Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 69

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 26.oktober 1999 nal. 16.50

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 69.

 

Naalakkersuisut Inatsisartut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissaannut aningaasanik ikisilluni pinnguaatit pissarsissutaasinnaasunut akileraarutaasussat pinnguaammut ataatsimut aalajangersimasumik akileraarutaajunnaarlutik aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaaserneqanngitsut nalingi tunngavigalugit akileraarutinngortinneqarnissaannik siunnersuuteqaqquneqaqqullugit Inatsisartuni aalajangiiffigisassaanik siunnersuut.

(Jørgen Wæver Johansen)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Johan Lund Olsen.

Jørgen Wæver Johansen, Siumut, siunnersuuteqartoq:

Qujanaq, tassa Kalaallit Nunaanni Inatsisartut suliariaasissaani paragraf 30, immikkoortoq 3 naapertorlugu matumuuna aalajangiiffigisassatut siunnersuut imaattoq saqqummiuppara.

Naalakkersuisut Inatsisartut ukioq 2000-mi upernaakkut ataatsimiinnissaannut aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut pissarsissutaasinnaassunut akileraarutaasussat pinguaammut ataatsimut aalajangersimasumik akileraarutaajunnaarlutik aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaaserneqanngitsut nalingi tunngavigalugit akileraarutinngortinneqarnissaannik siunnersuuteqaqquneqaqqullugit peqquneqarnisaata Inatsisartuni aalajangiiffigineqarnissaanik siunnersuut.

Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinik, qallunaatut "tillinnianik illuinnarmik talilinnik" taaneqartartunik nunatsinni atuinerup Danmarkimi aningaasanoortarfinni pinnguaatinik taamaattunik atuineq assigiinnangajappaa. Danmarkimi aningaasanoortarfinni pinnguaatinik pinnguarnermik isertitanik akileraarutit aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaaserneqanngitsut nalingisa 45 procenterisarpaat. Aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaaserneqanngitsut aallaaviusumik tassaapput aningaasanoortut ikioragaasa nalingisa pissarsiaasa nalinginit amerlanerussutaat.

Danmarkimi aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaatitaqanngitsut 45 procentii akileraarutigineqartaraluartut, aningaasanoorutit tamaattut niuertutut ingerlanneqarnerat imminut akilersinnaasimasorinarmat siunnersuutigaara aamma aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut pissarsissutaasinnaasunut akileraarutaasussat aningaasanoortoqarneratigut isertitat ilanngaaserneqanngitsut nalingisa 45 procentiinik annertussuseqalersinneqassasut.

Aningaasanut Inatsimmi missingersuusiat naapertorlugit aningaasanik ikisilluni aningaasanoortoqarneratigut akileraarutinik isertitat 13, 5 mio. kr.-inik annertussuseqassapput.

Qularinngilara siunnersuutiga missingersuusiani naatsorsuutigineqartunit isertitaqartoqarneranik kinguneqaannarani suli amerlanerusunik isertitaqartoqarnissaanik kinguneqarumaartoq, taakkulu nalinginnaasunik iluaqutissanut atorneqarsinnaalluartutut takorloorpakka, soorlu timersornermut tunngasunut, siunertanut meeqqanut inuusuttuaqqanullu tunngassuteqartunut, timersorfissianut, arsaattarfinnut, ilisimatusarnermut, innarluutillit kattuffiinut, pinaveersartitsinermut assigisaannullu.

Taamaalilluni pissusissamisoorpoq siunnersuutigissallugu konto 24.11.17-imi pinnguaatinut aningaasanoorutinut tunngasumi missingersersuussiami naatsorsuutaareersut saniatigut isertitat konto 40.14.13-imi sunngiffimmi kulturimullu tungasuni sammisassaqartitsinermi tunngasumi immikkortinneqassasut.

Naggataatigut oqaatigerusuppara akileraarutit taamaattut aalajangersimasumik akileraarutaanerisa imaluunnit aningaasanik kaajalukaartitanik akileraarutaanerisa assigiinngissuteqarnerat arajutsisimanngilluinnarakku, taamaattumik inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussinanga, aalajangiiffigisassatut siunnersuummik saqqummiussaqarpunga, tamatumani eqqarsaatigineruakka nakkutilliinissamut pisinnaatitaaffiit, pineqaatissiisinnaanermullu aalajangersakkat. Taamaammat ilisimaneqassaaq siunnersuutiga akuersissutigineqassappat Naalakkersuisut allatut ajornartumik soorunami aningaasanik ikisilluni pinnguaatit akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisissamik nutaamik siunnersuussiortariaqassammata.

