Oqaluuserisassani immikkoortoq 08-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 29. september 1998 nal. 13.36
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Naalakkersuisut sinnerlugit maani saqqummiutassara Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut kommuneqarfinnullu aggorneqarnera inatsisissatut Inatsisartut inatsisaanut nutaamut siunnersuut.
Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut kommunillu aggorneqarnerat pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 5, 6. november 1997-imeersup iluarsaanneqarnissaa arlalinnit kissaatigineqarsimavoq. Siunnersuut siullermik salliutillugulu imaraa nunap aqqisa iluarsaanneqarnerat. Iluarsaassinissami annerusumik siunnersuuteqartuupput nunat aqqinik aalajangiisartut. Aalajangiisartut siullermik salliutillugulu tunngavigisimavaat inatsip kalaallisuua peqatigiisillugulu qallunaatuuani arlalitsigut iluarsiissuteqarsimallutik.
Siunnersuutip aalajangersaassutaanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit eqqarsaatigalugit kalaallisuuata qallunaatuuatalu immikkoortinneqarnissaat pisariaqartinneqarsimavoq, tassa amerlanertigut pineqarmata allannguinerit assigiinngitsut.
Illoqqortoormiut aamma Ammassaliup kommuniisa piumasaqaatigisimavaat nunap immikkoortuata taaguutaa ATunu@ allanngortinneqassasoq taaguusiullugu AKangia@. Tassunga atatillugu nunap aqqinik aalajangiisartut oqaatigaat maannakkuugallartoq allannguisoqarsinnaangitsoq. Aalajangiisartulli allanguinissap oqartussaasunut naleqquttunut ukiuni marlunni piffissaqarluni ilimasaarutigineqarnissaa siunertaralugu, tamatuma kingorna inaarutaasumik aalajangiisoqassalluni.
Nunat aqqisa iluarsaanneqarnerisa inatsisissatut siunnersuutip imaraa Ittoqqortoormiut aamma Ammassalliup kommuneqarfiisa killeqarfiata allanngortinneqarnera. Kommunit taakku marluk oktober-ip 20-ani 1997-imi akunnerminni isumaqatigiissusiornermikkut killeqarfiup allanngortinneqarnissaa piumasaqaatiginiarlugu isumaqatigiissuteqarsimapput. Taamaalilluni killeqarfik avannamut illikartinneqassalluni.
Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut aggorneqarnerata annertunerusumik allannguivigineqarnissaa ukiumanna ukiuunerani ataatsimiinnermi Jakob Siverthsen-imit ujartorneqartoq eqqarsaatigalugu, tamatuma sukumiinerusumik itinerngalu tikillugu aamma kommunit peqataatillugit oqallisigineqarnissaa pisariaqarpoq. Soorlu tamanna Naalakkersuisut taamanikkut aamma oqaatigigaat. Oqallinneq tamanna sivisuumik pisussaassaaq. Taamaattumik siunnersuut manna kommuninik agguataarinermut tunngasunik sukkulluuniit imaqanngilaq.
Ilissi inatsisissamik siunnersuut suliarineqarneranut atatillugu kommunit tamarmik, KANOKOKA aammalu nunat aqqinik aalajangiisartut tusarniaavigineqarsimapput. Matumuuna inassutigaara inatsisissatut siunnersuut saqqumiunneqarnermisut iluseqarluni aappassaaniigassanngortinneqassasoq.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Naalakkersuisut saqqummiinerat Siumumiit
paasilluarparput. Siumumi pingaartitaraarput aalajangiisoqartinnagu pineqartut
namminneq isummernerat paasissallugu, taamaattumik tusarniaanerit
ingerlanneqarnissaat uani ATunu@ AKangianik@ taaguuteqalersinneqassanerluni
tassani apeqqummi pingaaruteqarluinnartuutipparput allannguineq ilimaginngikkaluamik
kalluaasumik annertuujusinnaasorinartuummat.
