Oqaluuserisassani immikkoortoq 70_77 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Pingasunngorneq 28. oktober nal. 16.09
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut
Siulittaasuat
Ruth Heilmann, Siumut, (Immikkoortoq 70-imut
siunnersuuteqartoq):
Tuttunut umimmannullu
pisassiisarnermut agguaassisarnermullu tunngaviusut nalilersoqqinneqaqqinnissaannik
siunnersuuteqarpunga, saaffigineqartarnera aamma allakkatigut kajumissaagaanera
tunngavigalugu.
Taakkua piniakkat tamanit soqutigineqaraluttuinnartut
pillugit naapertuunnerusumik aalajangersagaliortoqarnissaa angusariaqarparput,
aappaagussamut agguaasseqqinnissaq piareersimaffigiumallugu.
Angerlarsimaffiit normuinut
pisassiisalernissaq piniarnissamullu allagartaqartitsisalernissaq. Uanilu
apeqqusersorneqarsinnaasut arlaqaraluarput; angallateqanngitsut,
aallaaseqanngitsut nammassinnaanissaminnut naleqqutinngitsut il.il. Kisiannilu
angerlarsimaffeqatigiit ilaqutariillu iluanni ikioqatigiittoqartarnera aamma
nalilersuutigineqarsinnaasut ilagisariaqarmassuk, taamaattumik qulaani
siunnersuutigineqartoq naleqqunnerpaasorinarpoq najoqqutarineqarnissaa.
Apeqqutaaginnalersorli unaavoq:
ilumut angerlarsimaffippassuit tamarmik ataatsimik imaluunniit marlunnik
pisassaqartinneqarsinnaanersut, illoqutigiit amerlassusaat tunngavigineqarluni.
Tamarmilli pisinnaassanngippata paarlakaajaattumik agguaassisarnermi aamma
tunngavigineqarsinnaasut ilagaat, ukiup siuliani pereersut
tunineqanngikkallartarlutik. Tassami makitsineq iluatsitsinerlu tunngavigineqartuassappata
allat qinnuteqartuaannartorpassuit makitaanngitsoortuartassappata
pissusissamisoorsinnaanngimmat.
Tuttut umimmaallu ataatsikkut
augustip aallaqqaataaniit piniagaasarnissaannik piumasaqaateqartoqartarpoq, piniariarfissap
ungasinnera orsussamullu akissaajaatit tassani pinaveersaarniarlugit. Tamanna
isummerfigineqartariaqarpoq. Aalajangersimasumik arlaannaanulluunniit
oqarsinnaanngikkaluarluta, pinngitsoorani ataatsikkut piniarneqassasut,
kisianni periarfissap ammaanneqarnissaa piffissanngorpoq.
Naggataagut
qinnuteqartitsisoqartitsisoqarnissaanut agguaassinissamullu ullunik
amerlanerusunik piareersarfeqarnissaq anguniarlugu qinnuteqarnermut
kingusinnerpaamik 01.07. kingusinnerpaamik inissinniarneqarnissaa aamma
siunnersuutigaara.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit
(siunnersuuteqartup aappaa 77):
Aavartoqalernera tamatigut
oqalliffiusaqaaq, misigissutsinikku annertuumik attuisarluni.
Sumiiffinniit sumiiffinnut, aalisartunut
piniartunullu atugassarititaasut naak assigiinngissinnaagaluaqisut, inatsisit
toqqammaviusut assigiipput malinniarneqartarlutillu. Taakkumi Kommunit ilaannut
immaqa tulluaraluaraput, tamannali inuutissarsiutigivillugu piniartunut
iluarineqartanngeqaaq. Sumiiffiimmi ilaanni pissutsit allanngorsinnaasarput,
piniartunut umiatsiaararsortunullu allamik tunitsivissaqanngilluinnarnermik
kinguneqartumik.
Taamaattumik ukiuni makkunani
inuiaqatigiinni inuutissarsiornikkut ilungersunartorsiornerpaat taakku, Namminersornerullutik
Oqartussat KNAPK-llu Kommuninut pisassanik agguaassereernerisa kingorna,
Kommunalbestyrelsip Aalisartut Piniartullu Peqatigiiffiat, Umiatsiaararsortut
Peqatigiiffii peqatigalugit immikkut inatsisit toqqammaviusut aallaavigalugit
pisassarititaasut iluanni qanoq agguaasseriaaseqarnissamik
aalajangersaassallutik periarfissiunneqartariaqartut siunnersuutigaara.
Taamatullu aamma saniatigooralugu
piniarnermik allagartalinnut agguaariaatsip sumiiffinnut naleqqussakkamik
Kommunalbestyrelsip sunngiffimmilu piniarnermut allagartallit peqatigalugit
tunniussaasimasut qanoq agguarneqarnissaanik isumaqatigiissuteqarnissamik
periarfissinneqarnissaat siunnersuutigalugu.
Umimmanniarneq eqqarsaatigalugu ' 7 imm.4 malillugu immikkut iliuuseqarsinnaanermik
periarfissaq aamma tuttunut atuuttariaqaraluarpoq, ukiunilumi makkunani
Kommunit annertunerusumik namminneq aalajangiisinnaatitaanissaanut tamakku
atuumassuteqarmata, Kommuninillu Kommuninut pissutsit
assigiinngissinnaasaqimmata, nammineq pisassatut tunniunneqartut iluanni
agguaassinermi najoqqutassiornissaminnik periarfissiunneqarnissaat
taamaalillugu siunnersuutigaara.
Ilami Kommunit ilaanni piniartut
aalisartullu umiatsiaararsortut tunitsiveqarniarnikkut allanit atugarliornerusaqaat,
tamakkulu soqutigisaat isigineqarnerusariaqalerput.
Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut,
Inuussutissarsionermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Naalisaarusunnaraluartoq, kisiannili
oqallinneq naalisarniarlugu, matuma kingorna pisussaq, taanna pissutigalugu
akissuteqaatissakka tamaasa atuassavakka.
Inatsisartunut ilaasortaq Ruth
Heilmann, malittarisassat tuttunniarnissamut umimmanniarnissamullu
akuersissutit aalajangersarneqartarnerannut agguarneqartarnerannullu tunngaviusut
naliliiffigineqaqqinnissaannik siunnersuuteqarpoq, tamatumunngalu ilanngullugit
makku apeqqutigalugit:
- Illoqutigiinnut
agguaassisarneq aammalu illoqutigiinnut nersutit qassiunissat ?
- Tuttunniartarnerni
umimmanniartarnernilu piffissaq eqqarsaatigalugu ataatsikkoortittoqar sinnaanera.
- Tuttunniarumasunut
umimmanniarumasunullu qinnuteqaateqarnissamut killiliussat.
Apeqqummut siullermut
akissutigineqassaaq, illoqutigiinnut tunngaveqarneq, tuttunniarnissamut umimmanniarnissanullu
akuersissutinik agguaassisarnerni tunngaviusumik suliarineqartartut
ajornartorsiutinik amerlaqisunik kinguneqartarnerat. Ajornartorsiutaasarpoq
inuit nalunaarsorsimaffii pigineqartut aallaavigalugit illoqutigiinnit
qinnuteqaateqartartut nakkutiginissaannut periarfissaqartanngimmat.
1987-imi ukiakkut ataatsimiinnermi
piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip oqallisigineqarneranut atatillugu
neriorsuutigaara, tuttunniarneq umimmanniarnerlu pillugit nalunaarummi
allanngortitsisoqarnissaa sulissutigineqalissasoq. Taamaalilluni ukiuni
marlunni maaneereertussaatitaaneq illoqutigiinnillu tunngaveqarneq pillugit
maleruagassat aammattaaq ikkunneqarsinnaanngorlugit.
Kisiannili paasinarsivoq,
illoqutigiit tunngavigineqartalissappata, illoqutigiinnut sorlernut
inissisimanermik nakkutilliinermut atatillugu qarasaasiatigut inuit
nalunaarsorsimaffiinit pissarsiniartarneq ajornartorsiutinik
nassataqartussaasoq, tassami taakku ukioq manna tuttunniarnermut ilanngullugit
suliarineqarnissaat angumerineqarsinnaasimanngimmat.
Inatsisartut oqallinnerata
kingunerisaanik Naalakkersuisoqarfimma 1997-imi decemberiugaa, illoqutigiit
tunngavigineqartarnissaannik siunnersuut nalilersortillugu aallartippaa,
taamatuttaaq illoqutigiinnut ataatsinut qarasaasiatigut inuit
nalunaarsorsimaffiinit pissarsisoqartarnissaanut periarfissaqarnersoq
naatsorsueqqissaartarfik, qarasaasialeriffillu tusarniaavigineqarlutik kiisalu
Inatsisileriffik saaffigineqarluni oqaasertassanut siunnersuutit inatsisilerinikkut
naliliivigineqarnissaat siunertaralugu.
Paasisat ima immikkoortinneqarput:
- Qarasaasiatigut
inuit nalunaarsorsimaffiinit pissarsiniarsinnaaneranut kiisalu
- Inoqutigiinnut
ataatsinut, ataatsimik akuersissuteqartoqarsinnaaneranut tunngatillugu, natsorsueqqissaartarfiup
nalunaarutigaa, innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissanik nalunaarsuiffik atorlugu, qinnuteqartartut
ukiuni marlunni nunatsinni najugaqareersima nersut
misissuisinnaallutik. Kisiannili Naatsorsueqqissaartarfik allaffissornikkut
siunertanut qarasaasiatigut paasissutissanik tunniusseqqusaanngilaq.
Qarasaasialeriffik inuit
nalunaarsorsimaffiisa malinnaatinneqarnerannik suliaqarpoq, akissutaalu
ima naalisarneqassaaq:
Siunnersuut malinneqarsinnaassappat
pisariaqarpoq tunngavissat assigiinngitsut erseqqinnerusumik
nassuiaasersornissaat:
-Nunatsinni inuit allattorsimaffianut
nalunaartarneq pillugu, ulloq nunatsinnut nuulluni tikiffik aallaavigineqassava
?
-Inuk assersuutigalugu ukiup affaa
Danmarkimut nuuppat, kingornatigullu nunatsinnut uteqqilluni taava pineqartoq
akuersissummik qinnuteqartunut ilaasinnaassava ?
-Illoqutigiit pillugit paasissutissat,
illoqutigiit qanoq paasineqarnissaat erseqqinerusumik nassuiarneqartariaqarpoq,
tassami oqaaseq taanna pisortatigoortumik nassuiarneqarsimanngimmat.
- Ataataasoq erneralu tamarmik nuliallit
qitornallillu, soorlumi nunatsinni tamanna atugaaqisoq, illoqutiigiinni
ataatsini najugaqarpata, tamarmik immikkut akuersissummik tunineqassappat ?
-Illoqutigiit nassuiarneqartarput inuttut
ataatsitut arlalittulluunniit najukkami ataatsimi najugalittut, taamaammat
illoqutigiit ilaqutariinnik arlalinnik inuttaqarsinnaapput.
-Illoqutigiit naatsorsorneqarnerini inuit
nalunaarsorsimaffiannit sunnguit tamaasa ilanngussorlugit najukkanik
paasissutissat atorneqartarput, tamatumuunalu taama naatsorsuusiortarnerup
eqqoqqissaartuunissa annikillisinneqartarpoq.
