Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 24-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 13. maj 1997 nal. 16.36

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 24.

 

Timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartorneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaannut siunnersuut.

(Inussustissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq)

Siullermeerneqarnera.

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Hans Enoksen, Siulittaasoqarfimmut ilaasortaq, Siumut.

 

Peter G. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersui­soq:

Qujanaq. Nuannaarutigaara Naalakkersuisut sinnerlugit timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaat­tut siunnersuut saqqummiussinnaagakku. Immikkut nuannaarutigaara Naalakkersuisut maannat­taaq Qaanaami timmisartunut suluusalinnut mittarfissamik Inatsisissami matumani ilanngussisin­naalersimammata. Qaanaamut Qaanaamiillu nunatta sinneranut angallannikkut pissutsit aaqqiivi­giniarnerat sivisuumik Naalakkersuisunit anguniagaasimavoq. Pissutsit taamaalersimapput Pituffimmik Amerikkamiullu sakkutuuisa ajunngisaarnerannik pinngitsuuisinnaannginneq Avanersuarmi innuttaasunut oqaluttuarisaaneq tunngavigalugu pilersimasoq pissutigalugu.

 

Isumaqatigiinniarnerit sivisuut ajornakusoortullu aqqutigalugit Naalakkersuisut iluatsissimavaat qallunaat Qaanaami aningaasalersueqataanissaasa qularnaarnissaat. Taamaalilluni oqaluttuarisaa­nermik tunngaveqartumik matumani Amerikkarmiut ajunngisaarnerannik pinngitsuuisinnaan-nginneq kipitinneqarsinnaalerpoq. Inughuillu inuiaqatimik sinnerinut attaveqarnerat pissusissa­misut ingerlalersinnaalissalluni. Suliaq tamanna partiinit tamanit tapersersorneqarluni ingerlasi­masoq ilisimavarput. Taamaattumik Naalakkersuisut nangaanngivipput Qaanaami mittarfiliornis­sap pilersaarusiorlugu aallartinneqarnissaanut. Angallaviusartussap nutaap sinneranut maanna sanaartornerup immikkoortuata aappaata ingerlanneqarneratigut naammassilikkatsinnut Kom­muunip atalernissaanut naammattumik angissuseqartussamik. Sanaartornerup 1998-mi aasakkut aallartinneqarluni 1999-mi ukiakkut inerluni atorneqalernissaa anguniagaavoq.

 


Nunap immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornikkut aallaqqaataa­niilli pingaarnerpaanut siunertarineqarpoq nunatsinni silaannakkut angallannerup ineriatornerata qularnaarnissaa, tassa angallassinerup annerusumik timmisartunik suluusalinnik atuinermik tunngaveqalersinneratigut, innuttaasut inuussutissarsiornerlu kiffartuussinikkut pitsanngorsaaffi­gineqarnissaata isumannaariffiginissaat. Taamatullu ataatsimoorluni timmisartumik aqqusaarne­qarsinnaanermik aalajaatsumik aaqqissuussinikkut aningaasartuutit ikilisinnissaat qularnaarlugu.

 

Taamatut anguniagaqarneq inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarneranut atugassarititaasunik unammillersinnaasunik nutaaliaasunik pilersitsiviusumik, tamatumunngalu peqatigitillugu innuttaasut sumiluunniit nunasisinnaanerat qularnaarlugu nunatta ukiunut tusintilinnut tulliut-tunut isernissaminut aqunneqarnissaannik Naalakkersuisut pingaarnerusumik anguniagaqar­nerannut atatillugu isigineqassaaq. Naalakkersuisut taamatut ingerlatsinermut tunngatillugu suliassamittut pingaarnerpaatut isigaat angallasseriaatsit naammassisaqarfiulluartartut pilersin­nissaat, aningaasartuutit nalinginnaasut appartinnissaat kiisalu nunatsinni sumi inissisimaneq apeqqutaatinnagu attaveqaqatigiinnikkut periarfissat pitsaanerpaat pilersinneqarnissaat.

 

Taamaattumik nunarput silaannakkut aqqutit atorlugit ataatsimuulersinneqassaaq tamannalu pissaaq appasinnerungaartunik aningaasartuuteqarluni kiisalu ullumikkut qulimiguullit atorne­qarnerannit nalunngisatsinnit sukkanerungaartumik. Taamatuttaaq nunap immikkoortuini tim-misartunut suluusalinnut mittarfiliortiternerup massakkornit allaalluinnartumik periarfissanik ammaassissaaq. Soorlu namminersortut silaannakkut angallassisinnaalernerinik kiisalu angalla­viusartuni ataasiakkaani unammilleqatigiissinnaalernermik. Taamaalilluni aamma silaannakkut angallassinermi Naalakkersuisut anguniakkamik pingaarnerit ilaat malersoqqissinnaalissavaat, tassalu namminersortut periarfissinnissaat.

 

Timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortiterneq nunatsinni suliffeqarfiutillit annerusumik suliaqalernerannik pikkorissuseqalernerannillu kinguneqarportaaq. Tassuunakkut nunatsinni suliffeqarfiit sulisullu sanaartorneq aqqutigalugu pikkorissarneqarlutillu suliassaqartinneqarne-rulermata. Timmisartunut suluiusalinnut mittarfiliortiternerni tamani kalaallit suliffeqarfiutaat sanaartortutut pilersuisutulluunniit peqataapput, peqatigisaanillu nunani allani immikkut ilisi-masalinnik kinguneqarluartumik suleqatigineqarlutik.

 

Sanaartornerni tamani kalaallit sulisartut sulisorineqarnissaannut aaqqissuussinerit immikkut it-tut pilersinneqarsimapput. Pissuseq maannakkut anguneqareersimasoq tassaavoq sanaartornerit aallarteqqaarneranni suliariumannittussarsiuussinerit saniatigut kalaallinik sulisoqarnissamut tapisiat milliuunit affaat sinnerlugit amerlassusillit akiliutigineqareersimammata. Suliaqarfinni taakkunani tamani nunatsinni sulisitsisut sulisullu pitsaanerusunik atugassaqartinneqarsinnaa-gunarput. Taamaattumillu Naalakkersuisut maannakkut nunatsinni sulisitsisut peqatigiiffiannik suleqatigiinnermik nutaamik pilersitsipput, sanaartornertigut taakkunuuna periarfissat atorluar­nerisigut inuiaqatigiiinnut angusassat pitsaanerusut anguniarlugit.

 


Taamaalilluni ineriartornikkut tunngaviit nunatta siunissaanut tunngassuteqartumik ataatsimut isiginninnikkut nunap immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfiliortiternerup ingerla­teqqinneqarneranut tunngassuteqartut arlaqarput. Paamiuni, Qaqortumi Upernavimmilu timmi­sartunut suliuusalinnut mittarfiliornissat pillugit Inatsisartut 1996-mi ukiakkut ataatsimiinneranni nassuiaatip mittarfiit taakkua allanit akisunerunissaannik aammalu ingerlatsinermi aningaasaqar­nikkut inuiaqatigiillu aningaasaqarneratigut imminnut akilersinnaanngitsutut inerniliineq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut siuliani taaneqartut tunngavigalugit, akuersissutigaat immikkoor­tut aappaanni sanaartornerit nanginneqassasut kisiannili arlalinnik annertuunik allannguuteqarlu­tik.

 

Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip maanna oqaluuserisatta taamaalilluni inatsisissamut nassuiaammik oqaluuserinninnermi Inatsisartut sammivissatut aalajangiussaat timitalerpai. Tamatumani minnerunngitsumik pineqarput Upernavimmi Paamiunilu timmisartunut suluusalin­nut mittarfiliornissat aalajangiusimaneqarnerat siuartinneqarnerallu. Taamaalilluni mittarfiit taakkua mittarfinnut pioreersunut piaarnerusumik atassuserneqassallutik, taamaalillunilu sineriak atuarlugu timmisartut suluusallit atorlugit assartuinermut piaarnerusumik ikaarsaariartoqarsin­naassalluni.

 

Angallasseriaatsip ilusaa tamanna Kommuuninik angallavioreersunut toqqaannartumik attaveqa­lersitsisinnaasumik mittarfiliornissaq siunertaralugu Qaanaap maanna inatsimmut ilanngunneqar­nerata annertusarneqassaaq. Naalakkersuisut kissaatigisimavaattaaq siunnersuutigissallugu mittarfiup taassuma inatsimmut ilanngunneqarnissaa. Mittarfeqarfiit sanaartortitsiviata taamalu pilersaarusiornermut suliariumannittussarsiornermullu immikkut ilisimasaqalereersimanerup tamakkiisumik atorneqarnissaa qulakkeerumallugu. Naluneqassanngitsutut Qallunaat naalagaaf­fiat sanaartornermut tassunga 47 mio. kr.-nik aningaasalersueqataassaaq. Tamatuma saniatigut inatsisissami matumani Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaanik ilanngussisoqanngi­laq. Qaqortumi mittarfiliorsinnaanerup isumaliutersuutigineqarneranut soorunami aalajangiisuul­luinnarsimavoq Narsarsuarmi timmisartunut suluusalinnut angisoorujussuarmik peqatigisaanillu imarpik qulaallugu timmisartunut suluusalinnut miffiusinnaasumik peqareernera. Qaqortumi mittarfiliorneq Narsarsuup attatiinnarneqarsinnaaneranut aningaasaqarnikkut equtitsisorujussuu­sinnaavoq, malitsingisaanillu Narsarsuup matuneqarsinnaaneranik kinguneqarsinnaalluni.

 


Nunanit allanit Kujataanut aalajangersimasumik attartorlunilu angalasarnerit ineriartortinneqar­nissaanut pilersaarutaareersut eqqarsaatigalugit taamatut ineriartornerup nunap immikkoortuanut tamarmut aningaasaqarniarnikkut kingunerisassai kissaatiginanngitsut annertoorujussuussapput. Kisiannili soorunami apeqquserneqarsinnaanani taamatut allanngortitsineq Qaqortumut illoqar­fittut iluaqutaassasoq. Tamaanili immakkut assartuinerup iluani periarfissaqarpoq Avannaanit sikusarnera pissutigalugu piviusunngorsinnaanngitsunik. Taamaattumik Naalakkersuisut Kuja-taani usinik ilaasunillu assartuinerup nutaamik atorluarsinnaanerusumillu aaqqissuussivigineqar­nissaa anguniarlugu Royal Arctic Line-p imarpik ikaarlugu assartuutaasa angalasarnerinut pilersaatutit allanngortinneqarnissaasa tamaanilu illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni umiarsuit atorlugit angallassisarnerup namminersortunik ingerlanneqartut timitalerneqarnissaata aallartin­neqarnissaa siunnersuutigisimavaat.

