Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 6. maj 1997 nal. 14.25

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 5.

 

Siunnersuut aalajangiiffigisassaq: Qimminut nerukkaatissiorfeqalernissaanik siunnersuut.

(Inatsisartunut ilaasortaq Evald Brĝnlund)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt.

 

Evald Brĝndlund, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:

Upernaaq manna inatsisartut ataatsimiinnissaannut qimmit nerukkatissiorfissaqalernissaanut siunnersuummik nassiussaqarsimavunga.

 

Qinikkat eqqartukkatta ilagilernikuuvaat nunatta pissarititaanik atorluaanerulernissarput, taa-maattumik uanga tunginninngaanniit pisariaqarsoraara piniartortatta aalisartortattalu aningaasar­siornerannut iluaqutaasussamik puisit pisarineqartartut neqaasa ilai eqqaannarnagit atorluarneru­sariaqarivut, aammami tamatuma saniatigut aalisakkat perlukorpassuinik sineriammi peqartoq nalun- ngilarput.

 

Tamatta nalunngisatsituut nunarput inoqaleqqaarmalli qimmeqarfiusimavoq taamaattuassal-lunilumi, kisiannili eqqarsarnartoqarpoq nunarput qimminut nerukkatissiarineqarsinnaasorpas-suarnik naammattunik peqaraluartoq ilaatigut eqqaasarniarluta avataaninngaanniit tikisittakkavut ukiumut tonsit taama amerlatigisut nunatta pissarititaat atorlugit suliarineqarsinnaagaluartut.

 

Ukiumut qimminut nerukkaatissaat avataaninngaanniit tikisittakkavut amerlassusai KNI-mut paasiniarsimavakka taassumalu aamma kopia uani ilanngunneqarsimalluni. Annertuumik nassuiaatissaqarnanga aamma taassuma kopia ilanngussimasara imminik oqaluttuareermat, taamaattumik siunnersuutiginiarpara nunatsinni qimmit nerukkaatissiorfeqarlernissaanik suliniutinik aallarniisoqarniaqqullugu.

 

Tassani assersuutigalugu eqqaasimavara siunnersuutinni nunaqarfinni suliffissaaleqisoqaqimmat Diskobugtimi ilaaniluunniit nunaqarfiit arlaanni suliarineqarsinnaanerat siunertarigakku.

 

Paviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Qimminut nerukkaatissiornissamik aallartitsisoqarnissaanik siunnersuut hr. Evald Brĝndlund-mit saqqummiuneqartoq siunnersuutitut aalajangiivigisassatut innersuussutigineqarpoq.

 


Hr. Evald Brĝndlund-ip siunnersuummut ilanngussaqarpoq, tassannga takuneqarsinnaalluni KNI-ip 1996-mi qimminut nerukkaatissat katillugit 170 tonsit nunatsinnut eqqussimagai. Tamatuma saniatigut ilimagineqarpoq niuertut allattaaq soorlu Brugsen aamma niuertut nammi­nersortut aammattaat qimminut nerukkaatissanik annikigisassaanngitsunik nunatsinnut eqqussui­sartut.

 

Nioqqutissat eqqussukkat pillugit kisitsisitigut paasissutissani nerukkaatissat eqqussukkat tamarmiusut qimmit qitsuillu nerisassaat ukiut qulit ingerlaneranni taamaaginnakannersimapput ukiumut 400 tons missaaniittarlutik, 3 mill. kr.-it missiliorlugit nalillit. Tamanna agguaqatigiis­sillugu eqqunneranni akiata kiilumut 8 kr.-nit missiliorpaat tuninerannilu akiat 15 - 20 kr.-nit missaannilluni. Tamakkua eqqunneqartut qimminut qimuttunut aammalu illumi uumasuutinut qanoq amerlatigisorpiaat atorneqartarnersut immikkut paasissutissartaqanngillat.

 

Qimminut nerukkaatissiorfimmik pilersitsisoqarnissaa ukiorpassuarni eqqarsaataasarsimavoq. Akilersinnaassusiali paasiniarlugu sukumiisumik aningaasaqarniarnikkut misissueqqissaarnissaq pisariaqarpoq aningaasarsiornikkut imminut nammasinnaasumik qimminut nerukkaatissiorfim­mik pilersitsisoqartinnagu. Soorlu nunatsinnut eqqusukkat pillugit kisitsisitigut paasissutissani takuneqarsinnaasoq eqqussukkat ima amerlatiginngitsut suliffeqarfimmik qimmunut nerukkaatis­siornermik siunertaqarluni suliffiusussamik pilersitsinissaq piviusorsiorpallaarani. Illuatungaati­gut taamaatut nioqqutissiornissaq piviusorsiopalaarneruvoq suliffeqarfimmi nerisassanik nioqqutissiorfimmi tassannga neqit sinnikuinik igitassat pineqarsinnaammata.

 

Tassa nioqqutissianik sinnikorpassuit ullumikkut sinerissami takuneqarsinnaasut najukkami namminermi nioqqutissiornermut assigiingitsunut iluaqutigineqarsiinnaapput taamalu suliffeqar­finnut saniatigut isertitaqarfiullutik. Tassaasinnaapput aalisakkanit aammalu miluumasut imarmiut nioqqutissiarineqarneranni sinnikut igitassat.

 

Miluumasunut imarmiunut atatillugu oqatigineqarsiinnaavoq Sisimiut Foods A/S puisit neqaan- nik nioqqutissiornermini sinnikunik qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiormat. Tamakku najukkami namminermi tuniniarneqartarput kiilumut 3 kr.-it missaannik akilersillugit. Tassuuna suliffeqarfiup igitassanik ajornartorsiut anigorpaa aammalu taakku eqqaavissuarmut igikkiartor­tarnissaannut assartuineq piffissarlu atugassaagaluaq sipaartarlugu. Nioqqutissiorneq aserorteri­vimmik 75.000 kr.-nik missaanni akilimmik aningaasaliinikkut annertusineqarsinnaavoq.

