Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 42-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 6. oktober 1998 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 42

 

Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut.

(Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaannut Naalakkersuisoq, Otto Steenholdt (siunnersuutit marluk) aamma Hans Enoksen)

(Siullermeerneqarnera)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Atassut.

 

Otto Steenholdt, siunnersuuteqartoq, Atassut:

Oqaluuserisassamut tunngatillugu saqqummiussassara naatsoralaannguuvoq, kisianni erseqqaris­sorujussuulluni.

 

Taanna imatut qulequtserpara: AUtoqqarnut atugassarititaasut allanngorteqqullugit siunnersuut@, sisamanut immikkoortortalerlugu, imaappullu:

 

Siullermik aallaqqaasiullugu oqaatigissavara landstingimi ilaasortanit siunnersuut ilisimaarine­qareermat naatsumik ima siunnersuutigisartagara ilusilerlugu oqaluuseriteqqikkusuppara, neriuutigilluinnarlugu ilaasortanit paasineqarluni ilalersorluarneqarnerumaartoq.

 

1. Nunatsinni innuttaasut tamarluinnarmik inuiaqatigiinnit pisussaaffigineqarput, ukiut inatsisiti­gut periarfissiisut angugunikkit utoqqalinersiuteqartinneqalissallutik. Nuliaasoq, uisoq kisermaa­jusorluunniit tamarmik assigiipput assigiimmillu pisartagaqassallutik.

 

2. Utoqqalinersiutit inuup pisartagaqartinneqartup nammineq pigai allanit pisortanilluunniit suneqarsinnaanngitsut.

 

3. Utoqqalinersiutilik kinaluunniit saniatigut akissarsinalaartunik sulinermigut isertitaqarsimap­pat utoqqalinersiutaanit ilanngaaffigineqanngisaannassaaq.

 

4. Utoqqalinersiutit akileraaruserneqassanngillat, tamannali ajornavippat aningaasat qaammatik­kuutaartumik tunniuneqalerneranni akileraarutitassaat ilanngaatigineqareersimassaaq.

 


Taanna ajornannginnerusutut nalilerneqareersinnaavoq. Taamatut naatsumik oqaaseqaqqikku­maarnissaralu naatsorsuutigalugu siunnersuutiga Inatsisartunut saqqummiuppara.

 

Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:

Matumuuna Inatsisartut  ataatsimiinneranni siunnersuutiginiarpara utoqqaat atorfilinnik uillit imaluunniit nuliallit tamakkiisumik utoqqalinersiaqalernissaat, tassami inuiaqatigiit sulissullugit annertuumik nunatta iluani nuuttaqattaarnerpaasuit ingerlattarsimavaat inuiannut iluaqutaalluar­tumik, taamaakkaluartorli isumaqarpunga pitsaasumik pineqanngitsut.

 

Isumaqarpunga naapertuilluartumik inuiaqatigiit iluanni sulisimanerminnut naapertuuttumik pineqartariaqartut asuli pillarneqartutut misigisimatinnagit, tassami inuit taamak atugaqarlutik sulisimasut iluarsiiffigineqassappata tamanna millionerpassuarnik naleqarnavianngilaq aaqqinne­qartariaqarporlu.

 

Inuit sulilluarsimasut naapertuilluartumik pineqarnissaat tamatta soqutigisariaqarparput pingaar­tumik utoqqaappata, tamannalu aaqqinneqartariaqarpoq, uagullu pisussaavugut ataqqinartumik utoqqaat inuusinnaanissaat pitsaasumik periarfissarsiussalluta akornutaasut aaqqinneqarnissaan­nut. Qujanaq.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaannut Naalakkersuisoq:

Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip matuma imarai pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersakkat, taakku taamaalillutik isumaginninnikkut pensionit utoqqarnillu paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaannit atuuttumit avissaartinneqarput immikkut Inatsisartut peqqussutaanniilerlutik. Pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersakkat Inatsisartut peqqussu­taanni immikkoortumi inissinneqarneranni inatsiseqarnikkut maleruagassat paasiuminarneruler­sinneqarnissaat siunertaavoq. Suliassaqarfiup ataatsip, matumani pensionisiallit aningaasaqarnik­kut atugassaasa sinaakkutissaat pillugit siunnersuutip, Inatsisartut peqqussutaatigut ataasiinnak­kut aalajangersaavigineqarnissaa ptsaanerpaatut isigineqarpoq.

 

Utoqqaat atugassarisaasa pitsaanerulersinneqarnissaasa salliutinnerulernissaat tunngavigalugu aammalu Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermi Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa malittaattut siunnersuut saqqummiunneqarpoq. Kiisalu peqqussutissatut siunnersuut utoqqaa­nerusut eqqarsaatigalugit ingerlatsinermut iluaqutissatut pingaaruteqarpoq. Siunnersuutikkut malunnarluarpoq utoqqaat namminneq isumaat ilanngussuunneqarsimasut Naalakkersuisullu anguniagaat taakkununnga ilanngukkaanni inatsiseqarnikkut tunngavisseeqataassalluni inuiaqati­giinni ineriartortitsinermi sapinngisamik sivisunerpaamik innuttaasut sunneeqataasinnaallutik suleqataanissaannut.


Inatsisiliat atuuttut 1990-imeersuupput aalajangersakkallu arlaleriarlutik allanngortinneqartarsi­mapput. Maleruagassat ullutsinnut naleqquttuunerunissaat, pisariinnerulernissaat paasiuminar­nerulernissaallu Naalakkersuisut kissaatigaat. Inatsisartut peqqussutaanni maannakkut atuuttuni aalajangersakkat amerlanerpaartaat siunnersuummi ingerlatiinnarneqarput. Taamaattoq allann­guineqarpoq nutaanillu aalajangersagaliortoqarluni, taakkunanilu pingaarnerit eqqartorneqassap­put.

 

Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip imaraa pensionisiaqalernissamut ukiussarititaasut ukioq 2000-imiit 60-iniit 63-inut qaffanneqarnissaat. Innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutis­sat tunngavigalugit siunnersuut saqqummiunneqarpoq, tassa utoqqanngortartut ukiuni aggersuni amerliartussapput tamatumalu pensionisiatut tunniunneqartartunut aningaasartuutit amerlinerat nassatarissavaa. Erseqqissumik kissaatigineqarpoq utoqqaat suliffiusinnaasuni ataatiinnarneqar­sinnaanissaat suliffinni ataavartumik ingerlasoqarnissaa qularnaarniarlugu. Ullumikkut 60-inik ukioqalernermi utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqalersitsisoqarsinnaavoq, taamaakkaluartoq utoqqaqarpoq sulinerminnik ingerlatsiinnarusuttunik. Utoqqaat misilittagaat ilisimasaallu suliffiiusinnaasuni immikkut pissarsiaqaataasarput inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik.

 

Pensionisianik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanneqarnerisigut aningaasat tungaasigut kingunerisassat naatsorsorneqarneranni kisitsisitigut paasissutissat tunngavigalugit innuttaasut amerleriaateqarnissaat naatsorsuutigineqareerpoq. Ukiussarititaasut qaffanneqarnerisigut piffissami ukioq 2000-2007 sulisinnaasut 1400 missaannik amerleriaateqar­nissaat naatsorsuutigineqareerportaaq. Ukiuni tulleriiaani inunngortarsimasut amerlanerat patsisigalugu piffissami 1997-2007 sulisinnaasut aamma 1400 missaannik amerlinissaat patsisi­galugu suliffissat nutaat 2800 missaanniittut pilersinneqartariaqarput. Taamaattumik pensionisia­nik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut allanngortinneqarnerata aningaasat tungaasigut kingunerisassaanni piffissami tamatumani suliffissat pilersinneqartussat aalajangiisuussapput.

 


Innuttaasunik isumaginnillualeriartornerup nassatarisimavaa innuttaasut, pingaartumillu utoqqaat inuuniarnermi atugaasa ataatsimut isigalugu pitsaanerulernerat. Sulinermi atugassarititaasut pitsaanerulersikkiartuaarneqarnerisa peqqinnerulernerullu kingunerisaanik agguaqatigiissillugu inuuneqqortusisartut amerliartuinnarput. Pitsanngoriaatsilli taakku sunniutissaasa tamakkiisumik sunniunnissaannut suli ungasippoq naatsorsuutigisariaqarporlu utoqqaat ilaasa suli amerlasuut utoqqalineq pissutigalugu pensionisianik pisartagaqarsinnaatitaalinnginnerminni siusinaartumik pensionisiaqalersittariaqarnissaat. Utoqqaliartorneq ilutigalugu siusinaartumik pensionsianik pisataqagalersinneqartartussat amerliartussapput. Siusinnaartumik pensionisiat pisartagarilersin­neqarsinnaapput tarnikkut, timikkut inuuniarnikkulluunniit atugarisat patsisigalugit. Taamak pineqartut naleqquttunik suliffissamik suliassamilluunniit neqeroorfigineqarsinnaanngikkunik inuuniarnermi pisariaqartitanut aningaasartuutit naammattumik matussuserneqarnissaannut qularnaaruneqassapput. Utoqqaat ilaat suliffiusinnaasuni suliffissaaleqisuusut massakkutut pisortanit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissuteqarfigineqarsinnaassapput.

 

Pensionisianik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut 63-inut qaffanneqarnerisigut aammalu utoqqaat 60-62 akornanni ukiullit 40%-iisa missaat siusinnaartumik pensionisianik pisartagaqa­lersimassasut naatsorsuutigalugu ukioq 2000-imi 8,5 mio. kr.-it ukiorlu 2008-mi 11,4 mio. kr.-it inuiaqatigiit sipaarutigisinnaassavaat. Inuit suli amerlanerusut siusinaartumik pensionisianik pisartagaqalersinneqarpata inuiatigiit sipaarutigisinnaasaat ikinnerussapput. Inuiaqatigiit sipaaru­tissaattut missingiussani taakkunani aamma naatsorsuutigineqareerpoq taakku ilaasa pisortanit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissuteqarfigineqartalersimanissaat.

 

Ukiussarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanneqarnerat isumaginninnikkut inatsisilianut allanut pingaaruteqarpoq. Annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni ukiussarititaasut 60-iupput. Naalakkersuisut saqqummiutissamaarpaat peqqussutissatut siunner­suut ukiussarititaasunik atorunnaarsitsivinngikkuni ukiussarititaasut 63-inut ukioq 2000-imi qaffanneqaatissaat.

 

Siunnersuummi allannguineq pingaarutilik alla tassaavoq kommunit aamma Isumaginninnermi Pisortaqarfiup inuup pensionisianik pisartagaqalernissamik nammineerluni qinnuteqateqarsi­manngitsup pensionisianik pisartagaqalersinneqarnissaa pillugu suliassamik aallartitsisinnaaler­lutillu aalajangiisinnaalernerat. Taakku tassaasinnaapput utertut inuusuttulluunniit ineriartorner­minni namminiilersimanngitsut, amerlasuutigullu inuit taakku angajoqqaaminnit, kommunimi sullissisuminnit ulluinnarniluunniit isumaginnitsiminnit qinnuteqaateqarnerminni ikiorserneqar­sinnaapput.

 

Misiligutitut aaqqissuussisinnaanermut aalajangersakkap ilanngunneqarnera allannguineruvoq pingaarutilik. Misiligutitut aaqqissuusseriaatsit assigiinngitsut amerlasuut periarfissiissutaapput. Assersuutigalugu inummut tapiutit imaluunniit piginnaanngorsaaqqinnermi suliniutit pillugit aaqqissuussinerit nutaat kommunimi arlalinniluunniit misilinneqarsinnaapput. Misiliguteqarneq iluaqutaassaaq maleruagassat nunamut tamarmut atuutsinneqartussat aallartinneqannginneranni.

 


Nutaamik aalajangersagaqarpoq pissutissaatitaasunik assigiinngitsunik piumasaqaateqarluni inummut tapiutinik utertitassanik tunniusisinnaalersitsisumik. Inummut tapiutit tunniunneqarsin­naapput inuup pisariaqartitsinera pillugu suliassat ataasiakkaat naliliiffigereerlugit. Peqqussummi maanna atuuttumi inummut tapiutit utertitassatut tunniunneqarsinnaanngillat. Kommunit arlaqaqisut inummut tapiuteqarfigisarpaat ineqarnermut aningaasartuutit, soorlu ineqarnermut akiliutissat, kiassarnermut imaluunniit nooqqaarnermi akiliutissat. Pisut ilaanni paasinarsisarpoq pineqartumut tapiutigineqartunit annikinnerusumik kiassarnermut aningaasartuuteqartoqarsima­soq. Siunnersuummi saqqummiunneqartumi tunngavissiisoqarpoq aningaasat tapiutigineqartut sippuisa utertitassanngortinneqarnissaannut, tamatumani assersuutigalugu kiassarnermut aningaasartuutinut matussutissatut inummut tapiuteqartoqarsimappat.

 

Inuup pineqartup pisariaqartitsinera naliliiffigereerlugu inummut tapiuteqarsinnaanermik aaqqissuussineq maanna atuuttoq pitsaaquteqarlunilu sanngeequteqarpoq. Naalakkersuisut erseqqissumik ingerlataraat utoqqaat inuuniarnermi aningaasartuutinut matussutissat minnerpaaf­fissaannik qularnaarunneqarnissaat, soorlu qaammammut kisimiittunut 3.000 kr.-it aappariinnul­lu 5.000 kr.-it. Kommunit ilaasa inummut tapiutit aquppaat anguniagaq tamanna naammassillu­gu. Utoqqarnut atugassarititaasut pitsaanerulersinneqarnissaasa sulissutigineqarneranut atatillugu Naalakkersuisut anguniarpaat inummut tapiutit nunamut tamarmut atuuttumik maleruagassiuun­neqarnissaat. Tamatuma naammassineqarnissaanut tunngavissaavoq allannguinermut kommunit peqataajumanissaat, taamaattumik inummut tapiutinut aningaasat tungaasigut nammagassat qanoq agguataarneqarnissaannut maleruagassaliornissaq siunertaralugu isumaqatigiinniuiteqar­nerit aallartinneqassapput.

 

Tamatumunnga peqatigitillugu Naalakkersuisut erseqqissassavaat kommunini ataasiakkaani utoqqaanerusut eqqarsaatigalugit ingerlatsinissamut periarfissaqarluarmat. Kommunit kajumis­saarneqarput utoqqaat eqqarsaatiginerullugit suliniuteqarnerulernissamut nammineq kajumittut soqutigisaqaqatigiillu piumassuseqalersinniarneqarnissaannut.

 

Isumaginninnikkut pensionit pillugit peqqussummi atuuttumi aammalu peqqussutissatut siunner­suummi aalajangersagaqarpoq pisortanit pensionisianit akiitsunut taamaaqataannulluunniit ilanngaassisoqartannginnissaanik qularnaarisunik. Peqqussutissatut siunnersuutip piareersarne­qarneranut atatillugu paasineqarsimavoq maleruagassaq tamanna malinneqartuaannanngitsoq.

 

Taamaattumik peqqussutissatut siunnersuut malitseqartinneqassaaq maleruagassat ulluinnarni ingerlatsivigineqarnissaannut aqutsivigineqarnissaannullu ilitsersuutinik sukumiisunik.

 

Tjenestemandinut pensionit taamaaqataallu eqqarsaatigalugit akiitsunut ilanngaassinissamut taamatut toqqaannartumik illersuuteqanngilaq. Akerlianilli tamanut tunngatillugu maleruagassa­qarpoq akiitsunut ilanngaatit ima angitigissanngitsut inuuniarnermi nalinginnaasumik aningaa­sartuutinut matussutissat nungungajanneqartussaajunnaarlugit. Akiliisitsiniartarnermut malerua­gassat erseqqissarneqassamaarput pisariaqarpallu akiliisitsiniartarneq pillugu inatsit naleqqussaa­vigineqassalluni.


Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarllit Isumaqatigiissutaat Kalaallit Nunaannit akuersissutigineqarsimavoq 1994-imi januarip aallaqqaataaniit atuutilersumik. Isumaqatigiissummi tunngaviit pingaarnersaraat nunani avannarlerni namminersornerulerfiusi­masunilu innuttaasut pensioninut atatillugu assigiimmik pineqassasut. Pensionisianik pisartaga­qalersitsisoqassaaq pensionisiallip nunani ataasiakkaani imaluunniit namminersornerulerfiusima­suni qanoq sivisutigisumik najugaqarsimanerat tunngavigalugu. Naalagaaffeqatigiit iluanni najugaqarneq ataatsimut najugaqarfiusimassaaq. Siunnersuutip saqqummiunneqartup piareersar­neqarnerani paasinarsisimavoq inuit Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaanni pineqartunut ilaasut aamma siusinnaartumik pensionisiaqarsin­naatitaassasut tamakkiisumik pensionisiat aningaasartaasa minnerpaamik 20%-iinik.

 

Peqqussut erseqqissuliorfiuvoq aalajangersakkat ulluinnarni aqunneqarnerat eqqortumik inger­lanneqassasoq qularnaarniarlugu, aamma kommuninut ilitsersuut suliarineqarumaarpoq.

 

Peqqussutissatut siunnersuutip suliarineqarnerani peqatigiiffiit, kattuffiit, kommunit isumagin­ninnermilu allaffinni pisortat arlallit peqataasimapput paasisimasaqarluarlutik atorluarsinnaasu­nillu oqaaseqaateqartarnermikkut. Siunnersuutip aningaasat tungaasigut kingunerisassai oqaase­qaatini allaaserineqarput. Peqqussutissatut siunnersuutip atuaruminartunngorlugu allagaanera ilitsersuutillu saqqummiunneqassamaartut kingunerissavaat ulluinnarni ingerlatsinerup ersarin­nerulernera tamatumalu aamma kingunerissavaa ulluinnarni sulinermi periutsit pisariinneruler­nerat.

 

Taama oqarluta pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut Naalakkersuisut saqqummiuppaat Inatsisartuni oqaluuserisassanngorlugu.

 

Otto Steenholdt, siunnersuuteqartoq, Atassut:

Siunnersuutima aappaa qulequtsersimavara: AAalisarnermut piniarnermut il.il. inatsimmi allannguutissatut siunnersuut@.

 

Siunnersuutigiumasara imaappoq, inatsimmi ima ersarissumik allassimasoqassasoq:

 

AKinaluunniit kalaallit nunaanni innuttaasoq piniarnermik aalisarnermillu inuutissarsiuteqarsi-masoq taamatut naatsorsuunneqartuassaaq pineqartuassallunilu utoqqalinersiuteqalerluni inuunini tamakkerlugu@.

 


Taamatut siunnersuuteqarpunga piniartuusimasut utoqqalinersiuteqalersullu allaat tuttunniarsin­naanerannik piiaaffigineqartarsimasut saaffiginnittarnerat aallaavigalugu, neriuutigalugulu Inatsisartut tamatumunnga paasinnillutik tapersiiumaartut pingaartumik ataatsimiititaliap sulinerani.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaannut Naalakkersuisoq:

Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdt siunnersuuteqarpoq pensionisiaqalersinnaanermut, pensionit ilanngarneqarsinnaanerannut periarfissat, saniatigut isertitarisinnaasat amerlassusaat pensionisiallu akileraaruserneqartarnerat eqqarsaatigalugit pensionisiallit atugaasa allanngortin­neqarnissaannik.

 

Pensionisiaqartitsisarneq pillugu malittarisassani utoqqaat sanngiinnerpaamik inissisimasut isumaginninnikkut tunniunneqartartutigut pilersorneqarnerminni tunngavissaannik qulakkeerus­siniarneq aallaavigineqarpoq. Pensionip saniatigut isertitaqarnissamut periarfissaqarpoq. Saniti­gut isertitat amerliartortillugit pensionisiat ikilisikkiartuaarneqartarput, saniatigullu isertitat aalajangersimasumik isertitaqqortussuseqalernermi pensioni 0 kr.-inngortinneqartarpoq, taamaa­ligaangat pensionisialik imminut ilaquttaminillu pilersuisinnaasutut isigineqalertarmat.

 

Aalajangersimasunik ukioqalernermi kikkulluunniit utoqqalinersiaqalersinneqartarnerat pillugu malittarisassat Inatsisartunit ulloq 1. januar 1991 aallarnerfigalugu atorunnaarsinneqarput. Utoqqaat tamarmik pisortanit pensionisiaqalersinneqartarnerat atulerseqqinneqassanersoq isumaliutersuutigineqassappat tamanna sukumiisumik oqaluuserineqartariaqarpoq. Utoqqaat aningaasarissaartut pisortanillu pisartagaqartinneqaratik nammineersinnaasut pensionisiaqarsin­naatitaalernerat tamatuma ilaatigut kingunerisussaavaa. Aammattaaq massakkumut sanilliullugu landskarsi annertunerujussuarnik aningaasartuuteqartalissaaq.

 

Pensionisiatut tunniunneqartartut pensionisiaqartup nammineq pigisaatut pensionisiaqartitsineq pillugu peqqussummi atuuttumi aamma peqqussutissatut nutaatut siunnersuummi erseqqissarne­qarpoq, taakkunanimi aalajangersarneqarmat assersuutigalugu akiligassatigut kinguuaattoorutit assigisaallu pisortanit pensionisianit ilanngaatigineqartassanngitsut. Malittarisassaq taanna tamatigut malinneqartarsimanngitsoq peqqussutissatut siunnersuutip piareersarneqarneranut atatillugu paasineqarpoq. Taamaattumik peqqussutissatut siunnersuut taanna malittarisassat atuutsinneqarnerat aqunneqarnerallu pillugit ilitsersuutinik sukumiisunik malitseqartinneqartus­saavoq.

 


Saniatigut isertitat eqqarsaatigalugit saniatigut isertitanut qummut killissarititaasut qaffanneqar­nissaat kissaatigineqartoq Naalakkersuisut ilisimavaat, isertitat taakku aappaasup isertitarinerai, inuussutissarsiornikkut isertitaanersut imaluunniit allatigut isertitaanersut apeqqutaatinnagu. Taamatut kissaateqarnermi utoqqaat inuussutissarsiornerminnik ingerlatsiinnarnissaminnut kajungerisaqalersinneqarnissaat ilaatigut tunngavilersuutigineqartarpoq. Saniatigut isertitaqarneq pissutigalugu pensionisiat ikilineqartarnerat utoqqarpassuit aningaasatigut pillarneqarnertut misigisarpaat. Saniatigut isertitat qummut killissaannik qaffaaneq utoqqarnut aningaasaqarnikkut sanngiippallaanngitsumik inissisimasut soorunami pitsanngoriaataanngitsoornavianngilaq. Pensionisiat aningaasartaat saniatigullu isertitat qummut killissaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni aalajangersarneqartarput.

 

Siusinnerusukkut pensionisiallit immikkut ittumik ilanngaateqartinneqartarsimagaluarput, taamaaliornikkullu pensionisiat akileraarusersorneqarnissaat pinngitsoortinneqartarluni. Inatsi­sartut 1991-imi aalajangiipput ilanngaatit taakku 0 kr.-inngortineqassasut, taamaaliornikkullu pensionisiat isertitaanerat malunnarnerulersinneqarluni. Tamanna akileraaruserinikkut pisariilli­saanermik nassataqarpoq. Inuit akileraartussaatitaasut tamarmik assigiimmik pineqarnissaat, inuillu ataatsimoortukkaat immikkut ilanngaateqartinneqarnerisigut pitsaanerusumik pineqann­ginnissaat tunngaviuvoq. Pensionisiat tunniunneqannginneranni akileraarutaasussat ilanngaatigi­neqareertarput.

 

Utoqqaat atorfilinnik aappallit tamakkiisumik utoqqalinersiaqalersinneqartalernissaat Inatsisartu­nut ilaasortap Hans Enoksenip siunnersuutigaa. Hans Enoksenip siunnersuutini tunngavilersorlu­gu oqarpoq utoqqaat taakku inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik annertoorujussuarmik sulisarsima­sut, taamaattumillu pitsaasumik pineqartariaqarlutik.

 

Pensionisiat aningaasartaasa amerlassusii kisermaat aappariillu saniatigut isertitaat tunngavigalu­git inatsimmi malittarisassat malillugit aalajangersarneqartarput. Taamaalillutik aapparisap isertitai pissutigalugit pensionisiat aningaasartaat ikilisarneqaraangata utoqqaat akissarsiaqarlutik isertitaqartartunik aappallit aningaasaqarniarnermikkut pillagaasutut misigisimasarput.

 

Utoqqaat sanngiinnerpaamik inissisimasut tassaasut pisariaqartitsisut taamaattumillu pensionisia­qarsinnaatitaasut Naalakkersuisut ingerlatsinerminni tunngavigaat. Pensionisiassat naatsorsorne­qaraangata aappaasup isertitai saniatigut isertitatut naatsorsuinermi tunngavissanut ilanngunneqartarput. Taamaattumik pensionisiallit suliffilinnik aappallit pensionisialinnut saniatigut isertitaqanngitsunut ikinnerusunilluunniit saniatigut isertitaqartartunut sanilliullutik inissisimalluarnerusarput.

 

Kinaluunniit aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqarsimasoq inuunini naallugu taamatut isigineqartassasoq Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip siunnersuutigaa, aamma pineqartoq utoqqalinini pissutigalugu pensionisiaqaleraluarpalluunniit.


 

Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartat pillugit nalunaarut tunngavigalugu inuit tjeneste­manditut soraarnerussutisiallit, siusinaartumik pensionisiaqartitaasut utoqqalinerluunniit pissuti­galugu pensionisiaqartitaasut inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartamik tunineqarsin­naanngillat.

 

Taamaattorli inuit pensionisiaqartut imaluunniit tjenestemanditut soraarnerussutisiaqartut najukkani ataasiakkaani aalisartut piniartullu peqatigiiffiisa tusarniaavigineqareernerisigut inuussutissarsiutigalugulu piniarnermut allagartataartinneqarsinnaapput, pensionisiaqalernermik nalaani inuussutissarsiutigalugu piniarnermik ingerlataqarsimagunik.

 

Najukkani ataasiakkaani aalisartut piniartullu peqatigiiffiat tusarniaavigineqareeraangat kommu­ni Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Pisortaqarfimmut inassutaeqaateqartarpoq inuit utoqqalinertik pissutigalugu pensionisiaqartut tjenestemanditul­luunniit soraarnerussutisiaqartut inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartartaassanersut allagartartaassannginnerluunniit.

 

Piniarnermut allagartap ukiumoortumik nutarterneqannginnerani kommunimi inuussutissarsiuti­galugu piniarnermik ingerlataqartut aqqisa allattorsimaffiat pisortaqarfiup kommunimut nassiut­tarpaa. Aqqit allattorsimaffiat kommunip misissortarpaa, najukkamilu tassani aalisartut piniartul­lu peqatigiiffiannut tusarniaatiggalugu nassiunneqartarpoq, piumasaqaataasut suli eqqortinneqar­nersut paasiniarlugu. Aqqit allattorsimaffiat taanna kommunimut utertillugu nassiunneqartarpoq, ukiullu tulliani piniarnermut allagartat pisortaqarfimmit akuersissutigineqartarlutik.

 

Naalakkersuisuninngaanniit naatsorsuutigaarput Inatsisartunut ilaasortat Hans Enoksenip kiisalu Otto Steenholdtip siunnersuutaat taakkua Inunnik isumaginninneq pillugu Inatsisartut Ataatsi­miititaliaanni sukumiisumik aamma misissoqqissaarneqarumaartut.

 

Laannguaq Lynge,  Siumup oqaaseqartua:

Siumumi maluginiarparput pisortanit pensionit pillugit peqqussutissamik siunnersuut arlalitsigut massakkumut atuuttumut naleqqiullugu allannguuteqarfiusussaasoq naak siunertamigut allann­guuteqarfiusutut oqaatigineqarsinnaanngikkaluarluni.

 


Siullermik peqqussutissami siunnersuutigineqartoq ukiut pisortatigoortumik utoqqalineq pillugu pensionisiaqalernissamut aallartiffigineqarsinnaasut imaluunniit killissarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanniarneqarnerat Siumumiit isumaqatigaarput. Peqqussutissamut atatillugu oqaaseqaatini tunngavilersuutaasut inuit utoqqalisartut amerliartuinnarnerannik kiisalu aamma inuit inuunertu­siartornerannik tunngaveqarput. Utoqqalinersiuteqalertarnermi ukiorititat qaffanneqarnissaannik pilersaarutit ukiuni arlaqalersuni nunatsinni ilisimaneqareerput. Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata malitsigisaanik peqqussusiornerummat Siumumiit tunngaviatigut tamakkiisumik taperserparput. Maluginiarparput peqqussutissap atuutilernissaa 1. marts 1999 pissasoq, kisiannilli utoqqalinersiaqalertarnissamut ukiut qaffanniarneqarnerat aatsaat ukioq 2000 aallartiffigalugu atuutilersinniarneqartoq. Taamaattumik Siumumiit inassuti­gissavarput pisussaq tamanna sukumiisumik atuutilernissaata tungaanut paasititsiniutigineqassa­soq.

 

Ilanngullugu peqqussutissakkut inuit 65-ileereerlutik aatsaat utoqqalinesiuteqalersimasut tapisiaqartullu peqqussutissap atuutilerneratigut tapisiaminnik piiaavigineqannginnissaannik siunnersuut ilanngullugu Siumumiit taperserparput.

 

Peqqussutissaq maannamut atuuttumut naleqqiullugu arlalitsigut allannguutinik nutaaliornernillu imaqarpoq. Allannguutaasussat allat siulliullugit Siumumiit oqaaseqarfigissavagut.

 

Kommunit Isumaginninnermut Pisortaqarfilluunniit inuup pensionisiaqalerniarluni pisinnaatitaa­galuarluni qinnuteqarsimanngitsup pisartagaqalernissaanik sulissutiginninnissaminnut peqqussu­tissakkut piumaffigineqarput. Siumup taamaattoqalernissaa iluarinartuutippaa tassami inoqarsin­naavoq nammineq qinnuteqarnissaminnut immaqa ilaatigut piginnaannikinneq peqqutigalugu qinnuteqartariaqarnerminnulluunniit eqqarsanngitsunik pisariaqartitsisunilli. Kommunit taama pisussaaffeqalernerisa kingunerissavaat inuk pensionisiaqalernissaminik piginnaatitaasoq kinaluunniit mininneqartutut misigisimassanngimmat.

 

Pisortatigoortumik pensionisianut atuuttunut atatillugu pisariaqartitsisoqartillugu immikkut ittumik inummut tapiliuteqartoqartarpoq utertitassaanngitsumik. Peqqussutissakkut immikkut pissutaasunik pisoqartillugu nalilersuilluareernerullu kinguneranik inummut tapiliussat utertitas­sanngorlugit tunniunneqarsinnaatitaalissapput. Siunnersuutip imarisaata oqaaseqarfigineqarnera­ni nassuiaataasut taamaaliornermut tunngavigineqarsinnaasut ilagaat soorlu inuk aningaasanik aqutsinerlunnini pissutigalugu pensionisiaminik Aatornerluisimappat@ immikkut ittumik taperne­qarsinnaasoq kisiannili utertitassanngorlugit. Taamaalisoqartillugu Siumumiit pingaarluinnartu­tut isumaqarfigaarput pensionisiallip pinngitsoornani akuerseqataaneratigut tamanna pisassasoq.

