Oqaluuserisassani immikkoortoq 16-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt:
Ataatsimiinneq ammarpoq, ataatsimiinneq aallartitsinnagu pinse-sisiorluarsimagatta aamma Qoornumi, Qoornumi peqatigiiffik qutsaviginiarpara pinse-kkunni, pinse ulluani inatsisartuni naalagiaqatigiissinnaanerput tappavani aaqqissuuneqarsimasoq qujassutigalugu, aamma sila alianaaqimmat Qoonorlu nuanneqimmat, oqaluffillu alianaaqaluni naalagiaqatigiinnitsinnut aamma qujavugut.
Taava ullumikkut oqaluuserisassat arfiniliusut siullersaraat imm. 16. Landskarsip 1996-mut naatsorsuutaasa akuersissutigineqarnerat. Tassani Aningaasaqanermut Naalakkersuisoq saqqummiissaaq.
Imm. 23 paasisutsiisarnermi Teknik-kikkut atortulersuutit pillugit nassuviaat,tassani angallannermut pilersuinermullu naalakkersuisoq.
Imm. 38-mi meeqqat atuarfiani EDB pillugu nassuiaat, Kulture-qarnermut ilinniartitaanermullu naalakkersuisoq. Imm. 39 ungasissumiittunut atuartitsineq pillugu nassuiaat. Kulture-qarnermut ilinniartsitaanermullu ilangeeqarnermullu naalakkersuisoq.
Taava 60 siunnersuutit marluk aaliangiiffigisassat. Siullermik tipigissaatit pinnersaatit uffaatillu akitsuusaasa atorunnaarsinneqarnissaat pillugit inatsisartut aaliangernissaanut siunnersuut.
Inatsisartunut ilaasortaq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.
Taava 63 siunnersuut aaliangiiffigisassaq. Arlaanaanulluuniit atanngitsumik misissuititsinissaq pillugu inatsisartut aaliangernissaanut siunnersuut, Inuit Ataqatigiit Partiiata siunnersuutaa. Taavalu aningaasaqarnermut naalakkersuisoq.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Matumuuna naalakkersuisut sinnerlugit landskarsip ukiumut aningaasaliiffigisamut 1996-mut naatsersuutai saqqummiutissavakka. 1996-mi naatsesuutinik angusat takutippaat, naatsosuutinik ilanngussat immikkut ittut pitsinnagit. Ingerlatsinermik , sanaartornermi, taarsigassarsitsisarnermilu sinneqartoorutit katillugit 527 mio. kr.-niusut.
Naatsosuutinik ilanngussat immikkut ittut peereernerisigut angusat 502 mio. kr.-niupput. Ta-manna aningaasanut inatsimmut aammalu ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisinut sanilliullugu 137 mio. kr.-ninik pitsanngoriarfiuvoq.
1996-mut ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisip aappaata akuersitigereerneratigut 365 mio. kr.ninik sinneqartooruteqarnissaa missingersuutigineqarsimammat. Angusat ersersippaat Namminersornerullutik Oqartussani aningaasanik aqutsineq pingaarneq naamaginartumik ingerlanneqartoq. Aammalu Landskarsip akiitsuisa taarsersorneri ingerlatiinnarsinnaagigut.
1996-mi annertuumik sinneqartoornermut pissutaavoq, tele Greenland A/S-ip aammalu KNI pisiffik A/S-ip 1996-mi Landskarsimut akiitsuminnut immikkut ittumik katillugit 329 mio.kr.-ninik akiliuteqarsimanerat.
Landskarsip ataatsimut isertitai ukiumi naatsersuusiorfiusumi katillugit 4mia. 63mio.kr.-niup-put. 1996-mut aningaasanut inatsimmi ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisit ilanngullugit 4mia. 28mio. kr.-ninik akuersisuteqartoqarpoq. Tamanna isumaqarpoq 35mio. kr.-ninik isertitaqarnerusimasugut, imaluunnit 0,9 %-timik amerlanerusunik. Isertitaqarnerusimanermut pissutaapput naatsorsuutigisamik akileraarutitigut ilaatigullu akitsuutitigut isertitaqarnerusimaneq. Tamanna pivoq naak 1996-mut ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisit aappaannut atatillugu akileraaruti-nut akitsuutinillu isertitassat nutaamik missiginneqarsimagaluartut.
Akileraarutini akitsuutinilu ataatsimut ineriartorneq pitsaasuusimavoq. 1996 -mullu aallaqaammut aningaasanut inatsimmut inatsisartunit 1995-mi oktober-imi akuersitigineqartumut sanilli-ullugu ataatsimut 67mio.kr. missaannik qarfariarfiusimalluni.
Landskarsi ukiumi naatsersuusiorfiusumi ingerlatsinermi aningaasartuutai katillugit 3 mia. 380 mio. kr.-niupput. Aningaasanut inatsimmi ilassutitut aningaasaliisutitut inatsisit ilanngullugit aningaasaliisutigineqartut 3 mia. 371 mio. kr.-niupput. Tamanna isumaqarpoq 9 mio. kr.-ninik atuineruneqarsimasoq procent-inngorlugit 0,3 %-mik. Taamak nikingasoornermut pissutaavoq, ingerlatsivinni ataasiakkaani anikinnerusunik nikingasoortoqarsimanera. Ataatsimulli isigalugu oqaatigineqarsinnaavoq 1996-mi ingerlatsinermut qulliunerusumik aningaasanik aqutsineq naamaginarsimasoq.
1996-mut sanaartornermi ataatsimut aningaasartuutit 546 mio.kr.-niupput. 1996-mut ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisit aappaata akuersissutigereerneratigut, sanaartukkanut aningaasaliissutit tamarmiusut 638 mio. kr.-niupput. Taamaalilluni 92 mio. kr.-ninik atuinikinnerusimasoqarluni.
Nikeriarnermut tassunga ilaatigut pissutaapput, nunap immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfiliornerup sukkassusiata nikissimanera 42 mio.kr.-ninik naleqartoq. Ilaatigullu pisortat sanaartorfigineqarnermut imaluunniit sanaartorfigissaanermut aningaasuliisutaannit katillugit 13 mio.kr.-ninik atuinikinnerusimaneq.
Taakku saniatigut ineqarnermut tunngasutigut 26 mio.kr.-ninik atuinikinnerusimasoqarsima- voq. Atuinikinnerussutit ukiup siuliatut siunnersuutigineqarput 1997-mi atugassanngorlugit nuuneqassasut sannaartorneq pilerssaarutigineqartutut nanginneqarsinnaaqullugu. Taamaattumik naalakkersuisut 1997-mut ilassut aningaasaliissutinut inatsisissamut siullermut siunnersuuttaanni siunnersuutigineqarpoq. Sanaartornermut aningaasaliissutit annertusineqassasut 1996-mi sannartornermut atuinikinnerussutaasut annertoqataannik. Tamannalu aningaasalersorneqassasoq 1997-mi sinneqartoorutissatut siunniussat anikillinerisigut.
