Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35-2

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq, 27. oktober 1999 nal. 13:00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35

 

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.

(Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq)

(Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq)

Aappaassaaneerineq.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ullumikkut oqaluuserisassagut ukuupput: Siullermik immikkoortoq 35-mi oqaaluserisassarput, Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.

Taanna aappasaaneerinninneruvoq. Tassani Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq isumaliutissiissuteqarpoq.

Taavalu immikkoortoq 43.

Inatsisartut Ombudsmandiata ukiumoortumik 1998-imut nalunaarutaa. Tassani aamma Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiitaliaq aamma isumaliutissiissuteqarpoq.

Taavalu immikkoortoq 45.

Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaa nr. 2.

Taavalu immikkoortoq 46.

Nuna Avannaliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaa nr. 4.

Immikkoortoq 47.

Nuna Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaa nr. 8

Immikkoortoq 63.

Aalisartut piniartullu piniutiminnik annaasaqarsimasut ataatsimiititaliuunneqarnissaannik apeqquteqaat pillugu oqallinnissaq. Taanna Hans Enoksen-imit siunnersuuteqarfigineqarpoq.

Immikkoortoq 64.

Hans Enoksen siunnersuuteqarpoq. Kommunit inuussutissarsiutinut aningasaliisarnikkut pisinnatitaaffiisa allineqarnissaannik apeqquteqaat pillugu oqallitsitsiniarluni.

Immikkoortoq 67.

Lars Karl Jensen siunnersuuteqarfigisaa. Naalakkersuisut Inatsisartut ukioq 2000-mi upernaakkut ataatsimiinnissaannut nammineerluni illulianik piginnittut angallatit kiassaatissaannik kiassaatillit kiassaativinnik taarsersuinissaminnut aningaasanik oqilisaassinnertalimmik attartortinneqarsinnaalernissaannik siunnersuuteqaqqullugit peqquneqarnissaasa Inatsisartuni aalajangiiffigineqarnissaanik siunnersuut.

Ilisimatitsissutigissavara immikkoortoq 45, 46 immikkoortorlu 47 taakku Nunatta Aallartitaata Siulittaasuannik tulleriissiinnavillugit saqqummiunneqaqqaassammata, taavalu immikkoortoq 47-mi Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermullu Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoq akissuteqareerpat, taava partiit taakku immikkoortut taaneqartut akissuteqarfigissammatigit, oqaaseqarfigissammatigit.

Tassalu maannakkut siullermik:

Immikkortoq 35.

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.

Aappaassaaneerineq. Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq Isumaliutissiissuteqarpoq, qinnuvigissavaralu Ataatsimiititaliap Siulittaasua Asii Chemnitz Narup Isumaliutissiissumik saqqummiusseqqullugu.

Asii Chemnitz Narup, ataatsimiititaliap siulittaasua:

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissaattut siunnersuut pillugu isumaliutissiissut, Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanniit.

Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissaattut siunnersuut siullermeerneqareermat nassuiaatitaa ilanngullugit misissuataarpaa. Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap Inatsisissatut Siunnersuutip suliarineranut atatillugu allakkiaq susassaqartut attuumassuteqartut tusarniaavigineqarsimasut akissutaasa imaat, taakkulu inaarutaasumik siunnersuusiornermi qanoq annertutigisumik ilanngunneqarsimaneri pillugit nassuiaammik imalik, Isumaginninnermut Pisortaqarfimmit tigusimavaa.

Aammattaaq allakkiami atuarneqarsinnaavoq siunnersuut susassaqartunut attuumassuteqartunut ulloq 14. juli 1999 tusarniaassutigineqarsimasoq. Tusarniaavigineqartullu akissuteqarnissaat ulloq 9. august 1999-imut piffissalerneqarsimasoq.

Aammattaaq KANUKOKA paasissutissanik arlalinnik saqqummiussaqarpoq, taakkulu Ataatsimiititaliap siunnersuummik suliarinninnermini atorsimavai.

Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aallaqqaatigalugu oqaatigissavaa, allannguutissatut siunnersuuteqarnermi § 24-p, 29-p aamma 31-p erseqqissarneqarnissaat, iluarsiivigineqarnsisaallu taakkulu aqqutigalugit innuttaasut pisinnaatitaaffitsigut isumannaatsumik inissisimalerneqarnissaat siunertarineqarmat pitsaasuusoq isumaqarluni.

Ataatsimiititaliap aalajangersakkat ataasiakkaat oqaluuserisimavai, taakkununngalu tunngatillugu imaattunik oqaaseqassaaq:

Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup § 24-p siunnersuutigineqartutut erseqqinnerulersinneqarnissaa isumaqataaffigaa, taamaalilluni pisortanit pensionisiat kiisalu inummut tapit kisiisa aqunneqarnissaat kommunalbestyrelsip aalajangersarsinnaagaa erseqqissarneqarmat. Aammattaaq Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aappariitt, aappariinnermulluunniit assingusumik inooqatigiit isertaqqortussuseq tunngavigalugu akileraaruteqaataasussaasumik isertitatik tunngavigalugit aaqqiissuteqarfigineqartarnissaannut Inatsisitigut tunngavigineqartup aningaasanut inatsimmi missingersuutinut ilanngussaniigunnaarluni maanna § 29 immikkortut pingajuattut siunnersuutigineqartoq aqqutigalugu inatsimmi namminermi allassimalernissaa isumaqataaffigaa.

Ataatsimiititaliap § 31-mut allannguutissatut siunnersuut annertunerusumik oqaluuserisimavaa. Ataatsimiititaliap arajutsisimanngilaa allannguutissatut siunnersuutigineqartup peqqussummi atuuttumi kalaallisuua, qallunaatualu isumaqatigiinnginnernik pilersitsisarsimasoq.

Taamaakkaluartoq Ataatsimiititaliaq § 31 immikkoortoq 1, ilaatigut inuup isumaginninnikkut paaqqutarinnittarfimmi najugaqalersup, pensionisiaasa ilaasa qanoq annertutigisut tunniunneqartarneranut tunngassuteqartoq, imaattunik oqaaseqarfigerusuppaa:

Tassani pineqarmat pensionisiat 20%-at tunniunneqartartoq. Taamaalilluni pensionisialik kisermaaq qaammammut 1.480,20 kr. pissarsitinneqartarpoq, aappariillu qaammammut 2.202,00 kr. pissarsisinneqartarlutik. Taakkulu saniatigut isarussanut, atisanut, pequtinut, immikkut iluaqusersuutinut il.il. tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit aningaasartuutinut matussutissanik qinnuteqarnissamut periarfissaqarluni, periarfissaqarlutilluunniit.

Taamatut annertussusiliineq ilumut naleqquttuuneersoq Ataatsimiititaliap apeqquserpaa. Ataatsimiititaliap tassunga tunngatillugu erseqqissasavaa inuk siusinaartunik pensionisialik, utoqqalinersiatulluunniit pensionisialik pineqarnersoq apeqqutaatillugu inuit pisariaqartitsinerit assigiinngitsorujussuusinnaasartut. Taamaammat Ataatsimiiititaliap Naalakkersuisunut Ilaasortamut kaammattuutigissavaa immikkoortumut tamatumunnga atatillugu eqaatsumik aaqqiisoqarsinnaaneranut periarfissanik misissueqqullugu. Ataatsimiititaliap ilanngullugu kaammattuutigissavaa taamatut aningaasaqartitsisanerup assigiiaarnerusumik ingerlanneqartarnissaa qulakkeerneqassasoq.

