Oqaluuserisassani immikkoortoq 58 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Pingasunngorneq 13.oktober
1999 nal. 13.10
Ataatsimiinermik aqutsisoq:
Johan Lund Olsen
Inatsisartut Siulittaasuat.
Asii Chemnitz Narup, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:
Ukiuni makkunani kalaallit tarnip
pissusaannik ilisimasalittut Universititimi ilinniarnerminnik
naammassinnittartut amerliartorput, ilinniarnerminillu naammassinnikkaangamik
nunatsinnut angerlarlutik atorfinittarput. Ukiuni makkunanissaaq inuit
amerliartortut paasinnillutik akuersaarlugulu nassuerutigileraluttuinnarpaat
inuttut, inooqatigiinnikkut tarnikkullu ajornatorsiutit sulissutiginissaat qanoq
iluaqutaatigisoq, tassuunakkummi inuuneq kiffaanngissuseqarnerusoq
imaqarnerusorlu aqqutissiuunneqartarmat.
Tamatuma nassatarisaani inuit
ataasiakkaat ilaqutariillu amerliartortut inunnut ilinniakkanik
assigiinngitsunik tunuliaqutaqarlutik inunnik ikiuisasrtunut
saaffiginnittalersimapput. Ikioqqulluni inunnut allannut saaffiginninneq inuit
amerlanerpaartaannut alloriarnerusarpoq eqqarsaatigilluagaq imaannaanngitsorlu.
Pingaaruteqarluinnarsoraara inuit
inuttut ajornartorsiutiminnik sulissutiginninniarlutik ikiortissarsiortut
ugguunakkut illersorneqarnissaat, tassalu saaffiginnittut inuup saaffigisami
taaguutaata ilinniakkatigut tunuliaqutaa tunngavigalugu
naatsorsuutigisinnaassagaa saaffigisani piginnaasaqartoq. Taamaattumik tarnip
pissusaanik ilisimasalittut taaguut nunatsinnissaaq illersugaasariaqarpoq inuit
Universitetimit soraarummeersimasut Danmarks Lærerhøjskolemiluunniit
ilinniagaqarsimasut kisimik tarnip pissusaanik ilisimasalittut
taaguuteqarsinnaassallutik, soorlu Qallunaat Nunaanni pissutsit taamaattut.
Tarnip pissusaanik ilisimasallit
pillugit Qallunaat Nunaanni inatsimmi siuliani taaneqartut saniatigut
autorisation pillugu maleruagassaqarpoq. Autorisationitaarnissamut ilaatigut
piumasaqaataavoq tarnip pissusaanik ilisimasallit akunnernik aalajangersimasunik
sivisussulimmik supervisionertarsimanissaat, tassa misilittagaqarnerusumik
ilitsersorneqartarsimanissaat.
Inatsimmi aalajangersakkat
tarnikkut ikiorsiinerup pitsaassutsimigut minnerpaaffeqarnissaannik
qulakkeerinninniartutut oqaatigisariaqarput. Taamaattumik naalakkersuisut
kajumissaarpakka peqqussutip nunatsinni atortuulersinneqarnissaa anguniarlugu
suliniutit oqallisiginerisa ingerlateqqinneqarnerini tarnip pissusaanik
ilisimasallit nunatsinniittut suleqatisereqqullugit, tassunalu ilanngullugu
immikkut oqaluusereqqullugut kikkut Kalaallit Nunaanni tarnip pissusaannik
ilisimasalittut autorisationitaartitsisartussatut nakkutilliisussatullu
oqartussaaffigitinneqassanersut. Aamma allatigut nunatsinni pissutsinut
naleqqussaasoqarnissaa pillugu nunatsinni tarnip pissusaanik ilisimasallit
suleqatigiserinissaat pingaaruteqarsoraara.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Tarnip pissusiinik ilisimasallit
pillugit nunatsinni inatsisiliornissaq pillugu Inatsisartunut ilaasortap Asii
Chemnitz Narup -ip siunnersuutaa pillugu naalakkersuisut sinnerlugit
akissuteqaat matumuuna saqqummiutissavara.