Taarsigassarsisitsissarnermi IST-ip inernerata takutippaa ukiumi naatsersuusiorfiusumi 1996-mi 390 mio.kr.-ninik isertitaqarnerusimasoq. Aningaasanik inatsisip ilassutitut aningaasaliisutinut inatsisit ilanngullugit ersersippaat 346 mio. kr.ninik isertitaqarnissaq missingersuutigineqarsimasoq, taamaalilluni 44 mio. kr.-ninik isetitaqartoqarnerusimavoq. Nikeriarnermut pissutaapput kommunet immikkut ittumik akilersuisimanerat kiisalu inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi ataastimiititaliap taarsigassarsiani taarsinngitsuukkat ikinnerusut akilertariaqarsimammagit tamatumunngalu peqatigitillugu akiitsunut akilinngitsuukkanut akiliutigineqarsimasut aamma- lu taarsigassarsianut immikkut ittumik tamakkiisumik akiliinerit, ilimagisamik amerlanerusimanerat.
PSU-mut akiitsunut pisoqqanut aammalu 1995 sioqqullugu ineqarnermut akiliutinut akilinngitsuukkanut pisoqqanut annaasassatut ilimagisat matussusernissaanut ineqarnerup tungaatigut 1996-mi 78,7 mio. kr.-nit isumakkeerinninnermut sillimatissatullu illuartitsinermut atorneqarsimapput. Taakuli saniatigut 1996-mi PSU-mut akiitsut akilinngitsuukkat 9,2 mio. kr.-ninik amerleriarsimallutik. Ineqarnermullu akiliutissanut akilinngitsuukkat 4,5 mio. kr.-nimik ikileriarsimallutik.
1996-mi naatsorsuutinik katillugit 26 mio.kr.-nit immikut ittumik ilanngunneqarsimapput. Naatsorsuutini immikkut ittumik tassapput Greet Greenland-mut aammalu amutsivinnut taarsingassarsiarititat sivikitsumik taarsesugassat, tigusinissamut piginnaatitaaffittallit. Taarsigassarsiarititanut sivisuumik taarsigassanngortinneqarnerat, taamaalilluni tulleriinneri malillugit 13,1 mio.kr.-nit aamma 34,3 mio. kr.-ninik aningaasartuutitallit.
Aammattaaq aningaasat nalingisa nikerarnerinit annaasassanik katillugit 18,9 mio. kr.-nit siornatigut sillimmasiussatut iluartinneqarsimasut kiisalu utoqqarmiut kangerluarsunnguanni erngup nukinganit innaallagissiorfiup inaarsarnissaanut 2,8 mio.kr.-nit sillimatitut illuartinneqasimasut isertitatut allanneqarsimapput.
1996-mi naatsorsuutit namminersornerullutik oqartussat avataanit kukkunersiuisuanit oparuaanertaqanngitsumik uppernarsaneqarsimapput, tamanna imatut paasisariaqarpoq kukkunernit amigaatinillu annertuunit nassaartoqarsimanngitsoq. Taamaattumillu naatsorsuutit eqqortumik takutitsisutut isigineqartariaqartut.
Naalakkersuisulli qilanaaraat kukkunersuisarnermut ataatsimiittaliap suleqatigiilluarnerata ingerlateqqinneratigut Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuusiortarnerata aningaasanillu aqutsinerata pitsaanerulernissaa kukkunikinnerulernissaalu.
Suut tamaasa ataatsimut isigalugit 1996-mut naattorsuutitsigut angusat naamaginartutut isigineqartariaqarput. Taamatut oqaaseqarlunga naalakkersuisut sinnerlugit, Landskarsip naatsersuutai kukkunersuisarnermut ataatsimiitaliamut oqaluuserisassanngortippakka ukioq mannalu Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut ataatsimiittaliap isumaliuutissutissaa qilanaaralugu utaqqissallugu.
Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:
1996 -mi Landskarsip naatsorsuutaasa
saqqumiunneqarnerani tunngatillugu Siumumiit annertunerusumik
uparuagassaqanngilagut. Naalakkersuisut sinnerlugit Aningaasaqarnermut
Ineqarnermullu Naalakkersuisup Landskarsip naatsorsuutaanut oqaaserisai
tutsuiginartuutillugit iluarisimaarlugillu isumaqatigaagut.
Siumumiit nuannaarutigaarput 1996-mi
naatsorsuutit pitsaasumik aamma takussutsissaqartitsinerat, isertitatigut
pitsanngoriaateqartsinneqarlutik 35 mio. kr.-ninik. Taamalu aamma aningaasaqarnermut inatsimmi ilassutitut aningaasaliisutinut
inatsimmut sanilliullugu 137 mio.kr.-ninik pitsanngoriarfiulluni .
Pitsanngoriaatit allat naalakkersuisumit
ersarissumik oqaatigerineqareersut uteqqinnagit, Siumumiit nuannaarutissaasoraagut, tassami suli
inuussutissarsiornikkut siuariartornermik takutitsimmata, naak sanaartornikkut
aningaasartuteqarfigisassagut annertuut aallarteruttoqaraluartut
soorlu,mittarfiliortiternerit aamma eqqarsaatigalugit.
Tassuunakkulli neriulluarnarpoq siunissaq
qaamanerusoq ornikkipput. Takornariartitsinikkut suliniutit
timitalerneqariartuaarnissaat neriulluarnartutut Siumumiit takorloortuaratsigu.
Nuannaarutigaarputtaaq 1996-mi sanaartornikkut atunngitsuukkat amerlaqataannik
1997-mi nuussisoqarnera,aammalu sanaartortitsinerup tamakkiisumik
ingerlanneqartuarnissaa Siumumiit pi-ngaarutilerujussuartut
isumaqarfigiuaannarparput, tassuunakkummi ingerlalluartoqartillugu
suliffissaaleqineq annikillisarmat, taamalu akileraarutitigut ersertitat
Namminersornerusut minnerunngitsumillu Kommune-t inuussutissarsiornerannut
namminersortunullu pitsaasumik sunniuteqartarluni.
Matumuunalu Siumumiit
eqqaasitsissutigeqqikkusupparput BSU-mut akiitsut ajornartorsiutaanerat pimoorullugu aaqqiiviginiaqqullugu.
Inatsisartunit paasitinneqartuarpugut akiitsutoqqat ajornartorsiutaannerannik,
taamaattumik aamma akiitsutoqqat pillugit isumakkeerininnissamik
naalakkersuisut aningaasartuuteqarniarnerat tamakkiisumik isumaqatigaarput.
Aammalu BSU pillugu misissuititsisoqarsimanera siunissaq qaninnerusoq
aaqqiissutissaqarnissamik malitseqartinneqarnissaa
kaamattuutigeqqikkusullutigu.
Landskarsip naatsorsuutai
saqqummiunneqartut kusanartutut Siumumiit isumaqarfigaagut , isikkumikkullu
naamagisimaarlugillu erseqqarisutut isumaqarfigalutigit. Aammalu
minnerun-ngitsumik ullormiit ullormut malinnaafigilluarneqarnerannut
suleriaatsip pitsaasuunera sulilu pitsanngoriartuaarnera iluarisimaarparput
aammalu atortorissaarutitigut eqqaallisaaneq pikkorissiartuaarnerlu
ilutigalugit suli oqinnerusumik patajaallisarneqartuarnissaat
isumalluarfigalutigit.
Tamanna Inatsisartunit ilaasortatut
toqqissisimassutigissallugu pissutissaqarluarsorinarmat matumuuna
Naalakkersuisut pimoorussinerannik qutsavigerusuppagut, aammalu sulisorisaasa
pikkorissuunerat tulluusimaarutigalutigu, tulliupporlu 1996-imi Landskassip
naatsorsuutaasa Kukkunersiuinermut Ataatsimiitaliami sammineqarnissaat.
