Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 6. maj 1997 nal. 14.25
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt.
Evald Brĝndlund, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:
Upernaaq manna inatsisartut ataatsimiinnissaannut qimmit nerukkatissiorfissaqalernissaanut siunnersuummik nassiussaqarsimavunga.
Qinikkat eqqartukkatta ilagilernikuuvaat nunatta pissarititaanik atorluaanerulernissarput, taa-maattumik uanga tunginninngaanniit pisariaqarsoraara piniartortatta aalisartortattalu aningaasarsiornerannut iluaqutaasussamik puisit pisarineqartartut neqaasa ilai eqqaannarnagit atorluarnerusariaqarivut, aammami tamatuma saniatigut aalisakkat perlukorpassuinik sineriammi peqartoq nalun- ngilarput.
Tamatta nalunngisatsituut nunarput inoqaleqqaarmalli qimmeqarfiusimavoq taamaattuassal-lunilumi, kisiannili eqqarsarnartoqarpoq nunarput qimminut nerukkatissiarineqarsinnaasorpas-suarnik naammattunik peqaraluartoq ilaatigut eqqaasarniarluta avataaninngaanniit tikisittakkavut ukiumut tonsit taama amerlatigisut nunatta pissarititaat atorlugit suliarineqarsinnaagaluartut.
Ukiumut qimminut nerukkaatissaat avataaninngaanniit tikisittakkavut amerlassusai KNI-mut paasiniarsimavakka taassumalu aamma kopia uani ilanngunneqarsimalluni. Annertuumik nassuiaatissaqarnanga aamma taassuma kopia ilanngussimasara imminik oqaluttuareermat, taamaattumik siunnersuutiginiarpara nunatsinni qimmit nerukkaatissiorfeqarlernissaanik suliniutinik aallarniisoqarniaqqullugu.
Tassani assersuutigalugu eqqaasimavara siunnersuutinni nunaqarfinni suliffissaaleqisoqaqimmat Diskobugtimi ilaaniluunniit nunaqarfiit arlaanni suliarineqarsinnaanerat siunertarigakku.
Paviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Qimminut nerukkaatissiornissamik aallartitsisoqarnissaanik siunnersuut hr. Evald Brĝndlund-mit saqqummiuneqartoq siunnersuutitut aalajangiivigisassatut innersuussutigineqarpoq.
Hr. Evald Brĝndlund-ip siunnersuummut ilanngussaqarpoq, tassannga takuneqarsinnaalluni KNI-ip 1996-mi qimminut nerukkaatissat katillugit 170 tonsit nunatsinnut eqqussimagai. Tamatuma saniatigut ilimagineqarpoq niuertut allattaaq soorlu Brugsen aamma niuertut namminersortut aammattaat qimminut nerukkaatissanik annikigisassaanngitsunik nunatsinnut eqqussuisartut.
Nioqqutissat eqqussukkat pillugit kisitsisitigut paasissutissani nerukkaatissat eqqussukkat tamarmiusut qimmit qitsuillu nerisassaat ukiut qulit ingerlaneranni taamaaginnakannersimapput ukiumut 400 tons missaaniittarlutik, 3 mill. kr.-it missiliorlugit nalillit. Tamanna agguaqatigiissillugu eqqunneranni akiata kiilumut 8 kr.-nit missiliorpaat tuninerannilu akiat 15 - 20 kr.-nit missaannilluni. Tamakkua eqqunneqartut qimminut qimuttunut aammalu illumi uumasuutinut qanoq amerlatigisorpiaat atorneqartarnersut immikkut paasissutissartaqanngillat.
Qimminut nerukkaatissiorfimmik pilersitsisoqarnissaa ukiorpassuarni eqqarsaataasarsimavoq. Akilersinnaassusiali paasiniarlugu sukumiisumik aningaasaqarniarnikkut misissueqqissaarnissaq pisariaqarpoq aningaasarsiornikkut imminut nammasinnaasumik qimminut nerukkaatissiorfimmik pilersitsisoqartinnagu. Soorlu nunatsinnut eqqusukkat pillugit kisitsisitigut paasissutissani takuneqarsinnaasoq eqqussukkat ima amerlatiginngitsut suliffeqarfimmik qimmunut nerukkaatissiornermik siunertaqarluni suliffiusussamik pilersitsinissaq piviusorsiorpallaarani. Illuatungaatigut taamaatut nioqqutissiornissaq piviusorsiopalaarneruvoq suliffeqarfimmi nerisassanik nioqqutissiorfimmi tassannga neqit sinnikuinik igitassat pineqarsinnaammata.
Tassa nioqqutissianik sinnikorpassuit ullumikkut sinerissami takuneqarsinnaasut najukkami namminermi nioqqutissiornermut assigiingitsunut iluaqutigineqarsiinnaapput taamalu suliffeqarfinnut saniatigut isertitaqarfiullutik. Tassaasinnaapput aalisakkanit aammalu miluumasut imarmiut nioqqutissiarineqarneranni sinnikut igitassat.
Miluumasunut imarmiunut atatillugu oqatigineqarsiinnaavoq Sisimiut Foods A/S puisit neqaan- nik nioqqutissiornermini sinnikunik qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiormat. Tamakku najukkami namminermi tuniniarneqartarput kiilumut 3 kr.-it missaannik akilersillugit. Tassuuna suliffeqarfiup igitassanik ajornartorsiut anigorpaa aammalu taakku eqqaavissuarmut igikkiartortarnissaannut assartuineq piffissarlu atugassaagaluaq sipaartarlugu. Nioqqutissiorneq aserorterivimmik 75.000 kr.-nik missaanni akilimmik aningaasaliinikkut annertusineqarsinnaavoq.
Royal Greenland nunaqarfinni tunisassiorfiisa ilaanni uukkat panertut eqalussuillu nerpii nerukkaatissatut nioqqutissiarineqartarput. Tamakkua saniatigut soorlu assersuutigalugu Ilulissani qalerallit perlukui qanoq amerlatigigaluarnersut kiilumut 5 - 10 kr.-ilerlugit tunineqartarput.
