Oqaluuserisassani immikkoortoq 30 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Finn Karlsen:
Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut
pingasunngornermi 7. oktober 1998 oqaluuserisassagut immikkoortoq
ataasiinnaavoq, tassalu immikkoortoq 30, taassumap saniatigut apeqquteqaatit
sisamat Niels Mátâp VHF-imut tunngasumik apeqquteqaateqarniarpoq, Jakob
Sivertsenilu Tasiilami pilersuineq pajuttorneq apeqquteqaatiginiarlugu taavalu
Kristine Raahauge aamma VHF-imut tunngasumik apeqquteqaateqarniarpoq taavalu
kingulliulluni Anthon Frederiksen nakorsassaaleqineq kigutit nakorsaannillu
amigaateqarnermik apeqquteqaateqarniarluni.
Taava massakkut immikkoortoq 30,
Peqqinnissamut Naalakkersuisup saqqummiussassarigaluarpaa, Peqqinnissamut
Naalakkersuisoq sulinngiffeqarnerata nalaani Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisup Daniel Skiftep saqqummiutissavaa taanna.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit maanna
saqqummiutissavara qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip,
inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaasa
peqqussutigineqarnissaanik Namminersornerullutik Oqartussat naalagaaffimmi
oqartussaasunut piumasaqaateqarnissaannik siunnersuut. Tamanna pivoq
peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut
naleqqussarlugu suliarineqarsimasup Inatsisartunut saqqummiunneqarnera
naapertorlugu.
Nunatsinni peqqinnissaqarfiup
inuiaqatigiinnut kalaallinut neqeroorutigisinnaasaasa inatsisitigut nalitsinnut
naleqquttutigut suli pitsaanerulersinneqarnissaannik Naalakkersuisut
anguniagaqarnerannut siunnersuut ilaavoq.
Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il.
pillugit inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit,
atortuulersinneqarnissaasa peqqussutigineqarneratigut qinngortitsissutitut
atortut atugaanerini isumannaallisaanikkut piumasaqaatit Danmarkimi
atorneqartut aamma nunatsinni atorneqalissapput.
Qinngortitsissutitut atortut
peqqinnissaqarfimmi atorneqarnerannut imaluunniit qinngortitsissutitut atortut
allatut atorneqarnerannut atatillugu peqqussutip atulerneratigut
pitsaassusissaq qularnaarneqassaaq sulisut napparsimasullu nunani tamalaani
pitsaassuseq akuerisaalluni atugaasoq malillugu
isumannaallisaavigineqarnerannut iluaqutaasumik.
Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il.
pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnerata kingunerissavaa
qinngortitsissutinut nunatsinni atorneqartunut danskit peqqinnissamut
tunngasutigut aqutsisoqarfiata, Sundhedsstyrelsip, oqartussaasutut
nakkutilliisuunissaa. Sundhedsstyrelsip oqartussaasutut akisussaaffiinut
ilaassapput qinngortitsissutitut atortut akuersissutigineqarnissaat
nalunaarutigineqarnissaallu, akisussaatitsisinnaanermut tunngasut, sulinerup
nalaani qinngornernut illersuutit, matumanilu napparsimasut sulisullu
qinngornernut illersugaanerat, sulinerup teknikkikkut ingerlanneqarnera, init
qinngortitsiviit assiaqutsersorneri, suliffiup qinngortitsissutinik
suliarinninnissamut akuerisaasup ukiumoortumik misissuisinneqartarnissaa
aammalu Sundhedsstyrelsip takusaasarnissaa.
Nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut
naleqqussaatitut peqqussutissatut siunnersuummi piumasaqaatigineqarpoq
mianersoqqusilluni allagarsiinerit kalaallisut qallunaatullu allassimassasut.
Qinngortitsissutit pillugit inatsisiliat
atortuulersinneqarnerisigut siunertarineqarpoq qinngortitsissutitut atortut
atugaaneranni isumannaallisaanerup annertusaavigineqarnissaa,
qinngortitsissutitut atortut il.il. atornerannut atatillugu
isumannaallisaanikkut periusissat ilaatigut atulernerisigut, ilaatigullu
Sundhedsstyrelsikkoortumik oqartussaasutut nakkutiginnittoqarnikkut.
