Oqaluuserisassani immikkoortoq 42-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Finn Karlsen, Siulittaasoqarfimmi
ilaasortaq, Atassut.
Otto Steenholdt, siunnersuuteqartoq, Atassut:
Oqaluuserisassamut tunngatillugu saqqummiussassara naatsoralaannguuvoq, kisianni erseqqarissorujussuulluni.
Taanna imatut qulequtserpara: AUtoqqarnut atugassarititaasut allanngorteqqullugit siunnersuut@, sisamanut immikkoortortalerlugu, imaappullu:
Siullermik aallaqqaasiullugu oqaatigissavara landstingimi ilaasortanit siunnersuut ilisimaarineqareermat naatsumik ima siunnersuutigisartagara ilusilerlugu oqaluuseriteqqikkusuppara, neriuutigilluinnarlugu ilaasortanit paasineqarluni ilalersorluarneqarnerumaartoq.
1. Nunatsinni innuttaasut tamarluinnarmik inuiaqatigiinnit pisussaaffigineqarput, ukiut inatsisitigut periarfissiisut angugunikkit utoqqalinersiuteqartinneqalissallutik. Nuliaasoq, uisoq kisermaajusorluunniit tamarmik assigiipput assigiimmillu pisartagaqassallutik.
2. Utoqqalinersiutit inuup pisartagaqartinneqartup nammineq pigai allanit pisortanilluunniit suneqarsinnaanngitsut.
3. Utoqqalinersiutilik kinaluunniit saniatigut akissarsinalaartunik sulinermigut isertitaqarsimappat utoqqalinersiutaanit ilanngaaffigineqanngisaannassaaq.
4. Utoqqalinersiutit akileraaruserneqassanngillat, tamannali ajornavippat aningaasat qaammatikkuutaartumik tunniuneqalerneranni akileraarutitassaat ilanngaatigineqareersimassaaq.
Taanna ajornannginnerusutut nalilerneqareersinnaavoq. Taamatut naatsumik oqaaseqaqqikkumaarnissaralu naatsorsuutigalugu siunnersuutiga Inatsisartunut saqqummiuppara.
Hans Enoksen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Matumuuna Inatsisartut ataatsimiinneranni siunnersuutiginiarpara utoqqaat atorfilinnik uillit imaluunniit nuliallit tamakkiisumik utoqqalinersiaqalernissaat, tassami inuiaqatigiit sulissullugit annertuumik nunatta iluani nuuttaqattaarnerpaasuit ingerlattarsimavaat inuiannut iluaqutaalluartumik, taamaakkaluartorli isumaqarpunga pitsaasumik pineqanngitsut.
Isumaqarpunga naapertuilluartumik inuiaqatigiit iluanni sulisimanerminnut naapertuuttumik pineqartariaqartut asuli pillarneqartutut misigisimatinnagit, tassami inuit taamak atugaqarlutik sulisimasut iluarsiiffigineqassappata tamanna millionerpassuarnik naleqarnavianngilaq aaqqinneqartariaqarporlu.
Inuit sulilluarsimasut naapertuilluartumik pineqarnissaat tamatta soqutigisariaqarparput pingaartumik utoqqaappata, tamannalu aaqqinneqartariaqarpoq, uagullu pisussaavugut ataqqinartumik utoqqaat inuusinnaanissaat pitsaasumik periarfissarsiussalluta akornutaasut aaqqinneqarnissaannut. Qujanaq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaannut Naalakkersuisoq:
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip matuma imarai pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersakkat, taakku taamaalillutik isumaginninnikkut pensionit utoqqarnillu paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaannit atuuttumit avissaartinneqarput immikkut Inatsisartut peqqussutaanniilerlutik. Pisortanit pensionisiat pillugit aalajangersakkat Inatsisartut peqqussutaanni immikkoortumi inissinneqarneranni inatsiseqarnikkut maleruagassat paasiuminarnerulersinneqarnissaat siunertaavoq. Suliassaqarfiup ataatsip, matumani pensionisiallit aningaasaqarnikkut atugassaasa sinaakkutissaat pillugit siunnersuutip, Inatsisartut peqqussutaatigut ataasiinnakkut aalajangersaavigineqarnissaa ptsaanerpaatut isigineqarpoq.
Utoqqaat atugassarisaasa pitsaanerulersinneqarnissaasa salliutinnerulernissaat tunngavigalugu aammalu Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermi Ataatsimiititaliarsuup kaammattuutaasa malittaattut siunnersuut saqqummiunneqarpoq. Kiisalu peqqussutissatut siunnersuut utoqqaanerusut eqqarsaatigalugit ingerlatsinermut iluaqutissatut pingaaruteqarpoq. Siunnersuutikkut malunnarluarpoq utoqqaat namminneq isumaat ilanngussuunneqarsimasut Naalakkersuisullu anguniagaat taakkununnga ilanngukkaanni inatsiseqarnikkut tunngavisseeqataassalluni inuiaqatigiinni ineriartortitsinermi sapinngisamik sivisunerpaamik innuttaasut sunneeqataasinnaallutik suleqataanissaannut.
Inatsisiliat atuuttut 1990-imeersuupput aalajangersakkallu arlaleriarlutik allanngortinneqartarsimapput. Maleruagassat ullutsinnut naleqquttuunerunissaat, pisariinnerulernissaat paasiuminarnerulernissaallu Naalakkersuisut kissaatigaat. Inatsisartut peqqussutaanni maannakkut atuuttuni aalajangersakkat amerlanerpaartaat siunnersuummi ingerlatiinnarneqarput. Taamaattoq allannguineqarpoq nutaanillu aalajangersagaliortoqarluni, taakkunanilu pingaarnerit eqqartorneqassapput.
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip imaraa pensionisiaqalernissamut ukiussarititaasut ukioq 2000-imiit 60-iniit 63-inut qaffanneqarnissaat. Innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissat tunngavigalugit siunnersuut saqqummiunneqarpoq, tassa utoqqanngortartut ukiuni aggersuni amerliartussapput tamatumalu pensionisiatut tunniunneqartartunut aningaasartuutit amerlinerat nassatarissavaa. Erseqqissumik kissaatigineqarpoq utoqqaat suliffiusinnaasuni ataatiinnarneqarsinnaanissaat suliffinni ataavartumik ingerlasoqarnissaa qularnaarniarlugu. Ullumikkut 60-inik ukioqalernermi utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqalersitsisoqarsinnaavoq, taamaakkaluartoq utoqqaqarpoq sulinerminnik ingerlatsiinnarusuttunik. Utoqqaat misilittagaat ilisimasaallu suliffiiusinnaasuni immikkut pissarsiaqaataasarput inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik.
Pensionisianik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanneqarnerisigut aningaasat tungaasigut kingunerisassat naatsorsorneqarneranni kisitsisitigut paasissutissat tunngavigalugit innuttaasut amerleriaateqarnissaat naatsorsuutigineqareerpoq. Ukiussarititaasut qaffanneqarnerisigut piffissami ukioq 2000-2007 sulisinnaasut 1400 missaannik amerleriaateqarnissaat naatsorsuutigineqareerportaaq. Ukiuni tulleriiaani inunngortarsimasut amerlanerat patsisigalugu piffissami 1997-2007 sulisinnaasut aamma 1400 missaannik amerlinissaat patsisigalugu suliffissat nutaat 2800 missaanniittut pilersinneqartariaqarput. Taamaattumik pensionisianik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut allanngortinneqarnerata aningaasat tungaasigut kingunerisassaanni piffissami tamatumani suliffissat pilersinneqartussat aalajangiisuussapput.
Innuttaasunik isumaginnillualeriartornerup nassatarisimavaa innuttaasut, pingaartumillu utoqqaat inuuniarnermi atugaasa ataatsimut isigalugu pitsaanerulernerat. Sulinermi atugassarititaasut pitsaanerulersikkiartuaarneqarnerisa peqqinnerulernerullu kingunerisaanik agguaqatigiissillugu inuuneqqortusisartut amerliartuinnarput. Pitsanngoriaatsilli taakku sunniutissaasa tamakkiisumik sunniunnissaannut suli ungasippoq naatsorsuutigisariaqarporlu utoqqaat ilaasa suli amerlasuut utoqqalineq pissutigalugu pensionisianik pisartagaqarsinnaatitaalinnginnerminni siusinaartumik pensionisiaqalersittariaqarnissaat. Utoqqaliartorneq ilutigalugu siusinaartumik pensionsianik pisataqagalersinneqartartussat amerliartussapput. Siusinnaartumik pensionisiat pisartagarilersinneqarsinnaapput tarnikkut, timikkut inuuniarnikkulluunniit atugarisat patsisigalugit. Taamak pineqartut naleqquttunik suliffissamik suliassamilluunniit neqeroorfigineqarsinnaanngikkunik inuuniarnermi pisariaqartitanut aningaasartuutit naammattumik matussuserneqarnissaannut qularnaaruneqassapput. Utoqqaat ilaat suliffiusinnaasuni suliffissaaleqisuusut massakkutut pisortanit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissuteqarfigineqarsinnaassapput.
Pensionisianik pisartagaqalernissamut ukiussarititaasut 63-inut qaffanneqarnerisigut aammalu utoqqaat 60-62 akornanni ukiullit 40%-iisa missaat siusinnaartumik pensionisianik pisartagaqalersimassasut naatsorsuutigalugu ukioq 2000-imi 8,5 mio. kr.-it ukiorlu 2008-mi 11,4 mio. kr.-it inuiaqatigiit sipaarutigisinnaassavaat. Inuit suli amerlanerusut siusinaartumik pensionisianik pisartagaqalersinneqarpata inuiatigiit sipaarutigisinnaasaat ikinnerussapput. Inuiaqatigiit sipaarutissaattut missingiussani taakkunani aamma naatsorsuutigineqareerpoq taakku ilaasa pisortanit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissuteqarfigineqartalersimanissaat.
Ukiussarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanneqarnerat isumaginninnikkut inatsisilianut allanut pingaaruteqarpoq. Annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni ukiussarititaasut 60-iupput. Naalakkersuisut saqqummiutissamaarpaat peqqussutissatut siunnersuut ukiussarititaasunik atorunnaarsitsivinngikkuni ukiussarititaasut 63-inut ukioq 2000-imi qaffanneqaatissaat.
Siunnersuummi allannguineq pingaarutilik alla tassaavoq kommunit aamma Isumaginninnermi Pisortaqarfiup inuup pensionisianik pisartagaqalernissamik nammineerluni qinnuteqateqarsimanngitsup pensionisianik pisartagaqalersinneqarnissaa pillugu suliassamik aallartitsisinnaalerlutillu aalajangiisinnaalernerat. Taakku tassaasinnaapput utertut inuusuttulluunniit ineriartornerminni namminiilersimanngitsut, amerlasuutigullu inuit taakku angajoqqaaminnit, kommunimi sullissisuminnit ulluinnarniluunniit isumaginnitsiminnit qinnuteqaateqarnerminni ikiorserneqarsinnaapput.
Misiligutitut aaqqissuussisinnaanermut aalajangersakkap ilanngunneqarnera allannguineruvoq pingaarutilik. Misiligutitut aaqqissuusseriaatsit assigiinngitsut amerlasuut periarfissiissutaapput. Assersuutigalugu inummut tapiutit imaluunniit piginnaanngorsaaqqinnermi suliniutit pillugit aaqqissuussinerit nutaat kommunimi arlalinniluunniit misilinneqarsinnaapput. Misiliguteqarneq iluaqutaassaaq maleruagassat nunamut tamarmut atuutsinneqartussat aallartinneqannginneranni.
Nutaamik aalajangersagaqarpoq pissutissaatitaasunik assigiinngitsunik piumasaqaateqarluni inummut tapiutinik utertitassanik tunniusisinnaalersitsisumik. Inummut tapiutit tunniunneqarsinnaapput inuup pisariaqartitsinera pillugu suliassat ataasiakkaat naliliiffigereerlugit. Peqqussummi maanna atuuttumi inummut tapiutit utertitassatut tunniunneqarsinnaanngillat. Kommunit arlaqaqisut inummut tapiuteqarfigisarpaat ineqarnermut aningaasartuutit, soorlu ineqarnermut akiliutissat, kiassarnermut imaluunniit nooqqaarnermi akiliutissat. Pisut ilaanni paasinarsisarpoq pineqartumut tapiutigineqartunit annikinnerusumik kiassarnermut aningaasartuuteqartoqarsimasoq. Siunnersuummi saqqummiunneqartumi tunngavissiisoqarpoq aningaasat tapiutigineqartut sippuisa utertitassanngortinneqarnissaannut, tamatumani assersuutigalugu kiassarnermut aningaasartuutinut matussutissatut inummut tapiuteqartoqarsimappat.
Inuup pineqartup pisariaqartitsinera naliliiffigereerlugu inummut tapiuteqarsinnaanermik aaqqissuussineq maanna atuuttoq pitsaaquteqarlunilu sanngeequteqarpoq. Naalakkersuisut erseqqissumik ingerlataraat utoqqaat inuuniarnermi aningaasartuutinut matussutissat minnerpaaffissaannik qularnaarunneqarnissaat, soorlu qaammammut kisimiittunut 3.000 kr.-it aappariinnullu 5.000 kr.-it. Kommunit ilaasa inummut tapiutit aquppaat anguniagaq tamanna naammassillugu. Utoqqarnut atugassarititaasut pitsaanerulersinneqarnissaasa sulissutigineqarneranut atatillugu Naalakkersuisut anguniarpaat inummut tapiutit nunamut tamarmut atuuttumik maleruagassiuunneqarnissaat. Tamatuma naammassineqarnissaanut tunngavissaavoq allannguinermut kommunit peqataajumanissaat, taamaattumik inummut tapiutinut aningaasat tungaasigut nammagassat qanoq agguataarneqarnissaannut maleruagassaliornissaq siunertaralugu isumaqatigiinniuiteqarnerit aallartinneqassapput.
Tamatumunnga peqatigitillugu Naalakkersuisut erseqqissassavaat kommunini ataasiakkaani utoqqaanerusut eqqarsaatigalugit ingerlatsinissamut periarfissaqarluarmat. Kommunit kajumissaarneqarput utoqqaat eqqarsaatiginerullugit suliniuteqarnerulernissamut nammineq kajumittut soqutigisaqaqatigiillu piumassuseqalersinniarneqarnissaannut.
Isumaginninnikkut pensionit pillugit peqqussummi atuuttumi aammalu peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersagaqarpoq pisortanit pensionisianit akiitsunut taamaaqataannulluunniit ilanngaassisoqartannginnissaanik qularnaarisunik. Peqqussutissatut siunnersuutip piareersarneqarneranut atatillugu paasineqarsimavoq maleruagassaq tamanna malinneqartuaannanngitsoq.
Taamaattumik peqqussutissatut siunnersuut malitseqartinneqassaaq maleruagassat ulluinnarni ingerlatsivigineqarnissaannut aqutsivigineqarnissaannullu ilitsersuutinik sukumiisunik.
Tjenestemandinut pensionit taamaaqataallu eqqarsaatigalugit akiitsunut ilanngaassinissamut taamatut toqqaannartumik illersuuteqanngilaq. Akerlianilli tamanut tunngatillugu maleruagassaqarpoq akiitsunut ilanngaatit ima angitigissanngitsut inuuniarnermi nalinginnaasumik aningaasartuutinut matussutissat nungungajanneqartussaajunnaarlugit. Akiliisitsiniartarnermut maleruagassat erseqqissarneqassamaarput pisariaqarpallu akiliisitsiniartarneq pillugu inatsit naleqqussaavigineqassalluni.
Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarllit Isumaqatigiissutaat Kalaallit Nunaannit akuersissutigineqarsimavoq 1994-imi januarip aallaqqaataaniit atuutilersumik. Isumaqatigiissummi tunngaviit pingaarnersaraat nunani avannarlerni namminersornerulerfiusimasunilu innuttaasut pensioninut atatillugu assigiimmik pineqassasut. Pensionisianik pisartagaqalersitsisoqassaaq pensionisiallip nunani ataasiakkaani imaluunniit namminersornerulerfiusimasuni qanoq sivisutigisumik najugaqarsimanerat tunngavigalugu. Naalagaaffeqatigiit iluanni najugaqarneq ataatsimut najugaqarfiusimassaaq. Siunnersuutip saqqummiunneqartup piareersarneqarnerani paasinarsisimavoq inuit Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaanni pineqartunut ilaasut aamma siusinnaartumik pensionisiaqarsinnaatitaassasut tamakkiisumik pensionisiat aningaasartaasa minnerpaamik 20%-iinik.
Peqqussut erseqqissuliorfiuvoq aalajangersakkat ulluinnarni aqunneqarnerat eqqortumik ingerlanneqassasoq qularnaarniarlugu, aamma kommuninut ilitsersuut suliarineqarumaarpoq.
Peqqussutissatut siunnersuutip suliarineqarnerani peqatigiiffiit, kattuffiit, kommunit isumaginninnermilu allaffinni pisortat arlallit peqataasimapput paasisimasaqarluarlutik atorluarsinnaasunillu oqaaseqaateqartarnermikkut. Siunnersuutip aningaasat tungaasigut kingunerisassai oqaaseqaatini allaaserineqarput. Peqqussutissatut siunnersuutip atuaruminartunngorlugu allagaanera ilitsersuutillu saqqummiunneqassamaartut kingunerissavaat ulluinnarni ingerlatsinerup ersarinnerulernera tamatumalu aamma kingunerissavaa ulluinnarni sulinermi periutsit pisariinnerulernerat.
Taama oqarluta pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut Naalakkersuisut saqqummiuppaat Inatsisartuni oqaluuserisassanngorlugu.
Otto Steenholdt, siunnersuuteqartoq, Atassut:
Siunnersuutima aappaa qulequtsersimavara: AAalisarnermut piniarnermut il.il. inatsimmi allannguutissatut siunnersuut@.
Siunnersuutigiumasara imaappoq, inatsimmi ima ersarissumik allassimasoqassasoq:
AKinaluunniit kalaallit nunaanni innuttaasoq piniarnermik aalisarnermillu inuutissarsiuteqarsi-masoq taamatut naatsorsuunneqartuassaaq pineqartuassallunilu utoqqalinersiuteqalerluni inuunini tamakkerlugu@.
Taamatut siunnersuuteqarpunga piniartuusimasut utoqqalinersiuteqalersullu allaat tuttunniarsinnaanerannik piiaaffigineqartarsimasut saaffiginnittarnerat aallaavigalugu, neriuutigalugulu Inatsisartut tamatumunnga paasinnillutik tapersiiumaartut pingaartumik ataatsimiititaliap sulinerani.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut Pisortallu Suliassaqarfiutaannut Naalakkersuisoq:
Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdt siunnersuuteqarpoq pensionisiaqalersinnaanermut, pensionit ilanngarneqarsinnaanerannut periarfissat, saniatigut isertitarisinnaasat amerlassusaat pensionisiallu akileraaruserneqartarnerat eqqarsaatigalugit pensionisiallit atugaasa allanngortinneqarnissaannik.
Pensionisiaqartitsisarneq pillugu malittarisassani utoqqaat sanngiinnerpaamik inissisimasut isumaginninnikkut tunniunneqartartutigut pilersorneqarnerminni tunngavissaannik qulakkeerussiniarneq aallaavigineqarpoq. Pensionip saniatigut isertitaqarnissamut periarfissaqarpoq. Sanitigut isertitat amerliartortillugit pensionisiat ikilisikkiartuaarneqartarput, saniatigullu isertitat aalajangersimasumik isertitaqqortussuseqalernermi pensioni 0 kr.-inngortinneqartarpoq, taamaaligaangat pensionisialik imminut ilaquttaminillu pilersuisinnaasutut isigineqalertarmat.
Aalajangersimasunik ukioqalernermi kikkulluunniit utoqqalinersiaqalersinneqartarnerat pillugu malittarisassat Inatsisartunit ulloq 1. januar 1991 aallarnerfigalugu atorunnaarsinneqarput. Utoqqaat tamarmik pisortanit pensionisiaqalersinneqartarnerat atulerseqqinneqassanersoq isumaliutersuutigineqassappat tamanna sukumiisumik oqaluuserineqartariaqarpoq. Utoqqaat aningaasarissaartut pisortanillu pisartagaqartinneqaratik nammineersinnaasut pensionisiaqarsinnaatitaalernerat tamatuma ilaatigut kingunerisussaavaa. Aammattaaq massakkumut sanilliullugu landskarsi annertunerujussuarnik aningaasartuuteqartalissaaq.
Pensionisiatut tunniunneqartartut pensionisiaqartup nammineq pigisaatut pensionisiaqartitsineq pillugu peqqussummi atuuttumi aamma peqqussutissatut nutaatut siunnersuummi erseqqissarneqarpoq, taakkunanimi aalajangersarneqarmat assersuutigalugu akiligassatigut kinguuaattoorutit assigisaallu pisortanit pensionisianit ilanngaatigineqartassanngitsut. Malittarisassaq taanna tamatigut malinneqartarsimanngitsoq peqqussutissatut siunnersuutip piareersarneqarneranut atatillugu paasineqarpoq. Taamaattumik peqqussutissatut siunnersuut taanna malittarisassat atuutsinneqarnerat aqunneqarnerallu pillugit ilitsersuutinik sukumiisunik malitseqartinneqartussaavoq.
Saniatigut isertitat eqqarsaatigalugit saniatigut isertitanut qummut killissarititaasut qaffanneqarnissaat kissaatigineqartoq Naalakkersuisut ilisimavaat, isertitat taakku aappaasup isertitarinerai, inuussutissarsiornikkut isertitaanersut imaluunniit allatigut isertitaanersut apeqqutaatinnagu. Taamatut kissaateqarnermi utoqqaat inuussutissarsiornerminnik ingerlatsiinnarnissaminnut kajungerisaqalersinneqarnissaat ilaatigut tunngavilersuutigineqartarpoq. Saniatigut isertitaqarneq pissutigalugu pensionisiat ikilineqartarnerat utoqqarpassuit aningaasatigut pillarneqarnertut misigisarpaat. Saniatigut isertitat qummut killissaannik qaffaaneq utoqqarnut aningaasaqarnikkut sanngiippallaanngitsumik inissisimasut soorunami pitsanngoriaataanngitsoornavianngilaq. Pensionisiat aningaasartaat saniatigullu isertitat qummut killissaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni aalajangersarneqartarput.
Siusinnerusukkut pensionisiallit immikkut ittumik ilanngaateqartinneqartarsimagaluarput, taamaaliornikkullu pensionisiat akileraarusersorneqarnissaat pinngitsoortinneqartarluni. Inatsisartut 1991-imi aalajangiipput ilanngaatit taakku 0 kr.-inngortineqassasut, taamaaliornikkullu pensionisiat isertitaanerat malunnarnerulersinneqarluni. Tamanna akileraaruserinikkut pisariillisaanermik nassataqarpoq. Inuit akileraartussaatitaasut tamarmik assigiimmik pineqarnissaat, inuillu ataatsimoortukkaat immikkut ilanngaateqartinneqarnerisigut pitsaanerusumik pineqannginnissaat tunngaviuvoq. Pensionisiat tunniunneqannginneranni akileraarutaasussat ilanngaatigineqareertarput.
Utoqqaat atorfilinnik aappallit tamakkiisumik utoqqalinersiaqalersinneqartalernissaat Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksenip siunnersuutigaa. Hans Enoksenip siunnersuutini tunngavilersorlugu oqarpoq utoqqaat taakku inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik annertoorujussuarmik sulisarsimasut, taamaattumillu pitsaasumik pineqartariaqarlutik.
Pensionisiat aningaasartaasa amerlassusii kisermaat aappariillu saniatigut isertitaat tunngavigalugit inatsimmi malittarisassat malillugit aalajangersarneqartarput. Taamaalillutik aapparisap isertitai pissutigalugit pensionisiat aningaasartaat ikilisarneqaraangata utoqqaat akissarsiaqarlutik isertitaqartartunik aappallit aningaasaqarniarnermikkut pillagaasutut misigisimasarput.
Utoqqaat sanngiinnerpaamik inissisimasut tassaasut pisariaqartitsisut taamaattumillu pensionisiaqarsinnaatitaasut Naalakkersuisut ingerlatsinerminni tunngavigaat. Pensionisiassat naatsorsorneqaraangata aappaasup isertitai saniatigut isertitatut naatsorsuinermi tunngavissanut ilanngunneqartarput. Taamaattumik pensionisiallit suliffilinnik aappallit pensionisialinnut saniatigut isertitaqanngitsunut ikinnerusunilluunniit saniatigut isertitaqartartunut sanilliullutik inissisimalluarnerusarput.
Kinaluunniit aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqarsimasoq inuunini naallugu taamatut isigineqartassasoq Inatsisartunut ilaasortap Otto Steenholdtip siunnersuutigaa, aamma pineqartoq utoqqalinini pissutigalugu pensionisiaqaleraluarpalluunniit.
Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartat pillugit nalunaarut tunngavigalugu inuit tjenestemanditut soraarnerussutisiallit, siusinaartumik pensionisiaqartitaasut utoqqalinerluunniit pissutigalugu pensionisiaqartitaasut inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartamik tunineqarsinnaanngillat.
Taamaattorli inuit pensionisiaqartut imaluunniit tjenestemanditut soraarnerussutisiaqartut najukkani ataasiakkaani aalisartut piniartullu peqatigiiffiisa tusarniaavigineqareernerisigut inuussutissarsiutigalugulu piniarnermut allagartataartinneqarsinnaapput, pensionisiaqalernermik nalaani inuussutissarsiutigalugu piniarnermik ingerlataqarsimagunik.
Najukkani ataasiakkaani aalisartut piniartullu peqatigiiffiat tusarniaavigineqareeraangat kommuni Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Pisortaqarfimmut inassutaeqaateqartarpoq inuit utoqqalinertik pissutigalugu pensionisiaqartut tjenestemanditulluunniit soraarnerussutisiaqartut inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartartaassanersut allagartartaassannginnerluunniit.
Piniarnermut allagartap ukiumoortumik nutarterneqannginnerani kommunimi inuussutissarsiutigalugu piniarnermik ingerlataqartut aqqisa allattorsimaffiat pisortaqarfiup kommunimut nassiuttarpaa. Aqqit allattorsimaffiat kommunip misissortarpaa, najukkamilu tassani aalisartut piniartullu peqatigiiffiannut tusarniaatiggalugu nassiunneqartarpoq, piumasaqaataasut suli eqqortinneqarnersut paasiniarlugu. Aqqit allattorsimaffiat taanna kommunimut utertillugu nassiunneqartarpoq, ukiullu tulliani piniarnermut allagartat pisortaqarfimmit akuersissutigineqartarlutik.
Naalakkersuisuninngaanniit naatsorsuutigaarput Inatsisartunut ilaasortat Hans Enoksenip kiisalu Otto Steenholdtip siunnersuutaat taakkua Inunnik isumaginninneq pillugu Inatsisartut Ataatsimiititaliaanni sukumiisumik aamma misissoqqissaarneqarumaartut.
Laannguaq Lynge, Siumup oqaaseqartua:
Siumumi maluginiarparput pisortanit pensionit pillugit peqqussutissamik siunnersuut arlalitsigut massakkumut atuuttumut naleqqiullugu allannguuteqarfiusussaasoq naak siunertamigut allannguuteqarfiusutut oqaatigineqarsinnaanngikkaluarluni.
Siullermik peqqussutissami siunnersuutigineqartoq ukiut pisortatigoortumik utoqqalineq pillugu pensionisiaqalernissamut aallartiffigineqarsinnaasut imaluunniit killissarititaasut 60-iniit 63-inut qaffanniarneqarnerat Siumumiit isumaqatigaarput. Peqqussutissamut atatillugu oqaaseqaatini tunngavilersuutaasut inuit utoqqalisartut amerliartuinnarnerannik kiisalu aamma inuit inuunertusiartornerannik tunngaveqarput. Utoqqalinersiuteqalertarnermi ukiorititat qaffanneqarnissaannik pilersaarutit ukiuni arlaqalersuni nunatsinni ilisimaneqareerput. Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata malitsigisaanik peqqussusiornerummat Siumumiit tunngaviatigut tamakkiisumik taperserparput. Maluginiarparput peqqussutissap atuutilernissaa 1. marts 1999 pissasoq, kisiannilli utoqqalinersiaqalertarnissamut ukiut qaffanniarneqarnerat aatsaat ukioq 2000 aallartiffigalugu atuutilersinniarneqartoq. Taamaattumik Siumumiit inassutigissavarput pisussaq tamanna sukumiisumik atuutilernissaata tungaanut paasititsiniutigineqassasoq.
Ilanngullugu peqqussutissakkut inuit 65-ileereerlutik aatsaat utoqqalinesiuteqalersimasut tapisiaqartullu peqqussutissap atuutilerneratigut tapisiaminnik piiaavigineqannginnissaannik siunnersuut ilanngullugu Siumumiit taperserparput.
Peqqussutissaq maannamut atuuttumut naleqqiullugu arlalitsigut allannguutinik nutaaliornernillu imaqarpoq. Allannguutaasussat allat siulliullugit Siumumiit oqaaseqarfigissavagut.
Kommunit Isumaginninnermut Pisortaqarfilluunniit inuup pensionisiaqalerniarluni pisinnaatitaagaluarluni qinnuteqarsimanngitsup pisartagaqalernissaanik sulissutiginninnissaminnut peqqussutissakkut piumaffigineqarput. Siumup taamaattoqalernissaa iluarinartuutippaa tassami inoqarsinnaavoq nammineq qinnuteqarnissaminnut immaqa ilaatigut piginnaannikinneq peqqutigalugu qinnuteqartariaqarnerminnulluunniit eqqarsanngitsunik pisariaqartitsisunilli. Kommunit taama pisussaaffeqalernerisa kingunerissavaat inuk pensionisiaqalernissaminik piginnaatitaasoq kinaluunniit mininneqartutut misigisimassanngimmat.
Pisortatigoortumik pensionisianut atuuttunut atatillugu pisariaqartitsisoqartillugu immikkut ittumik inummut tapiliuteqartoqartarpoq utertitassaanngitsumik. Peqqussutissakkut immikkut pissutaasunik pisoqartillugu nalilersuilluareernerullu kinguneranik inummut tapiliussat utertitassanngorlugit tunniunneqarsinnaatitaalissapput. Siunnersuutip imarisaata oqaaseqarfigineqarnerani nassuiaataasut taamaaliornermut tunngavigineqarsinnaasut ilagaat soorlu inuk aningaasanik aqutsinerlunnini pissutigalugu pensionisiaminik Aatornerluisimappat@ immikkut ittumik taperneqarsinnaasoq kisiannili utertitassanngorlugit. Taamaalisoqartillugu Siumumiit pingaarluinnartutut isumaqarfigaarput pensionisiallip pinngitsoornani akuerseqataaneratigut tamanna pisassasoq.
