Oqaluuserisassani immikkoortoq 33_1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat Anders Andreassen:
Ataatsimiinneq ammarpoq. Ullumikkut
pingasunngornermi, 30. september makkua oqaluuserisassatut inissinneqarput.
Siullermik uani agguaanneqareersumi
ilanngunneqarsimanngikkaluartut, tassa oqaluuserisassat pillugit nassuiaat.
Taanna naatsunnguaq siulliukkumaarpara. Taavalu imm. 33, Katersugaasiveqarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Imm.
34, Allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut,
siullermeerneqarnera. Imm. 35, Ilagiinni atorfinitsitsinerit pillugit
Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Imm. 52, Ilageeqarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaata allannguutaa pillugu Inatsisartut
peqqussutissaannut siunnersuut, siullermeerneqarnera. Kiisalu
kingulliukkumaarlugu pingasunngornikkut apeqquteqaat.
Maannalu ullormut oqaluuserisassat pillugit
naatsunnguaq saqqummiutilaassavara. Tassa Siulittaasoqarfiup oqaluuserisassat
pillugit siunnersuutit saqqummiuppai 1998-imi ataasinngornermi oktober-ip
5-ani imm. 47, Nunami inuussutissarsiutinut tapersiineq pillugu nassuiaat
ilanngunneqarmat imm. 48-p oqaluuserineqarnissaa sioqqutitsiarlugu.
Saniatigut Siulittaasoqarfiup inassutigaa
imm. 39, Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit il.il. pillugit siunnersuutip
oqaluuserineqarnissaa kinguartinneqassasoq. STI-mi ilinniartitaanerit pillugit
nassuiaatip aamma inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut
paasissutissiisarneq ilitsersuisarnerlu pillugit nassuiaatip
Naalakkersuisuneersut oqaluuserineqarnissaannut ilanngullugu
oqaluuserineqarsinnaaniassammat.
Imm. 39-imut taarsiullugu 1998-mi
oktober-ip 6-ani imm. 43, Utoqqarnik paaqqinnittarfiit il.il. pillugit
Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut oqaluuserineqarumaarpoq.
Taamaalilluni oktober-ip 6-ani Inatsisartut oqaluuserissavaat imm. 42, 43 aamma
27.
Tassunga oqaasissaqartoqannginnguatsiarmat
akuerineqartutut isigissavara.
Taavalu tikissavarput imm. 33, tassalu ,
Katersugaasiveqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut,
tassani saqqummiussissaaq Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu
Naalakkersuisoq.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit
katersugaasiveqarneq pillugu inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut
maannakkut saqqummiutissavara. Siunnersuut allagaateqarfeqarneq pillugu
inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip, oqaluuserisassani 33-mi
suliarineqartup, saqqummiunneqarneranut atatillugu Inatsisartunut
saqqummiunneqassaaq.
Siunnersuut saqqummiunneqarpoq Kommunini
Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa 1994-imeersoq
aamma Inatsisartut 1995-imi ukiakkut ataatsimiinneranni katersugaasiveqarneq
allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaata nr. 4-p, 18. maj
1991-imeersup allanngortinneqarnissaanik ilaasortap, tassa Kristine Raahauge-p
siunnersuutaa saqqummiunneqartoq tunngavigalugit. Taamatuttaaq
katersugaasiveqarfinnit tamanit kissaatigineqarsimavoq maannakkut
katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit inatsisartut peqqussutaat
atuuttoq iluarsaateqqinneqassasoq.
1995-imi ukiakkut ataatsimiinnerup nalaani
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfiup
piareersaataasumik sulineq aallartippaa peqqussutip iluarsaateqqinneqarnissaa
siunertaralugu. Inatsisartunut ilaasortat isumaqatigiissut ilaasortap
siunnersuutaata aappassaanneerneqannginnissaanik Naalakkersuisut
inassuteqaataat isumaqatigaat, kisiannili ataatsimut iluarsaaqqinnissamik
siunnersuuteqartoqarnissaa utaqqimaarniarlugu.
Tamatuma kingornatigut oktoberip
qaammataani 1995-imi Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu
Pisortaqarfik suleqatigiissitamik atorfilinnik suliamillu ilisimasalinnik
ilaasortalimmik apeqqut pillugu sulissutiginnittussamik pilersitsimavoq.
Suleqatigiissitamut ilaasortaatitaqarput Nunatta Katersugaasivia
Allagaateqarfialu, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat (NUKAKA),
Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu Ataatsimiititaliaq, Kalaallit
Nunaanni Kommunit Kattuffiat aamma Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik. 1996-imi upernaakkut suleqatigiissitap
killiffimmik nalunaarusiaq Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisumut tunniuppaa peqqussutip
iluarsaateqqinneqarnissaanut imassai innersuussutigalugit.
Siunnersuutip suliarineqarnerani Kommunini
Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani
pingaarnertut siunniunneqartut suleqatigiissitallu kaammattuutai aallaavigineqarsimapput.
Peqqussutissatut siunnersuummi
siunertarineqarpoq kalaallit kulturikkut kingornussarsiaasa
isumannaallisarnissaat. Aamma allanik inatsiseqarpoq kulturikkut
kingornussussarsiatta isumannaarneqarnissaannut atorneqartussanittaaq,
assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq qanganitsanut eqqaassutissat
imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut illullu eqqissisimatinneqarnerat
pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 5, 16. oktober 1980-imeersoq kiisalu
Allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut
taamatuttaaq oqaluuserisassaq 34-mi saqqummiunneqartussaq. Peqqussutissatut
siunnersuut inatsimmut tassunga peqatigitillugu aappiullugulu atuutsinneqassaaq.
Siunnersuutikkut Inatsisartut peqqussutaat
maannakkut atuuttoq arlalitsigut allanngortitsivigineqarpoq. Taakkunannga
pingaarnerit makku taaneqassapput.