Ataatsimiititaliap erseqqissumik kissaatigaa Naalakkersuisut aningaasanut inatsisissamut siunnersuut 2001-mut suliarinissaanut atatillugu immikkoortumi tamatumani aningaasanik tunniussisarnerit atuuttut allanngortinneqarnissaanut periarfissat pimoorullugit misissuiffigissagaat.

Aammattaaq Ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut Ilaasortaq kaammattorumavaa, utoqqaat illuini paaqqutarinnittarfinnilu taakkununnga naatsorsuussani ineqarnermi nammineerluni akiliutigineqartartut kiisalu angerlarsimafimmi ikiorteqarnermi akiliutigineqartartut inuit tjenestemandiusimasutut, tjenestemandiusunulluunniit aappaasimasutut allatulluunnit soraarnerussutisiaqartutut aningaasanik pisartagallit eqqarsaatigalugit, kommunit aamma utoqqaat nipaat suleqatigalugit misissuiffigeqqullugit.

Inuit taakku namminneerlutik akiliutigisartagaat ataatsimut isigalugu utoqqalinermi, pensionisiaannarnik pisartagaqartut akiliutigisartagaannik qaffasinnerupput, tamannalu utoqqaat nipaata isumaginninnermik iluarsaaqqinnermik suliaqarnermut atatillugu uparuarsimavaa.

Ataatsimiititaliap paasivaa ukiut utoqqalinermi pensionisiaqalersinnaaffiit killingisa 60-niit 63-nut qaffanneqarnerisa kingunerisaannik annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut Peqqussutaanni aaqqiivigisariaqartut aaqqiivigineqarnissaat Naalakkersuisunut Ilaasortap isumagisimanngikkaa.

Annertuumik Innarluutilinnut 60-niit 63-nut ukiulinnut tunngatillugu inatsisiliornermi amigaateqartoqalersimavoq. Ataatsimiititaliap innuttaasut pisinnaatitaaffitsigut isumannaatsumik inissisimanissaat eqqarsaatigalugu Naalakkersuisunut Ilaasortaq sakkortummik kaammattussavaa pissutsit taakkununnga tunngasut piaartumik aaqqinneqarnissaat isumageqqullugu.

KANUKOKA-p pineqartut kingunerisaannik aaqqitassat amigaataanerata qanoq ilungersunartiginera erseqqilluinnartumik uparuarpaa.

Naggataatigut Ataatsimiititaliap atortuulersitsinissamik aalajangersagaq amigaataasoq oqaaseqarfigissavaa.

Ataatsimiititaliaq ilisimatinneqarpoq Naalakkersuisunut Ilaasortaq aappassaaneerinnissamut allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussaqarniartoq. Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup taamatut oqaaseqarluni inassutigaa Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissatut siunnersuutip Inatsisartunit suliarineqarnera naalakkersuisut allannguutissatut siunersuumminnik saqqummiussereerpata isikkoriligassamisut isikkoqarluni ingerlaqqissassoq.

Taava oqaatigilaassavara Isumaginninnermi Ataatsimiititaliami ilaasortaammata:

Ruth Heilmann, Siumut, Godmand Rasmussen, Atassut sinniisussaalluni, Vittus Mikaelsen, Siumut, Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit aamma Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit, siulittaasoq.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut isumaliutissiissummut akissuteqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq Mikael Petersen.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiilluni pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut Naalakkersuisut siunnersuutaat tapersersormagu nuannaarutigaarput.

Siullermeerinninnermi oqaatigineqartutut siunnersuutip saqqummiunneqarneranut pissutaavoq, pensionit pillugit peqqussummi ataasiakkaatigut aaqqiissuteqarnissaq pisariaqartoq Naalakkersuisut paasimmassuk.

Isumaginninnermi Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aallarniutigalugu oqaatigaa, § 24-p, 29-p, 31-illu erseqqissarneqarnissaannik aaqqiivigineqarnissaannillu allannguutissatut siunnersuutip siunertaa, ataatsimiititaliap pitsaasutut isigigaat. Taamaaliornikkut innuttaasut inatsisitigut illersugaanerat nukittorsarneqartussaammat.

Inatsisartut Isumaginninnermi Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissumminni naggasiullugu malugeqqullugu oqaatigaa, peqqussutip allannguutaata piffissap atortuulerfissaa ersaqqissassallugu pisariaqartoq. Taammattumik pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allangortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip allannguutissaatut siunnersuummik massakkut saqqummiussisoqarpoq. Siunnersuummi peqqussutip allannguutaata atortorilerfissaa tamatumuunakkut erseqqissarneqarluni, tassalu novemberip aallaqqaataa 1999.

Taamatuttaaq § 31 immikkoortoq 1-p allannguutissaatut siunnersuut, Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata sukumiinerusumik oqaluuserisimavaa.

Taamaattumik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut aallaqqaasiullugu oqaatigisariaqarpoq § 31 immikkoortoq 1-p allannguutissaattut siunnersuutigineqartumi peqqusutip danskisuuani § 27-mi immikkortoq 1-mut kukkusumik innersuussineq kisimi pineqarmat. Innersuussutigineqartormi tassaammat § 28-mi immikkoortoq 1, siunnersuut peqqussutip imarisaanik taamalu inatsisitigut atuuttumik allanngortitsinngilaq.

Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq § 31-p imarisaa pillugu tunngaviusumik oqallinnermini oqaaseqaateqarfigisassanngorlugu pingaartissimavaa, procentit procentinngorlugu annertussusiliineq pensionisiat amerlanerpaaffimminni aningaasartaasa 20%-nut pensionisiat ikililerneqartarmata.

Pensionisiaqartup isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmut nuunnerani, taamalu najuaqarnermut aningaasartuutit pisortanit akilersorneqartalerneranni.

Siusinaartumik pensionisiallit inuusuttoq imaluunniit utoqqalineq pissutigalugu pensionisialik pineqarnersoq apeqqutaalluni pensionisiaqartup pisariaraqartitaminut aningaasat atortariaqartagaasa assigiinngitsorujussuusarnerat isumaginninnermut ataatsimiititaliap malugeqqullugu tikkuarpaa.

Tamatumunnga atatillugu tassani eqaannerusumik aaqqissuussinissamut periarfissat Isumaginninnermut Naalakkersuisumut misissoqqullugit ataatsimiititaliaq kaammattuuteqarpoq. Tamatumunnga atatillugu Naalakkersuisut malugeqqussavaat isumaginninnikkut siusinaartumik pensionit, inummut tapiutit, pensionillu, akiligassanut ilanngaanneqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 34, 22. december 1997-meersormi § 5-niit 9-nut, taakkunanimi inuit ataasiakkaat pisariaqartitaat malillugit kommunalbestyrelsip inummut tapiliisinnaanera pillugu aalajangersagaqarmat. Amma pensionisiaqartunut Isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni najugaqartunut, takuuk, takuneqarsinnaavoq § 9-mi imm. 2.

Kissaatigineqartutut saqqummiunneqartumut sanilliullugu ilaatigut inooqataanermut atugarisat pillugit, kisitsisitigut paasissutissat misissuataarnerisigut suliassaqarfimmi tassani kommunit assigiinngitsut periuserisartagaat saqqummersissallugit soqutiginarsinnaavoq, kisiannili malittarisassat ullumikkutut ikkallartatillugit pensionisiaqartup pensionii inummut tapiutinik ilaqassanersut kommunit namminneq oqartussaaffigaat.