Nutaamik peqqussutissap nassatarisassaa alla tassaavoq pensionisialik maqaasineqarpat sulilu inuunera uppernarsaatissaqartinneqanngippat pensionisianik unitsitsigallarsinnaaneq, kisiannili maqaasineqartoq ukiup ataatsip iluani suli inuusoq paasineqarpat pensionisiaqarneq qinnuteqaqqinngikkaluarluni nanginneqarsinnaassasoq aalajangersarneqarpoq. Tamanna Siumumiit inuup piginnaatitaaffiinik ataqqinninnertut isumaqarfigalugu kusanartumik aaqqiinertut isigaarput.
Massakkumut atuuttunik pensionisiallit tassani siusinaartumik imaluunniit utoqqalineq pillugu pensionisiallit saniatigut aningaasarsiorsinnaatitaapput pensionisiaminnik annikillisaavigineqanngikkaluarlutik. Kisimiittoq ukiumut 14.000 kr.-it aappariillu 21.000 kr.-it tikillugit saniatigut isertitaqarsinnaapput pensionisiamikkut ilanngartuunneqaratik. Siumumi ammaffigaarput massakutut saniatigut isertitarineqarsinnaasut killiliiffigineqarsimanerata qaffanneqarsinnaaneranik oqaloqataanissarput. Taamaattumik Naalakkersuisut piumaffigissavagut pensionisiallit saniatigut isertitarisinnaasaasa qaffaaffigineqarsinnaanerat siunertaralugu naatsorsuisitsissasut qanoq aningaasatigut kinguneqarsinnaaneranik takussutissiisussamik.
Peqqussutissakkut aningaasatigut atugarisat allanngorsimappata tassani assersuutigalugu ikileriarsimappata pensionisiat qaffaaffigineqasinnaalissapput allannguuteqarsimanermik nalunaaruteqartoqarneraniit utimut qaammatit 12-it tikillugit. Akerlianilli pernsionisialik eqqunngitsunik aningaasaqarnini pillugu nalunaaruteqarsimappat pensionisiaminit ilanngaanneqassaaq tamatumanili mianerineqassalluni qanoq annertutigisumik nikingassutilimmik nalunaaruteqarsimanersoq.
Peqqussutissamut atatillugu oqaaseqaatini siunnerfigineqarpoq pensionisiassap 10%-a qaangerlugu aatsaat nikingassuteqartoqartillugu ilanngaassinissaq pisassasoq. Siumumi isumaqarpugut pensionisiaqartut innuttaasutut allatulli aamma pisussaaffeqartussaasut aningaasarsiatigut eqqortumik nalunaaruteqarnissaminnut.
Siornatigut annertuumik innarluutillit siusinaartumikpensionisiaqartitaasut utoqqalinersiaqaleraangamik immikkut atortoqartariaqarnissaminnik pisariaqartitsigaluarlutik utoqqalinersiamik saniatigut atortorisassaminnik pissarsiniartarnerminni immikkut tamakkununnga atugassaminnik taperneqartanngitsut maanna taperneqartarnissaminnut periarfissinneqarmata Siumumiit nuannaarutigaarput.
Ilaatigummi innarluuteqarneq pissutigalugu immikkut ittunik atortoqartariaqartarneq akisuujusinnaasarpoq pensionisiaannalimmut akissaqartinneqarneq ajorluni.
Peqqussutissami nutaatut aalajangersarneqartut ilagaat kommunimi ataatsimi arlalinnilluunniit misiligutaasumik pensiuninik sullissinerup iluani periarfissaqartoqarsinnaalernera.
Siumumi periarfissiineq tamanna tapersernartipparput pensioninik sullissinermi eqaannerusumik pitsanngoriaatitalimmillu ujartuisinnaaneq periarfissinneqassammat. Ilanngullugu oqaatigissavarput misiliinerni angusat kingunerisaalluunniit nunamut tamarmut atuunnissaminnut piukkkunnaateqarsinnaasut piaartumik ilisimatitsissutigineqartassasut.
Pisortatigut pensionit assigiinngitsut atuuttinneqarnissaannut peqqussutissamik siunnersuummi maannamut atuuttumut naleqqiulluni erseqqissaatinik pisariakillisaanernillu imaqartumut atatillugu naatsorsueriaatsit allallu teknikkimut attuumassuteqarsinnaasut immikkut taagunngikkaluarlugit maluginiarparput peqqussutissamik siunnersuut aukumiisumik tunngavilersorluagaasumillu suliaasoq.
Aammattaaq oqaatigissavarput allannguutaasussat nutaartaasullu atuisussanut sullissisussanullu paasisitsiniutigilluarneqarnissaat Siumumiit kissaatyigeqigatsigu. Taamaattumik piaartumik sullissisunik pikkorissartitsinissamik Naalakkersuisut pilersaaruteqaqqullugit Siumumiit kaammattorusuppavut. Peqqussutissap atuutilernerata malitsigisassaanik nalunaarusiornissat kaajallaasitaliornissallu suliarineqartussaanerisa taama pikkorissartitsinissanik pisariaqartitsineq kingunerisussaammagu Siumumi pikkorissaanissaq pingaarteqaarput.
Ilaasortat siunnersuutaat peqqussutissap saqqummiunneqarneranut atatillugit saqqummiunneqartut immikkut oqaaseqarfiginngilavut. Siumumi isumaqaratta ataatsimiititaliami nalilersorneqarluareerpata oqaaseqarfigiumaarlugit.
Taama naatsumik oqaaseqarluta pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut aappassaaneerneqannginnermini Inunnik Isumaginninnermut Suliffissaqartitsiniarnermullu Ataatsimiititaliami suliarineqarnissaanit suleqataanissarput qilanaaralugu ingerlaqqinnissaa inassutigissavarput.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Inunnik isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamik ataatsimiititaliarsuup Inatsisartut 1997-imi upernaakkut ataatsimiinneranni isumaliutissiissummik saqqummiussaqarnermini, utoqqaat ikiorserneqartarnerannut tunngasut aaqqinniagassatut salliutinneqarnissaat pingaartillugu naalakkersuisunut kaammattuutigisimavaat.
Matumuuna isumaginninnikkut utoqqalinersiutit utoqqarnullu paaqqinniffiit il.il. Inatsisartut peqqussutaannit maannakkut atuutumit ataatsimoortinneqartut immikkoortillugit peqqussusiorfiginiarneqarnerat Atassut-mit tapersersorluinnaratsigu, taamaaliornikkut utoqqaarnut ikiorsiisarneq pisariinnerusumik paasiuminarnerusumillu ingerlanneqarsinnaalernissaa kingunerissammagau.
Nunatsinni inunnik ikiorsiisarnermi malittarisassarpassuit peqqussuterpassuit inatsiserpassuit kaajallaasitarpassuit paasiuminaassinnaasarnerat peqqutaallutik, inuit eqqortumik ikiorserneqartarnissaat assorsuaq pisarissersortarpaat, allaffissornikkullu aningaasat amerlaqisut atorneqartarlutik, tamakku aamma pisooqataasarput meeqqat, inuusuttut utoqqaat innarluutillit kiisalu inuit nalinginnaasumik isumaginninnikkut ikiorsertariaqartartut assigiinngitsunik ikiorserneqartarnerannut.
Atassut-mit maluginiarparput inunnik isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuup inatsisinik peqqussutinik assigisaannillu inunnik isumaginninnikkut ikiorsiisarnermut tunngasunik assigisaannillu inunnik isumaginninnikkut ikiorsiisarnermut tunngasunik paasiuminarsaallunilu pisariillisaanissamik kaammattuutaat, naalakkersuisunit paasilluarneqarluni sulineq aallartinneqareermat, Atassut-mit suleqataanissarput matumuuna oqaatigaarput.
Pisortanit utoqqalinersiuteqalernissamut ukiussarititaasut ukioq 2000-miit 60-iniit 63-inut qaffanneqarnissaat naalakkersuisunit anguniarneqartoq saqqummiussami oqaatigineqartoq, Atassut-mit isumaqatigaarput.
Imatullu erseqqissaateqassalluta, ukiuni kingullerni Nunatsinni utoqqaat malunartumik amerliartorsimapput, tamanna utoqqartatta timimikkut peqqinnerulernerannik takussutissaavoq nuannersoq, taamaattumik Atassut-mit piumasareqqissavarput, utoqqaat peqqissut sulilluartullu atorluarneqarnissaat utoqqaat misilittagaat inuiaqatigiit ineriartornerminni pinngitsoorsinnaanngimmatigit.
Taamaattumik utoqqaat namminneq aalajangersinnaasariaqarpaat qaqugu suliunnnaassanerlutik soraarninngussanerlutik, ullumikku utoqqaat amerlavallaaqaat suliinnarnissaminnik nukissaqarlutillu piumassuseqartut suliffimminnit tunuartinneqaannartartut.
Kialluunniit nalunngilaa utoqqaat suliunnaarlutik uninngaannaleeraangamik sukkasoorujussuarmik utoqqaliartortartut, taamaammat inuunertusiartornerat ilutigalugu aamma sivisunerusumik suliinnarsinnaanerat aqqutissiuuneqartariaqarpoq.
Pisortanik utoqqalinersiuteqartut ukiussarititaasut 60-niit 63-nut qaffanneqarnerisigut, piffissami 200-mit 2007-mut sulisinnaasut 1400 missaanik amerleriarnissaat naatsorsuutigisariaqartoq Naalakkersuisut saqqummiussaminni oqaatigaat, kiisalu ukiuni kingullerni inunngortartut amerliartornerat peqqutigalugu 1997-mit 2007-mut sulisinnaasut aamma 1400 missaanik amerleriarnissaat naatsorsuutigineqarluni, taamaalilluni suliffissat nutaat 2800 missaaniittut pilersinneqarnissaat pisariaqartussaasoq naalakkersuisunit oqaatigineqarpoq.
Atassut-mit maluginiarparput pisortanit utoqqalinersiuteqarnissamut ukiussarititaasut allanngortinneqarnerisa kingunerisaanik aningaasatigut kingunerisassaat piffissami siuliini oqaatigineqartumi suliffissat pilersinneqartussat aalajangiisuusussaasut naalakkersuisunit oqaatigineqarpoq, tamanna Atassut-mit imatut paasivarput suliffissat pisariaqartinneqartut pilersinneqassanngikkaluarpata taava pisortanit utoqqalinersiuteqalernissamut ukiussarititaasut nalilersoqqinneqartariaqarumaartut, taamaasiortoqassappat Atassut-mit peqataassaagut suleqataassallutalu.
Atassut-mit nalunngilarput nunatsinni pisortanit utoqqalinersiuteqarnissamut ukiussarititaasut 63-nut qaffannerisigut kiisalu utoqqaat 60-62-illu akornanni ukiullit 40%-iisa missaannik amerlassuseqartrut siusinaarlutik utoqqalinersiuteqalernissaat naatsorsuutigigaanni ukioq 2000-imi 8,5 mio. kr.-nit kiisalu 2008-mi 11,4 mio. kr.-nit inuiaqatigiinni sipaarutigineqarnissaat naalakkersuisunit oqaatigineqartoq, nalilersuilluarnissamut takussutissiimmat Atassut-mit pingaartutut isumaqarfigalugu qujarullugu tiguarput, inatsisartuni sulinermi paasissutissat erseqqissut aalajangiiniarnermi pingaartorujussuummata.
Aammalu maluginiarparput allannguinikkut aningaasat inuiaqatigiinni sipaarutissatut naatsorsuutigineqartut, ilaasa pisortanit imaluunniit annertussusileriikkanik ikiorsiissutigineqartarnissaat naatsorsuutigineqareersimammat.
Atassut-mit silatusaarnertut
isumaqarfigaarput tapersersorlugulu.
Inuit timimikkut annertuumik
innarluutillit inuttut allatulli inuit akornanni inooqataanissaminnut
periarfissaqartitaajuarnissaat eqqumaffigilluinnartariaqarpoq, timikkut
innarluuteqarneq peqqutigalugu inunnit allanit immikkoortinneqartutut misigisimaleqqunagit.
Annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarnq
pillugu Inatsisartut Peqqussutaat maannakkut atuuttoq malillugu 60-nik
ukioqaleraangamik nalinginnaasumik utoqqalinersiutilittut pineqalertarnerisa
atorunnaarsivinneqarnissaat imaluunniit 63-nut ukioq 2000-imi
qaffanneqarsinnaanissaannik allannguiniarneq Naalakkersuisut saqqummiussaminni
oqaatigimmassuk Atassut-mit iluarisimaarparput, allannguutissamik
saqqummiussassaq pissangalluta utaqqissavarput.
Atssut-mit isumaqarpugut timimikkut
innarluuteqalersimagaanni innarluuteqaraanniluunniit, inuunerup sinnerani
innarluutilittut ikiorserneqarnissaq pisariaqartoq.
Nunatsinni utoqqaat amerlanersaasa
inatsisartut peqqussutaat inatsisaallu sunik imaqarnerat periarfissaqartitsinerallu
tamakkiisumik malinnaaffigisinnaasanngilaat, taamaattumik kommunit aammalu
inunnik isumaginninnermi pisortaqarfiup inuit pisortanit
utoqqalinersiuteqalernissaminnik namminneerlutik qinnuteqarsinnaanngitsut
ikiorserneqartalernissaannik periarfissiiniarneq, Atassut-mit qujarullugu
tiguarput.
Inunnik isumaginninneq eqqarsaatigalugu
misiligutitut aaqqissuusseriaatsit kommuninut
periarfissiissutiginiarneqarnerat soorlu, inummut tapiutit
piginnaanngorsaaqinnermi suliniutit pillugit aaqqissuussinerit nutaat,
misilinneqarsinnaanngornerat Atassut-mit taperserparput matumuunalu
erseqqissaatigissavarput misiliinissat maleruagassanik nunamut tamarmut atuutussanik
suliaqannginnermi toqqammavigineqartussatut naalakkersuisunit pingaartinneqarmat
paasilluarsinnaagatsigu, matumuuna apeqqutigissavarput misiliinissat
aningaasanik naleqartussaammata naalakkersuisunit kommuninut
tapiisinnaanissaq qularnaarniarneqarsimanersoq?
Atassut-mit oqaatigissavarput inummut tapiutit
tunniunneqartarnerat kommunimiit kommunimut assigiinngitsunik atortinneqartarmata,
tamatumani kommunit qanoq aningaasaqartiginertik tunngavigalugu
tunniussisinnaasarlutik, taamaammat inummut tapiutinik aaqqissuussineq
maannakkut atuuttoq pitsaaqquteqarlunilu sanngeequteqarpoq, matumuuna inummut
tapiutit nunatsinnut tamarmut atuuttussamik aaqqiivigineqarnissaat anguniarlugu
aningaasatigut kingunerisassaat eqqarsaatigalugit, Namminersornerullutik
Oqartussat kommunillu nammagassaat suliassallu agguataarneqartarnerat pillugu
isumaqatiginninniarnerit maannangaaq aallartinneqarnissaat naalakkersuisunit
neriorsuutigineqarmat Atassut-mit taperserparput, nunatsinni utoqqaat
assigiimmik pineqarnissaat pisariaqartorujussuummat.
Peqqussutissamut siunnersuummi utoqqarnut
ataasiaammik ikiuisinnaaneq ilanngunneqarsimanngitsoq Atasuut-mit
malugaarput, matumuuna peqqussutissamut ilanngunneqarnissaata ataatsimiititaliami
oqaluuserineqarnissaa kissaatigaarput, tamatumani utoqqaat namminerisaminnik
illoqartut pisariaqartittaraat nalunnginnatsigu.