Peqqussutissatut siunnersuut agguaanneqartoq
najukkani peqqinnissaqarfinnut, soqutigisaqaqatigiit kattuffiinut,
Politimestereqarfimmut, Naalagaaffiup Sinniisoqarfianut, Isumaginninnermut
Pisortaqarfimmut, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut, Ilinniartitaanermut
Pisortaqarfimmut, Inatsisileriffimmut, Sulisoqarnermut Pisortaqarfimmut,
Peqqinnissamik Nakkutilliisoqarfimmut aamma Kommunit Kattuffiannut
tusarniaatigalugu nassiussuunneqarsimavoq.
Peqqussutissatut siunnersuut ataatsimut
isigalugu tapersersorneqarpoq, taamaattoq inatsisip ilusiligaaneranut
ataasiakkaanik oqaaseqaateqartoqarpoq. Tusarniaanermut akissutit tiguneqarsimasut
peqqussutissatut siunnersuutip ilusissavimmisut suliarineqarnerani
naatsorsuutigineqarsimapput.
Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il.
pillugu inatsisip atortuulersinneqarnissaanik peqqussutikkut
Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatigut pisussaaffeqalissapput danskit
amtiannut piumasaqaatit assigalugit, taamaattumik qinngortitsissutitut atortut
nutaat pissarsiarineqarnerisigut aqutsinermi aningaasartuutinut akiliutissaq
atortunut mikinerusunut 3.000 kr.-it missaanniittoq atortunullu anginernut
4.000 kr.-it missaanniittoq akilerneqartassaaq.
Tamatuma saniatigut peqqinnissaqarfiup
Namminersornerullutik Oqartussanit 1992-imi tiguneqarnerata kingornatigut
atortut pissarsiarineqarsimasut kingumoortumik akilerneqassapput, tassa
taamanimiilli qinngortitsissutit pillugit inatsisit nunatsinni
atortuulersinneqarsinnaareersimammata. Aningaasat taakku 180.000 kr.-it
missiliorlugit amerlassuseqassangatinneqarput.
Qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il.
pillugu inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa Naalakkersuisut
kaammattuutigaat.
Taamaammat qinngortitsissutit
atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit,
peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut
naleqqussarlugu suliarineqarsimasup Inatsisartunut saqqummiunneqarnera
naapertorlugu, nunatsinnut atortuulersinneqarnissaasa
peqqussutigineqarnissaanik
Naalakkersuisut naalagaaffimmi oqartussaasunut piumasaqaateqarnissaat
Inatsisartunit taperserneqassasoq taama oqaaseqarluta Naalakkersuisut
qinnutigaarput.
Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:
Naalakkersuisut Inatsisartunut kaammattuutigisaat,
qinnguartaatit/tarrarsuutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip, inatsillu
tunngavigalugu nalunaarutit peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni
pissutsinut immikkut ittunut naleqqussarlugu suliarineqarsimasup nunatsinni
atortuulersinneqarnissanik peqqussutigineqarnissaanik Naalakkersuisut
naalagaaffimmi oqartussaasunut piumasaqaateqarnissaat Siumumiit
taperserparput.
Siumumiit nuannaarutigaarput nunatsinni
pissutsinut immikkut ittunut naleqqussaatitut peqqussutissatut siunnersuummi
piumasaqaatigineqarmat, mianersoqqussilluni allagarsiinerit kalaallisut
qallunaatullu allassimassasut.
Siumumiit pingaartikkatsigu
qinnguartaatitut/tarrarsuutitut atortunit atuisut tamarmik paasisinnaasaannik
mianersoqqussutinik ilitsersuutinillu peqarnissaq, napparsimasut sulisullu
qinngornermut illersugaanissaat eqqarsaatigaluguttaaq.
Peqqussutissatut siunnersuutip
suliarineranut atatillugu susassaqartunut tamanut tusarniaasimanerup kingorna
inatsisip ilusiligaaneranut ataasiakkaanik oqaaseqaatigisimasat
peqqussutissatut siunnersuutip ilusissavimmisut suliarineqarneranut
isiginiarneqarsimanerat Siumumiit iluarisimaarparput.
Peqqussutillu atuutilernerata
kingunerisai, tassalu qinnguartaatitut/tarrarsuutitut atortunik nutaanik
pissarsisimanerup aqutsinermi aningaasartuutissartaannut akiliutissat aammalu
1992-imi peqqinnissaqariup Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarnerata
kingorna atortut pissarsiarineqarsimasut kingumoortumik akilerneqarnissaat
pisussaaffittut isigalugu Siumumiit paasilluarparput.
Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:
Atassutip taperserpaa inatsisissap
nunatsinni atortuulersinneqarnissaa.
Takisuuliunngikkaluarluta taamaattoq
piffissaq iluatsillugu uummammiorisavut ilanngutilaarusuppavut.
Peqqinnissaqarfimmiinnaanngitsoq,
kisiannili aamma suliassaqarfiit assigiinngitsut, nammineq
akisussaaffigilersimasatta iluini, pisariaqaleriartorpoq inatsisiliuussinissaq,
tassami akisussaaffigilernerisa kingunerisaanik pineqartuni inatsisiliuussineq
unittuupajaarsimammat.
Nunatsinnut naleqqussaanerup
pineqartuni inatsisiliornerinnaq tunngavigisariaqanngilaa.
Tassami amigaataasorinartoq
allaffeqarfitsini immikkoortortaqarfik pisariaqartinneqartoq, inatsisip
taassumap atuutinneqarneranut nakkutilliisussaq, aammalu Qallunaat Nunaanni
inatsisinik ataavartumik nutarterisoqartillugu assiganik nunatsinni assiganik
allannguisarnissaq. Taamaaliornitsigut nalinginnaasumik
iluarsiissuteqartarnissaq inatsisinullu atuutilersinneqartunut nalimmassaaneq,
taamaaliornitsigut Qallunaat Nunaanni nunanilu allani nalinginnaasumik
niueqatigisartakkatsinni inatsisit atortuulersinneqartut assigiiaarnerusumik
aaqqiivigisarniassagatsigit.
Allaffissornikkut
sipaarutigineqarsinnaasut annikigisassaanngillat, inatsisinik atuutereersunik
allannguilaaginnarsinnaaneq atuutinneqaleraluarpat, taamaaliornikkullu
nunarsuarmioqatitsinnik suleqatiginninneq pitsaanerulersinneqarsinnaavoq,
inatsisit nunamiit nunamut assigiissinneqarnerisigut.
Oqareernitsituulli peqqussutissap
nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanik siunnersuut isumaqataaffigaarput.
Malînánguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Nunatsinni napparsimaveqarfiit
atortumikkut nunanut allanut nallersuussinnaanissaat anguniartariaqarpoq. Taamaattumik
peqqussutissatut siunnersuut una Inuit Ataqatigiinniit paasilluarparput.
Tassami oqaatigineqartutuut
nunatsinni qinngortitsissutit, tassalu tarrarsuutit maanna ukiut tamaasa
misissornissaat piumasaqaataanngilaq, tamakkuninngalu suliallit angalaneri
iluatsillugit misissorneqartarlutik.
Qinngornerit ulorianarsinnaanerisa
nakkutigineqarnissaasa pingaaruteqarnerat pissutigalugu qallunaat
inatsiseqarput atortuutit tamakku ukiumoortumik misissorneqartarnissaannut,
tamannalumiuna matumani nunatsinni atuutilersinniarneqartoq.
Taama naatsumik oqaaseqarluta Inuit
Ataqatigiinniit peqqussutissatut siunnersuut, taassumalu nassatassai tapersersorpagut, napparsimasut
isumannaatsunik atortoqarluni misissorneqarlutillu paaqqutarineqartarnissaat
pingaartikkatsigu.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Siullermik nuannaarutigaara
inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa pillugu susassaqartut
tusarniaavigineqarsimammata.
Nunatsinni innuttaasut
Peqqinnissaqarfimmiit sapinngisamik pitsaanerpaamik sullinneqarnissaannut
Kattusseqatigiinniit sapinngisarput tamaat naapertorlugu suleqataarusuppugut,
taamaattumik Peqqinnissaqarfimmi tarrarsuisarnermi qinngortitsissutit
atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip Kalaallit Nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanut
peqqussummut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqatissaannut
Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik tapersiinera nalunaarutigaara.