Siulleq. Naalakkersuisut siunnersuutigaat
allagaateqarfeqarneq pillugu aalajangersakkat inatsisartut inatsisaannut
immikkoortumut utertinneqassasut, tamanna takuneqarsinnaavoq oqaluuserisassaq
34-mi allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi
saqqummiunneqartumi. Siunnersuutini taakkunani marlunni Nunatta
Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu avissaartinnissaat
siunertarineqanngilaq, kisiannili inatsisitigut tunngavigineqartut
paasinarnerulissapput kiisalu pissusissamisoornerulissallutik.
Aappassaanik. Siunnersuummi aalajangersarneqarpoq
katersugaasiveqarfiup suleqataanissamut pisussaaffeqarnera maannakkut
ataatsimut isiginnilluni pisussaaffiusoq. Taamatuttaaq siunnersuummi aalajangersagaqarpoq
Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu aamma katersugaasiviit akuerisaasut,
ilaatigut suleqatigiinneq siuarsarniarlugu, ukiumoortumik ukiut sisamakkaarlugit
sulinissamut pilersaarusiortassasut. Katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu
pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 4 18. maj 1990-imeersoq maannakkut
atuuttoq malillugu Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu ukiumut
sulinissamut pilersaarusiortarnissaa suliakkiissutaavoq, kisiannili
katersugaasiviit akuerisaasut taamatut pisussaatitaanatik.
Pingajuattut. Nutaatut siunnersuutigineqarpoq, Nunatta
Katersugaasivia Allagaateqarfialu nalunaarsuisussaatitaassasut. Nassaat aamma
katersugassatut immikkoortitat peqqussutissatut siunnersuummi pineqartut
nalunaarsornissaannut pisussaaffimmut ilaatinneqarput.
Sisamassaannik. Nunatta Katersugaasivianit
Allagaateqarfianillu katersugassanik toqqorsineq immikkoortitsinerlu pillugit
siunnersuutip ' 6-iani, imm. aappaanniit sisamaannut aalajangersakkat nutaajupput.
Peqqussummi maannakkut atuuttumi taamaallaat katersugaasivinnut akuerisaasunut
aalajangersakkat taamaattut nassaassaapput. Kalaallit Nunaanni kulturikkut
oqaluttuarisaanermi katersugassanut soqutiginninneq aalajangersakkanik
ukunannga atulersitsinermut pissutaavoq.
Tallimaattut. Naalakkersuisut siunnersuutigaat,
Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliap katitigaanera allanngortissasoq.
Taamaalilluni Naalakkersuisut maannamut sinniisutut toqqartagaat, siunissami
Ilisimatusarfimmit toqqarneqartalersillugu. Katersugaasiveqarnermut
Ataatsimiititaliap suliamut ilisimaarinninnerata nukittorsarnissaanik
kissaateqarnermik tamanna pissuteqarpoq. Taamatuttaaq erseqqissarniarneqarpoq
ataatsimiititaliap atuuffii aallaqqaammut ataqatigiissaarinerullutillu siunnersuinerussasut.
Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliap
suliassai allanngortinneqalaarput. Katersugaasivinnik allanik
akuersissuteqarsinnaassuseq Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliamit
inassutigineqartutut Naalakkersuisunut nuunneqarpoq. Katersugaasiveqarnermut
Ataatsimiititaliaq sulianik ilisimasalittut inassuteqartuusassalluni,
Naalakkersuisullu tapiissuteqartartutut akuersissuteqavittartussaassasut.
Taavalu arferngattut. Pinngortitap pilersitaanik
nalilinnik katersugassanik isumannaarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni
maannakkut atuuttumi aalajangersakkat siunnersuutip ' 26-ani itisilerneqarlutik
aamma erseqqissarneqarput.
Iluarsaaqqinnissamik sulinermi
sumiiffikkaartuni katersugaasiviit tapiiffigineqartarnerat oqaluuserisassani
oqalliffiunerpaavoq. Kommunini Iluarsaaqqinissamut Ataatsimiititaliarsuup
suleqatigiissitallu marluullutik inassutigaat, tapiissuteqartarneq
naliliiffigeqqittariaqartoq. Kommunini Iluarsaaqqinnissamut
Ataatsimiititaliarsuaq, tapiiffigineqarnissamut piumasaqaatit naliliiffigeqqittariaqarnerisa
saniatigut, allannguutissanik ersarissunik inassuteqanngilaq. Suleqatigiissitap
tapiissutit kommuninut ataatsimut tapiissutinut ilanngunneqarsinnaanerinut
periarfissaq aamma tapiissutinut allanik periarfissat oqallisigivai.
Suleqatigiissitaq killiffik pillugu nalunaarusiamini tapiissuteqartarnermut
sisamanik nalinginnaasunik inassuteqarpoq; Ukuuppullu: Siullermik
missingersuusiorneq eqqarsaatigalugu katersugaasiviit akuerisaasut siumut
naatsorsuusiorsinnaanissaat qulakkeertariaqarput. Aappassaanik maannakkutut
aaqqissuussaanermi unammilleqatigiinnermut pissutaasinnaasut atorunnaarsinneqassapput.
Pingajuattut tapiissutit assigiinnerusumik ilisimasaqalernissamut
nukittorsaatitut atorneqassapput. Kingullertut, tassa sisamaattut.
Katersugaasiviit akuerisaasut tamarmik minnerpaaffilerneqarnissaat
qulakkeerneqassaaq.