 

Tamatumunnga peqatigitillugu Naalakkersuisut nunap immikkoortuani tamaani silaannakkut assartuineq pitsanngortinniarpaat Arsummi, Alluitsup Paanilu qulimiguullit mittarfiisa akunnit­tarfiisalu akulikinnerusumik miffigineqarsinnaasunngorlugit piorsarneqarnerisigut. Taamaattu­mik inatsisissatut siunnersuummi uani 1996-mi ukiakkut ataatsimiinnermi nassuiaammut tunngatillugu Naalakkersuisut inassuteqaataa aalajangiusimaneqarpoq, tamatumalu malitsigisaa­nik inatsisissami matumani Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaa ilaatinneqarnani.

 

Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut kaammattuutigaat timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik inatsisissa­tut siunnersuut saqqummiunneqartoq una akuersissutigineqassasoq aammalu aningaasatigut kingunerisassai 1997-mut aningaasanut inatsimmi nunap immikkoortuani mittarfiliortiternermut tunngasumi ilanngunneqassasut 1997-mut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisis­saannut siullermut siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaanut allannguutissatut siunnersuuti­tut.

 

Imarpik qulaallugu timmisartuussisarnermi unammilleqatigiinnerup ammaanneqarnissaa pillugu Danskit naalagaaffiannik taamatullu aamma angallasseriaatsip tapiiffigeqatigiittarnermik tun-ngaveqarunnaarluni unammilleqatigiinnermik sullissinissamillu isumaqatigiissutinik tunngave­qarluni timmisartuussisalernermut ikaarsaariarsinnaaneranut periarfissat pillugit Grĝnlandsfly­mik Naalakkersuisut nutaamik isumaqatigiissutaasigut ukioq manna naanngitsoq nunatsinni angallanneq eqqarsaatigalugu pissutsit nutaarluinnaat atuutilissapput.

 

Siunissami nunatta nunallu allat akornanni nunatsinnilu namminermi silaannakkut angallassiner­mi unammilleqatigiinneq takornartaajunnaassaaq. Tamanna aamma tunngaviusussaavoq erseq­qissumik paasinninnissatsinnut timmisartuussisarnerup iluani nutaaliaasumik attaveqatigiinner­mut sullissinermullu akigitinneqartut qanoq atsigisumik appartinneqarsinnaanerinut. Kisiannili timmisartuutitileqatigiiffiit pisariaqartitatsinnut atortussanik eqqortunik atuisinnaanerannut pitsaanerusunik periarfissikkutsigit taava aamma uagut akinik sullissinernillu eqqortunik qu-larnaarinissamut periarfissagut pitsaanerulissapput. Tamatumani mittarfiit inuiaqatigiit imminnut ikiulernissaannut peqataassapput. Tamannalu apeqqutaalluinnarpoq piumasaqaatit pingasut pingaarnerit ukuusut: tassalu timmisartornerup isumannaatsuunissaata, pilersuinerup isumannaat­suunisaata kiisalu akikitsuunissap uagut Naalakkersuinermik suliaqartuusugut nunatsinni silaannakkut angallassinermut piumasarisariaqakkatta naammassineqarsinnaanissaannut.

 


Nunat immikkoortuini timmisartunut suluusalinnut mittarfiit piaarnerusumik naammassigutsigit taava aamma innuttaasut taamatullu aamma niuernerikkut attavigisagut takornariallu siunissami aningaasaqarniarnitsinnut tunngaviusussat ilaattut kissaatigisagut eqqarsaatigalugit piumasaqaatit taakku naammassinissaannut periarfissagut pitsaanerulissapput.

 

Taamatut oqaaseqarlunga timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu inatsisip allanngortinneqarnissaanik Naalakkersuisut siunnersuutaat Inatsisartunut oqaluuserisas­sanngortippara.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:

Timisartunut suluusalinnut sanaartornissaq pillugu Inatsisartut inatsisissaata allannguutissaanik Naalakkersuisut saqqummiussaqarnissaat qilanaaralugu utaqqisimavarput, soorlumi aamma 1996-mi ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinnitsinni mittarfinnik sanaartornermi killiffik pillugu nassuiaasoqarmat Siumumiit erseqqissumik piumasarigipput upernaaq manna ataatsimiinnis-satsinni allannguutissamik saqqummiussisoqarnissaa tamatumunngalu ilanngullugu pineqartut mittarfissat, tassa Paamiuni, Upernavimmi, Qaanaamilu aningaasalersorneqarnissaannut piler­saarutit ilanngullugit.

 

Siullermik Siumumiik oqaatigissuarput qamannga pisumik nuannaarutigigatsigu silaannakkut angallanneq eqqarsaatigalugu nunarput tamakkivillugu eqaatsumik angallattoqarsinnaalernis-saanut pilersaarummik saqqummiussisoqarmat. Kujataa eqqarsaatigalugu angallannikkut ullumimut erloqinartorsiornerpaasoq tassalu Paamiut, mittarfissap sanaartulernissaata ukiunik marlunnik siuartitsivigineqarnermigut angallannikkut ajornartorsiutaasartut aningorneqarnissaat qulakkiissavaa, kiisalu Upernaviup mittarfissaata siuartinneratigut, Qaanaallu mittarfissaata pilersaaarutinut ilanngunneratigut Avannaani sikusarnera apeqqutaatinnagu inunnik angallassi­nikkut, nioqqutissanik pilersuinikkut tunisassiassanillu assartuinikkut annertoorujussuarmik siuariartoqartussaavoq.

 

Siumumi ilisimaaraarput Qaanaamiit Qaanaamullu angallannikkut pissutsit qanoq imaannaann­gitsigisut, aammalu pissutsit tamakku aaqqiiviginiarlugit Naalakkersuisut anguniagaqarnerat piffissami sivisuumi ingerlanneqarsimasoq, taamaattumik Naalakkersuisut massakkut saqqum­miussaat angusaavoq kusanartoq nuannaarutissaasorlu, tassa Qallunaat naalagaaffiannut isuma­qatigiinniarnerit annertuut ingerlatereerlugit Qaanaami mittarfissap aamma Qallunaat naalagaaf­fiannit aningaasaliiffigineqartumik sanaartorneqarsinnaasunngussammat.

 

Qaanaamiit Qaanaamullu angallannikkut pissutsit ilungersunartut aaqqiivigineqarnissaat pillugu Qaanaami oqartussaasunit ukiorpassuani ilungersuutigineqarsimapput, aammalumi tamatumunn­ga Kommuunit avannaamioqatigiit annertuumik akuliuttarsimallutik, tamakku tamaasa taalaarlu­git erseqqissaatigissavarput Naalakkersuisut isumaqatigigatsigit Qaanaami mittarfissap 1998-mi aasakkut sananeqarluni aallartinnissaa, kiisalu 1999-mi ukiakkut inerluni atorneqalernissaa anguniarmassuk.


Taamannak massakkutut mittarfiliortitsinermi immikkoortut aappaata siuartinneratigut isuman­naarneqassaaq nunatta kitaata sineriaa tamakkerlugu timmisartut suluusallit atorlugit tamakkiisu­mik piaarnerusumik ilaasunik angallassisinnaalerneq, kiffartuussinikkullu pisussaaffillit assi­giinngitsut, soorlu peqqinnissaqarfik, teknikkikkut sullissiveqarfiit il.il. pitsaanerusumik sukka­nerusumillu sullissisarsinnaanissaminnut periarfissaqalissallutik.

 

Taamatullumi aamma ingerlatsiveqarfiit assigiinngitsut ullumikkut ukiut tamaasa angalanernut aningaasartuuterpassuaqartartut annertuumik ingerlatsinerminni akikillisaaffigineqartussaassallu­tik. Taamaattumik mittarfissatut taakku pingasut pineqartut imminnut akilersinnaanngitsutut taaneqarsimagaluartut Siumumiit qularutiginngilarput inuiaqatigiit ingerlaarnitsinni ulluinnarni atungarisatsinnik annertuutigut oqilisaasseqataajumaartut Nunatsinnilu sumiluunniit najugaqara­luaraanniluunniit inuussutissarsiutitigut pitsaanerusumik ingerlatsinissamut periarfisseeqataaju­maartut. Aammalu sinerissami sumiluunniit najugaqaraluaraanni sukkanerusumik akikinnerusu­millu angallattoqarsinnaalernissaanut aqqutissiuussiumaarlutik.

 

Periarfissiissutaasussalli nuannernerit ilagaat taamannak mittarfiit nutaat arfineq marluusut tamarmik 2001-mi atuutilernerisigut unammilleqatigiittumik ingerlatsinerit aqqutigalugit angallassinerit pilersuinerillu ingerlanneqarsinnaalissammata, taamaalilluni namminersorlutik ingerlataqartut annertuumik periarfissinneqassallutik.

 

Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigaavut oqarmata Qaqortumi mittarfissatut pilersaarutaanga­luartoq massakkut sananeqassanngitsoq, soorlumi ukiarmi oqallinnermi tamanna taamatut inerneqartoq. Tamatumunngalu patsisigineqartoq paasilluarparput, tassa Narsarsuup angisuumik mittarfeqarnera suli ullumikkut atorneqarnerminit annertunerungaartumik atorneqarsinnaasumik, aammalu aasaanerani Islandi aqqusaarlugu Danmarkimut timmisartuussinernik annertuumik ingerlatsiffiusartumik siunissami annikilliartornavianngitsumik.

 

Naalakkersuisummi ilanngullugu erseqqissaatigaat Qaqortumi mittarfissaq sananeqassappat taava Narsarsuaq matusariaqassasoq tamannalu tulluartutut isiginngilarput, tassami eqqarsarluar­nerunngilaq mittarferujussuaq timmisartorujussuarnik miffigineqarsinnaasoq matoriarlugu killingatigut mittarfeerannguamik sanasoqassappat millionerpassuarnik akilimmik.

 

Naalakkersuisulli Siumumiik piumaffigissavavut narsarsuup mittarfissuartut atorneqarneruleriar­tornissaa siunertaralugu Kujataani angallannerup takornariaqarnerup ineriartortinneranut atasumik pilersaarusiorfigeqqullugu kommuunit kujataamioqatigiit suleqatigilluinnarlugit. Tamatumunngalu ilanngullugit mittarfeqarnikkut piorsaasinnaanerit. Aammalu Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigaavut Qaqortumi talittarfeqarnikkut annertusaanerit aqqutigalugit Qaqortup Kujataani pilersuinermut qitiusutut aaqqissuussiffigineqarnissaanik siunertaqarneranni.

 


Naalakkersuisut sulisitsisunik nutaasumik suleqatigiinnissap tungaatigut isumaqatigiissuteqarsi­manerat pissanganartutut nutaarsiassaasutullu taajumavarput, qularutiginngilarput tamanna sunniuteqarumaartoq nunatsinni najugaqavissut suliassanik tigooqqaanerulernissaannut aamma-lu pisinnaasat annertusiartortinnerinut aqqutissiuusseqataajumaarluni.

