Oqaluuserisassani immikkoortoq 35-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Ullumikkut oqaluuserisassagut
ukuupput: Siullermik immikkoortoq 35-mi oqaaluserisassarput, Pisortanit
pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.
Taanna
aappasaaneerinninneruvoq. Tassani Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq
isumaliutissiissuteqarpoq.
Taavalu immikkoortoq 43.
Inatsisartut Ombudsmandiata
ukiumoortumik 1998-imut nalunaarutaa. Tassani aamma Inatsisit
Atortinneqarnerannut Ataatsimiitaliaq aamma isumaliutissiissuteqarpoq.
Taavalu immikkoortoq 45.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata
aalajangersagaa nr. 2.
Taavalu immikkoortoq 46.
Nuna Avannaliit Killiit
Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaa nr. 4.
Immikkoortoq 47.
Nuna Avannarliit Killiit
Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaa nr. 8
Immikkoortoq 63.
Aalisartut piniartullu
piniutiminnik annaasaqarsimasut ataatsimiititaliuunneqarnissaannik apeqquteqaat
pillugu oqallinnissaq. Taanna Hans Enoksen-imit siunnersuuteqarfigineqarpoq.
Immikkoortoq 64.
Hans Enoksen
siunnersuuteqarpoq. Kommunit inuussutissarsiutinut aningasaliisarnikkut
pisinnatitaaffiisa allineqarnissaannik apeqquteqaat pillugu
oqallitsitsiniarluni.
Immikkoortoq 67.
Lars Karl Jensen
siunnersuuteqarfigisaa. Naalakkersuisut Inatsisartut ukioq 2000-mi upernaakkut
ataatsimiinnissaannut nammineerluni illulianik piginnittut angallatit
kiassaatissaannik kiassaatillit kiassaativinnik taarsersuinissaminnut
aningaasanik oqilisaassinnertalimmik attartortinneqarsinnaalernissaannik
siunnersuuteqaqqullugit peqquneqarnissaasa Inatsisartuni aalajangiiffigineqarnissaanik
siunnersuut.
Ilisimatitsissutigissavara
immikkoortoq 45, 46 immikkoortorlu 47 taakku Nunatta Aallartitaata
Siulittaasuannik tulleriissiinnavillugit saqqummiunneqaqqaassammata, taavalu
immikkoortoq 47-mi Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermullu Ilisimatusarnermullu
Naalakkersuisoq akissuteqareerpat, taava partiit taakku immikkoortut
taaneqartut akissuteqarfigissammatigit, oqaaseqarfigissammatigit.
Tassalu maannakkut
siullermik:
Immikkortoq 35.
Pisortanit
pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.
Aappaassaaneerineq.
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaq Isumaliutissiissuteqarpoq,
qinnuvigissavaralu Ataatsimiititaliap Siulittaasua Asii Chemnitz Narup
Isumaliutissiissumik saqqummiusseqqullugu.
Asii Chemnitz
Narup,
ataatsimiititaliap siulittaasua:
Pisortanit pensionit
pillugit Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissaattut siunnersuut pillugu
isumaliutissiissut, Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaanniit.
Inatsisartut
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata pisortanit pensionit pillugit
Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissaattut siunnersuut
siullermeerneqareermat nassuiaatitaa ilanngullugit misissuataarpaa.
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap Inatsisissatut Siunnersuutip
suliarineranut atatillugu allakkiaq susassaqartut attuumassuteqartut
tusarniaavigineqarsimasut akissutaasa imaat, taakkulu inaarutaasumik
siunnersuusiornermi qanoq annertutigisumik ilanngunneqarsimaneri pillugit
nassuiaammik imalik, Isumaginninnermut Pisortaqarfimmit tigusimavaa.
Aammattaaq allakkiami
atuarneqarsinnaavoq siunnersuut susassaqartunut attuumassuteqartunut ulloq 14.
juli 1999 tusarniaassutigineqarsimasoq. Tusarniaavigineqartullu
akissuteqarnissaat ulloq 9. august 1999-imut piffissalerneqarsimasoq.
Aammattaaq KANUKOKA
paasissutissanik arlalinnik saqqummiussaqarpoq, taakkulu Ataatsimiititaliap
siunnersuummik suliarinninnermini atorsimavai.
Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aallaqqaatigalugu oqaatigissavaa,
allannguutissatut siunnersuuteqarnermi § 24-p, 29-p aamma 31-p
erseqqissarneqarnissaat, iluarsiivigineqarnsisaallu taakkulu aqqutigalugit
innuttaasut pisinnaatitaaffitsigut isumannaatsumik inissisimalerneqarnissaat
siunertarineqarmat pitsaasuusoq isumaqarluni.
Ataatsimiititaliap
aalajangersakkat ataasiakkaat oqaluuserisimavai, taakkununngalu tunngatillugu
imaattunik oqaaseqassaaq:
Ataatsimiititaliap
isumaqatigiittup § 24-p siunnersuutigineqartutut erseqqinnerulersinneqarnissaa
isumaqataaffigaa, taamaalilluni pisortanit pensionisiat kiisalu inummut tapit
kisiisa aqunneqarnissaat kommunalbestyrelsip aalajangersarsinnaagaa
erseqqissarneqarmat. Aammattaaq Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aappariitt,
aappariinnermulluunniit assingusumik inooqatigiit isertaqqortussuseq
tunngavigalugu akileraaruteqaataasussaasumik isertitatik tunngavigalugit
aaqqiissuteqarfigineqartarnissaannut Inatsisitigut tunngavigineqartup
aningaasanut inatsimmi missingersuutinut ilanngussaniigunnaarluni maanna § 29
immikkortut pingajuattut siunnersuutigineqartoq aqqutigalugu inatsimmi
namminermi allassimalernissaa isumaqataaffigaa.
Ataatsimiititaliap § 31-mut
allannguutissatut siunnersuut annertunerusumik oqaluuserisimavaa.
Ataatsimiititaliap arajutsisimanngilaa allannguutissatut siunnersuutigineqartup
peqqussummi atuuttumi kalaallisuua, qallunaatualu isumaqatigiinnginnernik
pilersitsisarsimasoq.
Taamaakkaluartoq
Ataatsimiititaliaq § 31 immikkoortoq 1, ilaatigut inuup isumaginninnikkut
paaqqutarinnittarfimmi najugaqalersup, pensionisiaasa ilaasa qanoq
annertutigisut tunniunneqartarneranut tunngassuteqartoq, imaattunik
oqaaseqarfigerusuppaa:
Tassani pineqarmat
pensionisiat 20%-at tunniunneqartartoq. Taamaalilluni pensionisialik kisermaaq
qaammammut 1.480,20 kr. pissarsitinneqartarpoq, aappariillu qaammammut 2.202,00
kr. pissarsisinneqartarlutik. Taakkulu saniatigut isarussanut, atisanut,
pequtinut, immikkut iluaqusersuutinut il.il. tamakkiisumik
ilaannakortumilluunniit aningaasartuutinut matussutissanik qinnuteqarnissamut
periarfissaqarluni, periarfissaqarlutilluunniit.
Taamatut annertussusiliineq
ilumut naleqquttuuneersoq Ataatsimiititaliap apeqquserpaa. Ataatsimiititaliap
tassunga tunngatillugu erseqqissasavaa inuk siusinaartunik pensionisialik,
utoqqalinersiatulluunniit pensionisialik pineqarnersoq apeqqutaatillugu inuit
pisariaqartitsinerit assigiinngitsorujussuusinnaasartut. Taamaammat
Ataatsimiiititaliap Naalakkersuisunut Ilaasortamut kaammattuutigissavaa
immikkoortumut tamatumunnga atatillugu eqaatsumik aaqqiisoqarsinnaaneranut
periarfissanik misissueqqullugu. Ataatsimiititaliap ilanngullugu
kaammattuutigissavaa taamatut aningaasaqartitsisanerup assigiiaarnerusumik
ingerlanneqartarnissaa qulakkeerneqassasoq.