Makinneqartut akornannit illoqutigiinnut
ataatsinut nersummik ataatsimik agguaasoqarsinnaanissaanik
isumannaarinninniarneq ajornakusuussaaq, makku pissutigalugit:
-Tunngaviusumik ajonartorsiut tassaavoq;
inuit nalunaarsorfiannik najukkanik paasissutissat amerlaqisut
amigaateqartarnerat, kukkusuusarneralluunniit pissusiviusunilluunniit
naapertorlugit iluarsineqartarsimannginnerat. Tamatumanilu illoqutigiit
arlallit illoqutigiinnut ataatsinut ilanngunneqaratarsimasarsinnaapput,
assersuutigalugu najukkamik paasissutissiinermi najugallit arlaasa allamik
isertarfeqarnerat taaneqarsimanngippat.
Inuit nalunaarsorsimaffianni nunaqarfik
aqqusinertut ataatsitut isigineqartarpoq. Taamalu illoqutigiit pillugit
paasissutissat, illup normua naapertorlugu pissarsiarineqartariaqartarlutik.
Najukkami illup normua nalunaarsorneqarsimanngippat illoqutigiit makitsinermut
ilaasinnaassanngillat.
Illoqutigiit suussusilerniartarnerat
ajornartorsiutaassaaq, umiartortut angerlarsimaffianni, utoqqaat illuanni,
Kommunip paaqqinnittarfiini, ilinniartut inaanni, parnaarussivimmi,
perorsaavinniluunniit il.il. najugaqartutut nalunaarsorneqarsimappat.
Pissutsit taamaatillugit tamarmik illoqutigiittut ataatsitut
nalunaarsorneqartarput. Taamaattoqartillugu inuup ataatsip inoqutigiinnut
ilaanerata, imaluunniit kisimiittuugaluaruni illoqutigiittut ataatsitut
aalajangiiffiginiarneqartarnera pissutigalugit inuit ataasiakkaarlugit
misissuiffiginissaat pisariaqartassaaq. Tamanna piniarnermut
allagartaqartitseriaatsimi Kommuninilu atortunik sulisunillu annertuumik
pisariaqartitsissaaq, tamannali ullumikkut periarfissaqanngilaq.
Tamakku saniatigut isumaqarpunga
saneqqunneqarsinnaanngitsoq illoqutigiinniissinnaammata
inuussutissarsiutigalugu aalisartoq piniartoq ataaseq arlallilluunniit, kiisalu
suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartoq ataaseq arlallilluunniit.
Piniarnermut allagartalersuisarfik
Kommunit pissutsit taamaatsillugit qanoq iliortassappat ? Illoqutigiit
taamaattut inuussutissarsiutigalugu piniartup pissai kisiisa
pissarsiarisassavaat, imaluunniit suliffiup avataatigut piniarnermi
ingerlataqartartut pisassiissutinik qinnuteqartarsinnaatitaassappat ?
Apeqqutit nalorninartullit taamaattut paasissutissiiffigineqareerpata aatsaat
qarasaasialeriffik inuit nalunaarsorsimaffiannit atortussaminit
aallersinnaalissaaq, taamalu Kommunit ataasiakkaat piniarnermulluunniit
allagartalersuisarfik pisassiissutinik agguaassisarnernut atatillugu
paasissutissanik pissarsisinnaalissallutik.
Qaleralinniarsinnaalernissamut
akuersissutinut qinnuteqaateqartartut najugaasa misissuiffigineqartarneranut
atatillugu aalisarnermut akuersissutinik nakkutilliisoqarfik KANUAANA paasivaa,
najukkap qinnuteqaatini allassimasartut 65 %-ii inuit nalunaarsorsimaffianni
najukkatut allassimasunut naapertutinngitsut.
Suliffiup avataatigut piniarnermut
ingerlataqartartunut massakkut pisassiissutit amerlassusii, illoqutigiit
amerlassusiinut naleqqiukkutsigit taava taakku illoqutigiit tamarmik
tuttutassinneqarnissaannut naammanngillat.
Kommunini -Uummannamiit Paamiunut -
tuttunniarfiusartuni illoqutigiit 14.536-iupput, ukiorlu manna kitaata qeqqani
katillugit 3.600-inik Nuussuarmilu 80-inik pisassiisoqarpoq. Nalunngisatsitut
pisassiissutit 75 %-ii inuussutissarsiutigalugu piniartunut agguaanneqartarput,
sinnerilu suliffiup avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut.
Nersutit 900-ungajalluinnaat suliffiup
avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut pisassiissutaapput, illoqutigiit
14.500-inut agguagassat, tassa toqqaannarlugu naatsorsoraanni inoqutigiit
ataatsit tuttup 0.06 /2-rarterutaata missaanik pissarsisussaassapput.
Periarfissat pitsaanerulaalissapput inoqutigiit ataatsimik arlalinnilluunniit
inuussutissarsiutigalugu piniartortallit ilanngaatigigutsigit, taakkumi
tuttutassinneqartareerlutillu umimmatassinneqartareermata.
Ukioq manna 01.maj
inuussutissarsiutigalugu piniartup 2.278-it aamma suliffiup avataatigut
piniarnermik ingerlataqartartut 6.804-it allagartaqarnissaminnut
akiliisimapput. Taamaalillutillu akuersissummik qinnuteqarsinnaallutik. Tamanna
ataatsimut isigalugu illoqutigiiaanut agguaassisarnermut atatillugu suliffiup
avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut makitsisoqartarneranik
kinguneqarpoq. Taamaakkaluarpalluunniilli inuit nalunaarsorsimaffiannik
misissuisoqarsinnaannginnera pissutigalugu ajornartorsiutit
nugunnavianngillat.
Inatsisitigut tunngavissat pillugit
saaffiginnissummit inatsisileriffik akissuteqarpoq, misissuinermi
allaffissornikkut ajornartorsiutaalersussat isummerfigisimanngikkitik, tassa illoqutigiinnik
agguaassisoqarnissaanik siunnersuut inatsisitigut atuutsinneqalissagaluarpat.
1996-imi 1997-imilu tuttunniarnerit
umimmanniarnerillu naliliiffigineqarnerinut atatillugu apeqqutigineqarportaaq
illoqutigiit tunngavigineqarnissaannik isuma Kommunit qanoq isumaqarfigineraat.
1996-imi akissutit erseqqipput, -aap imaluunniit -naagga. Akerliusut amerlanerullutik.
1997-imi akissutit assigiinngeqaat.
Ilaanni ukiumut siulianut naleqqiullugu paarlattuanik pisoqartarluni. 1997-imut
tunngatillugu illoqutigiit tunngavigineqarnissaannut akerliusut aamma
amerlanerussuteqarput. Kommunilli ilaat isummamut tapersersuisut
ajornartorsiutaasinnaasut siuliini taariikkakka eqqarsaatigalugit
eqqarsarnartoqartitsillutik.
1998-imut nalilliinissamut immersuiffissat
piareersarneqarput taamaammat illoqutigiit tunngavigineqarnissaannik massakkut
qanoq isumaqartoqarnera Kommunini ilisimanngilara.
Apeqqutigineqartumut tassunga akissutiga
naggaserumallugu nalunaarutigissavara, illoqutigiinnut agguaassisarnermut
atatillugu tunngaviusumik ajornartorsiutissaqaraluartoq piniarnermi
aallaaniarnermilu illoqutigiit tunngavigineqarnerat pillugu inatsisip
allanngortinneqarnissaanut Naalakkersuisuni upernaarumut
angumeqqunneqarsinnaanersoq nalilertinniarpara, taamaalilluni nalunaarutini
tamatumunngalu tunngassuteqartuni tunngavissat inatsisitigut malitsigisassaat
suliarineqarsinnaassallutik.
Tamanna ajornassanngippat inatsisitigut
tunngavissat sulissutiginiarneqassapput, taamaalilluni Kommunit ataasiakkaat
massakkutut agguaasseriaatsip atuinnarnissaanut tamakkiisumik pisinnaatitaaffeqalissammata.
Tassa suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartunut inuit
ataasiakkaat imaluunniit illoqutigiiaat qinnuteqaateqartittalerumallugit.
Tulliani tuttunniartoqalersinnagu illoqutigiinnik tunngaveqarneq pillugu
inatsisitigut tunngavissaq, Inatsisartunit ilanngussinnaaneripput
nagaanartoqartitsilaarama tamatumunnga pissutaaginnarpoq, ilisimaneqartutut
Inatsisartunut qinersisoqartussaanera, tamatuminngalu pissuteqartumik
ilisimasinnaanngilara inatsisitigut nutaanik tunngaviliinerit kingunerisaanik
nalunaarutinik allanngortitsinerit tulliani tuttuniarnissaanut
piviusunngortinneqarsinnaassanersut.
Apeqqutip aappaanut tunngatillugu
Naalakkersuisoqarfiga tuttut umimmaallu piniagaasarnerisa ataatsikkut
aallartinneqartarnissaannik tunngaviatigut isumaqataavoq tamannalu
sulissutiginiarlugu.
Tuttut umimmaallu piniagaasarnerannut
atatillugu piffissamik atuisarneq, orsussamillu aningaasartuutit ikinnerpaanngortinneqarnissaat
siunertaralugu. Tamanna pillugu aalajangiivinnissamut Avatagiisinut
Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfii, KANUKOKA aamma KNAPK tuttut umimmaallu
eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutip
iluarsaateqqinneqarnissaanut atatillugu oqaloqatigineqassapput.
Tuttunniarnissanut umimmanniarnissamullu
peqataaniarluni qinnuteqaateqartarnernut immersuiffissap tunniunneqartarnera
pillugu apeqqummut kingullermut erseqqinnerusumi killiliisoqarsinnaaneranut
tunngatillugu nalunaarutigissavara, Kommunit ataasiakkaat nammineerlutik
najukkani pissutsinut naleqqussaallutik killiliinissartik
aalajangersinnaammassuk.
Tamanna aaqqiivigineqarsinnaavoq
nalunaarummi sukumiinerusumik immikkoortiterinngitsunillu
piumasaqaateqartoqarneratigut, umimmaat eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu
pillugit nalunaarummisut soorlu tamanna Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq
M. Mĝlgaard-imut akissuteqaatinni oqaatigigiga.
Qinnuteqaateqartulli ataasiakkaat
sianiginiassavaat piniarnermut allagartaq ukioq taanna atugassaq
kingusinnerpaamik 01. maj akilerneqareersimassammat. Tamannalu
Namminersornerullutik Oqartussat piumasaqaatigimmassuk minnerpaaq.
Naggataagullu minnerunngitsumilli
Naalakkersuisut siusinnerusukkut oqaatigeriigaatttut, Naalakkersuisut sinnerlugit ilisimatitsussutigissavara,
pisuussutsinik uumassusilinnik ingerlatsineq pillugu pingaarnerusutigut
maleruagassaqartitsisarnerput pigaaruteqarmat, aammali iluaquteqarniarnermik
aqutseriaatsit piniakkanik ataasiakkaaginnarnut tunngatitaanngitsut
oqallisigisarnissaat pigaaruteqarluinnarluni.
Taama oqaaseqarlunga Inatsisartunut
oqallisigisassanngortippara.
Ingerlaannarlungalu immikkoortoq 77-imut
nuullunga.
Inatsisartunut ilaasortaq Maliinannguaq M. Mĝlgaard aavartarnermi pisassat, inuussutissarsiutigalugu
piniartunut suliffiullu avataatigut piniarnermik aallutaqartartunut,
agguaanneqartarnerannut atatillugu Kommunalbestyrelsip peqatigiiffiillu
attuumassuteqartut oqartussaaqataanerulernissaannik siunnersuuteqarpoq.
Taamaalilluni apeqquteqaateqartup oqaatigaa,
najukkani attorneqartut Kommunini imaluunniit Kommunit aggornerisa
avataanni pisassat, agguaassisartunit pisassiissutaasut tunngavigalugit, najukkami agguaasseriaasiusoq najukkani
inuuniarnermi atukkat eqqarsaatiginerullugit
isumaqatigiinniutigineqareerneratigut pisassasoq.