Siunnersuumi tassani Naalakkersuisut nakkutilliinissamut pisinnaatitaaffiit pineqaatissiisinnaanermullu aalajangersakkat allannguutissaat pisariaqartut suliarisussaasavaat.

Taama oqaaseqarlunga siunnersuutima Inatsisartuni ilassilluarneqarnissaa neriuutigalugu, siunnersuut Inatsisartunut oqaluuserisassanngortippara.

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik, ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissamut Naalakkersuisut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiussinissaat Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutigisimavaa.

Taamatut siunnersuuteqarnermini tunngavigaa, aningaasanoortarfinni, kasinoni, aningaasanoorutigineqartutigut isertinneqartut ilanngaaserneqartinnagit akileraarummik minnerpaamik 45%-iusumik Danmarkimi akiliisitsisoqartarnera.

Aningaasanoorutigineqartartutigut isertinneqartut ilanngaaserneqanngitsut pineqartumi tassaapput aningaasat iluanaarniutigineqartut eqqugassaritinneqartunit annerussutaat.

Siunnersuuteqartoq isumaqarpoq siunnersuutigisani atuutilersinneqassappat aningaasat isertinneqartussatut missingersuutaasut 13,5 mio. koruunit kisiisa isertinnagit, sulili amerlanerit isertinneqarsinnaasut, isertitallu amerlanerussutaat tamanut iluaqutaasussanik siunertanut atorneqarsinnaalluartut, soorlu timersornermut, meeqqanik inuusuttuaqqanillu sullissinermut, sanaartornermut, ilisimatusarnermut, innarluutillit kattuffiinut, aamma inunnik isumaginninnermi, kultureqarnermi pinaveersaartitsinermilu sulinernut.

Siunnersuutip aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaannik allannguinissamut tunngasortaanut atatillugu oqaatigineqassaaq, aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarummik akiliisitsisarneq atuuttoq pisariitsuullunilu naatsorsoruminartuusoq, tassami qanoq aningaasanoortoqartiginera qanorlu annertutigisunik pissarsisitsisoqarnera apeqqutaatinnagit akileraarutip annertussusissaa angissusilerneqarsinnaallunilu akilersinneqartarsinnaammat.

Aningaasanoornermi kaaviiaartinneqartartut qanoq annertutigineri il.il., aaqqissuussami atuuttumi ilisimassallugit pisariaqanngimmata, pinnguaatinut ataasiakkaanut akileraarutissaviup siumoortumik akilersinneqarsinnaanera ajornanngilaq, taamaaliornikkullu landskarsip annaasaqarsinnaanera minnerpaaffissaaniitillugu.

Akerlianilli siunnersuutigineqartutuut aaqqissuussinermi, aningaasanoornermi kaaviiaartinneqartartut qanorpiaq annertutiginerisa aammalu pissarsisitsissutaasartut qanorpiaq annertutiginerisa ilisimanissaat pisariaqartussaassaaq, taamaattumillu allannguissagaanni aammalu akileraarutigineqartartussat maannakkutut akileraarutissavittut akilersinneqartassappata, imaluunniit malinnaasinnaanissaq pillugu taarsiullugu siumoortumik akileraaruteqartitsisalernissamik aaqqissuussissagaanni, piffissat akiliiffigineqartartut kipungasunngornissaat aqqutissatuaalissaaq. Malinnaasinnaanissamik atorunnaarsitsinikkut landskarsip annaasinnaasai annertusissapput, akerlianillu akileraarutinik siumoortumik akiliisitsisalernissamik aaqqissuussinikkut aaqqissuussineq akisuninngortinneqassalluni, taamaalillunilu allannguinerup kingunerisaanik isertitsissutaanerusinnaagaluit apparsarneqassallutik.

Siunnersuutigineqartutut allannguisoqassappat tamanna nakkutilliinerulernissamik kinguneqartussaassaaq, tassami akileraarutissaviit kingumoortumik akilerneqartarnissaannik aaqqissuussigaluaraanni imaluunniit akileraarutaagallartunik siumoortumik akiliisitsisarnissamik aaqqissuussigaluaraanni, qanoq ingerlasoqarnersoq maannakkutuut malinnaaffigineqarsinnaassanngimmat.

