Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 21,22,23-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 14:15

 

Oqaluuserisassani immikkoortut: 21, 22 aamma 23:

 

Suleriaasissani § 30 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Naalakkersuisut peqquneqassasut 1999-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut biilit inuutissarsiornermut aorneqartut akitsuusiivigineqarnerat allanngortikkumallugu siunnersuummik saqqummiussissasut.

(Inatsisatunut ilaasortaq Otto Steenholdt)

 

Suleriaasissani ' 30 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Inatsisartut inatsi­saanni nr. 19-imi, 30. oktober 1992-meersumi ' 1, imm. 1, nr. 20-p, 21. oktober 1998-imi nr. 8-kkut oqaasertalerneqartup imaalillugu allanngortinneqarnissaa; snescooterit inuutissar­siornermi oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartut akitsuusigaannginnissaat pillugu Inatsisartut 1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkaersuisut siunnersuusiornis­samut peqquneqassasut.

(Inatsisartunut ilaasortaq Augusta Salling)

 

Suleriaasissani ' 30 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Inatsisartut inatsi­saanni nr. 19-imi, 30. oktober 1992-meersumi ' 1, imm. 1, nr. 21-p, 21. oktober 1998-imi nr. 8-kkut oqaasertalerneqartup imaalillugu allanngortinneqarnissaa;biilit taxatut atorneqar­tut ' 1 imm. 1, nr. 21, imm. b naapertorlugu akitsuusigaanissaat pillugu Inatsisartut 1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut siunnersuusiornissamut peqquneqas­sasut.

(Inatsisartunut ilaasortaq Augusta Salling)

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:

Tassa tullinnguupput imm. 21, imm. 22- 23-ilu, tassa inatsisartut suleriaasissaanni - ' 30, naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuutit pingasut Inatsisartuni ilaasortanit marlunnit siunnersuuteqarfigineqartut, tassa Otto Steenholdimit kiisalu Augusta Sallingimit. Imm. 21-imi tassa Otto Steenholdtimit siunnersuutigineqarpoq, Inatsisartut imatut aalajangiissasut, tassa Naalakkersuisut peqquneqassasut 1999-imi Inatsisartut ukiuakkut ataatsimiinnissaannut biilit inuussutissarsiornermut atorneqartut akitsuusiivigineqarnerat allanngortikkumallugu siunner­suummik Naalakkersuisut saqqummiussaqassasut.

 


Kiisalu Augusta Salling imm. 22-imi tassa siunnersuuteqarpoq, snescooterit inuussutissarsiorner­mi oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartut akitsuusigaasannginnissaat pillugu Inatsisartut 1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut siunnersuusiornissamut peqquneqassasut, taamatuttaaq aamma Inatsisartunut ilaasortaq, Augusta Salling Atassummiit, tassa imm. 23-imi siunnersuuteqarpoq biilit taxatut atorneqartut, akitsuusigaasarnissaat pillugit Inatsisartut 1999-imi  ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut siunnersuusiornissamut aamma peqquneqas­sasut.

 

Maannalu qinnutigissavara siunnersuuteqartut namminneq siunnersuutigisatik pillugit maann­gaanniit tunngavilersueqqullugit, oqaluttarfimminngaanniit. Siullermik Augusta Salling.

 

Augusta Salling, Atassut:

Nioqqutissanik eqqussuinermut akitsuutit pillugit, Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiikkamik aalajangersuipput, ilaatigut namminersorlutik inuussutissarsiuteqartunut mikinngitsumik eqquisumik.

 

Matumuunalu siunnersuutigaara akitsuusiinerit marluk allannguuteqaqqinnissaat siunertaralugu suliakkiisoqassasoq.

 

Siullermik erseqqissarusuppara biilit inuussutissarsiornermi atorneqartut annikinnerusumik akitsuuteqassasut aalajangerneqarsimammat, inuussutissiornermilu atorneqartuni taxat ilanngun­neqarsimanatik, annertoqisumik akitsuuserneqarsimallutik. Taxaateqarnermik inuussutissarsiute­qartunut tamanna eqquineruvoq iluarsisariaqartoq.

 

Taavalu snescooterit pillugit akitsuusiisimaneq, snescooterit suunerit sumut atorneqarneri aallaaviginagit assigiimmik annertoqisumik akitsuusiineq, minnerunngitsumik namminersorlutik inuussutissarsiuteqartunut eqquivoq. Taaginnarsinnaavakka kujataani savaatillit, avannaani qaleralinniat allallumi inuussutissarsiornerminni snescooterinik atortorissaaruteqalersimasut.

 

Nalunngilluinnarpara taariikkakka inuussutissarsiornerminni ilungersorlutik aamma aningaasati­gut naammattusaarisariaqartaqisut. Taamaattumik inuussutissarsiutinik ingerlatsinerini taperser­sorniarneranni ingerlatsinerminni atorissaarut atorluagaat akitsuuserneqartariaqanngilaq. Tamatu­malu suliassap naammassineqarnissaata suliarinissaa suliakkiissutigissagipput siunnersuutigaara.

 

Otto Steenhold, Atassut:


Tassa uanga siunnersuuteqarninnut tunngavigaara, akitsuusiinissamik Inatsisartut kingullermik aalajangiinerisa kingorna arlalinnit maalaarutigineqarmata, taxat inunnik angallassinermi atorneqartut Nunatsinnut eqqunneqarnerini akitsuusiinikkut sakkortuumik eqqorneqarnerat. Inuussutissarsiutigineqarlutik ingerlataaneri inunnik aamma akissaatikinnerusunit assartuutitut atorneqarluarneri, minnerunngitsumillu aamma suliffinnik pilersitsisuuneri eqqarsaatigalugit isumaqarluinnarama akitsuuserneqartunut ilaaneri nalileqqittariaqalersut.

 

Tassa eqqumiigineqarsinnaassaaq maani eqqaamaneqarmat, Inatsisartut tamarmik isumaqatigiil­luinnarlutik, aamma uanga ilaallunga aalajangiisimagatta taakkorpiaat akitsuuserneqassasut. Kisianni soorlu ullumi aamma siulittaasup aallarniilluni oqarnermini oqarfigigaatigut, ilaannik­kut aamma eqqunngitsunik uniulaarlugu saqqummiussisarsimasugut.

 

Taamaattumik tunuarsimaarutiginngilara taassuma taamatut aalajangikkap maani aalajangerne­qareerluni inunnut atuisunut apuunnermini qanoq ittuussusia sakkortuumik malugineqarsimam­mat. Isertussanngilarput inuussutissarsiutaammat, peqatigiiffiummat, taakkulu aamma sulinerat aamma akissaatikinnerusunut allaat qanoq iluaqutaatigisoq ersarilluinnarmat.

 

Assartuineq inunnik pisariaqarluinnarmat, ilami allaat immaqa ima pingaaruteqartigaaq, Naalak­kersuisunut ilaasortat biileqartariaqarnatik allaat, immaqa inuussutissarsiut taanna tapersersor­nerullugu allaat taxanik atuineruneq allaat atorneqarsinnaagaluarluni. Akissuteqaat tusarumaar­parput, kisianni isumaqarluinnarpunga inuussutissarsiutinik sunilluunniit aallartitsiniaraangatta tamatigut tapersersortarigut, allaat akileraarutinut akiliisinnaanerat ungavartiterlugu aallartinni­sarnerat oqilisarniarlugu ingerlatsilernerat taamatut ilungersuutigisarpagut.

 

Taamaattumik inuussutissarsiut taanna massakkut suliffippaalunnik aamma pilersitsereersoq qanoq iliuuseqarfigeqqullugu uanga siunnersuutigaara, uangaannaanngitsoq kisianni avataaniit allagarsiat saaffiginnissutit ersarissut aallaavigalugit. Neriuutigilluinnarpara taamatut eqqarsaat maani Landstingimi ilaasortat eqqarsaatigeqqissagaat, tassa inuussutissarsiutinik suliffinnik allanillu pilersitsiniarnerni taamannapilorujussuaq qaffaasimanerput suliffinnut siuarsaataanani, allaat immaqa arlalinnut uniinnartariaqalernermik kinguneqalersinnaammat, tamanna eqqarsaati­gilluallaqqullugu taamatut saqqummiussivunga.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Biilinit inunnik angallassissutit aammalu snescooterit Nunatsinnut eqqunneqarnerannut akitsuutit appartinneqarnissaat pillugit aalajangiiffigineqartussatut pingasunik siunnersuuteqartoqarpoq.  Tassalu saqqummiusseqqammersup Otto Steenholdtip siunnersuutigaa, biilinut inunnik angallas­sissutinut akitsuut appartinneqassasoq, taaneqartut inuussutissarsiornermut atorneqaraangata, matumanilu immikkut taaneqarlutik taxat. Inatsisartuni ilaasortap Augusta Sallingip siunnersuu­tigaa, snescooterit inuussutissarsiornermi oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartut nalilerne­qaraangata akitsuusigaasassanngitsut. Augusta Sallingip siunnersuutigaattaaq, taxat, biilit nioqqutissanik angallassissutitut ilusilerneqarsimasut akitsuutaat assigalugit akitsuuserneqartalis­sasut.


Siunnersuutit pingasut tunngaveqarput akitsuutinik qaffaanernik siorna oktoberimi, tassa qaammatit arfinillit matuma siorna 1999-imut aningaasanut inatsisissap suliarineqarneranut atatillugu Landskarsip isertitassai pisariaqartitat qulakkeerneqarneranni Inatsisartunit akuerine­qartut.

 

Naluneqanngitsutut akitsuutinik qaffaanerit Inatsisartuni taamanikkut tamanit isumaqataaffigine­qarput. Snescooterinut Nunatsinnut eqqunneqartunut tamanut akitsuummik qaffaat, snescooteri­mut ataatsimut 22.000 kr-niuvoq, taarsiullugulu snescooterinut nunanit EU-p avataaneersunut immikkut akitsuut 5 %-i atorunnaarsinneqarpoq.

 

Akitsuut snescooterinut nunamit suminngaanneernera, sumut atorneqarnera qanorlu akeqarnera apeqqutaatinnagit tamanut assigiimmik atuuppoq. Naatsorsuutigineqarpoq snescooterinut akitsuut ukiumut 3 mio. kr-nit missaannik Landskarsimut isertitsissutaassasoq.

 

Akitsuummik qaffaanerit aappaat biilinut inunnik angallassisutinut tunngasuuvoq, matumani pingaarnertut taaneqassooq, biilinut dieselitortut akitsuut 35 %-i  85%-imut kiisalu biilinut benzinatortunut akitsuut 50%-i 100%-imut qaffanneqarmata.

 

Biilinut nunanit EU-p avataaneersunut immikkut akitsuut 5%-i aammattaaq atorunnaarsinneqar­poq. Naatsorsuutigineqarpoq biilinut akitsuutit qaffassutaat ukiumut 5 mio. kr-nit missaliorlugit Landskarsimut isertitsissutaajumaartut. Biilinut nioqqutissanik angallassissutinut akitsuut qaffanneqanngilaq, maannamut akitsuut allanngorani biilimut nioqqutissanik angallassissummut ataatsimut benzinatortumut 50.000 kr-niuvoq, dieselitortumullu 35.000 kr-niulluni.

 

Isumaga naapertorlugu pingaaruteqarpoq eqqaassallugu, pisortat aningaasartuutissaat naammat­tunik aningaasassaqartinniarlugit aningaasanut inatsimmi isertitassanik aningaasartuutissanillu oqimaaqatigiissaarinerup qulakkeerneqarnissaa anguniarlugu akitsuutinik qaffaasoqartariaqarsi­mammat.

 

Akitsuutikillisaaanissamut matumani siunnersuuteqarnermi ilanngullugu piumasaqaataasariaqar­poq, isertitassatigut amigaatigiligassat sutigut ujartussagivut imaluunniit sutigut matussutissaqar­tissagivut. Akileraarutinik aammalu akitsuutinik appaanermut ullumikkut piffissaan-ngilaq. Aningaasaqarnikkut naalakkersuinikkut isummat, tamakku siunnersuutinillu pingasunik pineqar­tunik Naalakkersuisut tapersiisinnaannginnerisa saniatigut iliuusaasinnaanerusunik arlalinnik taasaqarusuppunga.