Ukiuni kingullerni
Peqqinnissaqarfimmi ajornartorsiuterpassuit pilersimasut qaangerniarlugit
suliniarnermi periarfissat tamaasa atorlugit aaqqiiniarnissaq
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq, taamaattumik Peqqinnissaqarfimmi
atortulersuutitigut pitsanngorsaajuarnissaq naleqqussaanissarlu annertuumik
pingaaruteqarput aamma inatsiseqartitsinerup tungaatigut iluarsiissuteqartarnissat
ilanngullugit eqqarsaatigalugit.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit
pinngitsoorneqarsinnaanngitsutut isigaarput nunatsinni Peqqinnissaqarfimmi
tarrarsuisarnermi qinngortitsissutit atorneqarnerat il.il. pillugu inatsisip,
inatsillu tunngavigalugu nalunaarutit, atortuulersinneqarnissaasa
peqqussutigineqarneratigut qinngortitsissutitut atortut atugaanerini
isumannaallisaanikkut piumasaqaatit Danmarkimi atorneqartut aamma nunatsinni
atorneqalernissaat.
Kiisalu naggataatigut
eqqumiigilaanngitsuunngilara inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarneratigut
danskit peqqinnissamut tunngasutigut aqutsisoqarfiata oqartussaasutut
nakkutilliisuutinneqalernissaa, oqartussaaffiit akisussaaffiillu
Namminersornerullutik Oqartussanit tigooraruttulerisa nalaanni. Aamma
apeqqutigerusuppara, soormi inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarsimanngila
1992-imili Peqqinnissaqarfik Namminersornerullutik Oqartussanilli tiguneqarmat?
Kisianni soorunami taamaakkaluartoq
Peqqinnissaqarfimmi maannakkut pissutsit naammaginanngilluinnarnerat aammalu
isumannaallisaaneq, minnerunngitsumillu napparsimasut sulisullu
eqqarsaatigalugit paasisimasalinnik nakkutilliisoqarnissaq
avaqqunneqarsinnaanngilaq.
Taamatut oqaaseqarlunga
peqqussutissatut siunnersuutip nunatsinni pissutsinut immikkut ittunut
naleqqussakkap atortuulersinneqarnissaanut Naalakkersuisut danskit
oqartussaasuinut saaffiginnissuteqarnissaat taperserpara.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Peqqinnissamut Naalakkersuisuugallartutut
akissuteqassaanga.
Siullermik partiit oqaaseqartuinut
tamanut qujavunga. Isumaqarpunga partiit tamarmik oqaaseqaataat
naatsuararsuanngortissappata tamarmik isumaqatigeeqqissaarput,
siunnersuutigineqartut tamarmik
akuersaarpaat, tamanna Peqqinnissaqarfimminngaanniit Naalakkersuisunillu nuannaarutigaarput.
Siumup oqaaseqartuata tamakkiisumik
tapersiinera aammalu iliuuseriniakkat minnerunngitsumillu aningaasanut
kingunerisassai erseqqissumik taaneqarmata taanna aamma qujassutigaara.
Atassut aamma taamatut oqarpoq,
tamakkiisumik tapersiilluni tamanna aamma nuannerpoq. Tassami eqqartugassat
ilagaat, soorlu qinngornerit
ulorianartut taakkua atorneqarneranni, taakkununnga tunngasunik innuttaasut eqqorneqarsinnaaneri
mianersorfissaammata.
Aammali maluginiarpara Atassutip
oqaatigimmagu, anersaarutigiallallugu inatsisit ataavartumik inatsisinut
tunngasut malinnaavigineqarnissaat
uunga apeqqummut tunngasuinnaanngitsut, kisianni tamarmik. Tassunga tunngasumik
oqaatigissavara, soorunami taanna Naalakkersuisuninngaanniit isumaqatigaarput
aamma maluginiarlugu pingaartumik ukiuni kingullerni taamaatut Naalakkersuisut
malinnaaniarnerat ataasiarani erseqqissarneqartarmat, pisariaqarpormi inatsisit
ataavartumik nunatsinnut naleqqussarlugit atortinneqarnissaat. Taamaattumik
taanna anersaaruluut ajunngitsutut tiguarput, malinnaaniarnerpullu
pitsanngorteriassallugu.
Inuiat Ataqatigiit aamma
erseqqivissumik oqarput, taamatut qinngornerit ulorianarsinnaasut
nakkutigineqarnissaat ukiumoortumik misissorneqartalernissaat oqaatigalugu,
tamannalu inatsimmi anguniagaammat taamatut malussarsimanerat aamma
qutsatigaarput. Tamaginnut aamma isumaqataammata taanna qutsatigaara.