 

Atlantikoq qulaallugu timmisartuussisarnermi unammilleqatigiinnerup ammaanneqalernera pillugu Naalakkersuisut angusarisaat nuannaarutigaavut, tamannami ukiorpassuanngortuni nunatsinniit ilungersuutigisimagatsigu, taamatullu nutaamik Grĝnlandsfly-mut sullissinissat pillugit isumaqatigiissuteqarnissap naammassingajalernera naammagisimaarlutigu. Ullumikkut Naalakkersuisut Grĝnlandsflyllu akornanni suleqatigiilluarneq, angallannikkullu ajornartorsiu­taasartut aaqqiiviginissaannut piumassuseqarneq aaqqeerusussuseqarnerlu ersarissiartuinnartoq Siumumiit iluarisimaarparput.

 

Qulaani tunngavilersuutigisavut aallaavingalugit Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuuti­gisaat akuersaarpavut, taamatullu 1997-mut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisis­saannut siullermut siunnersuummut ilanngullugu aningaasalersuinissap suliarineqarnissaa akuersaarlutigu.

 

Taamannak oqaaseqarluta siunnersuutip suliarineqarnerata ingerlaqqinnissaa inassutigaarput.

 

Peter Ostermann, Atassutip oqaaseqartua:

Nunap immikkoortortaani mittarfiliassat sanaartornissaat erseqqissumik aalajangiunneqarmat, nunap immikkoortortaani siunissami ineriartornermut qanoq atsigisumik pingaaruteqarnissaat eqqortumik arlalitsigut oqaatigineqartarpoq - nunatsinni timmisartortitsinermut aningaasarsior­nermullu sunniuteqarluarnissaat erseqqissarneqartarluni. Nunap immikkoortortaani mittarfiliassat sunniuteqarluarnissaat sakkortusarneqarpoq, Avanersuaq pilersaarutinut ilanngunneqarmat - inooqatigiit, inuiaqatigiit sinnerinut naleqqiullutik avinngarusimaqalutik inissisimasut, inuiaqati­giit sinnerinut pitsaanerpaamik isumannaannerpaamillu aatsaat timmisartornikkut attavilerne-qarsinnaasut.

 

ATASSUT-mi naatsorsuutigaarput isummat tunngaviusut taakkartukkavut suli atuuttut - tassanimi tunngaviuvoq nunap immikkoortortaasa siunissami ineriartornissaat - timmisartortitsi­neq kisiat eqqarsaatiginagu, allarpassuilli aamma eqqarsaatigalugit, soorlu illoqarfiit siunissa-  mi ineriartorsinnaaneri. Nunap immikkoortortaani mittarfeqarfiit pingaaruteqalernissaat ulluni kingullerni mittarfeqarnissamut ilannguttoq tassaavoq assigiimmik akeqartitsinerup siunissami atorunnaarsinneqarsinnaanera frikommuuninik taasanik pilersitsinikkut ilusilerniarneqartoq. Illoqarfiit frikommuunitut aaqqiivigineqartussat sutigut tamatigut naligiimmik periarfissinneqas­sappata, tassani nunap immikkoortortaani mittarfiit qitiulluinnarlutik pingaaruteqalersussaapput.

 


Minniarnermi piareersaatit naammassereerlugit ATASSUT-miit oqaatigissavarput, siorna ukiakkut ataatsimiinermi tunngaviusumik isummiussarput aalajangiusimagatsigu aningaasatigut periarfissaasut aallaavigalugit, tassaasorlu:

 

Naalakkersuisut saqqummiussaqarnerattut mittarfiliassat pillugit inatsit allanngortinneqassasoq, kingunerissagaalu Qaqortumi mittarfiliassaq peerneqassasoq Qaanaamilu mittarfiliassamik taarserneqarluni, Qaqortumili mittarfiliassaq taamaativinneqassanngitsoq, nalilersoqqinneqqassa­sorlu.

 

Naalakkersuisut saqqummiussamikkut ersarissumik oqaatigaat, Qaqortumi mittarfiliornikkut Narsarsuup ingerlaannarnissaa aningaasatigut ima nalorninartigilissasoq, Narsarsuup matusaria­qarnera kingunerisinnaallugu. Taama ersarissumik nalunaartoqareerneratigut, Narsarsuup siunissaa pillugu suleqatigiissitaliap nalunaarutaa ATASSUT-mi soqutigalugu misissuataarsima­varput. Nalunaarusiaq innersuussutigalugu, oqaatigissavara, suleqatigiissitaliap apeqqutit Narsarsuup siunissaanut tunngassuteqartut tamaasa ersarissumik qulaarsimammagit, ukuusut:

 

1.           Narsarsuaq ullumikkutut, Qaqortumi mittarfeeraqarluni.

2.           Narsarsuaq ullumikkutut, Paamiut kujataanni kisimi mittarfiulluni.

3.           Narsarsuaq ukiukkut killilimmik atorneqarluni, Qaqortumi nunap immikkoortaani

mittarfeqarluni.

4.           Narsarsuaq matullugu.

5.           Narsarsuaq mittarfittut nammineertutut ingerlallugu, Qaqortumi nunap immikoortortaa  ni mittarfeqarluni.

 

Qulaani taakkartorneqartut aallaavigalugit ATASSUT-miit Naalakkersuisut ilungersortumik inassavavut, Qaqortumi mittarfiliorsinnaanermik nalilersuineq ingerlatiinnaqqullugu, tassami mittarfiliornissaq taamaativinneqassappat Qaqortumi nutaamik heliportiliortariaqalernerup aningaasatigut kingunerisassai nalilersoqqullugit. Heliportiliornissarmi pisariaqalissammat mittarfiliornissaq taamaativinneqarpat. S61-it atorunnaarpata helikopterinik nutaanik pisisariaqa­lernissap aningaasatigut malitsigisassai nalunaarsorneqaqqullugit, tassanilu aamma eqqarsaatigi­sariaqarmat, isumannaallisaanissamut malittarisassat ungasinngitsukkut atortuulerpata, S61-it ilaasunik angallassissutiginissaat killeqartorujussuanngussammat.

 

Ullumikkut Qaqortup ajornartorsiutigisaa alla tassaavoq illoqarfiup siunissami alleriarfissaqar­nissaa. Ullumikkut periarfissaasut nunguttutut oqaatigisariaqarput, illoqarfiullu sumut alliartor­nissaanik aalajangiinissaq assut nukinginnarsivoq. Mittarfiliornerup illoqarfiup siunissami alliartornissaanik periarfissiisinnaanera Sisimiuni takusinnaavarput. Ajunngitsumik silatusaartu­mik aaqqiineq - mittarfiliornermi aningaasaliissutit annertoqisut illoqarfiup siunissami pitsaasu­mik ineriartornissaanut periarfissiipput. Tamanna Qaqortup amigaatigaa.


Erseqqissarlara, ATASSUT-ip Kujataani mittarfissuaqartuarnissaa assut pingaartimmagu, nunap immikkoortortaani, Kujataanik taasartakkatta, siunissami ineriartornissamut periarfissaqarnissaa aallaavigalugu, soorlu takornariartitsineq eqqarsaatigalugu. Naalakkersuisut, suliaq eqqartugar­put pillugu Qaqortoq ammasumik qanimut oqaloqatiginiarsiuk, Qaqortup Kommuunia oqaloqati­giniarsiuk illoqarfiup siunissaq isigalugu pitsaanerusumik alliartorfissaqarsinnaanissaa eqqarsaa­tigalugu, oqaloqatiginiarsiuk siunissami mittarfiliorfiusinnaasumik pitsaanerusumik angusaqar­sinnaaneq eqqarsaatigalugu.

 

Taama oqaaseqarluta inatsisissatut allannguutissatut saqqummiunneqartoq akuersaarparput, akuersaarlugulu aappassaaneerneqannginnermini Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarine­qassasoq.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Suluusalinnut mittarfiliortiternissaq siullermik tamakkiinerusumik inimi maani 1993-mi ukiak­kut oqaluuserineqarmat Inuit Ataqatigiit erseqqissaatigaarput nunatta aamma angallannikkut oqimaaqatigiissumik ineriartortinnissaa siunertaralugu aningaasatigut periarfissarisavut atorniar­tariaqarivut.

 

Oqaluuserisakkut matumuuna soorluuna Inatsisartut 1995-mi aalajangigaat, tassalu suluusalinnut arfineq-marlunnik mittarfiliortiternissaq, Naalakkersuisunit qularnartunngortinniarneqartoq. Inatsisartut tunngaviusumik isummernerat Inuit Ataqatigiit aalajangiusimajuarsinnarpaat. Inatsisartunimi tamakkiisumik isumaqatigiissutaasunik isummertoqartissinnarlugu, periarfissanik aalajangernermut toqqammaviusunik suliassatut aalajangiunneqartoq qiteqqutinngitsorluunniit allanngortiterinialertarnerit tutsuiginanngissutsimut ersiutaasut isumaqarpugut.

 

Naatsorsuutigaarpulli Naalakkersuisut angallannikkut siunnerfimmissut ukiarmi saqqummiussaat suli atuutissasoq, imaattoq:

 

"Naalakkersuisut naalakkersuinikkut anguniagaraat nunatta ineriartortinneqarnera nammaqa-tigiilluni ataatsimut isiginninneq aallaavigalugu aqunneqassasoq, taamaalilluni sumi najuga-qarnissamik nammineq aalajangersinnaaneq periarfissinneqarluni. Innuttaasut inuussutidssarsi-ornermillu ingerlatsiviit nunap ilaani sumiikkaluarunilluunniit assartuinikkut angallannikkul-   lu assigiimmik periarfissaqarnissaat pingaartipparput."

 

Taama anguniagassatut avammut suaarutit imaannaanngitsuupput, innuttaasut sutigut qanoq neriuuteqarnissaannut tunngavigineqalersussatut ilimagisariaqakkat. Asulili tusarnisaarluni oqariartuutitut atorneqarpata, innuttaasut naliliisinnaanerannik naalakkersuinikkullu qinikka-minnut tatiginninnerannut aserorterisuinnartut oqaatigineqartariaqarlutik.

 


Taamaattumik suluusalinnut mittarfiliortiternermut inatsisitp 1995-mili aalajangiuteriikkap allannguutissaattut Naalakkersuisut siunnersuutaat Inuit Ataaqatigiit akuersaarsinnaanngilaat. Inatsisip allannguutissaattut siunnersuutikkut Naalakkersuisut piginnaatinneqarumapput, Inatsisartut qulaatiinnarlugit sanaartugassat immikkoortuisa aappaanni, sinneruttuinnaalluunniit, ilumut aallartinneqassanersut qaqugu aallartinneqassanersut aalajangiiffigisinnaalerumallugit.

Tamanna inatsisartoqarnermuinnaanngitsoq innuttaasulli oqartussaaqataanerarlugit oqalunnermut innimiilliorneruvoq.

 

Sanaartugassat tunngaviusumik aalajangereerneq Naalakkersuisunit ilumoorunneqanngitsoq pasinarpoq. Nunatta aningaasaqarniarnera ajunngivissoq oqaluttuariutigalugu, Inatsisartut tunngaviusumik aalajangiuteriigaat akissaqarfiginngikkivut oqalulerput. Naak suliassat tamakku tunngaviusumik aalajangiiffigineqarnerat nunatta aningaasarsiornikkut inissisimanerata ullumik­kornit nangiarnarneruffiata nalaani pisimagaluartoq. Suut periarfissaqaraangatta akikillilerniarlu­git isumaliortaaseq qimallugu, qanga nunarput Kĝbenhavnimiit aqunneqarallarmat periutsit assingusut atorlugit iliorniartoqarpoq.

