Oqaluuserisassani immikkoortoq 24-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 13. maj 1997 nal. 16.36
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Hans Enoksen, Siulittaasoqarfimmut ilaasortaq, Siumut.
Peter G. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq. Nuannaarutigaara Naalakkersuisut sinnerlugit timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut saqqummiussinnaagakku. Immikkut nuannaarutigaara Naalakkersuisut maannattaaq Qaanaami timmisartunut suluusalinnut mittarfissamik Inatsisissami matumani ilanngussisinnaalersimammata. Qaanaamut Qaanaamiillu nunatta sinneranut angallannikkut pissutsit aaqqiiviginiarnerat sivisuumik Naalakkersuisunit anguniagaasimavoq. Pissutsit taamaalersimapput Pituffimmik Amerikkamiullu sakkutuuisa ajunngisaarnerannik pinngitsuuisinnaannginneq Avanersuarmi innuttaasunut oqaluttuarisaaneq tunngavigalugu pilersimasoq pissutigalugu.
Isumaqatigiinniarnerit sivisuut ajornakusoortullu aqqutigalugit Naalakkersuisut iluatsissimavaat qallunaat Qaanaami aningaasalersueqataanissaasa qularnaarnissaat. Taamaalilluni oqaluttuarisaanermik tunngaveqartumik matumani Amerikkarmiut ajunngisaarnerannik pinngitsuuisinnaan-nginneq kipitinneqarsinnaalerpoq. Inughuillu inuiaqatimik sinnerinut attaveqarnerat pissusissamisut ingerlalersinnaalissalluni. Suliaq tamanna partiinit tamanit tapersersorneqarluni ingerlasimasoq ilisimavarput. Taamaattumik Naalakkersuisut nangaanngivipput Qaanaami mittarfiliornissap pilersaarusiorlugu aallartinneqarnissaanut. Angallaviusartussap nutaap sinneranut maanna sanaartornerup immikkoortuata aappaata ingerlanneqarneratigut naammassilikkatsinnut Kommuunip atalernissaanut naammattumik angissuseqartussamik. Sanaartornerup 1998-mi aasakkut aallartinneqarluni 1999-mi ukiakkut inerluni atorneqalernissaa anguniagaavoq.
Nunap immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornikkut aallaqqaataaniilli pingaarnerpaanut siunertarineqarpoq nunatsinni silaannakkut angallannerup ineriatornerata qularnaarnissaa, tassa angallassinerup annerusumik timmisartunik suluusalinnik atuinermik tunngaveqalersinneratigut, innuttaasut inuussutissarsiornerlu kiffartuussinikkut pitsanngorsaaffigineqarnissaata isumannaariffiginissaat. Taamatullu ataatsimoorluni timmisartumik aqqusaarneqarsinnaanermik aalajaatsumik aaqqissuussinikkut aningaasartuutit ikilisinnissaat qularnaarlugu.
Taamatut anguniagaqarneq inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarneranut atugassarititaasunik unammillersinnaasunik nutaaliaasunik pilersitsiviusumik, tamatumunngalu peqatigitillugu innuttaasut sumiluunniit nunasisinnaanerat qularnaarlugu nunatta ukiunut tusintilinnut tulliut-tunut isernissaminut aqunneqarnissaannik Naalakkersuisut pingaarnerusumik anguniagaqarnerannut atatillugu isigineqassaaq. Naalakkersuisut taamatut ingerlatsinermut tunngatillugu suliassamittut pingaarnerpaatut isigaat angallasseriaatsit naammassisaqarfiulluartartut pilersinnissaat, aningaasartuutit nalinginnaasut appartinnissaat kiisalu nunatsinni sumi inissisimaneq apeqqutaatinnagu attaveqaqatigiinnikkut periarfissat pitsaanerpaat pilersinneqarnissaat.
Taamaattumik nunarput silaannakkut aqqutit atorlugit ataatsimuulersinneqassaaq tamannalu pissaaq appasinnerungaartunik aningaasartuuteqarluni kiisalu ullumikkut qulimiguullit atorneqarnerannit nalunngisatsinnit sukkanerungaartumik. Taamatuttaaq nunap immikkoortuini tim-misartunut suluusalinnut mittarfiliortiternerup massakkornit allaalluinnartumik periarfissanik ammaassissaaq. Soorlu namminersortut silaannakkut angallassisinnaalernerinik kiisalu angallaviusartuni ataasiakkaani unammilleqatigiissinnaalernermik. Taamaalilluni aamma silaannakkut angallassinermi Naalakkersuisut anguniakkamik pingaarnerit ilaat malersoqqissinnaalissavaat, tassalu namminersortut periarfissinnissaat.
Timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortiterneq nunatsinni suliffeqarfiutillit annerusumik suliaqalernerannik pikkorissuseqalernerannillu kinguneqarportaaq. Tassuunakkut nunatsinni suliffeqarfiit sulisullu sanaartorneq aqqutigalugu pikkorissarneqarlutillu suliassaqartinneqarne-rulermata. Timmisartunut suluiusalinnut mittarfiliortiternerni tamani kalaallit suliffeqarfiutaat sanaartortutut pilersuisutulluunniit peqataapput, peqatigisaanillu nunani allani immikkut ilisi-masalinnik kinguneqarluartumik suleqatigineqarlutik.
Sanaartornerni tamani kalaallit sulisartut sulisorineqarnissaannut aaqqissuussinerit immikkut it-tut pilersinneqarsimapput. Pissuseq maannakkut anguneqareersimasoq tassaavoq sanaartornerit aallarteqqaarneranni suliariumannittussarsiuussinerit saniatigut kalaallinik sulisoqarnissamut tapisiat milliuunit affaat sinnerlugit amerlassusillit akiliutigineqareersimammata. Suliaqarfinni taakkunani tamani nunatsinni sulisitsisut sulisullu pitsaanerusunik atugassaqartinneqarsinnaa-gunarput. Taamaattumillu Naalakkersuisut maannakkut nunatsinni sulisitsisut peqatigiiffiannik suleqatigiinnermik nutaamik pilersitsipput, sanaartornertigut taakkunuuna periarfissat atorluarnerisigut inuiaqatigiiinnut angusassat pitsaanerusut anguniarlugit.
Taamaalilluni ineriartornikkut tunngaviit nunatta siunissaanut tunngassuteqartumik ataatsimut isiginninnikkut nunap immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortiternerup ingerlateqqinneqarneranut tunngassuteqartut arlaqarput. Paamiuni, Qaqortumi Upernavimmilu timmisartunut suliuusalinnut mittarfiliornissat pillugit Inatsisartut 1996-mi ukiakkut ataatsimiinneranni nassuiaatip mittarfiit taakkua allanit akisunerunissaannik aammalu ingerlatsinermi aningaasaqarnikkut inuiaqatigiillu aningaasaqarneratigut imminnut akilersinnaanngitsutut inerniliineq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut siuliani taaneqartut tunngavigalugit, akuersissutigaat immikkoortut aappaanni sanaartornerit nanginneqassasut kisiannili arlalinnik annertuunik allannguuteqarlutik.
Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip maanna oqaluuserisatta taamaalilluni inatsisissamut nassuiaammik oqaluuserinninnermi Inatsisartut sammivissatut aalajangiussaat timitalerpai. Tamatumani minnerunngitsumik pineqarput Upernavimmi Paamiunilu timmisartunut suluusalinnut mittarfiliornissat aalajangiusimaneqarnerat siuartinneqarnerallu. Taamaalilluni mittarfiit taakkua mittarfinnut pioreersunut piaarnerusumik atassuserneqassallutik, taamaalillunilu sineriak atuarlugu timmisartut suluusallit atorlugit assartuinermut piaarnerusumik ikaarsaariartoqarsinnaassalluni.
Angallasseriaatsip ilusaa tamanna Kommuuninik angallavioreersunut toqqaannartumik attaveqalersitsisinnaasumik mittarfiliornissaq siunertaralugu Qaanaap maanna inatsimmut ilanngunneqarnerata annertusarneqassaaq. Naalakkersuisut kissaatigisimavaattaaq siunnersuutigissallugu mittarfiup taassuma inatsimmut ilanngunneqarnissaa. Mittarfeqarfiit sanaartortitsiviata taamalu pilersaarusiornermut suliariumannittussarsiornermullu immikkut ilisimasaqalereersimanerup tamakkiisumik atorneqarnissaa qulakkeerumallugu. Naluneqassanngitsutut Qallunaat naalagaaffiat sanaartornermut tassunga 47 mio. kr.-nik aningaasalersueqataassaaq. Tamatuma saniatigut inatsisissami matumani Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaanik ilanngussisoqanngilaq. Qaqortumi mittarfiliorsinnaanerup isumaliutersuutigineqarneranut soorunami aalajangiisuulluinnarsimavoq Narsarsuarmi timmisartunut suluusalinnut angisoorujussuarmik peqatigisaanillu imarpik qulaallugu timmisartunut suluusalinnut miffiusinnaasumik peqareernera. Qaqortumi mittarfiliorneq Narsarsuup attatiinnarneqarsinnaaneranut aningaasaqarnikkut equtitsisorujussuusinnaavoq, malitsingisaanillu Narsarsuup matuneqarsinnaaneranik kinguneqarsinnaalluni.
Nunanit allanit Kujataanut aalajangersimasumik attartorlunilu angalasarnerit ineriartortinneqarnissaanut pilersaarutaareersut eqqarsaatigalugit taamatut ineriartornerup nunap immikkoortuanut tamarmut aningaasaqarniarnikkut kingunerisassai kissaatiginanngitsut annertoorujussuussapput. Kisiannili soorunami apeqquserneqarsinnaanani taamatut allanngortitsineq Qaqortumut illoqarfittut iluaqutaassasoq. Tamaanili immakkut assartuinerup iluani periarfissaqarpoq Avannaanit sikusarnera pissutigalugu piviusunngorsinnaanngitsunik. Taamaattumik Naalakkersuisut Kuja-taani usinik ilaasunillu assartuinerup nutaamik atorluarsinnaanerusumillu aaqqissuussivigineqarnissaa anguniarlugu Royal Arctic Line-p imarpik ikaarlugu assartuutaasa angalasarnerinut pilersaatutit allanngortinneqarnissaasa tamaanilu illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni umiarsuit atorlugit angallassisarnerup namminersortunik ingerlanneqartut timitalerneqarnissaata aallartinneqarnissaa siunnersuutigisimavaat.
Tamatumunnga peqatigitillugu Naalakkersuisut nunap immikkoortuani tamaani silaannakkut assartuineq pitsanngortinniarpaat Arsummi, Alluitsup Paanilu qulimiguullit mittarfiisa akunnittarfiisalu akulikinnerusumik miffigineqarsinnaasunngorlugit piorsarneqarnerisigut. Taamaattumik inatsisissatut siunnersuummi uani 1996-mi ukiakkut ataatsimiinnermi nassuiaammut tunngatillugu Naalakkersuisut inassuteqaataa aalajangiusimaneqarpoq, tamatumalu malitsigisaanik inatsisissami matumani Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaa ilaatinneqarnani.
Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut kaammattuutigaat timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik inatsisissatut siunnersuut saqqummiunneqartoq una akuersissutigineqassasoq aammalu aningaasatigut kingunerisassai 1997-mut aningaasanut inatsimmi nunap immikkoortuani mittarfiliortiternermut tunngasumi ilanngunneqassasut 1997-mut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissaannut siullermut siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaanut allannguutissatut siunnersuutitut.
Imarpik qulaallugu timmisartuussisarnermi unammilleqatigiinnerup ammaanneqarnissaa pillugu Danskit naalagaaffiannik taamatullu aamma angallasseriaatsip tapiiffigeqatigiittarnermik tun-ngaveqarunnaarluni unammilleqatigiinnermik sullissinissamillu isumaqatigiissutinik tunngaveqarluni timmisartuussisalernermut ikaarsaariarsinnaaneranut periarfissat pillugit Grĝnlandsflymik Naalakkersuisut nutaamik isumaqatigiissutaasigut ukioq manna naanngitsoq nunatsinni angallanneq eqqarsaatigalugu pissutsit nutaarluinnaat atuutilissapput.
Siunissami nunatta nunallu allat akornanni nunatsinnilu namminermi silaannakkut angallassinermi unammilleqatigiinneq takornartaajunnaassaaq. Tamanna aamma tunngaviusussaavoq erseqqissumik paasinninnissatsinnut timmisartuussisarnerup iluani nutaaliaasumik attaveqatigiinnermut sullissinermullu akigitinneqartut qanoq atsigisumik appartinneqarsinnaanerinut. Kisiannili timmisartuutitileqatigiiffiit pisariaqartitatsinnut atortussanik eqqortunik atuisinnaanerannut pitsaanerusunik periarfissikkutsigit taava aamma uagut akinik sullissinernillu eqqortunik qu-larnaarinissamut periarfissagut pitsaanerulissapput. Tamatumani mittarfiit inuiaqatigiit imminnut ikiulernissaannut peqataassapput. Tamannalu apeqqutaalluinnarpoq piumasaqaatit pingasut pingaarnerit ukuusut: tassalu timmisartornerup isumannaatsuunissaata, pilersuinerup isumannaatsuunisaata kiisalu akikitsuunissap uagut Naalakkersuinermik suliaqartuusugut nunatsinni silaannakkut angallassinermut piumasarisariaqakkatta naammassineqarsinnaanissaannut.
Nunat immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfiit piaarnerusumik naammassigutsigit taava aamma innuttaasut taamatullu aamma niuernerikkut attavigisagut takornariallu siunissami aningaasaqarniarnitsinnut tunngaviusussat ilaattut kissaatigisagut eqqarsaatigalugit piumasaqaatit taakku naammassinissaannut periarfissagut pitsaanerulissapput.
Taamatut oqaaseqarlunga timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu inatsisip allanngortinneqarnissaanik Naalakkersuisut siunnersuutaat Inatsisartunut oqaluuserisassanngortippara.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:
Timisartunut suluusalinnut sanaartornissaq
pillugu Inatsisartut inatsisissaata allannguutissaanik Naalakkersuisut
saqqummiussaqarnissaat qilanaaralugu utaqqisimavarput, soorlumi aamma 1996-mi
ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinnitsinni mittarfinnik sanaartornermi killiffik
pillugu nassuiaasoqarmat Siumumiit erseqqissumik piumasarigipput upernaaq manna
ataatsimiinnis-satsinni allannguutissamik saqqummiussisoqarnissaa
tamatumunngalu ilanngullugu pineqartut mittarfissat, tassa Paamiuni,
Upernavimmi, Qaanaamilu aningaasalersorneqarnissaannut pilersaarutit
ilanngullugit.
Siullermik Siumumiik oqaatigissuarput
qamannga pisumik nuannaarutigigatsigu silaannakkut angallanneq eqqarsaatigalugu
nunarput tamakkivillugu eqaatsumik angallattoqarsinnaalernis-saanut
pilersaarummik saqqummiussisoqarmat. Kujataa eqqarsaatigalugu angallannikkut
ullumimut erloqinartorsiornerpaasoq tassalu Paamiut, mittarfissap
sanaartulernissaata ukiunik marlunnik siuartitsivigineqarnermigut
angallannikkut ajornartorsiutaasartut aningorneqarnissaat qulakkiissavaa,
kiisalu Upernaviup mittarfissaata siuartinneratigut, Qaanaallu mittarfissaata
pilersaaarutinut ilanngunneratigut Avannaani sikusarnera apeqqutaatinnagu
inunnik angallassinikkut, nioqqutissanik pilersuinikkut tunisassiassanillu
assartuinikkut annertoorujussuarmik siuariartoqartussaavoq.
Siumumi ilisimaaraarput Qaanaamiit
Qaanaamullu angallannikkut pissutsit qanoq imaannaanngitsigisut, aammalu
pissutsit tamakku aaqqiiviginiarlugit Naalakkersuisut anguniagaqarnerat
piffissami sivisuumi ingerlanneqarsimasoq, taamaattumik Naalakkersuisut
massakkut saqqummiussaat angusaavoq kusanartoq nuannaarutissaasorlu, tassa
Qallunaat naalagaaffiannut isumaqatigiinniarnerit annertuut ingerlatereerlugit
Qaanaami mittarfissap aamma Qallunaat naalagaaffiannit
aningaasaliiffigineqartumik sanaartorneqarsinnaasunngussammat.
Qaanaamiit Qaanaamullu angallannikkut
pissutsit ilungersunartut aaqqiivigineqarnissaat pillugu Qaanaami oqartussaasunit
ukiorpassuani ilungersuutigineqarsimapput, aammalumi tamatumunnga Kommuunit
avannaamioqatigiit annertuumik akuliuttarsimallutik, tamakku tamaasa taalaarlugit
erseqqissaatigissavarput Naalakkersuisut isumaqatigigatsigit Qaanaami
mittarfissap 1998-mi aasakkut sananeqarluni aallartinnissaa, kiisalu 1999-mi
ukiakkut inerluni atorneqalernissaa anguniarmassuk.
Taamannak massakkutut
mittarfiliortitsinermi immikkoortut aappaata siuartinneratigut isumannaarneqassaaq
nunatta kitaata sineriaa tamakkerlugu timmisartut suluusallit atorlugit
tamakkiisumik piaarnerusumik ilaasunik angallassisinnaalerneq,
kiffartuussinikkullu pisussaaffillit assigiinngitsut, soorlu
peqqinnissaqarfik, teknikkikkut sullissiveqarfiit il.il. pitsaanerusumik sukkanerusumillu
sullissisarsinnaanissaminnut periarfissaqalissallutik.
Taamatullumi aamma ingerlatsiveqarfiit
assigiinngitsut ullumikkut ukiut tamaasa angalanernut
aningaasartuuterpassuaqartartut annertuumik ingerlatsinerminni
akikillisaaffigineqartussaassallutik. Taamaattumik mittarfissatut taakku
pingasut pineqartut imminnut akilersinnaanngitsutut taaneqarsimagaluartut
Siumumiit qularutiginngilarput inuiaqatigiit ingerlaarnitsinni ulluinnarni
atungarisatsinnik annertuutigut oqilisaasseqataajumaartut Nunatsinnilu
sumiluunniit najugaqaraluaraanniluunniit inuussutissarsiutitigut
pitsaanerusumik ingerlatsinissamut periarfisseeqataajumaartut. Aammalu
sinerissami sumiluunniit najugaqaraluaraanni sukkanerusumik akikinnerusumillu
angallattoqarsinnaalernissaanut aqqutissiuussiumaarlutik.
Periarfissiissutaasussalli nuannernerit
ilagaat taamannak mittarfiit nutaat arfineq marluusut tamarmik 2001-mi
atuutilernerisigut unammilleqatigiittumik ingerlatsinerit aqqutigalugit
angallassinerit pilersuinerillu ingerlanneqarsinnaalissammata, taamaalilluni
namminersorlutik ingerlataqartut annertuumik periarfissinneqassallutik.
Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigaavut
oqarmata Qaqortumi mittarfissatut pilersaarutaangaluartoq massakkut
sananeqassanngitsoq, soorlumi ukiarmi oqallinnermi tamanna taamatut
inerneqartoq. Tamatumunngalu patsisigineqartoq paasilluarparput, tassa
Narsarsuup angisuumik mittarfeqarnera suli ullumikkut atorneqarnerminit
annertunerungaartumik atorneqarsinnaasumik, aammalu aasaanerani Islandi
aqqusaarlugu Danmarkimut timmisartuussinernik annertuumik
ingerlatsiffiusartumik siunissami annikilliartornavianngitsumik.
Naalakkersuisummi ilanngullugu
erseqqissaatigaat Qaqortumi mittarfissaq sananeqassappat taava Narsarsuaq
matusariaqassasoq tamannalu tulluartutut isiginngilarput, tassami eqqarsarluarnerunngilaq
mittarferujussuaq timmisartorujussuarnik miffigineqarsinnaasoq matoriarlugu
killingatigut mittarfeerannguamik sanasoqassappat millionerpassuarnik
akilimmik.
Naalakkersuisulli Siumumiik
piumaffigissavavut narsarsuup mittarfissuartut atorneqarneruleriartornissaa
siunertaralugu Kujataani angallannerup takornariaqarnerup ineriartortinneranut
atasumik pilersaarusiorfigeqqullugu kommuunit kujataamioqatigiit
suleqatigilluinnarlugit. Tamatumunngalu ilanngullugit mittarfeqarnikkut
piorsaasinnaanerit. Aammalu Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigaavut Qaqortumi
talittarfeqarnikkut annertusaanerit aqqutigalugit Qaqortup Kujataani
pilersuinermut qitiusutut aaqqissuussiffigineqarnissaanik siunertaqarneranni.
Naalakkersuisut sulisitsisunik nutaasumik
suleqatigiinnissap tungaatigut isumaqatigiissuteqarsimanerat pissanganartutut
nutaarsiassaasutullu taajumavarput, qularutiginngilarput tamanna
sunniuteqarumaartoq nunatsinni najugaqavissut suliassanik
tigooqqaanerulernissaannut aamma-lu pisinnaasat annertusiartortinnerinut
aqqutissiuusseqataajumaarluni.
Atlantikoq qulaallugu
timmisartuussisarnermi unammilleqatigiinnerup ammaanneqalernera pillugu
Naalakkersuisut angusarisaat nuannaarutigaavut, tamannami ukiorpassuanngortuni
nunatsinniit ilungersuutigisimagatsigu, taamatullu nutaamik Grĝnlandsfly-mut
sullissinissat pillugit isumaqatigiissuteqarnissap naammassingajalernera
naammagisimaarlutigu. Ullumikkut Naalakkersuisut Grĝnlandsflyllu akornanni
suleqatigiilluarneq, angallannikkullu ajornartorsiutaasartut
aaqqiiviginissaannut piumassuseqarneq aaqqeerusussuseqarnerlu
ersarissiartuinnartoq Siumumiit iluarisimaarparput.