Siumumiillu pisarnitsitut suleqataanissarput qilanaarilereerparput.
Naggasiullugulu nalunaarutigiumavarput
1996-imi Landskarsip naatsorsuutai Namminersornerullutik Oqartussat avataanit
kukkunersiuisuanit uparuaatitaqanngitsumik uppernarsarneqarsimasut
Naalakkersuisunillu iluarisimaarlugit akuersaarneqartut Siumumiit tusaatissatut
tigu-gatsigit, taakkuninngalu suliaqaqqittussat sulilluarnissaannik Siumut
tungaaninngaanniit kissaakkumallutigit.
Anders Nilsson, Atassutip oqaaseqartua:
Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisup, Daniel Skifte-p, saqqummiussinermini naggataatungaani oqaatigaaa; ANaalakkersuisut qilanaaraat Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap suleqatigiilluarnerata ingerlaqqinneratigut Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuusiortarnerat aningaasanillu aqutsinerit pitsaanerulersinneqassasoq nukittunerulersinneqarlunilu, tamannali ajornassagunarpoq.
1996-imi aningaasanut inatsimmi isertitassatut nalunaakkat 0,9%-iinnarmik aningaasartuutissatullu nalunaakkat 0,3%-iinnarmik nikigassuteqarput, aammalu 1996-imi inaarutaasumik naat-sorsuutit pitsaaneroriarfissaqanngillat. Erseqqissarneqassaaq siumut naatsorsuutigineqarsimasut naatsorsuutillu akornanni nikingassummi annikitsuarannguamik allanngoriaatsit siumut ilimageeriinngisat annertuut tamarmik imminnut naleqatigiissittut naatsorsuutigineqanngimmata.
Naatsorsuutit takussutissaalluartut Namminersornerullutik Oqartussanit suulluunniit aqunneqarluarsimanerannik. Naatsorsuutit taamatut kusanartigigunaraluartut taamaattoq assigiinngitsut marlussuit uniffigisariaqarput; tassa pineqarput Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqar-fiutaaat iluanaarutimikkut imminnut ingerlattut.
Nuannaarutissaavoq Great Greenland A/S naqqaninngaanniit allamik qalipaateqalersimammat - suliffeqarfik iluanaaruteqartalersimavoq. Suliffeqarfik aktieselskab-itut piginneqatigiiffinngortissimavarput suliffeqarfimminngaanniit tuniniaasoqalersillugu.
Nalunanngivipput Great Greenland A/S-imi suliarineqartut Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit oqartussaaffigineqanngimmata, tamakkua namminersortunit taamatut pitsaatigisumik pitsaanerusumilluunniit ingerlanneqarsinnaapput - tamanna Eskimo Pels-ip ukiorpassuarni uppernarsareerpaa.
Mittarfeqarfiit akuersissutigineqarneq tunngavigalugu ingerlanneqarput akuersissuteqarnerullu saniatigut suliniuteqarnerminni mittarfeqarfittaaq assigiinngitsunik allanik aallartitsisimapput. Naatsorsuutini takuneqarsinnaavoq takornariartitseqatigiinni marluinni piginneqartaasut.
Atassummiit isumaqarpugut naleqqutinngitsoq suliffeqarfiit iluanaarutiminnik imminneq ingerlattut akuersissuteqarfigineqarnermik saniatigut aammalu Landskassiminngaanniit aningaasartuutaasussanik nutaanik allanik suliniuteqartassappata. Ingerlataq nutaaq Landskassip ani-ngaasaataanniit tapiiffigineqartussaq aallarnerneqalerpat akuersissut Inatsisartunut saqqummiunneqartariaqarpoq akuersissutigineqarlunilu.
Mittarfeqarfiit ikuallattoornermit annaassiniartoqarneranilu atortussanut immikkoortortaqarfia- ta taamatut - aamma taamatut oqaatigineqarsinnaavoq - pineqartut tamanna Unammilleqatigiinnissamut Ataatsimiititaliap saqqummiullugulu upariarsimavaa. Mittarfeqarfiit Anammilleqatigiinnissamut Ataatsimiititaliamut nalunaarutigisimavaa ikuallattoqarnerani annaassiniartoqarneranilu atortussat immikkoortortaqarfik 100%-mik imminut pigisutut pilersinneqarsimasoq namminerisamik naatsorsuuteqartillugu.
Atassummiit oqaatigissavarput tamanna Mittarfeqarfiit 1996-mut naatsorsuutaanni takuneqarsinnaanngitsoq. Mannali iluartsillugu Unammilleqatigiinnissamut Ataatsimiititaliap oqaaseqatai issuaatigissavarput; Aikuallattoornissamut annaassiniarnermullu atortut tuniniaanerup sullissinerullu mittarfeqarfinnut qanimut attuumassuteqarnerisa kinguneraa, namminersorlutik suliffiuteqartut inuussutissarsiutiminnik ingerlatsinerannut assingusumik unammilleqatigiinnermi equsoortitsisinnaasumik navianartorsiortitsisinnaasut@.
Atassutip Unammilleqatigiinnermi Ataatsimiititaliap inassutaasa piaarnerpaamik maleruarneqalernissaat qilanaaraa, taamaalillunni pisortat namminersortullu akornanni naqisimaneqanngitsumik naligiissumillu unammilleqatigiinnissaq sapinngisamik ajunnginnerpaamik qulakkeerneqassammat. Tamanna piumanerugaluarparput Mittarfeqarfiit suliniutissanik akuersissummik pissusissamisut malitsigineqartussaanngitsuninngaanniit peerneqarnissaat.
Amutsiviit 1996-imi 44 mio.-nik amigartoorujussuarput, misissuilluarneqareersorlu amigartoorutinit taakkunannga 25 mio.-nngaajaat tassaasimapput Amutsiviit nioqqutissanut toqqorsivii assigisaallu. Ukiut siuliinni, tassalu kingullerpaamik 1995-imi, tamakkua uninngasuutigineqartut marloriaataannik nalilerneqarsimapput - tassa tuniniarnissaanni iluaqutiginissaannilu nalingat.
Atassutip siorna oqaluuserineqartumut matumanut Landskassimit naatsorsuuterpassuisa kukkunersiorneqarnissaannut apeqqqut saqqummiuppaat, tamatumanilu kukkunersiuisartut taakkutoqaasut naatsorsuutinik kukkunersiuisarsimapput. Kukkunersiuisartut tamakkua Amutsiviit 1995-imut naatsorsuutaat pillugit qanormitaava allassimappat - kukkunersiuisartut naggataarutaasumik oqaaseqataat issuaavigissavara; Aisumarput malillugu ukiumoortumik naatsorsuutit suliffeqarfiup pigisaanit akiligassarisaannit aningaasaqarnikkut inissisimanerannik angusarisaannillu eqqortumik takutitsisut@.
1996-imut naatsorsuutinut kukkunersiuisut oqaaseqataat taamatorpiaq allassimavoq aamma 1996-imi naatsorsuutit Amutsiviit pigisaannut eqqortumik takutitsisimassappata, taava 1995-imut naatsorsuutit eqqortuusimassanngillat - pigisat 100%-mit annertunersumik nalilerneqar-pallaarsimassapput. Taavami kukkunersiuisimaneq sumut iluaqutaasimassava?