Pisassiissutinik tamarmiusunik massakkut
agguaassisarneq Aalisarnermut Piniarnermut Inuussutissarsiornermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmiit piniarnermut allagartat assigiinngitsut
malillugit KNAPK KANUKOKA-lu suleqatigalugit Kommunilluunniit aggornerisa
avataaniittunut aalajagersarneqartarpoq.
Tuttut pillugit nalunaarutip
iluarsaateqqinneqarnissaannut atatillugu Aallaaniaq 98, (Tapertaralugu
Piniartartut Aalisartartullu Kattuffiat) ilanngunneqartariaqalersinnaavoq.
Taamaalillunimi suliffiup avataatigut piniarnermik aallutaqartartut isumaasa
ilanngunneqarnissaannut periarfissiisoqassammat.
Inuussutissarsiutigalugu piniartunut aamma
suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartunut tuttut umimmaallu
pisassiissutigineqartartut tamarmiusut 75 %-iinik 25%-iinillu agguaassisarnermi
qitiusumiit najoqqutassatut aalajangersakkap massakkut atuuttut
ingerlatiinnarneqarnissaa najukkani assigiinngitsuni pisassiiviusunut
naleqqiullugu pitsaavallaanngilaq.
Taamaamma Naalakkersuisoqarfimma aappaagu
aavartoqarnissaanut atatillugu sulissutiginiarneqarpoq, Kommunini
ataasiakkaani imaluunniit Kommunit aggornerisa avataanni agguaassisarnermut
najoqqutassap najukkani naammassillugu
isumaqatigiinniutigineqarsinnaalernissaa.
Apeqqut taanna pisassiissutit
agguarneqartarnerannut suleqatigiissitami aaqqiivigineqassaaq, tassani
Kommuninut ataasiakkaanut imaluunniit Kommunit aggorerisa avataaniittunut
pisassiissutit inaarutaasumik aalajangersaavigineqarnissaat illuatungeriit
siunnersuutaat tunngavigalugit oqallisigineqassammat.
Isumaliuutigaara piumasaqaatinut
assigiinngitsunut naleqqussaasinnaanermut periarfissaqarnissaq
eqqarsaatigalugu, pisassiissutit tamarmiusut 65%-iiniit 85%-inut
inuussutissarsiutigalugu piniartunut aamma 15%-iniit 35%-inut suliffiup
avataatigut piniarnermik ingerlataqartartunut agguaassisalernissamut
najoqqutassiisoqalersinnaanissaa sulissutigineqassasoq.
Naalakkersuisut siunertaraat siunissami
piniakkanik killilersuisoqassatillugu tunngavissaq taanna atorneqartassasoq.
Kommunit ataasiakkaat peqatigiiffiillu attuumassuteqartut nammineerlutik
aalajangertassavaat periarfissani siuliini taaneqartuni agguaassinissamut %-i
sorleq atuuttassanersoq.
Erseqqippoq periaaseq arfernik angisuunik
piniarnermut maleruagassani atorneqarsinnaanngimmat.
Inatsisini atuutereersuni periarfissat
aallaavigalugit piniakkat killilersugaasut, Kommuninut ataasiakkaanut
pisassiissutigineqartartut agguarneqartarnerannik Kommunit peqatigiiffiillu
attuumassuteqartut sunniuteqaqataasinnaanerisa annertusineqarnissaat pillugu
Naalakkersuisut ataatsimut isigalugu tapersersorpaat.
Tuttunniarnissamut akuersissutit agguaanneqartarnerannut
atatillugu malinneqarsinnaasutut ilaarlugu assersuutigalugu apeqquteqaateqartup
umimmaat eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutip
aallanngortinneqarnera pillugu Namminersornerullutik Oqartussat Nalunaarutaanni
nr.10 26.marts 1998 '7 imm.4 taavaa. Tassani akuersissutinik
tunniussisarnermut atatillugu najukkani immikkut piumasaqaateqarnissamut
periarfissaqarmat.
Siunnersuut taanna tuttut piniagaanerat
pillugu nalunaarutip iluarsaateqqinneqarneranut ingerlareersumut
ilanngunneqareerpoq. Missigiut tusarniaassutigineqassaaq, tassa missigiut
Kommuninut ataasiakkaanut peqataatinneqartunullu allanut
tusarniaassutigissallugu piareeriarpat.
Kommuninut ataasiakkaanut pisassiissutinik
agguaassisarnermut atatillugu sunniuteqarsinnaanerup annertusineqarnera
eqqarsaatigilluakkanik silatuunillu pingaarnerusutigut killissaliinerit
aallaavigalugit pisariaqarpoq. Imarisassai najukkani oqartussaasut kiisalu
atuisut sinniissaasa akornanni suleqatigiinnikkut isumasioqatigiinnertigullu
aalajangiinerni najugaqarfimmi immikkut inuuniarnermi immikkut
atugassarititaasut iluaqusiiviginiarlugit kingusinnerusukkut piviusunngortinneqartariaqarput.
Tamatumunnga atatillugu Kommunimi suliassaqarfik sorleq akuersissutinik
agguaassisarnermut aalajangiisuulluni oqartussaassanersoq pillugu apeqqut
eqqaalaassavara.
Kommunit amerlanersaasa
ataatsimiisitaliani matoqqasuni aalajangiisoqavittarpoq. Aalisartut Piniartullu
Kattuffiat aalajangiinivimmut peqataasinnaatitaasarani. Aalisartut Piniartullu
Peqatigiiffiisa siunnersuutaat malinneqanngikkaangata ajornartorsiutinik
pilersoqartarpoq.
Taamaamma Kommuninut inassutigissavara,
pisassiissutinik agguaassisarnerit Kommunimi immikkut ataatsimiisitaliami
pisassasut, Aalisartut Piniartullu Peqatigiiffiisa kiisalu suliffiup
avataatigut piniarnermik ingerlataqartartut peqatigiiffiisa siunnersuumminnik
saqqummiivigisinnaasaanni taamaalillutillu najukkami pisassiissutik
agguaanneqartarnerisa aalajangiivinnissaannut peqataasinnaatitaaffianni.
Tamatumunnga atatillugu pissusissamisuussaaq isumaqassalluni, pisassiissutinik
umimmatassiissutinillu agguaassissarnerit pillugit najukkani annertunerusumik
aalajangiisinnaatitaanerit ukioq mannattaaq annertuumik oqallisigineqartut
agguaassisarnikkut angusaasartut annertunerusumik akuerineqarsinnaanissaanik
sunniuteqaqataassasoq.
Tamakku saniatigut najukkani Kommunit
sunniuteqarnerisa annertusinnneqarnissaannut inatsisitigut tunngavissat
erseqqarlutsillugit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip iluarsiissuteqarfigineqartarnissaa
sulissutigineqartassaaq.
Tamakku saniatigut piniqartuni Kommunit
sunniuteqarnerisa annertusineqarnissaannik inatsisitigut tunngavissat ersernerlutsillugit piniarneq
aallaaniarnerlu pillugit inatsimmi iluarsiissutissat suliarineqartassapput
najukkamut naleqquttumik sunniuteqaqataasinnaaneq annertusineqalersinnaagu
suleqataasut akornanni ataatsimiittoqartassaaq, tusarniaasoqartassallunilu.
Taamaammallu pissusissamisoorpoq erseqqissassallugu taama suliap ingerlanerani
Inatsisartut arlaleriarlutik ataatsimiittassammata. Kisiannili suliassap
ilaanni annertusisitsineq tulliani aavartoqalertinnagu
naammassineqareersinnaalluni. Tassa inatsisit piniakkanik killilersukkanik
agguaassisarneq pillugu annertusititsinissanut tunngavissaqartitsippat.
Ilanngullugu Inatsisartunut ilaasortamut
Ruth Heilmann-imut innersuussutigissavara.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortat marluk tassalu Ruth Heilmann, Siumut kiisalu Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarput tassalu; tuttutassiinermut umimmanniartarnermullu tunngasunik aammalu pisassiisarnermut tunngasunik.
Taakkulu marluutillugit imaak Siumumik oqaaseqarfigissavavut:
Naluneqanngitsutuut ukiut arlaqalerput tuttunut umimmannullu pisassiisarnermut tunngasunik ilaatigut sakkortuumik oqallittarluta. Aamma tamanna pissusissamisoorpoq, pisassat taama killeqartigisumik agguaanneqartarnerat pissutigalugu, tamanna saneqqunneqarsinnaanngimmat.
Ungasinngitsukkut uumassusillit pillugit Katuami isumasioqatigiittoqarpoq, tamatsinnut soqutiginartumik pissarsinartumillu, aammalu peqataasut tamarmik iluarisimaagaanniik. Taamatullu aaqqiisimanerup kingorna paaseqatigiilluarnikkut piniagassanik atuinerput ullumikkornit aaqqissuulluagaanerusumik ingerlalernissaa pissasoq. Aammalu tamanna qularnanngilaq ilorraap tungaanut ingerlalernermik kinguneqassasoq. Tamannalu Siumumi iluarisimaarparput tapersersorlugulu.
Aammalu ukiut makku Naalakkersuisunit anguniarneqalersoq tassalu, Kommunit qanimut peqatigalugit suleqatigalugillu piniagassanik atuinerput ingerlanniarneqalersoq Siumumiit iluarisimaarlugu taperserparput. Qularinngilarpullu taamatut ingerlasoqalerpat tamanna Kommuninit iluarisimaarneqassasoq.
Ullumikkut suliat aallarteruttorput, piniagassat qanoq atorneqarnissaanik aaqqissuussinissaq pillugu. Taamaammat Siumumi isumaqarpugut ullumikkut tuttunut umimmannullu tunngasunik annerusumik oqallinnissaq pisariaqanngitsoq.
Suliat massakku sukumiilluinnartumik aallartinneqartut pissutigalugit annerusumik oqaaseqarfiginagit siunnersuutit tusaatissatut tiguavut.
Sivert Karl Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartuni ilaasortat marluk
siunnersuutaat Atassummiit imatut naatsunnguamik oqaaseqarfigissavavut:
Atassummit qularaarput massakkut
Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerup naangajalernerani siunnersuutit
marluusut sukumiisumik naammaginartumillu angusaqarfiginissaat. Tassami
siunnersuutit ataatsimoortillugit oqaaseqarfigissagaanni
eqqaatitsissutigiinnartariaqarpoq 1996 aammalu 1997 ukiaani Inatsisartut
katersuunneranni piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut
peqqussutissaannut siunnersuutit, tuttunniartarneq umimmanniartarnerillu
annertuumik oqallisigineqartareerput.
Aammalu piffissami qanittumi pisuussutit
uumassusillit pillugit isumasioqatigiinneq naammasseqqammerpoq.
Atassummiit pingaartipparput suliat
ingerlareersut peqqissaartumik naammassineqarnissaat, taamaattumik
Naalakkersuisunut ilaasortap siunnersuutinut marluusunut akissuteqaatai Atassummiit
isumaqatigilluinnarpavut, qilanaaralugulu upernaamut sukumiisumik
isummersueqataanissamut.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Saniatigooralugu pinialuttartunut
tuttutassiinerit ukioq mannaasiit qassiiliortitseqqipput, naak Inatsisartut
1997-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni agguaasseriaatsimik tamanut naammaginarnerusumik
aaqqissuussisoqaqqullugu Naalakkersuisunut aamma piumasaqareersimagaluartut.