Qulaani tunngavilersuutigisavut
aallaavingalugit Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuutigisaat
akuersaarpavut, taamatullu 1997-mut Inatsisartut ilassutitut
aningaasaliissutinut inatsisissaannut siullermut siunnersuummut ilanngullugu
aningaasalersuinissap suliarineqarnissaa akuersaarlutigu.
Taamannak oqaaseqarluta siunnersuutip
suliarineqarnerata ingerlaqqinnissaa inassutigaarput.
Peter Ostermann, Atassutip oqaaseqartua:
Nunap immikkoortortaani mittarfiliassat
sanaartornissaat erseqqissumik aalajangiunneqarmat, nunap immikkoortortaani
siunissami ineriartornermut qanoq atsigisumik pingaaruteqarnissaat eqqortumik
arlalitsigut oqaatigineqartarpoq - nunatsinni timmisartortitsinermut
aningaasarsiornermullu sunniuteqarluarnissaat erseqqissarneqartarluni. Nunap
immikkoortortaani mittarfiliassat sunniuteqarluarnissaat sakkortusarneqarpoq,
Avanersuaq pilersaarutinut ilanngunneqarmat - inooqatigiit, inuiaqatigiit
sinnerinut naleqqiullutik avinngarusimaqalutik inissisimasut, inuiaqatigiit
sinnerinut pitsaanerpaamik isumannaannerpaamillu aatsaat timmisartornikkut
attavilerne-qarsinnaasut.
ATASSUT-mi naatsorsuutigaarput isummat
tunngaviusut taakkartukkavut suli atuuttut - tassanimi tunngaviuvoq nunap
immikkoortortaasa siunissami ineriartornissaat - timmisartortitsineq kisiat
eqqarsaatiginagu, allarpassuilli aamma eqqarsaatigalugit, soorlu illoqarfiit
siunissa- mi ineriartorsinnaaneri.
Nunap immikkoortortaani mittarfeqarfiit pingaaruteqalernissaat ulluni
kingullerni mittarfeqarnissamut ilannguttoq tassaavoq assigiimmik
akeqartitsinerup siunissami atorunnaarsinneqarsinnaanera frikommuuninik
taasanik pilersitsinikkut ilusilerniarneqartoq. Illoqarfiit frikommuunitut
aaqqiivigineqartussat sutigut tamatigut naligiimmik periarfissinneqassappata,
tassani nunap immikkoortortaani mittarfiit qitiulluinnarlutik pingaaruteqalersussaapput.
Minniarnermi piareersaatit
naammassereerlugit ATASSUT-miit oqaatigissavarput, siorna ukiakkut
ataatsimiinermi tunngaviusumik isummiussarput aalajangiusimagatsigu
aningaasatigut periarfissaasut aallaavigalugit, tassaasorlu:
Naalakkersuisut saqqummiussaqarnerattut
mittarfiliassat pillugit inatsit allanngortinneqassasoq, kingunerissagaalu
Qaqortumi mittarfiliassaq peerneqassasoq Qaanaamilu mittarfiliassamik
taarserneqarluni, Qaqortumili mittarfiliassaq taamaativinneqassanngitsoq,
nalilersoqqinneqqassasorlu.
Naalakkersuisut saqqummiussamikkut
ersarissumik oqaatigaat, Qaqortumi mittarfiliornikkut Narsarsuup
ingerlaannarnissaa aningaasatigut ima nalorninartigilissasoq, Narsarsuup
matusariaqarnera kingunerisinnaallugu. Taama ersarissumik
nalunaartoqareerneratigut, Narsarsuup siunissaa pillugu suleqatigiissitaliap
nalunaarutaa ATASSUT-mi soqutigalugu misissuataarsimavarput. Nalunaarusiaq
innersuussutigalugu, oqaatigissavara, suleqatigiissitaliap apeqqutit Narsarsuup
siunissaanut tunngassuteqartut tamaasa ersarissumik qulaarsimammagit, ukuusut:
1. Narsarsuaq
ullumikkutut, Qaqortumi mittarfeeraqarluni.
2. Narsarsuaq
ullumikkutut, Paamiut kujataanni kisimi mittarfiulluni.
3. Narsarsuaq
ukiukkut killilimmik atorneqarluni, Qaqortumi nunap immikkoortaani
mittarfeqarluni.
4. Narsarsuaq
matullugu.
5. Narsarsuaq
mittarfittut nammineertutut ingerlallugu, Qaqortumi nunap immikoortortaa ni mittarfeqarluni.
Qulaani taakkartorneqartut aallaavigalugit
ATASSUT-miit Naalakkersuisut ilungersortumik inassavavut, Qaqortumi
mittarfiliorsinnaanermik nalilersuineq ingerlatiinnaqqullugu, tassami
mittarfiliornissaq taamaativinneqassappat Qaqortumi nutaamik
heliportiliortariaqalernerup aningaasatigut kingunerisassai nalilersoqqullugit.
Heliportiliornissarmi pisariaqalissammat mittarfiliornissaq
taamaativinneqarpat. S61-it atorunnaarpata helikopterinik nutaanik pisisariaqalernissap
aningaasatigut malitsigisassai nalunaarsorneqaqqullugit, tassanilu aamma
eqqarsaatigisariaqarmat, isumannaallisaanissamut malittarisassat
ungasinngitsukkut atortuulerpata, S61-it ilaasunik angallassissutiginissaat
killeqartorujussuanngussammat.
Ullumikkut Qaqortup ajornartorsiutigisaa
alla tassaavoq illoqarfiup siunissami alleriarfissaqarnissaa. Ullumikkut
periarfissaasut nunguttutut oqaatigisariaqarput, illoqarfiullu sumut alliartornissaanik
aalajangiinissaq assut nukinginnarsivoq. Mittarfiliornerup illoqarfiup
siunissami alliartornissaanik periarfissiisinnaanera Sisimiuni takusinnaavarput.
Ajunngitsumik silatusaartumik aaqqiineq - mittarfiliornermi aningaasaliissutit
annertoqisut illoqarfiup siunissami pitsaasumik ineriartornissaanut
periarfissiipput. Tamanna
Qaqortup amigaatigaa.
Erseqqissarlara, ATASSUT-ip Kujataani
mittarfissuaqartuarnissaa assut pingaartimmagu, nunap immikkoortortaani,
Kujataanik taasartakkatta, siunissami ineriartornissamut periarfissaqarnissaa
aallaavigalugu, soorlu takornariartitsineq eqqarsaatigalugu. Naalakkersuisut,
suliaq eqqartugarput pillugu Qaqortoq ammasumik qanimut oqaloqatiginiarsiuk,
Qaqortup Kommuunia oqaloqatiginiarsiuk illoqarfiup siunissaq isigalugu
pitsaanerusumik alliartorfissaqarsinnaanissaa eqqarsaatigalugu,
oqaloqatiginiarsiuk siunissami mittarfiliorfiusinnaasumik pitsaanerusumik
angusaqarsinnaaneq eqqarsaatigalugu.
Taama oqaaseqarluta inatsisissatut
allannguutissatut saqqummiunneqartoq akuersaarparput, akuersaarlugulu
aappassaaneerneqannginnermini Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarineqassasoq.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Suluusalinnut
mittarfiliortiternissaq siullermik tamakkiinerusumik inimi maani 1993-mi ukiakkut
oqaluuserineqarmat Inuit Ataqatigiit erseqqissaatigaarput nunatta aamma
angallannikkut oqimaaqatigiissumik ineriartortinnissaa siunertaralugu
aningaasatigut periarfissarisavut atorniartariaqarivut.
Oqaluuserisakkut matumuuna soorluuna
Inatsisartut 1995-mi aalajangigaat, tassalu suluusalinnut arfineq-marlunnik
mittarfiliortiternissaq, Naalakkersuisunit qularnartunngortinniarneqartoq.
Inatsisartut tunngaviusumik isummernerat Inuit Ataqatigiit
aalajangiusimajuarsinnarpaat. Inatsisartunimi tamakkiisumik
isumaqatigiissutaasunik isummertoqartissinnarlugu, periarfissanik
aalajangernermut toqqammaviusunik suliassatut aalajangiunneqartoq
qiteqqutinngitsorluunniit allanngortiterinialertarnerit tutsuiginanngissutsimut
ersiutaasut isumaqarpugut.
Naatsorsuutigaarpulli
Naalakkersuisut angallannikkut siunnerfimmissut ukiarmi saqqummiussaat suli
atuutissasoq, imaattoq:
"Naalakkersuisut naalakkersuinikkut
anguniagaraat nunatta ineriartortinneqarnera nammaqa-tigiilluni ataatsimut
isiginninneq aallaavigalugu aqunneqassasoq, taamaalilluni sumi
najuga-qarnissamik nammineq aalajangersinnaaneq periarfissinneqarluni.
Innuttaasut inuussutidssarsi-ornermillu ingerlatsiviit nunap ilaani
sumiikkaluarunilluunniit assartuinikkut angallannikkul- lu assigiimmik periarfissaqarnissaat
pingaartipparput."
Taama anguniagassatut avammut
suaarutit imaannaanngitsuupput, innuttaasut sutigut qanoq neriuuteqarnissaannut
tunngavigineqalersussatut ilimagisariaqakkat. Asulili tusarnisaarluni
oqariartuutitut atorneqarpata, innuttaasut naliliisinnaanerannik
naalakkersuinikkullu qinikka-minnut tatiginninnerannut aserorterisuinnartut
oqaatigineqartariaqarlutik.
Taamaattumik suluusalinnut
mittarfiliortiternermut inatsisitp 1995-mili aalajangiuteriikkap
allannguutissaattut Naalakkersuisut siunnersuutaat Inuit Ataaqatigiit
akuersaarsinnaanngilaat. Inatsisip allannguutissaattut siunnersuutikkut Naalakkersuisut
piginnaatinneqarumapput, Inatsisartut qulaatiinnarlugit sanaartugassat
immikkoortuisa aappaanni, sinneruttuinnaalluunniit, ilumut
aallartinneqassanersut qaqugu aallartinneqassanersut
aalajangiiffigisinnaalerumallugit.
Tamanna inatsisartoqarnermuinnaanngitsoq
innuttaasulli oqartussaaqataanerarlugit oqalunnermut innimiilliorneruvoq.
Sanaartugassat tunngaviusumik
aalajangereerneq Naalakkersuisunit ilumoorunneqanngitsoq pasinarpoq. Nunatta
aningaasaqarniarnera ajunngivissoq oqaluttuariutigalugu, Inatsisartut
tunngaviusumik aalajangiuteriigaat akissaqarfiginngikkivut oqalulerput. Naak
suliassat tamakku tunngaviusumik aalajangiiffigineqarnerat nunatta
aningaasarsiornikkut inissisimanerata ullumikkornit nangiarnarneruffiata
nalaani pisimagaluartoq. Suut periarfissaqaraangatta akikillilerniarlugit
isumaliortaaseq qimallugu, qanga nunarput Kĝbenhavnimiit aqunneqarallarmat
periutsit assingusut atorlugit iliorniartoqarpoq.