Nakkutilliinerup sakkortusineqarneratigut pisortat aningaasartuutaat amerleriassapput, allannguinikkullu isertitaqaataanerusussaagaluit millisinneqassallutik.

Taamaakkaluartorli akileraarutit atuuttut appasippallaarnerat miserratigineqarsinnaanngilaq, aali naluneqanngitsutuut akileraarut kingullermik qaffanneqarmat 200%-imik qaffaasoqaraluartoq, kisiannili inatsisip allanngortinneqarnerata kingulliup kingunerisaanik sunniutaasut suli tamakkiisumik ersilersimanngimmata, maannakkorpiarlu kisitsisitigut ersarinnerusumik takussutissaqartitsinani taama qularnaatsigisumik oqartoqarsinnaanngilaq. Aammali aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutinik atuuttunik qaffaaniarneq, taarsiullugulu "danskit aningaasanoortarfinnut tunngasumik aaqqissuussaannik" atuutilersitsinissamik kissaateqarneq imminnut ataqatigiissutut oqaatigineqarsinnaanngillat, taannami tunngavimmigut kalaallit akileraaruteqartitsinermik aaqqissuussaannit atuuttumit allaassuteqarluinnarmat.

Aningaasanoorfinnimi kasinotut ittuni pinnguaatigineqarsinnaasut tassaanerupput roulettet, baccarat aamma black jack, pinnguaatillu taakku tassaapput aningaasanoorfiit kasinot akileraarusiivigineqartarnerannik aaqqissuussami pineqartut, tassalu pineqanngillat aningaasanik ikisilluni pinnguaatit pissarsissutaasinnaasut, aningaasanoorfinni kasinoni inissinneqarsinnaasut.

Taamaattumik aningaasanik ikisilluni pinnguaatit pissarsissutaasinnaasut aningaasanoorfinniittut kasinoniittut aammalu "tillinniat illuinnarmik talillinnik" taaneqartartut nunatsinniittut assigiipajaarnerat soqutiginarpallaanngilaq, pinnguaatimmi taakku aningaasanoorfinnut kasinonut aaqqissuussinermi pineqanngimmata.

Aningaasanoorfiit kasinot akuerisaasut Danmarkimi katillutik arfiniliupput, taakkulu pisariitsumik nakkutilliiffiupput. Nunatsinni nuna tamakkerlugu maannakkorpiaq aningaasanik ikisilluni pinnguaatit 240-pput, allatorluinnarlu nakkutigineqarlutik.

Nunatsinni akileraarutip annertussusaanut tunngatillugu Naalakkersuisut erseqqissarumavaat aaqqissuussineq atuuttoq malillugu aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut kisiat akileraarutigitinneqarneq ajormat, aammali taassuma saniatigut eqqukkat 15%-imik eqquiniaanermi akileraarummik akileraaruserneqartarmata, kiisalu sinneqartoorutit aningaasarsianit akileraarutinik, 35%-it 44%-illu akornanniittunik akileraaruserneqartarmata apeqqutaalluni kommunemi sumiinneq. Akileraartarnermi inatsimmi § 17, imm. 1 naapertorlugu aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut ilanngaatigineqarsinnaammat, akileraarummik qaffaagaluaraanni aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat taakku annertoqqataannik appartussaapput, tamannalu landskarsip Kalaallillu Nunatsinni kommunit akileraarutitigut isertitassaannik annaasaqaataassalluni.

Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut sinnerlugit siunnersuutigissavara, Inatsisartunut ilaasortap siunnersuutaata Akileraartarnermut ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa, tassa Inatsisartut aalajangiussitinnagit Ataatsimiititaliamit tunngavilersorneqarnerullunilu suliarilluarneqarniassammat.

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartuni ilaasortaq Jørgen Wæver Johansenip aningaasanik ikisilluni pinnguaatit akileraarutaasa qaffanneqarnissaanik siunnersuutaa pillugu imaak Siumumit oqaaseqarfigissavarput.

Aningaasanik ikisilluni pinnguaatit nalunngilarput nunatsinni annertoorujusuarmik atugaasut. Tamannalu pissutigalugu ilaatigut inuit ataasiakkaat eqqarsaatigalugit aningaasanoorutinik atuineq annertuumik atuisoqartartoq "ilaatigut atornerluisutut taaneqarsinnaasunik".

