Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 33_1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 30. september 1998 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 33

 

Katersugaasiveqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut.

(Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq)

(Siullermeerneqarnera)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen:

Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut pingasunngornermi, 30. september makkua oqaluuseri­sassatut inissinneqarput.

 

Siullermik uani agguaanneqareersumi ilanngunneqarsimanngikkaluartut, tassa oqaluuserisassat pillugit nassuiaat. Taanna naatsunnguaq siulliukkumaarpara. Taavalu imm. 33, Katersugaasive­qarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Imm. 34, Allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Imm. 35, Ilagiinni atorfinitsitsinerit pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siuller­meerneqarnera. Imm. 52, Ilageeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allannguutaa pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Kiisalu kingulliukkumaarlugu pingasunngornikkut apeqquteqaat.

 

Maannalu ullormut oqaluuserisassat pillugit naatsunnguaq saqqummiutilaassavara. Tassa Siulittaasoqarfiup oqaluuserisassat pillugit siunnersuutit saqqummiuppai 1998-imi ataasinngor­nermi oktober-ip 5-ani imm. 47, Nunami inuussutissarsiutinut tapersiineq pillugu nassuiaat ilanngunneqarmat imm. 48-p oqaluuserineqarnissaa sioqqutitsiarlugu.

 

Saniatigut Siulittaasoqarfiup inassutigaa imm. 39, Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit il.il. pillugit siunnersuutip oqaluuserineqarnissaa kinguartinneqassasoq. STI-mi ilinniartitaanerit pillugit nassuiaatip aamma inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut paasissutissiisarneq ilitsersui­sarnerlu pillugit nassuiaatip Naalakkersuisuneersut oqaluuserineqarnissaannut ilanngullugu oqaluuserineqarsinnaaniassammat.

 

Imm. 39-imut taarsiullugu 1998-mi oktober-ip 6-ani imm. 43, Utoqqarnik paaqqinnittarfiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut oqaluuserineqarumaarpoq. Taamaalilluni oktober-ip 6-ani Inatsisartut oqaluuserissavaat imm. 42, 43 aamma 27.


Tassunga oqaasissaqartoqannginnguatsiarmat akuerineqartutut isigissavara.

 

Taavalu tikissavarput imm. 33, tassalu , Katersugaasiveqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutis­saannut siunnersuut, tassani saqqummiussissaaq Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqar­nermullu Naalakkersuisoq.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit katersugaasiveqarneq pillugu inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut maannakkut saqqummiutissavara. Siunnersuut allagaateqarfeqarneq pillugu inatsisar­tut inatsisissaattut siunnersuutip, oqaluuserisassani 33-mi suliarineqartup, saqqummiun­neqar­neranut atatillugu Inatsisartunut saqqummiunneqassaaq.

 

Siunnersuut saqqummiunneqarpoq Kommunini Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa 1994-imeersoq aamma Inatsisartut 1995-imi ukiakkut ataatsimiinneranni katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaata nr. 4-p, 18. maj 1991-imeersup allanngortinneqarnissaanik ilaasortap, tassa Kristine Raahauge-p siunnersuutaa saqqummiunneqartoq tunngavigalugit. Taamatuttaaq katersugaasiveqarfinnit tamanit kissaatigi­neqarsimavoq maannakkut katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit inatsisartut peqqussutaat atuuttoq iluarsaateqqinneqassasoq.

 

1995-imi ukiakkut ataatsimiinnerup nalaani Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarner­mullu Pisortaqarfiup piareersaataasumik sulineq aallartippaa peqqussutip iluarsaateqqinneqarnis­saa siunertaralugu. Inatsisartunut ilaasortat isumaqatigiissut ilaasortap siunnersuutaata aappas­saanneerneqannginnissaanik Naalakkersuisut inassuteqaataat isumaqatigaat, kisiannili ataatsimut iluarsaaqqinnissamik siunnersuuteqartoqarnissaa utaqqimaarniarlugu.

 

Tamatuma kingornatigut oktoberip qaammataani 1995-imi Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik suleqatigiissitamik atorfilinnik suliamillu ilisimasalinnik ilaasortalimmik apeqqut pillugu sulissutiginnittussamik pilersitsimavoq. Suleqatigiissitamut ilaasortaatitaqarput Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat (NUKAKA), Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu Ataatsimiititaliaq, Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat aamma Kultureqarnermut, Ilinniartitaa­nermut Ilagee­qarnermullu Pisortaqarfik. 1996-imi upernaakkut suleqatigiissitap killiffimmik nalunaarusiaq Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisumut tunniuppaa peqqussutip iluarsaateqqinneqarnissaanut imassai innersuussutigalugit.

Siunnersuutip suliarineqarnerani Kommunini Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani pingaarnertut siunniunneqartut suleqatigiissitallu kaammattuutai aallaavi­gineqarsimapput.

 

Peqqussutissatut siunnersuummi siunertarineqarpoq kalaallit kulturikkut kingornussarsiaasa isumannaallisarnissaat. Aamma allanik inatsiseqarpoq kulturikkut kingornussussarsiatta isuman­naarneqarnissaannut atorneqartussanittaaq, assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq qanganitsanut eqqaassutissat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut illullu eqqissisimatinneqar­nerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 5, 16. oktober 1980-imeersoq kiisalu Allagaateqarfeqar­neq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut taamatuttaaq oqaluuserisassaq 34-mi saqqummiunneqar­tussaq. Peqqussutissatut siunnersuut inatsimmut tassunga peqatigitillugu aappiullugulu atuutsin­neqassaaq.

 

Siunnersuutikkut Inatsisartut peqqussutaat maannakkut atuuttoq arlalitsigut allanngortitsivigine­qarpoq. Taakkunannga pingaarnerit makku taaneqassapput.