Inatsisiliornikkut nunatsinni
tarnip pissusiinik ilisimasallit suliaasa pitsaassusiinik arlaatigut isumannaarinissaq,
taamaalillunilu tarnip pissusiinik ilisimasallit, taaguumminnut
naapertuuttumik, naatsorsuutigisinnaasatsinnik suliaminnut
pikkorissuseqarnissaat, pillugu siunnersuutit soqutigalugu atuarpara.
Nunatsinni tamatuminnga
ilinniakkamik ilinniarfeqangikkaluarluta, tarnip pissusiinik ilisimasalittut
ingerlatsisut arlaqarput, soorlu isumaginninnermi allattoqarfinni
peqqinnissamilu suliffeqarfinni.
Nuannaarutigalugu
ilisimatissinnaavakkit tarnip pissusiinik ilisimasallit pillugit Inatsisartut
peqqussutissaattut siunnersuut suliarineqareersimammat.
Ukioq manna februaarimi
nunatsinni inatsisit peqqinnissamut tunngasut iluarsaateqqinneqarnissaannut
suleqatigiissitap nalunaarusiartik naammassivaat. Nalunaarusiap ilaatigut
imarai inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutit nutaat 13-it, tassunga
ilanngullugu tarnip pissusiinik ilisimasallit il.il. pillugit Inatsisartut
peqqussutissaattut siunnersuut.
Nalunaarusiap nutserneqarnera
suli naammassinngilaq, nalunaarusiarli naammasseriarpat kalaallisut danskisullu
tamanut saqqummiunneqarumaarpoq.
Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:
Tarnip pissusaanik ilisimasallit
pillugit nunatsinni inatsisiliornissaq pillugu Inatsisartunut Ilaasortap Asii
Narup Chemnitz-ip siunnersuutaa Siumumiit imatut oqaaseqarfigissavarput.
Ukiuni makkunani nunatsinni
ineriartorneq sukkaqisumik ingerlavoq ilaatigummi imatut sukkatigilersarpoq
soorlulussooq tarnerput kingunitsinni qimallugu ingerlalerluta.
Tamatumunnga
assersuutissaqqilluartutut aallaqqaatigalugu oqaatigissavara Knud Rasmussen
-niugaluap kalaallit oqaluttuatoqaanni allaaserisaa tassalu angut qaqqamut
majuarluni tuaviorsimangaarami qaqqap qaavanut ingakkallarsimavoq, tassangooq
arpassimanermit tarnini katassimagamiuk uninngalaartariaqarlunilu tarnini
utaqqillugu.
Siumut-mi isumaqarpugut assersuut
tamanna ullutsinni nunatsinni pissutsinut naleqqulluinnartoq, tassami
tuavioqaagut inuiaqatigiit nunarsuarmioqatitsinnut
unammillersersinnaasunngortinniarlugit sukkanerpaamik
ineriartortinniarsaralugit. Taamaatumik tupinnanngilaq inuit amerliartussappata
tunngaveeruttutut misigisimallutik tarnip pissusiinik ilisimasalinnik
ikiorserneqartariaqalersimasut patajaatsumik ingerlaqqinniassagunik.
Tamatumunnga tunngatillugu apeqqutaalerpoq tunngavissaat suut tunngavigalugit
siunnersuisoqassanersoq.
Siumut -mi
qularinngilluinnarparput ilisimallugulumi qallunaat kalaallillu
inunnguutsitsinni eqqarsariartaasi assigiinngimmata, tamaattumik pisariaqarpoq
tarnip pissusiinik ilinniartitsineq kallallit pissusiviinik uatsinnut isigalugu
immikkut ittuunngilluinnartunik aallaaveqarluni ingerlanneqartariaqartoq.
Nuannaajallaatiglugu malugaarput
tarnik pissusiinik ilinniartitsinissamut siunnersuut suliarineqalereersimasoq
naatsiorsuutigilluinnarparpullu siunnersuut inerlugu nutserneqarsimaguni
inerneqarsimanngikaluaruniluunniit nunatsinni pissusiviusunik tunngaveqartumik
pilersinneqarumaatoq.
