Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 70_77

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 28. oktober nal. 16.09

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 70

 

Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu apeqquteqaatit toqqammavigalugit oqallinneq:

Tuttunut umimmannullu pisassiisarnermut agguaassisarnermullu tunngaviusumik malit­tarisassat nalilersoqqinnissaat.

 

Oqaluuserisasani immikkoortoq 77

 

Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu apeqquteqaatit toqqammavigalugit oqallinneq:

Kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu attuumassuteqartut aavarnermi pisassat agguaanne­qartarneranni oqartussaaqataanerulernissaat.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat

 

Ruth Heilmann, Siumut, (Immikkoortoq 70-imut siunnersuuteqartoq):

Tuttunut umimmannullu pisassiisarnermut agguaassisarnermullu tunngaviusut nalilersoqqinne­qaqqinnissaannik siunnersuuteqarpunga, saaffigineqartarnera aamma allakkatigut kajumissaagaa­nera tunngavigalugu.

 


Taakkua piniakkat tamanit soqutigineqaraluttuinnartut pillugit naapertuunnerusumik aalajanger­sagaliortoqarnissaa angusariaqarparput, aappaagussamut agguaasseqqinnissaq piareersimaffigiu­mallugu.

 

Angerlarsimaffiit normuinut pisassiisalernissaq piniarnissamullu allagartaqartitsisalernissaq. Uanilu apeqqusersorneqarsinnaasut arlaqaraluarput; angallateqanngitsut, aallaaseqanngitsut nammassinnaanissaminnut naleqqutinngitsut il.il. Kisiannilu angerlarsimaffeqatigiit ilaqutariillu iluanni ikioqatigiittoqartarnera aamma nalilersuutigineqarsinnaasut ilagisariaqarmassuk, taamaat­tumik qulaani siunnersuutigineqartoq naleqqunnerpaasorinarpoq najoqqutarineqarnissaa.

 

Apeqqutaaginnalersorli unaavoq: ilumut angerlarsimaffippassuit tamarmik ataatsimik imaluunniit marlunnik pisassaqartinneqarsinnaanersut, illoqutigiit amerlassusaat tunngavigineqarluni. Tamarmilli pisinnaassanngippata paarlakaajaattumik agguaassisarnermi aamma tunngavigineqar­sinnaasut ilagaat, ukiup siuliani pereersut tunineqanngikkallartarlutik. Tassami makitsineq iluatsitsinerlu tunngavigineqartuassappata allat qinnuteqartuaannartorpassuit makitaanngitsoortu­artassappata pissusissamisoorsinnaanngimmat.

 

Tuttut umimmaallu ataatsikkut augustip aallaqqaataaniit piniagaasarnissaannik piumasaqaateqar­toqartarpoq, piniariarfissap ungasinnera orsussamullu akissaajaatit tassani pinaveersaarniarlugit. Tamanna isummerfigineqartariaqarpoq. Aalajangersimasumik arlaannaanulluunniit oqarsinnaann­gikkaluarluta, pinngitsoorani ataatsikkut piniarneqassasut, kisianni periarfissap ammaanneqarnis­saa piffissanngorpoq.

 

Naggataagut qinnuteqartitsisoqartitsisoqarnissaanut agguaassinissamullu ullunik amerlanerusunik piareersarfeqarnissaq anguniarlugu qinnuteqarnermut kingusinnerpaamik 01.07. kingusinnerpaa­mik inissinniarneqarnissaa aamma siunnersuutigaara.

 


Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit (siunnersuuteqartup aappaa 77):

Aavartoqalernera tamatigut oqalliffiusaqaaq, misigissutsinikku annertuumik attuisarluni.

 

Sumiiffinniit sumiiffinnut, aalisartunut piniartunullu atugassarititaasut naak assigiinngissinnaaga­luaqisut, inatsisit toqqammaviusut assigiipput malinniarneqartarlutillu. Taakkumi Kommunit ilaannut immaqa tulluaraluaraput, tamannali inuutissarsiutigivillugu piniartunut iluarineqartann­geqaaq. Sumiiffiimmi ilaanni pissutsit allanngorsinnaasarput, piniartunut umiatsiaararsortunullu allamik tunitsivissaqanngilluinnarnermik kinguneqartumik.

 

Taamaattumik ukiuni makkunani inuiaqatigiinni inuutissarsiornikkut ilungersunartorsiornerpaat taakku, Namminersornerullutik Oqartussat KNAPK-llu Kommuninut pisassanik agguaassereer­nerisa kingorna, Kommunalbestyrelsip Aalisartut Piniartullu Peqatigiiffiat, Umiatsiaararsortut Peqatigiiffii peqatigalugit immikkut inatsisit toqqammaviusut aallaavigalugit pisassarititaasut iluanni qanoq agguaasseriaaseqarnissamik aalajangersaassallutik periarfissiunneqartariaqartut siunnersuutigaara.

 

Taamatullu aamma saniatigooralugu piniarnermik allagartalinnut agguaariaatsip sumiiffinnut naleqqussakkamik Kommunalbestyrelsip sunngiffimmilu piniarnermut allagartallit peqatigalugit tunniussaasimasut qanoq agguarneqarnissaanik isumaqatigiissuteqarnissamik periarfissinneqar­nissaat siunnersuutigalugu.

 

Umimmanniarneq eqqarsaatigalugu ' 7 imm.4 malillugu immikkut iliuuseqarsinnaanermik periarfissaq aamma tuttunut atuuttariaqaraluarpoq, ukiunilumi makkunani Kommunit annertu­nerusumik namminneq aalajangiisinnaatitaanissaanut tamakku atuumassuteqarmata, Kommuni­nillu Kommuninut pissutsit assigiinngissinnaasaqimmata, nammineq pisassatut tunniunneqartut iluanni agguaassinermi najoqqutassiornissaminnik periarfissiunneqarnissaat taamaalillugu siunnersuutigaara.


Ilami Kommunit ilaanni piniartut aalisartullu umiatsiaararsortut tunitsiveqarniarnikkut allanit atugarliornerusaqaat, tamakkulu soqutigisaat isigineqarnerusariaqalerput.

 

Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsionermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Naalisaarusunnaraluartoq, kisiannili oqallinneq naalisarniarlugu, matuma kingorna pisussaq, taanna pissutigalugu akissuteqaatissakka tamaasa atuassavakka.      

 

Inatsisartunut ilaasortaq Ruth Heilmann, malittarisassat tuttunniarnissamut umimmanniarnissa­mullu akuersissutit aalajangersarneqartarnerannut agguarneqartarnerannullu tunngaviusut naliliiffigineqaqqinnissaannik siunnersuuteqarpoq, tamatumunngalu ilanngullugit makku apeqqutigalugit:

 

-           Illoqutigiinnut agguaassisarneq aammalu illoqutigiinnut nersutit qassiunissat ?

-           Tuttunniartarnerni umimmanniartarnernilu piffissaq eqqarsaatigalugu ataatsikkoortittoqar          sinnaanera.

-           Tuttunniarumasunut umimmanniarumasunullu qinnuteqaateqarnissamut killiliussat.

 

Apeqqummut siullermut akissutigineqassaaq, illoqutigiinnut tunngaveqarneq, tuttunniarnissamut umimmanniarnissanullu akuersissutinik agguaassisarnerni tunngaviusumik suliarineqartartut ajornartorsiutinik amerlaqisunik kinguneqartarnerat. Ajornartorsiutaasarpoq inuit nalunaarsorsi­maffii pigineqartut aallaavigalugit illoqutigiinnit qinnuteqaateqartartut nakkutiginissaannut periarfissaqartanngimmat.

 


1987-imi ukiakkut ataatsimiinnermi piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip oqallisigineqar­neranut atatillugu neriorsuutigaara, tuttunniarneq umimmanniarnerlu pillugit nalunaarummi allanngortitsisoqarnissaa sulissutigineqalissasoq. Taamaalilluni ukiuni marlunni maaneereertus­saatitaaneq illoqutigiinnillu tunngaveqarneq pillugit maleruagassat aammattaaq ikkunneqarsin­naanngorlugit.

 

Kisiannili paasinarsivoq, illoqutigiit tunngavigineqartalissappata, illoqutigiinnut sorlernut inissisimanermik nakkutilliinermut atatillugu qarasaasiatigut inuit nalunaarsorsimaffiinit pissarsi­niartarneq ajornartorsiutinik nassataqartussaasoq, tassami taakku ukioq manna tuttunniarnermut ilanngullugit suliarineqarnissaat angumerineqarsinnaasimanngimmat.

 

Inatsisartut oqallinnerata kingunerisaanik Naalakkersuisoqarfimma 1997-imi decemberiugaa, illoqutigiit tunngavigineqartarnissaannik siunnersuut nalilersortillugu aallartippaa, taamatuttaaq illoqutigiinnut ataatsinut qarasaasiatigut inuit nalunaarsorsimaffiinit pissarsisoqartarnissaanut periarfissaqarnersoq naatsorsueqqissaartarfik, qarasaasialeriffillu tusarniaavigineqarlutik kiisalu Inatsisileriffik saaffigineqarluni oqaasertassanut siunnersuutit inatsisilerinikkut naliliivigineqar­nissaat siunertaralugu.

 

Paasisat ima immikkoortinneqarput:

-           Qarasaasiatigut inuit nalunaarsorsimaffiinit pissarsiniarsinnaaneranut  kiisalu

-           Inoqutigiinnut ataatsinut, ataatsimik akuersissuteqartoqarsinnaaneranut tunngatillugu,                natsorsueqqissaartarfiup nalunaarutigaa, innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissanik nalunaarsuiffik atorlugu, qinnuteqartartut ukiuni marlunni nunatsinni najugaqareersima­            nersut misissuisinnaallutik. Kisiannili Naatsorsueqqissaartarfik allaffissornikkut siunerta­nut qarasaasiatigut paasissutissanik tunniusseqqusaanngilaq. Qarasaasialeriffik inuit  nalunaarsorsimaffiisa malinnaatinneqarnerannik suliaqarpoq, akissutaalu ima naalisarne­qassaaq:

 


Siunnersuut malinneqarsinnaassappat pisariaqarpoq tunngavissat assigiinngitsut erseqqinnerusu­mik nassuiaasersornissaat:

-Nunatsinni inuit allattorsimaffianut nalunaartarneq pillugu, ulloq nunatsinnut nuulluni tikiffik aallaavigineqassava ?

-Inuk assersuutigalugu ukiup affaa Danmarkimut nuuppat, kingornatigullu nunatsinnut uteqqillu­ni taava pineqartoq akuersissummik qinnuteqartunut ilaasinnaassava ?

-Illoqutigiit pillugit paasissutissat, illoqutigiit qanoq paasineqarnissaat erseqqinerusumik nassui­arneqartariaqarpoq, tassami oqaaseq taanna pisortatigoortumik nassuiarneqarsimanngimmat.

- Ataataasoq erneralu tamarmik nuliallit qitornallillu, soorlumi nunatsinni tamanna atugaaqisoq, illoqutiigiinni ataatsini najugaqarpata, tamarmik immikkut akuersissummik tunineqassappat ?

-Illoqutigiit nassuiarneqartarput inuttut ataatsitut arlalittulluunniit najukkami ataatsimi najugalit­tut, taamaammat illoqutigiit ilaqutariinnik arlalinnik inuttaqarsinnaapput.

-Illoqutigiit naatsorsorneqarnerini inuit nalunaarsorsimaffiannit sunnguit tamaasa ilanngussorlugit najukkanik paasissutissat atorneqartarput, tamatumuunalu taama naatsorsuusiortarnerup eqqoq­qissaartuunissa annikillisinneqartarpoq.