Immikkoortut aappaanni sanaassatut
Inatsisartut aalajangeriigaat allanngorlugu, Qaqortumi sanaassaq peerlugu
Qaanaami sanaassaq ilanngullugu, pilersaarutaareersuniit 73 - 78 mio. kr.-nit
akikinnerussasut nalunaarusiami atuarneqarsinnaavoq.
Aamma Naalakkersuisut nuummi timmisartorsuarnut mittarfiliulersaarnerminnik, suliluunniit Inatsisartuni tunngaviusumik isummerfigineqarsimanngitsumik, ilumoorussisut Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaanni paasisaqarpugut. Nuummiligooq Naalakkersuisut kisermaassillutik sanalersaagaat piviusunngortinneqassappat, tamannalu taamaallaat Landskarsip aningaasaliisuuneratigut piviusunngorsinnaammat, sinerissami sanaassatut pilersaarutaareersut aallaqqaammut 100 mio. kr.-nit nalinginik ilanngartuiffigineqartariaqarput. Pissutsit taama ingerlanerat annilaanganarpoq. Nuummi Kommunalbestyrelsip akerlerisaanik ullumikkut mittarfiusup tallineqarnissaa Naalakkersuisut aalajangiusimagaat paasinarsivoq. Taannalugooq 2001-mi atoqqaartikkusummassuk sinerissami sanaassat 100 mio. kr.-nit nalinginik aallaqqaammut ilanngartuiffigineqartariaqarput.
Qaqortumi mittarfiliassatut pilersaarutit, Inuit Ataqatigiit kisimik akueriumanngisaannik, Inatsisartuni partiit allat tamarmik sananeqartussaajunnaarsinniagaat, manna tikillugu 166 mio. kr.-nit sinnilaarlugit akeqassangatinneqarpoq. Taakkunannga 62,5 mio. kr.-nit mittarfiliorfiginiakkap tungaanut aqquserniornissamut. Qaanaami sanaassaq ilanngunneqaraluartoq 78 mio. kr.-nit angullugit sipaarneqartussanngortut, Qaqortumi mittafiliassamut atorneqassasut Inuit Ataqatigiit matumuuna siunnersuutigaat.
Qaartitererujussuarnikkut aqquserniornissanut taarsiullugu qamutinik qimutsuittuusanik nivingasunik mittarfiliassap tungaanut aqqusiisoqarsinnaanera akikinnerulersitsisinnaavoq, imaluunniit mittarfiliassap allamut inissinneqarsinnaanera Qaqortumi Kommunalbestyrelsimik oqaloqatiginnissutigineqarsinnaavoq.
Tassunga atatillugu Qaqortumi mittarfiliariniakkap sananeqannginnissaanik tunngaviusumik ukiarmi Inatsisartut isummernerat nutaamik isummerfigitinneqartariaqartoq Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat. Ukiarmimi Inatsisartut ataatsimeereernerata kingorna paasinarsivoq aalajangerneq paasissutissanik ersarinngitsunik toqqammaveqarluni pisimasoq. Soorlumi aamma Naalakkersuisooqatigiit aappaata, Atassutip, taamanikkut aalajangeeqataanerminut kinguartitsiinnartoqarneranik paasinnissimaneq patsisigisimagaat. Maannali allaat Atassutip paatsoorsinnaanngisaanik Qaqortumi mittarfiliassap unitsivinniarneqarnera oqaatigineqarpoq Naalakkersuisuninngaanniit. Taamaattumik Qaqortumi mittarfiliassamut Inatsisartut tunngaviusumik nutaamik isummertariaqartut Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat.
Suluusalinnut mittarfiliassat arfineq-marluupput Qaanaaq arfineq-pingajoraat. Taakkulu sana-neqarnissaat Inatsisartut aalajangerpaat, ataqatigiissumik aaqqiinikkut angallannerup akikillilerneqarnissaa anguneqarsinnaammat, timmisartuussisartussallu, taamanikkut Grĝnlandsfly kisiat naatsorsuutigalugu, assigiinnik timmisartutigut atortulersornissaat aamma akikillisaaqataasussaammat. Ullumikkut Naalakkersuisut killiffiginiagaat najoqqutaralugu, tamakku tamarmik qimannianeqarput. S61-N Helikopterit suligooq ukiualuit, immaqagooq 2003-p tungaanut atorneqarsinnaapput, tamatumali kingorna taava? Aap, ingerlaarfiit sinnerini helikopterit Bell 212-t arfineq-sisamaannarnik ilaasoqarsinnaasut isumalluutigeqquneqarput. Tamanna eqqortuliornerunngilaq, Naalakkersuisullu angallannikkut anguniakkamissut oqaatigisaata ilumoorunneqannginneranut ersiutaaginnarluni. Assersuutigiinnarlugu ullumikkut ilaasut Qaqortumuinnaq helikopterimik assartorneqartartut 9.000-t angumavaat. Takornariartitsinermilu 65.000-t anguniarneqarnerat suli ilumoorunneqartoq ilimagisariaqaratsigu silaannakkut angalasut suli amerliartornissaat tamatigut sillimaffigisariaqarparput.
Akilersinnaassutsimik naatsorsuinermi taamaallaat angallannermut pisortaqarfiup isiginneriaasia periarfissaqartinneqarsimavoq. Assersuutigalugu Qaqortup Kommuuniata Angallannermut Pisortaqarfiup naatsorsugaanik misiliiumalluni Pisortaqarfimmi pineqartumi kisitsisitigut toqqammavigineqarsinnaasunik ujartuisaraluarnermigut tamatigut itigartinneqartarsimanera toqqaserlunnarpoq. Inatsisiliornermi oqaaseq "pisortat" atorneqaraangat naalakkersuisoqarfiit kisimik pineqarneq ajorput, oqaaseq "pisortat" Kommuunit "Pisorta"nut aamma ilaapput. Tamanna pisariaqassappat Inatsisartut ombudsmandianut misissortissallugu Inuit Ataqatigiit pilersaaruteqarput. Ullumikkumummi Angallannermut Pisortaqarfimmit periuserineqarsimasoq, ersissuteqarluni isertuussiniarnertut isikkoqarpoq.
Massakkut nalunaarusiakkulluunniit Naalakkersuisut qularnaatsumik sooq Qaqortumi mittarfi-liassap unitsinneqartariaqarneranik isumaqarnertik uppernarsanngilaat.
Nammaqatigiinnermik assigiimmillu pineqarnissamik oqaatsit Naalakkersuisut atorrniarpaat namminneq naalakkersuinikkut anguniakkamik piviusunngortariaqarnerannik toqqammavilersornerminni. Ullumikkut innuttaasut Kujataani najugaqartut misigisimapput nunap sinnerani innuttaasunit pingaannginnerusutut Naalakersuisunit pineqarlutik. Tamakkiisumik ilaasunik angallassinerup silaannakkoortinniarnerani Kujataa ilaatinneqanngilaq. Imaatigut ilaasunik angallassineq tigussaasunik piorsaavigineqanngilaq aammalu tamanna pilersaarutiniinngilaq, taarsiullugu Taateraaq peerneqartussatut nalunaarutigineqarpoq allatigut. Qaqortumi talittarfissualiornissamik Naalakkersuisut ukiarmi neqitariniagaat umiarsuaatilinnit ilalernartuutinneqanngilaq, aamma talittarfiliortiternermi pilersaarutiniinngilaq. Kujataa inussutissarsiutitigut ineriartortitsiviunissaminut nunap sinneratulli periarfissinneqarusuppoq.
Nunattalu immikkoortuini oqimaaqatigiissumik ineriartortitsisoqassappat Qaqortumi mittarfiliornikkut Narsarsuarmi mittarfik atorunnaarsinneqartariaqanngilaq. Tamatumunnga sanilliullugu eqqaarusunnarpoq Kangerlussuarmi mittarfissuaq atatiinnarlugu Naalakkersuisut Nuummi mittarfissualiulersaarnertik attakkaat suli paasinarmat. Aammalu nalunaarusiaq oqaluuserisami matumani toqqammavigisarput, ilumut siunissami qaninnermiluunniit Inatsisartut angallannikkut piorsaanermi aningaasaliiffigisariaqagaannik ersersitsinngilaq. Soorlu Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqassanngikkaluarpat ullumikkut heliportiusoq allamut nuuttariaqarmat Naalakkersuisut nalunngikkaluarpaat, ullumikkumummi heliportiusoq Naalagaaffiup silaannakkut angallannermut oqartussaasuinit immikkut akuerineqarnikkut atorneqarpoq. Immikkullu akuersissuteqarsimanermut tunngaviuvoq suluusalinnut mittarfiliortoqartussaanera uaneerannguamiitinneqarmat. Nutaamik heliportiliassaq siusinnerusukkut 40 mio. kr.-nit angullugit aningaasartaqartussaasoq naatsorsorneqarsimavoq, taakkununngalu nutaamik -nik angisuunik helikopterisinissaq ilanngunneqartariaqarpoq Super Puma-t pineqarpata ataaseq 70 mio. kr.-nik akilik.
Taamaattumik Qaqortoq kisiat eqqarsaatiginagu Kujataali tamakkerlugu eqqarsaatigalugu Inatsisartut akisussaassuseqarnertik takutissagunikku Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliassap piviusunngortinnissaa aalajangertariaqarpaat.
Ukiarmi Inatsisartut isummernerannut atatillugu Naalakkersuisunut ilaasortap neriorsuutigiga-luarpaa Kujataani angallannikkut pilersaarutiminnik ilaatigut Qaqortup Kommuunia oqaloqati-giniarlugu, tamannali manna tikillugu suli piviusunngortinneqarsimanngilaq pingaannginne-rummat.
Nunatta oqimaaqatigiissumik ineriartortitsiviunissaa Inuit Ataqatigiit pingaartippaat. Taamaattumik tamanna tunngavigalugu siusinnerusukkut Inatsisartut isummersimanerannut peqataaner- put aalajangiusimavarput, tassalu suluusalinnut Upernavimmi, Uummannami, Aasianni, Sisimiuni, Maniitsumi, Paamiuni Qaqortumilu mittarfiliortoqassasoq. Taakkulu saniatigut Qaanaami mittarfiliornissaq kiisami piviusunngortinneqartussanngormat pilersaarutaasut suli unneqqarinnerusumik ingerlanneqarsinnaanngornerat Inatsisartuni partiinit allanit paasineqaqquarput.