Ataatsimiititaliap
erseqqissumik kissaatigaa Naalakkersuisut aningaasanut inatsisissamut
siunnersuut 2001-mut suliarinissaanut atatillugu immikkoortumi tamatumani
aningaasanik tunniussisarnerit atuuttut allanngortinneqarnissaanut periarfissat
pimoorullugit misissuiffigissagaat.
Aammattaaq
Ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut Ilaasortaq kaammattorumavaa, utoqqaat
illuini paaqqutarinnittarfinnilu taakkununnga naatsorsuussani ineqarnermi
nammineerluni akiliutigineqartartut kiisalu angerlarsimafimmi ikiorteqarnermi
akiliutigineqartartut inuit tjenestemandiusimasutut,
tjenestemandiusunulluunniit aappaasimasutut allatulluunnit
soraarnerussutisiaqartutut aningaasanik pisartagallit eqqarsaatigalugit,
kommunit aamma utoqqaat nipaat suleqatigalugit misissuiffigeqqullugit.
Inuit taakku
namminneerlutik akiliutigisartagaat ataatsimut isigalugu utoqqalinermi,
pensionisiaannarnik pisartagaqartut akiliutigisartagaannik qaffasinnerupput,
tamannalu utoqqaat nipaata isumaginninnermik iluarsaaqqinnermik suliaqarnermut
atatillugu uparuarsimavaa.
Ataatsimiititaliap paasivaa
ukiut utoqqalinermi pensionisiaqalersinnaaffiit killingisa 60-niit 63-nut
qaffanneqarnerisa kingunerisaannik annertuumik innarluutillit
ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut Peqqussutaanni aaqqiivigisariaqartut
aaqqiivigineqarnissaat Naalakkersuisunut Ilaasortap isumagisimanngikkaa.
Annertuumik
Innarluutilinnut 60-niit 63-nut ukiulinnut tunngatillugu inatsisiliornermi
amigaateqartoqalersimavoq. Ataatsimiititaliap innuttaasut
pisinnaatitaaffitsigut isumannaatsumik inissisimanissaat eqqarsaatigalugu
Naalakkersuisunut Ilaasortaq sakkortummik kaammattussavaa pissutsit taakkununnga
tunngasut piaartumik aaqqinneqarnissaat isumageqqullugu.
KANUKOKA-p pineqartut
kingunerisaannik aaqqitassat amigaataanerata qanoq ilungersunartiginera
erseqqilluinnartumik uparuarpaa.
Naggataatigut
Ataatsimiititaliap atortuulersitsinissamik aalajangersagaq amigaataasoq
oqaaseqarfigissavaa.
Ataatsimiititaliaq
ilisimatinneqarpoq Naalakkersuisunut Ilaasortaq aappassaaneerinnissamut
allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussaqarniartoq. Ataatsimiititaliap
isumaqatigiittup taamatut oqaaseqarluni inassutigaa Pisortanit pensionit
pillugit Inatsisartut Peqqussutaata allannguutissatut siunnersuutip
Inatsisartunit suliarineqarnera naalakkersuisut allannguutissatut
siunersuumminnik saqqummiussereerpata isikkoriligassamisut isikkoqarluni
ingerlaqqissassoq.
Taava oqaatigilaassavara
Isumaginninnermi Ataatsimiititaliami ilaasortaammata:
Ruth Heilmann, Siumut,
Godmand Rasmussen, Atassut sinniisussaalluni, Vittus Mikaelsen, Siumut, Loritha
Henriksen, Kattusseqatigiit aamma Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit,
siulittaasoq.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu maannakkut
isumaliutissiissummut akissuteqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu
Naalakkersuisoq Mikael Petersen.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliap isumaqatigiilluni pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut
peqqussutaata allannguutissaatut Naalakkersuisut siunnersuutaat tapersersormagu
nuannaarutigaarput.
Siullermeerinninnermi
oqaatigineqartutut siunnersuutip saqqummiunneqarneranut pissutaavoq, pensionit
pillugit peqqussummi ataasiakkaatigut aaqqiissuteqarnissaq pisariaqartoq
Naalakkersuisut paasimmassuk.
Isumaginninnermi
Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aallarniutigalugu oqaatigaa, § 24-p, 29-p,
31-illu erseqqissarneqarnissaannik aaqqiivigineqarnissaannillu
allannguutissatut siunnersuutip siunertaa, ataatsimiititaliap pitsaasutut
isigigaat. Taamaaliornikkut innuttaasut inatsisitigut illersugaanerat
nukittorsarneqartussaammat.
Inatsisartut
Isumaginninnermi Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissumminni naggasiullugu
malugeqqullugu oqaatigaa, peqqussutip allannguutaata piffissap atortuulerfissaa
ersaqqissassallugu pisariaqartoq. Taammattumik pensionit pillugit Inatsisartut
peqqussutaata allangortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut
siunnersuutip allannguutissaatut siunnersuummik massakkut saqqummiussisoqarpoq.
Siunnersuummi peqqussutip allannguutaata atortorilerfissaa tamatumuunakkut
erseqqissarneqarluni, tassalu novemberip aallaqqaataa 1999.
Taamatuttaaq § 31
immikkoortoq 1-p allannguutissaatut siunnersuut, Inatsisartut Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliaata sukumiinerusumik oqaluuserisimavaa.
Taamaattumik Isumaginninnermi
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut aallaqqaasiullugu
oqaatigisariaqarpoq § 31 immikkoortoq 1-p allannguutissaattut
siunnersuutigineqartumi peqqusutip danskisuuani § 27-mi immikkortoq 1-mut
kukkusumik innersuussineq kisimi pineqarmat. Innersuussutigineqartormi
tassaammat § 28-mi immikkoortoq 1, siunnersuut peqqussutip imarisaanik taamalu
inatsisitigut atuuttumik allanngortitsinngilaq.
Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliaq § 31-p imarisaa pillugu tunngaviusumik oqallinnermini
oqaaseqaateqarfigisassanngorlugu pingaartissimavaa, procentit procentinngorlugu
annertussusiliineq pensionisiat amerlanerpaaffimminni aningaasartaasa 20%-nut
pensionisiat ikililerneqartarmata.
Pensionisiaqartup
isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmut nuunnerani, taamalu
najuaqarnermut aningaasartuutit pisortanit akilersorneqartalerneranni.
Siusinaartumik
pensionisiallit inuusuttoq imaluunniit utoqqalineq pissutigalugu pensionisialik
pineqarnersoq apeqqutaalluni pensionisiaqartup pisariaraqartitaminut aningaasat
atortariaqartagaasa assigiinngitsorujussuusarnerat isumaginninnermut
ataatsimiititaliap malugeqqullugu tikkuarpaa.
Tamatumunnga atatillugu
tassani eqaannerusumik aaqqissuussinissamut periarfissat Isumaginninnermut
Naalakkersuisumut misissoqqullugit ataatsimiititaliaq kaammattuuteqarpoq.
Tamatumunnga atatillugu Naalakkersuisut malugeqqussavaat isumaginninnikkut
siusinaartumik pensionit, inummut tapiutit, pensionillu, akiligassanut
ilanngaanneqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat
nr. 34, 22. december 1997-meersormi § 5-niit 9-nut, taakkunanimi inuit
ataasiakkaat pisariaqartitaat malillugit kommunalbestyrelsip inummut
tapiliisinnaanera pillugu aalajangersagaqarmat. Amma pensionisiaqartunut
Isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni najugaqartunut, takuuk,
takuneqarsinnaavoq § 9-mi imm. 2.
