Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 02

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 13.13

 

Oqaluuserisassaq imm. 2

 

 

Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat.

(Inatsisartut Siulittaasoqarfiat)

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Anders Andreassen, Siulittaasoaqarfimmi ilaasortaq:

 

 

Johan Lund Olsen (IA), Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut ullormut ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani oqaluuserisassat pillugit nassuiaat saqqummiuttussaassagakku Inatsisartut siulittaasuata tullia Anders Andreassen maanga qaqeqqugaluarpara, ataatsimiinnermi aamma aqutseqqullugu.

 

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq. Inatsisartut ataatsimiinneranni ulloq siullermiit ullut 9-at ilanngullugu ullormut oqaluuserisassanut Siulittaasoqarfik Inatsisartunut imaattumik siunnersuuteqarpoq.

 

Inassutigineqarpoq ullormut oqaluuserisassani oqaluuserisassatut ilanngutat tulleriaarnertik malillugu suliarineqassasut.

 

Inassutigineqarpoq immikkoortut 21, 22 aamma 23 ulloq 10. maj 1999 ataatsimoortillugit oqaluuserineqassasut. Tassa taakkua akitsuusersuinermut tamarmik attuumassuteqarmata.

 

Inassutigineqarpoq immikkoortoq 11, immikkoortup 10-p suliarineqarnissaa sioqqullugu, ulloq 11. maj 1999 suliarineqassasoq.

 

Inassutigineqarpoq immikkoortut 31, 32, 33 aamma 34 apeqquteqaatitut ulloq 19. maj 1999, Inatsisartut ataatsimiinnerisa ulluisa arfernanni, Suleriaasissani ' 41, imm. 2, malillugu oqaluu­serinninnissamut piffissaq siulleq atorlugu oqaluuserineqassasut.

 


Ilanngullugu inassutigineqarpoq immikkoortoq 14: Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut, siullermeerlugu suliarineqassasoq ulloq 26. maj 1999. Naalakkersuisut qinnutigaat aappassaaneerlugu pingajussaaneerlugulu suliarineqarnera 1999 Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni pissasoq.

 

Inassutigineqarpoq immikkoortoq 20: Peqqinnissakkut ingerlatsivimmi tulleriinnilersuinissamut oqallisissiaq aamma Nunatsinni peqqinnissaqarfiup ilusilersugaanerani ajornartorsiutit pillugit nassuiaat, suliarineqassasoq ulloq 31. maj 1999, aammalu immikkoortoq 9: Aningaasaqarniar­nikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaat, suleriaasissani sap. ak. 3-nik sioqqutisumik tunniussinissa­mik piumasaqaat apeqqutaatinnagu ulloq 31. maj taamatuttaaq suliarineqassasoq.

 

Pingasunngornikkut apeqquteqaatit, suliassallu allat, siunnersuutit takkussuunnerat ilutigalugu ullormut oqaluuserisassanut ilanngunneqartassapput. Ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 2 - Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat taamaalilluni Inatsisartut ataatsimiinnerisa nalaani nangillugu suliarineqarumaarpoq.

 

Inassutigineqarpoq ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 4, ulloq 26. maj 1999 suliarineqar­tussaq matoqqasumik ataatsimiinnermi suliarineqassasoq.

 

Ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 17: Peqqinnissaqarfiup aqunneqarnera aaqqissuun­neralu pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut Naalakkersuisut oqaluuserisassanit peerpaat.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Siullermik Inatsisartut Siulittaasuata tikilluaqqusineranut Siumut sinnerlugu qujassuteqassaanga. Neriuutigaara ataatsimiinnermi matumani suleqatigiilluartoqarumaartoq, taamatullu aamma Inatsisartunut ilaasortat Naalakkersuisunullu ilaasortat Siumuminngaanniik tikilluaqquvagut suleqatigiinnissatsinnut.

 

Ullormut oqaluuserisassaq pillugu nassuiaat Siumuminngaaniit tusaatissatut tiguvarput, taamak naatsumik annerusumik oqaaseqarfiginagu isumarput nalunaarutigaarput.

 

Sivert K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Qujanaq. Uaguttaaq Atassut sinnerlugu Siulittaasumiit tikilluaqquneqarnerput qutsatigaarput. Ullormullu oqaluuserisassat pillugit nassuiaat, aatsaat ataatsimiinnissaq aallartilivissoq tigusima­varput taannalu ajuusaarutigaarput. Neriuppugut siunissami pilertornerusumik nassiussiffigine­qartarumaartut Inatsisartunut ilaasortat, oqaaseqarfiginissaanut piareersimasinnaajumalluta.

 

Taamaakkaluartoq annerusumik oqaaseqarfiginagu tusaatissatut tigullugu akueraarput.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgċrd, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Uaguttaaq IA-ninngaanniit Siulittaasup oqaasiinut tikilluaqqusinerminik kusanartumik qujavu­gut.