 

Siulleq. Naalakkersuisut siunnersuutigaat allagaateqarfeqarneq pillugu aalajangersakkat inatsi­sartut inatsisaannut immikkoortumut utertinneqassasut, tamanna takuneqarsinnaavoq oqaluuserisas­saq 34-mi allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi saqqummiunneqartumi. Siunnersuutini taakkunani marlunni Nunatta Katersugaasiviata Allagaa­teqarfiatalu avissaartinnissaat siunertarineqanngilaq, kisiannili inatsisitigut tunngavigineqartut paasinarnerulissapput kiisalu pissusissamisoornerulissallutik.

 

Aappassaanik. Siunnersuummi aalajangersarneqarpoq katersugaasiveqarfiup suleqataanissamut pisussaaffe­qarnera maannakkut ataatsimut isiginnilluni pisussaaffiusoq. Taamatuttaaq siunner­suummi aalajangersagaqarpoq Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu aamma katersugaasiviit akuerisaasut, ilaatigut suleqatigiinneq siuarsarniarlugu, ukiumoortumik ukiut sisamakkaarlu­git sulinissamut pilersaarusiortassasut. Katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 4 18. maj 1990-imeersoq maannakkut atuuttoq malillugu Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu ukiumut sulinissamut pilersaarusiortarnissaa suliakkiissu­taavoq, kisiannili katersugaasiviit akuerisaasut taamatut pisussaatitaanatik.

 

Pingajuattut. Nutaatut siunnersuutigineqarpoq, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu nalunaarsuisus­saatitaassasut. Nassaat aamma katersugassatut immikkoortitat peqqussutissatut siunnersuum­mi pineqartut nalunaarsornissaannut pisussaaffimmut ilaatinneqarput.

 


Sisamassaannik. Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu katersugassanik toqqorsineq immikkoortitsi­nerlu pillugit siunnersuutip ' 6-iani, imm. aappaanniit sisamaannut aalajangersak­kat nutaajupput. Peqqussummi maannakkut atuuttumi taamaallaat katersugaasivinnut akuerisaa­sunut aalajangersakkat taamaattut nassaassaapput. Kalaallit Nunaanni kulturikkut oqaluttuarisaa­nermi katersugassanut soqutiginninneq aalajangersakkanik ukunannga atulersitsinermut pissutaa­voq.

 

Tallimaattut. Naalakkersuisut siunnersuutigaat, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliap katitigaanera allanngortissasoq. Taamaalilluni Naalakkersuisut maannamut sinniisutut toqqarta­gaat, siunissami Ilisimatusarfimmit toqqarneqartalersillugu. Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiiti­taliap suliamut ilisimaarinninnerata nukittorsarnissaanik kissaateqarnermik tamanna pissuteqarpoq. Taamatuttaaq erseqqissarniarneqarpoq ataatsimiititaliap atuuffii aallaqqaam­mut ataqatigiissaarinerullutillu siunnersuinerussasut.

 

Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliap suliassai allanngortinneqalaarput. Katersugaasi­vinnik allanik akuersissuteqarsinnaassuseq Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliamit inassutigine­qartutut Naalakkersuisunut nuunneqarpoq. Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiiti­taliaq sulianik ilisimasalittut inassuteqartuusassalluni, Naalakkersuisullu tapiissuteqartartutut akuersissuteqavit­tartussaassasut.

 

Taavalu arferngattut. Pinngortitap pilersitaanik nalilinnik katersugassanik isumannaarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni maannakkut atuuttumi aalajangersakkat siunnersuutip ' 26-ani itisilerneqar­lutik aamma erseqqissarneqarput.

 

Iluarsaaqqinnissamik sulinermi sumiiffikkaartuni katersugaasiviit tapiiffigineqartarnerat oqaluu­serisassani oqalliffiunerpaavoq. Kommunini Iluarsaaqqinissamut Ataatsimiititaliarsuup suleqati­giissitallu marluullutik inassutigaat, tapiissuteqartarneq naliliiffigeqqittariaqartoq. Kommunini Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuaq, tapiiffigineqarnissamut piumasaqaatit naliliiffigeq­qittariaqarnerisa saniatigut, allannguutissanik ersarissunik inassuteqanngilaq. Suleqatigiissitap tapiissutit kommuninut ataatsimut tapiissutinut ilanngunneqarsinnaanerinut periarfissaq aamma tapiissutinut allanik periarfissat oqallisigivai. Suleqatigiissitaq killiffik pillugu nalunaarusiamini tapiissuteqartarnermut sisamanik nalinginnaasunik inassuteqarpoq; Ukuuppullu: Siullermik missingersuusiorneq eqqarsaatigalugu katersugaasiviit akuerisaasut siumut naatsorsuusiorsin­naanissaat qulakkeertariaqarput. Aappassaanik maannakkutut aaqqissuussaaner­mi unammilleqatigiinnermut pissutaasinnaasut atorunnaar­sinneqassapput. Pingajuattut tapiissutit assigiinnerusumik ilisimasaqalernissamut nukittorsaatitut atorneqassapput. Kingullertut, tassa sisamaattut. Katersugaasiviit akuerisaasut tamarmik minnerpaaffilerneqarnissaat qulakkeerneqas­saaq.


 

Inatsisartut peqqussutaanni nr. 4-mi 18. maj 1990-imeersumi katersugaasiviit tapiiffigineqarsin­naanngitsutut tapiiffigineqarsinnaasutullu immikkoortinneqarput. Katersugaasiviit immikkoortut marluk katersugaasivinnut tunngasutilinnik isumagisaqarnissaminnut akuerisaapput, kisiannili katersugaasivinnut kingullertut taaneqartunuinnaq kommuninit allanillu tapiiffigineqarpata 40 %-it angullugit tapiissuteqartoqartarluni. Katersugaasiveqarnerup ukununnga,  Nunatta Katersu­gaasivia Allagaateqarfialu, katersugaasiviit akuerisaasut kiisalu Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, agguarneqarnerata kingunerisaanik isigineqassammat, siunnersuummi uani immikkoortitsineq taanna ingerlateqqinneqanngilaq.

