpaani. Neriuppunga anngussimassasoq, aamma uanga ajuusaarutigaara aasarli taanna akissutigisimasarput suli annguffissaanut apuunneqarsi­manngimmat.

 

Taavalu aamma aallaqqaasiutigalugu oqaatigisannut innersuussutigiinnissavakka makkua qineqqusaarutaannaasimanersut imaluunniit tusaaqqusaarutaannaasimanersut mittarfeeqqanik ujaraaqqanik qallikkanik oqalussimanerit, eqqaasitsissutigilaaginnassavara taakkununnga atatillugu, tassa Naalakkersuisut nassuiaammik iluitsumik saqqummiussisussaagatta angallanneq pillugu, taakkulu tamarmik siusinnerusukkut mittarfimmik talliliinissamik oqalussimanigut, mittarfeeqqanik oqalussimanigut, kujataani angallannermut tunngasut namminersortunik periarfissiinissat tamarmi tassani nassuiaammi ilaatinneqarput, taakkulu isummersorfigitinnagit Inatsisartuninngaanniit taava Naalakkersuisuni pilersaaruteqarsimanngilagut, ingerlaviit ilaasa soorlu namminersortuni ilanngunneqarnissaat eqqarsaatigalugu.

 

Aamma Air Iceland taanna oqallinnermi aamma uagut tusarsimavarput, ilaatigut aamma Islandimi tusarsimavara taamatut kissaateqartoqarsimasoq, kisiannili qinnuteqaammik Naalak­kersuisut tigusaqarsimanngillat imaluunniit trafikministeriaqarfik qinnuteqaammik tigusaqarsi­manersoq uagut maani Naalakkersuisuni ilisimanngilarput. Kisianni sapaatip akunnera kingulleq Islandimi inuit taakkua ataatsimeeqatigaakka, aamma kissaateqarnerat annertuvoq, tassa ingerla­viit arlalippassuit qinnuteqaatigerusuppaat, aamma oqarfigaakka qinnuteqarniaritsi taava isummerfigineqarumaarput kingusinnerusukkut. Una pingaarnerpaavoq Inatsisartuni isummer­nissarput suut ingerlaviit neqeroorfigissavagut, suut ingerlaviit Grĝnlandsflymiissappat. Taanna apeqqut isumaqarpunga tunngaviusumik isummerfigeqqaartariaqaripput taamatut allatut isum­mertoqartinnagu.

 


Aamma tamatumunnga atatillugu eqqaamasariaqarmat imarpik qulaallugu timmisartuussinermi selskabip marluk manna tikillugu akuerineqartut ingerlassimmata, taakkulu ilaasuisa ilaasa aqqutit allat atorlugit ilanngarternissaat soorunami naatsorsuutinik ataatsimoortunik qanoq pissanerigut, ilanngartuutissanerigut imaluunniit ilanngartuuffissaat apeqqutaatinnagu taamatut unammilleqatigiinneq aqqutigalugu pissanersugut taanna soorunami Inatsisartut naggataajusumik akisassaraat.

 

Aamma Grĝnlandsflyp pingaartumik kujataanut timmisartortaarnermi kingorna kiffartuussisima­nerata piffissami siullermi taamatut ilaannikkut eqatalaartumik pisimanera aamma uanga ajuusaarutigissavara, kisianni naatsorsuutiginngilara ukiumi tulliuttumi taamatut aallaqqaataata tungaani pisoqartarsimanera uterneqarumaartoq. Naatsorsuutigaara ingerlaavartumik kiffartuussi­neq pitsaanerusoq sungiussisimarpalaarnerusumillu aamma ingerlanneqartoq aappaagu takuju­maarlutigu.

 

Naggaterpiaatigut taanna internetimut tunngasoq aamma internet allanullu tunngasoq aamma Tuusip tikissimasaa aamma allanillu tikinneqartoq,  oqaatigissavara nalunnginnakku Tele-p siulersuisuinut apeqqut taanna oqaluuserineqartoq akit kikkunnut imaassappat, akit kikkunnut imaassappat. Nalunngilara oqaluuserineqartoq aamma isummerfiginiarneqartoq piffissami qanittumi, kisianni aamma Naalakkersuisut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaanni taanna eqqumaffigineqarmat eqqaasitsissutigissavara, tassa atuarfiit peqqinnissaqarfiullu kiffartuunne­qarneranni immikkut ittumik oqilisaasoqarnissaa, informationsteknologi eqqarsaatigalugu inissinneqareersimammat.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaasiisa saniatigut immikkoortut pingasut oqaaseqarfigilaassak­ka, tassa ilaatigut aningaasaqarnermut, akileraartarnermut aammalu ineqarnermut tunngasunik eqqartukkat partiiningaanniit.

 

Ilisimaneqartutuut aningaasaqarnermut tunngasut eqqartorneqarnerusussaapput aningaasanut inatsisissaq aammalu TB II ukioq maanna 1998-imi taakkua pilerutsigit. Taamaattumik taanna itisileriffiginagu partiit tikikkukkit oqaaseqarfiginerulaassavara.

 


Maluginiarpara akileraarnermut tunngasumik Siumut aammalu Inuit Ataqatigiit nutaamik naliliisoqarnissaq kaammattuutigigaat, taannalu misissortariaqartoq. Oqaatigissavara Naalakker­suisut taanna eqqartoraangatsigu oqartarpugut, isumaqarluta maannakkut akileraartarnermut aaqqissuusseqqinnissaq ukiaq manna saqqummiuttariaqanngitsoq, tassani qinersinissaq qanittu­ararsuanngorpoq, isumaqarpugullu taanna politikkimik annertuumik allannguisin­naammat taava taanna eqqartorneqartariaqarpoq piffissami aalajangersimasumi. Taamaattumik taassuma tungaa oqaatigaara aamma uanga isumaqarama akileraartarnermut aaqqissuusseqqittoqassaguni aamma aaqqissuusseqqinnermi pinngitsoorani assigiimmik akeqartitsineq taanna erinarsoqataasariaqar­toq, tassumap peerneqarnissaa imaluunniit tassunga atasumik naliliisoqarnissaa.

 

Taamatut oqarninnut tunngavimma ilaagaat ilaatigut Siumup oqaaseqartuanit oqaatigineqarmat nunarput aningaasanik amerlanerusumik pisariaqartitsivoq, ilumoorpoq, pisariaqartitsivoq taamaattumik pisariaqartitsisilluta aammalu aningaasanik atuiniartilluta isertitagullu killeqarpata taava apeqqutit marluk taakkua nalilertariaqarput, akileraarutitigut qaffaassaagut? imaluunniit avataaninngaanniit atorniassaagut? Taakkua soorunami politikkikkut erseqqinnerusumik nalilersorneqarumaarmata itinerusumik oqaaseqarfiginngikkallassavakka.

 

Ineqarnermut tunngasuni ilaatigut oqaatigineqarpoq, soorlu inissialiornermi aamma eqqarsaatigi­neqartariaqartut elevatorilersuinerit, taakkua oqaatigissavakka soorunami nalilersussapput, tassani pingaartorujussuuvoq utoqqaat seeqquluttullu kisiisa eqqarsaatiginagit, aammali innarluu­tillit tapunneqartariaqartut, taamaattumik siunissami sanaartortarnermi naak akisunerujumaaralu­artoq taamaaliornissaq taakkua nalileeqataanissaat Siumup kaammattuutaatut tiguara paasillugu­lu.

 

Aamma maluginiarpara Atassutip kaammattuutai arlaqartut aamma taakku nuannaarutigaakka, assersuutigalugu inissialiornermut tunngasumik eqqartorneqarpoq aamma nalilersoqqittariaqar­toq, pingaartumik inissialiornermi silataanut qalliutigineqartoq, immaqa ilaatigut glasfiberi kujataani atorneqarsimasoq paasivara, aammalu immaqa nutaamik sananermi sikublokkip atorneqarsinnaanera taakkua kaammattuutigineqartut maluginiarakku. Aamma isumaqatigaara kaammattuutigineqarmat ilaatigut inissialiat imaluunniit nammineerluni illuliat ilai tamani tamaani sarfattut amerlavallaarujussuartut,  taamaattumillu taassuma qanoq iliuuseqarfigineqar­tariaqartoq, tassuunalu isumaqataalluinnarpunga.

 

Tassalumi apeqqusiinera Atassutip aamma isumaqatigaara, 1995-imi taamanikkut kommuninut apeqqut taanna tunniunneqarami, apeqqutinngortinneqarpoq, ilumut taamanikkut ajunngitsumik iliorsimavugut? Nalileqqittariaqarpoq, tassami ullumikkut inerneqanngitsut aammalu nalilissuit maaniinnarmiittut amerlavallaaqaat.

 

Taamatut Atassutip oqaaseqarnerani toqqakkat taalaariarlugit ilai Siulittaasup akissuteqarfigere­ermat, taava Inuit Ataqatigiit oqaaseqaataasa ilaat aamma oqaaseqarfigilaassavakka, siullermik uanga qupperneq 1-imut oqaasissaqalaarpunga Siulittaasorput qupperneq 1-imut oqaaseqanngim­mat.

