Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 30

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 7. oktober 1998 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 30

 

Rĝntgenip qinngornerisa atorneqarneri pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atortus-  sanngortinneqarnissaanut peqqussutissamut Namminersornerullutik Oqartussat oqaa-seqaataat.

(Peqqinnissamut Naalakkersuisoq)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Finn Karlsen:

Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut pingasunngornermi 7. oktober 1998 oqaluuserisassagut immikkoortoq ataasiinnaavoq, tassalu immikkoortoq 30, taassumap saniatigut apeqquteqaatit sisamat Niels Mátâp VHF-imut tunngasumik apeqquteqaateqarniarpoq, Jakob Sivertsenilu Tasiilami pilersuineq pajuttorneq apeqquteqaatiginiarlugu taavalu Kristine Raahauge aamma VHF-imut tunngasumik apeqquteqaateqarniarpoq taavalu kingulliulluni Anthon Frederiksen nakorsassaaleqineq kigutit nakorsaannillu amigaateqarnermik apeqquteqaateqarniarluni.

 

Taava massakkut immikkoortoq 30, Peqqinnissamut Naalakkersuisup saqqummiussassarigaluar­paa, Peqqinnissamut Naalakkersuisoq sulinngiffeqarnerata nalaani Aningaasaqarnermut Ineqar­nermullu Naalakkersuisup Daniel Skiftep saqqummiutissavaa taanna.

 

Daniel Skifte,  Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit maanna saqqummiutissavara qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqar­nissaasa peqqussutigineqarnissaanik Namminersornerullutik Oqartussat naalagaaffimmi oqartus­saasunut piumasaqaateqarnissaannik siunnersuut. Tamanna pivoq peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussarlugu suliarineqarsimasup Inatsisartunut saqqummiunneqarnera naapertorlugu.

 

Nunatsinni peqqinnissaqarfiup inuiaqatigiinnut kalaallinut neqeroorutigisinnaasaasa inatsisitigut nalitsinnut naleqquttutigut suli pitsaanerulersinneqarnissaannik Naalakkersuisut anguniagaqar­nerannut siunnersuut ilaavoq.

 

Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugit inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, atortuulersinneqarnissaasa peqqussutigineqarneratigut qinngortitsissutitut atortut atugaanerini isumannaallisaanikkut piumasaqaatit Danmarkimi atorneqartut aamma nunatsinni atorneqalissap­put.


Qinngortitsissutitut atortut peqqinnissaqarfimmi atorneqarnerannut imaluunniit qinngortitsissuti­tut atortut allatut atorneqarnerannut atatillugu peqqussutip atulerneratigut pitsaassusissaq qularnaarneqassaaq sulisut napparsimasullu nunani tamalaani pitsaassuseq akuerisaalluni atugaasoq malillugu isumannaallisaavigineqarnerannut iluaqutaasumik.

 

Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqar­nerata kingunerissavaa qinngortitsissutinut nunatsinni atorneqartunut danskit peqqinnissamut tunngasutigut aqutsisoqarfiata, Sundhedsstyrelsip, oqartussaasutut nakkutilliisuunissaa. Sund­hedsstyrelsip oqartussaasutut akisussaaffiinut ilaassapput qinngortitsissutitut atortut akuersissuti­gineqarnissaat nalunaarutigineqarnissaallu, akisussaatitsisinnaanermut tunngasut, sulinerup nalaani qinngornernut illersuutit, matumanilu napparsimasut sulisullu qinngornernut illersugaa­nerat, sulinerup teknikkikkut ingerlanneqarnera, init qinngortitsiviit assiaqutsersorneri, suliffiup qinngortitsissutinik suliarinninnissamut akuerisaasup ukiumoortumik misissuisinneqartarnissaa aammalu Sundhedsstyrelsip takusaasarnissaa.

 

Nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussaatitut peqqussutissatut siunnersuummi piumasaqaatigineqarpoq mianersoqqusilluni allagarsiinerit kalaallisut qallunaatullu allassimassa­sut.

 

Qinngortitsissutit pillugit inatsisiliat atortuulersinneqarnerisigut siunertarineqarpoq qinngortitsis­sutitut atortut atugaaneranni isumannaallisaanerup annertusaavigineqarnissaa, qinngortitsissutitut atortut il.il. atornerannut atatillugu isumannaallisaanikkut periusissat ilaatigut atulernerisigut, ilaatigullu Sundhedsstyrelsikkoortumik oqartussaasutut nakkutiginnittoqarnikkut.

