Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 13.31
Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuut. (Sulisorineqatut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq)
(Naalakkersuisut Siulittaasuat, Jonathan Motzfeldt)
(Siullermeerneqarnera.)
Ataatsimiinnermi aqutsisut: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat aammalu Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuut.
Siunnersuutikkut matumuuna pisortani atorfeqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaatitaanerup killiliiffigineqarnissaa siunertarineqarpoq.
Siunnersuut manna suliassani inunnut ataasiakkaanut tunngassuteqartuni paasitinneqarsinnaatitaanermut periarfissat pillugit siusinnerusukkut maani oqallissimanermik aallaaveqarpoq, danskillu pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsisaanni allannguutit kingulliit assigalugit. Taamaaliornikkut suliassaqarfimmi tassani Nunatta Danmarkillu akornanni inatsisitigut assigiimmik tunngavissaqarnissaq anguniarneqarpoq.
Pisortani atorfeqartut killiliussat toqqissisimanartut tunngavigalugit suliaminnik ingerlatsinissaat Naalakkersuisut kissaatigaat. Taamaattumik siunnersuut manna pissutsit allanit naammaginartumik suliassallu eqqarsaatigalugit pissutissaqanngitsumik ilisimasaqarfiginissaat pisariaqanngitsut allanut tunniunneqarnissaannut pisortani atorfeqartut illersorneqarnissaannik anguniagaqarnermut takussutissaavoq. Tamatumunnga peqatigitillugu ingerlatsinermi qanoq pisoqarneranut innuttaasut malinnaasinnaanerat pingaartuuvoq.
Siunnersuut taamaalilluni atorfeqartup innimigineqarnissaanik aamma innuttasut ingerlatsinermik paasisaqarnissamik soqutigisaannik oqimaaqatigiissitsiniarnermut takussutissaavoq.
Paasissutissat atorfeqartunut tunngassuteqartut aalajangersimasut paasissutissiissutigineqarsinnaannginnerat siunnersuutip kinguneraa. Taassumali arlalitsigut atortinneqartannginnissaa aamma ilaavoq. Atorfeqartup aqqa, atorfia, ilinniagaqarnera, suliassai, akissarsiaanut tunngasut sulinerminullu atatillugu angalasarneri paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi pineqartunut suli ilaassapput. Tamanna aamma pisortatut atorfinni atorfillit eqqarsaatigalugit suliamut atatillugu mianersoqquneqarnikkut pineqaatissinneqarnerit taakkunanngalu sakkortunerusut pillugit paasissutissanut atuuppoq, kisianni inaarutaasumik aalajangiisoqarnerata kingorna ukiut marluk qaangiunnissaasa tungaannaanut.
Siunnersuutip piviusunngortinneqarneratigut atorfeqartup angerlarsimaffia oqarasuaataatalu normua pillugit paasissutissat paasissutissiissutigineqarsinnaassanngillat. Tamatumunnga peqatigitillugu sulisunik ineriartortitsiniarluni oqaloqatiginnittarnerni sulisunik naliliinerit imaqarniliuinerillu paasissutissiissutigineqarsinnaannginnerat erseqqissarneqassaaq.
Aammattaaq atorfeqartoq pillugu paasisssutissanik paasitinneqarumalluni qinnuteqartoqarnera atorfeqartumut pineqartumut oqartussamit ilisimatitsissutigineqartarnissaa inatsimmi aalajangersarneqassasoq siunnersuutip kingunerissavaa.
Pisortani suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsimmi suliami peqataasup paasitinneqarsinnaatitaanera siunnersuutikkut matumuuna attorneqanngilaq.
Taamatut naatsunik oqaaseqarlutik siunnersuut Inatsisartuni akuersaartumik oqaluuserineqarnissaanut Naalakkersuisut matumuuna saqqummiuppaat.
Hans Enoksen, Siumu oqaaseqartua:
Pisortani sulisorineqartut pillugit paasitinneqarsinnaanerup killiliiffigineqarsinnaanera pillugu Naalakkersuisut saqqummiussaat Siumumiit imak oqaaseqarfigissavarput.
Pisortat suliffeqarfiini sulisut pillugit aammalu paasissutissat inunnut ataasiakkaanut tunngasut pillugit paasitinneqarsinnaanermut attuumassuteqartut inatsisissakkut matumuuna illersorniarneqarnerat tamakkiisumik tunngaviatigut isumaqatigalugu taperserparput.
