Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 58

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 13.oktober 1999 nal. 13.10

Oqaluuserisassani immikkortoq 58

Tarnip pissusiinik ilisimasallit pillugit Inatsisartut peqqussutissaanik, Qallunaat Nunaanni inatsisip taakkununnga tunngasup imaasa assinginik imalimmik, Kalaallilli Nunaanni pissutsit immikkut ittut tunngavigalugit allannguuteqartinneqartumik suliaqartoqarsinnaanera pillugu oqallinneq.

(Asii Chemnitz Narup)

Ataatsimiinermik aqutsisoq: Johan Lund Olsen Inatsisartut Siulittaasuat.

Asii Chemnitz Narup, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:

Ukiuni makkunani kalaallit tarnip pissusaannik ilisimasalittut Universititimi ilinniarnerminnik naammassinnittartut amerliartorput, ilinniarnerminillu naammassinnikkaangamik nunatsinnut angerlarlutik atorfinittarput. Ukiuni makkunanissaaq inuit amerliartortut paasinnillutik akuersaarlugulu nassuerutigileraluttuinnarpaat inuttut, inooqatigiinnikkut tarnikkullu ajornatorsiutit sulissutiginissaat qanoq iluaqutaatigisoq, tassuunakkummi inuuneq kiffaanngissuseqarnerusoq imaqarnerusorlu aqqutissiuunneqartarmat.

Tamatuma nassatarisaani inuit ataasiakkaat ilaqutariillu amerliartortut inunnut ilinniakkanik assigiinngitsunik tunuliaqutaqarlutik inunnik ikiuisasrtunut saaffiginnittalersimapput. Ikioqqulluni inunnut allannut saaffiginninneq inuit amerlanerpaartaannut alloriarnerusarpoq eqqarsaatigilluagaq imaannaanngitsorlu.

Pingaaruteqarluinnarsoraara inuit inuttut ajornartorsiutiminnik sulissutiginninniarlutik ikiortissarsiortut ugguunakkut illersorneqarnissaat, tassalu saaffiginnittut inuup saaffigisami taaguutaata ilinniakkatigut tunuliaqutaa tunngavigalugu naatsorsuutigisinnaassagaa saaffigisani piginnaasaqartoq. Taamaattumik tarnip pissusaanik ilisimasalittut taaguut nunatsinnissaaq illersugaasariaqarpoq inuit Universitetimit soraarummeersimasut Danmarks Lærerhøjskolemiluunniit ilinniagaqarsimasut kisimik tarnip pissusaanik ilisimasalittut taaguuteqarsinnaassallutik, soorlu Qallunaat Nunaanni pissutsit taamaattut.

Tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit Qallunaat Nunaanni inatsimmi siuliani taaneqartut saniatigut autorisation pillugu maleruagassaqarpoq. Autorisationitaarnissamut ilaatigut piumasaqaataavoq tarnip pissusaanik ilisimasallit akunnernik aalajangersimasunik sivisussulimmik supervisionertarsimanissaat, tassa misilittagaqarnerusumik ilitsersorneqartarsimanissaat.

Inatsimmi aalajangersakkat tarnikkut ikiorsiinerup pitsaassutsimigut minnerpaaffeqarnissaannik qulakkeerinninniartutut oqaatigisariaqarput. Taamaattumik naalakkersuisut kajumissaarpakka peqqussutip nunatsinni atortuulersinneqarnissaa anguniarlugu suliniutit oqallisiginerisa ingerlateqqinneqarnerini tarnip pissusaanik ilisimasallit nunatsinniittut suleqatisereqqullugit, tassunalu ilanngullugu immikkut oqaluusereqqullugut kikkut Kalaallit Nunaanni tarnip pissusaannik ilisimasalittut autorisationitaartitsisartussatut nakkutilliisussatullu oqartussaaffigitinneqassanersut. Aamma allatigut nunatsinni pissutsinut naleqqussaasoqarnissaa pillugu nunatsinni tarnip pissusaanik ilisimasallit suleqatigiserinissaat pingaaruteqarsoraara.