Ittoqqortoormiini inuussutissarsiornermut isumalioqatigiinnit inuussutissarsiorneq pillugu suliniutitut Royal Greenland peqatigalugu najukkami namminermi puisinit tunineqartartunit qimminut nerukkaatissiortoqartalernissaa aalajangiunneqarpoq. Royal Greenland suli maannamut aningaasarsiornikkut naatsorsuutinik suliaqarsimanngilaq. Pilersaarut nunaqarfinni ingerlatsineq pillugu isumatigiissummut ilanngunneqassaaq.
Qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiorneq najukkami namminermi suliniutigineqarpat pit-saanerussasoq nalilerneqarpoq, suliffeqarfik inissiaqartitsillunilu akissaqarpat. Peqatigisaanilli nalilerneqarpoq nioqqutissiornermik misilittakkanik katersinissaq nioqqutissiornermillu ataqatigiissaarinissaq pisariaqartinneqarsinnaasoq, taamaalilluni nunatsinnut eqqussuineq sapinngisaq tamaat millisinneqarsinnaaqqullugu taamalu najukkami namminermi sulisoqarnermut iluaqusiilluni.
Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna inassutigaara siunnersuut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiitaliami suliarineqaqqissasoq.
Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝndlund-ip qimminut nerukkaatissiorfeqalernissanut siunnersuutaanut ilanngussami takuneqarsinnaavoq KNI Pisiffik nerukkaatissanik tikisitsisartoq 170 tons angullugu annertussusilinnik. Qularnanngitsumillu niuertarfiit allat nalunaarusiortuuppata tassuuna takuneqarsinnaalissagaluarpoq nerukkatissanik qanoq annertutigisunik eqqussuisoqarnersoq.
Siumut-miit ilisimavarput nunatsinni qimuttunik qimmeqarfiusuni qimminut nerukkaatissat qimmeqartuni namminermit pissarsiarineqartut saniatigut aasaanerani ammassaat sissarparneranni ammassannik panertulineq ingerlanneqartartoq. Tamakkualu ilarpassui KNI-mut tunineqartartut inuit nerisassaattut, nersutinullu nerukkatissatut KNI-minngaannit tuneqqinneqartunik.
Tamakkua tamaasa ataatsimut isigalugit nerukkaatissanillu nioqqutissiorsinnaaneq siusinnerusukkut inimi maani arlaleriartumik eqqartorneqartareermat Siumut-miit isumaqarpugut qimminut nerukkaatissaliorfimmit pilersitsinissaq sulissutigisariaqalersoq.
Aalisarnermut Naalakkersuisoq ilumoorpoq oqarami: AAalisakkanik nioqqutissianik sinnikorpassuit, ullumikkut sinerissami takuneqarsinnaasut, najukkami nammineq nioqqutissiornermut assigiinngitsunut iluaqutiginiarneqarsinnaapput@ oqaasialu ilaneqarsinnaavoq oqarluni; maannakkut nersutit nunamiut, tassani pivakka savat, tuttut umimmaallu, kiisalu miluumasut imarmiut neqaannik nioqqutissiorfiit perlukuinik igitassat atorluanngisavut, minnerunngitsumillu nuna- nut kangillernut puisit neqaanik nioqqutissiulerutta perlukut eqqaannagassavut, qimminut nerukkaatissaliornermi atussallugit piukkunnartuussapput.
Ullunimi aggersuni oqaluuserisassatta ilagissavaat, nersutinik toqoraavinniit perlukut maannakkut nunamut assaallugit matoorneqartartut, allatut ittumik aaqqissuussaanissaanut aalajangersagassaq.
Siumumiit isumaqarpugut najukkami namminermi nioqqutissiorsinnaaneq pitsaaqquteqara-luartoq, nunatta sinnerani qimuttunik qimmeqarfiunngitsuni nerukkaatissaliorsinnaaneq mattuttariaqanngitsoq. Nunaqarfippassuimmi tunisassiorfeqarput atorluarneqarnerusinnaasunik. Tamakkua ilaat arlaatigut suliassaqartinniarneqarsinnaapput, assersuutigalugu qimminut nerukkaatissaliornermik.
Pisortat imaluunniit namminersortut ingerlataannik suliffinnik pilersitsineq sunaluunniit, suliffissaaleqinerup annikillisarneranut iluaqutaasarmat siunnersuut Siumumiit taperserparput.
Siumumiit taamatut oqaaseqarluta Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝnlund-ip qimminut nerukkaatissaliorfissamik siunnersuutaa, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiitsitaliami oqaluuserineqartussanngorlugu inassutigaarput.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsisoqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortaq Evald Brĝnlund siunnersuuteqarpoq.
Siunnersuut soqutigalugu Atassummit sammisimavarput, apeqqut pineqartoq ataasiarnagu siornagut Inatsisartuni sammineqartarsimanera aallaavigalugu.
Atassummit erseqqissassavarput, piniartutut inuussutissarsiuteqarneq tassaammat; pinngortitarsuarmut peqqarneeqisumut atassuteqarluni kulturetoqqatsinnik ingerlatsinerup sorlaa. Qajaannannguamiit angallatit sukkasuuliat atorlugit ingerlanneqalersimagaluarluni, kalaallip anersaavani katatsitassaanani maggussimavoq, ullumi siunissamilu ilaqutariippassuarni anigaasarsiutitut toqqammavigineqarluartussaq. Puigussanngilarput piniartutut inuussutissarsiuteqarneq inuussutissarsiutaammat inuussutissarsiutinut allanut naleqqiullugu ilungersunarnerungaartoq, nukersornartorujussuullunilu. Piniartullu nuliaannut assorsuaq sulerulunnartoq, piffissarujussuarlu atoqqaarlugu aatsaat aningaasarsiutigineqasinnaalluni.
