Oqaluuserisassani immikkoortoq 06 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ulloq ataatsimiiffik
siulleq, Tallimanngorneq 24. september 1999, nal. 11.17
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Otto
Steenholdt, Atassut: sivisunerpaamik Inatsisartunut ilaasortaasoq:
Taavalu 1999-imi
Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata ammarnersiorneqarnerani ullormut oqaluuserisassani
immikkoortoq 6. Inatsisartuni siulittaasup tulliinik sisamanik qinersineq
maannakkut tulliupparput.
Inatsisartut siulittaasuata
tulliinik sisamanik qinersisoqassaaq. Suleriaasissat naapertorlugit
siulittaasup tullii agguaqatigiissitsineq tunngavigalugu, qinerseriaaseq
atorlugu ataatsikkut qinerneqassapput. Inatsisartuni siulittaasup tulliatut
inississimaffimmut qinigassanngortitsisoqarnissaa qinnutigaara, tassa
ataatsimoortumik taasisitsisoqarumaarmat. Kingumut partiit angissusii tunngavigalugit
ilisimasitsissutigissavaat siulittaasup tulliisut kikkut
qinigassanngortinneqarnersut. Siulliullugu partii Siumut qinnuigaara maanga
nalunaariartoqqullugu.
Per Berthelsen, Siumup oqaaseqartua:
Siumup tungaanit
inuttaliinissamut marlunnik periarfissaqarnerput aallaavigalugu
nalunaarutigissavarput Inatsisartut siulittaasuata tulliatut siullertut
inassutigiumagatsigu, suliamik tassunga piukkunnarluinnartuusoq
misilittagaqarluartoq Anders Andreassen. Taavalu siulittaasut
tulleriiaarneqarneranni pingajussaattut Lars Karl Jensen.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartut siulittaasuata
tullianik, taavalu uagut Atassumminngaaniik toqqagassarput siulittaasup
aappaattut Finn Karlsen.
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Otto
Steenholdt, Atassut, sivisunerpaamik Inatsisartunut ilaasortaasoq:
Tulliuttut oqaatigissavakka
Kattusseqatigiit allakkamik maanga anngussaqarsimavoq, tassalu
isumaqatigiissummik taasaq imaattoq atualaarlara.
Ataatigut atsiortugut
Inatsisartunut ilaasortat Kattusseqatigiit, tassa Loritha Henriksen, Mads Peter
Grønvold, Mogens Kleist Anthon Frederiksen-ilu kisimiillunilu
qinigassanngortittoq Per Rosing Petersen. Inatsisartut upernaaq
inissititerlutik ataatsimiinnerannut atatillugu, ataatsimiititalianut
inissititernermi taaseqatigiittarnissamik isumaqatigiissuterput
innersuussutigalugu Inatsisartut suleriaasissaata § 2, immikkoortoq 2, § 12,
immikkoortoq 12 il.il. naapertorlugit isumaqatigiipput siulittaasoqarfimmi
inissititernermut atatillugu Inatsisartut ataatsimiinneranni 24. september 1999
oqaluuserisassami immikkoortoq 6-mut atatillugu taaseqatigiinniarlutik.
Taamatut nalunaaruteqarput Kattusseqatigiit kiisalu Per Rosing Petersen.
Taavalu taakkua siunnersuutissartik maanga oqaatigiartorsinnaanngorpaat.
Mads Peter Grønvold, Kattusseqatigiit Per Rosing Petersen-illu
oqaaseqartuat:
Kattusseqatigiinniit Per Rosing
Petersen-ilu toqqarparput Anthon Frederiksen siulittaasoqarfimmut.
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq:
Tassa massakkut partiit
Kattusseqatigiit taavalu kisimiilluni qinigassanngortittoq tamarmik
siunnersuuteqarput. Inuillu sisamat maanga siunnersuutigineqartut tassaapput
Anders Andreassen, Siumut, Lars Karl Jensen, Siumut, Finn Karlsen, Atassut
taavalu Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiinniik aammalu Per Rosing Petersen-iminngaaniik
maanga nalunaarutigineqarput.
Taakkua siunnersuutigineqartut
massakkut taasissutigissavagut, taavalu siunnersuutigineqartuni isumaqataasut
nikueqqullugit qinnuigissavakka. 31-t isumaqataallutik nalunaarput. Maanna
pisariaqarsorigiunnaarpara akerliusut taasinngitsoortullu nikueqqusallugit,
tamanna ajorineqan-ngilaq. Aap taakkulu qinigaapput pilluaqquvakkalu
maanngaanniit.
