Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 10-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 19. oktoberi 1999 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 10

 

Politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat, taamatullu suliaqarnermut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaatissaannut siunnersuut.

(Naalakkersuisut Siulittaasuat)

Siullermeerneqarnera.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Johan Lund Olsen.

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat, taamatullu suliaqarnermut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugit inatsisip nr. 359-ip, 2. februar 1999-imeersup Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaa kissaatigineqarnersoq paasiniarlugu inatsisinik atortitsinermut ministeriaqarfiup Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaateqaqquai.

Inatsisinik atortitsinermut ministeriaqarfiup misissuisussatut ataatsimiititaliap sulilluni aallartinnissaa eqqarsaatigalugu Namminersornerullutik Oqartussat piaartumik oqaaseqaateqarnissaat qinnutigaa.

Politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat, taamatullu suliaqarnermut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugu inatsisip qallunaatuua taamaallaat pigineqarpoq.

Inatsit kalaallisut allassimalluni Inatsisartunut saqqummmiunneqarsinnaanngimmat suliassap Inatsisartuni suliarineqarnissaanut atugassatut Naalakkersuisut allakkiaq agguaanneqartoq suliaraat, tassani allaaserineqarlutik inatsimmi qitiusutut isigineqartut. Naalakkersuisut neriuutigaat taamatut periaaseqarneq Inatsisartunit akuersaarneqarumaartoq.

Ataatsimiinnermit maannamiit misissuisussatut ataatsimiititaliap suliassaanut aamma politiit isertortumik paasiniaanertigut nunatsinni ingerlattarsimasaat ilaatinneqassanersut paasissallugit Naalakkersuisut pingaartutut isigaat. Taamaalilluni misissuisussatut ataatsimiititaliap misissuilluni aallartinneraniit politiit isertortumik paasiniaanertigut nunatsinni ingerlattarsimasinnaasaat ilaatinneqareerniassammata.

Inatsisip Kalaallit Nunaannuttaaq atortuulersinnerata kingunerissavaa misissuisussatut ataatsimiititaliap inatsimmi § 3 malillugu suliassaanut aammattaaq politiit ukiuni 1945-miit 1989-imut isertortumik paasiniaanerminni nunatsinni naalakkersuinikkut partiit, sulinermut atatillugu akerleriinnerit, naalakkersuinikkut sammivinnik aalajangersimasunik pingaartitallit taamatullu sunniiniarnermik ingerlatallit eqqarsaatigalugit suliaat kiisalu isertortumik paasiniaanissamik suliaqarnissamut tunngaviusut qanoq pissuseqarnerat ilaatinneqassapput.

Inatsisip atortuulersinneqarnera aammattaaq isumaqassaaq innuttaasut, peqatigiiffiit il. il. inatsisip malitsigisaanik pisinnaatitaaffeqartitaalerlutillu pisussaaffeqartitaalissasut, tassani pineqarlutittaaq ilisimannittutut nassuiaateqartussaaneq, allakkanik pingaarutilinnik taamaaqataannillu misissuisussatut ataatsimiititaliap qinnutigisaanik tunniussisussaatitaaneq kiisalu illersuisoqarsinnaatitaaneq.

Naalakkersuisut sinnerlugit Inatsisartunut akuereqqullugu qinnutigissavara, Naalakkersuisut naalagaaffimmi oqartussaasunut qinnutigissagaat polititiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat pillugu , taamatullu suliaqarnermut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugit inatsit nr. 359, 2. juni 1999-imeersoq Kalaallit Nunaannut atortuulerseqqullugu.

Anders Andreassen, Siumup oqaaseqartua:

Siumumiit aallaqqaatigalugu oqaatigissavarput ajuunsaarnarmat inatsit inatsisinik atortitsinermut ministereqarfiup piaartumik oqaaseqarfigeqqusimasaa qallunaatuinnaq pigineqarmat.