 

Naalakkersuisut siunnersuutigaat, tapiissuteqartarneq allanngortinneqassasoq, siunissami Namminersornerullutik Oqartussat kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit aqqutigalugit katersugaasivinnut tapiissuteqartalerlutik. Tassa taanna kommune bloktilskud-imik taaneqartar­toq. Aaqqiinerup kingunerissavaa, kommuni katersugaasivimmik akuerisaasumik ingerlatsiguni imaluunniit annertuumik tapiissuteqar­taruni, ataatsimoortumik tapiissutinut katersugaasiviup ingerlannissaanut tapiiffigineqartaler­nissaa. Kommunip ataatsimoortumik tapiiffigineqartarnisaanut piumasaqaataavoq, najukkami katersugaasiviup akuersissuteqarfigineqarsimanini ingerla­tiinnarsinnaassagaa.

 

Taamatut aaqqiineq kommunini Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup siunniussaanut ukununnga naapertuuppoq. Tassa suliassat innuttaasunut naammaginarnerpaamik tunngaveqar­nissaq aallaavigalugu aaqqiivigineqassasut, aamma pitsanngorsaanermi, pisariillisaanermi nutarterinermilu pisuussutit pigeriikkat atorluarniarneqartassasut. Aapassaanik  suliassat innut­taasunut pingaarutillit sumiiffigisami inissinneqassasut aaqqiivigineqarlu­tillu. Pingajuattut pisortaqarfinnik atuisut ataatsimut suliassanut aaqqiinermi peqataatinnerusariaqartut. Kiisalu sisamaattut immikkoortoqarfiit killingi oqartussaasullu killingi ersippianngitsut pissutaassanngil­lat innuttaasunut sullissinerup ajorseriarneranut.

 


Taamatuttaaq aaqqinermi suleqatigiissitap ataatsimut isigalugu kaammattuutai isiginiarneqas­sapput. Katersugaasiviit akuerisaasut tapiissutinik siumut naatsorsuusiorfigineqarsinnaanerat aaqqissuussinikkut kommuninut tapiiffigineqartarnerup siumut naatsorsuusiorfigineqarsin­naanerata assigaa. Kommuninut isumaqatigiinniareernermi tapiissutit tunniuneqartarmata katersugaasiviit akornanni unammilleqatigiinneq tammassaaq. Katersugaasiviup akuersissu­teqarfigineranut atatillugu suliamut tunngasut aningaasaqarnikkullu pissutsit pitsaasuunissaat tapiissuteqarnissamut piumasaqaataapput. Akuersissut atorunnaarsinneqarpat tapiissuteqartar­neq unitsinneqassammat, suliamut tunngatillugu pitsaassutsip qaffasinnerulersinneqarnissaa­nut piumassuseqarneq minnerulernavianngilaq, kommuninut ataatsimoortumik tapiissutinut tapiissu­tit ilanngunneqaraluarpata. Katersugaasiviit akuersissummik annaasaqannginissaat kommunit annertuumik soqutiginnillutik, suliamullu tunngatillugu pitsaassusissamik paasinninneq taamaa­ginnartuunngimmat, kommuni katersugaasivillu ineriartorneq malillugu pitsaanerulersitsinissa­minnut kajumissuseqalersinneqassapput.

 

Peqqussutissatut siunnersuut tusarniaassutigineqarpoq ukununnga. Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat, Ilisimatusarfik, Inatsisartut Allattoqarfiat kiisalu Inatsisileriffik inatsisip oqaasertai misissortinniarlugit.

 

Tusarniaanermut akissutit suliarineqareerput pissusissamisoortin­neqaraangallu peqqussutissatut siunnersuummut ikkussuunneqartarlutik. Inatsisartunut erseqqissaatigineqassaaq, tusarniaaner­mut akissutini annertuumik sammineqarsimammat  tusarniaaffigineqartut tusarniaanermut piffissaliussamut killissarititaasup sivitsornissaa, taamaalillunilu siunnersuutip kinguartinnissaa kissaatigimmassuk. Naalakkersuisut kissaatigine­qartut taakku malinneqarnissaannut naammattu­nik pissutissaqarsimanngillat.

 

Katersugaasiveqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut una allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu sunniuteqartussatut naatsorsuutigineqanngilaq.

 

KANUKOKA-p tusarniaanermut akissummini piumasaqaatigaa, tapiissutit kommuninut ataatsi­moortumik tapiissutinut ilanngunneqarnissaat tapersersussaguniuk piumasaqaatigaa Namminer­sornerullutik Oqartussat katersugaasivinnut akuerisaasunut tapiissutaat tapiissutit katersugaasiviit allaniit pisinnaasaasa 40 %-ianik annertussuseqartut amerlaqataattut amerlassusi­lerneqassasut. KANUKOKA-p piumasaqaataa malinneqassappat, Nunatta Karsianut 1999-imi aningaasartuutit 1,3 mio. kr.-nit missaannik amerleriassapput. Katersugaasiviit akuerisaasut 1997-imi naatsorsuu­taat aallaavigalugit kisitsisit naatsorsorneqarput, taakkulu tapiissuteqartarnermik aaqqissuussineq maannakkut atuuttoq malillugu 1999-imi tapiissutit agguaanneqarnerannut tunngavigineqarput.

 

Kiisalu siunnersuut nassuiaatitaalu matumuuna innersuussutigissavakka. Taamatuttaaq siunner­suutip aningaasaqarnermut sunniutigisinnaasai, taamaalillungalu siunnersuut Inatsisartunut akuersaallaq­qullugu matumuuna suliassanngortippara.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaata nutarsaataasumik inatsisiliuunneqarnissaanik 1995-imi inatsisartuni ilaasortap Kristine Raahauge-p (S) siunnersuu­teqarneranit aallaaveqartup maanna Naalakkersuisunit saqqummiunneqarnerat Siumumiit iluarisimaarparput.


