Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 13.31

 

Oqaluuserisassaq imm. 5

 

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuut. (Sulisorineqatut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq)

(Naalakkersuisut Siulittaasuat, Jonathan Motzfeldt)

(Siullermeerneqarnera.)

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisut: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat aammalu Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:

 

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuut.

 

Siunnersuutikkut matumuuna pisortani atorfeqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsin­naatitaanerup killiliiffigineqarnissaa siunertarineqarpoq.

 

Siunnersuut manna suliassani inunnut ataasiakkaanut tunngassuteqartuni paasitinneqarsinnaati­taanermut periarfissat pillugit siusinnerusukkut maani oqallissimanermik aallaaveqarpoq, danskillu pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsisaanni allann­guutit kingulliit assigalugit. Taamaaliornikkut suliassaqarfimmi tassani Nunatta Danmarkillu akornan­ni inatsisitigut assigiimmik tunngavissaqarnissaq anguniarneqarpoq.

 

Pisortani atorfeqartut killiliussat toqqissisimanartut tunngavigalugit suliaminnik ingerlatsinis­saat Naalakkersuisut kissaatigaat. Taamaattumik siunnersuut manna pissutsit allanit naammagi­nartumik suliassallu eqqarsaatigalugit pissutissaqanngitsumik ilisimasaqarfiginissaat pisaria­qanngitsut allanut tunniunneqarnissaannut pisortani atorfeqartut illersorneqarnissaannik anguni­agaqarnermut takussutissaavoq. Tamatumunnga peqatigitillugu ingerlatsinermi qanoq pisoqar­neranut innuttaasut malinnaasinnaanerat pingaartuuvoq.

 

Siunnersuut taamaalilluni atorfeqartup innimigineqarnissaanik aamma innuttasut ingerlatsiner­mik paasisaqarnissamik soqutigisaannik oqimaaqatigiissitsiniarnermut takussutissaavoq.

 


Paasissutissat atorfeqartunut tunngassuteqartut aalajangersimasut paasissutissiissutigineqarsin­naannginnerat siunnersuutip kinguneraa. Taassumali arlalitsigut atortinneqartannginnissaa aamma ilaavoq. Atorfeqartup aqqa, atorfia, ilinniagaqarnera, suliassai, akissarsiaanut tunngasut sulinerminullu atatillugu angalasarneri paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi pineqartu­nut suli ilaassapput. Tamanna aamma pisortatut atorfinni atorfillit eqqarsaatigalugit suliamut atatillugu mianersoqquneqarnikkut pineqaatissinneqarnerit taakkunanngalu sakkortunerusut pillugit paasissutissanut atuuppoq, kisianni inaarutaasumik aalajangiisoqarnerata kingorna ukiut marluk qaangiunnissaasa tungaannaanut.

 

Siunnersuutip piviusunngortinneqarneratigut atorfeqartup angerlarsimaffia oqarasuaataatalu normua pillugit paasissutissat paasissutissiissutigineqarsinnaassanngillat. Tamatumunnga peqatigitillugu sulisunik ineriartortitsiniarluni oqaloqatiginnittarnerni sulisunik naliliinerit imaqarniliuinerillu paasissutissiissutigineqarsinnaannginnerat erseqqissarneqassaaq.

 

Aammattaaq atorfeqartoq pillugu paasisssutissanik paasitinneqarumalluni qinnuteqartoqarnera atorfeqartumut pineqartumut oqartussamit ilisimatitsissutigineqartarnissaa inatsimmi aalajanger­sarneqassasoq siunnersuutip kingunerissavaa.

 

Pisortani suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsimmi suliami peqataasup paasitinneqarsin­naatitaanera siunnersuutikkut matumuuna attorneqanngilaq.

 

Taamatut naatsunik oqaaseqarlutik siunnersuut Inatsisartuni akuersaartumik oqaluuserineqarnis­saanut Naalakkersuisut matumuuna saqqummiuppaat.

 

Hans Enoksen, Siumu oqaaseqartua:

Pisortani sulisorineqartut pillugit paasitinneqarsinnaanerup killiliiffigineqarsinnaanera pillugu Naalakkersuisut saqqummiussaat Siumumiit imak oqaaseqarfigissavarput.

 

Pisortat suliffeqarfiini sulisut pillugit aammalu paasissutissat inunnut ataasiakkaanut tunngasut pillugit paasitinneqarsinnaanermut attuumassuteqartut inatsisissakkut matumuuna illersorniarne­qarnerat tamakkiisumik tunngaviatigut isumaqatigalugu taperserparput.