Namminersornerulerneq pillugu inatsimmi § 9 naapertorlugu kalaallit oqaasii pingaarnerpaapput. Taamaattumik naatsorsuutigisarparput saafffiginnissutit uumatut ittut kalaallisuunngorlugit Inatsisartunut tunniunneqartarnissaat.

Kisianni tunuliaqutitut allakkiaq naalakkersuisunit suliarineqarsimasoq qujanartumik ersarippoq paasiuminarlunilu.

Taannalu aallaavigalugu Siumumiit naatsumik oqaatigissavarput inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa ilalersinnaagatsigu, tamakkununngalu ilanngullu 1945-miit 1989-imut pisimasut aamma misissuinermi ilaatinneqarnissaat.

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Kina kikkulluunniit sianigisaqartinnagit isertortumik misissuiffigineqarsinnaaneri soorunami qanoq iliuuseqarsimanngippata, tusaannarlugu nakernaappoq. Tassa oqaluuserissalluguluunniit. Aappatigulli soorlu naalakkersuinikkut parteeqalernikkullu nunamut tamarmut naalakkersuineq aqqutigalugu, oqartussaajumalluni inunnik sunniiniartarneq tamatigut aqqutissat eqqortut atorlugit suliniutigineqartarsimanersut, paasiniartalissallugit. Pingaarutilittut Atassummiit nalilerumavagut.

Aamma Atassummiit eqqarsaatitta ilagaat Naalakkersuisut tamatigorluinnaq imminnut suliassarititaasut malilluinnarlugit pissusilersortarnersut inatsimmik taamaattumik illuatungilersimaalissallugit pisariaqalinnginnersoq.

Misissuinerit suulluunniit pisuutitsinerit, pisuutitsinnginnerilluunniit inernerisassavaat. Taamaattumik soorluna siunissami ilimagisariaqassasoq, inuk imaluunniit inuit isertortumik politiitigoortumik misissuiffigitissimallutik paasisaqartut, eqqartuussiveqarneq aqqutigalugu taarsiivigineqartarnissaminnut piumasaqartarnissaat maanngagaaq naatsorsuutigileriissallugu.

Pissusissaq eqqorlugu aamma naalakkersuinikkut nunatsinni isumannanngitsumik ingerlanissaq eqqarsaatigalugu. Atassummiit siunnersuut akuersaarumavarput, paasinarsippat eqqunngitsuliortoqalersoq,pasitsaassineqaraagat pasitsanneqaraangalluunniit misissuisarnissamut ataatsimiititaqareernissaq pisariaqartoq.

Aamma Atassummiit oqaatigissavarput. Politiit ukiuni 1945-imiit 1989-imut isertortumik paasiniaanerminni nunatsinni naalakkersuinikkut partiit sulinermut atatillugu akerleriinnerit naalakkersuinikkut sammivinnik aalajangersimasunik pingaartitallit, taamatullu sunniiniarnermik ingerlatallit eqqarsaatigalugit suliaat kiisalu isertortumik paasiniaanissamik suliaqarnissamut tunngaviusut periaaserisimasaat ilaatinniarlugit siunnersuutigineqarmata. Oqaaseqatigiit taanna takkajaartorsuaq utoqqatserpunga tassa issuaaneruvoq. Ajoraluartumik isaasalerneqarsimanngitsoq.

Inatsisip oqaaseq isertortoq, isertortumik politiit paasiniaasinnaanerat qulequtarimmagu Atassummiit nakerinngikkaluarparput, suliassaali pingaaruteqartutuut nalilerlugu Naalakkersuisut saaffiginnissutaat akuersaarlugu Atassummiinngaaniit matumuuna nalunaarutigaarput.

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiit iluarisimaarparput, siorna 1998-imi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiineranni noqqaasutigereersimasarput malillugu maannakkut Naalakkersuisut Inatsisartunut tamarmiusunut politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat taamatullu suliaqarnermut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugu inatsisit Danmarkimi atortuulersinneqareersimasoq nunatsinnut atortuulerseqqullugu aamma inassutigimmassuk.