Naggataatigut
erseqqissaatigissavarput tarnip pissusiinik nunatsinni ilinniarneq kalaallit
eqqarsartariaasiannik nunatsinnilu pissusiviusunik aallaaveqartuartariaqarmat.
Godmand Jensen, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartuni ilaasortap Asii
Chemnitz Narup -ip sinnersuutaa tassalu Folketingip inatsisaata nr. 494-ip
30.juni 1993-meersup tarnip pissusaanik ilisimasalinnut il.il tunngasut
Kalaalit Nunaanni atortuulersinneqarnissaa pillugu Atassummiit imaattumik
oqaaseqaateqassaagut.
Paasisinnaavarput
siunnersuuteqartup taamatut siunnersuuteqarnermini siunertarigaa tarnimikkut
nappaateqartunik taamaaqataanillu sullissinermi toqqaannarnerusumik
piaarnerusumillu aammalu akisussaassuseqarnerusumik sullissisinnaaneq
anguneqartariaqartutut eqqarsaatigigaa.
Siunnersuut Atassutip tungaaniit
tapersersorparput nalunnginatsigu ullumikut nunatsinni kommuneqarfinni tamani
apeqqut taannarpapiaq taamatut suliallit akornanni ajornartorsiutaasartoq.
Ilisimaneqartutut Atassutip soqutigisarilluinnarpaa inuit taamatut
ajornartorsiuteqartut pitsaasumik piaartumillu sullinneqartarsinnaanissaasa
qularnaatsummik anguneqarnissaat. Taamaattumik Atassut suleqataajuarsimavoq
Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaqarneq aammalu Inatsisartut oqaluttarfiat manna
atorlugu.
Peqqinnissamut, Avatangiisinut
Ilageeqarnermullu naalakkersuisup siunnersuummut akissuteqarnermini oqaatigaa
ukioq manna februarip qaammataa inatsit peqqinnissamut tunngasoq saqqummiunneqarumaartoq.
Aammattaaq oqaatigineqarpoq inatsit pitsanngorsarlugu annertuumik
suliaqartoqarsimasoq. Ataasutip tungaaninngaanniit neriuutigaarput
peqqinnissamut inatsisip pitsanngorsarlugu suliarineqarnera timikkut
tarnikkullu napparsimallutik sullinneqartariaqartunik ikiuiniarnermi
sullissisunut sullinneqartunullu pitsannguutinik annertuunik
kinguneqarumaartoq.
Taamatut oqaaseqarluta
siunnersuut paasilluarlugu taperserparput, neriuutigaarpullu inatsisip
pitsannguutissaatut saqqummiunneqartussat peqqinnissaqarfinni sullissinermi
pitsannguutinik errsarissunik malunnaatilinnillu kinguneqarumaartoq.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Tarnip pissusaanik ilisimasallit
pillugit Inatsisartut peqqussutissaannik Qallunaat Nunaanni inatsisit taakkununnga
tunngasut imaasa assinginik imalinnik Kalaallit Nunaanni pissutsit immikkut
ittut tunngavigalugit allannguuteqartinneqartumik suliaqartoqarsinnaanera
pillugu Asii Chemnitz Narup-ip oqallisissiaa Inuit Ataqatigiinninngaannit
imatut oqaaseqarfigissavarput.
Soorlu oqallinnissamik
saqqummiisup oqaatigigaa ukiuni makkunani kalaallit tarnip pissusaannik
ilinniarsimasut nunatsinneersut amerliartorput. Inuit Ataqatigiinni tamanna
qujageqaarput, tassami ukiuni kingullerni inuiaqatigiit paasiartuinnalersimavarput
tarnikkut eqqarsartaatsikkullu ajornasiuteqarnermi nipangersimaannarani
oqaloqateqartarneq iluaqutissartaqartoq. Taamaattumik qujageqaarput kalaallisut
oqaasilllit amerliartormata.
Qallunaat Nunaanni tarnip
pissusaannik ilisimasallit nunatsinnut suliartorlutik tikittartut aammalu
nunaqqativut ukiorpaalussuit Qallunaat Nunaani ilinniareersimallutik nunaminnut
uterlutik sulilersartut annertoorujussuarmik ajornartorsiutit oqimaatsunik
suliaqalertarput taamaattumillu pisariaqarpoq illersorneqarsinnaanissaat.