 

Upernaaq manna oqaluuserisassat qimerlooreerlugit matumuuna IA-niit Isumaginninnermut Naalakkersuisumut apeqqutigerusupparput, isumaginninnermut iluarsaaqqinnissamut atatillugu ineqarnermut tapiissuteqartarnermut killigititaasup qaffanneqarnissaanut tunngasut qaqugu Inatsisartuni oqaluuserineqassanersut. Tassami ukiarmi Inatsisartut ataatsimiinneranni IA-miit pingasunngornikkut apeqquteqaateqarnitsigut akissutigineqarmat suleqatigiisitap naammassi­neratigut 1. januar 2000 tamanna atuutilissasoq. Tamannalu piviusunngussappat Inatsisartut inatsisiliornikkut aalajangiinissaat nukinginnarsimmat.

 

Taamatut oqaaseqarfigereerlugu IA-minnngaaniit maani upernaaq manna ataatsimiinnissatsinni suleqataanissarput qilanaaraarput.

 

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Uaguttaaq Kattusseqatigiinninngaaniit Siulittaasup tikilluaqqusinera qujassutigaarput. Imartuvoq aamma ilumoorpoq suleqatigiinnissaq tamatta kissaatigeqaarput.

 

Taamattaarlu ullormut oqaluuserisassat taamak ilillugu akuersissutigerusuppagut.

 

Aammalu qinigaarlaat pingaartumik, immaqa uagutsitulli pissangasimasut, tassani pissangaqati­galugit aamma tikilluaqquakka ataatsimeeqqaarneranik upernaaq manna.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Tassa paasisakka malillugit ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat taamatut tusaatissatut tiguju­maneqarpoq. Soorunami ajuusaarnaraluarpoq ataatsimiilivinnissaq sioqqutitsialaarlugu aatsaat oqaluuserisassanut nassuiaammut tunngatillugu pappiliaq aatsaat agguaanneqarsinnaasimammat. Kisianni tassa uani ataatsimiinnissatsinni allatut ajornavissimavoq, taamaaliortariaqarsimavugut assigiinngitsunik patsiseqarluta. Kisianni soorunami tamanna pinaveersimatinniartussaassavar­put.

 

IA-p ujartugaannut tunngatillugu neriorsuutigerusuppara Siulittaasoqarfimmi taanna apeqqut Naalakkersuisunut paasiniarumaaratsigu. Aammalu misissorsinnarlugu soorunami tulliani oqaluuserisassat pillugit nassuiaatigineqalerpat maani aamma akissuteqarfigisinnaajumaassagat­sigit.

 

Taamatut naatsorsuutigaara oqaluuserisassanut nassuiaat taamatut tusaatissatut tiguneqartoq.

 


Mikael Petersen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermut Naalakkersuisoq:

IA-ninngaaniit apeqqutigineqartoq isumaginninnikkut iluarsaaqqinneq tunngatillugu suliat ingerlanneqarnerannut atatillugu ineqarnermut tapiissutit qaqugu aaqqiigivinissaat suliarineqas­sanersoq.

 

Tassa Naalakkersuisuninngaaniit siunertaraarput ukiamut ataatsimiinnissamut inatsisitigut allannguutissat saqqummiutissalugit. Ineqarnermut tapiissuteqartarnermut tunngasut, ineqarner­mut meeqqanut tapit aammalu naliginnaasumik meeqqanut tapiissuteqartarnerit pillugit aaqqiis­sutissat saqqummiukkumaaratsigit.

 

Tassa ataatsimoortumik aningaasatigullu kingunissai ilanngullugit suliarineqassapput, Aningaa­sanut inatsisissaq aqqutigalugu. Upernaaq manna massakkut saqqummiussaqassan-ngilagut, kisianni tassa ukiamut inatsisitai aammalu aningaassartassai ilanngullugit saqqummiukkumaarat­sigit.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Inatsisartut siulittaasuanik akuerineqarlunga ataatsimiinnerup ammarneqarnera pillugu Inatsisar­tut Siulittaasuata oqaasii qujassutigaakka, tassa Atassut sinnerlugu. Aammalu tassani oqaatigine­qartut ilaat oqaatigilaarusullugit.

 