Kukkunersiuisut kukkunersiuineq kr. 432.775,- nik naleqarsimavoq, tassami kukkunersiuisuusunit naatsorsuuserinermullu tunngasunut ikiorteqarsimaneq 1996-imi taamatut akeqarsimavoq 1995-imilu kr. 308.080,-nik akeqarsimalluni.
Uatsinnut Inatsisartunut kukkunersiuisitsineq taama ittoq atorsinnaanngilaq soqannginnermin-ngaanniilluunniit ajunnginneruvoq - uatsinnut toqqissisimanannginnerujussuarmik pilersitsivoq. Suliffeqarfik sorlermitaava iluanaarutimik imminut ingerlattoq akiuini tullerni pigisami nalinginit affaannanngortitsisinnaava, naak ukiuni tassani kukkunersiuisut oqaaseqaatiminni allassimagaluartut, tassa allassimagamik ukiumoortumik naatsorsuutit suliffeqarfiup pigisaanik akiligassarissaanikkut inissisimaneranik angusarisaanillu eqqortumik takutitsisut.
Atassutip naatsorsuutigaa Naalakkersuisut Inatsisartunut nalunaarusiornissaq eqqarsaatigalugu ajornartorsiummik malersuissasut.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinniit maani ataatsimiinnermi Landskassip ukiumut siulianut naatsorsuutaasa saqqummiunneqartut ima oqaaseqarfigissavagut:
Tamanna ilaatigut ukiup naatsorsuiffiup siuliani atunngitsuukkat eqqarsaatigalugit ukiup ingerlavallaannginnerani Inatsisartut ilassutissatut aningaasaliissutinut Inatsisaannut siullermik - pingaartumik sanaartukkatigut ingerlatat - pillugit akuersissuteqaqqinnissamik siunnersuut eqqarsaatigalugu nangittumik Inuit Ataqatigiinniit aningaasaliissutit ukiumi atugassiissuteqarfimminni atorneqartarnissaannik isumannaarinninnissaq ilungersuullugu piviusunngortinniarne-qassasoq kissaatigiuaratsigu oqaatigeqqissavarput.
Aningaasat kr. 137 mio.-nit 1996-imi naatsorsuutit pitsanngoriaataatut taaneqartut ilaat kr. 92 mio.-nit sanaartornermut atunngitsukaneersuupput ukiorlu manna aningaasartuutaasussaallutik. Landskassip 1996-imut naatsorsuutaani immikkuualuttut oqaaseqarfiginissaannut ullumikkut naammattumik toqqammivissaqanngilagut, tamanna ukiaru Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap sulereerluni isumaliutissiissusiornissaanut isumannaallarumaarparput.
Soorunami uaguttaaq Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigaarput Tele Greenland A/S aamma KNI Pisiffik A/S nunanut allanut aningaasanik attartoreernermikkut 1996-imi Landskassimut akiitsuminnut immikkut ittunik katillugit kr. 329 mio.-nik akiliuteqarsimammata, tamanna Landskassimut ukiunut tulliuttunut isertitarineqarumaartartut kr. 75 mio.-nit missaanni akilersuutitigut erniatigullu annaasaqaataagaluartoq.
Taamaattumik Naalakkersuisunut apeqqutigerusupparput akilersuutitigut erniartigullu annaasaqaataasussat ukiunut tulliuttunut missingersuusiorfinnut qanoq aaqqinniarneqarnersut?
Naggataatigut Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput Landskassip aningaasatigut ingerlalluarnera aamma nunatta inuinut minnerunngitsumik pisariaqartitsinernut ukiunut aggersunut malunnaateqalernissaa aqqutissiuuteqqullugu, soorlu tamanna Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutissamini tikkuartoraa.
Naammanngilarmi Landskassi kr. 1,6 mia.-nik aningaasaateqarpat inuttaasummi pisariaqartippaat ulluinnarni atukkamikkut oqilisaaffigineqarnissartik, Inuit Ataqatigiinniimmi isumaqaratta Namminersorullutik Oqartussat, kommunit innuuttassullu akornanni aamma nammaqatigiittoqartariaqartoq.
Taama oqaaseqarluta Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq sulilluarnissaanik kissaappagut.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
1996-imi naatsorsuutini angusat, naatsorsuutini
ilanngussat immikkut ittut pitinnagit, ingerlatsinermi, sanaartornermi
taarsigassarsisitsisarnermilu katillugit kr. 527 mio.-nik sinneqartoorutitallit
Akulliit Partiiata tusaatissatut tiguai.
Malugaara assigiinngitsutigut
qaangiisoqarsimasoq, tassa aamma ilaatigut atuinikinnerusoqarsimalluni
ilaatigullu isertitaqartoqarnerusimalluni.
Naatsorsuutit Namminersorullutik
Oqartussat avataanniit kukkunersiuisuannit uparuaanertaqanngitsumik
uppernarsaaserneqarsimanerat naammagisimaarapara, aammattaaq isumaqarpunga
1996-imi naatsorsuutit inernerat naammaginartutut oqaatigisariaqartoq.
Taamaattorli naggataatigut
pinngitsoornanga oqaatigissavara 1996-imi naatsorsuutit imaanngimmata tassa
takussutissaasut nunarput ataatsimut isigalugu aningaasaqarnikkut
anissisimanera- nik.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
1996-imi Landskassip naatsorsutai
Kattusseqatigiinniit soqutigalugit misissorsimavakka. Naatsorsuutit inernerat
ataatsimut isigalugu annertuumik sinneqartooruteqarfiuvoq, kisiannili sinneqartooruteqarnermut
pissutaanerpaat tassaallutik Tele Greenland A/S aamma KNI Pisiffik A/S
Landskassimut akiitsuminnik immikkut ittumik akiliuteqarsimanerat kr. 329
mio.-nik.
Tamanna ajunngilaq, kisianni
eqqaamasariaqarpoq ilaatigut KNI-p Landskassimut akiligassai nunani allani
attartornikkut akilerneqarmata. Taamaaliortoqanngikkaluarpammi KNI akiliinissaminut
periarfissaqarsimanngikkaluarpoq aammalu Landskassip sinneqartoorutai
ikinnerussagaluarput.
Aap, Landskassip naatsorsuutai kusanaqaat.
Kisianni sumut iluaqutaassua nunatta kassia Ina-tsisartut Naalakkersuisullu
kisimik aningaasatigut pitsaasumik inissisimassappata, massa nunatta sinnerani
- minnerunngitsumik aalisartut piniartullu, utoqaat, innarluutillit
sulisinnaajunnaar-nersiutillit akissarsiakinnerillu akornanni - inuuniarnikkut ilaatigut annertuumik
ajornartorsiu-tillit ulluinnarni atukkamikkut pitsaanerusumik
oqilisaaffigineqassanngippata. Tassami nalunngilarput kalaallit innuttaasugut
pisortanut kr. mia.-tit pallillugit akiitsoqartugut. Atuarfiit iluarsaannissannut,
atuartitsinermut atortussanut kr. 2 mia.-tinik pisariaqartitsivugut.
Siorna nukissiuutit pillugit nassuiaat
Inatsisartunut saqqummiunneqarmat paasivarput kuuffiit, erngup aqqutai allallu
nukissiuuteqarnermut tunngasut iluarsaattariaqalersimasut kr. mia.-t
sinnerlugit naleqartut. Nunarput nunanut allanut akiitsullu taarserasuagassat
ilanngullugit kr. 2 mia.-t tungaannut akiligassaqarpoq, kiisalu Landskassip
piginneqatigiilluni ingerlatsivinnut allanullu qularnaveeqqusiissutitigut
pisussaaffii kr. mia.-t tungaannoortut ilanngullugit eqqaamasariaqarput,
minnerunngitsumillu nunataa nunanut allanut niuernikkut ukiuni kingullerni
amigartoorutaasa amerliartuinnarnerat.
