Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 38-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nęste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 18. oktober 1999 nal. 13.16

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35

 

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut.

(Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq)

(Siullermeerneqarnera)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Inatsisini malittarisassat eqqortuujuartuunissaasa qulakkeerneqarnissaannik pisariaqartitsinerup pissusissamisoortumik kingunerisaanik pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat.

Pensionit pillugit peqqussummi ataasiakkaannguanik aaqqiissuteqarnissaq pisariaqartoq Naalakkersuisut malugivaat.

Siunnersuummi matumani pineqarput § 24-mik allanngortitsineq, § 29, imm. 1-imik nutaamik ilanngussineq, kiisalu § 31-mik allanngortitsineq.

§ 24-p allanngortinneqarneratigut pisortanit pensionit kiisalu inummut tapit aqunneqarnissaat kisiat kommunalbestyrelsip aalajangersinnaagaa erseqqissarneqarpoq.

Pensionisiaqartup allatigut aningaasaqarneranik aqutsineq - soorlu aalajangersakkami atuuttumi tamanna atuarneqarsinnaasoq - aningaasaqarnikkut nammineersinnaassusiiaanikkut aatsaat pisinnaavoq, nakkutilliisuutitaq aqutsisuutillugu. Nammineersinnaajunnaarsitsinissamik aalajangiineq taamaallaat eqqartuussivikkoortumik pisinnaavoq, tamatumanilu inatsisitigut tunngavigineqartussaq tassa nammineersinnaassuseqarneq pillugu inatsit. Inuttut nammineq pisinnaatitaaffiit killiliivigalugit aalajangersaavigineqarnerat, matumani nammineq aningaasaatinik aqutsineq ilanngullugu, taamaallaat inatsisikkut aalajangersaavigineqarsinnaavoq, pisumilu matumani inatsisiliornikkut oqartussaassuseqarneq Namminersornerullutik Oqartussanut tunniunneqarsimanngilaq, sulili naalagaaffimmiilluni.

§ 29-mi imm. 3-p nutaap ikkunneqarneranut aappariit inuilluunniit aappariinnermut assingusumik inooqatigiittut isertitaqqortussuseq tunngavigalugu marluullutik akileraaruteqaataasussamik isertitatik tamarmiusut aallaavigalugit aaqqiissuteqarfigineqartarnissaannut inatsisitigut tunngavigineqartup erseqqarlunnera pissutaavoq, massakkummi tunngavigineqartoq taamaallaat aningaasanut inatsisissamut missingersuusiornermi oqaaseqaatini takuneqarsinnaammat. Taamaattumik Naalakkersuisut naliliinerminni isumaqarput inatsisitigut illersugaanermi tunngaviusut pissutigalugit inatsisitigut tunngavigineqartup pensionit pillugit peqqussummi toqqaannartumik ilanngunneqarnissaa eqqornerpaajussasoq, taamaalilluni aappariit aappariinnermullu assingusumik inooqatigiit marluullutik akileraaruteqaataasussamik isertitatik tamarmiusut tunngavigalugit aaqqiivigineqartarnissaannik Naalakkersuisut ingerlatsinerminni anguniagaqarnerat inatsisitigut atuuttuusoq innuttaasunit kikkunnilluunniit nalornisoorutigineqalersinnaaqqunagu.

§ 31-mi imm. 1-imi danskisuuani kukkusumik innersuussinermut tunngatillugu SIK-p tusarniaanermut atatillugu oqaatigaa peqqussutip danskisuuani kukkuneqartillugu "peqqussutip kalaallisuua aalajangiisuusariaqartoq".

Tamatumani Naalakkersuisut SIK soorunami isumaqatigaat, taamaattumillu tunngaviatigut allannguutip taaneqartup peqqussummik allanngortitsinikkut pinissaa pisariaqanngikkaluarluni. Danskisuuanik aaqqissuussinikkut naqqiallaannarneqarsinnaammat.

