Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 86

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Sisamanngorneq 29. oktober 1998 nal. 12.35

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 86

 

Suleriaatsimi ' 41 naapertorlugu apeqquteqaat toqqammavigalugu oqallinneq:

Nunatsinni aalisariuteqassutsip siunissami aaqqissuussiffigineqarnissaa anguniarlugu suleqatigiissitaliornissaq.

(Inatsisartunut ilaasortaq Lars Karl Jensen)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat.

 

Lars Karl Jensen, apeqquteqaateqartoq, Siumut:

Aallaqqaasiininni apeqqutigissavara aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup ukiuni aggersuni tulliuttussani ineriartortinneqarnissaa qanoq ilusilimmik Inatsisartutigoortumik pilersaarusiussa­varput?

 

Taavalu una oqaluuserisassanngortitara naqitanngorlugu pereernikuummat naalisalaaginnassa­vara.

 

Tassa maannakkut periusiusut najoqqutaralugit Nunatsinni Aalisarnermik Siunnersuisoqatigiin­nik peqarpugut, Fiskerirċdi, taakkulu aamma saniatigut pinngortitamik ilisimasallit, uumassusi­linnik ilisimasallit, biologit Naalakkersuisunut siunnersuisuusarput. Uagullu Inatsisartuni Aalisarnermut Ataatsimiititaliamiittugut aamma Naalakkersuisunut siunnersuuteqartarpugut assigiinngitsunik. Taamaakkaluartoq ullormiit ullormut aalisartut ajornartorsiutaannik takkutto­qartuartarpoq, taamaattumillu apeqquteqaatigisanni aallaqqaammut taanna aallaavigivara.

 

Taakkumi ataatsimut isiginiaraanni ukiuni makkunani aalisakkat qaleruallillu pisarineqarsinnaa­sut killeqarnerisigut aalisariutikillisaaneq maannakkumut killiffia nammineq sarfamik ingerlasu­tut aaqqissuussaalluni ingerlammat, uanga pisariaqartillugu maani oqallisissiaraara siunissami pilersitsisoqarsinnaanersoq ataatsimiititaliamik sinerissami qanittumi aalisartut aaqqissuussiffigi­neqarnissaat ullumikkornit pitsaanerusumik anguniarlugu. Taamatut naalisarlugu saqqummiuti­laaginnarpara.

 

Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:


Inatsisartunut ilaasortaq Lars Karl Jensen Inatsisartut suleriaasissaanni ' 41 naapertorlugu nunatsinni aalisariuteqassutsip siunissami aaqqissuussiffigineqarnissaa anguniarlugu suleqatigiis­sitaliornissaq siunnersuutigaa.

 

Siunnersuuteqartup itisileraluni nassuiaatai atuarluaraanni isumaqaqqajaanarsinnaavoq aalisariu­tit pigineqareersut tulaassinerminni atugarisaasa pitsaanerulersinneqarnissaannik suliniuteqarto­qarnissaa pingaarnerutillugu ujartoraa.

 

Ilumoorluinnarpoq ilaannikkut aalisartut tulaassuinissamut periarfissaat arlaannik peqquteqartu­mik ajornartorsiutigineqalersarmata. Tamakkununnga nunami tunisassiorfiit atortorissaarutaasa aserorneri pissutaasinnaapput, kisiannili aamma tulaassukkat nunami aalisakkeriviit naammassi­sinnaasaat sinnerlugit amerlassuseqalersinnaapput, taamalu tunisiniartut itigartinneqartariaqaler­lutik.

 

Tamatumunnga atatillugu oqaatigineqassaaq Naalakkersuisut pissutsit tamakku ilisimaarimmati­git aaqqiiviginiartuarlugillu. Piffissarli ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu ineriartorneq  tamatu­mani pineqarpoq, tassami tulaassivissat kiisalu pisuussutsit atorneqarneri tamaasa immikkut pitsaanerpaamik ingerlanniaraanni aningaasarpassuit atorneqartussaammata.

 

Ajornartorsiutit tulleriiaarlugit isiginnaarutsigit paasisinnaavarput avataasiorluni raajarniutinik naleqqussaaneq naammassineqarsimasoq. Tassa aalisarnermi tassani aalisarsinnaassuseq pisarineqarsinnaasunut naleqqulluinnalersimavoq nunatta imartaani pisassat eqqarsaatigalugit.

 

Taamatukanneq aaqqissuussineq - immaqa allaat sakkortunerusoq - puigortagarput tassaavoq avataasiorluni saarullinniutit qaleralinniutillu naleqqussaavigineqarsimaneri.

 

Sinerissamut qanittumi raajarniutit qiviarutsigit angallatinut ataasiakkaanut pisassiissutit tuniniarneqarsinnaasut 1997-imi januaarip aallaqqaataani atuutilersinneqarmatali tamatumani aalisariutinik naleqqussaaniarluni aaqqissuussineq aningaasaqarnikkut ingerlatsinikkullu periarfissaasimavoq. Naleqqussaaneq taanna aallartinneqareerpoq kisiannili Inatsisartut kissaataat naapertorlugu nammineq piumassuseq tunngavigalugu ingerlanneqartussaagami aalisariutinut avataasiortunut sanilliullugu sukkaannerusumik ingerlavoq.

 

Ullumikkulli sinerissamut qanittumi raajarniutit ukiuni kingullerni 130-niit 80-it inulaarlugit ikileriarsimanerat nalunngilarput.