 

Makinneqartut akornannit illoqutigiinnut ataatsinut nersummik ataatsimik agguaasoqarsinnaanis­saanik isumannaarinninniarneq ajornakusuussaaq, makku pissutigalugit:

-Tunngaviusumik ajonartorsiut tassaavoq; inuit nalunaarsorfiannik najukkanik paasissutissat amerlaqisut amigaateqartarnerat, kukkusuusarneralluunniit pissusiviusunilluunniit naapertorlugit iluarsineqartarsimannginnerat. Tamatumanilu illoqutigiit arlallit illoqutigiinnut ataatsinut ilanngunneqaratarsimasarsinnaapput, assersuutigalugu najukkamik paasissutissiinermi najugallit arlaasa allamik isertarfeqarnerat taaneqarsimanngippat.

 

Inuit nalunaarsorsimaffianni nunaqarfik aqqusinertut ataatsitut isigineqartarpoq. Taamalu illoqutigiit pillugit paasissutissat, illup normua naapertorlugu pissarsiarineqartariaqartarlutik. Najukkami illup normua nalunaarsorneqarsimanngippat illoqutigiit makitsinermut ilaasinnaas­sanngillat.


Illoqutigiit suussusilerniartarnerat ajornartorsiutaassaaq, umiartortut angerlarsimaffianni, utoqqaat illuanni, Kommunip paaqqinnittarfiini, ilinniartut inaanni, parnaarussivimmi, perorsaavinniluun­niit il.il. najugaqartutut nalunaarsorneqarsimappat. Pissutsit taamaatillugit tamarmik illoqutigiittut ataatsitut nalunaarsorneqartarput. Taamaattoqartillugu inuup ataatsip inoqutigiinnut ilaanerata, imaluunniit kisimiittuugaluaruni illoqutigiittut ataatsitut aalajangiiffiginiarneqartarnera pissutiga­lugit inuit ataasiakkaarlugit misissuiffiginissaat pisariaqartassaaq. Tamanna piniarnermut allagartaqartitseriaatsimi Kommuninilu atortunik sulisunillu annertuumik pisariaqartitsissaaq, tamannali ullumikkut periarfissaqanngilaq.

 

Tamakku saniatigut isumaqarpunga saneqqunneqarsinnaanngitsoq illoqutigiinniissinnaammata inuussutissarsiutigalugu aalisartoq piniartoq ataaseq arlallilluunniit, kiisalu suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartoq ataaseq arlallilluunniit.

 

Piniarnermut allagartalersuisarfik Kommunit pissutsit taamaatsillugit qanoq iliortassappat ? Illoqutigiit taamaattut inuussutissarsiutigalugu piniartup pissai kisiisa pissarsiarisassavaat, imaluunniit suliffiup avataatigut piniarnermi ingerlataqartartut pisassiissutinik qinnuteqartarsin­naatitaassappat ? Apeqqutit nalorninartullit taamaattut paasissutissiiffigineqareerpata aatsaat qarasaasialeriffik inuit nalunaarsorsimaffiannit atortussaminit aallersinnaalissaaq, taamalu Kommunit ataasiakkaat piniarnermulluunniit allagartalersuisarfik pisassiissutinik agguaassisar­nernut atatillugu paasissutissanik pissarsisinnaalissallutik.

 

Qaleralinniarsinnaalernissamut akuersissutinut qinnuteqaateqartartut najugaasa misissuiffigine­qartarneranut atatillugu aalisarnermut akuersissutinik nakkutilliisoqarfik KANUAANA paasivaa, najukkap qinnuteqaatini allassimasartut 65 %-ii inuit nalunaarsorsimaffianni najukkatut allassi­masunut naapertutinngitsut.

 


Suliffiup avataatigut piniarnermut ingerlataqartartunut massakkut pisassiissutit amerlassusii, illoqutigiit amerlassusiinut naleqqiukkutsigit taava taakku illoqutigiit tamarmik tuttutassinneqar­nissaannut naammanngillat.

 

Kommunini -Uummannamiit Paamiunut - tuttunniarfiusartuni illoqutigiit 14.536-iupput, ukiorlu manna kitaata qeqqani katillugit 3.600-inik Nuussuarmilu 80-inik pisassiisoqarpoq. Nalunngisat­situt pisassiissutit 75 %-ii inuussutissarsiutigalugu piniartunut agguaanneqartarput, sinnerilu suliffiup avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut.

 

Nersutit 900-ungajalluinnaat suliffiup avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut pisassiissu­taapput, illoqutigiit 14.500-inut agguagassat, tassa toqqaannarlugu naatsorsoraanni inoqutigiit ataatsit tuttup 0.06 /2-rarterutaata missaanik pissarsisussaassapput. Periarfissat pitsaanerulaalis­sapput inoqutigiit ataatsimik arlalinnilluunniit inuussutissarsiutigalugu piniartortallit ilanngaatigi­gutsigit, taakkumi tuttutassinneqartareerlutillu umimmatassinneqartareermata.

 

Ukioq manna 01.maj inuussutissarsiutigalugu piniartup 2.278-it aamma suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartut 6.804-it allagartaqarnissaminnut akiliisimapput. Taamaalillutillu akuersissummik qinnuteqarsinnaallutik. Tamanna ataatsimut isigalugu illoqutigiiaanut agguaassi­sarnermut atatillugu suliffiup avataatigut piniarnermi ingerlataqartartunut makitsisoqartarneranik kinguneqarpoq. Taamaakkaluarpalluunniilli inuit nalunaarsorsimaffiannik misissuisoqarsinnaann­ginnera pissutigalugu ajornartorsiutit nugunnavianngillat.

 

Inatsisitigut tunngavissat pillugit saaffiginnissummit inatsisileriffik akissuteqarpoq, misissuiner­mi allaffissornikkut ajornartorsiutaalersussat isummerfigisimanngikkitik, tassa illoqutigiinnik agguaassisoqarnissaanik siunnersuut inatsisitigut atuutsinneqalissagaluarpat.

 

1996-imi 1997-imilu tuttunniarnerit umimmanniarnerillu naliliiffigineqarnerinut atatillugu apeqqutigineqarportaaq illoqutigiit tunngavigineqarnissaannik isuma Kommunit qanoq isumaqar­figineraat. 1996-imi akissutit erseqqipput, -aap imaluunniit -naagga.  Akerliusut amerlanerullutik.


1997-imi akissutit assigiinngeqaat. Ilaanni ukiumut siulianut naleqqiullugu paarlattuanik pisoqar­tarluni. 1997-imut tunngatillugu illoqutigiit tunngavigineqarnissaannut akerliusut aamma amerlanerussuteqarput. Kommunilli ilaat isummamut tapersersuisut ajornartorsiutaasinnaasut siuliini taariikkakka eqqarsaatigalugit eqqarsarnartoqartitsillutik.

 

1998-imut nalilliinissamut immersuiffissat piareersarneqarput taamaammat illoqutigiit tunngavi­gineqarnissaannik massakkut qanoq isumaqartoqarnera Kommunini ilisimanngilara.

 

Apeqqutigineqartumut tassunga akissutiga naggaserumallugu nalunaarutigissavara, illoqutigiin­nut agguaassisarnermut atatillugu tunngaviusumik ajornartorsiutissaqaraluartoq piniarnermi aallaaniarnermilu illoqutigiit tunngavigineqarnerat pillugu inatsisip allanngortinneqarnissaanut Naalakkersuisuni upernaarumut angumeqqunneqarsinnaanersoq nalilertinniarpara, taamaalilluni nalunaarutini tamatumunngalu tunngassuteqartuni tunngavissat inatsisitigut malitsigisassaat suliarineqarsinnaassallutik.

 

Tamanna ajornassanngippat inatsisitigut tunngavissat sulissutiginiarneqassapput, taamaalilluni Kommunit ataasiakkaat massakkutut agguaasseriaatsip atuinnarnissaanut tamakkiisumik pisin­naatitaaffeqalissammata. Tassa suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartunut inuit ataasiakkaat imaluunniit illoqutigiiaat qinnuteqaateqartittalerumallugit. Tulliani tuttunniartoqaler­sinnagu illoqutigiinnik tunngaveqarneq pillugu inatsisitigut tunngavissaq, Inatsisartunit ilanngus­sinnaaneripput nagaanartoqartitsilaarama tamatumunnga pissutaaginnarpoq, ilisimaneqartutut Inatsisartunut qinersisoqartussaanera, tamatuminngalu pissuteqartumik ilisimasinnaanngilara inatsisitigut nutaanik tunngaviliinerit kingunerisaanik nalunaarutinik allanngortitsinerit tulliani tuttuniarnissaanut piviusunngortinneqarsinnaassanersut.

 

Apeqqutip aappaanut tunngatillugu Naalakkersuisoqarfiga tuttut umimmaallu piniagaasarnerisa ataatsikkut aallartinneqartarnissaannik tunngaviatigut isumaqataavoq tamannalu sulissutiginiarlu­gu.


Tuttut umimmaallu piniagaasarnerannut atatillugu piffissamik atuisarneq, orsussamillu aningaa­sartuutit ikinnerpaanngortinneqarnissaat siunertaralugu. Tamanna pillugu aalajangiivinnissamut Avatagiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfii, KANUKOKA aamma KNAPK tuttut umimmaallu eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutip iluarsaateqqinneqarnis­saanut atatillugu oqaloqatigineqassapput.

 

Tuttunniarnissanut umimmanniarnissamullu peqataaniarluni qinnuteqaateqartarnernut immersuif­fissap tunniunneqartarnera pillugu apeqqummut kingullermut erseqqinnerusumi killiliisoqarsin­naaneranut tunngatillugu nalunaarutigissavara, Kommunit ataasiakkaat nammineerlutik najukkani pissutsinut naleqqussaallutik killiliinissartik aalajangersinnaammassuk.

 

Tamanna aaqqiivigineqarsinnaavoq nalunaarummi sukumiinerusumik immikkoortiterinngitsunil­lu piumasaqaateqartoqarneratigut, umimmaat eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarummisut soorlu tamanna Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq M. Mĝlgaard-imut akissuteqaatinni oqaatigigiga.

 

Qinnuteqaateqartulli ataasiakkaat sianiginiassavaat piniarnermut allagartaq ukioq taanna atugas­saq kingusinnerpaamik 01. maj akilerneqareersimassammat. Tamannalu Namminersornerullutik Oqartussat piumasaqaatigimmassuk minnerpaaq.

 

Naggataagullu minnerunngitsumilli Naalakkersuisut siusinnerusukkut oqaatigeriigaatttut,  Naalakkersuisut sinnerlugit ilisimatitsussutigissavara, pisuussutsinik uumassusilinnik ingerlatsi­neq pillugu pingaarnerusutigut maleruagassaqartitsisarnerput pigaaruteqarmat, aammali iluaqute­qarniarnermik aqutseriaatsit piniakkanik ataasiakkaaginnarnut tunngatitaanngitsut oqallisigisar­nissaat pigaaruteqarluinnarluni.

 

Taama oqaaseqarlunga Inatsisartunut oqallisigisassanngortippara.


Ingerlaannarlungalu immikkoortoq 77-imut nuullunga.

 

 Inatsisartunut ilaasortaq Maliinannguaq M. Mĝlgaard  aavartarnermi pisassat, inuussutissarsiuti­galugu piniartunut suliffiullu avataatigut piniarnermik aallutaqartartunut, agguaanneqartarneran­nut atatillugu Kommunalbestyrelsip peqatigiiffiillu attuumassuteqartut oqartussaaqataanerulernis­saannik siunnersuuteqarpoq. Taamaalilluni apeqquteqaateqartup oqaatigaa,  najukkani attorneqar­tut Kommunini imaluunniit Kommunit aggornerisa avataanni pisassat, agguaassisartunit pisas­siissutaasut tunngavigalugit,  najukkami agguaasseriaasiusoq najukkani inuuniarnermi atukkat eqqarsaatiginerullugit isumaqatigiinniutigineqareerneratigut pisassasoq.