 


Tassani uani tupaallaatigigakku Inuit Ataqatigiit ilaatigut innuttaasunit appisaluussimmata, qupperneq 1-imi ataatungaani titarnertaap kingulliup tulliani allassimavoq: Aqinigaaffimmi matumani Naalakkersuisuutitaqartut akornanni Naalakkersuisuni inatsisiliortuusorinnittut amerlavallaaqaat@. Inatsisartut nalunngilaat kikkut inatsisiliortuusut. Taamaattumik apeqquser­tariaqarpoq kikkut-ukua inatsisiliortuusorinninngitsut? Tassaasimassapput qinersisartut, taamatut qinersisartunik ataqqinninnginneq isumaqarpunga pissusissamisuunngitsoq. Illuatungaatigut Inuit Ataqatigiit qupperneq 9-mi oqaaseqarput, kaammattuutaat isumaqarpunga tusaatissatut pitsaasutut tigusariaqartoq, tassaasoq, qaleralinniarnermi pisat suliarineqaratik avalaassorneqaan­nartut ilaatigut tonserpassuussapput, taakkua akitsuuteqartinneqartariaqartut, isumaqarpunga taanna kaammattuut pitsaasuusoq aammalu nalilersorluartariaqartoq. Tassami soorlu oqareersun­ga partiit ilaat oqarpoq, aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsivugut, allanik nutaanik iliuusissatsinnik nassaarniassagutta. Isumaqarpunga taanna nalilersorluaqqissaartariaqartoq. Taamatut aamma Inuit Ataqatigiit kaammattuutaat, soorlu sanaassat INI A/S-illu ilaatigut immaqa naammaginartumik nakkutiginninnginnera, soorlu assersuutigalugu namminerisamik illuliornermi allaniluunniit, nalunngikkaluarlugu aatsaannguaq oqareerlunga taanna apeqqut kommuninut 1995-imi tunniunneqarsimasoq, isumaqarpunga aap nalileqqittariaqassavarput taanna misissorlugulu, erseqqinnerusumik paasillugu sooruna ilaatigut inissialiat imaluunniit illuliat taamak naammaginanngitsumik ilisoortartut. Taamak oqariartorneq isumaqarpunga pitsaasuusoq misissorneqaqqittariaqartorlu.

 

Ataatsimut oqaatigalugu partiit oqaaseqaatai isumaqarpunga imaannaanngitsuusut imaqarluartul­lu tamarmik. Qujanaq.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiuttaannut Naalakkersuisoq:

Uangattaaq Naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqaataanut ilanngussassamik saqqummiilaas­saanga.

 

Partiimut ataasiinnavimmut tunngatillugu akissutaassapput, tassalu Inuit Ataqatigiit siulittaasu­annut akissutaassammata, immikkoortut taakkua pingasuupput.

 

Inuit Ataqatigiit siulittaaasuat massakkut maani najuutinngilaq, ajoqaaq, neriuppunga tusaassan­gaanga.

 


Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Naalakkersuisut sulisimanerat pillugu uparuartuinermini ilanngul­lugu uparuarpaanga, Isumaginninnermut Naalakkersuisoq Kalaallit Nunatsinni nersornaasiuttak­kap pingaaruteqaqisup kulturikkut, tassa nersornaasiuttakkap ukioq manna pineqarnera pillugu. Tupaallaatigaara Inuit Ataqatigiit siulittaasuat taama ingasattajaartigisunik oqaaseqarmat taanna pillugu, kulturikkut nersornaasiuttagaq ataqqivarput aamma pinnguassaanngilaq, tamanna nalunngilluinnarpara. Aasaq manna pisimasoq aviisini, tassa Sermitsiamit taalluaannarlugu allaaserineqarpoq, ilaatigut sakkortuunik imaqartunik. Unali erseqqissaatigissavara, aamma Inuit Ataqatigiit siulittaasuata hr. Josef Motzfeldtip nalunngilluinnarmagu aamma naalakkersuisuuni­kuummat, Naalakkersuisut angalasaraangamik ataasiinnarmik suliaqarlutik angalanngisaannar­mata, suliassat assigiinngitsut naammassiniarlugillusooq angalasarmata.

 

Uanga nammineerlunga Naalakkersuisoqatinnit taamanikkut piumaffigineqarsimavunga sulias­saq ulloq taanna inuiattut ullorsiornermi tamakkiisumik naammassineqarsinnaanngimmat naammassiniaqqullugu. Soorunami tamanna piumaffiginninneq ataqqillugu tigusimavara, aamma naammassiniarsimavara inunnut tigusisussanut eqqortunut tunniullugu. Taassumap saniatigut angalanermi suliagut assigiinngitsut uanga Naalakkersuisoqarfimma ataani naammassiniagassa­gut, avannaani naammassiniarsimasagut ataasiakkaarlugit maani taassanngilakka. Kisianni neriuppunga nersornaasiineq taanna paasineqarluni aamma ataqqineqassasoq. Soorunami pinngitsoorusunnartaraluaqaat assigiinngitsut ullormut pisussat naammassinngitsoorneqartaraan­gata. Oqaatigissavara tulluusimaarutigigakku nuannaarutigalugulu suliassaq taanna naammassi­niaqquneqartoq naammassisimagakku.

 

Inuit Ataqatigiit ilanngullugu taasaanni isumaqatiginarluinnartut ukua akissuteqarfigilaassavak­ka, naak apeqqutit ujartuigaluartut aamma akineqartariaqarmata. Tassa Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat katitigaanerat pillugu nassuiaammik maani Inatsisartuni oqalliseqaratta, ilumoorpoq Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat siunissami qanoq aaqqissuunneqar­sinnaanerat pillugu Inuit Ataqatigiinniit saqqummiunneqartut isumaqatiginarluinnartut taamanik­kut oqaaseqarfigisimagakkit, aammalu suliatsinnut inuiaqatigiinni sulisoqarneq pillugu aaqqis­suusseqqinnissami nalilersuutinut ilanngutissallugit oqaatigisimagakkit. Tamanna ilumoorpoq, aamma tamakku ilanngunneqassapput aamma ilanngunneqareerput. Aamma Qaqortumi junimi sulisoqarneq pillugu ataatsimeersuallaratta nuannersumi, tamakku ilanngullugit aamma qaqiler­neqarput.

 

Taamaattumik sulisoqarneq pillugu aamma oqallittussaangatta maani matumani ataatsimiinnermi qularnanngilluinnarpoq Namminersornerullutik Oqartussani sulisorisat katitingaanerat pillugu aamma eqqaasaqarumaarpugut.

 

Tassa puiorneqanngillat aamma sulianut ilaatinneqarput, kisiannili ilumoorpoq aamma aningaa­sanut inatsisikkut matumuunakkut saqqummiunneqartumi 1999-imut tunngasumi, taakkua naammassineqarsinnaanngimmata.


 

Erngup nukiliorfiliornissaq pillugu aammalu Nukissiorfiit ingerlatseqatigiiffinngortinneqarsin­naanerat pillugu Naalakkersuisuni suliagut, taakkua ingerlapput aammalu matumani ataatsimiin­nissami ajuusaarnaraluartumik saqqummiisinnaanngikkallarpugut, kisianni Inatsisartunut aammalu soqutiginnittunut tamanut nassuiaammik saqqummiiumaarpugut paasissutissiisumik, sapinngisamik tamakkiisumik ullumikkut killiffiit pillugit, taannalu paasissutissiinissaq Inatsisar­tut ataatsimiinnerat manna naammassinngitsoq agguaanneqarumaarpoq.

 

Tassunga tunngatillugu Inuit Ataqatigiit siulittaasuata ujartungaa uaniittoq suut-uku misissorne­qaqqissaarniartut, tassa taanna naatsorsuutigereersinnaagunarparsi tamassi erngup nukingalior­fiornissaq pillugu aningaasalersuinissamut tunngasut Naalakkersuisuninngaanniit pingaartippa­gut paasiumartumik ersarissumik inissisimanissaat Inatsisartunut saqqummiuneqalerunik, tassami paatsuunganartunik saqqummiinissarput tulluanngimmat. 

Aamma isumaqatiiginniarnerit ingerlakkatsigit ingerlatseqatigiiffinnut allanut aammalu Nukis­siorfinnut aamma nukiliorfiliassat pillugit aallaavissatut tunngavissagut.

 

Aamma aningaasalersuinissaq pillugu saqqummiinissaq Naalakkersuisuni tamakkiisumik inisseqqaartariaqarpoq Inatsisartut aalajangiisissagutsigit.

 

Tassungalu tunngatillugu Nukissiorfiit ingerlatseqatigiiffinngortinneqarnissaminni aamma nalunngilarput tamatigut soqutigigaat nunatsinnimi nukissiornikkut ingerlatsisuungamik aamma erngup nukiliorfiliorsinnaanerit misissuiffigalugit, taamaattumik nunatsinni nukissiornikkut ingerlatsineq aammalu erngup nukingamik ingerlatsineq paaseqatigiiffiusumik ataqatigiisinne­qartariaqarput. Siunissami erngup nukiliorfiit annertusiartortillugit amerliartortillugillu sooruna­mi Nukissiorfiit inissisimaneri ullumikkut aamma ersarinnerusunngortinneqartariaqarmat, minnerunngitsumik ingerlatseqatigiiffinngortinneqarnera ilutigalugu.

 

Tassa apeqqutit nassuerutigissavakka Inatsisartunut arlaqarmata tassani inisseqqissaarusutavut Inatsisartunut paasissutissanik ersarluttunik saqqummiiumanata.

 

Neriuppunga erngup nukiliorfii pillugit paasissutissat ersarinnerusut aammalu killiffik pillugu paasissutissiinissarput taanna naammaginartumik naammassiumaarlutigu, erseqqissaatigeqqissa­vara tamanna Inatsisartut ataatsimiinnerat manna naammassinngitsoq suli Inatisartunut agguaan­neqarumaarmat.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Ilisimatusarnermut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:


Uanga aamma annertunngikkaluanik ilassuteqalaarusuppunga Naalakkersuisut Siulittaasutta akissuteqaataanut.