 

Immikkoortut aappaanni sanaassatut Inatsisartut aalajangeriigaat allanngorlugu, Qaqortumi sanaassaq peerlugu Qaanaami sanaassaq ilanngullugu, pilersaarutaareersuniit 73 - 78 mio. kr.-nit akikinnerussasut nalunaarusiami atuarneqarsinnaavoq.

 

Aamma Naalakkersuisut nuummi timmisartorsuarnut mittarfiliulersaarnerminnik, suliluunniit Inatsisartuni tunngaviusumik isummerfigineqarsimanngitsumik, ilumoorussisut Inatsisartut Angallannermut Ataatsimiititaanni paasisaqarpugut. Nuummiligooq Naalakkersuisut kisermaas­sillutik sanalersaagaat piviusunngortinneqassappat, tamannalu taamaallaat Landskarsip aningaa­saliisuuneratigut piviusunngorsinnaammat, sinerissami sanaassatut pilersaarutaareersut aallaq­qaammut 100 mio. kr.-nit nalinginik ilanngartuiffigineqartariaqarput. Pissutsit taama ingerlanerat annilaanganarpoq. Nuummi Kommunalbestyrelsip akerlerisaanik ullumikkut mittarfiusup tallineqarnissaa Naalakkersuisut aalajangiusimagaat paasinarsivoq. Taannalugooq 2001-mi atoqqaartikkusummassuk sinerissami sanaassat 100 mio. kr.-nit nalinginik aallaqqaammut ilanngartuiffigineqartariaqarput.

 

Qaqortumi mittarfiliassatut pilersaarutit, Inuit Ataqatigiit kisimik akueriumanngisaannik, Inatsisartuni partiit allat tamarmik sananeqartussaajunnaarsinniagaat, manna tikillugu 166 mio. kr.-nit sinnilaarlugit akeqassangatinneqarpoq. Taakkunannga 62,5 mio. kr.-nit mittarfiliorfigini­akkap tungaanut aqquserniornissamut. Qaanaami sanaassaq ilanngunneqaraluartoq 78 mio. kr.-nit angullugit sipaarneqartussanngortut, Qaqortumi mittafiliassamut atorneqassasut Inuit Ataqatigiit matumuuna siunnersuutigaat.

 


Qaartitererujussuarnikkut aqquserniornissanut taarsiullugu qamutinik qimutsuittuusanik nivinga­sunik mittarfiliassap tungaanut aqqusiisoqarsinnaanera akikinnerulersitsisinnaavoq, imaluunniit mittarfiliassap allamut inissinneqarsinnaanera Qaqortumi Kommunalbestyrelsimik oqaloqatigin­nissutigineqarsinnaavoq.

 

Tassunga atatillugu Qaqortumi mittarfiliariniakkap sananeqannginnissaanik tunngaviusumik ukiarmi Inatsisartut isummernerat nutaamik isummerfigitinneqartariaqartoq Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat. Ukiarmimi Inatsisartut ataatsimeereernerata kingorna paasinarsivoq aalajanger­neq paasissutissanik ersarinngitsunik toqqammaveqarluni pisimasoq. Soorlumi aamma Naalak­kersuisooqatigiit aappaata, Atassutip, taamanikkut aalajangeeqataanerminut kinguartitsiinnarto­qarneranik paasinnissimaneq patsisigisimagaat. Maannali allaat Atassutip paatsoorsinnaanngisaa­nik Qaqortumi mittarfiliassap unitsivinniarneqarnera oqaatigineqarpoq Naalakkersuisuninngaan­niit. Taamaattumik Qaqortumi mittarfiliassamut Inatsisartut tunngaviusumik nutaamik isummer­tariaqartut Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat.

 

Suluusalinnut mittarfiliassat arfineq-marluupput Qaanaaq arfineq-pingajoraat. Taakkulu sana-neqarnissaat Inatsisartut aalajangerpaat, ataqatigiissumik aaqqiinikkut angallannerup akikilliler­neqarnissaa anguneqarsinnaammat, timmisartuussisartussallu, taamanikkut Grĝnlandsfly kisiat naatsorsuutigalugu, assigiinnik timmisartutigut atortulersornissaat aamma akikillisaaqataasus­saammat. Ullumikkut Naalakkersuisut killiffiginiagaat najoqqutaralugu, tamakku tamarmik qimannianeqarput. S61-N Helikopterit suligooq ukiualuit, immaqagooq 2003-p tungaanut atorneqarsinnaapput, tamatumali kingorna taava? Aap, ingerlaarfiit sinnerini helikopterit Bell 212-t arfineq-sisamaannarnik ilaasoqarsinnaasut isumalluutigeqquneqarput. Tamanna eqqortu­liornerunngilaq, Naalakkersuisullu angallannikkut anguniakkamissut oqaatigisaata ilumoorunne­qannginneranut ersiutaaginnarluni. Assersuutigiinnarlugu ullumikkut ilaasut Qaqortumuinnaq helikopterimik assartorneqartartut 9.000-t angumavaat. Takornariartitsinermilu 65.000-t anguni­arneqarnerat suli ilumoorunneqartoq ilimagisariaqaratsigu silaannakkut angalasut suli amerliar­tornissaat tamatigut sillimaffigisariaqarparput.

 

Akilersinnaassutsimik naatsorsuinermi taamaallaat angallannermut pisortaqarfiup isiginneriaasia periarfissaqartinneqarsimavoq. Assersuutigalugu Qaqortup Kommuuniata Angallannermut Pisortaqarfiup naatsorsugaanik misiliiumalluni Pisortaqarfimmi pineqartumi kisitsisitigut toqqammavigineqarsinnaasunik ujartuisaraluarnermigut tamatigut itigartinneqartarsimanera toqqaserlunnarpoq. Inatsisiliornermi oqaaseq "pisortat" atorneqaraangat naalakkersuisoqarfiit kisimik pineqarneq ajorput, oqaaseq "pisortat" Kommuunit "Pisorta"nut aamma ilaapput. Tamanna pisariaqassappat Inatsisartut ombudsmandianut misissortissallugu Inuit Ataqatigiit pilersaaruteqarput. Ullumikkumummi Angallannermut Pisortaqarfimmit periuserineqarsimasoq, ersissuteqarluni isertuussiniarnertut isikkoqarpoq.

 


Massakkut nalunaarusiakkulluunniit Naalakkersuisut qularnaatsumik sooq Qaqortumi mittarfi-liassap unitsinneqartariaqarneranik isumaqarnertik uppernarsanngilaat.

 

Nammaqatigiinnermik assigiimmillu pineqarnissamik oqaatsit Naalakkersuisut atorrniarpaat namminneq naalakkersuinikkut anguniakkamik piviusunngortariaqarnerannik toqqammavilersor­nerminni. Ullumikkut innuttaasut Kujataani najugaqartut misigisimapput nunap sinnerani innuttaasunit pingaannginnerusutut Naalakersuisunit pineqarlutik. Tamakkiisumik ilaasunik angallassinerup silaannakkoortinniarnerani Kujataa ilaatinneqanngilaq. Imaatigut ilaasunik angallassineq tigussaasunik piorsaavigineqanngilaq aammalu tamanna pilersaarutiniinngilaq, taarsiullugu Taateraaq peerneqartussatut nalunaarutigineqarpoq allatigut. Qaqortumi talittarfissu­aliornissamik Naalakkersuisut ukiarmi neqitariniagaat umiarsuaatilinnit ilalernartuutinneqanngi­laq, aamma talittarfiliortiternermi pilersaarutiniinngilaq. Kujataa inussutissarsiutitigut ineriartor­titsiviunissaminut nunap sinneratulli periarfissinneqarusuppoq.

 

Nunattalu immikkoortuini oqimaaqatigiissumik ineriartortitsisoqassappat Qaqortumi mittarfilior­nikkut Narsarsuarmi mittarfik atorunnaarsinneqartariaqanngilaq. Tamatumunnga sanilliullugu eqqaarusunnarpoq Kangerlussuarmi mittarfissuaq atatiinnarlugu Naalakkersuisut Nuummi mittarfissualiulersaarnertik attakkaat suli paasinarmat. Aammalu nalunaarusiaq oqaluuserisami matumani toqqammavigisarput, ilumut siunissami qaninnermiluunniit Inatsisartut angallannikkut piorsaanermi aningaasaliiffigisariaqagaannik ersersitsinngilaq. Soorlu Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliortoqassanngikkaluarpat ullumikkut heliportiusoq allamut nuuttariaqarmat Naalakker­suisut nalunngikkaluarpaat, ullumikkumummi heliportiusoq Naalagaaffiup silaannakkut angal­lannermut oqartussaasuinit immikkut akuerineqarnikkut atorneqarpoq. Immikkullu akuersissute­qarsimanermut tunngaviuvoq suluusalinnut mittarfiliortoqartussaanera uaneerannguamiitinneqar­mat. Nutaamik heliportiliassaq siusinnerusukkut 40 mio. kr.-nit angullugit aningaasartaqartussaa­soq naatsorsorneqarsimavoq, taakkununngalu nutaamik -nik angisuunik helikopterisinissaq ilanngunneqartariaqarpoq Super Puma-t pineqarpata ataaseq 70 mio. kr.-nik akilik.

 

Taamaattumik Qaqortoq kisiat eqqarsaatiginagu Kujataali tamakkerlugu eqqarsaatigalugu Inatsisartut akisussaassuseqarnertik takutissagunikku Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliassap piviusunngortinnissaa aalajangertariaqarpaat.

 

Ukiarmi Inatsisartut isummernerannut atatillugu Naalakkersuisunut ilaasortap neriorsuutigiga-luarpaa Kujataani angallannikkut pilersaarutiminnik ilaatigut Qaqortup Kommuunia oqaloqati-giniarlugu, tamannali manna tikillugu suli piviusunngortinneqarsimanngilaq pingaannginne-rummat.

 


Nunatta oqimaaqatigiissumik ineriartortitsiviunissaa Inuit Ataqatigiit pingaartippaat. Taamaattu­mik tamanna tunngavigalugu siusinnerusukkut Inatsisartut isummersimanerannut peqataaner-  put aalajangiusimavarput, tassalu suluusalinnut Upernavimmi, Uummannami, Aasianni, Sisimiu­ni, Maniitsumi, Paamiuni Qaqortumilu mittarfiliortoqassasoq. Taakkulu saniatigut Qaanaami mittarfiliornissaq kiisami piviusunngortinneqartussanngormat pilersaarutaasut suli unneqqarin­nerusumik ingerlanneqarsinnaanngornerat Inatsisartuni partiinit allanit paasineqaqquarput.