Taamaattumik aningaasarsiornikkut
silatuumik ingerlatsissagutta aallaavissat pingaarnerit
ilagilluinnartariaqarpaat sapinngisamik aningaasat amerlanerpaat nunatsinni
kaaviaartinneqarnissaat, tamannalu anguneqarsinnaavoq siullertut; nunaqavissut
amerlanerpaat sulisorineqarnerisigut, tunisassiat nunatsinneersut
atorluarneqarnerisigut, taamaaliornissamullu aqqutissat ilagisariaqarpaat
Royal Greenland A/S-ikkut, KNI-kkut allallu piginneqatigiiffiit inuiaqatigiit
kalaallinit pigineqartut namminersortunik ipititsiniaajunnaarlutik
unammillerunnaarnissaat.
Taamatullu nunatta kassiani annertuumik
sinneqartooruteqartillugu imaluuniit pitsaasumik angusaqartillugu
tulluassagaluarpoq ullumikkut nunatsinni ajornartorsiutaasut annertuut marluk;
tassalu illussaaleqineq suliffissaaleqinerlu immikkut ittumik aningaasaliiffigeqqinneqartarsinnaappata.
Soorunami taamaaliortoqassappat sianigisariaqarluinnarpoq nunatta kassiata
isumannaatsumik ingerlattuarnissaa, siulianimi eqqartukkakka
akiligassarpassuit pisussaaffiillu aamma eqqaamasariaqarmata.
Naatsorsuutini takuneqarsinnaavoq
akitsuutitigut akileraarutitigullu isertittakkat missingersuutinut
naleqqiullugit annertusiartortut imatullu paasisariaqarpoq; taakkunuunatigut
qaffaasoqaqqinngikkaluartoq inuuttaasut isertittagaat amerliartortut.
Naalakkersuisut Inatsisartullu tamatta
soqutigilluinnaratsigu inuttaasut akilersugaasa oqimaannerulersinnginnissaat
aammalu Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiannut isumaqatigiissutaasartut
naapertorlugit il.il. - ilaatigut ineqarnermut akiliutit - qujanartumik
qaffannaveersaartinneqarput. Kallerup inneranut kiassarnermullu akiliutit arriikkaluartumik
appartikkiartuaarneqarput, taamaattumillu allat inuuniarnermi pingaaruteqartut
aningaasatigut oqilisaavigineqarsinnaanissaat anguniartariaqarput.
Taamaattumik inassutigerusunnarpoq
innuttaasut tamakkunuunatigut oqilisaavigineqarsinaanissaat akileraarutitigut
isertittakkat amerliartornerat aallaavigalugu, Landskassillu naatsorsuutaasigut
isertitatigut pitsanngoriartoqarsimagaluartoq - taamaattoq aningaasartuutitigut
ataatsimut atuineq qiviaraanni kr. 9 mio.-nit angullugit atuinerusoqarsimavoq,
tamanna akueriuminaappoq siunissamilu eqqumaffiginerusariaqarluni.
Sanaartornermut aningaasaliissutit ukiut
tamaasa pilersaarutit naapertorlugit atorneqartannginnerat
akuersaaginnarneqarsinnaanngilaq, tassami taama pisoqartarneratigut
inissialiassarpassuugaluit ukiuni arlaqartuni naammassineqanngitsoortarput,
naak, nunatsinni inissianik atorfissaqartitsineq annertugaluaqisoq.
BSU-mut akiitsut amerliartuinnarnerat
akueriuminaappoq. Akiitsut amerliartorusaaginnarnerannut pissutaanerpaanut
ilaapput akiligassanut akilersueriaatsip eqarpallaartumik akueriuminaatsumillu
ingerlanneqartarnera. Ulloq manna tikillugu ukiumut marloriaannarluni
akiligassanik tunniussisoqartarpoq, siusinnerusukkullu Inatsisartut
aalajangernerat naapertorlugu akilersueriaatsip eqaannerusumik akiligassallu
akulikinnerusumik nassiussuunneqartarnissaat A/S Inissiaatileqatigiiffik
INI-mut suliakkiunneqarsimanersoq ersarinnerusumik paaserusunnarpoq.
Tassami ulloq manna tikillugu suli tamanna
piviusunngortinneqarsimanngimmat aammalu akiligassat kinguaattoorutaasut
pillaammik ernialerneqartarnerat akiitsut amerligaluttuinnarnerannut
pissutaaqataalluinnarmata. Taamaattumik akiitsut ikiliartortinneqassappata
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq pillaammik ernialiisarnerup
atorunnaarsinneqarnissaa aammalu akiitsut pisoqalisoornikut
akilerneqarsinnaanngitsutullu nalilerneqarsinnaasut isumakkeerneqarnissaat.
1996-mut naatsorsuutit
Namminersornerullutik Oqartussat avataanni kukkunersiuisunit uparuaaffigineqarsimanngikkaluartut
taamaattoq soorunami pissanganassooq kukkunersiuinermut ataatsimiititaliap
ukiumut ataatsimiinnissami naatsorsuutit pillugit saqqummiukkumaagassai. Taamatut
oqaaseqarlunga l996-mut naatsorsuutit kukkunersiunermut ataatsimiititaliami
oqa-luuserineqarnissaat innersuussutigaara.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Partit oqaaseqartuinut qujanaq. Maannakkut
ataatsimut partiit oqaaseqartui katissagukkit ta-marmik naammagisimaarinnipput,
tamarmik naatsorsuutit saqqummiunneqarnerat iluaraat, suliassarlu
ingerlateqqinneqassasoq ataatsimiititaliami. Kisianni maannakkut partiit
ataasiak- kaat oqaasii oqaaseqarfigilaassavakka.
Siumup oqaaseqartuata naalakkersuisut
naatsorsuutinut saqqummiunneqartunut iluarisimaarinninnera maluginiarpara
aammalu qujaniutigineqartoq sanaartornermut atugassat akuersissutaasimasut
inatsisartunit l997-mi atugassatut nuunneqarsimanerat aamma taanna iluarisimaarinninnermik
oqariartuuteqartoq aamma taanna maluginiarluarpara.
Ilaatigut Siumup oqariartuutigaa aamma
akiitsut soorlu ESU-mut tunngasut taakkua aaqqinniartariaqartut,
pimoorullugillu naammassiniartariaqartut. Taanna aamma partiit ilaannit, soorlu
oqaluttumit kingullermit, Kattusseqatigiinnit, toqqaannartumik
oqaaseqarfigineqarmat ataatsi-mut oqaaseqarfigissavakka imannak: Suliniut
aallartikkatsigu ilaatigut ukiup nikinnerani inatsisartut kaammattuussutaat
aallaavigalugu INI oqaloqatigiartorneqarsimavoq. Suliassaq soorlu
naatsorsuutini ersittoq, aallartisarniarlugu aaqqiiniarnerit
aallarnisarneqarmata naatsorsuutigaarput, aamma suliniarneq ukiuni aggersuni
naammassineqassasoq. Tassalu akiitsutoqqat ilai qangarujussuarli pisimapput,
taakkulu aaqqikkiartuaarneqartariaqarlutik.