Naalakkersuisut isumaqarput malittarisassat ajornartorsiut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamit saqqummiunneqartoq eqqarsaatigalugu eqaatsorujussuusut.

Pensionisaqartullu tapertaliullugu ikiorsiissutinik pisariaqartissinnaasaannik matussusiinissamut periarfissaqartitsereerlutik.

Inummut tapinik tunniussisarnermi assigiinnerusumik periuseqalernissaq siunertaralugu malittarisassat atuuttut allanngortinneqarnissaannut periarfissaqarnersoq naalakkersuisut misissuinermik aallartitsissasut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap aamma kissaatigaa.

Assersuutigalugu inummut tapinik tunineqassagaanni piumasaqaatinik kinaassusersiunngitsumik aalajangersaanersaq imaluunniit assigiissaarnerusumik periuseqalernissaq anguniarlugu, 20%-nik ammut killiliisinnaanermik qaffaanissaq siullermik Nunatta karsianut amerlanerusunik aningaasartuuteqalersitsissaaq, tassami taakku Inatsisit malillugit aningaasartuutaasussanngussammata, aappaatullu taamaaliornikkut ataasiakkat immikkut pisariaqartitaasa matussuserniarneqarnissaat ajornakusoornerulersissallugu.

Kiisalu Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut ilaasortaq kajumersaarpaa, kommunit aamma Utoqqaat Nipaat suleqatigalugit inuit tjenestemand-itut aappaminnilluunniit qimagaasimasutut pensionisiallit allatulluunniit pensionisiallit isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiittut nammineerlutik akiliuteqartarsinnaanerat misissoqqullugu. Tassami taakku nammineerlutik akiliutigisartagaat inuit taamaallaat pisortanit pensionisiaqartut akiliutigisartagaannut naleqqiullugu annertunerummata.

Tassunga oqaatigissavara Inatsisartut Peqqussutaanni § 31, imm. 3-mi allassimammat:

Pensionisialik saniatigut akileraaruteqaataasussanik isertitaqartarpat Isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinnermi tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit akiliuteqaqqusisoqartarmat.

Taamaattoq isertitat akileraarutinut ilanngarneqarnerisa kingorna akiliutit 60% qaangersimanngisaannassavaat. Taamatullu pensionisiallip, pensionisiat aningaasartaasa annerpaaffissaasa minnerpaamik 20% nammineq atugassamisut pisinnaasariaqarpai.

Tjenestemandit soraarnerussutisiaaat aapparminillu qimagaasut pensionisiaat, pensionisialluunniit allat pisortanit pensionisiaanngitsut peqqussummi § 29 imm. 1 malillugu, saniatigut isertitaaammata akileraaruteqaataasussat, tamanna isumaqarpoq pensionisiallit pisortanit pensionisialinnik, pensionisiamik saniatigut tjenestemandit soraarnerussutisiaannik, aapparminnilluunniit qimagaasut pensionisiaannik pisartagaqartut, isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinnerminnut tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit akileeqquneqartassasut.

Taamatut isummersimaneq naammaginarsinnaasumik isummertaatsimik tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut nammagassat ilaannik oqimaannerulaartunik nammattussanngorlugit, taamaammallu najugaqarnerminnut annertunerulaartunik akiliisussaassallutik.

Taamatuttaaq Isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinnermut nammineq akiliutissat aalajangersarneqartarnerat kommunit suliassaasa ataaniippoq, taamaammat Naalakkersuisut akuliunnissaminnik tamatumunnga kissaateqanngillat. Taamaakkaluartoq Naalakkersuisut kommuneni periaaserineqartut erseqqinnerusumik misissuiffigineqarnissaannut soqutiginninnertik matumuuna oqaatigissavaat.

Pensionisiallit atugarisaat ataatsimut isigalugit tamakkununnga tunngassuteqartuni assigiinngeqinersut nalilersorneqarsinnaaqqullugit.

Kiisalu Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap siunnersuutip taassumap pingaarnertut imarisaanut attuumassuteqanngitsumik innarluutillit peqqussummut tunngatillugu 2000-mi januarip aallaqqaataaniit atuutilersumik utoqqalinersiutinik pisartagallit ukiuisa 60-niit 63-nut killilerlugit qaffanneqarnissaannut atatillugu pingaaruteqartoq tikkuarpaa.

Naalakkersuisuni eqqumaffigaarput, annertuumik innarluutilinnut 60-niit 63-nut ukiulinnut tunngatillugu Innarluutillit pillugit peqqussut sapinngisamik pigaartumik allanngortinneqartussaammat, taamaammallu Naalakkersuisut 2000-mi upernaakkut katersuunnermi allanngortitsinissamik siunnersuuteqarumaarput.

Isumaginninnermi Ataatsimiititaliatut isumaqatigiissutut inassutigissavara, siunnersuut massakkutut iluseqarluni allannguutissatut siunnersuut ilanngullugu, pingajussaaneerneqarniarluni ingerlateqqinneqassasoq.

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaa pillugu, Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa saqqummiunneqartoq Siumumiit naammagisimaaripput oqaatigissavarput.

Siumumiit ataatsimiititaliami saqqumiutagut pingaartitagullu tamakkiisumik ilanngunneqarnerat nuannaarutigigatsigu.

Siumumiit pingaartitaraarput susassaqartut tusarniaaffigineqartarnissaat, oqaaseqaateqartinneqartarnissaallu uanilu apeqqummi pingaaruteqartumi, aammalu aaqqitassap nukinginnarsisup KANUKOKA-mit uparuuaaffigineqarnera ilanngunneqarsimammat, Siumumiit pissusissamisoortuutipparput.

Kommunit tassaapput utoqqaat qanimut tikillugit sullissisuusut, taakkualu atugarisaannik ilisimaarinninnerpaat malittarinninnerpaallu. Kommuneni qangalili ajornartorsiutaavoq annertuumik innarluutillit 60-nik ukioqalerlutillu innarluutilittut nalunaarsugaanerisa taamaatinneqartarnerat. Tamanna tunngavigalugu soorlu plejehjem-iniittut, immikkullu nakkutigisaasut eqqarsaatigalugit kommunit tassuunakkut aamma annertoorujussuarmik nammagassinneqartarput.

Taamalu pisortanit pensionisisarnerup 60-niit 63-nut qaffanneqarnissaat ilutigalugu tassuunakkut iluarsiissuteqarnissamik kissaateqarneq Siumumiit soorunami taperserlugulu ilalernartuutipparput. Tamannalu maannakkut ajoraluartumik angumerineqarsinnaanngimmat, Naalakkersuisut akissuteqarnerminni upernaamut iluarsiissummik inatsisiliornissamik saqqummiiniarmata Siumumiit iluaralugulu qilanaarigipput oqaatigissavarput.

Utoqqaat pitsaasumik atugaqarnissaat Siumumiit anguniarlugu, Isumaginninnikkut Ilarsaaqqinnermi utoqqaat annertuumik peqataatillugit atugarisaat oqallisigineqarput.

Utoqqaat suli peqqillutik sulinissaminnut piumassuseqartut Siumumiit periarfissaqartinneqarnissaat pingaaruteqartutut isigaarput, misilittagaqartut, suliffeqarfinni suli amigaataaqimmata, atorfissaqartinneqarlutillu. Aammalu utoqqaat inuusussiartuinnarmata.