 

Inatsisip allannguutissaatut siunnersuut aappassaaneerneqartinnagu, maani oqaaserisagut ilanngullugit, Angallannermut Ataatsimiititamit nalilersorneqassasoq, Inuit Ataqatigiit inassuti­gaat. Pingaartutut makku alaatsinaanneqaqquagut:

 

Qaqugukkut sumilu suluusalinnut mittarfiliortoqalernissamut Naalakkersuisut pisinnaa­tinneqarumanerannut tunngasoq, aammalu

 

Paasissutissanik Pisortaqarfiit (Namminersornerulluni Oqartussat aamma Kommuunit) akornanni saqqummiivigeqatigiissinnaanermut killiliussat.

 

Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:

Timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu aalajangiinissamut oqallisissiaq soqutigalugu misissuataarsimavara. Sanaartornissamik pilersaaruterujussuaq taanna Akulliit Partiiannit siornatigut tapersersorsimavarput, maannalu suli tunngaviatigut tapersersorlugu.

 

Siullermik oqaatigilara nuannaarutigigakku Qaanaami mittarfiliornikkut Avanersuup Kommuu­niani innuttaasut ukiorpassuarni avinngarusimasumik misigisimanerat maanna qaangerneqarsin­naalermat. Akulliit Partiianni isumaqarpugut tamanna Avanersuarmut annertuumik sunniuteqas­sasoq, taamaattumillu Qaanaami mittarfiliassap sanaartugassanut ilanngunneqarnissaa aamma tapersersorlutigu.

 

Taamaattorli sanaassap taassuma naliliiffiginissaanut apeqqutit pingaaruteqartut marlussuit oqaaseqarfigerusuppakka, kissaatigalugulu suliap matuma ingerlateqqinnerani ilanngullugit naatsorsuutigineqarumaartut.

 

Tassani uparuarniakkakka tassaapput angallannerup angallassissutit aalajangersimasut ataasiin­naat - timmisartut - atorlugit aaqqiivigineqarnissaanik eqqarsaatersuutivut, Nuuk Atlantic Airport, assigiimmik akeqartitsineq aamma Akulliit Partiianni isumaqaratta nunatsinni mittarfi­liortiternissamut atatillugu apeqqutit taakku naammattumik qulaajarneqarsimanngitsut.

 

Nunatsinni mittarfiliortiternermi aamma angallannerup angallassissutit ataasiinnaat - timmisartut - atorlugit aaqqiivigineqarnissaanik anguniagaq.

 


Akulliit Partiianni annertuumik pingaaruteqartutut isigiuarsimavarput, Nunatsinni mittarfiliorti­ternermut peqatigitillugu, ilaasut tamarmik angallassissutit aalajangersimasut ataasiinnaat, tassa timmisartut atorlugit angallanneqartalernissaannut periarfissanik misissueqqissaartoqarnissaa.

 

Taamaattumik Akulliit Partiianni tupigusuutigaarput, aalajangiinissamut tunngaviliussami aamma malussarissutsimik misissuinerni saqqummiunneqartuni ilanngullugit naliliiffigineqarsi­manngimmata umiarsuit atorlugit ilaasunik angallassinerup timmisartut atorlugit angallassiner­mut ikaarsaariarnerani sunniutigisinnaasai, tassami taamaalilluta Inatsisartuni takusinnaaniassa­gatsigit umiarsuit timmisartullu atorlugit ilaasunik angallassinerup atuutiinnarnissaata sunniutigi­sinnaasai. Taamaattumik Akullit Partiiannit inassutigissavarput, suliamik pilersaarusiap ingerla­teqqinnerani ilanngutissagivut tassunga tunngasunik misissueqqissaarnissaq aamma takornariar­titsineq annertusippat assartornerlumi tamarmi annertusippat qanoq akilersinnaatiginera pillugu sunniutissaasa misissoqqissaarneqarnissaat.

 

Akulliit Partiianni isumaqarpugut, tamanna annertuumik sunniuteqartussaassasoq Qaqortumi mittarfiliornissap naliliiffigineranut, taamaalilluni tunngavigisat allanngussagaluarpata Qaqortoq nutaamik naliliiffigineqarsinnaaniassammat.

 

Assigiimmik akeqartitsineq pillugu maann nalunaarusiortoqarsimavoq assut soqutiginartumik. Assigiimmik akeqartitsineq qimanneqassagaluarpat qularnanngilaq tamanna Nunatsinni angal­lannermut tamarmut aamma annertuumik sunniuteqartussaassasoq. Taamaattumik apeqqutigissa­varput tassunga tunngatillugu Naalakkersuisut qanoq eqqarsaatersuuteqarsimanersut.

 

Nuuk Atlantic Airport aamma imarpik qulaallugu silaannakkut angallannerup aaqqissuussaanera.

 

Imarpik qulaallugu silaannakkut angallannermi Nuummi mittarfiliornissaq (Nuuk Atlantic Airport) pillugu aalajangiinissamut oqallisissiaq kingusinnerusukkut sammisussaassagunarpar­put. Nuuk Atlantic Airport-ip pilersinnissaa taamaalillunilu nunatta Danmarkillu akornanni angallannerup aaqqissuussaanerata allannguutissaa aamma pinngitsoorani sunniuteqartussaas­saaq nunatsinni mittarfiliortiternerup naliliiffigineranut.

 

Akulliit Partiianni isumaqarpugut tamanna pinngitsoorani kinguneqassasoq Narsarsuup naliliiffi­geqinnissaanik, taamaalillunilu aamma Qaqortumi mittarfiliortoqassagaluarpat nunatsinni angallanneq ataatsimut isigalugu qanoq sunniuteqarnissaata naliliiffiginissaa.

 


Nunatsinni silaannakkut angallannerup nutarteqqinneqarnissaata, ulluni makkunani oqallisaaqi­sup aamma kingunerisussaavaa, akit pillugit aamma assartuussinermik qanoq neqerooruteqarto­qartartigineratigut pissusissamisoortumik kingunerissagaa, uagut Inatsisartuni sunniuteqarsinnaa­nitta nakkutilliisinnaanittalu annikilleriarnissaat. Tamann Akulliit Partiiannit tunngaviatigut tapersersorparput. Tamannattaaq pingaaruteqarsinnaavoq nunatsinni mittarfiliortiternermi tunngavissat naliliiffiginerinut. Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut inassutaat tusaatissatut tiguarput tapersersorlugulu Ataatsimiititaliamilu sammineqaqqullugu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Kattusseqatigiinniit nuannaarutigaara Avanersuup kommuunianiit, taavungalu angalaniarneq sivisuumik ajornartorsiutaasimasoq annertooq, kiisami iluarsineqartussanngormat, naak piffissaq tamatumunnga atorneqartoq sivigugineqarsinnaagaluartoq.

 

Tassami taavani najugaqartut, allallu nunatta sinneraniik nunanilu allaniik taavunga angalasartut, angalaniartullu ukiorpassuarni angalaniarnikkut annertuumik ajornartorsiuteqartarsimapput - ilaanni ullorpassuarni utaqqisariaqartarput, inuiaqatigiinnut minnerunngitsumillu Avanersuar­miunut annertuumik nalilimmik.

 

Taamaattumik nuannaarutigisariaqarpoq pissusissamisoorlunilu Qaanaami mittarfiliornissamut atatillugu danskit naalagaaffiata aningaasalersueqataanissaa qularnaarneqarsimammat.

 

Aammalumi puiguinnartariaqanngilaq mittarfimmi sakkutooqarfik, Danmarkip Naalagaaffianut pingaaruteqarsimammat sulilu pingaaruteqarluni, pingaartumik ukiorpassuarni suliffiit aningaa­sarsiorfiulluartut, danskinit amerlasoorpassuarnit suliffigineqartarmata, taamaattumik tupinnann­gilaq danskit Qaanaami mittarfiliornissamut aningaasaleeqataasussanngornerat.

 

Taamaammat Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik tapersersorluinnarparput Qaanaami mittarfili­assap piaartumik pilersaarusiorneqarlunilu aallartinneqarnissaa, ukiakkut 1999-mi naammassine­qarluni atorneqalersinnaaqqullugu, tamatumuunakkummi Qaanaami innuttaasut - nunattalu sinnerani Qaanaamukarniartut angallannikkut pitsaasumik sullinneqarnissaat anguneqassammat.

Aammalumi puigorneqartariaqanngilaq takornariaqarneq, nioqqutissanillu assartuineq eqqarsaa­tigalugit pitsaasumik periarfissinneqartussaammata.

 

Taamatullu minnerunngitsumik Upernavimmi timmisartunut suluusalinnut mittarfiliornissap siuartinneqarnera pissusissamisoorluinnarpoq, tassami sikusartuni umiarsuartigut angallannerup ilaatigut ukiup affaa angullugu uninngasarnera - ilaasunik, nioqqutissanillu assartuinermut annertoorujussuarmik erloqinartorsiortitsisarpoq. Soorunami Paamiuni pisariaqartitsineq annertungaluartoq, taamaattoq periarfissat eqqarsaatigalugit Upernaviup pisariaqartitsinera annertunerungaarpoq.

 

Kiisalu naluneqanngilaq silaannakkut angallannermi pilersaarutaareersut naapertorlugit nunaqar­fiit annerit tallimat, Kangaatsiaq ilanngullugu qulimiguulimmik anginerusumik tikinneqartaler­nissaat naatsorsuutaammat, taamaattumik Arsuk, Alluitsullu Paa kisimik eqqartorneqartariaqann­gillat, tassami nunaqarfiit minnerunngitsumik sikusartumiittut annertoorujussuarmik pisariaqar­titsimmata.


Taamatut naakkaluamik timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik sanaartornissaq pillugu inatsisip allanngortinneqarnissaanik Naalakkersuisut siunnersuutaat aappassaaneeneqannginnera­ni Angallannermut Ataatsimiititaliami oqaluuserineqaqqaarnissaa innersuussutigaara.

 

Peter Gr. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersui­soq:

Qujanaq. Naalakkersuisut sinnerlugit qujarusuppunga partiit oqaaseqartuinut tamanut. Suluusa­linnut mittarfiliassat immikkoortuata aappaata inatsisissaanut saqqummiussatsinnut oqaatsinut.

 

Ukiut makku killiffigaagut nutatta avataanit sutigut tamatigut sukkasuumik ineriartorfiusut aammalu sapinngisatsinnik atuartitaanikkut ilinniartitaanikkut attaveqaatitigullu nunatsinnin-ngaanniit malinnaaniarfigisagut. Taamaappoq aamma inuiaqatigiinni atortulersuutit angallannik­kut attaveqaatitigut periarfissatta piorsarneqarneranut, aningaasarsiornikkut inuiaqatigiinni piginnaasagut taakkua tunngavigalugit. Taamaattumik aamma nunatsinni angallassinikkut nunatsinni innuttaasut kiffartuunneqarnerisa saniatigut aamma inuussutissarsiutitigut piorsaa­nerup siunnerfigisimasatta, tassa takornariartitsinerup aamma suli ullumikkornit annerusumik eqaannerusumillu periarfissinneqarnissaa taamaalilluta mittarfiliortiternitsugut aqqutissiuukkatsi­gu. Taamaattumik aamma oqaatsit taakkua Siumup oqaaseqartuata Mikael Petersennip aallaq­qaasiineranut naapertuupput.

