Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 08-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 29. september 1998 nal. 13.36

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 8

 

Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut kommuneqarfinnullu aggorneqarnera Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut.

(Siullermeerneqarnera)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Naalakkersuisut sinnerlugit maani saqqummiutassara Kalaallit Nunaata nunap immikko­ortuinut kommuneqarfinnullu aggorneqarnera inatsisissatut Inatsisartut inatsisaanut nutaamut siunnersuut.

 

Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut kommunillu aggorneqarnerat pillugit Inatsisar­tut inatsisaata nr. 5, 6. november 1997-imeersup iluarsaanneqarnissaa arlalinnit kissaati­gineqarsimavoq. Siunnersuut siullermik salliutillugulu imaraa nunap aqqisa iluarsaanne­qarnerat. Iluarsaassinissami annerusumik siunnersuuteqartuupput nunat aqqinik aalajan­giisartut. Aalajangiisartut siullermik salliutillugulu tunngavigisimavaat inatsip kalaalli­suua peqatigiisillugulu qallunaatuuani arlalitsigut iluarsiissuteqarsimallutik.

 

Siunnersuutip aalajangersaassutaanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit eqqarsaatigalugit kalaallisuuata qallunaatuuatalu immikkoortinneqarnissaat pisariaqartinneqarsimavoq, tassa amerlanertigut pineqarmata allannguinerit assigiinngitsut.

 

Illoqqortoormiut aamma Ammassaliup kommuniisa piumasaqaatigisimavaat nunap immikkoortuata taaguutaa ATunu@ allanngortinneqassasoq taaguusiullugu AKangia@. Tassunga atatillugu nunap aqqinik aalajangiisartut oqaatigaat maannakkuugallartoq allannguisoqarsinnaangitsoq. Aalajangiisartulli allanguinissap oqartussaasunut naleqqut­tunut ukiuni marlunni piffissaqarluni ilimasaarutigineqarnissaa siunertaralugu, tamatuma kingorna inaarutaasumik aalajangiisoqassalluni.

 


Nunat aqqisa iluarsaanneqarnerisa inatsisissatut siunnersuutip imaraa Ittoqqortoormiut aamma Ammassalliup kommuneqarfiisa killeqarfiata allanngortinneqarnera. Kommunit taakku marluk oktober-ip 20-ani 1997-imi akunnerminni isumaqatigiissusiornermikkut killeqarfiup allanngortinneqarnissaa piumasaqaatiginiarlugu isumaqatigiissuteqarsimap­put. Taamaalilluni killeqarfik avannamut illikartinneqassalluni.

 

Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut aggorneqarnerata annertunerusumik allanngui­vigineqarnissaa ukiumanna ukiuunerani ataatsimiinnermi Jakob Siverthsen-imit ujartor­neqartoq eqqarsaatigalugu, tamatuma sukumiinerusumik itinerngalu tikillugu aamma kommunit peqataatillugit oqallisigineqarnissaa pisariaqarpoq. Soorlu tamanna Naalak­kersuisut taamanikkut aamma oqaatigigaat. Oqallinneq tamanna sivisuumik pisussaas­saaq. Taamaattumik siunnersuut manna kommuninik agguataarinermut tunngasunik sukkulluuniit imaqanngilaq.

 

Ilissi inatsisissamik siunnersuut suliarineqarneranut atatillugu kommunit tamarmik, KANOKOKA aammalu nunat aqqinik aalajangiisartut tusarniaavigineqarsimapput. Matumuuna inassutigaara inatsisissatut siunnersuut saqqumiunneqarnermisut iluseqarlu­ni aappassaaniigassanngortinneqassasoq.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Naalakkersuisut saqqummiinerat Siumumiit paasilluarparput. Siumumi pingaartitaraar­put aalajangiisoqartinnagu pineqartut namminneq isummernerat paasissallugu, taamaat­tumik tusarniaanerit ingerlanneqarnissaat uani ATunu@ AKangianik@ taaguuteqalersinne­qassanerluni tassani apeqqummi pingaaruteqarluinnartuutipparput allannguineq ilima­ginngikkaluamik kalluaasumik annertuujusinnaasorinartuummat.