Kissaatigineqartutut
saqqummiunneqartumut sanilliullugu ilaatigut inooqataanermut atugarisat
pillugit, kisitsisitigut paasissutissat misissuataarnerisigut suliassaqarfimmi
tassani kommunit assigiinngitsut periuserisartagaat saqqummersissallugit
soqutiginarsinnaavoq, kisiannili malittarisassat ullumikkutut
ikkallartatillugit pensionisiaqartup pensionii inummut tapiutinik
ilaqassanersut kommunit namminneq oqartussaaffigaat.
Naalakkersuisut isumaqarput
malittarisassat ajornartorsiut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamit
saqqummiunneqartoq eqqarsaatigalugu eqaatsorujussuusut.
Pensionisaqartullu
tapertaliullugu ikiorsiissutinik pisariaqartissinnaasaannik matussusiinissamut
periarfissaqartitsereerlutik.
Inummut tapinik
tunniussisarnermi assigiinnerusumik periuseqalernissaq siunertaralugu
malittarisassat atuuttut allanngortinneqarnissaannut periarfissaqarnersoq
naalakkersuisut misissuinermik aallartitsissasut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap
aamma kissaatigaa.
Assersuutigalugu inummut
tapinik tunineqassagaanni piumasaqaatinik kinaassusersiunngitsumik
aalajangersaanersaq imaluunniit assigiissaarnerusumik periuseqalernissaq
anguniarlugu, 20%-nik ammut killiliisinnaanermik qaffaanissaq siullermik
Nunatta karsianut amerlanerusunik aningaasartuuteqalersitsissaaq, tassami
taakku Inatsisit malillugit aningaasartuutaasussanngussammata, aappaatullu
taamaaliornikkut ataasiakkat immikkut pisariaqartitaasa
matussuserniarneqarnissaat ajornakusoornerulersissallugu.
Kiisalu Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut ilaasortaq kajumersaarpaa, kommunit aamma
Utoqqaat Nipaat suleqatigalugit inuit tjenestemand-itut aappaminnilluunniit
qimagaasimasutut pensionisiallit allatulluunniit pensionisiallit
isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiittut nammineerlutik
akiliuteqartarsinnaanerat misissoqqullugu. Tassami taakku nammineerlutik
akiliutigisartagaat inuit taamaallaat pisortanit pensionisiaqartut
akiliutigisartagaannut naleqqiullugu annertunerummata.
Tassunga oqaatigissavara
Inatsisartut Peqqussutaanni § 31, imm. 3-mi allassimammat:
Pensionisialik saniatigut
akileraaruteqaataasussanik isertitaqartarpat Isumaginninnermi ulloq unnuarlu
paaqqinnittarfimmiinnermi tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit
akiliuteqaqqusisoqartarmat.
Taamaattoq isertitat
akileraarutinut ilanngarneqarnerisa kingorna akiliutit 60%
qaangersimanngisaannassavaat. Taamatullu pensionisiallip, pensionisiat
aningaasartaasa annerpaaffissaasa minnerpaamik 20% nammineq atugassamisut
pisinnaasariaqarpai.
Tjenestemandit
soraarnerussutisiaaat aapparminillu qimagaasut pensionisiaat,
pensionisialluunniit allat pisortanit pensionisiaanngitsut peqqussummi § 29
imm. 1 malillugu, saniatigut isertitaaammata akileraaruteqaataasussat, tamanna
isumaqarpoq pensionisiallit pisortanit pensionisialinnik, pensionisiamik
saniatigut tjenestemandit soraarnerussutisiaannik, aapparminnilluunniit
qimagaasut pensionisiaannik pisartagaqartut, isumaginninnermi ulloq unnuarlu
paaqqinnittarfimmiinnerminnut tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit
akileeqquneqartassasut.
Taamatut isummersimaneq
naammaginarsinnaasumik isummertaatsimik tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut
nammagassat ilaannik oqimaannerulaartunik nammattussanngorlugit, taamaammallu
najugaqarnerminnut annertunerulaartunik akiliisussaassallutik.
Taamatuttaaq
Isumaginninnermi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinnermut nammineq
akiliutissat aalajangersarneqartarnerat kommunit suliassaasa ataaniippoq,
taamaammat Naalakkersuisut akuliunnissaminnik tamatumunnga kissaateqanngillat.
Taamaakkaluartoq Naalakkersuisut kommuneni periaaserineqartut erseqqinnerusumik
misissuiffigineqarnissaannut soqutiginninnertik matumuuna oqaatigissavaat.
Pensionisiallit atugarisaat
ataatsimut isigalugit tamakkununnga tunngassuteqartuni assigiinngeqinersut
nalilersorneqarsinnaaqqullugit.
Kiisalu Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliap siunnersuutip taassumap pingaarnertut imarisaanut
attuumassuteqanngitsumik innarluutillit peqqussummut tunngatillugu 2000-mi
januarip aallaqqaataaniit atuutilersumik utoqqalinersiutinik pisartagallit
ukiuisa 60-niit 63-nut killilerlugit qaffanneqarnissaannut atatillugu
pingaaruteqartoq tikkuarpaa.
Naalakkersuisuni
eqqumaffigaarput, annertuumik innarluutilinnut 60-niit 63-nut ukiulinnut tunngatillugu
Innarluutillit pillugit peqqussut sapinngisamik pigaartumik
allanngortinneqartussaammat, taamaammallu Naalakkersuisut 2000-mi upernaakkut
katersuunnermi allanngortitsinissamik siunnersuuteqarumaarput.
Isumaginninnermi
Ataatsimiititaliatut isumaqatigiissutut inassutigissavara, siunnersuut
massakkutut iluseqarluni allannguutissatut siunnersuut ilanngullugu,
pingajussaaneerneqarniarluni ingerlateqqinneqassasoq.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Pisortanit pensionisiat pillugit
Inatsisartut peqqussutaa pillugu, Inatsisartut Isumaginninnermut
Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa saqqummiunneqartoq Siumumiit
naammagisimaaripput oqaatigissavarput.
Siumumiit ataatsimiititaliami
saqqumiutagut pingaartitagullu tamakkiisumik ilanngunneqarnerat nuannaarutigigatsigu.
Siumumiit pingaartitaraarput
susassaqartut tusarniaaffigineqartarnissaat, oqaaseqaateqartinneqartarnissaallu
uanilu apeqqummi pingaaruteqartumi, aammalu aaqqitassap nukinginnarsisup
KANUKOKA-mit uparuuaaffigineqarnera ilanngunneqarsimammat, Siumumiit
pissusissamisoortuutipparput.
Kommunit tassaapput utoqqaat
qanimut tikillugit sullissisuusut, taakkualu atugarisaannik
ilisimaarinninnerpaat malittarinninnerpaallu. Kommuneni qangalili
ajornartorsiutaavoq annertuumik innarluutillit 60-nik ukioqalerlutillu
innarluutilittut nalunaarsugaanerisa taamaatinneqartarnerat. Tamanna
tunngavigalugu soorlu plejehjem-iniittut, immikkullu nakkutigisaasut
eqqarsaatigalugit kommunit tassuunakkut aamma annertoorujussuarmik
nammagassinneqartarput.
Taamalu pisortanit
pensionisisarnerup 60-niit 63-nut qaffanneqarnissaat ilutigalugu tassuunakkut
iluarsiissuteqarnissamik kissaateqarneq Siumumiit soorunami taperserlugulu
ilalernartuutipparput. Tamannalu maannakkut ajoraluartumik
angumerineqarsinnaanngimmat, Naalakkersuisut akissuteqarnerminni upernaamut
iluarsiissummik inatsisiliornissamik saqqummiiniarmata Siumumiit iluaralugulu
qilanaarigipput oqaatigissavarput.
