Oqaluuserisassani immikkoortoq 57 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 19. oktoberi 1999
nal.13.55
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut
Siulittaasuat, Johan Lund Olsen.
Tassani siunnersuuteqartoq
qinnuigissavara siunnersuutimik saqqummiusseqqullugu, tassa Inatsisartunut
ilaasortaq Asii Chemnitz Naarup, Inuit Ataqatigiit.
Asii Chemnitz Naarup, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq. Ulloq unnuarlu
angerlarsimaffiit tamakkerlutik ukiuni siuliani suliatik pillugit Inatsisartunut
ukiumoortumik nalunaarusiortalernissaannut tunngavoq.
Upernaaq aasallu ingerlanerani
meeqqanut atugassarititaasut inuiaqatigiinni aammaarlutik oqallisaasimaqaat.
Minnerunngitsumik meeqqat sumiginnagaasartut allatigullu innimiilliorfigineqartartut
oqallinnermi sammineqarput. Taamatuttaaq oqallisaapput ikiorsiinermi
periarfissat aammalu perorsaanermi suleriaatsit pillugit
nakkutilliisoqartannginneranik imallit saqqummiussuunneqarlutik.
Namminersornerullutik Oqartussat
meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlugu angerlarsimaffii arlaqaqisut
ingerlappaat. Ilisimaneqarpoq meeqqat inuusuttuaqqallu angerlarsimaffinnut
inissinneqartartut utaqqissuniittullu ima ajornartorsiuteqartigisartut
katsorsaanertut ittumik sullinneqartariaqartarlutik. Naak
ikiorsiivigineqarnissamik katsorsarneqarnissamillu pisariaqartitsinerit,
sulisullu ilinniakkamikkut tunuliaqutaat imminnut naapertuuttanngikkaluartut,
perorsaatut pisortaasullu nersortarialimmik sullissipput. Sulinermi atukkat
naammaginanngikkaluartut tunniussimalluinnarlutik sullipput, aamma tamanna
pillugu qujassutissaqarfigiqaagut.
Nunatsinnili amigaatigaagut
meeqqat inuusuttuaqqallu inuttut tarnikkullu ajornartorsiutaat pillugit
paasissutissat sukumiisut, assersuutigalugu suna pillugu meeqqat
inuusuttuaqqallu inuttut tarnikkullu ima ajornartorsiortigilersimanersut,
allaat inuiaqatigiinni immikkut ittumik ikiorsiisoqartariaqalerluni - soorlu
ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmut inissillugit.
Ikiorseeriaatsit sorpiaat
atorneqarnerinut paasissutissat amigaatigaagut. Qaqugukkut sullissinerit
iluatsittarpat, pissutsillu suut katsorsaanikkut pitsaasumik
angusaqartoqarsinnaaneranut akimmisaarutaasarpat? Meeqqat inuusuttuaqqallu
qassit meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut
ataasiakkaanut utaqqisut allattorsimaffiannik allatsimmappat?
Inatsisiliortutut
pisussaaffigaarput inuiaqatigiinni ineriartornermi pingaarutillit suulluunniit
tungaasigut malinnaanissarput - suliniutissanik pingaarnersiuilluta
tulleriissaarisinnaajumalluta suliniutissanullu aningaasaliisinnaajumalluta.
Suliassaavut pitsaasumik naammassisinnaassagutsigik paasissutissat sukumiisut
atorfissaqartilluinnarpagut.
Taamaatumik siunnersuutigaara
meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussummik, aamma annertuumik
innarluutillik pillugit peqqussumik, ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit
ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaanik pisussaaffiliisumik
aalajangersagartalerlugit ilaneqassasut. Ukiumoortumik nalunaarusiap
imarissavai, perorsaanermik katsorsaanermillu suliaqarnermi isummat
tunngaviusut, taakkulu timitalerneri. Angusarisat, angerlarsimaffimmi qassit
najugaqarnersut, qassillu aggerfimminnut utersimanersut, angajoqqaanik
kommuninillu suleqateqarneq, utaqqisut qassiuneri, ajornartorsiutillu tassunga
tunngasut, piorsaanissamut takorluukkat angorusutallu, pissutsit sumut
ingerlasoqarneranik tikkuussisut qinikkat eqqumaffigisariaqagaat.
Taamaatuttaaq ajornartorsiutit
meeqqanut inuusuttunullu tunngassuteqartut, sulisoqarniarnikkut atugarisat
ilanngullugit.
Siunnerssutigaara ukiumoortumik
nalunaarusiortarnissamut maleruagassaq piaartumik atuutilissasoq, 1900-kunni
ukioq kingulleq tassaaniarssammat ukioq ukiumoortumik nalunaarusiorfissaq
siulleq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu
Naalakkersuisoq, akissuteqartoq:
Inatsisartunut ilaasortaq Asii
Chemnitz Narup siunnersuuteqarpoq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaata ilaneqarnissaanik.
Siunnersut Inatsisartut
Siulittaasoqarfianniit siunnersuutitut aalajangiiffigisassatut
suliassanngortinneqarsimavoq.
Inatsisartunut ilaasortaq Asii
Chemnitz Narup siunnersuuteqarpoq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit
ukiumoortumik nalunaarusiortarnissaannik pisussaaffiliisumik
aalajangersagartalerlugu ilaneqassasoq. Ukiu-moortumik nalunaarusiap
imarisassaatut siunnersuutigineqarput perorsaanermik katsorsaanermillu
suliaqarnermi isummat tunngaviusut taakkulu timitalerneri, angusarisat,
angerlarsimaffimmi qassit najugaqarnersut qassillu aggerfimminnut
utersimanersut, angajoqqaanik kommuninillu suleqateqarneq, utaqqisut qassiuneri
ajornartorsiutillu tassunga tunngasut, piorsaanissamut takorluukkat
angorusutallu, pissutsinik sumut ingerlasoqarneranik tikkuussisut aammalu
qinikkat eqqumaffigisariaqagaat.