Inatsisartut peqqussutaanni nr. 4-mi 18.
maj 1990-imeersumi katersugaasiviit tapiiffigineqarsinnaanngitsutut
tapiiffigineqarsinnaasutullu immikkoortinneqarput. Katersugaasiviit
immikkoortut marluk katersugaasivinnut tunngasutilinnik isumagisaqarnissaminnut
akuerisaapput, kisiannili katersugaasivinnut kingullertut taaneqartunuinnaq
kommuninit allanillu tapiiffigineqarpata 40 %-it angullugit
tapiissuteqartoqartarluni. Katersugaasiveqarnerup ukununnga, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu,
katersugaasiviit akuerisaasut kiisalu Katersugaasiveqarnermut
Ataatsimiititaliaq, agguarneqarnerata kingunerisaanik isigineqassammat, siunnersuummi
uani immikkoortitsineq taanna ingerlateqqinneqanngilaq.
Naalakkersuisut siunnersuutigaat, tapiissuteqartarneq allanngortinneqassasoq, siunissami Namminersornerullutik Oqartussat kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit aqqutigalugit katersugaasivinnut tapiissuteqartalerlutik. Tassa taanna kommune bloktilskud-imik taaneqartartoq. Aaqqiinerup kingunerissavaa, kommuni katersugaasivimmik akuerisaasumik ingerlatsiguni imaluunniit annertuumik tapiissuteqartaruni, ataatsimoortumik tapiissutinut katersugaasiviup ingerlannissaanut tapiiffigineqartalernissaa. Kommunip ataatsimoortumik tapiiffigineqartarnisaanut piumasaqaataavoq, najukkami katersugaasiviup akuersissuteqarfigineqarsimanini ingerlatiinnarsinnaassagaa.
Taamatut aaqqiineq kommunini Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup siunniussaanut ukununnga naapertuuppoq. Tassa suliassat innuttaasunut naammaginarnerpaamik tunngaveqarnissaq aallaavigalugu aaqqiivigineqassasut, aamma pitsanngorsaanermi, pisariillisaanermi nutarterinermilu pisuussutit pigeriikkat atorluarniarneqartassasut. Aapassaanik suliassat innuttaasunut pingaarutillit sumiiffigisami inissinneqassasut aaqqiivigineqarlutillu. Pingajuattut pisortaqarfinnik atuisut ataatsimut suliassanut aaqqiinermi peqataatinnerusariaqartut. Kiisalu sisamaattut immikkoortoqarfiit killingi oqartussaasullu killingi ersippianngitsut pissutaassanngillat innuttaasunut sullissinerup ajorseriarneranut.
Taamatuttaaq aaqqinermi suleqatigiissitap ataatsimut isigalugu kaammattuutai isiginiarneqassapput. Katersugaasiviit akuerisaasut tapiissutinik siumut naatsorsuusiorfigineqarsinnaanerat aaqqissuussinikkut kommuninut tapiiffigineqartarnerup siumut naatsorsuusiorfigineqarsinnaanerata assigaa. Kommuninut isumaqatigiinniareernermi tapiissutit tunniuneqartarmata katersugaasiviit akornanni unammilleqatigiinneq tammassaaq. Katersugaasiviup akuersissuteqarfigineranut atatillugu suliamut tunngasut aningaasaqarnikkullu pissutsit pitsaasuunissaat tapiissuteqarnissamut piumasaqaataapput. Akuersissut atorunnaarsinneqarpat tapiissuteqartarneq unitsinneqassammat, suliamut tunngatillugu pitsaassutsip qaffasinnerulersinneqarnissaanut piumassuseqarneq minnerulernavianngilaq, kommuninut ataatsimoortumik tapiissutinut tapiissutit ilanngunneqaraluarpata. Katersugaasiviit akuersissummik annaasaqannginissaat kommunit annertuumik soqutiginnillutik, suliamullu tunngatillugu pitsaassusissamik paasinninneq taamaaginnartuunngimmat, kommuni katersugaasivillu ineriartorneq malillugu pitsaanerulersitsinissaminnut kajumissuseqalersinneqassapput.
Peqqussutissatut siunnersuut tusarniaassutigineqarpoq ukununnga. Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat, Ilisimatusarfik, Inatsisartut Allattoqarfiat kiisalu Inatsisileriffik inatsisip oqaasertai misissortinniarlugit.
Tusarniaanermut akissutit suliarineqareerput pissusissamisoortinneqaraangallu peqqussutissatut siunnersuummut ikkussuunneqartarlutik. Inatsisartunut erseqqissaatigineqassaaq, tusarniaanermut akissutini annertuumik sammineqarsimammat tusarniaaffigineqartut tusarniaanermut piffissaliussamut killissarititaasup sivitsornissaa, taamaalillunilu siunnersuutip kinguartinnissaa kissaatigimmassuk. Naalakkersuisut kissaatigineqartut taakku malinneqarnissaannut naammattunik pissutissaqarsimanngillat.
Katersugaasiveqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut una allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu sunniuteqartussatut naatsorsuutigineqanngilaq.
KANUKOKA-p tusarniaanermut akissummini piumasaqaatigaa, tapiissutit kommuninut ataatsimoortumik tapiissutinut ilanngunneqarnissaat tapersersussaguniuk piumasaqaatigaa Namminersornerullutik Oqartussat katersugaasivinnut akuerisaasunut tapiissutaat tapiissutit katersugaasiviit allaniit pisinnaasaasa 40 %-ianik annertussuseqartut amerlaqataattut amerlassusilerneqassasut. KANUKOKA-p piumasaqaataa malinneqassappat, Nunatta Karsianut 1999-imi aningaasartuutit 1,3 mio. kr.-nit missaannik amerleriassapput. Katersugaasiviit akuerisaasut 1997-imi naatsorsuutaat aallaavigalugit kisitsisit naatsorsorneqarput, taakkulu tapiissuteqartarnermik aaqqissuussineq maannakkut atuuttoq malillugu 1999-imi tapiissutit agguaanneqarnerannut tunngavigineqarput.