Utoqqaat pitsaasumik
atugaqarnissaat Siumumiit anguniarlugu, Isumaginninnikkut Ilarsaaqqinnermi
utoqqaat annertuumik peqataatillugit atugarisaat oqallisigineqarput.
Utoqqaat suli peqqillutik
sulinissaminnut piumassuseqartut Siumumiit periarfissaqartinneqarnissaat
pingaaruteqartutut isigaarput, misilittagaqartut, suliffeqarfinni suli amigaataaqimmata,
atorfissaqartinneqarlutillu. Aammalu utoqqaat inuusussiartuinnarmata.
Utoqqaat ukiuat 1999 naalivippoq,
Nunatsinni meeqqat ukiuannik ukioq 2000 nanginneqartussaalluni. Siumumiit
utoqqaat ataqqinartut qutsavigingaarpagut nuannaarutissarpassuatsinnik
tunniussaqartuarnerat pillugu, minnerunngitsumik Utoqqaat Nipaata
peqatigiiffillu sinerissamiittut suliniarnerat ersarissigaluttuinnartoq
Siumumiit nuannaarutigeqaarput. Utoqqaat qanittukkut aamma Nuummi
timersornikkut peqatigiiffeqalernerat pinngitsoorani utoqqarnut
qiimmaallatitsisuuvoq Siumumiillu pinngitsoorumanngilagut
timersoqatigiiffittaarnerannit pilluaqqussallugit. Taamatut Siumumiit
oqaaseqarluta Inatsisissap aamma iluarsiissutai ilanngullugit taamatut
isikkoqarluni pingajussaaneerneqarnissaanut ingerlaqqinnissaa
innersuussutigaarput.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.
Pisortanit pensionit pillugit
Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuummik Atassummiit
imaattumik oqaaseqalaassaagut.
Qulaani pineqartoq annertuumi
Atassummiit eqqartorsimavarput, aamma pisariaqarluinnartuummat. Tamatumuunalu
ataatsimiititaliami arlaleriarlugu eqqartorneqartarsimavoq, ilaatigut allaat
gruppimut oqqunneqartarsimalluni. Tassa taama Atassummiit taanna pingaartissimatigaarput.
Tupinnanngitsumik
Atassummiit naammaginarnerusumik inerniliisoqarnissaa assut
pingaartissimavarput. Qujanartumillumi naggataatigut ataatsimiititaliat isumaat
imminnut naapissimapput, imaluunniit isumaqatigiillutik allannguutissat
akuersaalersimavaat. Taamaattumik Partiit, Kattusseqatigiillu ilaasortaasa
isumaqatigiillutik allannguutissat akuersaalersimavaat. Taamaattumik Partiit
Kattusseqatigiillu ilaasortaasa isumaqatigiillutik, peqqussutissap taamak
isikkoqarluni, aappassaanik ingerlaqqinnissaa kissaatigaat, Atassummiit
immikkut ilassusernagu, tapersiinerput nalunaarutigaarput.
Taava
nalunaarutigilaassavara, ippassaq taanna ullaakkut allanneqarsimammat,
aatsaallu akissutissaq aamma ullaakkut tiguneqarsimalluni.
Ajuusaarutigalugu
oqaatigissavarput, Naalakkersuisup akissuteqaataa 25. oktober
ullulerneqarsimasoq kingusinaarluni takkussimammat, pisariaqartissivarpullu
immikkut ilassuteqarfigilaassallugu.
Atassutip politikiani
takornartaanngeqaaq inuk qitiutillugu oqariartuuteqartaratta, tamannalu suli
isumatsinniittuarpoq allanngortinneqarnaviaranilu.
Taamaattumik
ataatsimiititaliap isummiussai Atassutip gruppiata aalajangiusimavai ukuusut:
Siullermik: Pisortat
inissiaataanni ulloq unnuarlu najugaqartut pisartagaasa 20%
qaffaaffigineqarnissaat aalajangiusimavarput.
Inuup taamatut
nappaammikeqqorneqartup inuunermi atulikkamini akuersiniarnissaq oqimaassaqisoq
ilisimareeratsigu. Atassummiit oqartuarpugut, inuk innarluuteqalersimasoq
inoqamminik naleqannginnerusutuut misigisimalersinneqassanngitsoq. Taamaattumik
Naalakkersuisut ilu-ngersortumik qinnuvigissavagut, tassunga tunngasumik
aaqqiiniutissamik misissueqqullugit. Inuimmi taakku annertunerusumik
ikiorserneqarnissartik pisariaqartissaqigaat qularnaammat.
Kiisalu Naalakkersuisup
akissuteqaammini eqqaavaa, peqqusut § 31, imm. 3, tassanilu pineqartoq
ataatsimiititaliap amerlanerussuteqartut apersuuserlugu piumasaraa. Inuit
tjenestemand-itut atorfeqarsimasut taakkuluunniit uillarneri,
aapparisimasaalluunniit utoqqaat angerlarsimaffiinut paaqqinnittarfiinulluunniit
pinerminni, utoqqalinersiaannalinninngaanniit annertunerujussuarmik
akilersuisinneqartarmata, naak nalunngikkaluaripput atorfeqarnerminniit
akissarsiamik ilaannik soraarnerussutisiaqalernissamut
toqqorteritinneqartaraluartut. Sooq taava inip assinganik najugaqartut, taama
annertutiginerutigisumik akilersuisinneqartassappat? Imaattariaqanngilarmi,
inuit inuiaqatigiinni ilumoorlutik aalajaallutik ukiorpassuarni sulereerneranni
qujassutissaq killormut saatissagutsigu, tamanna Atassutip
akuerisinnaanngilluinnarpaa. Naalakkersuisup akissuteqaammini oqaaseq una
atorpaa, issuaaneq: "Taamatut isummersinnaaneq naammaginarsinnaasumik
isummertaatsimik tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut nammagassat ilaannik
oqimaannerulaartumik nammattussanngorlugit, taamaammallu najugaqarnerminnut
annertunerulaartumik akiliisussaasarlutik". Issuaneq naavoq.
Taamaattumik
eqqarsaqqajaanarpoq, inuit taakku tassaasimannginnerlutik avataaniit
tikisitsinissaagaluamik pakkersimaarinnissimasut, taakkununngalu qujassutissaq
killormut saatissagutsigu taava qujasuitsuusimassaagut.
Taamaattumik
Naalakkersuisoq qinnuvigissavarput, aaqqissutaasinnaamik allanik
ujartueqqullugu, inuit pineqartut eqqunngikkaluarlugit.
Taama oqaaseqarluta
pineqartoq nalilersuiffigeqqinneqarnissaa susassaqartunut innersuussutigaarput.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Isumaginnermut
Naalakkersuisut, pisortat pensionisiaat pillugit peqqussummut allannguutissatut
siunnersuutaa siullermeerlugit oqaluuserineqarneranni oqaaseqaatigut
innersuussutigalugit matumuuna oqaatigissavarput, taakku tamaasa
akueseqataaffiginiaratsigit. Ilanngullugu nalunaarutigissavarput peqqussummut
allannguutissatut siunnersuutit 1. november atortuulerneqarnissaanut
siunnersuut aamma akuersaaratsigu.
Inatsisartut
Isumaginninnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissummini ilanngullugit
tikkuarpai, utoqqaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni najugaqartut
assigiinngitsumik inissisimalertarnerat.
Assersuutigalugu nammineq
akiliutigisartagaat eqqarsaatigalugit. Taamatuttaaq kommunimiit kommunimut
inummut tapiissuteqartarnerup assigiinnerusumik atortinneqarnissaa
kissaatigineqarluni. Naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigivaa kommuneni
periaasigineqartut erseqqinnerusumik misissuiffigissallugit
soqutiginartuutikkini.