 


Nutaamik peqqussutissap nassatarisassaa alla tassaavoq pensionisialik maqaasineqarpat sulilu inuunera uppernarsaatissaqartinneqanngippat pensionisianik unitsitsigallarsinnaaneq, kisiannili maqaasineqartoq ukiup ataatsip iluani suli inuusoq paasineqarpat pensionisiaqarneq qinnuteqaq­qinngikkaluarluni nanginneqarsinnaassasoq aalajangersarneqarpoq. Tamanna Siumumiit inuup piginnaatitaaffiinik ataqqinninnertut isumaqarfigalugu kusanartumik aaqqiinertut isigaarput.

 

Massakkumut atuuttunik pensionisiallit tassani siusinaartumik imaluunniit utoqqalineq pillugu pensionisiallit saniatigut aningaasarsiorsinnaatitaapput pensionisiaminnik annikillisaavigine­qanngikkaluarlutik. Kisimiittoq ukiumut 14.000 kr.-it aappariillu 21.000 kr.-it tikillugit saniati­gut isertitaqarsinnaapput pensionisiamikkut ilanngartuunneqaratik. Siumumi ammaffigaarput massakutut saniatigut isertitarineqarsinnaasut killiliiffigineqarsimanerata qaffanneqarsinnaanera­nik oqaloqataanissarput. Taamaattumik Naalakkersuisut piumaffigissavagut pensionisiallit saniatigut isertitarisinnaasaasa qaffaaffigineqarsinnaanerat siunertaralugu naatsorsuisitsissasut qanoq aningaasatigut kinguneqarsinnaaneranik takussutissiisussamik.

 

Peqqussutissakkut aningaasatigut atugarisat allanngorsimappata tassani assersuutigalugu ikileriarsimappata pensionisiat qaf­faaffigineqasinnaalissapput allannguuteqarsimanermik nalunaaru­teqartoqarneraniit utimut qaammatit 12-it tikillugit. Akerlia­nilli pernsionisialik eqqunngitsunik aningaasaqarnini pillugu nalunaaruteqarsimappat pensionisiaminit ilanngaanne­qassaaq tamatumanili mianerineqassalluni qanoq annertutigisumik nikin­gassutilimmik nalu­naaruteqarsimanersoq.

 

Peqqussutissamut atatillugu oqaaseqaatini siunnerfigineqarpoq pensionisiassap 10%-a qaangerlu­gu aatsaat nikingassuteqartoqar­tillugu ilanngaassinissaq pisassasoq. Siumumi isumaqarpugut pensionisiaqartut innuttaasutut allatulli aamma pisussaaffeqar­tussaasut aningaasarsiatigut eqqortumik nalunaaruteqarnissamin­nut.

 

Siornatigut annertuumik innarluutillit siusinaartumikpensioni­siaqartitaasut utoqqalinersiaqa­leraangamik immikkut atortoqar­tariaqarnissaminnik pisariaqartitsigaluarlutik utoqqalinersia­mik saniatigut atortorisassaminnik pissarsiniartarnerminni immikkut tamakkununnga atugassaminnik taperneqartanngitsut maanna taperneqartarnissaminnut periarfissinneqarmata Siumumiit nuan­naarutigaarput.

Ilaatigummi innarluuteqarneq pissutigalugu immikkut ittunik atortoqartariaqartarneq akisuuju­sinnaasarpoq pensionisiaanna­limmut akissaqartinneqarneq ajorluni.

 

Peqqussutissami nutaatut aalajangersarneqartut ilagaat kommuni­mi ataatsimi arlalinnilluunniit misiligutaasumik pensiuninik sullissinerup iluani periarfissaqartoqarsinnaalernera.

 


Siumumi periarfissiineq tamanna tapersernartipparput pensioni­nik sullissinermi eqaannerusumik pitsanngoriaatitalimmillu ujartuisinnaaneq periarfissinneqassammat. Ilanngullugu oqaati­gissa­varput misiliinerni angusat kingunerisaalluunniit nunamut tamarmut atuunnissaminnut piukkkun­naateqarsinnaasut piaartumik ilisimatitsissutigineqartassasut.

 

Pisortatigut pensionit assigiinngitsut atuuttinneqarnissaannut peqqussutissamik siunnersuummi maannamut atuuttumut naleqqiul­luni erseqqissaatinik pisariakillisaanernillu imaqartumut ata­tillugu naatsorsueriaatsit allallu teknikkimut attuumassuteqar­sinnaasut immikkut taagunngikka­luarlugit maluginiarparput peq­qussutissamik siunnersuut aukumiisumik tunngavilersorluagaasu­millu suliaasoq.

 

Aammattaaq oqaatigissavarput allannguutaasussat nutaartaasullu atuisussanut sullissisussanullu paasisitsiniutigilluarneqarnis­saat Siumumiit kissaatyigeqigatsigu. Taamaattumik piaartumik sullissisunik pikkorissartitsinissamik Naalakkersuisut piler­saaruteqaqqullugit Siumumiit kaammattorusuppavut. Peqqussutis­sap atuutilernerata malitsigisassaanik nalunaarusiornissat kaajallaasitaliornissallu suliarineqartussaanerisa taama pik­korissartitsinissanik pisariaqartitsineq kingunerisussaammagu Siumumi pikkorissaanissaq pingaarteqaarput.

 

Ilaasortat siunnersuutaat peqqussutissap saqqummiunneqarneranut atatillugit saqqummiunneqar­tut immikkut oqaaseqarfiginngilavut. Siumumi isumaqaratta ataatsimiititaliami nalilersorneqarlu­are­erpata oqaaseqarfigiumaarlugit.

 

Taama naatsumik oqaaseqarluta pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut aappassaaneerne­qannginnermini Inunnik Isumaginninnermut Suliffissaqartitsini­arnermullu Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaanit suleqataa­nissarput qilanaaralugu ingerlaq­qinnissaa inassutigissavarput.

 

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Inunnik isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamik ataatsimiitita­liarsuup Inatsisartut 1997-imi upernaakkut ataatsimiinneranni isumaliutissiissummik saqqummiussaqarnermini, utoqqaat ikior­serneqartarnerannut tunngasut aaqqinniagassatut salliutinneqar­nissaat pingaartillugu naalakker­suisunut kaammattuutigisima­vaat.

 

Matumuuna isumaginninnikkut utoqqalinersiutit utoqqarnullu paaqqinniffiit il.il. Inatsisartut peqqussutaannit maannakkut atuutumit ataatsimoortinneqartut immikkoortillugit peqqussu­siorfiginiarneqarnerat Atassut-mit tapersersorluinnaratsigu, taamaaliornikkut utoqqaarnut ikiorsiisarneq pisariinnerusumik paasiuminarnerusumillu ingerlanneqarsinnaalernissaa kinguneris­sammagau.

 


Nunatsinni inunnik ikiorsiisarnermi malittarisassarpassuit peqqussuterpassuit inatsiserpassuit kaajallaasitarpassuit paa­siuminaassinnaasarnerat peqqutaallutik, inuit eqqortumik ikior­serneqar­tarnissaat assorsuaq pisarissersortarpaat, allaffissor­nikkullu aningaasat amerlaqisut atorneqartar­lutik, tamakku aamma pisooqataasarput meeqqat, inuusuttut utoqqaat innarluu­tillit kiisalu inuit nalinginnaasumik isumaginninnikkut ikior­sertariaqartartut assigiinngitsunik ikiorserneqartar­nerannut.

 

Atassut-mit maluginiarparput inunnik isumaginninnermut iluar­saaqqinnissamut ataatsimiititaliar­suup inatsisinik peqqussuti­nik assigisaannillu inunnik isumaginninnikkut ikiorsiisarnermut tunngasunik assigisaannillu inunnik isumaginninnikkut ikiorsii­sarnermut tunngasunik paasiumi­narsaallunilu pisariillisaanissa­mik kaammattuutaat, naalakkersuisunit paasilluarneqarluni suli­neq aallartinneqareermat, Atassut-mit suleqataanissarput matu­muuna oqaatigaarput.

 

 Pisortanit utoqqalinersiuteqalernissamut ukiussarititaasut ukioq 2000-miit 60-iniit 63-inut qaffanneqarnissaat naalakker­suisunit anguniarneqartoq saqqummiussami oqaatigineqartoq, Atassut-mit isumaqatigaarput.

Imatullu erseqqissaateqassalluta, ukiuni kingullerni Nunatsinni utoqqaat malunartumik amerliar­torsimapput, tamanna utoqqartatta timimikkut peqqinnerulernerannik takussutissaavoq nuanner­soq, taamaattumik Atassut-mit piumasareqqissavarput, utoqqaat peq­qissut sulilluartullu atorluar­neqarnissaat utoqqaat misilitta­gaat inuiaqatigiit ineriartornerminni pinngitsoorsinnaanngimma­tigit.

 

Taamaattumik utoqqaat namminneq aalajangersinnaasariaqarpaat qaqugu suliunnnaassanerlutik soraarninngussanerlutik, ullumikku utoqqaat amerlavallaaqaat suliinnarnissaminnik nukissaqarlutil­lu piumassuseqartut suliffimminnit tunuartinneqaannartartut.

 

Kialluunniit nalunngilaa utoqqaat suliunnaarlutik uninngaanna­leeraangamik sukkasoorujussuar­mik utoqqaliartortartut, taamaam­mat inuunertusiartornerat ilutigalugu aamma sivisunerusumik suliinnarsinnaanerat aqqutissiuuneqartariaqarpoq.

 

Pisortanik utoqqalinersiuteqartut ukiussarititaasut 60-niit 63-nut qaffanneqarnerisigut, piffissami 200-mit 2007-mut sulisin­naasut 1400 missaanik amerleriarnissaat naatsorsuutigisariaqar­toq Naalakkersuisut saqqummiussaminni oqaatigaat, kiisalu ukiu­ni kingullerni inunngortartut amerliartornerat peqqutigalugu 1997-mit 2007-mut sulisinnaasut aamma 1400 missaanik amerleri­arnissaat naatsorsuutigineqarluni, taamaalilluni suliffissat nutaat 2800 missaaniittut pilersinneqarnissaat pisariaqartus­saasoq naalakkersuisunit oqaatigineqarpoq.

 


Atassut-mit maluginiarparput pisortanit utoqqalinersiuteqarnis­samut ukiussarititaasut allanngor­tinneqarnerisa kingunerisaanik aningaasatigut kingunerisassaat piffissami siuliini oqaatigine­qartumi suliffissat pilersinneqartussat aalajangiisuusussaasut naalakkersuisunit oqaatigineqarpoq, tamanna Atassut-mit imatut paasivarput suliffissat pisariaqartinneqartut pilersinneqas­sanngikka­luarpata taava pisortanit utoqqalinersiuteqalernissa­mut ukiussarititaasut nalilersoqqinneqartaria­qarumaartut, taa­maasiortoqassappat Atassut-mit peqataassaagut suleqataassallu­talu.

 

Atassut-mit nalunngilarput nunatsinni pisortanit utoqqaliner­siuteqarnissamut ukiussarititaasut 63-nut qaffannerisigut kii­salu utoqqaat 60-62-illu akornanni ukiullit 40%-iisa missaannik amerlassuseqartrut siusinaarlutik utoqqalinersiuteqalernissaat naatsorsuutigigaanni ukioq 2000-imi 8,5 mio. kr.-nit kiisalu 2008-mi 11,4 mio. kr.-nit inuiaqatigiinni sipaarutigineqarnis­saat naalakkersuisunit oqaatigineqartoq, nalilersuilluarnissa­mut takussutissiimmat Atassut-mit pingaartutut isumaqarfigalugu qujarullugu tiguarput, inatsisartuni sulinermi paasissutissat erseqqissut aalajangiiniarnermi pingaartorujussuummata.

 

Aammalu maluginiarparput allannguinikkut aningaasat inuiaqati­giinni sipaarutissatut naatsorsuu­tigineqartut, ilaasa pisorta­nit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissutigineqar­tarnissaat naatsorsuutigineqareersimammat.

Atassut-mit silatusaarnertut isumaqarfigaarput tapersersorlugu­lu.

 

Inuit timimikkut annertuumik innarluutillit inuttut allatulli inuit akornanni inooqataanissaminnut periarfissaqartitaajuar­nissaat eqqumaffigilluinnartariaqarpoq, timikkut innarluuteqar­neq peqquti­galugu inunnit allanit immikkoortinneqartutut mis­igisimaleqqunagit.

 

Annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarnq pillugu Inatsisartut Peqqussutaat maannakkut atuuttoq malillugu 60-nik ukioqaleraan­gamik nalinginnaasumik utoqqalinersiutilittut pineqalertarneri­sa atorunnaarsivinneqarnissaat imaluunniit 63-nut ukioq 2000-imi qaffanneqarsinnaanissaannik allannguiniarneq Naalakkersui­sut saqqummiussaminni oqaatigimmassuk Atassut-mit iluarisimaar­parput, allannguutissamik saqqummiussassaq pissangalluta utaq­qissavarput.

 

Atssut-mit isumaqarpugut timimikkut innarluuteqalersimagaanni innarluuteqaraanniluunniit, inuunerup sinnerani innarluutilit­tut ikiorserneqarnissaq pisariaqartoq.

 


Nunatsinni utoqqaat amerlanersaasa inatsisartut peqqussutaat inatsisaallu sunik imaqarnerat periarfissaqartitsinerallu ta­makkiisumik malinnaaffigisinnaasanngilaat, taamaattumik kommu­nit aammalu inunnik isumaginninnermi pisortaqarfiup inuit pi­sortanit utoqqalinersiuteqalernissa­minnik namminneerlutik qin­nuteqarsinnaanngitsut ikiorserneqartalernissaannik periarfis­siiniar­neq, Atassut-mit qujarullugu tiguarput.

 

Inunnik isumaginninneq eqqarsaatigalugu misiligutitut aaqqis­suusseriaatsit kommuninut periarfissiissutiginiarneqarnerat soorlu, inummut tapiutit piginnaanngorsaaqinnermi suliniutit pillugit aaqqissuussinerit nutaat, misilinneqarsinnaanngornerat Atassut-mit taperserparput matumuunalu erseqqissaatigissavarput misiliinissat maleruagassanik nunamut tamarmut atuutus­sanik suliaqannginnermi toqqammavigineqartussatut naalakkersuisunit pingaartinneqarmat paasilluarsinnaagatsigu, matumuuna apeqquti­gissavarput misiliinissat aningaasanik naleqartus­saammata naa­lakkersuisunit kommuninut tapiisinnaanissaq qularnaarniarneqar­simanersoq?

 

Atassut-mit oqaatigissavarput inummut tapiutit tunniunneqartar­nerat kommunimiit kommunimut assigiinngitsunik atortinneqartar­mata, tamatumani kommunit qanoq aningaasaqartiginertik tunnga­vigalugu tunniussisinnaasarlutik, taamaammat inummut tapiutinik aaqqissuussineq maannakkut atuuttoq pitsaaqquteqarlunilu sann­geequteqarpoq, matumuuna inummut tapiutit nunatsinnut tamarmut atuuttussamik aaqqiivigineqarnissaat anguniarlugu aningaasati­gut kingu­nerisassaat eqqarsaatigalugit, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu nammagassaat suliassallu agguataarneqar­tarnerat pillugu isumaqatiginninniarnerit maannangaaq aallar­tinneqar­nissaat naalakkersuisunit neriorsuutigineqarmat Atas­sut-mit taperserparput, nunatsinni utoqqaat assigiimmik pine­qarnissaat pisariaqartorujussuummat.

 

Peqqussutissamut siunnersuummi utoqqarnut ataasiaammik ikiui­sinnaaneq ilanngunneqarsi­manngitsoq Atasuut-mit malugaarput, matumuuna peqqussutissamut ilanngunneqarnissaata ataatsimiiti­taliami oqaluuserineqarnissaa kissaatigaarput, tamatumani utoq­qaat namminerisamin­nik illoqartut pisariaqartittaraat nalunn­ginnatsigu.