 

Peqqinnissaqarfik eqqarsaatigalugu sulisussaaleqinerujussuaq akisoqaaq, sulisunut atorfilinnut nungullarsaataaqaaq, sullissinerup pitsaassusianut akisuvoq, ajorpoq, iluaqutaanngilaq aningaa­satigut akisoqaaq. Tamanna tamanit paasineqarlualersoq malunnarpoq, tassami Inatsisartuni oqaluttut arlallit siunnersuuteqarput aammalu eqqarsaasersuutinik assigiinnngitsunik saqqum­miussuillutik qularinngilara tamakkua Inatsisartut ataatsimiititaliaannit susaqqartuni eqqartorne­qarluarumaartut, aaqqiissutaasinnaasunik ilaatigut oqaloqatigiittoqarnissaa tassani qularinngilara.

 

Taamaammat tamakkununnga ataasiakkaarlugit pulanngikkallarlunga allat immikkut taaneqartut Siulittaasuttalu tikinngisai ilassuteqarfigilaassavakka.

 

Siumup oqaluttuaninngaanniit Ruth Heilmanniminngaanniit oqaatigineqarput tarnimikkut ajuutillit pitsaanerusumik sullinneqartariaqarneri, soorlu eqqaamaneqassasoq upernaaq manna Naalakkersuisut Inatsisartuni saqqummiussaqarput siullermeertumik tarnimikkut ajuutillit siunissami pitsaanerusumik sullinneqarnissaat siunnerfigalugu saqqummiussissummik aammalu Inatsisartunut oqallisissiamik. Inatsisartut qujanartumik assut soqutiginnillutik pingaartitsillutillu tassani oqallipput, aammalu pitsanngorsaatissanik assigiinngitsunik tikkuussillutik. Taakkua tikkuussissutigineqartut assigiinngitsut piviusunngortinniarneri soorunami aamma aningaasanik naleqarmata apeqqutaassaaq qanoq sukkatigisumik taakkua naammassiniarneqarsinnaanersut, kisianni oqaatigissavara Naalakkersuisut minnerunngitsumik ilinniartitaanerit pillugit aappaagu aningaasanut inatsimmut tunngatillugit siunnersuuteqarmata oqallinnerup upernaaq malitsigisaa­nik.

 

Kisianni aamma nalunngilarput tamatta peqqinnissaqarfinniinnaanngitsoq tarnimikkut ajuutillit soorlu aamma Ruth Heilmanni oqaaseqartoq sammisaqartinneqartarnermut tunngasut aamma allallu taakkununnga sullissinermut pitsanngorsaataasinnaasut qissimingaarneqartariaqartut aamma Inatsisartut upernaaq oqallikkamik pingaartillugu oqaatigivaat, aammalu inassutigineqar­tut Inatsisartuninngaanniit ilagivaat ataatsimiititaliortoqassasoq susassaqartut tamarmik tassani peqataaffigisaannik, taavalu siunissami tarnimikkut ajuutillit pillugit taakkualu sullinneqarnissaat ataqatigiissumik ataatsimoorussamik iliuusissanik Inatsisartuni saqqummiussaqarnissaat anguni­arlugu. Taanna suleqatigiissitaq inassutigineqartutuut aallartereerpoq susassaqartut assigiinngit­sut tassani suliaminnik aallartitsipput, neriussuugut tassani ujartorneqartut Siumuminngaanniit aamma Inatsisartuni pitsanngorsaatissanik tikkuussisunik saqqummertoqarumaartoq. Nuannaaru­tigivara taakkua aamma pingaartinneqarlutik uani oqaatigineqarmata.

 


Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaluttup siulittaasup Josef Motzfeldtip oqaatigivaa. Paamiut kommunalbestyrelsiata ikiuukkusulluni neqeroornera Naalakkersuisuninngaanniit tusaajumane­qanngitsoq, Naalakkersuisut Siulittaasutta taanna oqaaseqarfigereeraluarpaa, kisianni taanna  aamma uanga ilassuteqarfigilaarusuppara, tassa isumaqarama taamatut oqarneq eqqunngitsoq, Paamiut kommunillu allat suleqataarusuttut qujarullugillu atorfissaqartippagut. Nalunngilarput Danmarkimi peqqinnissaqarfiit ataasiakkaat aamma illoqarfinni ataasiakkaani amt-init ingerlan­neqartut aqunneqartut, taamaattumik Paamiut kommunia aammalu kommunit allat toqqaannartu­mik suleqatigiissinnaanerat aqqutissiuukkusullugu amtsrċdsforening, amt-it kattuffiat Naalakker­suisuninngaanniit allaffiginikuuagut, taamatut periarfissaq ima ittoq aamma aqqutissiuukkusullu­gu.

 

Peqqinnissamut ministeri, Carsten Koch maaniinnerani isumaqatigiippugut aamma tulliani Danmarkimut tikikkuma novemberimi peqatigiilluta amt-it kattuffiat oqaloqatigiartussagipput periarfissaq una tikkuunneqartoq ilaatigut pillugu, aqqutissiuukkusullugulu tikillugit aamma amt-it kattuffiini siulersuisut oqaloqatigerusukkatsigit. Tassa aqqutissiuusserusuppugut iluatigaarput Paamiut kommuniat suleqataarusuttoq aammalu kommunit allat. Neriuppugut Danmarkimi ministerip tassuunakkut aamma ikiuukkusunnera amt-ini oqaloqatiginninnitsinni iluatsittumik kinguneqarumaartoq.

 

Naggataatigut peqqinnissaqarnermut tunngatillugu Anthon Frederiksenip oqaaseqaataanut aamma oqaaseqalaarusuppunga, tassa uani aningaasarsianut tunngasut taakkua tikinngikkallarlu­git aamma oqaloqatigiissutigineqartussaassammata ataatsimiititaliami, una ajornartorsiutinik kommuninut taakkualuunniit ikinngutaannut allanulluunniit milorujutiinnarneqarsinnaanngillat milorujussisarnermik oqaaserisaa akerlilerusuppara, isumaqarama ajornartorsiutinik milorujussi­niaannanngitsugut kommuninut allanullu, kisiannili suleqatiginnikkusuttugut. Aamma taakkua susassaqartut allat nammineq akisussaaffeqartut assigiinngitsunik Namminersorusut imaluunniit Naalakkersuisut akisussaaffiginngisaannik, tamakkua pillugit milorujussinata suleqatiginnikku­sunnermik assammik isaassivugut kaammattuillutalu, neriulluta tamanna suleqatiginnikkusunneq aamma kommuninit susassaqartunillu allanit tigulluarneqarumaartoq.

 

Avatangiisinik illersuineq pillugu oqaatigerusuppara, tassa pisuussutinik umaassusilinnik atuilluarnissaq akisussaassuseqartumik taanna aamma oqaluttunit tamanit saqqummiunneqartoq oqaatigineqartoq maluginiarakku nuannaarutigalugulu.

 


Mingutsitsinaveersaarneq aamma innuttaasut tamarmik akisussaaffigeqataasariaqaraat aamma oqariartuutigineqarpoq, tamanna aamma pisariaqarpoq, kisianni aamma massakkut pisortat Inatsisartut aalajangernerat tunngavigalugu Namminersornerullutik Oqartussat tapiisalernerisigut eqqakkanik ikuallaavinnik piorsaaneq massakkut aallartissimalerpoq. Nalunngilarput arlaleriarlu­ta tusartareerparput Qaqortumi massakkut aallartittoq ikuallaavik, taannalu illoqarfinnut angi­nerusunut naleqqussarlugu kommunit Danmarkimi avatangiisinut aqutsisoqarfik Namminersor­nerullutik Oqartussat suleqatigiinnermikkut taanna pilersaarusiorlugulu napparsimavaat. Taama­tut suleqatigiinneq pitsaasoq misilittagaqarfigilluagarpullu aallaavigalugu massakkut kommuni aammalu Danmarkimi Miljĝstyrelsi naalakkersuisullu suleqatigiinnermikkut illoqarfinnut mikinerusunut aamma pilersaarusiorlutik aallartipput. Tassani eqqarsaatigineqarpoq Tasiilap kommunia tassani misiliutitut inissinneqassasoq. Qaqortumi ikuallaaviup pilersaarusiorneqar­neratuulli aammalu sanaartorneqarnerani soorlu pisoqartoq Miljĝstyrelsiminngaanniit aamma tapiissuteqartoqartoq aamma taamatut piumassuseqartoqarpoq illoqarfinni mikinerusuni misilii­nissamik, tassanilu apeqqutaaginnassaaq soorunami maani qaqugu taamatut pisoqarnissaa akileeqataanissamut periarfissaqalissanersugut. Taamaalillunilu aamma nunaqarfiit ikuallaaveeq­qanik piorsarneqarlualereerpata nunaqarfiit illoqarfiit mikinerit illoqarfiillu anginerit taamaalillu­tik periarfissarissaalissapput. Nunaqarfiit eqqarsaatigalugit eqqaasitsissutigilaarusuppara kommuninut massakkut ikuallaaveeqqanut ingerlatsinermut pikkorissartitsinerit ingerlallualere­ernikuummata sulisut tikillugit ilitsersuunneqarlutillu sungiusartinneqartarput Namminersor­nerullutik Oqartussat 80 %-mit akiligaanik kommunillu 20 %-mik akiligaanik, tassa annikitsunn­guamik akiliilluni taamatut pikkorissartitsisoqarsinnaavoq malunnarluarporlu taamatut pikkoris­sarfiusimasut nunaqarfiit iluaqutigilluarsimagaat, taamaattumik neriuppunga tamanna neqeroorut tigulluarneqassasoq.