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Tarnip pissusiinik ilisimasallit pillugit nunatsinni inatsisiliornissaq pillugu Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Narup -ip siunnersuutaa pillugu naalakkersuisut sinnerlugit akissuteqaat matumuuna saqqummiutissavara.

Inatsisiliornikkut nunatsinni tarnip pissusiinik ilisimasallit suliaasa pitsaassusiinik arlaatigut isumannaarinissaq, taamaalillunilu tarnip pissusiinik ilisimasallit, taaguumminnut naapertuuttumik, naatsorsuutigisinnaasatsinnik suliaminnut pikkorissuseqarnissaat, pillugu siunnersuutit soqutigalugu atuarpara.

Nunatsinni tamatuminnga ilinniakkamik ilinniarfeqangikkaluarluta, tarnip pissusiinik ilisimasalittut ingerlatsisut arlaqarput, soorlu isumaginninnermi allattoqarfinni peqqinnissamilu suliffeqarfinni.

Nuannaarutigalugu ilisimatissinnaavakkit tarnip pissusiinik ilisimasallit pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut suliarineqareersimammat.

Ukioq manna februaarimi nunatsinni inatsisit peqqinnissamut tunngasut iluarsaateqqinneqarnissaannut suleqatigiissitap nalunaarusiartik naammassivaat. Nalunaarusiap ilaatigut imarai inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutit nutaat 13-it, tassunga ilanngullugu tarnip pissusiinik ilisimasallit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut.

Nalunaarusiap nutserneqarnera suli naammassinngilaq, nalunaarusiarli naammasseriarpat kalaallisut danskisullu tamanut saqqummiunneqarumaarpoq.

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit nunatsinni inatsisiliornissaq pillugu Inatsisartunut Ilaasortap Asii Narup Chemnitz-ip siunnersuutaa Siumumiit imatut oqaaseqarfigissavarput.

Ukiuni makkunani nunatsinni ineriartorneq sukkaqisumik ingerlavoq ilaatigummi imatut sukkatigilersarpoq soorlulussooq tarnerput kingunitsinni qimallugu ingerlalerluta.

Tamatumunnga assersuutissaqqilluartutut aallaqqaatigalugu oqaatigissavara Knud Rasmussen -niugaluap kalaallit oqaluttuatoqaanni allaaserisaa tassalu angut qaqqamut majuarluni tuaviorsimangaarami qaqqap qaavanut ingakkallarsimavoq, tassangooq arpassimanermit tarnini katassimagamiuk uninngalaartariaqarlunilu tarnini utaqqillugu.

Siumut-mi isumaqarpugut assersuut tamanna ullutsinni nunatsinni pissutsinut naleqqulluinnartoq, tassami tuavioqaagut inuiaqatigiit nunarsuarmioqatitsinnut unammillersersinnaasunngortinniarlugit sukkanerpaamik ineriartortinniarsaralugit. Taamaatumik tupinnanngilaq inuit amerliartussappata tunngaveeruttutut misigisimallutik tarnip pissusiinik ilisimasalinnik ikiorserneqartariaqalersimasut patajaatsumik ingerlaqqinniassagunik. Tamatumunnga tunngatillugu apeqqutaalerpoq tunngavissaat suut tunngavigalugit siunnersuisoqassanersoq.

Siumut -mi qularinngilluinnarparput ilisimallugulumi qallunaat kalaallillu inunnguutsitsinni eqqarsariartaasi assigiinngimmata, tamaattumik pisariaqarpoq tarnip pissusiinik ilinniartitsineq kallallit pissusiviinik uatsinnut isigalugu immikkut ittuunngilluinnartunik aallaaveqarluni ingerlanneqartariaqartoq.