 

Pisortanik utoqqalinersiuteqartut inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa kisermaamut 3000 kr.-it aapariinnullu 5000 kr.-ninik minnerpaaffilerneqarnissaannik Naalakkersuisut saqqum­miussaat Atassut-mit tapersersorluinnaratsigu, ullumikkummi utoqqaat akiligassanik akileereernermikkut inuuniarnissamut atugassaat qaammammut naammaqqajanngitsut sinneruttartut na­lunnginnatsi­gu.

 

Nunatsinni utoqqaat amerlaqaat innuttaasunik aalajaallutik sulissussilluarsimanermikkut soraarnerussutisiaqartunik, tamak­ku pisortanit utoqqalinersiaqartitsinerup avataani inissisimap­put pisortanillu ikiorserneqarsinnaasaratik, matumuuna Atassut-mit kissaatigissavarput aningaa­sat inuunerminni atugassaasa minnerpaaffilerneqarnissaat suliniutinut ilanngunneqarluni misissorneqarnissaa pisariaqartikkatsigu, taamaaliornikkut pisortanik utoqqalinersiuteqartut kiisalu, soraarnerussutisia­qartut assigiinnerusumik pineqarsinnaanerat anguneqassammat.


Utoqqaat innuttaasunik aalajaallutik sulissussilluarsimanermik­kut soraarnerussutisiaqartut akiitsunut ilanngaasiinissamut toqqaannartumik illersuutissaqanngitsut, Naalakkersuisut mis­serratiginagu oqaatigimmassuk Atassut-mit maluginiarparput, taakkununngalu tunngatillugu akiliisitsiniartarnermut malerua­gassat naleqqussaavigineqarnissaannik Naalakkersuisut saqqum­miussaat Atassut-mit tapersersorluinnaratsigu, taamaliornikkut utoqqaat sunik atugassaqartitaa­nerat assigiinnerusumik malit­tarisassaqartitaanissaat anguneqarsinnaaqqullugu.

 

Ukiuni kingulliunerusuni nunatsinni utoqqaat ulluinnarni atu­gaat innuttaasunit annertuumik sammineqartarsimapput, matumuuna utoqqaat pitsaanerusumik inuuniarnermikkut aningaasati­gullu atugassaqartitaanissaat peqqussutit allanngortiterneratigut peq­qus­su­tit al­lanngor­ti­ter­neri­sigut aaq­qis­suu­te­qar­figi­ni­arneqa­ler­nerat Atas­sut-mit assut iluarisi­maarat­sigu.

 

Nunatsinni utoqqaat timimikkut peqqinnerulernerat ilutigalugu pisortanit utoqqalinersiutitik kisiisa isumalluutiginagit suli­nermikkut pinialunnermikkullu saniatigooqarsinnaanertik assut soqutigisarigaat Atassut-mit maluginiarparput, ajuusaarnartorli oqaatigisariaqartoq tassaavoq utoqqaat piumassuseqarnermikkut utoqqalinersiutimik saniatigut isertitaqarsimagaangamik utoqqa­linersiutiminnik ilanngartuiffigineqartarnertik assut naamma­gittaalliuutigisaraat nalunngi­larput.

 

Matumuuna Atassut-mit piumasarissavarput utoqqaat pisortanit utoqqalinersiuteqalersimasut saniatigooralugu isertitarisinnaa­saasa ukiumut soorlu, kisermaammut 40.000 kr.-init aappariin­nul­lu 60.000 kr.-inut qaffanneqarsinnaanerat ataatsimiititalia­mi nali­ler­sorneqaqqullugu, taamatut aaqqissussinikkut utoq­qaat peqqis­sut piumassuseqartullu nammineerususseseqarnerat anneru­lersin­naaqqullugu.

 

Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaat oqaluuserisamut ilann­gullugit saqqummiunneqartut amerlanersaat oqaluuserisami matu­mani attu­pillanneqarmata ataatsimiititaliami nalilersoqqissaar­neqar­nis­saat Atassut-mit suleqataaffigissavarput erseqqissaati­gis­sallu­guli siunnersuutit saqqummiunneqartut inunnik Isuma­gin­nin­nermut Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimii­titaliarsuarmi anner­tuu­mik aamma sammineqareersimammata, soorunami oqareernit­tuut ataat­simiititali­ami nalilersoqqissaaqqissavarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuut tunngavia­tigut taperserparput apeqqutigine­qartullu ilanngullugit ataat­simiititaliami nalilersoqqinneqarnissaat kaammattuutigalugit matu­muuna suleqataanissarput Atassut-miit neriorsuutigaarput.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Inuit Ataqatigiinniit maluginiarparput Inatsisartut peqqussu­tissaattut siunnersuut Isumaginninni­nermut Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup amerlasuutigut kaammattuutaasa malit­taattut siunnersuut saqqummiunneqartoq.

 

Peqqussutissatut siunnersuut ataatsimut isigalugu suliarillua­gaanera maluginianngitsoorneqarsin­naanngilaq. Tamatumani peqqu­taavoq peqqussutissap suliarineqarnerani pingaartinneqarsimam­mat maleruagassat ullutsinnut naleqquttuunerunissaat, min­nerunngitsumillu peqatigiiffiit, kattuffiit, kommunini isuma­ginninnikkut sullissisut misilittagaat aamma tunngavigalugit peqqussutissaq suliarineqarsimammat.

 

Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermik Ataatsimiititaliarsuarmi suleqataanitsinni maluginiarsi­mavarput pisortanit pensionisia­qartortatta sumi najugaqarnertik najoqqutaralugu inummut tapiu­tit aqqutigalugit assigiinngitsorujussuarmik atugassaqartianne­qarnertik naammaginngilluin­naraat.

Taammaattumik Inuit Ataqatigiinniit ilalerparput inummut tapiu­tit nunamut tamarmut atuuttu­mik maleruagassiuunneqarnissaat pingaartillugu  siunnerfigineqarmat.

Tamatumanilu KANUKOKA qanimut suleatigineqarnissaa pissusissa­misoortutut isigalugu, oqareernitsituummi peqqussutissatut siunnersuut tamanit iluarisimaarneqartoq, kusanartumillu siun­nerfilik malitsinneqassappat pingaaruteqarpoq peqqussutissatut siunnersuummut atuisussat sinnerlugit tassalu KANUKOKA-p qani­mut suleqatigineqarnissaa.

 

Inuit Ataqatigiit peqqussutissatut siunnersuummi siunnerfigine­qartut pingaarnersiorlugit oqaaseqarfigissavagut.

 

Siullermik Naalakkersuisumut apeqqutigissavarput, nunatsinni A-kasseliornissamik suliniuteqar­neq sumut killippa?

 

Pensionisiaqalernissamut ukiussarititaasut ukioq 2000-imiit 60-iniit 63-inut qaffaanissamut siusinnerusukkut Inuit Ataqati­giinniit taamatut siunnerfeqarneq akerlerinagu oqaaseqarfiger­rernikuuvarput, tamatumanilu piumasaqaatigalugu suliffeqarfiit iluanni utoqqaliartorneq ilutiga­lugu nutaanik aaqqissuussiso­qarnissaa, ilaatigut utoqqaliartortumut akunnerit suliffiusar­tut ikilisikkiartuaartinneqartarnissaat tamatumani eqqarsaati­gaarput, naammanngilaq utoqqaat amerliartornerat taamatullu siunissami aningaasartuuteqarnerulernissaq kisiat eqqarsaatigi­neqarnissaat.

 


Inuit Ataqatigiinnut pingaaruteqarpoq eqqaasissutigissallugu inuit tamatta assigiinngissuteqar­nerput peqqutigalugu siunissa­mi ilaqartuassaagatta 63-inik ukioqalernatilli sulerulussima­nertik peqqutigalugu sulinermik inuutissarsiorsinnaajunnaartu­nik, taakkulu tamatigut periarfissinneqar­tuartariaqarput siusi­naartumik pisortanit pensionisiaqarsinnaanissaminnut.

 

Ilisimaneqartutut septemberip aallaqqaataaniit pisortanit pen­sionisiat tunngaviusumik 7% missaani qaffanneqarput, qaffaaneq immini ajunngilaq, tamannali naammanngilaq, taamaattumik Inuit Ataqatigiit Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik Ataatsimii­titaliarsuarmi suleqataanit­sinni anguniarsimasarput utoqqaat siusinaartumillu pensionisisartut inuuniarnermi aningaasartuu­tinut matussutissat peereerlugit minnerpaafissaannik qular­naarunneqarnissaat, tamatuma Naalak­kersuisunit piviusunngortin­niarneqarnera nuannaarutigaarput, minnerpaaffiliinissamilu killissari­titaasussat kisimiittunut kr. 3.500,-it aappariinnul­lu kr. 5.500,- siunnerfigineqarnissaat Inuit Ataqatigiinniit kaam­mattuutigaarput.

 

Taamatut qaammammut tigusassat minnerpaaffilerneqarnissaat saneqqunneqarsinnaanngitsutut isumaqarfigaarput, takornartaann­gilarmi pensioniinnarmik isumalluutillit ilaqarmata akiligassat akilereerlugit qaammammut tusind kr.-nit ataallugit inuuniar­tartunik, pisortanullu ikiorneqarnis­samik saaffiginnikkaangamik ikiorneqarnissamik itigartinneqartartunik, tamanna Ataatsimii­titaliarsuarmi sineriatsinni angalaarnitsinni utoqqartatsinnit uppernarsarneqartarpoq.

 

Tamatumani aamma peqqutaaqataanngitsuunngilaq, peqqussummi atuuttumi aammalu peqqussu­tissatut siunnersuummi aalajangersa­gaqarnera pisortanit pensionisianit akiitsunut taamaaqataannul­luunniit ilanngaassisoqartannginnissaanik qularnaarinninnerup pisortanit tamanit unioqqutittuarneqarnera.

 

Takornartaanngilar­mi utoqqaat akiligssanik pisoqqanik´, asser­suutigalugu ESU-mut akileraarutinut allanullu akilersuitinne­qartarnerat, uffa utoq­qalisup taamaallaat pisortanit pensioni­siat kisiisa inuuniar­nermini isumalluutigilereeraluaraat.

Qujanarpoq taamatut inatsisinik unioqqutitsinerit KANUKOKA suleqatigalugu qaangerniarlugit suliniuteqarnerit aallartinne­qarmata.

 

Inuit Ataqatigiinniit annertuumik innarluutilínnut ikiorsiisar­neq pillugu Inatsisartut inatsisaanni ukioritaasut 60-iunerata atorunnaarsivinneqarnisaa piumasaraarput, annertuumimmi innar­luutilik 60-inik imaluunniit 63-inik ukioqalernermi innarluu­taarunneq ajortoq tamanit ilisimaneqarpoq, akisussaaffiullu qitiusumiit kommunimut nuunneqarnerata kingunerisaanik innar­luutilimmut ajornerusumik kiffartuussilernermik kinguneqartar­nera unitsittariaqarpoq.

 


Inuit Ataqatigiit peqqus­su­tis­sa­tut siun­ner­suum­mi al­lann­guu­tis­satut siun­ner­suu­ti­gine­qar­tut pingaar­nerit oqaa­se­qar­fi­gereer­lu­git, nagga­taati­gut peq­qussu­tis­satut siunner­suut ataat­si­mut isi­galugu oqaase­qarfi­gis­savar­put.

 

Oqareernitsitut peqqussutissatut siunnersuut ukiuni aggersuni ineriartorteqqitassaq ajunngitsor­passuarnik siunnerfilik, taa­maallaat ataasiinnarmik sanngiiffeqarpoq, tassalu peqqussutis­samut siunnersuummut malitsitsisussat "kommunit ataasiakkaat".

 

Inuit Ataqatigiinniit KANUKOKA-mut kaammattuutigissavarput peqqussutissatut siunnersuutip inaarlugu suliarineqarnerani naingaasaatigut kingunerisinnaasai eqqumaffiginiaqqullugit, pingaartumik aningaasalersuiriaatsimik nutaamik tunngavilimmik isumaqatigiissuteqarniarnissa­mik.

 

Tamanna pisariaqarpoq utoqqartatta innarluutilittattalu kissaa­tigisaat piviusunngortinneqassappa­ta, tassaasoq kommunimi sumi najugaqarnertik apeqqutaatinnagu assigiimmik kiffartuunneqar­nissamik kissaateqarnerat anguneqartariaqarmat.

 

Utoqqaat innarluutillillu atugarisaat pillugit oqallittarnerit nuannersut ingerlanneqareerput peqqussutissatullu siunnersuut aqqutigalugu pitsanngorsaanissami sulinissaq tullinnguuppoq, Inuit Ataqatigiinnillu kaammattuutigissavarput peqqussutissatut siunnersuut inatsísartuni akuerineqassappat, suli­as­saq tul­liut­toq tassaasariaqartoq malitsisisussanut, tassa­lu kommune­qar­finni inunnik isumaginninnermi ataatsimiititaliat taamatuttaaq nunaqarfinni aqutsisut ­paat­so­or­ne­qar­sin­naa­jun­naar­lu­gu pi­sor­ta­qar­fim­miit peqqussutissaq pik­koris­saas­suti­gi­ne­qar­taria­qar­toq.

 

Nagaataatigut Inuit Ataqatigiinniit utoqqaat innarluutillillu qutsaviginiarpagut Ataatsimiititaliar­suarmi suliniarnitsinni annertuumik isummersuisimanerannut.

 

Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaannut Naalakkersuisup akissuteqaataat tamakkiisumik isumaqatigigatsigu oqaatigiinnas­savarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta Pisortanit Pensionisiat pillugit Inatsi­sartut Peqqussutissaatut siunnersuut Inatsisartut Isumaginnin­nermut Ataatsimiititaliaanut taamatuttaaq Inatsisartuni ilaa­sortat siunnersuutaat aappassaaneerneqannginnermini ingelateq­qinnissaa akuersaarparput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Siullermik Kattusseqatigiit tunngaanniit nuannaarutigaara kii­sami Isumaginninnermik Iluarsaaq­qinnermut Ataatsimiititaliar­suup Isumaliutissiissutaata saqqummiunneqarneraniit ukiup aap­paata affaa qaangiukkiartulillartorlu, utoqqalinersiutit, siu­sinaartumik ikiorsiissutit inummut tapit il.il. pillugit Inat­sisartut peqqussutissaanntu siunnersuut saqqummiunneqarmat.


Soorunami 1995-imili Ataatsimiititaliarsuaq pilersinmneqarmalli Kattusseqatigiit sinnerlugit ilaatigut utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaannut tungasut siunnersuu­tigisarsimasakka aamma Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuarmut innersuunneqartarsimasut eqqaamallu­git, minnerunngitsumillu Ataatsimiititaliarsuup suliaminik naammassinnilluni Inatsisartut upernaakkut 1997-imi ataatsi­miinnitsinni saqqummiussinermini kaammattuutai inassuteqaataal­lu innersuussutigalugit peqqussutissamut siunnersuut Kattusse­qartiinniit tunngaviatigut taperserlugu imatut oqaaseqarfigis­savarput.

 

Siullermilli eqqaasitsissutigissavara, isummat utoqqarnut in­narluutilinnullu tunngasut saqqum­miuttakkakka aamma utoqqarnik innarluutilinnillu saaffigineqartarnikka oqaloqatiginnittarnik­ka, aammalu tamanut ammasumik ataatsimiisitsisarninnit saqqum­miunneqartartut tunngavigalugit maanga inimut annguttarakkit.