 

Saqqummiussami nassuiaatigineqarpoq suliaq peqqissaartumik sivisuumillu, katersugaasiveqar­nerlu ataatsimut tamaat nalilersorlugu, isumaliutigeqqissaarneqarlunilu ataatsimiititaliamit tassa NUKAKA-mit nalilersorneqarsimasoq taamalu aamma assigiinngitsunut susassaqarfiusunut tusarniaassutigineqarsimalluni soorlu aamma KANUKOKA matumani isummersortinneqarluni.

 

Taamaattumik peqqussutissami saqqummiunneqartut tamakkiisumik Siumumiit isumaqataaffi­gaavut tassami siullermeerneqarnerani suliareqqullugillu piumasaqaatigisatsinnut saqqummiun­neqartut naapertuutsikkatsigit.

 

Siumumiit nunatsinni eriagisariaqartut pingaartitaraavut, pingaartumik aamma qanga siulitta maannalu qaqugumut oqaluttuarisaanitsinnut pingaaruteqartunik ilaqartuartut ilaqartuartussallu puiguinnarneqannginnissaat suliniutigineqartuartariaqarmat.

 

Pingaartuuvoq inuunitsinni sorlaqarfigisatta, ilisimallugillu timitalimmik takussutissaqartinne­qartuarnissaat inuunitta naleqassusianut kuluturittalu ilisimaneqarnissaanut kinguaariinnut kingornussarsiatut pisuunnguutigisartakkatsinnik imaqartut naleqarluarlutillu takusassiarineqar­tuaannarnissaat katersugaasivinni aammalu toqqorsivinni Siumumiit taamatut eqeersimaarfigiu­artariaqarivut isumaqarfigaavut.

 

Uani saqqummiunneqartumi katersugaasiviit ingerlanneqarnerat akisussaaffii aammalu siumut isigisumik katersugaasiveqarnikkut sulliviit Nunatta katersugaateqarfia allagaateqarfeqarnikkullu ataqatigiinnerusumik suleqatigiiffiulernissaat periarfissiuunneqarniarmat Siumumiit pissusissa­misoortuutipparput. Aamma tassani ajornannginnerusumik Nunatta katersugaasivia sinerissami katersugaasivinnut allanut inissiisalernissaa toqqortaatiminillu atukkiisalernissaa suleqatigiinner­mut eqaallisaanermik kinguneqartussaammat iluarinartuutipparputtaaq.

 

Maannakkut Nunatta katersugaasivia Allagaateqarfiatalu ingerlanneqarneranik piumasaqaateqar­luni sukaammiinissartaaq Siumumiit iluarivarput. Tassa ukiumoortumik katersugaasiviit akuerisaasut suleqatigalugit ukiunut sisamanut sulinissamut pilersaarummik suliaqartassallunilu katersugaasiveqarnikkut erseqqarinnerusumik suleqatigiiffiusumik ingerlaaseqalernermik malitseqartinneqartussaasumik.

 

Nutaamillu piumasaqaataalluni ilanngunneqartoq Siumumiit isumaqatigaarput, tassa nassaat aammalu katersugassatut immikkoortitat nalunaarsornissaannik Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu pisussaaffilerneqarnissaat.

 


Ilanngullugulu oqaatigissavarput pissusissamisoortuutikkipput nunatsinni katersugaasiviit kattuffianni ataatsimiititaliami Naalakkersuisut Ilisimatusarfimmiit ilaasortaatitassamik toqqaa­salerniarnerat.

 

Naggataatigut tapiissutaasartuni KANUKOKA-mit piumasaqaataasoq malillugu Namminersor­nerullutik Oqartussat tapiissutigisartagaata 40 %-imiitinneqarnissaa Siumumiit naleqquttuutippar­put tassami aalajangersimasumik killiliinikkut aamma illugiinni aningaasaqarnikkut pilersaaru­siornermi allanngorartinneqanngitsumik malittarisassaqarnissaa pingaaruteqartuummat.

 

Taamatut Siumumiit oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuutip aappassaaneerneqannginnera­ni Kultureqarnermut ataatsimiititaliamut ingerlatinneqarnissaa innersuussutigaarput.

 

Pauline Kristiansen, Atassutip oqaaseqartua:

Katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaata iluarsaateqqinne­qarnissaa aallaaveqarpoq Kommunit iluarsartuuteqqinnissaannut ataatsimiititaliarsuup 1994-imi isumaliutissiissutaanit aammalu Inatsisartut ukiakkut 1995-imi ataatsiinnerannit ilaasortanit siunnersuuteqartoqarneratigut. Aammali katersugaasiveqarnermit ingerlatsisunit kissaatigineqar­simalluni peqqussutip iluarsaateqqittariaqalerneranik.

 

1995-imi Inatsisartut ataatsimiinneranni inatsisartut aalajangerput inatsisartut peqqussutaata iluarsartuunneqarnera utaqqimaarneqassasoq, taamaattumillu aappassaaneerneqarnissaanut ingerlaqqissimanani. Suleqatigiissitaq 1995-imi pilersinneqartoq upernaakkut 1996-imi nalu­naarusiorpoq inassutigalugu iluarsaateqqinneqarnissaanik. Maannamullu taanna oqaluuserisassa­ni uani immikkoortumi aamma imm. 34-imi saqqummiunneqarluni.

 

Atassutip iluarisimaarpaa maanna iluarsartuusseqqilluni suliaq kiisami naammassineqarmat. Atassut-miit nuannaarutigalugu oqaatigissavarput takusinnaagatsigu iluarsartuussinermi siunner­suut Kommunit iluarsartuuteqqinnerannut ataatsimiititaliarsuarmit aammalu suleqatigiissitamit inassutigineqartoq.