Kiisalu siunnersuut nassuiaatitaalu matumuuna innersuussutigissavakka. Taamatuttaaq siunnersuutip aningaasaqarnermut sunniutigisinnaasai, taamaalillungalu siunnersuut Inatsisartunut akuersaallaqqullugu matumuuna suliassanngortippara.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Katersugaasiveqarneq allagaateqarfeqarnerlu pillugit
Inatsisartut peqqussutaata nutarsaataasumik inatsisiliuunneqarnissaanik
1995-imi inatsisartuni ilaasortap Kristine Raahauge-p (S) siunnersuuteqarneranit
aallaaveqartup maanna Naalakkersuisunit saqqummiunneqarnerat Siumumiit
iluarisimaarparput.
Saqqummiussami nassuiaatigineqarpoq suliaq
peqqissaartumik sivisuumillu, katersugaasiveqarnerlu ataatsimut tamaat
nalilersorlugu, isumaliutigeqqissaarneqarlunilu ataatsimiititaliamit tassa
NUKAKA-mit nalilersorneqarsimasoq taamalu aamma assigiinngitsunut
susassaqarfiusunut tusarniaassutigineqarsimalluni soorlu aamma KANUKOKA matumani
isummersortinneqarluni.
Taamaattumik peqqussutissami
saqqummiunneqartut tamakkiisumik Siumumiit isumaqataaffigaavut tassami
siullermeerneqarnerani suliareqqullugillu piumasaqaatigisatsinnut saqqummiunneqartut
naapertuutsikkatsigit.
Siumumiit nunatsinni eriagisariaqartut
pingaartitaraavut, pingaartumik aamma qanga siulitta maannalu qaqugumut
oqaluttuarisaanitsinnut pingaaruteqartunik ilaqartuartut ilaqartuartussallu
puiguinnarneqannginnissaat suliniutigineqartuartariaqarmat.
Pingaartuuvoq inuunitsinni
sorlaqarfigisatta, ilisimallugillu timitalimmik takussutissaqartinneqartuarnissaat
inuunitta naleqassusianut kuluturittalu ilisimaneqarnissaanut kinguaariinnut
kingornussarsiatut pisuunnguutigisartakkatsinnik imaqartut naleqarluarlutillu
takusassiarineqartuaannarnissaat katersugaasivinni aammalu toqqorsivinni
Siumumiit taamatut eqeersimaarfigiuartariaqarivut isumaqarfigaavut.
Uani saqqummiunneqartumi katersugaasiviit
ingerlanneqarnerat akisussaaffii aammalu siumut isigisumik katersugaasiveqarnikkut
sulliviit Nunatta katersugaateqarfia allagaateqarfeqarnikkullu
ataqatigiinnerusumik suleqatigiiffiulernissaat periarfissiuunneqarniarmat
Siumumiit pissusissamisoortuutipparput. Aamma tassani ajornannginnerusumik
Nunatta katersugaasivia sinerissami katersugaasivinnut allanut
inissiisalernissaa toqqortaatiminillu atukkiisalernissaa suleqatigiinnermut
eqaallisaanermik kinguneqartussaammat iluarinartuutipparputtaaq.
Maannakkut Nunatta katersugaasivia
Allagaateqarfiatalu ingerlanneqarneranik piumasaqaateqarluni
sukaammiinissartaaq Siumumiit iluarivarput. Tassa ukiumoortumik
katersugaasiviit akuerisaasut suleqatigalugit ukiunut sisamanut sulinissamut
pilersaarummik suliaqartassallunilu katersugaasiveqarnikkut erseqqarinnerusumik
suleqatigiiffiusumik ingerlaaseqalernermik malitseqartinneqartussaasumik.
Nutaamillu piumasaqaataalluni
ilanngunneqartoq Siumumiit isumaqatigaarput, tassa nassaat aammalu
katersugassatut immikkoortitat nalunaarsornissaannik Nunatta Katersugaasivia
Allagaateqarfialu pisussaaffilerneqarnissaat.
Ilanngullugulu oqaatigissavarput
pissusissamisoortuutikkipput nunatsinni katersugaasiviit kattuffianni
ataatsimiititaliami Naalakkersuisut Ilisimatusarfimmiit ilaasortaatitassamik
toqqaasalerniarnerat.
Naggataatigut tapiissutaasartuni
KANUKOKA-mit piumasaqaataasoq malillugu Namminersornerullutik Oqartussat
tapiissutigisartagaata 40 %-imiitinneqarnissaa Siumumiit naleqquttuutipparput
tassami aalajangersimasumik killiliinikkut aamma illugiinni aningaasaqarnikkut
pilersaarusiornermi allanngorartinneqanngitsumik malittarisassaqarnissaa
pingaaruteqartuummat.
Taamatut Siumumiit oqaaseqarluta
peqqussutissatut siunnersuutip aappassaaneerneqannginnerani Kultureqarnermut
ataatsimiititaliamut ingerlatinneqarnissaa innersuussutigaarput.
Pauline Kristiansen, Atassutip oqaaseqartua:
Katersugaasiveqarneq
allagaateqarfeqarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaata iluarsaateqqinneqarnissaa
aallaaveqarpoq Kommunit iluarsartuuteqqinnissaannut ataatsimiititaliarsuup
1994-imi isumaliutissiissutaanit aammalu Inatsisartut ukiakkut 1995-imi
ataatsiinnerannit ilaasortanit siunnersuuteqartoqarneratigut. Aammali
katersugaasiveqarnermit ingerlatsisunit kissaatigineqarsimalluni peqqussutip
iluarsaateqqittariaqalerneranik.
1995-imi Inatsisartut ataatsimiinneranni
inatsisartut aalajangerput inatsisartut peqqussutaata iluarsartuunneqarnera
utaqqimaarneqassasoq, taamaattumillu aappassaaneerneqarnissaanut
ingerlaqqissimanani. Suleqatigiissitaq 1995-imi pilersinneqartoq upernaakkut
1996-imi nalunaarusiorpoq inassutigalugu iluarsaateqqinneqarnissaanik.