Ammassallup Ittoqqortoormiillu Kommuniisa
killeqarfiata avannamut illikartinneqarnissaanut tunngatillugu Kommunit marluk
pineqartut imminnut isumaqatigiissuteqareersimanerat paasinarmat Siumumiit
tusaatissatut tigussavarput. Taamaattumik Naalakkersuisut Siumumit isumaqatigaavut,
siunnersuutip taamatut isikkoqarluni aappassaaneerneqarnissaminut
ingerlatinneqarnissaanut piumasaqarmata.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut
Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut
siunnersuut Naalakkersuisut siulittaasuannit saqqummiunneqartoq
Atassummit imatut
oqaaseqarfiginiarparput.
Kalaallit Nunatsinni Kommunit killeqarfiisa
nunatta ineriartorneranut malinnaatinneqarnissaat naleqqussarneqarnissaallu
siunertaralugit Atassummit siunnersuummik saqqummiussaqarsimavugut.
Oqaluuserisassaq pingaaruteqarlunilu piffissaq sivisooq atorlugu suliassaammat
maannagaaq Kommunit akunnerminni oqaluuserineqarluni aallartereernissaa
pisariaqartissimagatsigu, pingaartumik Kommunit imminnut qanittut inuussutissarsiornikkut
allatigullu suleqatigiissinnaanerat tamatumani eqqarsaatigalugit.
Atassummit paasivarput ullumikkut Kommunit
imminnut qanittut ataatsimut kattussinnaanerat allaffissornikkullu suleqatigiissinnaanerat
Kommunit akornanni oqallisigineqarluni aallartinneqa
reersimasoq, taamaaliorneq pissusissamisoortutut
Atassummit isigaarput, neriuutigalugu siunissami angusaqarfiusumik
kinguneqarsinnaajumaartoq.
Illoqqortoomiut aamma Ammassallip Kommuniisa nunap
immikkoortuani taaguutaat
„TUNU“ allanngortinneqarnissaa „KANGIA“-nut
Kommunit taakku marluk piumasaqaatigisimagaat paasivarput. Suliassaq taanna
Nunat Aqqinik Aalajangersaasartut suliassarimmassuk Atassummit
annertunerusumik akuliuffiginianngilarput.
Inatsisissamut siunnersuutip imaa pingaarneq
tassaavoq Illoqqortoormiut aammalu Ammassallip Kommuniisa killeqarfiata
allanngortinneqarnissaat. Suliaq ukiut arfineq marluk matuma siornagut
aallartissimavarput, maannakkut naammassineqartussanngormat Atassummit assut
qujarupparput. Taamaalilluni piniartut, pingaartumik Ammassallup Kommunianiit
avannamut tassa Kangerlussuup eqqaanut piniariartartut killeqarfeqarnikkut
kiisami aaqqiivigineqartussanngormata Atassummit pilluaqquarput.
Kommunit killeqarfii eqqartorneqartillugit
Naimanngitsoq Petersen-ip Avanersuup Kommuniani Inatsisartunut ilaasortap
Qimusseriarsuarmi nunap eqqissisimatitap 18 km-inik kujavartinneqarnissaanik
1996-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerani siunnersuutaa
Naalakkersuisunit Inatsisartunillu tamarmiusunit akuersaarneqarsimasup sumut
killissimanera Atassummit paaserusupparput.
Apeqqut pineqartoq Avanersuarmiunit, pingaartumik
Savissivimmi piniartunit aasakkut inuussutissarsiornikkut pingaartumik
qilalukkat eqqarsaatigalugit, nunamik eqqissisimatitamik kujavarterinissaq
assut pisariaqartinneqartoq Atassummit paasilluaratsigu. Naluneqanngilaq
Avanersuarmiut piniarnerinnarmik inuuniuteqarlutillu anigaasarsiuteqarnerat
eqqarsaatigalugu piniagaqarfiusartup annertusineqarnissaanik kissaateqarnerat
piviusumik tunngaveqarlunilu aallaaveqarmat.