 

Royal Greenland nunaqarfinni tunisassiorfiisa ilaanni uukkat panertut eqalussuillu nerpii nerukkaatissatut nioqqutissiarineqartarput. Tamakkua saniatigut soorlu assersuutigalugu Ilulissa­ni qalerallit perlukui qanoq amerlatigigaluarnersut kiilumut 5 - 10 kr.-ilerlugit tunineqartarput.

 


Ittoqqortoormiini inuussutissarsiornermut isumalioqatigiinnit inuussutissarsiorneq pillugu suliniutitut Royal Greenland peqatigalugu najukkami namminermi puisinit tunineqartartunit qimminut nerukkaatissiortoqartalernissaa aalajangiunneqarpoq. Royal Greenland suli maannamut aningaasarsiornikkut naatsorsuutinik suliaqarsimanngilaq. Pilersaarut nunaqarfinni ingerlatsineq pillugu isumatigiissummut ilanngunneqassaaq.

 

Qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiorneq najukkami namminermi suliniutigineqarpat pit-saanerussasoq nalilerneqarpoq, suliffeqarfik inissiaqartitsillunilu akissaqarpat. Peqatigisaanilli nalilerneqarpoq nioqqutissiornermik misilittakkanik katersinissaq nioqqutissiornermillu ataqati­giissaarinissaq pisariaqartinneqarsinnaasoq, taamaalilluni nunatsinnut eqqussuineq sapinngisaq tamaat millisinneqarsinnaaqqullugu taamalu najukkami namminermi sulisoqarnermut iluaqusiil­luni.

 

Naalakkersuisut sinnerlugit matumuuna inassutigaara siunnersuut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsimiitaliami suliarineqaqqissasoq.

 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝndlund-ip qimminut nerukkaatissiorfeqalernissanut siunner­suutaanut ilanngussami takuneqarsinnaavoq KNI Pisiffik nerukkaatissanik tikisitsisartoq 170 tons angullugu annertussusilinnik. Qularnanngitsumillu niuertarfiit allat nalunaarusiortuuppata tassuuna takuneqarsinnaalissagaluarpoq nerukkatissanik qanoq annertutigisunik eqqussuisoqar­nersoq.

 

Siumut-miit ilisimavarput nunatsinni qimuttunik qimmeqarfiusuni qimminut nerukkaatissat qimmeqartuni namminermit pissarsiarineqartut saniatigut aasaanerani ammassaat sissarparneran­ni ammassannik panertulineq ingerlanneqartartoq. Tamakkualu ilarpassui KNI-mut tunineqartar­tut inuit nerisassaattut, nersutinullu nerukkatissatut KNI-minngaannit tuneqqinneqartunik.

 

Tamakkua tamaasa ataatsimut isigalugit nerukkaatissanillu nioqqutissiorsinnaaneq siusinneru­sukkut inimi maani arlaleriartumik eqqartorneqartareermat Siumut-miit isumaqarpugut qimminut nerukkaatissaliorfimmit pilersitsinissaq sulissutigisariaqalersoq.

 

Aalisarnermut Naalakkersuisoq ilumoorpoq oqarami: AAalisakkanik nioqqutissianik sinnikorpas­suit, ullumikkut sinerissami takuneqarsinnaasut, najukkami nammineq nioqqutissiornermut assigiinngitsunut iluaqutiginiarneqarsinnaapput@ oqaasialu ilaneqarsinnaavoq oqarluni; maannak­kut nersutit nunamiut, tassani pivakka savat, tuttut umimmaallu, kiisalu miluumasut imarmiut neqaannik nioqqutissiorfiit perlukuinik igitassat atorluanngisavut, minnerunngitsumillu nuna-  nut kangillernut puisit neqaanik nioqqutissiulerutta perlukut eqqaannagassavut, qimminut nerukkaatissaliornermi atussallugit piukkunnartuussapput.

 


Ullunimi aggersuni oqaluuserisassatta ilagissavaat, nersutinik toqoraavinniit perlukut maannak­kut nunamut assaallugit matoorneqartartut, allatut ittumik aaqqissuussaanissaanut aalajangersa­gassaq.

 

Siumumiit isumaqarpugut najukkami namminermi nioqqutissiorsinnaaneq pitsaaqquteqara-luartoq, nunatta sinnerani qimuttunik qimmeqarfiunngitsuni nerukkaatissaliorsinnaaneq mattut­tariaqanngitsoq. Nunaqarfippassuimmi tunisassiorfeqarput atorluarneqarnerusinnaasunik. Tamakkua ilaat arlaatigut suliassaqartinniarneqarsinnaapput, assersuutigalugu qimminut neruk­kaatissaliornermik.

 

Pisortat imaluunniit namminersortut ingerlataannik suliffinnik pilersitsineq sunaluunniit, suliffissaaleqinerup annikillisarneranut iluaqutaasarmat siunnersuut Siumumiit taperserparput.

Siumumiit taamatut oqaaseqarluta Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝnlund-ip qimminut neruk­kaatissaliorfissamik siunnersuutaa, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiitsi­taliami oqaluuserineqartussanngorlugu inassutigaarput.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsisoqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortaq Evald Brĝnlund siunnersuuteqarpoq.

 

Siunnersuut soqutigalugu Atassummit sammisimavarput, apeqqut pineqartoq ataasiarnagu siornagut Inatsisartuni sammineqartarsimanera aallaavigalugu.

 

Atassummit erseqqissassavarput, piniartutut inuussutissarsiuteqarneq tassaammat; pinngortitar­suarmut peqqarneeqisumut atassuteqarluni kulturetoqqatsinnik ingerlatsinerup sorlaa. Qajaan­nannguamiit angallatit sukkasuuliat atorlugit ingerlanneqalersimagaluarluni, kalaallip anersaava­ni katatsitassaanani maggussimavoq, ullumi siunissamilu ilaqutariippassuarni anigaasarsiutitut toqqammavigineqarluartussaq.  Puigussanngilarput piniartutut inuussutissarsiuteqarneq inuussu­tissarsiutaammat inuussutissarsiutinut allanut naleqqiullugu ilungersunarnerungaartoq, nukersor­nartorujussuullunilu. Piniartullu nuliaannut assorsuaq sulerulunnartoq, piffissarujussuarlu atoqqaarlugu aatsaat aningaasarsiutigineqasinnaalluni.