Utoqqaat ukiuat 1999 naalivippoq, Nunatsinni meeqqat ukiuannik ukioq 2000 nanginneqartussaalluni. Siumumiit utoqqaat ataqqinartut qutsavigingaarpagut nuannaarutissarpassuatsinnik tunniussaqartuarnerat pillugu, minnerunngitsumik Utoqqaat Nipaata peqatigiiffillu sinerissamiittut suliniarnerat ersarissigaluttuinnartoq Siumumiit nuannaarutigeqaarput. Utoqqaat qanittukkut aamma Nuummi timersornikkut peqatigiiffeqalernerat pinngitsoorani utoqqarnut qiimmaallatitsisuuvoq Siumumiillu pinngitsoorumanngilagut timersoqatigiiffittaarnerannit pilluaqqussallugit. Taamatut Siumumiit oqaaseqarluta Inatsisissap aamma iluarsiissutai ilanngullugit taamatut isikkoqarluni pingajussaaneerneqarnissaanut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuummik Atassummiit imaattumik oqaaseqalaassaagut.

Qulaani pineqartoq annertuumi Atassummiit eqqartorsimavarput, aamma pisariaqarluinnartuummat. Tamatumuunalu ataatsimiititaliami arlaleriarlugu eqqartorneqartarsimavoq, ilaatigut allaat gruppimut oqqunneqartarsimalluni. Tassa taama Atassummiit taanna pingaartissimatigaarput.

Tupinnanngitsumik Atassummiit naammaginarnerusumik inerniliisoqarnissaa assut pingaartissimavarput. Qujanartumillumi naggataatigut ataatsimiititaliat isumaat imminnut naapissimapput, imaluunniit isumaqatigiillutik allannguutissat akuersaalersimavaat. Taamaattumik Partiit, Kattusseqatigiillu ilaasortaasa isumaqatigiillutik allannguutissat akuersaalersimavaat. Taamaattumik Partiit Kattusseqatigiillu ilaasortaasa isumaqatigiillutik, peqqussutissap taamak isikkoqarluni, aappassaanik ingerlaqqinnissaa kissaatigaat, Atassummiit immikkut ilassusernagu, tapersiinerput nalunaarutigaarput.

Taava nalunaarutigilaassavara, ippassaq taanna ullaakkut allanneqarsimammat, aatsaallu akissutissaq aamma ullaakkut tiguneqarsimalluni.

Ajuusaarutigalugu oqaatigissavarput, Naalakkersuisup akissuteqaataa 25. oktober ullulerneqarsimasoq kingusinaarluni takkussimammat, pisariaqartissivarpullu immikkut ilassuteqarfigilaassallugu.

Atassutip politikiani takornartaanngeqaaq inuk qitiutillugu oqariartuuteqartaratta, tamannalu suli isumatsinniittuarpoq allanngortinneqarnaviaranilu.

Taamaattumik ataatsimiititaliap isummiussai Atassutip gruppiata aalajangiusimavai ukuusut:

Siullermik: Pisortat inissiaataanni ulloq unnuarlu najugaqartut pisartagaasa 20% qaffaaffigineqarnissaat aalajangiusimavarput.

Inuup taamatut nappaammikeqqorneqartup inuunermi atulikkamini akuersiniarnissaq oqimaassaqisoq ilisimareeratsigu. Atassummiit oqartuarpugut, inuk innarluuteqalersimasoq inoqamminik naleqannginnerusutuut misigisimalersinneqassanngitsoq. Taamaattumik Naalakkersuisut ilu-ngersortumik qinnuvigissavagut, tassunga tunngasumik aaqqiiniutissamik misissueqqullugit. Inuimmi taakku annertunerusumik ikiorserneqarnissartik pisariaqartissaqigaat qularnaammat.

Kiisalu Naalakkersuisup akissuteqaammini eqqaavaa, peqqusut § 31, imm. 3, tassanilu pineqartoq ataatsimiititaliap amerlanerussuteqartut apersuuserlugu piumasaraa. Inuit tjenestemand-itut atorfeqarsimasut taakkuluunniit uillarneri, aapparisimasaalluunniit utoqqaat angerlarsimaffiinut paaqqinnittarfiinulluunniit pinerminni, utoqqalinersiaannalinninngaanniit annertunerujussuarmik akilersuisinneqartarmata, naak nalunngikkaluaripput atorfeqarnerminniit akissarsiamik ilaannik soraarnerussutisiaqalernissamut toqqorteritinneqartaraluartut. Sooq taava inip assinganik najugaqartut, taama annertutiginerutigisumik akilersuisinneqartassappat? Imaattariaqanngilarmi, inuit inuiaqatigiinni ilumoorlutik aalajaallutik ukiorpassuarni sulereerneranni qujassutissaq killormut saatissagutsigu, tamanna Atassutip akuerisinnaanngilluinnarpaa. Naalakkersuisup akissuteqaammini oqaaseq una atorpaa, issuaaneq: "Taamatut isummersinnaaneq naammaginarsinnaasumik isummertaatsimik tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut nammagassat ilaannik oqimaannerulaartumik nammattussanngorlugit, taamaammallu najugaqarnerminnut annertunerulaartumik akiliisussaasarlutik". Issuaneq naavoq.

Taamaattumik eqqarsaqqajaanarpoq, inuit taakku tassaasimannginnerlutik avataaniit tikisitsinissaagaluamik pakkersimaarinnissimasut, taakkununngalu qujassutissaq killormut saatissagutsigu taava qujasuitsuusimassaagut.

Taamaattumik Naalakkersuisoq qinnuvigissavarput, aaqqissutaasinnaamik allanik ujartueqqullugu, inuit pineqartut eqqunngikkaluarlugit.

Taama oqaaseqarluta pineqartoq nalilersuiffigeqqinneqarnissaa susassaqartunut innersuussutigaarput.

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Isumaginnermut Naalakkersuisut, pisortat pensionisiaat pillugit peqqussummut allannguutissatut siunnersuutaa siullermeerlugit oqaluuserineqarneranni oqaaseqaatigut innersuussutigalugit matumuuna oqaatigissavarput, taakku tamaasa akueseqataaffiginiaratsigit. Ilanngullugu nalunaarutigissavarput peqqussummut allannguutissatut siunnersuutit 1. november atortuulerneqarnissaanut siunnersuut aamma akuersaaratsigu.

Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissummini ilanngullugit tikkuarpai, utoqqaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni najugaqartut assigiinngitsumik inissisimalertarnerat.

Assersuutigalugu nammineq akiliutigisartagaat eqqarsaatigalugit. Taamatuttaaq kommunimiit kommunimut inummut tapiissuteqartarnerup assigiinnerusumik atortinneqarnissaa kissaatigineqarluni. Naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigivaa kommuneni periaasigineqartut erseqqinnerusumik misissuiffigissallugit soqutiginartuutikkini.

Misissuititsinissamik isuma Inuit Ataqatigiinniit tapersersoqaarput, taamaaliornikkummi tunngavissaqarnerulissagatta utoqqartatta ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinniittut atugarisaat qanoq assigiingittiginersut nalilersorluarnissaannut.