 

Ammassallup Ittoqqortoormiillu Kommuniisa killeqarfiata avannamut illikartinneqarnis­saanut tunngatillugu Kommunit marluk pineqartut imminnut isumaqatigiissuteqareersi­manerat paasinarmat Siumumiit tusaatissatut tigussavarput. Taamaattumik Naalakkersui­sut Siumumit isumaqatigaavut, siunnersuutip taamatut isikkoqarluni aappassaaneerne­qarnissaminut ingerlatinneqarnissaanut piumasaqarmata.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut Naalakkersuisut siulittaasuannit saqqummiunne­qartoq Atassummit  imatut oqaaseqarfiginiarparput.

 


Kalaallit Nunatsinni Kommunit killeqarfiisa nunatta ineriartorneranut malinnaatinneqar­nissaat naleqqussarneqarnissaallu siunertaralugit Atassummit siunnersuummik saqqum­miussaqarsimavugut. Oqaluuserisassaq pingaaruteqarlunilu piffissaq sivisooq atorlugu suliassaammat maannagaaq Kommunit akunnerminni oqaluuserineqarluni aallartereer­nissaa pisariaqartissimagatsigu, pingaartumik Kommunit imminnut qanittut inuussutis­sarsiornikkut allatigullu suleqatigiissinnaanerat tamatumani eqqarsaatigalugit.

 

Atassummit paasivarput ullumikkut Kommunit imminnut qanittut ataatsimut kattussin­naanerat allaffissornikkullu suleqatigiissinnaanerat Kommunit akornanni oqallisigineqar­luni aallartinneqa

reersimasoq, taamaaliorneq pissusissamisoortutut Atassummit isigaarput, neriuutigalugu siunissami angusaqarfiusumik kinguneqarsinnaajumaartoq.

 

Illoqqortoomiut aamma Ammassallip Kommuniisa nunap immikkoortuani taaguutaat

„TUNU“ allanngortinneqarnissaa „KANGIA“-nut Kommunit taakku marluk piumasaqaa­tigisimagaat paasivarput. Suliassaq taanna Nunat Aqqinik Aalajangersaasartut sulias­sarimmassuk Atassummit annertunerusumik akuliuffiginianngilarput.

 

Inatsisissamut siunnersuutip imaa pingaarneq tassaavoq Illoqqortoormiut aammalu Ammassallip Kommuniisa killeqarfiata allanngortinneqarnissaat. Suliaq ukiut arfineq marluk matuma siornagut aallartissimavarput, maannakkut naammassineqartussanngor­mat Atassummit assut qujarupparput. Taamaalilluni piniartut, pingaartumik Ammassal­lup Kommunianiit avannamut tassa Kangerlussuup eqqaanut piniariartartut killeqarfeqar­nikkut kiisami aaqqiivigineqartussanngormata Atassummit pilluaqquarput.

 

Kommunit killeqarfii eqqartorneqartillugit Naimanngitsoq Petersen-ip Avanersuup Kommuniani Inatsisartunut ilaasortap Qimusseriarsuarmi nunap eqqissisimatitap 18 km-inik kujavartinneqarnissaanik 1996-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerani siunnersuutaa Naalakkersuisunit Inatsisartunillu tamarmiusunit akuersaarneqarsimasup sumut killissimanera Atassummit paaserusupparput.

 

Apeqqut pineqartoq Avanersuarmiunit, pingaartumik Savissivimmi piniartunit aasakkut inuussutissarsiornikkut pingaartumik qilalukkat eqqarsaatigalugit, nunamik eqqissisima­titamik kujavarterinissaq assut pisariaqartinneqartoq Atassummit paasilluaratsigu. Naluneqanngilaq Avanersuarmiut piniarnerinnarmik inuuniuteqarlutillu anigaasarsiute­qarnerat eqqarsaatigalugu piniagaqarfiusartup annertusineqarnissaanik kissaateqarnerat piviusumik tunngaveqarlunilu aallaaveqarmat.