 

Naatsumik oqaatigalugu inatsisissatut saqqummiunneqartoq Siumuminngaanniit Atassummiillu erseqqissumik akuersissutigineqarpoq. Taavalu assigiinngitsut oqaatigineqartut kingusinnerulaar­tukkut taakkua oqaaseqarfigissuakka. Aamma nuannaarutiginngitsuunngilara aallaqqaasiutit ilaattut oqaatigissallugu oqaluttunit tamanit Qaanaami mittarfiliortoqarnissaa taanna akuersaartu­mik nipeqarluni oqaatigineqarmat; oqaaseqartullu amerlanerit eqqarsaatigalugit siunnersuutigine­qartoq taanna tapersersorluinnarneqarluni.

 

Siumuminngaanniit Atassummiillu aammalu Akulliit Partiianninngaanniit oqaatigineqartut Qaqortumut tunngatillugu ima paasivakka. Maannakkut inatsisissami Qaqortup mittarfiliorfigi­neqarnissaanut ilaatitsisoqanngikkaluartoq, taamaattoq kissaatigineqartoq isuma taanna maler­soqqinneqassasoq aammalu erseqqarivissumik Qaqortumi kingusinnerusukkut mittarfiliortoqas­sagaluarpat taava Narsarsuup mittarfiata tassunga tunngasumik sunniutissai qanoq isikkoqavis­sinnaanersut taanna erseqqissumik paasiumaneqartoq, taannalu aamma soorunami Naalakkersui­suninngaanniit tigussavarput suliassatut. Aamma Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarine­qassasoq apeqqut qularinngilara. Kisiannili Naalakkersuisut tungaanninngaanniit neriorsuutigis­savara suliassap taassuma sukumiisumik piviusorsiortumillu isumagineqarnissaa kingusinneru­sukkut qanorlu isikkulimmik Qaqortoq inissisimassasoq angallannerup tungaatigut siunissami taanna peqataaffigiumavarput.

 


Tassunga tunngatillugu aamma Inuit Ataqatigiinninngaanniit - ilumoorpoq oqarami ukiarmi mittarfiliassat pillugit Inatsisartuni oqallinnermi neriorsuisimagama Qaqortumut angalassallunga tassanilu aamma Kommunalbestyrelsi siunissami angallannikkut pissutsit eqqarsaatigalugit oqaloqatigineqarnissaa siunertaralugu. Aamma taamaalioriaraluarsimavugut ilaatigut Naalakker­suisut Siulittaasuat peqatigalugu, marloriarluta aallariartorsimavugut maani Nuumminngaanniit pinerit tamaasa Narsarsuarmi silarlunnera pissutigalugu aallanngitsoorpugut. Taanna soorunami utoqqatsissutitut tiguneqaqqunngilara, kisianni misiliisimavugut taqqavunnarniarluta aammalu suli pilersaarutigalugu. Tamatuma saniatigut aamma allakkatigut akeqattaannivut taakkua ingerlapput.

 

Atassumminngaanniit oqaatigineqartut ersarissut aamma qujassutigaakka. Ilaatigut Narsarsuup suli nalilersuivigineqaqqinnissaanik oqariartuuteqartut Qaqortumi ullumikkut aningaasarsiornik­kut inuussutissarsiornikkullu killiffiit, taakkua amma puigunngilagut Naalakkersuisut tungaa­ninngaanniit.

 

Naalakkersuisuninngaanniit isigalugu pingaannginnerusoqanngilaq nunatsinni inoqarfinnik illoqarfiuppata nunaqarfiuppataluunniit nunalluunniit immikkoortui ataasiakkaat eqqarsaatigiga­luarutsigilluunniit pingaarnerusoqanngilaq, tamarmik pingaarnerupput. Soorlu aamma taanna ersertoq, Naalakkersuisuninngaanniit angallanneq pillugu siunniussatsinni Inuit Ataqatigiit siulittaasuata Josef Motzfeldtip issuagaani aamma siorna ukiakkut issuagaani, tassalu sumiikka­luaraanniluunniit assartuinikkut angallannikkullu assigiimmik inuiaqatigiit periarfissaqarnissaat pingaartipparput - oqaaseq pingaartipparput. Neriuppunga taanna tusarnersaarnertut tiguneqas­sanngitsoq, kisiannili aamma Tuusip sakkortukuluttumik oqaasiini ilanngussaani matumani oqallinnermi aallaqqaasiutit ilaatigut ukua issuarusuppakka, tassa oqaaseqatigiit siullianni ilaatigut ima Tuusi oqarmat issuarpara: "Inuit Ataqatigiit erseqqissaatigaarput nunatta aamma angallannikkut oqimaaqatigiissumik ineriartortinnissaa siunertaralugu aningaasatigut periarfissa­gut atorniartariaqarigut" issuaaneq naavoq. Isumaqatigilluinnarpara aammalu taakkua periarfis-sat tunaartaralugit sanaartugassanik tulleriiaarineq ingerlavoq Naalakkersuisuniinnaanngitsoq, kisiannili aamma soorunami maani inimi aningaasaliussassat aalajangerneqartarmata.

 


Inuit Ataqatigiit oqaseqartuata Josef Motzfeldtip oqaasiini immikkut oqaaseqarfigisariaqartutut isigisakka taakkua oqaaseqarfigilaassuakka. Isumaqarpunga angallannikkut ilusilersuinermi Naalakkersuisut pimoorussinngitsutut tikkuassallugit sakkortuallaartoq. Isumaqarpunga angal­lannikkut ilusilersuineq mittarfiit taakkua arfineq-marluk siunniunneqartut sananeqarnissaannik siunniussinerluunniit kisiat eqqarsaatigalugu pimoorussinertut uanga nalileringa. Tassa ullu-mikkut ukiuni kingullerni angallannikkut pissutsit ukiuni 30-ni atorsimasatsinninngaanniit alloriarusuppugut. Tamannalu aamma Inatsisartuni isummerneruvoq, taamaalillunilu aamma angallassinerup, ilaasunik usinillu angallassinerup pimoorullugu aningaasammi ima amerlatigi­sut ima atorneqarmata pimoorussinnginnertut oqaatigineqassalluni isumaqarpunga sakkortual­laartoq.

 

Aamma Josef Motzfeldtip oqaaseqarnermini uparuagaa tassaavoq Qaqortup Kommuuniata kisitsisit piumasimasai Angallannermut Pisortaqarfimminngaanniit, taakkua tassaapput sanaartu­agaasat kisiisa pinnagit, kisiannili angallannikut sunniutissaasut angallannikkut allanngortiteri­nerup aningaasatigut inuiaqatigiinnut sunniutissaasa naatsorsorneqarneranut kisitsisit Grĝnlandsfly-minngaanniit pissarsiarisimasagut. Taakkulu pissarsiarisimavagut Grĝnlandsfly-mut neriorsuinitsigut kisitsisit taakkua naatsorsuinermi atorneqartut allamut atunnginneqarnis-saat imaluunniit tunniunneqannginnissaat neriorsuutigalugu. Aamma taanna periarfissaqarpoq pisortat ingerlatsiviutaanni imaluunniit pisortat allaffeqarfiini ingerlatsinermut inatsimmi aalajangersakkat ilaanni.

 

Aamma taanna soorunami Angallannermut Ataatsimiititaliami imaluunniit allami ataatsimiitita-liami imaluunniit Inatsisartut ombudsmandiannut angunneqarniaruni sooruami tamanna akor-nuserneqarsinnaanngilaq, kisiannili tassa oqaatigiinnarpara malittarisassat taakkua toqqamma-vigalugit taakkua tunniussinnaasimannginnatsigit Grĝnlandsfly-minngaanniit kisitsisaatigine-qartut.

 

Aammalu Josef Motzfeldtip uparuagaa tassaavoq, qaqugukkut sumilu suluusalinnut mittarfilior­toqalernissaanut Naalakkersuisut pisinnaatinneqarumaarnerannut tunngassuteqartoq. Taanna sanaartugassat suulluunniit Landskarsi aqqutigalugu aningaasalersorneqartut eqqarsaatigalugit tamanna atuuppoq. Tassa suliassat suliariumannittussarsiuunneqareernerisigut, qaqugu taak-   kua sanaartugassat aallartinneqarnissaat akuersissutigineqartarmat Naalakkersuisuni, qallunaa- tut oqaaseq atorluaannarlugu: igangsĉtningstilladelse-mik taaneqartartoq. Taanna tupinnartuli­aanngilaq, taamaammat. Taamaanngikkaluarpammi aamma sanaartugassat maani aningaasat immikkoortitagut tamaasa nakkutigineqaratik taavalu suliariumannittussarsiuussinerit qanoq ikkaluarpataluunniit immaqa aningaasat immikkoortinneqartut sinneqalugit atorneqartassagalu-armata. Tassaniippoq nakkutilliinermut tunngassuteqartoq, neriuppunga paaseqatigiissutigissa­gipput. Tassani siunertaanngilluinnarmat Naalakkersuisut immikkut ittumik piginnaatitaaffiler­neqarnissaminnik noqqaanerat, kisiannili ulluinnarni aningaasaliissutinut nakkutilliinermut tunngassuteqarpoq.

 

Aamma tamatumani Inuit Ataqatigiit oqariartuutaat Siumutullu Atassutitullu aammalu Akulliit Partiianinngaanniit oqariartuutigineqartoq ilaatimmassuk maluginngitsuussanngilara tassalu, inatsimmut matumunnga maannakkorpiaq ilanngunneqanngikkaluarluni Qaqortup siunissami naliliivigeqqinneqarnissaa periarfissaqassasoq mattunneqassanngitsoq, aammalu nalilersuinermi Kujataani angallannikkut aaqqissuussinermut Qaqortoq taavalu Narsarsuaq taavalu Qaqortumi pilersinneqarpat kingunissai, taakkua erseqqissumik sukumiisumillu naliliiffigineqarnissaannik oqariartuuteqarneq, taanna oqareernittuut Naalakkersuisuni ammaffigaarput.


Akulliit Partiianinngaanniit Bjarne Kreutzmanni aamma Qaanaaq, taamatullu aamma Kattusse­qatigiit, Qaanaap inatsimmut matumunnga ilanngunneqarnera tapersersorluinnarmassuk aamma qujassutigaara. Aammalu Akulliit Partiianninngaanniit eqqartorneqartut angallannikkut aaqqis­suussinitsinnut assigiimmik akeqartussaatitaanerit Nuummi mittarfissualiornissamut tunngas-suteqartut, assigiinnerusumik atortoqarluni angallannikkut ilusiliiniarnerit tamakkua tamarmik qanoq nalilersorneqarsinnaanerat, taakkua ujartorpai.