 

Tassami sumiluunniit pisortani suliffeqarluni aammalu akisussaaffimmik tigummiaqarluni pingaaruteqarluinnarpoq suliffimmi toqqissisimalluni sulinissaq.

 

Siumup tunngaviatigut tapersersorpaa pisortani suliffeqartut sulinermi killiliussat toqqissisima­nartut tunngavigalugit suliaminnik ingerlatsisinnaanissaat anguniarlugu Inatsisiliassap suliarine­qarnissaa.


Tassami ukiut makku tikissimavagut ilaatigut inuup nammineq inuunera suusupagalugu paasis­sutissat allanik susassarineqanngilluinnartut tamanut ammasumik saqqummiussuunneqartarlutik, pingaartumik pisortani atorfeqartut eqqarsaatigalugit tujorminartumik pisariaqan-ngikkaluartu­mik avammut suaarutigineqartarlutik. Taamatullu iliortarnerit killilerneqarnissaannut maannak­kut Inatsisissatut saqqummiunneqartoq iluarisimaarlugu taperserparput.

 

Ilanngullugu iluarisimaarparput atorfeqartoq pillugu paasitinneqarumalluni qinnuteqartoqarpat pinngitsoorani pineqartup ilisimatinneqartussaanera inatsimmi aalajangersarneqarnissaa ilann­gunneqartussaq iluarisimaaratsigu.

 

Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut siunersuutaat Siumumiit taperserlugu inassutigaarput Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqassasoq aappassaaneerneqarnissaminut.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisip allanngortariaqarneranut Naalakkersuisup Siulittaasuata saqqummiussaani oqaatigine­qartut Atassummiit isumaqatigaavut. Tamannami pillugu siusinnerusukkut Inatsisartut oqallise­qareersimammata.

 

Pisariaqartillugu Inatsisit assigiimmik oqariartuutillit Naalagaaffeqatigiinnermi pisariaqartinne­qartarput. Soorlu inatsisip allannguutissaanik ullumikkut siunnersuuteqarnermi oqariartuutit pingaartillugit, pisortani atorfeqartut paasissutissanik paasitinneqarsinnaatitaanerup killiliiffigi­neqarnissaa pisariaqartutut oqaatigigaa.

 

Atassut isumaqarpoq pisariaqarluinnartuusoq pisortani atorfeqartut toqqissisimanartunik suliner­minni tunngaveqarlutik sulisinnaanissaat aamma atorfinitsitsisunut kikkuugaluartunulluunniit pissusissamisoorluinnartuusoq.

 

Ukiuni kingullerni suliffeqarfinni assigiinngitsuni atorfinitsitsiniartarnerup ajornakusooraluttuin­narnerani, naak immaqa inatsisip uuma allaassutigisimasai tamatigut pisuunngikkaluartut, pisariaqarluinnarpoq atorfillit Nunatsinni suleqataajumasut toqqissisimanartunik sulinerminni atugaqartinneqarnissaat.

 

Inatsisip allannguutissatut siunnersuutigineqartut ataasiakkaarlugit taagornagit, Atassutip siunnersuummut isumaqataanini taama naatsumik nalunaarutigaa.

 

Utoqqatserpugut kingusinaalaaratta, kisianni oqaasissagut taamatut inerpagut.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaannut siunnersuut Inuit Ataqatigiit imak oqaaseqar­figiniarpaat.

 

Inuit Ataqatigiinniit pissusissamissoorluinnartutut isigaarput, sulisut ataasiakkaat pillugit paasitinneqarsinnaatitaanermut, Inatsisartut  inatsisaata allanngortinneqarneranik sulisup illersorneqarsinnaanera ersersinneqarmat, taamaalillunilu inuup ataqqineqarnera aamma  ersersinneqarluni.

 

Pingaaruteqarluinnarpoq inuk sumiluunniit suliffeqaraluaruni toqqissisimanermik misigisima­juarnissaa, pingaartumik namminermi inuttut atugarisaminut tunngatillugu. Taamaattumik Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu, Inatsisartut inatsisaata allannguutissaani ' 16-mi imm. 3-tut ikkunneqartussaq, tassalu oqartussaasut atorfeqartoq pillugu paasiniaasoqassatillugu, piaarnerpaamik  paasiniakkat pillugit ilisimatitsisarnissaq,  sulisup toqqissisimanissaanik qulakkeerisuusussaq Inuit ataqatigiinniit pingaaruteqarluinnar­tutut isigaarput.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta, Naalakkersuisut inatsisissatut allannguutissatut siunner­suutaat Inuit Ataqatigiinniit  akuersaarparput.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuut Kattusseqatigiinniit soqutigalugu misissorsimavarput imatullu oqaaseqarfigissallugu.