Tuttutassiissutigineqartartut umimmannillu
pisassiisarnerit, tassungalu tunngatillugu agguaassisarnermi
periuserineqartarsimasut siunnersuuteqartut kissaatigisaattuut
oqallisigineqartariaqarmata taamaattumik pissusissamisoorpoq, Inuit
Ataqatigiinniillu siunnersuutit ataatsimoortillugit Naalakkersuisullu akissuteqaataat
aamma ilanngullugu maanna imaattunik oqaaseqarfigissavavut:
Ukioq manna tupinnanngilluinnartumik sumi
tamani uumitsaatigineqaqisumik takornartaasimanngilat illoqutigiit
arlariiaanik tuttutassinneqartarsimammata allalli makitsinermi susaavitsinneqartarsimallutik,
naak ukiut tulleriiginnaat aamma qinnuteqartarsimagaluarlutik.
Taamatuttaaq nunatsinnut tikerlaat,
allaallumi Danmarkimiluunniit aallaaniarnermut misilittagaqanngilluinnartut
maannamut malittarisassavut taama itsillugit suli tuttutassinneqartarput.
Tamanna kamassaatigineqartaqaaq,
ilisimalersimasavulu naapertorlugit paasinarpoq inuit inatsisit
malittarisassallu allaat maanna soqutigiunnaavillugit
tuttunniaannartarsimanerarlutik aamma oqartalereermata.
Tuttutassalli ima
killilersugaatigereermata, taamaattumillu inoqutigiinnut amerlanerpaanut aamma
iluaqutaasariaqarmata, 1997-imi ukiakkut Inatsisartuni Inuit Ataqatigiit
ilungersuuteqarnitsigut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimiititaliaq taamatuttaarlu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq
aqqutigalugit, 1998-imi tuttunniarnissami makku najoqqutarineqassasut
Inatsisartuni akuersissutigitissimavavut:
- suliffiup
avataatigut pinialuttartut eqqarsaatigalugit, illoqatigiinnut ataatsinut
tuttunniarnis samut
akuersissummik ataasiinnaarmik tunniussisoqarsinnaassasoq,
- tuttunniarnissamik
akuersissutinik tunniussisoqarsinnaassasoq aatsaat qinnuteqarumaartus sat sivikinnerpaamik ukiuni marlunni
nunatsinni najugaqartutut inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimareeraangata.
Ilinniagaqartut nunatta avataani
najugaqarallartut tamatumani nunatsinniiginnartutut isigineqaqquavut.
05.november 1997 tamanna piniarneq
aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni upernaakkut 1998-imi ataatsimeeqqinnissatsinni
ilanngunneqassasoq akuersissutigineqareersorli pileriallarparput
Naalakkersuisut ulloq manna tikillugu taamatut Inatsisartunit erseqqissumik
piumaffigineqarnertik
naammassiniarsimanngikkaat, tamannalumi aatsaaginnaq Naalakkersuisup
saqqummiussineratigut erseqqilluinnartumik takutinneqarpoq.
Tamanna Aalisarnermut Piniarnermut
Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup Inatsisartut
oqaluttarfianit inuiaqatigiinnut neriorsuutigisaanut
naapertuutinngilluinnarpoq. Taamanimi imatut oqaaseqarpoq:
ASiullermik partiit oqaaseqarfigilaassavakka
tamaasa ataatsimoortumik, tassa agguaasseriaatsimik nutaamik malittarisassanik
upernaamut (1998) saqqummiussisoqarnissaanik kissaateqartoqartoqartoq
paasivarput aamma taamaaliussaagut. Tamatumunnga atatillugu saniatigooralugu
sunngiffimmi piniartartut aallaaniartartullu eqqarsaatigineqartut paasivara,
tassa allannguinissami. Tassa makitsilluni agguaassinermi illoqutigiinnut
killilersuisoqartillugu, tuttutassanik umimmattassanillumi ataatsimik
tunisisarnissaq eqqarsaatigalugu. Tassa uani piniartut aalisartullu
pineqanngitsut paasivara, tassali kisianni saniatigooralugu partiit tamarmik
oqaatigivaat, saniatigooralugu aallaaniartartut tassani pinerarlugit.
Aamma nunaqavissuunngitsut ukiut marluk
nunatsinneeqqaarlutik, illoqutigiinnut makitsisinneqartarnissaani aatsaat
peqataatinneqartarnissaat kissaatigineqartoq paasivara. Tassa siorna ukiut
pingasuutissimavarput, kisiannili annertuumik taanna oqallisaasimavoq. Aamma
uani tassunga tunngatillugu paasivara, kalaallit nunani allani ilinniagaqartut
tassani tapunneqassanngitsut. Tassami nunaqavissutummi taakkua aamma soorunami
isigigatsigit. Tassa qulaani taakkartorneqartut pillugit, Naalakkersuisut upernaamut
(ukioq manna) malittarisassanik allannguutissanik soorunami suliaqassaagut
aamma oqareernittut suliassaqareeratta.@
Tassa Naalakkersuisoq 1997-imi ukiakkut
taamatut Inatsisartunut neriorsuuteqarpoq.
Maannakkulli saniatigooralugu
pinialuttartunut tuttutassiinerit umimmattassiinerillu takoreerlugit
oqartariaqarpugut, Aalisarnermut Piniarnermut Inuussutissarsiutinut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq matumani sammisatsinni
sullarlussimassaqimmat. Akissutaanimi tusariikkatsituut suligooq
utaqqisitsisoqaqqittariaqassaaq Inatsisartut 1997-imili ukiakkut
noqqaassutigereersimasaat naammassineqassappat.
Neriorsuisinnaannginnerarporlu aappaagu
tuttunniaqqittoqalernissaanut umimmanniartitsinissamullu nutaanik najoqqutassaqalerumaarnersoq.
Patsisiginiarneqartut ikkappallaarput
naammaginanngilluinnarlutillu. Taamaattumik suli naatsorsuutigineqartariaqassaarooq
aappaagu sumiiffiit ilaanni suli siumugassaajumaarmata, assersuutigiinnarlugu;
ilaqutariit ataatsit marlunnillu qitornallit pingasunik
tuttutassinneqartarnissaat, tassa angajoqqaat qitornaallu, tamarmik immikkut
pisassinneqarnerisigut aappariit ukiut tulleriiginnaat immikkut tarmarmik
tuttutassinneqaqqinnissaat. Nunatsinnut tikerlaat aallaasersornermut ilitsoqqussaqanngitsut,
aggerfimminniillu piniarnermik ataatsimilluunniit misilittagaqanngilluinnartut
piniagassaatitsinnut killilersorneqareeqisunut aamma suli
agguaassisoqartassasoq il.il.
Pissutsit taamaattut inuiaqatigiinniit
piniagassanik toqqammaveqarlutik qangaaniilli inuuniuteqartuarsimasuni
akuersaarneqarsinnaanngillat. Piniagassammi ikiligaangata avitseqatigiinneq
inuiaat kalaallit kinguaariippassuarni attattuartariaqarlugu
napaniartuartariaqartarsimapput.
Maannakkulli ileqqutoqqat nunap inuiinut
iluaqutissaajunnaarlugit sangutinneqarsimalerput, Namminersornerullutik
Oqartussat europamiut inatsisilioriaasiannik, taamatullu apeqquserneqanngippallaamik
europamiut periuserisartagaannik annertuallaamik atuilersimanerisigut.
Tamannaavorlumi matumani eqqartukkatsinni erseqqilluinnartumik Naalakkersuisut
tungaanniit aamma takutinneqartoq.
-Sooq nunap inuii piniagassanut ima
imatullu killilersungaareertigisunut salliutinneqarsinnaasassanngillat ?
-Sooq inuiaat taama ikitsigitilluta,
taamatullu sumiiffinni ataasiakkaanni taama imitsinnut nalunngereertigaluta
illoqatigiikkaartumik naapertuunnerusumillu agguaasseriaaseqalernissaq
ajornavissava?
Piumassuseqarluaraanni soorunami tamakku
pissutsit aaqqissallugit ajornanngilaq.
Taamaattumik Inatsisartunut ilaasortap
Ruth Heilmann-ip siunersuutigisaanut tunngatillugu, Naalakkersuisup
akissuteqaataa patsisissarsiornerunertut Inuit Ataqatigiit nalileratsigu
oqaatigissavarput, 1997-imi ukiakkut Inatsisartut aalajangiuteriigarput
aalajangiusimalluinnaratsigu.
Eqqaamaqqussavarpullu Inatsisartut
tamatumani qullersaammata, Inatsisartut allamik isummernissaata tungaanut
aamma Naalakkersuisut kiffaannaallutik.
Taamatullu Ruth Helmann-ip
siunnersuutaanut oqaaseqareerluta, naggataatigut Inatsisartunut ilaasortaq
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-ip siunnersuutaanut annertuumik
tapersiiutigaluta oqaatigiinnassavarput tassani Naalakkersuisut akissuteqaataat
naammagisimaarluinnaratsigu. Naalakkersuisummi siunnersuuteqartoq annertuutigut
tapersersorluinnarpaat.
Taamaalilluni matumap kingorna
Kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu attuumassuteqartut, pingaartumik
tuttutassat agguaanneqartarnissaannik oqartussaaqataanerulersinneqarlutillu
sunniuteqaqataanerulertussanngorput. Tamanna iluarisimaarnarpoq, issatsiannguarlu
pisuussutitta uumassusillit Katuarmi isumasioqatigiissutigineqarmata aamma
oqariartuutigineqartut ilaannut aamma naapertuulluni.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat
Inatsisartunut ilaasortat Ruth Heilmannip aamma
Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-ip siunnersuutai
tunngaviisigut isumaqatigalugit Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassaanga:
Inatsisartunut ilaasortatut tamanut
ammasumik ataatsimiisitsisarnerni malunnarpoq ullumikkut makitsilluni
tuttunniariaaseq arlalitsigut naammagineqarneq ajortoq. Taamaattumillu
Inatsisartuni siusinnerusukkut tamatumap periuserineqartup
allanngortinneqarnissaa siunnersuutigisimangaluarpara kisiannili
allagaannartigut akineqarsimallunga. Malunnarluinnarpoq aammalu innuttaasut
naammagittaalliortarnerat tunngavigalugu periuseq naammagineqanngitsoq.
Inatsisartullu 1997-imi ukiakkut
ataatsimiinneranni piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut
inatsisissaattut siunnersuutip suliarineqarneranut atatillugu makku
oqaatigisimasakka issuaaffigissavakka, imaappullu:
A...tassami nalunngereerparput tuttut umimmaallu
amerlassusaat kikkunnit tamanit piniarneqarnissaminnut naammanngitsut,
taamaattumik pissusissamisuussaaq nunami allamiut aamma tikisitat
tuttunniarsinnaatitaasarnerat umimmanniarsinnaatitaasarnerallu
taamaatinneqassappat. Tassami assersuutigalugu uagut nunani allaniikkaangatta
minnerpaamilluunniit uumasumik pisaqarsinnaatitaanngilagut, immikkut
piumasaqaatit allagartat akuersissutit il.il. naammassineqareersimanngippata.
Taamaattumik oqartoqarsinnaavoq ullumikkut nunami allamiut tikisitallu
nunatsinni piniarsinnaatitaalersarnerat ajornannginaarineruvallaartoq,
minnerunngitsumik tuttut umimmaallu nunatsinni taama annertutigisumik
killilersungaareernerat eqqarsaatigalugu.