Misissuititsinissamik isuma
Inuit Ataqatigiinniit tapersersoqaarput, taamaaliornikkummi
tunngavissaqarnerulissagatta utoqqartatta ulloq unnuarlu
paaqqinnittarfinniittut atugarisaat qanoq assigiingittiginersut
nalilersorluarnissaannut.
Peqqussummut
allannguutissatut siunnersuut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamiit
suliarineqarnerani paasineqarsimavoq, annertuumik innarluutillit 60-sit
63-sillu akornanni ukiullit inatsisitigut illersorneqarnerat innarluuteqartut
innarlerneqartutut oqaatigineqartariaqartoq, pissutigalugu innarluutillit
pillugit peqqussummi inuit pisartagaqarsinnaasut ukiui qummut 60-inut
killilerneqarmata. Pisortanillu pensionisiaqartitsineq 63-nut
killilerneqartussaalluni ukioq 2000-miit. Tamanna ajuusaarnartutut
akuersaarneqarsinnaanngitsutullu isumaqarfigaarput, taamaattumik
Naalakkersuisoq sakkortuumik kaammattussavarput Inatsisartut Peqqussutaat nr.
7, 3 november 1994-meersoq annertuumik innarluutillit ikiorsiivigineqartarnerat
pillugu allanguuteqarnissaa piaarnerpaamik sulissutigeqqullugu.
Taamatut oqaaseqarluta
peqqussummut allannguutissatut siunnersuutit taamatut isikkoqartillugit
novemberillu aallaqqaataani atortuulersinneqarsinnaasutut oqaatigalugit
pingajussaaneerneqarnissaanut ingerlateqqinnissaa Inuit Ataqatigiinniit
akuersaarparput.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Pisortanik pensionit
pillugit Inatsisartut peqqussutissaanik allanngortinneqarneranillu Inatsisartut
peqqussutaanik siunnersuut.
Kattusseqatigiinni
eqqartoreerlugu imannak oqaaseqarfigissavarput.
Nuannaarutigaarput
siullermeernerani uparuarsimasagut ataatsimiititaliami sukumiisumik
eqqartorneqarsimammata. Aammalu ataatsimiititaliaq ersarissunik
nassuiaanneqarsimammat KANUKOKA-minngaanniit, taamaalilluni aamma
ataatsimiititaliaq paasinnilluinnarsimavoq, taannalu qujanarpoq.
Siullermeernermilu
inatsisip allanngortinnissaani siunnersuummi oqallinitsinni ersarissumik
eqqartorsimasagut oqariartuutigisimasagullu innersuutigiinnassavagut.
Ersarissumimmi
oqariartorsimagatta, allannguutinik allanik utaqqisimagaluarluta Inatsinut
naqqiissutaaginnarmata assut pakatsissutigisimallugit. Massakkullu
akissuteqarneq takusinnaavara Naalakkersuisut ataatsimiititaliamik
kajumissaarneqartut, kommunit aammalu Utoqqaat Nipaat allannguutissamik,
aaqqiissutissamik suliaqalerunik isumasioqatigeqqullugit, taannalu
tulluartuuvoq.
Suleqatigiinneq
kusanartuusarmat pitsaasumillu naammassineqartarluni. Kiisalu assut
nuannaarutigaarput Naalakkersuisut akissuteqarnerminni neriorsuutigigaat eqqumaffiginiarlugu,
annertuumik innarluutillit 60-nik 63-nillu ukiullit tungaatigut sapinngisamik
piaartumik allanngortitsissallutik, ukioq 2000-mi. Inatsisartut upernaakkut
ataatsimiinnissaannut saqqummiussissallutik. Taannalumi neriorsuutaa qilanaaralugu
suleqatigiiffiginissaa piareersimaffigissavarput.
Taamatut oqaaseqarluta
Kattusseqatigiinniit siullermeerluta oqaaseqaatigut innersuutigeqqissavagut,
siunnersuullu massakkutut isikkoqarluni Inatsisartunut suliareqqinneqarnissaa
inassutigissavarput, aappassaaneerneralu aamma akuersissutigalugu.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Siullermik
qujassutigissavara taamatut Partiininngaanniit peqqussutip allannguutissaatut
saqqummiunneqartut massakkut akuersaarneqarmata taamatut, aammalu
pingajussaaneerneqarnissaminut taamaalilluni piareerluni.
Ilanngullugulu
oqaatigineqartunut erseqqissaatissaqarpunga.
Tassa peqqussutip
allannguutissaanut attuumassuteqanngivissut annertuumik sammineqarput,
nalunngilarput aamma inatsisartut tamarmik takusinnaavaat, Ataatsimiititaliap
isumaliutissiissutimigut Naalakkersuisunut misissoqqissaaqqusai taakkua aamma
akissuteqarfigereerpagut, taamaattumik Partiini oqaatigineqartut ataasiakkaat
ilaatigut ingasagilaakkakka oqaaseqarfiginngitsoornianngilakka.
Aallaqqaammulli
oqaatigissavara, Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliap
isumasiorsimammanga, aammalu tassani isumasiuinermi apeqqutit assigiinngitsut
sammineqarput. Ataatsimiititaliamut ilanngullugu Naalakkersuisut sinnerlugit
oqaatigaara, innarluutillit pillugit, peqqussutit, inatsisit
misissortinneqartut aammalu utoqqalinersiaqarnermi pensionisiaqalersinnaanermut
inatsisit taakkua ilanngullugit nalilersorneqartut. Tassami imminnut
attuumassuteqarput, inatsisillu allangortinneqarnissaannut tunngaviit,
aningaasalersuinissanut tunngaviit, sunniutissat tamarmik
nalilersorneqaqqaartussaapput.
Innarluutillit,
innarluuteqalersimasullu 60-niik 63-nut pensioneqartarnerup qaffanneratigut
qanoq eqqunneqarsinnaanerat Naalakkersuini sillimaffigaarput, taanna
oqaatigissavara. Aama apeqqutit tassani marluk pineqarput, aamma taanna
ataatsimiititaliami erseqqissarneqarpoq. Inatsisartut siusunnerusukkulli
aalajangiutereernikuuvaat innarluutillit, innarluutilittut pisartagaqarnerata
ingerlaannartarnissaa Naalakkersuisut suliarissagaat,
pensioneqalersinnaanermulluuniit ukioq killissarititaasoq angugaluarunikku.
Taanna siunnersuut Inatsisartuni siusinnerusukulli maani tamanit
isumaqataaffigineqareernikuuvoq, taammaatumik Naalakkersuisunut erseqqissarpara,
ataatsimiititaliamut tamanna angumerineqarsinnaasoq, tassami 2000-minngaanniit
pensioneqalersarneq 63-nut ukioqalernermut nuuttussaammat. Inuit
eqqorneqartussat suli ukiuni arlalinni piffissaqarmata.
Inatsisartut
angumerisinnaalluarpaat aningaasartassaanut sunniutissai tamaasa aamma
suliarissallugit.
Taamaattumik
ataatsimiititaliamiit oqartoqarnera Naalakkersuisup isumagisimanngilaa, taanna
akerlilertariaqarpara, sulivugut, suliaqarpugut kisianni inatsisit imminnut
ataqatigiinneri suliassaavoq annertooq, aammalu aningaasartaasa
qularnaarneqarnissaat suliassaavoq annertooq, taamaattumik aamma oqaatigaarput
upernaarli tamakku ilanngullugit suleqatigiissitap, tassa pisortanit
ikiorsiissutigineqartartut pillugit suleqatigiissitap ilanngullugit tamakku
nalilersorai.