Ukiumiilli ukiumut imaalitsiaannaq
aaqqissorneqarsinnaanngillat, ilaatigut aningaasarpassuarnik naleqaramik.
Kisianni tassa taanna suliassaq Siumumut Kattusseqatigiinnullu
akissuteqarfigaara, taamatut nipilerlugu. Aamma maluginiarpara oqariartormat
Siumut ilaatigut atortorissaarutit atorluarnerisigut pikkorissartuarneq
ilutigalugu patajaallisaasoqartariaqartoq aammalu sulisutsinnut
inuulluaqqussutaa ingerlateqqissavara.
Atassutip oqaaseqartuanut oqaaseqassaaga,
soorunami qujanaq taamatut nersorinnissummut, taanna naalakkersuisut
suliarisimavaat. Ilumoorpoq 0,3 procenti akissaatitigut aammalu nikeri-arneq
taamaallaat 0,9 procentiusimasoq isertitatigut taassuma
allanngortikkuminaannera ajornakusuussaaq. Taamaakkaluartoq qujanaq
nersuinissinnut soorunami suli pitsanngorsaasoqarsinnaavoq. Taamatut
oqarnikkut isumagaara pitsanngorsaaneq sinneqartoornerinnarmut tunngan-ngimmat
aammali amigartuussagaluaraanni aningaasanut akuersissutit aallaavigalugit
sulilluarniarneq anguniarneqarsinnaavoq pisariaqarlunilu akuersissutit
tamarmik atorluarneqarnissaat.
Great Greenland eqqartorneqarmat
sinneqartoorsimagaluartoq oqaatigisariaqarpara taanna tassani eqqaamassagatsigu
Namminersornerullutik Oqartussat 4 millioner koruunit missaannik tapiinikuummata
tassunga, taakkulu soorunami aamma sinneqartoornermut erinarsoqataammata.
Atassutip oqariartuutaanut aamma oqaaseqalaassaanga, pingaartumik
kukkunersiuinermut tun-ngasumik oqaaseqarmat.
Kukkunersiuinermut tunngasumik annerusumik
maangaanniit oqaaseqarfiginngikkaluarlugit, taamaattoq oqaatigissavara
illuatungaanut saatillugu siumut sammisutut oqaaseqarfigerusukkakku imatut:
Kukkunerit imaluunniit equngasoornerit assigiinngitsut pigajuttarmata soorlu
malittarisassanik erseqqeqqissaartunik suliffeqarfinni kukkunersiuisuni
allaniluunniit malittarisassaqanngikkaanni - taamaattumik Atassutip
oqariartuutaa imatut paasivara, siunissami aamma uagut pisussaasariaqassaagut
instruks-iliussalluta, najoqqutassiussalluta. Taamaalilluta kikkulluunnit
suleriaqqinnissaminni aallaavissaqarniassammata qularnaatsunik najoqqutassanik.
Taanna su-liniutigissallugu neriorsuutigissavara.
Aamma Inuit Ataqatigiit assigiinngitsunik
oqariartuuteqarput, soorlu aningaasat akuersissutaasut atorluarneqarnerunissaat
isumannaarneqassasoq naalakkersuisunit. Aap, taamaaliorniarsarivugut - aammalu
taamaaliorsinnaasoraluta. Maannakkorpiaq kisianni apeqqutersi
akisinnaanngilara, tassa apeqqutigigassiuk erniatigut annaasaqaatissat ukiunut
tulliuttunut qanoq aaqqinneqassanersut, tassa Royal Greenlandip aammalu Tele-p
aammalu KNI-p akiliineratigut. Soorunami ukiuni aggersuni erniatigut
pisassaraluatsinnik annaasaqartussaagatta. Taassuma tungaa
arajutsisiman-ngilarput aammalu pilersaarusiornermi naatsorsuutigalugu,
kisianni soorunami uagutsinnut nuannersuuvoq suliffeqarfissuit taakku
niuernerpalaartumik ingerlatsinissaq aallaavigalugu ernianut
akiliinerunissaagaluartik pinngitsoortittussanngormassuk ilaatigut atukkamik
ikili-sarnerisigut.
Taamatut Inuiat Ataqatigiit
qutsavigeriarlugit Akulliit Partiat. Maluginiarpara naatsorsuutit tusaatissatut
tigugaat aammalu kukkunersiuisut ajunngitsumik naatsorsuutit inissisimanerat
erseqqissaraat - kisianni una kingulleq oqaatigisaat, taanna erseqqinngitsutut
nalilerniarpara. Ilaatigut issuaaneq aallartippoq, imatut oqarmata,
taamaattorli naggataatigut aamma oqaatigerusuppara l996-mi naatsorsuutit
takussutissiinngimmata nunarput ataatsimut isigalugu aningaasaqarnikkut inissisimanermut,
issuaaneq naavoq. Isumaqarpunga naatsorsuutit ersersitsilluartut nunatta
aningaasaqarnerata inissisimalluarneranut. Taamaattumik taanna
erseqqinngitsutut oqaatigineqartutut Akulliit Partiaaninngaanniit nalilerpara.
Nuannaarutigissavarput imannarujussuaq amingartoorata kisianni
sinneqartooratta, naammagisimaarluakkatsinnik aammalu aningaasanik
tigoriaannarnik nunatta karsia peqarluarmat.
Naggataatigut kattusseqatigiit
oqaaseqarfigilaassavakka, tassani Kattusseqatigiinniit KNI-p aamma Tele-p
immikkut akiliisimanerat eqqartorneqarpoq tassungalu tunngatillugu oqaatigisariaqarpara
taamaaliortariaqarsimapput ilaatigut niuernerpalaartumik ingerlatsineq
naalakkersuisuni anguniarneqartoq aallaavigalugu. Qujanarporlu soorunami
akiligassaminnik akiliiaarmata soorlulumi aamma kommunit ilaat
assersuutigiinnarlugu Ilulissat kommuneat aammalu Maniitsup kommunia l996-mi
aamma akiligassaminnik akiliiaarsimasut. Taamaalillutik suleriaqqinnissartik
eqaannerusumik ingerlassinnaaqqullugu. Annertuumik eqqartorneqarput ilaatigut
akiligassat, iluarsagassat pisariaqartinneqavissut nunatsinni, taakkua
pillugit imatut naatsumik oqaannassaanga: Assut qujanarpoq ukioq manna
sinneqartoorsinnaasimagatta; imaanngitsoq Tele Greenlandi aammalu KNI kisimik
akiliinerisigut kisiannili nunatta karsiata ilaatigut akileraarutitigut
ilaatigullu akitsuutitigut isertitaat amerlisimammata.
Tassunga tunngatillugu aamma
oqaatigissavara Kattusseqatigiit oqariartuutaat sapinngisamik aningaasat
amerlanerpaat nunatsinni kaaviiaartinneqassasut; taanna soorunami
isumaqatigilluinnarparput. Isumaqarpungalu oqaatigissallugu taanna
naalakkersuisuni malinnaaviginiaqqissaaratsigu ilaatigullu soorlu
naalakkersuisoq Peter Grĝnvold Samuelsen aammalu uanga ukiuinnaq nunatsinni
pisiassaasinnaasut pisiarineqartarnissaannut iliuutsimut annertuumut
tapersiillutalu suliniuteqaratta naalakkersuisut sinnerlugit.