 

Peqqussutissatut siunnersuut agguaanneqartoq najukkani peqqinnissaqarfinnut, soqutigisaqaqati­giit kattuffiinut, Politimestereqarfimmut, Naalagaaffiup Sinniisoqarfianut, Isumaginninnermut Pisortaqarfimmut, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut, Ilinniartitaanermut Pisortaqarfimmut, Inatsisileriffimmut, Sulisoqarnermut Pisortaqarfimmut, Peqqinnissamik Nakkutilliisoqarfimmut aamma Kommunit Kattuffiannut tusarniaatigalugu nassiussuunneqarsimavoq.

 

Peqqussutissatut siunnersuut ataatsimut isigalugu tapersersorneqarpoq, taamaattoq inatsisip ilusiligaaneranut ataasiakkaanik oqaaseqaateqartoqarpoq. Tusarniaanermut akissutit tiguneqarsi­masut peqqussutissatut siunnersuutip ilusissavimmisut suliarineqarnerani naatsorsuutigineqarsi­mapput.

 


Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip atortuulersinneqarnissaanik peqqussutik­kut Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatigut pisussaaffeqalissapput danskit amtiannut piumasaqaatit assigalugit, taamaattumik qinngortitsissutitut atortut nutaat pissarsiarineqarnerisi­gut aqutsinermi aningaasartuutinut akiliutissaq atortunut mikinerusunut 3.000 kr.-it missaanniit­toq atortunullu anginernut 4.000 kr.-it missaanniittoq akilerneqartassaaq.

 

Tamatuma saniatigut peqqinnissaqarfiup Namminersornerullutik Oqartussanit 1992-imi tigune­qarnerata kingornatigut atortut pissarsiarineqarsimasut kingumoortumik akilerneqassapput, tassa taamanimiilli qinngortitsissutit pillugit inatsisit nunatsinni atortuulersinneqarsinnaareersimam­mata. Aningaasat taakku 180.000 kr.-it missiliorlugit amerlassuseqassangatinneqarput.

 

Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa Naalakkersuisut kaammattuutigaat.

 

Taamaammat qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussar­lugu suliarineqarsimasup Inatsisartunut saqqummiunneqarnera naapertorlugu, nunatsinnut atortuulersinneqarnissaasa peqqussutigineqarnissaanik  Naalakkersuisut naalagaaffimmi oqartus­saasunut piumasaqaateqarnissaat Inatsisartunit taperserneqassasoq taama oqaaseqarluta Naalak­kersuisut qinnutigaarput.

 

Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:

Naalakkersuisut Inatsisartunut kaammattuutigisaat, qinnguartaatit/tarrarsuutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussarlugu suliarineqarsimasup nunatsinni atortuulersinneqar­nissanik peqqussutigineqarnissaanik Naalakkersuisut naalagaaffimmi oqartussaasunut piumasa­qaateqarnissaat Siumumiit taperserparput.

 

Siumumiit nuannaarutigaarput nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussaatitut peqqus­sutissatut siunnersuummi piumasaqaatigineqarmat, mianersoqqussilluni allagarsiinerit kalaallisut qallunaatullu allassimassasut.

 

Siumumiit pingaartikkatsigu qinnguartaatitut/tarrarsuutitut atortunit atuisut tamarmik paasisin­naasaannik mianersoqqussutinik ilitsersuutinillu peqarnissaq, napparsimasut sulisullu qinngor­nermut illersugaanissaat eqqarsaatigaluguttaaq.

 

Peqqussutissatut siunnersuutip suliarineranut atatillugu susassaqartunut tamanut tusarniaasima­nerup kingorna inatsisip ilusiligaaneranut ataasiakkaanik oqaaseqaatigisimasat peqqussutissatut siunnersuutip ilusissavimmisut suliarineqarneranut isiginiarneqarsimanerat Siumumiit iluarisi­maarparput.