 

Aamma Avanersuarmiut piniarniarnimminni qangaaniilli piniariaasitoqqat atorlugit, tassa piniakkanik qaannamik qilalukkat naaleqqaarlugit piniartarmatigit, piniakkanik nungusaapilunnertut taaneqarsinnaanngimmata. Suliap naammassineqqarnissaa Atas­summit tamakku eqqarsaatigalugit assut pingaartipparput.


Taamatut oqaaseqarluta Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut Atassummit taperserpar­put.

 

Maliinannguaq M. Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Nunatta nunap immikkoortuinut aggornera pillugu inatsisip allannguutissai Inuit Ataqati­giinniit tapersersorpavut, matumani maluginiarlugu Kommunit pineqartut tassalu; Illoqqortoormiut Ammassallillu Kommuneqarfiisa allannguutissat isumaqatigiissutigisi­magaat.

 

Tassungalu ilanngullugu nuannaarutigaarput nunap immallu qallunaatut atserneqarsima­galuartut kalaallisut atii atuuttussatut naqissuserniarneqarmata.

 

Inuit Ataqatigiinniit ussernartorsiornaraluartoq Kommunit killeqarfii maanna oqaluu­serissallugit oqallinnissap tamatumap Kommunit paaseqatigalugit peqqissaartumillu ingerlanneqarnissaa innersuussutigissavarput, taamanikkussamullu oqaloqataalluaru­maarluta.

 

Naggasiullugu apeqqutigerusupparput siorna Tunup avannaani - imaluunniit Kangiata avannaani qeqertat nutaat nassaarineqartut nunarsuarmioqatitsinnut nunatsinnut attuuma­suuneri akueritinneqarsimanersut atserneqarsimanersullu.

 

Taama nuakkama iggiarlukujukkaluarlunga oqaaseqareerlunga Inuit Ataqatigiinninn­gaanniit siunnersuutigineqartut akuersaarpavut, siunnersuutillu taama isikkoqarluni aappassaaneernissaa innersuussutigalugu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Siunnersuutip siullermik Inatsisartut ukiakkut 1997-imi ataatsimiinnitsinni saqqummiun­neqarmat Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqaatikka eqqaamallugit innersuussutigalugil­lu imatut oqaaseqarniarpunga.

 


Nunarujussuatta kitaanut, avannaarsuanut Tunumullu aggornilersorneqarnera tunngavia­tigut isumaqatigaara, kisianni ajortoqarpoq, tassa immikkoortut ataasiakkaat ilaatigut kalaallisut nunami allamiut oqaasiinik akoorlugit taaguutilersorneqarnerat apeqqusertari­aqarsorigakku. Allaanngilarmi ilaatigut nunap immikkoortuini atsersuinermi kalaallisut atissaqartinneqaratik taama taaguusiinnarneqarsimasut assersuutigalugu kalaallisut imaattut assersuutigissavakka, tassa inatsisissamut siunnersuummi imatut allaqqasoqar­poq; „Russip kuuanut saqqaata tasiata skyggesøllu akornanniittumut“ , „Jespersens dal“, „Jespersens båd“, „Arsuk bred“, „Nordre Qoornoq Bred“, „Nordfjordes gletscherikkut“ il.il. Aali inatsisissap kalaallisuuani allassimaniaraluartut, tamakku ippinnarput. Uffa siunnersuut Nunap Aqqinik Siunnersuisartut iluarsaassimasaat, taamaattumik apereqqa­jaanarpoq kikkummiaasinuku taakku nunat aqqinik aalajangiisartut. Immaqa uffa assersuutigalugu „Nordre Qoornoq Bred“ kalaallisut allamik taaguuteqaraluartoq. Taamaattumik suliap aappassaaneerneqannginnarani Kattusseqatigiit sinnerlugit piuma­sariniarpara kalaallisut taaguutit ilisimaneqartut inatsisissamut siunnersuutip kalaallisuu­anut ikkunneqarsinnaasut ikkunneqarnissaat.