 

Pisassiissutinik tamarmiusunik massakkut agguaassisarneq Aalisarnermut Piniarnermut Inuussu­tissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmiit piniarnermut allagartat assigiinngit­sut malillugit KNAPK KANUKOKA-lu suleqatigalugit Kommunilluunniit aggornerisa avataa­niittunut aalajagersarneqartarpoq.

 

Tuttut pillugit nalunaarutip iluarsaateqqinneqarnissaannut atatillugu Aallaaniaq 98, (Tapertaralu­gu Piniartartut Aalisartartullu Kattuffiat) ilanngunneqartariaqalersinnaavoq. Taamaalillunimi suliffiup avataatigut piniarnermik aallutaqartartut isumaasa ilanngunneqarnissaannut periarfissii­soqassammat.

 

Inuussutissarsiutigalugu piniartunut aamma suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartu­nut tuttut umimmaallu pisassiissutigineqartartut tamarmiusut 75 %-iinik 25%-iinillu agguaassi­sarnermi qitiusumiit najoqqutassatut aalajangersakkap massakkut atuuttut ingerlatiinnarneqarnis­saa najukkani assigiinngitsuni pisassiiviusunut naleqqiullugu pitsaavallaanngilaq.

 


Taamaamma Naalakkersuisoqarfimma aappaagu aavartoqarnissaanut atatillugu sulissutiginiarne­qarpoq, Kommunini ataasiakkaani imaluunniit Kommunit aggornerisa avataanni agguaassisarner­mut najoqqutassap najukkani naammassillugu isumaqatigiinniutigineqarsinnaalernissaa.

 

Apeqqut taanna pisassiissutit agguarneqartarnerannut suleqatigiissitami aaqqiivigineqassaaq, tassani Kommuninut ataasiakkaanut imaluunniit Kommunit aggorerisa avataaniittunut pisassiis­sutit inaarutaasumik aalajangersaavigineqarnissaat illuatungeriit siunnersuutaat tunngavigalugit oqallisigineqassammat.

 

Isumaliuutigaara piumasaqaatinut assigiinngitsunut naleqqussaasinnaanermut periarfissaqarnissaq eqqarsaatigalugu, pisassiissutit tamarmiusut 65%-iiniit 85%-inut inuussutissarsiutigalugu piniartunut aamma 15%-iniit 35%-inut suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartunut agguaassisalernissamut najoqqutassiisoqalersinnaanissaa sulissutigineqassasoq.

 

Naalakkersuisut siunertaraat siunissami piniakkanik killilersuisoqassatillugu tunngavissaq taanna atorneqartassasoq. Kommunit ataasiakkaat peqatigiiffiillu attuumassuteqartut nammineerlutik aalajangertassavaat periarfissani siuliini taaneqartuni agguaassinissamut %-i sorleq atuuttassaner­soq.

 

Erseqqippoq periaaseq arfernik angisuunik piniarnermut maleruagassani atorneqarsinnaanngim­mat.

 

Inatsisini atuutereersuni periarfissat aallaavigalugit piniakkat killilersugaasut, Kommuninut ataasiakkaanut pisassiissutigineqartartut agguarneqartarnerannik Kommunit peqatigiiffiillu attuumassuteqartut sunniuteqaqataasinnaanerisa annertusineqarnissaat pillugu Naalakkersuisut ataatsimut isigalugu tapersersorpaat.

 


Tuttunniarnissamut akuersissutit agguaanneqartarnerannut atatillugu malinneqarsinnaasutut ilaarlugu assersuutigalugu apeqquteqaateqartup umimmaat eqqissisimatitaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutip aallanngortinneqarnera pillugu Namminersornerullutik Oqartussat Nalu­naarutaanni nr.10 26.marts 1998 '7 imm.4 taavaa. Tassani akuersissutinik tunniussisarnermut atatillugu najukkani immikkut piumasaqaateqarnissamut periarfissaqarmat.

 

Siunnersuut taanna tuttut piniagaanerat pillugu nalunaarutip iluarsaateqqinneqarneranut ingerlare­ersumut ilanngunneqareerpoq. Missigiut tusarniaassutigineqassaaq, tassa missigiut Kommuninut ataasiakkaanut peqataatinneqartunullu allanut tusarniaassutigissallugu piareeriarpat.

 

Kommuninut ataasiakkaanut pisassiissutinik agguaassisarnermut atatillugu sunniuteqarsinnaa­nerup annertusineqarnera eqqarsaatigilluakkanik silatuunillu pingaarnerusutigut killissaliinerit aallaavigalugit pisariaqarpoq. Imarisassai najukkani oqartussaasut kiisalu atuisut sinniissaasa akornanni suleqatigiinnikkut isumasioqatigiinnertigullu aalajangiinerni najugaqarfimmi immikkut inuuniarnermi immikkut atugassarititaasut iluaqusiiviginiarlugit kingusinnerusukkut piviusunn­gortinneqartariaqarput. Tamatumunnga atatillugu Kommunimi suliassaqarfik sorleq akuersissuti­nik agguaassisarnermut aalajangiisuulluni oqartussaassanersoq pillugu apeqqut eqqaalaassavara.

 

Kommunit amerlanersaasa ataatsimiisitaliani matoqqasuni aalajangiisoqavittarpoq. Aalisartut Piniartullu Kattuffiat aalajangiinivimmut peqataasinnaatitaasarani. Aalisartut Piniartullu Peqati­giiffiisa siunnersuutaat malinneqanngikkaangata ajornartorsiutinik pilersoqartarpoq.

 


Taamaamma Kommuninut inassutigissavara, pisassiissutinik agguaassisarnerit Kommunimi immikkut ataatsimiisitaliami pisassasut, Aalisartut Piniartullu Peqatigiiffiisa kiisalu suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartut peqatigiiffiisa siunnersuumminnik saqqummiivigisin­naasaanni taamaalillutillu najukkami pisassiissutik agguaanneqartarnerisa aalajangiivinnissaannut peqataasinnaatitaaffianni. Tamatumunnga atatillugu pissusissamisuussaaq isumaqassalluni, pisassiissutinik umimmatassiissutinillu agguaassissarnerit pillugit najukkani annertunerusumik aalajangiisinnaatitaanerit ukioq mannattaaq annertuumik oqallisigineqartut agguaassisarnikkut angusaasartut annertunerusumik akuerineqarsinnaanissaanik sunniuteqaqataassasoq.

 

Tamakku saniatigut najukkani Kommunit sunniuteqarnerisa annertusinnneqarnissaannut inatsisi­tigut tunngavissat erseqqarlutsillugit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip iluarsiissuteqarfi­gineqartarnissaa sulissutigineqartassaaq.

 

Tamakku saniatigut piniqartuni Kommunit sunniuteqarnerisa annertusineqarnissaannik inatsisiti­gut  tunngavissat ersernerlutsillugit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsimmi iluarsiissutissat suliarineqartassapput najukkamut naleqquttumik sunniuteqaqataasinnaaneq annertusineqalersin­naagu suleqataasut akornanni ataatsimiittoqartassaaq, tusarniaasoqartassallunilu. Taamaammallu pissusissamisoorpoq erseqqissassallugu taama suliap ingerlanerani Inatsisartut arlaleriarlutik ataatsimiittassammata. Kisiannili suliassap ilaanni annertusisitsineq tulliani aavartoqalertinnagu naammassineqareersinnaalluni. Tassa inatsisit piniakkanik killilersukkanik agguaassisarneq pillugu annertusititsinissanut tunngavissaqartitsippat.

 

Ilanngullugu Inatsisartunut ilaasortamut Ruth Heilmann-imut innersuussutigissavara.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartunut ilaasortat marluk tassalu Ruth Heilmann, Siumut kiisalu Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarput tassalu; tuttutassiinermut umimmanniartarnermul­lu tunngasunik aammalu pisassiisarnermut tunngasunik.

 

Taakkulu marluutillugit imaak Siumumik oqaaseqarfigissavavut:

 


Naluneqanngitsutuut ukiut arlaqalerput tuttunut umimmannullu pisassiisarnermut tunngasunik ilaatigut sakkortuumik oqallittarluta. Aamma tamanna pissusissamisoorpoq, pisassat taama killeqartigisumik agguaanneqartarnerat pissutigalugu, tamanna saneqqunneqarsinnaanngimmat.

 

Ungasinngitsukkut uumassusillit pillugit Katuami isumasioqatigiittoqarpoq, tamatsinnut soqutigi­nartumik pissarsinartumillu, aammalu peqataasut tamarmik iluarisimaagaanniik. Taamatullu aaqqiisimanerup kingorna paaseqatigiilluarnikkut piniagassanik atuinerput ullumikkornit aaqqissuulluagaanerusumik ingerlalernissaa pissasoq.  Aammalu tamanna qularnanngilaq ilorraap tungaanut ingerlalernermik kinguneqassasoq. Tamannalu Siumumi iluarisimaarparput taperser­sorlugulu.

 

Aammalu ukiut makku Naalakkersuisunit anguniarneqalersoq tassalu, Kommunit qanimut peqatigalugit suleqatigalugillu piniagassanik atuinerput ingerlanniarneqalersoq Siumumiit iluarisimaarlugu taperserparput. Qularinngilarpullu taamatut ingerlasoqalerpat tamanna Kommu­ninit iluarisimaarneqassasoq.

 

Ullumikkut suliat aallarteruttorput,  piniagassat qanoq atorneqarnissaanik aaqqissuussinissaq pillugu. Taamaammat Siumumi isumaqarpugut ullumikkut tuttunut umimmannullu tunngasunik annerusumik oqallinnissaq pisariaqanngitsoq.

 

Suliat massakku sukumiilluinnartumik aallartinneqartut pissutigalugit annerusumik oqaaseqarfi­ginagit siunnersuutit tusaatissatut tiguavut.

 

 

Sivert Karl Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartuni ilaasortat marluk siunnersuutaat Atassummiit imatut naatsunnguamik oqaaseqarfi­gissavavut:


Atassummit qularaarput massakkut Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerup naangajalernerani siunnersuutit marluusut sukumiisumik naammaginartumillu angusaqarfiginissaat. Tassami siunnersuutit ataatsimoortillugit oqaaseqarfigissagaanni eqqaatitsissutigiinnartariaqarpoq 1996 aammalu 1997 ukiaani Inatsisartut katersuunneranni piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuutit, tuttunniartarneq umimmanniartarnerillu annertuumik oqallisigi­neqartareerput.

 

Aammalu piffissami qanittumi pisuussutit uumassusillit pillugit isumasioqatigiinneq naammas­seqqammerpoq.

 

Atassummiit pingaartipparput suliat ingerlareersut peqqissaartumik naammassineqarnissaat, taamaattumik Naalakkersuisunut ilaasortap siunnersuutinut marluusunut akissuteqaatai Atassum­miit isumaqatigilluinnarpavut, qilanaaralugulu upernaamut sukumiisumik isummersueqataanissa­mut.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Saniatigooralugu pinialuttartunut tuttutassiinerit ukioq mannaasiit qassiiliortitseqqipput, naak Inatsisartut 1997-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni agguaasseriaatsimik tamanut naammaginar­nerusumik aaqqissuussisoqaqqullugu Naalakkersuisunut aamma piumasaqareersimagaluartut.