Peqqussummut allannguutissatut siunnersuut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamiit suliarineqarnerani paasineqarsimavoq, annertuumik innarluutillit 60-sit 63-sillu akornanni ukiullit inatsisitigut illersorneqarnerat innarluuteqartut innarlerneqartutut oqaatigineqartariaqartoq, pissutigalugu innarluutillit pillugit peqqussummi inuit pisartagaqarsinnaasut ukiui qummut 60-inut killilerneqarmata. Pisortanillu pensionisiaqartitsineq 63-nut killilerneqartussaalluni ukioq 2000-miit. Tamanna ajuusaarnartutut akuersaarneqarsinnaanngitsutullu isumaqarfigaarput, taamaattumik Naalakkersuisoq sakkortuumik kaammattussavarput Inatsisartut Peqqussutaat nr. 7, 3 november 1994-meersoq annertuumik innarluutillit ikiorsiivigineqartarnerat pillugu allanguuteqarnissaa piaarnerpaamik sulissutigeqqullugu.

Taamatut oqaaseqarluta peqqussummut allannguutissatut siunnersuutit taamatut isikkoqartillugit novemberillu aallaqqaataani atortuulersinneqarsinnaasutut oqaatigalugit pingajussaaneerneqarnissaanut ingerlateqqinnissaa Inuit Ataqatigiinniit akuersaarparput.

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Pisortanik pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutissaanik allanngortinneqarneranillu Inatsisartut peqqussutaanik siunnersuut.

Kattusseqatigiinni eqqartoreerlugu imannak oqaaseqarfigissavarput.

Nuannaarutigaarput siullermeernerani uparuarsimasagut ataatsimiititaliami sukumiisumik eqqartorneqarsimammata. Aammalu ataatsimiititaliaq ersarissunik nassuiaanneqarsimammat KANUKOKA-minngaanniit, taamaalilluni aamma ataatsimiititaliaq paasinnilluinnarsimavoq, taannalu qujanarpoq.

Siullermeernermilu inatsisip allanngortinnissaani siunnersuummi oqallinitsinni ersarissumik eqqartorsimasagut oqariartuutigisimasagullu innersuutigiinnassavagut.

Ersarissumimmi oqariartorsimagatta, allannguutinik allanik utaqqisimagaluarluta Inatsinut naqqiissutaaginnarmata assut pakatsissutigisimallugit. Massakkullu akissuteqarneq takusinnaavara Naalakkersuisut ataatsimiititaliamik kajumissaarneqartut, kommunit aammalu Utoqqaat Nipaat allannguutissamik, aaqqiissutissamik suliaqalerunik isumasioqatigeqqullugit, taannalu tulluartuuvoq.

Suleqatigiinneq kusanartuusarmat pitsaasumillu naammassineqartarluni. Kiisalu assut nuannaarutigaarput Naalakkersuisut akissuteqarnerminni neriorsuutigigaat eqqumaffiginiarlugu, annertuumik innarluutillit 60-nik 63-nillu ukiullit tungaatigut sapinngisamik piaartumik allanngortitsissallutik, ukioq 2000-mi. Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaannut saqqummiussissallutik. Taannalumi neriorsuutaa qilanaaralugu suleqatigiiffiginissaa piareersimaffigissavarput.

Taamatut oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit siullermeerluta oqaaseqaatigut innersuutigeqqissavagut, siunnersuullu massakkutut isikkoqarluni Inatsisartunut suliareqqinneqarnissaa inassutigissavarput, aappassaaneerneralu aamma akuersissutigalugu.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Siullermik qujassutigissavara taamatut Partiininngaanniit peqqussutip allannguutissaatut saqqummiunneqartut massakkut akuersaarneqarmata taamatut, aammalu pingajussaaneerneqarnissaminut taamaalilluni piareerluni.

Ilanngullugulu oqaatigineqartunut erseqqissaatissaqarpunga.

Tassa peqqussutip allannguutissaanut attuumassuteqanngivissut annertuumik sammineqarput, nalunngilarput aamma inatsisartut tamarmik takusinnaavaat, Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutimigut Naalakkersuisunut misissoqqissaaqqusai taakkua aamma akissuteqarfigereerpagut, taamaattumik Partiini oqaatigineqartut ataasiakkaat ilaatigut ingasagilaakkakka oqaaseqarfiginngitsoornianngilakka.

Aallaqqaammulli oqaatigissavara, Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliap isumasiorsimammanga, aammalu tassani isumasiuinermi apeqqutit assigiinngitsut sammineqarput. Ataatsimiititaliamut ilanngullugu Naalakkersuisut sinnerlugit oqaatigaara, innarluutillit pillugit, peqqussutit, inatsisit misissortinneqartut aammalu utoqqalinersiaqarnermi pensionisiaqalersinnaanermut inatsisit taakkua ilanngullugit nalilersorneqartut. Tassami imminnut attuumassuteqarput, inatsisillu allangortinneqarnissaannut tunngaviit, aningaasalersuinissanut tunngaviit, sunniutissat tamarmik nalilersorneqaqqaartussaapput.

Innarluutillit, innarluuteqalersimasullu 60-niik 63-nut pensioneqartarnerup qaffanneratigut qanoq eqqunneqarsinnaanerat Naalakkersuini sillimaffigaarput, taanna oqaatigissavara. Aama apeqqutit tassani marluk pineqarput, aamma taanna ataatsimiititaliami erseqqissarneqarpoq. Inatsisartut siusunnerusukkulli aalajangiutereernikuuvaat innarluutillit, innarluutilittut pisartagaqarnerata ingerlaannartarnissaa Naalakkersuisut suliarissagaat, pensioneqalersinnaanermulluuniit ukioq killissarititaasoq angugaluarunikku. Taanna siunnersuut Inatsisartuni siusinnerusukulli maani tamanit isumaqataaffigineqareernikuuvoq, taammaatumik Naalakkersuisunut erseqqissarpara, ataatsimiititaliamut tamanna angumerineqarsinnaasoq, tassami 2000-minngaanniit pensioneqalersarneq 63-nut ukioqalernermut nuuttussaammat. Inuit eqqorneqartussat suli ukiuni arlalinni piffissaqarmata.

Inatsisartut angumerisinnaalluarpaat aningaasartassaanut sunniutissai tamaasa aamma suliarissallugit.

Taamaattumik ataatsimiititaliamiit oqartoqarnera Naalakkersuisup isumagisimanngilaa, taanna akerlilertariaqarpara, sulivugut, suliaqarpugut kisianni inatsisit imminnut ataqatigiinneri suliassaavoq annertooq, aammalu aningaasartaasa qularnaarneqarnissaat suliassaavoq annertooq, taamaattumik aamma oqaatigaarput upernaarli tamakku ilanngullugit suleqatigiissitap, tassa pisortanit ikiorsiissutigineqartartut pillugit suleqatigiissitap ilanngullugit tamakku nalilersorai.

Taamaattumik oqariataarnertut taarusuppara, soorlulusooq uanga Naalakkersuisut taanna pillugu suliaqarsimanngitsunga. Tamakku eqqaamalaartariaqarput, aamma unneqqareqatigiinneq pisariaqarpoq Naalakkersuisut Inatsisartullu akornanni, tamanna oqaatigissavara. Oqaluttarfimminngaanniit maanngaanniit pisuutitsisaqattaarneq nassuiaaffigineqareersimagaluarluni tamaannga killeqartariaqalerpoq.