 


Siullermik soorunami assortornianngilara inuussutissarsiorfiit, biilinik inunnik angallassissutinik kiisalu snescooterinik suliaminnut atatillugu atugaqartut akitsuutinik qaffaanikkut aningaasaqar­niarnerat ilungersunarnerulersinnaasarmat. Siunnersuuteqartulli uppernartumik takussutissinngi­laat, inuussutissarsiuteqartut akitsuutinut qaffaassutit kiffartuussinermi akinut iluarsiissutitut nuussinnaaneraat imaluunniit nuussinnaannginneraat.

 

Eqqaasitsissutigilarattaaq, siunnersuutitigut pineqartunut aningaasaqarnikkut ilungersunartorsior­neq annertuumik annikillisinneqarmat, tassalu suliffeqarfiit nalikilliliisinnaatitaanerisigut tamatumuunakkullu akitsuutinut aningaasartuutaanerulersimasunik akileraarusersuinikkut ilanngaateqarsinnaatitaanermikkut. Biilinut inunnik angallassissutinut akitsuutit annertuut, biilinut inunnik angallassisutinut tamanut atuupput, matumani apeqqutaatinnagu Nunatsinnut eqqunneqarnerisa kingorna sumut atorneqarneri.

 

Nunatsinnut eqqussuisoqarnerani  akitsuusiinermi oqartussat naliliiffigisassaat tassatuaavoq, biili pineqartoq nioqqutissanik imaluunniit inunnik angallassissutaanersoq. Tassa imaappoq, biili inunnik angallassissutitut tamakkiisumik privatimik atorneqarpat, tamakkiisumik inuussutissar­siornermi atorneqarpat, imaluunniit biili ilaannakortumik privatimik ilaannakortumillu inuussu­tissarsiornermut atorneqarpat akitsuutaa assigiippoq. Tamanna aamma atuuppoq akitsuutinik qaffaasoqanngikkallarmat. Biilit inunnik angallassisutit aammalu taxa akitsuutinut malittarisassat assigiit atorlugit akitsuuserneqartarput.

 

Akitsuutinik qaffaaneq sioqqullugu biilit inunnik angallassissutit biilinut nioqqutissanik angal­lassissutinut sanilliullugit aamma akitsuuteqarneroreerput. Biilit sumi atorneqarneri naapertorlu­git, soorlu assersuutigalugu immikkut taxatut assigiinngitsunik akitsuusiisoqartalissagaluarpat, tamanna uggornartuussooq, ajornartorsiutaalissammammi Nunatsinnut eqqussinerup nalaani ilisimaneqassanngimmat biili kingusinnerusukkut privatimik imaluunniit inuussutissarsiornermut atorneqarumaarnera.

 

Matumani ajornartorsiutaalissaaq taxat, taxatut atorneqallatsiareernerata kingorna biilitut atornikutut tunineqarpat, biileerniaqarnerli taxanik atornikunik akikitsunik tusiapillatsinneqalis­sappat, tamanna akueriuminaatsuussammat taamaattumik kingusinaartumik akiliisitsiniaasoqar­talissaaq, taamaasilluni privaatimik atugassamik taxamik atornikumik tunisaqarnikkut eqqussui­nermi akitsuutip nalinginnaasup, kiisalu taxanut akitsuutip immikkut ittup nikingassutaa akiler­sinniarneqartussaassalluni.

 


Tamatuma allaffissorneq pisariusoq pilersissavaa, immikkullu inatsisiliussiffiusariaqarluni, tassa malittarisassani maannamut atuuttuni taamaallaat pineqarmata eqqussuinermi akitsuutit. Taxaate­qarnikkut inuussutissarsiorfik politikkikkut tapersersorniaraanni, Naalakkersuisut isumaat naapertorlugu allatut ingerlattariaqarpoq, eqqussuinermi akitsuutit allanngortinngikkaluarlugit. Periarfissat ilagaat, taxaateqarnikkut inuussutissarsiuteqarfiit aningaasartuutiginerulikkamik matussutisiorniarlugit akinik qaffaanissamut pisinnaatitaaffilernissartik anguniassagaat, tamanna kommuunit oqartussaaffigaat. Snescooterinut akitsuut, snescooterinut tamanut atuuppoq. Ilisimalluinnarpara snescooterit ilaat, inuussutissarsiornermut atorneqarmata.

 

Taamaattorli snescooterit nukittuut qajannaatsut, oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartartut immikkut ittut, akitsuusigaannginnissaanut siunnersuut akuerisinnaanngilara, naak, uppernarsine­qarsinnaagunaraluartoq snescooterit ilaat privatimut atorneqarnerunatik inuussutissarsiornermulli tunnganerusunut atorneqarnerusut. Snescooterilli ilaat akitsuutaarukkaluarutsigit aammaa inuinnaat snescooterinik akitsuusigaanngitsunik pissarsisalersussaapput, tamannali Landskarsip aningaasanik annaasaqaatigissavaa. Soorluttaaq tamanna unammillernermut kipusoortitsissasoq. Aammattaaq matumani isumaqarpunga ajornartorsiutaasinnaasut eqqussuinermi akitsuutit pillugit inatsit allanngortinngikkaluarlugu periarfissalli allat atorlugit aaqqinniartariaqartut. Taamaattumik aalajangiiffigineqartussatut siunnersuutit pingasut pineqartut Naalakkersuisut tapersersinnaanngilaat.

 

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Siunnersuutit qulaani taaneqartut Siumumit ima oqaaseqarfigissavavut: Siullermik Inatsisartuni ilaasortaq, Otto Steenholdt aammalu Inatsisartuni ilaasortaq Augusta Salling, siunnersuuteqarput, biilit inuussutissarsiornermut atorneqartut taxat akitsuutaasa nalileqqinneqarnissaat.

 

Tassanilu tunngavilersuutigineqarlutik ilaatigut aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimanerat. Siumumiit Naalakkersuisut inassuteqaataat tunngaviatigut isumaqatigaar­put. Isumaqarpugut akitsuutip allanngortinneqarnissaanut ullumikkut tunngavissatut siunnersuu­teqartunit taakkartorneqartut tunngavigissallugit siusippallaartoq. Tassami akitsuutit aatsaat atulersinneqarput oktober 1998-imi, massakkullu aatsaat ukiup affaa qanngiuppoq, atulersinne­qarneranniit. Aammalu tamanna Atassummiit taamanikkut tamakkiisumik tapersersorneqarpoq.

 

Siunnersuuteqartut tapersersorsinnaagaluarpagut aningaasat annaaneqartussat taartissaannik ersarissumik siunnersuuteqaraluarpata. Tassami ullumikkut Siumup tungaaniit isigalugu, aningaasatigut ingerlatsinerput aningaasat isertut anisullu oqimaaqatigiinnissaannik tunngaveqar­poq.

 

Akitsuutillu peerneqassagaluarpata massakkut toqqaannartumik taartissaqartinngilagut. Allamik inuiaqatigiit akileraarutissaanik pilersitsinianngikkutta, tassami akileraarutip peersinneqarnerati­gut millionit arlallit annaaneqartussaapput, ullumikkut matussutissaqartin-ngilluinnakavut. Biilinut akitsuutit appartinneqarnissaat pillugu siunnersuutit Naalakkersuisut itigartitsillutik inassuteqaataat Siumumiit taperserparput.

 


Taavalu snescooterit pillugit siunnersuut, Inatsisartunut ilaarsortaq, Augusta Saling, siunnersuu­teqarpoq, snescooterit oqimaatsulerinermi atorneqartussatut siunniunneqartut akitsuusigaasas­sanngitsut. Siunnersuut snescooterinut tunngasoq Siumumiit ima oqaaseqarfigissavarput; Siumut isumaqarpoq snescooterit akitsuutaasa peerneqarnissaat tunngavissaqanngitsoq.

 

Ilisimavarput ilaatigut annertuumik inuussutissarsiornermi iluaqutigineqartartut, soorlu savaatil­lit, aalisartut piniartullu aammalu ilaatigut annaassiniarnermi atorneqartartut. Kisiannili amerla­vallaaqaat asuli nuannariinnarlugu atorneqartartut, tamakkulu pinngortitamik aserorteripput, akuersaarneqarsinnaanngilluinnartumik. Aammalu siunnersuut akuerineqassappat qanoq ililluni qularnaarneqarsinnaava, taanna taamaallaat inuussutissarsiornermut atorneqartussaasoq.

 

Taamatut aaqqiisoqassappat qularnanngilluinnarpoq aamma annertuumik atornerlunneqarsinnaa­nera. Anguniagarpullu tassa pinngortitap uumasullu mianerineqarnissaat, navianarluinnartumut inississavarput, akisussaaffeqanngitsumik snescooterit akitsuutaat peerneqassagaluarpat.

 

Taamaammat Siumumiit Naalakkersuisut itigartitsinissamik siunnersuutaat tamakkiisumik taperserparput.

 

Naggataatigut ilanngullugu Naalakkersuisunut piumasariniarparput, piaartumik misissoqqullugu snescooterinik angallannermi malittarisassat kommunit iluminni aalajangersugaat qaqugu tamakkiisumik atulersinneqassanersut. Ajornaqaaq ajornartorsiutit alliartuinnartut isiginngitsuu­saaginnarsinnaanngilagut.

 

Pinngoritaq uumasullu ilaatigut akisussaassuseqanngilluinnartumik akornusersorneqartuartut, tamannalu Siumumiit akuersaarsinnaanngilarput. Aammalu periarfissat qanoq innersut snescoo­terit normupladeqarnissaannut tunngasut misissorneqarnissaat kissaatigaarput. Tassami assersuu­tigalugu angallannermi ajutoornermi akisussaasut sukkasuumik nassaarineqarsinnaanissaat qularnaarniarlugu aaqqiinissaq. Aammalu vandscooterit qanoq ililluni killilersorneqarsinnaanerat piaartumik misissoqquarput.

 

Tassami massakkut aamma taakku annertusiartuinnartumik eqqussuunneqalerput, massakkullu killiliinissaq piaartumik aallartinneqartariaqalerpoq, uumasut aamma eqqissisimanissaat pin­gaaruteqarluinnarmat. Tassami massakkut tusartalerpagut kuuit eqaloqarfiit pinnguarfigineqarta­lersimasut, vandscooterit atorlugit. Taamatullu ingerlaaseqalernissaq Siumumi akuersaarsin­naanngilluinnarparput, naalakkersuisullu qinnuiginiarpavut sukkasuumik iliuuseqaqqullugit.

 


Akisussaasuseqartumik nunap massuma paarilluarneqarnissaa kiisalu uumasoqartuaannarnissaa tamatta soqutigisariaqarparput, uagummi kisitta atugassarinngilarput, kinguaataana nunassaat attartugariinnaripput. Taamaammat akisussaassuseqarluta pinngortitaq uumasullu mianerineqar­nissaat tamatta suleqatigiissutigisariaqarparput, akisussaassuseqartumik illit uangalu.Qujanaq.

 

Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:

Aallaqqaammut oqaatigissavarput siunnersuutit toqqartumik oqaaseqarfigissagatsigit, allat apeqqutit allanut tunngasut tamakku immikkut siunnersuuteqarfigalugit saqqummiunneqartartus­saammata.

 

Siunnersuutit pingasut Inatsisartuni aalajangiiffigisassatut saqqummiunneqartut matumuunna ataatsimoortillugit Atassummit oqaaseqarfigissavavut.

 

Biilit inuutissarsiornermut atorneqartut matumani immikkut taaneqarlutik taxat akitsuutaasa appartinneqarnissaannik, soorlu 1999-ip siornatigutuut Inatsisartuni ilaasortanit Otto Steenholdt kiisalu Augusta Sallingimit siunnersuutigineqarput.