Taamaattumik pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuutigineqartut annertuujunngillat, tassaallutilli Naalakkersuisut sapinngisamik annertunerpaamik angorusutaat peqqussummi erseqqissuutitsinissaq pisariitsuutitsinissarlu anguniarlugu aaqqiinerit pisariaqartut.

Siunnersuut saqqummiunneqartoq Namminersornerullutik Oqartussanut, Landskarsimut kommunilluunniit karsiinut ingerlatsiveqarfiinulluunniit aqutsinermi allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu kinguneqartussaanngilaq.

Taamatut oqaaseqarlutik pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut Naalakkersuisut saqqummiuppaat.

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Pisortanit pensionit pillugit Naalakkersuisut matumuuna allannguutissaattut siunnersuut Siumumit imaak oqaaseqarfiginiarparput:

Matumuuna peqqussutissakkut allannguutissatut saqqummiunneqartut, tassalu allannguutissat marluk aammalu ilassutissaq tunngaviatigut Siumumiit taperseratsigu, tassami peqqussutissat suulluunniit ersarissumik atuisunut paasineqarsinnaanngorlugit aaqqinneqartarnissaat pingaaruteqarluinnarmat.

Siumumi pingaartilluinnarparput innuttaasut nammineersinnaatitaanerisa illersorneqarnissaat tamannalumi pissusissamisoorpoq ataqqineqartariaqarlunilu tamani innuttaasunik sullissinermi, pisortani pensionisiaqartut uani peqqussutissakkut nammineersinnaanerisa illersorneqarnissaat tamakkiisumik Siumumi isumaqatigilluinnarparput.

Inuttut nammineersinnaassuseqarnissaq kimulluunniit innuttaasumut pingaaruteqarluinnartoq tamatta ilisimavarput, taamaammat matumuuna peqqussutissakkut pensionisiaqartut illersorneqarnissaat anguneqartussaq isumaqatigilluinnarparput, tassami ersarissarneqarmat nammineersinnaajunnaarsitsinissamik aalajangerneq malinneqassappat aatsaat eqqartuussiviit aqqutigalugit pisinnaammat, matumani aamma nammineq aningaasaatinik aqutsineq ilanngullugu, tassami ilaatigut naammattuugassaasarmata inunnik isumaginninnermi allaffiit nammineerluinnarlutik aalajangersaasarsimasut.

Kisiannili pensionisiallip aningaasaqarnini nammineerluni aqussinnaanngippagu soorunami pisortat akuliussinnaanerat peqqussutissakkut saqqummiunneqartoq tunngaviatigut isumaqatigigatsigu, tassami ilaatigut atornerluinerit ersarissumik takussutissallit illersorneqarsinnaanngimmata, uanilu peqqussutissakkut kommunalbestyrelsip kisimi aalajangiisinnaanera aamma inummut tapit ilanngullugit aaqqiinissaq isumaqatigigatsigu.

Aammalu ilanngullugu aappariit imaluunniit aappariinnermut asiingusumik inooqatigiittut isertitaqqortussuseq tunngavigalugu nalorninaatsumik pensionit eqqarsaatigalugit aaqqiisoqartarnissaa pillugu matumuuna ersarissaasoqarnera iluarisimaaratsigu.

Taamatut oqaaseqarluta aappaassaaneerneqannginnerani Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:

Pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuummut Atassummiit imaattumik oqaaseqaateqassaagut:

Qulaani pineqartoq oqallisigereerlugu Atassummiit naatsumik ima oqaaseqaateqassaagut.

Naalakkersuisut pineqartumut allannguutissatut siunnersuutigisimasaat arlalitsigut isumaqatiginarpoq. Taamaattorli Atassummiit inuit ajornartorsiutaannik annertuumik pilersitsiviusartoq qarsupiinnarneqarsinnaanngitsorlu una ilannguttariaqarlutigu, inuk peqqissoq suliffissaarukkaluaraangami arlaatigut suliffissamik nassaarsinnaasarpoq, timikkulli innarluuteqalerneq allarluinnaavoq.