Maannamullu taanna oqaluuserisassani uani immikkoortumi aamma imm. 34-imi
saqqummiunneqarluni.
Atassutip iluarisimaarpaa maanna
iluarsartuusseqqilluni suliaq kiisami naammassineqarmat. Atassut-miit
nuannaarutigalugu oqaatigissavarput takusinnaagatsigu iluarsartuussinermi
siunnersuut Kommunit iluarsartuuteqqinnerannut ataatsimiititaliarsuarmit
aammalu suleqatigiissitamit inassutigineqartoq.
Atassut-miit pingaartutut isigaarput
kalaallit nunatsinni kulturerput, siulitsinni kingornussarput, inatsisitigut
aalajangerrsukkut qularnaarneqartariaqartoq. Pingaartumik
nuannaarutigisariaqarpoq katersugaasiviit inatsisitigut pisussaaffilerneqarmata
suleqatigiinnissamut.
Atassut-miit tapersiutigalugu oqaatigissavarput
siunissami kommunit ataatsimut tapiissutaat aqqutigalugit katersugaasivinnut
tapiissuteqartarnissaq. Tamanna kommunit iluarsartuuteqqinneqarnissaannut
sulinitsinni siunertaasut ilagimmassuk uagutsinnit tapersersorneqarluarpoq.
Manasse Berthelsen, IA-p oqaaseqartua:
Katersugaasiveqarneq allagaateqarfillu pillugit peqqussutit inatsisillu nutarterlugit immikkoortillugillu siunnersuutigineqartut IA-niit ima oqaaseqarfigissavagut. Siullermik katersugaasiveqarnermut tunngasut.
Katersugaasiveqarneq tassaavoq inuiaat kikkulluunniit oqaluttuarisaanermikkut kikkuunerminnik tikkuussutissatut sakkussaat, pingaaruteqarluinnartoq pinngitsoorneqarsinnaanngitsorlu.
IA-niit isumaqarpugut katersugaasiviit suliassaasa pingaarnerit ilagigaat siulitta qangarsuaaniit inuusaasimikkut, sutigut tamatigut ineriartorsimanerat maannamut qulaajassallugu. Kiisalu maannakkut inuusaasitsinnut paasissutaasinnaasut katersussallugit kingulissatsinnut takusassianngorlugit.
Tassa naatsumik oqaatigalugu inuiaat Kalaallit kikkuunitsinnik takussutissanik katersuisussat.
Takornariaqarnerullu ineriartortinneqarnerani katersugaasiviit pingaaruteqartuupput. Taakkuuppummi katersukkamik saqqummersinnerisigut inuiannik Kalaallinik ilisarititsisuusartut.
Peqqussutissatut siunnersuutigineqartoq IA-niit qimerloorluareerlugu makkua tikkualaarusuppagut.
Peqqussutissatut siunnersuutigineqarnermi nutaatu ilanngunneqarsimasut IA-niit iluarisimaarlugit oqaatigissavarput. Soorlu massakkut piumasaqaataalermat Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu sinerissami katersugaasiviit peqatigalugit ukiut sisamakkaarlugit pilersaarusiortalernissaat. Qularutiginnginnatsigumi suliat ataqatigiissaarnerulerunik angusassat pitsaanerulernissaat.
Peqqussummi siunertarineqartoq kusanartoq tamakkiisumik anguneqarsinnaanngilaq aningaasanik naammattunik atugassaqartinneqanngikkuni, sulisussatigut atortussanullu atugassanik.
Sinerissamiittut katersugaasiviit pillugit uuminnga inatsimmik piareersaasimasut inassutigisimasaat taamaammat IA-niit isumaqatigilluinnarpagut, tassaasut.
Missingersuusiorsinnaasariaqartut siumut naatsorsuusiorsinnaanissaat qulakkeerniarlugu. Unammilleqatigiinnermut pissutaasinnaasut atorunnaarsinneqarnissaat. Tapiissutit assigiinnersumik ilisimasaqalernissamut nukittorsaatitut atorneqassasut. Katersugaasiviit akuerisaasut tamarmik minnerpaaffilerneqarnissaat qulakkeerneqassasoq.
Naalakkersuisup saqqummiinermini KANUKOKA-p tusarniarneqarnermini piumasaqaatigisimavaat, katersugaasivinnut tapiissutaasartut aaqqinneqaqqaarnissaat bloktilskud-inut ilanngutinnginnerani, tassa aappaagu. KANUKOKA-llu aamma piumasaqaatigalugu isumaqatigiinniassutigineqaqqaassasut. Tamanna IA-niit Naalakkersuisunut ammaffigineqarluassasoq neriuutigaarput.
KANUKOKA aamma Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu ataatsimiititaliamut allagaqarsimavoq nunatsinni katersugaasivinnut Namminersornerullutik Oqartussat tapiissutaat iluarsineqartariaqartut aappaagumut.
IA-nni isumaqarpugut Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-llu akornanni isumaqatigiissutaasimasut illuatungeriinnit ataqqineqartariaqartut. Uanilu Namminersornerullutik Oqartussat 40 %-imik tapiisarnissani naammassisimanngilaa. Tassa katersugaasivinni atorfissaqartinneqartunit kr. 2.755.000,00-niit, taamaallaat kr. 1.998.000,00-nit immikkoortinneqarsimapput aningaasanut inatsisissatut siunnersuutigineqartumi. IA-nni isumaqarpugut Namminersornerullutik Oqartussat katersugaasivinnut pisussaaffini naammassisariaqarai, aningaasanullu atorfissaqartinneqartut aningaasaliissutigalugit.
Naggataatigut Naalakkersuisumut apeqqutigissavarput sinerissami katersugaasivinni sulisut ikiortillu pikkorissarneqartarneri qanoq pilersaarusiorneqarnersut. Peqqussummimi siullermi katersugaasiviit ataatsimiititaliaata ilinniartitsinermi pikkorissaanernilu suleqataanissaa ilaatinneqaraluarmat.