 

Naggataatigut nuannaarutigalugu oqaatigerusuppara maluginiarakku aamma oqaluttunut tamanut meeqqat pillugit siunnersuiffik imaluunniit meeqqanut ombudsmandi tapersersorneqarluni pingaartinneqarlunilu oqaatigineqarmat. Meeqqat tamarmik qamuuna nalunngittariaqarpaat soqutigineqarlutik tusaaniarneqarlutik nangaanatillu sukkulluunniit sunaluunniit pillugu saaffis­saqarlutik. Inatsisartut pingaartitsillutik taamatut oqalunnerat isumaqarpunga qularinngilara meraalluni nuannissasoq tusarlugu aammalu isumallualersitsissasoq. Qujanaq.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu naalakkersuisoq:


Oqaluttuniit ilaatigut taatsiarneqartut erseqqissaaffigilaassavakka naalakkersuisut siulittaasuata ilassuteqarnerata saniatigut. Siumut-minngaanniit ilaatigut taatsiarneqarpoq nuannarisimaarlugu Siumut oqaluttuaninngaanniit efterskolemut Danmarkimut atuariartortartut taassuma ingerlanne­qarneranut tunngatillugu. Tassunga tunngatillugu oqaatigilaarlara ukioq manna naalakkersuisu­ninngaanniit, tassa siullermik 200-naat Danmarkimut atuariartorsinnaanissaat aningaasartalersi­magaluarparput. Qinnuteqarnerilli annertuallaarmata 250-ngortissimavagut, tassalu Danmarkimi taakkua atuarput. Ullumikkut Danmarkimut atuariartortarneq efterskole tunngavigalugu uani toqqammaveqarneruvoq oqaatsinik qallunaatut ilikkagaqarnerunissartik anguniarlugu tappavun­nartarlutik. Taannalu assortuussutaanngilaq maannamut aamma maani inatsisartut ilaasortat ilisimassavaat efterskoleqalernissamut tunngasoq qasseriarluta maani sammisarsimavarput naalakkersuisulli uagut una aalajangiusimaarparput nutaamik efterskoleliunngikkallarluta aningaasat atorumanerullutigit inuusuttut taamatut kissaateqartut Danmarkimut ingerlaartinne­qartarnerat. Soorunami pisariaqalerpat aningaasassallu immikkoortinneqareerpata efterskolelius­saqqaarpugummi. Kisianni soorlu oqartunga massakkorpiaq pilersaarutiginngilarput ukiuni qaninnerpaani efterskoleliliornissaq nunatsinni.

 

Taavalu Atassut-minngaanniit apeqqutigineqartut ilagaat tassa tips-ikkut aammalu lotto-nikkut sinneqartoorutaasartut aningaasat pissarsiarineqartut qanoq atorniarneqarnissaat apeqqutigineqar­luni. Naalakkersuisuninngaannit nuannaarutigeqaarput ukiumut 4 millionit nunatsinnut maanna­mut pissarsiarisimasakkavut ukiumi tullerminngaanniit 12 millioninut qaffattussanngormata. Tassunga tunngatillugu innersuussutigissavara aningaasat taakkua qanoq atornissaannut aggua­taarinissamut tunngasortai 1999-mi aningaasanut inatsimmi tassani ilaatinneqarmata tassalu inatsisartut tassani aalajangersaasussaassapput taakkua aningaasat qanoq agguataarneqartarnis­saanut aalajangersaanissamut. Tassanilu qinnutigissavara uuma tungaa isiginiarneqaqqullugu aningaasat taakkua qaffariaataat allaffissornermut tunnatik kisianni nunatsinni sunngiffiup nalaani assigiinngitsunik sammisassaqartinniarnermut tunngatillugu amerlanerit tamakkununnga atorniarneqarsinnaanissaat inissinniarneqaqqullugu. Tassa timersornerinnaanngitsoq kisianni aamma kulturikkut allatigullu sammisassaqartinniarnitsigut tunngasut tassuuna aningaasalerne­qarsinnaanissaat naatsorsuutigigatsigu. Ilaatigut oqaluttunit eqqaatsiarneqareerpoq qanormitaava­mi issagaluarpa Internetscape-mut atorneqarsinaasuugaluarpata, tassuunakkut aamma meerartatta sungiusarluarsinnaanissaat tassani sunngiffimmi nalaani anguniarlugu. Nalunngilara inatsisartu­nut ilaasortat ilaatigut siunnersuuteqartut meeqqat inuusuttuaqqallu sammisassaqartinniarnerat aallunneqarneroqqullugu aningaasaliiffigalugulu naatsorsuutigaaralu taakkua aningaasat aggua­taarnissaanni inatsisartuninngaannit taassumap tungaa isiginiarneqarluarumaartoq.

 


Taavalu IA-p oqaluttuaninngaanniit qujavunga taatsiarmagu teknik-ikkut qaffasinnerusumik ilinniarfeqalernissaq pilersaarutinut tunngatillugu ujartuilluni aningaasartai pissarsiariniarneri ajornakusoorsimanersut. Aammalu tassani suleqataarusullutik ukiumut tullermut aningaasartuu­tissat eqqarsaatigalugit inissiiniarnissamut. Taanna isumaqarpunga assut peqqummaarissunik tikkuarneqartoq taamaalilluni. Ilumoorpoq 2,5 millionit pisariaqartissavagut taamatut aallarniini­armi, kisiannili aningaasatigut pissarsiarineqarsinnaasut killeqarneri tunngavigalugit uani erseqqaarissumik nalunaarutigineqarsimanngillat. Kisianni taamaakkaluartoq aamma ajornartor­siutitta aapparaa taanna ==hĝjere teknisk eksamen== nunatsinni eqqutissagutsigu folketingi aqqutigeeqqaalaartariaqassagatsigu inatsisitigut allanngortitsilaarnissat pissutigalugu. Kongip peqqussutaa atussanerlutigu imaluunnit nammineq inatsisiliorfigissanerlutigu, taanna Danmarki­mi udenrigsministeriusorlu oqaloqatigiissutigissavarput. Kisianni tassa qanorluunniit ilioraluarut­ta folketingikkoorlugu inatsisip taassuma allanngortiallannissaa pisariaqarpoq, soorlu GU-nik assigiinngitsunik eqqussinialeratta aamma taamaatut aaqqiinissaq pisariaqarsimasoq. Kisianni taamaakkaluartoq eqqummaarissumik uani taaneqarnera nuannaarutigaara isumaqarpunga aamma nunatsinni inissiat atuarfeqarfiillu soorlu eqqarsaatigalugu aserfallassimasorujussuit tamak????? ikiortigalugu aaqqissuussiniarnermi ilanngutissagutsigu aamma suliassaq taanna tappiffiginiartariaqarpara.

 

Meeqqat atuartitaanerannut tunngatillugu nuannarivallaanngilara imatut nalilerneqarnerput naalakkersuisuninngaanniit Nuup avataani pissutsit isigiumanngikkigut. Una erseqqissumik oqaatigilara Nuuk ilaatigut ilinniartitsisoqarniarnikkut ajornartorsiuteqarfiuvoq. Kisiannili Nuup avataaniipput arlallit kommunit ilinniartitsisut tungaatigut ajornartorsiuteqanngitsut. Isigiumani­artupilorujussuuvarput nunarput tamakkerlugu aaqqiisoqarnissaa. Aamma ataasiaannarluta uani aaqqiinngilagut imatullu paasineqassanngilaq najugartik qimannagu ilinniartitsisunngorniartut aallartikkatsigit tassa iluatsittut. Naamik taamaattoqanngilluinnarpoq, naalakkersuisuni aamma taamatut isumaqanngilagut. Aaqqiissutissatuut aallartitagut malersorniarpagut iluatsinnissaata tungaanut kingumut una misigeqqittariaqanngilarput ilinniartitsisunik 1000-t missaaniittuninn­gaanniit 300-t amigaataanerat, tassanilu inatsisartut inakkusoqaaqqa aamma taassuma aaqqiissu­tissap piviusunngortinneqarnissaannik suleqataalluarniaqqullugit aammalu qujassutigalugu upernaaq ataatsimiinnitsinni aningaasat ilaatigut kissaatigineqarsimasut akerlilersorneqaratik akuersissutigineqarsimaneri suliniarnitsinni assut annertuumik oqilisaataasimapput.

 

Taavalu IA-p aamma taatsiagaa taanna nipilersortartut nunatsinni kattuffiliornerannut tunngatil­lugu soorlu naalakkersuisoqarfik assut suleqatigissalluugu ajornakusoorsimasoq. Ilumoorpoq ukiut kingulliit marluk taassuma tungaa annertuumik suliniuteqarfigisimavarput ikiorniarsaralu­git. Aningaasaliiffigisimavagut aamma namminneerlutillu iluatsissinnaanngisaat kissaatigisima­galuarlutigu, kisiannili suliassaq imatut ingerlaqqikkaangat allatut ajornartumik qinnuigineqarlu­ta allaat uagut sulisugut nammineerlugit suliassamik tassuuna ingerlatsisussatuut piumaffigere­eratsigu allatut ajornartumik naaggaartariaqarlutigu. Soorunami kattuffiliorniarnermi suliassat annertusarpoq, tassanilu assersuutigisinnaavarput avannaani qimussersortut kattuffiliornertik nammineerlutik ingerlappaat, taannalu iluatsippoq. Taamaattumik ilassutigerusunnaqaaq kattuffiliorniarnermi assigiinngitsuni namminneerlutik aamma suliassamik ingerlatsisinnaanerat assigiinngitsut taakkua kattuffiliorniartut suliarisariaqaraat, sinnerisigut ikiussaqqaarpagut, soorlu kattuffiliorneq naammassigaangat ukiumoortumik finanslovimi ilaalersartut ingerlatsiner­mi qanoq atsigisumik tapiiffigineqarnissaat. Tassa taanna isumannaakkamik ilaavoq.