Aamma Avanersuarmiut piniarniarnimminni
qangaaniilli piniariaasitoqqat atorlugit, tassa piniakkanik qaannamik
qilalukkat naaleqqaarlugit piniartarmatigit, piniakkanik nungusaapilunnertut
taaneqarsinnaanngimmata. Suliap naammassineqqarnissaa Atassummit tamakku
eqqarsaatigalugit assut pingaartipparput.
Taamatut oqaaseqarluta Kalaallit Nunaata nunap
immikkoortuinut Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut
inatsisissaannut siunnersuut Atassummit taperserparput.
Maliinannguaq M. Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Nunatta nunap immikkoortuinut aggornera pillugu
inatsisip allannguutissai Inuit Ataqatigiinniit tapersersorpavut, matumani
maluginiarlugu Kommunit pineqartut tassalu; Illoqqortoormiut Ammassallillu
Kommuneqarfiisa allannguutissat isumaqatigiissutigisimagaat.
Tassungalu ilanngullugu nuannaarutigaarput nunap
immallu qallunaatut atserneqarsimagaluartut kalaallisut atii atuuttussatut
naqissuserniarneqarmata.
Inuit Ataqatigiinniit ussernartorsiornaraluartoq
Kommunit killeqarfii maanna oqaluuserissallugit oqallinnissap tamatumap
Kommunit paaseqatigalugit peqqissaartumillu ingerlanneqarnissaa innersuussutigissavarput,
taamanikkussamullu oqaloqataalluarumaarluta.
Naggasiullugu apeqqutigerusupparput siorna Tunup
avannaani - imaluunniit Kangiata avannaani qeqertat nutaat nassaarineqartut
nunarsuarmioqatitsinnut nunatsinnut attuumasuuneri akueritinneqarsimanersut
atserneqarsimanersullu.
Taama nuakkama iggiarlukujukkaluarlunga
oqaaseqareerlunga Inuit Ataqatigiinninngaanniit siunnersuutigineqartut
akuersaarpavut, siunnersuutillu taama isikkoqarluni aappassaaneernissaa
innersuussutigalugu.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Siunnersuutip siullermik Inatsisartut ukiakkut
1997-imi ataatsimiinnitsinni saqqummiunneqarmat Kattusseqatigiit sinnerlugit
oqaaseqaatikka eqqaamallugit innersuussutigalugillu imatut oqaaseqarniarpunga.
Nunarujussuatta kitaanut, avannaarsuanut Tunumullu
aggornilersorneqarnera tunngaviatigut isumaqatigaara, kisianni ajortoqarpoq,
tassa immikkoortut ataasiakkaat ilaatigut kalaallisut nunami allamiut
oqaasiinik akoorlugit taaguutilersorneqarnerat apeqqusertariaqarsorigakku.
Allaanngilarmi ilaatigut nunap immikkoortuini atsersuinermi kalaallisut
atissaqartinneqaratik taama taaguusiinnarneqarsimasut assersuutigalugu
kalaallisut imaattut assersuutigissavakka, tassa inatsisissamut siunnersuummi
imatut allaqqasoqarpoq; „Russip kuuanut saqqaata tasiata skyggesøllu
akornanniittumut“ , „Jespersens dal“, „Jespersens båd“, „Arsuk bred“, „Nordre
Qoornoq Bred“, „Nordfjordes gletscherikkut“ il.il. Aali inatsisissap
kalaallisuuani allassimaniaraluartut, tamakku ippinnarput. Uffa siunnersuut
Nunap Aqqinik Siunnersuisartut iluarsaassimasaat, taamaattumik apereqqajaanarpoq
kikkummiaasinuku taakku nunat aqqinik aalajangiisartut. Immaqa uffa
assersuutigalugu „Nordre Qoornoq Bred“ kalaallisut allamik taaguuteqaraluartoq.
Taamaattumik suliap aappassaaneerneqannginnarani Kattusseqatigiit sinnerlugit
piumasariniarpara kalaallisut taaguutit ilisimaneqartut inatsisissamut
siunnersuutip kalaallisuuanut ikkunneqarsinnaasut ikkunneqarnissaat.