 

Naluneqanngitsutut Atassutip Nunatsinni namminersorlutik inuutissarsiuteqartut sunik ingerlata­qarnerat apeqqutaatinnagu tapersorluartuummagit matumuuna erseqqissaatigissagatsigit.

 

Nunatsinni suliffissanik nutaanik pilersitsiortornissamik anguniagaqarnermi pisortat ingerlataat kisiisa siunissami isumalluutigisinnaanngilagut. Nunatsinni inuit nammineerlutik inuutissarsiuti­nik nutaanik aallartitsisimasut, aallartitsiumasut ingerlatsereersullu periarfissaat pitsanngorsaavi­ginngikkutsigit oqilisaaffiginngikkitsigilluunniit, Nunatsinni suliffissat pisariaqartitagut kinguar­sarneqartuaannassapput.

 

Naluneqanngitsutut biilinik nioqqutissanik angallassissutinut akitsuut 1999-imi qaffatsinneqarsi­manngimmat, tassa biilinut benzinatortunut 50.000 kr.-it kiisalu dieselitortunut 35.000 kr.-it. Akitsuutinik qaffaannginnermut peqqutaavoq biilit inuutissarsiornermut ingerlataqarnermi pinngitsoorneqarsinnaangimmata. Taamatuttaaq taxat Nunatsinni inunnik angallassissutitut atugaalersimapput siunissami inuutissarsiutitut pinngitsoorneqarsinnaanngitsut. Taamaattumik akitsuutaasa nalilersoqqinneqarnissaat pissusissamisoortutut Atassummiit isigaarput.

 

Nunatsinni mittarfinnik nutaanik sanaartorneq ingerlanneqarpoq. Piffiit ilaanni mittarfissat illoqarfinnut ungasissorujussuupput, taamaattumik siunissami biilit inunnik angallassissutit, tassalu taxat, pinngitsoorneqarsinnaanngillat, aamma naatsorsuutigisariaqarpoq Nunatsinni mittarfissat nutaat atulerpata ilaasunik angallassineq annertuseriarumaartoq, taamaalillunilu taxat pisariaqartinneqarnerat aamma annertuseriarumaarluni. Tamatumalu kingunerissavaa suliffissat nutaat pilersinneqarnissaat, taamaattumik akitsuusersuinerup nalilersoqqinneqarnissaa pisariaqar­poq.


Kiisalu snescooterit oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartartut akitsuusigaanginnissaannik Augusta Sallingip siunnersuutaanut tunngatillugu, Atassummit oqaatigissavarput snescooterit savaateqarfinni kiisalu Avannaanni qaleralinnik assartuutitut ullumikkut pinngitsoorneqarsinnaa­junnaarsimammata, tassa inuutissarsiornermut iluaqutigalugit.

 

Atassummiit erseqqissassavarput matumani snescooterit nalinginnaasut pineqanngimmata, taamaallaat siunnersuuteqartup oqaatigisaatut oqimaatsunik assartuutissatut atorneqartartut tamatumani pineqarmata.

 

1998-ip ukiaani Inatsisartut ataatsimiinnitsinni akitsuutit siuliini oqaatigineqartut akuerseqataaf­figereerlugit, sooq ukiamut nalilersueqqinnissaq Atassummi ilaasortat kissaatigisimaneraat paatsorrneqaqqunagu matumuuna erseqqissaassuteqalaassaagut.

 

Inatsisartut 1999-imut aningaasanut inatsisissap suliarineqarmat aningaasartuutissat isertitassallu nammaqatigiissikkumallugit akitsuutit qaffanneqarnissaat akuerseqataaffigisimavarput. Politik­kikkut suliallit kikkulluunniit nalunngilaat, kommunimiikkutta Inatsisartuuguttaluunniit aningaa­sartuutissanik isertitassanillu suliaqarnermi suut inuiaqatigiinni pisariaqartinneqarnerpaanersut nalilersuilluarnikkut tulleriaarinerit pisarmata. Matumani Nunatsinni tamatumani Nunatsinni suliffissaqarniarneq tamatigut sallerpaatinneqartarluni, taamaammat siunnersuuteqartut tunngavi­lersuutaat Atassummit paasilluarlugit Inatsisartut ukiamut ataatsimiinissaanut siunnersuuteqartut siunnersuutaasa peqqissaartumik nalilersoqqinneqarnissaat Atassummit piumasaraarput.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Naluneqanngitsutut  Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutigineqartut pingasuusut tunngaveqarput siorna oktoberimi 1999-imi aningaasanut inatsisissap suliarineqarneranut atatillugu Inatsisartunit tamanit isumaqataaffigineqartumik ilaatigut biilit inunnik angallassissutit aammalu snescooterit Nunatsinnut eqqunneqartunut tamanut akitsuutinik qaffaasimanernut. Siorna akitsuutinik qaffaasariaqarneq taamanikkut naalakkersuisuusimasunit sanioqqunneqarsinnaanngitsutut oqaatigineqarpoq, tamatumani Landskarsip isertitassai pisariaqartitat qulakkeerneqartariaqarsi­mammata. Akitsuutinillu qaffaasariaqarnermi isertitassatut naatsorsuutigineqartut aningaasanut inatsimmut ukiunut tulliuttunut isertitassatut naatsorsuutaapput, akitsuutinillu allanngortitsiso­qassappat, isertitassatut naatsorsuutigineqartut ukiumut 8 mio. kr.-it ukiunut tulliuttunut amigaa­tigineqalertussaapput.

 

Taamaattumik maannakkut naalakkersuisuusut Inuit Ataqatigiinniit isumaqatigaagut siunnersuu­teqartunut akissuteqarnermikkut oqaatigimmassuk akileraarutinik aammalu akitsuutinik appaa­nissamut ullumikkut piffissaanngitsoq.

 


Upernaaq manna Inatsisartut ataatsimiinissatsinni aningaasanik tunngassuteqartut oqaluuserine­qartussaapput. 1999-imut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissaanut siullermut siunnersuut  TB 1-imik taasartagarput ilanngaatissat ilanngaatigeerlugit inernera tamarmiusoq 43,5 mio. kr.-it missaanik ajorseriartussaavoq. Taamatuttaaq Landskarsip 1999-imut naatsorsuu­taani takuneqarsinnaavoq aningaasat tigoriaannaat 1998-ip aallartinnerani 1,4 mia.-usut ukiup naanerani 600 mio. kr.-it missaanut apparsimanerat.

 

Soorunami oqaatigineqartariaqarpoq ukiup naalernerani 400 mio. kr.-it nunanut allanut akiitsunut immikkut akiliutigineqarsimanerat. Taamaattumik sapinngisamik akitsuutinik apparsaanissaq tunuarsimaarfigisariaqarpoq. Naluneqanngitsutuummi Inunnik Isumaginninnermut Iluarsaaqqin­nermut Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa Inatsisartunit tamanit 1997-imiilli akuerineqar­toq aningaasanik annertuunik kinguneqarsinnaanissaa naatsorsuutigineqarsinnaasoq, pitsanngor­saataasartummi amerlanertigut aningaasartuuteqarnerulernermik kinguneqartarmata.

 

Pisussaaffilersuinerit Nunatta karsiata ingerlatsinermut aalajangersimasunik aningaasartuuteqar­nerulernissamik kinguneqarsinnaasut aamma tamatumani eqqarsaatigisariaqarpavut.

 

Naalakkersuisut siunnersuuteqartunut akissuteqarnerminni ersarissarpaat inuutissarsiorfiit biilinik inunnik angallassissutinik kiisalu snescooterinik suliaminnut atatillugu atugaqartut aningaasaqarnikkut ilungersunartorsiornissaraluat annertuumik annikillisinneqarmat, tassalu suliffeqarfiit nalikilliliisinnaanerisigut, tassanilu akitsuutitigut aningaasartuutaanerulersussanik akileraarusersuinikkut ilanngaateqarsinnaatitaanermikkut.

 

Naalakkersuisut siunnersuutaannut nassuiaataat ersarissoq paasilluaratsigu aalajangiiffigineqar­tussatut siunnersuutit pingasut pineqartut naalakkersuisunit tapersiinginnerat Inuit Ataqatigiit ilalerparput.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kalaallit Nunaanni Inatsisartut suleriaasianni paragraf 30 imm. 3 naapertorlugu Otto Steenhold­tip siunnersuutaa, tassalu taxanut akitsuutip Inatsisartuni aalajangiiffigineqarnissaanik eqqartor­neqarnissaa aammalu Augusta Sallingip siunnersuutaa, snescooterit biilillu pillugit Kattusseqati­giinniit imatut oqaaseqarfigerussuppavut:

 

Ukiarmi 1998-imi Atassutikkut Siumukkullu naalakkersuisuutitaqarmata Otto Steenholdtip taxanik akitsuutip eqqunneqarneranut akuersaarlugu aalajangiisooqqataasimammat maannalu akerlerluinnaanik siunnersuuteqarmat paasiuminaatsipparput.

 


Taamatut aalajangiisimaneq taxaateqarlutik inuutissarsiutilinnut annertuumik eqquinerlussima­voq, taamaattumik siunnersuuteqartup isummaminik mumisitsinera paasiuminaatikkaluarlutigu, nuannaarutigaarput siunnersuuteqartut maanna paasilersimammassuk inuutissarsiuteqartunut taamatut aalajangiisimaneq eqquinerluttoq.

 

Taamaattumik inatsisit allanngortinneqassatillugit inuiaqatigiinnut qanoq sunniuteqarsinnaanerat  nalilersorluaqqaartariaqarpaat. Kattusseqatigiinniit inuiaqatigiinni atukkanik assigiin-ngisitsineq sutigut tamatigut tapersersornartinngilarput, taamaammat siunnersuuteqartut siunnersuutaat tunngaviatigut isumaqatigialuarlutigu.

 

Aappaatigulli paasilluarsinnaavarput naalakkersuisut akissuteqarnermikkut eqqaasaat, tassalu biilit eqqunneqartarnermikkut akitsuutaat immikkoortikkuminaallissamata biilit inuutissarsiutitut imaluunnit inuutissarsiutaanngitsutut atorneqartarnersut.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniik inassutigissavarput taxateqarlutik inuutissarsiuteqartut ingerlatsinerminni oqilisaaffigineqarnissaat anguniarlugu suliap ataatsimiititaliamut, tassalu Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut suliareqqitassanngorlugu ingerlateqqinnissaa innersuussuti­gigipput, tassami Kattusseqatigiinni isumaqatiginngilluinnaratsigu aningaasat isertinneqarsinnaa­sut atuisut kaasarfiiniit aaneqartassappata.

 

Snescooterinut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqarfigerusupparput:

 

Siuliani oqaaseqaatigut inersuussutigalugit, suliap matuma aamma Akileraarnermut Ataatsimiiti­taliamut ingerlateqqinneqarnissaa nalilersuiffigineqarnissaalu innersuussutigerusupparput.

 

Taamatut oqaaseqarluta suliap Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinnissaa inassuti­gaarput.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Aap, naalakkersuisuutitaqartut massakkut naalakkersuinikkut aqqutaat aqqutigiumasaallu ataatsimut isigissagaanni privatinik, taama oqartarpugut, namminersorlutik ingerlatsisunik, soorlu oqaasii atorlugit Siumup oqaaseqatua oqartoq, tunngavilersuutigineqarlutik ilaatigut aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimanerat ersarissoq takugaluarlugu illersuiumannginnerat naatsorsuutigereersimavarput. Ersarippoq taamatut soorlu namminersorlu­tik atugaalersimammata snescooterit eqqarsaatigalugit.

 


Massakkorpiaq Upernavimmi, Uummannami Diskobugtimilu namminersortunit ingerlanneqaler­poq snescooterit atorlugit pisanik fabrikkimut assartuineq. Tassaapput taakkorpiaat aamma ullumikkut eqqarsaatigisavut, snescooterinut taakkununnga taama naatsumik erseqqissaateqar­punga, Siumup paasigaluarpaa, tungavilersuutigut uaniittut ilungersunartumik atugaqalersimasut, naak inatsisit atortinneqarnerat taama sivikitsigigaluartoq ersarilluinnartumik oqariartuuteqarma­ta ajortoqartoq tassani aaqqinniaqqullugu.

