Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 57

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 19. oktoberi 1999 nal.13.55

Oqaluuserisassani immikkoortoq 57

Naalakkersuisut Inatsisartut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaannut meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 9-mi ull. 30. oktober 1992-imeersumi kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi ull. 3. november 1994-imeerssumi aalajangersakkanik meeqqanik, inuusuttuaqqanik innarluutilinnillu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit tamakkerlutik ukiumi siuliani suliatik pillugit Inatsisartut ukiumoortumik nalunaarusiortalernissaannik pisussaaffiliisumik ilanngussisoqarnissaanik siunnersuuteqaqqullugit peqquneqarnissaata Inatsisartut aalajangiiffigineqarnissaanik siunnersuut.

(Asii Chemnitz Naarup)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat, Johan Lund Olsen.

Tassani siunnersuuteqartoq qinnuigissavara siunnersuutimik saqqummiusseqqullugu, tassa Inatsisartunut ilaasortaq Asii Chemnitz Naarup, Inuit Ataqatigiit.

Asii Chemnitz Naarup, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:

Qujanaq. Ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit tamakkerlutik ukiuni siuliani suliatik pillugit Inatsisartunut ukiumoortumik nalunaarusiortalernissaannut tunngavoq.

Upernaaq aasallu ingerlanerani meeqqanut atugassarititaasut inuiaqatigiinni aammaarlutik oqallisaasimaqaat. Minnerunngitsumik meeqqat sumiginnagaasartut allatigullu innimiilliorfigineqartartut oqallinnermi sammineqarput. Taamatuttaaq oqallisaapput ikiorsiinermi periarfissat aammalu perorsaanermi suleriaatsit pillugit nakkutilliisoqartannginneranik imallit saqqummiussuunneqarlutik.

Namminersornerullutik Oqartussat meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlugu angerlarsimaffii arlaqaqisut ingerlappaat. Ilisimaneqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu angerlarsimaffinnut inissinneqartartut utaqqissuniittullu ima ajornartorsiuteqartigisartut katsorsaanertut ittumik sullinneqartariaqartarlutik. Naak ikiorsiivigineqarnissamik katsorsarneqarnissamillu pisariaqartitsinerit, sulisullu ilinniakkamikkut tunuliaqutaat imminnut naapertuuttanngikkaluartut, perorsaatut pisortaasullu nersortarialimmik sullissipput. Sulinermi atukkat naammaginanngikkaluartut tunniussimalluinnarlutik sullipput, aamma tamanna pillugu qujassutissaqarfigiqaagut.

Nunatsinnili amigaatigaagut meeqqat inuusuttuaqqallu inuttut tarnikkullu ajornartorsiutaat pillugit paasissutissat sukumiisut, assersuutigalugu suna pillugu meeqqat inuusuttuaqqallu inuttut tarnikkullu ima ajornartorsiortigilersimanersut, allaat inuiaqatigiinni immikkut ittumik ikiorsiisoqartariaqalerluni - soorlu ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmut inissillugit.

Ikiorseeriaatsit sorpiaat atorneqarnerinut paasissutissat amigaatigaagut. Qaqugukkut sullissinerit iluatsittarpat, pissutsillu suut katsorsaanikkut pitsaasumik angusaqartoqarsinnaaneranut akimmisaarutaasarpat? Meeqqat inuusuttuaqqallu qassit meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut ataasiakkaanut utaqqisut allattorsimaffiannik allatsimmappat?

Inatsisiliortutut pisussaaffigaarput inuiaqatigiinni ineriartornermi pingaarutillit suulluunniit tungaasigut malinnaanissarput - suliniutissanik pingaarnersiuilluta tulleriissaarisinnaajumalluta suliniutissanullu aningaasaliisinnaajumalluta. Suliassaavut pitsaasumik naammassisinnaassagutsigik paasissutissat sukumiisut atorfissaqartilluinnarpagut.

Taamaatumik siunnersuutigaara meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussummik, aamma annertuumik innarluutillik pillugit peqqussumik, ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaanik pisussaaffiliisumik aalajangersagartalerlugit ilaneqassasut. Ukiumoortumik nalunaarusiap imarissavai, perorsaanermik katsorsaanermillu suliaqarnermi isummat tunngaviusut, taakkulu timitalerneri. Angusarisat, angerlarsimaffimmi qassit najugaqarnersut, qassillu aggerfimminnut utersimanersut, angajoqqaanik kommuninillu suleqateqarneq, utaqqisut qassiuneri, ajornartorsiutillu tassunga tunngasut, piorsaanissamut takorluukkat angorusutallu, pissutsit sumut ingerlasoqarneranik tikkuussisut qinikkat eqqumaffigisariaqagaat.

Taamaatuttaaq ajornartorsiutit meeqqanut inuusuttunullu tunngassuteqartut, sulisoqarniarnikkut atugarisat ilanngullugit.

Siunnerssutigaara ukiumoortumik nalunaarusiortarnissamut maleruagassaq piaartumik atuutilissasoq, 1900-kunni ukioq kingulleq tassaaniarssammat ukioq ukiumoortumik nalunaarusiorfissaq siulleq.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, akissuteqartoq:

Inatsisartunut ilaasortaq Asii Chemnitz Narup siunnersuuteqarpoq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata ilaneqarnissaanik.

Siunnersut Inatsisartut Siulittaasoqarfianniit siunnersuutitut aalajangiiffigisassatut suliassanngortinneqarsimavoq.

Inatsisartunut ilaasortaq Asii Chemnitz Narup siunnersuuteqarpoq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaannik pisussaaffiliisumik aalajangersagartalerlugu ilaneqassasoq. Ukiu-moortumik nalunaarusiap imarisassaatut siunnersuutigineqarput perorsaanermik katsorsaanermillu suliaqarnermi isummat tunngaviusut taakkulu timitalerneri, angusarisat, angerlarsimaffimmi qassit najugaqarnersut qassillu aggerfimminnut utersimanersut, angajoqqaanik kommuninillu suleqateqarneq, utaqqisut qassiuneri ajornartorsiutillu tassunga tunngasut, piorsaanissamut takorluukkat angorusutallu, pissutsinik sumut ingerlasoqarneranik tikkuussisut aammalu qinikkat eqqumaffigisariaqagaat.