Nuannaajallaatiglugu malugaarput tarnik pissusiinik ilinniartitsinissamut siunnersuut suliarineqalereersimasoq naatsiorsuutigilluinnarparpullu siunnersuut inerlugu nutserneqarsimaguni inerneqarsimanngikaluaruniluunniit nunatsinni pissusiviusunik tunngaveqartumik pilersinneqarumaatoq.

Naggataatigut erseqqissaatigissavarput tarnip pissusiinik nunatsinni ilinniarneq kalaallit eqqarsartariaasiannik nunatsinnilu pissusiviusunik aallaaveqartuartariaqarmat.

Godmand Jensen, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartuni ilaasortap Asii Chemnitz Narup -ip sinnersuutaa tassalu Folketingip inatsisaata nr. 494-ip 30.juni 1993-meersup tarnip pissusaanik ilisimasalinnut il.il tunngasut Kalaalit Nunaanni atortuulersinneqarnissaa pillugu Atassummiit imaattumik oqaaseqaateqassaagut.

Paasisinnaavarput siunnersuuteqartup taamatut siunnersuuteqarnermini siunertarigaa tarnimikkut nappaateqartunik taamaaqataanillu sullissinermi toqqaannarnerusumik piaarnerusumillu aammalu akisussaassuseqarnerusumik sullissisinnaaneq anguneqartariaqartutut eqqarsaatigigaa.

Siunnersuut Atassutip tungaaniit tapersersorparput nalunnginatsigu ullumikut nunatsinni kommuneqarfinni tamani apeqqut taannarpapiaq taamatut suliallit akornanni ajornartorsiutaasartoq. Ilisimaneqartutut Atassutip soqutigisarilluinnarpaa inuit taamatut ajornartorsiuteqartut pitsaasumik piaartumillu sullinneqartarsinnaanissaasa qularnaatsummik anguneqarnissaat. Taamaattumik Atassut suleqataajuarsimavoq Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaqarneq aammalu Inatsisartut oqaluttarfiat manna atorlugu.

Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilageeqarnermullu naalakkersuisup siunnersuummut akissuteqarnermini oqaatigaa ukioq manna februarip qaammataa inatsit peqqinnissamut tunngasoq saqqummiunneqarumaartoq. Aammattaaq oqaatigineqarpoq inatsit pitsanngorsarlugu annertuumik suliaqartoqarsimasoq. Ataasutip tungaaninngaanniit neriuutigaarput peqqinnissamut inatsisip pitsanngorsarlugu suliarineqarnera timikkut tarnikkullu napparsimallutik sullinneqartariaqartunik ikiuiniarnermi sullissisunut sullinneqartunullu pitsannguutinik annertuunik kinguneqarumaartoq.

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut paasilluarlugu taperserparput, neriuutigaarpullu inatsisip pitsannguutissaatut saqqummiunneqartussat peqqinnissaqarfinni sullissinermi pitsannguutinik errsarissunik malunnaatilinnillu kinguneqarumaartoq.

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit Inatsisartut peqqussutissaannik Qallunaat Nunaanni inatsisit taakkununnga tunngasut imaasa assinginik imalinnik Kalaallit Nunaanni pissutsit immikkut ittut tunngavigalugit allannguuteqartinneqartumik suliaqartoqarsinnaanera pillugu Asii Chemnitz Narup-ip oqallisissiaa Inuit Ataqatigiinninngaannit imatut oqaaseqarfigissavarput.

Soorlu oqallinnissamik saqqummiisup oqaatigigaa ukiuni makkunani kalaallit tarnip pissusaannik ilinniarsimasut nunatsinneersut amerliartorput. Inuit Ataqatigiinni tamanna qujageqaarput, tassami ukiuni kingullerni inuiaqatigiit paasiartuinnalersimavarput tarnikkut eqqarsartaatsikkullu ajornasiuteqarnermi nipangersimaannarani oqaloqateqartarneq iluaqutissartaqartoq. Taamaattumik qujageqaarput kalaallisut oqaasilllit amerliartormata.