 

Akileraartarnermut Atatsimiititaliamut ajorinngilluinnassavarput ingerlatseqqinneqassappat, siunnersuuteqartuulluni, aningaasaqarnermullu aamma taama ilungersunartumut siunnersuuter­parujussuarnik takusaqartareerluni, ajornakusoortarpoq imaaliallaannavillugu oqassalluni, una akitsuuserussiuk uuma akitsuutaa millisissinnaavarsi, kisianni sulisuutitaqarpugut ataatsimiititali­anik, taakkua suliassinneqartariaqarput, soorlu Siumut oqaaseqartuata oqaatigereermagu, aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimasut eqqarsaatigalugit. Oqaaseq taanna uninngaarfigaara iluatigigakku, aamma arlallit annaanneqartussaapput ullumikkut matussuseqar­tinngilluakkagut, tassa aningaasat eqqarsaatigalugit taama oqarneq uanga iluarisimaarpara, ilumoormat uanga ersarissumik oqannginnama aningaasat sumin-ngaanniit aaneqassasut.

 

Aamma paasinnittumik oqaraluarujoq Siumuminngaanniit oqaaseqartoq, Enoksen, ilisimalluarlu­gugooq, ilaatigut annertuumik inuutissarsiornermi iluaqutigineqartartut, soorlu savaatillit, aalisartut, piniartut taagorsinnarlugit, kisiannigooq amerlavallaaqqaat suli nuannariinnarlugu atorneqartut. Nuannariinnarlugu atuisut eqqarsaatigineqanngillat. Aatsaaqqissaaq oqaatigisakka aalisarnermi, qaleralinniarnermi qanoq pingaaruteqartigisoq assartuinissaq, aalisartup nammineq pisani nammineerluni assartorunnaarlugit, nammineerluni inuutissarsiortoqalerpoq, snescooterit atorlugit assartuisunik. Suliffissanik amerlanerusunik piumanitsinni, taannarpiaq ersarissumik takkuttoq, sooq ilassineqanngila. Uani pineqanngillat nuannariinnarneqartut, siunnersuuteqartoq oqartoq, oqimaatsulerissussuit tamakku pinnguaatissaanngitsut atorlugit assartuineq ingerlanne­qarniarli.

 

Taakkua naatsumik oqaatigalugit oqaatigiinnarlara vandscooterit uangattaaq eqqarsaatigin-ngilluinnarpakka, naammik oqallissumi tassunga atunngillat, taamaattumik taakku toqqavillugit oqatigineqartut illersorneqarnerunissaat uagut kissaatigineruarput. Taamaattumik ataatsimiititali­ami suliarineqarnissaa kissaatigivarput, neriuppugullu taanna ingerlateqqinneqassasoq.

 

Kattusseqatigiit nuannerluinnarput, tassa oqaatsit illersorlugulu assortorlugulu. Ottop isummami­nik mumusitsinera paasisinnaanngilluinnaqqissaarlugu aallarteriarlutik, nangeqqileriallaramik taakkorpiaat pineqartut oqilisaaffigineqarnissaat anguniarumallugu suliap Ataatsimiititaliamut  susassaqarfiusumut suliareqqitassanngorlugu ingerlateqqinneqarnissaa, soorlulu oqaannarsima­galuartut paasilluarparput, Siumup oqaasia, eqqorneqartut uku pillugit ataatsimiitaliamut tunniunneqarniarli, taanna suliffinngoreersoq illersorneqassappat.

 


Taamatut naatsumik oqarlunga kissaatigilluinnarpapara Ataatsimiititaliamut ingerlatseqqinneqas­sasoq.

 

Godmand Rasmussen, Atassut:

Ullumikut tassarpiaavoq Inatsisartut maani tamavitta pinngitsoqarata Nunatsinni suliffissanik ataavartunik ujartuinitta nalaa. Taamaattumik tupigusuutiginngitsuungilara Atassumminngaannit siunnersuut taama erseqqilluinnaqqissaartigisoq ullumikkut partiininngaannit allanit iternga tikillugu taperserneqanngimmat. Pissutigisakka ukuupput: Siullermik Nunarput aningaasatigut qajannaatsumik tummaqqanngilaq, tamanna nassuerutigisariaqarparput, suliffissat ataavartut Nunatsinni ujartorpagut, kukkussaagut inuutissarsiut aqorlaartitsissutigisinnaasaanik aalajangii­soqassappat. Kialluunniit miserratigissanngilaa siornatigut pisarsimasut, tassa aalisartut nammi­nersortut toqussimavagut, tassa avataani kilisaatersortut, akileraarusiinikkut, suli avaarata aamma ingerlaqqinniarsarisoqalerpoq, namminersortut taxatillit naammi ajornartorsiutissaat, tassani aamma annertooq qaqinniarneqarluni.

 

Siumup oqaaseqartuata oqaatigaa, piffissaanngitsoq maannakkut qaffaanissamut, taavalu issualaassavara oqaaseq taanna naatsuararsuummat. ASiumumiit naalakkersuisut inassuteqaataat tunngaviatigut isumaqatigaarput, isumaqarpugut akitsuutip allanngortinneqarnissaannut ullumik­kut tunngavissat siunnersuuteqartumit taakkartorneqartut tunngavigissallugit siusippallaartoq@. Taava aperisariaqarpugut, angallat tippussaajartortoq isigalugu ikiorsissan-ngikkutsigu pitsaasu­mik iliuuseqassuugut?

 

Ullumi uani siunnersuutip erseqqissumik takutippaa taxat taamatut ikiorserfiginngikkutsigit siunissaat ulorianartutut aallarsinnaasoq. Taxat biilitut allanit allaassutaat ulloq unnuarlu taakku ingerlaartuartuupput, taamaattumik aserfallassinnaannerat biiliinarnit allaninngaannit sukkaneru­jussuusarluni. Tassani eqqaangitsoornianngilarput aamma suliffinnik ataavartunik pilersitseqqap­put, akileraarutitigut annertoorujussuarmik illoqarfimmi aamma kommunini isaatitsisuupput. Aningaasanik ullumi ujartuilluta killormut aalajangiisuugut taxat ikiorsernagit unitsikkutsigit. Taassuma kingunerissavaa suna? Namminersortut socialertilissavarput? Nunatsinni karsip aningaasat isaasussaagaluit taava ajoqqusissavagut. Taanna naapertuilluarnerunngilaq, eqqaama­niartigu oqaasinnaaqqammat: Aningaasaq nammineerluni igalaakkut matukkullu iserneq ajormat, aatsaat sulinikkut inuk pilluaatissaminik pissarsisarmat. Qujanaq.

 

Augusta Salling, Atassut:


Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassappat uanga aamma taanna qujarutissa­qaara. Maluginiarpara partiit Kattusseqatigiillu aamma paasisimagaat, malugisimagaat akitsuusii­nikkut aamma eqquineq inuutissarsiuteqartunut annertusimasoq. Taamaattumik isumalluarpunga Ataatsimiititaliami suliaritinneqassappat, tassuunakkut aqqutissamik nassaartoqarsinnaassana­suralugu, isumaqatigiissutigisinnaasatsinnik pitsaanerusumik atugaqarsinnaalernissaat anguniar­lugu. Qujanaq.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:

Tassalu manna tikillugu Atassutikkut taavalu Kattusseqatigiit Ataatsimiititamut, tassa Akileraar­tarnermut Ataatsimiititamut ingerlatseqqinnissamik inassuteqarput, taanna ataatsimiinermi aqutsisup taanna aalajangigassarimmagu uanga tikissanngilara annertunerusumik. Siunnersuute­qartunullu eqqaasitsissutigerusuppara aamma siulittaasup ataatsimiineq ammarlugu oqaasii ilaatigut innersuussutigalugit inatsisiliornermi aalajangigassat eqqarsarluaqqaarluni, pisariaqartu­tigullu innuttaasut, inuutissarsiuteqartut tusarniaavigilluaqqaarlugit, immaqa inatsisiliortartuugut­ta, qaammatit qassikattannguit arlaat maalaavallattorlu inatsisiliagut allanngortittanngikkaluarpa­gut. Kiisalu Atassutip oqaaseqartuanut aammalu siunnersuuteqartut ilaatigut oqarneranut eqqaasitsissutigerusuppara 1999-imi aningaasanut inatsisissaannaq inatsisissakkut aningaasat pisariaqartinneqartut kisiisa matussuserniarneqanngimmata taamanikkut akitsuussiineq eqqunne­qarmat.

 

Inuit Ataqatigiit oqaluttuat ilumoorpoq aningaasanik missingersuusiorfiusunut 2002 tikillugu aningaasat taakkua ikkunneqareerput, taamaammat oqartoqarsinnaanngilaq Atassutip oqaluttua­tut ukioq 99 kisiat pillugu aningaasanik aaqqiissoqartoq, taamanikkut akitsuutit naalakkersuisuu­sut piareersarluakkatut saqqummiummatigit.

 

Soorunami siunnersuuteqartup Otto Steenholdtip ilaatigut oqarneratut inuiaat inuiaqatigiinni maani kikkut biileqassanersut, namminerisaminnik biileqassanersut imaluunniit atorfeqarnermin­ni biileqassannginnersut oqaluuserineqarsinnaavoq, Sovjet Unionikkut, Tyskland Kangillikkunni immaqa pissutsit taamanikkut malinniarusukkaanni, aamma inuit privatimik biilillit arsaajortor­neqassanerput inatsisiliornikkut taxatillit ingerlalluarnissaat angujumallugu. Tamakkua siunner­suummi ersinngikkaluartut itisilerinermini eqqaavai.

 


Kisiannili Siumup oqaluttuanut oqaatigissavara ukua kommunini, kommunit ileqqoreqqusamik­kut snescooterinik atuinermik killilersuinerat ingerlaarfiillu suut snescooterinik ingerlaffigineqar­sinnaanersut, taanna suliaq ingerlavoq, ajoraluartumik kommunit tamakkerlutik tamatuminnga aalajangersakkanik naalakkersuisunut apuussinikuunngillat, uagullu naalakkersuisut, isumagissa­vara taakkua assigiinnerusumik naatsorsuutigineqarsinnaassumillu kommunit namminneerlutik nunataminnik atuisoqarsinnaanerannik aalajangersagaat erngerlugit naalakkersuisuninngaanniit pissarsiarerusukkatsigit aamma Siumup oqaluttuatut pinngortitaq atortariaqannginnatsigu aallaanngilaq silarsuaq unnugu unnuap qeqqanut aserortussaasoq, kingulissagut pinngortitamik atuinermi aamma uagut atuinitsigut eqqarsaatiginngitsootariaqanngilagut, aamma maani vands­cooterit tikinneqarput aamma soorunami pissusissamisoorpoq tassunga suliassamut attuummas­suteqarsinnaasorisat ilanngutilaartaraanni naalakkersuisunut imissutigalugit, tamanna pissuseq qangali Inatsisartuni atorneqarmat ajorinngilluinnarpara.

 

Nunatsinni pinngortitaq nunaaguni imaaguniluunniit nunanut allanut naggorissorsuarnut kiattu­mik silaannalinnut sanilliunneqarsinnaanngilaq, pinngortitaq maani uagut avatangiisigisarput malussarissuusoq, aserorterneqaraangami sivisoorsuarmik ileqquminut ikkunniaqqittarluni.

 

Taamaattumik ataatsimut oqaatigissagaanni ukiarmi oktoberip naalernerani inatsisissatut taanna,  akitsuutinik eqqussineq tassaavoq Inatsisartut ataatsimoorlutik tamarmik isumaqatigiillutik taaseqataaffigisaat, aammalu naalakkersuisut sinnerlugit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq taamani saqqummiutaa sukumiisumik eqqaamavara tunngavilersuutigineqartoq, tassani ilaatigut inuutissarsiutit taakkua eqqorneqanngikkaluarlutik, eqqorneqassagunillu allatigut ilannngaatitigut oqilisaassiffigineqarnissaminnut periarfissaqareer­mata taakkua innersuussutigineqartut.

