Oqaluuserisassani immikkoortoq 21,22,23-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 10. maj 1999 nal. 14:15
Suleriaasissani ' 30 naapertorlugu
aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Inatsisartut inatsisaanni nr. 19-imi, 30.
oktober 1992-meersumi ' 1, imm. 1, nr.
20-p, 21. oktober 1998-imi nr. 8-kkut oqaasertalerneqartup imaalillugu
allanngortinneqarnissaa; snescooterit inuutissarsiornermi oqimaatsunik
suliaqarnermi atorneqartut akitsuusigaannginnissaat pillugu Inatsisartut
1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkaersuisut siunnersuusiornissamut
peqquneqassasut.
(Inatsisartunut
ilaasortaq Augusta Salling)
Suleriaasissani
' 30
naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Inatsisartut inatsisaanni
nr. 19-imi, 30. oktober 1992-meersumi ' 1, imm. 1, nr. 21-p, 21. oktober 1998-imi nr. 8-kkut
oqaasertalerneqartup imaalillugu allanngortinneqarnissaa;biilit taxatut
atorneqartut ' 1 imm. 1,
nr. 21, imm. b naapertorlugu akitsuusigaanissaat pillugu Inatsisartut 1999-imi
ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut siunnersuusiornissamut
peqquneqassasut.
(Inatsisartunut
ilaasortaq Augusta Salling)
Ataatsimiinnermi
aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Johan Lund
Olsen, Inatsisartut siulittaasuat:
Tassa
tullinnguupput imm. 21, imm. 22- 23-ilu, tassa inatsisartut suleriaasissaanni -
' 30, naapertorlugu
aalajangiiffigisassatut siunnersuutit pingasut Inatsisartuni ilaasortanit
marlunnit siunnersuuteqarfigineqartut, tassa Otto Steenholdimit kiisalu Augusta
Sallingimit. Imm. 21-imi tassa Otto Steenholdtimit siunnersuutigineqarpoq,
Inatsisartut imatut aalajangiissasut, tassa Naalakkersuisut peqquneqassasut
1999-imi Inatsisartut ukiuakkut ataatsimiinnissaannut biilit
inuussutissarsiornermut atorneqartut akitsuusiivigineqarnerat
allanngortikkumallugu siunnersuummik Naalakkersuisut saqqummiussaqassasut.
Kiisalu
Augusta Salling imm. 22-imi tassa siunnersuuteqarpoq, snescooterit
inuussutissarsiornermi oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartut
akitsuusigaasannginnissaat pillugu Inatsisartut 1999-imi ukiakkut
ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut siunnersuusiornissamut peqquneqassasut,
taamatuttaaq aamma Inatsisartunut ilaasortaq, Augusta Salling Atassummiit,
tassa imm. 23-imi siunnersuuteqarpoq biilit taxatut atorneqartut,
akitsuusigaasarnissaat pillugit Inatsisartut 1999-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut
siunnersuusiornissamut aamma peqquneqassasut.
Maannalu
qinnutigissavara siunnersuuteqartut namminneq siunnersuutigisatik pillugit
maanngaanniit tunngavilersueqqullugit, oqaluttarfimminngaanniit. Siullermik Augusta Salling.
Augusta Salling, Atassut:
Nioqqutissanik eqqussuinermut akitsuutit
pillugit, Inatsisartut siorna ukiakkut ataatsimiikkamik aalajangersuipput,
ilaatigut namminersorlutik inuussutissarsiuteqartunut mikinngitsumik
eqquisumik.
Matumuunalu siunnersuutigaara akitsuusiinerit
marluk allannguuteqaqqinnissaat siunertaralugu suliakkiisoqassasoq.
Siullermik erseqqissarusuppara biilit
inuussutissarsiornermi atorneqartut annikinnerusumik akitsuuteqassasut
aalajangerneqarsimammat, inuussutissiornermilu atorneqartuni taxat ilanngunneqarsimanatik,
annertoqisumik akitsuuserneqarsimallutik. Taxaateqarnermik inuussutissarsiuteqartunut
tamanna eqquineruvoq iluarsisariaqartoq.