 

Tuttutassiissutigineqartartut umimmannillu pisassiisarnerit, tassungalu tunngatillugu agguaassi­sarnermi periuserineqartarsimasut siunnersuuteqartut kissaatigisaattuut oqallisigineqartariaqarma­ta taamaattumik pissusissamisoorpoq, Inuit Ataqatigiinniillu siunnersuutit ataatsimoortillugit Naalakkersuisullu akissuteqaataat aamma ilanngullugu maanna imaattunik oqaaseqarfigissavavut:

 

Ukioq manna tupinnanngilluinnartumik sumi tamani uumitsaatigineqaqisumik takornartaasi­manngilat illoqutigiit arlariiaanik tuttutassinneqartarsimammata allalli makitsinermi susaavitsin­neqartarsimallutik, naak ukiut tulleriiginnaat aamma qinnuteqartarsimagaluarlutik.


 

Taamatuttaaq nunatsinnut tikerlaat, allaallumi Danmarkimiluunniit aallaaniarnermut misilittaga­qanngilluinnartut maannamut malittarisassavut taama itsillugit suli tuttutassinneqartarput.

 

Tamanna kamassaatigineqartaqaaq, ilisimalersimasavulu naapertorlugit paasinarpoq inuit inatsisit malittarisassallu allaat maanna soqutigiunnaavillugit tuttunniaannartarsimanerarlutik aamma oqartalereermata.

 

Tuttutassalli ima killilersugaatigereermata, taamaattumillu inoqutigiinnut amerlanerpaanut aamma iluaqutaasariaqarmata, 1997-imi ukiakkut Inatsisartuni Inuit Ataqatigiit ilungersuuteqar­nitsigut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq taamatuttaarlu Inatsise­qarnermut Ataatsimiititaliaq aqqutigalugit, 1998-imi tuttunniarnissami makku najoqqutarineqas­sasut Inatsisartuni akuersissutigitissimavavut:

 

-           suliffiup avataatigut pinialuttartut eqqarsaatigalugit, illoqatigiinnut ataatsinut tuttunniarnis            samut akuersissummik ataasiinnaarmik tunniussisoqarsinnaassasoq,

 

-           tuttunniarnissamik akuersissutinik tunniussisoqarsinnaassasoq aatsaat qinnuteqarumaartus    sat sivikinnerpaamik ukiuni marlunni nunatsinni najugaqartutut inuit allattorsimaffianni   nalunaarsorneqarsimareeraangata.

Ilinniagaqartut nunatta avataani najugaqarallartut tamatumani nunatsinniiginnartutut   isigineqaqquavut.

 


05.november 1997 tamanna piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni upernaak­kut  1998-imi ataatsimeeqqinnissatsinni ilanngunneqassasoq akuersissutigineqareersorli pilerial­larparput Naalakkersuisut ulloq manna tikillugu taamatut Inatsisartunit erseqqissumik piumaffigi­neqarnertik  naammassiniarsimanngikkaat, tamannalumi aatsaaginnaq Naalakkersuisup saqqum­miussineratigut erseqqilluinnartumik takutinneqarpoq.

 

Tamanna Aalisarnermut Piniarnermut Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersui­sup Inatsisartut oqaluttarfianit inuiaqatigiinnut neriorsuutigisaanut naapertuutinngilluinnarpoq. Taamanimi imatut oqaaseqarpoq:

 

ASiullermik partiit oqaaseqarfigilaassavakka tamaasa ataatsimoortumik, tassa agguaasseriaatsimik nutaamik malittarisassanik upernaamut (1998) saqqummiussisoqarnissaanik kissaateqartoqarto­qartoq paasivarput aamma taamaaliussaagut. Tamatumunnga atatillugu saniatigooralugu sunngif­fimmi piniartartut aallaaniartartullu eqqarsaatigineqartut paasivara, tassa allannguinissami. Tassa makitsilluni agguaassinermi illoqutigiinnut killilersuisoqartillugu, tuttutassanik umimmattassanil­lumi ataatsimik tunisisarnissaq eqqarsaatigalugu. Tassa uani piniartut aalisartullu pineqanngitsut paasivara, tassali kisianni saniatigooralugu partiit tamarmik oqaatigivaat, saniatigooralugu aallaaniartartut tassani pinerarlugit.

 

Aamma nunaqavissuunngitsut ukiut marluk nunatsinneeqqaarlutik, illoqutigiinnut makitsisinne­qartarnissaani aatsaat peqataatinneqartarnissaat kissaatigineqartoq paasivara. Tassa siorna ukiut pingasuutissimavarput, kisiannili annertuumik taanna oqallisaasimavoq. Aamma uani tassunga tunngatillugu paasivara, kalaallit nunani allani ilinniagaqartut tassani tapunneqassanngitsut. Tassami nunaqavissutummi taakkua aamma soorunami isigigatsigit. Tassa qulaani taakkartorne­qartut pillugit, Naalakkersuisut upernaamut (ukioq manna) malittarisassanik allannguutissanik soorunami suliaqassaagut aamma oqareernittut suliassaqareeratta.@

 

Tassa Naalakkersuisoq 1997-imi ukiakkut taamatut Inatsisartunut neriorsuuteqarpoq.

 


Maannakkulli saniatigooralugu pinialuttartunut tuttutassiinerit umimmattassiinerillu takoreerlugit oqartariaqarpugut, Aalisarnermut Piniarnermut Inuussutissarsiutinut Nunalerinermullu Naalak­kersuisoq matumani sammisatsinni sullarlussimassaqimmat. Akissutaanimi tusariikkatsituut suligooq utaqqisitsisoqaqqittariaqassaaq Inatsisartut 1997-imili ukiakkut noqqaassutigereersima­saat naammassineqassappat.

 

Neriorsuisinnaannginnerarporlu aappaagu tuttunniaqqittoqalernissaanut umimmanniartitsinissa­mullu nutaanik najoqqutassaqalerumaarnersoq.

 

Patsisiginiarneqartut ikkappallaarput naammaginanngilluinnarlutillu. Taamaattumik suli naatsor­suutigineqartariaqassaarooq aappaagu sumiiffiit ilaanni suli siumugassaajumaarmata, assersuuti­giinnarlugu; ilaqutariit ataatsit marlunnillu qitornallit pingasunik tuttutassinneqartarnissaat, tassa angajoqqaat qitornaallu, tamarmik immikkut pisassinneqarnerisigut aappariit ukiut tulleriiginnaat immikkut tarmarmik tuttutassinneqaqqinnissaat. Nunatsinnut tikerlaat aallaasersornermut ilitsoqqussaqanngitsut, aggerfimminniillu piniarnermik ataatsimilluunniit misilittagaqanngilluin­nartut piniagassaatitsinnut killilersorneqareeqisunut aamma suli agguaassisoqartassasoq il.il.

 

Pissutsit taamaattut inuiaqatigiinniit piniagassanik toqqammaveqarlutik qangaaniilli inuuniute­qartuarsimasuni akuersaarneqarsinnaanngillat. Piniagassammi ikiligaangata avitseqatigiinneq inuiaat kalaallit kinguaariippassuarni attattuartariaqarlugu napaniartuartariaqartarsimapput.

 

Maannakkulli ileqqutoqqat nunap inuiinut iluaqutissaajunnaarlugit sangutinneqarsimalerput, Namminersornerullutik Oqartussat europamiut inatsisilioriaasiannik, taamatullu apeqquserne­qanngippallaamik europamiut periuserisartagaannik annertuallaamik atuilersimanerisigut. Tamannaavorlumi matumani eqqartukkatsinni erseqqilluinnartumik Naalakkersuisut tungaanniit aamma takutinneqartoq.

-Sooq nunap inuii piniagassanut ima imatullu killilersungaareertigisunut salliutinneqarsinnaasas­sanngillat ?


-Sooq inuiaat taama ikitsigitilluta, taamatullu sumiiffinni ataasiakkaanni taama imitsinnut nalunngereertigaluta illoqatigiikkaartumik naapertuunnerusumillu agguaasseriaaseqalernissaq ajornavissava?

Piumassuseqarluaraanni soorunami tamakku pissutsit aaqqissallugit ajornanngilaq.

 

Taamaattumik Inatsisartunut ilaasortap Ruth Heilmann-ip siunersuutigisaanut tunngatillugu, Naalakkersuisup akissuteqaataa patsisissarsiornerunertut Inuit Ataqatigiit nalileratsigu oqaatigis­savarput, 1997-imi ukiakkut Inatsisartut aalajangiuteriigarput aalajangiusimalluinnaratsigu.

 

Eqqaamaqqussavarpullu Inatsisartut tamatumani qullersaammata, Inatsisartut allamik isummer­nissaata tungaanut aamma Naalakkersuisut kiffaannaallutik.

 

Taamatullu Ruth Helmann-ip siunnersuutaanut oqaaseqareerluta, naggataatigut Inatsisartunut ilaasortaq Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-ip siunnersuutaanut annertuumik tapersiiutigaluta oqaatigiinnassavarput tassani Naalakkersuisut akissuteqaataat naammagisimaarluinnaratsigu. Naalakkersuisummi siunnersuuteqartoq annertuutigut tapersersorluinnarpaat.

 

Taamaalilluni matumap kingorna Kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu attuumassuteqartut, pingaartumik tuttutassat agguaanneqartarnissaannik oqartussaaqataanerulersinneqarlutillu sunniuteqaqataanerulertussanngorput. Tamanna iluarisimaarnarpoq, issatsiannguarlu pisuussutitta uumassusillit Katuarmi isumasioqatigiissutigineqarmata aamma oqariartuutigineqartut ilaannut aamma naapertuulluni.

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat

Inatsisartunut ilaasortat Ruth Heilmannip aamma Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-ip siunnersuutai tunngaviisigut isumaqatigalugit Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassaanga:


Inatsisartunut ilaasortatut tamanut ammasumik ataatsimiisitsisarnerni malunnarpoq ullumikkut makitsilluni tuttunniariaaseq arlalitsigut naammagineqarneq ajortoq. Taamaattumillu Inatsisartuni siusinnerusukkut tamatumap periuserineqartup allanngortinneqarnissaa siunnersuutigisimangalu­arpara kisiannili allagaannartigut akineqarsimallunga. Malunnarluinnarpoq aammalu innuttaasut naammagittaalliortarnerat tunngavigalugu periuseq naammagineqanngitsoq.

 

Inatsisartullu 1997-imi ukiakkut ataatsimiinneranni piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip suliarineqarneranut atatillugu makku oqaatigisimasakka issuaaffi­gissavakka, imaappullu:

 

A...tassami nalunngereerparput tuttut umimmaallu amerlassusaat kikkunnit tamanit piniarneqar­nissaminnut naammanngitsut, taamaattumik pissusissamisuussaaq nunami allamiut aamma tikisitat tuttunniarsinnaatitaasarnerat umimmanniarsinnaatitaasarnerallu taamaatinneqassappat. Tassami assersuutigalugu uagut nunani allaniikkaangatta minnerpaamilluunniit uumasumik pisaqarsinnaatitaanngilagut, immikkut piumasaqaatit allagartat akuersissutit il.il. naammassine­qareersimanngippata. Taamaattumik oqartoqarsinnaavoq ullumikkut nunami allamiut tikisitallu nunatsinni piniarsinnaatitaalersarnerat ajornannginaarineruvallaartoq, minnerunngitsumik tuttut umimmaallu nunatsinni taama annertutigisumik killilersungaareernerat eqqarsaatigalugu.