Naggataatigullu, ataasiarunnaarpunga oqaluttarfik
manna atorlugu Kangaatsiarmiut aalisartut ilaasa piumasaat saqqummiuttarlugu,
tassalu ASimiutarsuup ikkarluanik@ taaguuteqartup ikkarluunngittullu,
ikkarluttut naatsorsuutigiunnaarneqarnissaa apeqqutigisarlugu. Kingullermillu
Naalakkersuisut Siulittaasuat neriorsuivoq apeqqut taanna misissorniarlugu,
tassungalu maanna paaserusuppara Naalakkersuisut Siulittaasuata misissukkani
sumut killissimaneraa.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap
aappassaaneerneqannginnarani paasiniagassat, immaqa Nunatta Atuagaateqarfianut,
Katersungaasiveqarfinnut allanulluunniit paasisimasaqartunut
tusarniaasoqarnissaa innersuussutigalugu inatsisissatut siunnersuutip
Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaanut sukumiisumik
oqaluuserineqarnissat inassutigivara.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Oqaaserineqartunut qujavunga, aammalu paasivara
Siumup oqaluttuata maani suliariniarneqartut ataqqillugit aamma suliaq
sivitsulaassagaluarpat akerlerinagu oqaaseqarfigigaa.
Taavalu Atassumminngaanniit oqaaserineqartunut
tunngatillugu oqaatigissavara Naimanngitsup Petersen-ip saqqummiussaa,
killeqarfiup Avanersuup kujammut killeqarfiata nikissinnaanera. Apeqqut taanna
uani Kommunit killeqarfianut annerusumik aporfeqarani, kisianni nunap
eqqissisitaasup qanoq killilerneqarneranik apeqqummi tassani tikitaqarfiuneruvoq.
Taassumallu maannakkut oqaluuserineqarnerani nunap eqqissisitaasup qanoq
atorneqarnissaani apeqqummi naliliinerit tunngavigalugit
aalajagiiffigisassaalluni.
Taavalu killeqarfik alla. Killeqarfiit aaqqinniarneqarneri ilaannikkut ilungersunartutut isigineqartarmata, nuannaarutigaara soorunami Ammassallip Kommuniata aammalu Ittoqqortoormiit taanna eqqissisimasumik periaaseqarluni isumaqatigiinniarnerit naammassisimammatigit, ilaannikkut aamma naammassiniarneri tamakkua imaannaasanngimmata, kisianni taanna ajunngitsumik naammassineqarsimavoq.
Taavalu Inuit Ataqatigiit apeqqutigisaannuut, Tunup avannaani imaluunniit Kangiata avannaani qeqertat nassaarineqartut taakkua nunarsuarmioqatitsinnut qanoq attuumassuteqarneri akueritinneqarsimanersut atserneqarsimanersulluunniit pillugit. Atserneqarsimanngillat aamma Kalaallit Nunaata imartaata iluaniittutut nalunaarutigineqarput, imaappoq sanilitsinnut ajornartorsiutaagunanngillat, kisiannili immap killeqarfiisa tungaatigut ajornartorsiutaalissagaluarpata aamma uterfigineqarumaarlutik.
Taavalu Kattusseqatigiit oqaaserisaat. Aamma taakkua udvalgimi misissorneqarsinnaaneri ilaatigut qallunnaat kalaallillu oqaasii akuleriiaarlugit; ”Russit kuuat” aammalu allat ”Nordre Qoornoq Bred”, taakkua aamma oqaluuserisassanut ilanngullugit misissorneqarsinnaajumaarput.