 

Siullermik oqaatigissavarput Kattusseqatigiinniit pingaartikkatsigu inatsisit pissutinut piviusunut naleqqussartuarnissaat kisiannili aamma erseqqissaatigissallutigu Nunatta Danmarkillu akornani inatsisitigut assigiimmik tunngaveqarnissamik Naalakkersuisut anguniagaqarnerat ilaatigut apeqqusertariaqassammat. Tassa Nunatsinni Danmarkimilu pissutsit arlalitsigut assigiinngissute­qarnerat aamma pissutigalugit.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kaammattuutigissavarput Nunatsinni inatsisinik allannguutis­sanik suliaqarnermi inatsinik atuisussat tamatigut tusarniaaffigineqartarnissaat eqqumaffigineqar­tariaqartoq. Tassami maannamut misilittakkat takutereerpaat Danmarkimi pissutsit Nunatsinnut nuuginnarneqarsinnaasanngitsut. Taamaammat Nunatsinnut naleqquttumik inatsiseqassagutta, inatsisissatut siunnersuutit atuutilersinneqannginnerini susassaqartunut tusarniaassuteqartarnissat pisariaqartutut Kattusseqatigiinniit isigigatsigu inassutigissallugulu.

 


Taamatut naatsumik oqaaseqarluta suliap aappassaaneerneqannginnermini Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaa inassutigaarput.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Nuannaarutigaara maani inimi partiinit aamma Kattusseqatigiinnit akuersaarneqarmat inatsisissa­mut allannguutissaq una. Taavalu malugisinnaavara partiinit oqaaseqartunit, Kattusseqatigiit oqaaserisai immikkut taakkua oqaaseqarfigilaarusussagakkit.

 

Pineqartumut pingaartumik sullivimmut toqqissisimasumik sulinissamik innimigisaqarneq pillugu malittarisassat erseqqissut nalorninaatsut sulititsisumik, sulisumik aammalu avataaninn­gaaniit paasiniaasussanik ilisimaqqissaarneqartariaqartut. Isumaqarpunga suleriaatsini taamak ittuni inummut ataatsimut tunngasuni suliassat killissarititaat erseqqilluinnartut malittarisassami allassimasariaqartut, nalornisoqaqqunagu. Uani pineqarmata inuit ataasiakkaat sullivimmini paarsisut aammalu paarsinnissinnaasut. Kiisalu aamma taanna pillugu avataaninngaaniik paasissutissanik piniarneqarneranni innimigisassanik arlalinnik aamma tassani killiffissaqarmat.

 

Taamaattumik tassuunakkut malittarisassaliornermi aamma ' 16 Siumut aammalu IA taamatullu Atassutip oqaaseqartuinut malugisinnaavara. Kiisalu Kattusseqatigiinnit pineqartup piaartumik ilisimatinneqartarnissaa paasissutissanik piniaaffigineqarnermi sulisitsisup ilisimasissitsisutigi­sassagaa aamma alaatsinaaqquneqarmat Tassani suliassaq qassiiliutaanngitsumik, kisianni malittarisassat erseqqilluinnartut najoqqutaralugit suliassaq ingerlanneqartariaqassammat.

 

Taava Kattusseqatigiit oqaaserisaanni qularnanngilaq inupparujussuit Kattusseqatigiit aamma isumaqatigisinnaavaat oqaatigisaatigut makkunatigut. Danmark-imi inatsisit atuuttut imaaliinnar­lugit Nunatsinni atulersinneqartarneri, Nunatsinnilu naleqquttuunersut pingaartumik una inatsit imak ittoq eqqarsaatigalugu. Danskit Grundlovi ukiut 150-nngortorsiorlugu nalliuttorsiussavaat, aatsaannguaq tusarparput, inatsisigigamikku akueralugulu tassa taanna nalliuttorsiussavaat. Uagut aperineqarsimanngisaannarpugut inatsit taanna pillugu, taasitinneqarsimanngisaannarluta­lu nutaami aamma. Kisianni malittaraarput aamma malillugulu, naleqqussaasarlutalu. Ilaatigut tamakkunatigut naleqqussaatissanik takkuttoqaraangat.