 


Taavalu naggataatigut Kattusseqatigiit paatsuulaarsimanerat naqqilaarlara imatut paasigakku ilinniartitsisunngooq 193-t massakkut atuarput tulliigooq januarimi ukioq 2000-mi aallartissasut. Tassani imatut allassimavoq, aap ilinniartitsisut ullumikkut 193-t ingerlaarput taakkunani 60-t najugartik qimannagu ilinniartitsisunngorniarlutik aallartipput. Kisiannili ukioq ilinniarfiusoq kingulleq Nuummi soraarummeeriartorfigisussaavaat. Taakkorpiaallu pissutigalugit tullii aallartittussat, tassa najugartik najuinnarlugu ilinniarnissaminnut aallartittussat allatut ajornartu­mik equtilaartariaqassavagut tassalu taakkua uani pineqarput tullissaai najugartik qimannagu ilinniartitsisutut aallartinniartut ukioq 2000-mi januarimi taakkua aallartikkumaarmata, sooruna­mi seminariemi pikani aallartittartut taakkua ingerlasuassapput naatsorsuutigalugulu ukiumiit ukiumut amerliartorusaassasut, tassa ullumikkut 38-t ukiormanna ilinniartitsisunngorniarlutik aallartipput. Qujanaq.

 

Paaviaariaq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu naalakkersuisoq:

Naatsunnguamik naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqaataanut ilassuteqalaassaanga. Siuller­mik Atassut-miit Otto Steenholdt-ip oqaaserisai rejerniartunut ilungersunartuuvoq aalisaqqusat piaarpallaamik tamaasa qaqereernerisigut uniinnartariaqalersarneq, tamannali siunissami takkuttuartussaagunartoq pisassat ukiumoortut aalisariuterpassuarnut agguaanneqartarmata. Tassunga tunngatillugu oqaatigissavara naalakkersuisuni soorunami kissaatigigatsigu rejeqassut­simut naleqqutunik rejerniuteqassuserput sapinngisamik piffissaq sivisoorsuunngitsoq atorlugu aaqqiivigineqassasoq, tassalu aningaasat ukioq manna 10 millionit atugassiissutaapput aappaagu­mullu naalakkersuisut siunnersuutaat aningaasamut inatsimmut tunngatillugu tassungami suliassamut tunngatillugu 5 millioniugallarput aammalu oqaannarta ilaanni allaqqalluni pisaria­qartitsineq najoqqutaralugu ilaneqarsinnaanerat sillimmatinik isumagineqarsinnaasoq taamaalil­luni pilertornerusumik rejerniutinik aalisariuteqassuseq pisassanut naleqquttoq piaarnerusumik angujumallugu. Taanna erseqqissaataaneruvoq. Tassa naatsorsuutiginngilaat naalakkersuisut ukiorpassuarni agguaassisarnerit imaluunniit immikkut aaqqiisarnerit ukiut siuliani nungunngit­suukkat ukiut tullianut nuuttarnerat taanna sapinngisamik sivikinnerpaamik taanna atussasoq. Neriuppugut naalakkersuisuni una naggataajusoq.

 


Taava aappaattut Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Josef Motzfeldt-ip siullermik tuttut pillugit aavartoqarneranut tunngatillugu ilaatigut imatut nipillit taamatut paasineqarsinnaasumik innut­taasut pisassarititaasunut ataqqinnippallaarunnaarsinnaasunngorlugit aaqqissuussinerup iluseqar­nera. Ilaatigut assortornanngilaq, kisianni tassa erseqqissaatigeqqaassavara naalakkersuisuni uani suliassaq (suunuku inuit taama quersortigisut) ???nartinnagu aalajangerneqartarmat pisassiissutit ukiuni kingulliit eqqarssaatigalugit pisassiissutit qanoq amerlatigisut pisarineqassanersut. Suliassalli naalakkersuisunit tassa naammassineqarput, uanga naalakkersuisoqarfinnut suliassaq tunniunneqartarpoq taamaalilluni kattuffiit peqatigalugit suliassaq ingerlanneqartarluni agguaan­neqartarlutik. Taavalu ukioq manna aamma ajornartorsiuteqarsimavugut imaluunnit siorna inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata kingorna naalakkersuisoqarfinnit misissuiffigineqarsima­voq aaqqissuussineq inatsisartut kissaatigisaattut aaqqissuussiniarluni piareersaasiorluni. Tassani sulinermi upernaaq naammassisumi paasineqarpoq ajornartorsiutit nutaat takkussuutissasut, tassalu inatsisartut angorusuppaat kingorna oqallinnerminni oqaatigisaat ersarilluinnartoq tassaavoq naapertuilluarnerusumik tuttutassat inuiannut Kalaallit Nunatsinnut najugaqartunut agguaassineq pissasoq. Kisianni taanna eqqortikkumallugu pisassallu killeqareernerat pissutiga­lugit taanna kissaatigisaq anguneqarsinnaanngilaq ilaatigut makku pissutigalugit: Illoqutigiit ilaatigut oqaatigineqarsinnaapput inummik ataatsimik inuttaqarsinnaasut ilai arfineq pingasunik qulingiluanik qulinilluunniit inuttaqarsinnaapput, illoq ataaseq. Illoqatigiit ataatsit ilaanni ilaqutariinni arlariinni inoqarsinnaapput.

 

Najukkat nalunaarsornerat amigaateqarpoq, kommunit annertuumik suliassinneqassapput nunaqarfinni aqqutsinikkut taaguuserlugit adressesilersuinerit atuutinngillat, tassalu taava illut normui b-nr. atorlugit agguaassisoqartariaqassaaq, illukkaarlugit agguaassisoqassappat. Illuni angisuuni taamatut imatut hotelit, akunnittarfiit Sĝmandshjem-it, parnaarussiviit allallu pingaar­tumik ukiuni makkunani inissaaleqiffiusumi aammalu pingaartumik assersuutigiinnarlugu maani Nuummi inuit sinerissaminngaanniit maanga atorfittaarlutik nuuttut ilaqutariit sumi tamaani ilaatigut najugaqartinneqartariaqartartut inissaaleqineq pissutigalugu, tamakku qanoq ilillugit nanineqassappat systemimi, kommunini agguaassiniarnermi illoqutigiikkaartut.

 

Taamaattumik killilersuisoqareernera pissutigalugu illut ataasiakkaarlugit tunioqqarneqassagalu­arpataluunniit taava pisassiissutit amigarput, taava aamma makitsineqartariaqassaaq, taava ajornartorsiut uteqqissavarpoq tassa ilaat pissarsinngitsuussapput. Taamaakkami inatsisartut siorna kissaatigisaat taanna tassa naapertuilluarnerusumik agguaanissaq aaqqissuussinissaq taanna naalakkersuisuni illersoruminaassimavarput ??? anguniagaanni piviusunngortitsisinnaan-nginnitsinnut ???simavugut aammalu inassutigisimanngilarput taamatut takusinnaareerlugu ajornartorsiut annertunerungaartoq pilersissallugu inatsisartullu tamanna anguniagarinngilaat oqinnerusoq, taamaattumik pissuseq siorna atorneqarsimasoq atorneqarsimavoq.

 

Ajuusaarnartoq unaavoq naalakkersuisut taamatut aalajangernerisa kingunerisaanik piaartumik ataatsimiititaliaq susassaqartoq ilisimatinneqarsimanngimmat, taannalu utoqqatsissutigereerpara aamma matumuuna utoqqatsissutigissavara pisortaqarfimma suliassamik tassuunakkut, sooruna­mi uanga akisussaaffigara tassuunakkut naammassisimannginnera.

 


Taava qalerallit Josef Motzfeldt-ip Inuit Ataqatigiit-niit oqaatigaa aamma uggornaqisumilli ???? tassani pineqarluni qaleralinnik pisassalersuussinermi aaqqissuussineq . Taamatut paasivara. Una paasisariaqarpoq oqaatigisariaqarpoq aaqqissuussineq nutaajuvoq taavalu taanna aaqqissuussineq suulluunnit eqqarsaatigalugit aallaqqaammut ajornartorsiutitaqartoq aamma licens-erpassuit 1000-t arlaqartut agguaanneqarsimapput ilaatigut ajunngitsumik ilaatigut isornartumik inger-lasimavoq, taanna nassuerutigisariaqarpoq. Kisianni taakku uniffiussanngillat ajornartorsiutit aaqqinniarlugit sulineq aamma ingerlavoq. Malittarisassat assigiinngitsorpassuit eqqortinniarne­qartarput aammalu ilai eqqortikkuminaattarput, kisianni malittarisassat siunertaqarpata, aamma una siunertaqarpoq, tassa siunertaa unaagami qaleralinniartarnermi peqataalersartut aqunneqar­sinnaasariaqartut, killilerneqartariaqartut. Tassuunakkut aqutsisinnaavugut, kisianni tunisinermi allaasoq taassuma licens-ip taassuma atuuttinniarneqarnera ilaatigut sumiiffiit ilaat pingaartumik ajornakusoorsimavoq, kisiannili taanna nakkutilliisoqarfipput tassa GLFK, Kanuaana taavalu aamma ilaatigut aalisarnermut nakkutilliisut taakku aamma atorlugit ilaatigut nakkutigineqar­nerat annertusarneqarpoq aammalu taassuma saniatigut piumasassavut aamma tunitsivinnut aamma ilusilersorneqarlutik. Tassa piumasarineqartoq taanna allagartaqaqqaarluni qalerallit pingaartumik ukiuni makkunani aalisarneqarluarfigisaat nalaanni aqutsisinnaaneq taanna piviusumik aamma timitalerniarneqarpoq tamakkiisumik.