Kisianni Simiutarsuit ikkarluanni misissueqqissaarma kingornatigut oqaatigissavara, taanna ikkarluunngitsutut taaneqartartoq, isumaqarpunga taaguutaani oqaatigineqarpoq assorujussuaq eqqaa qanga saarulleqartarsimasoq, taamaattumillu qallunaatut taaguutaa ”Nisskær” ikkarluusinnaavoq kisianni aamma nunaminiusinnaapput. Tassanilu nutserineq qanoq ittumik taaguutaa/nutserineq toqqaannartumik ikkarlummik taasinerusimasinnaavoq. Kisianni nunap aqqinik taaguusersuisut suliassanik tamakkuninnga peqqissaartumik ingerlassigamik, nalunanngilaq aamma apeqqut taanna tikikkumaarpaat.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Qaanaamuna Kommuniata kimmut killeqarfianik Naalakkersuisup oqaasia najoqqutaralugu aamma Nunatta Canadallu akornanni qeqertaqarmat, ulloq manna tikillugu illuatu-ngeriinnit pigiumaneqartumik, tassalu avani Avanersuaq, Washingtonlandi Ellesmere qeqertaatalu akornanni qeqertavaraq uagutsitut ”Tartuusamik” taaneqartartoq, ukiullu tamaasa Canadamiunit Qallunaanillu sorsuutitigoorlugu erfalasuleriartorneqartartoq. Tassunga apeqqut Naalakkersuisut qanoq suliaqarnerminni ilaatinneraat, taanna alapernaakkusullugu apeqqutigiinnaripput.
Jakob Sivertsen, Atassut:
Naatsunnguamik, tassa Naimanngitsoq Petersen-ip siunnersuutaa malersoratsigu peqqutigaarput killeqarfiup avataaniimmat. Tassa taamanikkut Inatsisartunut ilaasortat eqqaamassagunarpaat, Inatsisartup Naalakkersuisullu akuersaarpaat, isumaqaratta Atassummiit apeqqutit taamaattut killeqarfimmut attuumanngimmata Naalakkersuisut pisussaaffigigaat. Taamaattumik apeqqutigaarput, sivitsortuulermat maannakkut apeqqut taanna qanoq ingerlanniarneqarnersoq paaserusukkatsigu. Aamma eqqissisimatitat taakku marluk, Qimusseriarsuarmi, ullumikkut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 21 17.maj 1989-imeersoq naapertorlugu, eqqissisimatitaq 1-imi piniartut Kommunimit akuersissummik peqarlutik, eqqissisimatitaq 1-imi piniarsinnaa reerput. Taamaattumik tupinnanngilaq Naimanngitsup pimoorullugu anguniarmagu, periarfissaa
reermat immikkut allagartamik akuersissummik peqqaarnissaq pisariaarunnissaa Naimanngitsup kissaatigimmagu.
Aamma soorlu oqareersugut Qaanaarmiut ataqqinaatigaarput avammut kiinnertarnitsinni, tassa qangatuut piniariaasitoqqat atorlugit qilalukkanik piniartarmata, -naaleqqaarlugit. Taannalu piniariaaseq qangarsuaaniilli allanneqartoq uagut avammut kiinnertarnitsinnut assut ataqqinaatigigatsigu. Taamaattumik eqqissisimatitap iluani piniarsinnaanissaminnut kissaateqarnerat Atassummit paasilluarparput.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
”Tartuusaq” apeqqutigineqartoq tassa qallunaatut ”Hanses Ømik” taaneqartartoq, taanna pineqarunarmat, apeqqutigineqarmat Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatigissavara Hanses Ø-ip ”Tartuusap” Canadallu uagullu killeqarfitta qeqqarpiaaniittoq, taanna qiterpiarlugu qeqertaq aqqutigineqarsimasoq, landsrådeqarnerullu nalaani annertoorujussuarmik oqallisigineqartarsimavoq, maannamullu Canadamut paaseqatigiinnissutigineqarsimalluni, taanna maannakkut assortuutaanngitsumik killeqarfik inooqatigiiffigineqassasoq, aamma taamaaliortoqarpoq. Kisiannili aamma ilisimaneqarpoq ”Tartuusaq” aarrit katerisimaartarfissuattut ilisimaneqartoq aammalu taamaammat akornusersorneqarnani qeqertatut eqqissisimaarfittut atorneqarnissaa oqaatigineqartarsimalluni siornatigulli.