 

Taamaattumik aningaasat 10 mio. kr.-it pallillugit annertussuseqartut aningaasanik inatsimmiit missingersuusiorfinnilu piissagutsigit taartissaqartinnagillu, taanna oqaluttut arlaqartut oqaatigi­saat innersuussutigalugu ilumoornerassavara ullumikkut taamaaliornissamut ajoraluartumik piffissaanngilaq, piffissaanngilluinnarpoq, ingerlatsisut aningaasaqarnerat imaluunniit inuiaqati­giit aningaasaqarnerat, taakkua sanileriisissagutsigit, ingerlatsisut aningaasaqarnerat isumaqar­punga ilanngaatitigut, aningaasartuutinik ilanngaatitigut, inuutissarsiutinut atorneqarpata, tassuuna aqqutissaat innersuussutigisariaqartoq, aamma tamatsinnit soqutigineqartariaqartoq Godmand Rasmussen ilaatigut toqoraanernik, aalisartunik toqoraanernik oqalunnera isumaqar­punga ingasattajaarnerujussuarmik oqaatsinik atuilluarniaannarluni maangaanniit ullumikkut oqaluuserisatsinnut uniunerusoq ingasattajaarnerusoq, oqaatsit taama sakkortutisut matumani atorneqarnissaat uanga tulluartuutissanngikkaluarpara. Ataatsimiinermi aqutsisutut isumaqarpun­ga tamanna aamma alaatsinaaniartariaqassagipput, angallat tippussaajartortoq aqqutissiuuttaria­qarpoq, suu, imaanngilaq aningaasaq aatsaat sulinikkut pissarsiarineqarsinnaammat massakkut taakkua aningaasarsiorsinnaajunnaavillugit ukiarmi Atassutikkut Siumukkullu akitsuutinik taamatut eqqussimmata Inatsisartunit tamanit isumaqatigineqarsimasut.

 


Ingerlaqqinnissaannut aqqutissaqarsorinarput, aammalu maani taxatillit Nunatsinni amerlaner­paajummata Inatsisartunut ilisimatitsissutigissavara aprilip 14.-iani maani taxatillit peqatigiiffiisa siulittaasui marluk ataatsimeeqqatigereerakkit, illuatungeriilluta aqqutissaasinnaasut inuutissar­siummut tassunga tunngasumik oqilisaataasinnaasut oqaluuserereerpagut, isumaqatigiippugullu illuatungeriilluta aqqutissanik nutaanik nassaarniassasugut, suunukua taxaatillit nammineq nassaariniarsinnaagaat, suunuuku Inatsisartuninngaannit naalakkersuisuninngaannit aqqutissatut tikkuarusussinnaanerigut, junillu naalernerani naapeqqissalluta isumaqatigiippugut. Taamanik­kussamut taxartartut maaniinnaagallartoq isumaat aallaavigalugit aqqutissanik illuatungeriilluta nassaarniaqatigiinissarput isumaqatigiissutigigatsigu.

 

Nuannariinnarlugu inuutissarsiutinullu atuinermut immikkoortikkuminaassusia isumaqarpu-nga Inatsisartunut ilaasortat aamma siunnersuuteqartup paasisinnaassagaat, aamma nakkutilliinerit qanoq annertutigissanersut inuutissarsiutinut atugassanngorlugu eqqussinnarlugu namminersortu­nut tuniniaasarneq, taxatut eqqussinnarlugu akitsuutit akikitsut atorlugit privatinut biilinik tuniniaasarneq akitsuutinik marloriaammik Landskarsi annaasaqarneranik kinguneqartussaammat taanna Inatsisartunut eqqarsaatigilluaqqussavara.

 

Taamaattumik una naggataatigut Siumut oqaluttuata, kisianni aamma oqaatigissavara, inuutissar­siuteqarfiit ataasiakkaat taxatillit, aalisartut, savaatillit snescooterinik atortulersorusuttut, taxanik ingerlatserusuttut isumaqanngilanga toqqorterluta tapiissutinik imaluunniit ikiorsiiniarnernik takutitsivigisariaqarigut.

 

Inatsisartuni piffissanngorpoq inuutissarsiut sunaluunniit tapiiffiginiarutsigu toqqaannartumik tapiissutitut iluarsiissutissanik siunnersuuteqarnikkut tamanna aaqqinneqartariaqartoq, una ersinngitsumik sanioqqunneqarsinnaasumillu Landskarsip isertitassamigut annaasaqarnissaanut aqqutissiuineq isumaqanngilanga Inatsisartut suliassarigaat pingaarneq.

 

Kiisalu vandscooterinut tunngatillugu Siumut oqaluttua neriorsussavara naalakkersuisunin-ngaanniit atortulersuutip taassuma qanoq annertutigisumik Nunatsinni atugaalersimanera, sutigullu killilerneqarsinnaanera naalakkersuisuninngaanniit alaatsinaassagatsigu misissuiffigis­savarput, aammalu tassani pinngitsoornani kommunit toqqaannartumik qanimut avatangiisimin­nut oqartussaasut ilisimaarinnittullu pinngitsoornagit qanimut suleqatiginiartariaqassavagut.

 

Hans Enoksen, Siumut:

Qujanaq, uani oqaatitsinni ilaatigut issuarneqartuni uteqqilaasavara, tassalu siunnersuuteqartut isumaat tunngavigalugit taanna oqaaseq anippara, imaanngitsoq Nunatta aningaasaqarnera tunngavigalugu oqaaseq ilusileriga, tassalu ilaatigut aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimanerat, taanna siunnersuuteqartut aallaavigimmassuk, taanna oqaatigaarput.

 

Tassa snescooterinik biilinillu pisigunik akitsuutaat pingitsooratik akileraarutitigut ilanngaatigi­sinnaavaat, aamma ilanngaatigisarpaat, taavalu toqqaannartumik taanna namminneq kaasarfim­mininngaanniit malugissanagu, taanna ersarissumik Atassutikkormiunut paaseqquarput.

 


Privatinik illersuisimagussi ukiup affaa matuma siornatigut maani oqaatigisareersimassagaluar­parsi oqarlusi, uagut tassunga isumaqataanngilagut. Akisussaassuseqartumik oqaluttarfik manna atorneqartariaqarpoq, asuli qineqqusaarnertupajaaq atornagu, piffisami taama sivikitsigisumi isummat illuatungerluinnaanik saatinneqarsinnaappata tupinnarluinnarpoq qanoq pisoqarsimasin­naanera Atassutikkut nammineq nassuiarsinnaasavaat, imaannerpoq immaqa tamakkununnga iluareqqusaarlutik allatullu saqqummiusseqattaarnertut atorniarsimasinnaagaat.

 

Inuit assigiimmik pineqarnissaat aamma inuutissarsiortut oqimaatsunik atuisut kikkuuppat? Uanga umiatsiaararsortuullunga oqaannarsinnaavunga, uanga inuutissarsiorama ilungersunartu­mik, taava snescooteritaassaanga akileraaruteqanngitsunik. Soorlu tamakkorpassuit nalliussuler­pata, taava killiliiniarneq sumiilissava, naggataatigut paatsiveerulluinnarnermik kinguneqartus­saasaaq.

 

Taavalu kommunit snescooterit pillugit apuussereersimasut isumaqarpunga utaqqinerat naamma­lersoq, assersuutigiinnarlugu uagut Sisimiut kommuniani ukiut arlalinngorput naalakkersuisut qisuariarnissaat utaqqillugu. Patsisigineqarsinnaanngilaq kommunit allat qisuariarumanngitsut, kommuit nammineerlutik aaqqereersimasut utaqqisinneqarnissaannut. Taamaammat innersuussu­tigissavara taakku piaartumik aaqqinniarneqassasut.

 

Taavalu Godmand Rasmussenip oqaasiinut, kilisaatit toqorarsimagigunngooq, isumaqarpunga taamaattoqanngitsoq, tassami massakkut nalunngilarput pisassat ima killeqartigilersimasut allatut ajornartumik ikilisaasoqartariaqarluni, aammalu taanna aalisartut peqatigilluinnarlugit aaqqis­suunneqarsimavoq.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:

Uagut Atassummiit qunuginngisaannarparput kukkusimalluta misigigutta, taava piaartumik aaqqinneqarnissaa aamma pisussaaffigisariaqarparput. Sumummi iluaqutaassava nalunngereera­luarlugu inuutissarsiortunut atuisunut ajoqutaasoq, aatsaat ajorsiivippat aaqqiiniassagaluarutta, taava tassani inuiaqatigiit aningaasaataat atoreerlugit taamannak, aaqqinniartassagaluarutsigit siunissami akissaqanngilagut.

 

Takoreerparput Nunatsinni taxanik inuutissarsiuteqarneq innuttaasut pinngitsoorsinnaanngilaat, aamma erseqqissumik oqatigereerparput mittarfissat nutaat atulerpata ullumikkut ilaasut angal­lannissaannut avannaani Upernavimmi Uummannamilu naammattunik taxaqarnersoq. Uanga suleqataaffigisinnaanngilara takornarissanik qammaalluta, takornarissat nammallutik hotelinut ingerlassappata, tamanna tulluartuunngilluinnarpoq, aamma eqqarsaatigisariaqarparput taxat ullumikkut atugaanerannut soqutiginninneq annertusiartorpoq, ilaatigut Inatsisartut angunia­garimmassuk takornarissat amerlanerusut Nunatsinnut tikittalernissaat.

 


Taamaattumik torersumik angallanneqartarnissaat anguneqassappat pinngitsoorneqarsinnaanngi­laq taxat sapinngisamik akitsuutitigut oqilisaaffigineqarnissaat. Aamma mittarfissat taakkua oqaatigisakka atulerpata, tassaasaaq tassani taxanik nutaanik pisariaqartitsineq annertusisussaa­voq, eqqussinermi marloriaat akitsuut taanna avalliunerusuni imaaliallaannarlugu pissarsiarine­qarsinnaanngilaq, aamma Nuummut sanilliunneqarsinnaanngillat Upernavikkut Uummannakkul­lu, Nuummiut pigissaartorsuupput, taamaattumik aaqqiinissaq pingaartumik ajornartorsiut taanna ajornerusumik kinguneqalertinnagu aaqqiinissaq Atassummiit pisariaqartipparput. Aamma oqaatigereerparput partiimit kisiartaalluta siornaak taaseqataasimavugut, peqqutigalugu akisus­saassuseqartumik Siumukkut suleqatigigatsigit. Aamma tulluartuusinnaanngilaq Siumup oqaluttuatut suleqatigalugit atsioqataaffigisimallugit Naalakkersuisut siunnersutaat akerliulluta taaseqataaffigissagutsigu, tamanna aamma akisussaassuseqartumik Inatsisartuni sulinerunngilaq.

 

Uani pineqartut nalilersueqqinnisamik kissaateqarnitsinnut, aningaasarpassuunngillat, tassani taamaallaat misissorneqarnissaat eqqarsaatigaarput, taxat kisimik Nunatsinnut tikisinneqartut taavalu snescooterit inuutissarsiornermut atorneqartussatut akuerineqarsimasut, taava taamaalip­pat Landskarsip aningaasat pisariaqartitai ikilissapput, taamaalilluni aamma immaqa akileraaruti­tigut isertitassat qaffasinnerulissapput. Qujanaq.

 

Augusta Salling, Atassut:

Oqaaseqaqqissamaanngikkaluarama kisianni oqallittut ajornaqaaq aamma nutaanik saqqummer­toqaraanngat kisiat oqaaseqaqqilaarluni, allatut ajornaqaaq.

 

Nutaajuvugut, aamma uanga taqitinniarneqarusunngilanga qaammatialunnguit matuma siornati­gut aalajangerneqarsimasoq saqqummiuteqqissallugu. Isumaqarpunga pisussaasugut isumaqarut­ta aalajangerneqarsimasoq innarluuteqartoq aammalu iluarsiivigineqartariaqartoq saqqummiutis­sallugu. Oqarfigineqartariaqanngilagut misigitinniarneqartariaqanngilagut taamaaliortariaqann­gikkaluartugut nutaajuallaaqqimmat aalajangersimaneq, malugiallakkaanni ajortoqartoq aaqqin­niarlugu suliaq aallartinneqartariaqarpoq, aamma uanga taamaaliortuarnissara eqqarsaatigaara.