 

Taamaattumik utoqqaat innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiu­tillillu atugaat sapinngisamik taamaannerisut oqaatiginiartar­pakka, naak aamma utoqqaqaraluartoq atukkaminnik naammaginniin­nartunik, taamaattoq pissutsit ataatsimut tamaasa isigalugit paasinarluarpoq, inuit matumani pineqartut atukkamikkut iluar­sartuussivigineqarnissaminnik ilaatigut annertuumik pisariaqar­titsisut.

 

Isumaginninnermut Atatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini ilaatigut saqqummiuppaa inunnik isumaginninnermi peqqussutit atuisunut paasiuminarnerulersinneqarnissaat atuisunit kissaati­gineqartut ilagigaat, taamaattumik Naalakkersuisup saqqummius­sinermini aamma tamanna ilaatigut oqaatigimmagu nuannaaruti­gaara, taamatullu aaqqiiniarnermi utoqqalinersiutil­lit il.il., kiisalu utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit im­mikkoortin­neqarnissaat aamma peqqus­sutit paasiuminarnerulernis­saannut aqqutissiueqataasussaasoq nalunanngilaq, taamaattumik taamatut aaqqiiniarneq aamma taperserpara.

 

Kisianni tamatta nalugunanngilarput, inatsisit peqqussutilluun­niit oqaasertalersorneqarneri amerlanertigut atuisunit inatsi­silerituujunngitsunik paasiuminaatsinneqartartut.

 

Taammattumik Naalakkersuisut inussiarnersumik qinnuigissavakka peqqussutissap matuma atulersinneqannginnerani immikkut atuisu­nut paasinarluartumik nassuiaammik malitseqartinne­qarnissaa ilanngullugu sulissutigeqqullugu. Taamaalilluni paatsuungassu­tigineqarsinnaasut tamarmik pinngitsoorsinnaaqqullugit.

 


Upernaakkut 1997-imi Ataatsimiititaliarsuup suliaminik saqqum­miussereernerata kingorna ilaatigut oqariartuutigineqartut ilaat saqqummiunneqartut tassaaput, inuiaqatigiinni atugarlior­tut nunap ilaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu isumagin­ninnikkut assigiimmik atugassaqar­tinneqarnissaat tunngaviusumik isiginiarneqartariaqartoq, tamannalumi utoqqaat saqqummiutta­gaannut, minnerunngitsumik inummut tapi eqqartorneqartillugu piumasaqaatigisaannut nnaaper­tuuppoq.

 

Taamaattumik Kattusseqartigiit naatsorsuutigilluinnarparput peqqussutissaq manna aallaavigalu­gu utoqqaat allallu ikiortari­aqartut atukkamikkut assigiimmik atugassaqartitaalissasut kom­munip arlaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu.

Tamatumallimi soorunami iluarsineqarsimanissaat naatsorsuuti­gaara KANUKOKA qanimut suleqatigilluinnarlugu ingerlanneqarsi­massasoq, tamannami Naalakkersuisunit siusinnerusukkut aamma neriorsuutigineqarmat.

 

Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini saqqum­miunneqarnerani utoqqalinersiutit 63-inik ukioqalernermut qaffanneqarnissaat kaammattuutigigalu­araa, taamaattoq Isumaliutissiissummi ilaatigut ima allassima­soqarpoq.

 

"Ataatsimiititaliarsuup maluginiarsimavaa utoqqalineq pissuti­galugu pensionisiaqalernissamut ukiut killissaasa qaffanneqar­nerisigut utoqqaat ikiorsiissutinik allanik pisariaqartitsi­liinnassasut"

 

Aammalu Ataatsimiititaliarsuaq imaattumik inassuteqarpoq:

 

"Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup minassutigissavaa utoqqa­lineq pissutigalugu pensionisia­qalernissamut ukiut killissaat siunissami ungasinnerusumi 63-inut qaffanneqassasut, kiisalu suliffeqarnermi illuatungeriit aamma utoqqaat peqatigiiffii suleqatigalugit suliffeqarfinni utoqqaat pillugit seniorpoli­tikkeqalernissaq ineriartortinneqartariaqartoq".

 

Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaammini "siunissami ungasin­nerusumi"-mik oqarsimanera qanoq taama paasineqartariaqarsima­nerpoq? Aamma soqutiginarpoq paasissallugu utoqqaat pillugit siniorpolitikkeqalernissaanik ineriartortitsisoqarnersoq?

 

Siuliani oqaatigineqartut soqutigineqassappata, Ataatsimiitita­liarsuup Isumaliutissiissutaani qupperneq 68-imiipput.

 

Soorlu siusinnerusukkut eqqaaneqareersoq, nuntsinni inuit ikiortariaqartut assigiinnerusunik atugassaqartinneqarnissaat qulakkeerniarlugu, ilaatigut Ataatsimiititaliarsuup sulinermini aamma ilanngullugu oqaluuserisimavaa inummut tapit piivinneqar­nissaannut periarfissaq, tassa ilaatigut atuisuniit kissaatigi­neqartut tunngavigalugit.


Tamaaliornissarlu ilaatigut aqutsinikkut kommuninut oqilisaa­taasussaasoq oqaatigineqarpoq, kisiannili illuatungaatigut utoqqalinersiutillit ajornartuuissut immikkut ikiorserneqarsin­naanerat periarfissaarutivisussasoq aamma Isumaliutissiissummi oqaatigineqarpoq.

 

Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa inummut tapinik tunniussinermi piumasaqaatit tigussaasut uuttorneqarsinnaasul­lu, suliassaqarfimmi tassani malittarisassanik assigiimmik nunamut tamarmut atuuttunik qulakkeerisussat aalajangersarne­qassasut.

 

Taamaattumik ilaatigut ' 32, imm. 2-mi aalajangersagaq, tassalu inummut tapit kommuninit ataasiakkaanit aningaasartuutigineqar­nissaat eqqarsarnartoqartippara, tassami maannamut nalunngere­erparput inummut tapi amerlanertigut kommunit aningaasaqassusi­annut, imaluunniit aningaasakilliussusaannut annertuumik sun­niuteqartatoq.

 

Taamaalillunilu assigiinngisitsineq maannamut pisarmat. Naatsu­mik oqaatigalugu kommunit aningaasaqarnikkut inissisimanerat tunngavigalugu utoqqaat allallu ikiortariaqartut assigiinngit­sumik pineqarnerat nangiinnartussanngussooq, ersarinnerusunik malittarisassaliortoqanngippat, imaluunniit allatut aaqqiiso­qanngippat.

 

Kiisalu Ataatsimiititaliarsuup innarluutillit pillugit inassu­teqaataa imaattoq ereseqqissaassutigis­savara.

 

"60-inik ukioqalernermut killiliineq peqqussummiit peerneqassa­soq, taamaalillutik inuit taakku innarluutillit pillugit peq­qussut naapertorlugu innarluuteqarnertik pissutigalugu aningaa­sartuute­qarnerunerminnut ikiorsiivigineqarsinnaajuaannaqqullu­git".

 

Taamaattumik ' 17, imm. 2-imi inuit siusinaartumik pensionisia­qartinneqartut 63-inik ukioqaler­nerminniit utoqqalineq pissuti­galugu pensionisianut qinnuteqaqqaaratik nuuttarnissaat Ataat­simiititaliarsuup inassuteqaataanut naapertuutinngitsoq isuma­qarfigaara.

 

Tassami innarluuteqaraanni, imaluunniit siusinaartumik pensio­nisiaqaraanni ukiut aalajangersi­masut nallerlugillu ajoqut, innarluulluunniit qaangerneqarneq ajormat.

 

Nuannertarpoq inimi maani siusinnerusukkut saqqummiuttarsima­saat ilaat - ilaasortat ilaannit paasineqalerlutik siunnersuu­tigineqaraangata, soorlu maanna Inatsisartunut ilaasortat Otto Steenholdt-ip aamma Hans Enoksen-ip siunnersuutaat ajunngil­luinnartunik siunertallik saqqum­miunneqartut.

 


Tassami maani ataatsimiittarnerni siusinnerusukkut, pingaartu­mik aningaasanut inatsissat il.il. eqqartorneqartillugit ilaa­tigut Inatsisartunut ilaasortat siuliani taaneqartut maanna siunnersuutigi­saat ataasianngeqalunga oqaluttarfik manna ator­lugu nipituuliuutigisarsimagakkit.

 

Taamaattumik nuannaarlunga siunnersuutigineqartut qamannga pisumik taperserpakka. Neriuuti­ginaqaarmi utoqqaat innarluutil­lillu inuttut isigineqalerlutik ataqqineqarlutillu uimik, nuli­amik aapparmilluunniit isertitaat apeqqutaatinngilluinnarlugit utoqqalinersiutinik il.il. pisarnissaat. Ataasiarnangalu oqa­luttarfik manna atortareerpara pissutsit taamaattut akuersaar­neqarsinnann­ginnerannik oqariartuuteqarlunga.

 

Taamatut oqaaseqarlunga, neriuutigalugulu kiisami utoqqaat innarluutillit sulisinnaajunnaarner­siutillillu atugaasa assi­giinnerusumik iluarsineqarnissaat - sipaarniarfigineqaannara­tik, pillarne­qartutullu misigisimanatik inuunermik ulluisa sinnerini nuannaarlutik inuuneqarnissaat angune­qassasoq naat­sorsuutigalugu suliap aappassaaneerneqannginnerani Inatsisar­tut Isumaginninner­mut Ataatsimiititaliaani sukumiisumik oqaluu­seri­neqarnissaat inassutigaara.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermut Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalak­kersuisoq:

 

Assorujussuaq oqaatsit imartuut aammalu siunertaqarluartut partiininngaanniit oqaatigineqaput, peqqussutissamut siunner­suummut tunngatillugu.

 

 

Soorunami aamma apeqqutit assigiinngitsut qaqilerneqarput, taakkualu soorunami akissuteqarfi­gissavakka.

 

Siullermilli peqqussutissatut siunnersuut tamaat ataatsimut isigalugu partiininngaanniit tamanit, aammalu Kattusseqatigiin­ninngaanniit ilassilluarneqartoq paasinarpoq, aammalu allili­arineqar­nera atuisussanullu paasiuminartunngortinneqarnissaa peqqussutaasut eqqarsaatigalugit suliap ingerlanneqarsimanera nuannaarutigineqartoq assut qujassutigaara.

 


Siumuminngaanniit oqaatigineqartut ukua maluginiarpakka, er­sarissut, aamma peqqussutissap Inunnut Isumaginninnermut Inat­sisartut Ataatsimiititaliaani suliarineqaqqinnissaanut atatil­lugu innersuussutigineqartut, aammalu Naalakkersuisuninngaan­niit nalilersuiffigineqaqqullugit inassutigineqartut, tassa siullermik utoqqalinersiaqartut, pensionisiaqartut pensionisia­minnut ilanngaataanngitsumik isertitarisinnaasaasa qaffanneqar­sinnaanerat, kisimiittunut 14.000,- kr.-iusoq kiisalu inooqati­giinnut 21.000,- kr.-niusoq, taakkua aaqqiivigineqarnissaannik piumasaqar­neq aamma siusinnerusukkut partiinit allaninngaanniit saqqummiunneqartarsimasoq, tamatuma maannakkut naliliiffigine­qarnissaa kissaatigineqartoq.

 

Naalakkersuisunit naammassiniassavarput qaffaataasinnaasut tassani qanoq aningaasatigut uagutsinnut, Landskassemut kommu­ninullu naleqassanersut misissorsinnaavarput kiisalu paasissu­tissat Ataatsimiititaliamut ingerlatissinnaavagut, taanna oqaa­tigissavara.

 

Taamaaliornikkut isumaqarpunga, inatsisartuni ilaasortat siun­nersuutigisaat, Otto Steenholdt-ip aammalu Hans Enoksen-ip, isertitat apeqqutaatinnagit utoqqalinersiatigut aaqqissussiso­qarsin­naanerani imallit, isumaqarpunga tamakkiisumik naammas­sinngikkaluarlugit, kisianni qalliallan­neqarsinnaasut, nammine­erluni isertinneqartartut utoqqalinersianut ilanngaataanngitsu­mik qaffannerisigut aamma tjenestemand-itoqqat aammalu suli aningaasarsiortut taakkua pitsaaneru­sumik aamma aaqqiiviginis­saanik aqqutissiusseqataasinnaammat.

 

Tamanna Naalakkersuisuni ammaffigissavarput, aamma paasissutis­sat, aningaasatigullu kingu­neriumaagassat ingerlatikkumaarpa­gut.

 

Atasuumminngaanniit saqqummiunneqartut aamma oqaatsit imaan­naanngitsut qujassutigssavak­ka. Isumaqarpunga utoqaat atugari­saat pillugit ataatsimoortumik anguniagaqarnerup isumarpassui­nik aamma Atasuut saqqummiussaqartoq, tamanna pillugu qutsavi­ginngitsooru­sunngilara. Tassungalu tunngatillugu utoqqalinersi­sinnaalernissamut 63-inut qaffaaneq eqqarsaa­tigalugu suliffis­sat taakkua 1.400-uusut pineqarnerat, aammalu inuusuttut ilinn­niarfinninngaan­niit sulisinnaalernissaminut anilaakkumaartussat aamma 1.400 missaaniittut eqqarsaatigalugit 2.800-inik sulif­fissanik nutaanik pilersitsisoqarnissaanut tunngatillugu oqaa­serisaat imatut oqaatigissavakka, tamanna pillugu Naalakkersui­sut annertuumik suliaqareermata.

Tassa apeqqut ersarimmat aammalu inuussutissarsiornikkut poli­tikkitsinni, suliffeqarnikkut politikkitsinni inunnik isumagin­nikkut politikkitsinni, sapinngisamik ataqatigiissaarinermik kinguneqartumik taakkua isumannaarniarneqarnissaat qulakkeerni­arsarineqarpoq.

Tamatumanilu kommunit kattuffiillu assigiinngitsut soorunami pinn­git­so­or­ne­qar­sin­naann­gil­lat, qanimut suleqataanissaanut­.

 

Taamaattumik erseqqarissaarineq Atassumminngaannit uani aamma saqqummiunneqartoq, qulornanngilarlu malitseqartittuarneqaru­maarpoq, aamma allat pillugit oqallittarnerni.

 


Kiisalu misiliilluni aaqqissuussisarumaarnissat, tapitigut aaqqissuussinerit eqqarsaatigalugit, aammalu allatigut kommunit soqutigisarpassuaqarput aamma misileraanissaminnut. Tassanilu misiliisarnissamut tunngatillugu kommunit isumatiginiarneqar­tarumaarmata killiliussassanik, soorunami pisinnaasat pisus­saaffiillu sippornagit, taamaattumik Naalakkersuisuni taanna pingaartipparput misiliinissaq ataatsimut sammisoq isumaqati­giissuteqarfigineqartassasoq kommuni misileraarussaq, taamaa­lilluni pisussaaffinnik aningaasatigullu akisussaaffiliinerit paatsooqatigiinnikkut kingunipilutsissanagit.

 

Unali erseqqissalaassavara Atassummut inunnik isumaginnikkut tapitigut periarfissarititaasut, aammalu ikiorserneqarnissamut periarfissarititaasut, taakkua aamma ilanngullugit eqqarsaati­gineqareermata peqqussutissami siunnersuummi. Qassupilaarneqar­simassappat ' 21-imi, tassani ilaapput tapitigut aamma ataasi­aannartumik ikiorserneqarnissamik periarfissiissutaasut.

Tassa ataasiaannartumik ikiorserneqarnissamik periarfissat eqqumaffigineqarnissaat, Atassutip inassutigissama tassani taavara ' 21-imi taamaaliortoqarsinnaanerat ilanngunneqareer­mata.