 

Taavalu akitsuummut tunngatillugu una oqaatigerusunnerullugu uanga aningaasaqarnermut naalakkersuisoq aammalu akitsuusiisarnermut tunngatillugu naalakkersuisuni isumaginnittuusoq oqaaseqareernerattut uanga kissaatiginerugakku nunatsinni maani tunisassiaq aalisagaq qaqinne­qartoq namminermi suliarineqarpat taamaattumik taassumap aamma naalakkersuisuniit uanga aamma malersornissaa soqutigilluinnarpara aammalu taanna tunngavigalugu sulineq ingerlallu­gu, tassa ajornanngippat tunisassiarineqarsinnaasut nunatta imartaani qaqinneqartut nunatsinni suliarineqassasut, taanna aallaavigalugu naalakkersuisuni sulivugut. Qujanaq.

 

Ruth Heilmann, Siumut:

Siullermik uanga oqaatigissavara naalakkersuisut akissuteqaataannut assorujussuaq qujavunga, pingaartumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaaserisaanut Siumup oqaaserisai pillugit akuersaar­nartumik assigiinngitsutigut nipilimmik saqqummiussaqarnera aamma. Kiisalu partiinit aamma oqaaserineqartut amerlanerpaartaatigut aamma Siumut oqaaserisaanut assingupput aammalu tapersersornartuullutik.

 


Atassutip oqaluttuata Otto Steenholdt-ip oqaatigaa ilaatigut takornariaqarneq tassani isumalluar­nanngitsumik aamma angusarisaasut massakkut killiffiusut malunniussimasut. Kisianni uanga Siumut-miit oqaaserisagut uteqqinngikkaluarlugit oqaatigissavara aamma Inuit Ataqatigiit oqaatigisaat tassa takornariaqarneq inuutissarsiut nutaajuvoq aatsaallu aallarnisaleruttorpoq aammalu isumalluarfigaarput sukatut inuutissarsiutit pingaarnersaat sukat pingajuattut isigalugu ineriartortinneqassasoq. Taamaattumik takornariaqarnerup tamatigut ineriartortinneqarnissaa aammalu soorlu saqqummiinitsinni oqaatigigipput kommunini eqqumaffigineqarnerulernera amerlasuut peqataaniarnerulernerat massakkut ersertoq isumalluarnartuutipparput. Kiisalu takornariaqarnermi sanilerisatta imaluunniit suleqatigisatta soorlu Island-imi upernaaq tikeraar­nitsinni aamma paasisarput unaagami Island-i tassaasoq takornariaqarnikkut ingerlatsisoq aamma siuarsimasoq tassuunakkut aamma suleqatigiissuteqarsinnaanerput assigiinngitsutigut periarfissa­qarpoq aammalu oqaatigineqareerluni Air Island taanna angallannikkut aamma ingerlalluartoq aamma atorluarlugu ilaatigut aamma suleqataajumanera taanna siunissami periarfissaqartoq aamma taanna uummarissarluarneqarnissaa soorlu aamma naalakkersuisut tamanna sulissutigi­lereeraat tassani oqaatigineqartoq nuannaarutigaara.

 

Ilaatigut aamma Atassut oqaaseqarnermini erngup nukiata iluaqutiginiarneqarnissaa tassani Nukissiorfiit erngup nukinganik ingerlanneqartut oqaatigineqartutut miserratissanngitsumik minguissuseqartumik aamma sarfamik pilersitsisarmata tassani tapersersornartuutikkaat malun­narpoq, kisiannilu apererusunnarluni ilaatigut qanoruna ilillugu aningaasalersorniarneqassasoq Atassut tungaaninngaanniit taanna erseqqissumik oqaatigineqanngilaq. Siumut erseqqissumik oqarpugut avataaninngaannit aningaasalersuisussanik pissarsiorsinnaasugut aammalu attartorsin­naanerpoq taanna periarfiisinnarlugu misissuisoqassasoq. Soorunami akileraarutitta qaffanneqar­nissaa taanna qiviarusunngilarput, kisianni periarfissanik allanik ujartuirusuppugut. Tassuunak­kut Atassut isumaa erseqqissumik paaserusunnaraluarpoq.

 

Atassut aammalu IA isumaqatiginarput aamma uagut eqqaanngisarput kisianni upernaaq inatsisartut ataatsimiinneranni eqqaasarput tassa qarasaasiatigut siuarsaajuarnissat tassani erseqqarissumik Internet-ikkullu aamma imaluunniit atuinerup akikitsumik ingerlanneqarsinna­neranut periarfissaqartitsiuamanerat taanna aamma Siumut-miit isumaqarpunga aamma taperser­tariaqarlugu.

 

Kiisalu IA-p oqaatigisaa ataatsimiitsitaliani assigiingitsuni sulinerput aammalu siulittaasoqartitsi­nerput immaqa uanga annerusumik aamma Siumut-mi ingerlatarput pillugu ilaatigut uparuaate­qalaarnera taanna uanga erseqqissaatigerusuinnarpara imatut tassa ataatsimiititaliani sulivugut kiffaanngissuseqartumik ilaatigut isummersorsinnaasarluta aammalu isumaliutissiissummi atsioqatigiittarpugut ataatsimoorluta isummagut tassani kateriffeqartinniarlugit. Taamaattumik sutigut tamatigut ammasumik ataatsimiititaliani oqallittarneq Siumut-miit ingerlakkusupparput.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:


Qujanaq aamma akissuteqaatinut. Una Siumut oqaatigisaat naalakkersuisuni annertunerusumik uppernarsineqanngitsoq taamaallaat paaserusuppara aallaqqaammik, tassa Nanortalimmi puisilerinissaq ilumut ukiortaaminngaanniit aallartissanersoq. Taqqavaniikkatta qanittukkut assut pissangagineqarami. Aamma Nanortalimmiinnaanngitsoq, kisianni sinerissami puisinniarnermi taamatut isumalluuteqartunut oqaluttarfik manna atorlugu ammasumik oqaatigineqarnera ilumoornersoq assut uppernarsitikkusupparput. Taavalu Siumut-minngaannit akileraartarnermut iluarsaasseqqinnissamik isuma kiisami ukiuni taamanili partiioreerluni saqqummiunneqarmat assut nuannaarutigaarput, kiisalu meqqat siunnersuisoqatigiivianik pilersitsinissami Siumut isummernera 1995-mi naalakkersuisunngortitsiniarnermi atatillugu Inuit Ataqatigiit tamakku saqqummiussimasagut massakkut qinigaaffik naalillartorlu saqqummermata soorunami nuan­naarutigaarput.

 

Atassut-mut oqaatigerusuppara una nunani allanut akiitsunik ullumikkut qanormaa allassimaniar­pa torersumik imaluunniit pitsaasumik akilersornissaa tassa isumaqatigiissutit allanngortinneqar­sinnanerat periarfissaavoq aamma uagut aningaasat suliffissanut pilersitsinikkut amerlanerusut ikiuutitut tunniunneqartartunut taarsiullugu inuit nammineq aningaasarsiornerat pilersissinnaa­gutsigu akiitsut isumatunerusumik taarsersorneqarnissaat innuttaasut peqataaffigisaanut piuma­nerugatsigu taassuma malartaasiutiginera aamma saqqummiuteqqipparput.

 

Atassut-mullu tunngatillugu soqutiginartumik saqqummiussaa tassaavoq EU-mi aalajangersorne­qartartut traktat-it danskit grundlov-iattut Danmark-ip tunngaviusumik inatsisaanut sanilliullugit traktat-it EU-miit pisussaaffiliinerujussuup Danmark-i tunngaviusumik inatsisaaninngaanniit, ilumoorpoq. Taamaattumik Danmark grundlov-ialuunnit ilaanni qaangerlugu EU-p traktat-ii pisussaaffiliisarmata nunatsinni naalagaaffeqatigiinnerup namminersornerulersimanerput inatsisaata allanngortinneqarsinnaanera tamakkua isumaqarpunga piffissanngorpat nalilersussal­luni.

 

Taava naalakkersuisut ataasiakkaat tamarsuisa soorunami oqaaseqarfiginagit naalakkersuisut siulittaasuata Inuit Ataqatigiit taama erseqqitsigisumik nunamullu tunngatigisunik saqqummii­neranut nersualaarinninnera soorunami tusaatissatut tigussavara. Tassa apeqqutaavoq uagut nunamut tunnersugut imaluunniit Siumut nunaminngaanniit kiisami qangattarsimanersoq. Kisianni naaperiarfissaasinnaasut arlaqartut taakkarsorneqartut soqutiginarput, soorlu akileraar­tarnermut iluarsaasseqqinnissamut, naak naalakkersuisut siulitaasuata oqaasertaleraluaraa eqquissuunngitsumik qangaligooq Siumut-kunnit nutarterinissaq iluarsaaqqinnissaq akileraartar­nermut taasareernikuugamikku.

 


Taava assigiimmik akeqartitsinermut tunngatillugu naalakkersuisut siulitaasuata akissuteqarnera­nut kinguartinneqarnera tunngavilersunngilaa annertunerusumik taamaallaat paasissutissat kisitsisit nutaat amerlasuut takkussimammata. Kisianni ilisimasariaqaqarput tassaavoq taamatut issanngutitsineq aningaasaleerusuttunut aporfiummat qulalersitsimmat sapinngisamik uagut piaarnerpaamik aaqqitsikkusukkaluaratsigu. Qaarsuarsunnut tunngatillugu angallannermut ataatsimiititaliami taanna sammissaqqaarparput kiisalu Paamiunut tunngatillugu akissut angal­lannermut naalakkersuisoq pisortaqarfimminngaanniit akissut takusimatinnagu oqaaseqarfigiu­minaatsippara, taamaallaalli iluatigisatta ilagivaat mittarfiliornermi sulisut maaneereersut atortut maanereersut ilaatigut Paamiuni mittarfiliassamut tunngatillugu 30 million kr.-nit pilersaarutaasi­magaluartuninngaanniit akikinnerusussatut taaneqareernera pillugu assut suli iluatigigaluarakku.