 

Oqaatigineqartoq akileraarutinik annertuallaamik annaasaqarnissaq, illuatungaani namminersor­tut tamanna ilanngaatigalugu annaasaqaatissaat annikitsuaraassasoq. Imminnut ataqatigiinngillat, 10 mio. kr.-it isertinniarlugit, namminersortullu annertunerusumik malugissan-ngikkaat. Taa­maattoqarsinnaanngilaq, pissutigalugu namminersortup akileraarutitigut ilanngaatigisinnaavaa taamaallaat, apeqqutaalluni qanoq akiliisarnerluni imaqa 40, 41, 42, 43 %-i, sinneralu nammineq akilissavaa, aamma aajuna ajornartorsiutit annerpaartaasa ilaat, tassa  pisiarileruniuk akileqqaar­tariaqarpaa tamaat, aatsaat ukioq imaalippat aatsaat ilanngaatigisinnaalissavaa, taamaalillunilu ajornartorsiut aamma tassani takkuttarpoq, ilungersorlutik inuusutissarsiorniartut tassuuna oqimaatsumik atugassaqartinneqalertarput.

 


Nuummi taxatillit amerlaqaat, taakkulu tusarniarneqarsimapput. Tusarniarneqartariaqarput sinerissamiittut aamma, atugarisaat taakkua ilaatigut ajornartorsiornartorujussuuvoq. Aqquserngit ajortorujussuupput sinerissami, nalunngilarsi malugisarparsi, atugarisaat taakku ajortorujussuup­put, biilit iluarsarneqarnissaannut aningaasat amerlanerungaartut atortariaqartarpaat, taamaattu­millu aamma inukinneruvoq, taamaalillutillu isertitassaat annikinnerusarlutik. Taakku tusarniar­neqartariaqarput suliassami uani pinngitsoornani.

 

Biilit assartuutit akileraaruserneqarsimanngillat, imaluunniit akitsuutaat qaffatsinneqarsimanngi­laq. Kisianni taxat akitsuutaat qaffatsinneqarpoq. Massakkut oqaatiginiarneqarpoq oqaluttut ilaannit tapiissutitigut aaqqinniarsinnaanngilagut, tapiissutaanngilaq, akitsuunnuna ikkunneqarsi­masoq peerniarneqartoq, taamaattumik allatut nipilersorniartinneqartariaqanngilaq. Aamma uani taamatut saqqummiussinitsinni ileqqorissaartuusaarniaannarluta imaluunniit qineqqusaarniarsara­luta iliunngilagut, uagut Inatsisartunut qineqqusaarnikuuvugut, ajorsorisagut aaqqikkumallugit aammalu sulissutigiumallugit, taamaattumik saqqummiussaqarpugut.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup taakkartorpaa aningaasartuutit isertitagullu naligiisaarniar­lugit aaqqiisariaqarsimasut ukiaq manna. Aningaasaqarnerpununa isumaqarpunga sooruna taxatillit taamatut eqqorsimagigut, Nunatsinni aningaasatigut aqutsisinnaaneq sukumiisumik ingerlanneqarsimanngimmat, ukiut tamaasa qanorsuaq tillĉgsbevilling 1-i, 2 ingerlattarpagut. Aqaguagu tillĉgsbevilling 1-i aallartissavarput, millionit qassit ujartussavagut, immikkoortorta­qarfiit, naalakkersuisoqarfiit qassiuppat, sooruna taamakku aningaasatigut aqutsisinnaangillat, direktĝreqarput, aningaasaqarnermut pisortaqarput, afdelingimi pisortaqarput, qanoruna naatsor­suisinnaasut tamakkua.

 

Tullianik kikkut eqqortissappat, ukiamut, taxatillit eqqoreerpaat, kikkumi tullinguutissappat. Isumaqarpunga aningaasatigut aqutsineq tassuuna sukumiisumik aaqqinniarneqartariaqartoq. Eqqartortussaavagut erniinaarannguaq Diskokkut 30 mio.-it sinnerlugit naalakkersuisut kukkus­sutiminnik massakkut matunialerpaat, taxatillit eqqorlugit, taamatut massakkut pisoqarpoq. Isumaqarpunga aningaasaqarneq taanna sukumiisumik aaqqinniarneqaqqaartariaqartoq, aamma oqarsinnaanngilagut innuttaasut nammineq kaasarfimminninngaannit taakku akilersinnaagaat, kommunit namminneq ataasiakkaarlutik taxat takstii aaqqissuutarpaat, taamaattumik massakkut taxat sineriammiittut qissimissinnaavagut sumi taxat pitsaaneruppat.

 


Oqarsinnaavunga taxatilit massakkut taxanik akikinnerpaanik pissarsiniartarput 100.000-it sinnilaarlugit akilinnik, 200.000-inik akilinnik pissarsisinnaanngillat, aqquserngit taamaatillugit, akitsuutit taamaatillugit. Isumaqarpunga pisariaqartoq taakku arlaatigut aaqqiivigineqarsinnaa­nissaat misissuiffigineqartariaqartoq aammalu isumaqarpunga pingaaruteqartoq kommunit tassuuna aamma tusarniarneqartariaqartut Augustap oqaatigisaatut. Kommunit aamma taakkuup­put aningaasatigut annertungaatsiartumik taxatilinninngaaniit pissarsisartut, taamaattumik kommunimut aningaasatigut naleqarpoq, Landskarsimut naleqarpoq.

 

Taamaattumik skattitigut isertitassat appassanngippata isumaqarluinnarpugut tungitsinninngaan­niit tamakku aamma misissuiffigineqaqqaartariaqartut imaluunniit naliliiffigineqaqqaartariaqar­tut, taamaattumik neriutigaara Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut saqqummiunneqartariaqar­toq imaluunniit eqqartorneqarumaartoq massakkut taakku taakkartukkagut. Qujanaq.

 

Otto Steenholdt, Atassut:

Isumaqarluinnarpunga taxaaatillit akilersuinerat aamma qiviallattaarneqarsinnaasoq tamarmik naatsorsuusiortarmata taamatut ingerlatsisimanertik pillugu. Tassuunakkut qularnanngilanngilaq aamma oqilisaaffigineqarsinnaasut taamatut akiligassaat akilerneqarnialeraangata, aamma taxaateqarsimasoq taxaatini pisoqaavallaalersoq tuninialerunikuk qanoq akilersissaneraa soor­luunna aamma ajornassanngitsoq tassani pisiarisimagaa imaalillugu, tunissaguniullu imaalissa­soq ajornaquteqartussatut isigineq ajornaqaaq.

 

Politikkerit imaluunniit Inatsisartut silarsuarmi sumiikkaluaraangamilluunniit oqallorissuseq nuannarineqassutigisarpaat, uparuarneqassanngilaq Atasssumminngaanneersoq oqaatsinik atuilluarniaannarluni maanngaanniit oqaluttoq, naamik tassa aatsaat nuannersut inuit oqallorissut, tassa silarsuarmi politikkerit piumaneqarnissaat. Isumaqarpunga Atassut tassuunakkut  tulluusi­maartariaqartoq naalakkersuisuninngaanniit ilarput taamatut nalilerneqarmat, ingerlaassaaq.

 

Aamma ajuusaarnarpoq naalakkersuisup oqaluttuussimanngimmatigut sunaaffa Hans Enoksenip  oqaatigisaa eqqorneqarsimasoq sakkortuumik aaamma nalligigaluarlugit taamaattoq ikiorumann­gisai, sunaaffa aamma namminneerlutik naalakkersuisumut pulaarsimapput, oqaatigiartorlugu eqqortuunngitsumik pineqarsimanertik. Nuummiuugaluarput kisianni takussutissaavoq eqqorne­qarneq annernartoq apuunneqarsimasoq, neriuppunga oqaloqatigiinnerit ingerlaqqissasut tassaniinnaanngitsoq kisianni aamma ataatsimiititaliami. Makkua pasilliinersuit uuma pisiareri­aruniuk allamut tuneriaruniuk imaassaaq akikinaarnangu akisunaakuttoorlugu tunillarumaarpaa. Tamakkua maanngaanniit anillatsinneqarnissaat tussarnersuunngilaq. Hans Enoksen tupigivara makkuninnga Augusta Sallingip oqaatigeriigai uteqqissanngilakka. Qineqqusaarnikkut iluareqqu­saarnersuit allallu inissaminniinngillat Sisimiormiut utaqqisaat tassaanngilaq akitsuutip millisin­neqarnissaa, utaqqikatappusigooq, kisianni taanna pinngilaat allarluinnaapput Landstingimi oqallisigisartakkavut normulersorneqarnissaat allallu ilanngullugit.

 


Oqalliserput tassaavoq akisuallaaqqaat, namminersorlutik ingerlaartut taakkua aqqutissiuunne­qartariaqarput, inuutissarsiutitik iluamik ingerlatissagaat, tassami pitsaasumik ingerlatissappas­suk, umiatsiaararsortunngooq aamma snescooterertaarsinnaasut, arraa ullumikkut taxanik atuinerpaasut Nuuk manna qiviassagaanni immaqa aamma Sisimiuni, tassaapput umiatsiaararsor­tut, pisannguaminnik kalaaliminernik tuniniaavinnukaassinialeraanngamik, tassaanerupput uatsinninngaanniit taxarnerpilorujorujussuit. Tassa oqaatigisarput, eqqorneqartut tassaangillat aningaasaatilissuit, kisianni tassaanerupput aamma pisaminnik tunisisariaqartut, akikinnerusunik  akissarsiakinnerusunik taasakkagut. Kilisaatit tikissanngilakka, taanna annertuallaamik oqallisi­gineqarsinnaammat.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Tassa siullermik tupigisassaanngilaq Otto Steenholdt aammattaaq Augusta Salling siunnersuute­qartutuut siunnersuutertik sakkortuumik illersormatigik, taanna tupigisassaanngilaq, kisiannili siunnersuuteqartunut aperisariaqarpugut, tassami naalakkersuisut akissuteqaataat iluamik misissoraanni, tassani takuneqarsinnaavoq allannguisoqassappat 8 mio. kr.-it annaaneqartussaa­sut.

 

Taamaattumik aamma siunnersuuteqarnermi isumaqarpunga pissusissamisoortoq siunnersuute­qartut aperissallugit  taakkua 8 mio. kr.-it suminngaanniit pissarsiarineqassanersut. Isumaqarpun­ga oqaannartorqarsinnaanngitsoq ataatsimiititaliamut taakkua ingerlanneqartariaqartut, pissutiga­lugu Naalakkersuisut akissuteqaamminni kisitsisit assigiinngitsut ersarissorujussuarmik saqqum­miutereernikuuvaat aammali ataatsimiititaliami isumaqarpunga suliakkerneqarsinnaanngitsugut aningaasat suminngaanniit annaanneqartussat ujartornissaat oqatigineqarsimanngimmat.

 

Akisussaassusilimmik Nunatta karsia ingerlattariaqarmat Inatsisartut tamattaalluta soorunami  pisussaaffigaarput aammali ilaatigut Kattusseqatigiinniit oqaatigineqartut oqaaseqarfigilaasa­gaanni saqqummiinitsinni ilaatigut TB-1 eqqarsaatigiinnarlugu 43 mio.-it sinnerlugit qularnann­gitsumik Inatsisartuni ujartorneqartussaassapput, ilaatigut isertitat aammali aningaasartuutissat oqimaaqqatigiisinneqarnissaat anguneqassappat.