Kattusseqatigiit aamma tamakkiisumik
isumaqataapput, ilaatigut isumannaallisaanissaq erseqqissumik taallugu,
kisianni ataatsimik oqaaseqarnerat akissuteqarfigilaarniarpara, ilaatigut
apeqqut saqqummiummassuk, tassa sooq Kalaallit Nunaanni oqartussat taamatut
nakkutilliisuussannginnersut assigiinngitsut tigoorarnerini, sundhedsstyrelsi
taamatut nakkutilliisuunissaa ilaatigut apeqquserpasillugu oqaaseqarmata.
Taanna akissuteqarfigisariaqarpoq
ilaatigut imatut, tassa qinngornerit ulorianartut aammalu radioaktivimut
tunngasut 1930-iminngaanniilli Danmarkimi inatsisiliunneqarsimapput, taanna
apeqqut Kalaallit Nunaanni Savalimmiunilu aamma atorneqartoq naalagaaffiup
akisussaaffigaa, taamaattumillu
naalagaaffik tassunga tunngasumik inatsisiliorsinnaatitaalluni Namminersornerullutik
Oqartussat Kalaallit Nunaanni Savalimmiuniluunniit taakkua qulangersimallugit,
ilaatigut qinngornerit ulorianartuunerat radioaktivimut tunnganeri
peqqutigalugit. Taamaattumillu tamakku inatsisissat ataqqinartorsuup kunngip
atsiugaanillusooq pisarput, taamaattumik taanna allanngortikkuminaappoq,
sundhedsstyrelsip taanna aqutaraa, ilaatigut Danmarkimi sundhedsministerip
aammalu indenrigsministerip suliassaasa iluaniilluni uagullu malitassaralugu,
kisianni uagut oqaaseqarsinnaatitaavugut, taannalu maannakkut qaffatsinneqartoq
oqaaseqarsinnaaneq maluginiarpara partiit tamarmik Kattusseqatigiillu
isumaqatigigaat.
Aamma kisianni tassunga
tunngatillugu oqaatigissavara Kattusseqatigiit oqarmata, pissutsit
naammaginanngilluinnaqqissaartut, isumaqarpunga nipi taanna tusarniitsoq,
malinnaaniarluta inatsit saqqummiupparput, oqarlutalu: atulerniarli. Maannamut
pissutsinik naammaginanngitsunik oqarneq taanna imaaliallaannaq
akueriumanngilara, isumaqaramami piffissaq naleqquttoq taamatut
atuutilernissamut.
Naggataatigut ataatsimut
oqaatigalugu maluginiarakku partiit tamarmik isumaqatigigaat aammalu taassumap
malitsissai aningaasanut tunngasut tamarmik isumaqatigigaat, tamanna qujassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Nuannaarutigaara Naalakkersuisut
Siulittaasuugallartup akissuteqarnera, aamma pissutsinik
naammaginanngilluinnartunik oqarninnut pissutaavoq, ullumikkut nalunngisatsitut
Peqqinnissaqarfimmi pissutsit ilumoortumik naammaginanngilluinnarmata, kiammi
akuersaassagamiuk nakorsassaaleqineq juumuussaaleqinerlu taama annertutigisut
naammaginartumik oqaatigissallugit, tassa pissutsit eqqortut tassaapput
Peqqinnissaqarfimmi ataatsimut tamaat isigalugu naammaginnanngillat.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Uangaana pissuserissaarnissaq
qulequtarput aallaavigalugu taamatut oqartunga, ajornanngivissumik
Peqqinnissaqarfik angisoorujorujussuaq eqqartugassatut ullumikkut
naatsorsuutiginngilara, ullumikkut eqqartugassarput tassaavoq, qinngornerit
ulorianartut radioaktivimut tunngasut, taakkua inatsisiliunneqarnerat
oqaaseqaateqarfigissallugu, naatsorsuutiginnginnakku Peqqinnissaqarfik
uanngaanniit oqalliserissagipput, taamaattumik taanna aallaavigalugu
oqariartuut taanna taamatut akivara.
Finn Karlsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Tassulu taamaasilluni ullormut
oqaluuserisassani immikkoortup 30-p oqallisigineqarnera naammassivoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.