Sanaartukkat aningaasanut tunngasut
atunngitsuukkat ilaatigut siunnersuutigineqartutuut -
inissialiassarpassuugaluarnut atunngitsuukkat - taanna Kattusseqatigiinnit
oqaatigineqarmat isumaqarpunga oqaatigisariaqarlugu, ilumoorlunilu
ilumuunngilaq. Pitsanngoriaateqarsimavoq ukiut marluk ingerlaneranni.
Siornaaginnaq loo milliuunit atunngitsuukkat inissialiassanut ukioq manna 26
milliuuniupput. Allatut oqaatigalugu sineriassuatsinni najukkani
assigiinngitsuni loo missaanni najugaqarfiusuni inissiat 26-t
ininngitsoorsimammata. Isumaqarpunga siuariarneq taanna annertuujusoq,
pitsaasuusoq nuannaarutissaasorlu, aningaasat akuersissutigineqartut
inissialiornissamut soorunami sapinngisaq tamaat tassunga atorneqassapput
taannalumi aamma naalakkersuisut siunnerfigigamikku taamatut
akuersissutigeqqullugit atunngitsuukkat inissialiassanut tunngasut,
inatsisartunut qinnutigaat.
Akiligassat assigiinngitsut eqaannerusumik
aaqqiivigineqarnissaat. Aap, taamaappoq, taamaaliorusuppugut. INI
eqqartooreeqigatsigu aammalu eqqartoqqissagatsigu ulluni qaninnerni, taa- ma
naatsumik oqaatigiinnarpara, assigiinngitsut akilersueriaatsit eqaannerusumik
siunnerfiginissaat, qulequtaq taanna pileriarutsigu uterfigeqqissagatsigu,
tassani aamma Kattusseqatigiit ataatsimoortumik naatsorsuutitigut angusat
iluarisimaaraat maluginiarpara, qutsavigalugillu.
Peter Grĝnvold Samuelsen, Niuernermut, Angallannermut
Pilersuinermullu Naalakkersui- soq:
Pissusissamisoorsoraara Aningaasaqarnermut
Naalakkersuisup akissuteqarnerata saniatigut Atassutip oqaluttuanut Anders
Nilssonimut uku oqaaseqarfigilaassallugit:
Tassa siullermik mittarfeqarfiit
qatserinermut annaassiniarnermullu tunngasutigut sullissinera pillugu
oqaatigimmagu Anders Nilsson-ip konkurrencenĉvnip aalajangiinera issuarlugu -
aammalu taanna eqqaasitsissutigeriarlugu, takusinnaannginnerarlugu
Mittarfeqarfiit l996-mi naatsorsuutaanni taanna malinniarneqarsimanngitsoq.
Siullermik eqqaasitsissutigissuara
konkurrencenĉvnip suliami matuminnga inerniliinermini oqaasertaliussai Anders
Nilsson-ip issuagai l997-mi tiguneqarmata; taavalu taanna tunngavigalugu
l996-mi naatsorsuutini soorunami ersersinneqarnatik. Tassungalu uiggiullugu
oqaatigissallugu Mittarfeqarfiit silaannakkut angallannermut
qullersaqarfimminngaanniit piumaffigineqartuummata Mittarfeqarfiit
ikuallattoornissamut annaassiniarnissamullu sillimmartaarnissaq
eqqarsaatigalugu minuttit pingasut iluini taamatut suleriarnissaminnut
piareersimajuassasut. Tamannalu allaavigalugu tamakkunuunatigut suliassat
Mittarfeqarfinninngaanniit isumagineqarlutik.
Aamma oqaatigissuara tamakkuninnga
sullissisut nunatsinni pilersimasut sioqqullugilli Mittarfeqarfiit suliassat
taakkua tigummimmatigit. Soorunami oqissaqaaq suliffimmik taamaattumik
aallartitseriarluni tikkuassallugu pisortat pigisaat Mittarfeqarfiit
unammillernerarlugit. Kisianni
pissusiviusut taakkua konkurrencenĉvnilli inerniliinera saqqumminngikkaluartoq
suliassaq aallartinneqareersimavoq Mittarfeqarfiit iluini, suliassaqarfik
taanna immikkuullarissumut inissillugu taavalu aamma l997-mi naatsorsuutini
takuneqarsinnaajumaarpoq immikkoortinneqarsimasoq.
Kisiannili aamma naggataatigut
oqaatigissuara tassunga tunngatillugu qatserinermut tunngasutigut
suliffeqarfik Mittarfeqarfiit suleqatigiillutik taamatut suliamik
ingerlatsisussatut aallartitsinissartik pilersaarusiormassuk. Aamma Anders
Nilsson-ip uparuarpaa Mittarfeqarfiit takornariartitsinermut tunngatillugu
selskabini piginneqataasoq - taannalu naapertuutinngitsoq. Tassunga atatillugu
oqaatigiinnassuara Kangerlussuarmi Narsarsuarmilu akunnittarfiit
Mittarfeqarfinnin-ngaanniit pigineqartuummata. Taavalu suliassap Narsarsuup
Kangerlussuullu aamma takornariarfittut aallaavittut
aallussiffigineqarneranni, akunnittarfiutilittut akunnittarfinnik piginnittutut
suliassani taakkunani peqataasimammata. Kisiannili oqaatigineqartariaqarpoq
Mittarfeqarfiit siunertarinngimmassuk takornariartitsinermik ingerlatsinissani.
Kisiannili akunnittarfiit taakkua pigineqarnerisigut sumiiffinni taakkunani
pineqartuni marlunni aallarnisaasoqarnerani peqataanissamut
tulluartuusorineqarsimavoq.
Naggataatigut Anders Nilssonip aamma
uparuarpaa Amutsiviit suliffeqarfittut l996-mi naat-sorsuutaasa
kukkunersiuisunit oqaasertalerneqarsimanerat. Ilaatigut ukiut siulii
qiviarlugit imminnut tulluarpallaanngitsutut nalilerneqartariaqartut. Tamanna
tunngaviatigut naalakkersuisuninngaanniit isumaqatigaarput, tassami
naatsorsuutit inerneri taama assigiinngitsigisut kukkunersiuisuninngaanniit
oqaasertalerneqarsinnaasimappata assigiilluinnarmik, taanna inuinnartut
eqqarsartaatsitsinnut soorlu ippinnartoqartoq.
Taamaattumik aamma Daniel Skifte-p,
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup oqaatigisaa ilumoorpoq, tamakkunannga
ilaatigut aallaaveqartumik Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik
naatsorsuuserisoqarfiat naalakkersuisuninngaanniit suleqatigiisitaliuullugu
aallartitsereersimavoq. Pingaartumik Namminersornerullutik Oqartussat
suliffeqarfiit nammineerlutik ingerlattut pigisaat erseqqinnerusumik
naatsorsuuserinerup tungaatigut tunaartaqartinneqarnissaat anguniarlugu.
Taamaalilluni uani suliap ersersitaatut siunissami paatsuunganartumik inerniliisoqartannginnissaa
eqqarsaatigalugu.
Amutsivinnut tunngaterpiarlugu
oqaatigissavara pisariaqartuusimasoq naalakkersuisut amutsiviit nutaamik
ilusilersorneqarnissaat eqqarsaatigalugu suliassamik aallartitsinerminnut
atatillugu avataaninngaanniit naliliisoqarnissaanik suliaqartitsillutik.