 

Avannaani qaleraleqarfinni ukiuni kingullerni aalisarneq annertusiartupiloortoq qiviarutsigu aamma takusinnaavarput Naalakkersuisut aalisarnermi pisaqarsinnaassutsimut akuliunniartut.

 


Tassa uanga Naalakkersuisullu toqqaannartumik kajumissaarinitsigut Inuussutissarsiutinut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliap aalisarnermi tassani angallatinik amerlanerusunik aalisaler­sitsinissap unitsinneqarallarnissaa maannakkut eqqarsaatersuutigaa qanittukkummi kangerluit qaleraliisa aalisarneqarnerat annertuumik annikillisittariaqalissagunaratsigu.

 

Raajat nunamut tulaanneqartartut ikiliartornerat nunami suliffissuit naammassisaqarsinnaassusii­sa naapertuuttunngorsarneqarnerat pillugu  pilersaarummi Inatsisartunit akuersissutigineqarsima­sumit sillimaffiginiarneqarpoq.

 

Aammattaaq ukiuni kingullerni Naalakkersuisunit tamakkiisumik akuerineqarlutik kajumissaar­neqarlutillu pisiortornermik suliaqartut amerleriarsimapput, tassa tunisassiortut.

 

Taamaalillutik Naalakkersuisut isumaqarput pisiortortoq ataasiinnaasariaqanngitsoq aamma tunitsivinni naammassisinnaasat annikikkaluamik annertunerusariaqartut. Taamaalilluni pisiortortut tunisassiassaminnik pilerngunneratigut akit piviusut akigitilerneqarnissaat unammil­leqatigiinnikkut pilersukkut qularnaarneqassaaq.

 

Tamakku tamaasa oqaatigereerlugit taamaattoq Naalakkersuisut suli misigisimapput ineriartortit­sinissamut periarfissat kiisalu maani aalisariutitta assigiinngitsut tamarmiusut akornanni ikililerneqarnissaannik pisariaqartitsisoqarnera malinnaavigeqqissaarneqartariaqartut.

 

Annermik Inatsisartunut ilaasortat marloqiusamik inissisimasussat amerlavallaalernissaat pinngitsoorniarlugu Naalakkersuisut taamatut isummanik pisariaqartinneqartumik nassaarniartar­nerminni isumasioqatigiissitsisarneq suleqatigiissitaliortarnermit salliutinnerujumavaat.

 

Assagiarsuit pillugit isumasioqatigiissitsineq naalakkersuisoqarfimma sulissuteqarneratigut piviusunngortinneqartoq eqqaasitsissutigilara. Taamatuttaaq Inatsisartunut ilaasortanut eqqaasit­sissutigissavara naalakkersuisoqarfiga decembarip aallartinnerani aalisarneq pillugu isumasioqa­tigiissitsisussaammat, ilaatigut - minnerunngitsumillu - aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup siunissaata naliliivigineqarnissaa siunertaralugu.

 

Naalakkersuisut isumaqarput taamatut isumasioqatigiissitsisarnerit, eqqarsaatersuutigineqartartu­nut isumassarsianullu ataatsimiititaliani siunnersuisoqatigiinnilu siunnersuuteqartup itisileraluni nassuiaammini taasaani pilersartunut iluaqutaallutik tapertarineqartartut.

 


Isumasioqatigiinnerit tamakku inuussutissarsiortut soqutigisaannik naalakkersuinikkullu soqutigisanik pitsaasumik akuleriissitsisarput. Taamaammat Naalakkersuisut siunissami pilersaarutigaat taamatut oqaloqatigiittarnerit naalakkersuinikkut suleqatigiissitalianit salliutinne­qassasut.

 

Siuliini taaneqartut tunngavigalugit Naalakkersuisut sinnerlugit inassutigissavara Inatsisartut siunnersuut akuerissanngikkaat.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Nunatsinni aalisariuteqassutsip siunissami aaqqissuussiffigineqarnissaa anguniarlugu suleqati­giissitaliornissamik Inatsisartunut ilaasortaq Lars Karl Jensen siunnersuuteqarpoq, taannalu oqaaseqarfigissavarput.

 

Inatsisartunut ilaasortaq Lars Karl Jensen, Siumut, nunatsinni aalisariuteqassutsip aaqqissuussif­figineqarnissaa pillugu Inatsisartunut oqallisigisassanngortitaminik siunnersuuteqarpoq, siunnersuullu tunngavigalugu imaak Siumumiit oqaaseqarfigissavarput.

 

Ukiut kingulliit nunatsinni aalisarnikkut pisarineqarsinnaasut ilaatigut killeqartumik ingerlalersi­mapput aalisakkat pisarineqartartut ikiliartuinnarnerat pissutigalugu, tamannalu allatut ajornartu­mik aalisariuteqassutsip anleqqussaaffigineqarnissaanik kinguneqarsinnaanissaa piareersimaffigi­sariaqarparput, ullumikkummi angallatit ilaatigut amerlagutilersimapput, pingaartumik sinerissap qanittuani aalisartut eqqarsaatigalugit.