Tamakkulu pissutigalugit aningaasnoorutinik atuineq assut qaffasissutut taaneqarsinnaalluni, tamannalu pissutigalugu ingerlatsisunik iluanaarutigilluarneqarlutik ingerlanneqartarlutik.

Siunnersuuteqartup tunngavilersuutai Siumumi tapersersorpagut, isumaqarluta aningaasanoorutinut akileraarutit qaffanneqassagaluarpata isertitassat amerlanerannik kinguneqassasoq, isertitallu qaffariaataat sunngiffimmi, timersornermut, inuusuttunut, meeqqanut utoqqarnullu suliniarnermi atorneqarsinnaanerata periarfissiuunneqarnissaa siunnersuuteqartup tunngavilersuinera malillugu Siumumiit taperseratsigu.

Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut qinnuiginiarpagut upernaamut Inatsisartut katersuunnissaannut siunnersuusioqqullugit, Akileraartarnermut Akitsuutinullu Ataatsimiititaliaq suleqatigalugu Inatsisartunut saqqummiusseqqullugit.

Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartunut ilaasortaq Jørgen Wæver Johansen, Siumut, Inatsisartut suliariaasianni paragraf 30, immikkoortoq 3 naapertorlugu Inatsisartut aalajangeqquvai oqaluuserisaq manna Naalakkersuisunut upernaamut inatsisiliuussiffigineqassasoq.

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup akissuteqaammini apeqqutit arlaqartut nalorninartoqarsinnaaneri tikkuartorpai, soorlu assersuutigalugu akileraarusiinikkut isertitat amerlisinnaagaluit aamma akerlianik isertitaanerusinnaagaluit apparsarneqarsinnaallutik aaqqissuussinerup akisunerulerneratigut, soorlumi Naalakkersuisut akissuteqaamminni tamanna erseqqissaraat.

Aamma Danmarkimi kasinot arfiniliusut nunatsinni aningaasanik ikisilluni pinnguaatit 240-t assigiinngissuteqarnerat imminnullu sanilliunneqarsinnaannginnerat tassami aaqqissuussinermi allatorluinnaq nakkutigineqartarmata.

Taamaatumik Atassummiit Naalakkersuisut inassuteqaataat, tassalu maannakkut Inatsisartuni isummerfigitinnagu Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa akueralugu taaseqataaffigissavarput, tassami tassani tunngavilersorluarlunilu suliarilluarneqarniassammat.

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartunut ilaasortaq Jørgen Wæver Johansen siunnersuuteqarpoq aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanut ukioq 2000-imi upernaakkut ataatsimiinnissamut Naalakkersuisut siunnersuuteqaqquneqqassasut Inatsisartut aalajangiutissagaat.

Siunnersuuteqarnerminut tunngavigaa aningaasanoortarfinni aningaasanoorutigineqartartutigut isertinneqartartut ilanngaaserneqartinnagit akileraarummik minnerpaamik 45 procentiusumik Danmarkimitut akileraarusersuisoqartarnissaanik aamma nunatsinni akiliisitsisoqartalissasoq.

Siunnersuut annertuumik teknikkikkut, minnerunngitsumillu sukumiisumik nalilersorneqartariaqarmat Inatsisartunut ilaasortap siunnersuutaa Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut Naalakkersuisut ingerlatseqqinnissaanut siunnersuutaat Inuit Ataqatigiit ilalerparput.

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta siunnersuut Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinnissaa inassutigaarput.

Mads Peter Grønvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutaasussat pinnguaammut ataatsimut aalajangersimasunik akileraarutaajunnaarlutik aningaasanoortoqarneratigut isertitat iluanaarutillu ilanngaasinneqarnissaata isumaa paasilluarlugu Kattusseqatigiinniit taperserparput.

Kattusseqatigiinniit siunnersuummut tapersersiitsinnut tunngavigaarput anigaasanoorutit suulluunniit ulluinnarni inuuniarnermi pisariaqavissutut ilaanngimmata, aammalu tamakkua inuit ilaannut ilaatigut annertuumik tiguaasarnerat arlaatigut iluarsineqartariaqarmat, tassami siunnersuuteqartoq siunnersuuteqarnermini oqaatigivaa siunnersuut akuerineqassappat aningaasat ukiumut 13,5 mio.-nit sinnerlugit Landskarsimut isertinneqartalissasut aammalu siunnersuuteqartup ilanngullugu eqqaavaa aningasat isertinneqartut amerlanersaat tamanut iluaqutaasumik siunertalinnut atorneqarsinnaalluartut. Soorlu assersuutigalugu timersornermut aammalu meeqqat inuusuttuaqqanullu sullissinermut pinaveersaartitsinermullu.