Isumaqarpungalu tikisitat piniarnermut
aallaaniarnermullu mattutivinngikkaluarlugit immikkut sunngiffimmi
aallaaniarsinnaanermut allagartanik pilersitsinikkut tamanna ajornanngitsumik
naammassineqarsinnaasoq. Soorlu siusinnerusukkut piniarnermut
aallaaniarnermullu allagartat assigiinngitsut pingasuusimapput,
assersuutigalugu piniarnermut
aallaaniarnermullu allagartat imatut agguataarneqarsinnaapput:
1. Aalisarnermik piniarnermillu
inuussutissarsiuteqavissunut
2. Kalaallinut imaluunniit tikisitanut
nunatsinni aappanissimallutilluunniit nunatsinni najugaqalivissi masunut saniatingooralugu sunngiffimmi
aallaaniartartunut
3. Nunani allamiunut tikisitanullu
sivikitsuinnarmik imaluunniit piffissami aalajangersimasumi nunatsinniittussanut.
Nr. 1-ip,
2-llu taaneqartut maannamutut piniarsinnaassapput, kisiannili nr. 3-mi
taaneqartut tuttunniarsinnaatitaanatillu umimmanniarsinnaatitaassanngillat,
imaluunniit uumasunik allanik nungoqqajaasunik piniarsinnaatitaassanatik.
Taamatut aaqqissuussinissaq
minnerpaamilluunniit ammip qalipaataanik immikkoortitsinermik pissuteqanngilaq,
aamma akileraartussaatitaanermut innuttaasulluunniit kiffartuunneqarsinnaatitaanerannut
assersuunneqarsinnaanani. A
Tassa taamatut taamanikkut oqaaseqarpunga.
taamaammat ullumikkut pissutsit imaalersimasut tassa kikkut tamarmik
piniarnermut allagartamik pisinnaalerfianni tupinnanngilluinnartumik
piniarnermut allagartat amerlasoorujussuit pisiarineqartalersimapput, allaallu
ilaatigut siunnersuuteqartup aamma oqaatigisaatut inuit
aavarsinnaanngilluinnartut immaqarluunniit aallaaseqanngitsut allaat
tuttutassinneqartalersimallutik.
Taamaammat pissutsit taamaattut
akuersaaruminaapput aaqqittariaqarlutillu.
Ajornartorsiutit qangali
ilisimaneqareerput, aammalu aaqqiagiinnginnerit ilaatigut piniartut aalisartut
piniarnerinnarmillu inuussutissarsiuteqartut ullumikkut isigitinneqartarnerat
kanngunaannartutulluunniit oqaatigineqarsinnaavoq. Tassa aalisartoq piniartorlu
taakkuninngaannaq inuussutissarsiuteqartoq, makitaasimanngitsoq kisiannili
nunami allamioq tuttunniarsinnaappat taava pissutsit ajorluinnarsimassapput.
Taamatut naakkaluamik oqaaseqarlunga siunnersuuteqartut
siunnersuutaat taperserlugit oqaaseqarpunga.
Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut,
Inuussutissarsiornermut Nunalerinermul- lu Naalakkersuisoq:
Siumut Atassullu Naalakkersuisut
akissuteqaataannut ilaliisut imaluunniit naapertuuttoq paasivara,
taakkulu soorunami qujassutigaakka. Taavali illuatungiliuttut, aamma taanna
tupinnanngilaq illuatungiliuttuugamimmi uparuagassanik ujarlertariaqarput, aamma taanna pisussaaffigaat
illuatungiliuuttuunertik takutinniassagunikku.
Illoqutigiit aallaavigalugit agguaasoqarnissaanut
tunngatillugu, Inatsisartut siorna
siunniussimasaat aammalu Naalakkersuisuni ilalersimasarput, tassa oqarnittut aamma akissuteqaatinni decemberimili siorna
malersorneqalersimavoq. Aammalu assigiinngitsut suliassat inatsisitigut illut nalunaarsorneri, inuit
nalunaarsorneri, oqartussaaffiit assigiinngitsuni agguarneqarsimasut
misissuataarfigineqarsimapput aamma.
Ersarissumik taakku
akissuteqarfigereerakkit annerusumik itisileriffigeqqinnagit innersuussutigeqqiinnassavakka,
tassa misissuinerit takutimmassuk, ajornakusuussasoq illersorneqarsinnaasumik
inatsisiliussagutta pipallataanngitsumik,
taava sukumiisumik inatsisit aaqqissorneqartariaqartut nutaamik
nalunaarusiornissamut tunngaviusussanik. Tamanna ajornakusoorsimavoq aamma
tamanna Naalakkersuisunik isortuunnagu nassuerutigisimavarput. Aamma ajornartorsiutit
minnerulernavianngillat.
Aamma pingaartissimavarput una
saqqummiutissallugu, Naalakkersuisuninngaanniik ajornartorsiutit
annerulersinneqannginnissaat soqutigisimavarput. Inatsisartummi kissaatigivaat
siorna oqallinnermi pissutsit pitsaanerulersinneqartariaqartut,
naapertuilluarnerusumik agguaassisoqartariaqartoq illoqutigiinni. Tassaana
taanna paasisimasarput Naalakkersuisuni,
illoqutigiit aallaavigalugit agguaasoqassagaluarpat, assigiinngitsorpassuit ajornartorsiutit
pilersussat pinaveersaarniarlugit allatut ajornartumik oqarsimavugut:
Neriorsuuterput Inatsisartullu piumasaat eqqortissinnaanngilagut
ajornartorsiutit siuliani taariikkakka tunngavigalugit, ajornavimmat
assigiinngitsutigut Inatsisitigut aaqqissuussereersimanngikkutta. Tamannalu
angumerineqarsinnaasimanngilaq assigiinngitsorpaalussuit
aaqqinneqartariaqarmata. Illoqutigiit tassani
pingaartumik tuttunniarfiusartuni 14.536-upput taamatut nalunaarsorneqarsimapput.
Taavalu pisassiissutit aalaavigigutsigit, tassa 3600-ut, taakkua
agguaassiffigisinnaanngilagut tamaasa, naapertuilluannginneq aatsaat iluamik
allartissaaq tassani. Piniarnermut
Naalakkersuisut politikkerivaat salliutinneqassasut killilersuisoqassatillugu,
piniarnermi inuussutissarsiuteqavissut . Taakkulimi salliutikkaluarutsigit,
suli ajornartorsiut annertunerulissaaq illoqutigiikkaartumik agguaagutta,
imaluunniit makitsisariaqassalluta immaqa ajornartorsiutillu nutaat aamma
pilersillugit.
Tamanna Naalakkersuisut perusussimanngilaat , taamaattumillu siornatigut pissusiusimasut 1998-imi aavarnermi atuutsileqqissimallugit . Kisianni uani aamma oqaatsigivarput assigiinngitsut aaqqinniarlutigit, sulineq decemberimili ingerlassimasarput, Pisortaqarfimmi, nangeqqissagipput ingerlateqqissagipput aammami ingerlareerpoq. Kisianni pisariitsuinnaanngilaq, soorlu Inuit Ataqatigiinniit Johan Lund Olsenip oqarniarsarineratut pisariitsiginngilaq, aamma akissuteqaatera atuarneqarpat takuneqarsinnaavoq. Aaamma, uanga takorlooruminaatsippata kinaluunniit akisussaassuseqarluni naalakkersuisuusoq imaalitsiaannaq toriitsumik inatsisiliornisaminik piumassuseqassasoq, takusinnaareerlugu Inatsisartut anguniagaannik eqqortitsisinnaanngitsoq. Tassa taanna takusimasarput taanna pinaveersaarsimavarput.
Taamaammat taakku eqqaasitsissutigalugit, annertuuliornanga uku ilanngutilaassavakka, Anthon Frederiksenimut aamma tunngatillugu imaluunniit taanna pitinnagu, Inuit Ataqatigiit qujassuteqarfigissavakka, Maliinannguaq Marcussen Mċlgaard-imut akissuteqarnitsinni Naalakkersuisut siunniussaannut, naammagisimaarinnillutik siunniussatsinnut tapersiimmata. Tassa kommunet agguaanermi aamma periarfissinneqarnissaat annertumerusimik Naalakkersuisuniit taperserniaratsigut imaluunniit siunniukkatsigu.
Taavalu aamma una paasivara immikkut uparuarneqanngimmat tassa, sumiiffiit aallavigalugit, soorlu aamma Maliinannguup ujartoraa, sumiiffiit aallaavigalugit piniarnermik inuussutissarsiuteqartut pisassaasa procentii nikerarsinnaanerat. Taamatut soorunami illuatugaani saniartigooralugu aamma pisassaasa nikerarsinnaanerat. Taanna uparuarneqanngitsoq paasivara, taamaattumillu paasillugu taanna aallaavigalugu inatsisit aammalu nalunaarusiornissatsinnik aallaavigalugit suleriaqqissasugut. Taanna nuannaarutigivara ersarissumik isumaqarlunga uparuarneqanngimmat taperserneqartoq.
Kattusseqatigiinnut tunngatillugu innersuussutigissavakka Inuit Ataqatigiinnut akissutinnut tunngatillugu innersuussutigisakka. Tassa apeqqutit imaannaanngitsut tikissimavavut, ukioruttornerani. Taamaalillutalu siunniussavut piviusunngortissinnaanngikkivut nassuerutigisimallutigu.
Taava aamma Anthon Frederisenimut apeqqut utertilaarusuppara, oqaatigivaa sisamanullusooq pisassiissutit agguarneqarsinnaaneri tassa:
- piartunut, nunaqavissunut, katinnikunut taavalu tikisitanut.
Taavami makkua Aaffat@ ? Aaffanik@ taasartakkavut 1/4-it, tamakku qanoq pissavavut ?
Tassa tamakkua millimeterit tikinneqassagamik taamatut agguaassagutta, taanna mianersoqqussutigissavara.
Taamatut oqareerlunga amerlasuutigut Naalakkersuisut akissuteqaataanut naammagisimaaralugit qujassutigissavara.
Ruth Heilmann, Siumut:
Qujavunga Naalakkersuisup akissutaanik
annertuumut. Paasissutissanik annertuunik imaqarpoq. Ilaatigut kisitsisit
illoqutigiinnut tunngasut, qanoq amerlatigisut ilaatigut pigigivut tassa
14.000-it. Taavalu pisassat qanoq annikitsigisut pigigivut, taanna
paasissutissaq ilimagereerpara taamaassasoq. Taamaattumik agguaassisarnermi
ajornartorsiutit massakkut aaqqiivigineqarsinnaanngitsut, ingerlaannaq
takusinnaavarput illoqutigiit tamarmik pisassaqartinneqarnavianngitsut
qanorluunniit piumasoqartigigaluarpat.
Kisianni uani
tulleriiaarisoqartarsinnaaneranut tunngasoq, tassa uani taamaattoqartillugu
makitsineq taanna naleqqunnerpaasussatut isumaqarpunga isigineqarsinaasoq,
naak immaqa piuminaraluartoq pisassat amerlillugit illoqutigiit tamarmik
pisassaqalernissaat, kisianni immaqa taamaasinnaanavianngilaq. Naluara.
Kisianni neriuppunga taamaassinnaasoq, kisianni taamaattoqassanngippat
makitaasut ukiumiit ukiumut allanngorartartussaaneri ilimagisariaqarnerpa ?
Tassani ventelistemiittorpassuit nalunnginnatsigit utaqqisorpassuit ukiuni
taakkunani makitsisarnerup atuuffiani suli makitaanngitsut eqqarsaatigalugit.
Aamma nuannaarutigaara uani tuttut
umimmaallu piniagaasarnerisa ataatsikkut aallartittalernissaat. Taanna
ammaffigineqarmat, taanna taamaalilluni tassuunakkut aamma saaffiginnissutaasartut
ajornartorsiutit qaangerneqarsinnaanngussallutik.