Taamaattumik
oqariataarnertut taarusuppara, soorlulusooq uanga Naalakkersuisut taanna
pillugu suliaqarsimanngitsunga. Tamakku eqqaamalaartariaqarput, aamma
unneqqareqatigiinneq pisariaqarpoq Naalakkersuisut Inatsisartullu akornanni,
tamanna oqaatigissavara. Oqaluttarfimminngaanniit maanngaanniit
pisuutitsisaqattaarneq nassuiaaffigineqareersimagaluarluni tamaannga
killeqartariaqalerpoq.
Atassutip oqaluttuanut
oqaatigisariaqarpoq, Naalakkersuisuninngaanniit uani akissuteqaatitsinni
erseqqissaratsigu misissorniarlugit. Aamma uagut inatsisit
allangorsimatinnagit, kommunit pisinnaatitaaffiinut akuliuttussaanngilagut,
qanorluunniit Atassutip oqaaseqartua oqaraluarpat akuliuteqqullunga,
akuliunnavianngilanga. Taamaalioruma Inatsinik unioqqutitsissagama.
Qanigisat pillugit,
imaluunniit allanut tunngassuteqartut taamatut ilumikkersimaarluni maani
oqaluttarfimmi oqaluttoqarpat, uvanga taanna susassarinngilara.
Eqqaamasariaqarparput Inatsisit tunngavigalugit aallaavigalugillu suligatta,
eqqaallugulu taamaaliortoqarsinnaanngilaq misissugassartaqartarpoq,
annertuumillu mianernartunik isumaginninnikkut suliassartaqarpoq, taamaattumik
isumaqarpunga taamatut pisuutitsiniarsareqattaarnerit uunga suliamut
tunngatillugu aammalu Inunnik Isumaginninnikkut Ataatsimiititaliarsuup
innersuussutigisaasa naammassiniarneqarneranni utikuluttuarnerit
mianersuuttariaqartut, inunnik paasititsineruvoq eqqunngitsumik, taamatut
Inatsisartuni oqaluttuarneq. Suliat eqqortut aammalu suliat aallaavigisaat
sutut pineqarnersut paaseqqissaarlugit suliavut ingerlanniartigit.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu
oqaaseqaqqikkumalluni nalunaarpoq Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.
Taava eqqaasissutigissavara
aamma ungasinngitsukkut taasisussaassagatta, taamaammat Inatsisartunut
ilaasortat maani inimi najuutinngitsut maannga aggeqqussagaluarpakka.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaseqartua:
Tupinnartut amerliartorput.
Uvani aamma aatsaannguaq Naalakkersuisoq oqaaseq atortimmagu misissueqqusilluta,
taanna una oqaaseq immikkut misissorlualaaginnaqquara, Atassummi oqaaseqaatip
naanera. Kisianni una qaqiqqinninnut pissutigivara.
Naalakkersuisoq
ilumoorluinnarpoq ataatsimeeqatigisimavarput, kisianni akissutissamik
taamanikkut suli takusimanngilagut. Aatsaallu ippassaq akissuteqaat taanna
takkuppoq. Taamaattumik soqutigittaalliornertut naliliiffigineqassanngilaq,
ilumoormat ataatsimeeqatigisimagatsigit, kisianni akissuteqaatit sorpiaasut
aatsaat ippassaq takuagut.
Una oqaaseq atorneqartoq
sakkortuumik uagut uniffigisimavarput, issuaalaassuunga naatsun-nguummat:
"Taamatut isummersinnaaneq naammaginarsinnaasumik isummertaatsimik
tunngaveqarpoq, pissaqarnerulaartut nammagassat ilaanni oqimaannerulaartunik
nammattussanngorlugit, taamaammalli najugaqarnerminnut annertunerulaartumik
akiliisussaassallutik". Ilaanarnerulaartuni, tassaana tassani
ujartoripput, atorfillit tjenestemandit, qujanaqaaq uani uvagut
taamaattorasaartorsuugunannginnatta, atorfineqqaarnerminninngaanniilli inuit
tassaasarput akissarsiassamik ilaanik toqqorterisartut,
soraarnerussuteqalernissaminnut. Tamakkulu utoqqaat angerlarsimaffiinut
inissinneqaraangamik annertunerujurujussuarnik akilersuisinneqalertarput,
utoqqaqamminninngaanniit, tassa taanna ilumoortoq. Inimi akisunermiittutuut nalilersorneqalertarput,
utoqqaallu amerlasuut taamatut atorfeqarsimasut, utoqqaat angerlarsimaffiinut
allanullu pinissaminnut, tassa pakkersimaarutigisartagaat. Aamma utoqqarni
arlalissuarni taanna maallatigineqartoq aamma ataatsimiititaliap tamarmiusup taanna
isumaqataaffigaa.
Tupigilluinnarpara uani
oqaaseq atorneqanngimmat, oqareerpugut uteqattaarpoq taanna ataatsimiinneq,
uani 20% taakku ataatsimiititaliat tamarmik mikigai. Kisianni uani
akissuteqaataani Naalakkersuisup taanna soorluuna imaaliallaannaq pisussaanngitsutut
isumalluarnangitsutut nipilerneqarsimasoq. Arlaani Atassumminngaanniit
erseqqissumik oqarpugut, allat attunngikkaluarlugit annernarsinnaasut, suli
periarfissaqarpaa misissueqqilaarnissamut? Ujaasineq arlaatigut
ajoqutaasinnaanngilaq, immaqa nassaarsiortoqarsinnaavoq arlaani. Taannaana
uagut Atassumminngaanniit pigipput, inuk inuusuttoq tassanngaannaq nappaammik
eqqorneqaruni, qanoq-mitaava akueriniarnera ajornakusoortigissavaa inummit
tassani. Soorunami atukkat uku aallarteqqaarneraninngaanniit tunniunneqartussat
uku ujariatsinermut annertuumik inummut sunniuteqartussaapput. Taamaattumik
piumasarivarput aningaasat uku imak annikitsigereermata, imatut
oqarnianngilagut pavanerujussuaq inississasut, kisianni 20% qummut qulaallugu
misissuisoqarnissaa taana assut pingaartipparput aammalu taamaalisoqassappat
qutsatissagaluaqaagut taakku inuit innarluuteqalersimasut taamannak
ikiorserneqarsinnaappata.
Ataatsimut oqaatigalugu
uani assortuussuteqarpallaanngilagut, uagut taamaallaat piumasarivarput taakkua
tjenestemandit immikkut, aningaasat tassani utoqqaat angerlarsimaffiini
allanilu akiliutaasartut utoqqartut allatuut akiliuteqartinneqartalissasut.
Tassami nalunngilarput marloqiusanik suliffeqarnermi skattekorte aamma
fradrageqanngitsoq atorneqartarpoq, utoqqaalli angerlarsimaffianni
taamaanngilaq. Utoqqaat angerlarsimaffianut inuk pigaangami
tjenestemandiusimasoq, utoqqalinersiai annikitsuaraarannguanngortarput, taavalu
saniatigut tassani aamma soraarnerussutai annertoorujorujussuarmik akilersuutaalersarput,
taanna uppernarsaatissaqartipparput annertuunik - ilumoortuupput aamma taakkua.
Taannaanna pillugu
oqartugut, inuit ukiorpassuit aalajaallutik sulereersimasut,
utoqqalinissaminnut katersaannik taamak annertutigisumik
akilersuisinneqartarnerat ilumut tulluartuunersoq. Kingusinnerusukkut immaqa
ilassuteqaqqikkumaarpunga, taakkua naammagiinnarniarallarpakka.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu maannakkut
Isumaginnermut Ataatsimiititaliap Siulittaasua aamma oqaaseqarumavoq, Asii
Chemnitz Narup.
Asii Chemnitz
Narup, Isumaginnermut
Ataatsimiititaliap Siulittaasua, Inuit Ataqatigiit:
Naalakkersuisut
akissuteqarnerminni uanga maluginiarneruvakka sumi, sukkut
naaperiarfeqarsinnaassanerluta, ataatsimiititaliami ilaasortat, taavalu
naalakkersuisut.