Ilumoorpoq paasissutissat qulaani
taakkartukkat pillugit ataatsimut ilisimasavut killeqartarmata
amigaateqartarlutillu, allaat amerlasuutigut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut
inissiisariaqartarnermik kinguteqartartut.
Meeqqanik inuusuttuaqqanillu
ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 9-mi, 30. oktober
1992-imeersumi kap. 11-mi ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnik ingerlatsineq
sammineqarpoq. Peqqussummi § 40 naapertorlugu "Isumaginninnermut Naalakkersuisoq
pisariaqartitsineq naapertorlugu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiiit
pilersinneqarnissaannut, pisatsersornissaannut, siulersorneqarnissaannut
ingerlatitaanissaannullu kiisalu paaqqinnittarfinni perorsaanikkut sulinissamut
malittarisassanik aalajangersaassaaq".
Taanna tunngavigalugu
Naalakkersuisut isumaqarput siunnersuummi anguniagaq peqqussummik
allanngortitsinngikkaluarluni anguneqarsinnaasoq.
Ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit
ukiumoortumik nalunaarusiortalernissaat, siunnersuummi taakkartukkanik
imaqartoq, periarfissaq siulleq atorlugu Naalakkersuisut anguniassavaat.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq. Suli
agguaanneqarsimagunanngilaq oqaasissarput, neriuppunga erniinnaq
agguaanneqassasoq.
Siumumiit pingaartitaraarput
ilisimasassanik paasisassanillu katersuinissaq. Taamaattumik aamma
Isumaginninnikkut maalaaruteqartarnermut ataatsimiittartoqartigiit
ukiumoortumik nalunaarusiortarlernerat siunnersuutigalugulu
piviusunngortitseqataaffigisimavarput, ullumimut suliarisartakkat ukiumoortumik
nalunaarusiornerisigut takussutissaqartilerlugit.
Ulloq unnuarlu
inissiisarfinniittut pisortaat ukiumoortumik naapeqatigiittarput
annerstunerusumik pisortanit pisussaaffiliisuunngitsumik, namminneq
soqutigisatik aallaavigalugit oqalliseqartarlutik, tamannalu
nukittorsaqatigiiffigisarmassuk aamma ataqqisariaqarparput.
Ilisimalikkat misiittakkallu
katersuiffeqarlernissaat Siumumiit pingaarutilittut isumaqarfigaarput.
Nalunngittariaqarparpummi ajornartorsiutit qiterisaat nunatsinni suunersut.
Kisianni taamatut piumasaqassangaanni kalluagassat arlaqartussaapput
ammasumillu ikioqatigiinnissaq pingaartorujussuussalluni, assersuutigiinnarlugu
paasissutissat ilarpassui pissarsiariuminaatsuusinnaasarput matoqasuni
eqqartorneqartarmata allanullu ingerlatitseqqinnissaq mianernartuusarluni.
Assersuutigalugu tassa kriminalforsorgemi suliat assersuutigineqarsinnaapput.
Tamannalu eqqartorneqartariaqarpoq eqqartuusiveqarnermi ataatsimiititaliarsuup
sulineranut tunngatillugu paasissutissanik pissarsiniartarnerup ammanerulersinneqarnissaa
aamma eqqarsaatigineqartariaqarmat.
Inatsisartuni ilaasortaq Asii C.
Naarupip ukiumoortumik nalunaarusiortoqartalernissaanik pisussaaffiliisumik
piumasaqarnera inissiisarfinni angerlarsimaffinnilu pisortaasut iluminni
eqqartortariaqarpaat, qanoq isikkoqartumik naluaarusiorsinnaanissartik
ataatsimoorfigisariaqarmassuk.
Imaaliinnarluni
iliortoqarsinnaanera takorloorneqarsinnaagaluartoq, taamatut oqinaaritiginissaq
ilimagisariaqanngitsutut Siumumiit isumaqarfigaarput. Najugaqarfiit nalunaarusiorsinnaanissaannik
piumaffiginninnissaq imaannaanngilaq, naak nalunaarssuutitigut kikkut
najugaqarnerannut tunngasutigut takussutisiat taakkuinnaat pineqartuuppata
ajornaqutissartaqarunanngikkaluartoq.
Sulisut ilinniarluarsimasut
amigaatigineqarnerujussui aamma uani nipilersoqataasussat ilagilluinnassagaat
ilimagaarput.
Soorunami nalunaarsuineq
passissutissiisarnerillu angerlarsimaffiusunut takussutissaqartinneqartuupput,
aammalu piumasaqaatigineqarpata pissarsiarineqarsinnaallutik, aamma Inatsisartuni.
Taamatut meeqqanut
assigiinngitsutigut ajornartorsiuteqartunut angerlasimaffiit, meeqqanut
ataasiakkaanut tuunngatullugu, atuarfimmi atuartitaanerat angerlarsimaffimmilu
pissusiinik siuariartuutaannillu nalilersuinerit peqqissaarluinnartumik pimoorussaalluinnartumik
ingerlanneqartartuupput. Ilaatigut allanut imaaliinnarlugit
nittarsaanneqarsinnaaneri mianerisassaalluinnartuusarlutik.
Isumaginninnermi
iluarssaaqqinnermi taamatut nalunaarssuinerit paasiniaaffigineqarnerini ukiup
affakkaartumik nalunaarusiornerit annertuumik nakkutilliisunut atuartitsisunut
ilinniartitsisunullu suliakkersuutaasarneri naammaginartuutinneqarsimanngillat.
Kissaatiginartinneqarnerullunilu ukiumoortumik allannganngorlugu angusarisanik
takussutissiisarnissap pinissaa, ilaatigut siuariartuutaasartut
allannguuteqarpallaartoqartannginnerat pillugu tamatigut assigiiaarpallaartumik
nalunaarusiortarneq pinarveersimmatinniarneqarusukkaluarluni.