 

Taamaattumik pisariaqarpoq piniartut aningaasarsiorneranni tapertarineqarsinnaasut pimoorullu­git aqqutissiuunneqarnissaat, soorlu piniartoqarfinni puisit pisarineqartartut inuuniarnermi atugassatut sinneqarsimagaangata, sinneruttut allatut iliorlugit piniartut aningaasarsiornerannut iluaqutigineqarnissaat, soorlu qimminut nerukkaatissiaralugit aamma siunnersuuteqartup siun-nersuummik saqqummiussaqarnermini tamanna toqqammavigigaa malugisinnaavarput.

 


Qujanartumik siunnersuuteqartup anguniagaatut, nunatsinni qimminut nerukkaatissanik, nunatta nammineq tunniussinnaasai atorlugit aallartisaasoqarnissaa piffinni ataasiakkaani ingerlanneqa­lersimammat, soorlu Tunumi Kuummiuni suliffissuarmi puisip neqaanik qimminut nerukkaatis­sanik tunisassiortoqalersimavoq, qimminut nerukkaatissanik nunatta avataaniit tikisittakkatsinnik unammillerluarsinnaasunik. Maannakkuugallartorlu Tunumi taamaallaat tunineqartartunik. Taamatut periarfissiineq qujanarpoq, piniartunullu iluaqusiilluni.

 

Aamma Naalakkersuisup akissuteqarnermini oqaatigaa, Sisimiuni puisit sinnikuinik akikitsun-nguanngorlugit tunisassiortoqalersimasoq, assut aamma tamanna tusarlugu nuannerpoq.

 

Atassummit isumaqarpugut Illoqqortoormiuni tunissassiorfeqareermat, qimminut nerukkaatissa­nik tunisassiortoqarsinnaanera aningaasarpassuit atunngikkaluarlugit piviusunngortinneqarsinna­soq, ullumikkut misilittagaareersut iluaqutigalugit.

 

Matumuuna Atassummit kissaatigissavarput Illoqqortoormiuni periarfissat sukumiisumik Naalakkersuisunit misissorneqassasut.

 

Nunatta tunniussinnaasaanik atorluaanissaq eqqartorneqartillugu, Atassummit oqaatigissavar-  put nunatta kujataani, tassalu Narsami savanik toqoraavimmi savat tuttullu erlaviisa, nunamut matoorullugit igiinnarneqartartut, qimminut nerukkaatissanngorlugit suliarineqartarsinnaanerisa periarfissiuunneqarnissaat misissorneqaqqullugu, nunatsinni suliffissanik nutaanik pilertitsiviu­sinnaasut suulluunniit iternga tikillugu iluaqutiginiarneqarnissaat pisariaqarmat. Nunatta avataa­niit pilersorneqarnerput siunissami killilersimaarneqartariaqarmat.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut taperserlugu Aalisarnermut Piniarnermullu Ataatsimiititalia­mi sammineqarnissaa aamma akuersaarparput.

 

Mannasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiinniit Evald Brĝnlund-ip qimminut nerukkaatissaliorfeqalernissaanik siunnersuu­taa soqutigalugu eqqartorsimavarput.

 

Ukiuni kingullerni qimmit nerukkaatissat Danmarkiminngaanneersut tikisinneqartartut atugaa­leriartorput. Qamutini inikinnertik piinnarnagu aammali qimminut qimuttunut tulluarsagaanertik pillugu, tassa orsoq nukissarlu annertuut akuutinneqarmata, minnerunngitsumillu aasaanerani nerukkaatigineqartarlutik.

 

Ukiunilu tulliuttuni takornariat amerliartorneranni, qimussimik takornariartitsisartut unnuiartor­tartut aamma ikiliartornavianngilluinnarmata, nerukkaatissat taakku pineqartut amerliartornissaat qularinngilarput.

 


Maannakkut malaatiinnarlugu soorunami aalajangersinnaanngilarput imminut akilersinnaasumik  qimminut nerukkaatissiortoqalersinnaanersoq. Inuit Ataqatigiinni ilisimavarput misissuinerit assigiinngitsut ingerlanneqartareersimasut, nalinginnaasumillu inerniliinerit imatut nipeqartinne­qartarlutik;

 

- massakkut assartuinermi akigitinneqartut atorlugit nerukkaatissiornermut atugassat, nerukkaa­tissiorfimmut assartorneqaqqaassappata akisuallaartoq, taamaalilluni oorinik iluanaarutaasinnaa­nani qimminut nerukkaatissiorneq. Illuatugaatigulli nerukkaatissiornissamut atugassat, illoqar­fimmi nerukkaatissiorfiusussamiippata nerukkaatissiornissaq imminut napatissinnaasumik ingerlanneqarsinnaanera isumalluarfigineqarsinnaalluni, illut tunisassiorfissamut atugassat pigineqareerpata.

 

Inuit Ataqatigiinni paasissutissat taamaattut isumalluarfigaavut, nerukkaatissiorfimmik pilersitsi­soqarsinnaaneranut, tassami apeqqutaaginnalissammat aallartitsiniarnermi oqilisaanissamut oqartussanit qanoq piumassuseqarfigineqartiginersoq.

 

Naalakkersuisup akissuteqaammini oqaatigaa, ukiumut qimminut nerukkaatissat 400 tonsit pallillugit tikisinneqartartut. Qimminullu nerukkaatissiorfissamik pilersitsiniarutta akuutissatsin­nik amigaateqanngeqaagut, tassami puisit aalisakkallu pisarisartakkatta sinnikorisartagaat, kiisalu rejerniartut kilisallutik aalisakkat pisarisoortagaat maannamut maangaannaq igiinnarneqartartut ikinngeqaat atorluarsinnaagaluarlutillu. Saqqummiisullu siuliisa aamma oqaatigaat kujataani savaaqqat allallu erlavii matuuginnarneqartartut.