Taavalu snescooterit pillugit
akitsuusiisimaneq, snescooterit suunerit sumut atorneqarneri aallaaviginagit
assigiimmik annertoqisumik akitsuusiineq, minnerunngitsumik namminersorlutik
inuussutissarsiuteqartunut eqquivoq. Taaginnarsinnaavakka kujataani
savaatillit, avannaani qaleralinniat allallumi inuussutissarsiornerminni
snescooterinik atortorissaaruteqalersimasut.
Nalunngilluinnarpara taariikkakka
inuussutissarsiornerminni ilungersorlutik aamma aningaasatigut
naammattusaarisariaqartaqisut. Taamaattumik inuussutissarsiutinik
ingerlatsinerini tapersersorniarneranni ingerlatsinerminni atorissaarut
atorluagaat akitsuuserneqartariaqanngilaq. Tamatumalu suliassap
naammassineqarnissaata suliarinissaa suliakkiissutigissagipput
siunnersuutigaara.
Otto Steenhold, Atassut:
Tassa uanga siunnersuuteqarninnut
tunngavigaara, akitsuusiinissamik Inatsisartut kingullermik aalajangiinerisa
kingorna arlalinnit maalaarutigineqarmata, taxat inunnik angallassinermi
atorneqartut Nunatsinnut eqqunneqarnerini akitsuusiinikkut sakkortuumik
eqqorneqarnerat. Inuussutissarsiutigineqarlutik ingerlataaneri inunnik aamma
akissaatikinnerusunit assartuutitut atorneqarluarneri, minnerunngitsumillu
aamma suliffinnik pilersitsisuuneri eqqarsaatigalugit isumaqarluinnarama
akitsuuserneqartunut ilaaneri nalileqqittariaqalersut.
Tassa eqqumiigineqarsinnaassaaq maani
eqqaamaneqarmat, Inatsisartut tamarmik isumaqatigiilluinnarlutik, aamma uanga
ilaallunga aalajangiisimagatta taakkorpiaat akitsuuserneqassasut. Kisianni
soorlu ullumi aamma siulittaasup aallarniilluni oqarnermini oqarfigigaatigut,
ilaannikkut aamma eqqunngitsunik uniulaarlugu saqqummiussisarsimasugut.
Taamaattumik tunuarsimaarutiginngilara
taassuma taamatut aalajangikkap maani aalajangerneqareerluni inunnut atuisunut
apuunnermini qanoq ittuussusia sakkortuumik malugineqarsimammat.
Isertussanngilarput inuussutissarsiutaammat, peqatigiiffiummat, taakkulu aamma
sulinerat aamma akissaatikinnerusunut allaat qanoq iluaqutaatigisoq
ersarilluinnarmat.
Assartuineq inunnik pisariaqarluinnarmat,
ilami allaat immaqa ima pingaaruteqartigaaq, Naalakkersuisunut ilaasortat
biileqartariaqarnatik allaat, immaqa inuussutissarsiut taanna tapersersornerullugu
allaat taxanik atuineruneq allaat atorneqarsinnaagaluarluni. Akissuteqaat
tusarumaarparput, kisianni isumaqarluinnarpunga inuussutissarsiutinik
sunilluunniit aallartitsiniaraangatta tamatigut tapersersortarigut, allaat
akileraarutinut akiliisinnaanerat ungavartiterlugu aallartinnisarnerat
oqilisarniarlugu ingerlatsilernerat taamatut ilungersuutigisarpagut.
Taamaattumik inuussutissarsiut taanna
massakkut suliffippaalunnik aamma pilersitsereersoq qanoq
iliuuseqarfigeqqullugu uanga siunnersuutigaara, uangaannaanngitsoq kisianni
avataaniit allagarsiat saaffiginnissutit ersarissut aallaavigalugit.