 

Attaveqaatit Internet-ikkut ilumut attaveqaatip taanna aqqusinersuaq piareeqqavoq, kisiannili tassani uagut ujartugarput tassaavoq akikinnerusumik inuit amerlanerusut innuttaasut tamakkii­nerusumik atuisinnaanissaanut ammaanneqarsinnaanerat. Tassalu taanna naalakkersuisunut kaammattuutigisarput Tele Greenland-imut saaffiginnissutigeqqullugu.

 

Aningaasaqarnermut naalakkersuisoq aalisarnermullu naalakkersuisoq paasivakka aalisakkat suliarineqaratik avammut tuniniarneqartartut akitsuuserneqarsinnaaneranut saqqummiutarput isumaqatigigaat.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Isumaqarpunga Atassut-minngaanniit akissuteqaataasut nuannersumik tigusariaqarigut. Pingaar­tumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaatsivut tunngavilersuutigut imatut akerlilersornagit tapersersormagit. Assorujussuaq tamanna qujassutigaarput.

 

Taavalu turistit eqqartorneqartillugu tusiapillaasutut oqaratta Atassut-minngaanniit nammineq taanna isuma tigunngilarput, aviisitigulli ungasinngitsukkut oqallinnerit sakkortuut aallaavigalu­git oqariartuut taanna maanga apuupparput eqqaamalluaratsigu kujataani takornariaqarneq imannak naammagineqanngitsoq, Diskobugt-imi aamma taamatut oqaatigineqarluni, nuna tamakkerlugu ataqatigiissaarineq amigaataasutut aamma uparuartorneqarmat. Ajunngilaq ataatsimeersuartarnerit ingerlassapput aamma taakku ajoriffissaqartinngilagut, kisiannili tassa uparuartorneqartoq maana apuussimavarput.

 

Nuannarilluinnarpara Inuit Ataqatigiit akilaarallarlakka oqaatigimmassut inatsisartunigooq sulineq kimeerutingajavittarpoq atorfillit suliaannik tusarnaarusunnerujussuaq pisuulluni. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit oqaasiannik qupperneq 2-mi erseqqissumik uterqikkusuppara una tassa tassani assorujussuaq IA-p oqaluttuata atorfillit qutsavigimmagit kusanartorsuarmik ikiortarsimammatik. Taamaattumik neriuutigiinnarpara aamma taanna oqaaserisaa uteqqittaria­qassallugu neriuppunga kimeertissimassanngikkaatsit taakkua qujallutik ikiortigisarsimasasi.

 


Taava ataatsimut tamaat isigalugu Paviaaraq qutsavigiinnartariaqarpara aamma tassami aalisa­gassanik nunguutsisarneq tamatta anniaatigisarput eqqortumik akissuteqarfigimmagu. Kisianni isumakkeerfiginartinngilara Inuit Ataqatigiit issuaanerat piniartut sanioqqunneqarsimasut ???qarsimanngitsut oqaasiat taanna ajunngilaq qanorsuaq pisaqallarumaarpugut. Sapinngisamik qinikkat kikkulluunniit taamaattumik tusaraangamit oqarfigisarniarlisigit ukorsiiaa inatsik inatsisaavoq inatsillu malinneqassaaq. Inatsisaattuliortoqartillugu immaqa oqarta naalakkersuisut asuliinnaq panalisanngimmata. Taamatut pitillugu allatut ajornaqaaq taamatut oqaaqqissaaruttari­aqarpara.

 

Assorsuaq aamma akiitsunut tunngasoq oqaloqatigiissutigissavarput. Akiitsoqarpallaalerneq Danmarkimi allaniluunnit tassa naviasaarutaasarput imannaannaq. Taannaana pillugu uanga aallaqqaatigigipput oqarluta akiitsut taama amerlatigileraangata nuna allaat imminut aqunniar­nerminut ajornartorsiulersarmat. Ajunngilaq isumatusaakkamik aammalu tamani akuerineqartu­mik allatut ajornartumik allamut atorlugit erniortillugit suliffissanillu pilersitsisussatut isigalugit akornutissaqanngitsutut taaneqassappata soorunami Atassut-minngaanniit aamma eqqaassavagut taakkarsorneqartut akiitsorlugit suliarisimasagut massakkut iluaqutaallualermata. Kisianni Inuit Ataqatigiit assorsuaq nuannaraakka ila saqqummiussavut taamannarujussuaq isumaqatigimma­git. Nuannerluinnarput taama oqartoqartarput ilalumi isumaqatigiinngippallaarluni politikkikkut malunnartarpoq maluginngiivillugu ilaanni isumaqatigiittorujussuulluni imminut akerlilersorni­artarneq. Kikkut akissutaat tamaasa Atassut-minngaanniit qujassutigaagut. Qujanaq saqqum­miussagut pitsaasumik kinguneqarmata.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Oqaluttut tamaasa tusarnaareerlugit aamma oqaasissakka qularnanngilaq atinik taaguinngikkalu­arlunga tamassi naatsorsuutigisinnaassavasi suminngaanniit takkunneri akissuteqarfigissagikka.

 

Siullermik uagut Kattusseqatigiinninngaanniit aamma qujamasuutigeqalugillu nuannaarutigisa­qaagut inuit namminneq piumassutsiminnik aammalu akilerneqaratik sulisut suliniartuartullu ilungersuuteqartarnerat. Kisianniliuna peqqinnissaqarfimmi sulisussaaleqinermut tunngatillugu tamatta nalugunanngilluinnaratsigu inuit namminneq piumassutsiminnik akissarsiaqaratillu nakorsatut imaluunnit peqqinnissaqarfimmut sulisutut sulisinnaanngimmata ilinniagaqarsimana­tik taanna ajornarluinnarmat eqqasitsissutigerusukkiga. Taamaattumik aappaatigut nunannaaruti­givara aamma eqqaaneqarmat aningaasanut inatsimmi immikkut 42 millionit immikkoortinniar­neqartut peqqinnissaqarfimmut sulisoqarnerup ajornartorsiutaanera qaangerneqarnissaa eqqarsaa­tigalugu. Taamaattumik paasisinnaagunarparput ajornartorsiut annertooq aamma allatut ajornar­tumik aningaasanik naleqarmat naleqartariaqarlunilu.

 


Aalisakkat niaquiaannarlugik aallarussorneqartartut amerlanerpaatigut tassaapput nunaqarfin­ninngaanniit aallarussorneqartartut. Tassalu nunaqarfimmiut suliassaralui, taamaalillutillu tunisassiorfeqarniarnikkut ajornartorsiutit pissutigalugit nunaqarfinni ineriartortitsineq kinguaat­toortarpoq. Taamaattumik taassuma tungaa aamma maani ataasiarnata aammalu ilaasortat arlallit ataasiaratik eqqartortarsimammassuk neriuutigaara qaangiataaginnarneqarani aamma nunaqarfin­nik ineriartortitsineq eqqarsaatigalugu Neqi A/S imaluunniit Nuka A/S kisiat isumalluutigival­laarnagu aamma eqqarsartariaqartugut. Tassami nalunngilarput qaleraleqarfiit pingaartumik avannaani Nuka A/S-eqanngimmata taakkunanilu aamma suliffeqarfissuup Royal Greenland-ip isumaqatiginiartarneranut tunngatillugu Nuka A/S-i isumaqarpunga tassanngaanniit aamma ipararneqareersimasoq taamaammat Nuka A/S-i qujanartortaqaraluaqisoq kisianni qaleraleqarfiit eqqarsaatigalugit annerusumik sunniuteqanngimmat, taakkutsia eqqaamaqquara. Ukua qaleralin­niarnermi akuersissutit qularnanngitsumik aammalu nalunanngereersumik annertuumik ajornar­torsiutinik nassataqartut tassa aalisarnerinnarmi inuutissarsiutillit ilaatigut tunisisinnaanermut allagartanut itigartinneqarsimasut aalisartorpassuit taakkua neriuutigaara kukkuneq taassuma tungaa aaqqinneqarumaartoq, tassami aalisartoq aalisarnerinnarmik inuutissarsiutilik qaleralinni­arsinnaajunnaarlugu aalajangiiffigineqarsimappat taava aperisariaqarpoq inuutissarsiuteqartup taassuma aalisarnermik suna ilaquttanilu inuussutigissagamikku. Matumani pingaartumik uanga nammineq aggerfinninngaanniit aamma ilisimalluakkakka tassalu Ilulissat kangerluani ukiukkut qimussunik aalisartartut ilaatigut tassanngaannaq ukiukkut inuutissarsiuteqartartut mattunneqar­neri assorujussuaq aalisartunit mamaagineqarmat, taamaattumik neriuppunga naalakkersuisut taanna iluarsiivigiumaaraat.

 

Naggataatigut oqaatigiinnassavara aviisit taakkua uanga oqaatigisartagaat politikkerinnginnakku kisiannili inuit qinersisartut isumaat tusaaniarlugu ingerlarusukkatta. Qujanaq.