 

Atassut-miit pingaartutut isigaarput kalaallit nunatsinni kulturerput, siulitsinni kingornussarput, inatsisitigut aalajangerrsukkut qularnaarneqartariaqartoq. Pingaartumik nuannaarutigisariaqarpoq katersugaasiviit inatsisitigut pisussaaffilerneqarmata suleqatigiinnissamut.

 

Atassut-miit tapersiutigalugu oqaatigissavarput siunissami kommunit ataatsimut tapiissutaat aqqutigalugit katersugaasivinnut tapiissuteqartarnissaq. Tamanna kommunit iluarsartuuteqqinne­qarnissaannut sulinitsinni siunertaasut ilagimmassuk uagutsinnit tapersersorneqarluarpoq.


Manasse Berthelsen, IA-p oqaaseqartua:

Katersugaasiveqarneq allagaateqarfillu pillugit peqqussutit inatsisillu nutarterlugit immikkoortil­lugillu siunnersuutigineqartut IA-niit ima oqaaseqarfigissavagut. Siullermik katersugaasiveqar­nermut tunngasut.

 

Katersugaasiveqarneq tassaavoq inuiaat kikkulluunniit oqaluttuarisaanermikkut kikkuunerminnik tikkuussutissatut sakkussaat, pingaaruteqarluinnartoq pinngitsoorneqarsinnaanngitsorlu.

 

IA-niit isumaqarpugut katersugaasiviit suliassaasa pingaarnerit ilagigaat siulitta qangarsuaaniit inuusaasimikkut, sutigut tamatigut ineriartorsimanerat maannamut qulaajassallugu. Kiisalu maannakkut inuusaasitsinnut paasissutaasinnaasut katersussallugit kingulissatsinnut takusassi­anngorlugit.

 

Tassa naatsumik oqaatigalugu inuiaat Kalaallit kikkuunitsinnik takussutissanik katersuisussat.

 

Takornariaqarnerullu ineriartortinneqarnerani katersugaasiviit pingaaruteqartuupput. Taakkuup­pummi katersukkamik saqqummersinnerisigut inuiannik Kalaallinik ilisarititsisuusartut.

 

Peqqussutissatut siunnersuutigineqartoq IA-niit qimerloorluareerlugu makkua tikkualaarusuppa­gut.

 

Peqqussutissatut siunnersuutigineqarnermi nutaatu ilanngunneqarsimasut IA-niit iluarisimaarlu­git oqaatigissavarput. Soorlu massakkut piumasaqaataalermat Nunatta Katersugaasivia Allagaa­teqarfialu sinerissami katersugaasiviit peqatigalugit ukiut sisamakkaarlugit pilersaarusiortalernis­saat. Qularutiginnginnatsigumi suliat ataqatigiissaarnerulerunik angusassat pitsaanerulernissaat.

 

Peqqussummi siunertarineqartoq kusanartoq tamakkiisumik anguneqarsinnaanngilaq aningaasa­nik naammattunik atugassaqartinneqanngikkuni, sulisussatigut atortussanullu atugassanik.

 

Sinerissamiittut katersugaasiviit pillugit uuminnga inatsimmik piareersaasimasut inassutigisima­saat taamaammat IA-niit isumaqatigilluinnarpagut, tassaasut.

 

Missingersuusiorsinnaasariaqartut siumut naatsorsuusiorsinnaanissaat qulakkeerniarlugu. Unammilleqatigiinnermut pissutaasinnaasut atorunnaarsinneqarnissaat. Tapiissutit assigiinnersu­mik ilisimasaqalernissamut nukittorsaatitut atorneqassasut. Katersugaasiviit akuerisaasut tamarmik minnerpaaffilerneqarnissaat qulakkeerneqassasoq.

 


Naalakkersuisup saqqummiinermini KANUKOKA-p tusarniarneqarnermini piumasaqaatigisima­vaat, katersugaasivinnut tapiissutaasartut aaqqinneqaqqaarnissaat bloktilskud-inut ilanngutinn­ginnerani, tassa aappaagu. KANUKOKA-llu aamma piumasaqaatigalugu isumaqatigiinniassuti­gineqaqqaassasut. Tamanna IA-niit Naalakkersuisunut ammaffigineqarluassasoq neriuutigaarput.

 

KANUKOKA aamma Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu ataatsimiititalia­mut allagaqarsimavoq nunatsinni katersugaasivinnut Namminersornerullutik Oqartussat tapiissu­taat iluarsineqartariaqartut aappaagumut.

 

IA-nni isumaqarpugut Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu akornanni isumaqa­tigiissutaasimasut illuatungeriinnit ataqqineqartariaqartut. Uanilu Namminersornerullutik Oqartussat 40 %-imik tapiisarnissani naammassisimanngilaa. Tassa katersugaasivinni atorfissa­qartinneqartunit kr. 2.755.000,00-niit, taamaallaat kr. 1.998.000,00-nit immikkoortinneqarsimap­put aningaasanut inatsisissatut siunnersuutigineqartumi. IA-nni isumaqarpugut Namminersor­nerullutik Oqartussat katersugaasivinnut pisussaaffini naammassisariaqarai, aningaasanullu atorfissaqartinneqartut aningaasaliissutigalugit.

 

Naggataatigut Naalakkersuisumut apeqqutigissavarput sinerissami katersugaasivinni sulisut ikiortillu pikkorissarneqartarneri qanoq pilersaarusiorneqarnersut. Peqqussummimi siullermi katersugaasiviit ataatsimiititaliaata ilinniartitsinermi pikkorissaanernilu suleqataanissaa ilaatinne­qaraluarmat.

 

Taamatut IA-niit oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuut Kultureqarnermut Ilinniartitaaner­mut Ilageeqarnermullu ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassasoq innersuussutigissavarput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiit sinnerlugit inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut soqutigalugu misissorsi­mavara.