Taamaattumik pisariaqarpoq piniartut aningaasarsiorneranni tapertarineqarsinnaasut pimoorullugit aqqutissiuunneqarnissaat, soorlu piniartoqarfinni puisit pisarineqartartut inuuniarnermi atugassatut sinneqarsimagaangata, sinneruttut allatut iliorlugit piniartut aningaasarsiornerannut iluaqutigineqarnissaat, soorlu qimminut nerukkaatissiaralugit aamma siunnersuuteqartup siun-nersuummik saqqummiussaqarnermini tamanna toqqammavigigaa malugisinnaavarput.
Qujanartumik siunnersuuteqartup anguniagaatut, nunatsinni qimminut nerukkaatissanik, nunatta nammineq tunniussinnaasai atorlugit aallartisaasoqarnissaa piffinni ataasiakkaani ingerlanneqalersimammat, soorlu Tunumi Kuummiuni suliffissuarmi puisip neqaanik qimminut nerukkaatissanik tunisassiortoqalersimavoq, qimminut nerukkaatissanik nunatta avataaniit tikisittakkatsinnik unammillerluarsinnaasunik. Maannakkuugallartorlu Tunumi taamaallaat tunineqartartunik. Taamatut periarfissiineq qujanarpoq, piniartunullu iluaqusiilluni.
Aamma Naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigaa, Sisimiuni puisit sinnikuinik akikitsun-nguanngorlugit tunisassiortoqalersimasoq, assut aamma tamanna tusarlugu nuannerpoq.
Atassummit isumaqarpugut Illoqqortoormiuni tunissassiorfeqareermat, qimminut nerukkaatissanik tunisassiortoqarsinnaanera aningaasarpassuit atunngikkaluarlugit piviusunngortinneqarsinnasoq, ullumikkut misilittagaareersut iluaqutigalugit.
Matumuuna Atassummit kissaatigissavarput Illoqqortoormiuni periarfissat sukumiisumik Naalakkersuisunit misissorneqassasut.
Nunatta tunniussinnaasaanik atorluaanissaq eqqartorneqartillugu, Atassummit oqaatigissavar- put nunatta kujataani, tassalu Narsami savanik toqoraavimmi savat tuttullu erlaviisa, nunamut matoorullugit igiinnarneqartartut, qimminut nerukkaatissanngorlugit suliarineqartarsinnaanerisa periarfissiuunneqarnissaat misissorneqaqqullugu, nunatsinni suliffissanik nutaanik pilertitsiviusinnaasut suulluunniit iternga tikillugu iluaqutiginiarneqarnissaat pisariaqarmat. Nunatta avataaniit pilersorneqarnerput siunissami killilersimaarneqartariaqarmat.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut taperserlugu Aalisarnermut Piniarnermullu Ataatsimiititaliami sammineqarnissaa aamma akuersaarparput.
Mannasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinniit Evald Brĝnlund-ip qimminut nerukkaatissaliorfeqalernissaanik siunnersuutaa soqutigalugu eqqartorsimavarput.
Ukiuni kingullerni qimmit nerukkaatissat Danmarkiminngaanneersut tikisinneqartartut atugaaleriartorput. Qamutini inikinnertik piinnarnagu aammali qimminut qimuttunut tulluarsagaanertik pillugu, tassa orsoq nukissarlu annertuut akuutinneqarmata, minnerunngitsumillu aasaanerani nerukkaatigineqartarlutik.
Ukiunilu tulliuttuni takornariat amerliartorneranni, qimussimik takornariartitsisartut unnuiartortartut aamma ikiliartornavianngilluinnarmata, nerukkaatissat taakku pineqartut amerliartornissaat qularinngilarput.
Maannakkut malaatiinnarlugu soorunami aalajangersinnaanngilarput imminut akilersinnaasumik qimminut nerukkaatissiortoqalersinnaanersoq. Inuit Ataqatigiinni ilisimavarput misissuinerit assigiinngitsut ingerlanneqartareersimasut, nalinginnaasumillu inerniliinerit imatut nipeqartinneqartarlutik;
- massakkut assartuinermi akigitinneqartut atorlugit nerukkaatissiornermut atugassat, nerukkaatissiorfimmut assartorneqaqqaassappata akisuallaartoq, taamaalilluni oorinik iluanaarutaasinnaanani qimminut nerukkaatissiorneq. Illuatugaatigulli nerukkaatissiornissamut atugassat, illoqarfimmi nerukkaatissiorfiusussamiippata nerukkaatissiornissaq imminut napatissinnaasumik ingerlanneqarsinnaanera isumalluarfigineqarsinnaalluni, illut tunisassiorfissamut atugassat pigineqareerpata.
Inuit Ataqatigiinni paasissutissat taamaattut isumalluarfigaavut, nerukkaatissiorfimmik pilersitsisoqarsinnaaneranut, tassami apeqqutaaginnalissammat aallartitsiniarnermi oqilisaanissamut oqartussanit qanoq piumassuseqarfigineqartiginersoq.
Naalakkersuisup akissuteqaammini oqaatigaa, ukiumut qimminut nerukkaatissat 400 tonsit pallillugit tikisinneqartartut. Qimminullu nerukkaatissiorfissamik pilersitsiniarutta akuutissatsinnik amigaateqanngeqaagut, tassami puisit aalisakkallu pisarisartakkatta sinnikorisartagaat, kiisalu rejerniartut kilisallutik aalisakkat pisarisoortagaat maannamut maangaannaq igiinnarneqartartut ikinngeqaat atorluarsinnaagaluarlutillu. Saqqummiisullu siuliisa aamma oqaatigaat kujataani savaaqqat allallu erlavii matuuginnarneqartartut.