Inatsisip allannguutissaatut siunnersuut aappassaaneerneqartinnagu, maani oqaaserisagut ilanngullugit, Angallannermut Ataatsimiititamit nalilersorneqassasoq, Inuit Ataqatigiit inassutigaat. Pingaartutut makku alaatsinaanneqaqquagut:
Qaqugukkut sumilu suluusalinnut mittarfiliortoqalernissamut Naalakkersuisut pisinnaatinneqarumanerannut tunngasoq, aammalu
Paasissutissanik Pisortaqarfiit (Namminersornerulluni Oqartussat aamma Kommuunit) akornanni saqqummiivigeqatigiissinnaanermut killiliussat.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik
sanaartornissaq pillugu aalajangiinissamut oqallisissiaq soqutigalugu
misissuataarsimavara. Sanaartornissamik pilersaaruterujussuaq taanna Akulliit
Partiiannit siornatigut tapersersorsimavarput, maannalu suli tunngaviatigut
tapersersorlugu.
Siullermik oqaatigilara nuannaarutigigakku
Qaanaami mittarfiliornikkut Avanersuup Kommuuniani innuttaasut ukiorpassuarni
avinngarusimasumik misigisimanerat maanna qaangerneqarsinnaalermat. Akulliit
Partiianni isumaqarpugut tamanna Avanersuarmut annertuumik sunniuteqassasoq,
taamaattumillu Qaanaami mittarfiliassap sanaartugassanut ilanngunneqarnissaa
aamma tapersersorlutigu.
Taamaattorli sanaassap taassuma
naliliiffiginissaanut apeqqutit pingaaruteqartut marlussuit
oqaaseqarfigerusuppakka, kissaatigalugulu suliap matuma ingerlateqqinnerani
ilanngullugit naatsorsuutigineqarumaartut.
Tassani uparuarniakkakka tassaapput
angallannerup angallassissutit aalajangersimasut ataasiinnaat - timmisartut -
atorlugit aaqqiivigineqarnissaanik eqqarsaatersuutivut, Nuuk Atlantic Airport,
assigiimmik akeqartitsineq aamma Akulliit Partiianni isumaqaratta nunatsinni
mittarfiliortiternissamut atatillugu apeqqutit taakku naammattumik
qulaajarneqarsimanngitsut.
Nunatsinni mittarfiliortiternermi aamma
angallannerup angallassissutit ataasiinnaat - timmisartut - atorlugit
aaqqiivigineqarnissaanik anguniagaq.
Akulliit Partiianni annertuumik
pingaaruteqartutut isigiuarsimavarput, Nunatsinni mittarfiliortiternermut
peqatigitillugu, ilaasut tamarmik angallassissutit aalajangersimasut
ataasiinnaat, tassa timmisartut atorlugit angallanneqartalernissaannut
periarfissanik misissueqqissaartoqarnissaa.
Taamaattumik Akulliit Partiianni
tupigusuutigaarput, aalajangiinissamut tunngaviliussami aamma
malussarissutsimik misissuinerni saqqummiunneqartuni ilanngullugit
naliliiffigineqarsimanngimmata umiarsuit atorlugit ilaasunik angallassinerup
timmisartut atorlugit angallassinermut ikaarsaariarnerani sunniutigisinnaasai,
tassami taamaalilluta Inatsisartuni takusinnaaniassagatsigit umiarsuit
timmisartullu atorlugit ilaasunik angallassinerup atuutiinnarnissaata
sunniutigisinnaasai. Taamaattumik Akullit Partiiannit inassutigissavarput,
suliamik pilersaarusiap ingerlateqqinnerani ilanngutissagivut tassunga
tunngasunik misissueqqissaarnissaq aamma takornariartitsineq annertusippat
assartornerlumi tamarmi annertusippat qanoq akilersinnaatiginera pillugu sunniutissaasa
misissoqqissaarneqarnissaat.
Akulliit Partiianni isumaqarpugut, tamanna
annertuumik sunniuteqartussaassasoq Qaqortumi mittarfiliornissap
naliliiffigineranut, taamaalilluni tunngavigisat allanngussagaluarpata Qaqortoq
nutaamik naliliiffigineqarsinnaaniassammat.
Assigiimmik akeqartitsineq pillugu maann
nalunaarusiortoqarsimavoq assut soqutiginartumik. Assigiimmik akeqartitsineq
qimanneqassagaluarpat qularnanngilaq tamanna Nunatsinni angallannermut
tamarmut aamma annertuumik sunniuteqartussaassasoq. Taamaattumik apeqqutigissavarput
tassunga tunngatillugu Naalakkersuisut qanoq eqqarsaatersuuteqarsimanersut.
Nuuk Atlantic Airport aamma imarpik
qulaallugu silaannakkut angallannerup aaqqissuussaanera.
Imarpik qulaallugu silaannakkut
angallannermi Nuummi mittarfiliornissaq (Nuuk Atlantic Airport) pillugu
aalajangiinissamut oqallisissiaq kingusinnerusukkut sammisussaassagunarparput.
Nuuk Atlantic Airport-ip pilersinnissaa taamaalillunilu nunatta Danmarkillu
akornanni angallannerup aaqqissuussaanerata allannguutissaa aamma
pinngitsoorani sunniuteqartussaassaaq nunatsinni mittarfiliortiternerup
naliliiffigineranut.
Akulliit Partiianni isumaqarpugut tamanna
pinngitsoorani kinguneqassasoq Narsarsuup naliliiffigeqinnissaanik,
taamaalillunilu aamma Qaqortumi mittarfiliortoqassagaluarpat nunatsinni
angallanneq ataatsimut isigalugu qanoq sunniuteqarnissaata naliliiffiginissaa.
Nunatsinni silaannakkut angallannerup
nutarteqqinneqarnissaata, ulluni makkunani oqallisaaqisup aamma kingunerisussaavaa,
akit pillugit aamma assartuussinermik qanoq neqerooruteqartoqartartigineratigut
pissusissamisoortumik kingunerissagaa, uagut Inatsisartuni sunniuteqarsinnaanitta
nakkutilliisinnaanittalu annikilleriarnissaat. Tamann Akulliit Partiiannit tunngaviatigut
tapersersorparput. Tamannattaaq pingaaruteqarsinnaavoq nunatsinni
mittarfiliortiternermi tunngavissat naliliiffiginerinut. Taamatut oqaaseqarluta
Naalakkersuisut inassutaat tusaatissatut tiguarput tapersersorlugulu
Ataatsimiititaliamilu sammineqaqqullugu.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Kattusseqatigiinniit nuannaarutigaara
Avanersuup kommuunianiit, taavungalu angalaniarneq sivisuumik
ajornartorsiutaasimasoq annertooq, kiisami iluarsineqartussanngormat, naak
piffissaq tamatumunnga atorneqartoq sivigugineqarsinnaagaluartoq.
Tassami taavani najugaqartut, allallu
nunatta sinneraniik nunanilu allaniik taavunga angalasartut, angalaniartullu
ukiorpassuarni angalaniarnikkut annertuumik ajornartorsiuteqartarsimapput -
ilaanni ullorpassuarni utaqqisariaqartarput, inuiaqatigiinnut
minnerunngitsumillu Avanersuarmiunut annertuumik nalilimmik.
Taamaattumik nuannaarutigisariaqarpoq
pissusissamisoorlunilu Qaanaami mittarfiliornissamut atatillugu danskit
naalagaaffiata aningaasalersueqataanissaa qularnaarneqarsimammat.
Aammalumi puiguinnartariaqanngilaq
mittarfimmi sakkutooqarfik, Danmarkip Naalagaaffianut pingaaruteqarsimammat
sulilu pingaaruteqarluni, pingaartumik ukiorpassuarni suliffiit aningaasarsiorfiulluartut,
danskinit amerlasoorpassuarnit suliffigineqartarmata, taamaattumik tupinnanngilaq
danskit Qaanaami mittarfiliornissamut aningaasaleeqataasussanngornerat.
Taamaammat Kattusseqatigiinniit
tamakkiisumik tapersersorluinnarparput Qaanaami mittarfiliassap piaartumik
pilersaarusiorneqarlunilu aallartinneqarnissaa, ukiakkut 1999-mi naammassineqarluni
atorneqalersinnaaqqullugu, tamatumuunakkummi Qaanaami innuttaasut - nunattalu
sinnerani Qaanaamukarniartut angallannikkut pitsaasumik sullinneqarnissaat
anguneqassammat.
Aammalumi puigorneqartariaqanngilaq
takornariaqarneq, nioqqutissanillu assartuineq eqqarsaatigalugit pitsaasumik
periarfissinneqartussaammata.
Taamatullu minnerunngitsumik Upernavimmi
timmisartunut suluusalinnut mittarfiliornissap siuartinneqarnera
pissusissamisoorluinnarpoq, tassami sikusartuni umiarsuartigut angallannerup
ilaatigut ukiup affaa angullugu uninngasarnera - ilaasunik, nioqqutissanillu
assartuinermut annertoorujussuarmik erloqinartorsiortitsisarpoq. Soorunami
Paamiuni pisariaqartitsineq annertungaluartoq, taamaattoq periarfissat
eqqarsaatigalugit Upernaviup pisariaqartitsinera annertunerungaarpoq.
Kiisalu naluneqanngilaq silaannakkut
angallannermi pilersaarutaareersut naapertorlugit nunaqarfiit annerit
tallimat, Kangaatsiaq ilanngullugu qulimiguulimmik anginerusumik
tikinneqartalernissaat naatsorsuutaammat, taamaattumik Arsuk, Alluitsullu Paa
kisimik eqqartorneqartariaqanngillat, tassami nunaqarfiit minnerunngitsumik
sikusartumiittut annertoorujussuarmik pisariaqartitsimmata.
Taamatut naakkaluamik timmisartunut
suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu inatsisip
allanngortinneqarnissaanik Naalakkersuisut siunnersuutaat
aappassaaneeneqannginnerani Angallannermut Ataatsimiititaliami oqaluuserineqaqqaarnissaa
innersuussutigaara.
Peter Gr. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Qujanaq. Naalakkersuisut sinnerlugit
qujarusuppunga partiit oqaaseqartuinut tamanut. Suluusalinnut mittarfiliassat
immikkoortuata aappaata inatsisissaanut saqqummiussatsinnut oqaatsinut.
Ukiut makku killiffigaagut nutatta
avataanit sutigut tamatigut sukkasuumik ineriartorfiusut aammalu
sapinngisatsinnik atuartitaanikkut ilinniartitaanikkut attaveqaatitigullu
nunatsinnin-ngaanniit malinnaaniarfigisagut. Taamaappoq aamma inuiaqatigiinni
atortulersuutit angallannikkut attaveqaatitigut periarfissatta
piorsarneqarneranut, aningaasarsiornikkut inuiaqatigiinni piginnaasagut taakkua
tunngavigalugit. Taamaattumik aamma nunatsinni angallassinikkut nunatsinni
innuttaasut kiffartuunneqarnerisa saniatigut aamma inuussutissarsiutitigut
piorsaanerup siunnerfigisimasatta, tassa takornariartitsinerup aamma suli
ullumikkornit annerusumik eqaannerusumillu periarfissinneqarnissaa
taamaalilluta mittarfiliortiternitsugut aqqutissiuukkatsigu. Taamaattumik
aamma oqaatsit taakkua Siumup oqaaseqartuata Mikael Petersennip aallaqqaasiineranut
naapertuupput.