Ilumoorpoq paasissutissat qulaani taakkartukkat pillugit ataatsimut ilisimasavut killeqartarmata amigaateqartarlutillu, allaat amerlasuutigut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissiisariaqartarnermik kinguteqartartut.

Meeqqanik inuusuttuaqqanillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 9-mi, 30. oktober 1992-imeersumi kap. 11-mi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnik ingerlatsineq sammineqarpoq. Peqqussummi § 40 naapertorlugu "Isumaginninnermut Naalakkersuisoq pisariaqartitsineq naapertorlugu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiiit pilersinneqarnissaannut, pisatsersornissaannut, siulersorneqarnissaannut ingerlatitaanissaannullu kiisalu paaqqinnittarfinni perorsaanikkut sulinissamut malittarisassanik aalajangersaassaaq".

Taanna tunngavigalugu Naalakkersuisut isumaqarput siunnersuummi anguniagaq peqqussummik allanngortitsinngikkaluarluni anguneqarsinnaasoq.

Ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik nalunaarusiortalernissaat, siunnersuummi taakkartukkanik imaqartoq, periarfissaq siulleq atorlugu Naalakkersuisut anguniassavaat.

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:

Qujanaq. Suli agguaanneqarsimagunanngilaq oqaasissarput, neriuppunga erniinnaq agguaanneqassasoq.

Siumumiit pingaartitaraarput ilisimasassanik paasisassanillu katersuinissaq. Taamaattumik aamma Isumaginninnikkut maalaaruteqartarnermut ataatsimiittartoqartigiit ukiumoortumik nalunaarusiortarlernerat siunnersuutigalugulu piviusunngortitseqataaffigisimavarput, ullumimut suliarisartakkat ukiumoortumik nalunaarusiornerisigut takussutissaqartilerlugit.

Ulloq unnuarlu inissiisarfinniittut pisortaat ukiumoortumik naapeqatigiittarput annerstunerusumik pisortanit pisussaaffiliisuunngitsumik, namminneq soqutigisatik aallaavigalugit oqalliseqartarlutik, tamannalu nukittorsaqatigiiffigisarmassuk aamma ataqqisariaqarparput.

Ilisimalikkat misiittakkallu katersuiffeqarlernissaat Siumumiit pingaarutilittut isumaqarfigaarput. Nalunngittariaqarparpummi ajornartorsiutit qiterisaat nunatsinni suunersut. Kisianni taamatut piumasaqassangaanni kalluagassat arlaqartussaapput ammasumillu ikioqatigiinnissaq pingaartorujussuussalluni, assersuutigiinnarlugu paasissutissat ilarpassui pissarsiariuminaatsuusinnaasarput matoqasuni eqqartorneqartarmata allanullu ingerlatitseqqinnissaq mianernartuusarluni. Assersuutigalugu tassa kriminalforsorgemi suliat assersuutigineqarsinnaapput. Tamannalu eqqartorneqartariaqarpoq eqqartuusiveqarnermi ataatsimiititaliarsuup sulineranut tunngatillugu paasissutissanik pissarsiniartarnerup ammanerulersinneqarnissaa aamma eqqarsaatigineqartariaqarmat.

Inatsisartuni ilaasortaq Asii C. Naarupip ukiumoortumik nalunaarusiortoqartalernissaanik pisussaaffiliisumik piumasaqarnera inissiisarfinni angerlarsimaffinnilu pisortaasut iluminni eqqartortariaqarpaat, qanoq isikkoqartumik naluaarusiorsinnaanissartik ataatsimoorfigisariaqarmassuk.

Imaaliinnarluni iliortoqarsinnaanera takorloorneqarsinnaagaluartoq, taamatut oqinaaritiginissaq ilimagisariaqanngitsutut Siumumiit isumaqarfigaarput. Najugaqarfiit nalunaarusiorsinnaanissaannik piumaffiginninnissaq imaannaanngilaq, naak nalunaarssuutitigut kikkut najugaqarnerannut tunngasutigut takussutisiat taakkuinnaat pineqartuuppata ajornaqutissartaqarunanngikkaluartoq.

Sulisut ilinniarluarsimasut amigaatigineqarnerujussui aamma uani nipilersoqataasussat ilagilluinnassagaat ilimagaarput.

Soorunami nalunaarsuineq passissutissiisarnerillu angerlarsimaffiusunut takussutissaqartinneqartuupput, aammalu piumasaqaatigineqarpata pissarsiarineqarsinnaallutik, aamma Inatsisartuni.

Taamatut meeqqanut assigiinngitsutigut ajornartorsiuteqartunut angerlasimaffiit, meeqqanut ataasiakkaanut tuunngatullugu, atuarfimmi atuartitaanerat angerlarsimaffimmilu pissusiinik siuariartuutaannillu nalilersuinerit peqqissaarluinnartumik pimoorussaalluinnartumik ingerlanneqartartuupput. Ilaatigut allanut imaaliinnarlugit nittarsaanneqarsinnaaneri mianerisassaalluinnartuusarlutik.

Isumaginninnermi iluarssaaqqinnermi taamatut nalunaarssuinerit paasiniaaffigineqarnerini ukiup affakkaartumik nalunaarusiornerit annertuumik nakkutilliisunut atuartitsisunut ilinniartitsisunullu suliakkersuutaasarneri naammaginartuutinneqarsimanngillat. Kissaatiginartinneqarnerullunilu ukiumoortumik allannganngorlugu angusarisanik takussutissiisarnissap pinissaa, ilaatigut siuariartuutaasartut allannguuteqarpallaartoqartannginnerat pillugu tamatigut assigiiaarpallaartumik nalunaarusiortarneq pinarveersimmatinniarneqarusukkaluarluni.