Ullumi allaat takornartaanngeqaaq inuusuttunnguit ajoraluartumik nappaammik eqqorneqarnermikkut siusinaartumik napparsimanersiaqalertarlutik. Atassummiit isumaqarluinnarpugut inunnguit taama eqqorneqartut mikinngittumik tarnimikkut eqqorneqartassasut. Takorlooruminaalluni allaat nakorsamik taama naqissusigaaneq inummut qanoq neriuutaarunnermik malitseqartarnissaa. Taamaattumik siunnersuutiginiarparput inuit sulisinnaajunnaarnersiuteqalernikkut illoqatigiinneq aallaaviginagu aningaasanik pisartagaqartitaasalernissaat. Inuummi illoqatigiit aningaasarsiaat malillugit pisartagaqartinneqarnermigut inuttut allanik naleqannginnerusutut misigisimalersaqqunagu. Illoqatigisarmi isertitarissaartillugu innarluuteqartup pisartagai annikittuararsuusarmata. Siuliani eqqaasagut piviusunngorpata taava inuk nappaatilik inoqaminik puigorneqarani naleqassutsiminik tunineqartutut misigisimalissammat, puiortariaqanngilarmi inuk taamatut eqqorneqartoq inuunini tamaat eqqorneqartarmat.

Taamaattumik siusinnerusukkut Atassummiit oqaatigaarput inuit innarluuteqalersimasut piginnaanngorsaqqinneqartarnissaannik suliniuteqartoqaqqullugu taamaaliornitsigut inuit uniinnaratik arlaatigut suleqataanerminni suliffimmi sulisitaanermikkut nuannaarnermik nalerisimaarnermillu inuuneqalernissaat qularinngivikkatsigu.

Eqqaaqqajaananngitsuunngilaq inuit pinerluuteqarsimallutik pineqaatissinneqarsimasut qanoq annernartigigaluartumik eqqartuunneqarnertik tigusassagaat taakkuli makeqqinnissaminnut inatsisitigut periarfissaqareerput. Inuilli peqqissuugaluit nappaammik eqqorneqartarnerat taanna inummut nalilersorneqarsinnaanngitsumik timikkut tarnikkullu inummut annernangaartumik qanigisaasunllu tuttarmat. Taamaattumik kukkunerussanngilaq pineqartut peqqissaartumik nalilersuiffigissagutsigik.

Taama naatsumik oqaaseqarluta pineqartoq susassaqartunut ingerlaqqinnissaa kaammattuutigaarput.

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisup pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutaannut allannguutissatut siunnersuutai naatsunnguamik Inuit Ataqatigiinniit oqaaseqarfigissavarput aamma nalunaarutigereersinnaavarput tamakkiisumik taperseratsigit.

Pisortat pensionisiaqartitsinerat tunngaviatigut allannguuteqartinniarneqanngilaq, peqqussummut allannguutissatut siunnersuutit erseqqissaataanerullutillu pissutsinut ullutsinnut atuuttunut naleqqussaanerupput.

Inuit pineqartut pisinnaatitaaffii erseqqissarneqarnerat pissusissamisoorpoq, taamaaliornikkummi pensionisiallit inatsisitigut illersugaanerat suli qajannaannerulerpoq.

Taamatut oqaaseqarluta allannguutissatullu siunnersuutit ataasiakkaat oqaaseqarfiginngikkaluarlugit matumuuna nalunaarutigissavarput Inuit Ataqatigiinnit allannguutissatut siunnersuutit akuersaaratsigit.

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Allannguutissatut siunnersuut qimerlooreerlugu Kattusseqatigiinniit ima oqaaseqarfigissavarput:

Siullermik innersuussutigerusuppagut siusinnerusukkut aammalu Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup sulinerata nalaani, tamatumallu kingorna ataatsimiititaliarsuup suliaminik naammassinnilluni Inatsisartunut saqqummiuttareersimasai. Kattusseqatigiinniit oqaaseqarfigereersimasavut.