Tassami sumiluunniit pisortani suliffeqarluni aammalu akisussaaffimmik tigummiaqarluni pingaaruteqarluinnarpoq suliffimmi toqqissisimalluni sulinissaq.
Siumup tunngaviatigut tapersersorpaa pisortani suliffeqartut sulinermi killiliussat toqqissisimanartut tunngavigalugit suliaminnik ingerlatsisinnaanissaat anguniarlugu Inatsisiliassap suliarineqarnissaa.
Tassami ukiut makku tikissimavagut ilaatigut inuup nammineq inuunera suusupagalugu paasissutissat allanik susassarineqanngilluinnartut tamanut ammasumik saqqummiussuunneqartarlutik, pingaartumik pisortani atorfeqartut eqqarsaatigalugit tujorminartumik pisariaqan-ngikkaluartumik avammut suaarutigineqartarlutik. Taamatullu iliortarnerit killilerneqarnissaannut maannakkut Inatsisissatut saqqummiunneqartoq iluarisimaarlugu taperserparput.
Ilanngullugu iluarisimaarparput atorfeqartoq pillugu paasitinneqarumalluni qinnuteqartoqarpat pinngitsoorani pineqartup ilisimatinneqartussaanera inatsimmi aalajangersarneqarnissaa ilanngunneqartussaq iluarisimaaratsigu.
Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut siunersuutaat Siumumiit taperserlugu inassutigaarput Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqassasoq aappassaaneerneqarnissaminut.
Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisip allanngortariaqarneranut Naalakkersuisup Siulittaasuata saqqummiussaani oqaatigineqartut Atassummiit isumaqatigaavut. Tamannami pillugu siusinnerusukkut Inatsisartut oqalliseqareersimammata.
Pisariaqartillugu Inatsisit assigiimmik oqariartuutillit Naalagaaffeqatigiinnermi pisariaqartinneqartarput. Soorlu inatsisip allannguutissaanik ullumikkut siunnersuuteqarnermi oqariartuutit pingaartillugit, pisortani atorfeqartut paasissutissanik paasitinneqarsinnaatitaanerup killiliiffigineqarnissaa pisariaqartutut oqaatigigaa.
Atassut isumaqarpoq pisariaqarluinnartuusoq pisortani atorfeqartut toqqissisimanartunik sulinerminni tunngaveqarlutik sulisinnaanissaat aamma atorfinitsitsisunut kikkuugaluartunulluunniit pissusissamisoorluinnartuusoq.
Ukiuni kingullerni suliffeqarfinni assigiinngitsuni atorfinitsitsiniartarnerup ajornakusooraluttuinnarnerani, naak immaqa inatsisip uuma allaassutigisimasai tamatigut pisuunngikkaluartut, pisariaqarluinnarpoq atorfillit Nunatsinni suleqataajumasut toqqissisimanartunik sulinerminni atugaqartinneqarnissaat.
Inatsisip allannguutissatut siunnersuutigineqartut ataasiakkaarlugit taagornagit, Atassutip siunnersuummut isumaqataanini taama naatsumik nalunaarutigaa.
Utoqqatserpugut kingusinaalaaratta, kisianni oqaasissagut taamatut inerpagut.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaannut siunnersuut Inuit Ataqatigiit imak oqaaseqarfiginiarpaat.
Inuit Ataqatigiinniit pissusissamissoorluinnartutut isigaarput, sulisut
ataasiakkaat pillugit paasitinneqarsinnaatitaanermut, Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik sulisup
illersorneqarsinnaanera ersersinneqarmat, taamaalillunilu inuup ataqqineqarnera
aamma ersersinneqarluni.
Pingaaruteqarluinnarpoq inuk sumiluunniit suliffeqaraluaruni toqqissisimanermik misigisimajuarnissaa, pingaartumik namminermi inuttut atugarisaminut tunngatillugu. Taamaattumik Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu, Inatsisartut inatsisaata allannguutissaani ' 16-mi imm. 3-tut ikkunneqartussaq, tassalu oqartussaasut atorfeqartoq pillugu paasiniaasoqassatillugu, piaarnerpaamik paasiniakkat pillugit ilisimatitsisarnissaq, sulisup toqqissisimanissaanik qulakkeerisuusussaq Inuit ataqatigiinniit pingaaruteqarluinnartutut isigaarput.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta, Naalakkersuisut inatsisissatut allannguutissatut siunnersuutaat Inuit Ataqatigiinniit akuersaarparput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuut Kattusseqatigiinniit soqutigalugu misissorsimavarput imatullu oqaaseqarfigissallugu.