Pisortanik utoqqalinersiuteqartut
inuuniarnerminni aningaasat atugassaasa kisermaamut 3000 kr.-it aapariinnullu
5000 kr.-ninik minnerpaaffilerneqarnissaannik Naalakkersuisut saqqummiussaat
Atassut-mit tapersersorluinnaratsigu, ullumikkummi utoqqaat akiligassanik
akileereernermikkut inuuniarnissamut atugassaat qaammammut naammaqqajanngitsut
sinneruttartut nalunnginnatsigu.
Nunatsinni utoqqaat amerlaqaat
innuttaasunik aalajaallutik sulissussilluarsimanermikkut
soraarnerussutisiaqartunik, tamakku pisortanit utoqqalinersiaqartitsinerup
avataani inissisimapput pisortanillu ikiorserneqarsinnaasaratik, matumuuna
Atassut-mit kissaatigissavarput aningaasat inuunerminni atugassaasa
minnerpaaffilerneqarnissaat suliniutinut ilanngunneqarluni misissorneqarnissaa
pisariaqartikkatsigu, taamaaliornikkut pisortanik utoqqalinersiuteqartut
kiisalu, soraarnerussutisiaqartut assigiinnerusumik pineqarsinnaanerat
anguneqassammat.
Utoqqaat innuttaasunik aalajaallutik
sulissussilluarsimanermikkut soraarnerussutisiaqartut akiitsunut
ilanngaasiinissamut toqqaannartumik illersuutissaqanngitsut, Naalakkersuisut
misserratiginagu oqaatigimmassuk Atassut-mit maluginiarparput, taakkununngalu
tunngatillugu akiliisitsiniartarnermut maleruagassat
naleqqussaavigineqarnissaannik Naalakkersuisut saqqummiussaat Atassut-mit
tapersersorluinnaratsigu, taamaliornikkut utoqqaat sunik atugassaqartitaanerat
assigiinnerusumik malittarisassaqartitaanissaat anguneqarsinnaaqqullugu.
Ukiuni kingulliunerusuni nunatsinni
utoqqaat ulluinnarni atugaat innuttaasunit annertuumik sammineqartarsimapput,
matumuuna utoqqaat pitsaanerusumik inuuniarnermikkut aningaasatigullu
atugassaqartitaanissaat peqqussutit allanngortiterneratigut peqqussutit allanngortiternerisigut
aaqqissuuteqarfiginiarneqalernerat Atassut-mit assut iluarisimaaratsigu.
Nunatsinni utoqqaat timimikkut
peqqinnerulernerat ilutigalugu pisortanit utoqqalinersiutitik kisiisa
isumalluutiginagit sulinermikkut pinialunnermikkullu saniatigooqarsinnaanertik
assut soqutigisarigaat Atassut-mit maluginiarparput, ajuusaarnartorli
oqaatigisariaqartoq tassaavoq utoqqaat piumassuseqarnermikkut
utoqqalinersiutimik saniatigut isertitaqarsimagaangamik utoqqalinersiutiminnik
ilanngartuiffigineqartarnertik assut naammagittaalliuutigisaraat nalunngilarput.
Matumuuna Atassut-mit piumasarissavarput
utoqqaat pisortanit utoqqalinersiuteqalersimasut saniatigooralugu
isertitarisinnaasaasa ukiumut soorlu, kisermaammut 40.000 kr.-init aappariinnullu
60.000 kr.-inut qaffanneqarsinnaanerat ataatsimiititaliami nalilersorneqaqqullugu,
taamatut aaqqissussinikkut utoqqaat peqqissut piumassuseqartullu
nammineerususseseqarnerat annerulersinnaaqqullugu.
Inatsisartunut ilaasortat siunnersuutaat
oqaluuserisamut ilanngullugit saqqummiunneqartut amerlanersaat oqaluuserisami
matumani attupillanneqarmata ataatsimiititaliami nalilersoqqissaarneqarnissaat
Atassut-mit suleqataaffigissavarput erseqqissaatigissalluguli siunnersuutit
saqqummiunneqartut inunnik Isumaginninnermut Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuarmi
annertuumik aamma sammineqareersimammata, soorunami oqareernittuut ataatsimiititaliami
nalilersoqqissaaqqissavarput.
Taamatut oqaaseqarluta peqqussutissatut
siunnersuut tunngaviatigut taperserparput apeqqutigineqartullu ilanngullugit
ataatsimiititaliami nalilersoqqinneqarnissaat kaammattuutigalugit matumuuna
suleqataanissarput Atassut-miit neriorsuutigaarput.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinniit maluginiarparput
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut Isumaginninninermut
Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup amerlasuutigut kaammattuutaasa malittaattut
siunnersuut saqqummiunneqartoq.
Peqqussutissatut siunnersuut ataatsimut
isigalugu suliarilluagaanera maluginianngitsoorneqarsinnaanngilaq. Tamatumani
peqqutaavoq peqqussutissap suliarineqarnerani pingaartinneqarsimammat
maleruagassat ullutsinnut naleqquttuunerunissaat, minnerunngitsumillu
peqatigiiffiit, kattuffiit, kommunini isumaginninnikkut sullissisut
misilittagaat aamma tunngavigalugit peqqussutissaq suliarineqarsimammat.
Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermik Ataatsimiititaliarsuarmi
suleqataanitsinni maluginiarsimavarput pisortanit pensionisiaqartortatta sumi
najugaqarnertik najoqqutaralugu inummut tapiutit aqqutigalugit
assigiinngitsorujussuarmik atugassaqartianneqarnertik naammaginngilluinnaraat.
Taammaattumik Inuit Ataqatigiinniit
ilalerparput inummut tapiutit nunamut tamarmut atuuttumik
maleruagassiuunneqarnissaat pingaartillugu
siunnerfigineqarmat.
Tamatumanilu KANUKOKA qanimut
suleatigineqarnissaa pissusissamisoortutut isigalugu, oqareernitsituummi
peqqussutissatut siunnersuut tamanit iluarisimaarneqartoq, kusanartumillu siunnerfilik
malitsinneqassappat pingaaruteqarpoq peqqussutissatut siunnersuummut atuisussat
sinnerlugit tassalu KANUKOKA-p qanimut suleqatigineqarnissaa.
Inuit Ataqatigiit peqqussutissatut
siunnersuummi siunnerfigineqartut pingaarnersiorlugit oqaaseqarfigissavagut.
Siullermik Naalakkersuisumut
apeqqutigissavarput, nunatsinni A-kasseliornissamik suliniuteqarneq sumut
killippa?
Pensionisiaqalernissamut ukiussarititaasut
ukioq 2000-imiit 60-iniit 63-inut qaffaanissamut siusinnerusukkut Inuit Ataqatigiinniit
taamatut siunnerfeqarneq akerlerinagu oqaaseqarfigerrernikuuvarput,
tamatumanilu piumasaqaatigalugu suliffeqarfiit iluanni utoqqaliartorneq ilutigalugu
nutaanik aaqqissuussisoqarnissaa, ilaatigut utoqqaliartortumut akunnerit
suliffiusartut ikilisikkiartuaartinneqartarnissaat tamatumani eqqarsaatigaarput,
naammanngilaq utoqqaat amerliartornerat taamatullu siunissami
aningaasartuuteqarnerulernissaq kisiat eqqarsaatigineqarnissaat.
Inuit Ataqatigiinnut pingaaruteqarpoq
eqqaasissutigissallugu inuit tamatta assigiinngissuteqarnerput peqqutigalugu
siunissami ilaqartuassaagatta 63-inik ukioqalernatilli sulerulussimanertik
peqqutigalugu sulinermik inuutissarsiorsinnaajunnaartunik, taakkulu tamatigut
periarfissinneqartuartariaqarput siusinaartumik pisortanit
pensionisiaqarsinnaanissaminnut.
Ilisimaneqartutut septemberip
aallaqqaataaniit pisortanit pensionisiat tunngaviusumik 7% missaani
qaffanneqarput, qaffaaneq immini ajunngilaq, tamannali naammanngilaq,
taamaattumik Inuit Ataqatigiit Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamik
Ataatsimiititaliarsuarmi suleqataanitsinni anguniarsimasarput utoqqaat
siusinaartumillu pensionisisartut inuuniarnermi aningaasartuutinut
matussutissat peereerlugit minnerpaafissaannik qularnaarunneqarnissaat,
tamatuma Naalakkersuisunit piviusunngortinniarneqarnera nuannaarutigaarput,
minnerpaaffiliinissamilu killissarititaasussat kisimiittunut kr. 3.500,-it
aappariinnullu kr. 5.500,- siunnerfigineqarnissaat Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigaarput.
Taamatut qaammammut tigusassat
minnerpaaffilerneqarnissaat saneqqunneqarsinnaanngitsutut isumaqarfigaarput,
takornartaanngilarmi pensioniinnarmik isumalluutillit ilaqarmata akiligassat
akilereerlugit qaammammut tusind kr.-nit ataallugit inuuniartartunik,
pisortanullu ikiorneqarnissamik saaffiginnikkaangamik ikiorneqarnissamik
itigartinneqartartunik, tamanna Ataatsimiititaliarsuarmi sineriatsinni
angalaarnitsinni utoqqartatsinnit uppernarsarneqartarpoq.
Tamatumani aamma
peqqutaaqataanngitsuunngilaq, peqqussummi atuuttumi aammalu peqqussutissatut
siunnersuummi aalajangersagaqarnera pisortanit pensionisianit akiitsunut
taamaaqataannulluunniit ilanngaassisoqartannginnissaanik qularnaarinninnerup
pisortanit tamanit unioqqutittuarneqarnera.
Takornartaanngilarmi utoqqaat
akiligssanik pisoqqanik´, assersuutigalugu ESU-mut akileraarutinut allanullu
akilersuitinneqartarnerat, uffa utoqqalisup taamaallaat pisortanit pensionisiat
kisiisa inuuniarnermini isumalluutigilereeraluaraat.
Qujanarpoq taamatut inatsisinik
unioqqutitsinerit KANUKOKA suleqatigalugu qaangerniarlugit suliniuteqarnerit
aallartinneqarmata.
Inuit Ataqatigiinniit annertuumik
innarluutilínnut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni ukioritaasut
60-iunerata atorunnaarsivinneqarnisaa piumasaraarput, annertuumimmi innarluutilik
60-inik imaluunniit 63-inik ukioqalernermi innarluutaarunneq ajortoq tamanit
ilisimaneqarpoq, akisussaaffiullu qitiusumiit kommunimut nuunneqarnerata
kingunerisaanik innarluutilimmut ajornerusumik kiffartuussilernermik
kinguneqartarnera unitsittariaqarpoq.
Inuit Ataqatigiit peqqussutissatut siunnersuummi
allannguutissatut siunnersuutigineqartut pingaarnerit oqaaseqarfigereerlugit,
naggataatigut peqqussutissatut siunnersuut ataatsimut isigalugu oqaaseqarfigissavarput.
Oqareernitsitut peqqussutissatut siunnersuut
ukiuni aggersuni ineriartorteqqitassaq ajunngitsorpassuarnik siunnerfilik, taamaallaat
ataasiinnarmik sanngiiffeqarpoq, tassalu peqqussutissamut siunnersuummut
malitsitsisussat "kommunit ataasiakkaat".
Inuit Ataqatigiinniit KANUKOKA-mut
kaammattuutigissavarput peqqussutissatut siunnersuutip inaarlugu
suliarineqarnerani naingaasaatigut kingunerisinnaasai eqqumaffiginiaqqullugit,
pingaartumik aningaasalersuiriaatsimik nutaamik tunngavilimmik
isumaqatigiissuteqarniarnissamik.
Tamanna pisariaqarpoq utoqqartatta
innarluutilittattalu kissaatigisaat piviusunngortinneqassappata, tassaasoq
kommunimi sumi najugaqarnertik apeqqutaatinnagu assigiimmik kiffartuunneqarnissamik
kissaateqarnerat anguneqartariaqarmat.
Utoqqaat innarluutillillu atugarisaat
pillugit oqallittarnerit nuannersut ingerlanneqareerput peqqussutissatullu
siunnersuut aqqutigalugu pitsanngorsaanissami sulinissaq tullinnguuppoq, Inuit
Ataqatigiinnillu kaammattuutigissavarput peqqussutissatut siunnersuut
inatsísartuni akuerineqassappat, suliassaq tulliuttoq tassaasariaqartoq
malitsisisussanut, tassalu kommuneqarfinni inunnik isumaginninnermi
ataatsimiititaliat taamatuttaaq nunaqarfinni aqutsisut paatsoorneqarsinnaajunnaarlugu
pisortaqarfimmiit peqqussutissaq pikkorissaassutigineqartariaqartoq.
Nagaataatigut Inuit Ataqatigiinniit
utoqqaat innarluutillillu qutsaviginiarpagut Ataatsimiititaliarsuarmi
suliniarnitsinni annertuumik isummersuisimanerannut.
Inatsisartunut ilaasortat
siunnersuutaannut Naalakkersuisup akissuteqaataat tamakkiisumik
isumaqatigigatsigu oqaatigiinnassavarput.
Taamatut oqaaseqarluta Pisortanit
Pensionisiat pillugit Inatsisartut Peqqussutissaatut siunnersuut Inatsisartut
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanut taamatuttaaq Inatsisartuni ilaasortat
siunnersuutaat aappassaaneerneqannginnermini ingelateqqinnissaa
akuersaarparput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Siullermik Kattusseqatigiit tunngaanniit
nuannaarutigaara kiisami Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup
Isumaliutissiissutaata saqqummiunneqarneraniit ukiup aappaata affaa
qaangiukkiartulillartorlu, utoqqalinersiutit, siusinaartumik ikiorsiissutit
inummut tapit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaanntu siunnersuut
saqqummiunneqarmat.
Soorunami 1995-imili
Ataatsimiititaliarsuaq pilersinmneqarmalli Kattusseqatigiit sinnerlugit
ilaatigut utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaannut
tungasut siunnersuutigisarsimasakka aamma Isumaginninnermik
Iluarsaaqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuarmut innersuunneqartarsimasut
eqqaamallugit, minnerunngitsumillu Ataatsimiititaliarsuup suliaminik
naammassinnilluni Inatsisartut upernaakkut 1997-imi ataatsimiinnitsinni
saqqummiussinermini kaammattuutai inassuteqaataallu innersuussutigalugit
peqqussutissamut siunnersuut Kattusseqartiinniit tunngaviatigut taperserlugu
imatut oqaaseqarfigissavarput.
Siullermilli eqqaasitsissutigissavara,
isummat utoqqarnut innarluutilinnullu tunngasut saqqummiuttakkakka aamma
utoqqarnik innarluutilinnillu saaffigineqartarnikka oqaloqatiginnittarnikka,
aammalu tamanut ammasumik ataatsimiisitsisarninnit saqqummiunneqartartut
tunngavigalugit maanga inimut annguttarakkit.
Taamaattumik utoqqaat innarluutillit
sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaat sapinngisamik taamaannerisut
oqaatiginiartarpakka, naak aamma utoqqaqaraluartoq atukkaminnik naammaginniinnartunik,
taamaattoq pissutsit ataatsimut tamaasa isigalugit paasinarluarpoq, inuit
matumani pineqartut atukkamikkut iluarsartuussivigineqarnissaminnik ilaatigut
annertuumik pisariaqartitsisut.