Meeqqat ataasiakkaat killiffiinik kommunerisamuttaaq nalunaaruteqartarnerit atuupput meeqqap inissitaasup qanoq ingerlaneranik malittarinnikkumasoqartillugu imaluunniit piumasaqartoqartillugu takusassanik piareersimmatitsisarneq aamma atortooreerpoq. Taamaattumillu inissiisarfiit nalunaarutaat ammasumik suliaasut katersornissaat ajornanngitsumillu Inatsisartunut agguaanneqarnissaat periarfissarissaareermat Naalakkersuisut oqarneratuut peqqussutinik allangortitsin-ngikkaluarluni taamaaliortoqarsinnaanera suliniutigiumammagu Siumumiit iluarisimaarparput.

Inarluutilittut nalunaarssugaasut nakkutigisaasullu pillugit ukioq affakkaartumik tiimissanik qinnuteqartitsisarnerni støttepersonit tassa ikiortaasut killiffissiuinermik ulapputeqartitaasaqaat, kommunenut allaffissornerujussuarmik suliakkersuutitaqartartumik, taakkunanngalu aamma kissaatiginartinneqartarpoq immikkorluinnaq pisoqartinnagu ukiumoortumik nalunaarsuisarnerup atuutitinneqarlernissaa, tamannalu kissaatigisap iluarsaaqqinneq aqqutigalugu suliniutigeqqusaasup sumut killinnera ullumikkut paaserusunnartut ilagivaat.

Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermullu ataatsimiititaliarsuup innarluuteqartut meeqqat inuusuttuaqqallu inissinneqartartut pillugit ikiorsiisarnermik annertuumik oqallisigisaat kinguneqartinniarlugit kaammattutigineqarpoq ilisimasanik katersuiffeqalernissamik kissaateqarneq. Tamanna misilittagaqarluartut atorluarnerisigut katersuuffimmik siunnersuiffimmillu pilersitsisoqarnissaanik suliniutit piviusunngornissaat Siumumiit pingaaruteqartutut isumaqarfigaarput. Meeqqat inuusuttuaqqat innarluutillillu immikkut inissitaasut pisortaasa ataatsimiitinneqartarnerini kissaatigineqartarmat meeqqat inissitassat tulluarfiinut inissarsiuunneqartarnerinut tulleriiaarinermi qitiusumik ilisimaqartumik aqutsivimmik peqarnissaa.

Tassani kommuniniittut ajornartorsiuteqartullu ornillugit siunnersorneqartarnissaannik eqaatsumik ilanngullugu periarfissiisoqarsinnaammat. Isumaqarlutalu Siumumiit maanna Inatsisartunut nalunaarusiornerinnaq aallaavigalugu sulisoqassaguni angusassat arriippallaartumik piviusun-ngortinneqarnissaminut utaqqeqqikkumaartut.

Isumaqarattalu ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit iluarsaaqqinnermut tunngatillugu killiffissior-neqareersuuni ilisimalikkat aallaavigalugit maanna piviusunngortitsineq tullinnguuttoq erininarsiinnarlunilu.

Tassami amigaataasut pisariaqartitaasullu maannakkut ilisimaneqareermata aammalu kommuneni ajornartorsiutaasut sulissutigineqarlutik. Unalu amigaataasut ilaattut tikkuarneqartarpoq inuusuttuaqqanut sakkortuuliorniartartut eqqarsaatigalugit inissiivissamik amigaateqartoqartarluni. Taamatullu pilersinneqarnissaat pisariaqartinneqarpoq, isumaginninnermilu ataatsimiititaliap siuliata Nuummi illoqarfinnilu allani inissiisarfinnut alakkerterinermini paasillugu taamatut sakkortuuliortartut suliffigineqarluassappata illoqarfiit angivallaat inissiivigissallugit naleqqussorinanngitsuusut.

Taamaattumik Siumumiit isumaqarpugut una siunnersuut eqqartorneqassappat ilanngullugu innersuunneqartariaqartut Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi ilisimalikkat aallavigalugit suliniutaasut, tassa nangeqqillugit kaammattuutaasullu piviusunngortinneqarnissaat, tamannalu aallavigalugu ukioq 2000-imi iluarsaaqqinnermi kaammattuutaareersut piviusunngortinneqarnisssaat ilungersortumik matumuuna Siumumiit piumasaqaatigeqqittariaqarpavut.

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:

Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata ilaneqarnissaanik siunnersuummut, Atassummiit imaattumik oqaaseqalaassaagut:

Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Naripip siunnersuutaa meqqanut inuusuttunullu ikiorssisarnermut atatillugu Inatsisartut peqqussutissaata ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaannik imalik, Atassummiit qimerlooreerlutigu imatut oqaaseqaateqassaagut:

Kialluunniit malinnaajarsimasup nalussanngilaa meerartatta pitsaanerpaamik atugaqartitaanissaat qanoq Atassummiit ilungersuutigitigalugulu anguniakkatsituut saqqummiuttuartarsimagipput.

Saqqummiussisoq aperivoq ima: Suna pillugu meeqqat inuusuttuaqqallu timikkut tarnikkullu ima ajornartorsiuteqartigaat, alaat inuiaqatigiinniit immikkut ittumik ikiorsiisoqartariaqalersarluni?

Atassummiit siusinnerusukkut oqannginnerpugut, ajornartorsiutip aallaaviisa pingaarnerit ilagilluinnaraat inuttut atukkatta angerlasimaffitsinni nalerisimaarnermik amigaateqalersarnerat. Pingaartumik aappaasoq kisimi pilersuisuuleraangat, uffa massa aappaasoq suliffissaaruttutuut nalunaarsimagaluarluni, ikiorsiissutinik pisinnaannginnermik killiliiffigineqartartoq. Tamatumunngalu pissutaasarpoq inooqataasup isertitai, ikiorsiinissamut killilersuilereertarmata.