Pissusissamisoorpoq Politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasartuisa nunatsinni suliarisimasaat pillugit aamma misissuititsineqalertuuppat. Ukiuni kingullerni nunatsinni tusarsaalersimavoq innuttaqatigut Politiit isertortumik paasiniaasartuinik aamma marserneqartarsimanerat. Soorlu Maamorilimmi Inngili Qernertumi kalaaleqatigut sulisartut suliumajunnaaqqaarnerata nalaani Aasiviit aallartisaleruttornerisa nalaani, taamani EF-imit aniniarluta Anisamik suliniutit ingerlanneqarmata il. il.

Nunatsinni inatsimmik tunngaviusumik qularnaakkamik inatsisinillu unioqqutitsinani naalakkersuinikkut suliaqarnerit innarlerneqanngisaannarnissaat eqqarsaatigalugit, erseqqissumik paasissallutigu piumasarisariaqarparput iternga tikullugu qulaajaasoqartarnissaa misissuisoqartarnissaalu.

Taamaattumik annertunerusumik oqaaseqarnata Inuit Ataqatigiinniit nalunaarutigissavarput Naalakkersuisut inassutigisaannut matumuuna isumaqataalluinnaratta. Politiit naalakkersuinermut tunngatillugu isertortumik paasiniaasartui nunatsinni innuttaaqataasunik marsertarsimasinnaanerat misissorneqarniarli, tamannami danskit inatsisinik atortitsinermut ministerip Frank Jensenip 22. oktober 1998 akornutissaqanngilluinnartoq danskit aviisuunut Politikkenimut aamma erseqqissaatigereernikuuaa.

Anthon Frederiksen, Kattuseqatigiit oqaaseqartuat:

Politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarsimanerat tusarlugu nuanniippoq, pissusissamisuunngilluinnarlunilu. Pingaartumik inuianni, inuit tamat oqartussaaqataaneranni pingaartitsisuni.

Taamaammat Kattusseqatigiinniit isumaqataavugut politiit naalakkersuinermut tunngasutigut isertortumik paasiniaasarnerat pillugu inatsisip nunatsinni atortussanngortinneqarnissaa isumaqatigaarput. Taamatullu suliaqarnemut tunngaviusut misissuiffigineqarnissaat pillugit inatsisip Kalaallit Nunatsinnut atortuulersinneqarnissaanut, kisiannili suliat taamaattut soorunami pipallataanngitsumik peqqissaarullugillu suliarineqarnissaat pisariaqartipparput.

Taamaattumik suliap maannakkutut isikkoqarluni saqqummiunneqarnera oqaatigilluaannarlugu kusananngilaq. Tassami inatsisip nunatsinnut kunngip peqqussutaatigut atortuulersinneqarnissaanut peqqussissap qanoq ilusiligaanera ilisimanatigut akuersissutigineqarnissaa assorujussuaq eqqarsarnartoqartipparput.

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kaammattuutiginiarparput Naalakkersuisut oqaaseqaasiortigatik qulakkeeqqaartariaqaraat kunngip peqqussitissaatut siunnersuut inatsisartunut saqqummiunneqartariaqartoq, aammalu nunatsinnut pissutinut naleqqussarneqaqqaartariaqartoq.

Tassami Kalaallit Nunatsinni misissuisitsisoqassappat ataatsimiititaliaq Københavnip Århusillu ilisimatusarfiiniit allanillu Danmarkimi inatsisilerituunit inuttaqartinneqartussaavoq. Qularin-ngilarpullu Kalaallit Nunatsinni pissutsinik naammattumik ilisimasaqanngitsunik inuttaliisoqassasoq, aammalumi inuttaliisoqareersimasoq.