Isumaginninnermut Atatsimiititaliarsuup
isumaliutissiissummini ilaatigut saqqummiuppaa inunnik isumaginninnermi
peqqussutit atuisunut paasiuminarnerulersinneqarnissaat atuisunit kissaatigineqartut
ilagigaat, taamaattumik Naalakkersuisup saqqummiussinermini aamma tamanna
ilaatigut oqaatigimmagu nuannaarutigaara, taamatullu aaqqiiniarnermi
utoqqalinersiutillit il.il., kiisalu utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit
immikkoortinneqarnissaat aamma peqqussutit paasiuminarnerulernissaannut
aqqutissiueqataasussaasoq nalunanngilaq, taamaattumik taamatut aaqqiiniarneq
aamma taperserpara.
Kisianni tamatta nalugunanngilarput, inatsisit
peqqussutilluunniit oqaasertalersorneqarneri amerlanertigut atuisunit inatsisilerituujunngitsunik
paasiuminaatsinneqartartut.
Taammattumik Naalakkersuisut
inussiarnersumik qinnuigissavakka peqqussutissap matuma
atulersinneqannginnerani immikkut atuisunut paasinarluartumik nassuiaammik
malitseqartinneqarnissaa ilanngullugu sulissutigeqqullugu. Taamaalilluni
paatsuungassutigineqarsinnaasut tamarmik pinngitsoorsinnaaqqullugit.
Upernaakkut 1997-imi
Ataatsimiititaliarsuup suliaminik saqqummiussereernerata kingorna ilaatigut
oqariartuutigineqartut ilaat saqqummiunneqartut tassaaput, inuiaqatigiinni
atugarliortut nunap ilaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu isumaginninnikkut
assigiimmik atugassaqartinneqarnissaat tunngaviusumik
isiginiarneqartariaqartoq, tamannalumi utoqqaat saqqummiuttagaannut,
minnerunngitsumik inummut tapi eqqartorneqartillugu piumasaqaatigisaannut
nnaapertuuppoq.
Taamaattumik Kattusseqartigiit
naatsorsuutigilluinnarparput peqqussutissaq manna aallaavigalugu utoqqaat
allallu ikiortariaqartut atukkamikkut assigiimmik atugassaqartitaalissasut kommunip
arlaani sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu.
Tamatumallimi soorunami
iluarsineqarsimanissaat naatsorsuutigaara KANUKOKA qanimut
suleqatigilluinnarlugu ingerlanneqarsimassasoq, tamannami Naalakkersuisunit
siusinnerusukkut aamma neriorsuutigineqarmat.
Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnissamut
Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini saqqummiunneqarnerani
utoqqalinersiutit 63-inik ukioqalernermut qaffanneqarnissaat kaammattuutigigaluaraa,
taamaattoq Isumaliutissiissummi ilaatigut ima allassimasoqarpoq.
"Ataatsimiititaliarsuup
maluginiarsimavaa utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqalernissamut ukiut
killissaasa qaffanneqarnerisigut utoqqaat ikiorsiissutinik allanik
pisariaqartitsiliinnassasut"
Aammalu Ataatsimiititaliarsuaq imaattumik
inassuteqarpoq:
"Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup
minassutigissavaa utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqalernissamut ukiut
killissaat siunissami ungasinnerusumi 63-inut qaffanneqassasut, kiisalu
suliffeqarnermi illuatungeriit aamma utoqqaat peqatigiiffii suleqatigalugit
suliffeqarfinni utoqqaat pillugit seniorpolitikkeqalernissaq
ineriartortinneqartariaqartoq".
Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaammini
"siunissami ungasinnerusumi"-mik oqarsimanera qanoq taama
paasineqartariaqarsimanerpoq? Aamma soqutiginarpoq paasissallugu utoqqaat
pillugit siniorpolitikkeqalernissaanik ineriartortitsisoqarnersoq?
Siuliani oqaatigineqartut
soqutigineqassappata, Ataatsimiititaliarsuup Isumaliutissiissutaani qupperneq
68-imiipput.
Soorlu siusinnerusukkut eqqaaneqareersoq,
nuntsinni inuit ikiortariaqartut assigiinnerusunik atugassaqartinneqarnissaat
qulakkeerniarlugu, ilaatigut Ataatsimiititaliarsuup sulinermini aamma ilanngullugu
oqaluuserisimavaa inummut tapit piivinneqarnissaannut periarfissaq, tassa
ilaatigut atuisuniit kissaatigineqartut tunngavigalugit.
Tamaaliornissarlu ilaatigut aqutsinikkut
kommuninut oqilisaataasussaasoq oqaatigineqarpoq, kisiannili illuatungaatigut
utoqqalinersiutillit ajornartuuissut immikkut ikiorserneqarsinnaanerat
periarfissaarutivisussasoq aamma Isumaliutissiissummi oqaatigineqarpoq.
Taamaattumik Ataatsimiititaliarsuup inassutigaa
inummut tapinik tunniussinermi piumasaqaatit tigussaasut uuttorneqarsinnaasullu,
suliassaqarfimmi tassani malittarisassanik assigiimmik nunamut tamarmut
atuuttunik qulakkeerisussat aalajangersarneqassasut.
Taamaattumik ilaatigut ' 32, imm. 2-mi aalajangersagaq, tassalu inummut
tapit kommuninit ataasiakkaanit aningaasartuutigineqarnissaat
eqqarsarnartoqartippara, tassami maannamut nalunngereerparput inummut tapi
amerlanertigut kommunit aningaasaqassusiannut, imaluunniit
aningaasakilliussusaannut annertuumik sunniuteqartatoq.
Taamaalillunilu assigiinngisitsineq
maannamut pisarmat. Naatsumik oqaatigalugu kommunit aningaasaqarnikkut
inissisimanerat tunngavigalugu utoqqaat allallu ikiortariaqartut assigiinngitsumik
pineqarnerat nangiinnartussanngussooq, ersarinnerusunik
malittarisassaliortoqanngippat, imaluunniit allatut aaqqiisoqanngippat.
Kiisalu Ataatsimiititaliarsuup
innarluutillit pillugit inassuteqaataa imaattoq ereseqqissaassutigissavara.
"60-inik ukioqalernermut killiliineq
peqqussummiit peerneqassasoq, taamaalillutik inuit taakku innarluutillit
pillugit peqqussut naapertorlugu innarluuteqarnertik pissutigalugu aningaasartuuteqarnerunerminnut
ikiorsiivigineqarsinnaajuaannaqqullugit".
Taamaattumik ' 17, imm. 2-imi inuit siusinaartumik pensionisiaqartinneqartut
63-inik ukioqalernerminniit utoqqalineq pissutigalugu pensionisianut
qinnuteqaqqaaratik nuuttarnissaat Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataanut
naapertuutinngitsoq isumaqarfigaara.
Tassami innarluuteqaraanni, imaluunniit
siusinaartumik pensionisiaqaraanni ukiut aalajangersimasut nallerlugillu
ajoqut, innarluulluunniit qaangerneqarneq ajormat.
Nuannertarpoq inimi maani siusinnerusukkut
saqqummiuttarsimasaat ilaat - ilaasortat ilaannit paasineqalerlutik siunnersuutigineqaraangata,
soorlu maanna Inatsisartunut ilaasortat Otto Steenholdt-ip aamma Hans
Enoksen-ip siunnersuutaat ajunngilluinnartunik siunertallik saqqummiunneqartut.
Tassami maani ataatsimiittarnerni siusinnerusukkut,
pingaartumik aningaasanut inatsissat il.il. eqqartorneqartillugit ilaatigut
Inatsisartunut ilaasortat siuliani taaneqartut maanna siunnersuutigisaat
ataasianngeqalunga oqaluttarfik manna atorlugu nipituuliuutigisarsimagakkit.
Taamaattumik nuannaarlunga
siunnersuutigineqartut qamannga pisumik taperserpakka. Neriuutiginaqaarmi
utoqqaat innarluutillillu inuttut isigineqalerlutik ataqqineqarlutillu uimik,
nuliamik aapparmilluunniit isertitaat apeqqutaatinngilluinnarlugit
utoqqalinersiutinik il.il. pisarnissaat. Ataasiarnangalu oqaluttarfik manna
atortareerpara pissutsit taamaattut akuersaarneqarsinnannginnerannik
oqariartuuteqarlunga.
Taamatut oqaaseqarlunga, neriuutigalugulu
kiisami utoqqaat innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu atugaasa assigiinnerusumik
iluarsineqarnissaat - sipaarniarfigineqaannaratik, pillarneqartutullu
misigisimanatik inuunermik ulluisa sinnerini nuannaarlutik inuuneqarnissaat
anguneqassasoq naatsorsuutigalugu suliap aappassaaneerneqannginnerani Inatsisartut
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaani sukumiisumik oqaluuserineqarnissaat
inassutigaara.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermut Pisortallu
Suliffeqarfiutaannut Naalakkersuisoq:
Assorujussuaq oqaatsit imartuut aammalu siunertaqarluartut
partiininngaanniit oqaatigineqaput, peqqussutissamut siunnersuummut
tunngatillugu.
Soorunami aamma apeqqutit assigiinngitsut
qaqilerneqarput, taakkualu soorunami akissuteqarfigissavakka.
Siullermilli peqqussutissatut siunnersuut
tamaat ataatsimut isigalugu partiininngaanniit tamanit, aammalu
Kattusseqatigiinninngaanniit ilassilluarneqartoq paasinarpoq, aammalu alliliarineqarnera
atuisussanullu paasiuminartunngortinneqarnissaa peqqussutaasut
eqqarsaatigalugit suliap ingerlanneqarsimanera nuannaarutigineqartoq assut
qujassutigaara.
Siumuminngaanniit oqaatigineqartut ukua
maluginiarpakka, ersarissut, aamma peqqussutissap Inunnut Isumaginninnermut
Inatsisartut Ataatsimiititaliaani suliarineqaqqinnissaanut atatillugu
innersuussutigineqartut, aammalu Naalakkersuisuninngaanniit
nalilersuiffigineqaqqullugit inassutigineqartut, tassa siullermik
utoqqalinersiaqartut, pensionisiaqartut pensionisiaminnut
ilanngaataanngitsumik isertitarisinnaasaasa qaffanneqarsinnaanerat,
kisimiittunut 14.000,- kr.-iusoq kiisalu inooqatigiinnut 21.000,- kr.-niusoq,
taakkua aaqqiivigineqarnissaannik piumasaqarneq aamma siusinnerusukkut
partiinit allaninngaanniit saqqummiunneqartarsimasoq, tamatuma maannakkut
naliliiffigineqarnissaa kissaatigineqartoq.
Naalakkersuisunit naammassiniassavarput
qaffaataasinnaasut tassani qanoq aningaasatigut uagutsinnut, Landskassemut
kommuninullu naleqassanersut misissorsinnaavarput kiisalu paasissutissat
Ataatsimiititaliamut ingerlatissinnaavagut, taanna oqaatigissavara.
Taamaaliornikkut isumaqarpunga,
inatsisartuni ilaasortat siunnersuutigisaat, Otto Steenholdt-ip aammalu Hans
Enoksen-ip, isertitat apeqqutaatinnagit utoqqalinersiatigut aaqqissussisoqarsinnaanerani
imallit, isumaqarpunga tamakkiisumik naammassinngikkaluarlugit, kisianni
qalliallanneqarsinnaasut, nammineerluni isertinneqartartut utoqqalinersianut
ilanngaataanngitsumik qaffannerisigut aamma tjenestemand-itoqqat aammalu suli
aningaasarsiortut taakkua pitsaanerusumik aamma aaqqiiviginissaanik
aqqutissiusseqataasinnaammat.
Tamanna Naalakkersuisuni
ammaffigissavarput, aamma paasissutissat, aningaasatigullu kinguneriumaagassat
ingerlatikkumaarpagut.
Atasuumminngaanniit saqqummiunneqartut
aamma oqaatsit imaannaanngitsut qujassutigssavakka. Isumaqarpunga utoqaat
atugarisaat pillugit ataatsimoortumik anguniagaqarnerup isumarpassuinik aamma
Atasuut saqqummiussaqartoq, tamanna pillugu qutsaviginngitsoorusunngilara.
Tassungalu tunngatillugu utoqqalinersisinnaalernissamut 63-inut qaffaaneq
eqqarsaatigalugu suliffissat taakkua 1.400-uusut pineqarnerat, aammalu
inuusuttut ilinnniarfinninngaanniit sulisinnaalernissaminut
anilaakkumaartussat aamma 1.400 missaaniittut eqqarsaatigalugit 2.800-inik
suliffissanik nutaanik pilersitsisoqarnissaanut tunngatillugu oqaaserisaat
imatut oqaatigissavakka, tamanna pillugu Naalakkersuisut annertuumik
suliaqareermata.
Tassa apeqqut ersarimmat aammalu
inuussutissarsiornikkut politikkitsinni, suliffeqarnikkut politikkitsinni
inunnik isumaginnikkut politikkitsinni, sapinngisamik ataqatigiissaarinermik
kinguneqartumik taakkua isumannaarniarneqarnissaat qulakkeerniarsarineqarpoq.
Tamatumanilu kommunit kattuffiillu
assigiinngitsut soorunami pinngitsoorneqarsinnaanngillat, qanimut
suleqataanissaanut.
Taamaattumik erseqqarissaarineq
Atassumminngaannit uani aamma saqqummiunneqartoq, qulornanngilarlu
malitseqartittuarneqarumaarpoq, aamma allat pillugit oqallittarnerni.
Kiisalu misiliilluni
aaqqissuussisarumaarnissat, tapitigut aaqqissuussinerit eqqarsaatigalugit,
aammalu allatigut kommunit soqutigisarpassuaqarput aamma misileraanissaminnut.
Tassanilu misiliisarnissamut tunngatillugu kommunit isumatiginiarneqartarumaarmata
killiliussassanik, soorunami pisinnaasat pisussaaffiillu sippornagit,
taamaattumik Naalakkersuisuni taanna pingaartipparput misiliinissaq ataatsimut
sammisoq isumaqatigiissuteqarfigineqartassasoq kommuni misileraarussaq, taamaalilluni
pisussaaffinnik aningaasatigullu akisussaaffiliinerit paatsooqatigiinnikkut
kingunipilutsissanagit.
Unali erseqqissalaassavara Atassummut
inunnik isumaginnikkut tapitigut periarfissarititaasut, aammalu
ikiorserneqarnissamut periarfissarititaasut, taakkua aamma ilanngullugit
eqqarsaatigineqareermata peqqussutissami siunnersuummi. Qassupilaarneqarsimassappat
' 21-imi, tassani ilaapput tapitigut aamma ataasiaannartumik
ikiorserneqarnissamik periarfissiissutaasut.
Tassa ataasiaannartumik
ikiorserneqarnissamik periarfissat eqqumaffigineqarnissaat, Atassutip inassutigissama
tassani taavara ' 21-imi taamaaliortoqarsinnaanerat
ilanngunneqareermata.
Inuit Ataqatigiinninngaanniit
saqqummiunneqartut arlaqarput, aamma tassani ilaavoq
A-kasse-liortoqarsinnaaneranut tunngasoq, sumut killinnersoq aperivaatigut
ersarissumik, tassunga tunngatillugu oqaatigisariaqarpoq A-kasse-liornissamut
periarfissat uagut nammineerluta inatsisiliorsinnaanissatsinnut aammalu
A-kasse-inik aallartitsisinnaanissatsinnut inatsisit periarfissiisut
inatsisartuni akuersaarneqareersimammata.
Tassalu Inatsisartut
inatsisiliorsinnaapput A-kasse-liat ataasiakkaat eqqarsaatigalugit.
