Oqaluuserisassani immikkoortoq 02 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 13.13
Oqaluuserisassaq imm. 2
Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat.
(Inatsisartut Siulittaasoqarfiat)
Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Anders Andreassen, Siulittaasoaqarfimmi ilaasortaq:
Johan Lund Olsen (IA), Inatsisartut
Siulittaasuat:
Taavalu maannakkut ullormut
ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani oqaluuserisassat pillugit nassuiaat
saqqummiuttussaassagakku Inatsisartut siulittaasuata tullia Anders Andreassen
maanga qaqeqqugaluarpara, ataatsimiinnermi aamma aqutseqqullugu.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut
Siulittaasuat:
Qujanaq. Inatsisartut
ataatsimiinneranni ulloq siullermiit ullut 9-at ilanngullugu ullormut
oqaluuserisassanut Siulittaasoqarfik Inatsisartunut imaattumik siunnersuuteqarpoq.
Inassutigineqarpoq ullormut
oqaluuserisassani oqaluuserisassatut ilanngutat tulleriaarnertik malillugu
suliarineqassasut.
Inassutigineqarpoq immikkoortut 21,
22 aamma 23 ulloq 10. maj 1999 ataatsimoortillugit oqaluuserineqassasut. Tassa
taakkua akitsuusersuinermut tamarmik attuumassuteqarmata.
Inassutigineqarpoq immikkoortoq 11,
immikkoortup 10-p suliarineqarnissaa sioqqullugu, ulloq 11. maj 1999
suliarineqassasoq.
Inassutigineqarpoq immikkoortut 31,
32, 33 aamma 34 apeqquteqaatitut ulloq 19. maj 1999, Inatsisartut
ataatsimiinnerisa ulluisa arfernanni, Suleriaasissani ' 41, imm. 2, malillugu oqaluuserinninnissamut
piffissaq siulleq atorlugu oqaluuserineqassasut.
Ilanngullugu inassutigineqarpoq
immikkoortoq 14: Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik pillugu
Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut, siullermeerlugu suliarineqassasoq
ulloq 26. maj 1999. Naalakkersuisut qinnutigaat aappassaaneerlugu
pingajussaaneerlugulu suliarineqarnera 1999 Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni
pissasoq.
Inassutigineqarpoq immikkoortoq 20:
Peqqinnissakkut ingerlatsivimmi tulleriinnilersuinissamut oqallisissiaq aamma
Nunatsinni peqqinnissaqarfiup ilusilersugaanerani ajornartorsiutit pillugit nassuiaat,
suliarineqassasoq ulloq 31. maj 1999, aammalu immikkoortoq 9: Aningaasaqarniarnikkut
ingerlatsineq pillugu nassuiaat, suleriaasissani sap. ak. 3-nik sioqqutisumik
tunniussinissamik piumasaqaat apeqqutaatinnagu ulloq 31. maj taamatuttaaq
suliarineqassasoq.
Pingasunngornikkut apeqquteqaatit,
suliassallu allat, siunnersuutit takkussuunnerat ilutigalugu ullormut
oqaluuserisassanut ilanngunneqartassapput. Ullormut oqaluuserisassani
immikkoortoq 2 - Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat taamaalilluni
Inatsisartut ataatsimiinnerisa nalaani nangillugu suliarineqarumaarpoq.
Inassutigineqarpoq ullormut
oqaluuserisassani immikkoortoq 4, ulloq 26. maj 1999 suliarineqartussaq
matoqqasumik ataatsimiinnermi suliarineqassasoq.
Ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq
17: Peqqinnissaqarfiup aqunneqarnera aaqqissuunneralu pillugit Inatsisartut
peqqussutissaattut siunnersuut Naalakkersuisut oqaluuserisassanit peerpaat.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Siullermik Inatsisartut Siulittaasuata tikilluaqqusineranut Siumut sinnerlugu qujassuteqassaanga. Neriuutigaara ataatsimiinnermi matumani suleqatigiilluartoqarumaartoq, taamatullu aamma Inatsisartunut ilaasortat Naalakkersuisunullu ilaasortat Siumuminngaanniik tikilluaqquvagut suleqatigiinnissatsinnut.
Ullormut oqaluuserisassaq pillugu nassuiaat Siumuminngaaniit tusaatissatut tiguvarput, taamak naatsumik annerusumik oqaaseqarfiginagu isumarput nalunaarutigaarput.
Sivert K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Qujanaq. Uaguttaaq Atassut sinnerlugu
Siulittaasumiit tikilluaqquneqarnerput qutsatigaarput. Ullormullu
oqaluuserisassat pillugit nassuiaat, aatsaat ataatsimiinnissaq aallartilivissoq
tigusimavarput taannalu ajuusaarutigaarput. Neriuppugut siunissami
pilertornerusumik nassiussiffigineqartarumaartut Inatsisartunut ilaasortat,
oqaaseqarfiginissaanut piareersimasinnaajumalluta.