 

Soorunami naliliijuarnissaq tamakkununnga tunngassuteqartut ingerlaavartumik nalilersorneqar­tarput, aammalu siumoorpallaarsimassaagut suliassanut tamanut eqqarsaatigalugu naliliissagutta assigiimmik akeqartussaatitaanerup atorunnaarnissaa eqqarsaatigalugu, suut tamaasa nalilersor­tariissagutsigit. Taanna isumaqarpunga siusippallaartoq oqallisigeqqaarniartigu nunatsinni as-sigiimmik akeqartussaatitaanermut tunngasumik aaqqissuussisimanitta qanoq isikkulimmik atorunnaarsinneqarumaarnissaa Inatsisartuni tamanna kissaatigineqassappat, tamannami suli Naalakkersuisuni tusarsimanngilarput erseqqissumik.

 

Aammalu naggasiutigalugu una oqaatigilaarlara Josef Motzfeldtip Tuusip Nuummi mittarfissua­liornissamut tunngatillugu Angallannermut Ataatsimiititaliami paasissutissat paasisimasai. Paasisimasani taakkua saqqummiummagit. Una erseqqissaatigiinnassavara tassunga atatillugu. Sanaartugassamut tassunga Nuup mittarfiata tallineqarnissaanut tunngatillugu, Inatsisartut suli inatsisiliorsimannginnatta. Sanaartugassaq sunaanersoq, qanoq akeqassanersoq, qanoq aningaa­salersorneqassanersoq pilersaarutit naapertorlugit Naalakkersuisut ukiaru Inatsisartut ataatsimiin­nissaanni saqqummiuttussaammatigit, eqqarsaatersuutit ilaat soorunami oqaatigineqarsinnaapput aamma taanna naatsorsuutigaara Angallannermut Ataatsimiititaliami oqaatigineqarsimassasut.

 

Erseqqissarlara Inatsisartut suli inatsisiliunnginnatta sanaartugassap taassuma qanoq isikkoqar­nissaanik qanorlu aningaasalersorneqarnissaanik tunngasumik. Naatsorsuinerit tassunga tunngas­suteqartut suli ingerlapput suli naammassinngillat.

 

Taama oqaaseqarlunga suliaq una aamma Angallannermut Ataatsimiititaliami suliarineqartus­saammat ataatsimiititaliaq sulilluarnissaanik kissaappara, partiillu oqaaseqartui tamaasa qutsavi­geqqissallugit.

 

Jonathan Motzfeldt, Siumut:


Angallannermut Naaalakkersuisoq uanga qutsaviginiarpara aamma Inatsisartut maani erseqqissu­mik nalunaarutaat Qaqortoq pillugu Naalakkersuisut oqaloqatiginninnissaat kaammattuutigine­qarmat, taanna oqaaseq aamma una "pisortatigoortu"mik oqaloqatigiinnissaq noqqaassutigine­qartoq ilassilluarneqarmat.  Naalakkersuisuninngaannit oqaloqatiginnissutigineqassapput Qaqortoq aammalu Kujataani mittarfeqarnikkut maannakkut killiffiusut. Isumaqarpunga taama­tut iliornissaq isumatuumik iliornerusoq, aamma oqaaseqarfiginninnerni takornariartitsinermi maannakkut pilersaarutit alliartortut, allaat uanga taasimavakka. Aamma Naalakkersuisunut oqaatigisimavara nuannaralugu hotellinik allisaanermi maannakkut ilaatigut aallat Alluitsup Paakkunni  hotellit Kujataani inussiarnersumik allisarnissaannut aamma periarfissinniarneqartut malugineqarsinnaammata.

 

Islandimiut siorna turistit 200.000-it nunaminnut tikilluaqquaat imaluunniit ilagisimavaat. Uagut maannakkut 15.000-it tikissimavagut kisianni nuna qaninnerpaaq Islandimiit orneriarneqarsin­naasoq tassaavoq aamma Kujataa.

 

Ilumoorpoq Grĝnlandsfly  Naalakkersuisullu suleqatigiilluarnerisigut aamma Siumut oqaluttuata oqaatigisaa, Narsarsuarmut toqqaannartumik timmisartorneq oktoberiminngaanniit aallartissaaq. Aammalu Kangerlussuarmi timmisartuussineq aamma Grĝnlandsfly-minngaanniit SAS-ip ulluni timmiffiginngisaani aallartissaaq. Taakkua aamma pinngitsooratik ilaasunik amerlanerusunik nassatanillu amerlanerusunik pissarsiaqarnissamut aqqutissiuinissaq aamma ammaanneqartussaa­voq. Isumaqarpunga tassuunakkut aamma taaneqartut suli annertunerusumik maannakkut angusaqarsinnaanermut aqqutissiuisinnaasut.

 

Taamaattumik maannakkut oqallinnermi angusarineqartut Avanersuup aamma ilanngunneqar­nera nunatta ilaanut qaninnerulersitaanera nuannerpoq, aammalu taamaalilluni eqqarsaatinut anguniakkanut naleqqulluni. Taava maannakkut Qaqortumut tungasut tikilluni oqaloqatigiinnis­samut neriorsuutit isumaqarpunga alloriarnerusut ullumi anguneqartut pitsaasut.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Partiinut allat oqaaserisaannut tunngatillugu Atassutikkut paasivakka Qaqortumi suluusalinnut mittarfiliassamut tunngatillugu isummernertut ukiarmi massakkut nassuiaraat, ilaatigut allan-ngortitseqqinnermik siunnerfeqartumik; tassa  heliportip ullumikkut atuuttup nuunneqarnissaanut aningaasartuutissat ilaatigut iluatigineqarsinnaanerat Atassutip oqaluttuata tikkuarpaa, aammalu S61-N-it pisoqalisoornerisigut nutaanik Bell 200-linninngaanniit piukkunnarnerusuniuk pisi-nissamut aningaasartuutissat aamma nalileeqqinnissami tikkuarlugit. Naatsorsueriaaseq Inuit Ataqatigiinni ilisimasarput najoqqutaralugu imatut isikkoqarpoq.

 

Naalakkersuisut nalunaarutaanni oqaatigineqarpoq suluusalinnut mittarfiliortiternerup immikko­ortuata aappaani Qaanaaq ilanngunneqaraluarpalluunniit 63 mio. kr.-nit sipaarneqartussanngortut siullermit pilersaarutaagaluartumiit. 10 - 15 mio. kr.-nit akornanni qaanaami sanaassatut 87 mio. kr.-nit missaanik akeqarunartumik 15 mio. kr.-nit sipaarneqarsinnaapput.

 


Heliportip nuunneqarnissaa nutaamik heliportiliornissaq mittarfiliortoqassanngikkaluarpat, ukiualuit matuma siorna 40 mio. kr.-ninik akeqassangatinneqarpoq. Taavalu Super Pumat akeqarlutik 78 mio. kr.-nit missaani. Taakkualu aningaasat annertussusaat sisamat katikkaanni 196 mio. kr.-niupput.

 

Qaqortumi mittarfiliarinialersaagaq saakkatut pilersaarut manna tikillugu oqareernitsituut 166 mio. kr.-nit missaanni akeqassangatinneqarpoq. Uagulli isumarput malillugu akikillisaaniartoqas­sappat aqquserniornissaq kilomeeterinik taamananik isorartussusilik allanik akikinnerusunik taarserniarneqarsinnaavoq, ingerlatsinikkut akikinnerussooq aputaajaanerit taama isorartutigisut aamma ingerlatsinermi aningaasartuutaasussat eqqarsaatigalugit.

 

Naalakkersuisunut ilaasortap akissuteqarnermini ilaatigut issuarpaanga oqarsimaninnut aningaa­satigut pilimassuserput toqqammavigalugu pilersaarusiortariaqartugut 1993-mi oqaratta. Taama­nikkummi mittarfiliassanut sanaartorfissaq piffissaq eqqarsaatigalugu sanaartugassanut sillimma­tit tassa pituttorneqariinngitsut 500 mio. kr.-nit sinneqalaaginnarmata annilaangassutigisimagalu­arparput. Taaamnikkulli oqaatigineqarpoq piumassuseq  sunilluunnit tamanit ajugaasitsisinnaa­soq. Ullumikkut piumassuseq ajorsarpoq Qaqortumut tunngatillugu. Ooriuteqanngikkaluarutta­luunniit piumassutsip suut tamaasa ajugaaffigisinnaavai, taamanikkut taamatut oqaaqqissaarne­qarpugut.

 

Kiisalu pisortat akornanni nalunaarutinik imminnut paasissutissanik paasissutisseeqatigiittar-nermut tunngatillugu matumuuna uagut, Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfiuppat, Kommunalbestyrelsiuppalluunniit, pisortaqarfittut nipangiussisussaanermik peqarnerat Inatsisar­tuniinnaanngitsoq kisianni aamma Kommunalbestyrelsini, Namminersornerullutik Oqartussat allaffeqarfiinnaaniinngitsoq kisianni aamma Kommuunit allaffeqarfiini tatiginartumik taamatut sulisoqarnera uagut qularinngilarput.

 

Taamammat isertuussiniarneq Grĝnlandsfly-mut kisimi tunnganngilaq, ippassigami oqaluuseri­sarput ilaatigut suliffissaqartitsiniarnermut tunngatillugu Inatsisartunut ilaasortap Kristine Raahaugep siunnersuutaa, toqqammavigalugu ilisimasarput mannaavoq: Royal Greenland-ip, Namminersornerullutik Oqartussat Kommuunillu suleqatigiillutik suliffissaqartitsiniarnermi suliniutaanni, aningaasatigut paasissutissat, Kommuunit aningaasaleeqataasaramik paasissutissat takujumasaraluarpaat, paasissutissanik Kommuunit peqqusaanngillat sattaaserlutik aningaasaler­sueqataapput. Tamakku tunngaviusumik soorunami misissorneqarnissaat naatsorsuutigaarput, ilaatigut ataatsimiititaliap isumagisinnaassagaa.

 


Inatsisissatulli siunnersuummi ' 1. Imm. 2-mi oqaasiliarineqartut uagut misissullaqqusagut ima oqaasertaqarput, tassa sanaassat qaqugukkut aallartinnissannut Naalakkersuisut piginnaatinneqas­sapput, tamanna inuiaqatigiinnut iluaqutasussatut nalilerneqarpat pissutsillu allat tamanna pisariaqartippassuk. Tassa Naalakkersuisut namminneq kisimiillutik Inatsisartuni Angallannermut Ataatsimiititaliami, Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq aperinagu, qaqugukkut inuiaqatigiin­nut iluaqutaasussatut naliliinissaat pissutsillu allat tamanna pisariaqartippassuk Naalakkersuisut   naliliinissaat naammaginnginnatsigu, Imm. 2. immikkut misissorneqaqquarput.

 

Peter Ostermann, Atassutip Oqaaseqartua:

Naatsunnguamik oqaaseqalaassaanga, tassa siullermik Josef Motzfeldtip Inuit Ataqatigiit sinnerlugit oqaluttuulluni nuannaanngippasippallaarnera pakatsissutigilaarakku. Isumaqarpunga nuannaanngissutissaqanngitsugut apeqqummi tassani.

