Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 06

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ulloq ataatsimiiffik siulleq, Tallimanngorneq 24. september 1999, nal. 11.17

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 6

 

Inatsisartut siulittaasuata tullianik siullermik, aappaanik, pingajuanik sisamaanillu qi-nersineq.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Otto Steenholdt, Atassut: sivisunerpaamik Inatsisartunut ilaasortaasoq:

Taavalu 1999-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerata ammarnersiorneqarnerani ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 6. Inatsisartuni siulittaasup tulliinik sisamanik qinersineq maannakkut tulliupparput.

Inatsisartut siulittaasuata tulliinik sisamanik qinersisoqassaaq. Suleriaasissat naapertorlugit siulittaasup tullii agguaqatigiissitsineq tunngavigalugu, qinerseriaaseq atorlugu ataatsikkut qinerneqassapput. Inatsisartuni siulittaasup tulliatut inississimaffimmut qinigassanngortitsisoqarnissaa qinnutigaara, tassa ataatsimoortumik taasisitsisoqarumaarmat. Kingumut partiit angissusii tunngavigalugit ilisimasitsissutigissavaat siulittaasup tulliisut kikkut qinigassanngortinneqarnersut. Siulliullugu partii Siumut qinnuigaara maanga nalunaariartoqqullugu.

Per Berthelsen, Siumup oqaaseqartua:

Siumup tungaanit inuttaliinissamut marlunnik periarfissaqarnerput aallaavigalugu nalunaarutigissavarput Inatsisartut siulittaasuata tulliatut siullertut inassutigiumagatsigu, suliamik tassunga piukkunnarluinnartuusoq misilittagaqarluartoq Anders Andreassen. Taavalu siulittaasut tulleriiaarneqarneranni pingajussaattut Lars Karl Jensen.

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartut siulittaasuata tullianik, taavalu uagut Atassumminngaaniik toqqagassarput siulittaasup aappaattut Finn Karlsen.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Otto Steenholdt, Atassut, sivisunerpaamik Inatsisartunut ilaasortaasoq:

Tulliuttut oqaatigissavakka Kattusseqatigiit allakkamik maanga anngussaqarsimavoq, tassalu isumaqatigiissummik taasaq imaattoq atualaarlara.

Ataatigut atsiortugut Inatsisartunut ilaasortat Kattusseqatigiit, tassa Loritha Henriksen, Mads Peter Grønvold, Mogens Kleist Anthon Frederiksen-ilu kisimiillunilu qinigassanngortittoq Per Rosing Petersen. Inatsisartut upernaaq inissititerlutik ataatsimiinnerannut atatillugu, ataatsimiititalianut inissititernermi taaseqatigiittarnissamik isumaqatigiissuterput innersuussutigalugu Inatsisartut suleriaasissaata § 2, immikkoortoq 2, § 12, immikkoortoq 12 il.il. naapertorlugit isumaqatigiipput siulittaasoqarfimmi inissititernermut atatillugu Inatsisartut ataatsimiinneranni 24. september 1999 oqaluuserisassami immikkoortoq 6-mut atatillugu taaseqatigiinniarlutik. Taamatut nalunaaruteqarput Kattusseqatigiit kiisalu Per Rosing Petersen. Taavalu taakkua siunnersuutissartik maanga oqaatigiartorsinnaanngorpaat.

Mads Peter Grønvold, Kattusseqatigiit Per Rosing Petersen-illu oqaaseqartuat:

Kattusseqatigiinniit Per Rosing Petersen-ilu toqqarparput Anthon Frederiksen siulittaasoqarfimmut.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Tassa massakkut partiit Kattusseqatigiit taavalu kisimiilluni qinigassanngortittoq tamarmik siunnersuuteqarput. Inuillu sisamat maanga siunnersuutigineqartut tassaapput Anders Andreassen, Siumut, Lars Karl Jensen, Siumut, Finn Karlsen, Atassut taavalu Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiinniik aammalu Per Rosing Petersen-iminngaaniik maanga nalunaarutigineqarput.

Taakkua siunnersuutigineqartut massakkut taasissutigissavagut, taavalu siunnersuutigineqartuni isumaqataasut nikueqqullugit qinnuigissavakka. 31-t isumaqataallutik nalunaarput. Maanna pisariaqarsorigiunnaarpara akerliusut taasinngitsoortullu nikueqqusallugit, tamanna ajorineqan-ngilaq. Aap taakkulu qinigaapput pilluaqquvakkalu maanngaanniit.