 

Inatsisinik imak ittuni Nunatsinni aamma suleriaatsit tamatigut Danmarkimi malinneqartarnis­saanik Kattusseqatigiit apeqqusiinerat uanga tupiginngilluinnarpara. Tassani inunnut ataasiakkaa­nut tunngasut qanoq inniminartuunerannik ilaanni killissarititaasut qaangertutut pineqartut tusagassiutitigut maluginiarneqartarput, taanna isertuunneqassanngilaq.

 


Ilaannikkut imak saqqummiussat tusagassiutitigut allallugit imaluunniit takusassiaralugit saqqummiussat, imak annertutigisarput allaat inunnut uagut inuusaatitsinnut inooqatigiinitsinnul­lu tulluartutut isiginagit misigisimasarluta. Immaqa taanna qallunaat periaasiannut naleqqussin­naavoq, kisianni amerlaqaat qallunaat periaasianniittut tassaniittut ippinnartut inooqatigiinni pissusilersoqatigiinnikkut aaqqinniagassanik qularnanngitsumik periaatsimik allaanerusumik atugaraqarluni malinneqarsinnaasut.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiit eqqarsartaatsimi tassani taanna ujartugarippassuk tupinnanngilaq aamma taamaalilluni saqqummiussaammat.

 

Kisianni paasivara aamma Siumup oqaaseqartuata Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami misissor­neqarnissaa aammalu apeqqutit saqqummertarumaartut tassani taamatut ittut misissoqqinnissaan­nut periarfissaqarumasut, taannalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami maleqqinneqarsinnaam­mat taanna innersuussutigissavara.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaseqaataanut qujariarlunga, partiit oqaaseqartuisa maluginiarsi­manngikkunarmassuk Inatsisissatut siunnersuummi uani naqinnerlutaq maluginiaqqussavara. Tassa iluarsisariaqassagunarmat.

 

' 2, imm. 2-mi oqaaseqatigiinni siullermi taanna iluarsisariaqarmat imatut allassimasoq. Atorfi­nitsinnernut, taamatut oqarneq ajorunaratta taanna neriuppunga aaqqinnerumaartoq.

 

Taavalu erseqqissaqqulaassavara uani nassuiaatini atorfillit pineqarsimammata immikkoortorta­qarfinni pisortat, direktĝrit kommunillu direktĝrii. Tassa akissaateqarfinni 36-imi tassanngaluun­niit qaffasinnerusumik atorfillit, taanna erseqqissaqqulaarpara. Tassa imaanngimmat kikkut atorfillit tamarmik maani allannguiniarnermi eqqartorneqartut.

 

Kiisalu aamma nuannaarutigineqartutut oqaatigineqartariaqarsinnaasutut tikkuarsinnaaneqarsin­naagunarpoq nassuiaatit ilaanni allanneqarsimasut suliamut atatillugu uparuaasarnerit, tamakku immaqa soraarsitsinermik allaat massakkut takusartakkavut. Tamakkua uuma inatsisip atuutiler­neratigut imatorujussuaq isigineqartussaajunnaartussaagunarmata, taamaattumik Kattusseqati­giinniik uumap suliassap aappassaaneerneqannginerani aamma maluginiarpara partiit ilaasa oqaatigigaat, aamma Siumumiik oqaatigineqarpoq, uumap suliassap aappassaaneerneqannginera­ni Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami immaqa kukkunialunnguit mikisut arajutsinaveersaarni­arlugit ingerlanneqaqqinnissaa inassutigigipput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:


Maannakkut tassa sammisatsinnut allanik oqaaseqartoqarumanngilaq. Taamaallaat una oqaatigis­savara tassa kissaatigineqarpoq Siumumiit aammalu Kattusseqatigiinninngaaniit aappassaaneri­soqartinnagu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliamut aamma innersuunneqaqqaarallassasoq. Tassanilu soorunami periarfissaqarpoq tassa apeqqutit itisileqqullugit Anthon Frederiksenip aatsaaginnaq saqqummiussuussai, taakkua aamma Ataatsimiititaliami sammineqarsinnaammata aammalu Naalakkersuisoq tassani aggersarneqarluni aamma nassuiaatinneqarsinnaammat.