Siullermik oqaatigissavarput Kattusseqatigiinniit pingaartikkatsigu inatsisit pissutinut piviusunut naleqqussartuarnissaat kisiannili aamma erseqqissaatigissallutigu Nunatta Danmarkillu akornani inatsisitigut assigiimmik tunngaveqarnissamik Naalakkersuisut anguniagaqarnerat ilaatigut apeqqusertariaqassammat. Tassa Nunatsinni Danmarkimilu pissutsit arlalitsigut assigiinngissuteqarnerat aamma pissutigalugit.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit kaammattuutigissavarput Nunatsinni inatsisinik allannguutissanik suliaqarnermi inatsinik atuisussat tamatigut tusarniaaffigineqartarnissaat eqqumaffigineqartariaqartoq. Tassami maannamut misilittakkat takutereerpaat Danmarkimi pissutsit Nunatsinnut nuuginnarneqarsinnaasanngitsut. Taamaammat Nunatsinnut naleqquttumik inatsiseqassagutta, inatsisissatut siunnersuutit atuutilersinneqannginnerini susassaqartunut tusarniaassuteqartarnissat pisariaqartutut Kattusseqatigiinniit isigigatsigu inassutigissallugulu.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta suliap aappassaaneerneqannginnermini Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarnissaa inassutigaarput.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Nuannaarutigaara maani inimi partiinit aamma Kattusseqatigiinnit akuersaarneqarmat inatsisissamut allannguutissaq una. Taavalu malugisinnaavara partiinit oqaaseqartunit, Kattusseqatigiit oqaaserisai immikkut taakkua oqaaseqarfigilaarusussagakkit.
Pineqartumut pingaartumik sullivimmut toqqissisimasumik sulinissamik innimigisaqarneq pillugu malittarisassat erseqqissut nalorninaatsut sulititsisumik, sulisumik aammalu avataaninngaaniit paasiniaasussanik ilisimaqqissaarneqartariaqartut. Isumaqarpunga suleriaatsini taamak ittuni inummut ataatsimut tunngasuni suliassat killissarititaat erseqqilluinnartut malittarisassami allassimasariaqartut, nalornisoqaqqunagu. Uani pineqarmata inuit ataasiakkaat sullivimmini paarsisut aammalu paarsinnissinnaasut. Kiisalu aamma taanna pillugu avataaninngaaniik paasissutissanik piniarneqarneranni innimigisassanik arlalinnik aamma tassani killiffissaqarmat.
Taamaattumik tassuunakkut malittarisassaliornermi aamma ' 16 Siumut aammalu IA taamatullu Atassutip oqaaseqartuinut malugisinnaavara. Kiisalu Kattusseqatigiinnit pineqartup piaartumik ilisimatinneqartarnissaa paasissutissanik piniaaffigineqarnermi sulisitsisup ilisimasissitsisutigisassagaa aamma alaatsinaaqquneqarmat Tassani suliassaq qassiiliutaanngitsumik, kisianni malittarisassat erseqqilluinnartut najoqqutaralugit suliassaq ingerlanneqartariaqassammat.
Taava Kattusseqatigiit oqaaserisaanni qularnanngilaq inupparujussuit Kattusseqatigiit aamma isumaqatigisinnaavaat oqaatigisaatigut makkunatigut. Danmark-imi inatsisit atuuttut imaaliinnarlugit Nunatsinni atulersinneqartarneri, Nunatsinnilu naleqquttuunersut pingaartumik una inatsit imak ittoq eqqarsaatigalugu. Danskit Grundlovi ukiut 150-nngortorsiorlugu nalliuttorsiussavaat, aatsaannguaq tusarparput, inatsisigigamikku akueralugulu tassa taanna nalliuttorsiussavaat. Uagut aperineqarsimanngisaannarpugut inatsit taanna pillugu, taasitinneqarsimanngisaannarlutalu nutaami aamma. Kisianni malittaraarput aamma malillugulu, naleqqussaasarlutalu. Ilaatigut tamakkunatigut naleqqussaatissanik takkuttoqaraangat.