Killeqarfiup Qaanaap Upernaviullu akornanni, nunap eqqissisimatitap akornani, taanna eqqissisimatitsinermut tunngatillugu udvalgimi/ Ataatsimiitsitaliami arlaleriarluni sammineqartarsimavoq. Aammalu nunap eqqissisimatitap piniarfiunnginnissaa tunngaviusumik aalajagiiffigineqarsimasoqtaava naliginnaasumik piniarfittut pissuseqaleqqunagu, apeqqut taanna aamma isiginiarneqartarsimavoq. Taamaalilluni aamma nunat tamarmik avataanni, Kalaallit Nunaata nunanik eqqissisitanik peqarnermigut isigineqarnermigullu innarlerneqannginnissaanut aamma tamakku apeqqutit ilaapput. Tassa nunat eqqissisitat tassaammata uumasunik eqqissisimaartitsinermik atugaqarfiusut, uumasut eqqissisimaarfii piniarfissaanngitsut, kisiannili aamma uumasunik eqqissisimaarfittut kinguaassiorfittullu aamma atorneqarnerminni, taamaalilluni aamma piniagassatigut pilersuinermi qaqungorsuarmut pissaqartuarnissamik pilersueqataasut.
Apeqqutit taamaattut eqqarsaatigilluagaallutik misissorluarneqarmata aamma eqqissisimatitsinermik arlaleriarujussuarluni oqallisaasarsimammata. Isumaqarpunga taakkua naliliinerat najoqqutaralugu maannamut killiffiusimasut annertunerusumik allannguuteqarnissaannik kinguneqarsimanngitsoq, tassami misissugassat tamakkiisumik naammassiniarneqarmata.
Marianne Jensen, Peqqinnissamut, Ilisimatusarnermut, Avatangiisinut Pinngortitalerinermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqarneranut tapiliullugu oqaatigissavara, Atassumminngaanniit oqaatigineqartoq Naimanngitoq Petersen-ip Qimusseriarsuarmi nunap eqqissisimatitap 18 km-inik kujavartinneqarnissaanik kissaatigisarsimasaa. Soorlu Naalakkersuisut Siulittaasua oqartoq taanna arlalitsigut sammineqartarsimavoq. Aammalu sumut killiffia kissaatigineqarpat, uani Ataatsimiititaliap ingerlaqqinnissaani periarfissaqassaaq nalunaarutigissallugu. Kisiannili Pinngortitamut Avatagiisimullu Naalakkersuisoqarfik, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik, Kommunit aammalu allat susassaqartut tamatuminnga oqaloqatigiinnerisigut isumaqatigiittoqarnikuuvoq piniarsinnaatitaanerup ammaavigineqarnissaa. Misiliutaagallartumik ukiut pingasut qanoq tassani ingerlasoqarnera nalilersorneqarumaartoq, aammalu aalajagiinivissaq allanngortitsisinnaanermut inatsinik pinngikkallartillugu.
Eqqaamanerlunngikkuma taamatut aalajangiisoqarpoq upernaaq, kisiannili erseqqivissumik suliap taassumap sumut killinnera Ataatsimiititaliamut nalunaarutigineqarsinnaassaaq.
Anders Andreassen, Inatsisartut Siulitaasuat:
Tassa maluginiarpara partiit tamarmik suliap aappassaaneerneqarnissanut ingerlaqqinnissaa akuersissutigingaat, immikkut Ataatsimiititalianut suliassiissutiginngikkaluarlugu. Kisiannili qularinngilara aamma aappassaaneerneqartinnagu Kattusseqatigiinniit apeqqutigineqartut ilai, aamma Naalakkersuisoqarfimmi misissorluariarlugit aappassaaneerneqarnerani aamma akissuteqarfigineqarumaartut.
Taamaalilluta ullumikkut oqaluuserissaq immikkoortoq 8 tassalu, Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut Kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunersuut siullermeerneqarnera naammassigallarpoq, taavalu aappassaaneerneqarnissaminut taama isikkoqarluni aamma ingerlaqqinnissaa kissaatigineqarmat. Aappassaaneerneqarnissaanut piareerpugut.
Oqaluuserisaq naammassivoq.