Tassami miserratigisinnaanngilarput nassuerutigisariaqartorlu tassaammat, utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu nunatsinni kommunimi sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu assigiimmik sullinneqarnissartik kissaatigimmassuk.

Allannguutissatut siunnersuut inatsisinik erseqqissaataasut akuersaarpagut, kisiannili erseqqissarusupparput allannguutissanik arlaqarnerusunik ilimasussimagaluaratta. Tassami ukiuni arlaqalersuni kikkut tamarmik allannguutissat utaqqivaat, pingaartumik minnerunngitsumillu aappaasup imaluunniit inooqataasup sulifeqarsimappat isertitai aallaavigalugit utoqqalinersiutit siusinaartumillu suliunnaarnersiutit, aappaasup isertitai aallaavigalugit naatsorsorneqartarnerat kialluunniit akuerisinnaanngimmagu.

Tassami tamakku siusinnerusukkulli annertuumik sammineqartarsimapput, minnerunngitsumillu Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup sulinerata nalaani oqallinnerit annertuut tusagassiuutitigut kiisalu radiokkut apeqqarissaartoqartillugu tamatigut ilanngunneqartarlutik. Inooqataasumut qanoq artornartartigisoq minnerunngitsumik siornatigut suliffeqarsimalluni akilersueqataasimallunilu ingerlatsinermi sunut tamanut suleqqusaajunnaarluni nakorsamik. Nalunngilarpummi aappaasumut inooqataasumulluunniit oqimaatsorsiorneq annertooq pilersarmat. Taassumalu malitsigisarpaa toqqissisimajunnaarneq, minnerunngitsumik inunnut pineqartunut ukiuni arlalinni akileraaqataasimasumullu. Inuk taamaalilluni misigilertarpoq inuiaqatigiinnik atorfissaqartitajunnaartutut.

Taamaattumik nunarput tamaat isigalugu inullu qitiutillugu sullississagutta pisariaqarpoq pitsaasumik aaqqiinissaq assigiimmik. Utoqqalinersianik siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutilinnut pisartagaqalersitsinissaq assigiimmik, aappaasup isertitai aallaaviginagit. Qinuloortutummi misigisimassanngippata utoqqartagut sulisinnaajunnaarnersiutillillu aaqqiivigisariaqarput. Allaffimmummi saaffiginneqattaarneq aappaasup akissarsiaata allagartaat nassarlugit inummut nukippassuarnik atuisarpoq. Pingaartumik nappaateqalersimasumut, aappaasumut inooqataasumullu, tamakkuami aporfissarpassuit pileraangata inuup inuttut naleqqassutsini annaasarpaa, asuli pisarissersuutaannartut imminut nalilertarmat.

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kaammattuutigissavarput utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu allaffissornikkut sullinneqarnerat eqaannerusumik ingerlanneqartariaqartoq, tassami inuit taakku ikiortariaqalersillugit saaffiginnissutit, soorlu assersuutigalugu issataarniarnermi ikioqqulluni saaffiginninnermi suliat taamaattut allaffissornikkut iluarsineqarsinnaaneri eqqarsaatigalugit, tassami inuit taakku pineqartut saaffiginnissutaat piaartumillu pisariaqartitaat, inunnut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamut suliassanngorteqqaarlugit nalilerneqartarnerat annertuumik kinguarsaataasarmat, inunnullu pineqartunut annertuumik nikalluallannartarluni, taamaattumik kommunini tamani suliassat taamaattut annikinnerusutut oqaatigineqarsinnaasut allaffissornikkut iluarsineqartarnissaat piumasarineqarmat, soorlumi aamma inummut tapit kommunini tamani assigiimmik atortinneqarnissaa kissaatigineqartoq.