 

Siunnersuuteqartup tunngavilersuutigaa aalisartut atugaasa ilaatigut ilungersunartumut inissitto­ortarnerat ilaatigut tunitsiviit ajornartorsiutaasarneri aalisariuteqarpallaarnerlu pissutigalugit, siunnersuuteqartup tikkuartugaa oqaatigisariaqarpoq ilumoortoq, siunissamilu aaqqinniarnissaa anguniarlugu sulissutigisariaqartoq aalisarnermi susassaqartut peqatigalugit.

 

Siunnersuuteqartup ilaatigut tikippaa aalisariutit anleqqussarneqarnissaanik suleqatigiissitaliamik pilersitsinissaq, Siumumilu isumaqarpugut suleqatigiissitamik pilersitsinissaq pilerinaraluartoq ilaatigut immaqa suliap kinguarsarneqarnissaanik kinguneqarsinnaasoq, tassami aalisartut peqatigiiffii aamma toqqaannartumik suleqatigineqarsinnaapput aammalumi ilisimalluarpaat qanoq iliortoqarsinnaasoq.

 

Naalakkersuisut Siumumiit isumaqatigaagut oqarmata, suleqatigiissitaliornissaq akuerineqas­sanngitsoq, massakkullu pilersaarutigineqartoq, tassalu Aalisarneq pillugu Isumasioqatigiinnis­saq aalisarnermut tunngasunik sorpassuarnik eqqartuiffiusussaq, pissangalluta utaqqissavarput. Tamakkulu pissutigalugit siunnersuutip Naalakkersuisunit itigartinneqarnera Siumumiit taperserparput.

 


Taavalu naggataatigut una oqaatigilaassavara, ikinngussuarma ajorsartitaanera ajuusaarutigigaar­lugu allappara, imaallaammi aamma paasissavaa ajorsartitaalluni qanoq ajortigisoq.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Apeqquteqartup ukiuni makkunani aalisartunut kipiluttunartartut akuttunngitsumillu tutsiuttartut aallaavigalugit apeqquteqaataa imaappoq: Tamakkuuku qaqugu iluamik aaqqiivigineqarniartut?

 

Ukiuni makkunani aningaasaq aallaavigalugu inuulernermi tamatta paasinartumik ima inissisi­marusuppugut, ima aningaasarsiaqassalluta pinngitsoorata ulluinnarni akilersugassatsinnut akiliisinnaassalluta, soorunalimi aamma tamakku tamarmik akilerneqareeraangata annertulaann­guanik kaasarfimmioqarusuttarluta, tullianik aningaasarsinissata tungaanut amigarpallaaratik isumalluutaasussanik.

 

Aamma aalisarnermik inuussutissarsiuteqartut, apeqquteqartup apeqqummini qiterititai taamator­luinnaq ipput, taakkununngali atugassarititaasut atorfillip atugarisaanit oqimaanneroqaat, sila, aalisakkat, tunisiniarneq allarpassuillu aningaasarsisinnaanermut aalajangiisooqimmata.

 

Tamakkorpiaat pissutaallutik taakkununnga takornartaanngilaq aningaasarsiat akiligassanik qalliisinnaajunnaartarnerat, inummut kimulluunniit qiimmaammernanngilluinartoq.

 

Pisassat killilersugaalerput, tunitsiviit qanittut ilaatigut matuneqartalerput. Assersuutigisigu ukiut marlussuit qaangiupput, aalisariutit 20 tonsillit pisaminnik usillutik anorituseruttorfiaini allatut ajornartumik Narsamiit Nuuliartariaqalermata pisannguaminnik tunisiartorlutik, tassa tunitsivik taqqavaniittoq allatut ajornartumik matutsiarneqarnerata nalaani.

 

Sikusartormiut kujammukartarput ilaquttatik ukioq naajusavillugu qimassimassallugit, nammin­neq nunaminni aalisarsinnaannginneq, aningaasarsisinnaannginneq pissutigalugu. Aalisartorpas­suaqarpoq pisaminnik aallussilluarnertik pissutigalugu pisassaminnik nungutsipallartartunik, piffissallu sinnerata sumut atortariaqarneranik eqqarsartariaqalersartunik.

 

Pilimmut katersuukkaangamik tunitsiviit ulikkaapallanneqaraangata avataaninngaanneersuuner­tik pissutigalugu tuniseqqusaajunnaartarput, tamakkuinnaat eqqaavagut, aalisartumut atugassami­gut oqimaarsareersumut annertuumik nanertuilersartut. Tamakku ataatsimut kattutaariarlugit apeqquteqartoq aperivoq, qaquguuna tamakku aaqqiivigineqarniartut?

 

Naalakkersuisup akissuteqaammini Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiitita­liap isumaliutissiissutaanut akissutini aperisumut allanngorujussuarnagit paasinarluartumik uteqqillugit akissutigeqqiinnarpai. Allatut ajornaqaaq tunitsiviit mikereersut ulikkaartassapput, suliarisinnaasat sinneraangata tunisineq unitsinneqartassaaq.


Sinerissamut qanittumi raajarniutit pisassiissutit tuniniarneqarsinnaasut nammineq piumassuseq aallaavigalugu ingerlanneqarsinnaasut arriittuinnarmik ingerlapput. Ilami aalisariutikillisaanerup piginnittoq qamuuna ilorpiaagut naalliuutissittarpaa, kia angallat ukiorpaalunni nuannersumik angallatigisarsimasani piaartumik pigiunnaarusuttarmagu? Kia nuannaarluni silaannarissuarmi ilaannili aamma silaqqiinnartuunngitsumi angalaarluni pinialulluni aalisarluniluunniit nunap qaani uninngaannalernissamik tuaviorluni ornigisaqarpa imaluunniit taamatut inuunini taarseru­sussanerpaa?