Taamatut IA-niit oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassasoq innersuussutigissavarput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiit sinnerlugit inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut
soqutigalugu misissorsimavara.
Siullermik suliap uuma annertuup suliarineqarnerani suleqatigiisitap sulilluarsimanera Kattusseqatigiit sinnerlugit qujassuteqarfigaara, aammalu nuannaarutigaara suliami susassaqartut assigiinngitsut suliap ingerlanneqarnerani tusarniaavigineqarsimammata.
Taamatut allannguiniarneq Kattusseqatigiit sinnerlugit tunngaviatigut taperserpara, tassami taamatut allannguiniarneq katersugaasiveqarfinniit tamanit pisariaqartinneqarluni kissaatigineqarmat.
Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu illutamikkut avissaartinngikkaluarlugit immikkut aalajangersaavigineqarnissaat inatsisit tunngavigineqartut paasinarnerulernissaat aamma allannguiniarnermi pingaartinneqartunut ilaapput.
Aammattaaq ilaatigut siunertarineqarpoq katersugaasiviit suleqatigiinnissaasa siuarsarneqarnissaallu. Soorlu ukiut sisamakkaarlugit pilersaarusiortarnissat aalajangersaavigineqarnerisigut.
Kiisalu nassaat pigisallu suussusiinik Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu akisussaatinneqarlutik pisussaaffilerneqarnissaat. Katersugaatit nalunaarsorneqartarnerannut annertuumik iluaqutaassasoq Kattusseqatigiinniit naatsorsuutigaarput.
Aamma katersugaasiveqarnermut ataatsimiititaliat katitigaanerannut tunngatillugu siunissami Naalakkersuisunit toqqaasarnerup atorunnaarsinneqarnissaa, tamatumunngalu taarsiullugu Ilisimatusarfimmit toqqaasoqartarnissaa pissusissamisoorluinnartutut Kattusseqatigiinniit isumaqarfigaarput taperserlugulu. Minnerunngitsumik nunatsinni piorsarsimassutsikkut oqaluttuarisaanermi pigisat attatiinnarneqarnissaat siunertaralugu.
Katersugaasiviit tapiiffigineqartarnerannut tunngatillugu paaserusunnarpoq nunatsinni katersugaasiviit akuerisaasut qassiunersut? Imaluunniit saqqummiussinermi oqaatigineqartutut marluinnaanersut?
Taamaassimassappammi kommuneqarfinni katersugaasivippassuit ukiumut tapiiffigineqartarnertik annaassammassuk, tassami peqqussutissatut siunnersuummi tapiiffigineqartarnissamut piumasaqaatit tunngavigalugit katersugaasiviup pisortaa katersugaasivimmi sulinermik ilinniagaqarsimasuunissaa piumasaqaataasussaammat.
Taamaattumik Naalakkersuisut tapiissuteqartarnerup allanngortinneqarnissaanut siunnersuutaat imaaliallaannaq akuerineqarsinnaanngitsutut isumaqarfigaara. Tassami kommunit mikinerusut pingaartumillu aningaasakilliornerusut katersugaasiveqarnermik ingerlatsinerat taamatut aalajangersaanikkut unittoortinneqarsinnaanerat ilumut aarleqqutigisariaqannginnersoq Kattusiqatigiit tungaanniit apeqqusertariaqarsoraara.
Taavami Narsarsuaq Kangerlussuarlu aamma Ittoqqortoormiit, paasisakka naapertorlugit, ullumikkut katersugaasiveqarnerup tungaatigut suli akuerisaasimanngitsut. Qanoq taakku eqqarsaatigineqarpat?
Tassami pissutsit ullumikkutut itsillugit kommunit amerlanersaasa katersugaasivii akuerisaapput, tassa maannakkut malittarisassat malillugit, naak ilaatigut katersugaasiveqarnermut ilinniarsimanngitsunik pisortaqartinneraluarlutik ajunngitsumik aamma ingerlasut.
Taamaattumik siuliani ujartukkanut ilanngullugu apeqqutiginiarpara peqqussutissap matuma atuutilerneratigut kommunit pisortaqartitsinerup tungaatigut piumasaqaatinik naammassinnissimanngitsut akuersissutinik arsaarneqarsinnaanerat qanoq innersoq? Tamannami kissaatigineqanngimmat.
Soorunami pitsaassuseq sutigut tamatigut ujartortariaqarpoq. Kisianni ullumikkut pissutsit piviusut tunngavigalugit, isumaqarpunga, sinerissami katersugaasiviit amerlanersaasa, peqqussutissami piumasaqaatit amerlanersaat suli imaaliallaannaq naammassisinnaanngikkaat. Taamaattumik inatsisit, peqqussutit malittarisassallu pissutsinut piviusunut naapertuunnissaat Kattusseqatigiinniit eqqaasitsissutigissavarput.
Sumummi iluaqutaassava inatsisit peqqussutillu ilaatigut malitsinneqarsinnaanngitsut suliarineqartartuassappata?
Taamatut naatsumik oqaaeqarlunga suliap aappassaaneerneqannginnerani Inatsisartut kultureqarnermut ataatsimiititaliaani sukumiisumik oqaluuserineqarnissaa innersuussutigissavara:
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naatsumik akissuteqassaanga. Isumaqarpunga aamma naatsuinnarmik akissuteqassallunga pissutissaqarluarlunga. Tassa oqaaseqartunit tamanit, una siunnersuuutaasoq, taperserneqarmat iluarisimaarneqarluni. Aamma tupinnanngilaq 1994-minngaaniilli suliaq ingerlanneqarsimavoq inuppassuit aqqutigalugit, kommunit oqaloqatigalugit. Taassumalu kinguneri massakkut aajukua uani saqqummiuppagut. Taamaattumik tupiginngilara aamma partiit oqaaseqartuisa iluarisimaarinnillutik uani oqaatiginninnerat.