Meeraq tassavoq kikkunnik tamanik siulliulluni maluttarinnerusartoq, paasinneqqaartartorlu angerlarsimaffimmi susoqalernerani. Qularinngilarput inuk, angajoqqaajusoq ajornartorsiulernermini iluamik perorsaaniarnermigut nukillaariartortitaallunilu toqulioriartortitaalersartoq.

Atassummiit eqqaamajuartarsimavarput pisoq aseruunnermik pisoqartinnagu piaartumik aaqqiiniartoqartassasoq. Motori ajoreersoq suliaritinnaveersaarneqaruni piginnittuminut oqimaannerpaamik naggateqassaaq. Tamanna ingerleriaqqinnissamut killiliisoq tamatta nalunngilarput. Aamma taamatorluinnaq ippoq inunnik ajornartorsiulersunik piaartumik qanoq iliuuseqanngikkaanni. Suna siunniunneqassanersoq ersarimmat immikkut taanagu isumalioqqutissiissutigissavarput. Naggataatigut oqareernitsituut Atassutip meeqqat inuusuttullu pillugit saqqummiuttarsimasaat sukumiisumik misissuataaqqeqqullugit.

Taama oqaaseqarluta siunnersuut tunngaviatigut pitsaasumik nalileratsigu tamakkiisumik taperserparput, susassaqartunullu ingerlaqqinnissaa innersuussutigalutigu. Qujanaq.

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq. Inatsisartuni ilaasortaq Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit, meeqqanik inuusuttunullu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaannut pisussaaffiliisumik aalajangersagaliortoqarlunilu ilaneqarnissaanik siunnersuuteqarpoq.

Inuit Ataqatigiit, siunnersuuteqartoq taperserparput, tassami isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuarmi sulinitsinni malugisimagatsigu, amigaatigigipput meeqqat inuusuttuaqqallu inuttut, tarnikkullu ajornartorsiutaat pillugit paasissutissat sukumiisut. Taamatuttaaq aamma amigaatigaagut ikiorseeriaatsit sorpiaat atorneqarnerinut paasissutissat.

Inuit Ataqatigiiit isumaqarpugut ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit pillugit suliassagut pitsaasumik siunissami naammassissagutsigit, paasissutissat sukumiisut atorfissaqartilluinnarigut.Tamanna anguneqarsinnaasutut isigaarput ukiumoortumik nalunaarusiortarnissamik pisussaaffiliisumik peqqussutikkut aalajangersagaqalerneratigut.

Inuit Ataqatigiit aamma isumaqarpugut taamatut nalunaarusiortarnissamik pisussaaffiliisumik peqqussutikkut aalajangersagaqalerpat perorsaanermik kattorsaanermillu suliaqarneq tamanit qanimut malinnaaffigineqarnissaa anguneqarsinnaasoq.Taamaalilluni meeraq inuusuttuaraluunniit ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissinneqarsimasoq aggerfimminiit uternissaminut piareersimasoq, malinnaaffigineqarnissaanut periarfissanit ammaassisussaammat.

Amerlaqisutigummi kommuneqarfinniit piareersimannginneq pissutigalugu meeraq inuusuttuararluunniit aggerfimminnut uteraluaannaq sivitsunngitsoq ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmut utertinneqaqqittarpoq. Tamannalu inissinneqaqqittumut amerlasuutigut timikkut tarnikkullu sakkortuumik kinguneqartinneqartarluni.

Inuit Ataqatigiinniit arajutsisimanngilarput Naalakkersuisoq ukioq 2000-imi pilersaarutigigaat, meeqqat inuusuttuaqqallu atugarisaat pillugit Inatsisartunut saqqummiussaqarnissaat. Taamaattumik Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput, Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa, tassalu peqqussutikkut ilaneqassasoq meeqqat inuusuttuaqqallu ulloq unnuarlu paaqqinniffinni ukiumoortumik nalunaarusiortoqartarnissaanik siunnersuutaa ilanngullugu nalilersorneqassasoq, piviusunngortinneqarnissaa siunertaralugu.

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut kaammattuummik ilalerlugu oqaaseqarfigaarput.

Loritha Hendriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaannik ilaneqarnissaannik siunnersuut. Inatsisartut peqqussutissata ilaneqarnissaanik siunnersuut paasinarluartoq, pillugu Kattusseqatigiinniit ima oqaaseqarusuppugut:

Pissusissamisoorluinnarpoq meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni pisussaaffiliissalluni, aalajangiinertalimmik peqqussut ilassallugu.

Ukiumoortumik nalunaarusiamik ilisimatitsissummik nalunaarsuutitalimmik takussutissartalimmillu peqarnissaq pisariaqarpoq, inissiisarfinni. Inissiisarfiimmi nalunngilagut Namminersornerullutik Oqartussat ataani inississimasuummata, inunnillu isumaginninnerup ataaniillutik. Asuli eqqoriaaginnarluta pisariaqartitsinermik takussutissamik peqanngikkutta sukumiisumik sulisinnaanngilagut.

Ukiummi arlaqalerput suliniutaalluni sapinngisamik angerlarsimaffiup avataani inissinneqartarnerup annikilliartuaatinneqarnissaa. Kisianni ullumikkut nalunngiarput inissiisarfiit ilaat allaat utaqqisoqartartut. Tamannalu ullutsinni meeqqanut inuusuttunullu inissittakkanut tunngatillugu tulluanngilaq. Aammalumi ilaqartarlutik angerlatitaagaluarlutik uteqqittartunik.