 

Ajunngilarmi pisisartut imminnut qaangerniullutik aalisartunik akigissaartitsilermata, akit piviusut unammilleqatigiinnerup pilersimmagit. Naalakkersuisoq isumaqarnerpoq nutaat tamakku pilersut aalisariutikillisaanermik ingerlalluartitsilersinnaalersimassanersut?

 

Ajunngilarmi ataatsimeersuartitsinerit isumasioqatigiinnerit ingerlaniarlit aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup siunissaata naliliivigineqarnissaa siunertaralugu, Naalakkersuisup ataatsimeersuarnerit isummiummagit siunnersuuteqartup suleqatigiissitaliorumaneranut taasiullugit, tamanna Atassummit tusaatissatut tiguinnarparput, qularinagulu siunnersuuteqartoq taama akissutisinerminut pakatsissasoq.

 

Uaguttaaq soorunami pissusiviusut aallaavigalugit Naalakkersuisup siunnersuuteqartup siunner­suutaanut naaggaarnera allatut ajornartumik ilalertariaqassavarput, kisianni soorlu oqartugut, aalisartunut atugassarititaasut aaqqikkiartuaartut, suli tamanik aaqqiinngimmata suliassaq ingerlalluartiinnartariaqarpoq.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut matumani siunnersuuteqartumut Lars Karl Jensenimut akissuteqaataat annertuutigut isumaqatigisinnaammatigit, taamaattumik annertunerusumik oqaaseqarnata uaguttaaq inassutigiinnassavarput siunnersuut akuersaarsinnaannginnatsigu.

 

Taamaattorli pingaartillugu oqaatigerusupparputtaaq Inuit Ataqatigiit Inuussutissarsiutinut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliami ilaatigut aamma ilaasortaatitaqarnitsigut nunatsinni aalisariuteqassuseq qanimut nangittumik eqqumaffigeqqissaassagatsigu aammalu tamatumani sinerissap qanittuani aalisariuteqassutsikkut naleqqussaasoqarnerani pingaartilluinnaratsigu aalisartut aamma pinngitsaaliniarneqartannginnissaat.

 


Taamatullu naatsumik oqaaseqaannarluta naggataatigut oqaatigiinnassavarput Inuit Ataqatigiit aamma uagut decemberip aallaqqaataaniit aallartittumik aalisarneq pillugu isumasioqatigiittoqar­nissaanut soqutiginneqaluta aamma peqataajumaaratta, tassanilu naatsorsuutigilluinnaratsigu aalisartortatta pisarnermisut siunnersorluarsinnaajumaaraatigut - aamma siunnersuuteqartup matumani ujartugaanut tunngatillugu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Inatsisartunut ilaasortap Lars Karl Jensenip siunnersuutaa, tassalu nunatsinni aalisariuteqassutsip  siunissami aaqqissuussivigineqarnissaa anguniarlugu suleqatigiissitaliortoqarnissaanik siunner­suut pillugu Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassaanga.

 

Naluneqanngitsutut 1990-ikkut aallartilaarnerani nunatsinni aalisariutikillisaaneq aallartissima­voq, tamatumalu kingunerisaanik naluneqanngilaq aalisartut arlalissuit ilaatigut qaleralinniarner­mut nuuttariaqartut arlaliusimapput.

 

Avannaanilu qaleralinniarfinni maannakkut oqartoqarsinnaalersimavoq, tattoqisaalluni aalisarto­qartoq. Taamaattumik tamakkua pissutigalugit ilaatigut aalisakkanik misileraaneq qalerallit kisiisa eqqarsaatiginagit aammalu raajat kisiisa eqqarsaatiginagit tunisassiarineqarsinnaasut allat ujartorneqarnissaat siusinnerusukkut maani Inatsisartuni aamma siunnersuutigisimagaluarpara.

 

Maannakkut pissutsit aammalu raajartassat ikiligaluttuinnarnerat pissutigalugu naluneqanngilaq pisassiissutit ukioq soqqajanngitsoq nunguttarmata taamaalillutillu aalisartut, pingaartumik sinerissap qanittuani aalisartut uniinnartariaqalertarput allamillu saatassaaruttarlutik.

Pissutsit taamaattut soorunami akueriuminaapput, kisiannilu aamma aalisagaqassuseq pinngitso­orani qiviartariaqarluni. Taamaattumik pisariaqarpoq raajat qalerallillu annerusumik kisiisa isumalluutigiunnaarlugit allanik aamma isumalluutigineqarsinnaasunik ujartuinissaq.

 

Nammineq uanga aggerfiga assersuutissaqqippoq, tassa qalerallit ilaatigut ukiuni kingullerni nungutaanissaminnut ulorianartorsiortut allaat oqaatigineqartarput, taamaattorli aalisarneq qiviaraanni aalisartorpassuit raajarniarnermik ingerlatsisuusimagaluartut maannakkut qaleralinni­arnermut amerlanersaat sangusimapput, taamaaliornikkullu qalerallit suli annerusumik ulorianar­torsiortinneqartutut oqaatigisariaqarluni.