Inuit Ataqatigiinnilu isumaqarpugut ukiumut 400 tonsit nunatta avataaniit tikisinneqartartut annertoorujussuusut, qularinngilarpullu nammineq qimmit nerukkaatissaanik pilersuilernitsigut, tassa avataaniit tikisittakkatta ikilisinneqarnerisigut nunatta aningaasaqarniarneranut iluaqutaalluartussaammat. Massakkut tunisassiorfinnik pilersitsiniarnermi misissuinerit annertoorujussuarmik isiginiartarpaat aningaasat sinneqartoorutaasut qanoq amerlatigisut kaasarfinnut ikineqarsinnaaneri. Inuit Ataqatigiinniit isumaqarpugut annertunerusumik aamma isiginiarnerulertariaqartoq, immitsinnut pilersulernissamut anguniakkat, tassa nunatsinnut iluaqutaasinnaasut anguniarnissaat.
Nunatta nammineq annertunerpaamik pilersulernissaanut anguniagaqartilluta immikkorluinnaq aqqutissiuussinerit atortariaqarpavut, soorlu innaallagissamut assartuinermullu akigititanik immikkut aaqqissuinitsigut. Nalunngilarpummi nunatsinni innaallagissiorfinni innaallagiaq pilersinneqartoq tamarmi atorneqarneq ajortoq igiinnarneqartarlunilu. Orniginartuuvoq innaallagissap pilersinneqarnerata akia atorlugu akigitinneqartarnissaa, kiisalu atuinermut umiarsuit usisinnaassusiat tamakkerlugu atorneqarneq ajortup, usigisinnaasap atorneqanngitsoortut immikkut akilersillugu atorsinnaanera. Tassani erseqqissassavara, tassa suliffinnik pilersitsiniarnermi uani pineqartumut assingusunut.
Akimikkut unammillersinnaalluarlutik puisit neqaat, qalerallilluunniit sinnikuinik nerukkaatissanik neqoroortoqalerpat qularutissaanngilaq puulukit, kukkukuuaqqat nersussuillu sinnikuinik nerukkaatissiarineqartunik pilerigineqarnerussasut, kiisalu piumassuseqarluni pimoorusillunilu qimminut nerukkaatissiorfimmik aqqutissiuusseqataarusunnermik anersaaqarluni una suliaq ingerlanneqarpat.
Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigissavarput Tunisassiornermut Ataatsimiitsitaliamut ingerlateqqinneqassasoq, malugaaralu partiit ilaasa oqaaseqarnerminni Aalisarnermut Ataatsimiitsitaliamut unnersuussutigaat, neriuuteqarfigalugulu suliap ingerlateqqilluarnissaa.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Suliniutit suulluunniit nioqqutissat
nunatsinnut eqqussorneqarnerannik killilersimaarinninnermik kinguneqarsinnaasut
Akulliit Partiiata tamatigut tapersersortarpai, isumaqartuarlunilu taamaattunik
pilersitsiniarnerit tapersersortariaqartut aamma sapinngisamik
akimmisaarfissaqanngitsumik pilersinneqarnissaat eqqumaffigisariaqartoq.
Inatsisartuni ilaarsortap Hr. Evald
Brĝnlund-ip siunnersuutitut aalajangiivigisassatut saqqummiussaa tamakkununnga
ilaavoq, assullu soqutiginarluni.
Aammattaaq isumaqarpunga qimminut nerukkaatissiorfimmik
pilersitsissagaanni, pitsaanerpaassasoq tamanna najukkami nammineq pippat,
aammalu pisariaqartinneqassasoq taamatut tunisassiornerup
ataqatigiissaarneqarnissaa, misilittakkallu ataatsimut katersorneqarnissaat,
taamaalilluni nunatsinnut tamakkuninnga eqqussuineq sapinngisamik
annikillilerneqarniassammat kiisalu najukkani ataasiakkaani suliffissaqarniarnermut
iluaqutaalluni.
Taamaattumik siunnersuutip Aalisarnermut
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiitsitaliamut suliarisassanngorlugu
ingerlateqqinneqarnissaanik inassut matumuuna taperserpara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Qimminut nerukkaatissarsiorfeqalernissaq
pillugu Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa
soqutiginarluinnarpoq. Nioqqutissat nunatsinnut amerlavallaartut
tikisinneqartarnerat killilersimaarniarlugu, minnerunngitsumillu pigisatta
atorluarneqarnissaat siunertaralugu. Aammalu minnerunngitsumik aningaasat
nunatsinni kaaviiaarnerulernissaat eqqarsaatigalugu siunnersuut
tapersersortariaqarpoq.
Taamaattumik Naalakkersuisup oqarneratut
Sisimiut Food A/S-imut atatillugu aserorterivimmik 75.000 koruunit missaanik
akilimmik pilersitsinikkut qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiortoqarsinnaappat
soormi nunamut tamarmut pilersuisinnaasumik aammalu nerisassanik nioqqutissiorfittalimmik
pilersitsinissaq anguniarneqarsinnaassanngila? Nunatsinni naammattorsuarnik
nioqqutissanik peqareerpugut, ullumikkut atorluarneqanngitsunik.
Naggataatigut naqqiutigilaassavara
Ilulissani qimminut nerukkaatissat qalerallit perlukui akuugaanngitsut
allatulluunniit suliaanngitsut, taamaallaalli blok-inngorlugit qerititat
kilo-mut 1 koruunit missaanni akeqarmata.
Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuutip
Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiitsitaliaani
suliarineqarnisaa taperserpara.
Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taamaalillutalu oqaluuserisassaq taanna
naammassivoq, tamarmillu oqaaseqartut Naalakkersuisut aamma siunnersuutaattut
udvalg-imut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu udvalg-imut
suliassanngortinnissaanik siunnersuut akuersaarpaat, suliassaq taamaalilluni
ingerlaqqis-sinnaanngorpoq.
Oqaluuserisaq
naammassivoq.