Neriuutigilluinnarpara taamatut eqqarsaat maani Landstingimi ilaasortat
eqqarsaatigeqqissagaat, tassa inuussutissarsiutinik suliffinnik allanillu pilersitsiniarnerni
taamannapilorujussuaq qaffaasimanerput suliffinnut siuarsaataanani, allaat
immaqa arlalinnut uniinnartariaqalernermik kinguneqalersinnaammat, tamanna
eqqarsaatigilluallaqqullugu taamatut saqqummiussivunga.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu
Naalakkersuisoq:
Biilinit inunnik angallassissutit aammalu
snescooterit Nunatsinnut eqqunneqarnerannut akitsuutit appartinneqarnissaat
pillugit aalajangiiffigineqartussatut pingasunik siunnersuuteqartoqarpoq. Tassalu saqqummiusseqqammersup Otto
Steenholdtip siunnersuutigaa, biilinut inunnik angallassissutinut akitsuut
appartinneqassasoq, taaneqartut inuussutissarsiornermut atorneqaraangata,
matumanilu immikkut taaneqarlutik taxat. Inatsisartuni ilaasortap Augusta
Sallingip siunnersuutigaa, snescooterit inuussutissarsiornermi oqimaatsunik
suliaqarnermi atorneqartut nalilerneqaraangata akitsuusigaasassanngitsut.
Augusta Sallingip siunnersuutigaattaaq, taxat, biilit nioqqutissanik
angallassissutitut ilusilerneqarsimasut akitsuutaat assigalugit
akitsuuserneqartalissasut.
Siunnersuutit pingasut tunngaveqarput
akitsuutinik qaffaanernik siorna oktoberimi, tassa qaammatit arfinillit matuma
siorna 1999-imut aningaasanut inatsisissap suliarineqarneranut atatillugu
Landskarsip isertitassai pisariaqartitat qulakkeerneqarneranni Inatsisartunit
akuerineqartut.
Naluneqanngitsutut akitsuutinik qaffaanerit
Inatsisartuni taamanikkut tamanit isumaqataaffigineqarput. Snescooterinut
Nunatsinnut eqqunneqartunut tamanut akitsuummik qaffaat, snescooterimut
ataatsimut 22.000 kr-niuvoq, taarsiullugulu snescooterinut nunanit EU-p
avataaneersunut immikkut akitsuut 5 %-i atorunnaarsinneqarpoq.
Akitsuut snescooterinut nunamit suminngaanneernera,
sumut atorneqarnera qanorlu akeqarnera apeqqutaatinnagit tamanut assigiimmik
atuuppoq. Naatsorsuutigineqarpoq snescooterinut akitsuut ukiumut 3 mio. kr-nit
missaannik Landskarsimut isertitsissutaassasoq.
Akitsuummik qaffaanerit aappaat biilinut
inunnik angallassisutinut tunngasuuvoq, matumani pingaarnertut taaneqassooq,
biilinut dieselitortut akitsuut 35 %-i
85%-imut kiisalu biilinut benzinatortunut akitsuut 50%-i 100%-imut
qaffanneqarmata.
Biilinut nunanit EU-p avataaneersunut immikkut
akitsuut 5%-i aammattaaq atorunnaarsinneqarpoq. Naatsorsuutigineqarpoq
biilinut akitsuutit qaffassutaat ukiumut 5 mio. kr-nit missaliorlugit
Landskarsimut isertitsissutaajumaartut. Biilinut nioqqutissanik
angallassissutinut akitsuut qaffanneqanngilaq, maannamut akitsuut allanngorani
biilimut nioqqutissanik angallassissummut ataatsimut benzinatortumut 50.000
kr-niuvoq, dieselitortumullu 35.000 kr-niulluni.
Isumaga naapertorlugu pingaaruteqarpoq
eqqaassallugu, pisortat aningaasartuutissaat naammattunik
aningaasassaqartinniarlugit aningaasanut inatsimmi isertitassanik
aningaasartuutissanillu oqimaaqatigiissaarinerup qulakkeerneqarnissaa
anguniarlugu akitsuutinik qaffaasoqartariaqarsimammat.