 

Siullermik suliap uuma annertuup suliarineqarnerani suleqatigiisitap sulilluarsimanera Kattusse­qatigiit sinnerlugit qujassuteqarfigaara, aammalu nuannaarutigaara suliami susassaqartut assigiinngitsut suliap ingerlanneqarnerani tusarniaavigineqarsimammata.

 

Taamatut allannguiniarneq Kattusseqatigiit sinnerlugit tunngaviatigut taperserpara, tassami taamatut allannguiniarneq katersugaasiveqarfinniit tamanit pisariaqartinneqarluni kissaatigine­qarmat.

 


Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu illutamikkut avissaartinngikkaluarlugit immikkut aalajangersaavigineqarnissaat inatsisit tunngavigineqartut paasinarnerulernissaat aamma allann­guiniarnermi pingaartinneqartunut ilaapput.

 

Aammattaaq ilaatigut siunertarineqarpoq katersugaasiviit suleqatigiinnissaasa siuarsarneqarnis­saallu. Soorlu ukiut sisamakkaarlugit pilersaarusiortarnissat aalajangersaavigineqarnerisigut.

 

Kiisalu nassaat pigisallu suussusiinik Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu akisussaatin­neqarlutik pisussaaffilerneqarnissaat. Katersugaatit nalunaarsorneqartarnerannut annertuumik iluaqutaassasoq Kattusseqatigiinniit naatsorsuutigaarput.

 

Aamma katersugaasiveqarnermut ataatsimiititaliat katitigaanerannut tunngatillugu siunissami Naalakkersuisunit toqqaasarnerup atorunnaarsinneqarnissaa, tamatumunngalu taarsiullugu Ilisimatusarfimmit toqqaasoqartarnissaa pissusissamisoorluinnartutut Kattusseqatigiinniit isumaqarfigaarput taperserlugulu. Minnerunngitsumik nunatsinni piorsarsimassutsikkut oqaluttu­arisaanermi pigisat attatiinnarneqarnissaat siunertaralugu.

 

Katersugaasiviit tapiiffigineqartarnerannut tunngatillugu paaserusunnarpoq nunatsinni katersu­gaasiviit akuerisaasut qassiunersut? Imaluunniit saqqummiussinermi oqaatigineqartutut marluin­naanersut?

 

Taamaassimassappammi kommuneqarfinni katersugaasivippassuit ukiumut tapiiffigineqartarner­tik annaassammassuk, tassami peqqussutissatut siunnersuummi tapiiffigineqartarnissamut piumasaqaatit tunngavigalugit katersugaasiviup pisortaa katersugaasivimmi sulinermik ilinniaga­qarsimasuunissaa piumasaqaataasussaammat.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut tapiissuteqartarnerup allanngortinneqarnissaanut siunnersuutaat imaaliallaannaq akuerineqarsinnaanngitsutut isumaqarfigaara. Tassami kommunit mikinerusut pingaartumillu aningaasakilliornerusut katersugaasiveqarnermik ingerlatsinerat taamatut aalajan­gersaanikkut unittoortinneqarsinnaanerat ilumut aarleqqutigisariaqannginnersoq Kattusiqatigiit tungaanniit apeqqusertariaqarsoraara.

 

Taavami Narsarsuaq Kangerlussuarlu aamma Ittoqqortoormiit, paasisakka naapertorlugit, ullumikkut katersugaasiveqarnerup tungaatigut suli akuerisaasimanngitsut. Qanoq taakku eqqarsaatigineqarpat?

 


Tassami pissutsit ullumikkutut itsillugit kommunit amerlanersaasa katersugaasivii akuerisaapput, tassa maannakkut malittarisassat malillugit, naak ilaatigut katersugaasiveqarnermut ilinniarsi­manngitsunik pisortaqartinneraluarlutik ajunngitsumik aamma ingerlasut.

 

Taamaattumik siuliani ujartukkanut ilanngullugu apeqqutiginiarpara peqqussutissap matuma atuutilerneratigut kommunit pisortaqartitsinerup tungaatigut piumasaqaatinik naammassinnissi­manngitsut akuersissutinik arsaarneqarsinnaanerat qanoq innersoq? Tamannami kissaatigine­qanngimmat.

 

Soorunami pitsaassuseq sutigut tamatigut ujartortariaqarpoq. Kisianni ullumikkut pissutsit piviusut tunngavigalugit, isumaqarpunga, sinerissami katersugaasiviit amerlanersaasa, peqqussu­tissami piumasaqaatit amerlanersaat suli imaaliallaannaq naammassisinnaanngikkaat. Taamaattu­mik inatsisit, peqqussutit malittarisassallu pissutsinut piviusunut naapertuunnissaat Kattusseqati­giinniit eqqaasitsissutigissavarput.

 

Sumummi iluaqutaassava inatsisit peqqussutillu ilaatigut malitsinneqarsinnaanngitsut suliarine­qartartuassappata?

 

Taamatut naatsumik oqaaeqarlunga suliap aappassaaneerneqannginnerani Inatsisartut kultureqar­nermut ataatsimiititaliaani sukumiisumik oqaluuserineqarnissaa innersuussutigissavara:

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Naatsumik akissuteqassaanga. Isumaqarpunga aamma naatsuinnarmik akissuteqassallunga pissutissaqarluarlunga. Tassa oqaaseqartunit tamanit, una siunnersuuutaasoq, taperserneqarmat iluarisimaarneqarluni. Aamma tupinnanngilaq 1994-minngaaniilli suliaq ingerlanneqarsimavoq inuppassuit aqqutigalugit, kommunit oqaloqatigalugit. Taassumalu kinguneri massakkut aajukua uani saqqummiuppagut. Taamaattumik tupiginngilara aamma partiit oqaaseqartuisa iluarisi­maarinnillutik uani oqaatiginninnerat.