Atassutip oqaluttuanut oqaatigisariaqarpoq, Naalakkersuisuninngaanniit uani akissuteqaatitsinni erseqqissaratsigu misissorniarlugit. Aamma uagut inatsisit allangorsimatinnagit, kommunit pisinnaatitaaffiinut akuliuttussaanngilagut, qanorluunniit Atassutip oqaaseqartua oqaraluarpat akuliuteqqullunga, akuliunnavianngilanga. Taamaalioruma Inatsinik unioqqutitsissagama.

Qanigisat pillugit, imaluunniit allanut tunngassuteqartut taamatut ilumikkersimaarluni maani oqaluttarfimmi oqaluttoqarpat, uvanga taanna susassarinngilara. Eqqaamasariaqarparput Inatsisit tunngavigalugit aallaavigalugillu suligatta, eqqaallugulu taamaaliortoqarsinnaanngilaq misissugassartaqartarpoq, annertuumillu mianernartunik isumaginninnikkut suliassartaqarpoq, taamaattumik isumaqarpunga taamatut pisuutitsiniarsareqattaarnerit uunga suliamut tunngatillugu aammalu Inunnik Isumaginninnikkut Ataatsimiititaliarsuup innersuussutigisaasa naammassiniarneqarneranni utikuluttuarnerit mianersuuttariaqartut, inunnik paasititsineruvoq eqqunngitsumik, taamatut Inatsisartuni oqaluttuarneq. Suliat eqqortut aammalu suliat aallaavigisaat sutut pineqarnersut paaseqqissaarlugit suliavut ingerlanniartigit.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu oqaaseqaqqikkumalluni nalunaarpoq Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.

Taava eqqaasissutigissavara aamma ungasinngitsukkut taasisussaassagatta, taamaammat Inatsisartunut ilaasortat maani inimi najuutinngitsut maannga aggeqqussagaluarpakka.

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaseqartua:

Tupinnartut amerliartorput. Uvani aamma aatsaannguaq Naalakkersuisoq oqaaseq atortimmagu misissueqqusilluta, taanna una oqaaseq immikkut misissorlualaaginnaqquara, Atassummi oqaaseqaatip naanera. Kisianni una qaqiqqinninnut pissutigivara.

Naalakkersuisoq ilumoorluinnarpoq ataatsimeeqatigisimavarput, kisianni akissutissamik taamanikkut suli takusimanngilagut. Aatsaallu ippassaq akissuteqaat taanna takkuppoq. Taamaattumik soqutigittaalliornertut naliliiffigineqassanngilaq, ilumoormat ataatsimeeqatigisimagatsigit, kisianni akissuteqaatit sorpiaasut aatsaat ippassaq takuagut.

Una oqaaseq atorneqartoq sakkortuumik uagut uniffigisimavarput, issuaalaassuunga naatsun-nguummat: "Taamatut isummersinnaaneq naammaginarsinnaasumik isummertaatsimik tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut nammagassat ilaanni oqimaannerulaartunik nammattussanngorlugit, taamaammalli najugaqarnerminnut annertunerulaartumik akiliisussaassallutik". Ilaanarnerulaartuni, tassaana tassani ujartoripput, atorfillit tjenestemandit, qujanaqaaq uani uvagut taamaattorasaartorsuugunannginnatta, atorfineqqaarnerminninngaanniilli inuit tassaasarput akissarsiassamik ilaanik toqqorterisartut, soraarnerussuteqalernissaminnut. Tamakkulu utoqqaat angerlarsimaffiinut inissinneqaraangamik annertunerujurujussuarnik akilersuisinneqalertarput, utoqqaqamminninngaanniit, tassa taanna ilumoortoq. Inimi akisunermiittutuut nalilersorneqalertarput, utoqqaallu amerlasuut taamatut atorfeqarsimasut, utoqqaat angerlarsimaffiinut allanullu pinissaminnut, tassa pakkersimaarutigisartagaat. Aamma utoqqarni arlalissuarni taanna maallatigineqartoq aamma ataatsimiititaliap tamarmiusup taanna isumaqataaffigaa.

Tupigilluinnarpara uani oqaaseq atorneqanngimmat, oqareerpugut uteqattaarpoq taanna ataatsimiinneq, uani 20% taakku ataatsimiititaliat tamarmik mikigai. Kisianni uani akissuteqaataani Naalakkersuisup taanna soorluuna imaaliallaannaq pisussaanngitsutut isumalluarnangitsutut nipilerneqarsimasoq. Arlaani Atassumminngaanniit erseqqissumik oqarpugut, allat attunngikkaluarlugit annernarsinnaasut, suli periarfissaqarpaa misissueqqilaarnissamut? Ujaasineq arlaatigut ajoqutaasinnaanngilaq, immaqa nassaarsiortoqarsinnaavoq arlaani. Taannaana uagut Atassumminngaanniit pigipput, inuk inuusuttoq tassanngaannaq nappaammik eqqorneqaruni, qanoq-mitaava akueriniarnera ajornakusoortigissavaa inummit tassani. Soorunami atukkat uku aallarteqqaarneraninngaanniit tunniunneqartussat uku ujariatsinermut annertuumik inummut sunniuteqartussaapput. Taamaattumik piumasarivarput aningaasat uku imak annikitsigereermata, imatut oqarnianngilagut pavanerujussuaq inississasut, kisianni 20% qummut qulaallugu misissuisoqarnissaa taana assut pingaartipparput aammalu taamaalisoqassappat qutsatissagaluaqaagut taakku inuit innarluuteqalersimasut taamannak ikiorserneqarsinnaappata.

Ataatsimut oqaatigalugu uani assortuussuteqarpallaanngilagut, uagut taamaallaat piumasarivarput taakkua tjenestemandit immikkut, aningaasat tassani utoqqaat angerlarsimaffiini allanilu akiliutaasartut utoqqartut allatuut akiliuteqartinneqartalissasut. Tassami nalunngilarput marloqiusanik suliffeqarnermi skattekorte aamma fradrageqanngitsoq atorneqartarpoq, utoqqaalli angerlarsimaffianni taamaanngilaq. Utoqqaat angerlarsimaffianut inuk pigaangami tjenestemandiusimasoq, utoqqalinersiai annikitsuaraarannguanngortarput, taavalu saniatigut tassani aamma soraarnerussutai annertoorujorujussuarmik akilersuutaalersarput, taanna uppernarsaatissaqartipparput annertuunik - ilumoortuupput aamma taakkua.

Taannaanna pillugu oqartugut, inuit ukiorpassuit aalajaallutik sulereersimasut, utoqqalinissaminnut katersaannik taamak annertutigisumik akilersuisinneqartarnerat ilumut tulluartuunersoq. Kingusinnerusukkut immaqa ilassuteqaqqikkumaarpunga, taakkua naammagiinnarniarallarpakka.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut Isumaginnermut Ataatsimiititaliap Siulittaasua aamma oqaaseqarumavoq, Asii Chemnitz Narup.

Asii Chemnitz Narup, Isumaginnermut Ataatsimiititaliap Siulittaasua, Inuit Ataqatigiit:

Naalakkersuisut akissuteqarnerminni uanga maluginiarneruvakka sumi, sukkut naaperiarfeqarsinnaassanerluta, ataatsimiititaliami ilaasortat, taavalu naalakkersuisut.