Naatsumik oqaatigalugu inatsisissatut
saqqummiunneqartoq Siumuminngaanniit Atassummiillu erseqqissumik
akuersissutigineqarpoq. Taavalu assigiinngitsut oqaatigineqartut
kingusinnerulaartukkut taakkua oqaaseqarfigissuakka. Aamma
nuannaarutiginngitsuunngilara aallaqqaasiutit ilaattut oqaatigissallugu
oqaluttunit tamanit Qaanaami mittarfiliortoqarnissaa taanna akuersaartumik
nipeqarluni oqaatigineqarmat; oqaaseqartullu amerlanerit eqqarsaatigalugit
siunnersuutigineqartoq taanna tapersersorluinnarneqarluni.
Siumuminngaanniit Atassummiillu aammalu
Akulliit Partiianninngaanniit oqaatigineqartut Qaqortumut tunngatillugu ima
paasivakka. Maannakkut inatsisissami Qaqortup mittarfiliorfigineqarnissaanut
ilaatitsisoqanngikkaluartoq, taamaattoq kissaatigineqartoq isuma taanna malersoqqinneqassasoq
aammalu erseqqarivissumik Qaqortumi kingusinnerusukkut mittarfiliortoqassagaluarpat
taava Narsarsuup mittarfiata tassunga tunngasumik sunniutissai qanoq
isikkoqavissinnaanersut taanna erseqqissumik paasiumaneqartoq, taannalu aamma
soorunami Naalakkersuisuninngaanniit tigussavarput suliassatut. Aamma
Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarineqassasoq apeqqut qularinngilara.
Kisiannili Naalakkersuisut tungaanninngaanniit neriorsuutigissavara suliassap
taassuma sukumiisumik piviusorsiortumillu isumagineqarnissaa kingusinnerusukkut
qanorlu isikkulimmik Qaqortoq inissisimassasoq angallannerup tungaatigut
siunissami taanna peqataaffigiumavarput.
Tassunga tunngatillugu aamma Inuit
Ataqatigiinninngaanniit - ilumoorpoq oqarami ukiarmi mittarfiliassat pillugit
Inatsisartuni oqallinnermi neriorsuisimagama Qaqortumut angalassallunga
tassanilu aamma Kommunalbestyrelsi siunissami angallannikkut pissutsit
eqqarsaatigalugit oqaloqatigineqarnissaa siunertaralugu. Aamma
taamaalioriaraluarsimavugut ilaatigut Naalakkersuisut Siulittaasuat
peqatigalugu, marloriarluta aallariartorsimavugut maani Nuumminngaanniit
pinerit tamaasa Narsarsuarmi silarlunnera pissutigalugu aallanngitsoorpugut.
Taanna soorunami utoqqatsissutitut tiguneqaqqunngilara, kisianni
misiliisimavugut taqqavunnarniarluta aammalu suli pilersaarutigalugu. Tamatuma
saniatigut aamma allakkatigut akeqattaannivut taakkua ingerlapput.
Atassumminngaanniit oqaatigineqartut
ersarissut aamma qujassutigaakka. Ilaatigut Narsarsuup suli
nalilersuivigineqaqqinnissaanik oqariartuuteqartut Qaqortumi ullumikkut aningaasarsiornikkut
inuussutissarsiornikkullu killiffiit, taakkua amma puigunngilagut
Naalakkersuisut tungaaninngaanniit.
Naalakkersuisuninngaanniit isigalugu
pingaannginnerusoqanngilaq nunatsinni inoqarfinnik illoqarfiuppata nunaqarfiuppataluunniit
nunalluunniit immikkoortui ataasiakkaat eqqarsaatigigaluarutsigilluunniit
pingaarnerusoqanngilaq, tamarmik pingaarnerupput. Soorlu aamma taanna ersertoq,
Naalakkersuisuninngaanniit angallanneq pillugu siunniussatsinni Inuit Ataqatigiit
siulittaasuata Josef Motzfeldtip issuagaani aamma siorna ukiakkut issuagaani,
tassalu sumiikkaluaraanniluunniit assartuinikkut angallannikkullu assigiimmik
inuiaqatigiit periarfissaqarnissaat pingaartipparput - oqaaseq
pingaartipparput. Neriuppunga taanna tusarnersaarnertut tiguneqassanngitsoq,
kisiannili aamma Tuusip sakkortukuluttumik oqaasiini ilanngussaani matumani
oqallinnermi aallaqqaasiutit ilaatigut ukua issuarusuppakka, tassa
oqaaseqatigiit siullianni ilaatigut ima Tuusi oqarmat issuarpara: "Inuit
Ataqatigiit erseqqissaatigaarput nunatta aamma angallannikkut
oqimaaqatigiissumik ineriartortinnissaa siunertaralugu aningaasatigut
periarfissagut atorniartariaqarigut" issuaaneq naavoq.
Isumaqatigilluinnarpara aammalu taakkua periarfis-sat tunaartaralugit
sanaartugassanik tulleriiaarineq ingerlavoq Naalakkersuisuniinnaanngitsoq,
kisiannili aamma soorunami maani inimi aningaasaliussassat
aalajangerneqartarmata.
Inuit Ataqatigiit oqaseqartuata Josef
Motzfeldtip oqaasiini immikkut oqaaseqarfigisariaqartutut isigisakka taakkua
oqaaseqarfigilaassuakka. Isumaqarpunga angallannikkut ilusilersuinermi
Naalakkersuisut pimoorussinngitsutut tikkuassallugit sakkortuallaartoq.
Isumaqarpunga angallannikkut ilusilersuineq mittarfiit taakkua arfineq-marluk
siunniunneqartut sananeqarnissaannik siunniussinerluunniit kisiat
eqqarsaatigalugu pimoorussinertut uanga nalileringa. Tassa ullu-mikkut ukiuni
kingullerni angallannikkut pissutsit ukiuni 30-ni atorsimasatsinninngaanniit
alloriarusuppugut. Tamannalu aamma Inatsisartuni isummerneruvoq,
taamaalillunilu aamma angallassinerup, ilaasunik usinillu angallassinerup
pimoorullugu aningaasammi ima amerlatigisut ima atorneqarmata
pimoorussinnginnertut oqaatigineqassalluni isumaqarpunga sakkortuallaartoq.
Aamma Josef Motzfeldtip oqaaseqarnermini
uparuagaa tassaavoq Qaqortup Kommuuniata kisitsisit piumasimasai Angallannermut
Pisortaqarfimminngaanniit, taakkua tassaapput sanaartuagaasat kisiisa
pinnagit, kisiannili angallannikut sunniutissaasut angallannikkut
allanngortiterinerup aningaasatigut inuiaqatigiinnut sunniutissaasa
naatsorsorneqarneranut kisitsisit Grĝnlandsfly-minngaanniit
pissarsiarisimasagut. Taakkulu pissarsiarisimavagut Grĝnlandsfly-mut
neriorsuinitsigut kisitsisit taakkua naatsorsuinermi atorneqartut allamut
atunnginneqarnis-saat imaluunniit tunniunneqannginnissaat neriorsuutigalugu.
Aamma taanna periarfissaqarpoq pisortat ingerlatsiviutaanni imaluunniit
pisortat allaffeqarfiini ingerlatsinermut inatsimmi aalajangersakkat ilaanni.
Aamma taanna soorunami Angallannermut
Ataatsimiititaliami imaluunniit allami ataatsimiitita-liami imaluunniit
Inatsisartut ombudsmandiannut angunneqarniaruni sooruami tamanna
akor-nuserneqarsinnaanngilaq, kisiannili tassa oqaatigiinnarpara
malittarisassat taakkua toqqamma-vigalugit taakkua
tunniussinnaasimannginnatsigit Grĝnlandsfly-minngaanniit
kisitsisaatigine-qartut.
Aammalu Josef Motzfeldtip uparuagaa
tassaavoq, qaqugukkut sumilu suluusalinnut mittarfiliortoqalernissaanut
Naalakkersuisut pisinnaatinneqarumaarnerannut tunngassuteqartoq. Taanna
sanaartugassat suulluunniit Landskarsi aqqutigalugu aningaasalersorneqartut
eqqarsaatigalugit tamanna atuuppoq. Tassa suliassat
suliariumannittussarsiuunneqareernerisigut, qaqugu taak- kua sanaartugassat aallartinneqarnissaat
akuersissutigineqartarmat Naalakkersuisuni, qallunaa- tut oqaaseq
atorluaannarlugu: igangsĉtningstilladelse-mik taaneqartartoq. Taanna
tupinnartuliaanngilaq, taamaammat. Taamaanngikkaluarpammi aamma sanaartugassat
maani aningaasat immikkoortitagut tamaasa nakkutigineqaratik taavalu
suliariumannittussarsiuussinerit qanoq ikkaluarpataluunniit immaqa aningaasat
immikkoortinneqartut sinneqalugit atorneqartassagalu-armata. Tassaniippoq
nakkutilliinermut tunngassuteqartoq, neriuppunga paaseqatigiissutigissagipput.
Tassani siunertaanngilluinnarmat Naalakkersuisut immikkut ittumik
piginnaatitaaffilerneqarnissaminnik noqqaanerat, kisiannili ulluinnarni
aningaasaliissutinut nakkutilliinermut tunngassuteqarpoq.
Aamma tamatumani Inuit Ataqatigiit
oqariartuutaat Siumutullu Atassutitullu aammalu Akulliit Partiianinngaanniit
oqariartuutigineqartoq ilaatimmassuk maluginngitsuussanngilara tassalu,
inatsimmut matumunnga maannakkorpiaq ilanngunneqanngikkaluarluni Qaqortup
siunissami naliliivigeqqinneqarnissaa periarfissaqassasoq
mattunneqassanngitsoq, aammalu nalilersuinermi Kujataani angallannikkut
aaqqissuussinermut Qaqortoq taavalu Narsarsuaq taavalu Qaqortumi
pilersinneqarpat kingunissai, taakkua erseqqissumik sukumiisumillu
naliliiffigineqarnissaannik oqariartuuteqarneq, taanna oqareernittuut
Naalakkersuisuni ammaffigaarput.
Akulliit Partiianinngaanniit Bjarne
Kreutzmanni aamma Qaanaaq, taamatullu aamma Kattusseqatigiit, Qaanaap
inatsimmut matumunnga ilanngunneqarnera tapersersorluinnarmassuk aamma
qujassutigaara. Aammalu Akulliit Partiianninngaanniit eqqartorneqartut
angallannikkut aaqqissuussinitsinnut assigiimmik akeqartussaatitaanerit Nuummi
mittarfissualiornissamut tunngas-suteqartut, assigiinnerusumik atortoqarluni
angallannikkut ilusiliiniarnerit tamakkua tamarmik qanoq
nalilersorneqarsinnaanerat, taakkua ujartorpai.