 

Oqaaseqartut tamaasa ataasiakkaarlugit akissuteqarfiginagit, paaserusunneqartut ukua oqaatigi­sinnaavakka.

 

Ullumikkut akuerineqarlutik katersugaasivittut ingerlasut marluinnaanngillat, 14-iupput sineriak ataatsimut isigalugu. Tassa uagut naatsorsuutiginngilarput soorunami taamatut ingerlasut ikilinissaat. Tamanna Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit kommunininngaanniillu anguniarneqanngilaq. Tamarmik isumaqarmata katersugaasiveqarnikkut avammut takutitsisin­naanerput, aammalu takornariat takkuttartut avataaninngaaniit eqqarsaatigalugit piorsaaneq ingerlanneqaqqittariaqartoq.


 

Tassunga tunngatullugu aamma uteqqiinnassavara una. Ullumikkut kommunit, tassa KANUKO­KA isumaqatigiinninniarneq tassani ingerlanneqarpoq, bloktilskud-it assigiinngitsut angissusian­nik isumaqatigiinninniarnerit suli ingerlallutik, uanilu aamma ilaasussaassaaq. Tassanilu aamma paasineqarluni KANUKOKA-p taamatut aaqqiisoqarnissaq akuersaaraa, soorunami aningaasar­taasa annertussusiat isumaqatigiinninniarnermi ingerlanneqarnermut ilaassaaq.

 

Ilumoorpoq aningaasat uani immikkoortinneqarsimasut tamakkerlugit atorneqarneq ajorsimap­put, pissutigalugu inatsimmi Namminersornerullutik Oqartussani uanga pisortaqarfiga pisussaa­tinneqarmat akuerisassat anguneqarsimaneqartussat assigiinngitsut nakkutigissagigut. Taakkulu aatsaat naammassineqaraangata, taava akuerisaasutuut tapiiffigineqartarput. Ullumikkut ingerla­neq taamaappoq.

 

Kisianni oqaluttut amerlanerit oqaatigereerpaat, taamatut ingerlaannarsinnaanngilagut. Allaffis­sornerujussuit, inuppassuillu aqqusaartorlugit taamalu regnskab-it assigiinngitsut misissoqqaarlu­git tapiiniarusaartarneq qimattariaqalerparput. Isumaqarpungalu aamma tassani uani isumaqati­giinnitsinni erseqqarilluinnartumik taanna oqaatigineqartoq. Tamanna pillugu qujavunga.

 

Taava soqutiginartut aamma ilagivaat, soorunami ukua atorfilittagut assigiinngitsut atorfeqartiin­narsinnaanngilagut pikkorissariarsinnaanissaanik ammaaffiginatigit. Kangerlussuarmi 1996-imi eqqartorneqarsimavoq taanna. Taannalu nunatsinni katersugaateqarfiit kattuffiat aqqutigalugu ilusilersorniarneqarsimagaluarpoq, qanoq ililluni aaqqissuussinerit ilinniarteqqinnerit ingerlanne­qartussaassanersut. Kisianni massakkut ikkarlissutigisimavaat ilaatigut uuma inatsisissap, peqqussutissap allanngortinniarneqarnera. Tassanngaannik suliaq ingerlaqqissaaq. Kisianni aamma taassuma saniatigut ullumikkut katersugaasivinni sulisuusut periarfissaqarput Danmark-imi katersugaasiveqarnikkut hĝjskole, taanna aqqutigalugu ilinniakkamikkut ingerlatsisinnaallu­tik.

 

Taakkuunerugunarput apeqqutit pingaarnerusut maani erseqqissumik akissuteqarfigissallugit. Kisianni una eqqaasissutigissavara, piumasarineqartut tamanik uuma aappassaaneerneqartigani pingajussaaneerneqartinnanilu ataatsimiititaliami sammineqarnissaa soorunami ataatsimiititaliap assigiinngitsut paasissutisssat pissarsiareriarlugit saqqummiuttussaassavaa uani oqaluuserineqar­simasut tunngavigalugit.

 


Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga allannguutissap uuma saqqummiunnerani tapersiisut qutsavigaakka, suliaq annertusimaqaaq peqqissaarullugu ingerlanneqarsimavoq. Taassumalu aamma saniatigut qutsaviginngitsoorusunngilakka ukuninnga assigiinngitsunik apeqqutinik kalluarneqarlutik piumaffigineqartut, ilaatigut naammagittaattunnguamik akissuteqarfissartik sivikigalugu naammagittaalliorsimagaluartut. Kisianni isumaqarpunga uani suliap takutikkaa suliaq una ukiut sisamat ingerlanerani suliaasoq ilusilerluarneqarluni massakkut allanngortiterni­arneqartoq.

 

Manasse Berthelsen, IA-p oqaaseqartua:

Naalakkersuisup kukkuguma naqqissavaanga. Aappaagumut aningaasanut tunngatillugu peqqus­summi siunnersuutigineqarpoq, aningaasalersueriaaseq 2000-mi januarip aallaqqaataani atulerne­qassasoq. Kisiannili peqqussut nutaanngitsoq atorlugu 1999-imut suli imaattussaassaaq katersu­gaasivinnut tapiissutaasimasut illuatungaaninngaaniit, tassa kommunininngaaniit, 40 %-i Namminersornerullutik Oqartussat tapiissutigissagaat.

 

Taamaassappallu, aamma Naalakkersuisup saqqummiinermini oqaatigereerpaa, amigaateqassava taava 1,3 mio kr.-ninik. Taakkua pisariaqassasut, qularutiginngilarput, katersugaasiviit isuman­naatsumik ingerlanneqassappata sinerissamiittut.