Taamaakkaluartoq annerusumik oqaaseqarfiginagu
tusaatissatut tigullugu akueraarput.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgċrd, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat:
Uaguttaaq IA-ninngaanniit Siulittaasup oqaasiinut
tikilluaqqusinerminik kusanartumik qujavugut.
Upernaaq manna oqaluuserisassat qimerlooreerlugit
matumuuna IA-niit Isumaginninnermut Naalakkersuisumut apeqqutigerusupparput,
isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamut atatillugu ineqarnermut
tapiissuteqartarnermut killigititaasup qaffanneqarnissaanut tunngasut qaqugu
Inatsisartuni oqaluuserineqassanersut. Tassami ukiarmi Inatsisartut
ataatsimiinneranni IA-miit pingasunngornikkut apeqquteqaateqarnitsigut
akissutigineqarmat suleqatigiisitap naammassineratigut 1. januar 2000 tamanna
atuutilissasoq. Tamannalu piviusunngussappat Inatsisartut inatsisiliornikkut
aalajangiinissaat nukinginnarsimmat.
Taamatut oqaaseqarfigereerlugu IA-minnngaaniit
maani upernaaq manna ataatsimiinnissatsinni suleqataanissarput qilanaaraarput.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Uaguttaaq Kattusseqatigiinninngaaniit Siulittaasup
tikilluaqqusinera qujassutigaarput. Imartuvoq aamma ilumoorpoq
suleqatigiinnissaq tamatta kissaatigeqaarput.
Taamattaarlu ullormut oqaluuserisassat taamak
ilillugu akuersissutigerusuppagut.
Aammalu qinigaarlaat pingaartumik, immaqa
uagutsitulli pissangasimasut, tassani pissangaqatigalugit aamma
tikilluaqquakka ataatsimeeqqaarneranik upernaaq manna.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Tassa paasisakka malillugit ullormut
oqaluuserisassanut nassuiaat taamatut tusaatissatut tigujumaneqarpoq.
Soorunami ajuusaarnaraluarpoq ataatsimiilivinnissaq sioqqutitsialaarlugu
aatsaat oqaluuserisassanut nassuiaammut tunngatillugu pappiliaq aatsaat
agguaanneqarsinnaasimammat. Kisianni tassa uani ataatsimiinnissatsinni allatut
ajornavissimavoq, taamaaliortariaqarsimavugut assigiinngitsunik patsiseqarluta.
Kisianni soorunami
tamanna pinaveersimatinniartussaassavarput.
IA-p ujartugaannut tunngatillugu
neriorsuutigerusuppara Siulittaasoqarfimmi taanna apeqqut Naalakkersuisunut
paasiniarumaaratsigu. Aammalu misissorsinnarlugu soorunami tulliani
oqaluuserisassat pillugit nassuiaatigineqalerpat maani aamma akissuteqarfigisinnaajumaassagatsigit.
Taamatut naatsorsuutigaara
oqaluuserisassanut nassuiaat taamatut tusaatissatut tiguneqartoq.
Mikael Petersen, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermut Naalakkersuisoq:
IA-ninngaaniit apeqqutigineqartoq
isumaginninnikkut iluarsaaqqinneq tunngatillugu suliat ingerlanneqarnerannut
atatillugu ineqarnermut tapiissutit qaqugu aaqqiigivinissaat suliarineqassanersoq.
Tassa Naalakkersuisuninngaaniit
siunertaraarput ukiamut ataatsimiinnissamut inatsisitigut allannguutissat saqqummiutissalugit.
Ineqarnermut tapiissuteqartarnermut tunngasut, ineqarnermut meeqqanut tapit
aammalu naliginnaasumik meeqqanut tapiissuteqartarnerit pillugit aaqqiissutissat
saqqummiukkumaaratsigit.
Tassa ataatsimoortumik
aningaasatigullu kingunissai ilanngullugit suliarineqassapput, Aningaasanut
inatsisissaq aqqutigalugu. Upernaaq manna massakkut
saqqummiussaqassan-ngilagut, kisianni tassa ukiamut inatsisitai aammalu
aningaassartassai ilanngullugit saqqummiukkumaaratsigit.
Otto Steenholdt, Atassut:
Inatsisartut siulittaasuanik akuerineqarlunga ataatsimiinnerup ammarneqarnera pillugu Inatsisartut Siulittaasuata oqaasii qujassutigaakka, tassa Atassut sinnerlugu. Aammalu tassani oqaatigineqartut ilaat oqaatigilaarusullugit.