 

Avanersuarmiit Narsarsuaq tikillugu siunissami timmisartorsinnaalernissarput tunngaviusumik  aalajangerparput aalajangivissallugulumi. Soorunami inatsisissaq una pingajussaaneerluni akuerineqarpat. Isumaqarpunga tamanna nuannaarutigisariaqartoq sineriapput sinerlugu timmisar­tukkut atassuteqarneq pilertussanngormat, sorpassuarnut tamanut iluaqutaasussamik.

 

Una erseqqissaqqilaarlara; uagut Atassummi assut pingaartikkatsigu Kujataani Narsarsuartut ittumik mittarfissuaqartuarnissarput, taanna aalajangiusimavarput. Taamaattumik siorna ukiakkut  una oqallisigeqqaaratsigu tunngaviusumik oqaatigereerparput. Naak inatsimmi ullumikkut atuuttumi peerneqarnissaa Qaqortumi mittarfiliassap akuerigaluarlugu, kisiannili akuerisinnaana­gu taamaativinneqarnissaa. Aamma nassuiaatini allanilu massakkullu aamma saqqummersuni oqaatigineqanngilaq oqaatsimik ataatsimilluunniit tassa qaqugorsuarmut Qaqortumi mittarfilior­toqassanngitsoq - oqaatsit tamakku atorneqanngillat. Soorunami apeqqut taanna sukkulluunniit saqqummiuteqqissinnaavarput.

 

Maannakkut ersarissumik tassa piumasaraarput pissutsit assigiinngitsut nalilersoqqissaarneqassa­sut taakkulu saqqummiuppata aalajangivissumik isummerumaarpugut qanoq pisoqarumaarnersoq, kisianni tassa una oqaatigeerusupparput uagut aalajangiusimagatsigu, Kujataani mittarfissuarmik peqartuarnissarput. Kisianni utaqqilaarusuppugut paasissutissat neriorsuutigineqartut aammalu naammagisimaarparput tamanna Naalakersuisunit akuersaarneqarluni suliariumaneqarmat.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:

Partiini assigiinngitsuninngaanniit oqaatigineqartut annertunerusumik oqaaseqarfigissanngilakka. Kisianni tassa una erseqqissassavara Siumumi uagut oqaatigisavut aamma silittumik imartuumil­lu oqariartuuteqarmata soorlu ilanngullugu oqaatigigipput, Qaqortumi mittarfiup massakkut ataatigut titarlugu massakkut, sananeqannginnissaa isumaqatigigipput. Aammalu ilanngullugu oqaatigalugu oqaloqatigiinnerit itinerusumik ingerlanneqarnissaat Kujataani Kommuunit peqa-tigiiffiat aamma ilanngullugu angallannikkut takornariaqarnikkullu ineriartortitsinerit pilersaaruti­gineqartut annertuut pillugit. Taamaaliornikkut siunissami aamma mittarfeqarnikkut suli ineriar­toqqinnissamut periarfissaqarsinnaanera qularutiginnginnatsigu. Taamaattumik oqarsinnaanngila­gut mittarfilersueqqissinnaanissamut Siumuminngaanniit mattussisugut, kisisanni oqaloqati-giinnerit taakkua ingerlaqqittariaqarput aammalu nalilersuinerit ingerlaqqittariaqarlutik.

 


Taamaattumik Atassumminngaannit Peter Ostermannip naggaatigut oqaatigisai taakkua oqaati­gissuakka isumaqatigisinnaagatsigit aammalu oqaloqataaffigisinnaallugit, tassa kaammattuutigi­neqartut Narsap Kommuunianut tunngassuteqartut uaguttaaq kaammattuutitsinnut naapertuum­mata.

 

Isumaqarpunga nalilersugassat Kommuunini ataasiakkaani Kujataani inissisimasuni ineriartorner­mut tunngassuteqartut arlaqaqisut, aammalu taakkua saniatigut soorunami timmisartut helikop­terit suut atorneqassanersut Narsarsuup ataannarnissaa annertusiartortinneqarsinnaanissaalu allaat aamma ilanngullugit Kujataani Kommuunit soqutigigaat nalunnginnakku. Taamaattumik tim-misartut suut akikinnerusumik sukkanerusumik illoqarfinnut nunaqarfinnullu ingerlagasuarsin­naasut aamma pissarsiarineqarsinnaanerat ilanngullugu misissortariaqassaaq.

 

Angallassissutit helikopterit suut qanoq ittuunissaat aamma tassani pingaaruteqarpoq ilanngullu­gu nalilersuutigissallugu, mittarfittaarniarsariinnavinnermut sammitinnagu kisianni pitsaanerpaa­mik akikinnerpaamillu sullissinissaq tamatumani qitiutinneqartariaqartoq isumaqarpugut.

 

Peter G. Samuelsen, Inuussutissarsiornermut, Angallannermut Pilersuinermullu Naalakkersui­soq:

Naggasiutigalugit ukua oqaatigilaarusuppakka tassa oqallinnerup matuma sakkortukuluttumik aallartinnermininngaanniit maanna toqqissilluni naammassigaluttuarnera siullermeerneqarnerani taanna qujassutigaara. Malugisinnaavara isumaqatigiittoqartoq Naalakkersuisut Qaqortullu Kommuuniata akornanni oqaloqatigiinnerit taakkua ingerlasariaqartut, nalilersuinerit ingerlajuar­tariaqartut. Aamma qutsavigissuara Jonathan Motzfeldtip oqaasii Naalakkersuisunut qujassute­qarnera taanna pillugu qutsavigissuara.

 

Tuusip kingullermik oqaasii tassa kikkut tamaasa pisuutippai, pingaartumik Siumut Atassullu Qaqortup ajorsarneranut. Isumaqarpunga Qaqortoq ajorsanngitsoq matumani. Taavami aamma aperissagaluaratta allammi mittarfittaartussaanngitsut taakkua ajorsannginneramik. Isumaqarpu-nga taanna taamatut eqqarsariartaaseqarneq pigiliutissanngikkipput, una pimmat tamattapissaa-gut imaluunniit aappaa pimmat aappaa pinngitsoq taava aappaa ajorsartoq taanna eqqortuunngit­soq. Isumaqarpunga nalilersuinerit nalilersuilluarnerit taakkua ingerlajuartariaqartut qanorluunniit isummersimagaluarutta siornatigut. Qanormitaavami isumarput allanngortittanngitsuugutsigu ulluinnarni inuunerput isikkoqassagaluarpa. Narlumukaat Tunumi aamma uumasunnguit ilaat ingerlagaangamik innakkulluunniit tassa nakkaannartarput aqqutissartik allanngortinnagu ingerlasaramik.

 


Aamma Tuusip oqaaseqarnermini ukua ussernartorsiornarsinnaagaluartut kisitsiserpassuit taagugai, aningaasat ileqqaagassat Qaanaami sipaarneqarsinnaasut Qaanaap ilanngunneqarnera-tigut aningaasat Qaqortullu peerneqarneratigut sipaarneqartussat qulimiguulinnut mittarfiliassa­mut atorneqaratarsinnaasut Super Puma-nut tunngasut, taakkua mittarfeqarfiliutigineqaannarsin­naagaluannginnersut. Isumaqarpunga taamaaliinnarluni ussernartorsiornartoqaraluartoq kisianni ingerlatsinermut inuiaqatigiit aningaasartuutissagut Narsarsuarmi sunniutissai ullumikkutut ima nalorninartigitillugit, taanna ingerlaannarluta pissiffigisinnaanngikkipput.

 

Paasilluarpara inatsisissap immikkoortuata aappaani Josef Motzfeldtip apeqqusiinera, tassa inatsisissami immikkoortup aappaata piginnaatitsinissamut tunngassuteqartup taassuma sooru-nami ataatsimiititaliami taanna nalilersorneqarniarli, aammalu pisariaqartinneqanngippat taan-  na aamma peerneqarsinnaavoq. Kisianni pingaartuuvoq aningaasaliissutinut ulluinnarni nakkutil­liisutut Naalakkersuisut taamatut piginnaatinneqarnissaat. Qanormi issagaluarpa aningaasaliissutit sinnerujussuarlugit suliariumannittussarsiuussinerit takutitsigaluarpata. Taava soorunami Inat-sisartunukartariaqassaagut qaquguugaluarpalluunniit sanaartugassat taamatut aningaasaliissutinut naapertuuttussaammata.

 

Taavalu aamma naggaterpiaatigut una erseqqissaqqikkusuppara pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat tassani '-fiisa aqqaneq-aappaanni Imm. aappaat imatut oqaasertaqarmat: "Teknikkikkut atortulersuutit imaluunniit periutsit imaluunniit ingerlatsinikkut niuernikkulluunniit pissutsit assigisaalluunniit inummut suliffeqarfimmulluunniit aningaasaqarnikkut annertuumik pingaarutillit pissutigalugit saqqummiunneqarnissaat akuersissu­tigineqarsinnaanngitsut" issuaaneq naavoq. Taannalu tunngavigalugu Grĝnlandsflyp kisitsisaatai uagutsinnut atortussanngortinneqarsimasut, taakkua tunniussinnaanngilagut allanut kikkuugaluar­pataluunniit taamatut neriorsuisimagatta inatsit una toqqammavigalugu.

 

Soorunami Inatsisartut oqallinnerat siuliani ulluni siuliini pisimasoq tassa taamatupajaaq aamma imaqarpoq periarfissinneqassappat. Inatsit una pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsin­naatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat allanngortinneqartariaqaqqaassaaq. Taamaanngippat kisitsisit uagutsinnut atortussanngortinneqarsimasut sumi tamaani sarsakatarilissavagut, tamanna­lu soorunami piumanngilarput. Aamma inatsit una atorlugu timmisartortitseqatigiit allat aggersin­naalissanerpat kisitsisillu naatsorsuinitsinnut tunngavigisagut Grĝnlandsfly-minngaanniit atorsimasagut taava tunniullugit, isumaqarpunga taanna niuernikkut piginnaatitaaffiit aamma illersorneqarfianni tamanna naapertuutissanngitsoq.

 

Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:

Oqaaseqarfissat arlaqarsinnaagaluartut, kisiannili kingulleq Inuussutissarsiornermut, Angallan­nermut Pilersuinermullu Naalakkersuisorlu inatsisnik allakkanillu ilisimatujunngitsugut paasinar­poq.

 


Pisortaqarfiit, pisortoqafik imaluunniit Namminersorulluik Oqartussani allaffeqarfiit kom-munalbestyre-t imaluunniit kommunit ingerlatsiveqarfii, eqqartorpakka pisortaqarfittut nalilerlu­git timmisartuutileqatigiit allat angallannermut pisortaqarfimmut aggerlutik sukkulluunniit kisitsinik sarsakaataatitsinissaat eqqartorneqanngitlaq. Aamma inatsimmi eqqartorneqartumi allassisimasoqarpoq pisortat akornanni imminut ilisimatitseqatigiinnissaq ammaffigineqartoq.

 

Hans Enoksen, Ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Taamaalilluni immikoortoq 24 naammassivoq, taavalu innersuussutigineqartut malillugit ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqassaaq tassanilu aamma oqallilluarnissaq naatsorsuutigaar­put.

 

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.