 

Naggataatigullu, ataasiarunnaarpunga oqaluttarfik manna atorlugu Kangaatsiarmiut aalisartut ilaasa piumasaat saqqummiuttarlugu, tassalu ASimiutarsuup ikkarluanik@ taaguuteqartup ikkarluunngittullu, ikkarluttut naatsorsuutigiunnaarneqarnissaa apeqquti­gisarlugu. Kingullermillu Naalakkersuisut Siulittaasuat neriorsuivoq apeqqut taanna misissorniarlugu, tassungalu maanna paaserusuppara Naalakkersuisut Siulittaasuata misissukkani sumut killissimaneraa.

 

Taamatut oqaaseqarlunga suliap aappassaaneerneqannginnarani paasiniagassat, immaqa Nunatta Atuagaateqarfianut, Katersungaasiveqarfinnut allanulluunniit paasisimasaqartu­nut tusarniaasoqarnissaa innersuussutigalugu inatsisissatut siunnersuutip Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaanut sukumiisumik oqaluuserineqarnissat inassutigi­vara.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Oqaaserineqartunut qujavunga, aammalu paasivara Siumup oqaluttuata maani suliarini­arneqartut ataqqillugit aamma suliaq sivitsulaassagaluarpat akerlerinagu oqaaseqarfigi­gaa.

 

Taavalu Atassumminngaanniit oqaaserineqartunut tunngatillugu oqaatigissavara Nai­manngitsup Petersen-ip saqqummiussaa, killeqarfiup Avanersuup kujammut killeqarfiata nikissinnaanera. Apeqqut taanna uani Kommunit killeqarfianut annerusumik aporfeqara­ni, kisianni nunap eqqissisitaasup qanoq killilerneqarneranik apeqqummi tassani tikita­qarfiuneruvoq. Taassumallu maannakkut oqaluuserineqarnerani nunap eqqissisitaasup qanoq atorneqarnissaani apeqqummi naliliinerit tunngavigalugit aalajagiiffigisassaalluni.

 


Taavalu killeqarfik alla. Killeqarfiit aaqqinniarneqarneri ilaannikkut ilungersunartutut isigineqartarmata, nuannaarutigaara soorunami Ammassallip Kommuniata aammalu Ittoqqortoormiit taanna eqqissisimasumik periaaseqarluni isumaqatigiinniarnerit naam­massisimammatigit, ilaannikkut aamma naammassiniarneri tamakkua imaannaasanngim­mata, kisianni taanna ajunngitsumik naammassineqarsimavoq.

 

Taavalu Inuit Ataqatigiit apeqqutigisaannuut, Tunup avannaani imaluunniit Kangiata avannaani qeqertat nassaarineqartut taakkua nunarsuarmioqatitsinnut qanoq attuumassu­teqarneri akueritinneqarsimanersut atserneqarsimanersulluunniit pillugit. Atserneqarsi­manngillat aamma Kalaallit Nunaata imartaata iluaniittutut nalunaarutigineqarput, imaappoq sanilitsinnut ajornartorsiutaagunanngillat, kisiannili immap killeqarfiisa tungaatigut ajornartorsiutaalissagaluarpata aamma uterfigineqarumaarlutik.

 

Taavalu Kattusseqatigiit oqaaserisaat. Aamma taakkua udvalgimi misissorneqarsinnaa­neri ilaatigut qallunnaat kalaallillu oqaasii akuleriiaarlugit; ”Russit kuuat” aammalu allat ”Nordre Qoornoq Bred”, taakkua aamma oqaluuserisassanut ilanngullugit misissorneqar­sinnaajumaarput.