Nunatsinniit sunniuteqarfigisinnaanera apeqquserumavarput, minnerunngitsumillu aamma eqqaasitsissutigerusupparput Danmarkimi eqqartuusisarneq pillugu inatsit aammalu Danmarkimi pillaasarnermut inatsit, nunatsinnut atuutinngimmata. Taamaammat isumaqarpugut siullertut: Kunngip peqqussutissaatut siunnersuut inatsisartunut saqqummiunneqaqqaatariaqartoq. Aammalu naatsumik oqaatigalugu, inatsit nunatsinnut naleqqussarneqaqqaartariaqartoq.

Kattusseqatigiinniillu ilaatigut makkua siunnersuutigerusuppagut: Ataatsimiititaliaq Danmarkimiit inuttalersugaq minnerpaamik inunnik marlunnik Kalaallit Nunaanni pissutsinik ilisimaarinnittunik ilaqartinneqartariaqartoq. Inatsimmilu danskit eqqartuussisarnermi inatsisaat, kiisalu danskip pillaasarnermut inatsisaat Kalaallit Nunatsinni eqqartuussisarneq pillugu inatsimmut aammalu Kalaallit Nunatsinni pinerluttulerinermut inatsimmut iluarsisaqariaqartut.

Taakkualu saniatigut Østre aamma Venstre landsrettep ataatsimiititaliami ilaasortassanik innersuusisinnaatitaanerata saniatigut Kalallit Nunatsinni landsrettep innersuussisinnaatitaanera ilaatinneqartariaqartoq. Tassani ataatsimiititaliami inuttalersuineq eqqarsaatigalugu.

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta inassutigissuarput suliap pipallataanngitsumik sulerineqarluni inatsisartunut kingusinnerusukkut saqqummiuteqqinneqarnissaa.

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat akissuteqartoq:

Partiit oqaaseqartui amerlanerit qutsavigigaakka tapersiimmata, taavalu oqaatigilaassallugu soorunami Siumup oqaaseqartuata anersaaruluutaa paasilluarpara, tassa qallunaatut nutserneqarnani maanga nassiunneqarsimanera, uparuarmagu.

Aammalu nutserisorissaaraluaqaluta maani aammalu suliassaminnik ingerlassilluaraluartut iluaqutaassaaq, iluaqutaasimallunilu aamma tappavanngaaneersut nassiussat kalaallisuunngortereerlugit maanga tikittarnerat. Taannalu aamma danskit ministereqarfianut eqqaasitsissut siusinnerusukkut oqaatigineqareersimasoq aamma eqqaasitsissutigeqqinneqassaaq.

Taavalu ilaatigut Kattusseqatigiinninngaaniit oqaaserineqartut tunngavigalugit oqaatigissavara, partiit oqaaseqartuisa soorlu Siumut aamma Atassut aamma Inuit Ataqatigiit paasinninnerisut aamma uagut paasivarput, tassa ataatsimiititaliaq misissuisutut ataatsimiititaliaq taanna misissuinermik ingerlatsisussaasoq.

Aammalu taamanikkut piffissani taaneqartuni 45-imiit 89-imut aammalu 68-imiit 89-imut nassuiaateqarfigineqassallutik politiit taama paasiniaanerminni isertortumi tunngavigisimasaat suunersut. Tassa taammaattumik misissuinerummata aammalu nassuiaateqarfiginniffissaallutik Naalakkersuisut tungaanninngaaniit qujanartumik maani paasilluarneqartumik amerlanernit, nunatsinni atortuulersinneqarnissaa periarfissinneqassaaq.

Taamaalilluta aamma uagut maani najugaqartut, pisariaqarfiatigut ilisimannittutut qaaqquneqarsinnaanerat - nassuiaateqarsinnaanerat allatigullu aamma paasissutissanik tunniussaqarsinnaanerat ataatsimiititalianut, aamma taamaalilluni ammaanneqarluni.