SIK nalunngilarput aaqqissuussisoq,
aammalu nammineerluni siunertaqarluarluni qujanartumik siuarsimalersimasoq,
utoqqalinersiuteqalernissamut toqqorterineq eqqarsaatigalugu, aammalu taassuma
saniatigut nunatsinni tjenestemand-it minnerunngitsumik eqqarsaatigalugu,
aammalu taassuma saniatigut nunatsinni tjenestemand-it minnerunngitsumik
eqqarsaatigalugit aamma allatut isumaqatigiissuteqarsimasut, kisiannili Danmark-imi
utoqqalinissamut aningaasaateqarfiit aqqutigalugit toqqorterisut
arlalissuupput.
Taamaattumik nunatsinni uagut
namminerisatsinnik aaqqissuussisinnaanerput ilanngullugu Naalakkersuisuni
pingaartipparput isummerfigineqartariaqartut piffissami qanittumi.
Taamaattumillu massakkut
ikiorsiissutaasartut assigiinngitsut pillugit Suleqatigiissitarsuaq,
isumaginninnerup ataani aaqqissuunneqartussaq ingerlaqqinnitsinni ilanngullugu
suliakkiissutigineqartussaavoq. Taanna ilisimatitsissutigissavara.
Misissugassaasa ilagissavaat nunatsinni
qanoq A-kasse-liornerit ilusillit ingerlakkutsigut pitsaanerunersoq, nunatsinni
aningaasarsiortut tamaasa ataatsimut isigalugit aaqqissuussineq qanoq
isikkoqarsinnaanersoq imaluunniit peqatigiiffikkaartumik aaqqissuussinerit
qanoq ittuussanersut.
Nunatsinni inuit ikittunnguugatta
sulisinnaasullu 36.000-iinnaagatta, isumaqarpunga periarfissaq
ataasiinnapajaasoq, soorunami misissuisoqarumaarpoq, nunarput ataatsimut
tamaat isigalugu aaqqiisoqarsinnaanera orniginartut ilagissavaat.
Kommuninut KANUKOKA-mut
isumaqatigiissutissat taakku taareerpakka, aammalu utoqqaat sullinneqarneranni
sulisut pikkorissartinneqarnissaat Siumumiit aammalu partiinit arlilinniit pingaartinneqartut
taakkua naammassiniassavagut. Piumasarineqarpoq pikkorissartitsinissaq
piaartumik aallartissasoq, manna inatsit peqqussutissarlu akuerineqariarpata.
Tamanna nalakkersuisoqatinnut ingerlateqqikkumaarpara, aammalu uagut
pisortaqarfitsinninngaanniit qanoq iliuusaasinnaasut kommunit suleqatigalugit
tassani aqqutissiuunniarsariumaarpagut.
Naggataatigullu
erseqqissaatigilaarusuppara utoqqaat sullinneqarnerat pillugu aammalu utoqqalinersiutit
suliarineqartarneri pillugit nakkutilliinerup sakkortusarnissaa
Naalakkersuisunit siunertarigatsigu, saqqummiussamilu immikkut
taanngikkaluarpara, kisianni uagut namminerluta nunap immikkoortuini nunap
immikkoortuini inunnik isumaginninnikkut allavigut aqqutigalugit kommuninik
suleqateqarnerput sakkortusarniarparput, tassani utoqqaat sullinneqarnerat
aammalu utoqqalinersiutit suliarineqartarnerat eqqarsaatigalugu.
Neriuppugut taanna 1999-imi
ersarinnerusumik iluseqarluni aaqqiivigineqarsinnaajumaartoq.
Kattuseqatigiinnut tunngatillugu
soqutiginartumik Kattusseqatigiit saqqummiussaqarput, soorunami Inunnik
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliasuup oqaatigisimasai annertungaatsiartorpassuit
issuaqattaaraluarlugit, isumaqarpunga sinior politikkeqarnissamik
anguniagaqarneq pingaartuummaat, tassa inersimasut pillugit politikkeqarneq
sakkortusartariaqartoq, imaaginnanngitsoq inatsisartuni kommuninilu, kisianni
aamma kattuffinni, soqutigisaqaqatigiinni, sulisitsisuni suliffeqarfinnilu
assigiinngitsuni.
Pingaartorujussuuvoq inersimasut pillugit
politikkeqarnissaq, minnerunngitsumik utoqqaat sivisunerusumik
suliffimminiiginnartalernissaat siunnerfigitillugu.
Tamanna pillugu suliniutigut
aallartisarniarpagut, kattuffiit suleqatigillualersimavagut, attaveqarfigilersimallugillu,
taamaattumillu suliffeqarfiit assigiinngitsut, aamma inersimasut pillugit
politikkeqarnissaminnut aqqutissiuussinissaat, tamanna tamatta
suleqataaffigisariaqarparput.
Taamatut oqaaseqarlunga, oqaatsit
kusanartut, aammalu siunnerfeqartut pillugit qujavunga.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:
Tassaana marlussuit taalaarniarlugit,
ilaatigut Naalakkersuisup aammma taallatsiagaata saniatigut
isertitarisinnaasat qaffanneqarsinnaanissaanut tunngatillugu
oqaatigilaarniarpara.
Upernaaq ataatsimiinnitsinni
Naalakkersuisut siunnerfigaat utoqqalinersiat tunngaviusumik 7%-imik
qaffaanissak, taamanikkut ilaatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit
erseqqissaatigivarput, qulornanngitsumik taamatut qaffaanerup kinguneriumaaraa
boligsikring-imik pisinnaajunnaarneq. Taamaattumik saniatigut isertitat
qaffassinnaanissaannut tunngatillugu, qulornanngilaq aatsaat taanna
piviusunngorsinnaavoq boligsikring-ip qaffareerneratigut.
Kattusseqatigiinnut tunngatillugu
oqaatigilaassavara, utoqqartagut nallinnartutut pillakkatut
assigiinngitsutigullu taaneqarneri isumaqarama utoqqartatsinnut
annernartuusussaasoq.
Soorunami politikkikkut allatut
ajornartumik sumilluunniit suliaqaraanni, taava aamma inuiaqatigiit
ataatsimut aningaasaqarnerat pinngitsoornani isiginiarneqartariaqarpoq.
Kikkulluunniit taamatut oqarsinaapput,
utoqqaat tamarmik assigiimmik utoqqalinersiaqartariaqarput, taanna
kialluunniit assortugassarinngilaa. Kisiannilu allatut ajornartumik tulleriissaarisariaqarneq,
assersuutitut taaneqarsinnaavoq massakkut aappaasoq utoqqalinersitinneqarneq
ajormat aapparisap 237.000,- kr. ukiumut isertittarsimappagi.
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuarmi
ikiorsiissutit ataatsimut eqqarsaatigissagutsigu, puigortariaqanngitsoq unaavoq,
sulinissatsinni tulliuttumi, qulornanngitsumik Inatsisartut tulliuttoq
suliassaasa ingaarnerpaartarisissaammassuk, ikiorsiissutinut tunngatillugu
Inatsisartut peqqussutaasa nutarternissaat.
Maannakkut ilisimavarput
suliffissaaleqisut sapaatip akunneranut taamaallaat 300,- kr.-nit
inuuniutigisarmatigit. Taakkuali qaammammut naatsorsussagaanni taamaallaat
1500,- kr.-nit missaaniipput.
Nunatsinni taamatut inuusut amerlasoorujussuupput,
taamaakkami taamatut oqallinnermi pingaaruteqarpoq pissaqareersut immineq
ingerlasinnaasut, taakkua immineq ingerlassapput, kisiannilu ikiortariaqakkagut
pinngitsoornatik ikiorneqartariaqarput.
Isumaqarpunga A-kasse-mut tunngatillugu,
oqallinnerit ingerlanneqaqqittariaqartut, tassami maannakkut eqqartorparput
utoqqartatta pitsaanerusumik siunissami atugaqarnissaat.
Ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu,
A-kasse-it pilersinnerisa kingunerusussaavaat aamma inuiaqatigiit
taamanikkussamut siunissamut eqqanaarsarnerat. Taamaattumik pingaaruteqarpoq
taassuma suliap pimoorullugu piviusunngortinniarnissaata sulissutigineqartariaqarnera.
Oqareernitsituut ilaasortat ataasiakkaat
siunnersuutaat taamatuttaarlu aamma peqqussutissamut siunnersuut
Ataatsimiititaliami suleqataaffigissavarput, ataatsimut isigisumik, inuiaqatigiit
ataatsimut ineriartornerput eqqarsaatigalugu suliaqarnissaq taanna
Inatsisartuni pisussaaffigigatsigu.
Laannguaq Lynge, Siumut:
Maanga qaqeqqinninnut pissutigaara Kattusseqatigiit oqaaseqarnerminni quppernerit tallimaanni oqaatigisaat isumaqarama uparuartariaqarlugu.
Tassa ilaatigut oqarmata, " neriuutiginaqaarmi utoqqaat innarluutillillu inuttut isigineqalerlutik ataqqineqarlutillu uimik nuliamik aapparmilluunniit isertitaat apeqqutaatinngilluinnarlugu utoqqalinersiutinik il.il. pisarnissaat".
Erseqqissaatigerusuppara uagut Siumumi inuit kikkuunerat apeqqutaatinnagu, utoqqaanersut innarluuteqarnersulluunniit, inoqatitsitut ataqqillugit isigigatsigit. Aamma aappaasup isertitaa tassani apeqqutaatinngilluinnarlugu. Isumaqarpunga oqaluttarfimmi taamatut, soorlu ilaasortaqataasunit imaluunniit innuttaasunit taamatut oqariartuuteqarneq pisuutitsinerlu inoqatinut allanut, sakkortuallaartumik uani atorneqartoq, taamaattumik uanga taanna erseqqissaatigissallugu taamatut aalajangersimavunga.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Nuannaarutigaara oqaaseqaatikka aamma uparuarneqalaarmata. Kisianni soorunami erseqqissaatigissavara minnerpaamilluunniit utoqqaat nikanartinniarneqarnissaat, nikanarsarneqarnissaalluunniit soorunami siunertarinngilluinnarakku, kisiannili paasineqartariaqarpoq utoqqarpassuit, ila maannamut inatsisartunut ilaasortaalerninniilli saaffiginnittarsimasut, oqaatsit annernartut taamaattut qinikkaminnut annittarsimavaat, allaat utoqqaat pillarneqartutut misigimapput arlalissuit.
Tassami qassissaannilli manna oqaluttarfik atorlugu oqalulerpugut, ila utoqqaat ilaatigut atugarlioqaat, sooq nuliami uimiluunniit akissarsia pillugit utoqqalinersiutaanik arsaartorneqassappat, tassa tamakku utoqqaat nammineerlutik ilaanni pillarneqarnertut oqaatigineqarlutik taagugaat, isumaqarpunga kanngugisariaqanngitsoq oqaluttarfik manna atorlugu tamakkua pissutsit eqqortut oqaatigissagaanni.
Pisariaqarpoq tamakku pissutsit ajortut aaqqinneqarnissaat.
Taavalu Inuit Ataqatigiinninngaanniit aamma taamatut nipilerniarneqarpunga, ilaatigut soorlu utoqqaat nikanartinniarlugit allatulluunniit utoqqarnut isiginninnera ajortumik taaneqarniartutullusooq qiviarniarneqartoq.
Tamanna minnerpaamilluunniit siunertarinnginnakku erseqqissaatigissavara, assorujussuaq nuannerpoq qinigaaffik manna naaqqajaalersoq utoqqaat pillugit oqaluttarfik manna atorlugu, aammalu utoqqaat nammineerlutik kissaatigisaat toqqammavigalugit anguttarsimagakkit, nuannarivara tamanna taamaattumik uanga qanorluunniit nikanarsarneqaraluaruma soqutiginngilara, pingaarnerpaajuvoq utoqqaat atukkamikkut iluarsiivigineqarpata.
Otto Steenholdt, Atassut:
Oqarsinnaannguatsiarpunga siunnersuutigisara imannarujussuaq maani oqallisigineqanngitsoq, aamma taanna paasivara saqqummiussisup Ataatsimiititaliamut suliassatut innersuutereermagu.
Kisiannili immaqa aamma maani isersimasut assigalugit saaffigineqartarpunga imannaannaq utoqqarnit eqqunngitsumik pineqarsorisunik. Tassani allaat oqaatsit imaattut atorneqarput, allaat inuttut piginnaassusiiagaasutut misigisarlutik.
Taamatut eqqorneqartartut siornatigulli maanngaanniit uanga saqqummiuttaqattaartarpakka, taamaattumik Anthon Frederiksen oqarfigerusussavara aatsaat soorlu paasinnilersutut taalluta, Hans Enoksen-ilu. Taamatut siunnersuuteqarsimasutut taammatigut, taamaanngilaq aningaasanukua aporfiuginnaqattaartut, isumaq pitsaaqaaq, kisianni tamatigut uniffigisartagaat aajuna, aningaasat taamak amerlatigisut utoqqarnut, taamak oqavinneq ajoraluarput, tamaanga atorsinnaanngilagut. Ilaat oqartarput inuusuttunut atorniarsigit, sussa utoqqarnut pinnagit. Tamakku tusallattaauartarpagut, aajunalu uanga tassunga siunnersuuteqarninnut piniarsarisara, inuk qitiutissagipput, aappaqarpat aappaqanngippat, imaluunniit najugaqatigiippata.
Inuttut pisinnaaffigisariaqarpaa utoqqalilernermini qujassutitut aningaasannguit taakku pissallugit. Taamaattumik aappaasoq, utoqqatserpunga aamma oqaaseq atoqqilerpara taanna, pillagaasutuut uinissimanini pissutigalugu affaannarmik tunineqarpat, uanga taanna iluarisarinngilluinnarakku qangali, kisianni annerusumik oqaaseqarusunngilara, siunnerssut Ataatsimiititaliamut ingerlanneqartussaammat, assullu taakkua naatsunnguamik erseqqissumik oqaatigisakka uningaarfigillaqqullugit. Tassa utoqqalinersiutit inuup pisartagaqartinneqartup nammineq pigai, allanik akuliuffigineqartariaqanngitsut, aappaqarnera aappaqannginnera, najugaqateqarneraluunniit uninniarlit. Allaanngiivippoq qipiat kivillugu ujaraat, una inooqateqarpa, ukiorluunniit suli naanngitsoq ilaatigut tassa utoqqalinersiutissaat allareersimasarpaat, uffa ilanngui suliluunniit katinneqanngitsut.
Taamatut nakkutilliineq uanga pisariaqarsorinngilara, naatsorsuutigilluinnarakku utoqqalinersiuuteqarneq tassaasoq inuuneq takisooq atorlugu sulereersimalluni, qujassutitut immaqa, qujanaq sulereersimanermut aallaavigalugit sulisinnaajunnaariartorneranut nukillaariartuaarneranut inuummarissaatitut tunniunneqartut nuannaarluni atugassai.
Kisianni ilanngartuunneqarunik ilanngui 520,- kr.-niinnarnik tunineqarlutik qaammammut. Taakkua uanga aamma taamak nalilertarpakka. Inuttut naleqassusiat millisaaffigineqartarpoq, akiligassai taamak amerlatigisut eqqarsaatiginagit, inooqateqarmanngooq, katissimanngisaminik allaat. Naatsorsuutigilluinnarpara aamma katissimanngitsut imminnut imanna isumaqatigiinngilaarsinnaasut, uangaaku aningaasaatikka taakku, illit ukua pissarsiatit atorniakkit, taamaaleratarsinnaapput inunnik taama assigiinngitsigisumik inatsisitigut pisassaraluannik millisaanerup kingunerisaanik.