 

Taamaattumik aalisariutikillisaanermut tunngatillugu aammalu raajartassat amerliartortinnagit, pisariaqarpoq pissutsinik pimoorullugu aaqqiniarnissaq. Naalakkersuisullu akissuteqaammini aalisarneq pillugu isumasioqatigiisitsinissaq decemberip aallartilaarnerani ukioq manna ingerlanneqartussaq eqqaavaa, Kattusseqatigiillu tungaaninngaanniit isumaqarpunga tamanna kisimi aqqutaasariaqanngitsoq, tassami suliassaq ilungersunartoq Lars Karl Jensenip eqqartugaa Inatsisartuni paasilluarneqartariaqarpoq, pissutsillu ajornartorsiutit pineqartut pimoorullugit sulissutigineqartariaqarput.

 


Nalunngilarpummi nunatsinni inuussutissarsiutit pingaarnerpaartaat, tassalu aalisarneq pimoorul­lugu aaqqissuunneqassappat aammalu peqassutsimut naleqqussaaneq, sukumiisumik suliarine­qassappat pinngitsoorani arlaatigut suleqatigiisitamik pilersitsisoqartariaqarpoq, taamaaliunngik­kutta kingusinaassaagut. Tamanut naammaginakannersumik aaqqiisoqassappat suliniarneq aallartittariaqarpoq.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga siunnersuuteqartoq taperserpara.

 

Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Partiit tamaasa qutsavigissavakka Naalakkersuisut akissutaannut tunngaviusumik isumaqataam­mata.

 

Pisarnittut partiinit tulleriiaarlugit oqaaseqarfigilaassavakka naatsunnguamik annikitsunnguamil­lu annertunerusumik pisariaqartitsisoqanngimmat.

 

Tassa Siumuminngaanniit aamma aalisariutit amerlagutilersimanerat ilaatigut aalisariaatsit aammalu aalisakkat aalajangersimasut aalisarneqarneri eqqarsaatigalugit oqaatigineqarpoq, tassa taanna aamma Naalakkesuisut isumaqatigaat. Aammalumi taanna Inatsisartuni isummiuneqarluni aningaasanik immikkoortitsisoqarsimavoq naleqqussaanissamut atugassanik, taakkulu aamma atorluarneqarput. Ukioq mannalu oqaatigisinnaavara 10 mio. kr.-it taakku immikkoortinneqarsi­masut atorneqareersimammata, aappaagulu naatsorsuutigineqartut 5 mio. kr.-it immikkortinne­qarallarsimasut aammalu aningaasanut inatsisissaq akuerineqassariarpat 1999-imut tunngasoq, taakkua ilaneqarsinnaaneranut periarfissaqartoq, taakkua aamma qularutigineqanngilaq nungullu­git atorneqarsinnaassasut, taamaalilluni naleqqussarneq raajarniarneq eqqarsaatigalugu tamakkii­soq 1999-imi anguneqarsinnaassasoq.

 

Taamaalilluni raajarniutit sinneruttut ukiup qaammataani amerlanerpaani aalisarsinnaanissamin­nut periarfissaqalissallutik, aammalu aningaasarsiornikkut pitsaanerpaamik tunngavissaqalissal­lutik. Oqaatigissavara tassunga tunngatillugu 1993-imi raajartoqarsimvoq 26.500 tonsit angullu­git, tassanilu aalisaqataasimapput angallatit 130-t missaat, tassa 1993-imi. Ukioq manna angallatit 80-it missaaniittut ukiuni/qaammatini taakkunani ingerlareersuni angallatit 180-it aalisarsimasaat qaammatip ingerlanerani qaangeqqalaarlugit aalisarsimapput, tassa imaappoq aningaasarsiornikkut taakku ingerlasut maannakkut pitsaanerusumik naatsorsuutigisariaqassaaq ingerlasut, taamaalillutillu aningaasarsiornermikkut pitsaanerusumik inissikkiartuaarnera takuneqarsinnaassalluni.

 


Siumumi aamma paasivara siunnersuuteqartup siunnersuutaa Naalakkersuisut akissutaannut qanittut imaluunniit Naalakkersuisut isumaqatigigaat, taamaalillunilu siunnersuut itigartinneqas­sasoq inassutigalugu.

 

Atassummiit siuliani oqaatigeriikkakka innersuussutigalugit aamma paasivara siunnersuut ilalerneqanngitsoq ilaatigut paasisinnaalluaraluarlugu, kisiannili aamma seminarimi isummersor­nissat aamma tusaatissatut tigullugit paasivara, seminarimilu decemberimi pisussami aamma aallariaqqinnissamut tunngavissamik takkuttoqarnissaa isumalluarfigineqartoq.

 

Taamatut aamma Inuit Ataqatigiinninngaanniiit Naalakkersuisut isumaqatigigaat paasivara, aammalu qilanaartut seminarimut tunngatillugu qilanaartut aammalu peqataanissartik naatsorsuu­tigalugu.

 

Aamma paasivara Inuit Ataqatigiininngaanniit naleqqussaaneq pinngitsoorneqarsinnaanngitsutut pingaarutilittullu isigineqartoq, raajarniarneq aamma pingaartumik uani eqqarsaatigalugu.