Inatsisinik imak ittuni Nunatsinni aamma suleriaatsit tamatigut Danmarkimi malinneqartarnissaanik Kattusseqatigiit apeqqusiinerat uanga tupiginngilluinnarpara. Tassani inunnut ataasiakkaanut tunngasut qanoq inniminartuunerannik ilaanni killissarititaasut qaangertutut pineqartut tusagassiutitigut maluginiarneqartarput, taanna isertuunneqassanngilaq.
Ilaannikkut imak saqqummiussat tusagassiutitigut allallugit imaluunniit takusassiaralugit saqqummiussat, imak annertutigisarput allaat inunnut uagut inuusaatitsinnut inooqatigiinitsinnullu tulluartutut isiginagit misigisimasarluta. Immaqa taanna qallunaat periaasiannut naleqqussinnaavoq, kisianni amerlaqaat qallunaat periaasianniittut tassaniittut ippinnartut inooqatigiinni pissusilersoqatigiinnikkut aaqqinniagassanik qularnanngitsumik periaatsimik allaanerusumik atugaraqarluni malinneqarsinnaasut.
Taamaattumik Kattusseqatigiit eqqarsartaatsimi tassani taanna ujartugarippassuk tupinnanngilaq aamma taamaalilluni saqqummiussaammat.
Kisianni paasivara aamma Siumup oqaaseqartuata Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami misissorneqarnissaa aammalu apeqqutit saqqummertarumaartut tassani taamatut ittut misissoqqinnissaannut periarfissaqarumasut, taannalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami maleqqinneqarsinnaammat taanna innersuussutigissavara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaseqaataanut qujariarlunga, partiit oqaaseqartuisa maluginiarsimanngikkunarmassuk Inatsisissatut siunnersuummi uani naqinnerlutaq maluginiaqqussavara. Tassa iluarsisariaqassagunarmat.
' 2, imm. 2-mi oqaaseqatigiinni siullermi taanna iluarsisariaqarmat imatut allassimasoq. Atorfinitsinnernut, taamatut oqarneq ajorunaratta taanna neriuppunga aaqqinnerumaartoq.
Taavalu erseqqissaqqulaassavara uani nassuiaatini atorfillit pineqarsimammata immikkoortortaqarfinni pisortat, direktĝrit kommunillu direktĝrii. Tassa akissaateqarfinni 36-imi tassanngaluunniit qaffasinnerusumik atorfillit, taanna erseqqissaqqulaarpara. Tassa imaanngimmat kikkut atorfillit tamarmik maani allannguiniarnermi eqqartorneqartut.
Kiisalu aamma nuannaarutigineqartutut oqaatigineqartariaqarsinnaasutut tikkuarsinnaaneqarsinnaagunarpoq nassuiaatit ilaanni allanneqarsimasut suliamut atatillugu uparuaasarnerit, tamakku immaqa soraarsitsinermik allaat massakkut takusartakkavut. Tamakkua uuma inatsisip atuutilerneratigut imatorujussuaq isigineqartussaajunnaartussaagunarmata, taamaattumik Kattusseqatigiinniik uumap suliassap aappassaaneerneqannginerani aamma maluginiarpara partiit ilaasa oqaatigigaat, aamma Siumumiik oqaatigineqarpoq, uumap suliassap aappassaaneerneqannginerani Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami immaqa kukkunialunnguit mikisut arajutsinaveersaarniarlugit ingerlanneqaqqinnissaa inassutigigipput.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Maannakkut tassa sammisatsinnut allanik oqaaseqartoqarumanngilaq. Taamaallaat una oqaatigissavara tassa kissaatigineqarpoq Siumumiit aammalu Kattusseqatigiinninngaaniit aappassaanerisoqartinnagu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliamut aamma innersuunneqaqqaarallassasoq. Tassanilu soorunami periarfissaqarpoq tassa apeqqutit itisileqqullugit Anthon Frederiksenip aatsaaginnaq saqqummiussuussai, taakkua aamma Ataatsimiititaliami sammineqarsinnaammata aammalu Naalakkersuisoq tassani aggersarneqarluni aamma nassuiaatinneqarsinnaammat.