 

Peter Ostermann, Atassut:


Ilaatigut ujartorneqarpoq erngup nukissiorfiliornissaanut Atassut-ngooq inissat qanoq aningaasaler­sorneqarnissaat Atassut-inngooq isummerfiginngikkaa. Qasseriarlugu taanna inimi maani oqallisiginerparput. Qangali Atassut-mi aamma pingaartittagarput allanik suleqatiqarluta aningaasalersuisinnaasunik pilersitsiniarnitsinni suleqateqarniassasugut. Apeqqut taanna naalak­kersuisuni ilaasortap Mikael Petersen nassuiaateqarnissaanut soorunami utaqqineqarsinnaagalu­arpoq, kisianni taama pingaaruteqartigisoq nikuiinnarluni maani aalangiullugu oqaatigineq ajornaqaaq. Pissutsit assigiinngitsorpassuit aningaasaqarnitsinnut tunngasut tassani apeqqutaap­put. Ataaseq sianigisassarput aana inatsisartuni ilaasortat tamarmik immaqa nalunngisaat aningaasanik tigoriaannakkanik sillimmateqarnerput aarlerinartumik ammut aallarpoq. Ullumik­kutut atuinerput taamaaginnarpat 87-mi pissutsit uterfigissavagut. Uagut tamakkua perusunngila­gut. Tamaasa imminnut atammata nalilersorluaqqaarlugit maani aalajangiiniarutta aalajangersi­masumilluunniit isummerutta pitsaanerpaavoq. Soorlu TB II-mi suliassatta ilagivaat ulloq manna tikillugu peqqinnissaqarfimmi 44 million kr.-nit angullugit akuersissutigineqanngitsumik atuivallaarsimaneq. Atuinerput tassa taamaappoq. Kigaallatsinngikkutsigu aaqqinngikkutsigulu taava ulorianarpoq maanngaanniit oqariissalluta, nċ nunanut allanut akilersuinerput sivitsorniarti­gu. Tamakkua uagut erseqqissumik nalililaarusuppagut, tassami Utoqqarmiut kangerluarsunngu­ani erngup nukiliorfik sananiarneqalermat aamma taamani inimi maani nalilersuinitsinni tikitatta ilagivaat attartussuugut imaluunniit sanasussat aningaasaliineratigut tamanna sananeqassasoq. Uagut kissaatiginerusimagaluarparput allanik suleqateqarluta aningaasalersuineq atorneqassasoq, kisianni taamanikkut aalajangiunneqarpoq aamma ajunngilaq uagut nammineq taanna aalajangis­savarput. Qanoq kinguneqarpa? Royal Greenland-imi KNI-mi sanaartugassat ukiuni ataasiin­naanngitsumik unitsinneqarput aningaasat uagut nammineq aningaasaliissutissagut pissasiariniar­lugit 400 million kr.-nit missaanik sinnerilu nunani allani attartorlugit. Tamakkua tamarmik oqartoqarnerattut nipilersoqataapput uagullu tamakkiisumik tamaat nalileqqaarlugu aalajangersu­mik isummerumaarpugut. Qujanaq.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Amaanermi oqallinneq tassaasarpoq tikkuussisoq inatsisartuni sulilernermi sutigut suleqatigiissu­tissat ammaffigineqarnersut partiininngaannit ammaaffigineqarnersut partiininngaanniit aam­maaffigineqartarlutik aamma taanna ammaanermi oqallinneq paasisariaqarpoq malunnarpoq maannakkut siunnersuisut ataasiakkaat saqqummerartussat uanilu ilaatigut attorneqareersut iluanni suleqatigiiffissanut piareersimasoqartoq partiinit aammalu Kattusseqatigiit tungaaninn­gaanniit. Tamannalu maani sulinissatsinnut aamma qilanaarnarput taannalu sulinissatsinnut tunngavigissavarput.

 

Marlussuit uku oqaaseqarfigilaarlakka siullermik ??? iluarsaaqqinnissamut tunngasut aamma akit assigiilernissaanut tunngatillugu saqqummiunneqartoq, kiisalu aamma tassunga ilanngullugu oqaatigissavara nunat tamaat pilersaarusiorneqarnera landsplanredegĝrelse tassani saqqummer­tussat maannamut kommuneqarfinni assigiinngitsuni pilersaarusiat kommunit namminneq ilumini aamma qanoq takorluugai kommuniminni siunissami inuussutissarsiornikkut allatigullu isikkoqarumaarnerllutik. Taanna maannakkut saqqummiunneqartussavoq aamma maani. Aamma taanna pingaaruteqarpoq nuna ineriartornissai ataatsimut tamarmik qanoq isikkoqartut qanorlu takorloorneqartut aamma paasisaqarfigissallugit taamak ittumik saqqummiussinermi. Kisianni qularutigineqassanngilaq aningaasaliiumasut sumilu sanaartorluni aamma aallarniiumasut aamma akileraarutitigut qanoq isikkulimmik nuna alloriassanersoq soqutigimmassut taannalu pinngitsoornani aamma  uagut misigisimanerput paasisagullu najoqqutaralugit akinik assigiisitsi­nermik allannguinermi aamma taanna pinngitsoorsinnaanngilaa. Tassa aamma taanna Siumut oqaaseqartuanut tunngatillugu erseqqissaatigilaarpara. Aamma Inuit Ataqatigiit tassuunakkut aamma oqaatigisaat pillugu.


Nanortalimmi Inuit Ataqatigiinnut tunngatillugu aamma taanna oqaatigilaassavara Nanortalimmi tassa takorluukkavut allanngussanngippata januarip aallaqqaataani tassa 1999-mi tunisassior­nerup aallartissinnaanera siunnerfigineqarpoq maannakkut selskab-ilionermi naammassisassat naammassiniarneqartut aningaasaliissutissat eqqarsaatigalugit taava siulersuisoqarnera kinguar­saataalaarsimagaluartoq maanakkut naammassivoq neriuppugut taakkua piffissat eqqorniarne­qarumaartut, kisianni tassa anigaasatigut qanoq Kina-mi allanilu pissutsit ikkumaarneri aamma taakkua taaneqallatsiarput ajornarsaataasinnaasut.

 

Taavalu aamma Inuit Ataqatigiit oqarpata kina nunamut tunnerusimasoq isumaqarpunga Inuit Ataqatigiit uanga oqasii nuannarigakkit aamma uani naggataap tungaani oqaasi tassa tunngaviga­lugit isumaqarpunga tassuunakkut naaperiarsimallugit Inuit Ataqatigiit qupperneq 11-mi oqaatsimi oqaatigisai ukua maluginiarakkit taakku upperalugit taamatut aamma nunamut tunngasumik oqalunnerattut paasivakka issualaarusukkaluarpakka Inuit Ataqatigiit oqaasiat quperneq 11-mi imatut oqarmata oqaatsineq eqqartorneranni: misigissutsininnermi eqqortunik oqaatiginnissinnaanermut pigisaqanngitsumik imminnut mattukkaluttuinnartarput kiserliortunn­gorlutik amerlanerit silarsuaanni isersinnaanngitsutut isersinnaangitsutut isigisut. Taanna oqaaseq tunngavigalugu Inuit Ataqatigiit aammasumik maannakkut saqqummernerat oqaloqati­ginnikkumanerallu inussiarnersumik ilassigakku taanna aamma ilaatigut maluginiarsimavara oqaaserisaa tassaniippoq.

 

Aningaasarsiornermut tunngatillugu Peter Ostermann-ip oqaatigisai ilumoorput kialluunniit takorluunngilaa 87-mi pissutsinut uteqqittoqassasoq aamma taama uisaallannartigisumik 87-misut maannakkut pisoqarsinnaanngilaq aningaasat nakkutigineqarnera eqqarsaatigalugu. Aningaasat tigoriaannaat sillimmataasut aamma ilaatigut Siumup oqaaluttuata siullermeernermi­ni oqaatigisai allallu aamma Atassut-minngaanniit eqqarsaatigalugit naalakkersuisuninngaanniit alaatsinaanneqarluinnarpoq taanna taamaattumillu killiffissarititaq arlaatigut navianartutut isigineqarpat taava piumasarisat naammassiniarneqarneranut qularnanngilaq taava pisarnertut aningaasanik aallerniarnissaq akileraarutitigut imaluunniit akitsuutitigut allatigulluunniit taava tikittariaqalissaaq. Taakkua maannakkut tulleriiaarinermi aamma inatsisartut qanoq tulleriiaari­nissaat apeqqutaassaaq finanslovi nammineq qanoq isikkoqarluni akuerineqarnissaa maannakkut nulstillernera, tassa imaappoq ajunaaruteqanngitsumik ingerlanissamit killiffigititaq eqqarsaati­galugu annertunerusumik sippuisumillu atuisoqarniassappat taava tassa aatsaat akileraarutit tikinneqarsinnaapput akitsuutillu, taannalu maannakkut uagut tungitsinniinngaanniit aallaviginn­gikkallarparput aammalu aappaagumut aallaviginiarnagu.

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Qujanaq. Allanik oqaaseqartoqarniarunanngilaq. Taamaalillunilu ullumikkut oqaluuserisassat ammasumik oqallisissat naammassivagut, qujassutigissavaralugu ammaanersiorluni oqalinneq torersumik ingerlanneqarmat. Taavalu immikkoortoq 4, tassa matoqqasumik ataatsimiinneq tikitsinnagu oqaatigissavakka aqagumut makku oqaluuserisassatut inissinneqarsimammata, tassa immikkortoq 21, aningaasarsianut akileraarutit pillugit inatsisartut inatsaata allanngortinneqar­nerani inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut siullermeerneqarnera, immikkoortoq 22, nioqqu­tissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugu inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnerata inatsisar­tut inatsisinnaannik siunnersuut aamma siullermeerneqarnera, immikkoortoq 29, tupa avatangii­sinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq kiisalu tupanik nioqqutissiat nalunaaqutsertarnerat pillugu inatsisartut peqqussutaata nr. 5-p ulloq 3. november 1994-meersoq allangortinneqarnera­nik inatsisartut peqqussutissannut siunnersuut aamma siullermeerneqarnera.

 

Taamaalilluni ullumikkut ataatsimiinneq ammasoq tamaanga killeqarpoq.

 

Oqaluuserissaq naammassivoq.