 

Inuit Ataqatigiinninngaanniit saqqummiunneqartut arlaqarput, aamma tassani ilaavoq A-kasse-liortoqarsinnaaneranut tunngasoq, sumut killinnersoq aperivaatigut ersarissumik, tassunga tunnga­tillugu oqaatigisariaqarpoq A-kasse-liornissamut periarfissat uagut nammineerluta inatsisiliorsinnaanissatsinnut aammalu A-kasse-inik aallartitsisinnaanissatsinnut inatsisit periarfis­siisut inatsisartuni akuersaarneqareersimammata.

Tassalu Inatsisartut inatsisiliorsinnaapput A-kasse-liat ataa­siakkaat eqqarsaatigalugit.

 

SIK nalunngilarput aaqqissuussisoq, aammalu nammineerluni siu­nertaqarluarluni qujanartumik siuarsimalersimasoq, utoqqaliner­siuteqalernissamut toqqorterineq eqqarsaatigalugu, aammalu taassuma saniatigut nunatsinni tjenestemand-it minnerunngitsu­mik eqqarsaatigalugu, aammalu taassuma saniatigut nunatsinni tjenestemand-it minnerunngitsumik eqqarsaatigalugit aamma alla­tut isumaqatigiissuteqarsimasut, kisiannili Danmark-imi utoqqa­linissamut aningaasaateqarfiit aqqutigalugit toqqorterisut arlalissuupput.

 

Taamaattumik nunatsinni uagut namminerisatsinnik aaqqissuussi­sinnaanerput ilanngullugu Naalakkersuisuni pingaartipparput isummerfigineqartariaqartut piffissami qanittumi.

Taamaattumillu massakkut ikiorsiissutaasartut assigiinngitsut pillugit Suleqatigiissitarsuaq, isumaginninnerup ataani aaqqis­suunneqartussaq ingerlaqqinnitsinni ilanngullugu suliakkiissu­tigineqartussaavoq. Taanna ilisimatitsissutigissavara.

 

Misissugassaasa ilagissavaat nunatsinni qanoq A-kasse-liornerit ilusillit ingerlakkutsigut pitsaanerunersoq, nunatsinni anin­gaasarsiortut tamaasa ataatsimut isigalugit aaqqissuussineq qanoq isikkoqarsinnaanersoq imaluunniit peqatigiiffikkaartumik aaqqissuussinerit qanoq ittuussanersut.

 


Nunatsinni inuit ikittunnguugatta sulisinnaasullu 36.000-iin­naagatta, isumaqarpunga periarfissaq ataasiinnapajaasoq, sooru­nami misissuisoqarumaarpoq, nunarput ataatsimut tamaat isigalu­gu aaqqiisoqarsinnaanera orniginartut ilagissavaat.

 

Kommuninut KANUKOKA-mut isumaqatigiissutissat taakku taareer­pakka, aammalu utoqqaat sullinneqarneranni sulisut pikkorissar­tinneqarnissaat Siumumiit aammalu partiinit arlilinniit pin­gaartinneqartut taakkua naammassiniassavagut. Piumasarineqarpoq pikkorissartitsinissaq piaartumik aallartissasoq, manna inatsit peqqussutissarlu akuerineqariarpata. Tamanna nalakkersuisoqa­tinnut ingerlateqqikkumaarpara, aammalu uagut pisortaqarfitsin­ninngaanniit qanoq iliuusaasinnaasut kommunit suleqatigalugit tassani aqqutissiuunniarsariumaarpagut.

 

Naggataatigullu erseqqissaatigilaarusuppara utoqqaat sullinne­qarnerat pillugu aammalu utoqqali­nersiutit suliarineqartarneri pillugit nakku­tilliinerup sakkortusarnissaa Naalakkersuisunit siunertarigat­sigu, saqqummiussamilu immikkut taanngikkaluarpara, kisianni uagut namminerluta nunap immikkoortuini nunap immikkoortuini inunnik isumaginninnikkut allavigut aqqutigalugit kommuninik suleqateqarnerput sakkortusarniarparput, tassani utoqqaat sul­linneqarnerat aammalu utoqqalinersiutit suliarineqartarnerat eqqarsaatigalugu.

Neriuppugut taanna 1999-imi ersarinnerusumik iluseqarluni aaq­qiivigineqarsinnaajumaartoq.

 

Kattuseqatigiinnut tunngatillugu soqutiginartumik Kattusseqati­giit saqqummiussaqarput, soorunami Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliasuup oqaatigisimasai annertungaatsiartorpas­suit issuaqattaaraluarlugit, isumaqarpunga sinior politikkeqar­nissamik anguniagaqarneq pingaartuummaat, tassa inersimasut pillugit politikkeqarneq sakkortusartaria­qartoq, imaaginnann­gitsoq inatsisartuni kommuninilu, kisianni aamma kattuffinni, soqutigisaqa­qatigiinni, sulisitsisuni suliffeqarfinnilu assi­giinngitsuni.

Pingaartorujussuuvoq inersimasut pillugit politikkeqarnissaq, minnerunngitsumik utoqqaat sivisunerusumik suliffimminiiginnar­talernissaat siunnerfigitillugu.

 

Tamanna pillugu suliniutigut aallartisarniarpagut, kattuffiit suleqatigillualersimavagut, attaveqar­figilersimallugillu, taa­maattumillu suliffeqarfiit assigiinngitsut, aamma inersimasut pillugit politikkeqarnissaminnut aqqutissiuussinissaat, tamanna tamatta suleqataaffigisariaqarparput.

 

Taamatut oqaaseqarlunga, oqaatsit kusanartut, aammalu siunner­feqartut pillugit qujavunga.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:

Tassaana marlussuit taalaarniarlugit, ilaatigut Naalakkersuisup aammma taallatsiagaata saniati­gut isertitarisinnaasat qaffanne­qarsinnaanissaanut tunngatillugu oqaatigilaarniarpara.


Upernaaq ataatsimiinnitsinni Naalakkersuisut siunnerfigaat utoqqalinersiat tunngaviusumik 7%-imik qaffaanissak, taamanik­kut ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit erseqqissaatigivar­put, qulornanngitsumik taamatut qaffaanerup kinguneriumaaraa boligsikring-imik pisinnaajunnaar­neq. Taamaattumik saniatigut isertitat qaffassinnaanissaannut tunngatillugu, qulornanngilaq aatsaat taanna piviusunngorsinnaavoq boligsikring-ip qaffareer­neratigut.

 

Kattusseqatigiinnut tunngatillugu oqaatigilaassavara, utoqqar­tagut nallinnartutut pillakkatut assigiinngitsutigullu taane­qarneri isumaqarama utoqqartatsinnut annernartuusussaasoq.

 

Soorunami politikkikkut allatut ajornartumik sumilluunniit suli­aqaraanni, taava aamma inuiaqati­giit ataatsimut aningaasa­qarnerat pinngitsoornani isiginiarneqartariaqarpoq.

 

Kikkulluunniit taamatut oqarsinaapput, utoqqaat tamarmik assi­giimmik utoqqalinersiaqartaria­qarput, taanna kialluunniit as­sortugassarinngilaa. Kisiannilu allatut ajornartumik tulleriis­saari­sariaqarneq, assersuutitut taaneqarsinnaavoq massakkut aappaasoq utoqqalinersitinneqarneq ajormat aapparisap 237.000,- kr. ukiumut isertittarsimappagi.

 

Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuarmi ikiorsiissutit ataatsimut eqqarsaatigissagutsigu, puigortariaqanngitsoq unaa­voq, sulinissatsinni tulliuttumi, qulornann­git­su­mik Inatsi­sar­tut tulliuttoq suliassaasa ingaarnerpaartarisissaammassuk, ikiorsiissutinut tunngatillugu Inatsisartut peqqussutaasa nu­tarternissaat.

 

Maannakkut ilisimavarput suliffissaaleqisut sapaatip akunnera­nut taamaallaat 300,- kr.-nit inuuniutigisarmatigit. Taakkuali qaammammut naatsorsussagaanni taamaallaat 1500,- kr.-nit mis­saaniipput.

 

Nunatsinni taamatut inuusut amerlaso­oru­jus­suup­put, taamaakkami taamatut oqallinnermi pingaaruteqarpoq pissaqareersut immineq ingerlasinnaasut, taakkua immineq ingerlassapput, kisiannilu ikiortariaqakkagut pinngitsoornatik ikiorneqartariaqarput.

 

Isumaqarpunga A-kasse-mut tunngatillugu, oqallinnerit ingerlan­neqaqqittariaqartut, tassami maannakkut eqqartorparput utoqqar­tatta pitsaanerusumik siunissami atugaqarnissaat.

 

Ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu, A-kasse-it pilersinnerisa kingunerusussaavaat aamma inuiaqatigiit taamanikkussamut siu­nissamut eqqanaarsarnerat. Taamaattumik pingaaruteqarpoq taas­suma suliap pimoorullugu piviusunngortinniarnissaata sulissuti­gineqartariaqarnera.

 


Oqareernitsituut ilaasortat ataasiakkaat siunnersuutaat taama­tuttaarlu aamma peqqussutissamut siunnersuut Ataatsimiititalia­mi suleqataaffigissavarput, ataatsimut isigisumik, inuiaqati­giit ataatsimut ineriartornerput eqqarsaatigalugu suliaqarnis­saq taanna Inatsisartuni pisussaaffigigat­sigu.

 

Laannguaq Lynge, Siumut:

Maanga qaqeqqinninnut pissutigaara Kattusseqatigiit oqaaseqar­nerminni quppernerit tallimaanni oqaatigisaat isumaqarama uparuartariaqarlugu.

Tassa ilaatigut oqarmata, " neriuutiginaqaarmi utoqqaat innar­luu­tillillu inuttut isigineqalerlutik ataqqineqarlutillu uimik nuliamik aapparmilluunniit isertitaat apeqqutaatinngilluinnar­lugu utoqqalinersiutinik il.il. pisarnissaat".

 

Erseqqissaatigerusuppara uagut Siumumi inuit kikkuunerat apeq­qutaatinnagu, utoqqaanersut innarluuteqarnersulluunniit, inoqa­titsitut ataqqillugit isigigatsigit. Aamma aappaasup isertitaa tassani apeqqutaatinngilluinnarlugu. Isumaqarpunga oqaluttar­fimmi taamatut, soorlu ilaasortaqa­taasunit imaluunniit innut­taasunit taamatut oqariartuuteqarneq pisuutitsinerlu inoqatinut allanut, sakkortuallaartumik uani atorneqartoq, taamaattumik uanga taanna erseqqissaatigissallugu taamatut aalajangersima­vunga.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Nuannaarutigaara oqaaseqaatikka aamma uparuarneqalaarmata. Kisianni soorunami erseqqissaa­tigissavara minnerpaamilluunniit utoqqaat nikanartinniarneqarnissaat, nikanarsarneqarnissaal­luunniit soorunami siunertarinngilluinnarakku, kisiannili paa­sineqartariaqarpoq utoqqarpassuit, ila maannamut inatsisartunut ilaasortaalerninniilli saaffiginnittarsimasut, oqaatsit anner­nartut taamaattut qinikkaminnut annittarsimavaat, allaat utoq­qaat pillarneqartutut misigimapput arlalissuit.

Tassami qassissaannilli manna oqaluttarfik atorlugu oqalulerpu­gut, ila utoqqaat ilaatigut atugar­lioqaat, sooq nuliami uimi­luunniit akissarsia pillugit utoqqalinersiutaanik arsaartorne­qassappat, tassa tamakku utoqqaat nammineerlutik ilaanni pil­larneqarnertut oqaatigineqarlutik taagugaat, isumaqarpunga kanngugisariaqanngitsoq oqaluttarfik manna atorlugu tamakkua pissutsit eqqortut oqaatigissagaanni.

Pisariaqarpoq tamakku pissutsit ajortut aaqqinneqarnissaat.

 

Taavalu Inuit Ataqatigiinninngaanniit aamma taamatut nipilerni­arneqarpunga, ilaatigut soorlu utoqqaat nikanartinniarlugit allatulluunniit utoqqarnut isiginninnera ajortumik taaneqarni­artutullusooq qiviarniarneqartoq.

 


Tamanna minnerpaamilluunniit siunertarinnginnakku erseqqissaa­tigissavara, assorujussuaq nuannerpoq qinigaaffik manna naaqqa­jaalersoq utoqqaat pillugit oqaluttarfik manna atorlugu, aamma­lu utoqqaat nammineerlutik kissaatigisaat toqqammavigalugit anguttarsimagakkit, nuannarivara tamanna taamaattumik uanga qanorluunniit nikanarsarneqaraluaruma soqutiginngi­lara, pin­gaarnerpaajuvoq utoqqaat atukkamikkut iluarsiivigineqarpata.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Oqarsinnaannguatsiarpunga siunnersuutigisara imannarujussuaq maani oqallisigineqanngitsoq, aamma taanna paasivara saqqum­miussisup Ataatsimiititaliamut suliassatut innersuutereermagu.

 

Kisiannili immaqa aamma maani isersimasut assigalugit saaffigi­neqartarpunga imannaannaq utoqqarnit eqqunngitsumik pineqar­sorisunik. Tassani allaat oqaatsit imaattut atorneqarput, al­laat inuttut piginnaassusiiagaasutut misigisarlutik.

 

Taamatut eqqorneqartartut siornatigulli maanngaanniit uanga saqqummiuttaqattaartarpakka, taamaattumik Anthon Frederiksen oqarfigerusussavara aatsaat soorlu paasinnilersutut taalluta, Hans Enoksen-ilu. Taamatut siunnersuuteqarsimasutut taammati­gut, taamaanngilaq aningaasanu­kua aporfiuginnaqattaartut, isu­maq pitsaaqaaq, kisianni tamatigut uniffigisartagaat aajuna, aningaasat taamak amerlatigisut utoqqarnut, taamak oqavinneq ajoraluarput, tamaanga atorsin­naanngilagut. Ilaat oqartarput inuusuttunut atorniarsigit, sussa utoqqarnut pinnagit. Tamakku tusallattaauartarpagut, aajunalu uanga tassunga siunnersuute­qarninnut piniarsarisara, inuk qitiutissagipput, aappaqarpat aappaqanngippat, imaluunniit najugaqatigiippata.

 

Inuttut pisinnaaffigisariaqarpaa utoqqalilernermini qujassuti­tut aningaasannguit taakku pissallu­git. Taamaattumik aappaasoq, utoqqatserpunga aamma oqaaseq atoqqilerpara taanna, pillagaasu­tuut uinissimanini pissutigalugu affaannarmik tunineqarpat, uanga taanna iluarisarinngilluin­narakku qangali, kisianni an­nerusumik oqaaseqarusunngilara, siunnerssut Ataatsimiititalia­mut in­ger­lan­neqartussaammat, assullu taakkua naatsunnguamik erseqqissumik oqaatigisakka uningaarfigillaqqullugit. Tassa utoqqalinersiutit inuup pisartagaqartinneqartup nammineq pigai, allanik akuliuffigineqartariaqanngitsut, aappaqarnera aappa­qannginnera, najugaqateqarneraluun­niit uninniarlit. Allaanngii­vippoq qipiat kivillugu ujaraat, una inooqateqarpa, ukiorluun­niit suli naanngitsoq ilaatigut tassa utoqqalinersiutissaat allareersimasarpaat, uffa ilanngui suliluunniit katinneqanngit­sut.

 


Taamatut nakkutilliineq uanga pisariaqarsorinngilara, naatsor­suutigilluinnarakku utoqqaliner­siuuteqarneq tassaasoq inuuneq takisooq atorlugu sulereersimalluni, qujassutitut immaqa, quja­naq sulereersimanermut aallaavigalugit sulisinnaajunnaariartor­neranut nukillaariartuaarneranut inuummarissaatitut tunniunne­qartut nuannaarluni atugassai.