Uvanga nuannaarutigaara
assut Naalakkersuisut, kommuneni periaaserineqartut pillugit erseqqinnerusumik
misissuititserusummata. Isumaqarpunga tamatsinnut soqutiginartorujussuussasoq
passisallugu inatsisit, peqqussutillu qanoq atortinneqartartut kommuneni
ataasiakkaani paasisaqarfigissallugit. Taamak misissuinerit tamakkua
erseqqissumik qulaajassavaat pensionisiallit atugarisaat qanoq
assigiinngitsiginersut.
Taamaattumik
ataatsimiititaliaq sinnerlugu qujarusuppunga misissuititserusukkassi, aamma
uvagut soqutigisarivarput tamanna. Paasissutissat eqqortut tamatta
pisariaqartippagut.
Taava aamma
ingerlariaqqinnissami soorunami taava taamanikkornissaanut paasigutsigu kommunemiit
kommunemut qanoq inatsisit peqqussutillu atortinneqartut, taava
oqalliseqqissinnaavugut. Soorunami sianigisassat inatsisiliornermi
peqqussusiornermi apeqqutit arlaqarput, soorlu innuttaasunik assigiimmik
pinninnissamik nipi taanna ukiut kingulliit tusartuartagarput. Taava
illuatungaatigut aamma kommune nammineersinnaatitaanerat aamma soornami
Naalakkersuisut tamatuminnga ataqqinninnerat tupinnganngila. Kisianni tassani
assortuuttoqalertarami. Kommune nammineersinnaatitaanerata kingunerisarmagu aamma
assigiinngitsorujussuarmik innuttaasut pineqartarneri. Taava
misissuisitsisoqareerpat atagu uterfigeqqinniartigit oqallinnerit uku.
Taava aamma oqaatigissavara
iluatsillugu, Isumaginninnermut Naalakkersuisoq, Isumaginninnermullu
Ataatsimiititaliaq marlussoriarluta naapeqatigiittarnerminni,
isumaqatigiissutigimmassuk naapeqatigiilluta Naalakkersuinermi
tulleriissaarinissaq pillugu suleqatigiilluta ingerlaqqikkumaaratta. Taakkua
isumaqarpunga maanngaanniit aamma oqaatigerusullugu nuannaarutigigatsigu aamma
tamatuminnga suleqataanissarput qilanaarigatsigu, pisariaqarmat
ingerlariaqqissinnaaniassagatta aamma suliassarpassuaqarmat isumaginninnerup
iluani suli aamma Ataatsimiititaliarsuup innersuussutai malitissaasa ilai
eqqartorneqarsimanngimmata.
Taamaattumik
nuannaartissartai matumani maluginiarnerullugit taamatut ataatsimiititaliaq
sinnerlugu oqaaseqaqqilaarpunga.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit, oqallinnermi
matumani oqaaseqartuat (oqaseqaqqinneq):
Siullermik isumaqarpunga
Atassutip oqaaseqartua Parti-tinninngaanniit aamma uparuassallugu
pisariaqartuusoq, tassami erseqqissaasariaqarpugut aamma isumaginninnermi
eqqarsaatigalugu utoqqartavut pillarlugit sullinnianngilagut, kisiannili
erseqqissartariaqarparput soorlu assersuutigiinnarlugu, utoqqaq ataaseq
utoqqaat illuanniitinneqaraangat, taava ukiumut 300.000 kr. missaani pisortanit
akilerneqartarpoq. Taassumallu aamma saniatigut puigorneqartariaqanngilaq
utoqqaat, utoqqaat illuaniittut tjenestemand-iusup akiligassat peereerlugit,
tassa taanna 60%-imik ineqarnermut, nerisaqarnermullu akiliut peereerlugu
amerlanertigut 3.500 kr. missaani pissarsisarmata, taassumallu aamma saniatigut
pisortanit pensionisiat aamma 1.000 kr. ikinnerunngitsut pissarsiarisarpai.
Taamaalillunilu tjenestemandeq utoqqaat illuaniitinneqartoq
agguaqatigiissillugu 4.000 - 5.000 kr. akornanni aningaasat tigusarpaat.
Utoqqaat oqartarput assigiinnerusumik sullinneqartariaqarpugut, taanna aamma
pissusissamisoortutut oqaatigisariaqarpoq, kisiannili aamma
tjenestemand-iusimasut isumaqarpunga aamma nammaqataanerusariaqartut
inuiaqatigiinnut, taamaalilluta aamma utoqqaat pisortanit
pensionisiaqaannartut, taakkua aningaasat tigusartagaat
qaffassinnaaniassammata.
Isumaqarpunga utoqqaat
sullinneqarneranni annertuvallaamik aningaasartai eqqartortarivut, tassa
imaappoq utoqqaat tigusartagaat eqqartortarivut.
Utoqqartavut pitsaasumik
sullisissagutsigit, taava aamma isumannaatsumik sullittariaqarpagut. Uvanga
isumaga malillugu taanna pingaarnerpaarpaajuvoq. Utoqqaat illuani
isumagineqarnerat pitsaasuusariaqarpoq, utoqqaat angerlarsimaannartut
ikiorteqartittariaqarpagut pitsaasumik, taakkulu aatsaat anguneqarsinnaapput
nammaqatigiinnikkut. Taanna nammaqatigiinneq anguneqarsinnaanngippat taava
aamma equngasumik sullissineq taanna naatsorsuutigisariaqarpoq.
Utoqqarnik pillaanertut
oqartarneq isumaqarpunga taanna pissutsinik mumisitsiniarnerusoq, aammalu
pissutsit piviusunik aallaaveqanngitsumik taamatut oqartarneq. Aningaasaannaat
eqqartortillugit eqqaanngitsoortariaqanngilaq nunatsinni massakkut suliffissaaleqisut
assersuutigalugu 1.500-narnik qaammammut maannakkut inuuniartinneqartarput.
Pisortallu pensionisiaat
utoqqarnut tunniunneqartartut 1.500 kr. taakkuupput isumannaatsumik
nakkutigineqarnikkut, tassa imaappoq nerisassanut, ineqarnermullu matussutissaanngitsut.
Assersuutigalugu suliffissaaleqisup qaammammut tigusartakkamini 1.500
kr.-niusuni nerisassani aamma isumaginiartussaavai.
Taamaattumik innuttaasut
assigiinnerusumik atugaqassappata, allatut ajornaqaaq nammaqataanissarput
tamatta pisariaqarpoq, taamaattumik Naalakkersuisup, Naalakkersuisullu
oqariartuutaat tapersertariaqarpagut inuit atugaat
assigiinngippallaaleraangata, taava aamma pissutsit tamatsinnut
oqimaallisarput, pitsaanerusumillu angusaqassagutta, taava nammassinnaasut
nammassinnaasariaqarput.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Kattusseqatigiit
oqaaseqartuata avataatigut aamma oqaaseqarumavoq Mogens Kleist.