 

Kisianni Simiutarsuit ikkarluanni misissueqqissaarma kingornatigut oqaatigissavara, taanna ikkarluunngitsutut taaneqartartoq, isumaqarpunga taaguutaani oqaatigineqarpoq assorujussuaq eqqaa qanga saarulleqartarsimasoq, taamaattumillu qallunaatut taaguutaa ”Nisskær” ikkarluusinnaavoq kisianni aamma nunaminiusinnaapput. Tassanilu nutseri­neq qanoq ittumik taaguu­taa/nutserineq toqqaannartumik ikkarlummik taasinerusimasin­naavoq. Kisianni nunap aqqinik taaguusersuisut suliassanik tamakkuninnga peqqissaar­tumik ingerlassigamik, nalunanngilaq aamma apeqqut taanna tikikkumaarpaat.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:

Qaanaamuna Kommuniata kimmut killeqarfianik Naalakkersuisup oqaasia najoqqutara­lugu aamma Nunatta Canadallu akornanni qeqertaqarmat, ulloq manna tikillugu illuatu-ngeriinnit pigiumaneqartumik, tassalu avani Avanersuaq, Washingtonlandi Ellesmere qeqertaatalu akornanni qeqertavaraq uagutsitut ”Tartuusamik” taaneqartartoq, ukiullu tamaasa Canadamiunit Qallunaanillu sorsuutitigoorlugu erfalasuleriartorneqartartoq. Tassunga apeqqut Naalakkersuisut qanoq suliaqarnerminni ilaatinneraat, taanna alaper­naakkusullugu apeqqutigiinnaripput.

 

Jakob Sivertsen, Atassut:


Naatsunnguamik, tassa Naimanngitsoq Petersen-ip siunnersuutaa malersoratsigu peqqu­tigaarput killeqarfiup avataaniimmat. Tassa taamanikkut Inatsisartunut ilaasortat eqqaa­massagunarpaat, Inatsisartup Naalakkersuisullu akuersaarpaat, isumaqaratta Atassummiit apeqqutit taamaattut killeqarfimmut attuumanngimmata Naalakkersuisut pisussaaffigi­gaat. Taamaattumik apeqqutigaarput, sivitsortuulermat maannakkut apeqqut taanna qanoq ingerlanniarneqarnersoq paaserusukkatsigu. Aamma eqqissisimatitat taakku marluk,  Qimusseriarsuarmi, ullumikkut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaaru­taat nr. 21 17.maj 1989-imeersoq naapertorlugu, eqqissisimatitaq 1-imi piniartut Kom­munimit akuersissummik peqarlutik, eqqissisimatitaq 1-imi piniarsinnaa reerput. Taa­maattumik tupinnanngilaq Naimanngitsup pimoorullugu anguniarmagu, periarfissaa

reermat immikkut allagartamik akuersissummik peqqaarnissaq pisariaarunnissaa Nai­manngitsup kissaatigimmagu.

 

Aamma soorlu oqareersugut Qaanaarmiut ataqqinaatigaarput avammut kiinnertarnitsinni, tassa qangatuut piniariaasitoqqat atorlugit qilalukkanik piniartarmata, -naaleqqaarlugit. Taannalu piniariaaseq qangarsuaaniilli allanneqartoq uagut avammut kiinnertarnitsinnut assut ataqqinaatigigatsigu. Taamaattumik eqqissisimatitap iluani piniarsinnaanissamin­nut kissaateqarnerat Atassummit paasilluarparput.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

”Tartuusaq” apeqqutigineqartoq tassa qallunaatut ”Hanses Ømik” taaneqartartoq, taanna pineqarunarmat, apeqqutigineqarmat Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatigissavara Hanses Ø-ip ”Tartuusap” Canadallu uagullu killeqarfitta qeqqarpiaaniittoq, taanna qiterpiarlugu qeqertaq aqqutigineqarsimasoq, landsrådeqarnerullu nalaani annertoorujus­suarmik oqallisigineqartarsimavoq, maannamullu Canadamut paaseqatigiinnissutigine­qarsimalluni, taanna maannakkut assortuutaanngitsumik killeqarfik inooqatigiiffigine­qassasoq, aamma taamaaliortoqarpoq. Kisiannili aamma ilisimaneqarpoq ”Tartuusaq” aarrit katerisimaartarfissuattut ilisimaneqartoq aammalu taamaammat akornusersorneqar­nani qeqertatut eqqissisimaarfittut atorneqarnissaa oqaatigineqartarsimalluni siornatigul­li.