Anthon Frederiksen, Kattuseqatigiiit oqaaseqartuat oqaaseqaqqittoq:

Siullermik eqqaasitsissutigitigu uagut Kattuseqatigiinninngaanniik akerlerinnginnatsigu taamatut Danmarkimi inatsisit atuutilereersup aamma assiganik nunatsinni periarfissaqartariaqartoq.

Kisianni una eqqaasitsissutigerusupparput, soorlu Danmarkimi inatsimmi atortuulersinneqareersimasumi juni 1999-imi, tassani taanna qimerloorluaraanni tassani justitsministeri pisussaavoq pilersitsissalluni ataatsimiisitaliamik misissuisussamik, tassanilu allattorsimapput kikkut tassunga ataatsimiititaliamut inissinneqassanersut.

Tassalu takusinnaasakka malillugit Danmarkimi ilisimatuut amerlanertigut immaqalu professorit taakkua tassani inissinneqartussaapput. Qularnanngilaq taakkua ilaasa nunatsinnik pissutsinik ilisimasaqarnissaat, kisianni qulakkeersinnaagunanngilarput ilumut tamakkiisumik Kalaallit Nunatsinnik pissutsinik ilisimasaqavinnissaat, minnerunngitsumik sorsunnersuup kingorna pisimasut eqqarsaatigalugit.

Tassa takorlooratsigu uagut inuttalersuinermut tunngatillugu kalaallit inatsisartui sunniuteqarnerusinnaagunik, inuttalersuinermi, taava kalaallinik nunatsinni pissutsinik ilisimaarinnillu-artunik malinnaalluarsimasunillu, inuttaliisinnaaneq periarfississagaluaratsigu. Kisianni taamaaliorsinnaanngilagut massakkut amerlanerit paasisakka malillugit, una taamaatsiinnarlugu akueriniarmassuk. Tassalu nunatsinnut pissutsinut naleqqussanngivillugu.

Taanna uggornarpoq, soorunami amerlanerit isumaat ataqqisariaqartarmat aamma uagut ataqqississuarput soorunami. Aamma eqqaasitsisutigiinnassuara uuma periaatsip assigerluinnarmagu undersøgelseskommision taakkua pillugit ippassaaniinnakkunni oqallinnermi saqqummiunneqarneratut ittut. Tassa una Danmarkimi inatsit atuuttoq taanna kunngip peqqussutissaatigut nunatsinnut atuutersinneqarsinnaanera periarfissinneqarpoq. Ajunngilaq, kisianni eqqaamaannassuarput qularnanngilaq kingusinnerusukkut akuersissutigereerutsigu suliassallu aallartittoqasssappat suliassanik taava amigaatigineqartussaq tassaammat, Kalaallit Nunaani oqartussaasut, politikkerit qulliunerusut akulerussinnaanngillat inuttalersuinermi. Tassa taanna uagut uggoraarput assorujussuaq, uggornassooq. Qujanaq.

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat oqaaseqaqqittoq:

Siullermik Siumukkut oqaaseqartuat imaluunniit Siumukkut maalaarutaat tapersissavarput, kisiannili aamma Naalakkersuisut Siulittaasuata nassuiaataa aamma paasilluarparput.

Naalakkersuisut Siulittaasuannut una apeqqutigilaarusuppara imaluunniit oqaatigilaarusuppara, soorlu uagut nunatsinni paasiniaasinnaatitaaneq naapertorlugu tassa aktindsigt taanna malillugu, taava pisortaqarfinni assigiinngitsunut nammineq uagut inuttut arlaatigut sagigut paasiniaaffigisinnaavugut.

Uani peqarnerlutik aamma imatut soorlu uagut PIT-mut nammineq sagiutigineqarnerluta imaluunniit sagiutigineqarutta aamma paasiniaasinnaatitaavuguut?