 

Kattusseqatigiinnut tunngatillugu, oqaatigisaa una 1990-ip aallartinnerani aalisariutikillisaaneq aallartissimasoq, uani pigukku raajartassat eqqarsaatigalugit taanna eqqunngilaq. Raajartassat eqqarsaatigalugit naleqqussaaneq nammineq piumassuseq tunngavigalugu aallartippoq 1997-imi januarip aallaqqaataaniit. Avataasiutit eqqarsaatigalugit immikkoortissavatit, Anthon Frederiksen avataasiutit 1990-ip aallartinnerani taamatut naleqqussaaffigineqarput. Raajarniutit sinerissami qanittumi tulaassuiinnartut taakkua januarip aallaqqaataa 1997 aallarnerfigalugu periarfissinne­qarput aningaasaliissutit tunngavigalugit Inatsisartut inatsisaatigut 10 mio. kr-it, ajoraluartumillu annertunerusumik atorluarneqanngitsut ukioq siulleq, kisianni ukiup tullia ukioq manna, tassa atorluarneqarput nungunneqarlutillu. Tassa taanna Anthon Frederiksenimut eqqaasitsissutigiin­narpara.

 

Anthon Frederiksen ilumoorpoq oqarami, seminari kisimi naatsorsuutigineqarsinnanngitsoq imaluunniit isumalluutigineqarsinnaanngitsoq aamma Naalakkersuisut taama oqanngillat. Naalakkersuisut taamatut isumasioqatiginnerni aaqqissuussisarnerminni isumassarsiorneq pisarpaat, isummanik katersuivissatut pisarpaat taakkulu soorunami aamma nalilersoriarlugit alloriaqqinnissat tullii aamma Kattuffinnut tusarniaanerit naliginnaasut aqqutigalugit alloriarnis­sat iliuuseqarfiginiarneqartarlutik, tassa aallaaviussaaq isumasioqatigiinneq decemberimi aalisarneq pillugu tulliani aaqqissuussinissani assigiinngitsuni aalisakkat assigiinngitsut aamma eqqarsaatigalugit. Seminari taanna ilumoorpoq naammanngilaq, kisianni aallariarfiussaaq aamma taanna siunissami imaluunniit pissusissanut assigiinngitsunut aaqqissuussinissallu.

 

Taamatut oqarlunga partiit qujassuteqarfigissavakka Naalakkersuisut akissutaannut siunnersuum­mut tunngatillugu isumaqataammata.

 


Lars Karl Jensen, Siumut:

Siullermik oqaatigeqqaassavara, paasivara Naalakkersuisut partiillu ilaasa imaluunniit partiit tamarmik siunnersuutiga tapersersunngikkaat.

 

Taamaakkaluartoq pisariaqartippara oqaaseqarfigissallugu isumaqarluinnarama aalisarnerup iluani suleriaqqinnermi uani oqallisissiama imarisaa aamma siunissami atorneqarsinnaasoq.

 

Maannakkut sinerissap qanittuani aalisariuteqassuseq naleqqussarpoq, aap taanna 1997-imi aamma suliffissuit allanngortiterneqalernerisigut taassuma aalajangiiffiginissaanut aalisariutinillu annikillisaaneq ingerlanneqalermat, raajarniutit maannakkumut 50-it missaani ikilisimasut oqaatigineqarpoq. Taamatut naleqqussaanermi pisassat killeqarnerat peqqutaasoq tamatta nalunngilarput. Aammalu taakkua nassatarisaannik aallaqqaammulli ullorlu manna tikillugu qularutiginngilara aalisartut raajarniarnermik ingerlatsisut allamut saattuarniarnermut maannak­kut annertunerusumik isumalluummat, tassunga nuunniarnissaminnut assorujussuaq oqimaattu­nik aalajangernissamik nammataqartartut.

 

Inuussutissarsiummi taanna suli maannakkut isumalluarfigigaluarlutigu annertoorsuunngilaq, kisianni qujanartumik aningaasatigut kaaviiartitsilluarpoq taanna ikaarsaariarfiuartorluni.

 

Angallatit 80-it missaat maannakkut sinneruttut suli ilaqarput raajarniarnermik pisassaminnik amigartoortarlutik ukiup naalernerani erloqisartunik, taamaattumillu ilaatigut raajarniarunnaar­nissartik pisassanik allanik tunisinermikkut aaqqiissuteqarfiginiartarlugu angallat assagiarsunni­arnermut atorneqarniassammat.

 

Tamakkua pissutsit qularnanngitsumik oqinnerulaartumik aaqqissuussiffigineqarsimassagaluar­put Fiskerirċdi maannakkut inuttalersugaanera Aalisarnermut Ataatsimiititaliaminngaanniilluun­niit maani Inatsisartuni ilaasortaaffigisatsinniit isumasioqatigiiffigineqarsinnaasuuppat.

 

Taamaattuminguna uani siunnersuutigisama qiterigaa, aamma ukiut arlallit suli ingerlasussaam­mata sinerissami qanittumi aalisariutitigut aaqqissuussineq tamakkuninnga paasisimasalinnik inuttalerlugu ataatsimiititaliornikkut ilusilersorneqassasoq.

 

Fiskerirċdi avoqqaarinianngilara, suleriaasia taanna naammagisimaarparput, kisiannili isumaqar­punga nunami suliffissuit aammalu pisassat kiisalu avataasiortut soqutigisaat annertunerusumik tassani ersersinneqartartoq.