Kattusseqatigiinniit paasisinnaalluarparput nunatta aningaasanik ukiuni makkunani pisariaqartitsinera, tassami allatut ajornartumik aningaasanik aallerfissat aallerfigiusinnaasullu mannakkut ujartorneqarput, taamaattumik Kattusseqatigiinniit eqqaasitsissutigeqqissavarput innuttaasut nalinginnaasumik atugaasa ajornerulinnginnissaat eqqaasitsissutigeqqissagatsigu.

Kattusseqatigiinniit isumaqanngilagut pinnguaatinik iluanaarutip akileraarutaasa qaffanneratigut akileraarummut isertitsiniarneq ajornanerulissasoq. Maannakkut akileraarusiisarneq eqqarsaatigalu 15%-mik akileraarusiisoqartarpoq, pinnatat eqqarsaatigalugit, taava akileraarut soorlu 35%-mut qaffanneqassappat annertunerusumik kingunipiloqarsinnaanera ilimanaateqanngimmat.

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut upernaakkut ataatsiminnissami Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisumut inatsisissatut siunnersuutinngorlugu suliareqqulluggu Kattusseqatigiinniit innersuusstigissavarput.

 

Jørgen Wæver Johansen, Siumut siunnersuuteqartoq:

Siullermik partiit Kattusseqatigiit naalakkersuisullu oqaaseqaataannut tamanut qujavunga, paasivara partiip Siumut Kattusseqatigiillu siunnersuutigisara tamakkiisumik taperseraat, aamma paasivara naalakkersuisut IA-kut Atassutikkormiullu kissaatigigaat siunnersuut aalajangiivigineqartinnani Akileraartarnermi Ataatsimiititaliami suliarineqaqqaarneqarnissaa. Taamatut saqqummiussaqarnersi pillugu qujanaq. Kisitsisinnaanera naapertorlugu takusinnaavara amerlanerussuteqartut taamaalillutik kissaatigigaat imaluunniit kissaataat malillugu ataatsimiititaliami suliarineqarsinnarluni kingusinnerusukkut aalajangiivigineqartussanngorlugu saqqummiunneqassasq.tamannalu soorunalimi uanga ajoriffissaqartinngilara nalunngilluinnaqqissaarakku aamma ataatsimiititaliami sukumiisumik suliarineqareeruni qularnanngitsumik siunnersuutigisattut ilusilimmik ataatsimiititaliaq aalajangiiffigisassamik saqqummiussaqarumaartoq.

Uani aamma maluginianngitsuunngilara naalakkersuisut akissuteqaataanni ilaatigut ima imatullu ajornartigissammat immaqa immini eqqoriaasaqattaarluta imminut akilersinnaannginnissaa taakkartorusupparput, taanna soorunali suleriaaserineqarniarpat suleriaaserineqarsinnaavoq, kisianni aamma suliassat suulluunniit allanngortiternerini aammalu nutaamik aaqqissuussivigineqarnerini soorunalimi aporfissat assigiinngitsut naapitassaasartut qularutigineqarsinnaanngilaq aamma nutaarsiassaanngilaq, taamaattumik soorunalimi naatsorsuutigaara Akileraartarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutini saqqummiutereerpagu aamma maalaartoqarpallaarnani Akileraartarnermut Pisortaqarfimmut tunngatillugu suliassaq naammassiniarneqarumaartoq.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Aallaqqaatigalugu erseqqissaatigissavara naalakkersuisut siunnersuut upernaammut saqqummiussinissamik siunnersuut tunngaviatigut itigartinngilluinnaratsigu, kisiannili tunngaviusumik aalajangernissamik ullumikkut paasisimasagut amigartutut isumaqarfigaavut, taamaattumik assigiinngisitaartumik inassutigineqarpoq ilaatigut Siumukkut siunnersuutigaat naalakkersuisut Akileraanermullu Ataatsimiititaliaq suleqatigiillutik qulaajaassasut, Atassutikkut Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut tamanna pissasoq siunnersuutigaat, Inuit Ataqatigiit naalakkersuisut qulaajaassasut siunnersuutigaat, Akilaartarnermut Ataatsimiititaliap qulaajaneq tamanna ingerlatissagaat siunnersuutigaat taavalu Kattusseqatigiit naalakkersuisut siunnersuusiussasut. Taannali isummerfigivitsinnagu Danmarkimi soorunami akileraarsitseriaaseq nalunngilara issuarniarneqarnavianngitsoq nalinginnaasumik tukattumik akileraarsitseriaaseq Danmarkimi ingerlanneqartoq nunatsinni pisariitsumik akileraarnermik tunngavitsigut inatsiseqarnerput taanna iluarisimaarneqartarmat.