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Ilanngutilaarusullugu IA-minngaaniit aviisip qiorneqarsimasoq ikkutaq, tassa BT kulegraves forsøg i Grønland taama qallunaatut qulequtalik, tamakkua soorlu iluatinnaateqarmata uagut Atassumminngaaniit massakkut una akuersaarneqareerpat, allaat neriorsorneqaratta 45-minngaaniit pisimasut uatsinnut saqqummiunneqarsinnaalissasut. Taanna 98-imili pisimasoq aamma uagut soorunami takorusutarput arajutserusunngitarput, tassani allanneqarsimasoq, massakkut periarfissaqalissammata tamakku allaat saqqummiunneqarnissaannut, taamaattumik siunnersuut eqqarsarnartoqartissimagaluarparput, oqaaseq isertortumik tassani atorneqarmat.

Kisiannili taamaattumik piareersimasoqarnissaa kissaatigalugu makkulu pisimasut aamma qulaarneqarnissaat aqqutissiuunniarlugu taamaattumik inatsit taanna saaffiginnissutaasoq Atassumminngaaniit akuersaarlugu oqaaseqarpugut.

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, akissuteqaqqittoq:

Paatsoorutigineqaqqunagu aamma oqaatigissavara Anthon Frederiksenimut ataqqinartorsuaq Margrethe II aamma uagut kunngitsitut maani Kalaallit Nunaani atuummat, taamaattumik kunngeqarfittut aamma Kalaallit Nunaat kunngeqarfimmut Danmarkimut ilaavoq.

Taamaattumillu tassanngaaniit kunngip peqqussutaatigut atulersitat, aamma maani soorlu Savalimmiunilu uagutsinni aallartinneqarsinnaapput. Aamma erseqqissaatigilaarsuara oqaaseqartumut kingullermut Olga Poulsenimut aamma Otto Steenholdtip oqaaseqarnerannut, ima paasivarput, soorlu inatsimmi aamma § 4-aanni allassimasoq, aammalu taamatut §1-imi siullermik, misissuisussat taakkua kommisionip toqqarneqartut aamma ilaatigut Anthon Frederiksenip saqqummiuteriigai Århusip Københavnillu Universitet forsøg peqatigalugit aamma taassunakkut suliassat ingelanneqartussat. Taassuma saniatigut aamma justitsministeri toqqaasussaavoq apersuisumik.

Taavalu apersuisussaq taakkulu aamma kommissionit paaseqatigiillutik suliassaq qanoq ilillugu pilersaarusiornissaat isumagisussaavaat. Tassanilu apersuinermi inatsisip uani § 4, eqqortumik paasisimagutsigu aamma taama paasivarput.

Misissuinissaq ima pilersaarusiorneqarsimasussaavoq, suut tamarmik qaqilerneqarsinnaallutik. Nunanut allanut pissutsit Naalagaaffiullu isumannaallisarneqarneranut tunngasut, imaluunniit kimut inummut allamut tunngassuteqartut ajoqusernagit, tassani qaqilerisoqarsinnaalluni.

Taamaattumik suliassani tassani pilersaarusiornerni attorsinnaasaat annertoorujussuartut oqaatgisariaqarput. Uanilu qumartitaasimalluni nunanut allanut pissuserissaarnissaq aammalu Naalagaaffiit iluani isumannaallisaanermut ajoqusiinnginnissaq, aammalu inummut peqartumut ajoqusiinnginnissaq aamma alaatsinaanneqarlutik.

Johan Lund Olsen, Ataatsimiinermik aqutsisoq:

Ja, tassalu maannakkut allanik oqaaseqartoqarumanngimmat, tassa paasinarpoq maani amerlanerussuteqarluartut tassa kissaatigivaat, tassa Naalakkersuisut inassuteqaataat taanna ilalersorpaat. Taamatullu taava naatsorsuutigissavarput danskit naalakkersuisuinut taava nalunaaruteqartoqassasoq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.