 


Peqqussutillu atuutilernerata kingunerisai, tassalu qinnguartaatitut/tarrarsuutitut atortunik nutaanik pissarsisimanerup aqutsinermi aningaasartuutissartaannut akiliutissat aammalu 1992-imi peqqinnissaqariup Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnerata kingorna atortut pissarsiarineqarsimasut kingumoortumik akilerneqarnissaat pisussaaffittut isigalugu Siumumiit paasilluarparput.

 

Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:

Atassutip taperserpaa inatsisissap nunatsinni atortuulersinneqarnissaa.

 

Takisuuliunngikkaluarluta taamaattoq piffissaq iluatsillugu uummammiorisavut ilanngutilaaru­suppavut.

 

Peqqinnissaqarfimmiinnaanngitsoq, kisiannili aamma suliassaqarfiit assigiinngitsut, nammineq akisussaaffigilersimasatta iluini, pisariaqaleriartorpoq inatsisiliuussinissaq, tassami akisussaaffi­gilernerisa kingunerisaanik pineqartuni inatsisiliuussineq unittuupajaarsimammat.

 

Nunatsinnut naleqqussaanerup pineqartuni inatsisiliornerinnaq tunngavigisariaqanngilaa.

 

Tassami amigaataasorinartoq allaffeqarfitsini immikkoortortaqarfik pisariaqartinneqartoq, inatsisip taassumap atuutinneqarneranut nakkutilliisussaq, aammalu Qallunaat Nunaanni inatsisinik ataavartumik nutarterisoqartillugu assiganik nunatsinni assiganik allannguisarnissaq. Taamaaliornitsigut nalinginnaasumik iluarsiissuteqartarnissaq inatsisinullu atuutilersinneqartunut nalimmassaaneq, taamaaliornitsigut Qallunaat Nunaanni nunanilu allani nalinginnaasumik niueqatigisartakkatsinni inatsisit atortuulersinneqartut assigiiaarnerusumik aaqqiivigisarniassa­gatsigit.

 

Allaffissornikkut sipaarutigineqarsinnaasut annikigisassaanngillat, inatsisinik atuutereersunik allannguilaaginnarsinnaaneq atuutinneqaleraluarpat, taamaaliornikkullu nunarsuarmioqatitsinnik suleqatiginninneq pitsaanerulersinneqarsinnaavoq, inatsisit nunamiit nunamut assigiissinneqar­nerisigut.

 

Oqareernitsituulli peqqussutissap nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanik siunnersuut isumaqa­taaffigaarput.

 

Malînánguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Nunatsinni napparsimaveqarfiit atortumikkut nunanut allanut nallersuussinnaanissaat anguniar­tariaqarpoq. Taamaattumik peqqussutissatut siunnersuut una Inuit Ataqatigiinniit paasilluarpar­put.


Tassami oqaatigineqartutuut nunatsinni qinngortitsissutit, tassalu tarrarsuutit maanna ukiut tamaasa misissornissaat piumasaqaataanngilaq, tamakkuninngalu suliallit angalaneri iluatsillugit misissorneqartarlutik.

 

Qinngornerit ulorianarsinnaanerisa nakkutigineqarnissaasa pingaaruteqarnerat pissutigalugu qallunaat inatsiseqarput atortuutit tamakku ukiumoortumik misissorneqartarnissaannut, tamanna­lumiuna matumani nunatsinni atuutilersinniarneqartoq.

 

Taama naatsumik oqaaseqarluta Inuit Ataqatigiinniit peqqussutissatut siunnersuut, taassumalu  nassatassai tapersersorpagut, napparsimasut isumannaatsunik atortoqarluni misissorneqarlutillu paaqqutarineqartarnissaat pingaartikkatsigu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Siullermik nuannaarutigaara inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa pillugu susassaqartut tusarniaavigineqarsimammata.

 

Nunatsinni innuttaasut Peqqinnissaqarfimmiit sapinngisamik pitsaanerpaamik sullinneqarnis­saannut Kattusseqatigiinniit sapinngisarput tamaat naapertorlugu suleqataarusuppugut, taamaat­tumik Peqqinnissaqarfimmi tarrarsuisarnermi qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip Kalaallit Nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanut peqqussummut Namminersornerullu­tik Oqartussat oqaaseqatissaannut Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik tapersiinera nalunaaruti­gaara.