Erseqqissaassutigissavara
matumani aappassaaneerinninnermi, partiit oqaaseqartui marloriarlutik
taamaallaat oqaaseqarsinnaatitaammata. Taamaammat taanna maleqqissaassavarput,
aamma ungasinngitsukkut taasisariaqartussaassaagut.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuata
avataatigut oqaaseqartoq:
Isumaqarpunga
akerlerissutiginngikkipput taakku pensionit 60-niit 63-nut ukioqalertunut
qaffanneqarnissaat. Kisianni aamma taakkartussagutsigit, massakkut utoqqartagut
sineriammi qanoq assigiinngitsumik pineqarpat? Assersuutigilaartigu,
tjenestemanditut pensionillit taakkartugai, oqarputit 1.000 kr. missaani
minnerpaamik tigusarai. Naamik, regulererneqartarput isertitat
toqqammivigalugit, uvanga nammineq ukiut arlallit utoqqalinersiutillit
allaffianni sulinikuvuunga, taamaattumik oqarsinnaavunga
assigiinngitsorujussuupput, qanoq qaammammiit qaammammut imaluunniit
naatsorsuinerit pisartagaat. Pensionit toqqammavigalugit taava offentlig
pension taakku naatsorsorneqartarput. Ilarsui 0-luusarput, taamaattumik
isumaqarpunga taakku annertunerusumik iserfigissanngikkigut, kisianni
kommunemiit kommunemut assigiinngissutaa una imak annertutigaaq, utoqqaat Nuup
Kommuneaniittut sineriammut sanilliullugit taakkua utoqqaat sineriammut allamut
sanilliullugit pitsaanerusumik pineqarput.
Kommunenili allani utoqqaat
uumaniaqqartarput, taama oqaraanni pitsaaneruvoq, akiligassat amerlanertigut
akilerneqartarput. Kommune ilaanni annertunerusumik tapiiffigineqarneq ajorput
utoqqaat inigisaminnut, imaappoq kommunenut oqartussaaffiit
tunniunneqarnikuuneri toqqammavigalugit kommunit namminneerlutik
naatsorsuisarput qanoq annertutigisumik killeqartitsissallutik. Nuup Kommuneani
kisimiittoq 5.000 kr.-inut killeqartittarpaat. Kommuneni arlalinni aappariinnut
5.000 kr.-nit, upperinngikkussigit Nuup Kommuneanut saaffiginnissinnaavusi
paasiniarlugit, qanoq-uku inissisimasut, ersaripput. Sisimiut Kommuneani
kisimiittumut 3.000 kr. killigitinneqarpoq, tamakkua
assigiinngitsorujussuupput. Taamaattumik kommunemiit soorunami kommunemut
assigiinngipput, taamaattumik taakku aningaasarpianut tunngasortai
isumaqarpunga annertungaatsiartumik eqqartorneqarsinnaagaluartut.
Oqaatigiinnassavara kommunemiit kommunemit assigiinngitsorujorujussuupput.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat,
aappassaannik:
Tassa uvanga isumaqarpunga
qujassutigisariaqarlugu massakkut neriorsuimmata kommunit suleqatigalugit
tamakkua misissussallugit. Tamakkua misissoreerutsigit isumaqarpunga, aatsaat
oqallinnissarput sakkortooq pilersinnaagipput. Una pillugu qanoq misissuinerup
kinguneqassanera aammalu kommuneni utoqqaallu nipaanik ataatsimeeqateqartussaammata,
qanoq kinguneqassanersoq suli naluvarput. Taamaattumik suli nalullugu
oqallisissagaluarutta isumaqarpunga maanngaannaq oqalussasugut. Taavalu uvanga
taanna upperaara aamma neriorsuereermat aamma uvagut nammineq
malersussaqqaarparput, taakku neriorsuutit ataatsimeeqatigiinnittarniarluni.
Isumaqarpunga kommunemiit kommunemut soorunami pissutsit assigiinngeqaat,
kisianni taakku oqaluttuarissagaluarutsigit, immaqa ulloq naallugu
oqaluttuarissavagut. Kisianni tamatta anguniartariaqarparput assigiinnerusumik
tamarmik pisartagaqalernissaat. Neriuppungalu taanna suleqataaffigissallugu
qanittukkut.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu maannakkut
Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq. Naalakkersuisoq
oqaaseqareerpat, taava taasiniassaagut.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Tassa oqaaseqartut
assigiinngitsut oqaaseqarfigeqqinnianngilakka, kisianni Atassutip
oqaaseqartuanut erseqqissaatigissavara, Naalakkersuisut Isumaliutissiissummi
akissutaa pillugu aatsaanngooq tigugamikkit ataasinngornermi.
Oqaatigilaassavara taanna uvagut aamma aatsaat Inunnik Isumaginninnermi
Ataatsimiititaliap, Inatsisartut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa
sapaatiummat unnukkut tigugatsigu, taamaattumik piffissaq sukkasoorujussuarmik
piffissaq atorluarlugu akissutissarput suliariniarsimavarput. Aamma apeqqutit
tassaniittut assigiingitsut imartuut, soorlu oqaatigigipput
misissoqqissaagassat, aamma tamaasa misissorneqarput. Akissut
imaalitsiaannarlugu suliariuminaattarpoq, taamaattumik kissaatigisimavarput
ullumik ataatsimik kinguartinneqarnissaa matumani oqallisigineqarnissaanut.
Erseqqissaatigilaarpara taanna uvagut aamma piffissaq atugarput ilanngullugu
aamma isiginiarniartariaqarmat.
Oqaatigineqartunut allanut
tunngatillugu erseqqissaatigeqqiinnassavara akissuteqaatitsinni
Naalakkersuisuni erseqqissaratsigu kommunemiit kommunemut atugarititaasut
nalilersorluaqqissinnaaqqullugit misissuititsiniaratta, misissorniarlugu taanna
oqaatigigatsigu. Taamaattumik tassani assortuussutissaqanngitsugut.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Ja, tassa aatsaaginnaq
oqarpunga taasisariaqaliivissugut, kisianni takusinnaasakka malillugit Siumut
oqaaseqartuata avataatigut aamma oqaaseqarumalluni nalunaarpoq Hans Enoksen.
Hans Enoksen, Siumut, (oqaaseqartup avataatigut
oqaaseqartoq):
Isumaqarpunga
Naalakkersuisut misissugassaqanngitsut massakkut. Kommunit aningaasaqarnerat
qiviaraanni, Kangaatsiarmiut Nuummiullu atugaat assigiisinneqarsinnaanngillat.
Taamaallaat aaqqinneqassappata qitiusuminngaanniit annertuumik taakku
tapiiffigineqartussaapput. Misissuigaluarussi tassungaannaq killittoqassaaq.
Taavalu Godmand
Rasmussen-ikkut, Mogens Kleist-illu oqaasii uvanga tunngaviatigut
tapersersorpakka, naak nammaqatigiinnissaq aamma uvanga pingaartittaraluarlugu,
kisianni inuit ataasiakkaannguit taamarujussuaq
pilliuteqartinneqarsinnaanngillat, taanna Naalakkersuisut aamma
eqqarsaatigissavarsi. Nammaqatigiissagutta siammasissumik nammaqatigiissaagut,
inuit ataasiakkaat taamak atsigisumik artukkernagit. Qujanaq.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut Siulittaasuat:
Ja, tassa oqareernittut maannakkut
taasisariaqassaagut. Tassa taasisariaqarpugut pissutigalugu, Isumaliutissiissut
taanna tamanit isumaqataaffigineqarmat aammalu Naalakkersuisut
isumaliutissiissummut isumaqataallutik aamma nalunaaruteqareermata. Tassa
taamaammat maannakkut taasilerpugut.
Pisortanit pensionit
pillugit Inatsisartut Peqqussutaata maannakkut aappassaaneerinermi
allannguutissatut siunnersuutit taamatut isikkoqaterlugit novemberillu
aallaqqaataani atortuulersinneqarnissaanut siunnersuutaasoq aamma ilanngullugu,
tassa taasissutigissavarput, taamatullu isikkoqarluni
pingajussaaneerneqarnissaminut ingerlateqqinneqarnissaanut isumaqataasut
qinnuvigissavakka nikueqqullugit.
25, maani Inatsisartut
ataatsimiittarfianni najuuttut tamarmik.
Tassalu maannakut
immikkoortoq 43-mut ingerlasinnaanngorpugut.
Oqaluuserisaq naammassivoq.