Isumaqarpungalu tikisitat piniarnermut aallaaniarnermullu mattutivinngikkaluarlugit immikkut sunngiffimmi aallaaniarsinnaanermut allagartanik pilersitsinikkut tamanna ajornanngitsumik naammassineqarsinnaasoq. Soorlu siusinnerusukkut piniarnermut aallaaniarnermullu allagartat assigiinngitsut pingasuusimapput, assersuutigalugu  piniarnermut aallaaniarnermullu allagartat imatut agguataarneqarsinnaapput:

 

1. Aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiuteqavissunut

2. Kalaallinut imaluunniit tikisitanut nunatsinni aappanissimallutilluunniit nunatsinni najugaqali­vissi      masunut saniatingooralugu sunngiffimmi aallaaniartartunut


3. Nunani allamiunut tikisitanullu sivikitsuinnarmik imaluunniit piffissami aalajangersimasumi          nunatsinniittussanut.

 

Nr. 1-ip,  2-llu taaneqartut maannamutut piniarsinnaassapput, kisiannili nr. 3-mi taaneqartut tuttunniarsinnaatitaanatillu umimmanniarsinnaatitaassanngillat, imaluunniit uumasunik allanik nungoqqajaasunik piniarsinnaatitaassanatik.

 

Taamatut aaqqissuussinissaq minnerpaamilluunniit ammip qalipaataanik immikkoortitsinermik pissuteqanngilaq, aamma akileraartussaatitaanermut innuttaasulluunniit kiffartuunneqarsinnaati­taanerannut assersuunneqarsinnaanani. A

 

Tassa taamatut taamanikkut oqaaseqarpunga. taamaammat ullumikkut pissutsit imaalersimasut tassa kikkut tamarmik piniarnermut allagartamik pisinnaalerfianni tupinnanngilluinnartumik piniarnermut allagartat amerlasoorujussuit pisiarineqartalersimapput, allaallu ilaatigut siunner­suuteqartup aamma oqaatigisaatut inuit aavarsinnaanngilluinnartut immaqarluunniit aallaaseqann­gitsut allaat tuttutassinneqartalersimallutik.

 

Taamaammat pissutsit taamaattut akuersaaruminaapput aaqqittariaqarlutillu.

 

Ajornartorsiutit qangali ilisimaneqareerput, aammalu aaqqiagiinnginnerit ilaatigut piniartut aalisartut piniarnerinnarmillu inuussutissarsiuteqartut ullumikkut isigitinneqartarnerat kanngu­naannartutulluunniit oqaatigineqarsinnaavoq. Tassa aalisartoq piniartorlu taakkuninngaannaq inuussutissarsiuteqartoq, makitaasimanngitsoq kisiannili nunami allamioq tuttunniarsinnaappat taava pissutsit ajorluinnarsimassapput.

 

Taamatut naakkaluamik oqaaseqarlunga siunnersuuteqartut siunnersuutaat taperserlugit oqaase­qarpunga.


Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermul- lu Naalakkersuisoq:

Siumut Atassullu Naalakkersuisut akissuteqaataannut ilaliisut imaluunniit naapertuuttoq paasi­vara,

taakkulu soorunami qujassutigaakka.  Taavali illuatungiliuttut, aamma taanna tupinnanngilaq illuatungiliuttuugamimmi uparuagassanik ujarlertariaqarput,  aamma taanna pisussaaffigaat illuatungiliuuttuunertik takutinniassagunikku.

 

 Illoqutigiit aallaavigalugit agguaasoqarnissaanut tunngatillugu,  Inatsisartut siorna siunniussima­saat aammalu Naalakkersuisuni ilalersimasarput,  tassa oqarnittut  aamma akissuteqaatinni decemberimili siorna malersorneqalersimavoq. Aammalu assigiinngitsut suliassat   inatsisitigut illut nalunaarsorneri, inuit nalunaarsorneri, oqartussaaffiit assigiinngitsuni agguarneqarsimasut misissuataarfigineqarsimapput  aamma.

 

Ersarissumik taakku akissuteqarfigereerakkit annerusumik itisileriffigeqqinnagit innersuussuti­geqqiinnassavakka, tassa misissuinerit takutimmassuk, ajornakusuussasoq illersorneqarsinnaasu­mik inatsisiliussagutta pipallataanngitsumik,  taava sukumiisumik inatsisit aaqqissorneqartaria­qartut nutaamik nalunaarusiornissamut tunngaviusussanik. Tamanna ajornakusoorsimavoq aamma tamanna Naalakkersuisunik isortuunnagu nassuerutigisimavarput.  Aamma ajornartorsiu­tit minnerulernavianngillat. 

 


Aamma pingaartissimavarput una saqqummiutissallugu, Naalakkersuisuninngaanniik ajornartor­siutit annerulersinneqannginnissaat soqutigisimavarput. Inatsisartummi kissaatigivaat siorna oqallinnermi pissutsit pitsaanerulersinneqartariaqartut, naapertuilluarnerusumik agguaassisoqar­tariaqartoq illoqutigiinni. Tassaana taanna paasisimasarput Naalakkersuisuni,  illoqutigiit aallaavigalugit agguaasoqassagaluarpat,  assigiinngitsorpassuit ajornartorsiutit pilersussat pinaveersaarniarlugit allatut ajornartumik oqarsimavugut: Neriorsuuterput Inatsisartullu piuma­saat eqqortissinnaanngilagut ajornartorsiutit siuliani taariikkakka tunngavigalugit, ajornavimmat assigiinngitsutigut Inatsisitigut aaqqissuussereersimanngikkutta. Tamannalu angumerineqarsin­naasimanngilaq assigiinngitsorpaalussuit aaqqinneqartariaqarmata. Illoqutigiit tassani  pingaartu­mik tuttunniarfiusartuni 14.536-upput taamatut  nalunaarsorneqarsimapput.

 

 Taavalu pisassiissutit aalaavigigutsigit, tassa 3600-ut, taakkua agguaassiffigisinnaanngilagut tamaasa, naapertuilluannginneq aatsaat iluamik allartissaaq tassani.  Piniarnermut Naalakkersui­sut politikkerivaat salliutinneqassasut killilersuisoqassatillugu, piniarnermi inuussutissarsiuteqa­vissut . Taakkulimi salliutikkaluarutsigit, suli ajornartorsiut annertunerulissaaq illoqutigiikkaartu­mik agguaagutta, imaluunniit makitsisariaqassalluta immaqa ajornartorsiutillu nutaat aamma pilersillugit.

 

Tamanna Naalakkersuisut perusussimanngilaat , taamaattumillu siornatigut pissusiusimasut 1998-imi aavarnermi atuutsileqqissimallugit . Kisianni uani aamma oqaatsigivarput assigiinngit­sut aaqqinniarlutigit, sulineq decemberimili ingerlassimasarput, Pisortaqarfimmi, nangeqqissagip­put ingerlateqqissagipput aammami ingerlareerpoq.  Kisianni pisariitsuinnaanngilaq, soorlu Inuit Ataqatigiinniit Johan Lund Olsenip oqarniarsarineratut pisariitsiginngilaq, aamma akissuteqaatera atuarneqarpat takuneqarsinnaavoq. Aaamma, uanga takorlooruminaatsippata kinaluunniit akisussaassuseqarluni naalakkersuisuusoq imaalitsiaannaq toriitsumik inatsisiliornisaminik piumassuseqassasoq,  takusinnaareerlugu Inatsisartut anguniagaannik eqqortitsisinnaanngitsoq. Tassa taanna takusimasarput taanna pinaveersaarsimavarput. 

 

Taamaammat taakku eqqaasitsissutigalugit, annertuuliornanga uku ilanngutilaassavakka, Anthon Frederiksenimut aamma tunngatillugu imaluunniit taanna pitinnagu, Inuit Ataqatigiit  qujassute­qarfigissavakka, Maliinannguaq Marcussen Mċlgaard-imut akissuteqarnitsinni Naalakkersuisut siunniussaannut,  naammagisimaarinnillutik siunniussatsinnut tapersiimmata. Tassa kommunet agguaanermi aamma periarfissinneqarnissaat annertumerusimik Naalakkersuisuniit taperserni­aratsigut imaluunniit siunniukkatsigu.

 


Taavalu aamma una paasivara immikkut uparuarneqanngimmat tassa, sumiiffiit aallavigalugit, soorlu aamma Maliinannguup ujartoraa, sumiiffiit aallaavigalugit piniarnermik inuussutissarsiu­teqartut pisassaasa procentii nikerarsinnaanerat. Taamatut soorunami illuatugaani saniartigooralu­gu aamma pisassaasa nikerarsinnaanerat. Taanna uparuarneqanngitsoq paasivara, taamaattumillu paasillugu taanna aallaavigalugu inatsisit aammalu nalunaarusiornissatsinnik aallaavigalugit suleriaqqissasugut. Taanna nuannaarutigivara ersarissumik isumaqarlunga uparuarneqanngimmat taperserneqartoq.

 

Kattusseqatigiinnut tunngatillugu innersuussutigissavakka Inuit Ataqatigiinnut akissutinnut tunngatillugu innersuussutigisakka. Tassa apeqqutit imaannaanngitsut tikissimavavut, ukioruttor­nerani. Taamaalillutalu siunniussavut piviusunngortissinnaanngikkivut nassuerutigisimallutigu.

 

Taava aamma Anthon Frederisenimut apeqqut utertilaarusuppara, oqaatigivaa sisamanullusooq pisassiissutit agguarneqarsinnaaneri tassa:

- piartunut, nunaqavissunut, katinnikunut taavalu tikisitanut.

Taavami makkua Aaffat@ ? Aaffanik@ taasartakkavut 1/4-it, tamakku qanoq pissavavut ?

 

Tassa tamakkua millimeterit tikinneqassagamik taamatut agguaassagutta, taanna mianersoqqussu­tigissavara.

 

Taamatut oqareerlunga amerlasuutigut Naalakkersuisut akissuteqaataanut naammagisimaaralugit qujassutigissavara.

 

Ruth Heilmann, Siumut:


Qujavunga Naalakkersuisup akissutaanik annertuumut. Paasissutissanik annertuunik imaqarpoq. Ilaatigut kisitsisit illoqutigiinnut tunngasut, qanoq amerlatigisut ilaatigut pigigivut tassa 14.000-it. Taavalu pisassat qanoq annikitsigisut pigigivut, taanna paasissutissaq ilimagereerpara taamaassa­soq. Taamaattumik agguaassisarnermi ajornartorsiutit massakkut aaqqiivigineqarsinnaanngitsut, ingerlaannaq takusinnaavarput illoqutigiit tamarmik pisassaqartinneqarnavianngitsut qanorluun­niit piumasoqartigigaluarpat.

 

Kisianni uani tulleriiaarisoqartarsinnaaneranut tunngasoq, tassa uani taamaattoqartillugu makitsi­neq taanna naleqqunnerpaasussatut isumaqarpunga isigineqarsinaasoq, naak immaqa piuminara­luartoq pisassat amerlillugit illoqutigiit tamarmik pisassaqalernissaat, kisianni immaqa taamaa­sinnaanavianngilaq. Naluara. Kisianni neriuppunga taamaassinnaasoq, kisianni taamaattoqas­sanngippat makitaasut ukiumiit ukiumut allanngorartartussaaneri ilimagisariaqarnerpa ? Tassani ventelistemiittorpassuit nalunnginnatsigit utaqqisorpassuit ukiuni taakkunani makitsisarnerup atuuffiani suli makitaanngitsut eqqarsaatigalugit.

 

Aamma nuannaarutigaara uani tuttut umimmaallu piniagaasarnerisa ataatsikkut aallartittalernis­saat. Taanna ammaffigineqarmat, taanna taamaalilluni tassuunakkut aamma saaffiginnissutaasar­tut ajornartorsiutit qaangerneqarsinnaanngussallutik.