Ilinniagarisimasamik taaguutaanik
illersorneqarnissamik saniatigut pisariaqartittarpaat aammalu
pisinnaatitaaffigalugu suliaminnut tunngassuteqartunik
oqaloqateqarsinnaanissartik suliamillu tungaatigut inerisaajuarsinnaanissartik.
Taassumap saniatigut pisariaqarpoq ilisimassallugu nunami suliffiusumik
kikkinnut attuumassuteqarnerluni.
Taamaattumik siunnersuuteqartup
oqallisissiaa tapersersorparput naalakkersuisunullu kajumissaarutaa aamma Inuit
Ataqatigiinniit kajumissaarutigeqqissallutigu.
Naggataatigut Peqqinnissamut
naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigisaa tassalu uani eqqartorneqartumut
tunngatillugu peqqussusiortoqarnera qilanaaralugu utaqqissagatsigu
pitsaasumillu naammassineqarnissaa suleqataaffigisssallugu.
Loritha Henriksen; Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsisartunut ilaasortap Asii
Chemnitz Narup -ip siunnersuutaa soqutiginarluinnartoq inuiaqatigiinnillu
ullutsinni pinngitsoorneqarsinnaanngitsup saqqummiunneqarnera nuannaarutigalugu
Kattusseqatigiinni oqallisigisimavarput.
Naak tusatsiareeraluarlugu
naalakkersuisut peqqussutissamik pingaarutilimmik suliaqartut, taamaammat
erseqqissumik akissuteqarfigineqarnera assut nuannaarutiginarpoq, erseqqissumik
ilisimatitsissutigineqarmat tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit Inatsisartut
peqqussutissaattut siunnersuut suliarineqareersimasoq, qanitukkullu
nutserneqarluni naammassineqartussaasoq.
Tusarlugu assut
toqqissiallannarpoq ullutsinni nunatta ineriartupiloornerata kingunerisaanik imaannaanngeqisunik
innuttaassunut pingaartumik meeqqanut, inuusuttunut aammalumi utoqqartatsinnut
atugaqartitsilersimapput immaqa qaangerneqarsinnaanngitsunik allaat tarnip
pissusaanik ilisimasalimmik atorfissaqartitsitsineq
pinngitsoorneqarsinaajunnaarsimalluni. Sulilu kalallit tarnip pissusaanik
ilinniarsimasut amigaatigeqigatsigit taamaattumik ilinniagaqarniartut
periarfissaat annerusumik suliniutigisariaqarparput
tapersersortariaqarluinnarlugulu pingaartumik naalakkersuinikkut oqartussat
tungaaningaanniit. Taamaattumik nuannaarutigaarput oqallisissiassanngortitaq
taanna ersarissumik akissuteqarfigineqarsimammat.
Taamatut oqaaseqarluta
Kattusseqatigiinniit nalunaarusiaq saqqummiunneqartoq qilanaarluta
utaqqissavarput.
Asii Chemnitz
Narup, Inuit
Ataqatigiit:
Nuannaarutigaara tarnip
pissusaanik ilisimasallit pillugit peqqussutissamik piareersaaneq
naammassilersutut isikkoqarmat. Aamma nunatsinni inuttut ilaqutariittullu
ajornartorsiutit imaannaanngeqimmata tamatta maani Inatsisartuni
ilaasortaasugut isumaqatigiilluta suut tamaasa aqqutigalugit oqalisaassinissaq
ujartorparput.
Aamma
nunatsinninngaanneersut psykologit kisimik pitsaanerusumik
atugaqalersusaanngimmata erseqqissalaarusuppara kisiannili aamma ilimanarmat
Qallunaat Nunaanninngaanniit atorfinikkusussasut amerlissammata, taamaalilluta
aamma siunnersuisisarfinni PPR-ni amigatigineqartut atorfiit inuttaqanngitsut
immaqa inuttalerneqarnissaannut periarfissarissaarnerulissaagut.
Oqaluuserisasq naammassivoq.