Meeqqat ataasiakkaat killiffiinik
kommunerisamuttaaq nalunaaruteqartarnerit atuupput meeqqap inissitaasup qanoq
ingerlaneranik malittarinnikkumasoqartillugu imaluunniit piumasaqartoqartillugu
takusassanik piareersimmatitsisarneq aamma atortooreerpoq. Taamaattumillu
inissiisarfiit nalunaarutaat ammasumik suliaasut katersornissaat ajornanngitsumillu
Inatsisartunut agguaanneqarnissaat periarfissarissaareermat Naalakkersuisut
oqarneratuut peqqussutinik allangortitsin-ngikkaluarluni
taamaaliortoqarsinnaanera suliniutigiumammagu Siumumiit iluarisimaarparput.
Inarluutilittut nalunaarssugaasut
nakkutigisaasullu pillugit ukioq affakkaartumik tiimissanik
qinnuteqartitsisarnerni støttepersonit tassa ikiortaasut killiffissiuinermik
ulapputeqartitaasaqaat, kommunenut allaffissornerujussuarmik
suliakkersuutitaqartartumik, taakkunanngalu aamma kissaatiginartinneqartarpoq
immikkorluinnaq pisoqartinnagu ukiumoortumik nalunaarsuisarnerup
atuutitinneqarlernissaa, tamannalu kissaatigisap iluarsaaqqinneq aqqutigalugu
suliniutigeqqusaasup sumut killinnera ullumikkut paaserusunnartut ilagivaat.
Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermullu
ataatsimiititaliarsuup innarluuteqartut meeqqat inuusuttuaqqallu
inissinneqartartut pillugit ikiorsiisarnermik annertuumik oqallisigisaat
kinguneqartinniarlugit kaammattutigineqarpoq ilisimasanik
katersuiffeqalernissamik kissaateqarneq. Tamanna misilittagaqarluartut
atorluarnerisigut katersuuffimmik siunnersuiffimmillu pilersitsisoqarnissaanik
suliniutit piviusunngornissaat Siumumiit pingaaruteqartutut isumaqarfigaarput.
Meeqqat inuusuttuaqqat innarluutillillu immikkut inissitaasut pisortaasa
ataatsimiitinneqartarnerini kissaatigineqartarmat meeqqat inissitassat
tulluarfiinut inissarsiuunneqartarnerinut tulleriiaarinermi qitiusumik
ilisimaqartumik aqutsivimmik peqarnissaa.
Tassani kommuniniittut
ajornartorsiuteqartullu ornillugit siunnersorneqartarnissaannik eqaatsumik
ilanngullugu periarfissiisoqarsinnaammat. Isumaqarlutalu Siumumiit maanna
Inatsisartunut nalunaarusiornerinnaq aallaavigalugu sulisoqassaguni angusassat
arriippallaartumik piviusun-ngortinneqarnissaminut utaqqeqqikkumaartut.
Isumaqarattalu ulloq unnuarlu
angerlarsimaffiit iluarsaaqqinnermut tunngatillugu killiffissior-neqareersuuni
ilisimalikkat aallaavigalugit maanna piviusunngortitsineq tullinnguuttoq
erininarsiinnarlunilu.
Tassami amigaataasut
pisariaqartitaasullu maannakkut ilisimaneqareermata aammalu kommuneni
ajornartorsiutaasut sulissutigineqarlutik. Unalu amigaataasut ilaattut
tikkuarneqartarpoq inuusuttuaqqanut sakkortuuliorniartartut eqqarsaatigalugit
inissiivissamik amigaateqartoqartarluni. Taamatullu pilersinneqarnissaat
pisariaqartinneqarpoq, isumaginninnermilu ataatsimiititaliap siuliata Nuummi
illoqarfinnilu allani inissiisarfinnut alakkerterinermini paasillugu taamatut
sakkortuuliortartut suliffigineqarluassappata illoqarfiit angivallaat
inissiivigissallugit naleqqussorinanngitsuusut.
Taamaattumik Siumumiit
isumaqarpugut una siunnersuut eqqartorneqassappat ilanngullugu
innersuunneqartariaqartut Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi ilisimalikkat
aallavigalugit suliniutaasut, tassa nangeqqillugit kaammattuutaasullu
piviusunngortinneqarnissaat, tamannalu aallavigalugu ukioq 2000-imi
iluarsaaqqinnermi kaammattuutaareersut piviusunngortinneqarnisssaat
ilungersortumik matumuuna Siumumiit piumasaqaatigeqqittariaqarpavut.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:
Meeqqanut inuusuttunullu
ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata ilaneqarnissaanik
siunnersuummut, Atassummiit imaattumik oqaaseqalaassaagut:
Inatsisartunut ilaasortap Asii
Chemnitz Naripip siunnersuutaa meqqanut inuusuttunullu ikiorssisarnermut atatillugu
Inatsisartut peqqussutissaata ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik
nalunaarusiortarnissaannik imalik, Atassummiit qimerlooreerlutigu imatut
oqaaseqaateqassaagut:
Kialluunniit malinnaajarsimasup
nalussanngilaa meerartatta pitsaanerpaamik atugaqartitaanissaat qanoq
Atassummiit ilungersuutigitigalugulu anguniakkatsituut
saqqummiuttuartarsimagipput.
Saqqummiussisoq aperivoq ima:
Suna pillugu meeqqat inuusuttuaqqallu timikkut tarnikkullu ima
ajornartorsiuteqartigaat, alaat inuiaqatigiinniit immikkut ittumik
ikiorsiisoqartariaqalersarluni?
Atassummiit siusinnerusukkut
oqannginnerpugut, ajornartorsiutip aallaaviisa pingaarnerit ilagilluinnaraat
inuttut atukkatta angerlasimaffitsinni nalerisimaarnermik
amigaateqalersarnerat. Pingaartumik aappaasoq kisimi pilersuisuuleraangat, uffa
massa aappaasoq suliffissaaruttutuut nalunaarsimagaluarluni, ikiorsiissutinik
pisinnaannginnermik killiliiffigineqartartoq. Tamatumunngalu pissutaasarpoq
inooqataasup isertitai, ikiorsiinissamut killilersuilereertarmata.