 

Inuit Ataqatigiinnilu isumaqarpugut ukiumut 400 tonsit nunatta avataaniit tikisinneqartartut annertoorujussuusut, qularinngilarpullu nammineq qimmit nerukkaatissaanik pilersuilernitsigut, tassa avataaniit tikisittakkatta ikilisinneqarnerisigut nunatta aningaasaqarniarneranut iluaqutaal­luartussaammat. Massakkut tunisassiorfinnik pilersitsiniarnermi misissuinerit annertoorujussuar­mik isiginiartarpaat aningaasat sinneqartoorutaasut qanoq amerlatigisut kaasarfinnut ikineqarsin­naaneri. Inuit Ataqatigiinniit isumaqarpugut annertunerusumik aamma isiginiarnerulertariaqar­toq, immitsinnut pilersulernissamut anguniakkat, tassa nunatsinnut iluaqutaasinnaasut anguniar­nissaat.

 


Nunatta nammineq annertunerpaamik pilersulernissaanut anguniagaqartilluta immikkorluinnaq aqqutissiuussinerit atortariaqarpavut, soorlu innaallagissamut assartuinermullu akigititanik immikkut aaqqissuinitsigut. Nalunngilarpummi nunatsinni innaallagissiorfinni innaallagiaq pilersinneqartoq tamarmi atorneqarneq ajortoq igiinnarneqartarlunilu.  Orniginartuuvoq innaalla­gissap pilersinneqarnerata akia atorlugu akigitinneqartarnissaa, kiisalu atuinermut umiarsuit usisinnaassusiat tamakkerlugu atorneqarneq ajortup, usigisinnaasap atorneqanngitsoortut immikkut akilersillugu atorsinnaanera. Tassani erseqqissassavara, tassa suliffinnik pilersitsiniar­nermi uani pineqartumut assingusunut.

 

Akimikkut unammillersinnaalluarlutik puisit neqaat, qalerallilluunniit sinnikuinik nerukkaatissa­nik neqoroortoqalerpat qularutissaanngilaq puulukit, kukkukuuaqqat nersussuillu sinnikuinik nerukkaatissiarineqartunik pilerigineqarnerussasut, kiisalu piumassuseqarluni pimoorusillunilu qimminut nerukkaatissiorfimmik aqqutissiuusseqataarusunnermik anersaaqarluni una suliaq ingerlanneqarpat.

 

Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigissavarput Tunisassiornermut Ataatsimiitsitaliamut ingerla­teqqinneqassasoq, malugaaralu partiit ilaasa oqaaseqarnerminni Aalisarnermut Ataatsimiitsitalia­mut unnersuussutigaat, neriuuteqarfigalugulu suliap ingerlateqqilluarnissaa.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Suliniutit suulluunniit nioqqutissat nunatsinnut eqqussorneqarnerannik killilersimaarinninnermik kinguneqarsinnaasut Akulliit Partiiata tamatigut tapersersortarpai, isumaqartuarlunilu taamaattu­nik pilersitsiniarnerit tapersersortariaqartut aamma sapinngisamik akimmisaarfissaqanngitsumik pilersinneqarnissaat eqqumaffigisariaqartoq.

 

Inatsisartuni ilaarsortap Hr. Evald Brĝnlund-ip siunnersuutitut aalajangiivigisassatut saqqum­miussaa tamakkununnga ilaavoq, assullu soqutiginarluni.  Aammattaaq isumaqarpunga qimminut nerukkaatissiorfimmik pilersitsissagaanni, pitsaanerpaassasoq tamanna najukkami nammineq pippat, aammalu pisariaqartinneqassasoq taamatut tunisassiornerup ataqatigiissaarneqarnissaa, misilittakkallu ataatsimut katersorneqarnissaat, taamaalilluni nunatsinnut tamakkuninnga eqqussuineq sapinngisamik annikillilerneqarniassammat kiisalu najukkani ataasiakkaani suliffis­saqarniarnermut iluaqutaalluni.

 

Taamaattumik siunnersuutip Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiitsitaliamut suliarisassanngorlugu ingerlateqqinneqarnissaanik inassut matumuuna taperserpara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Qimminut nerukkaatissarsiorfeqalernissaq pillugu Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa soqutiginarluinnarpoq. Nioqqutissat nunatsinnut amerlavallaartut tikisinneqartar­nerat killilersimaarniarlugu, minnerunngitsumillu pigisatta atorluarneqarnissaat siunertaralugu. Aammalu minnerunngitsumik aningaasat nunatsinni kaaviiaarnerulernissaat eqqarsaatigalugu siunnersuut tapersersortariaqarpoq.

 


Taamaattumik Naalakkersuisup oqarneratut Sisimiut Food A/S-imut atatillugu aserorterivimmik 75.000 koruunit missaanik akilimmik pilersitsinikkut qimminut nerukkaatissanik nioqqutissiorto­qarsinnaappat soormi nunamut tamarmut pilersuisinnaasumik aammalu nerisassanik nioqqutis­siorfittalimmik pilersitsinissaq anguniarneqarsinnaassanngila? Nunatsinni naammattorsuarnik nioqqutissanik peqareerpugut, ullumikkut atorluarneqanngitsunik.

 

Naggataatigut naqqiutigilaassavara Ilulissani qimminut nerukkaatissat qalerallit perlukui akuugaanngitsut allatulluunniit suliaanngitsut, taamaallaalli blok-inngorlugit qerititat kilo-mut 1 koruunit missaanni akeqarmata.

 

Taamatut oqaaseqarlunga siunnersuutip Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu ataatsi­miitsitaliaani suliarineqarnisaa taperserpara.