Inatsisip allannguutissaatut siunnersuutigineqartup allannguummik iluarsiissutaasinnaasumik pisartakkat tungaasigut imaqannginnera Kattusseqatigiinniit pakatsissutigaarput. Inuk qitiutillugu suliniuteqassagaanni tamakku aaqqiissutssat pingaaruteqaqaat, pingaartumik nappaammik eqqorneqarsimasunut aammalumi inunnut sullissisuusunut. Taamaammat inatsisit peqqussutillu eqaallisarneqarlutillu naleqqussarneqarnissaat kissaatigaarput isumaginninnermi sullissisunut oqilisaataassamata pingaaruteqarpoq.

Taamatut oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit allannguutissatut siunnersuutit aaqqiissutaanerusut akuersaarpagut uparuartukkagullu assut sukumiisumik uterfigineqarnissaat piumasaralugu.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Partiit Kattusseqatigiillu oqaaseqaataannut qujavunga.

Aamma paasinarpoq isumaqatigiinneq annertooq tassaniittoq, taakkualu aaqqitassatut siunnersuutigineqartut Naalakkersuisuninngaanniit annertoorsuunngikkaluarlutik, kisianni utoqqalinersiatigut atugassarititaasuni ersarinnerulersitsineq aammalu paasiuminarnerulersitsineq anguneqartussaammat qularnanngilaq sullissinerup aamma sullissinermik pitsaaninnguallatsitsinermik kinguneqartussaasoq taanna angusinnaassagipput.

Atassumminngaanniit saqqummiunneqartoq, tassa innarluutillit aningaasalersorneqarnerat pillugu aammalu siusinaartumik pensionillit eqqarsaatigalugit inoqutigiit imaluunniit aappariit isertitai apeqqutaatillugit annertussusiliisarnermut tunngasoq, taanna isumaqarpunga Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliami aamma naliliiffigissallugu pissusissamisuussasoq. Tassammi tassunga tunngasoq aamma Inatsisartut upernaaq ataatsimiinnitsinni annertuumik sammereeratsigu aamma siunnersuutigineqareernikuummat, tassanilu isummiussat aammalu ukiarmi 1998-imi ukiakkut ataatsimiinnermi isummersuutigineqartut taanna pillugu aamma naliliiffigineqaqqissinnaammata.

Kisianni oqaatigissavara Naalakkersuisut Inatsisartunut oqaatigisareeratsigu pisortanit isumannaallisaatitut tunniunneqartartut pillugit suleqatigiissitap nalilersugaanut ilaammata tamakku, taamaattumillu aamma upernaamut Inatsisartunut saqqummiussassami ilaasussaallutik. Taamaattumik pensionitigut annertussusiliisarnerit tamakkua aamma upernaamut uterfigeqqittussaassavagut.

Kattusseqatigiinninngaanniit oqaatigineqartut aamma isumaqarpunga Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliami nalilersussallugit pissusissamisuussasoq, tassami uani pineqarmat aamma utoqqalinersiat, tassa utoqqalinermi pensionit aammalu siusinaartumik pensionit annertussusilersorneqartarnerat aamma tassani taakkartorneqarmat.

Erseqqissaatigissavarali utoqqalinersiat pillugit aammalu siusinaartumik pensionit pillugit peqqussutip iluatigut annertussusissat aalajangersarneqarneq ajormata, taanna erseqqissaatigilaarpara. Peqqussutikkut annertussusaa aalajangersarneqartassappata eqartorujorujussuussammat, tassami tamatigorluinnaq annertussutsit allanngussappata taava peqqussut aamma allanngortillugu suliassaassammat. Taamaattumik piffissamiippoq allami taama annertussutsitigut aalajangersaasarneq aamma tamanna aningaasanut inatsisitigut suliarissallugu avaqqunneqarsinnaanngitsoq.

Taakku erseqqissaatigalugit oqaatigineqartut qujaruppagut.

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassalu allanik oqaaseqartussaarummat, tassa taamaalilluta immikkoortoq 35 naammassivarput, tassalu aamma oqaatigineqareersutuut aappassaaneerisoqarnissaata tungaanut una siunnersuut Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqartussaassaaq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.