 

Uanili Atassutip akissuteqarnermini soorlu imatut oqarami, massakkut siunnersuuteqartut marluk aallaavigiinnarlugit ajornartorsiut qaangerneqarsinnaanngitsoq. Uanga Siumut oqarluni Katuami isumasioqatigiinnermi soorlulu sooq suut tamaasa ajornartorsiutit tassani aaqqinneqarsimasut. Uanga tamanna ilimaginngilara, tassa nunatta pisuussutai pillugit tuttut umimmaallu pillugit oqallittuartoqartussaassaaq pinngitsoorani siunissami. Aamma tamarmik iluarisaanik iliorneq ajornartoq naluarput. Taamaattumik Katuami sivikitsumik malinnaaninni aamma uanga inner­suussutit isumaqatigisorujussuuakka, kisiannili uani isumasioqatigiinnermi aamma amerlasoor­passuit peqataasimanngillat ammalu maani Inatsisartut ilarpassui peqataapput. Kisiannilu uanga una siunnersuutigineqartoq augustimili nassiussimavara, aamma pisinnaatitaaffeqaratta soorlu­luunniit Atassutip Inatsisartunut siunnersuuteqarsimanerput taanna ajoralugu oqaaseqartoq.


Tassami Inatsisartunut ilaasortaasugut tamatta pisinnaatitaaffeqarpugut siunnersuuteqarsinnaanis­satsinnut, pingaartumik qinersisartut piumaffigippatigut. Taanna mattunneqarsinnaanngilaq Atassutip tungaaninngaanniit. Taanna atorluassavarput, aammalu atorluarneqareerpoq.

 

Taamaattumik uani oqallisitsiarneq naak sivikikkaluartumik isumaqarpunga soqutiginartuusoq, pingaartumillu aamma IA-minngaanniit oqaaserineqartut ilumoortortaqarput pinngitsooratik. Taamaattumik uani suleriaqqinnissami taakku suleqatigiit, aamma suliaq ingerlammat, neriup­punga naapertuunnerpaamik suliassaq naammassineqarumaartoq.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit:

Uanga siunnersuuteqartutut nuannaarutigaara aamma siunnersuutima ilassilluarneqarnera. Tassa Ruth-ituulli oqassaanga, una siunersuutinga Katuami ataatsimeersuarnermut attuumassuteqann­gimmat, tassalu Inatsisartut Allattoqarfiani 06.juli-p tiguneqarnikuulluni.

 

Kisianni tassa taamaakkaluartoq, taamatut siunnersuuteqarsimaninnut patsisigisimasara erseqqis­sumik nassuiaateqarfigilaassavara naatsumik;

 assersuutitut Qeqertarsuarmi aalisartut piniartullu iluminni tunniussaareersimasut taakku 75-25 %-illu iluanni namminneq isumaqatigiillutik qanoq agguassanerlugit aalajangersimangaluarput. Taavalu immaqa ilaatigut soorlu;  ilaat piniarnermut allagartallit aalisartuusimapput immaqa avataasiorlutik, taavalu ilai angerlarsimasuaannarlutik pisassaminnik tunitsivissaqarpiaratik. Taava isumaqatigiissimangaluarput namminneq taakku avataani inuussutissarsioreertut tunulliuti­laarlugit, aap makinneqartussaapput tamarmik, kisianni sinneruttut makinneqartussat taakkununn­ga pissakinnerusunut tunniukkusullugit.

 

Kisianni tassa taamaaliornissaq periarfissaqartinneqanngilaq inatsisit malillugit. Aammalu una aamma kissaatigineqarsimangaluarluni; umimmammik pissarsereersimaguni taava tuttumik ataasiinnarmik pissarsissaaq aappassaanik makitsinermi ilaanani.

 


Tassa iluminni taamatut aaqqeerusussimagaluarpaat, kisianni periarfissaqarsimanatik. Tassa taanna aallaaviuvoq siunnersuutinnut.

 

Uanilu uanga Aalisarnermut Naalakkersuisup oqaatigisaanut, oqartoqanngimmat imaluunniit tamarmik tapersiisutut 65-85% -i imaluunniit 15-35 %-inik oqaasianut uanga oqaasissaqalaarpun­ga, tassa taamatut siunnersuuteqarninni agguareersimasut allanngortinneqarnissaanik kikkut sumut tunniunneqarnissaannik siunnersuutiga imaqanngimmat, kisiannili tunniunneqareersut iluanni agguaassisinnaaneq. Taava iluminni 25%-inik sunngiffimmi piniartut namminneq pissarititaasuni agguaassinnaanerat taava 75%-ini taakkunani piniartut pissaminni iluminni aamma oqartussaaqataanerunissaat.

 

Taanna siunertaavoq, taamaattumik massakkut una akuerineqassappat 65-35%-i immaqa asser­suutigalugu taanna taamatut ilusilerneqarsinnaanngorlugu, taava takorloorsinnaasama ajoraluartu­mik ilagivaat assortuunnerujorujussuit pilersussaasut sunngiffimmi pinialuttartut taavalu piniar­tuiit akornanni. Taanna aarleqqutigivara, uanga taamatut agguaassinermi Kommunini peqataasar­tutut.

 

Taamaattumik taassumap misissorluarnissaanik oqartoqarnera nuannaarutigivara, aamma Naalakkersuisut tungaaninngaanniit. Aammalu isumasiuinissap ingerlanneqarnissaannik oqarto­qarnera isumaqatigilluinnarlugu. Tassami aamma Naalakkersuisup una oqarnera isumaqatigilluin­narakku; Kmmuninut ataasiakkaanut pisassiissutinik agguaassisarnermut atatillugu sunniuteqar­sinnaanerup annertusineqarnera eqqarsaatigilluakkanik silatuunillu pingaarnerusutigut killiliiniat aallaavigalugit pisariaqartoq. Taanna isumaqatigilluinnarpara, tassa misigissuserpassuarnik attuisarpoq aamma piniartunut, sunngiffimmi piniartunut aammalu politikerinut annertuumik sunniuteqartarluni.

 


Taamaattumik una aaqqiiniarneq imaattariaqanngilaq, suli aaqqiagiinnginnerit annertunerusut pilernissaannik kinguneqartumik, naak qaqugumorsuarluunniit isumaqatigiivittoqalerunnanngit­soq, kisianni sapinngisamik pinaveersaarneqartariaqarput tamakkua assigiinngitsut.

 

Taava naggasiutigalugu apeqqutigerusuppara, taamatut aaqqiiniarnermi naggasiutigalugu oqaatigimmagu immaqa Inatsisartut arlaleriarluta ataatsimiissimareerpata aaqqiissutissavik nassaarineqarumaartoq. Kisiannili suliassat ilaani annertusitsineq tulliani aavartoqartinnagu naammassereerneeqarsimasinnaasoq. Tassani suna pineqarnersoq apeqqutigerusuppara. Qujanaq.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:

Inuit Ataqatigiit soorunami oqaaserisavut pillugit Naalakkersuisup akissuteqarluni oqaaseqarfigi­saanut aamma uaguttaaq pinngitsoorumanngilagut aamma akissuteqaqqissalluta.

 

Aatsaaginnaq Naalakkersuisoq ilaatigut oqarpoq, illuatugiliuttut uparuagassaminnik uani suliami ujarlertariaqarsimasut. Taamaattoqanngilluinnarpoq!

 

Uani Inuit Ataqatigiinninngaanniik saqqummiussatsinni tikkuartugarput tassaavoq, Inatsisartut tamarmiullutik maani, aamma Naalakkersuisut taamani aamma peqataaffigisaanni tassa 1997-imi ukiakkut Inatsisartut piumasarisimasaat, aammalu maani tamarmiulluta akuersissutigisimasarput.

 

Tassa taanna sammivarput, tassami taamani erseqqilluinnartumik Inatsisartuni ataatsimiititaliat marluk sivisuumik suliaqareerlutik, tassa Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut Nunaleriner­mullu Ataatsimiititaliaat kiisalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq allaat kattullutik ataatsimiit­tareerlutik Inatsisartuni inassuteqarput, tassa 1998-imut tuttunniarnissamut atatillugu ukua malittarineqassasut, aammalu inatsimmut, tassa Aallaaniarneq Piniarnerlu Inatsimmut toqqaan­nartumik ikkunneqassasut: 

1.  Suliffiup avataatigut pinialuttartut eqqarsaatigalugit illoqatigiinnut ataatsinut tuttunniarnissa­mut akuersissummik ataasiinnarmik tunniussisoqartassasoq.


2. Tuttunniarnissamut akuersissutinik tunniussisoqarsinnaassasoq aatsaat qinnuteqarumaartussat sivikinnerpaamik ukiuni marlunni nunatsinni najugaqartutut inuit allattorsimaffianni nalunaarsor­neqarsimagaangata.

 

Tassa taanna erseqqilluinnartumik Inatsisartut taamanili aalajangerpaat. Taamaattussaavorlu. Inatsisartut aalajangeereeraangata aalajangikkat allanngortinneqarsinnaaneq ajorput. Soorunami Inatsisartut namminneerlutik aalajangeriigartik taanna tunuartinneqarnissaa kissaatiginngippas­suk.

 

Taava tassa Naalakkersuisup saqqummiussinermini aamma ilaatigut oqaatigivaa, tassa uagut taanna uparuartorparput imatut oqaatigalugu, tassa patsisissarsionerinnartut uagut nalilerparput. Illoqatigiinnunngooq agguaassisarnissami piumasarisaq ila ima ajornakusoorsimatigivoq taanna piumasarisaq naammassineqarsinnaasimanani.Taavalu tassunga tunngatillugu aamma Naalakker­suisoq oqaaseqarpoq, tamanna Inatsisartunut isertuunneqarsimanngitsoq.

 

Kisianni aamma taanna ilumuunngilaq. Tassami aasaq tuttunniarnissaq eqqarsaatigalugu umim­manniarnissarlu eqqarsaatigalugu, makitsineqareermat aatsaat paasileriallarparput Inatsisartut piumasarisimasaat Naalakkersuisoqarfimmin ngaanniik malinneqarsimanngitsoq.

 

Taamaattumik aamma ilisimaneqartutuut, tusagassiuutitigut annertuumik oqallinneq aallartippoq. Aamma ilaatigut inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami siulittaasorput Otto Steenholdt, tusagas­siuutit aqqutigalugit erseqqissumik nalunaaruteqarpoq, erseqqissarlugu Inatsisartut suna aalajan­gersimaneraat 1997-imi. Ilaatigullu ima allappoq:

 


APiniarnermut Aalisarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup piaartumik ersarissumik paatsuugassaanngitsumillu inuiaqatigiinnut nalunaarutigisimanngimmagu (tassa uparuarneqartari­aqartoq) suliassaq Naalakkersuisumut suliareqqusaq suli nerriviup qaaniippoq, pinngitsooranilu inassutigineqartutut ilusilerlugu aamma suliarineqartussaalluni@.

 

Taava aamma Inatsiseqarnermut Ataatsimiisitaliami siulittaasoq Otto Steenholdt, naggasiilluni imatut tusagassiorfiit aqqutigalugit oqaaseqarpoq:

 

Aeqqortorli uaniippoq, Naalakkersuisunut ilaasortap suliassap piffissaq eqqorlugu suliareqqusap ajornartorsiutit assigiinngitsut pissutigalugit suliarineqarsinnaannginnera siusinaagaarluni partiinut, Landstingimut ataatsimiititalianullu sulisinneqarsimasunut nalunaarutigisimasariaqaralu­armagu@.

 

Tassa taamaattumik isertuussisoqarsimannginneranik Naalakkersuisup aatsaaginnaq saqqum­miussaa aamma eqqunngilluinnarpoq.