 

Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taamaalillutalu oqaluuserisassaq taanna naammassivoq, tamarmillu oqaaseqartut Naalakkersui­sut aamma siunnersuutaattut udvalg-imut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu udvalg-imut suliassanngortinnissaanik siunnersuut akuersaarpaat, suliassaq taamaalilluni ingerlaqqis-sinnaanngorpoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.

Ataasinngorneq 2. juni 1997 nal. 14.30

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 5.

 

Siunnersuut aalajangiiffissaq: Qimminut nerukkaatissiorfeqalernissaanik siunnersuut.

(Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq aamma Inatsisartunut ilaasortaq Evald Brĝnlund)

Nangeqqitaq.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt:

Taanna nangeqqiineruvoq, siullermik oqaluuserinikuuarput, Evald Brĝnlund  tassani siunnersuu­teqarpoq saqqummiussinikuullunilu.

 

Maannakkut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siulittaasua saqqummiussissaaq, Siverth K. Heilmann.

 

Siverth K. Heilmann, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siulittaa­sua:

Qimminut nerukkaatissiulernissamik aalajangernissamut siunnersuut pillugu, Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata isumaliuutissiissutaa saqqum­miutissavara.

 

Inatsisartunut ilaasortap Evald Brĝndlundip qimminut nerukkaatissiulernissamik Inatsisartut aalajangernissaannut siunnersuuta, marlunngorneq 6. maj 1997 Inatsisartuni Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliassanngortinneqarpoq.

 

Ataatsimiititaliap aalajangernissamut siunnersuut pingasunngornermi 21. maj 1997 oqaluuseraa makkulu oqaatigissallugit:

 

-             Ataatsimiititaliap aalajangernissamut siunnersuut peqqissaartumik oqaluuseraa tunnga-       viatigullu tapersersorsinnaallugu, Ataatsimiitaliaq isumaqarmat suliniutit, nunatta     nioqqutissanik eqqussugaanik killiliisinnaasut aammalu nammineq pilersornissaanut     annertusaataasinnaasut, tapersersorneqartariaqartut.

 

-             Taamatuttaaq Ataatsimiititaliap siunnersuut tapersersornartippaa, perlukut uumasunit


miluumasunit imarmiunit nunamiutanillu toqoraanernik kiisalu aalisariutit saniatigut            pisaannit  pisut,  imaanut eqqaannarnagit  nunamullu assallugit igiinnarnagit iluaqutigi     neqarnissaannut periarfissiissammat.

 

-             Peqatigisaanik qimminut nerukkaatissiorneq suliffissaqarnermut iluaqutaassaaq taamatullu aamma nunaqarfinni nioqqutissiorfiit tamakkiisumik atorneqanngitsut              pitsaanerusumik iluaqutigineqarnissaannut periarfissiisinnaalluni.

 

-             Assartuinermut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq,    qimminut nerukkaatissiorneq kitaani qimmeqarfinnut qanittumut inissikkaanni naleq-        qunnerussasoq. Peqatigisaanilli Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq Illoqqortoormiuni    misilittagaalereersimasut iluaqutigineqartariaqartut, tassami Royal Greenland suleqati-         galugu maanna qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsisoqareersimammat.

 

Ataatsimiititaliap maluginiarpaa Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup 6. maj 1997 akissuteqaammini tikkuarmagu, akilersinnaassutsimik peqqissaartumik aningaasar­siornernikkut misissueqqissaartoqarnissaa piumasarineqartoq, aningaasarsiornikkut imminut nammassinnaasumik qimminut nerukkaatissiorsinnaanermik aallartitsisoqannginnarani.

 

Ataatsimiititaliap kajumissaarutigissavaa Naalakkersuisut tamanna pillugu misissuinerit pisa-riaqartut ingerlatissagaat, tamanna tunngavigalugu qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsiso­qarnissaa isumagineqarsinnaaqqullugu.

 

Taamatut oqaaseqarluni Ataatsimiititaliap inassutigaa aalajangernissamut siunnersuut akuersissu­tigineqassasoq taamalu aamma isumaliuutissiissutini Inatsisartunut oqaluuserisassanngortillugu.

 

Ataatsimiititaliami ilaasortaapput,. Siumumiit Lars Karl Jensen aammalu Hans Enoksen. IA-minngaanniit Johan Lund Olsen Atassummiillu Otto Steenholdt aammalu Siverth K. Heilmann.

Qujanaq.

 

Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Naalakkersuisut sinnerlugit Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq qutsavigaara qimminut nerukkaatissanik tunisassiulernissap aallartinnissaanik Evald Brĝnd-lundip, Inuit Ataqatigiit, siunnersuutaa pillugu isumaliuutissiissutaanut. Naalakkersuisut sinner­lugit imaattumik oqaaseqaateqassaanga.

 


Naalakkersuisut paasivaat Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siunnersuut tapersersoraa, tassami qimminut nerukkaatissanik tunisassiulernerup, nunatsinnut nioqqutissanik eqqussuineq killilersinnaammagu immitsinnut pilersornerput qaffassinnaallu-   gu, uumasunit toqoraanermit perlukut iluaqutigineqarnissaannut periarfissiissammat kiisalu suliffissaqarnerulertitsissalluni aammalu nunaqarfinni tunisassiorfiit atorluarneqarnerulernissaan­nik kinguneqassalluni.

 

Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq misilittakkatigut ilisimaneqareersut atorneqartariaqartut, peqati-gisaanik Ataatsimiititaliap kajumissaarutigaa Naalakkersuisut aningaasaqarnikkut misissueq-qissaarnerit pisariaqartinneqartut suliarissagaat taakkulu tunngavigalugit isumaginiassallugu nioqqutissiornernik aallartitsisoqarnissaa.