Meeraq tassavoq kikkunnik tamanik
siulliulluni maluttarinnerusartoq, paasinneqqaartartorlu angerlarsimaffimmi
susoqalernerani. Qularinngilarput inuk, angajoqqaajusoq ajornartorsiulernermini
iluamik perorsaaniarnermigut nukillaariartortitaallunilu toqulioriartortitaalersartoq.
Atassummiit
eqqaamajuartarsimavarput pisoq aseruunnermik pisoqartinnagu piaartumik
aaqqiiniartoqartassasoq. Motori ajoreersoq suliaritinnaveersaarneqaruni
piginnittuminut oqimaannerpaamik naggateqassaaq. Tamanna ingerleriaqqinnissamut
killiliisoq tamatta nalunngilarput. Aamma taamatorluinnaq ippoq inunnik
ajornartorsiulersunik piaartumik qanoq iliuuseqanngikkaanni. Suna
siunniunneqassanersoq ersarimmat immikkut taanagu
isumalioqqutissiissutigissavarput. Naggataatigut oqareernitsituut Atassutip
meeqqat inuusuttullu pillugit saqqummiuttarsimasaat sukumiisumik
misissuataaqqeqqullugit.
Taama oqaaseqarluta siunnersuut
tunngaviatigut pitsaasumik nalileratsigu tamakkiisumik taperserparput,
susassaqartunullu ingerlaqqinnissaa innersuussutigalutigu. Qujanaq.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq. Inatsisartuni ilaasortaq
Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit, meeqqanik inuusuttunullu ikiorsiisarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaat ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik
nalunaarusiortarnissaannut pisussaaffiliisumik aalajangersagaliortoqarlunilu
ilaneqarnissaanik siunnersuuteqarpoq.
Inuit Ataqatigiit,
siunnersuuteqartoq taperserparput, tassami isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi
ataatsimiititaliarsuarmi sulinitsinni malugisimagatsigu, amigaatigigipput
meeqqat inuusuttuaqqallu inuttut, tarnikkullu ajornartorsiutaat pillugit
paasissutissat sukumiisut. Taamatuttaaq aamma amigaatigaagut ikiorseeriaatsit
sorpiaat atorneqarnerinut paasissutissat.
Inuit Ataqatigiiit isumaqarpugut
ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit pillugit suliassagut pitsaasumik siunissami
naammassissagutsigit, paasissutissat sukumiisut
atorfissaqartilluinnarigut.Tamanna anguneqarsinnaasutut isigaarput
ukiumoortumik nalunaarusiortarnissamik pisussaaffiliisumik peqqussutikkut
aalajangersagaqalerneratigut.
Inuit Ataqatigiit aamma
isumaqarpugut taamatut nalunaarusiortarnissamik pisussaaffiliisumik
peqqussutikkut aalajangersagaqalerpat perorsaanermik kattorsaanermillu
suliaqarneq tamanit qanimut malinnaaffigineqarnissaa
anguneqarsinnaasoq.Taamaalilluni meeraq inuusuttuaraluunniit ulloq unnuarlu
paaqqinnittarfinnut inissinneqarsimasoq aggerfimminiit uternissaminut
piareersimasoq, malinnaaffigineqarnissaanut periarfissanit ammaassisussaammat.
Amerlaqisutigummi kommuneqarfinniit
piareersimannginneq pissutigalugu meeraq inuusuttuararluunniit aggerfimminnut
uteraluaannaq sivitsunngitsoq ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmut
utertinneqaqqittarpoq. Tamannalu inissinneqaqqittumut amerlasuutigut timikkut
tarnikkullu sakkortuumik kinguneqartinneqartarluni.
Inuit Ataqatigiinniit
arajutsisimanngilarput Naalakkersuisoq ukioq 2000-imi pilersaarutigigaat,
meeqqat inuusuttuaqqallu atugarisaat pillugit Inatsisartunut
saqqummiussaqarnissaat. Taamaattumik Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput,
Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa, tassalu
peqqussutikkut ilaneqassasoq meeqqat inuusuttuaqqallu ulloq unnuarlu
paaqqinniffinni ukiumoortumik nalunaarusiortoqartarnissaanik siunnersuutaa
ilanngullugu nalilersorneqassasoq, piviusunngortinneqarnissaa siunertaralugu.
Taamatut oqaaseqarluta
siunnersuut kaammattuummik ilalerlugu oqaaseqarfigaarput.
Loritha Hendriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaannik ilaneqarnissaannik siunnersuut. Inatsisartut peqqussutissata ilaneqarnissaanik siunnersuut paasinarluartoq, pillugu Kattusseqatigiinniit ima oqaaseqarusuppugut:
Pissusissamisoorluinnarpoq meeqqanut inuusuttuaqqanullu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni pisussaaffiliissalluni, aalajangiinertalimmik peqqussut ilassallugu.
Ukiumoortumik nalunaarusiamik ilisimatitsissummik nalunaarsuutitalimmik takussutissartalimmillu peqarnissaq pisariaqarpoq, inissiisarfinni. Inissiisarfiimmi nalunngilagut Namminersornerullutik Oqartussat ataani inississimasuummata, inunnillu isumaginninnerup ataaniillutik. Asuli eqqoriaaginnarluta pisariaqartitsinermik takussutissamik peqanngikkutta sukumiisumik sulisinnaanngilagut.
Ukiummi arlaqalerput suliniutaalluni sapinngisamik angerlarsimaffiup
avataani inissinneqartarnerup annikilliartuaatinneqarnissaa. Kisianni
ullumikkut nalunngiarput inissiisarfiit ilaat allaat utaqqisoqartartut.
Tamannalu ullutsinni meeqqanut inuusuttunullu inissittakkanut tunngatillugu
tulluanngilaq. Aammalumi
ilaqartarlutik angerlatitaagaluarlutik uteqqittartunik.
Taamaattumik pissusissamisoorpoq
suliniutaasut aallaavilersorlugit sunillu patsiseqarnersut sukumiisumik
misissussallugit. Kiisalu paaserusunnarpoq ilumut tamatigut imigassaq
toqqissisimannginnerlu annertuunik angerlarsimaffinni pissutaallutik avammut
inissiisarneq aallaveqarnersoq.