Akitsuutikillisaaanissamut matumani
siunnersuuteqarnermi ilanngullugu piumasaqaataasariaqarpoq, isertitassatigut
amigaatigiligassat sutigut ujartussagivut imaluunniit sutigut matussutissaqartissagivut.
Akileraarutinik aammalu akitsuutinik appaanermut ullumikkut piffissaan-ngilaq.
Aningaasaqarnikkut naalakkersuinikkut isummat, tamakku siunnersuutinillu
pingasunik pineqartunik Naalakkersuisut tapersiisinnaannginnerisa saniatigut
iliuusaasinnaanerusunik arlalinnik taasaqarusuppunga.
Siullermik soorunami assortornianngilara
inuussutissarsiorfiit, biilinik inunnik angallassissutinik kiisalu
snescooterinik suliaminnut atatillugu atugaqartut akitsuutinik qaffaanikkut
aningaasaqarniarnerat ilungersunarnerulersinnaasarmat. Siunnersuuteqartulli
uppernartumik takussutissinngilaat, inuussutissarsiuteqartut akitsuutinut
qaffaassutit kiffartuussinermi akinut iluarsiissutitut nuussinnaaneraat
imaluunniit nuussinnaannginneraat.
Eqqaasitsissutigilarattaaq, siunnersuutitigut
pineqartunut aningaasaqarnikkut ilungersunartorsiorneq annertuumik
annikillisinneqarmat, tassalu suliffeqarfiit nalikilliliisinnaatitaanerisigut
tamatumuunakkullu akitsuutinut aningaasartuutaanerulersimasunik
akileraarusersuinikkut ilanngaateqarsinnaatitaanermikkut. Biilinut inunnik
angallassissutinut akitsuutit annertuut, biilinut inunnik angallassisutinut
tamanut atuupput, matumani apeqqutaatinnagu Nunatsinnut eqqunneqarnerisa
kingorna sumut atorneqarneri.
Nunatsinnut eqqussuisoqarnerani akitsuusiinermi oqartussat
naliliiffigisassaat tassatuaavoq, biili pineqartoq nioqqutissanik imaluunniit
inunnik angallassissutaanersoq. Tassa imaappoq, biili inunnik
angallassissutitut tamakkiisumik privatimik atorneqarpat, tamakkiisumik
inuussutissarsiornermi atorneqarpat, imaluunniit biili ilaannakortumik
privatimik ilaannakortumillu inuussutissarsiornermut atorneqarpat akitsuutaa
assigiippoq. Tamanna aamma atuuppoq akitsuutinik qaffaasoqanngikkallarmat.
Biilit inunnik angallassisutit aammalu taxa akitsuutinut malittarisassat
assigiit atorlugit akitsuuserneqartarput.
Akitsuutinik qaffaaneq sioqqullugu biilit
inunnik angallassissutit biilinut nioqqutissanik angallassissutinut
sanilliullugit aamma akitsuuteqarneroreerput. Biilit sumi atorneqarneri
naapertorlugit, soorlu assersuutigalugu immikkut taxatut assigiinngitsunik
akitsuusiisoqartalissagaluarpat, tamanna uggornartuussooq,
ajornartorsiutaalissammammi Nunatsinnut eqqussinerup nalaani
ilisimaneqassanngimmat biili kingusinnerusukkut privatimik imaluunniit
inuussutissarsiornermut atorneqarumaarnera.
Matumani ajornartorsiutaalissaaq taxat, taxatut
atorneqallatsiareernerata kingorna biilitut atornikutut tunineqarpat,
biileerniaqarnerli taxanik atornikunik akikitsunik tusiapillatsinneqalissappat,
tamanna akueriuminaatsuussammat taamaattumik kingusinaartumik
akiliisitsiniaasoqartalissaaq, taamaasilluni privaatimik atugassamik taxamik
atornikumik tunisaqarnikkut eqqussuinermi akitsuutip nalinginnaasup, kiisalu
taxanut akitsuutip immikkut ittup nikingassutaa akilersinniarneqartussaassalluni.