 

Soorlu Evald Brĝndlundimut akissuteqaammi taaneqartoq nunatsinni najukkani arlalinni qimminut nerukkaatissanik imminut pilersornissamik suliniutit maannakkut arlaqartut, tassani nersutinik toqoraanerni perlukut aalisakkanik miluumasunillu nioqqutissiornermit pisut, najukka­mi qimminut nerukkaatissatut atorneqartarlutik. Tassami nioqqutissiornermi sinnikkut pisariitsu­mik atorneqartarput aammalu nioqqutissiornikkut suliareqqiinerit atorneqaratik, soorlu assersuu­tigalugu qimminut iisartagaasanut kimittoorujussuartut nunatsinnut eqqussorneqartutut ittuuna­tik. Taamaattumik tunisassiornermi massakkuugallartoq suliffinnik pilersitsisoqanngilaq anguneqarsimallunili tunisassiat tunineranni annikitsumik isertitaqarneq igitassanullu aningaasar­tuuteqarfissaangaluanut.

 

Naalakkersuisut qimminut nerukkaatissanik tunisassiornermut misilittakkanik nalunaarusianil- lu katersinialerput, ilaatigut Sulisa qimminut nerukkaatissanik tunisassiornermi misissoqqissaak­kanik arlalinnik aallaaviusinnaasunik pilik aqqutigalugu.

 

Tassunga ilanngullugu avissaartisimasariaqarput, toqoraanermit  perlukut  pisariitsumik tunini-arneqartarnissaat imaluunniit nioqqutissanut tikisitanut ilisimaneqartunut assingusutut ittunik suliareqqissaakkanik tunisassiulernissaq eqqarsaatigineqarnersoq. Taamaalilluni eqqaamasaria­qarpoq qimussinik ungasissumut angalanissani nerukkaatissanik kimittoorujussuarnik taamalu oqitsunik tunisassiassanik nammineq pisarisinnaasanut tapertaliunneqarsinnaasunik nassarnis-saq silatusaarnerusarmat. Inuussutissartaqassusiat, kimittussusiat, paariuminassusiat il.il. nioqqutissiassat ilusilersorneqarneranni eqqarsaatigilluartariaqarpoq, taamatuttaaq nioqqutissior­neq toqoraanermit perlukunik imaluunniit nioqqutissiassanik suliarineqanngitsunik tunngaveqar­nersoq. Soorlu taaneqareersoq arlalinni qimminut nerukkaatissiortoqalereerpoq, soorlu Sisimiut Food A/S, Ilulissani Royal Greenlandip qaleralinnik suliffissuani perlukut tuniniarneqartarne-rannit pitsaasunik misilitagaqartoqalereerluni, aammalu Royal Greenland suleqatigalugu Illoq­qortoormiini pilersaarut suliarineqarluni. Misilittakkat taakku siunissami najukkani namminermi nioqqutissiornissani najoqqutarineqarsinnaassapput.

 

Misilittakkat katersorneqarnissaat siunertaralugu Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermul- lu Pisortaqarfiup taakkua malinnaaffiginiarpai, tamatuma kingorna aningaasaqarnikkut misissoq­qissaakkat misilittakkallu kikkunnit tamanit  nioqqutissiornermik taamaattumik aallartitsiniartu­nik pissarsiarineqarsinnaalissapput.


Taamatut oqaaseqarlunga Ataatsimiititaliaq apeqqutip taassuma suliarineqarneranut qutsavigeq­qippara.

 

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartuni ilaasortap Evald Brĝndlundip qimminut nerukkaatissaliorfimmik pilersitsisoqar-nissaanut siunnersuutaa siullermeerlugu oqaluuserineqarmat, Siumumiit siunnersuut taperserlugu oqaaserisavut unnersuussutigiinnarsinnaagaluarlugit, nuannaarutigaarput takusinnaagatsigu Naalakkersuisut isumaliutissiissut tunngaviatigut taperserlugu suliniuteqarniartut, qimminut nerukkaatissaliorfimmik pilersitsisinnaanerup pitsaasumik toqqammavissaqarnissaa siunertaralu­gu.

 

Aalisarnermut Naalakkersuisumit oqaatigineqarpoq suliffeqarfiit misilittagaqareersut saniatigut SULISA A/S qimminut nerukkaatissanik tunisassiornissami aallaaviusinnaasunik misissuereer-simasoq.

 

Nerukkaatissat pitsaasumik inuussutissartaqarlutik sivisuumik uninngasinnaanissaat angalaner­milu nassatariumininarnissaat pingaaruteqaraluartut Siumut-miit isumaqarpugut akilersinnaassut­sip aallaaviunissaa eqqarsaatigalugu qimminut nerukkaatissaliornissaq akikinnerusoq ilanngullu­gu ujartortariaqartoq.

 

Tamanna tunngavigalugu Siumut-p inassutigissaava, nerukkaatissanik nioqqutissiorneq aallar­teqqaarneraniit namminersortunit ingerlaneqarsinnaasoq - suliffissaqartitsinermi tiiminik tapertaqartillugu ingerlatsinermi imminut akilersinnajartornerani tapiissutigineqartartunik ikilisitsiartorluni ingerlasinnaasutut ilusilik - pilersaarusiornermi ilanngullugu misissorneqassaa­soq.

 

Siumut-miit isumaqarpugut taamatut periuseqarneq periarfissaqarpat nioqqutissiornerup aallar­tinnerani ingerlatsinermi akilersinnaassutsimik aallaqqaammullu pisiassat akitigut unammiller­sinnaasut pilersinnissaannut tamanna aqqutissiuussissasoq.

 

Oqaluuserineqartup siullermeernerani Siumut-miit tikkuartukkagut nioqqutissianit perlukut atorluanngisat aammalu nunaqarfinni tunitsiviit ilaasa atorneqaratik napaannartut atorluarnissaat eqqaaqqikkumavarput. Ilami uumasut assigiinngitsut inunnit nuannarineqarlutik pigineqartartut aamma savaatillit savanut nerukkaatissatut atortagaat tamaasa eqarsaatigalugit nerukkaatissiori­aatsit assigiinngitsut aamma ineriartortitsinermi ingerlanneqarsinnaammata, tamatumani KNI-p qimminut nerukkaatissaannaalluunniit eqqarsaatigalugit eqqussuinera ukiumut 1770 tons-nik annertusseseqartoq illuatungilerniarlugu.