Taamatut oqaaseqarninnut sulisut
minnerpaannguamilluunniit pisuutinnianngilakka, suliassamik amigartumik
sulisimanerannik, imaluunniit arlaatigut suliaminnik sumiginnaasimanerannit.
Nalunngilluinnarparalumi, sulisut
nukitik tamaasa atorlugit suliniartartut. Suliarlu oqimaatsuusoq, nukinillu
atuisaqaluni. Taamalu oqarninnut una aallaavigaara, nalunaarsuusiortarnikkut aatsaat
paasineqarsinnaammat immaqa angajoqqaat angerlarsimaffiullu avataanut
inissiisarnerup suliniarfiginera amigaateqarnersoq.
Taannalu patsisissaqarsimappat
suliniutit ilaat annertuumik kinguarsarneqartarnerannut angajoqqaat
pissutaasinnaammata. Soorlu makku: Angajoqqaat qanigisat inissiisarfillu
imminnut ungasippallaarsimaneri. Sulisoqarnerup tungaatigut
aningaasaliisarnerup immaqa ikippaallarnera pissutaalluni.
Nalunngilluinnaraluarpara suliaq annertoqisoq, ilaatigut aporfissaqartarmat
angajoqqaanik suleqateqarniartarneq. Ilaatigut ajornakusoortarmat.
Qujanaqaalli angajoqqaat
ilaqartarmata pioorullugu suleqataasunik, illuatungiliullugu angajoqqaat
suleqataanngikkaangata ilungersunartaqimmat asulilu nukit piffissarujussuarlu
atorneqartarluutik.
Taamaattumik qinikkat
pimoorussilluta sulissagutta, pissusissamisoorpoq piviusumik
ilisimasaqassalluta pissusissamisoorluinnarpoq. Taamaattumik ulloq unnuarlu
inissiisarfiit ukiumoortumik nalunaarsuuteqalertarnissaat Kattusseqatigiinniit
tamakkiisumik taperserparput. Suliallu ingerlaqeqqinneqarnissaa
kissatigissallugu.
Asii Chemnitz
Narup, Inuit
Ataqatigiit:
Tassa malunnarpoq
assigiinngitsunik isumaqarfigineqartoq, aammami taamaattarpoq
siunnersuuteqaraangatta. Kisianni amerlanerit tapersersoraat maluginiarlugu
nuannaarutigaara.
Soorunami meeqqat
ataasiakkaat kikkuuneri ilisarineqarsinnaasunngorlugit
nalunaarusiortoqannginnissaa takorluunngilluinnarpara, nipagiussisussaatitaaneq
tassani ataqqineqartariaqartoq nalunnginnakkut. Kisianni pissutsit ataatsimut
isigalugit nalunaarusiornermi eqqartorneqarnissaat takorloorpara.
Tassami nunatsinni
isumaginninnerup iluani ilisimasagut misilittakkagullu katersortariaqarpagut.
Ilisimatusartuarnissaq isumaqarama pingaaruteqaluinnartuusoq. Aamma tamatumani
aqqut ataasiinnaanngitsoq atorlugu sulissasugut isumaqarama. Taavalu
nalunaarusiornikkut ilisimasagut annertunerulersissinnaagigut
upperilluinnarakku.
Aamma aaqqissuulluakkamik
misilittakkagut nalilersorlugillu allaaserinerisigut tamatta ilinniarfeqarfinni
tunngavissaqarnerulissagatta oqallinnissamut taavalu suleriaatsinik nunatsinnut
tulluarsarlugit naleqqussaanissatsinnut.
Maluginiarpara
Naalakkersuisut tapersersormassuk siunnersuut aamma tallimanngormat siulianili
radioaviisikkut nalunaaruteqarsimapput taanna atulersinniarlugu, taamaattumik
qujanaq, siunnersuutiga taamatut tikilluaqquneqarmat.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, akissuteqaqqittoq:
Oqaaseqartut ataasiakkaarlugit
oqaaseqarfiginngikkaluarlugit isumaqarpunga imaannanngitsunik ilaatigut aamma
saqqummiussisoqartoq suliat ingerlaqqinnissaanni aamma
eqqumaffigineqartariaqartunik.
Tassa minnerunngitsumik
taamatut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit ukiumoortumik
nalunaarusiorneqartarnissaanik imaluunniit nalunaarusiortinneqartalernissaannik
imianerisassat imaannaanngitsut ilaatigut taakkartorneqarput.
Minnerunngitsumik taamatut
paaqqinnittarfinni inissiiniartarnerni soorunami aatsaat ilaqutariinni ajornartorsiutit
ima annertutigigaagata allaat meeqqat inuusuttuaqqallu angajoqqaaninngaaniit
peersinneqartariaqartarlutik arsaarinnissugineqarallartarlutik. Soorunami
apeqqutit matoqqasut imaannanngitsut suliamut tunngassuteqartut
naatsorsuutiginngilluinnarpara nalunaarusiornermi taakkartorneqartassasut.
Tassami tamakku mianerisassaapput, tamanna nalunngilarput.
Taamaattumik pissutsit
qanorittuuneri aallaavigalugit aammalu paasissutissiissutigineqarsinnaasut
aallavigalugit nalunaarusiortarnissap ingerlanneqartarnissaa taanna
qulakkeertariaqassooq, soorunami pinngitsoorani mianerineqartariaqartut
mianerilluinnarlugit.
Tamanna naatsorsuutigaara
soorlu oqaatigineqartoq aamma partiini arlalinninngaanniit
Kattusseqatigiinniillu ilisimasat, inunnik isumaginninnikkut ilisimasat
katersorneqartarnissaat taanna pingaartorujussuusoq, soorluttaaq aamma tassunga
attuumassuteqartoq, uagut Naalakkersuisuni anguniarsarigatsigu,
angorusoqalugulu inunnik isumaginninnikkut tamakkiisumik kisitsisitigut
paasissutissanik katersuiffeqalernissarput.