Ataasinngorneq 2. juni 1997 nal. 14.30
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt:
Taanna nangeqqiineruvoq, siullermik
oqaluuserinikuuarput, Evald Brĝnlund
tassani siunnersuuteqarpoq saqqummiussinikuullunilu.
Maannakkut Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siulittaasua saqqummiussissaaq, Siverth K.
Heilmann.
Siverth K. Heilmann, Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siulittaasua:
Qimminut nerukkaatissiulernissamik
aalajangernissamut siunnersuut pillugu, Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa saqqummiutissavara.
Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝndlundip
qimminut nerukkaatissiulernissamik Inatsisartut aalajangernissaannut
siunnersuuta, marlunngorneq 6. maj 1997 Inatsisartuni Aalisarnermut
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliassanngortinneqarpoq.
Ataatsimiititaliap aalajangernissamut siunnersuut
pingasunngornermi 21. maj 1997 oqaluuseraa makkulu oqaatigissallugit:
- Ataatsimiititaliap
aalajangernissamut siunnersuut peqqissaartumik oqaluuseraa tunnga- viatigullu tapersersorsinnaallugu,
Ataatsimiitaliaq isumaqarmat suliniutit, nunatta nioqqutissanik eqqussugaanik killiliisinnaasut aammalu nammineq
pilersornissaanut annertusaataasinnaasut,
tapersersorneqartariaqartut.
- Taamatuttaaq
Ataatsimiititaliap siunnersuut tapersersornartippaa, perlukut uumasunit
miluumasunit imarmiunit nunamiutanillu
toqoraanernik kiisalu aalisariutit saniatigut pisaannit pisut,
imaanut eqqaannarnagit nunamullu
assallugit igiinnarnagit iluaqutigi neqarnissaannut
periarfissiissammat.
- Peqatigisaanik
qimminut nerukkaatissiorneq suliffissaqarnermut iluaqutaassaaq taamatullu aamma nunaqarfinni nioqqutissiorfiit
tamakkiisumik atorneqanngitsut pitsaanerusumik
iluaqutigineqarnissaannut periarfissiisinnaalluni.
- Assartuinermut
aningaasartuutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq, qimminut nerukkaatissiorneq kitaani
qimmeqarfinnut qanittumut inissikkaanni naleq- qunnerussasoq.
Peqatigisaanilli Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq Illoqqortoormiuni misilittagaalereersimasut
iluaqutigineqartariaqartut, tassami Royal Greenland suleqati- galugu maanna qimminut
nerukkaatissiornermik aallartitsisoqareersimammat.
Ataatsimiititaliap maluginiarpaa
Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup 6. maj 1997
akissuteqaammini tikkuarmagu, akilersinnaassutsimik peqqissaartumik aningaasarsiornernikkut
misissueqqissaartoqarnissaa piumasarineqartoq, aningaasarsiornikkut imminut
nammassinnaasumik qimminut nerukkaatissiorsinnaanermik
aallartitsisoqannginnarani.
Ataatsimiititaliap kajumissaarutigissavaa
Naalakkersuisut tamanna pillugu misissuinerit pisa-riaqartut ingerlatissagaat,
tamanna tunngavigalugu qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsisoqarnissaa
isumagineqarsinnaaqqullugu.
Taamatut oqaaseqarluni Ataatsimiititaliap
inassutigaa aalajangernissamut siunnersuut akuersissutigineqassasoq taamalu
aamma isumaliuutissiissutini Inatsisartunut oqaluuserisassanngortillugu.
Ataatsimiititaliami ilaasortaapput,.
Siumumiit Lars Karl Jensen aammalu Hans Enoksen. IA-minngaanniit Johan Lund
Olsen Atassummiillu Otto Steenholdt aammalu Siverth K. Heilmann.
Qujanaq.
Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut sinnerlugit Aalisarnermut
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq qutsavigaara qimminut nerukkaatissanik
tunisassiulernissap aallartinnissaanik Evald Brĝnd-lundip, Inuit Ataqatigiit,
siunnersuutaa pillugu isumaliuutissiissutaanut. Naalakkersuisut sinnerlugit
imaattumik oqaaseqaateqassaanga.
Naalakkersuisut paasivaat Aalisarnermut
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siunnersuut tapersersoraa,
tassami qimminut nerukkaatissanik tunisassiulernerup, nunatsinnut
nioqqutissanik eqqussuineq killilersinnaammagu immitsinnut pilersornerput
qaffassinnaallu- gu, uumasunit toqoraanermit
perlukut iluaqutigineqarnissaannut periarfissiissammat kiisalu
suliffissaqarnerulertitsissalluni aammalu nunaqarfinni tunisassiorfiit
atorluarneqarnerulernissaannik kinguneqassalluni.
Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq
misilittakkatigut ilisimaneqareersut atorneqartariaqartut, peqati-gisaanik
Ataatsimiititaliap kajumissaarutigaa Naalakkersuisut aningaasaqarnikkut
misissueq-qissaarnerit pisariaqartinneqartut suliarissagaat taakkulu
tunngavigalugit isumaginiassallugu nioqqutissiornernik aallartitsisoqarnissaa.
Soorlu Evald Brĝndlundimut akissuteqaammi
taaneqartoq nunatsinni najukkani arlalinni qimminut nerukkaatissanik imminut
pilersornissamik suliniutit maannakkut arlaqartut, tassani nersutinik toqoraanerni
perlukut aalisakkanik miluumasunillu nioqqutissiornermit pisut, najukkami
qimminut nerukkaatissatut atorneqartarlutik. Tassami nioqqutissiornermi
sinnikkut pisariitsumik atorneqartarput aammalu nioqqutissiornikkut
suliareqqiinerit atorneqaratik, soorlu assersuutigalugu qimminut
iisartagaasanut kimittoorujussuartut nunatsinnut eqqussorneqartutut ittuunatik.
Taamaattumik tunisassiornermi massakkuugallartoq suliffinnik
pilersitsisoqanngilaq anguneqarsimallunili tunisassiat tunineranni annikitsumik
isertitaqarneq igitassanullu aningaasartuuteqarfissaangaluanut.