 


Naggataatigut Siumut-miit neriuppugut siuliani oqaaserisagut nalilersuinermi ilanngullugit sulissutigineqassasut aammalu kingusinnerusukkut suliap ingerlanera pillugu paasissutissani Inatsisartut malinnaatinneqassasut.

 

Taamatut oqaaseqarluta Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaalerinermullu ataatsimiititaliap qimminut nerukkaatissaliorfeqarlernissamik isumaliutissiissutaa ilassilluarparput Naalakkersui­sullu suliassap ingerlannerani  sulilluarnissamik kissaallugit.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Qimminut nerukkaatissiulernissamik aalajangernissamut Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa pillugu Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata isumaliuu­tissiissutaa Atassut-miit imatut oqaaseqarfiginiarparput.

 

Siunnersuut 6. maj Inatsisartuni sammineqarmat tunngaviatigut Atassut-miit tapersersimavarput. Nunatsinni piffinni assigiinngitsuni suliffissuit aalisakkat perlukuinik kiisalu piniartoqarfinni puisit pisarineqartartut ilaqutariit neqissaqarniarnerannut sinneruttartut qimminut nerukkaatissi­assatut iluaqatiginiarneqarlernissaat pingaartillugu oqaaseqarfigisimagatsigu, taamatut periarfis­siinikkut piniartut, pingaartumik piniarnerinnarmik inuutissarsiuteqartut, aningaasarsiornerat iluaquserneqasammat.

 

Aamma Ataatsimiititaliamit oqaatigineqarpoq Ilooqqortoomiuni Royal Greenland suleqatigalugu qimminut nerukkaatissiorneq aallartinneqarsimasoq. Taamatut periarfissiisimaneq Atassut-miit assut iluarinartuutipparput, piniarnerinnarmik inuussutissarsiuteqartut aningaasarsiornerat annikkaluartunik iluaquserneqartussaammat.

 

Taamatuttaaq Ataatsimiititaliap nunatsinni qimminut nerukkaatissiorsinnaaneq anguniarlugu sukumiisumik misissuisoqarnissaanik Naalakkersuisunut taammattuuteqarnera Atassut-miit tamakkiisumik tapersersorparput.

 

Taamatut oqaaseqarluta Ataatsimiititaliap siunnersuutip akuersaarneqarnissaanik innersuussutaa Atassut-miit isumaqatigaarput.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Inatsisartunut Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa siullerme­erlugu maani inimi maj-ip 6-ani oqallisigineqarmat oqaatsigut tapersersuisut innersuusutigalugit, maliginiarparput Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap siunnersuut soqutiginaatilittut isumaqarfigalugu aammalu isumaliuutsissiissut aqqutigalugu, tapersertariaqar­tutut isummersorfigisimagaa.

 


Taamatuttaaq aamma maluginiarparput Naalakkersuisoq qimmininut nerukkaatissanik tunisas­siortoqalersinnaaneranut tunngatillugu sunniutit assigiingitsut ingerlatinneqarsinnaanerannut aqqutissiueqataarusuttut ilaatigut SULISA A/S suleqatigalugu, tammannalu Inuit Ataqatigiit soorunami iluarimaarparput.

 

Taamatullu naatsumik oqaaseqaannarluta Inuit Ataqatigiit aammaarluta siunnersuutigineqartup timitalersorneqarnissaa siunertaralugu akuersissutigineqassasoq kaammattuutigissavarput.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Akulliit Partiiat-niit innersuutissavagut siunnersuutip siullermeerlugu oqaluuserinerani oqaase­qaativut, tassani tapersersuilluta qimminut nerukkaatissiorfeqalernissamut.

 

Akulliit Partiiat-a Ataatsimiititaliap isumaqatigaa isumaliutissiissutikkut isumaqarmat, qimminut nerukkaatissiorneq kiisami kitaani qimmeqarfinnut qanittunut inissikkaanni naleqqunnerussasoq, aammattaaq soorlu Ittoqqortoormiini misilittagaalersimasut iluaqutiginiarneqartariaqartut.

 

Akulliit Partiiat aamma isumaqarpoq, aningaasarsiornikkut imminut nammassinnaasumik qimminut nerukkaatissiornermik aallartitsisoqannginnerani, qanoq imminut akilersinnaatiginea peqqissaartumik aningaasarsiornikkut misissuiffigeqqissaartariaqartoq.

 

Taamak oqaaseqarluta Ataatsimiititaliap innersuussutaa ilalerparput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Inartsiartunut Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaata siullermeerlugu oqaluuserinerani Kattusseqatigiit-niit oqaaseqaatigut innersuussutigalugit Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsi­miititaliap isumaliuutissiissutaa tamakkiisumik isumaqatigaarput, tassa suliniutit nunatta nioqqutissanik eqqussugaanik killiliisinnaasut, nunattalu nammineq pilersornissaanut annertusaa­taasinnaasut aammalu ummasut aalisakkallu perlukui imaanut eqqaannarnagit nunamulluunniit matuuginnarnagit atorluarneqarnissaat kiisalu suliffiqartitsiniarnermut iluaqutaasussaanera tapersersortariaqarpoq.

 

Kiisalu Ataatsimiititaliaq isumaqatigaara qimminut nerukkaatissiorfiup kitaani qimmeqarfinnut qanittumi inissinneqarnissaa ingerlatsineq assartuinerlu eqqarsaatigalugit naleqqunnerpaajussam­mat, tamatumunnga atatillugu eqqaasariaqarpoq Diskobugt-mi pingaartumik Ilulissat-ni qalerallit raajallu perlukui annerusumik atorluarneqanngitsut imaanullu annertuumik mingutitsisut qimminut nerukkaatissaliorfimmik pilersitsinikkut annertuumik iluaqutaalernissaat qularnann­gimmat.

 


Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisup akissuteqaammini ilaatigut eqqaavaa nioqqutissiornermi perlukunik pisariitsunik tuniniaaneq ullumikkutut ingerlanneqassa­nersoq imaluuniit avataaniit tikisinneqartartunut assingusunik nioqqutissiortoqarsinnaanera periarfissaassanersoq.