Taamaattumik pissusissamisoorpoq suliniutaasut aallaavilersorlugit sunillu patsiseqarnersut sukumiisumik misissussallugit. Kiisalu paaserusunnarpoq ilumut tamatigut imigassaq toqqissisimannginnerlu annertuunik angerlarsimaffinni pissutaallutik avammut inissiisarneq aallaveqarnersoq.

Taamatut oqaaseqarninnut sulisut minnerpaannguamilluunniit pisuutinnianngilakka, suliassamik amigartumik sulisimanerannik, imaluunniit arlaatigut suliaminnik sumiginnaasimanerannit.

Nalunngilluinnarparalumi, sulisut nukitik tamaasa atorlugit suliniartartut. Suliarlu oqimaatsuusoq, nukinillu atuisaqaluni. Taamalu oqarninnut una aallaavigaara, nalunaarsuusiortarnikkut aatsaat paasineqarsinnaammat immaqa angajoqqaat angerlarsimaffiullu avataanut inissiisarnerup suliniarfiginera amigaateqarnersoq.

Taannalu patsisissaqarsimappat suliniutit ilaat annertuumik kinguarsarneqartarnerannut angajoqqaat pissutaasinnaammata. Soorlu makku: Angajoqqaat qanigisat inissiisarfillu imminnut ungasippallaarsimaneri. Sulisoqarnerup tungaatigut aningaasaliisarnerup immaqa ikippaallarnera pissutaalluni. Nalunngilluinnaraluarpara suliaq annertoqisoq, ilaatigut aporfissaqartarmat angajoqqaanik suleqateqarniartarneq. Ilaatigut ajornakusoortarmat.

Qujanaqaalli angajoqqaat ilaqartarmata pioorullugu suleqataasunik, illuatungiliullugu angajoqqaat suleqataanngikkaangata ilungersunartaqimmat asulilu nukit piffissarujussuarlu atorneqartarluutik.

Taamaattumik qinikkat pimoorussilluta sulissagutta, pissusissamisoorpoq piviusumik ilisimasaqassalluta pissusissamisoorluinnarpoq. Taamaattumik ulloq unnuarlu inissiisarfiit ukiumoortumik nalunaarsuuteqalertarnissaat Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserparput. Suliallu ingerlaqeqqinneqarnissaa kissatigissallugu.

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit:

Tassa malunnarpoq assigiinngitsunik isumaqarfigineqartoq, aammami taamaattarpoq siunnersuuteqaraangatta. Kisianni amerlanerit tapersersoraat maluginiarlugu nuannaarutigaara.

Soorunami meeqqat ataasiakkaat kikkuuneri ilisarineqarsinnaasunngorlugit nalunaarusiortoqannginnissaa takorluunngilluinnarpara, nipagiussisussaatitaaneq tassani ataqqineqartariaqartoq nalunnginnakkut. Kisianni pissutsit ataatsimut isigalugit nalunaarusiornermi eqqartorneqarnissaat takorloorpara.

Tassami nunatsinni isumaginninnerup iluani ilisimasagut misilittakkagullu katersortariaqarpagut. Ilisimatusartuarnissaq isumaqarama pingaaruteqaluinnartuusoq. Aamma tamatumani aqqut ataasiinnaanngitsoq atorlugu sulissasugut isumaqarama. Taavalu nalunaarusiornikkut ilisimasagut annertunerulersissinnaagigut upperilluinnarakku.

Aamma aaqqissuulluakkamik misilittakkagut nalilersorlugillu allaaserinerisigut tamatta ilinniarfeqarfinni tunngavissaqarnerulissagatta oqallinnissamut taavalu suleriaatsinik nunatsinnut tulluarsarlugit naleqqussaanissatsinnut.

Maluginiarpara Naalakkersuisut tapersersormassuk siunnersuut aamma tallimanngormat siulianili radioaviisikkut nalunaaruteqarsimapput taanna atulersinniarlugu, taamaattumik qujanaq, siunnersuutiga taamatut tikilluaqquneqarmat.

Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, akissuteqaqqittoq:

Oqaaseqartut ataasiakkaarlugit oqaaseqarfiginngikkaluarlugit isumaqarpunga imaannanngitsunik ilaatigut aamma saqqummiussisoqartoq suliat ingerlaqqinnissaanni aamma eqqumaffigineqartariaqartunik.

Tassa minnerunngitsumik taamatut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik nalunaarusiorneqartarnissaanik imaluunniit nalunaarusiortinneqartalernissaannik imianerisassat imaannaanngitsut ilaatigut taakkartorneqarput.

Minnerunngitsumik taamatut paaqqinnittarfinni inissiiniartarnerni soorunami aatsaat ilaqutariinni ajornartorsiutit ima annertutigigaagata allaat meeqqat inuusuttuaqqallu angajoqqaaninngaaniit peersinneqartariaqartarlutik arsaarinnissugineqarallartarlutik. Soorunami apeqqutit matoqqasut imaannanngitsut suliamut tunngassuteqartut naatsorsuutiginngilluinnarpara nalunaarusiornermi taakkartorneqartassasut. Tassami tamakku mianerisassaapput, tamanna nalunngilarput.

Taamaattumik pissutsit qanorittuuneri aallaavigalugit aammalu paasissutissiissutigineqarsinnaasut aallavigalugit nalunaarusiortarnissap ingerlanneqartarnissaa taanna qulakkeertariaqassooq, soorunami pinngitsoorani mianerineqartariaqartut mianerilluinnarlugit.

Tamanna naatsorsuutigaara soorlu oqaatigineqartoq aamma partiini arlalinninngaanniit Kattusseqatigiinniillu ilisimasat, inunnik isumaginninnikkut ilisimasat katersorneqartarnissaat taanna pingaartorujussuusoq, soorluttaaq aamma tassunga attuumassuteqartoq, uagut Naalakkersuisuni anguniarsarigatsigu, angorusoqalugulu inunnik isumaginninnikkut tamakkiisumik kisitsisitigut paasissutissanik katersuiffeqalernissarput.