Tassalu maanna taamaasillunga sivisunerpaamik ilaasortaasimasutut maani ammaanera tamaanga killeqarpoq. Taavalu qinnuigissavara Inatsisartut siulittaasussamittut qinigaat massakkut maanga aggeqqullugu, ataatsimiinnerullu sinnera massakkuminngaaniik aquleqqullugu.

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit, ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Inatsisartut Naalakkersuisullu ataqqinartut siullermik soorunami aamma uanga oqaaseqalaarusussaanga. Tassa siullermik uummatinnik pisumik qutsaviginiarpassi atorfimmut matumani pineqartumut ivertinneqarnissara, taamatullu upernaaq qinersereernerup kingornatigut akisussaaffi-gilersimasannut atatillugu ingerlaqqissinnaanera matumani periarfissikkassiuk.

Sulinissami tamatumani soorunami siulittaasoqarfimmi ilaasortaaqatikka qanimut suleqatiga-lugittaaq Inatsisartut tamarmiusut soqutigisaat kissaatigisaallu isigiumaniarlugit suliassanik ingerlatsiniassaagut, suliassani assigiinngitsuni Inatsisartut assigiimmik sullinneqarnissaat aamma tunaartarineqartuarluni. Taamaattumik aamma siulittaasoqarfimmit nutaami neriuutiginarpoq piffissami aggersumi partiit Siumut, Atassut, Inuit Ataqatigiit kiisalu Kattusseqatigiit kisimiillunilu qinigaasimasoq minnerunngitsumillu Naalakkersuisut siulittaasoqarfimmit suleqatigiillualerumaassallutigit nunarput inuiaqatigullu pillugit.

Pisarnitsitut ukiaq manna Inatsisartut ataatsimiilernitsinni suliassat pingaarutillit ikigisassaanngitsut oqaluuserisussaavagut, taamaattumik taamatut qujassuteqatsiareerlunga suliassaqaqigatta inassutigissavara ullormut oqaluuserisassatsinnut tullinnguuttumut, tassalu immikkoortoq 2-mi ullormut oqaluuserisassanut nassuiaatip saqqummiunneqarnissaanut ingerlaqqiinnassasugut.

Taannali saqqummiutsinnagu una inuulluaqqussut ippassaq ualikkut allattoqarfitsinni tigusarput danskit statsministeriannit Inatsisartunut apuuteqquneqartoq periarfissaq manna aamma naleqquttuummat atuaqqaarallassavara.

Kalaallit Nunaanni Inatsisartut 1999-mi ukiakkut ataatsimiinnerata ammarneqarneranni uanga Naalakkersuisullu ataatsimiinnermi sulinissamut pitsaanerpaamik kissaappassi. Danmarki Kalaallillu Nunaat oqaluttuarisaanikkut ataatsimoortumik ingerlasuupput ataqatigiillutillu. Naalagaaffeqatigiinnermi danskit kalaallillu suleqatigiinnerput aallaqqaataaniik naligiinneq, ataqqeqatigiinneq ataqatigiinnerlu aallaavigalugit ingerlapparput taakkulumi tunngavigalugit ingerlaqqittariaqarpugut. Naalakkersuisut kissaatigaat Danmarkip Kalaallillu Nunaata suleqatigiinnerat ataatsimoorluta siunissarput pitsaasooqqullugu patajaallisarneqarlunilu inerivigisaavigineqassasoq. Tassa inussiarnersumik inuulluaqqusilluni taamatut allagaqarpoq Statsminister Poul Nyrup Rasmussen.

Siunnersuutigissavara allakkat issuarneqartut Inatsisartut tungaanniit inussiarnersumik aamma akissuteqarfigineqassasut, taamatuttaarlu ukiut siuliini aamma pisarnertitut kunngikkormiunut ataqqinartunut kiisalu danskit Folketing-iannut siunissami suleqatigiilluarnissatsinnik kissaateqarfigalugit aamma inuulluaqqussuteqarfigissagivut.

Taamatullu qujassuteqatsiareerlunga oqaatigineqareersutuut ingerlaqqissagatta siulittaasup tullia siulleq Anders Andreassen qinnuigissavara ataatsimiinnermi aqutsigallaqqullugulu, tassa suliassami matumani tullinnguuttumi siulittaasoqarfimminngaanniik saqqummiussassat saqqummiuttussaassagakkit.

Oqaluuserisaq naammassivoq.