Siullermik soorunami inatsisinik Inatsisartut maani ilaasortat malinninnissaanik oqaaqqissaarin­ninnera pissusissamisoortutut tiguarput, taamaattariaqarmat. Kisianni oqaatsit taakkua tunuan­niittut sorpiaanersut tusanngilagut. Taamaattumillu iluatsikkussimagaluaqalugu Inatsisit tunnga­viusut Qallunaat Nunaanni Grundlovimik taaneqartartup imaannaanngitsumik ukiuni 150-nik angusinera, aamma taannarpiaq aallaavigalugu soorluna uagut aamma Nunatsinni inatsisitta aamma taanna toqqammavigimmassuk annerusumik Nunatsinni immaqa malitsinneqarsinnaa­sariaqassagaluartoq imaaliinnarnagu maani eqqaamaneqarumaartoq. Kisianni inatsisit tunngaviu­sut tamarmik tunngavigisaat aamma Nunatsinni inatsiseqarnerup tunngavigisaa ukiuni 150-nngortitsinissaani soorluna aamma Nunatsinni taakku oqaatsit Inatsisartuni ataqqinninnerput malinnittariaqarnerpullu Inatsisartutut suliniutiginiartuartariaqaratsigu, salliutinniartuartariaqarat­sigu. Taakkununnga assorsuaq tunngatillugu eqqarsaatigineqartoq. Qularnanngitsumik Nunatsin­ni aamma innuttaaqateqartugut Grundlovip Danmarkimi angusaanut Nunatsinni malunnartitsiu­maartumik.

 


Kisianni uagut ukiut 20 matuma siornatigut Namminersornerulernermik eqqussileratta Atassum­miit erseqqarilluinnartumik oqaatigaarput sulisartut ulluat eqqorluarlugu pinaveersaaqqullugu. Ajunnginnerussammat sulisartut ullorsiornerat akornusernagu allakkut pisartuugutta, kisianni soorunami taamanikkut akuerineqanngilagut. Kisianni qujanartuuvoq ullumikkut ukiut 20-nngullartullu paasineqarluni oqaatigineqarmat, immaqa qularnanngilaq siunissami majip aallaqqaataajunnaarluni inuiattut ullorsiornitsinnut nuunneqassasoq. Qujavugut taamannak qangaaniilli eqqatsaatigisavut eqqorlugit qanoq iliortoqarnialermat.

 

Apeqqutissaqarpugulli ataatsimik Inatsisartut ataatsimiinnerat ammarneqarmat kissaatigisimagat­sigu sivisuumik ilaasortaasimaneq partiillu angissusii najoqqutaralugit inimi maani inissatsinnik inissitsitserineqassasoq. Ullumikkut takusinnaavarput inissitsiterneq allanngortinneqarsimanngit­soq, taamaattumik uagut inassutigisimagatsigu taanna Inatsisartut Siulittaasoqarfianni oqallisigi­neqassasoq. Susoqarsimannginnera aallaavigalugu apeqqutigissavarput oqallisigineqarsimaner­soq imaluunniit oqallisigineqarsimanngikkuni Inatsisartut arlaqartut piumasaat Inatsisartut Siulittaasoqarfianinngaaniit suusupagineqarsimanersoq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Atassutip oqaaseqartartuannut kingullermut, tassa Otto Steenholdimut akissutigalugu una oqaatigissavara. Inatsit tunngaviusoq, tassa ilumoormat ukioq manna junip tallimaanni pinngor­tinneqaqqaarnerminiit tassa 150-nngortorsiutigineqartussaavoq. Naalagaaffeqatigiit Danmarkip iluanni pingaartumik Qallunaat Nunaanni persuarsiutigineqassalluni. Kisianni maani Nunatsinni suli tamanna annerusumik qanoq iliuuseqarfigineqassanersoq eqqartorneqarsimanngilaq. Kisianni tassa kissaatigineqarpat soorunami Inatsisartut Siulittaasoqarfianni immikkut tamanna eqqartorsinnaajumaarparput. Isumaqarpunga nammineq maani Nunatsinni soorunami Inatsit tunngaviusoq aamma malunnartinniartaratsigu, arlaatigut maani taamatut pisussaq Inatsisartut tungaaninngaaniit qanoq malunnartinniarsinnaanera taanna aqqutissiuunniartariaqaripput.

 

Taavalu maani ataatsimiittarfimmi inissat agguataarneqarsimaneri eqqarsaatigalugit oqartariaqar­punga tassa Inatsisartut Siulittaasoqarfianni tamannarpiaq ataasiarlugu oqallisigineqarnikuum­mat. Taamanilu aamma Atassutip Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut aallartitaa aamma peqataa­voq, aammalu akuersaarlugu taamatut maannakkut inissisimalernerput. Taamaattumik tassa Inatsisartut Siulittaasoqarfianni apeqqut taanna suliarineqareerpoq, naammassineqareersimasutul­lu aamma oqaatigineqartariaqarluni.

 

Kisianni tassa paasivara ullormut oqaluuserisassat ukua maannakkut sammisagut, taamatut isikkoqarlutik tusaatissatut tiguneqartut. Aammalu maluginiarpara Isumaginninnermut Naalak­kersuisup neriorsuutigimmagu IA-minngaaniit taakku ujartorneqartut aamma ukiamut Inatsisar­tut ataatsimeeqqilerutta uterfigineqarsinnaajumaartut.

 

Anders Andreassen, Ataatsimiinnermi aqutsisoq:

Qujanaq, tassa allanik oqaaseqartoqarnianngilaq. Taamaalilluta ullumikkut oqaluuserisassat immikkoortuisa aappaat, tassalu ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat naammassivoq.