Soorunami naliliijuarnissaq tamakkununnga
tunngassuteqartut ingerlaavartumik nalilersorneqartarput, aammalu
siumoorpallaarsimassaagut suliassanut tamanut eqqarsaatigalugu naliliissagutta
assigiimmik akeqartussaatitaanerup atorunnaarnissaa eqqarsaatigalugu, suut
tamaasa nalilersortariissagutsigit. Taanna isumaqarpunga siusippallaartoq
oqallisigeqqaarniartigu nunatsinni as-sigiimmik akeqartussaatitaanermut
tunngasumik aaqqissuussisimanitta qanoq isikkulimmik
atorunnaarsinneqarumaarnissaa Inatsisartuni tamanna kissaatigineqassappat,
tamannami suli Naalakkersuisuni tusarsimanngilarput erseqqissumik.
Aammalu naggasiutigalugu una
oqaatigilaarlara Josef Motzfeldtip Tuusip Nuummi mittarfissualiornissamut
tunngatillugu Angallannermut Ataatsimiititaliami paasissutissat paasisimasai.
Paasisimasani taakkua saqqummiummagit. Una erseqqissaatigiinnassavara tassunga
atatillugu. Sanaartugassamut tassunga Nuup mittarfiata tallineqarnissaanut
tunngatillugu, Inatsisartut suli inatsisiliorsimannginnatta. Sanaartugassaq
sunaanersoq, qanoq akeqassanersoq, qanoq aningaasalersorneqassanersoq
pilersaarutit naapertorlugit Naalakkersuisut ukiaru Inatsisartut ataatsimiinnissaanni
saqqummiuttussaammatigit, eqqarsaatersuutit ilaat soorunami
oqaatigineqarsinnaapput aamma taanna naatsorsuutigaara Angallannermut
Ataatsimiititaliami oqaatigineqarsimassasut.
Erseqqissarlara Inatsisartut suli
inatsisiliunnginnatta sanaartugassap taassuma qanoq isikkoqarnissaanik qanorlu
aningaasalersorneqarnissaanik tunngasumik. Naatsorsuinerit tassunga tunngassuteqartut
suli ingerlapput suli naammassinngillat.
Taama oqaaseqarlunga suliaq una aamma
Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarineqartussaammat ataatsimiititaliaq
sulilluarnissaanik kissaappara, partiillu oqaaseqartui tamaasa qutsavigeqqissallugit.
Jonathan Motzfeldt, Siumut:
Angallannermut Naaalakkersuisoq uanga
qutsaviginiarpara aamma Inatsisartut maani erseqqissumik nalunaarutaat
Qaqortoq pillugu Naalakkersuisut oqaloqatiginninnissaat kaammattuutigineqarmat,
taanna oqaaseq aamma una "pisortatigoortu"mik oqaloqatigiinnissaq
noqqaassutigineqartoq ilassilluarneqarmat.
Naalakkersuisuninngaannit oqaloqatiginnissutigineqassapput Qaqortoq
aammalu Kujataani mittarfeqarnikkut maannakkut killiffiusut. Isumaqarpunga
taamatut iliornissaq isumatuumik iliornerusoq, aamma oqaaseqarfiginninnerni
takornariartitsinermi maannakkut pilersaarutit alliartortut, allaat uanga
taasimavakka. Aamma Naalakkersuisunut oqaatigisimavara nuannaralugu hotellinik
allisaanermi maannakkut ilaatigut aallat Alluitsup Paakkunni hotellit Kujataani inussiarnersumik
allisarnissaannut aamma periarfissinniarneqartut malugineqarsinnaammata.
Islandimiut siorna turistit 200.000-it
nunaminnut tikilluaqquaat imaluunniit ilagisimavaat. Uagut maannakkut 15.000-it
tikissimavagut kisianni nuna qaninnerpaaq Islandimiit orneriarneqarsinnaasoq
tassaavoq aamma Kujataa.
Ilumoorpoq Grĝnlandsfly Naalakkersuisullu suleqatigiilluarnerisigut
aamma Siumut oqaluttuata oqaatigisaa, Narsarsuarmut toqqaannartumik
timmisartorneq oktoberiminngaanniit aallartissaaq. Aammalu Kangerlussuarmi
timmisartuussineq aamma Grĝnlandsfly-minngaanniit SAS-ip ulluni
timmiffiginngisaani aallartissaaq. Taakkua aamma pinngitsooratik ilaasunik
amerlanerusunik nassatanillu amerlanerusunik pissarsiaqarnissamut
aqqutissiuinissaq aamma ammaanneqartussaavoq. Isumaqarpunga tassuunakkut aamma
taaneqartut suli annertunerusumik maannakkut angusaqarsinnaanermut aqqutissiuisinnaasut.
Taamaattumik maannakkut oqallinnermi
angusarineqartut Avanersuup aamma ilanngunneqarnera nunatta ilaanut
qaninnerulersitaanera nuannerpoq, aammalu taamaalilluni eqqarsaatinut
anguniakkanut naleqqulluni. Taava maannakkut Qaqortumut tungasut tikilluni
oqaloqatigiinnissamut neriorsuutit isumaqarpunga alloriarnerusut ullumi
anguneqartut pitsaasut.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Partiinut allat oqaaserisaannut
tunngatillugu Atassutikkut paasivakka Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliassamut
tunngatillugu isummernertut ukiarmi massakkut nassuiaraat, ilaatigut
allan-ngortitseqqinnermik siunnerfeqartumik; tassa heliportip ullumikkut atuuttup nuunneqarnissaanut
aningaasartuutissat ilaatigut iluatigineqarsinnaanerat Atassutip oqaluttuata
tikkuarpaa, aammalu S61-N-it pisoqalisoornerisigut nutaanik Bell
200-linninngaanniit piukkunnarnerusuniuk pisi-nissamut aningaasartuutissat
aamma nalileeqqinnissami tikkuarlugit. Naatsorsueriaaseq Inuit Ataqatigiinni
ilisimasarput najoqqutaralugu imatut isikkoqarpoq.
Naalakkersuisut nalunaarutaanni
oqaatigineqarpoq suluusalinnut mittarfiliortiternerup immikkoortuata aappaani
Qaanaaq ilanngunneqaraluarpalluunniit 63 mio. kr.-nit sipaarneqartussanngortut
siullermit pilersaarutaagaluartumiit. 10 - 15 mio. kr.-nit akornanni qaanaami
sanaassatut 87 mio. kr.-nit missaanik akeqarunartumik 15 mio. kr.-nit
sipaarneqarsinnaapput.
Heliportip nuunneqarnissaa nutaamik heliportiliornissaq mittarfiliortoqassanngikkaluarpat, ukiualuit matuma siorna 40 mio. kr.-ninik akeqassangatinneqarpoq. Taavalu Super Pumat akeqarlutik 78 mio. kr.-nit missaani. Taakkualu aningaasat annertussusaat sisamat katikkaanni 196 mio. kr.-niupput.
Qaqortumi mittarfiliarinialersaagaq saakkatut pilersaarut manna tikillugu oqareernitsituut 166 mio. kr.-nit missaanni akeqassangatinneqarpoq. Uagulli isumarput malillugu akikillisaaniartoqassappat aqquserniornissaq kilomeeterinik taamananik isorartussusilik allanik akikinnerusunik taarserniarneqarsinnaavoq, ingerlatsinikkut akikinnerussooq aputaajaanerit taama isorartutigisut aamma ingerlatsinermi aningaasartuutaasussat eqqarsaatigalugit.
Naalakkersuisunut ilaasortap akissuteqarnermini ilaatigut issuarpaanga oqarsimaninnut aningaasatigut pilimassuserput toqqammavigalugu pilersaarusiortariaqartugut 1993-mi oqaratta. Taamanikkummi mittarfiliassanut sanaartorfissaq piffissaq eqqarsaatigalugu sanaartugassanut sillimmatit tassa pituttorneqariinngitsut 500 mio. kr.-nit sinneqalaaginnarmata annilaangassutigisimagaluarparput. Taaamnikkulli oqaatigineqarpoq piumassuseq sunilluunnit tamanit ajugaasitsisinnaasoq. Ullumikkut piumassuseq ajorsarpoq Qaqortumut tunngatillugu. Ooriuteqanngikkaluaruttaluunniit piumassutsip suut tamaasa ajugaaffigisinnaavai, taamanikkut taamatut oqaaqqissaarneqarpugut.
Kiisalu pisortat akornanni nalunaarutinik imminnut paasissutissanik paasissutisseeqatigiittar-nermut tunngatillugu matumuuna uagut, Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfiuppat, Kommunalbestyrelsiuppalluunniit, pisortaqarfittut nipangiussisussaanermik peqarnerat Inatsisartuniinnaanngitsoq kisianni aamma Kommunalbestyrelsini, Namminersornerullutik Oqartussat allaffeqarfiinnaaniinngitsoq kisianni aamma Kommuunit allaffeqarfiini tatiginartumik taamatut sulisoqarnera uagut qularinngilarput.
Taamammat isertuussiniarneq Grĝnlandsfly-mut kisimi tunnganngilaq, ippassigami oqaluuserisarput ilaatigut suliffissaqartitsiniarnermut tunngatillugu Inatsisartunut ilaasortap Kristine Raahaugep siunnersuutaa, toqqammavigalugu ilisimasarput mannaavoq: Royal Greenland-ip, Namminersornerullutik Oqartussat Kommuunillu suleqatigiillutik suliffissaqartitsiniarnermi suliniutaanni, aningaasatigut paasissutissat, Kommuunit aningaasaleeqataasaramik paasissutissat takujumasaraluarpaat, paasissutissanik Kommuunit peqqusaanngillat sattaaserlutik aningaasalersueqataapput. Tamakku tunngaviusumik soorunami misissorneqarnissaat naatsorsuutigaarput, ilaatigut ataatsimiititaliap isumagisinnaassagaa.
Inatsisissatulli siunnersuummi ' 1. Imm. 2-mi oqaasiliarineqartut uagut misissullaqqusagut ima oqaasertaqarput, tassa sanaassat qaqugukkut aallartinnissannut Naalakkersuisut piginnaatinneqassapput, tamanna inuiaqatigiinnut iluaqutasussatut nalilerneqarpat pissutsillu allat tamanna pisariaqartippassuk. Tassa Naalakkersuisut namminneq kisimiillutik Inatsisartuni Angallannermut Ataatsimiititaliami, Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq aperinagu, qaqugukkut inuiaqatigiinnut iluaqutaasussatut naliliinissaat pissutsillu allat tamanna pisariaqartippassuk Naalakkersuisut naliliinissaat naammaginnginnatsigu, Imm. 2. immikkut misissorneqaqquarput.
Peter Ostermann, Atassutip Oqaaseqartua:
Naatsunnguamik oqaaseqalaassaanga, tassa
siullermik Josef Motzfeldtip Inuit Ataqatigiit sinnerlugit oqaluttuulluni
nuannaanngippasippallaarnera pakatsissutigilaarakku. Isumaqarpunga
nuannaanngissutissaqanngitsugut apeqqummi tassani.
Avanersuarmiit Narsarsuaq tikillugu
siunissami timmisartorsinnaalernissarput tunngaviusumik aalajangerparput aalajangivissallugulumi.