Tassalu maanna taamaasillunga
sivisunerpaamik ilaasortaasimasutut maani ammaanera tamaanga killeqarpoq.
Taavalu qinnuigissavara Inatsisartut siulittaasussamittut qinigaat massakkut
maanga aggeqqullugu, ataatsimiinnerullu sinnera massakkuminngaaniik
aquleqqullugu.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit
Ataqatigiit, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Inatsisartut Naalakkersuisullu
ataqqinartut siullermik soorunami aamma uanga oqaaseqalaarusussaanga. Tassa
siullermik uummatinnik pisumik qutsaviginiarpassi atorfimmut matumani
pineqartumut ivertinneqarnissara, taamatullu upernaaq qinersereernerup
kingornatigut akisussaaffi-gilersimasannut atatillugu ingerlaqqissinnaanera
matumani periarfissikkassiuk.
Sulinissami tamatumani soorunami
siulittaasoqarfimmi ilaasortaaqatikka qanimut suleqatiga-lugittaaq Inatsisartut
tamarmiusut soqutigisaat kissaatigisaallu isigiumaniarlugit suliassanik
ingerlatsiniassaagut, suliassani assigiinngitsuni Inatsisartut assigiimmik
sullinneqarnissaat aamma tunaartarineqartuarluni. Taamaattumik aamma
siulittaasoqarfimmit nutaami neriuutiginarpoq piffissami aggersumi partiit
Siumut, Atassut, Inuit Ataqatigiit kiisalu Kattusseqatigiit kisimiillunilu
qinigaasimasoq minnerunngitsumillu Naalakkersuisut siulittaasoqarfimmit
suleqatigiillualerumaassallutigit nunarput inuiaqatigullu pillugit.
Pisarnitsitut ukiaq manna
Inatsisartut ataatsimiilernitsinni suliassat pingaarutillit ikigisassaanngitsut
oqaluuserisussaavagut, taamaattumik taamatut qujassuteqatsiareerlunga
suliassaqaqigatta inassutigissavara ullormut oqaluuserisassatsinnut
tullinnguuttumut, tassalu immikkoortoq 2-mi ullormut oqaluuserisassanut
nassuiaatip saqqummiunneqarnissaanut ingerlaqqiinnassasugut.
Taannali saqqummiutsinnagu una
inuulluaqqussut ippassaq ualikkut allattoqarfitsinni tigusarput danskit
statsministeriannit Inatsisartunut apuuteqquneqartoq periarfissaq manna aamma
naleqquttuummat atuaqqaarallassavara.
Kalaallit Nunaanni Inatsisartut
1999-mi ukiakkut ataatsimiinnerata ammarneqarneranni uanga Naalakkersuisullu
ataatsimiinnermi sulinissamut pitsaanerpaamik kissaappassi. Danmarki
Kalaallillu Nunaat oqaluttuarisaanikkut ataatsimoortumik ingerlasuupput
ataqatigiillutillu. Naalagaaffeqatigiinnermi danskit kalaallillu
suleqatigiinnerput aallaqqaataaniik naligiinneq, ataqqeqatigiinneq
ataqatigiinnerlu aallaavigalugit ingerlapparput taakkulumi tunngavigalugit
ingerlaqqittariaqarpugut. Naalakkersuisut kissaatigaat Danmarkip Kalaallillu
Nunaata suleqatigiinnerat ataatsimoorluta siunissarput pitsaasooqqullugu
patajaallisarneqarlunilu inerivigisaavigineqassasoq. Tassa inussiarnersumik
inuulluaqqusilluni taamatut allagaqarpoq Statsminister Poul Nyrup Rasmussen.
Siunnersuutigissavara allakkat
issuarneqartut Inatsisartut tungaanniit inussiarnersumik aamma
akissuteqarfigineqassasut, taamatuttaarlu ukiut siuliini aamma pisarnertitut
kunngikkormiunut ataqqinartunut kiisalu danskit Folketing-iannut siunissami suleqatigiilluarnissatsinnik
kissaateqarfigalugit aamma inuulluaqqussuteqarfigissagivut.
Taamatullu
qujassuteqatsiareerlunga oqaatigineqareersutuut ingerlaqqissagatta siulittaasup
tullia siulleq Anders Andreassen qinnuigissavara ataatsimiinnermi aqutsigallaqqullugulu,
tassa suliassami matumani tullinnguuttumi siulittaasoqarfimminngaanniik
saqqummiussassat saqqummiuttussaassagakkit.
Oqaluuserisaq naammassivoq.