Tassunga atalluinnarpoq
taamaattumik suliassaq aallartinneqareersinnaavoq, taamaalilluni
kingusinnerusukkut aammalu meeqqat inuusuttuaqqallu pillugit inatsisitigut
nutarterinissamut atatillugu tamakkua peqqussutitigut qanoq inssinneqarsinnaanerat
ilanngullugu nalilersuutigineqarsinnaapput. Kisianni suliniutigalugit
aallartereertariaqarpugut, taanna erseqqissassavara.
Ilaatigut oqaatigineqarpoq
meeqqat inuusuttuaqqallu pillugit soorunami suliassat iluarsaaqqinnermut
atatillugu aallartittariaqartut. Soorlu aatsaannguaq oqaatigiginga, soorunami
utaqqiinnarusunngilagut Naalakkersuisuni, aamma suliassat aallarteriikkagut
ingerlateqqissavagut, tassa misissuititsigatta ulloq unnuarlu meeqqanik
inuusuttuaqqanillu paaqqinnittarfinni akisussaaffiit qanoq
inissinneqarsinnaanerat pillugu, KANUKOKA-mi aamma isumaqatigiinniarnissat
ilanngullugit.
Tassanilu aamma ulloq
unnuarlu meeqqanut inuusuttuaqqanullu paaqqinnittarfiit ullumikkut
siunertamikkut aalajangersaaffigineqarsimaneri aamma nutartertariaqartut. Kiisalu
soorunami aamma sulisoqarnikkut inissisimaneri aamma taakkuua
aaqqiiviginiartariaqarlutik.
Tassa imaappoq,
inatsisitigut nutarterinissaq utaqqinngikkaluarlugu kisianni ulluinnarni
ingerlatsinerup iluani akisussaaffilersuinerullu iluani Naalakkersuisut
pisussaaffiisa iluaniipput. Taakkua naammassiniarnissaat suliassaraarput,
tamakku aamma ingerlattuassuagut, aamma pitsaasumik sunniuteqartussat.
Taamaattumik iluarsaassinissarsuaq tamakkiisoq utaqqinngikkaluarlugu aamma
naammassisinnaasagut amerlaqaat.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua
oqaaseqaqqittoq:
Siunnersuuteqartoq oqarmat
immaqa ilaannaasa tamarmik isumaqatiginngikkaat imaluunniit amerlanersaasa
isumaqatigigaat.
Isumaqarpunga tamatta
isumaqatigigipput taamatut nalunaarsuisoqartalernissaa. Aamma uani ilaatigut
siunnersuuteqartup oqaatigivaa, pissutsit ataatsimut isigalugit
nalunaarusiortoqartalernissaanik erseqqissaateqarpoq. Aamma taanna
pissuusissamisoorpoq, soorunami. Ataatsimut siginnilluni taamatut
nalunaarusiornissaq suliarineqartariaqarpoq, aamma Siumuminngaanniit
oqariartuutigaarput tassani pisortaasut aamma suleqataasariaqartut, qanoq
isikkulimmik saqqummiisinnaassallutik.
Uani aamma Inatsisartuni
siusinnerusukkut piumasaqaataareerpoq, Inunnik Isumaginninnermut
Naalakkersuisoq ukiumoortumik ataatsimut eqikkaalluni inunnik isumaginninnikkut
suliarineqartut aamma pillugit nalunaaruteqartarnissaa. Tassuunaqquullugulu
aamma taamatut ukiumoortumik paasissutissiisarnissaq aamma taakku tamaasa
eqqarsaatigalugit isumaqarpunga aamma tulluarttuusoq.
Aammalu nuannaarutigaara
Naalakkersuisup akissuteqarnermini taamatut sulissuteqarusunnermini oqaasii
aammalu piaartumik suliap aallartinneqarnissaa taanna kaammattuutigisarput
aam-ma ilassilluiarmagu, tassuunakkut assut toqqissiallannarpoq.
Aamma uani Inuit
Ataqatigiit aamma ilumoorput oqaramik, meeraq inuusuttorluunniit aggerfimminit
uteraluartoq aamma ilaatigut uteqattaartinneqalertartoq. Taanna
naammaginanngitsorujussuuvoq, ilumoorpoq pissuseq. Taamaattumik
angajoqqaajusut, tassani ilaqutaasut peqatigalugit ajornartorsiutaasunik,
annertuumik ajornartorsiutaasut eqqarsaatigalugit suliarineqarnissaat, taanna
pimoorullugu ingerlanneqartariaqarpoq. Aammalu maannakkut maluginiartarparput
inissiisarfinnukartillugu angajoqqaat meeqqaminnut malittarinnittarnerat
tassani paasissutissarpassuarnik annertuunik tunniussaqartarpoq. Taamaattumik
tassuunakkut angajoqqaat annerusumik ammaannerullugit
periarfissaqartitaanissaat aamma taanna anguniartariaqartut ilagivaat.
Aamma uani Kattusseqatigiit
oqaaseqarnerminni angajoqqaat angerlarsimaffiullu suliniarfigineqarneri, taanna
amigaatigineqartutut taanna ilanngullugu oqaatigerusunnarpoq, tassami
angajoqqaat siunnersorneqartuarnissaat taanna aamma arlalitsigut
oqaatigiuartagarput, siunnersorneqarneq annertooq sumiikkaluaraanniluunniit
periarfissaqartittuarneqarnissaa, taanna aamma suliniutaasariaqarpoq aammalu
piviusunngortinneqartariaqarluni.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua
oqaaseqaqqittoq:
Aamma uagut
Atassumminngaaniit Naalakkersuisup akissuteqaataa assut nuannaarutigalugu
tiguarput. Aamma isumalluarfigissuarput. Kisianniuna uani qaqeqqinninni
oqaatsit marluk atorneqartut, tassa IA-miit aammalu Siumup oqaaseqartuanit
akissuteqarfigilaarusukkikka.