 

Ukiuni kingullerni Peqqinnissaqarfimmi ajornartorsiuterpassuit pilersimasut qaangerniarlugit suliniarnermi periarfissat tamaasa atorlugit aaqqiiniarnissaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq, taamaattumik Peqqinnissaqarfimmi atortulersuutitigut pitsanngorsaajuarnissaq naleqqussaanis­sarlu annertuumik pingaaruteqarput aamma inatsiseqartitsinerup tungaatigut iluarsiissuteqartar­nissat ilanngullugit eqqarsaatigalugit.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit pinngitsoorneqarsinnaanngitsutut isigaarput nunatsinni Peqqinnissaqarfimmi tarrarsuisarnermi qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, atortuulersinneqarnissaasa peqqussutigineqarneratigut qinngortitsissutitut atortut atugaanerini isumannaallisaanikkut piumasaqaatit Danmarkimi atorneqartut aamma nunatsinni atorneqalernissaat.

 


Kiisalu naggataatigut eqqumiigilaanngitsuunngilara inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnera­tigut danskit peqqinnissamut tunngasutigut aqutsisoqarfiata oqartussaasutut nakkutilliisuutinne­qalernissaa, oqartussaaffiit akisussaaffiillu Namminersornerullutik Oqartussanit tigooraruttuleri­sa nalaanni. Aamma apeqqutigerusuppara, soormi inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarsi­manngila 1992-imili Peqqinnissaqarfik Namminersornerullutik Oqartussanilli tiguneqarmat?

 

Kisianni soorunami taamaakkaluartoq Peqqinnissaqarfimmi maannakkut pissutsit naammagi­nanngilluinnarnerat aammalu isumannaallisaaneq, minnerunngitsumillu napparsimasut sulisullu eqqarsaatigalugit paasisimasalinnik nakkutilliisoqarnissaq avaqqunneqarsinnaanngilaq.

 

Taamatut oqaaseqarlunga peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut naleqqussakkap atortuulersinneqarnissaanut Naalakkersuisut danskit oqartussaasuinut saaffigin­nissuteqarnissaat taperserpara.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:

Peqqinnissamut Naalakkersuisuugallartutut akissuteqassaanga.

 

Siullermik partiit oqaaseqartuinut tamanut qujavunga. Isumaqarpunga partiit tamarmik oqaase­qaataat naatsuararsuanngortissappata tamarmik isumaqatigeeqqissaarput, siunnersuutigineqartut  tamarmik akuersaarpaat, tamanna Peqqinnissaqarfimminngaanniit Naalakkersuisunillu nuan­naarutigaarput.

 

Siumup oqaaseqartuata tamakkiisumik tapersiinera aammalu iliuuseriniakkat minnerunngitsumil­lu aningaasanut kingunerisassai erseqqissumik taaneqarmata taanna aamma qujassutigaara.

 

Atassut aamma taamatut oqarpoq, tamakkiisumik tapersiilluni tamanna aamma nuannerpoq. Tassami eqqartugassat ilagaat,  soorlu qinngornerit ulorianartut taakkua atorneqarneranni, taakkununnga tunngasunik innuttaasut eqqorneqarsinnaaneri mianersorfissaammata.

 

Aammali maluginiarpara Atassutip oqaatigimmagu, anersaarutigiallallugu inatsisit ataavartumik inatsisinut tunngasut  malinnaavigineqarnissaat uunga apeqqummut tunngasuinnaanngitsut, kisianni tamarmik. Tassunga tunngasumik oqaatigissavara, soorunami taanna Naalakkersuisu­ninngaanniit isumaqatigaarput aamma maluginiarlugu pingaartumik ukiuni kingullerni taamaatut Naalakkersuisut malinnaaniarnerat ataasiarani erseqqissarneqartarmat, pisariaqarpormi inatsisit ataavartumik nunatsinnut naleqqussarlugit atortinneqarnissaat. Taamaattumik taanna anersaaru­luut ajunngitsutut tiguarput, malinnaaniarnerpullu pitsanngorteriassallugu.

 

Inuiat Ataqatigiit aamma erseqqivissumik oqarput, taamatut qinngornerit ulorianarsinnaasut nakkutigineqarnissaat ukiumoortumik misissorneqartalernissaat oqaatigalugu, tamannalu inatsimmi anguniagaammat taamatut malussarsimanerat aamma qutsatigaarput. Tamaginnut aamma isumaqataammata taanna qutsatigaara.