 

Aamma una uterfigeqqilaariarlara, tassa illoqatigiinnut agguaassisarnissamik piumasarisaq, ila sooq taama ajornartigissava ? Ila inuiaqatigiit ima amerlatiginngilagut. Aammalu qitiusuminn­gaanniit agguaassisoqarneq ajorpoq, Pisortaqarfimminngaanniit tuttutassat ima amerlatigisut soorunami aalajangersorneqareertarput taavalu agguaassinissaq ingerlanneqartarpoq sumiiffinni ataasiakkaani, tassa Kommunini. Kommunini agguaassisoqartarpoq inuit tikillugit.

 

Taamaattumillu aamma naatsorsuutigisariaqarpoq Kommunip namminneq aamma nalunngeqqis­saassammassuk inuit sumi najugaqartiternersut.

 


Tassa taamaammanuna aasarmanna tuttunniarnissami aammalu umimmanniarnissami Inatsisartut 1997-imi piumasarereesimasaat malinneqanngimmat tupinnanngeqisumik innuttaasut, soorunami innuttaasut sianiitsuunngillat, aamma Inatsisartuni ataatsimiittarnivut aamma malinnaaffigeqqis­saarniartarpaat, innuttaasut taamani anunngeqqissaarpaat Inatsisartut 1997-imut ukiakkut qanoq aalajagiinersut. Taamaattumik aamma oqaatigineqareersutuut, aasaq manna tuttunniarnissamut umimmanniarnissamilu Inatsisartut taakku aalajangiuteriigaat,  malinneqanngimmata inuiaqati­giinnit tamanna assut aalassaatigineqarsimaqaaq allaallumi, soorlu saqqummiussinitsinni oqaatigisatsituut, ilaqalersimavugut allaat nassuerutigiinnarlugu ima oqartariaqalerluni, Asuukki­arujussuaq qanorluunniit inatsisiliortoqaraluarpat, taava ajunngilaq tuttunniaannallassaagut@!

 

Taava Inatsisartut ataqqinassusiat sumiippa ?

Taava aamma naak, Naalakkersuisut Inatsisartunit piumaffigineqarlutik ingerlatsinissaat, taava   naak ?

 

Taava aamma isumaqarpunga una oqaatiginngitsoortariaqanngitsoq tassa, saqqummiussinitsinni aamma taanna oqaatigivarput, tassa qangaaniilli inuiaqatigiit kalaallit piniagassat ikiliartulersima­gaangata, inuiaqatigiit kalaallit qangaaniilli, pissusitoqqatik malillugit naapertuilluarnerpaamik tamakkua agguaanniartarpaat.  Periuseq tamanna maannakkut atorneqanngilluinnaqqeqqissaar­poq. Oqaatigeriikkatsituut europamiut inatsisilioriaasiat annertuallaamik aamma Namminerso­nerullutik Oqartussani atugaalernikuummat. Tamanna naammaginanngilluinnarpoq, allaallumi immaqa nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa aalajangersaavigineqarsimaneranut tunngatillugu ILO- konvission 169-imut aamma naapertuunnani. Taamaattumik tamakkua pissutsit aaqqilluin­nartariaqarput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Una assortuussutaasinnaagunanngilaq ullumikkut tuttunniartarnermut periuseq tamanik naamma­gineqanngimmat.  Aamma tamanna Inatsiartuni siusinnerusukkulli oqallittarnitsinni malunnarpoq Inatsisartunik ilaasortanik aamma naammagineqanngitsoq. Taamaattumik Johan Lund Olsen-ip oqaaserisai kiisalu Inatsisartut aalajangersimanerat, taanna ataqqineqassappat uanga tupingusuuti­gaara, soormi Naalakkersuisoq suliassaminik naammassinnissinnaasimanngikkuni Inatsisartut nalunaarfigisimanngilai ? Taanna ileqqorissaarneruvoq, aammalu taamaattariaqarluinnaraluarlu­ni.


Kisianni tassa maannamut Naalakkersuisuminngaanniit oktoberimili 1997-imili tassunga tunngasoq paasissutissiissutigineqarmat Inatsisartuni, aatsaat ullumikkut Inatsisartut ilisimatinne­qarput ukioq ataaseq qaangiutilersoq. Isumaqarpunga pissutsit taamaattut akuersaaginnarneqar­sinnaanngitsut. Tassami nalunngilarput Naalakkersuisut pillugit Inatsisartut inatsiseqarput, Naalakkersuisut akisussaatitaasinnaaneranut tunngasunik. Aamma tamakkua nalunngilara Inatsisartuni ilaasortat amerlanerussuteqartut namminneq arlatik kukkussuteqarsimagaangata Inatsisartut suliarisaat soqutiginagit ilaanni killormut taasisarput, sussa taanna uagut amerlanerus­suteqaratta kukkusoqaraluaruni soqutaanngilaq.

 

Tamanna pissuseq periuseq ajorpoq ajorluinnarpoq akuersaarneqarsinnaanngilaq, immaqa illarnaannartutulluunniit oqaatigineqarsinnaavoq, allaat assersuutissaqarpugut arlalinnik. Aamma suleriaaserput Inatsisartuni aamma qanoriliallannerinnakkut malinneeruttarpoq. Taava aperisaria­qalissaagut, ila taamaaliortuassagutta innuttaasut uagut inatsisiliatsinnik peqqussusiatsinnillu malinnittussaaniaraluartut, taava tatiginassuserput qanoq isigilissavaat ?

 

Aamma Juaat ilumoorluinnarpoq oqarami, ullumikkut takornartaajunnaarsimavoq allagartaqara­tik tuttuttartut. Allaat tusartalerpavut imatut oqartartut:

 A sussa, allagartanik qinnuteqanngikkaluaruma peqanngikkaluarumaluunniit tuttussaanga@!

 

Avaanngunarpoq taamaattut oqaatsit tusarlugit, nuanninngillat. Tassa ajoraluartumik taamaatto­qalersimavoq. Aammalu allaat imatut ingasatsigivoq, taanna tuttut sukutsitaanut pinerpoq ikkunneqartartoq, tunniunneqartartoq uppernarsaatitut atugassaq, taanna arlaleriarlutik allaat atortarsimavaat. Aatsaat nakkutilliisunik imaluunniit arlaanik pisortanik naammattoorneqarunik illuteriaannanngorlugu. Taamaattumik nakkutilliinneq atorneqanngilaq annerusumik.

 


Kiisalu inuit saqqummiininni affakuinnaanerarlugit eqqaanngilluinnarpakka, aamma inuit affakuinnartut uanga naatsorsuutiginngilakka imaluunniit 1/4-itut. Inuk sumi inunngorsimaguni apeqqutaanngilaq kina anaagineraa kinalu ataatagineraa. Inuk Kalaallit Nunaanni inunngorsima­guni Kalaallit Nunaanni inunngorsimassaaq, taavalu Kalaallit Nunaanni najugaqartutut naatsor­suunneqartariaqarluni. Taakkuttaa paatsoorneqarsinnaanngilaq aamma allamut sangutitsiniutaan­naavoq affarmik 1/4-imilluunniit oqalunneq, tamanna Naalakkersuisumut sakkortuumik utertit­tariaqarpoq, akuersaarneqarsinnaanngilaq inuk affaannartut naatsorsuunneqassappat.

 

Unneqqaserlunneq atorlugu imaluunniit tunngavigalugu ingerlatsiniartoqarnissaa, soorunami kialluunniit akuerisinnaanngilaa. Minnerpaamilluunniit Inatsisartut naamik, taamaattumik unneqqareqatigiilluta sulisariaqarpugut, aamma Naalakkersuisut taamaaliortariaqarput. Tamanna piumasaqaat minnerpaatulluunniit piumasaqaatigineqartariaqarpoq Inatsisartunut ilaasortanit.

 

Lars Sĝrensen, Ataatsimiinnermik aqutsisuugallartoq:

Eqqaasitsissutigilaassavara tuttunut tunngasut umimmannullu tunngasut eqqartoratsigit.

 

Sivert Karl Heilmann, Atassut:

Taamaalluinnarpoq, isumaqarpunga siunnersuuteqartut tunngavii pinnagit oqaluttoqaqattaarto­qaannalersoq manna oqaluttarfik atorlugu.

 

Siullermik Naalakkersuisumut ilaasortamut akissutaanut takisuumut, uagullu oqaaseqaatitsinnut naatsunut erseqqissunulli -qujanaq.

 


Isumaqarpunga takisuuliornataluunniit peqqissaartumik suliassiissutigineqartut suliarineqassap­pata pingaartorujussuusoq, ajornartorsiutit uteqattaarlugit, una oqaluttarfik atornagu kisiannili Ataatisimiititaliani susassaqartuni peqqissaarulluinnarlugit Inatsisartunut anngunneqartariaqartut. Kattuffiit suleqatigalugit taavalu aamma uani taasimasatsituut, soorlu pisuussutit uumassusilli pillugit aamma isumasioqaqatigiittoqaqqammersoq. Tamakkua oqariartuutigineqartorpassuimmi? Imaqarniliorneqartussaapput. Taakkulu aamma neriorsuutigineqarput Inatsisartunut ilaasortanut agguaanneqarumaartut.

 

Isumaqarpunga naatsumik oqaaseqarnitsinni imatut Ruth Heilmann imaluunniit Maliinannguup siunnersuutai tassa soqutiginnginnatsigit annerusumik oqaaseqarfiginianngikkivut. Soorunami siunnersuuteqartut, kikkulluunniit siunnersuuteqarpata ataqqivarput.

Ussernartorsiorsimagaluarpunga allaat una oqaluttarfik atorlugu, oqarluaannarniarlanga, allakka­tigut akiinnarneqartariaqarpulluunniit taakkua. Kisianni Naalakkersuisunut ilaasortap akissute­qaatai aamma tapersereeratsigit amerlanerit naatsukullaannannguamik taamatut oqaaseqarfigaa­vut.

 

Isumaqarpunga aamma Johan Lund Olsen-ip siorna Aalisarnermut Piniarnermut Ataatsimiititalia­milu taavalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami tuttunniartarneq umimmanniartarnerlu pillugit oqallittoqarnerani eqqaamasara unaasoq tassaasoq; illoqutigiinnut pissassiissarnermut ataatsimii­titaliat taakku marluk inassuteqarnerminni Naalakkersuisut misissuisoqarnissaanik ajornanngip­pat nalilersuisoqartariaqartoq/ misissuilluartoqartariaqartoq.

 

Oqaaseq Aajornanngippat@ eqqaamaniaraluarpara taamaattoq. Taamaattumik aamma Naalakker­suisunut ilasortap takutereerpaa, illoqutigiit qanoq amerlassusiat taavalu pisassat qanoq ikitsigi­nerat. Taamaatsillugu taannaluunniit oqaatigineqaannartoq naammanngilluinnarpoq, isumaqarpu  nga tamakkua soorunami akisussaassusilimmik Naalakkersuisut iliortissagutsigu aamma isuma­qarpunga isiginngitsuusaartariaqanngikkivut, pisassat imatut ikitsigaat taavalu illoqutigiinnut imatut amerlatigisut. Allaammi nalunngilarput inuussutissarsiutigivillugu piniartut pisassinneqar­nerluunniit ajortut.

 


Taavalu makitsinernut tunngassuteqartut isumaqarpunga makitsineq taanna nuannarinngikkaluar­lugu, nuannaringaluarluguluunniit tassa allatut ajornartumik taamaattuartussaagunarpoq. Kisianni Ruth Heilmann-ip siunersuutaanut immaqa tikaagullinniartartut aamma inuussutissarsiutigillugit, assigusumik iliortoqarsinnaanera misissorneqarsinnaavoq, soorlu holdikkaarlugit umiatsiaararsor­lutik tikaagullinniartartut pisassinneqartarput, tamarmillu ukiumi ataatsimi pissarsisinnaasann­gimmata allatut ajornartumik pissarsinngitsoortut aappaaguani taakkua eqqaamaniarneqartarput.