Tassunga atalluinnarpoq taamaattumik suliassaq aallartinneqareersinnaavoq, taamaalilluni kingusinnerusukkut aammalu meeqqat inuusuttuaqqallu pillugit inatsisitigut nutarterinissamut atatillugu tamakkua peqqussutitigut qanoq inssinneqarsinnaanerat ilanngullugu nalilersuutigineqarsinnaapput. Kisianni suliniutigalugit aallartereertariaqarpugut, taanna erseqqissassavara.

Ilaatigut oqaatigineqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu pillugit soorunami suliassat iluarsaaqqinnermut atatillugu aallartittariaqartut. Soorlu aatsaannguaq oqaatigiginga, soorunami utaqqiinnarusunngilagut Naalakkersuisuni, aamma suliassat aallarteriikkagut ingerlateqqissavagut, tassa misissuititsigatta ulloq unnuarlu meeqqanik inuusuttuaqqanillu paaqqinnittarfinni akisussaaffiit qanoq inissinneqarsinnaanerat pillugu, KANUKOKA-mi aamma isumaqatigiinniarnissat ilanngullugit.

Tassanilu aamma ulloq unnuarlu meeqqanut inuusuttuaqqanullu paaqqinnittarfiit ullumikkut siunertamikkut aalajangersaaffigineqarsimaneri aamma nutartertariaqartut. Kiisalu soorunami aamma sulisoqarnikkut inissisimaneri aamma taakkuua aaqqiiviginiartariaqarlutik.

Tassa imaappoq, inatsisitigut nutarterinissaq utaqqinngikkaluarlugu kisianni ulluinnarni ingerlatsinerup iluani akisussaaffilersuinerullu iluani Naalakkersuisut pisussaaffiisa iluaniipput. Taakkua naammassiniarnissaat suliassaraarput, tamakku aamma ingerlattuassuagut, aamma pitsaasumik sunniuteqartussat. Taamaattumik iluarsaassinissarsuaq tamakkiisoq utaqqinngikkaluarlugu aamma naammassisinnaasagut amerlaqaat.

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua oqaaseqaqqittoq:

Siunnersuuteqartoq oqarmat immaqa ilaannaasa tamarmik isumaqatiginngikkaat imaluunniit amerlanersaasa isumaqatigigaat.

Isumaqarpunga tamatta isumaqatigigipput taamatut nalunaarsuisoqartalernissaa. Aamma uani ilaatigut siunnersuuteqartup oqaatigivaa, pissutsit ataatsimut isigalugit nalunaarusiortoqartalernissaanik erseqqissaateqarpoq. Aamma taanna pissuusissamisoorpoq, soorunami. Ataatsimut siginnilluni taamatut nalunaarusiornissaq suliarineqartariaqarpoq, aamma Siumuminngaanniit oqariartuutigaarput tassani pisortaasut aamma suleqataasariaqartut, qanoq isikkulimmik saqqummiisinnaassallutik.

Uani aamma Inatsisartuni siusinnerusukkut piumasaqaataareerpoq, Inunnik Isumaginninnermut Naalakkersuisoq ukiumoortumik ataatsimut eqikkaalluni inunnik isumaginninnikkut suliarineqartut aamma pillugit nalunaaruteqartarnissaa. Tassuunaqquullugulu aamma taamatut ukiumoortumik paasissutissiisarnissaq aamma taakku tamaasa eqqarsaatigalugit isumaqarpunga aamma tulluarttuusoq.

Aammalu nuannaarutigaara Naalakkersuisup akissuteqarnermini taamatut sulissuteqarusunnermini oqaasii aammalu piaartumik suliap aallartinneqarnissaa taanna kaammattuutigisarput aam-ma ilassilluiarmagu, tassuunakkut assut toqqissiallannarpoq.

Aamma uani Inuit Ataqatigiit aamma ilumoorput oqaramik, meeraq inuusuttorluunniit aggerfimminit uteraluartoq aamma ilaatigut uteqattaartinneqalertartoq. Taanna naammaginanngitsorujussuuvoq, ilumoorpoq pissuseq. Taamaattumik angajoqqaajusut, tassani ilaqutaasut peqatigalugit ajornartorsiutaasunik, annertuumik ajornartorsiutaasut eqqarsaatigalugit suliarineqarnissaat, taanna pimoorullugu ingerlanneqartariaqarpoq. Aammalu maannakkut maluginiartarparput inissiisarfinnukartillugu angajoqqaat meeqqaminnut malittarinnittarnerat tassani paasissutissarpassuarnik annertuunik tunniussaqartarpoq. Taamaattumik tassuunakkut angajoqqaat annerusumik ammaannerullugit periarfissaqartitaanissaat aamma taanna anguniartariaqartut ilagivaat.

Aamma uani Kattusseqatigiit oqaaseqarnerminni angajoqqaat angerlarsimaffiullu suliniarfigineqarneri, taanna amigaatigineqartutut taanna ilanngullugu oqaatigerusunnarpoq, tassami angajoqqaat siunnersorneqartuarnissaat taanna aamma arlalitsigut oqaatigiuartagarput, siunnersorneqarneq annertooq sumiikkaluaraanniluunniit periarfissaqartittuarneqarnissaa, taanna aamma suliniutaasariaqarpoq aammalu piviusunngortinneqartariaqarluni.

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua oqaaseqaqqittoq:

Aamma uagut Atassumminngaaniit Naalakkersuisup akissuteqaataa assut nuannaarutigalugu tiguarput. Aamma isumalluarfigissuarput. Kisianniuna uani qaqeqqinninni oqaatsit marluk atorneqartut, tassa IA-miit aammalu Siumup oqaaseqartuanit akissuteqarfigilaarusukkikka.