Neriuppunga Ataatsimiititaliap tamakkua itisilerlugit oqallisigissagai. Aningaasat aporfigivallaarnagit, naak nalunngikkaluarlugu akisoqisoq. Suulluunniit pisariaqarluinnartikkaangatsigit oqartarpugut, ukua aningaasat atorfissaqartitagut arlaatungaannit ajarlugit tassunga nuunniarsariniarsigit, tamakkua aamma atorneqarsinnaapput inuit qutsavigisariaqartut utoqqalisut, iluamik eqqarsaatigissagaanni. Imatut nipilimmik oqartariaqanngilaq, taakku amerlavallaaleqaat, ajorluinnarpoq oqaaseq taanna atoqqinniaqinagu. Neriuppunga utoqqaat amerlanerujartuinnassasut, tamanna Kalaallit Nunaanni inuit peqqussusiannut nalunaaqutaassammat.
Jakob Sivertsen, Atassut:
Naattunnguamik apeqquteqaatigigatsigu uani ersernerlummat ' 21-i, tassani tapinut tunniusseqarnermut tunngasunik ilaaginnarpoq. Taavalu nassuiaataanni erseqqissumik oqaatigineqarpoq, kommunalbestyrelsip tamanna aalajangissagaa. Tassa uani maannakkut inatsisiliorpugut kommunimut pisussaaffik qanoq akeqarnera apeqqutaatinnagu tunniullugu. Taamaammanuna inummut imaappoq, ataasiaannartumik tapit tunniunneqartarneri ilaatigut pingaaruteqarmat nunatsinni, soorlu nammineq utoqaap siunissani eqqarsaatigalugu inigisassamittut illuliorsinnaasarput, kusanarluinnaqqinnaartumik. Kisiat nalunngilarput sunaluunniit illu aserfallassinnaasarpoq, pingaartumik utoqqalinersiuteqarneq peqqutigalugu aningaasat naammanngikkaangata, taava ilaatigut qinnuteqartoqarsinnaasarpoq kommunimut, kisialli kommunit tamatigorluinnaq akuersaarneq ajorpaat, naak uffa inuup pisariaqartitani naapertorlugu utoqqaaq qinnuteqaraluartoq.
Taamaammmanuna erseqqissumik taanna ilaneqarsinnaanissaa kissaatigisimagipput. Aamma neriuppunga, pisariaqarmat, Ataatsimiititaliami neriorsorneqarsinnaajumaartoq.
Taava aamma Naalakkersuisup saqqummiussatsinnut aamma pingaaruteqartoq, Siumup saqqummiussaanut assingusorujussuaq, akissuteqarfiginngimmagu ataasiarlugu oqaatigeqqilaarniarpara. Tassa saniatigut isertitaqartarnermut tunngatillugu erseqqissumik oqaatsigaarput, kisermaamut 40.000,- kr.-it, aappariinnut 60.000,- kr.-it akileraaruteqaataanngitsumik isertitaqarsinnaanerannut tunngasoq, taakkua immikkut kisitsisinngorlugit taavarput, aamma alloriarfissatut isummersorfissatullu Atassummiit isumaqarfigisimagatsigit.
Karl Lyberth, Siumut:
Utoqqaat taakkartortillugit
tusarnaarlusi assut nuannerpoq, aamma utoqqaalluni nuannerunartorujussuuvoq
aamma isumalluarnarunartorujussuuvoq.
Kisianni pissutsit piviusut tamatta
isiginiartariaqarpagut, aamma siunnersuuteqartut Hans Enoksen-ip Otto
Steenholdt-illu pissutsit piviusut misissoqqaarlugit siunnersuuteqartarunik,
taava utoqqaat asuliinnaq isumalluartittassanngikkaluarpaat.
Siunnersuutit saqqummiunneqartut
assigiinngitsut qiviarutsigit, tamatta takusinnaavarput, aamma
siunnersuuteqartut takusinnaavaat, tamakkua siunnersuutit piviusunngussappata
akissaqanngitsugut. Taamaattumik mianersortassaagut qanoq siunnersuuteqarnissatsinnut.
Hans Enoksen-ip Otto Stenholdt-illu
siunnertaat assersuutigalugu taaginnaraanni, minnerpaamik ukiumut
landskasse-mut 150 mio.-inik naleqarput. Utoqqalinersiutit taamatut
annikitsumik pisartut aapparmik, uimik nuliamilluunniit akissarsiaqarnera
patsisigalugu pineq ajortut taakkua tamarmik tamakkiisumik pisalissappata
ukiumut minnerpaamik 150 mio.-inik naleqarpoq.
Akileraarut peereerlugu 100 mio.-nit
missaanik naleqarluni.
Taamaattumik pissutsit piviusut
qivialaariartigit. Taamatut pitinnata, siunnersuuteqartinnata, taava
paasiniaaqqaartassagaluarpugut, landskasse-mut qanormita taanna akeqassava,
aamma akissaqarnerpugut.
Anthon Frederiksen-i oqarpoq
utoqqaat saaffiginnittartut, aamma Otto Steenholdt-i oqarpoq utoqqaat
saaffiginnittartut, pissutsit piviusut tunngavigalugit, aap taamaapppoq,
kisianni taamatut saaffiginnippata aamma, utoqqatterpunga taamatut oqarama,
iluareqqusaaginnarnata utoqqarnut, utoqqaat oqarfigisinnaasariaqarpagut,
atukkasi paasivagut, anguniakkasi paasivagut. Kisianni pissutsit piviusut
qiviarlugit akissaqanngilagut massakkut taamaaliornissatsinnut.
Qununngittariaqarpugut taamma
utoqqarnut aamma oqassalluta. Soorunami utoqqaat atugaasa ajornerulernissaat
taanna angunianngilluinnarparput. Ajornanngippat pitsaanerpaamik atugaqarnissaat
tamatta anguniarparput.
Kisianni oqareernittuut, tamakkua
tamaasa anguniassagaluarutsigit allanik aningaasartuutaarutissaagut
social-imut inunnut isumaginninnermullu aningaasartuutit isertitagut tamaaviisa
tamakkununnga atulissavagut. Taamaattumik nunamut nakkalaariarta tamatta, oqarluta
aap, paasigaluarpassi kisiat akissaqanngilagut. Tassa ilumoorluta oqarniarta.
Aamma utoqqatserpunga iluarineqassanngippat taamak oqalunnera, utoqqaat aamma
taanna paasisariaqarpaat. Ilumut sunut tamanut akissaqannginnerput.
Kr.
150 mio-nit landskarsimiit annaassagutsigit utoqqarnullu tunniullugit, taava
kikkunninngaaniik tigussagatsigit. Immaqa utoqqaat ernutaanninngaanik,
meeqqanut isumaginninnerminngaaniik tigussavagut. Utoqqaat taanna
piumanavianngilaat. Imaluunniit suminngaanniik tigussanerpagut,
atuarfeqarninninngaanniit tigussanerpagut.
Oqartariaqarpugut
akissaqanngilagut, taamatorujussuaq annertutigisumik utoqqaat atugaanut
pitsanngorsarnissaanut. Inatsisartunut ilaasortaagaluaruttaluunniit
qinersiliivikkaluaruttaluunniit oqartariaqarpugut akissaqanngilagut, taamatut
annertutigisumik atukkasi pitsanngorsarnissaanut.
Una
naggataatigut taanngitsuulaarusunngilara utoqqaat illoqarfimmiit illoqarfimmut
assigiinngitsumik pineqarnerat, taanna qujanartumik uani siunnersuutimi
aaqqiiminiarneqartoq paasinarpoq. Taanna assorujussuaq qujanarpoq. Tassungami
tunngatillugu 1996-imili taamatorluinnaq siunnersuuteqaraluarpunga, kisiannili
socialrċdkommission-imut ingerlateqqiinnarneqarluni.
Kisianni
uteqqissavara, taamatut nuannersorujussuarmik maani oqaluppusi, Inatsisartunut
ilaasortat ataqqinartut. Aamma utoqqarnut tusarnersunik, kisianni aamma
utoqqaat paasisariaqarpaat aamma ilissi paasisariaqarparsi taamatorujussuaq
pitsanngorsaanissatsinnut nunarput, landskarserput akissaqanngilaq.
Hans Enoksen, Siumut:
Qujanaq, siullermik nuannaarutigaara
siunnersuutiga maani anissinnaagakku pissutsit ersarissut atorlugit. Tassalu
utoqqaat atugaat ilungersunartut aallaavigalugit maani saqqummiussisinnaatitaagama,
naak ilaasortat ilaat inerteriniartullusooq nipeqarlutik maani oqalukkaluartut.
Aammalu nuannaarutigaara
ataatsimiititaliami eqqartorneqartussanngormat. Soorunami immaqa tamakkiisumik
angunavianngilarput, nalilersuinerit allallu ataqqisussaavagut tassani. Taamaammat
pisariaqanngikkallarpoq maani tikeq napparlugu ilaasortanik
naalakkiiniarnisasaq, imatut imatullu iliussanngilasi.
Pissutsit piviusut tummarluta
qivialaariartigit, utoqqaat atugaat massakkut qiviarutsigit atugai
imaannaanngitsorujussuupput. Oqitsuinnarmik atugaqanngillat, aammalu
atorfilinnik nuliallit aamma atugai imaannaanngilluinnarput. Tassami aamma
taakkua namminneq akilersorlugit soraarnerusutisiassatik sulinermikkut
akilersorlugit pissarsiarinikuuvaat. Illuatungaatigulli inuiaqatigiinnik nuliai
uiiluunniit ikiorumaneqanngillat, isumaqarpunga taanna maani akuersaarneqarsinnaanngitsoq.
Ilaatigut oqaluttoqaraluarpoq,
pillaanertunngooq ittoq nipi tusarniigalugu. Kisianni taanna utoqqarparsuit
anittarpaat, misigisimasarpugut pillarneqarluta ukiorpassuit sullissereerluta
soraarninngiraangatta imatut atsigisumik tunineqartarpugut imaluunniit YYY.. Pillaaneq, taanna oqaaseq tusarniikkaluarpalluunniit
pissutsit piviusut oqaatigineqarnissaannut aamma atorneqarsinnaavoq, inuit
ataasiinnaanngitsut taamak oqaluttarmata.
Neriuppunga ataatsimiititaliami
nalilersuilluartoqassasoq. Aamma nuannariinnarlugu maani saqqummiunneqanngilaq.
Qineqqusaarutaaginnanngilaq, naak oqalukkaluartut immaqqa qineqqusaaginnarluta
uagut taamaaliortugut. Ukiorpassuanngortut inimi maani sorsuutigineqartuaraluarpoq
aaqqinneqassananilu. Taamaammat uagut tassunga killiinnarnianngilagut,
suliassaq malersoqqittuassavarput.
Maliinannguaq M. Mĝlgaard, IA:
Uani oqaatigerusutakka tassa ukuupput.
Ilaatigut Jakob Sivertsen-ip saqqummiussamini oqaatigisaa, tassalu utoqqaat
illuutiminnik aaqqissuussiniaraluarlutik imaluunniit oqorsaaniaraluarlutik
ukiorpassuarni najorsimasaminni akissaqartinneqartannginneri, namminneq
akissaqartannginneri aammalu kommunininngaaniit akissaqartinneqartannginneri
taanna ilumoorluinnarmat.
Aamma inimi maani
eqqaamaneqarsimajunnarsivoq uanga siunnersuuteqarsimagaluarama
aningaasaateqarfimmik taakkua ikiorserniarlugit pilersitsisoqassasoq. Kisianni
tassani ilaatigut aamma Inunnik isumaginninnermik ataatsimiititaliarsuaq
innersuussutigineqarpoq, ilaatigullu boligstĝtte-mi aaqqissuussinerit
allanngortiterneqarnissai innersuussutigineqarsimallutik. Kisianni tassa manna
tikillugu taakku pillugit qanoq iliuuseqartoqanngilaq.
Taamaattumik utoqqaat atugaasa
oqilisarnissaanut atatillugu taakku qanoq iliuuseqarfigineqarnissai
pisariaqarluinnarpoq. Nalunngilara boligstĝtte-mik aaqqissuussinissap uani
nutaap ingerlanneqarnerani ilaatigut aaqqissuussinissami attartorsinnaanermut
inatsisit oqilisarniarneqartut, kisianni isumaqarpunga ullumikkut suli
periarfissat pitsaanerusariaqartut utoqqaat ukiorpassuarni illuminni
akilersuereerlutik oqussaanissaminnulluunniit akissaaruttarnerat aammalu
taamaalillutik solar-mut aningaasarpassuarnik atuisarnerat taakku
akiorniarlugit.
Taavalu Anthon Frederiksen-ip
oqaatigisaanut kommunit aningaasaqarneri apeqqutaasorujussuusussaasut
isumaqatigilluinnarpara. Tassami uani peqqussummi, aap kaasarfimmiussat tassalu
aningaasassat minnerpaaffilerneqarnissaat taanna qujanartorujussuuvoq. Kisianni
taassuma saniatigut atugassarititaasunut tunngasut annertunerusumik
allanngortussaassanngillat. Tassa imaappoq arlaatigut kommunip
aningaasaqassusia tassani apeqqutaajuartussaassaaq. Tassa utoqqaq arlaannik
inummut tapimik qinnuteqarpat, taava kommunip nalilersinnaassavaa akissaqartinnerlugu
imaqqaluunniit akissaqartinnginnerlugu. Taamaattumik utoqqaat ujartugaat,
tassalu sapinngisamik nuna tamakkerlugu naligiimmik pineqarnissaminnik. Taanna
anguneqassappat inuaqatigiit aaqqissuussaanerat tamarmi ataatsimut
isigineqartariaqarpoq.
Aamma kommunit ilaat
pigissaartuupput, ilaat pigissaartuunngillat. Tassa imaappoq, nuanninngitsorujussuusarpoq
ilaatigut ferie-rniarlutilluunniit tapeqqusut akissaqartinnagit tapersinnaanagit.
Uffalu allani kommuunini immaqqa taamaattoqarsinnaasartoq. Taamaattumik tamakku
aamma eqqarsaatigineqartariaqarput, ilumut imaattariaqannginnerpoq inummut tapi
preiarfissaatillugu taamaassinnaatillugu imaluunniit imannak allaqqatinnagu
taamaattussaavoq. Taamaassinnaagallartillu kommunit aalajangersinnaajuartarput
naamik aappiluunniit. Taamaattumik tassani aamma isumaginninnermut
ataatsimiititaliami tamatumap eqqarsaatiginissaa assut kissaatiginarpoq.
Uani paasisakka uanga malillugit
tassa minnerpaaffissaq piniarneqartoq soorunami qujanaaq. Kisianni suli
pitsaanerusunik aaqqiivigineqarnissaat utoqqaat atugaasa anguniassagaanni,
naligiinnerusumik atugaqarnissaat anguniassagaanni pisariaqarluinnarpoq aamma
KANUKOKA aammalu kommunit suleqatigalugit qanoq iliuuseqarnissaq.
Finn
Karlsen, Ataatsimiinnermi aqutsisoq:
Ingerlaqqinnginnitsinni
eqqaasissutigilaassavara partiit tamarmik kattusseqatigiillu isumaqatigiillutik
ataatsimiititaliamut suliassanngortimmassuk aappassaaneerneqartinnagu.
Taamaattumik uteqattaarinissaq pisariaqanngilaq maani.
Otto Steenholdt, Atassut:
Aap taanna qatsinnerpaaffissaanni
aalajangersagaq, aamma uanga iluarinngilluinnarpara. Tassani
erseqqissereermanaasiit kisermaanut kr. 3.000,00-it, aappariinnut kr.