 

Takisuuliorumannginnama takisoorujussuarmik oqallittoqarsinnaagaluartoq isumaqarpunga tamaanga killittariaqarlunga.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittasuat:

Uanga sivitsorsaanianngilanga aamma isumaqarpunga oqallinneq una ullumikkut tusarnaarlugu naammalluartumik apeqqut immikkut illuinnaqqissaartoq, tuttunniarnermut tunngasumik pingaartumik eqqarsaatit isigalugit. Tassani periaaseq maannamut atorneqartoq Kommunit pineqartut, piniartut aalisartullu kattuffii suleqatigalugit Inatsisartunut Naalakkersuisoqarfik, taamaalillunilu aamma maannakkut Inatsisartuni eqqissisimatitsinermut aammalu avatagiisinut tunngasutigut ataatsimiititaliat suleqatigiinnerisigut apeqqut taanna aaqqinniartariaqarpoq.

 

Aamma tassuunakkut aaqqiiniarnermi immitsinnut pisuuteqatigiinnerit qaangerumallugit Naalakkersuisut ullumikkut akissutaanni aamma takuneqarsinnaavoq Kommunit pineqartut, taavalu aamma Kattuffinnit aqqutissat. Aammalu una maannakkut Inatsisartut ataatsimiititaliari­saat namminneq eqqissisimatitsinermut avatagiisinullu tunngasutigut, taakku ataatsimoorlutik ataatsimiititaliaammata. Erseqqissumik tassuunakkut qanimut aamma suleqatigalugit iliortoqar­nissaanut noqqaanerit Naalakkersuisuninngaanniit inussiarnersumik taakku tiguneqarput. Taanna isumaqarpunga ajunngitsumik oqallinnermi maani siunnerfittut taasariaqartoq.

 

Paaviaaraq Heilmann, Piniarnermut Naalakkersuisoq:

 Naatsunnguamik ataasiakkaannguit kisiisa oqaaseqarfigilaarniarpakka, siullermik Anthon Frederiksen-iminngaanniik. Minnerpaamilluunniit piumasarisariaqartoq unneqqarinnissaq. Soorunami unneqqarinniarsarivugut, aamma unneqqarittussaavugut Naalakkersuisut Inatsisartut tungaannut pingaartumik.


Una aasaq manna aavartoqarnissaanut tunngatillugu ilisimatitsisimaneq, taanna nassuerutigivara piffissaq kingusinaartoq. Taamanikkulli ilisimatitsineq pisimasoq, tassalu Aalisarnermut Ataatsi­miititaliamut. Aalisarnermut Ataatsimiisitaliamut Inatsisartut tassani sinniisaat inissisimasut ilisimatinneqarsimapput allakkatigut sukumiisumik, uagut Naalakkersuisut isumaat malillugu. Aammalu tamanna paasisakka malillugit annertuliuutiginiarneqarsimanngilaq annerusumik tassani. Aammalu Inatsiseqarnermut ataatsimiisitaliaq tassani aamma ilisimatinneqarsimavoq.

 

Eqqortuunngilaq Anthon Frederiksen-ip oqarnera, aatsaat Inatsisartut uani ilisimatinneqartut. Inatsisartut sinniissaat ilisimatinneqarsimapput julimili, tamannalu soorunami ajuusaarutigivara aamma maana iluatsillugu aalajangerneq pisimaniariartoq ilisimatinneqarsimasariaqaraluarput. Taannalu soorunami uanga akisussaaffigaara, tamannalu atorfilittannut aamma naveersinnissuti­giumaarpara, aamma pereerpoq.

 

Taava Johan Lund Olsen-imut tunngatillugu. Illoqutigiit uteqattaaginnarmagit oqaatigerusullugu, qanoq iliorusukkaluaravit ? 14.000-it illut, illoqitigiit, pisassallu 3.680-it. Makitsisoqartussaavoq. Tassaana taanna qitia, naapertuilluarnermik pisoqassappat taanna ujartorsimasaraluat Inatsisartut Naalakkersuisullu siorna, pisinnaanngitsoq takusinnaasimagatsigu. Aammalu inatsisitigut piareersagassat assigiinngitsut annertusimaqimmata taanna angumerineqarsinnaasimanngilaq. Taamaammat uteqattaarinerinnaavoq tassunga tunngatillugu oqallinneq. Naalakkersuisut sooru­nami neriorsuisimapput suliariniassallugu. Kisianni aamma una siulliunngilaq suliaq, Naalakker­suisut suliassinneqartut neriorsuinerminni assigiinngitsuni ikkarliffeqarsimagaangamik kinguar­titsisariaqarnermik oqariartortariaqartarnerat Inatsisartut, taanna nutaarsiassaanngilaq. Inatsisar­tullu pilermata taanna ingerlasimavoq. Assigiinngitsut aqqusaarneqartarput, pisariaqartumik allatut ajornartumik siunniussaminngaanniit kinguartitsisariaqarnissaq pisariaqaleraagat, taannalu soorunami Inatsisartunut aamma nalunaarutigisariaqarpoq.

 


Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard-imut tunngatillugu, tassa taanna siunniussarput aamma pisassiissutit taamatut nikerarsinnaasumik piniartut, taavalu saniatigooralugu piniartartunut, taassumap saniatigut aamma namminneq soorunami Kommunit iluanni piniartooqatigiit akorn­ganni agguaassisinnaanerit nikerartumik, taanna Kommunit suliarissagaat peqatigiiffiit assigiinn­gitsut peqatigalugit. Tassa taanna siunniussaq.

 

Tassa taamatut annertunerusumik oqaaseqarnanga kingullermik oqaaseqartut soqutiginarsorineru­sakka pisariaqarsorinerusakkalu oqaaseqarfigissallugit, oqaaseqarfigilaarpakka.

 

Ruth Heilmann, Siumut:

Mannaana oqaluttarfik atortaripput amma Inatsisartut siunnersuuteqarsinnaalluta aamma ajornar­torsiutit aaqqinniarlugit manna oqalliffiulluni, aamma massakkut apeqqummi taamatut pisoqar­poq.

Taamaattumik Atassumminngaanniit oqaatigineqartut, allakkatigut akineqaannarsimasariaqaralu­artoq. Immaqami taamaattoqarsinnaavoq, aamma qujarussimassagaluarparput immaqa taamaatto­qarsimappat, kisianni uani periarfissaqartinneqarpugut oqalliseqarnissatsinnut.

 

Aamma siullermik oqaaseqarama qujassuteqarpunga Naalakkersuisumut, kiisami qulakkeerne­qarmat nammineerluta Kommunit periarfissaqalersugut qinnuteqartitsinissaq sumut killilersin­naallugu.  Tassa misigisat aallaavigalugit siunnersuuteqarsimavugut juulimi, misigisat aallaaviga­lugit augustimi. Tassani sapaatip akunnerinnaa periarfissaralugu agguaassinissaq, agguaassisaria­qarsimagatta Kommunimi. 17.juli -eqqaamanerlunngikkukku- qinnuteqartitsineq naavoq, taavalu sapaatip akunnerinnaa qaangiuppat tassa agguaassineq naammassereertussaq.

 

Taamaattumik ajornartorsiutit tamakku nalaattakkavut pillugit taamattu aaqqiiniarnermik siunnersuuteqarnerput, isumaqarpugut aamma ilassilluarneqarmat partiit tungaanninngaanniit, allaat Sivert oqarluni, tassa sivisuumik oqallittoqarsinnaagaluartoq. Tassa taanna taamak apeqqut soqutigineqartuaannartigaaq tuttut umimmaallu pillugit maani oqallittarneq.

 


Isumaqarpungalu aamma nangittuassasoq, kisiannili aamma naatsorsuutigaarput ataatsimiititaliaq aaqqiiniaqataassasoq aammalu qilanaarissavarput qanoq aaqqiissutissanik saqqummiinissaa.

 

Hans Enoksen, Siumut:

Paasiuminaatsippara assut qaquguuna aavartoqarniartoq ? Erngiinnaq imaluunniit qaqugu? Aamma naluarput aappaagu qaqugu pisassat amerlatigissanersut. Naalakkersuisut pisassanik aalajangiisarput, aamma taanna ataqqivarput. Sapinngisamik assigiinngisitsinaveersaaqqissaarlu­tik naak ilaatigut immaqa uagutsinnut innuttaasunut mamaattaraluartoq. Kisianni allatut ajorna­qaaq pisassat taama killeqartigitillugit annerusumik qanoq iliortoqarsinnaanngilaq. Ajoraluartu­mik taanna massakkut akuerisariaqarparput. Sippulimmik atuiniarutta pisuussutit uumassusillit pingaartumik tuttut navianartorsiortissavavut.

 

Kinguaavut pisassaqartinnavianngilavut uagutsinnuinnaq eqqarsaatigaluta massakkut piniarneq ingerlatsissagaluarutsigu.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:

Naatsunnguusariaqarpoq soorunami, tassa manna oqaluttarfik Inatsisartut Aalisarnermut Piniar­nermut Nunalerinermullu Ataatsimiititami Siulittaasup una oqaaseq Asapinngisamik@, taamani Inatsisartut ukua akuersissutigisaat 1997-imi, oqaaseq taanna Asapinngisamik@ ataatsimilluunniit atunnginnamikku.

Taamaattumik qinnutigaara qanorpiaq Inatsisartut taamani oqalliseqarsimanersut pingasunngor­neq 05.november 1997 nal.13.52. Aajuna Sivert K.Heilmann-ip ataatsimiititaliat marluk sinnerlu­git Inatsisartunut inassuteqaatigisaa, aammalu Inatsisartut tamarmiullutik akuersissutigisaat Naalakkersuisut ilanngullutik.

 


Inatsisartut Naalakkersuisut suliassissagaat Inatsisartut upernaamut ataatsimiinnissaannut allan  nguutissatut siunnersuummik saqqummiussinissaannik, taamaalilluni suliffiup avataatigut pinialuttartut, uumasunik killilersukkanik piniartarnerannut atatillugu qularnaarneqarluni, taakkua nunatsinni najugaqartutut inuit nalunaarsorsimaffianni minnerpaamik ukiui marlunni naluaarsor­neqareersimanissaat.  Illoqatigiinnut ataatsinut akuersissummik ataasiinnarmik tunniussisoqarsin­naassasoq, aammalu akuersissut inummut atiatigut taasamut tunniunneqartassasoq tunineqarsin­naasassanngitsorlu@.

 

Tassa taanna Inatsisartut akuersissutigisaat. Oqaaseq Asapinngisamik@ ataatsimilluunniit atorne­qanngilaq.

 

Sivert K. Heilmann, Atassut:

Issuaaqattaarneq ajunngilaq, Johan Lund Olsen, uanga pappiaraatikka tigumminngilakka. Oqaasertaataana ilaaniissoralugu eqqaamanninnera malillugu taanna taaginnaringa.  Tigumminn­ginnakkit utoqqatseraluarpunga, kisianni malunnarpoq peqqissaarulluinnarlugu taakku siunner­suutit marluk suliarineqartariaqarput.

 

Lars Sĝrensen, Aqutsisoq:

Taamaalilluni immikkoortoq 70 aamma 77 tassa: suleriaaseq 41 naapertorlugu

 eqqartuineq tamaanga killeqarpoq.

 

Oqaluuserisat naammassipput.