Naalakkersuisut qimminut nerukkaatissanik
tunisassiornermut misilittakkanik nalunaarusianil- lu katersinialerput,
ilaatigut Sulisa qimminut nerukkaatissanik tunisassiornermi misissoqqissaakkanik
arlalinnik aallaaviusinnaasunik pilik aqqutigalugu.
Tassunga ilanngullugu
avissaartisimasariaqarput, toqoraanermit
perlukut pisariitsumik
tunini-arneqartarnissaat imaluunniit nioqqutissanut tikisitanut
ilisimaneqartunut assingusutut ittunik suliareqqissaakkanik tunisassiulernissaq
eqqarsaatigineqarnersoq. Taamaalilluni eqqaamasariaqarpoq qimussinik
ungasissumut angalanissani nerukkaatissanik kimittoorujussuarnik taamalu
oqitsunik tunisassiassanik nammineq pisarisinnaasanut tapertaliunneqarsinnaasunik
nassarnis-saq silatusaarnerusarmat. Inuussutissartaqassusiat, kimittussusiat,
paariuminassusiat il.il. nioqqutissiassat ilusilersorneqarneranni
eqqarsaatigilluartariaqarpoq, taamatuttaaq nioqqutissiorneq toqoraanermit
perlukunik imaluunniit nioqqutissiassanik suliarineqanngitsunik tunngaveqarnersoq.
Soorlu taaneqareersoq arlalinni qimminut nerukkaatissiortoqalereerpoq, soorlu
Sisimiut Food A/S, Ilulissani Royal Greenlandip qaleralinnik suliffissuani
perlukut tuniniarneqartarne-rannit pitsaasunik misilitagaqartoqalereerluni,
aammalu Royal Greenland suleqatigalugu Illoqqortoormiini pilersaarut
suliarineqarluni. Misilittakkat taakku siunissami najukkani namminermi
nioqqutissiornissani najoqqutarineqarsinnaassapput.
Misilittakkat katersorneqarnissaat
siunertaralugu Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermul- lu Pisortaqarfiup
taakkua malinnaaffiginiarpai, tamatuma kingorna aningaasaqarnikkut misissoqqissaakkat
misilittakkallu kikkunnit tamanit
nioqqutissiornermik taamaattumik aallartitsiniartunik pissarsiarineqarsinnaalissapput.
Taamatut oqaaseqarlunga Ataatsimiititaliaq
apeqqutip taassuma suliarineqarneranut qutsavigeqqippara.
Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartuni ilaasortap Evald Brĝndlundip
qimminut nerukkaatissaliorfimmik pilersitsisoqar-nissaanut siunnersuutaa
siullermeerlugu oqaluuserineqarmat, Siumumiit siunnersuut taperserlugu
oqaaserisavut unnersuussutigiinnarsinnaagaluarlugit, nuannaarutigaarput
takusinnaagatsigu Naalakkersuisut isumaliutissiissut tunngaviatigut
taperserlugu suliniuteqarniartut, qimminut nerukkaatissaliorfimmik
pilersitsisinnaanerup pitsaasumik toqqammavissaqarnissaa siunertaralugu.
Aalisarnermut Naalakkersuisumit
oqaatigineqarpoq suliffeqarfiit misilittagaqareersut saniatigut SULISA A/S
qimminut nerukkaatissanik tunisassiornissami aallaaviusinnaasunik
misissuereer-simasoq.
Nerukkaatissat pitsaasumik
inuussutissartaqarlutik sivisuumik uninngasinnaanissaat angalanermilu
nassatariumininarnissaat pingaaruteqaraluartut Siumut-miit isumaqarpugut
akilersinnaassutsip aallaaviunissaa eqqarsaatigalugu qimminut
nerukkaatissaliornissaq akikinnerusoq ilanngullugu ujartortariaqartoq.
Tamanna tunngavigalugu Siumut-p
inassutigissaava, nerukkaatissanik nioqqutissiorneq aallarteqqaarneraniit
namminersortunit ingerlaneqarsinnaasoq - suliffissaqartitsinermi tiiminik
tapertaqartillugu ingerlatsinermi imminut akilersinnajartornerani
tapiissutigineqartartunik ikilisitsiartorluni ingerlasinnaasutut ilusilik -
pilersaarusiornermi ilanngullugu misissorneqassaasoq.
Siumut-miit isumaqarpugut taamatut
periuseqarneq periarfissaqarpat nioqqutissiornerup aallartinnerani
ingerlatsinermi akilersinnaassutsimik aallaqqaammullu pisiassat akitigut
unammillersinnaasut pilersinnissaannut tamanna aqqutissiuussissasoq.
Oqaluuserineqartup siullermeernerani
Siumut-miit tikkuartukkagut nioqqutissianit perlukut atorluanngisat aammalu
nunaqarfinni tunitsiviit ilaasa atorneqaratik napaannartut atorluarnissaat
eqqaaqqikkumavarput. Ilami uumasut assigiinngitsut inunnit nuannarineqarlutik
pigineqartartut aamma savaatillit savanut nerukkaatissatut atortagaat tamaasa
eqarsaatigalugit nerukkaatissioriaatsit assigiinngitsut aamma
ineriartortitsinermi ingerlanneqarsinnaammata, tamatumani KNI-p qimminut
nerukkaatissaannaalluunniit eqqarsaatigalugit eqqussuinera ukiumut 1770
tons-nik annertusseseqartoq illuatungilerniarlugu.
Naggataatigut Siumut-miit neriuppugut
siuliani oqaaserisagut nalilersuinermi ilanngullugit sulissutigineqassasut
aammalu kingusinnerusukkut suliap ingerlanera pillugu paasissutissani
Inatsisartut malinnaatinneqassasut.