Siullermik Siumup oqaaseqartuata oqaatigivaa, meeraq uteqattaartuartartoq. Soorunami taanna tamatta takornartarinngilarput, tassalu ajornerpaasarpoq sullissiniartuulluni, meeraq taamatut inissikkaluarsinnarluni angerlarsimmaffimmut uteriarluni aamma tigoqqinneqartarnera. Taassumap isumaqarpunga siusinnerusukkulli ajornartorsiutip sorlarpiaa, Atassumminngaanniit tikkuareerlutigu.

Aamma uani oqaaseqarnitsinni taanna erseqqippoq, sumut iluaqutaava meeraq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq angerlarsimaffiminit torernerusumik nerisamigullu allatigullu atugarissaanerusimappat, taavalu immaqa pitsanngorsaaniarneq isumaa kusanaraluarni, angerlarsimaffimmut uteqqinnermini taakkutoqqat uterfigissappagit.

Tassaniippoq ajornartorsiut angisooq. Tassa imaappoq, uani aamma siuliini eqqaasarput, inuk kisimiilluni pilersuisuutillugu meeraq toqqissilluni angerlarsimaffimmi peroriartorsinnaanngilaq. Tassa ajornartorsiutip qeqqa. Taannaana aaqqinniagassarput.

Inuiaqatigiit peqqinnartumik ingerlaaseqassagutta taanna ajornartorsiut miserratiginagu tamaviaarullugu aaqqinniartariaqarpoq. Aamma pinngitsoorneqarsinnaanngilaq ullumikkut, tusagassiortuunigaasit allakkat tiguneqassagaluarpalluunniit oqartariaqarsorinarpoq, TV nunarput tamaat isigalugu aammalu Kalaallit Nunaata Radioa, qaammarsaanermut annertunerusumik atortariaqalerpoq.

Inuit kiserliortut allatigullu isumassaminnik inoqatiminnit amigaateqartut qassimitta nukissaminnik tunineqartarsinnaagaluarpat, tamakku oqaatsit imartuut pitsaasut qaammarsaanikkut aamma atorneqalersuuppata.

Asii aatsaannguaq oqaaseqarnermini oqaaatigivaa ilisimatusarneq. Ilumoorputit taanna pingaartorujussuuvoq sullissinissamut ilisimatusarneq tamatta pingaartipparput. Kisiani aamma ilinniarsimasorpassuit pigivagut ullumikkut atunngisagut. Siusinnerusukkut Atassummiit taanna eqqaasareerparput.

Inunnik isumaginninnermik ilinniarsimasorparpassuit allamik atorfinnik tigumminnipput, akissarsiat appasippallaarneri pissutigalugit. Tamakkuupput ullumikkut nalilerseqqeqqissaagassagut. Taamaattumik Naalakkersuisup issaq qanitsukkut oqaaseqaataat tassunga tunngatillugu, Atassummiit nuannerluinnartumik tigunikuuarput. Taassumap tungaatigut aaqqissuussinissaq nutaaq siunnerfigalugu oqaaseqarmat. Qujanaq.

Tommy Marø, Siumut, partiip oqaaseqartuata saniatigut oqaaseqartoq:

Siullermik nuannaarutigivara tassa Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa, assorsuaq nuannermat aammalu Naalakkersuisup akissuteqaataa assut uanga tunginninngaanniit tigulluarpara.

Kisianni uani uanga qisuariaatiga uaniippoq, aatsaannguaq Gudmand Rasmussenip oqaaserisai, tassalu kisimiillutik perorsaaniat angajoqqaat perorsaasinnaanngitsutut nalilermagit.

Angajoqqaarpassuaqarpoq, anaanarpassuaqarpoq aamma ataatarpassuaqarpoq kisimiittunik aamma perorsaalluartunik. Tamakkua eqqaamasariaqarput aamma ilanngullugit. Meeqqat soorunami angajoqqaaminnit pitsaasumik perorsarneqartarput, angajoqqaaqaraluarlutik kisimiittunik, tamakku aamma eqqaamassavagut. Taamatut nipilimmik oqaaseqarnera uanga qisuariarfigiinnarpara.

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit, aappassaaneerluni oqaaseqaqqittoq:

Aamma uanga qujassutigaara taassumap taama sukumiitigisumik saqqummiunneqarnera aammalu Naalakkersuisumit akissutigineqartut assorujussuaq isumalluarfigaara.

Ilumoorpoq Tommy aamma uanga taanna pillugu nappaavunga. Angajoqqaaqarpoq kisimiit-tunik kisimiilluni perorsaalluartunik. Kisianniliuna ullumikkut amigaatitta annersarigaat angerlarsimaffiup qanoq ilusilerlugu perorsaanermik aallaaveqarnissaa.

Meeraq nalunngilarput inunngoraangami asanninnermik tunineqaraangami qanorluunniit atukkani aallaaviginagit asanninneq qimakkumanagu ingerlaqqittarmat. Taamaattumik meeraq ilungersuuteqartarpoq nammineq pisuussutiginngisaminik, angerlarsimaffiup avataanut inissinneqaraangami, angerlarsimaffimmi atugaasut aallavigalugit.

Taamaattumik assorujussuaq pingaartissavara uumap oqaluuserirnerani aammalu ilusilersuinitsinni angajoqqaat angerlarsimaffillu tassuma qitiulluinnarnera aallaviusariaqarmat. Tassa ilumoorpoq kinaluunniit kisimiittoq perorsaasarpoq assorujorujussuaq ajunngitsumik, aamma meeraq qanorluunniit atugaqaraluaraangami asanninnermik tunineqaraangami tamaasa qujalluni tigusarmagit.

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit, aappassaaneerluni oqaaseqaqqittoq:

Guulumaat illersornianngikkaluarlugu taamaattoq oqaatigisariaqarpara, Guulumaap uani pigunarmagit, kisimiilluni pilersuisoq. Tassa aamma tassunga tunngatillugu oqaatigisariaqar-parput, meeqqat inuusuttuaqqallu perorsarneqarnerannut 18-it inorlugit perorsaanermi pinngit-soornani illugiinnik pilersuisoqarnissaq. Taanna inatsimmi aamma allassimammat. Taamaattumik aamma taanna erseqqissaatigilaartariaqarparput.