 

Killeqarfiup Qaanaap Upernaviullu akornanni, nunap eqqissisimatitap akornani, taanna eqqissisimatitsinermut tunngatillugu udvalgimi/ Ataatsimiitsitaliami arlaleriarluni sammineqartarsimavoq. Aammalu nunap eqqissisimatitap piniarfiunnginnissaa tunnga­viusumik aalajagiiffigineqarsimasoqtaava naliginnaasumik piniarfittut pissuseqaleqquna­gu, apeqqut taanna aamma isiginiarneqartarsimavoq. Taamaalilluni aamma nunat tamarmik avataanni, Kalaallit Nunaata nunanik eqqissisitanik peqarnermigut isigineqar­nermigullu innarlerneqannginnissaanut aamma tamakku apeqqutit ilaapput. Tassa nunat eqqissisitat tassaammata uumasunik eqqissisimaartitsinermik atugaqarfiusut, uumasut eqqissisimaarfii piniarfissaanngitsut, kisiannili aamma uumasunik eqqissisimaarfittut kinguaassiorfittullu aamma atorneqarnerminni, taamaalilluni aamma piniagassatigut pilersuinermi qaqungorsuarmut pissaqartuarnissamik pilersueqataasut.

 


Apeqqutit taamaattut eqqarsaatigilluagaallutik misissorluarneqarmata aamma eqqissisi­matitsinermik arlaleriarujussuarluni oqallisaasarsimammata. Isumaqarpunga taakkua naliliinerat najoqqutaralugu maannamut killiffiusimasut annertunerusumik allannguute­qarnissaannik kinguneqarsimanngitsoq, tassami misissugassat tamakkiisumik naammas­siniarneqarmata.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Ilisimatusarnermut, Avatangiisinut Pinngortitaleri­nermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqarneranut tapiliullugu oqaatigissavara, Atassum­minngaanniit oqaatigineqartoq Naimanngitoq Petersen-ip Qimusseriarsuarmi nunap eqqissisimatitap 18 km-inik kujavartinneqarnissaanik kissaatigisarsimasaa. Soorlu Naalakkersuisut Siulittaasua oqartoq taanna arlalitsigut sammineqartarsimavoq. Aamma­lu sumut killiffia kissaatigineqarpat, uani Ataatsimiititaliap ingerlaqqinnissaani periarfis­saqassaaq nalunaarutigissallugu. Kisiannili Pinngortitamut Avatagiisimullu Naalakker­suisoqarfik, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik, Kommunit aammalu allat susassaqartut tamatuminnga oqaloqatigiinnerisigut isumaqatigiittoqarnikuuvoq piniarsinnaatitaanerup ammaavigineqarnissaa. Misiliutaagallartumik ukiut pingasut qanoq tassani ingerlasoqar­nera nalilersorneqarumaartoq, aammalu aalajagiinivissaq allanngortitsisinnaanermut inatsinik pinngikkallartillugu.

 

Eqqaamanerlunngikkuma taamatut aalajangiisoqarpoq upernaaq, kisiannili erseqqivissu­mik suliap taassumap sumut killinnera Ataatsimiititaliamut nalunaarutigineqarsinnaas­saaq.

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulitaasuat:

Tassa maluginiarpara partiit tamarmik suliap aappassaaneerneqarnissanut ingerlaqqinnis­saa akuersissutigingaat, immikkut Ataatsimiititalianut suliassiissutiginngikkaluarlugu. Kisiannili qularinngilara aamma aappassaaneerneqartinnagu Kattusseqatigiinniit apeqqu­tigineqartut ilai, aamma Naalakkersuisoqarfimmi misissorluariarlugit aappassaaneerne­qarnerani aamma akissuteqarfigineqarumaartut.

 

Taamaalilluta ullumikkut oqaluuserissaq immikkoortoq 8 tassalu, Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunersuut siullermeerneqarnera naammassigallarpoq, taavalu aappas­saaneerneqarnissaminut taama isikkoqarluni aamma ingerlaqqinnissaa kissaatigineqar­mat. Aappassaaneerneqarnissaanut piareerpugut.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.