Uanili Atassutip akissuteqarnermini soorlu
imatut oqarami, massakkut siunnersuuteqartut marluk aallaavigiinnarlugit
ajornartorsiut qaangerneqarsinnaanngitsoq. Uanga Siumut oqarluni Katuami
isumasioqatigiinnermi soorlulu sooq suut tamaasa ajornartorsiutit tassani
aaqqinneqarsimasut. Uanga tamanna ilimaginngilara, tassa nunatta pisuussutai
pillugit tuttut umimmaallu pillugit oqallittuartoqartussaassaaq pinngitsoorani
siunissami. Aamma tamarmik iluarisaanik iliorneq ajornartoq naluarput.
Taamaattumik Katuami sivikitsumik malinnaaninni aamma uanga innersuussutit
isumaqatigisorujussuuakka, kisiannili uani isumasioqatigiinnermi aamma
amerlasoorpassuit peqataasimanngillat ammalu maani Inatsisartut ilarpassui
peqataapput. Kisiannilu uanga una siunnersuutigineqartoq augustimili
nassiussimavara, aamma pisinnaatitaaffeqaratta soorluluunniit Atassutip
Inatsisartunut siunnersuuteqarsimanerput taanna ajoralugu oqaaseqartoq.
Tassami Inatsisartunut ilaasortaasugut
tamatta pisinnaatitaaffeqarpugut siunnersuuteqarsinnaanissatsinnut,
pingaartumik qinersisartut piumaffigippatigut. Taanna mattunneqarsinnaanngilaq
Atassutip tungaaninngaanniit. Taanna atorluassavarput, aammalu
atorluarneqareerpoq.
Taamaattumik uani oqallisitsiarneq naak
sivikikkaluartumik isumaqarpunga soqutiginartuusoq, pingaartumillu aamma
IA-minngaanniit oqaaserineqartut ilumoortortaqarput pinngitsooratik.
Taamaattumik uani suleriaqqinnissami taakku suleqatigiit, aamma suliaq
ingerlammat, neriuppunga naapertuunnerpaamik suliassaq naammassineqarumaartoq.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:
Uanga siunnersuuteqartutut
nuannaarutigaara aamma siunnersuutima ilassilluarneqarnera. Tassa Ruth-ituulli
oqassaanga, una siunersuutinga Katuami ataatsimeersuarnermut attuumassuteqanngimmat,
tassalu Inatsisartut Allattoqarfiani 06.juli-p tiguneqarnikuulluni.
Kisianni tassa taamaakkaluartoq, taamatut
siunnersuuteqarsimaninnut patsisigisimasara erseqqissumik
nassuiaateqarfigilaassavara naatsumik;
assersuutitut Qeqertarsuarmi aalisartut piniartullu iluminni
tunniussaareersimasut taakku 75-25 %-illu iluanni namminneq isumaqatigiillutik
qanoq agguassanerlugit aalajangersimangaluarput. Taavalu immaqa ilaatigut
soorlu; ilaat piniarnermut
allagartallit aalisartuusimapput immaqa avataasiorlutik, taavalu ilai
angerlarsimasuaannarlutik pisassaminnik tunitsivissaqarpiaratik. Taava
isumaqatigiissimangaluarput namminneq taakku avataani inuussutissarsioreertut
tunulliutilaarlugit, aap makinneqartussaapput tamarmik, kisianni sinneruttut
makinneqartussat taakkununnga pissakinnerusunut tunniukkusullugit.
Kisianni tassa taamaaliornissaq
periarfissaqartinneqanngilaq inatsisit malillugit. Aammalu una aamma
kissaatigineqarsimangaluarluni; umimmammik pissarsereersimaguni taava tuttumik
ataasiinnarmik pissarsissaaq aappassaanik makitsinermi ilaanani.
Tassa iluminni taamatut aaqqeerusussimagaluarpaat,
kisianni periarfissaqarsimanatik. Tassa taanna aallaaviuvoq siunnersuutinnut.
Uanilu uanga Aalisarnermut Naalakkersuisup
oqaatigisaanut, oqartoqanngimmat imaluunniit tamarmik tapersiisutut 65-85% -i
imaluunniit 15-35 %-inik oqaasianut uanga oqaasissaqalaarpunga, tassa taamatut
siunnersuuteqarninni agguareersimasut allanngortinneqarnissaanik kikkut sumut
tunniunneqarnissaannik siunnersuutiga imaqanngimmat, kisiannili
tunniunneqareersut iluanni agguaassisinnaaneq. Taava iluminni 25%-inik sunngiffimmi
piniartut namminneq pissarititaasuni agguaassinnaanerat taava 75%-ini
taakkunani piniartut pissaminni iluminni aamma oqartussaaqataanerunissaat.
Taanna siunertaavoq, taamaattumik
massakkut una akuerineqassappat 65-35%-i immaqa assersuutigalugu taanna
taamatut ilusilerneqarsinnaanngorlugu, taava takorloorsinnaasama ajoraluartumik
ilagivaat assortuunnerujorujussuit pilersussaasut sunngiffimmi pinialuttartut
taavalu piniartuiit akornanni. Taanna aarleqqutigivara, uanga taamatut
agguaassinermi Kommunini peqataasartutut.
Taamaattumik taassumap
misissorluarnissaanik oqartoqarnera nuannaarutigivara, aamma Naalakkersuisut
tungaaninngaanniit. Aammalu isumasiuinissap ingerlanneqarnissaannik oqartoqarnera
isumaqatigilluinnarlugu. Tassami aamma Naalakkersuisup una oqarnera
isumaqatigilluinnarakku; Kmmuninut ataasiakkaanut pisassiissutinik
agguaassisarnermut atatillugu sunniuteqarsinnaanerup annertusineqarnera
eqqarsaatigilluakkanik silatuunillu pingaarnerusutigut killiliiniat
aallaavigalugit pisariaqartoq. Taanna isumaqatigilluinnarpara, tassa
misigissuserpassuarnik attuisarpoq aamma piniartunut, sunngiffimmi piniartunut
aammalu politikerinut annertuumik sunniuteqartarluni.
Taamaattumik una aaqqiiniarneq
imaattariaqanngilaq, suli aaqqiagiinnginnerit annertunerusut pilernissaannik
kinguneqartumik, naak qaqugumorsuarluunniit isumaqatigiivittoqalerunnanngitsoq,
kisianni sapinngisamik pinaveersaarneqartariaqarput tamakkua assigiinngitsut.
Taava naggasiutigalugu
apeqqutigerusuppara, taamatut aaqqiiniarnermi naggasiutigalugu oqaatigimmagu
immaqa Inatsisartut arlaleriarluta ataatsimiissimareerpata aaqqiissutissavik
nassaarineqarumaartoq. Kisiannili suliassat ilaani annertusitsineq tulliani
aavartoqartinnagu naammassereerneeqarsimasinnaasoq. Tassani suna pineqarnersoq
apeqqutigerusuppara. Qujanaq.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:
Inuit Ataqatigiit soorunami oqaaserisavut
pillugit Naalakkersuisup akissuteqarluni oqaaseqarfigisaanut aamma uaguttaaq
pinngitsoorumanngilagut aamma akissuteqaqqissalluta.
Aatsaaginnaq Naalakkersuisoq ilaatigut
oqarpoq, illuatugiliuttut uparuagassaminnik uani suliami
ujarlertariaqarsimasut. Taamaattoqanngilluinnarpoq!
Uani Inuit Ataqatigiinninngaanniik
saqqummiussatsinni tikkuartugarput tassaavoq, Inatsisartut tamarmiullutik
maani, aamma Naalakkersuisut taamani aamma peqataaffigisaanni tassa 1997-imi
ukiakkut Inatsisartut piumasarisimasaat, aammalu maani tamarmiulluta
akuersissutigisimasarput.
Tassa taanna sammivarput, tassami taamani erseqqilluinnartumik
Inatsisartuni ataatsimiititaliat marluk sivisuumik suliaqareerlutik, tassa
Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaat
kiisalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq allaat kattullutik ataatsimiittareerlutik
Inatsisartuni inassuteqarput, tassa 1998-imut tuttunniarnissamut atatillugu
ukua malittarineqassasut, aammalu inatsimmut, tassa Aallaaniarneq Piniarnerlu
Inatsimmut toqqaannartumik ikkunneqassasut:
1.
Suliffiup avataatigut pinialuttartut eqqarsaatigalugit illoqatigiinnut
ataatsinut tuttunniarnissamut akuersissummik ataasiinnarmik
tunniussisoqartassasoq.
2. Tuttunniarnissamut akuersissutinik
tunniussisoqarsinnaassasoq aatsaat qinnuteqarumaartussat sivikinnerpaamik
ukiuni marlunni nunatsinni najugaqartutut inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimagaangata.
Tassa taanna erseqqilluinnartumik
Inatsisartut taamanili aalajangerpaat. Taamaattussaavorlu. Inatsisartut
aalajangeereeraangata aalajangikkat allanngortinneqarsinnaaneq ajorput.
Soorunami Inatsisartut namminneerlutik aalajangeriigartik taanna
tunuartinneqarnissaa kissaatiginngippassuk.
Taava tassa Naalakkersuisup
saqqummiussinermini aamma ilaatigut oqaatigivaa, tassa uagut taanna
uparuartorparput imatut oqaatigalugu, tassa patsisissarsionerinnartut uagut
nalilerparput. Illoqatigiinnunngooq agguaassisarnissami piumasarisaq ila ima
ajornakusoorsimatigivoq taanna piumasarisaq
naammassineqarsinnaasimanani.Taavalu tassunga tunngatillugu aamma Naalakkersuisoq
oqaaseqarpoq, tamanna Inatsisartunut isertuunneqarsimanngitsoq.
Kisianni aamma taanna ilumuunngilaq.
Tassami aasaq tuttunniarnissaq eqqarsaatigalugu umimmanniarnissarlu
eqqarsaatigalugu, makitsineqareermat aatsaat paasileriallarparput Inatsisartut
piumasarisimasaat Naalakkersuisoqarfimmin ngaanniik malinneqarsimanngitsoq.
Taamaattumik aamma ilisimaneqartutuut,
tusagassiuutitigut annertuumik oqallinneq aallartippoq. Aamma ilaatigut
inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami siulittaasorput Otto Steenholdt, tusagassiuutit
aqqutigalugit erseqqissumik nalunaaruteqarpoq, erseqqissarlugu Inatsisartut
suna aalajangersimaneraat 1997-imi. Ilaatigullu ima allappoq:
APiniarnermut Aalisarnermut Nunalerinermullu
Naalakkersuisoqarfiup piaartumik ersarissumik paatsuugassaanngitsumillu
inuiaqatigiinnut nalunaarutigisimanngimmagu (tassa uparuarneqartariaqartoq)
suliassaq Naalakkersuisumut suliareqqusaq suli nerriviup qaaniippoq,
pinngitsooranilu inassutigineqartutut ilusilerlugu aamma
suliarineqartussaalluni@.
Taava aamma Inatsiseqarnermut
Ataatsimiisitaliami siulittaasoq Otto Steenholdt, naggasiilluni imatut
tusagassiorfiit aqqutigalugit oqaaseqarpoq:
Aeqqortorli uaniippoq, Naalakkersuisunut ilaasortap
suliassap piffissaq eqqorlugu suliareqqusap ajornartorsiutit assigiinngitsut
pissutigalugit suliarineqarsinnaannginnera siusinaagaarluni partiinut,
Landstingimut ataatsimiititalianullu sulisinneqarsimasunut
nalunaarutigisimasariaqaraluarmagu@.