Uvanga nuannaarutigaara assut Naalakkersuisut, kommuneni periaaserineqartut pillugit erseqqinnerusumik misissuititserusummata. Isumaqarpunga tamatsinnut soqutiginartorujussuussasoq passisallugu inatsisit, peqqussutillu qanoq atortinneqartartut kommuneni ataasiakkaani paasisaqarfigissallugit. Taamak misissuinerit tamakkua erseqqissumik qulaajassavaat pensionisiallit atugarisaat qanoq assigiinngitsiginersut.

Taamaattumik ataatsimiititaliaq sinnerlugu qujarusuppunga misissuititserusukkassi, aamma uvagut soqutigisarivarput tamanna. Paasissutissat eqqortut tamatta pisariaqartippagut.

Taava aamma ingerlariaqqinnissami soorunami taava taamanikkornissaanut paasigutsigu kommunemiit kommunemut qanoq inatsisit peqqussutillu atortinneqartut, taava oqalliseqqissinnaavugut. Soorunami sianigisassat inatsisiliornermi peqqussusiornermi apeqqutit arlaqarput, soorlu innuttaasunik assigiimmik pinninnissamik nipi taanna ukiut kingulliit tusartuartagarput. Taava illuatungaatigut aamma kommune nammineersinnaatitaanerat aamma soornami Naalakkersuisut tamatuminnga ataqqinninnerat tupinnganngila. Kisianni tassani assortuuttoqalertarami. Kommune nammineersinnaatitaanerata kingunerisarmagu aamma assigiinngitsorujussuarmik innuttaasut pineqartarneri. Taava misissuisitsisoqareerpat atagu uterfigeqqinniartigit oqallinnerit uku.

Taava aamma oqaatigissavara iluatsillugu, Isumaginninnermut Naalakkersuisoq, Isumaginninnermullu Ataatsimiititaliaq marlussoriarluta naapeqatigiittarnerminni, isumaqatigiissutigimmassuk naapeqatigiilluta Naalakkersuinermi tulleriissaarinissaq pillugu suleqatigiilluta ingerlaqqikkumaaratta. Taakkua isumaqarpunga maanngaanniit aamma oqaatigerusullugu nuannaarutigigatsigu aamma tamatuminnga suleqataanissarput qilanaarigatsigu, pisariaqarmat ingerlariaqqissinnaaniassagatta aamma suliassarpassuaqarmat isumaginninnerup iluani suli aamma Ataatsimiititaliarsuup innersuussutai malitissaasa ilai eqqartorneqarsimanngimmata.

Taamaattumik nuannaartissartai matumani maluginiarnerullugit taamatut ataatsimiititaliaq sinnerlugu oqaaseqaqqilaarpunga.

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit, oqallinnermi matumani oqaaseqartuat (oqaseqaqqinneq):

Siullermik isumaqarpunga Atassutip oqaaseqartua Parti-tinninngaanniit aamma uparuassallugu pisariaqartuusoq, tassami erseqqissaasariaqarpugut aamma isumaginninnermi eqqarsaatigalugu utoqqartavut pillarlugit sullinnianngilagut, kisiannili erseqqissartariaqarparput soorlu assersuutigiinnarlugu, utoqqaq ataaseq utoqqaat illuanniitinneqaraangat, taava ukiumut 300.000 kr. missaani pisortanit akilerneqartarpoq. Taassumallu aamma saniatigut puigorneqartariaqanngilaq utoqqaat, utoqqaat illuaniittut tjenestemand-iusup akiligassat peereerlugit, tassa taanna 60%-imik ineqarnermut, nerisaqarnermullu akiliut peereerlugu amerlanertigut 3.500 kr. missaani pissarsisarmata, taassumallu aamma saniatigut pisortanit pensionisiat aamma 1.000 kr. ikinnerunngitsut pissarsiarisarpai. Taamaalillunilu tjenestemandeq utoqqaat illuaniitinneqartoq agguaqatigiissillugu 4.000 - 5.000 kr. akornanni aningaasat tigusarpaat. Utoqqaat oqartarput assigiinnerusumik sullinneqartariaqarpugut, taanna aamma pissusissamisoortutut oqaatigisariaqarpoq, kisiannili aamma tjenestemand-iusimasut isumaqarpunga aamma nammaqataanerusariaqartut inuiaqatigiinnut, taamaalilluta aamma utoqqaat pisortanit pensionisiaqaannartut, taakkua aningaasat tigusartagaat qaffassinnaaniassammata.

Isumaqarpunga utoqqaat sullinneqarneranni annertuvallaamik aningaasartai eqqartortarivut, tassa imaappoq utoqqaat tigusartagaat eqqartortarivut.

Utoqqartavut pitsaasumik sullisissagutsigit, taava aamma isumannaatsumik sullittariaqarpagut. Uvanga isumaga malillugu taanna pingaarnerpaarpaajuvoq. Utoqqaat illuani isumagineqarnerat pitsaasuusariaqarpoq, utoqqaat angerlarsimaannartut ikiorteqartittariaqarpagut pitsaasumik, taakkulu aatsaat anguneqarsinnaapput nammaqatigiinnikkut. Taanna nammaqatigiinneq anguneqarsinnaanngippat taava aamma equngasumik sullissineq taanna naatsorsuutigisariaqarpoq.

Utoqqarnik pillaanertut oqartarneq isumaqarpunga taanna pissutsinik mumisitsiniarnerusoq, aammalu pissutsit piviusunik aallaaveqanngitsumik taamatut oqartarneq. Aningaasaannaat eqqartortillugit eqqaanngitsoortariaqanngilaq nunatsinni massakkut suliffissaaleqisut assersuutigalugu 1.500-narnik qaammammut maannakkut inuuniartinneqartarput.

Pisortallu pensionisiaat utoqqarnut tunniunneqartartut 1.500 kr. taakkuupput isumannaatsumik nakkutigineqarnikkut, tassa imaappoq nerisassanut, ineqarnermullu matussutissaanngitsut. Assersuutigalugu suliffissaaleqisup qaammammut tigusartakkamini 1.500 kr.-niusuni nerisassani aamma isumaginiartussaavai.

Taamaattumik innuttaasut assigiinnerusumik atugaqassappata, allatut ajornaqaaq nammaqataanissarput tamatta pisariaqarpoq, taamaattumik Naalakkersuisup, Naalakkersuisullu oqariartuutaat tapersertariaqarpagut inuit atugaat assigiinngippallaaleraangata, taava aamma pissutsit tamatsinnut oqimaallisarput, pitsaanerusumillu angusaqassagutta, taava nammassinnaasut nammassinnaasariaqarput.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Kattusseqatigiit oqaaseqartuata avataatigut aamma oqaaseqarumavoq Mogens Kleist.

Erseqqissaassutigissavara matumani aappassaaneerinninnermi, partiit oqaaseqartui marloriarlutik taamaallaat oqaaseqarsinnaatitaammata. Taamaammat taanna maleqqissaassavarput, aamma ungasinngitsukkut taasisariaqartussaassaagut.