Taamatut avataaninngaanniit inissiinnermut uteqattaartitsisarnermi, ilaatigut uagut pisortat pikkorluppallaarnerput annertuumik aallaviusarpoq. Tassami inissiiffik pisortat angajoqqaallu qanimut suleqatigiinngippata taava aamma meeqqap taamatut atugarliortinneqarnera, taava aamma pitsaasumik aaqqineqarsinnaanngilaq.

Taamaattumik uagut pisortat iliuuseqapallattarnissarput, taanna saneqqunneqarsinnaanngilaq, tassami oqaluttut ilaasa oqaatigivaat ima ersaritsigisumik, akisussaaffik aallaqqaataaninngaanniit isigigaanni taava aamma siunissami ajornannginnerusumik katsorsaanerit allallu eqqarsaatigalugit aamma iliortoqarsinnaammat.

Kisianni aamma erseqqissaatigissavarput, oqaatigeriikkatsituut maannakkumut sakkussagut suli amigaatigaagut. Pitsaanerusumik sulinitsissatinnut atortussatsinnik amigaateqarpugut, taannaavorlu Inatsisartuni ilaasortap Asii Chemnitz Narupip ujartugaa.

Taamaattumik aamma siunissami assigiinngitsut sulinissatsinnut atortussagut pigilerutsigit, aamma qularnanngitsumik politikkikkut, aammalu pisortatigut ingerlatatsinnit ajornartorsiut taanna siunissami pikkorifffigilerumaarparput.

Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ja, qujanaq. Taavalu tassa takusinnaasakka malillugit, allanik oqaaseqaqqittoqassanngilaq. Tassa oqaatigereerpara malittarisassagut malillugit partiit oqaaseqartui marloriarlutik oqaaseqarsinnaammata, taamaammat Gudmand Rasmussen marloriareermat akuereqqinnianngilara. Kisiannili takusinnaasakka aamma malilugit Atassut sinnerlugu oqaaseqarumavoq, tassalu Daniel Skifte.

Daniel Skifte, Atassut, Atassutip oqaaseqartuata saniatigut oqaaseqartoq:

Pineqartoq pillugu oqaaseqalaassaanga, neriuppungali ataatsimiinnerup aallartinnerani immikkut tikilluaqquneqarnera nuannaarutigigakku anittariaqarlugu. Takullusi nuannerpoq, kiinat saamasut aamma takusariaqarput. Qujanarsuaq tikilluaqqusigassi.

Taamaakkaluartoq avataaani sivisuumik uninngareersimalluni maanga uterluni, unalu apeqqut pineqartoq tusarnaarlugu pappialallu tassunga tunngasut atuareerlugit takusinnaavara siunnersuut siunnersuuteqartumiit qaffatsinneqartoq IA-p, Atassutip, Kattusseqatigiillu qularnaavillugu isumaqatigalugu nalunaarutigigaat.

Illuatungaatigulli Siumup nalornerpalaartumik imaaliallaannaq taamaattoqarsinnaannginnera, ilaatigut ilinniarsimasunik amigaateqarneq allallu tunngavilersuutigalugit. Taanna tupaallaatigigaluarlugu nuannaarutigaara una, Naalakkersuisut, Isumaginninnermut Naalakkersuisup apeqqummut siunnersuummut isumaqataanertik qularnaatsumik nalunaarutigimmassuk.

Taamaattumik nalornisoqassanngippat nipi paatsuunganartumik imalik Siumuminngaannit saqqummiunneqartoq, taanna tikkuartariaqarpoq. Isumaqarpunga uanga inuttut, soorluli oqaaseqartutta oqaatigereeraa, siunnersuut pitsassuuvoq meeqqanut inuusuttunullu tunngasoq, taamaattuumillu apeqquserneqanngivilluni tapersersortariaqartoq, qularpaluttumik nipeqarfigineqarani.

Jørgen Wæver Johansen, Siumut, Siumup oqaaseqartuata saniatigut oqaaseqartoq:

Siullermik soorunalimi ajuusaarnarpoq paatsuuisoqarsimassappat. Kisianni isumaqarpunga Siumup oqaaseqartuata Ruth Heilmannip aappassaanik oqaaseqarnerminut atatillugu erseqqissaraa, aamma siunnersuutip tamatuma Siumuminngaanniit tapersersorneqarnera. Taannalu malinnaasimagaanni paasineqarsimassagaluarpoq.

Johan Lund Olsen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Soorlu tusaaneqarsinnaasutuut maani partiit tamarmik isumaqatigiilluinnarput. Taamaattumik una suleriaasitsinni § 30 imm. 3-at, taanna uani atualaassavara, tassa uani siunnersuummik suliaqarnitsinnut taanna tunngavigigatsigu:

"Inatsisartunut ilaasortap partiilluunniit inatsisiliornissamik imaluunniit inatsimmik pioreersumik allanngortitsinissamik siunnertaat imm. 1-imi taaneqartutut tunngavilersuutitalerlugit, piviusunngortinneqarnissaallu Inatsisartunit aalajangiiffigineqartussatut siunnersuutigalugit saqqummiunneqarsinnaapput.

Piviusunngortinneqarnissaat Inatsisartuni aalajangiiffigineqaraangata, Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutitut ilusilivillugit saqqummiunneqartarnissaat Naalakkersuisut pisussaaffigissavaat".

Tassalu taanna maannakkut taanna partiinit tamanit katersuuffigineqarpoq. Taamaalilluni tassa naatsorsuutigissavarput Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa aappaagu inatsisissatut imaluunniit peqqussutissatut ilusilerlugu maani saqqummiunneqarumaartoq.