Qallunaat Nunaanni tarnip pissusaannik ilisimasallit nunatsinnut suliartorlutik tikittartut aammalu nunaqqativut ukiorpaalussuit Qallunaat Nunaani ilinniareersimallutik nunaminnut uterlutik sulilersartut annertoorujussuarmik ajornartorsiutit oqimaatsunik suliaqalertarput taamaattumillu pisariaqarpoq illersorneqarsinnaanissaat.

Ilinniagarisimasamik taaguutaanik illersorneqarnissamik saniatigut pisariaqartittarpaat aammalu pisinnaatitaaffigalugu suliaminnut tunngassuteqartunik oqaloqateqarsinnaanissartik suliamillu tungaatigut inerisaajuarsinnaanissartik. Taassumap saniatigut pisariaqarpoq ilisimassallugu nunami suliffiusumik kikkinnut attuumassuteqarnerluni.

Taamaattumik siunnersuuteqartup oqallisissiaa tapersersorparput naalakkersuisunullu kajumissaarutaa aamma Inuit Ataqatigiinniit kajumissaarutigeqqissallutigu.

Naggataatigut Peqqinnissamut naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigisaa tassalu uani eqqartorneqartumut tunngatillugu peqqussusiortoqarnera qilanaaralugu utaqqissagatsigu pitsaasumillu naammassineqarnissaa suleqataaffigisssallugu.

Loritha Henriksen; Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Narup -ip siunnersuutaa soqutiginarluinnartoq inuiaqatigiinnillu ullutsinni pinngitsoorneqarsinnaanngitsup saqqummiunneqarnera nuannaarutigalugu Kattusseqatigiinni oqallisigisimavarput.

Naak tusatsiareeraluarlugu naalakkersuisut peqqussutissamik pingaarutilimmik suliaqartut, taamaammat erseqqissumik akissuteqarfigineqarnera assut nuannaarutiginarpoq, erseqqissumik ilisimatitsissutigineqarmat tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut suliarineqareersimasoq, qanitukkullu nutserneqarluni naammassineqartussaasoq.

Tusarlugu assut toqqissiallannarpoq ullutsinni nunatta ineriartupiloornerata kingunerisaanik imaannaanngeqisunik innuttaassunut pingaartumik meeqqanut, inuusuttunut aammalumi utoqqartatsinnut atugaqartitsilersimapput immaqa qaangerneqarsinnaanngitsunik allaat tarnip pissusaanik ilisimasalimmik atorfissaqartitsitsineq pinngitsoorneqarsinaajunnaarsimalluni. Sulilu kalallit tarnip pissusaanik ilinniarsimasut amigaatigeqigatsigit taamaattumik ilinniagaqarniartut periarfissaat annerusumik suliniutigisariaqarparput tapersersortariaqarluinnarlugulu pingaartumik naalakkersuinikkut oqartussat tungaaningaanniit. Taamaattumik nuannaarutigaarput oqallisissiassanngortitaq taanna ersarissumik akissuteqarfigineqarsimammat.

Taamatut oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit nalunaarusiaq saqqummiunneqartoq qilanaarluta utaqqissavarput.

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit:

Nuannaarutigaara tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit peqqussutissamik piareersaaneq naammassilersutut isikkoqarmat. Aamma nunatsinni inuttut ilaqutariittullu ajornartorsiutit imaannaanngeqimmata tamatta maani Inatsisartuni ilaasortaasugut isumaqatigiilluta suut tamaasa aqqutigalugit oqalisaassinissaq ujartorparput.

Aamma nunatsinninngaanneersut psykologit kisimik pitsaanerusumik atugaqalersusaanngimmata erseqqissalaarusuppara kisiannili aamma ilimanarmat Qallunaat Nunaanninngaanniit atorfinikkusussasut amerlissammata, taamaalilluta aamma siunnersuisisarfinni PPR-ni amigatigineqartut atorfiit inuttaqanngitsut immaqa inuttalerneqarnissaannut periarfissarissaarnerulissaagut.

Oqaluuserisasq naammassivoq.