 

Kattusseqatigiit aamma tamakkiisumik isumaqataapput, ilaatigut isumannaallisaanissaq erseqqis­sumik taallugu, kisianni ataatsimik oqaaseqarnerat akissuteqarfigilaarniarpara, ilaatigut apeqqut saqqummiummassuk, tassa sooq Kalaallit Nunaanni oqartussat taamatut nakkutilliisuussanngin­nersut assigiinngitsut tigoorarnerini, sundhedsstyrelsi taamatut nakkutilliisuunissaa ilaatigut apeqquserpasillugu oqaaseqarmata.

 

Taanna akissuteqarfigisariaqarpoq ilaatigut imatut, tassa qinngornerit ulorianartut aammalu radioaktivimut tunngasut 1930-iminngaanniilli Danmarkimi inatsisiliunneqarsimapput, taanna apeqqut Kalaallit Nunaanni Savalimmiunilu aamma atorneqartoq naalagaaffiup akisussaaffigaa,  taamaattumillu naalagaaffik tassunga tunngasumik inatsisiliorsinnaatitaalluni Namminersornerul­lutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni Savalimmiuniluunniit taakkua qulangersimallugit, ilaatigut qinngornerit ulorianartuunerat radioaktivimut tunnganeri peqqutigalugit. Taamaattumillu tamakku inatsisissat ataqqinartorsuup kunngip atsiugaanillusooq pisarput, taamaattumik taanna allanngortikkuminaappoq, sundhedsstyrelsip taanna aqutaraa, ilaatigut Danmarkimi sundhedsmi­nisterip aammalu indenrigsministerip suliassaasa iluaniilluni uagullu malitassaralugu, kisianni uagut oqaaseqarsinnaatitaavugut, taannalu maannakkut qaffatsinneqartoq oqaaseqarsinnaaneq maluginiarpara partiit tamarmik Kattusseqatigiillu isumaqatigigaat.

 

Aamma kisianni tassunga tunngatillugu oqaatigissavara Kattusseqatigiit oqarmata, pissutsit naammaginanngilluinnaqqissaartut, isumaqarpunga nipi taanna tusarniitsoq, malinnaaniarluta inatsit saqqummiupparput, oqarlutalu: atulerniarli. Maannamut pissutsinik naammaginanngitsu­nik oqarneq taanna imaaliallaannaq akueriumanngilara, isumaqaramami piffissaq naleqquttoq taamatut atuutilernissamut.

 

Naggataatigut ataatsimut oqaatigalugu maluginiarakku partiit tamarmik isumaqatigigaat aamma­lu taassumap malitsissai aningaasanut tunngasut tamarmik isumaqatigigaat, tamanna qujassuti­gaara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Nuannaarutigaara Naalakkersuisut Siulittaasuugallartup akissuteqarnera, aamma pissutsinik naammaginanngilluinnartunik oqarninnut pissutaavoq, ullumikkut nalunngisatsitut Peqqinnissa­qarfimmi pissutsit ilumoortumik naammaginanngilluinnarmata, kiammi akuersaassagamiuk nakorsassaaleqineq juumuussaaleqinerlu taama annertutigisut naammaginartumik oqaatigissallu­git, tassa pissutsit eqqortut tassaapput Peqqinnissaqarfimmi ataatsimut tamaat isigalugu naamma­ginnanngillat.

 

Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:


Uangaana pissuserissaarnissaq qulequtarput aallaavigalugu taamatut oqartunga, ajornanngivissu­mik Peqqinnissaqarfik angisoorujorujussuaq eqqartugassatut ullumikkut naatsorsuutiginngilara, ullumikkut eqqartugassarput tassaavoq, qinngornerit ulorianartut radioaktivimut tunngasut, taakkua inatsisiliunneqarnerat oqaaseqaateqarfigissallugu, naatsorsuutiginnginnakku Peqqinnis­saqarfik uanngaanniit oqalliserissagipput, taamaattumik taanna aallaavigalugu oqariartuut taanna taamatut akivara.

 

Finn Karlsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Tassulu taamaasilluni ullormut oqaluuserisassani immikkoortup 30-p oqallisigineqarnera naammassivoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.