 

Kisianni ilanngartuunneqarunik ilanngui 520,- kr.-niinnarnik tunineqarlutik qaammammut. Taakkua uanga aamma taamak naliler­tarpakka. Inuttut naleqassusiat millisaaffigineqartarpoq, aki­ligassai taamak amerlatigisut eqqarsaatiginagit, inooqateqar­manngooq, katissimanngisaminik allaat. Naatsorsuutigilluinnar­para aamma katissimanngitsut imminnut imanna isumaqatigiinngi­laarsinnaasut, uangaaku aningaasaatikka taakku, illit ukua pissarsiatit atorniakkit, taamaaleratar­sinnaapput inunnik taama assigiinngitsigisumik inatsisitigut pisassaraluannik millisaa­nerup kingunerisaanik.

 

Neriuppunga Ataatsimiititaliap tamakkua itisilerlugit oqallisi­gissagai. Aningaasat aporfigival­laarnagit, naak nalunngikkalu­arlugu akisoqisoq. Suulluunniit pisariaqarluinnartikkaangatsi­git oqartarpugut, ukua aningaasat atorfissaqartitagut arlaatun­gaannit ajarlugit tassunga nuunniarsari­niarsigit, tamakkua aamma atorneqarsinnaapput inuit qutsavigisariaqartut utoqqali­sut, iluamik eqqarsaatigissagaanni. Imatut nipilimmik oqartari­aqanngilaq, taakku amerlavallaaleqaat, ajorluinnarpoq oqaaseq taanna atoqqinniaqinagu. Neriuppunga utoqqaat amerlanerujar­tuinnassa­sut, tamanna Kalaallit Nunaanni inuit peqqussusiannut nalunaaqutaassammat.

 

Jakob Sivertsen, Atassut:

Naattunnguamik apeqquteqaatigigatsigu uani ersernerlummat ' 21-i, tassani tapinut tunniusse­qarnermut tunngasunik ilaaginnar­poq. Taavalu nassuiaataanni erseqqissumik oqaatigineqarpoq, kommunalbestyrelsip tamanna aalajangissagaa. Tassa uani maan­nakkut inatsisiliorpugut kommu­nimut pisussaaffik qanoq akeqar­nera apeqqutaatinnagu tunniullugu. Taamaammanuna inummut imaap­poq, ataasiaannartumik tapit tunniunneqartarneri ilaatigut pingaaruteqarmat nunatsinni, soorlu nammineq utoqaap siunissani eqqarsaatigalugu inigisassamittut illuliorsinnaasarput, kusa­narluinnaqqinnaartumik. Kisiat nalunngilarput sunaluunniit illu aserfallassinnaasarpoq, pingaar­tumik utoqqalinersiuteqarneq peqqutigalugu aningaasat naammanngikkaangata, taava ilaatigut qinnuteqartoqarsinnaasarpoq kommunimut, kisialli kommunit tama­tigorluinnaq akuersaarneq ajorpaat, naak uffa inuup pisariaqar­titani naapertorlugu utoqqaaq qinnuteqaraluartoq.

 

Taamaammmanuna erseqqissumik taanna ilaneqarsinnaanissaa kis­saatigisimagipput. Aamma neriuppunga, pisariaqarmat, Ataatsi­miititaliami neriorsorneqarsinnaajumaartoq.

 


Taava aamma Naalakkersuisup saqqummiussatsinnut aamma pingaaru­teqartoq, Siumup saqqum­miussaanut assingusorujussuaq, akissute­qarfiginngimmagu ataasiarlugu oqaatigeqqilaarniarpara. Tassa saniatigut isertitaqartarnermut tunngatillugu erseqqissumik oqaatsigaarput, kisermaamut 40.000,- kr.-it, aappariinnut 60.000,- kr.-it akileraaruteqaataanngitsumik isertitaqarsin­naaneran­nut tunngasoq, taakkua immikkut kisitsisinngorlugit taavarput, aamma alloriarfissatut isummer­sorfissatullu Atassum­miit isumaqarfigisimagatsigit.

 

Karl Lyberth, Siumut:

Utoqqaat taakkartortillugit tusarnaarlusi assut nuannerpoq, aamma utoqqaalluni nuannerunar­torujussuuvoq aamma isumalluar­narunartorujussuuvoq.

 

Kisianni pissutsit piviusut tamatta isiginiartariaqarpagut, aamma siunnersuuteqartut Hans Enoksen-ip Otto Steenholdt-illu pissutsit piviusut misissoqqaarlugit siunnersuuteqartarunik, taava utoqqaat asuliinnaq isumalluartittassanngikkaluarpaat.

 

Siunnersuutit saqqummiunneqartut assigiinngitsut qiviarutsigit, tamatta takusinnaavarput, aamma siunnersuuteqartut takusinnaa­vaat, tamakkua siunnersuutit piviusunngussappata akissaqanngit­sugut. Taamaattumik mianersortassaagut qanoq siunnersuuteqar­nissatsinnut.

 

Hans Enoksen-ip Otto Stenholdt-illu siunnertaat assersuutigalu­gu taaginnaraanni, minnerpaamik ukiumut landskasse-mut 150 mio.-inik naleqarput. Utoqqalinersiutit taamatut annikitsumik pisartut aapparmik, uimik nuliamilluunniit akissarsiaqarnera patsisigalugu pineq ajortut taakkua tamarmik tamakkiisumik pisalissappata ukiumut minnerpaamik 150 mio.-inik naleqarpoq.

Akileraarut peereerlugu 100 mio.-nit missaanik naleqarluni.

 

Taamaattumik pissutsit piviusut qivialaariartigit. Taamatut pitinnata, siunnersuuteqartinnata, taava paasiniaaqqaartassaga­luarpugut, landskasse-mut qanormita taanna akeqassava, aamma akissaqarnerpugut.

 

Anthon Frederiksen-i oqarpoq utoqqaat saaffiginnittartut, aamma Otto Steenholdt-i oqarpoq utoqqaat saaffiginnittartut, pissut­sit piviusut tunngavigalugit, aap taamaapppoq, kisianni taama­tut saaffiginnippata aamma, utoqqatterpunga taamatut oqarama, iluareqqusaaginnarnata utoqqarnut, utoqqaat oqarfigisinnaasari­aqarpagut, atukkasi paasivagut, anguniakkasi paasivagut. Kisi­anni pissutsit piviusut qiviarlugit akissaqanngilagut massakkut taamaaliornissatsinnut.

 

Qununngittariaqarpugut taamma utoqqarnut aamma oqassalluta. Soorunami utoqqaat atugaasa ajornerulernissaat taanna anguni­anngilluinnarparput. Ajornanngippat pitsaanerpaamik atugaqar­nissaat tamatta anguniarparput.

 


Kisianni oqareernittuut, tamakkua tamaasa anguniassagaluarutsi­git allanik aningaasartuutaarutis­saagut social-imut inunnut isumaginninnermullu aningaasartuutit isertitagut tamaaviisa tamakku­nunnga atulissavagut. Taamaattumik nunamut nakkalaariarta tamatta, oqarluta aap, paasigaluar­passi kisiat akissaqanngilagut. Tassa ilumoorluta oqarniarta. Aamma utoqqatserpunga iluarine­qassanngippat taamak oqalunnera, utoqqaat aamma taanna paasisariaqarpaat. Ilumut sunut tamanut akissaqannginnerput.

 

Kr. 150 mio-nit landskarsimiit annaassagutsigit utoqqarnullu tunniullugit, taava kikkunninngaa­niik tigussagatsigit. Immaqa utoqqaat ernutaanninngaanik, meeqqanut isumaginninnerminngaa­niik tigussavagut. Utoqqaat taanna piumanavianngilaat. Imaluunniit suminngaanniik tigussaner­pagut, atuarfeqarninninngaanniit tigussanerpagut.

 

Oqartariaqarpugut akissaqanngilagut, taamatorujussuaq annertutigisumik utoqqaat atugaanut pitsanngorsarnissaanut. Inatsisartunut ilaasortaagaluaruttaluunniit qinersiliivikkaluaruttaluunniit oqartariaqarpugut akissaqanngilagut, taamatut annertutigisumik atukkasi pitsanngorsarnissaanut.

 

Una naggataatigut taanngitsuulaarusunngilara utoqqaat illoqarfimmiit illoqarfimmut assigiinngit­sumik pineqarnerat, taanna qujanartumik uani siunnersuutimi aaqqiiminiarneqartoq paasinarpoq. Taanna assorujussuaq qujanarpoq. Tassungami tunngatillugu 1996-imili taamatorluinnaq siunnersuuteqaraluarpunga, kisiannili socialrċdkommission-imut ingerlateqqiinnarneqarluni.

 

Kisianni uteqqissavara, taamatut nuannersorujussuarmik maani oqaluppusi, Inatsisartunut ilaasortat ataqqinartut. Aamma utoqqarnut tusarnersunik, kisianni aamma utoqqaat paasisariaqar­paat aamma ilissi paasisariaqarparsi taamatorujussuaq pitsanngorsaanissatsinnut nunarput, landskarserput akissaqanngilaq.

 

Hans Enoksen, Siumut:

Qujanaq, siullermik nuannaarutigaara siunnersuutiga maani anissinnaagakku pissutsit ersarissut atorlugit. Tassalu utoqqaat atugaat ilungersunartut aallaavigalugit maani saqqummiussisinnaati­taagama, naak ilaasortat ilaat inerteriniartullusooq nipeqarlutik maani oqalukkaluartut.

 

Aammalu nuannaarutigaara ataatsimiititaliami eqqartorneqartussanngormat. Soorunami immaqa tamakkiisumik angunavianngilarput, nalilersuinerit allallu ataqqisussaavagut tassani. Taamaam­mat pisariaqanngikkallarpoq maani tikeq napparlugu ilaasortanik naalakkiiniarnisasaq, imatut imatullu iliussanngilasi.

 


Pissutsit piviusut tummarluta qivialaariartigit, utoqqaat atugaat massakkut qiviarutsigit atugai imaannaanngitsorujussuupput. Oqitsuinnarmik atugaqanngillat, aammalu atorfilinnik nuliallit aamma atugai imaannaanngilluinnarput. Tassami aamma taakkua namminneq akilersorlugit soraarnerusutisiassatik sulinermikkut akilersorlugit pissarsiarinikuuvaat. Illuatungaatigulli inuiaqatigiinnik nuliai uiiluunniit ikiorumaneqanngillat, isumaqarpunga taanna maani akuersaar­neqarsinnaanngitsoq.

 

Ilaatigut oqaluttoqaraluarpoq, pillaanertunngooq ittoq nipi tusarniigalugu. Kisianni taanna utoqqarparsuit anittarpaat, misigisimasarpugut pillarneqarluta ukiorpassuit sullissereerluta soraarninngiraangatta imatut atsigisumik tunineqartarpugut imaluunniit YYY.. Pillaaneq, taanna oqaaseq tusarniikkaluarpalluunniit pissutsit piviusut oqaatigineqarnissaannut aamma atorneqar­sinnaavoq, inuit ataasiinnaanngitsut taamak oqaluttarmata.

 

Neriuppunga ataatsimiititaliami nalilersuilluartoqassasoq. Aamma nuannariinnarlugu maani saqqummiunneqanngilaq. Qineqqusaarutaaginnanngilaq, naak oqalukkaluartut immaqqa qineqqusaaginnarluta uagut taamaaliortugut. Ukiorpassuanngortut inimi maani sorsuutigineqar­tuaraluarpoq aaqqinneqassananilu. Taamaammat uagut tassunga killiinnarnianngilagut, suliassaq malersoqqittuassavarput.

 

Maliinannguaq M. Mĝlgaard, IA:

Uani oqaatigerusutakka tassa ukuupput. Ilaatigut Jakob Sivertsen-ip saqqummiussamini oqaatigi­saa, tassalu utoqqaat illuutiminnik aaqqissuussiniaraluarlutik imaluunniit oqorsaaniaraluarlutik ukiorpassuarni najorsimasaminni akissaqartinneqartannginneri, namminneq akissaqartannginneri aammalu kommunininngaaniit akissaqartinneqartannginneri taanna ilumoorluinnarmat.

 

Aamma inimi maani eqqaamaneqarsimajunnarsivoq uanga siunnersuuteqarsimagaluarama aningaasaateqarfimmik taakkua ikiorserniarlugit pilersitsisoqassasoq. Kisianni tassani ilaatigut aamma Inunnik isumaginninnermik ataatsimiititaliarsuaq innersuussutigineqarpoq, ilaatigullu boligstĝtte-mi aaqqissuussinerit allanngortiterneqarnissai innersuussutigineqarsimallutik. Kisianni tassa manna tikillugu taakku pillugit qanoq iliuuseqartoqanngilaq.

 

Taamaattumik utoqqaat atugaasa oqilisarnissaanut atatillugu taakku qanoq iliuuseqarfigineqar­nissai pisariaqarluinnarpoq. Nalunngilara boligstĝtte-mik aaqqissuussinissap uani nutaap ingerlanneqarnerani ilaatigut aaqqissuussinissami attartorsinnaanermut inatsisit oqilisarniarne­qartut, kisianni isumaqarpunga ullumikkut suli periarfissat pitsaanerusariaqartut utoqqaat ukiorpassuarni illuminni akilersuereerlutik oqussaanissaminnulluunniit akissaaruttarnerat aammalu taamaalillutik solar-mut aningaasarpassuarnik atuisarnerat taakku akiorniarlugit.

 


Taavalu Anthon Frederiksen-ip oqaatigisaanut kommunit aningaasaqarneri apeqqutaasorujussuu­sussaasut isumaqatigilluinnarpara. Tassami uani peqqussummi, aap kaasarfimmiussat tassalu aningaasassat minnerpaaffilerneqarnissaat taanna qujanartorujussuuvoq. Kisianni taassuma saniatigut atugassarititaasunut tunngasut annertunerusumik allanngortussaassanngillat. Tassa imaappoq arlaatigut kommunip aningaasaqassusia tassani apeqqutaajuartussaassaaq. Tassa utoqqaq arlaannik inummut tapimik qinnuteqarpat, taava kommunip nalilersinnaassavaa akissa­qartinnerlugu imaqqaluunniit akissaqartinnginnerlugu. Taamaattumik utoqqaat ujartugaat, tassalu sapinngisamik nuna tamakkerlugu naligiimmik pineqarnissaminnik. Taanna anguneqassappat inuaqatigiit aaqqissuussaanerat tamarmi ataatsimut isigineqartariaqarpoq.

 

Aamma kommunit ilaat pigissaartuupput, ilaat pigissaartuunngillat. Tassa imaappoq, nuanninn­gitsorujussuusarpoq ilaatigut ferie-rniarlutilluunniit tapeqqusut akissaqartinnagit tapersinnaana­git. Uffalu allani kommuunini immaqqa taamaattoqarsinnaasartoq. Taamaattumik tamakku aamma eqqarsaatigineqartariaqarput, ilumut imaattariaqannginnerpoq inummut tapi preiarfissaa­tillugu taamaassinnaatillugu imaluunniit imannak allaqqatinnagu taamaattussaavoq. Taamaassin­naagallartillu kommunit aalajangersinnaajuartarput naamik aappiluunniit. Taamaattumik tassani aamma isumaginninnermut ataatsimiititaliami tamatumap eqqarsaatiginissaa assut kissaatiginar­poq.

 

Uani paasisakka uanga malillugit tassa minnerpaaffissaq piniarneqartoq soorunami qujanaaq. Kisianni suli pitsaanerusunik aaqqiivigineqarnissaat utoqqaat atugaasa anguniassagaanni, naligiinnerusumik atugaqarnissaat anguniassagaanni pisariaqarluinnarpoq aamma KANUKOKA aammalu kommunit suleqatigalugit qanoq iliuuseqarnissaq.