Tassalu erniinnaq takuneqarsinnaasimavoq pigisat illuutillu Amutsivimmiittut
nalivimmikkut ullumikkumut nalilerneqarsiman-ngitsut, taamaattumillu aamma
nalikilliliineq annertooq tassani naatsorsuutit naammassineqarneranni l996-mut
tunngatillugu pisariaqarsimalluni.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit:
Maangarninnut peqqutigivara soorunami
Atassutip oqaaseqartuata oqaatigimmagu naatsorsuutit saqqummiunneqartut
pitsaaneroriarfissaqanngitsutut oqaatigimmagu.
Taanna aappaatigut eqqunngitsutut
oqaatigisariaqarpoq. Tassani siullermik aningaasanut inatsisit assigiinngitsut
atorlugit aningaasartuutit l996-mi marloriarlutik aaqqinneqartarput, tassa TB I
atorlugu taavalu ukiup ingerlangaatsiarnerani, tassa naajartornerani TB II
atorlugu taakkua aningaasartuutit aaqqinneqartarput.
Taamaattumik Inuit Ataqatigiinninngaanniit
oqaatigissavarput Landskarsip naatsorsuutaanut tunngatillugu saqqummiinermi
pingaaruteqartutut aamma oqaatigisariaqarmat akuersissutaasimasut ukiumi
aallartiffimmi taakkua aamma pinngitsoornatik isiginiarneqartariaqarmata.
Assersuutitut oqaatigiinnarsinnaavarput Isumaginninnermut Pisortaqarfik,
Peqqinnissamut Pisortaqarfik, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut
Pisortaqarfik, kingulleq taasinnaavarput, TB II -mut akuersissuteqarnerup
kingornatigut ilaatigut 25 milliuuninik atuivallaarsimaneq tassani
takuneqarsinnaammat.
Tassa imaappoq Landskarsip naatsorsuutaasa
suliarineqarneranni tupinnartuliaanngilaq aningaasartuutit taama annikitsigisumik
procenti ataallugu assigiinngissuteqarmata, kisiannili eqqasitsissutigisariaqarpoq
aamma akuersissutaasimasut taakkua qivianngitsoorneqartariaqangimmata.
Taamaattumik aningaasatigut aqutsineq tamatigut pitsaasumik aammalu
patajaatsumik ingerlanissaa siunertaralugu qimerloortuartariaqarpoq.
Oqaatigeqqissavarput aningaasartuuterparujussuit sanaartornerinnaq
eqqarsaatigalugu 92 millioner koruunit l996-mi atunngitsoorneqarsimapput.
Taakkuuppullu l997-mi akuersissutigereerlugit maannakkut atorlugit
aallarteriikkagut. Taammaattumik pitsanngorsaajuarnissaq Inuit
Ataqatigiinninngaanniit kaammattuutigissavarput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Nuannaalaarpunga, Naalakkersuisup
akiitsutoqqat pillugit Naalakkersuisuninngaanniit qanoq iliuuseqartoqarniarnera
oqaatigimmagu, kisianni suli nuannaarnerussuunga tamanna
piviusun-ngortinneqarpat.
KNI-p akiligassaanut tunngatillugu
Naalakkersuisup Ilulissat kommuneat aammalu Maniitsup kommunea assersuutigaa.
Isumaqarpunga taakkua assersuunneqarsinnaanngitsut pissutigalugu Ilulissat
kommuneat imaluunniit Maniitsup kommunea nunani allani aningaasanik
attartorlutik Namminersornerullutik Oqartussanut akiligassatik
akilinngimmatigik.
Nuannaarutigaara, Atassutip oqaluttuata
eqqartormagu suliffeqarfiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut
unammillertarnerat, tassami uanga akerlerilluinnarpara inuiaqatigiit pigisaat,
Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut, namminersortunut
namminiivillutik ingerlaniartunut unammillertarnerat.
Assersuutigiinnariarutsigu,
ippassaaniinnannguaq tusagassiuutitigut saqqummiunneqartoq, namminersortoq
Royal Greenlandiminngaanniit sakkortuumik unammillerneqalersoq, nuannin-ngilaq
kalaallit nammineerlutik suliaminnik tuniniaanerat taamaalilluni aportinneqartuartassappat,
tassami naatsorsueqqissaartarfiup oqaluttuuppaatigut nunatta nammineerluni
nunanut allanut niuernera qanoq amigartoorutaajartortigisoq. Ukiut kingulliit
pingasut qiviarutsigit amigartoorutit amerliartorput aammalu suli l993-mi
amigartoorutit amerlanerujorujussuusimapput.
Taamaattumik nunatsinni suliarineqartartut
atorluarneqassappata Namminersornerullutik Oqartussani suliffeqarfiit
pigineqartut namminersortunut unammillertarnerat taamaatittariaqarpoq.
Unammillerneq peqqinnartuuvoq, arlaanni ilumoorpoq, unammillerneq
atorneqassappat, suliffeqarfiit nammineerlutik ingerlasut, akunnerminni
unammillerlik kisianni nunatta karsianik sillimmateqarlutik suliffeqarfissuit
suliffeqarfeeqqanik ipioraatitsillutik unammilleqinatik.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq, naatsuararsuarmiguna
oqaaseqarfigilaaginnarniarlugit IA-p oqaaseqartuata Lars Sĝrensen-ip
kaammattuutigimmagu pitsanngorsaajuarnissaq, aamma uanga oqaatsinni siusinnerusukkut
inussiarnersumik tigullugu, pitsanngorsaajuarusunnerput naalakkersuisuni,
ilaatigut oqaatsit atorpakka, naatsorsuutit ajunngitsumilluunniit
inerneqaraluarpata imaluunniit amigar-tooruteqaraluarpata assigiippoq
periaatsit pitsanngorsartuarnissaat.
Taamaattumik taamatut kaammattuutersi
ajunngitsutut tusaatissatut tigussavara. Oqaluttup kingulliup Anton
Frederiksen-ip, Kattusseqatigiinninngaanniit, ilaatigut Ilulissat Maniitsorlu
taagakkit, KNI-p TELE-llu atukkaminnik taarsiinerannut tunngatillugu, assersuutissaannginnerarmagit,
isumaqarpunga Anthon Frederiksen-ip paatsoorsimagaanga, isumaqarpunga assersuutit
taakkua pitsaalluinnaqqissaartut, KNI TELE-lu atukkaminnik taarsiipput.
Taamaalillutik ernianut akiligassanik annikinnerusut akilertaleriarunikkit taava
iluminni periarfissaq anginerusoq angussagamikku soorluli aamma taamaaliortut
Ilullissat Maniitsullu kommunii, periarfissamik nassaarniarsimapput,
eqaannerusumik ajornannginnerusumillu iluminni nassaarniassagamik.
Taamaalillutik oqarsimapput kommunalbestyrelset taaneqartuninngaanneersut,
atukkagut akilipallatsigit, periarfissarput anginerulissaaq, taava
alloriarnissaq assigiinngitsunik kommu-
nip iluani qanoq iliuuseqarnissamut angusaqarusussuseq anguniassagatsigu.
Taakkuuku assersuutigalugit assigiissutut isumaqarfigigikka, taamaattumik
assersuutissaalluartoraakka, qujanaq.
Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat,
ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Taamaalilluni oqaluuserisassaq taanna
naammassivoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.