Oqaaseqartut tamaasa ataasiakkaarlugit akissuteqarfiginagit, paaserusunneqartut ukua oqaatigisinnaavakka.
Ullumikkut akuerineqarlutik katersugaasivittut ingerlasut marluinnaanngillat, 14-iupput sineriak ataatsimut isigalugu. Tassa uagut naatsorsuutiginngilarput soorunami taamatut ingerlasut ikilinissaat. Tamanna Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit kommunininngaanniillu anguniarneqanngilaq. Tamarmik isumaqarmata katersugaasiveqarnikkut avammut takutitsisinnaanerput, aammalu takornariat takkuttartut avataaninngaaniit eqqarsaatigalugit piorsaaneq ingerlanneqaqqittariaqartoq.
Tassunga tunngatullugu aamma uteqqiinnassavara una. Ullumikkut kommunit, tassa KANUKOKA isumaqatigiinninniarneq tassani ingerlanneqarpoq, bloktilskud-it assigiinngitsut angissusiannik isumaqatigiinninniarnerit suli ingerlallutik, uanilu aamma ilaasussaassaaq. Tassanilu aamma paasineqarluni KANUKOKA-p taamatut aaqqiisoqarnissaq akuersaaraa, soorunami aningaasartaasa annertussusiat isumaqatigiinninniarnermi ingerlanneqarnermut ilaassaaq.
Ilumoorpoq aningaasat uani immikkoortinneqarsimasut tamakkerlugit atorneqarneq ajorsimapput, pissutigalugu inatsimmi Namminersornerullutik Oqartussani uanga pisortaqarfiga pisussaatinneqarmat akuerisassat anguneqarsimaneqartussat assigiinngitsut nakkutigissagigut. Taakkulu aatsaat naammassineqaraangata, taava akuerisaasutuut tapiiffigineqartarput. Ullumikkut ingerlaneq taamaappoq.
Kisianni oqaluttut amerlanerit oqaatigereerpaat, taamatut ingerlaannarsinnaanngilagut. Allaffissornerujussuit, inuppassuillu aqqusaartorlugit taamalu regnskab-it assigiinngitsut misissoqqaarlugit tapiiniarusaartarneq qimattariaqalerparput. Isumaqarpungalu aamma tassani uani isumaqatigiinnitsinni erseqqarilluinnartumik taanna oqaatigineqartoq. Tamanna pillugu qujavunga.
Taava soqutiginartut aamma ilagivaat, soorunami ukua atorfilittagut assigiinngitsut atorfeqartiinnarsinnaanngilagut pikkorissariarsinnaanissaanik ammaaffiginatigit. Kangerlussuarmi 1996-imi eqqartorneqarsimavoq taanna. Taannalu nunatsinni katersugaateqarfiit kattuffiat aqqutigalugu ilusilersorniarneqarsimagaluarpoq, qanoq ililluni aaqqissuussinerit ilinniarteqqinnerit ingerlanneqartussaassanersut. Kisianni massakkut ikkarlissutigisimavaat ilaatigut uuma inatsisissap, peqqussutissap allanngortinniarneqarnera. Tassanngaannik suliaq ingerlaqqissaaq. Kisianni aamma taassuma saniatigut ullumikkut katersugaasivinni sulisuusut periarfissaqarput Danmark-imi katersugaasiveqarnikkut hĝjskole, taanna aqqutigalugu ilinniakkamikkut ingerlatsisinnaallutik.
Taakkuunerugunarput apeqqutit pingaarnerusut maani erseqqissumik akissuteqarfigissallugit. Kisianni una eqqaasissutigissavara, piumasarineqartut tamanik uuma aappassaaneerneqartigani pingajussaaneerneqartinnanilu ataatsimiititaliami sammineqarnissaa soorunami ataatsimiititaliap assigiinngitsut paasissutisssat pissarsiareriarlugit saqqummiuttussaassavaa uani oqaluuserineqarsimasut tunngavigalugit.
Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga allannguutissap uuma saqqummiunnerani tapersiisut qutsavigaakka, suliaq annertusimaqaaq peqqissaarullugu ingerlanneqarsimavoq. Taassumalu aamma saniatigut qutsaviginngitsoorusunngilakka ukuninnga assigiinngitsunik apeqqutinik kalluarneqarlutik piumaffigineqartut, ilaatigut naammagittaattunnguamik akissuteqarfissartik sivikigalugu naammagittaalliorsimagaluartut. Kisianni isumaqarpunga uani suliap takutikkaa suliaq una ukiut sisamat ingerlanerani suliaasoq ilusilerluarneqarluni massakkut allanngortiterniarneqartoq.
Manasse Berthelsen, IA-p oqaaseqartua:
Naalakkersuisup kukkuguma naqqissavaanga. Aappaagumut aningaasanut
tunngatillugu peqqussummi siunnersuutigineqarpoq, aningaasalersueriaaseq
2000-mi januarip aallaqqaataani atulerneqassasoq. Kisiannili peqqussut
nutaanngitsoq atorlugu 1999-imut suli imaattussaassaaq katersugaasivinnut tapiissutaasimasut
illuatungaaninngaaniit, tassa kommunininngaaniit, 40 %-i Namminersornerullutik
Oqartussat tapiissutigissagaat.
Taamaassappallu, aamma Naalakkersuisup saqqummiinermini oqaatigereerpaa, amigaateqassava taava 1,3 mio kr.-ninik. Taakkua pisariaqassasut, qularutiginngilarput, katersugaasiviit isumannaatsumik ingerlanneqassappata sinerissamiittut.