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuata avataatigut oqaaseqartoq:

Isumaqarpunga akerlerissutiginngikkipput taakku pensionit 60-niit 63-nut ukioqalertunut qaffanneqarnissaat. Kisianni aamma taakkartussagutsigit, massakkut utoqqartagut sineriammi qanoq assigiinngitsumik pineqarpat? Assersuutigilaartigu, tjenestemanditut pensionillit taakkartugai, oqarputit 1.000 kr. missaani minnerpaamik tigusarai. Naamik, regulererneqartarput isertitat toqqammivigalugit, uvanga nammineq ukiut arlallit utoqqalinersiutillit allaffianni sulinikuvuunga, taamaattumik oqarsinnaavunga assigiinngitsorujussuupput, qanoq qaammammiit qaammammut imaluunniit naatsorsuinerit pisartagaat. Pensionit toqqammavigalugit taava offentlig pension taakku naatsorsorneqartarput. Ilarsui 0-luusarput, taamaattumik isumaqarpunga taakku annertunerusumik iserfigissanngikkigut, kisianni kommunemiit kommunemut assigiinngissutaa una imak annertutigaaq, utoqqaat Nuup Kommuneaniittut sineriammut sanilliullugit taakkua utoqqaat sineriammut allamut sanilliullugit pitsaanerusumik pineqarput.

Kommunenili allani utoqqaat uumaniaqqartarput, taama oqaraanni pitsaaneruvoq, akiligassat amerlanertigut akilerneqartarput. Kommune ilaanni annertunerusumik tapiiffigineqarneq ajorput utoqqaat inigisaminnut, imaappoq kommunenut oqartussaaffiit tunniunneqarnikuuneri toqqammavigalugit kommunit namminneerlutik naatsorsuisarput qanoq annertutigisumik killeqartitsissallutik. Nuup Kommuneani kisimiittoq 5.000 kr.-inut killeqartittarpaat. Kommuneni arlalinni aappariinnut 5.000 kr.-nit, upperinngikkussigit Nuup Kommuneanut saaffiginnissinnaavusi paasiniarlugit, qanoq-uku inissisimasut, ersaripput. Sisimiut Kommuneani kisimiittumut 3.000 kr. killigitinneqarpoq, tamakkua assigiinngitsorujussuupput. Taamaattumik kommunemiit soorunami kommunemut assigiinngipput, taamaattumik taakku aningaasarpianut tunngasortai isumaqarpunga annertungaatsiartumik eqqartorneqarsinnaagaluartut. Oqaatigiinnassavara kommunemiit kommunemit assigiinngitsorujorujussuupput.

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat, aappassaannik:

Tassa uvanga isumaqarpunga qujassutigisariaqarlugu massakkut neriorsuimmata kommunit suleqatigalugit tamakkua misissussallugit. Tamakkua misissoreerutsigit isumaqarpunga, aatsaat oqallinnissarput sakkortooq pilersinnaagipput. Una pillugu qanoq misissuinerup kinguneqassanera aammalu kommuneni utoqqaallu nipaanik ataatsimeeqateqartussaammata, qanoq kinguneqassanersoq suli naluvarput. Taamaattumik suli nalullugu oqallisissagaluarutta isumaqarpunga maanngaannaq oqalussasugut. Taavalu uvanga taanna upperaara aamma neriorsuereermat aamma uvagut nammineq malersussaqqaarparput, taakku neriorsuutit ataatsimeeqatigiinnittarniarluni. Isumaqarpunga kommunemiit kommunemut soorunami pissutsit assigiinngeqaat, kisianni taakku oqaluttuarissagaluarutsigit, immaqa ulloq naallugu oqaluttuarissavagut. Kisianni tamatta anguniartariaqarparput assigiinnerusumik tamarmik pisartagaqalernissaat. Neriuppungalu taanna suleqataaffigissallugu qanittukkut.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq. Naalakkersuisoq oqaaseqareerpat, taava taasiniassaagut.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Tassa oqaaseqartut assigiinngitsut oqaaseqarfigeqqinnianngilakka, kisianni Atassutip oqaaseqartuanut erseqqissaatigissavara, Naalakkersuisut Isumaliutissiissummi akissutaa pillugu aatsaanngooq tigugamikkit ataasinngornermi. Oqaatigilaassavara taanna uvagut aamma aatsaat Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliap, Inatsisartut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa sapaatiummat unnukkut tigugatsigu, taamaattumik piffissaq sukkasoorujussuarmik piffissaq atorluarlugu akissutissarput suliariniarsimavarput. Aamma apeqqutit tassaniittut assigiingitsut imartuut, soorlu oqaatigigipput misissoqqissaagassat, aamma tamaasa misissorneqarput. Akissut imaalitsiaannarlugu suliariuminaattarpoq, taamaattumik kissaatigisimavarput ullumik ataatsimik kinguartinneqarnissaa matumani oqallisigineqarnissaanut. Erseqqissaatigilaarpara taanna uvagut aamma piffissaq atugarput ilanngullugu aamma isiginiarniartariaqarmat.

Oqaatigineqartunut allanut tunngatillugu erseqqissaatigeqqiinnassavara akissuteqaatitsinni Naalakkersuisuni erseqqissaratsigu kommunemiit kommunemut atugarititaasut nalilersorluaqqissinnaaqqullugit misissuititsiniaratta, misissorniarlugu taanna oqaatigigatsigu. Taamaattumik tassani assortuussutissaqanngitsugut.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ja, tassa aatsaaginnaq oqarpunga taasisariaqaliivissugut, kisianni takusinnaasakka malillugit Siumut oqaaseqartuata avataatigut aamma oqaaseqarumalluni nalunaarpoq Hans Enoksen.

Hans Enoksen, Siumut, (oqaaseqartup avataatigut oqaaseqartoq):

Isumaqarpunga Naalakkersuisut misissugassaqanngitsut massakkut. Kommunit aningaasaqarnerat qiviaraanni, Kangaatsiarmiut Nuummiullu atugaat assigiisinneqarsinnaanngillat. Taamaallaat aaqqinneqassappata qitiusuminngaanniit annertuumik taakku tapiiffigineqartussaapput. Misissuigaluarussi tassungaannaq killittoqassaaq.

Taavalu Godmand Rasmussen-ikkut, Mogens Kleist-illu oqaasii uvanga tunngaviatigut tapersersorpakka, naak nammaqatigiinnissaq aamma uvanga pingaartittaraluarlugu, kisianni inuit ataasiakkaannguit taamarujussuaq pilliuteqartinneqarsinnaanngillat, taanna Naalakkersuisut aamma eqqarsaatigissavarsi. Nammaqatigiissagutta siammasissumik nammaqatigiissaagut, inuit ataasiakkaat taamak atsigisumik artukkernagit. Qujanaq.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ja, tassa oqareernittut maannakkut taasisariaqassaagut. Tassa taasisariaqarpugut pissutigalugu, Isumaliutissiissut taanna tamanit isumaqataaffigineqarmat aammalu Naalakkersuisut isumaliutissiissummut isumaqataallutik aamma nalunaaruteqareermata. Tassa taamaammat maannakkut taasilerpugut.

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut Peqqussutaata maannakkut aappassaaneerinermi allannguutissatut siunnersuutit taamatut isikkoqaterlugit novemberillu aallaqqaataani atortuulersinneqarnissaanut siunnersuutaasoq aamma ilanngullugu, tassa taasissutigissavarput, taamatullu isikkoqarluni pingajussaaneerneqarnissaminut ingerlateqqinneqarnissaanut isumaqataasut qinnuvigissavakka nikueqqullugit.

25, maani Inatsisartut ataatsimiittarfianni najuuttut tamarmik.

Tassalu maannakut immikkoortoq 43-mut ingerlasinnaanngorpugut.

Oqaluuserisaq naammassivoq.