 

Taamaattumik siunnersuuteqartunut apererusunnarpoq, tassami Akileraartarnermi Ataatsimiitita­liami ilaasortaasugut paaserusussagatsigu suliakkerneqarnitsinni suut ujartussallugit, isumaqar­punga siunnersuuteqartut tassuunartaatigut aperisariaqarigut.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Tassami oqallorissaarneq, oqallorissut uanga aamma inuit nuannarisorsuuvakka, ilumoorpoq kisianni oqaatsit atorniakkat aalisartunik toqoraanernik oqaluttarfimmiit maani atorneqarmata apeqquserneqarsinnaavoq taanna uanga isumaga najoqqutaralugu, taanna uanga nammineq isumagaara, naalakkersuisut imaanngilaq isumagigaat.

 


Inuussutissarsiortut Inatsisartut inatsisiliaannik eqqugaassappata eqqortuusorinanngitsumik, aqqutissarsioqatigissallugit Inatsisartut - naalakkersuisut piareersimagatta, taamaaliorpugut, aamma taanna Jakob Siverthsenimut oqaatigissavara inuutissarsiortut Inatsisartut inatsisiliaannik eqqugaasutut, eqqunngitsumik eqqugaasutut misigisimammata, uanga pisussaaffittut isigisima­vara eqqartuusissuserisuata naatsorsuuserisuatalu kalerrimmannga, taava taxaatillit takkua pisussaasui siulittaasui aggersassallugit, paaseqatigiinniarneq aallartittariaqarmat, taava maann­gaanniit oqaluttarfimminngaanniit inatsisiliap atuuttup atorunnaarsinniarneqarnera imaluunniit allanngortinniarneqarnissaanut suliniutit takkummata; taanna isumaqanngilanga pisussaaffigalu­gu Inatsisartunut oqaatiginissaa, aamma oqaatigereeraluarakka siunnersuuteqartup  aappaa Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt isumaminik allanngortitsinngitsoq paasinarpoq, taava sumik iluaqutaasimassava aallaqqaataanit oqarsimagaluaruma, taakkua oqaloqatigalugit aallar­tereerpunga.

 

Aammalu siunnersuuteqartup aappaanut Augusta Sallingimut ajoqersuussineranut oqaannassuun­ga maani taxaatillit toqqaannartumik ornimannga oqaloqatigivakka, taavalu isumaqatigiissutigi­sarput tassaavoq avissaartinnata qaammatit marluk misissuissuugut, taakkua taxaatileqatitik sinerissamiittut misissuiffigissavaat oqaloqatigissavaat, atukkasi qanoq ittuuppat, qanoq ililluta ataatsimoorluta aaqqiiniarsinnaavugut inatsit immaqa allanngortin-ngikkaluarlugu.

 

Una allaanngilaq taxanik Nunarput taxaataarutinniarneqartoq Inatsisartut ukiarmi aalajangernera­tigut. Akitsuutit taakkua allatigut ingerlataqartuniit allatigut artornannginerusunngorlugit aaqqinniarneqarsinnaammata oqaatigineqareerpoq, tamanna ingerlatsisut aamma arajutsisimann­gilaat, ingerlatsinerminni allatut akikillisaanniartariaqarput, aamma taanna arajutsisimanngilaat, isumaqatigiissutigisatta tamakku ilagivaat.

 

Akileraartarnermut Pisortaqarfik pisariaqartitsinerput najoqqutaralugu naatsorsuutiminnik naleqqussaanerminni atussagaat isumaqatigiissutigivarput, taamaammat imatut inuusutissarsium­mik piuneerussiniartutut maanngaanniit oqaluttarfimminngaanniit oqalunneq ingasattajaarneru­jussuartut uanga oqaatigerusuppara. Kiisalu Atassutikkut oqaaseqartuata, ilaatigut oqaatigimma­gu ukiarmi taaseqataasariaqarmallutik, tassanilu naalakkersuisooqatigiisimasatik taamanikkut pisuutillugit. Partiit namminiussuseqarpugut tamatta, partiit namminiussuserput atorlugu oqaluttarfimminngaanniit maangaanniit isummernissarput akisussaaffigaarput, suleqatigisimasat pisuutissallugit akimaappallaaqqaaq pissutiginiarsarissallugu taanna.

 


Aaqqiissutaasinnaasut taxat eqqarsaatigalugit, aaqqiissutaasinnaasut ilagisinnaasaattut misissuif­figeqatigiikkumalluta taxaatillillu isumaqatigiissuterput tassaavoq eqqussinermik akitsuumut taarsiullugu motorafgift, biilinut atornera sunut najoqqutaralugu akiliisinnaaneq aamma misissu­gassatta ilagivaat, taamaammat Inatsisartut pisarissersunngikkaluarlugit Inatsisit atuutereersut iluanni aaqqiissutaasinnaasut siullermik uagut naalakkersuisuninngaanniit aqqutissat aqqusaar­torniaqqaarsimavagut.

 

Akitsuutinut una Augusta Sallingimmut siunnersuuteqartumut oqaatigissavara akitsuutinut akiliisussaajunnaarlugit inuit ataasiakkaat atuisut ataasiakkaat sumut atuinerat najoqqutaralugu, taannaanaq pinnagu tapiissutinik tunniussisoqarniarpat, ersittumik inuusutissarsiortut tapissute­qarfiginissaat siunnersuutigineqarsinnaasoq.

 

Snescooterit maaniipput atorneqarlutik, immaqalu aamma peersinneqanngisaannassapput atorunnaarsinneqanngisaannassapput, aamma taanna siunertarineqanngilaq ukiarmi Inatsisartut akitsuusiiminerneratigut, illuatungaatigulli akileraartarnikkut inatsisikkut periarfissillugit ilanngaatiminnik atuisinnaanerat.

 

Kiisalu Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqartumut, tassami aningaasanik aqutsilluarneq Inatsisartut naalakkersuisullu, Inatsisartut aamma aningaasanik atuinissamut imaqartunik siunnersuuteqartarnerat ilaatigut taanna massakkut uanga aningaasaqarnermut akisussaasutut, naalakkersuinikkut akisussaasutut, Naalakkersuisuni pisussaaffigaara Naalakkersuisut aamma ilisimatittuassallugit Nunatta aningaasaqarnera qanoq innersoq. Aningaasaqarnermut Ataatsimii­titaq qanimut suleqatigissallugu oqaloqatigalugu aallartereerpugut.

 

Taamanikkut patsisaasoq Mogens Kleistip immaqa aamma arajutsisimasariaqanngisaa tassaavoq 42 mio. kr.-it peqqinnissaqarnikkut ingerlatsinermi sinniisimavugut, taannalu Inatsisartut kisimiillutik pisuussutigineraat uanga apeqquseruppara, unammeqatigiinneq nunat tamat akornanni atugarliortitseqaaq maani, Norgip avannaannit allaat Jyllandip kitaanigooq nakorsassa­qarnikkut atugarisat ilungersunartorujussuupput, kiisalu Disko ukununnga snescooterinut biilinullu eqqussanut akitsuusiinernut Disko eqqartorneqanngilaq.

 

Disko siulersuisoqarluni selskabimit ingerlanneqarsimavoq, taannalu suliassaq annertunerusumik oqaaseqarfigissallugu pisariaqanngilaq, misissuiffigineqarnissaa taassuma ingerlanneqarsimasup sukumiisumik misissuiffigineqarnissaa naalakkersuisuninngaanniit tamanna avammut tusarliu­tereeratsigu.

 

Kiisalu kommunit taxarnermut akiliut oqartussaaffigaat, ilumoorpoq, suut tamavimmik Inatsisar­tuninngaanniit aaqqinneqarsinnaassutut isigiuartariaqanngilagut, kommunit taxat akiliisitsiner­mut uutuutikasiata taassuma aallartittarnerani aallaqqaataasussaq aningaasaq qanoq angitigissa­nersoq kommunit aalajangigassaraat, taava tassanngaanniit qanoq akuttutigisumik qanorlu akulikitsigisumik qanoq ingerlassanersoq taanna aalajangigassaraat, taamaammat aamma aqqutissaq tassaniippoq, taanna Mogens Kleistip nammineq eqqaavaa.

 


Siullermeerinninnermi paasivara Kattusseqatigiit assigiinngisitsinissaq atuisunut kikkunnut assigiinngisitsinissaq piumanngikkaat, massakkut aappassaaneernermi oqaaseqarnerani oqaasii tassunga naleqquttuunersut apeqqusilaarusuppakka.

 

Unalu Otto Steenholdtimut oqaatigissavara, taxa pisoqalippat tassaqaana akissarsissutaasinnaa­nera annertungaassava, aap, taanna ilumoorpoq, kisanni kina oqarpa taxatut akitsuuteqan-ngiusattumik eqquteriarlugu aqagu privatimut tuniniarneqassappat. Oqarsinnavugut pasilliineru­voq tamanna, kisianni nakkutigisariaqarpoq, inatsisilioraanni malitsinneqarnersoq inatsit nakkutigisariaqarpoq, nakkutilliinermi aningaasartuutissagut qanormita angitigissappat.

 

Taavalu naggaterpiaatigut, snescooterit  normulersorneqarsinnaannerat, normupladelersorneqar­sinnaanerat taanna suliassaq qangali naalagaaffiup susassaqarfia ingerlavoq, aamma Otto Steenholdti folketingimikaallarami, naluara taanna Inatsisinik Atortitsinermut tappavani Angal­lannermuulluunnit Naalakkersuisumit ministerimut qanoq paasiniarsimaneraa, sooq taanna kinguarsarneqartuaannarnersoq.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu tassa tullinnguupoq aappassaanik oqaaseqassalluni partiit oqaaseqartuisa avataatigut aammalu siunnersuuteqartut avataatigut tassa Godmand Rasmussen, Atassumminngaanniit, kisiannili oqaaseqartussaq oqaaseqartinnagu eqqaammaqqussavara, aamma oqaatsit mianersuut­tassaammata, oqaatsit kusanartutut oqaatigineqarsinnaanngitsut maangaanniit aninneqarnissaat, pingaartumik oqaluttarfimminngaanniit mianersuuteqqissaartariaqaratsigit.

 

Una isumaqatigiissutigisinnaasagunnarsimavarput, oqaaseq una: AAalisartunik toqoraaneq@, taanna isumaqarpunga maani naleqqutinngitsoq atussallugu, kisiannili imatut nipeqarsimasuup­pat, imatut aninneqarsimasuuppat: AAalisartunut artukkiisumik iliuuseqarneq@, taava immaqa taanna oqaaseq maanngaanniit aninneqartussatut akuersaarneqarsinnaassagaluarmat, kisianni erseqqissartariaqarpara oqaatsit mianersuutilaassagatsigit oqaluttarfimminngaanniit taakkua aninneqartussat. Taanna sakkortuallaaqqaaq oqaatigissallugu AAalisartunik toqoraaneq@, taamatut Inatsisartut  iliuuseqanngisaannarput aamma iliortussaatitaanngillat.

 

Taavalu Godmand Rassmussen takanna.

 

Godmand Rasmussen, Atassut:


Siullermik qujaffigissavara Inatsisartut siulittaasuata taamatut mianersoqqusinera, tassa oqarsin­naavunga Inatsisartut ataatsimiittarnerat malittarisarsimaqaara. Uani toqqusassineqareerlunga oqaluttarfimmut qaqeqqaarnera akueriuminaatsippara, aamma sakkortoorujorujussuit oqaatsit atorneqartartut tusartarsimavagut, taava kisianni taanna utoqqatsissutigivara, oqarliornermik kinguneqarsimasinnaavoq, immaqa imaassimasinnaagaluarluni: AAalisartunik ipiorartitsineq@ imaluunniit tassani atorunnaar... tassani aamma nammineq paasisinnaavarsi kalaallit oqaasii paasineqasinnaapput.

 

Qaqininnut tunngavigivara, aappassaanik uunga inisseqqilaarninnut, tassa assorujussuaq tupigu­sukkama, isumaqaraluarama Inatsisartunut qinigaasimallunga, aamma ilissi, tassami ima paasisarakku Inatsisartut tassaasut inatsisiliortut. Inuup, uanga oqaaseq atortarpara, inuup ataqqinaataa tassaavoq kukkunerminik nassuerutiginnissinnaagaangami. Uani erseqqilluinnartu­mik oqaatigineqarpoq qaammatit arfinillit matuma siorna taanna aalajangerneq pisimasoq. Taava aperisa, Inatsisartut inatsisiliortuuppat naassaanngitsumik atuuttussamut, kukkussuteqarsimatillu­ta arlaatigut aaqqeeriarneq inatsisitigut periarfissaavoq.