 


Maannakkut Upernaviup eqqaani qaleraleqarfiit nutaat suli nassaariortorneqarput, taamaakkalu­artoq naliliisoqaqqinniarneranik ilisimasaqarfiginngilara imaluunniit tusamaanngilara. Taavani pisassat tonsinut aalajangersimasunuupput, maannakkullu aamma nunatsinnut qujanartumik nutaanngoriartortuarattami unammilleqatigiinnerup nassatarisaanik qalerallit akiginnerusut Upernaviup eqqaani aalisartunit tunineqarsinnaalernikuupput.

 

Kisiannili assiliaq sangutiallakkutsigu qalerallip akiata qaffasinnerunera peqqutigalugu Uum­mannarmiut arlaqaqisut Upernaviup eqqaani aalisariassappata taavani pisuussutit killeqareersut, sumut iluaqutaassava aasarisseruttortoq pisassat taavani nungunneqarpata. Taavalu taavani aalisariutit ilai pisassaarutissallutik, tamakkuupput ilisimasalinnik oqimaalutarlugit aaqqissuussi­vigineqartussatut isumaqarfigisakka.

 

Uani takisuuliussanngilanga, siunnersuutigisama partiininngaanniit tapersersorneqannginnera paasivara, kisiannili neriuppunga maannakkut isumasioqatigiinnissami decemberimi pisussami, aamma tamakkua ilanngullugit eqqartorneqarumaartut. Isumaqartuarpungami siunissamut aalisarneq qaqugorsuarmut siunissarigatsigu, tamakku tungaatigut sarfamik ingerlatillugit imminnut nungusarusaartinnagit, aalisariuteqassutsip aaqqissuussineq pitsaanerusumik aaqqinne­qarsinnaasoq.

 

Uani partiit oqaaseqartui aamma Aalisarnermut Ataatsimiititaliami suleqatigisuugakkit akissute­qaataat pakatsissutigigakku taanngitsoorusunngilara.

 

Imaannerluni raajartassaaruttoqarpat aatsaat radiokkut nillialluni aaqqinneqassasut. Isumaqarpun­ga pissutsit tamakkua Inatsisartut inimi maani aaqqinniassallugit pisussaasut. Inatsisartunummi ilaasortaasugut qinersisartut oqarivaatigut, taakkulu kiffartuullutigit maani inimi sullittarlutigit. Taamatut oqarninni eqqarsaatigivara raajartassanik amikkisaartoqalertillugu radio atorlugu oqaluttarfiliullugu aatsaat pisoqalertarnera kipiluttunartutut isumaqarfigigakku.

 

Atassumminngaanneersut oqaaseqartuata Ottop ersersitaa, Otto ilumoorpoq Narsarminngaanniit Nuummut tunisiartortarneq taanna assersuutigigamiuk suliffissuit taqqavani matugallarneratigut  sĝmilerpassuit, tassa 360 sĝmilit missaat atorlugit aalisariutit akunnattunnguit ukiorissuarmi maanga tunisiartortarput. Immaqa Aalisarnermut Ataatsimiititaliami pilersitsisoqarsimasuuppat tamakkuninnga ilisimasalinninngaanniit periutsit tamakkua aaqqinneqarsimassagaluarput, taamani ukiuutigisumi taama isorartutigisumi ingerlaneq aamma aalisartuni navianartuuvoq.

 


Suliffissuit matuneqarallarneqartarneri paasisinnaasarpagut peqquteqavissortut, tassa ilaatigut allanngortiterinerit peqqutigalugit matugallarneqartartut. Kisiannili aamma tamakku eqqarsaati­galugit aalisartullu atugarisaasa oqinnerulaarnissaat eqqarsaatigalugu isumannaatsuunissarlu, soormi umiarsuarnik tunitsiviliisoqarsinnaanngila tamakkua piffissarujussuaq, taavalu aamma ingerlatissanik akissaajarnissarujussuaq pinnagu aaqqissuuffigineqarsinnaanerat eqqarsaatigalu­gu. Neriuppunga tamakku siunissami ilanngullugit eqqarsaatigineqarumaartut.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Suliassat suulluunniit nukigiinnavissuaq tuaviinnavissuaq suliarisariaqanngitsut aamma isumaqatigiissutiginikuuarput, taamaattumik piffissaq atugassaq atortariaqarpoq, aalisariutikilli­saarnermut tunngatillugu, 1997-imi aalajangersimaneq kisiat isigisariaqanngilaq.

 

Siusinnerusukkulli arlaatigut aalajangertoqareersimammat 1990-imiit 1993-imut  assersuutigalu­gu Ilulissani, eqqaamanerlunngikkuma raajarniutit sinerissap qanittuani aalisartut 24-t unereersi­mapput taamanikkut ukiut pingasut ingerlanerinnaani. Pilersaarutillu taamanikkut iluanngissi­maruttormata eqqarsaatigineqarsimanngilarluunniit raajarniutini taakkunani aalisartorpassuit suleritinneqassanersut. Kisianni 1993-iinnarmut killinngilagut, ullumikkut 1998-imiippugut, suli aalisariutikillisaaneq ingerlanneqarpoq aammalu tamatuma kingunerisaanik aalisartut allanik sammisassaqartinneqarnissaat, suliassaqartinneqarnissaat aalisartinneqarnissaallu annerusumik eqqarsaatigineqarsimasariaqaraluarpoq eqqarsaatigineqartariaqarlunilu.