Tassa taamaattumik
isertuussisoqarsimannginneranik Naalakkersuisup aatsaaginnaq saqqummiussaa
aamma eqqunngilluinnarpoq.
Aamma una uterfigeqqilaariarlara, tassa
illoqatigiinnut agguaassisarnissamik piumasarisaq, ila sooq taama
ajornartigissava ? Ila inuiaqatigiit ima amerlatiginngilagut. Aammalu
qitiusuminngaanniit agguaassisoqarneq ajorpoq, Pisortaqarfimminngaanniit
tuttutassat ima amerlatigisut soorunami aalajangersorneqareertarput taavalu
agguaassinissaq ingerlanneqartarpoq sumiiffinni ataasiakkaani, tassa Kommunini.
Kommunini agguaassisoqartarpoq inuit tikillugit.
Taamaattumillu aamma
naatsorsuutigisariaqarpoq Kommunip namminneq aamma nalunngeqqissaassammassuk
inuit sumi najugaqartiternersut.
Tassa taamaammanuna aasarmanna
tuttunniarnissami aammalu umimmanniarnissami Inatsisartut 1997-imi
piumasarereesimasaat malinneqanngimmat tupinnanngeqisumik innuttaasut,
soorunami innuttaasut sianiitsuunngillat, aamma Inatsisartuni
ataatsimiittarnivut aamma malinnaaffigeqqissaarniartarpaat, innuttaasut taamani
anunngeqqissaarpaat Inatsisartut 1997-imut ukiakkut qanoq aalajagiinersut.
Taamaattumik aamma oqaatigineqareersutuut, aasaq manna tuttunniarnissamut
umimmanniarnissamilu Inatsisartut taakku aalajangiuteriigaat, malinneqanngimmata inuiaqatigiinnit tamanna
assut aalassaatigineqarsimaqaaq allaallumi, soorlu saqqummiussinitsinni
oqaatigisatsituut, ilaqalersimavugut allaat nassuerutigiinnarlugu ima
oqartariaqalerluni, Asuukkiarujussuaq qanorluunniit
inatsisiliortoqaraluarpat, taava ajunngilaq tuttunniaannallassaagut@!
Taava Inatsisartut ataqqinassusiat sumiippa ?
Taava aamma naak, Naalakkersuisut Inatsisartunit piumaffigineqarlutik ingerlatsinissaat, taava naak ?
Taava aamma isumaqarpunga una oqaatiginngitsoortariaqanngitsoq tassa, saqqummiussinitsinni aamma taanna oqaatigivarput, tassa qangaaniilli inuiaqatigiit kalaallit piniagassat ikiliartulersimagaangata, inuiaqatigiit kalaallit qangaaniilli, pissusitoqqatik malillugit naapertuilluarnerpaamik tamakkua agguaanniartarpaat. Periuseq tamanna maannakkut atorneqanngilluinnaqqeqqissaarpoq. Oqaatigeriikkatsituut europamiut inatsisilioriaasiat annertuallaamik aamma Namminersonerullutik Oqartussani atugaalernikuummat. Tamanna naammaginanngilluinnarpoq, allaallumi immaqa nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa aalajangersaavigineqarsimaneranut tunngatillugu ILO- konvission 169-imut aamma naapertuunnani. Taamaattumik tamakkua pissutsit aaqqilluinnartariaqarput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Una assortuussutaasinnaagunanngilaq ullumikkut tuttunniartarnermut periuseq tamanik naammagineqanngimmat. Aamma tamanna Inatsiartuni siusinnerusukkulli oqallittarnitsinni malunnarpoq Inatsisartunik ilaasortanik aamma naammagineqanngitsoq. Taamaattumik Johan Lund Olsen-ip oqaaserisai kiisalu Inatsisartut aalajangersimanerat, taanna ataqqineqassappat uanga tupingusuutigaara, soormi Naalakkersuisoq suliassaminik naammassinnissinnaasimanngikkuni Inatsisartut nalunaarfigisimanngilai ? Taanna ileqqorissaarneruvoq, aammalu taamaattariaqarluinnaraluarluni.
Kisianni tassa maannamut Naalakkersuisuminngaanniit oktoberimili 1997-imili tassunga tunngasoq paasissutissiissutigineqarmat Inatsisartuni, aatsaat ullumikkut Inatsisartut ilisimatinneqarput ukioq ataaseq qaangiutilersoq. Isumaqarpunga pissutsit taamaattut akuersaaginnarneqarsinnaanngitsut. Tassami nalunngilarput Naalakkersuisut pillugit Inatsisartut inatsiseqarput, Naalakkersuisut akisussaatitaasinnaaneranut tunngasunik. Aamma tamakkua nalunngilara Inatsisartuni ilaasortat amerlanerussuteqartut namminneq arlatik kukkussuteqarsimagaangata Inatsisartut suliarisaat soqutiginagit ilaanni killormut taasisarput, sussa taanna uagut amerlanerussuteqaratta kukkusoqaraluaruni soqutaanngilaq.
Tamanna pissuseq periuseq ajorpoq ajorluinnarpoq akuersaarneqarsinnaanngilaq, immaqa illarnaannartutulluunniit oqaatigineqarsinnaavoq, allaat assersuutissaqarpugut arlalinnik. Aamma suleriaaserput Inatsisartuni aamma qanoriliallannerinnakkut malinneeruttarpoq. Taava aperisariaqalissaagut, ila taamaaliortuassagutta innuttaasut uagut inatsisiliatsinnik peqqussusiatsinnillu malinnittussaaniaraluartut, taava tatiginassuserput qanoq isigilissavaat ?
Aamma
Juaat ilumoorluinnarpoq oqarami, ullumikkut takornartaajunnaarsimavoq
allagartaqaratik tuttuttartut. Allaat
tusartalerpavut imatut oqartartut:
A sussa, allagartanik qinnuteqanngikkaluaruma
peqanngikkaluarumaluunniit tuttussaanga@!
Avaanngunarpoq taamaattut oqaatsit
tusarlugit, nuanninngillat. Tassa ajoraluartumik taamaattoqalersimavoq.
Aammalu allaat imatut ingasatsigivoq, taanna tuttut sukutsitaanut pinerpoq
ikkunneqartartoq, tunniunneqartartoq uppernarsaatitut atugassaq, taanna
arlaleriarlutik allaat atortarsimavaat. Aatsaat nakkutilliisunik imaluunniit
arlaanik pisortanik naammattoorneqarunik illuteriaannanngorlugu. Taamaattumik
nakkutilliinneq atorneqanngilaq annerusumik.
Kiisalu inuit saqqummiininni
affakuinnaanerarlugit eqqaanngilluinnarpakka, aamma inuit affakuinnartut uanga
naatsorsuutiginngilakka imaluunniit 1/4-itut. Inuk sumi inunngorsimaguni
apeqqutaanngilaq kina anaagineraa kinalu ataatagineraa. Inuk Kalaallit Nunaanni
inunngorsimaguni Kalaallit Nunaanni inunngorsimassaaq, taavalu Kalaallit
Nunaanni najugaqartutut naatsorsuunneqartariaqarluni. Taakkuttaa
paatsoorneqarsinnaanngilaq aamma allamut sangutitsiniutaannaavoq affarmik
1/4-imilluunniit oqalunneq, tamanna Naalakkersuisumut sakkortuumik utertittariaqarpoq,
akuersaarneqarsinnaanngilaq inuk affaannartut naatsorsuunneqassappat.
Unneqqaserlunneq atorlugu imaluunniit
tunngavigalugu ingerlatsiniartoqarnissaa, soorunami kialluunniit
akuerisinnaanngilaa. Minnerpaamilluunniit Inatsisartut naamik, taamaattumik
unneqqareqatigiilluta sulisariaqarpugut, aamma Naalakkersuisut
taamaaliortariaqarput. Tamanna piumasaqaat minnerpaatulluunniit
piumasaqaatigineqartariaqarpoq Inatsisartunut ilaasortanit.
Lars Sĝrensen, Ataatsimiinnermik aqutsisuugallartoq:
Eqqaasitsissutigilaassavara tuttunut
tunngasut umimmannullu tunngasut eqqartoratsigit.
Sivert Karl Heilmann, Atassut:
Taamaalluinnarpoq, isumaqarpunga
siunnersuuteqartut tunngavii pinnagit oqaluttoqaqattaartoqaannalersoq manna
oqaluttarfik atorlugu.
Siullermik Naalakkersuisumut ilaasortamut
akissutaanut takisuumut, uagullu oqaaseqaatitsinnut naatsunut erseqqissunulli
-qujanaq.
Isumaqarpunga takisuuliornataluunniit
peqqissaartumik suliassiissutigineqartut suliarineqassappata
pingaartorujussuusoq, ajornartorsiutit uteqattaarlugit, una oqaluttarfik
atornagu kisiannili Ataatisimiititaliani susassaqartuni
peqqissaarulluinnarlugit Inatsisartunut anngunneqartariaqartut. Kattuffiit
suleqatigalugit taavalu aamma uani taasimasatsituut, soorlu pisuussutit
uumassusilli pillugit aamma isumasioqaqatigiittoqaqqammersoq. Tamakkua
oqariartuutigineqartorpassuimmi? Imaqarniliorneqartussaapput. Taakkulu aamma
neriorsuutigineqarput Inatsisartunut ilaasortanut agguaanneqarumaartut.
Isumaqarpunga naatsumik oqaaseqarnitsinni
imatut Ruth Heilmann imaluunniit Maliinannguup siunnersuutai tassa
soqutiginnginnatsigit annerusumik oqaaseqarfiginianngikkivut. Soorunami
siunnersuuteqartut, kikkulluunniit siunnersuuteqarpata ataqqivarput.
Ussernartorsiorsimagaluarpunga allaat una
oqaluttarfik atorlugu, oqarluaannarniarlanga, allakkatigut
akiinnarneqartariaqarpulluunniit taakkua. Kisianni Naalakkersuisunut ilaasortap
akissuteqaatai aamma tapersereeratsigit amerlanerit naatsukullaannannguamik
taamatut oqaaseqarfigaavut.
Isumaqarpunga aamma Johan Lund Olsen-ip
siorna Aalisarnermut Piniarnermut Ataatsimiititaliamilu taavalu Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliami tuttunniartarneq umimmanniartarnerlu pillugit
oqallittoqarnerani eqqaamasara unaasoq tassaasoq; illoqutigiinnut
pissassiissarnermut ataatsimiititaliat taakku marluk inassuteqarnerminni
Naalakkersuisut misissuisoqarnissaanik ajornanngippat
nalilersuisoqartariaqartoq/ misissuilluartoqartariaqartoq.
Oqaaseq Aajornanngippat@ eqqaamaniaraluarpara taamaattoq. Taamaattumik
aamma Naalakkersuisunut ilasortap takutereerpaa, illoqutigiit qanoq
amerlassusiat taavalu pisassat qanoq ikitsiginerat. Taamaatsillugu
taannaluunniit oqaatigineqaannartoq naammanngilluinnarpoq, isumaqarpu nga tamakkua soorunami akisussaassusilimmik
Naalakkersuisut iliortissagutsigu aamma isumaqarpunga
isiginngitsuusaartariaqanngikkivut, pisassat imatut ikitsigaat taavalu
illoqutigiinnut imatut amerlatigisut. Allaammi nalunngilarput
inuussutissarsiutigivillugu piniartut pisassinneqarnerluunniit ajortut.
