Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 97

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nęste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 1. november 1999 nal. 15.07

Oqaluuserisassani immikkoortoq 97

Qasigiannguit eqqaani Naternami umimmaliussat amerlassusaat aammalu piniagaasalersinnaanerat qanoq isumaqarfigineqarnera pillugu pingasunngornikkut apeqquteqaat.

(Anthon Frederiksen)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat.

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Piniartut arlallit apeqquteqartarnerat tunngavigalugu Qasigiannguit eqqaani Naternami umimmaliussat pillugit apeqquteqarniarpunga, tassami umimmaat amerlassusaat maannamut qanoq missiliorneqarsimanersoq aammalu piniagaasalersinnaanerat qanoq isumaqarfigineqarnersoq paaserusukkakku.

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Tassa apeqquteqaammut akissutissara uani saqqummiussassara ilaatigut tassa tunngaveqarpoq Pinngortitaleriffimmut paasissutissanik aallaaveqartunik.

1993-imi augustimi Kangaatsiap kommunianut umimmaliunneqartut 31-t tamarmik qaammatinik 15-inik utoqqaassuseqarsimapput. Arnavissat 21-upput angutivissallu qulit. Naternami pissutsit pitsaanerpaasimappata 1995-imi piaqqinerit siulliit pisimassapput. Tamatuma kingorna umimmaat amerliartornerat naatsorsoruminaappoq. Kangerlussuarmi umimmaat ukiumut 28-37%-imik amerleriartarsimapput. Taamaattoq sumiiffinni allani umimmaliiffiusimasuni ukiumut amerleriaataasartoq 14-24%-it akornanniissimapput. Pinngortitaleriffik maanna isumaqarpoq Naternami amerleriaataasartup 14-24%-iunissaa ilimanarnerusoq.

Ilimagisat tamakku eqqorpata tamanna isumaqarpoq, 1999-imi tassa ukioq manna aasaanerani Naternami umimmaat 60-it 90-illu akornanniissinnaassasut. Ukiullu tallimat ingerlaqqippata, tassa 2004-mi 114-init 266-it akornanniinnissaat ilimanaateqarluni, taavalu 2009-mi 221-t aammalu 781-it akornanniinnissaat ilimanarluni, kiisalu 2014-imi 426-niit 2.290-inut amerlassuseqarsinnaassallutik.

Pissusissamisoormat ilisimatitsissutigineqassaaq naatsorsuutigisamik amerleriaataasussaq aamma maannakkut umimmaat amerlassusiat Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip 1998-imi upernaakkut ataatsimiinnermi Naternami umimmaat amerlassusiannik apeqquteqaataanut tunngatillugu ilisimatitsissutigineqartunit appasinnerungaatsiarmata. Tamanna pissuteqarpoq taamanikkut Pinngortitaleriffiup Kangerlussuarmi umimmaat amerleriaatigisartagaat qaffasissoq aallaavigisimammagu.

Naatsorsuusiaq saqqummiunneqartoq soorunami aatsaat eqqortuusoq unioqqutitsisumik piniartoqartarsimanngippat. Ajoraluartumik 1994-imi unioqqutitsisumik piniartoqartarnera nalunaarutigineqarpoq, tassa umimmaliinerup ukiuata aappaaguani. Umimmaliussanut taama ikitsigisunut taama soqutigittaatsigineq soorunami umimmaat amerliartornissaannut ajoqutaarujussuarsinnaavoq, taamaattumillu neriuutigisariaqarparput taama pisoqarsimanera ataasiaannartumik pisimassasoq.

Paasissutissiissutit tamakku tunngavigalugit Naalakkersuisut aalajangiusimavaat suli tunngavissaqanngitsoq Naternami umimmannik pisassiisoqarnissaanik aalajangernissamut. Ilanngullugu eqqaamaneqassaaq, umimmaliisoqarneranut atatillugu umimmaliisoqarnissamik pilersaarusiani aalajangiunneqarmat, umimmaat sivikinnerpaamik ukiuni qulini eqqissisimatinneqassasut, tassa 2003-p tungaanut. Tamatumunnga atatillugu isiginiarneqassaaq Kangerlussuarmi umimmaliinermiit ukiut 23-t qaangiummata aatsaat piniarneqarsinnaanerat ammaanneqarmat. Taamaattumik aamma Pinngortitaleriffiup umimmaqassutsimik naatsorsuusiai nutaat tunngavigalugit immaqa ukiunik qulinik eqqissisimatitsineq sivikippallaarpoq, kisianni ukiualunnguit qaangiuppata Pinngortitaleriffik tamaani kisitsereerpat pissutsit naliliiffigeqqinneqarsinnaassapput.

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Qujanaq akissuteqaammut ersarissumut. Kisianni tassa pakatsissutigilaarpara amerlassusiliinermut soorunami 100%-imi paasisinnaanngikkaluarlutigut immaqa qanoq amerlatiginersut Naternami missingersuutaannarmik naatsorsuusiortoqarsimanera. Tassami nalunngilarput ukiuni kingullerni, assersuutigalugu tuttut kisinneqartartut naak kisikkuminaassagaluartut, kisianni kisitsit aalaakkaanerusut pissagaanni naatsorsuutigisimagaluarpara immaqa Naternami umimmannik kisitsisoqarsimasinnaanissaa. Kisianni taamaattoqarsimanngitsoq paasivara, qujanaq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.