Oqaluuserisassani immikkoortoq 97 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 1. november
1999 nal. 15.07
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq:
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat.
Anthon Frederiksen,
Kattusseqatigiit:
Piniartut arlallit
apeqquteqartarnerat tunngavigalugu Qasigiannguit eqqaani Naternami
umimmaliussat pillugit apeqquteqarniarpunga, tassami umimmaat amerlassusaat
maannamut qanoq missiliorneqarsimanersoq aammalu piniagaasalersinnaanerat qanoq
isumaqarfigineqarnersoq paaserusukkakku.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Tassa apeqquteqaammut
akissutissara uani saqqummiussassara ilaatigut tassa tunngaveqarpoq
Pinngortitaleriffimmut paasissutissanik aallaaveqartunik.
1993-imi augustimi
Kangaatsiap kommunianut umimmaliunneqartut 31-t tamarmik qaammatinik 15-inik
utoqqaassuseqarsimapput. Arnavissat 21-upput angutivissallu qulit. Naternami
pissutsit pitsaanerpaasimappata 1995-imi piaqqinerit siulliit pisimassapput.
Tamatuma kingorna umimmaat amerliartornerat naatsorsoruminaappoq. Kangerlussuarmi umimmaat ukiumut
28-37%-imik amerleriartarsimapput. Taamaattoq sumiiffinni allani
umimmaliiffiusimasuni ukiumut amerleriaataasartoq 14-24%-it
akornanniissimapput. Pinngortitaleriffik maanna isumaqarpoq Naternami
amerleriaataasartup 14-24%-iunissaa ilimanarnerusoq.
Ilimagisat tamakku eqqorpata
tamanna isumaqarpoq, 1999-imi tassa ukioq manna aasaanerani Naternami umimmaat
60-it 90-illu akornanniissinnaassasut. Ukiullu tallimat ingerlaqqippata, tassa 2004-mi
114-init 266-it akornanniinnissaat ilimanaateqarluni, taavalu 2009-mi 221-t
aammalu 781-it akornanniinnissaat ilimanarluni, kiisalu 2014-imi 426-niit
2.290-inut amerlassuseqarsinnaassallutik.
Pissusissamisoormat
ilisimatitsissutigineqassaaq naatsorsuutigisamik amerleriaataasussaq aamma
maannakkut umimmaat amerlassusiat Inatsisartunut ilaasortap Anthon
Frederiksenip 1998-imi upernaakkut ataatsimiinnermi Naternami umimmaat
amerlassusiannik apeqquteqaataanut tunngatillugu ilisimatitsissutigineqartunit
appasinnerungaatsiarmata. Tamanna pissuteqarpoq taamanikkut
Pinngortitaleriffiup Kangerlussuarmi umimmaat amerleriaatigisartagaat
qaffasissoq aallaavigisimammagu.
Naatsorsuusiaq saqqummiunneqartoq
soorunami aatsaat eqqortuusoq unioqqutitsisumik piniartoqartarsimanngippat.
Ajoraluartumik 1994-imi unioqqutitsisumik piniartoqartarnera
nalunaarutigineqarpoq, tassa umimmaliinerup ukiuata aappaaguani.
Umimmaliussanut taama ikitsigisunut taama soqutigittaatsigineq soorunami
umimmaat amerliartornissaannut ajoqutaarujussuarsinnaavoq, taamaattumillu
neriuutigisariaqarparput taama pisoqarsimanera ataasiaannartumik pisimassasoq.
Paasissutissiissutit tamakku
tunngavigalugit Naalakkersuisut aalajangiusimavaat suli tunngavissaqanngitsoq
Naternami umimmannik pisassiisoqarnissaanik aalajangernissamut. Ilanngullugu
eqqaamaneqassaaq, umimmaliisoqarneranut atatillugu umimmaliisoqarnissamik
pilersaarusiani aalajangiunneqarmat, umimmaat sivikinnerpaamik ukiuni qulini
eqqissisimatinneqassasut, tassa 2003-p tungaanut. Tamatumunnga atatillugu
isiginiarneqassaaq Kangerlussuarmi umimmaliinermiit ukiut 23-t qaangiummata
aatsaat piniarneqarsinnaanerat ammaanneqarmat. Taamaattumik aamma
Pinngortitaleriffiup umimmaqassutsimik naatsorsuusiai nutaat tunngavigalugit
immaqa ukiunik qulinik eqqissisimatitsineq sivikippallaarpoq, kisianni
ukiualunnguit qaangiuppata Pinngortitaleriffik tamaani kisitsereerpat pissutsit
naliliiffigeqqinneqarsinnaassapput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Qujanaq akissuteqaammut
ersarissumut. Kisianni tassa pakatsissutigilaarpara amerlassusiliinermut
soorunami 100%-imi paasisinnaanngikkaluarlutigut immaqa qanoq amerlatiginersut
Naternami missingersuutaannarmik naatsorsuusiortoqarsimanera. Tassami
nalunngilarput ukiuni kingullerni, assersuutigalugu tuttut kisinneqartartut
naak kisikkuminaassagaluartut, kisianni kisitsit aalaakkaanerusut pissagaanni
naatsorsuutigisimagaluarpara immaqa Naternami umimmannik
kisitsisoqarsimasinnaanissaa. Kisianni taamaattoqarsimanngitsoq paasivara,
qujanaq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.