Siullermik Siumup oqaaseqartuata
oqaatigivaa, meeraq uteqattaartuartartoq. Soorunami taanna tamatta
takornartarinngilarput, tassalu ajornerpaasarpoq sullissiniartuulluni, meeraq
taamatut inissikkaluarsinnarluni angerlarsimmaffimmut uteriarluni aamma
tigoqqinneqartarnera. Taassumap isumaqarpunga siusinnerusukkulli
ajornartorsiutip sorlarpiaa, Atassumminngaanniit tikkuareerlutigu.
Aamma uani
oqaaseqarnitsinni taanna erseqqippoq, sumut iluaqutaava meeraq
angerlarsimaffiup avataanut inissitaq angerlarsimaffiminit torernerusumik
nerisamigullu allatigullu atugarissaanerusimappat, taavalu immaqa
pitsanngorsaaniarneq isumaa kusanaraluarni, angerlarsimaffimmut uteqqinnermini
taakkutoqqat uterfigissappagit.
Tassaniippoq ajornartorsiut
angisooq. Tassa imaappoq, uani aamma siuliini eqqaasarput, inuk kisimiilluni
pilersuisuutillugu meeraq toqqissilluni angerlarsimaffimmi
peroriartorsinnaanngilaq. Tassa ajornartorsiutip qeqqa. Taannaana
aaqqinniagassarput.
Inuiaqatigiit
peqqinnartumik ingerlaaseqassagutta taanna ajornartorsiut miserratiginagu
tamaviaarullugu aaqqinniartariaqarpoq. Aamma pinngitsoorneqarsinnaanngilaq
ullumikkut, tusagassiortuunigaasit allakkat tiguneqassagaluarpalluunniit
oqartariaqarsorinarpoq, TV nunarput tamaat isigalugu aammalu Kalaallit Nunaata
Radioa, qaammarsaanermut annertunerusumik atortariaqalerpoq.
Inuit kiserliortut
allatigullu isumassaminnik inoqatiminnit amigaateqartut qassimitta
nukissaminnik tunineqartarsinnaagaluarpat, tamakku oqaatsit imartuut pitsaasut
qaammarsaanikkut aamma atorneqalersuuppata.
Asii aatsaannguaq
oqaaseqarnermini oqaaatigivaa ilisimatusarneq. Ilumoorputit taanna
pingaartorujussuuvoq sullissinissamut ilisimatusarneq tamatta pingaartipparput.
Kisiani aamma ilinniarsimasorpassuit pigivagut ullumikkut atunngisagut.
Siusinnerusukkut Atassummiit taanna eqqaasareerparput.
Inunnik isumaginninnermik
ilinniarsimasorparpassuit allamik atorfinnik tigumminnipput, akissarsiat
appasippallaarneri pissutigalugit. Tamakkuupput ullumikkut
nalilerseqqeqqissaagassagut. Taamaattumik Naalakkersuisup issaq qanitsukkut
oqaaseqaataat tassunga tunngatillugu, Atassummiit nuannerluinnartumik
tigunikuuarput. Taassumap tungaatigut aaqqissuussinissaq nutaaq siunnerfigalugu
oqaaseqarmat. Qujanaq.
Tommy Marø, Siumut, partiip oqaaseqartuata
saniatigut oqaaseqartoq:
Siullermik
nuannaarutigivara tassa Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa, assorsuaq
nuannermat aammalu Naalakkersuisup akissuteqaataa assut uanga
tunginninngaanniit tigulluarpara.
Kisianni uani uanga
qisuariaatiga uaniippoq, aatsaannguaq Gudmand Rasmussenip oqaaserisai, tassalu
kisimiillutik perorsaaniat angajoqqaat perorsaasinnaanngitsutut nalilermagit.
Angajoqqaarpassuaqarpoq,
anaanarpassuaqarpoq aamma ataatarpassuaqarpoq kisimiittunik aamma
perorsaalluartunik. Tamakkua eqqaamasariaqarput aamma ilanngullugit. Meeqqat
soorunami angajoqqaaminnit pitsaasumik perorsarneqartarput,
angajoqqaaqaraluarlutik kisimiittunik, tamakku aamma eqqaamassavagut. Taamatut
nipilimmik oqaaseqarnera uanga qisuariarfigiinnarpara.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit, aappassaaneerluni
oqaaseqaqqittoq:
Aamma uanga qujassutigaara
taassumap taama sukumiitigisumik saqqummiunneqarnera aammalu Naalakkersuisumit
akissutigineqartut assorujussuaq isumalluarfigaara.
Ilumoorpoq Tommy aamma
uanga taanna pillugu nappaavunga. Angajoqqaaqarpoq kisimiit-tunik kisimiilluni
perorsaalluartunik. Kisianniliuna ullumikkut amigaatitta annersarigaat
angerlarsimaffiup qanoq ilusilerlugu perorsaanermik aallaaveqarnissaa.
Meeraq nalunngilarput
inunngoraangami asanninnermik tunineqaraangami qanorluunniit atukkani
aallaaviginagit asanninneq qimakkumanagu ingerlaqqittarmat. Taamaattumik meeraq
ilungersuuteqartarpoq nammineq pisuussutiginngisaminik, angerlarsimaffiup
avataanut inissinneqaraangami, angerlarsimaffimmi atugaasut aallavigalugit.
Taamaattumik assorujussuaq
pingaartissavara uumap oqaluuserirnerani aammalu ilusilersuinitsinni
angajoqqaat angerlarsimaffillu tassuma qitiulluinnarnera aallaviusariaqarmat.
Tassa ilumoorpoq kinaluunniit kisimiittoq perorsaasarpoq assorujorujussuaq
ajunngitsumik, aamma meeraq qanorluunniit atugaqaraluaraangami asanninnermik
tunineqaraangami tamaasa qujalluni tigusarmagit.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit,
aappassaaneerluni oqaaseqaqqittoq:
Guulumaat
illersornianngikkaluarlugu taamaattoq oqaatigisariaqarpara, Guulumaap uani pigunarmagit,
kisimiilluni pilersuisoq. Tassa aamma tassunga tunngatillugu
oqaatigisariaqar-parput, meeqqat inuusuttuaqqallu perorsarneqarnerannut 18-it
inorlugit perorsaanermi pinngit-soornani illugiinnik pilersuisoqarnissaq. Taanna inatsimmi aamma allassimammat.