 

Taamaammat apeqqutigerusuppara Naalakkersuisut qanoq iliorniarnersoq uani aningaasanik inatsisip suliarineqarnerani ilanngutsinniarlugit ilungersuutigissamaarnerai. Taamaanngippat tulluartuutissavara kultureqarnermut ilinniartitaanermullu ataatsimiititaliap taanna ilungersuullu­gu suliariumaaraa.

 

Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Qujavunga apeqquteqaammut. Naalakkersuisutuut akisussaaffimma sianigisariakkama ilagivaat, soorlu oqartunga KANUKOKA Namminersornerullutillu Oqartussat ulluni makkunani, qaamma­tini ukunani, isumaqatigiinninniarput bloktilskud-it ingerlallugit.

 

Neriuppungalu paasineqarsinnaassasoq soorunami isumaqatigiinniniarnerit taamaattut ingerla­neranni uannut mianersornartorujussuuvoq, taassumap tungaa qanoq akuliuffiginiassallugu. Taamaattumik erseqqarissumik taassuma tungaatigut akissuteqarfigisinnaanngilakkit, kisianni soorunami neriuppunga Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-lu isumaqatigiissum­mik naammaginartumik angusaqarsimassasut uunga tunngatillugu. Tassa tamatta anguniagaraar­put, Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit kommunininngaaniillu, katersugaasiviit ullumikkut aningaasat tungaatigut ingerlanneqarnerat imaakkami. Allassimagami inatsimmi 40 %-i tikillugu, allassimannginnami 40 %-imik tapiiffigineqassasut.

 


Tassa imaappoq nalilersuinerit ingerlarusaaartarput, allaallu nalilersorneqartarluni 40 %-imik tamakkerlugit tapiiffigineqassanersut imaluunniit taassumap ataaniissanersut. Taannalu erseqqis­sumik maannakkut oqaatigerusuppara allaffissornikkut allatigullu taamatut ingerlatitsiniarnerit siunertarisatta anguniarneranut kigaallisaarisuupput. Tamakkuukua peerniarlugit allanngortitsi­nissaq massakkut kissaatigigipput.

 

Neriuppunga taanna erseqqissoq, soorunami ataatsimiititaliap apeqquteqaatit assigiinngitsut ingerlateqqissinnaavai attuumassuteqartunut assigiinngitsunut paasinninniarluni.

 

Taava naggasiullugu Anthon Frederiksen-ip apeqqutaa erseqqissaatigilaarlara, tassa kap. 3-mi, uani pineqartumi, katersugaasiviit akuerineqarneranik siulersuisussat, pisortaasussat erseqqaril­luinnartunik piumasaqarfigineqarmata.

 

Tassa uani piumasarineqarpoq katersugaasiveqarnikkut ilisimasaqartuussasut. Imaluunniit arlaatigut ilisimasaqarnermikkut katersugaasivimmi taamatut pisortanngorsinnaanissaminnit arlaatigut ilisimasaqarnerat tunngavigalugu atorfinitsinniarneqartussaassasut. Tassa taanna toqqamavigineqarpoq, sapinngisamik ilisimassalinnik kommuni nassaarniassasoq. Tassalu aatsaat immikkut pisortaasussaq nassaarineqaraangat ilaatigut aningaasanik tapiisinnaaneq aatsaat ammaanneqartarmat. Neriuppunga taanna erseqqissumik paasineqassasoq. Tassa imaap­poq soorunami aqqusiniinnarmiit tigusilluta, nikassaariniarnermik taanna paasineqassanngilaq, katersugaasivimmi siulersuisunngortitsisinnaanngilagut, kisianni tassani piumasarineqarpoq nalilersuilluaqqaarluni aatsaat atorfinitsitsisinnaanissaq.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Qujavunga Naalakkersuisup akissuteqaataanut. Soorunami naatsorsuutiginagulu katersugaasiviit akuerisaasut marluinnaanerat, taamatut isumaqanngilluinnarpunga. Tassa massakkut, pissutsit naapertorlugit, katersugaasiviit amerlanerit akuerisaammata.

 

Unaliuna siunissami qulakkeerneqarnissaa uumap piinnariga, tassa katersugaasiviit maannakkut tallimaanngikkunik arfinillit, katersugaasiveqarnermut tunngatillugu immikkut ilinniarsimasunik pisortaqartinneqartut, taakkuinnaassanersut siunissami akuerisaallutik tapiiffigineqarsinnaanerat naatsorsuutigisariaqartoq. Kisianni kingullermik Naalakkersuisup oqarnermini ersersippaa, periarfissaqassasoq siunissami katersugaasiviit ingerlaqqeriarnissaanni immikkut akuerisaasut aamma pisortatut atortinneqarsinnaanerat. Tassami massakkut nalunnginnatsigu sinerissami katersugaasivinni arlalinni, immikkut ilinniagaqarsimanngikkaluarlutik pisortatut ingerlasut, ukiorpassuarni ilaatigut pisortaatinneqarmata. Aamma ajunngilluinnartumik ingerlatsisut.

 

Anders Andreassen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:


Erseqqissaatigilaassavara tassa una suliaq siullermeerneqarnerani amerlanerussuteqartut kissaati­gimmassuk kultureqarnermut ataatsimiititaliamut ingerlaqqaarallassasoq, tassanilu aamma apeqqutit maani saqqummiunneqartut, maani nikuiinnarluni akineqarsinnaanngitsut ilaatigut aamma sammineqartussaallutik. Taavalu aappassaaneerneqarnerani aamma qularnanngitsumik aamma akissuteqarfigineqassallutik.

 

Taamaalilluta ullumikku oqaluuserisassat imm.-sa 33-iat siullermeerlugu oqaluuserinera naam­massigallarparput, aappassaaneertinnagulu kultureqarnermut ataatsimiititaliami suliarineqaq­qaarallassaaq tamatumalu kingorna aappassaaneerneqarumaarluni.

 

Oqaluuserisaa naammassivoq.