 

Kattusseqatigiit-niit isumaqarpugut misilittakkat aallaavigalugit avataaniit tikisittakkanut assingusunik tunisassiorsinnaaneq periarfissaqarluartoq. Aamma nunatta iluaniinnaq niiuerneq kisiat eqqarsaatiginagu aammali avammut tuniorarsinnaaneq eqqarsaatigalugit.

 

Paaviaaraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:

Annertoorsuarmik oqaasissaqarfijunngilaq suliassaq assigiimmik tamanit isumaqatigiissutigine­qarmat.

 

Taamaattoq ukua oqaatigerusuppakka, maannakkutut tapertatut ingerlanera, tassa tunisassior-nermi sinnikunik perlukunik tunngaveqarluni nerukkaatissanik qimminut ingerlatsineq annertu­sarneqassasoq neriorsuutigssavara, taanna pilersussagipput, Naalakkersuisoqarfinniit. Aamma- lu pilersinneqareersut maannamut nerukkaatissiornermik saniatigooralugu ingerlatsisut taak-kartorneqartut Sisimiut-niittoq Ilulissat-niittoq aammalu Illoqqoortoormiit-ni pilersaarutigineqar­toq, taakkua aamma annertusiartortinneqarnissaat aamma isumagineqarniassapput.

 

Eqqussukkat aamma soorunalimi Naalakkersuisut kajumissuseqarfigivaat taakkua sapinngisamik ajornatinnagu aamma nerukkaatissat, maani uffa eqqaasartugut, millisinniarneqarnissaat sulissu­tigissavarput.

 

Maluginiagara aajuna aningaasarsiornikkut aamma nerukkaatissat kimiittuut panertut, tassa bit food-mik taaneqartartut, taakkua taamatut tunisassiulernissaq siunniullugu, aaqqissuussinikkut qanoq sinnerunneqartartuni sineriassuatsinni, puisit eqqarsaatigalugit, immaqalu aalisakkat perlukui eqqarsaatigalugit, qanoq piviusorsiortigisumik pilersitsisoqarsinnaanera eqqarsaatigalu­gu, soorunami Naalakkersuisut misissuissaagut, taamatut nerukkaatissanik kimittuunik panertu­nik nioqqutissiorsinnaaneq eqqarsaatigalugu.

 

Kisianni ukua siullermik, maannamut pingaarnerpaassaaq, siullermik iginneqartartuugaluit perlukut puisit, arferit eqqarsaartigalugit aammalu aalisakkat eqqarsaatigalugit, perlukuinik aammalu nunami kujataani eqqarsaatigalugu, uumasunik toqoraavinni, tunisassiorsinnaaneq eqqarsaatigalugu annertusaaneqarnissaa, imaluunnit ingerlatiinnarneqarnissaa, taakkulu pitsan­gorsarneqarnissaat, taana alloriarneq maanakkut ingerlareersoq pitsanngorsaavigineqartariaqar­poq, malitsigisaanik tunngavisaqarnersoq naatsumik oqaatigalugu aningaasarsiornikkut aamma soorlu Ataatsimiititaliap isumaliuutissiissummini taagaa, taanna Naalakkersuisut pisissuiffiger­qissaassavarput.

 

Siverth K. Heilmann, Ataatsimiititaliami Siulittaasoq, Atassut:


Ataatsimiititaliaq sinnerlugu partiit oqaaseqartuinut tamanut isumaqatiffioqisumut qujavunga, tassami Inatsisartunut Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaa Inatsisartuni maj-ip 6-ani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliassiissutigineqarsimasoq sapinngisarput tamaat pimoorullugu suliariniarsimavarput, aammalu  pisuussutit uumassusillit atorluarneqarsinnaaneri, isumaqarpunga Inatsisartut massakkut oqallisiginerani periarfissiivoq, nunatsinni kommuunit arlaat suliassamik tiguserusuttoq,   pisuussutitta uumassusillit tunitsivis­saaleqivittakkagut, soorlu puisit allallu suugaluilluunniit periarfissamik ammaammat.

 

Taamaalilluni aamma Inatsisartunut Ilaasortap Evald Brĝnlund-ip siunnersuutaanut soorlu eqqaaniagassaagaluit aamma tunisassiarineqalersinnaaneri siunnersuuteqartup tunngaviatigut aammalu ataatsimiititaliaminngaaniit tunngavilersuutigisavut ilassilluarneqarmata qujavugut. Aammalu Naalakkersuisunut Ilaasortamut ataatsimiititalimi malinnaatinneqarnissarput kissaati­gissallugu.

 

Qujanaq, akissuteqaatigineqartumut.

 

Evald Brĝnlund, Siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit:

Aap, siunnersuutigisimasannut oqaaseqartunut partiiningaanniit tamanussi qutsavigaakka, paasilluarpara tamaniit tapersersorneqartoq.

 

Tassa taanna isumaq pigilersimavara >90-kkut aarlartilaarneranni, tassami qimmeqarfimmiuullu­ni takuneqarsinnaasarami qimmit nerukkaatissaat Danmark-minngaanniit tikisinneqartartut qanoq annertutigisut, taavalu aamma nunatta pissarititai eqqatsinniittut aamma atorluarneqarnis­saat eqqarsaatigalugu, taamaattunik taanna siunnersuut siunnersuutigisimavara.

 

Qujavungalu oqaaseqartunit tamanit taperserneqarluarmat, minnerunngitsumik Aalisarnermut, Piniarmut Naalakkersuisup akissuteqaataanut qujavunga, neriuppungalu taanna suliassaq siunissami suliarilluarneqarumaartoq.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartunut ilaasortaq Finn Karlsen:

Taamaalilluni immikkoortoq tallimaat, tassa siunnersuut aaliangiiffigisassaq qimminut nerukkaa­tissiorfeqalernissaanut siunnersuut tamanit isumaqatigineqarluni taamatut naammassineqarpoq.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.