Taamaammat apeqqutigerusuppara Naalakkersuisut qanoq iliorniarnersoq uani aningaasanik inatsisip suliarineqarnerani ilanngutsinniarlugit ilungersuutigissamaarnerai. Taamaanngippat tulluartuutissavara kultureqarnermut ilinniartitaanermullu ataatsimiititaliap taanna ilungersuullugu suliariumaaraa.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujavunga apeqquteqaammut. Naalakkersuisutuut akisussaaffimma sianigisariakkama ilagivaat, soorlu oqartunga KANUKOKA Namminersornerullutillu Oqartussat ulluni makkunani, qaammatini ukunani, isumaqatigiinninniarput bloktilskud-it ingerlallugit.
Neriuppungalu paasineqarsinnaassasoq soorunami isumaqatigiinniniarnerit taamaattut ingerlaneranni uannut mianersornartorujussuuvoq, taassumap tungaa qanoq akuliuffiginiassallugu. Taamaattumik erseqqarissumik taassuma tungaatigut akissuteqarfigisinnaanngilakkit, kisianni soorunami neriuppunga Namminersornerullutik Oqartussat KANUKOKA-lu isumaqatigiissummik naammaginartumik angusaqarsimassasut uunga tunngatillugu. Tassa tamatta anguniagaraarput, Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit kommunininngaaniillu, katersugaasiviit ullumikkut aningaasat tungaatigut ingerlanneqarnerat imaakkami. Allassimagami inatsimmi 40 %-i tikillugu, allassimannginnami 40 %-imik tapiiffigineqassasut.
Tassa imaappoq nalilersuinerit ingerlarusaaartarput, allaallu nalilersorneqartarluni 40 %-imik tamakkerlugit tapiiffigineqassanersut imaluunniit taassumap ataaniissanersut. Taannalu erseqqissumik maannakkut oqaatigerusuppara allaffissornikkut allatigullu taamatut ingerlatitsiniarnerit siunertarisatta anguniarneranut kigaallisaarisuupput. Tamakkuukua peerniarlugit allanngortitsinissaq massakkut kissaatigigipput.
Neriuppunga taanna erseqqissoq, soorunami ataatsimiititaliap apeqquteqaatit assigiinngitsut ingerlateqqissinnaavai attuumassuteqartunut assigiinngitsunut paasinninniarluni.
Taava naggasiullugu Anthon Frederiksen-ip apeqqutaa erseqqissaatigilaarlara, tassa kap. 3-mi, uani pineqartumi, katersugaasiviit akuerineqarneranik siulersuisussat, pisortaasussat erseqqarilluinnartunik piumasaqarfigineqarmata.
Tassa uani piumasarineqarpoq katersugaasiveqarnikkut ilisimasaqartuussasut. Imaluunniit arlaatigut ilisimasaqarnermikkut katersugaasivimmi taamatut pisortanngorsinnaanissaminnit arlaatigut ilisimasaqarnerat tunngavigalugu atorfinitsinniarneqartussaassasut. Tassa taanna toqqamavigineqarpoq, sapinngisamik ilisimassalinnik kommuni nassaarniassasoq. Tassalu aatsaat immikkut pisortaasussaq nassaarineqaraangat ilaatigut aningaasanik tapiisinnaaneq aatsaat ammaanneqartarmat. Neriuppunga taanna erseqqissumik paasineqassasoq. Tassa imaappoq soorunami aqqusiniinnarmiit tigusilluta, nikassaariniarnermik taanna paasineqassanngilaq, katersugaasivimmi siulersuisunngortitsisinnaanngilagut, kisianni tassani piumasarineqarpoq nalilersuilluaqqaarluni aatsaat atorfinitsitsisinnaanissaq.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Qujavunga Naalakkersuisup akissuteqaataanut. Soorunami naatsorsuutiginagulu
katersugaasiviit akuerisaasut marluinnaanerat, taamatut
isumaqanngilluinnarpunga. Tassa massakkut, pissutsit naapertorlugit, katersugaasiviit
amerlanerit akuerisaammata.
Unaliuna
siunissami qulakkeerneqarnissaa uumap piinnariga, tassa katersugaasiviit
maannakkut tallimaanngikkunik arfinillit, katersugaasiveqarnermut tunngatillugu
immikkut ilinniarsimasunik pisortaqartinneqartut, taakkuinnaassanersut
siunissami akuerisaallutik tapiiffigineqarsinnaanerat
naatsorsuutigisariaqartoq. Kisianni kingullermik Naalakkersuisup oqarnermini
ersersippaa, periarfissaqassasoq siunissami katersugaasiviit
ingerlaqqeriarnissaanni immikkut akuerisaasut aamma pisortatut
atortinneqarsinnaanerat. Tassami massakkut nalunnginnatsigu sinerissami
katersugaasivinni arlalinni, immikkut ilinniagaqarsimanngikkaluarlutik
pisortatut ingerlasut, ukiorpassuarni ilaatigut pisortaatinneqarmata. Aamma ajunngilluinnartumik ingerlatsisut.
Anders Andreassen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Erseqqissaatigilaassavara tassa una suliaq
siullermeerneqarnerani amerlanerussuteqartut kissaatigimmassuk
kultureqarnermut ataatsimiititaliamut ingerlaqqaarallassasoq, tassanilu aamma
apeqqutit maani saqqummiunneqartut, maani nikuiinnarluni akineqarsinnaanngitsut
ilaatigut aamma sammineqartussaallutik. Taavalu aappassaaneerneqarnerani aamma
qularnanngitsumik aamma akissuteqarfigineqassallutik.
Taamaalilluta ullumikku oqaluuserisassat
imm.-sa 33-iat siullermeerlugu oqaluuserinera naammassigallarparput,
aappassaaneertinnagulu kultureqarnermut ataatsimiititaliami suliarineqaqqaarallassaaq
tamatumalu kingorna aappassaaneerneqarumaarluni.
Oqaluuserisaa naammassivoq.