 

Taamaattumik siunnersuuteqartup soorlu oqarneratuut radioaviisip oqarnissaannaa utaqqisaria­qanngilarput raajartassagut nungupput tuneqqinniartigut. Tamakku aaqqissuunneqartariaqarput iluamik naleqquttumik, taamaaliortoqassappallu suleqatigiisitamik pilersitsisoqarnissaa pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.

 

Taamaattumik isumasioqatigiinnissaq, soorlu oqaatigineqareersoq decemberip aallartilaarnerani pisussaq tassani isumaqarpunga pinngitsoorani oqallisissiaq manna ilanngunneqartariaqartoq, peqataasullu aamma tusarniaaffigineqartariaqartut tassannga.

 

Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiornermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Naatsumik.

 

Siunnersuuteqartup Lars Karl Jensen-ip oqaaserisaanut oqaaseqalaassaanga.

 

Tutsarliunngikkuma Upernavimmi qaleralinnik pisassanik killiliisoqarsimasoq aalajangersimasu­nik oqannguatsiarmat, naqqinneqanngippallu ilumoortutut isigineqalertarmat taanna tutsarliunn­gikkuma, oqaatigissavara massakkut qaleralinniarnermi Upernavimmi, Ilulissani Uummannami­luunniit pisassanik aalajangersimasunik killiliisoqarsimanngimmat.

 


Taavalu raajarniutit eqqarsaatigalugit aamma Anthon Frederiksenimut tunngatillugu oqaatigeru­suppara, Inatsisartut 1995 1996-imilu oqallittarnerminni aalajangiipput sinerissami qanittumi raajarniutit pisassaannik aaqqissuussineq avataasiutit 1990-ikkut aallartinnerani aaqqissuunnera­tulli aaqqissuunneqassasoq. Aalajangeraanni taamaattumik toqqaagaannilu periarfissanik arlaqartunik, aalajangersimagaanni taava malitseqassaaq minnerusumik annerusumilluunniit eqqorneqartunik, taanna toqqaasimagaanni ilisimasariaqarpoq taavalu illersorsinnaasariaqarlugit aamma aalajangiiffigisat aalajangeeqataaffigisat malitsinneqarnissai aamma illersorneqarsinnaa­sut.

 

Taamanikkut Naalakkersuisut siunnersuutigivaat aningaasanut inatsisit 1997, 1998, 1999 2000-lu 20 mio. kr.-ikkaanik immikkoortitsisoqassasoq, kisiannili aamma Inatsisartut piumasarivaat nammineq piumassuseq tunngavigalugu raajarniarunnaartarneq ingerlatissasoq. Taamatut oqarsimaneq pissutigalugu Naalakkersuisuni aamma taanna ippigineqanngilaq, taanna pissutiga­lugu taamatut oqarsimaneq 1997-imi annertunerusumik pisassanik kattussuisoqanngilaq.

 

Kisiannili paasisitsiniaanikkut 1998-imi annertuumik raajanik niueqatigiinneq, taanna periarfis­saq atorlugu aalisariutit arlaqarluartut raajarniarnerminngaanniit tunuarsimapput pisassatik allanut ingerlaqqikkusuttunut tunillugit. Taannalu aamma Inatsisartut akuerisaat aningaasaliiffi­galugu aammalu naatsorsuutigaarput ukioq manna atugassiissutit 10 mio. kr.-it atorneqareerput aammalu tonserpaalussuit ingerlaqqittussanut nuunneqareerlutik. Taava taassuma saniatigut aappaagumut aamma naatsorsuutigineqarpoq taamatut naleqqussarneq nangittumik pissasoq.

 

Tassa imaappoq una oqaatiginiarpara tassani, aalajangiiffigisaqaraanni taava periarfissaqarsima­sunik arlalinnik qinigassaqarluni, taava ataaseq qineraanni malitsigisassai aamma ilisimasariaqar­mata illersorsinnaallugillu.

 

Aamma Anthon Frederiksenip oqaluttuarisaaneq tamakkiisoq ilisimannginnguatsiarmagu aalisarnermi raajarniarneq sinerissami qanittumi eqqarsaatigalugu pingaartumik, aalisariutikilli­saaneq Naalakkersuisut taama oqarsimanngillat. Naalakkersuisut oqarsimapput, aalisariuteqas­sutsip pisassiissutinik naleqqussarnissaa taanna sulissutigineqassasoq, taannalu aamma piviu­sunngorsimavoq Inatsisartuni akuersaarneqartumik.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:


Siunnersuuteqartup ajuusaarutigimmagu partiininngaanniit taperserneqannginnini, kisianniliuna uagut una tunuliaqutarigipput, massakkut isumasioqatigiinnissaq aalisarnermi, aalisartut peqatigalugit ingerlanneqartussaq taanna iluatinnartutut isigigatsigu maani sioqqutisumik aalajangiinissarput pinaveersaarlugu taamaasiortugut. Isumaqaratta siunnersuuteqartup anguniak­kani angulluarsinnaagaa misilittagaqarluartut taakku aalisartut peqatigalugit, oqallinnerup kingorna aaqqissuusseqaqqippat. Taamaammat itigartinneqanngilaq tunngaviatigut tapersersu­kutsoorparput aalisariutikillisaanissaq, kisiannili aalisartut allallu misilittagallit peqatigalugit ingerlanneqarnissaa annerpaamik kissaatiginartuutillugu, qujanaq.

 

Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq. Taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 86 naammassineqarpoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.