Taamatut oqaaseqarluta Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunaalerinermullu ataatsimiititaliap qimminut
nerukkaatissaliorfeqarlernissamik isumaliutissiissutaa ilassilluarparput
Naalakkersuisullu suliassap ingerlannerani
sulilluarnissamik kissaallugit.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Qimminut nerukkaatissiulernissamik
aalajangernissamut Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa pillugu Inatsisartut
Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa
Atassut-miit imatut oqaaseqarfiginiarparput.
Siunnersuut 6. maj Inatsisartuni
sammineqarmat tunngaviatigut Atassut-miit tapersersimavarput. Nunatsinni
piffinni assigiinngitsuni suliffissuit aalisakkat perlukuinik kiisalu
piniartoqarfinni puisit pisarineqartartut ilaqutariit neqissaqarniarnerannut
sinneruttartut qimminut nerukkaatissiassatut iluaqatiginiarneqarlernissaat
pingaartillugu oqaaseqarfigisimagatsigu, taamatut periarfissiinikkut
piniartut, pingaartumik piniarnerinnarmik inuutissarsiuteqartut,
aningaasarsiornerat iluaquserneqasammat.
Aamma Ataatsimiititaliamit
oqaatigineqarpoq Ilooqqortoomiuni Royal Greenland suleqatigalugu qimminut
nerukkaatissiorneq aallartinneqarsimasoq. Taamatut periarfissiisimaneq
Atassut-miit assut iluarinartuutipparput, piniarnerinnarmik
inuussutissarsiuteqartut aningaasarsiornerat annikkaluartunik
iluaquserneqartussaammat.
Taamatuttaaq Ataatsimiititaliap nunatsinni
qimminut nerukkaatissiorsinnaaneq anguniarlugu sukumiisumik
misissuisoqarnissaanik Naalakkersuisunut taammattuuteqarnera Atassut-miit
tamakkiisumik tapersersorparput.
Taamatut oqaaseqarluta Ataatsimiititaliap
siunnersuutip akuersaarneqarnissaanik innersuussutaa Atassut-miit
isumaqatigaarput.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiit sinnerlugit
Inatsisartunut Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa siullermeerlugu
maani inimi maj-ip 6-ani oqallisigineqarmat oqaatsigut tapersersuisut innersuusutigalugit,
maliginiarparput Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimiititaliap siunnersuut soqutiginaatilittut isumaqarfigalugu aammalu
isumaliuutsissiissut aqqutigalugu, tapersertariaqartutut
isummersorfigisimagaa.
Taamatuttaaq aamma maluginiarparput
Naalakkersuisoq qimmininut nerukkaatissanik tunisassiortoqalersinnaaneranut
tunngatillugu sunniutit assigiingitsut ingerlatinneqarsinnaanerannut
aqqutissiueqataarusuttut ilaatigut SULISA A/S suleqatigalugu, tammannalu Inuit
Ataqatigiit soorunami iluarimaarparput.
Taamatullu naatsumik oqaaseqaannarluta
Inuit Ataqatigiit aammaarluta siunnersuutigineqartup timitalersorneqarnissaa
siunertaralugu akuersissutigineqassasoq kaammattuutigissavarput.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Akulliit Partiiat-niit innersuutissavagut
siunnersuutip siullermeerlugu oqaluuserinerani oqaaseqaativut, tassani
tapersersuilluta qimminut nerukkaatissiorfeqalernissamut.
Akulliit Partiiat-a Ataatsimiititaliap
isumaqatigaa isumaliutissiissutikkut isumaqarmat, qimminut nerukkaatissiorneq
kiisami kitaani qimmeqarfinnut qanittunut inissikkaanni naleqqunnerussasoq,
aammattaaq soorlu Ittoqqortoormiini misilittagaalersimasut
iluaqutiginiarneqartariaqartut.
Akulliit Partiiat aamma isumaqarpoq,
aningaasarsiornikkut imminut nammassinnaasumik qimminut nerukkaatissiornermik
aallartitsisoqannginnerani, qanoq imminut akilersinnaatiginea peqqissaartumik
aningaasarsiornikkut misissuiffigeqqissaartariaqartoq.
Taamak oqaaseqarluta Ataatsimiititaliap
innersuussutaa ilalerparput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inartsiartunut Ilaasortap Evald
Brĝnlund-ip siunnersuutaata siullermeerlugu oqaluuserinerani
Kattusseqatigiit-niit oqaaseqaatigut innersuussutigalugit Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap isumaliuutissiissutaa tamakkiisumik
isumaqatigaarput, tassa suliniutit nunatta nioqqutissanik eqqussugaanik
killiliisinnaasut, nunattalu nammineq pilersornissaanut annertusaataasinnaasut
aammalu ummasut aalisakkallu perlukui imaanut eqqaannarnagit nunamulluunniit
matuuginnarnagit atorluarneqarnissaat kiisalu suliffiqartitsiniarnermut
iluaqutaasussaanera tapersersortariaqarpoq.
Kiisalu Ataatsimiititaliaq isumaqatigaara
qimminut nerukkaatissiorfiup kitaani qimmeqarfinnut qanittumi
inissinneqarnissaa ingerlatsineq assartuinerlu eqqarsaatigalugit
naleqqunnerpaajussammat, tamatumunnga atatillugu eqqaasariaqarpoq Diskobugt-mi
pingaartumik Ilulissat-ni qalerallit raajallu perlukui annerusumik
atorluarneqanngitsut imaanullu annertuumik mingutitsisut qimminut
nerukkaatissaliorfimmik pilersitsinikkut annertuumik iluaqutaalernissaat
qularnanngimmat.
Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisup akissuteqaammini ilaatigut eqqaavaa nioqqutissiornermi
perlukunik pisariitsunik tuniniaaneq ullumikkutut ingerlanneqassanersoq
imaluuniit avataaniit tikisinneqartartunut assingusunik
nioqqutissiortoqarsinnaanera periarfissaassanersoq.