5.000,00-it. Tassaasiit nalunanngereerpoq aappaasoq kr. 2.000,00-niinnarnik
piumaartoq. Uanga eqqarsartaasera malissagukku imaakkaluarpoq kr. 6.000,00-inik
taakkua tuniinnarsigit assigiissapput, nuliaasoq kr. 3.000,00-it uisullu kr.
3.000,00-it. Imatut oqaatigereernagu tassa taakku arlaajaasiit mikininngorlugu
tunineqarumaarpoq.
Karl Lyberth, aajukua aallaavigut
pissutsit piviusut utoqqarnut ukiuni makkunani atugaatitaasut. Tassaapput
piviusut takusassagut, aaqqinniarlugillu taamatut siunnersuuteqarpugut.
Piviusunik eqqortuunngitsunik taagussagukkit kukkorujussuassaatit.
Eqqarsaatigisat uaniiginnarpoq, aningaasaateqarnerpununa illit eqqarsaatigigit
pissusiviusut aamma taagakku tassuuna assortussanngilakkit. Utoqqarnut atugassarititaasut
paasisariaqarput qanoq ajorluinnaqqissaartigisut.
Tassa imaappoq, aap
paasigaluarpatsigit, kisianni akissaqanngilagut. Landskarsip aningaasaatai
imaluunniit atugassat finanslov-imut ikkussukkat takugutsigit, ila qassimmita
taamak oqarfigisinnaasariaqaraluarpagut ukorsiiaa akissaqanngilagut. Kisianni
ajornanngippat assigiimmik piniarsarisarpagut, tassa taanna pingaarneq.
Silarsuarmiut tamavimmik
allaanerusumik pineqaraangamik avaalaaginnaliivittarput, tassa annernarnerpaaq
inummut kimulluunniit sanilerisamit allamilluunniit ajornerusumik pineqarneq.
Massakkut soorlu nuliaasoq imannaralaannguaq tunineqartarmat, uisoq imannak
akissarsiaqareermat. Atuarfinniluunniit nerisitsitsisarneq, meeqqalluunniit
ilanngui nerisassaanik tunineqarumagunnaarput angajoqqaavi imannak
akissarsiaqarmata. Meeqqanut annernartoq aamma taanna eqqarsaatigisariaqartoq.
Uummannami, Upernavimmi qalerallit akii illit aalisartuugavit taakku
ilanngussinnaavatit. Anneraat assigiinngitsumik pineqarami. Taamaattumik
naligiimmik pineqartariaqarneq silarsuarmiut tamarmik piumasaat, aamma
utoqqarnut atuuppoq.
Karl
Lyberth, Siumut:
Pissutsit
piviusut utoqqaat atugaat assortunngilluinnarpakka. Tamarmik
atorpaat aamma paasereerpagut. Taamaammanuna utoqqalinersiutit tamakkua atuuttut,
1926-imili tamakkua utoqqalinersiutit ikiuutit atuutilerput, taamaammat
taamanersuarli tamakkua atuutilerput taanna assortorneqanngilaq.
Qunuinnartartugununa
oqarfigissallugit utoqqaat, pingaartumik utoqqaat oqarfigissallugit
qunuinnartarpugut ajoraluartumik akissaqannginnatta taamatut
siunnersuuteqarsinnaanngilanga. Inatsisartunut ilaasortaalluta aamma taanna
ilikkartariaqarparput. Qunusuilluta oqarsinnaasariaqarpugut qinersisartunut
aamma utoqqarnut.
Pissutsinut
piviusunut assortuinngilluinnarpunga.
Manasse
Berthelsen, IA:
Hans
Enoksen, Otto Steenholdt ukua atorfillit soraarninngorsimasut nuliaasa sooq
pisortaninngaanniik tunineqartannginnerat imatut saqqummiummassuk naalliuttut
ilungersorlutik inuusut. Taamaassinnaanngilaq Lars Karl Jensen-ip aappariit
ukiumut kr. 237.000,00-inik isertaqarneruppata, taava aappaasoq imaluunniit
pisortaninngaanniit utoqqalinersiuteqarunnaartussatut.
Pissusiviusullu
ukuupput saqqummeqqammersoq Kalaallit Nunaata naatsersueqqissaartarfianinngaanniik,
takuneqarsinnaavoq nunatsinni inunngorsimasut aappariit meerallit
pilersugaqartut agguaqatigiisillugu ukiumut isertittarpaat kr. 235.000,00-it.
Atorfilik soraarninngorsimasoq kr. 237.000,00-it qaangerlugit
aningaasarsiaqarsimaguni, aap aappaa pisortaninngaanniik pisartagaqarunnaassaaq.
Taanna naapertuilluarneruvoq IA-ni isumarput najoqqutaralugu. Taamaammat
nunatsinni inunngorsimasut aappariit akissarsiaaninngaanniik qaffasinnermik
utoqqalinersiutillik akissarsiallik aamma qaavatigut pisortaniit
tunineqassappata ingasappallaarujussuarpoq.
Hans Enoksen, Siumut:
Manasse
Berthelsen sukataarpallaaqimmat. Kr. 237.000,00-inik aningaassarsiallik
qassiuppat utoqqaat taamatut soraarnerussutisialinnik atuisut. Soorunami
taamaattoqarpoq, aamma ukua ilai ilungersorlutik ingerlaniarsarisut uagut
illersorpagut. Immaqaana Otto Steenholdt-ikkut Hans Enoksen-ilu pissutsinik
piviusunik taamaallaat takunnissinnaasut, massakkut atugaritinneqartut
eqqarsaatigalugit.
Manasse
Berthelsen, IA:
Hans
Enoksen, siunnersuutigisat tassaavoq taakkua nuliaasut pineqartannginneri
ilungersuutigigitit. Ukiumut kr. 237.000,00-it sinnerlugit akissarsiallit,
aappaasa pisortaninngaanniik pisartagaqalernissaa. Siunnersuutit
paatsoorsimagukku utoqqatserpunga, kisianni taanna siunnersuutigivat.
Massakkut qimaaniarsarisutut nipeqarnerit naluara siunnersuutivit
tunuartinneranut kinguneqarnersoq.
Mikael
Petersen, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Pisortallu Suliffeqarfiutaannut
Naalakkersuisoq:
Neriuppunga
siunertarput peqqussutip paasiuminartuunissaa, taanna aanngartissanngikkipput
aamma paasiuminaatsunngortinneqarsinnaavoq taamarsuaq assigiinngitsunik
piumasaqaraanni.
Siullermik
oqaatigineqartoq Atassut-minngaanniik akissuteqarfigilaarusuppara. Tassa
akileraaruteqaataanngitsunik isertinneqarsinnaasut kisimiittunut kr.
40.000,00-imut aammalu aappariinnut imaluunniit inooqatigiinnut kr.
60.000,00-nit, taakkua misissorneqaqquaat. Tassa taakkua
erseqqissaatigissavakka assigiinngimmata akileraaruteqaataasussaanngitsut,
kiisalu aamma pesionisianut ilanngaatitaqanngitsumik ersertinneqarsinnaasut
immikkoormata. Tassa taakkua paaseqqulaassavakka, paatsuungasoqarsimappat.
Pensionisianut
ilanngaatitaqanngitsumik isertinneqarsinnaasut inummut ataatsimut kr. 14.000,00-iupput
ullumikkut, inooqatigiinnut kr. 21.000,00-it. Taavalu akileraaruteqaatasussaanngitsunik,
taanna paasillugu akileraaruteqaatasussaanngitsunik isertitaqarsinnaanermik
Atassut-ip siunnersuutaa taanna aamma nalilersoqqissaarneqartariaqassaaq.
Tassa
kr. 14.000,00-it eqqarsaatigalugit kr. 21.000,00-nillu, kaajallaasitaqarpugut
kisimiittunut kr. 14.000,00-it isertinneqarsimappata taava kr. 14.000,00-nit
qaangerneqaraangata taava pensionisiassat ikilisarneqartarlutik
aallartittarmata. Taannalu killeqarpoq kisimiittunut, tassa kr. 158.000,00-it
tikillugit isertitaqarsimagaangatta, taava pensionisiassat nunguttarmata
kisimiittut eqqarsaatigalugit. Tassa kisimiittut kr. 158.000,00-inik ukiumut
isertitaqarpata taava pensionisiassat nunguttarput, kr. 0,00-ninngortarput.
Taavalu
inooqatigiinnut kr. 21.000,00-it aallarnerfigalugu aatsaat pensionisiassat
ikilisarneqarlutik aallartittartup. Taavalu tabel-eqarpoq kaajallaasitamik,
tassalu taakkua pensionisiassat aappariit isertitamikkut kr. 237.000,00-it angugaangatigit
aamma kr. 0,00-ninngortarpoq. Tassa taakkua erseqqissaatigaakka
paatsoortoqaqqunagu, oqaatsit atorutsigit akileraateqaataasussaanngitsoq,
taavalu aamma pensionisiassanut ilanngaatitaqanngitsoq, taakkua
assigiinngitsuummata.
Taamaattumik
ataatsimiititaliami nalilersoqqissaarneqassapput, taakkua saqqummiunneqartut,
Atassut-minngaanniik saqqummiunneqartoq. Kiisalu aamma Siumut-minngaanniik
aamma IA-minngaanniik siusinnerusukkut saqqummiunneqartareersoq, taakkua qanoq
qaffaaffigineqarsinnaanerannut tunngasut.
Peqqussusiornermiuna
sorparujussuit pulaffigineqartartut, minnerunngitsumik tupinnanngitsumik inuit
atugarisaat pineqartillugit aamma taamaappoq massakkut. Ilaatigut
boligsikring-i eqqaaneqarpoq, BSU-kut eqqaaneqarput, ineqarnermut akiliutit,
akilreaartarnermut inatsisit akiliisitsiniartarnermut allaat inatsisit.
Taamaattumik paatsiveqartumik inatsisiliussagutta paasiuminartumillu, tamakku
tamaasa uani pensionisiassat pillugit peqqussummi ilanngunnaveersaartariaqarput,
allaniipput tamakkorujussuit inatsisit. Taamaattumik allatigut utoqqaat
pitsaasumik pissagutsigit aamma eqqarsaatigisariaqarpagut. Ugguuna
peqqussutissakku taakkua naammassisinnaanngilavut, taanna ataatigut titarlugu
oqaatigisariaqarpoq.
Naggataarutigalugu
oqaatigilaarusuppara Hans Enoksen-ip Otto Steenholdt-illu siunnersuutaat
qanorluunniit kaavititsigaluaraanni piumasaat tamavimmik aningaasanik
naleqarmata. Qanorluunniit kussartittaartigalugu oqaaseqatigiit
aaqqinniarsarigaluaraanni, naleqarput landskarsimut kommuunillu karsiinut.
Aammalu
taakkua naatsorsortissimavagut, soorunami takuniassagatsigu qanoq
akeqarsinnaanersut. Ullumikkut utoqqalinersiallit 60-nik ukioqalereersimasut
3972-siupput, taavalu siusinaartumik inuussutissarsiorsinnaajunnaarnersiutillit
aamma peqqussutip ataani isumagineqartut taamatulli 1964-iullutik. Kikkut
tamarmik isertitat apeqqutaatinnagit tunngaviusumik assigiimmik
utoqqalinersiaqalissappata, ullumikkut aningaasat kr. 376 mio.-nit ukiumut
atortarpagut. Kikkut tamarmik immikkoortinneqaratik assigiimmik peqalissappata
allaat tjenestemand-iusimasut soraarnerussutisiallit tamarmik aammalu
suligaluarunilluunniit utoqqalinersiaqassappata kr. 88.812,00-ninik ukiumut,
taava landskarsip aningaasaliissutigissavai kr. 526 mio.-nit. Tassa kr. 2 mia.-tit
sinnerlugit. Taamaattumik asuli oqalunnerugunanngilaq nunatta akissaqassusia
ilanngullugu qissimigaarneqassappat.
Naalakkersuisnikkut
siunnerfiusimasut, 1991-imi atuuttut isertat apeqqutaatillugit pensionit
annertussusilerneqartarnissaat uani peqqussutissakkut
allanngortinniarneqanngilaq. Kisiannili aaqqissuussinerit eqaatsut pitsaasullu
aqqutigalugit utoqqaat atugarisaasa pitsanngorsarneqarnissaat siunertaavoq.
Nalunngilarput
Hans Enoksen-ip Otto Steenholdt-illu kisimik nalunngilaannik neriuppunga
oqaluttoqassanngitsoq. Nalunngilarput, aap utoqqaat aamma
atugarliortoqartarput. Kisianni atugarliuutaasartut aallaavii
qulaajarneqartariaqarput. Tassalu taannarpiaavoq siunertaq, aamma kommuunit
peqatigalugit uuma peqqussutip malitsigisaanik kaajallaasitatigut
paasiuminartutigut aammalu nalunaarutitigut kommuunit peqatigalugit
aaqqissuunniarumaagassamik.
Qujaqqippunga
peqqussutissamut siunnersuut tamanik ilassilluarneqarmat. Aammalu ataatsimiititaliaq,
Inunnik Isumaginninnermi Inatsisartut ataatsimiititaliaata sulilluarnissaanik
kissaappara.
Peter
Ostermann, Atassut:
Tassa
oqaluttutta oqaluffissarititaasut sippormagit, sinnerlugu ukua
oqaatigilaassavakka. Paatsuunngilarput ' 21
aamma oqaaseqarnitsinni ersarilluarpoq, Siumukkut oqaatsit atugaat aamma
assigiinnangajallugit oqaatigaarput. Tassa saniatigooralugu
aningaasarsiarineqarsinnaasut akileraasusernagit kr. 14.000,00 B
21.000,00-iusut, Taakku qaffanneqarsinnaanerat uagut misissoqquarput
qaffangaatsialaarlugit. Immaqa aamma iluaqutaassaaq qularnanngittumik
ulluinnarni makku pisinnaasut, sulisinnaasut, eqqumiittuliotut utoqqalisut
allallu tamakku annertuumik ikiorsissavagut. Taanna nalileqqulaaqquvarput.
Kisianni aamma una nalilertariaqarpoq, soorlu Hans Enoksen-ip siunnersuutaa
qanillattussagutsigu, ilumoorami una atorfillit soraarninngorsimasut
ineqarnermut tapiiffigineqarnissamut killigititaasut qaangilaarlugit
soraarnerussutisiaqartut. Sukkulluunniit taperneqarsinnaanngitsut,
sutigulluunniit naamik. Tamakkua naalliuttorujussuupput, ilumoorpoq taanna.
Isumaqarpunga taanna aamma eqqaamallugu ataatsimiititaliami saniatigut
aningaasarsiarineqarsinnaasut qaffassinnaaneri, imaluunniit ineqarnermut
tapiutaasartoq qaffanneqarsinnaanera aamma ataatsimiititaliami
nalilersortariaqartoq. Isumaqarpunga taamaasiorutta arlallit
iluaqutigisinnaasaat angusinnaallutigu.
Atassut-mi
aamma ussernartorsiornartorujussuusimagaluarpoq pitsaanerpaamik ajunngitsumik
tamarmik pissallugit. Kisianni uagut aamma oqartariaqarpugut utoqqarnut,
utoqqatserpugut taamaasiorusukkaluarpugut kisianni nunatta aningaasaqarnerata
killilerpaatigut.
Finn
Karlsen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Tassalu
taamaasilluni ullormut oqaluuserisassaq imm. 42, Pisortanit pensionisiat pillugit
Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuutip siullermeerneqarnera tamaanga
naammassivoq. Aappassaaneerneqartinnanilu Isumaginninnermut ataatsimiititaliami
suliarineqassalluni.
Oqaluuserisaq
naammassivoq.