Siullermik soorunami inatsisinik Inatsisartut maani ilaasortat malinninnissaanik oqaaqqissaarinninnera pissusissamisoortutut tiguarput, taamaattariaqarmat. Kisianni oqaatsit taakkua tunuanniittut sorpiaanersut tusanngilagut. Taamaattumillu iluatsikkussimagaluaqalugu Inatsisit tunngaviusut Qallunaat Nunaanni Grundlovimik taaneqartartup imaannaanngitsumik ukiuni 150-nik angusinera, aamma taannarpiaq aallaavigalugu soorluna uagut aamma Nunatsinni inatsisitta aamma taanna toqqammavigimmassuk annerusumik Nunatsinni immaqa malitsinneqarsinnaasariaqassagaluartoq imaaliinnarnagu maani eqqaamaneqarumaartoq. Kisianni inatsisit tunngaviusut tamarmik tunngavigisaat aamma Nunatsinni inatsiseqarnerup tunngavigisaa ukiuni 150-nngortitsinissaani soorluna aamma Nunatsinni taakku oqaatsit Inatsisartuni ataqqinninnerput malinnittariaqarnerpullu Inatsisartutut suliniutiginiartuartariaqaratsigu, salliutinniartuartariaqaratsigu. Taakkununnga assorsuaq tunngatillugu eqqarsaatigineqartoq. Qularnanngitsumik Nunatsinni aamma innuttaaqateqartugut Grundlovip Danmarkimi angusaanut Nunatsinni malunnartitsiumaartumik.
Kisianni uagut ukiut 20 matuma siornatigut Namminersornerulernermik eqqussileratta Atassummiit erseqqarilluinnartumik oqaatigaarput sulisartut ulluat eqqorluarlugu pinaveersaaqqullugu. Ajunnginnerussammat sulisartut ullorsiornerat akornusernagu allakkut pisartuugutta, kisianni soorunami taamanikkut akuerineqanngilagut. Kisianni qujanartuuvoq ullumikkut ukiut 20-nngullartullu paasineqarluni oqaatigineqarmat, immaqa qularnanngilaq siunissami majip aallaqqaataajunnaarluni inuiattut ullorsiornitsinnut nuunneqassasoq. Qujavugut taamannak qangaaniilli eqqatsaatigisavut eqqorlugit qanoq iliortoqarnialermat.
Apeqqutissaqarpugulli ataatsimik Inatsisartut ataatsimiinnerat ammarneqarmat kissaatigisimagatsigu sivisuumik ilaasortaasimaneq partiillu angissusii najoqqutaralugit inimi maani inissatsinnik inissitsitserineqassasoq. Ullumikkut takusinnaavarput inissitsiterneq allanngortinneqarsimanngitsoq, taamaattumik uagut inassutigisimagatsigu taanna Inatsisartut Siulittaasoqarfianni oqallisigineqassasoq. Susoqarsimannginnera aallaavigalugu apeqqutigissavarput oqallisigineqarsimanersoq imaluunniit oqallisigineqarsimanngikkuni Inatsisartut arlaqartut piumasaat Inatsisartut Siulittaasoqarfianinngaaniit suusupagineqarsimanersoq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Atassutip oqaaseqartartuannut kingullermut, tassa Otto Steenholdimut akissutigalugu una oqaatigissavara. Inatsit tunngaviusoq, tassa ilumoormat ukioq manna junip tallimaanni pinngortinneqaqqaarnerminiit tassa 150-nngortorsiutigineqartussaavoq. Naalagaaffeqatigiit Danmarkip iluanni pingaartumik Qallunaat Nunaanni persuarsiutigineqassalluni. Kisianni maani Nunatsinni suli tamanna annerusumik qanoq iliuuseqarfigineqassanersoq eqqartorneqarsimanngilaq. Kisianni tassa kissaatigineqarpat soorunami Inatsisartut Siulittaasoqarfianni immikkut tamanna eqqartorsinnaajumaarparput. Isumaqarpunga nammineq maani Nunatsinni soorunami Inatsit tunngaviusoq aamma malunnartinniartaratsigu, arlaatigut maani taamatut pisussaq Inatsisartut tungaaninngaaniit qanoq malunnartinniarsinnaanera taanna aqqutissiuunniartariaqaripput.
Taavalu maani ataatsimiittarfimmi inissat agguataarneqarsimaneri eqqarsaatigalugit oqartariaqarpunga tassa Inatsisartut Siulittaasoqarfianni tamannarpiaq ataasiarlugu oqallisigineqarnikuummat. Taamanilu aamma Atassutip Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut aallartitaa aamma peqataavoq, aammalu akuersaarlugu taamatut maannakkut inissisimalernerput. Taamaattumik tassa Inatsisartut Siulittaasoqarfianni apeqqut taanna suliarineqareerpoq, naammassineqareersimasutullu aamma oqaatigineqartariaqarluni.
Kisianni tassa paasivara ullormut oqaluuserisassat ukua maannakkut sammisagut, taamatut isikkoqarlutik tusaatissatut tiguneqartut. Aammalu maluginiarpara Isumaginninnermut Naalakkersuisup neriorsuutigimmagu IA-minngaaniit taakku ujartorneqartut aamma ukiamut Inatsisartut ataatsimeeqqilerutta uterfigineqarsinnaajumaartut.
Anders Andreassen, Ataatsimiinnermi aqutsisoq:
Qujanaq, tassa allanik oqaaseqartoqarnianngilaq. Taamaalilluta ullumikkut oqaluuserisassat immikkoortuisa aappaat, tassalu ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat naammassivoq.