Taamaattumik aamma taanna erseqqissaatigilaartariaqarparput.
Taamatut avataaninngaanniit
inissiinnermut uteqattaartitsisarnermi, ilaatigut uagut pisortat
pikkorluppallaarnerput annertuumik aallaviusarpoq. Tassami inissiiffik pisortat
angajoqqaallu qanimut suleqatigiinngippata taava aamma meeqqap taamatut
atugarliortinneqarnera, taava aamma pitsaasumik aaqqineqarsinnaanngilaq.
Taamaattumik uagut pisortat
iliuuseqapallattarnissarput, taanna saneqqunneqarsinnaanngilaq, tassami
oqaluttut ilaasa oqaatigivaat ima ersaritsigisumik, akisussaaffik
aallaqqaataaninngaanniit isigigaanni taava aamma siunissami
ajornannginnerusumik katsorsaanerit allallu eqqarsaatigalugit aamma
iliortoqarsinnaammat.
Kisianni aamma
erseqqissaatigissavarput, oqaatigeriikkatsituut maannakkumut sakkussagut suli
amigaatigaagut. Pitsaanerusumik sulinitsissatinnut atortussatsinnik
amigaateqarpugut, taannaavorlu Inatsisartuni ilaasortap Asii Chemnitz Narupip
ujartugaa.
Taamaattumik aamma siunissami
assigiinngitsut sulinissatsinnut atortussagut pigilerutsigit, aamma
qularnanngitsumik politikkikkut, aammalu pisortatigut ingerlatatsinnit
ajornartorsiut taanna siunissami pikkorifffigilerumaarparput.
Johan Lund Olsen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Ja, qujanaq. Taavalu tassa
takusinnaasakka malillugit, allanik oqaaseqaqqittoqassanngilaq. Tassa
oqaatigereerpara malittarisassagut malillugit partiit oqaaseqartui
marloriarlutik oqaaseqarsinnaammata, taamaammat Gudmand Rasmussen
marloriareermat akuereqqinnianngilara. Kisiannili takusinnaasakka aamma
malilugit Atassut sinnerlugu oqaaseqarumavoq, tassalu Daniel Skifte.
Daniel Skifte, Atassut, Atassutip oqaaseqartuata
saniatigut oqaaseqartoq:
Pineqartoq pillugu
oqaaseqalaassaanga, neriuppungali ataatsimiinnerup aallartinnerani immikkut
tikilluaqquneqarnera nuannaarutigigakku anittariaqarlugu. Takullusi nuannerpoq,
kiinat saamasut aamma takusariaqarput. Qujanarsuaq tikilluaqqusigassi.
Taamaakkaluartoq avataaani
sivisuumik uninngareersimalluni maanga uterluni, unalu apeqqut pineqartoq
tusarnaarlugu pappialallu tassunga tunngasut atuareerlugit takusinnaavara
siunnersuut siunnersuuteqartumiit qaffatsinneqartoq IA-p, Atassutip,
Kattusseqatigiillu qularnaavillugu isumaqatigalugu
nalunaarutigigaat.
Illuatungaatigulli Siumup nalornerpalaartumik
imaaliallaannaq taamaattoqarsinnaannginnera, ilaatigut ilinniarsimasunik
amigaateqarneq allallu tunngavilersuutigalugit. Taanna tupaallaatigigaluarlugu
nuannaarutigaara una, Naalakkersuisut, Isumaginninnermut Naalakkersuisup
apeqqummut siunnersuummut isumaqataanertik qularnaatsumik nalunaarutigimmassuk.
Taamaattumik
nalornisoqassanngippat nipi paatsuunganartumik imalik Siumuminngaannit
saqqummiunneqartoq, taanna tikkuartariaqarpoq. Isumaqarpunga uanga inuttut,
soorluli oqaaseqartutta oqaatigereeraa, siunnersuut pitsassuuvoq meeqqanut
inuusuttunullu tunngasoq, taamaattuumillu apeqquserneqanngivilluni
tapersersortariaqartoq, qularpaluttumik nipeqarfigineqarani.
Jørgen Wæver Johansen, Siumut, Siumup oqaaseqartuata saniatigut
oqaaseqartoq:
Siullermik soorunalimi
ajuusaarnarpoq paatsuuisoqarsimassappat. Kisianni isumaqarpunga Siumup
oqaaseqartuata Ruth Heilmannip aappassaanik oqaaseqarnerminut atatillugu
erseqqissaraa, aamma siunnersuutip tamatuma Siumuminngaanniit
tapersersorneqarnera. Taannalu malinnaasimagaanni paasineqarsimassagaluarpoq.
Johan Lund Olsen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Soorlu tusaaneqarsinnaasutuut
maani partiit tamarmik isumaqatigiilluinnarput. Taamaattumik una
suleriaasitsinni § 30 imm. 3-at, taanna uani atualaassavara, tassa uani
siunnersuummik suliaqarnitsinnut taanna tunngavigigatsigu:
"Inatsisartunut ilaasortap
partiilluunniit inatsisiliornissamik imaluunniit inatsimmik pioreersumik
allanngortitsinissamik siunnertaat imm. 1-imi taaneqartutut
tunngavilersuutitalerlugit, piviusunngortinneqarnissaallu Inatsisartunit
aalajangiiffigineqartussatut siunnersuutigalugit saqqummiunneqarsinnaapput.
Piviusunngortinneqarnissaat
Inatsisartuni aalajangiiffigineqaraangata, Inatsisartut inatsisissaattut
siunnersuutitut ilusilivillugit saqqummiunneqartarnissaat Naalakkersuisut
pisussaaffigissavaat".
Tassalu taanna
maannakkut taanna partiinit tamanit katersuuffigineqarpoq. Taamaalilluni tassa
naatsorsuutigissavarput Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa aappaagu
inatsisissatut imaluunniit peqqussutissatut ilusilerlugu maani
saqqummiunneqarumaartoq.