 

Uani eqqartorneqartut, Nuuk eqqaaneqatsiarmat aamma nuannarivara naalakkersuisup oqaatigim­magu, taakkua taxaatillit sineriammi paasiniaaniartut, kisianni erseqqissumik uanga sineriak angallavigisaqigakku oqartariaqarpunga, illoqarfippassuarni taxat ullumikkut ipinikuupput, taxaateqarneq tamarmi amerlasoorujussuartigut ajutooreernikuuvoq. Tassalu taassumap suli erloqinartoq angusussaavaa, ullumikkut takornariaqarnerup nalaani oqallinneq isumaminik ajunngeqisoq, kisianni taxat tungaatigut ajornartorsiut pilerpat, taava nittarsaassineq qanoq paasisariaqalissava.

 

Aallariartortalissagutta, Sisimiut eqqarsaatigalugit timmisartoqarfik ungasippoq, kuffertigut aamma nammattalissagutsigit taxat unippata aamma kiattumi pikkunaaluttassaqaaq, pingaartu­millu anerlersumi. Neriuppunga taanna ullumikkut partiit aalajangernerat eqqarsaatigilluaqqis­saartariaqartoq, imaanngilaq anneruniarnerinnarmik nipilimmik taama oqalunneqartoq. Aammalu oqartoqarpoq ilaatigut siunnersuutinik taartissaasinnaasunik ujaasisoqaqqullugu. Oqarta uagut  massakkorpiaq uagut nutaajuvugut, taanna kisianni taqissutiginavianngilarput oqaluttarfimmi nutaatut qinigaanerput, nalikinnerusutut immitsinnut isigineqaatigilernavian-ngilarput.

 

Isumaqarluinnaqqissaarpungqa ullumikkut selskabit ingerlanneqarneri Namminersornerullutik ataani aamma qularnaveeqquserneqarlutillu isumannaallisakkamik tunuaniittoqarnerata ataani, ullumi aamma misissuisoqassappat assut nuannissagaluartoq, ilami kalaaleqateqannguatsiarpugut ullumikkut aningaasarpassuarnik akilersorneqartunik ukiumut aningaasarsiaqartitaasunik.

 

Aningaasanik ajornartorsiorsimaqigutta tamakku ilaatigut immaqa qissimigaarsinnaaneri aamma ilaatigut misissueqqissaarnikkut soorlu anguneqarsinnaassagaluartut. Piffissaq sivikimmat tassunga killiinarpunga, qujanaq.

 

Anders Andreassen, Siumut:


Tassa oqaaseqarnianngikkaluarama, kiisa aamma oqaaseqarniartunut ilanngutiinnarpunga. Tassa siornatigut aamma naluneqanngilaq qineqqusaarnerup nalaani aamma taannarpiaq uanga saqqummiussimavara, imaluunniit qineqqusaarutigisimavara, tassa akileraarutinut tunngasoq.

 

Kisiannili paasigakku assut nuannaarutigaara naalakkersuisut maannakkut oqilisaassiniarlutik suliniutertik aallartereersimagaat, taamatut paasinnikkaanni aamma malartaasiinnarneq ajorna­qaaq, atagu oqilisaassitsiniarnerit qanoq inerneqassanersut takulaartigu, aammalu uani siunner­suutigineqartuni tamani allassimavoq ukiakkut ataatsimiinisamut siunnersuusiortoqassasoq, imaluunniit saqqummiussisoqassasoq, taamaattumik ullumikkut oqallisigalugu taamatut pigalu­arutta inernavianngilarput, aamma soorlu  Aningaasaqarnermut naalakkersuisoq oqaaseqareer­soq, taxaatillit oqaloqatigalugit aallartereersimavai taavalu aamma taakkua misissuereerpata aamma naliliinerit pitsaasut tunuliaqutarissaarlutalu aalajangiinissamut taakku tunuliaqutariu­maarpagut.

 

Isumaqarpunga taakkua aamma periarfissinneqartariaqartut taamatut misissuinissaat.

 

Taavalu aamma Inatsisartut aningaasaqarniarnerput eqqaaneqartuartarpoq. Isumaqarpunga Inatsisartunut ilaasortat aamma nammineerlutik tassani imminnut qiviartariaqartut. Inatsisartut uagut nammineq siunnersuuteqartarpugut sorpassuarnik, aningaasarparujorujussuarnik nalilinnik, taavalu qanoq iliortarpugut, aap, naalakkersuisut taanna suliariniarsiuk, qanoq naleqarnera misissorniarsiuk, taava misissuippata naalakkersuisut, aamma tassani misissugaat aamma ajoralugit aallartissavagut.

 

Isumaqarpunga aamma tatiginninnerulaartariaqartugut naalakkersuisutsinnut aammalu periarfis­sillugit suleriarnissaannut aammalu tapersersussallugit arlaatigut, soorunami aamma uparuartari­aqarpata aamma uparuassaqqaarpagut, kisianni uagut nammineq Inatsisartut aamma suleqataanis­sarput tassani pingaaruteqartorujorujussuuvoq, taamaattumillu siunnersuuteqassagutta, naamineq aamma naliliisinnaanerput inuiaqatigiinnut qanoq akeqarsinnaanera nammineerluta aamma ujartortariaqarparput, taamaaligutta aatsaat suleqatigiinnerput tassani anguneqarsinnaassammat.

 

Isumaqarpunga uteqattaarivallaalernerput aamma ilaatigut siulittaasup killilertariaqaleraa, tassa maannakkut paasinarmat ullumikkut manna aalajangiiffigisassaanngitsoq, kisiannili amerlanerus­suteqarluartut kissaatigaat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami imaluuniit Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqaarneqarallassasoq, taannalu aamma isumaliutissiissuteqareerpat qulornanngilaq aamma uterfigineqaqqissaaq, kisianni ukiamut una, ukiamut siunnersuutit sammitinneqarput, taamaattumillu isumaqarpunga aamma misissuinerit tamarmik pereerpata taava aamma uterfigineqassaqqaartoq.

 


Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Apeqqummi uani pineqartumi aningaasaqarnermut tunngasut, pinngitsoorani aappaagumut tunngasut ilaatigut attorneqarput, aammalu tassani Naalakkersuisut, aamma uagut qineqqusaarsi­magatta tamatta, aamma Siumuminngaanniit qineqqusaaruterput eqqaamaneqassaaq aningaasar­tuutit atorneqartut aammalu isertinneqartut oqimaaqatigiinnissaat Siumuminngaanniit uagut aamma nalunaarutigisimavarput, aamma taanna malinniarparput.

 

Taamaattumik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup oqaloqatiginninneri ilaatigut Anders Andreassenip oqaatigeriigai ilaapput maannakkut misissorneqartunut qanoq ililluni taakkua aningaasartuutit naligiissaarutit aamma tamakkunatigut oqilisaassissutaanersut.

 

Akileraarutit suliarineqarneranni allanilu eqqaamaneqartarpoq eqqorneqartussat annernan-nginnerpaamik eqquisussat tassani ujarniarneqartarmata aammalu tassani pigajuppoq akitsuutit eqqartorneqartillugit. Aamma taamaaliorsimavugut ukiarmi Inatsisartuni saqqummiussarput Atassutikkullu saqqummiussarisarput taanna akuersaarneqarpoq, aamma taamanikkut nuannarisi­mavarput. Inatsisit akuerineqartut naassaanngitsumik maani atortussaanngillat, inuit suliaraat aammalu kukkusimagutta iluarsisassavagut, aamma taamaappoq uani maannakkut eqqartorneqar­toq, pitsaanerusumik siunnersuuteqartoqarpat aningaasallu isertitassat ajornannginnerusumik pissarisiarineqarsinnaanerat saqqummiunneqarpat illuatu-ngiliuttunit aamma misissorneqassap­put.

 

Taavalu una marlussunnguit kisiissa ilassutigilaarlakka nuannaarutigigakku aamma snescoterit pillugit oqallinneq suli inerneqanngitsoq aamma suli ingerlanneqarmat. Snescoterinik atuineq soorunami ilaatigut iluaqutaasumik ingerlanneqarnera aamma Naalakkersuisut ullumikkut oqaatigineqarneranni aamma erseqqissarpaat, kisianni aamma snescoterit atorneqarneri ilaat atorsinnaanngilluinnaqqissaartumik inuiaqatitsinnut atorparput. Ilaatigut kommunit naammagit­taalliutaat tamakkua atorneqarnerannut aamma uagut Kommunit Nakkutilliiffitsinnut apuuttuar­put. Inuiaqatigiinni tassani atuineq atorluaanerinnarmut atorneqanngilaq, aamma atuipilunneqar­poq snescoterinik inunnullu eqqissiviilliornernik kinguneqartumik.

 

Taava aamma vandscotereralaat taaneqarmata nuannaarutigaara, saaffiginnissuterpassuit taamaat­tut maannakkut inunni qinigaasutut tigoorarpavut, inunnik uumasunillu maannakkut tujormisitsi­nerit angeqisut vandscoooterit suliaat aamma uninngatiinnarsinnaanngilagut, taamaattumik akissuteqarnermi aamma naalakkersuisup oqaatigisai isumaqatiginarput, misissorneqassapput, pisariaqarpallu aamma vandscooterit inerteqqutaalluinnarnissat ilanngullugu misissortariaqarpoq. Nunani kiattuni takornariarfinni alianaatsuni tamakkua innersuuttariaqarput, Kalaallit Nunaanni naleqqutinngilaq inunnut, uumasunut, timmissanut uumasunut arfernut allanullu taama ittunik inuuneq akornusersortissallugu. Taamaattumik aamma taakkua tikinneqarumaarput.


Kisianni nalunanngilaq taanna maannakkut itigartitsineq imatut aamma uanga paaseqqunngilara, soorlu aamma Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup taanna erseqqissaatigigaa, tassani apeqqutit oqilisaassissutaasinnaasut nungussimasut misissorneqarnerat suli, taamaanngilaq, aamma taakku ilanngullugit misissorneqassapput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, tassa taamaalilluta ullumikkut immikkoortoq 21, 22, 23-milu aalajangiiffigisassatut siunnersuutigineqartut taamaalilluta naammassisinnaanngorpagut, oqaatigissavaralu tassa maani Inatsisartuni amerlanerussuteqartut, tassa Siumut Inuit Ataqatigiillu Naalakkersuisut siunnersuu­teqartut siunnersuutigisaannut oqaaseqaatigisaat taanna isumaqatigilluinnarmassuk, tassa Inatsisartunit 31-usunit 19-it Naalakkersuisut siunnersuuteqarsimasunut akissuteqaataat taanna ilalersormassuk, taavalu aamma Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut innersuuneqarnissaralua taamaallaat Atassummit Kattusseqatigiinniillu kissaatigineqarmat, taamaammat aamma amerla­nerussuteqarfigineqarnani.

 

Kisiannili isumaqarpunga ullumikkut oqallinnerput imatut aamma inernilertariaqartoq, soorlu aatsaaginnaq Naalakkersuisut Siulittaasuata oqarneratuut, oqaloqatiginninnerit ingerlanneqalere­erput Naalakkersuisut tungaanninnganniit, isumaqarpungalu taamatut oqaaseqarluta ullumikkut taamatut oqaluuserisarput una naammassiinnarsinnaagipput. Tassa siunnersuutigineqartut itigartinneqarput, kisianni aamma neriorsuutigineqarpoq allatigut oqilisaarisoqarsinnaappat, taakkua oqaloqatigiinnerit taava suli ingerlanneqarallassasut.

 

Tassa taamaasilluta ullumikkut ataatsimiinerput maanga killeqartariaqarpoq, ataatsimiineq ullumikkut naammassivoq.