Kisiannili Kattusseqatigiit oqaaseqartuata immaqa paatsuuisimanera una 15%-mik pinnguaatit taakkua ukiumut akileraaruteqaataasarnerat 15%-mik taanna immaqa paatsuuinerusinnaavoq imaluunniit uanga paatsoorsimasinnaavara. Pinnguaatit taakkua tamarmik ataaseq ukiumut 60.000-mik akileraarutaasussaavoq kisiannili eqquilluni ilunaraarut 15%-mik akileraaruserneqartartoq akissutinni oqaatigaara.

Taamaammat naalakkersuisuninngaanniit siunnersuutigissavara siunnersuuteqartup oqarneratut Akileraartarnermut Ataatsimiititaliaq qulaajaassasoq naalakkersuisut tunngaviusumik siunnersuuteqarnissamik. Inatsisartut ataatsimiititaliaat isummissappat naalaakkersuisuninngaanniit tulluartutu isigaarput. Taavalu taakkua isummernertik naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat misissuereerlutik inatsimmik allannguinissamik naalakkersuisut qinnuigineqassanersut imaluunniit misissuinerata kinguneranik siunnersuutip itigartinneqarnissaanik isummernerat, taanna toqqammavigalugu naalakkersuisut suliumaarpugut, tassa isumaqarpunga taanna ullumikkut oqallinnerut tamanna inernerigaa.

 

Mads Peter Grønvold, Kattuuseqatigiit oqaaseqartuat:

Paatsoornalaartumik immaqa oqaatigisimavara, kisianni eqqarsaatigaara uani maannakkut aningaasanik ikisilluni pinnguaammi eqqorneqartut pinnguartup eqqugai 15%-mik ilanngarneqartarput taanna aallaavigalugu oqaaseqarpunga. Taava soorlu 35%-mik akileraaruserneqarnissaat taakku eqqorneqartut akileraaruserneqassappata 35%-mik annertuuumik ajornartorsiutaasinnaanera uagut ilimaginnginnatsigu, taannaana oqariartuutigiginga.

 

Daniel Skifte, Atassutip oqaaseqartua:

Una Atassumminngaanniit erseqqissaatigiinnassavara soorlu taamaattoqartillugu oqaaseqarnermi siullermi assigiinngitsut agguluttutullusooq isikkoqarput, taamaattumik Atassutip siunnersuutaa una Akileraartarnermut Akitsuuteqarnermullu Ataatsimiititaliap qulaajaaqqaarnissaa, taamaalereeruni naalakkersuisut suliassaq tigussavaat. Suli uppernarsarpara taamatut oqarnitta aallaaviginissaa tassami erseqqimmat assersuutigalugu Kattusseqatigiit paatsoornarsinnaasunik oqarput allaat 15%-minngaanniit 35%-mut akileraarutip qaffannissaa taallugu. Paasivara siunnersuuteqartup akornutissaqartinngikkaa siunnersuutini Akileraarnermut Akitsuuteqarnermullu Ataatsimiititalimi qulaajarneqassappat, taamaattumik neriuppunga taamatut inerneqarumaartoq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassa allanik oqaasissaqartoqanngilaq. Tassa uppernarsissavara oqaaseqartut kingulliup erseqqilluinnartumik oqaatigimmagu aammalu paasigakku siunnersuuteqartup taanna aamma ajoriffissaqartinngikkaa, tassa taamaalilluni taanna suliaq taamatut ingerlaqqissaaq, tassa Akileraartarnermu Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiititaliamut ingerlaqqittussaassaaq. Qularnanngitsumik upernaakkut ukioq 2000-mi ataatsimeeqqinnissatsinnut aamma saqqummiunneqarsinnaanngoqqilluni.