Kattusseqatigiit-niit isumaqarpugut
misilittakkat aallaavigalugit avataaniit tikisittakkanut assingusunik
tunisassiorsinnaaneq periarfissaqarluartoq. Aamma nunatta iluaniinnaq niiuerneq
kisiat eqqarsaatiginagu aammali avammut tuniorarsinnaaneq eqqarsaatigalugit.
Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Annertoorsuarmik oqaasissaqarfijunngilaq
suliassaq assigiimmik tamanit isumaqatigiissutigineqarmat.
Taamaattoq ukua oqaatigerusuppakka,
maannakkutut tapertatut ingerlanera, tassa tunisassior-nermi sinnikunik
perlukunik tunngaveqarluni nerukkaatissanik qimminut ingerlatsineq annertusarneqassasoq
neriorsuutigssavara, taanna pilersussagipput, Naalakkersuisoqarfinniit. Aamma-
lu pilersinneqareersut maannamut nerukkaatissiornermik saniatigooralugu
ingerlatsisut taak-kartorneqartut Sisimiut-niittoq Ilulissat-niittoq aammalu
Illoqqoortoormiit-ni pilersaarutigineqartoq, taakkua aamma
annertusiartortinneqarnissaat aamma isumagineqarniassapput.
Eqqussukkat aamma soorunalimi
Naalakkersuisut kajumissuseqarfigivaat taakkua sapinngisamik ajornatinnagu
aamma nerukkaatissat, maani uffa eqqaasartugut, millisinniarneqarnissaat
sulissutigissavarput.
Maluginiagara aajuna aningaasarsiornikkut
aamma nerukkaatissat kimiittuut panertut, tassa bit food-mik taaneqartartut,
taakkua taamatut tunisassiulernissaq siunniullugu, aaqqissuussinikkut qanoq
sinnerunneqartartuni sineriassuatsinni, puisit eqqarsaatigalugit, immaqalu
aalisakkat perlukui eqqarsaatigalugit, qanoq piviusorsiortigisumik
pilersitsisoqarsinnaanera eqqarsaatigalugu, soorunami Naalakkersuisut
misissuissaagut, taamatut nerukkaatissanik kimittuunik panertunik
nioqqutissiorsinnaaneq eqqarsaatigalugu.
Kisianni ukua siullermik, maannamut
pingaarnerpaassaaq, siullermik iginneqartartuugaluit perlukut puisit, arferit
eqqarsaartigalugit aammalu aalisakkat eqqarsaatigalugit, perlukuinik aammalu
nunami kujataani eqqarsaatigalugu, uumasunik toqoraavinni, tunisassiorsinnaaneq
eqqarsaatigalugu annertusaaneqarnissaa, imaluunnit ingerlatiinnarneqarnissaa,
taakkulu pitsangorsarneqarnissaat, taana alloriarneq maanakkut ingerlareersoq
pitsanngorsaavigineqartariaqarpoq, malitsigisaanik tunngavisaqarnersoq
naatsumik oqaatigalugu aningaasarsiornikkut aamma soorlu Ataatsimiititaliap
isumaliuutissiissummini taagaa, taanna Naalakkersuisut pisissuiffigerqissaassavarput.
Siverth K. Heilmann, Ataatsimiititaliami
Siulittaasoq, Atassut:
Ataatsimiititaliaq sinnerlugu partiit
oqaaseqartuinut tamanut isumaqatiffioqisumut qujavunga, tassami Inatsisartunut Ilaasortap
Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa Inatsisartuni maj-ip 6-ani Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliassiissutigineqarsimasoq
sapinngisarput tamaat pimoorullugu suliariniarsimavarput, aammalu pisuussutit uumassusillit
atorluarneqarsinnaaneri, isumaqarpunga Inatsisartut massakkut oqallisiginerani
periarfissiivoq, nunatsinni kommuunit arlaat suliassamik tiguserusuttoq, pisuussutitta uumassusillit tunitsivissaaleqivittakkagut,
soorlu puisit allallu suugaluilluunniit periarfissamik ammaammat.
Taamaalilluni aamma Inatsisartunut
Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaanut soorlu eqqaaniagassaagaluit aamma
tunisassiarineqalersinnaaneri siunnersuuteqartup tunngaviatigut aammalu
ataatsimiititaliaminngaaniit tunngavilersuutigisavut ilassilluarneqarmata
qujavugut. Aammalu Naalakkersuisunut Ilaasortamut ataatsimiititalimi
malinnaatinneqarnissarput kissaatigissallugu.
Qujanaq, akissuteqaatigineqartumut.
Evald Brĝnlund, Siunnersuuteqartoq, Inuit
Ataqatigiit:
Aap, siunnersuutigisimasannut
oqaaseqartunut partiiningaanniit tamanussi qutsavigaakka, paasilluarpara
tamaniit tapersersorneqartoq.
Tassa taanna isumaq pigilersimavara >90-kkut aarlartilaarneranni,
tassami qimmeqarfimmiuulluni takuneqarsinnaasarami qimmit nerukkaatissaat
Danmark-minngaanniit tikisinneqartartut qanoq annertutigisut, taavalu aamma
nunatta pissarititai eqqatsinniittut aamma atorluarneqarnissaat
eqqarsaatigalugu, taamaattunik taanna siunnersuut siunnersuutigisimavara.
Qujavungalu oqaaseqartunit tamanit taperserneqarluarmat,
minnerunngitsumik Aalisarnermut, Piniarmut Naalakkersuisup akissuteqaataanut
qujavunga, neriuppungalu taanna suliassaq siunissami suliarilluarneqarumaartoq.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartunut ilaasortaq Finn Karlsen:
Taamaalilluni immikkoortoq tallimaat,
tassa siunnersuut aaliangiiffigisassaq qimminut nerukkaatissiorfeqalernissaanut
siunnersuut tamanit isumaqatigineqarluni taamatut naammassineqarpoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.