Soorunami inatsisissaq una pingajussaaneerluni akuerineqarpat. Isumaqarpunga
tamanna nuannaarutigisariaqartoq sineriapput sinerlugu timmisartukkut
atassuteqarneq pilertussanngormat, sorpassuarnut tamanut iluaqutaasussamik.
Una erseqqissaqqilaarlara; uagut Atassummi
assut pingaartikkatsigu Kujataani Narsarsuartut ittumik
mittarfissuaqartuarnissarput, taanna aalajangiusimavarput. Taamaattumik siorna
ukiakkut una oqallisigeqqaaratsigu
tunngaviusumik oqaatigereerparput. Naak inatsimmi ullumikkut atuuttumi
peerneqarnissaa Qaqortumi mittarfiliassap akuerigaluarlugu, kisiannili
akuerisinnaanagu taamaativinneqarnissaa. Aamma nassuiaatini allanilu
massakkullu aamma saqqummersuni oqaatigineqanngilaq oqaatsimik
ataatsimilluunniit tassa qaqugorsuarmut Qaqortumi mittarfiliortoqassanngitsoq
- oqaatsit tamakku atorneqanngillat. Soorunami apeqqut taanna sukkulluunniit
saqqummiuteqqissinnaavarput.
Maannakkut ersarissumik tassa
piumasaraarput pissutsit assigiinngitsut nalilersoqqissaarneqassasut taakkulu
saqqummiuppata aalajangivissumik isummerumaarpugut qanoq pisoqarumaarnersoq,
kisianni tassa una oqaatigeerusupparput uagut aalajangiusimagatsigu, Kujataani
mittarfissuarmik peqartuarnissarput. Kisianni utaqqilaarusuppugut
paasissutissat neriorsuutigineqartut aammalu naammagisimaarparput tamanna
Naalakersuisunit akuersaarneqarluni suliariumaneqarmat.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:
Partiini assigiinngitsuninngaanniit
oqaatigineqartut annertunerusumik oqaaseqarfigissanngilakka. Kisianni tassa una
erseqqissassavara Siumumi uagut oqaatigisavut aamma silittumik imartuumillu
oqariartuuteqarmata soorlu ilanngullugu oqaatigigipput, Qaqortumi mittarfiup
massakkut ataatigut titarlugu massakkut, sananeqannginnissaa isumaqatigigipput.
Aammalu ilanngullugu oqaatigalugu oqaloqatigiinnerit itinerusumik
ingerlanneqarnissaat Kujataani Kommuunit peqa-tigiiffiat aamma ilanngullugu
angallannikkut takornariaqarnikkullu ineriartortitsinerit pilersaarutigineqartut
annertuut pillugit. Taamaaliornikkut siunissami aamma mittarfeqarnikkut suli
ineriartoqqinnissamut periarfissaqarsinnaanera qularutiginnginnatsigu.
Taamaattumik oqarsinnaanngilagut mittarfilersueqqissinnaanissamut
Siumuminngaanniit mattussisugut, kisisanni oqaloqati-giinnerit taakkua
ingerlaqqittariaqarput aammalu nalilersuinerit ingerlaqqittariaqarlutik.
Taamaattumik Atassumminngaannit Peter
Ostermannip naggaatigut oqaatigisai taakkua oqaatigissuakka
isumaqatigisinnaagatsigit aammalu oqaloqataaffigisinnaallugit, tassa kaammattuutigineqartut
Narsap Kommuunianut tunngassuteqartut uaguttaaq kaammattuutitsinnut naapertuummata.
Isumaqarpunga nalilersugassat Kommuunini
ataasiakkaani Kujataani inissisimasuni ineriartornermut tunngassuteqartut
arlaqaqisut, aammalu taakkua saniatigut soorunami timmisartut helikopterit
suut atorneqassanersut Narsarsuup ataannarnissaa
annertusiartortinneqarsinnaanissaalu allaat aamma ilanngullugit Kujataani
Kommuunit soqutigigaat nalunnginnakku. Taamaattumik tim-misartut suut
akikinnerusumik sukkanerusumik illoqarfinnut nunaqarfinnullu ingerlagasuarsinnaasut
aamma pissarsiarineqarsinnaanerat ilanngullugu misissortariaqassaaq.
Angallassissutit helikopterit suut qanoq
ittuunissaat aamma tassani pingaaruteqarpoq ilanngullugu
nalilersuutigissallugu, mittarfittaarniarsariinnavinnermut sammitinnagu
kisianni pitsaanerpaamik akikinnerpaamillu sullissinissaq tamatumani
qitiutinneqartariaqartoq isumaqarpugut.
Peter G. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Naggasiutigalugit ukua
oqaatigilaarusuppakka tassa oqallinnerup matuma sakkortukuluttumik
aallartinnermininngaanniit maanna toqqissilluni naammassigaluttuarnera
siullermeerneqarnerani taanna qujassutigaara. Malugisinnaavara
isumaqatigiittoqartoq Naalakkersuisut Qaqortullu Kommuuniata akornanni
oqaloqatigiinnerit taakkua ingerlasariaqartut, nalilersuinerit ingerlajuartariaqartut.
Aamma qutsavigissuara Jonathan Motzfeldtip oqaasii Naalakkersuisunut qujassuteqarnera
taanna pillugu qutsavigissuara.
Tuusip kingullermik oqaasii tassa kikkut
tamaasa pisuutippai, pingaartumik Siumut Atassullu Qaqortup ajorsarneranut.
Isumaqarpunga Qaqortoq ajorsanngitsoq matumani. Taavami aamma
aperissagaluaratta allammi mittarfittaartussaanngitsut taakkua
ajorsannginneramik. Isumaqarpu-nga taanna taamatut eqqarsariartaaseqarneq
pigiliutissanngikkipput, una pimmat tamattapissaa-gut imaluunniit aappaa pimmat
aappaa pinngitsoq taava aappaa ajorsartoq taanna eqqortuunngitsoq.
Isumaqarpunga nalilersuinerit nalilersuilluarnerit taakkua
ingerlajuartariaqartut qanorluunniit isummersimagaluarutta siornatigut.
Qanormitaavami isumarput allanngortittanngitsuugutsigu ulluinnarni inuunerput
isikkoqassagaluarpa. Narlumukaat Tunumi aamma uumasunnguit ilaat
ingerlagaangamik innakkulluunniit tassa nakkaannartarput aqqutissartik
allanngortinnagu ingerlasaramik.
Aamma Tuusip oqaaseqarnermini ukua
ussernartorsiornarsinnaagaluartut kisitsiserpassuit taagugai, aningaasat
ileqqaagassat Qaanaami sipaarneqarsinnaasut Qaanaap ilanngunneqarnera-tigut
aningaasat Qaqortullu peerneqarneratigut sipaarneqartussat qulimiguulinnut
mittarfiliassamut atorneqaratarsinnaasut Super Puma-nut tunngasut, taakkua
mittarfeqarfiliutigineqaannarsinnaagaluannginnersut. Isumaqarpunga
taamaaliinnarluni ussernartorsiornartoqaraluartoq kisianni ingerlatsinermut
inuiaqatigiit aningaasartuutissagut Narsarsuarmi sunniutissai ullumikkutut ima
nalorninartigitillugit, taanna ingerlaannarluta pissiffigisinnaanngikkipput.
Paasilluarpara inatsisissap immikkoortuata
aappaani Josef Motzfeldtip apeqqusiinera, tassa inatsisissami immikkoortup
aappaata piginnaatitsinissamut tunngassuteqartup taassuma sooru-nami
ataatsimiititaliami taanna nalilersorneqarniarli, aammalu
pisariaqartinneqanngippat taan- na
aamma peerneqarsinnaavoq. Kisianni pingaartuuvoq aningaasaliissutinut
ulluinnarni nakkutilliisutut Naalakkersuisut taamatut piginnaatinneqarnissaat.
Qanormi issagaluarpa aningaasaliissutit sinnerujussuarlugit
suliariumannittussarsiuussinerit takutitsigaluarpata. Taava soorunami
Inat-sisartunukartariaqassaagut qaquguugaluarpalluunniit sanaartugassat
taamatut aningaasaliissutinut naapertuuttussaammata.
Taavalu aamma naggaterpiaatigut una
erseqqissaqqikkusuppara pisortat ingerlatsinerat pillugu
paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat tassani '-fiisa aqqaneq-aappaanni Imm. aappaat
imatut oqaasertaqarmat: "Teknikkikkut atortulersuutit imaluunniit
periutsit imaluunniit ingerlatsinikkut niuernikkulluunniit pissutsit
assigisaalluunniit inummut suliffeqarfimmulluunniit aningaasaqarnikkut
annertuumik pingaarutillit pissutigalugit saqqummiunneqarnissaat akuersissutigineqarsinnaanngitsut"
issuaaneq naavoq. Taannalu tunngavigalugu Grĝnlandsflyp kisitsisaatai
uagutsinnut atortussanngortinneqarsimasut, taakkua tunniussinnaanngilagut
allanut kikkuugaluarpataluunniit taamatut neriorsuisimagatta inatsit una
toqqammavigalugu.
Soorunami Inatsisartut oqallinnerat
siuliani ulluni siuliini pisimasoq tassa taamatupajaaq aamma imaqarpoq
periarfissinneqassappat. Inatsit una pisortat ingerlatsinerat pillugu
paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat
allanngortinneqartariaqaqqaassaaq. Taamaanngippat kisitsisit uagutsinnut
atortussanngortinneqarsimasut sumi tamaani sarsakatarilissavagut, tamannalu
soorunami piumanngilarput. Aamma inatsit una atorlugu timmisartortitseqatigiit
allat aggersinnaalissanerpat kisitsisillu naatsorsuinitsinnut tunngavigisagut
Grĝnlandsfly-minngaanniit atorsimasagut taava tunniullugit, isumaqarpunga
taanna niuernikkut piginnaatitaaffiit aamma illersorneqarfianni tamanna
naapertuutissanngitsoq.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Oqaaseqarfissat arlaqarsinnaagaluartut,
kisiannili kingulleq Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisorlu inatsisnik allakkanillu ilisimatujunngitsugut paasinarpoq.
Pisortaqarfiit, pisortoqafik imaluunniit
Namminersorulluik Oqartussani allaffeqarfiit kom-munalbestyre-t imaluunniit
kommunit ingerlatsiveqarfii, eqqartorpakka pisortaqarfittut nalilerlugit
timmisartuutileqatigiit allat angallannermut pisortaqarfimmut aggerlutik
sukkulluunniit kisitsinik sarsakaataatitsinissaat eqqartorneqanngitlaq. Aamma
inatsimmi eqqartorneqartumi allassisimasoqarpoq pisortat akornanni imminut
ilisimatitseqatigiinnissaq ammaffigineqartoq.
Hans Enoksen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Taamaalilluni immikoortoq 24 naammassivoq,
taavalu innersuussutigineqartut malillugit ataatsimiititaliamut
ingerlateqqinneqassaaq tassanilu aamma oqallilluarnissaq naatsorsuutigaarput.
Oqaluuserisaq naammassivoq.