 

Finn Karlsen, Ataatsimiinnermi aqutsisoq:

Ingerlaqqinnginnitsinni eqqaasissutigilaassavara partiit tamarmik kattusseqatigiillu isumaqatigiil­lutik ataatsimiititaliamut suliassanngortimmassuk aappassaaneerneqartinnagu. Taamaattumik uteqattaarinissaq pisariaqanngilaq maani.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Aap taanna qatsinnerpaaffissaanni aalajangersagaq, aamma uanga iluarinngilluinnarpara. Tassani erseqqissereermanaasiit kisermaanut kr. 3.000,00-it, aappariinnut kr. 5.000,00-it. Tassaasiit nalunanngereerpoq aappaasoq kr. 2.000,00-niinnarnik piumaartoq. Uanga eqqarsartaasera malissagukku imaakkaluarpoq kr. 6.000,00-inik taakkua tuniinnarsigit assigiissapput, nuliaasoq kr. 3.000,00-it uisullu kr. 3.000,00-it. Imatut oqaatigereernagu tassa taakku arlaajaasiit mikininn­gorlugu tunineqarumaarpoq.

 


Karl Lyberth, aajukua aallaavigut pissutsit piviusut utoqqarnut ukiuni makkunani atugaatitaasut. Tassaapput piviusut takusassagut, aaqqinniarlugillu taamatut siunnersuuteqarpugut. Piviusunik eqqortuunngitsunik taagussagukkit kukkorujussuassaatit. Eqqarsaatigisat uaniiginnarpoq, aningaasaateqarnerpununa illit eqqarsaatigigit pissusiviusut aamma taagakku tassuuna assortus­sanngilakkit. Utoqqarnut atugassarititaasut paasisariaqarput qanoq ajorluinnaqqissaartigisut.

 

Tassa imaappoq, aap paasigaluarpatsigit, kisianni akissaqanngilagut. Landskarsip aningaasaatai imaluunniit atugassat finanslov-imut ikkussukkat takugutsigit, ila qassimmita taamak oqarfigi­sinnaasariaqaraluarpagut ukorsiiaa akissaqanngilagut. Kisianni ajornanngippat assigiimmik piniarsarisarpagut, tassa taanna pingaarneq.

 

Silarsuarmiut tamavimmik allaanerusumik pineqaraangamik avaalaaginnaliivittarput, tassa annernarnerpaaq inummut kimulluunniit sanilerisamit allamilluunniit ajornerusumik pineqarneq. Massakkut soorlu nuliaasoq imannaralaannguaq tunineqartarmat, uisoq imannak akissarsiaqare­ermat. Atuarfinniluunniit nerisitsitsisarneq, meeqqalluunniit ilanngui nerisassaanik tunineqaru­magunnaarput angajoqqaavi imannak akissarsiaqarmata. Meeqqanut annernartoq aamma taanna eqqarsaatigisariaqartoq. Uummannami, Upernavimmi qalerallit akii illit aalisartuugavit taakku ilanngussinnaavatit. Anneraat assigiinngitsumik pineqarami. Taamaattumik naligiimmik pineqartariaqarneq silarsuarmiut tamarmik piumasaat, aamma utoqqarnut atuuppoq.

 

Karl Lyberth, Siumut:

Pissutsit piviusut utoqqaat atugaat assortunngilluinnarpakka. Tamarmik atorpaat aamma paasere­erpagut. Taamaammanuna utoqqalinersiutit tamakkua atuuttut, 1926-imili tamakkua utoqqaliner­siutit ikiuutit atuutilerput, taamaammat taamanersuarli tamakkua atuutilerput taanna assortorne­qanngilaq.

 

Qunuinnartartugununa oqarfigissallugit utoqqaat, pingaartumik utoqqaat oqarfigissallugit qunuinnartarpugut ajoraluartumik akissaqannginnatta taamatut siunnersuuteqarsinnaanngilanga. Inatsisartunut ilaasortaalluta aamma taanna ilikkartariaqarparput. Qunusuilluta oqarsinnaasaria­qarpugut qinersisartunut aamma utoqqarnut.

 

Pissutsinut piviusunut assortuinngilluinnarpunga.

 

Manasse Berthelsen, IA:

Hans Enoksen, Otto Steenholdt ukua atorfillit soraarninngorsimasut nuliaasa sooq pisortaninn­gaanniik tunineqartannginnerat imatut saqqummiummassuk naalliuttut ilungersorlutik inuusut. Taamaassinnaanngilaq Lars Karl Jensen-ip aappariit ukiumut kr. 237.000,00-inik isertaqarnerup­pata, taava aappaasoq imaluunniit pisortaninngaanniit utoqqalinersiuteqarunnaartussatut.

 


Pissusiviusullu ukuupput saqqummeqqammersoq Kalaallit Nunaata naatsersueqqissaartarfianinn­gaanniik, takuneqarsinnaavoq nunatsinni inunngorsimasut aappariit meerallit pilersugaqartut agguaqatigiisillugu ukiumut isertittarpaat kr. 235.000,00-it. Atorfilik soraarninngorsimasoq kr. 237.000,00-it qaangerlugit aningaasarsiaqarsimaguni, aap aappaa pisortaninngaanniik pisartaga­qarunnaassaaq. Taanna naapertuilluarneruvoq IA-ni isumarput najoqqutaralugu. Taamaammat nunatsinni inunngorsimasut aappariit akissarsiaaninngaanniik qaffasinnermik utoqqalinersiutillik akissarsiallik aamma qaavatigut pisortaniit tunineqassappata ingasappallaarujussuarpoq.

 

Hans Enoksen, Siumut:

Manasse Berthelsen sukataarpallaaqimmat. Kr. 237.000,00-inik aningaassarsiallik qassiuppat utoqqaat taamatut soraarnerussutisialinnik atuisut. Soorunami taamaattoqarpoq, aamma ukua ilai ilungersorlutik ingerlaniarsarisut uagut illersorpagut. Immaqaana Otto Steenholdt-ikkut Hans Enoksen-ilu pissutsinik piviusunik taamaallaat takunnissinnaasut, massakkut atugaritinneqartut eqqarsaatigalugit.

 

Manasse Berthelsen, IA:

Hans Enoksen, siunnersuutigisat tassaavoq taakkua nuliaasut pineqartannginneri ilungersuutigi­gitit. Ukiumut kr. 237.000,00-it sinnerlugit akissarsiallit, aappaasa pisortaninngaanniik pisartaga­qalernissaa. Siunnersuutit paatsoorsimagukku utoqqatserpunga, kisianni taanna siunnersuutigi­vat. Massakkut qimaaniarsarisutut nipeqarnerit naluara siunnersuutivit tunuartinneranut kingune­qarnersoq.

 

Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Pisortallu Suliffeqarfiutaannut Naalak­kersuisoq:

Neriuppunga siunertarput peqqussutip paasiuminartuunissaa, taanna aanngartissanngikkipput aamma paasiuminaatsunngortinneqarsinnaavoq taamarsuaq assigiinngitsunik piumasaqaraanni.

 

Siullermik oqaatigineqartoq Atassut-minngaanniik akissuteqarfigilaarusuppara. Tassa akileraaru­teqaataanngitsunik isertinneqarsinnaasut kisimiittunut kr. 40.000,00-imut aammalu aappariinnut imaluunniit inooqatigiinnut kr. 60.000,00-nit, taakkua misissorneqaqquaat. Tassa taakkua erseqqissaatigissavakka assigiinngimmata akileraaruteqaataasussaanngitsut, kiisalu aamma pesionisianut ilanngaatitaqanngitsumik ersertinneqarsinnaasut immikkoormata. Tassa taakkua paaseqqulaassavakka, paatsuungasoqarsimappat.

 


Pensionisianut ilanngaatitaqanngitsumik isertinneqarsinnaasut inummut ataatsimut kr. 14.000,00-iupput ullumikkut, inooqatigiinnut kr. 21.000,00-it. Taavalu akileraaruteqaatasus­saanngitsunik, taanna paasillugu akileraaruteqaatasussaanngitsunik isertitaqarsinnaanermik Atassut-ip siunnersuutaa taanna aamma nalilersoqqissaarneqartariaqassaaq.

 

Tassa kr. 14.000,00-it eqqarsaatigalugit kr. 21.000,00-nillu, kaajallaasitaqarpugut kisimiittunut kr. 14.000,00-it isertinneqarsimappata taava kr. 14.000,00-nit qaangerneqaraangata taava pensionisiassat ikilisarneqartarlutik aallartittarmata. Taannalu killeqarpoq kisimiittunut, tassa kr. 158.000,00-it tikillugit isertitaqarsimagaangatta, taava pensionisiassat nunguttarmata kisimiittut eqqarsaatigalugit. Tassa kisimiittut kr. 158.000,00-inik ukiumut isertitaqarpata taava pensionisi­assat nunguttarput, kr. 0,00-ninngortarput.

 

Taavalu inooqatigiinnut kr. 21.000,00-it aallarnerfigalugu aatsaat pensionisiassat ikilisarneqarlu­tik aallartittartup. Taavalu tabel-eqarpoq kaajallaasitamik, tassalu taakkua pensionisiassat aappariit isertitamikkut kr. 237.000,00-it angugaangatigit aamma kr. 0,00-ninngortarpoq. Tassa taakkua erseqqissaatigaakka paatsoortoqaqqunagu, oqaatsit atorutsigit akileraateqaataasussaann­gitsoq, taavalu aamma pensionisiassanut ilanngaatitaqanngitsoq, taakkua assigiinngitsuummata.

 

Taamaattumik ataatsimiititaliami nalilersoqqissaarneqassapput, taakkua saqqummiunneqartut, Atassut-minngaanniik saqqummiunneqartoq. Kiisalu aamma Siumut-minngaanniik aamma IA-minngaanniik siusinnerusukkut saqqummiunneqartareersoq, taakkua qanoq qaffaaffigineqarsin­naanerannut tunngasut.

 

Peqqussusiornermiuna sorparujussuit pulaffigineqartartut, minnerunngitsumik tupinnanngitsu­mik inuit atugarisaat pineqartillugit aamma taamaappoq massakkut. Ilaatigut boligsikring-i eqqaaneqarpoq, BSU-kut eqqaaneqarput, ineqarnermut akiliutit, akilreaartarnermut inatsisit akiliisitsiniartarnermut allaat inatsisit. Taamaattumik paatsiveqartumik inatsisiliussagutta paasiuminartumillu, tamakku tamaasa uani pensionisiassat pillugit peqqussummi ilanngunnave­ersaartariaqarput, allaniipput tamakkorujussuit inatsisit. Taamaattumik allatigut utoqqaat pitsaasumik pissagutsigit aamma eqqarsaatigisariaqarpagut. Ugguuna peqqussutissakku taakkua naammassisinnaanngilavut, taanna ataatigut titarlugu oqaatigisariaqarpoq.

 

Naggataarutigalugu oqaatigilaarusuppara Hans Enoksen-ip Otto Steenholdt-illu siunnersuutaat qanorluunniit kaavititsigaluaraanni piumasaat tamavimmik aningaasanik naleqarmata. Qanor­luunniit kussartittaartigalugu oqaaseqatigiit aaqqinniarsarigaluaraanni, naleqarput landskarsimut kommuunillu karsiinut.

 


Aammalu taakkua naatsorsortissimavagut, soorunami takuniassagatsigu qanoq akeqarsinnaaner­sut. Ullumikkut utoqqalinersiallit 60-nik ukioqalereersimasut 3972-siupput, taavalu siusinaartu­mik inuussutissarsiorsinnaajunnaarnersiutillit aamma peqqussutip ataani isumagineqartut taamatulli 1964-iullutik. Kikkut tamarmik isertitat apeqqutaatinnagit tunngaviusumik assigiim­mik utoqqalinersiaqalissappata, ullumikkut aningaasat kr. 376 mio.-nit ukiumut atortarpagut. Kikkut tamarmik immikkoortinneqaratik assigiimmik peqalissappata allaat tjenestemand-iusimasut soraarnerussutisiallit tamarmik aammalu suligaluarunilluunniit utoqqalinersiaqassap­pata kr. 88.812,00-ninik ukiumut, taava landskarsip aningaasaliissutigissavai kr. 526 mio.-nit. Tassa kr. 2 mia.-tit sinnerlugit. Taamaattumik asuli oqalunnerugunanngilaq nunatta akissaqassu­sia ilanngullugu qissimigaarneqassappat.

 

Naalakkersuisnikkut siunnerfiusimasut, 1991-imi atuuttut isertat apeqqutaatillugit pensionit annertussusilerneqartarnissaat uani peqqussutissakkut allanngortinniarneqanngilaq. Kisiannili aaqqissuussinerit eqaatsut pitsaasullu aqqutigalugit utoqqaat atugarisaasa pitsanngorsarneqarnis­saat siunertaavoq.

 

Nalunngilarput Hans Enoksen-ip Otto Steenholdt-illu kisimik nalunngilaannik neriuppunga oqaluttoqassanngitsoq. Nalunngilarput, aap utoqqaat aamma atugarliortoqartarput. Kisianni atugarliuutaasartut aallaavii qulaajarneqartariaqarput. Tassalu taannarpiaavoq siunertaq, aamma kommuunit peqatigalugit uuma peqqussutip malitsigisaanik kaajallaasitatigut paasiuminartutigut aammalu nalunaarutitigut kommuunit peqatigalugit aaqqissuunniarumaagassamik.

 

Qujaqqippunga peqqussutissamut siunnersuut tamanik ilassilluarneqarmat. Aammalu ataatsimii­titaliaq, Inunnik Isumaginninnermi Inatsisartut ataatsimiititaliaata sulilluarnissaanik kissaappara.

 

Peter Ostermann, Atassut:

Tassa oqaluttutta oqaluffissarititaasut sippormagit, sinnerlugu ukua oqaatigilaassavakka. Paatsuunngilarput ' 21 aamma oqaaseqarnitsinni ersarilluarpoq, Siumukkut oqaatsit atugaat aamma assigiinnangajallugit oqaatigaarput. Tassa saniatigooralugu aningaasarsiarineqarsinnaasut akileraasusernagit kr. 14.000,00 B 21.000,00-iusut, Taakku qaffanneqarsinnaanerat uagut misissoqquarput qaffangaatsialaarlugit. Immaqa aamma iluaqutaassaaq qularnanngittumik ulluinnarni makku pisinnaasut, sulisinnaasut, eqqumiittuliotut utoqqalisut allallu tamakku annertuumik ikiorsissavagut. Taanna nalileqqulaaqquvarput. Kisianni aamma una nalilertariaqar­poq, soorlu Hans Enoksen-ip siunnersuutaa qanillattussagutsigu, ilumoorami una atorfillit soraarninngorsimasut ineqarnermut tapiiffigineqarnissamut killigititaasut qaangilaarlugit soraarnerussutisiaqartut. Sukkulluunniit taperneqarsinnaanngitsut, sutigulluunniit naamik. Tamakkua naalliuttorujussuupput, ilumoorpoq taanna. Isumaqarpunga taanna aamma eqqaamal­lugu ataatsimiititaliami saniatigut aningaasarsiarineqarsinnaasut qaffassinnaaneri, imaluunniit ineqarnermut tapiutaasartoq qaffanneqarsinnaanera aamma ataatsimiititaliami nalilersortariaqar­toq. Isumaqarpunga taamaasiorutta arlallit iluaqutigisinnaasaat angusinnaallutigu.


Atassut-mi aamma ussernartorsiornartorujussuusimagaluarpoq pitsaanerpaamik ajunngitsumik tamarmik pissallugit. Kisianni uagut aamma oqartariaqarpugut utoqqarnut, utoqqatserpugut taamaasiorusukkaluarpugut kisianni nunatta aningaasaqarnerata killilerpaatigut.

 

Finn Karlsen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Tassalu taamaasilluni ullormut oqaluuserisassaq imm. 42, Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuutip siullermeerneqarnera tamaanga naammassivoq. Aappassaaneerneqartinnanilu Isumaginninnermut ataatsimiititaliami suliarineqassalluni.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.