Taavalu makitsinernut tunngassuteqartut
isumaqarpunga makitsineq taanna nuannarinngikkaluarlugu,
nuannaringaluarluguluunniit tassa allatut ajornartumik
taamaattuartussaagunarpoq. Kisianni Ruth Heilmann-ip siunersuutaanut immaqa
tikaagullinniartartut aamma inuussutissarsiutigillugit, assigusumik
iliortoqarsinnaanera misissorneqarsinnaavoq, soorlu holdikkaarlugit
umiatsiaararsorlutik tikaagullinniartartut pisassinneqartarput, tamarmillu
ukiumi ataatsimi pissarsisinnaasanngimmata allatut ajornartumik
pissarsinngitsoortut aappaaguani taakkua eqqaamaniarneqartarput.
Takisuuliorumannginnama
takisoorujussuarmik oqallittoqarsinnaagaluartoq isumaqarpunga tamaanga
killittariaqarlunga.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittasuat:
Uanga sivitsorsaanianngilanga aamma
isumaqarpunga oqallinneq una ullumikkut tusarnaarlugu naammalluartumik apeqqut
immikkut illuinnaqqissaartoq, tuttunniarnermut tunngasumik pingaartumik
eqqarsaatit isigalugit. Tassani periaaseq maannamut atorneqartoq Kommunit
pineqartut, piniartut aalisartullu kattuffii suleqatigalugit Inatsisartunut
Naalakkersuisoqarfik, taamaalillunilu aamma maannakkut Inatsisartuni
eqqissisimatitsinermut aammalu avatagiisinut tunngasutigut ataatsimiititaliat
suleqatigiinnerisigut apeqqut taanna aaqqinniartariaqarpoq.
Aamma tassuunakkut aaqqiiniarnermi
immitsinnut pisuuteqatigiinnerit qaangerumallugit Naalakkersuisut ullumikkut
akissutaanni aamma takuneqarsinnaavoq Kommunit pineqartut, taavalu aamma
Kattuffinnit aqqutissat. Aammalu una maannakkut Inatsisartut
ataatsimiititaliarisaat namminneq eqqissisimatitsinermut avatagiisinullu
tunngasutigut, taakku ataatsimoorlutik ataatsimiititaliaammata. Erseqqissumik
tassuunakkut qanimut aamma suleqatigalugit iliortoqarnissaanut noqqaanerit
Naalakkersuisuninngaanniit inussiarnersumik taakku tiguneqarput. Taanna
isumaqarpunga ajunngitsumik oqallinnermi maani siunnerfittut taasariaqartoq.
Paaviaaraq Heilmann, Piniarnermut Naalakkersuisoq:
Naatsunnguamik ataasiakkaannguit kisiisa
oqaaseqarfigilaarniarpakka, siullermik Anthon Frederiksen-iminngaanniik.
Minnerpaamilluunniit piumasarisariaqartoq unneqqarinnissaq. Soorunami
unneqqarinniarsarivugut, aamma unneqqarittussaavugut Naalakkersuisut
Inatsisartut tungaannut pingaartumik.
Una aasaq manna aavartoqarnissaanut
tunngatillugu ilisimatitsisimaneq, taanna nassuerutigivara piffissaq
kingusinaartoq. Taamanikkulli ilisimatitsineq pisimasoq, tassalu Aalisarnermut
Ataatsimiititaliamut. Aalisarnermut Ataatsimiisitaliamut Inatsisartut tassani
sinniisaat inissisimasut ilisimatinneqarsimapput allakkatigut sukumiisumik,
uagut Naalakkersuisut isumaat malillugu. Aammalu tamanna paasisakka malillugit
annertuliuutiginiarneqarsimanngilaq annerusumik tassani. Aammalu
Inatsiseqarnermut ataatsimiisitaliaq tassani aamma ilisimatinneqarsimavoq.
Eqqortuunngilaq Anthon Frederiksen-ip
oqarnera, aatsaat Inatsisartut uani ilisimatinneqartut. Inatsisartut
sinniissaat ilisimatinneqarsimapput julimili, tamannalu soorunami
ajuusaarutigivara aamma maana iluatsillugu aalajangerneq pisimaniariartoq
ilisimatinneqarsimasariaqaraluarput. Taannalu soorunami uanga
akisussaaffigaara, tamannalu atorfilittannut aamma naveersinnissutigiumaarpara,
aamma pereerpoq.
Taava Johan Lund Olsen-imut tunngatillugu. Illoqutigiit uteqattaaginnarmagit oqaatigerusullugu, qanoq iliorusukkaluaravit ? 14.000-it illut, illoqitigiit, pisassallu 3.680-it. Makitsisoqartussaavoq. Tassaana taanna qitia, naapertuilluarnermik pisoqassappat taanna ujartorsimasaraluat Inatsisartut Naalakkersuisullu siorna, pisinnaanngitsoq takusinnaasimagatsigu. Aammalu inatsisitigut piareersagassat assigiinngitsut annertusimaqimmata taanna angumerineqarsinnaasimanngilaq. Taamaammat uteqattaarinerinnaavoq tassunga tunngatillugu oqallinneq. Naalakkersuisut soorunami neriorsuisimapput suliariniassallugu. Kisianni aamma una siulliunngilaq suliaq, Naalakkersuisut suliassinneqartut neriorsuinerminni assigiinngitsuni ikkarliffeqarsimagaangamik kinguartitsisariaqarnermik oqariartortariaqartarnerat Inatsisartut, taanna nutaarsiassaanngilaq. Inatsisartullu pilermata taanna ingerlasimavoq. Assigiinngitsut aqqusaarneqartarput, pisariaqartumik allatut ajornartumik siunniussaminngaanniit kinguartitsisariaqarnissaq pisariaqaleraagat, taannalu soorunami Inatsisartunut aamma nalunaarutigisariaqarpoq.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-imut tunngatillugu, tassa taanna siunniussarput aamma pisassiissutit taamatut nikerarsinnaasumik piniartut, taavalu saniatigooralugu piniartartunut, taassumap saniatigut aamma namminneq soorunami Kommunit iluanni piniartooqatigiit akornganni agguaassisinnaanerit nikerartumik, taanna Kommunit suliarissagaat peqatigiiffiit assigiinngitsut peqatigalugit. Tassa taanna siunniussaq.
Tassa taamatut annertunerusumik oqaaseqarnanga kingullermik oqaaseqartut soqutiginarsorinerusakka pisariaqarsorinerusakkalu oqaaseqarfigissallugit, oqaaseqarfigilaarpakka.
Ruth Heilmann, Siumut:
Mannaana oqaluttarfik atortaripput amma
Inatsisartut siunnersuuteqarsinnaalluta aamma ajornartorsiutit aaqqinniarlugit
manna oqalliffiulluni, aamma massakkut apeqqummi taamatut pisoqarpoq.
Taamaattumik Atassumminngaanniit
oqaatigineqartut, allakkatigut akineqaannarsimasariaqaraluartoq. Immaqami
taamaattoqarsinnaavoq, aamma qujarussimassagaluarparput immaqa taamaattoqarsimappat,
kisianni uani periarfissaqartinneqarpugut oqalliseqarnissatsinnut.
Aamma siullermik oqaaseqarama
qujassuteqarpunga Naalakkersuisumut, kiisami qulakkeerneqarmat nammineerluta
Kommunit periarfissaqalersugut qinnuteqartitsinissaq sumut killilersinnaallugu. Tassa misigisat aallaavigalugit
siunnersuuteqarsimavugut juulimi, misigisat aallaavigalugit augustimi. Tassani
sapaatip akunnerinnaa periarfissaralugu agguaassinissaq, agguaassisariaqarsimagatta
Kommunimi. 17.juli -eqqaamanerlunngikkukku- qinnuteqartitsineq naavoq, taavalu
sapaatip akunnerinnaa qaangiuppat tassa agguaassineq naammassereertussaq.
Taamaattumik ajornartorsiutit tamakku
nalaattakkavut pillugit taamattu aaqqiiniarnermik siunnersuuteqarnerput,
isumaqarpugut aamma ilassilluarneqarmat partiit tungaanninngaanniit, allaat Sivert
oqarluni, tassa sivisuumik oqallittoqarsinnaagaluartoq. Tassa taanna taamak
apeqqut soqutigineqartuaannartigaaq tuttut umimmaallu pillugit maani
oqallittarneq.
Isumaqarpungalu aamma nangittuassasoq,
kisiannili aamma naatsorsuutigaarput ataatsimiititaliaq aaqqiiniaqataassasoq
aammalu qilanaarissavarput qanoq aaqqiissutissanik saqqummiinissaa.
Hans Enoksen, Siumut:
Paasiuminaatsippara assut qaquguuna aavartoqarniartoq ? Erngiinnaq imaluunniit qaqugu? Aamma naluarput aappaagu qaqugu pisassat amerlatigissanersut. Naalakkersuisut pisassanik aalajangiisarput, aamma taanna ataqqivarput. Sapinngisamik assigiinngisitsinaveersaaqqissaarlutik naak ilaatigut immaqa uagutsinnut innuttaasunut mamaattaraluartoq. Kisianni allatut ajornaqaaq pisassat taama killeqartigitillugit annerusumik qanoq iliortoqarsinnaanngilaq. Ajoraluartumik taanna massakkut akuerisariaqarparput. Sippulimmik atuiniarutta pisuussutit uumassusillit pingaartumik tuttut navianartorsiortissavavut.
Kinguaavut pisassaqartinnavianngilavut uagutsinnuinnaq eqqarsaatigaluta massakkut piniarneq ingerlatsissagaluarutsigu.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:
Naatsunnguusariaqarpoq soorunami, tassa manna oqaluttarfik Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititami Siulittaasup una oqaaseq Asapinngisamik@, taamani Inatsisartut ukua akuersissutigisaat 1997-imi, oqaaseq taanna Asapinngisamik@ ataatsimilluunniit atunnginnamikku.
Taamaattumik qinnutigaara qanorpiaq Inatsisartut taamani oqalliseqarsimanersut pingasunngorneq 05.november 1997 nal.13.52. Aajuna Sivert K.Heilmann-ip ataatsimiititaliat marluk sinnerlugit Inatsisartunut inassuteqaatigisaa, aammalu Inatsisartut tamarmiullutik akuersissutigisaat Naalakkersuisut ilanngullutik.
Inatsisartut Naalakkersuisut suliassissagaat Inatsisartut upernaamut ataatsimiinnissaannut allan nguutissatut siunnersuummik saqqummiussinissaannik, taamaalilluni suliffiup avataatigut pinialuttartut, uumasunik killilersukkanik piniartarnerannut atatillugu qularnaarneqarluni, taakkua nunatsinni najugaqartutut inuit nalunaarsorsimaffianni minnerpaamik ukiui marlunni naluaarsorneqareersimanissaat. Illoqatigiinnut ataatsinut akuersissummik ataasiinnarmik tunniussisoqarsinnaassasoq, aammalu akuersissut inummut atiatigut taasamut tunniunneqartassasoq tunineqarsinnaasassanngitsorlu@.
Tassa taanna Inatsisartut akuersissutigisaat. Oqaaseq Asapinngisamik@ ataatsimilluunniit atorneqanngilaq.
Sivert K. Heilmann, Atassut:
Issuaaqattaarneq ajunngilaq, Johan Lund
Olsen, uanga pappiaraatikka tigumminngilakka. Oqaasertaataana ilaaniissoralugu
eqqaamanninnera malillugu taanna taaginnaringa. Tigumminnginnakkit utoqqatseraluarpunga, kisianni malunnarpoq
peqqissaarulluinnarlugu taakku siunnersuutit marluk suliarineqartariaqarput.
Lars Sĝrensen, Aqutsisoq:
Taamaalilluni immikkoortoq 70 aamma 77
tassa: suleriaaseq 41 naapertorlugu
eqqartuineq tamaanga killeqarpoq.
Oqaluuserisat naammassipput.