Tamatuma allaffissorneq pisariusoq
pilersissavaa, immikkullu inatsisiliussiffiusariaqarluni, tassa
malittarisassani maannamut atuuttuni taamaallaat pineqarmata eqqussuinermi
akitsuutit. Taxaateqarnikkut inuussutissarsiorfik politikkikkut
tapersersorniaraanni, Naalakkersuisut isumaat naapertorlugu allatut
ingerlattariaqarpoq, eqqussuinermi akitsuutit allanngortinngikkaluarlugit.
Periarfissat ilagaat, taxaateqarnikkut inuussutissarsiuteqarfiit
aningaasartuutiginerulikkamik matussutisiorniarlugit akinik qaffaanissamut
pisinnaatitaaffilernissartik anguniassagaat, tamanna kommuunit
oqartussaaffigaat. Snescooterinut akitsuut, snescooterinut tamanut atuuppoq.
Ilisimalluinnarpara snescooterit ilaat, inuussutissarsiornermut atorneqarmata.
Taamaattorli snescooterit nukittuut
qajannaatsut, oqimaatsunik suliaqarnermi atorneqartartut immikkut ittut,
akitsuusigaannginnissaanut siunnersuut akuerisinnaanngilara, naak, uppernarsineqarsinnaagunaraluartoq
snescooterit ilaat privatimut atorneqarnerunatik inuussutissarsiornermulli
tunnganerusunut atorneqarnerusut. Snescooterilli ilaat
akitsuutaarukkaluarutsigit aammaa inuinnaat snescooterinik
akitsuusigaanngitsunik pissarsisalersussaapput, tamannali Landskarsip
aningaasanik annaasaqaatigissavaa. Soorluttaaq tamanna unammillernermut
kipusoortitsissasoq. Aammattaaq matumani isumaqarpunga
ajornartorsiutaasinnaasut eqqussuinermi akitsuutit pillugit inatsit
allanngortinngikkaluarlugu periarfissalli allat atorlugit
aaqqinniartariaqartut. Taamaattumik aalajangiiffigineqartussatut siunnersuutit
pingasut pineqartut Naalakkersuisut tapersersinnaanngilaat.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Siunnersuutit qulaani taaneqartut Siumumit
ima oqaaseqarfigissavavut: Siullermik Inatsisartuni ilaasortaq, Otto Steenholdt
aammalu Inatsisartuni ilaasortaq Augusta Salling, siunnersuuteqarput, biilit
inuussutissarsiornermut atorneqartut taxat akitsuutaasa nalileqqinneqarnissaat.
Tassanilu tunngavilersuutigineqarlutik
ilaatigut aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimanerat.
Siumumiit Naalakkersuisut inassuteqaataat tunngaviatigut isumaqatigaarput.
Isumaqarpugut akitsuutip allanngortinneqarnissaanut ullumikkut tunngavissatut
siunnersuuteqartunit taakkartorneqartut tunngavigissallugit siusippallaartoq.
Tassami akitsuutit aatsaat atulersinneqarput oktober 1998-imi, massakkullu
aatsaat ukiup affaa qanngiuppoq, atulersinneqarneranniit. Aammalu tamanna
Atassummiit taamanikkut tamakkiisumik tapersersorneqarpoq.
Siunnersuuteqartut
tapersersorsinnaagaluarpagut aningaasat annaaneqartussat taartissaannik
ersarissumik siunnersuuteqaraluarpata. Tassami ullumikkut Siumup tungaaniit
isigalugu, aningaasatigut ingerlatsinerput aningaasat isertut anisullu
oqimaaqatigiinnissaannik tunngaveqarpoq.
Akitsuutillu peerneqassagaluarpata massakkut
toqqaannartumik taartissaqartinngilagut. Allamik inuiaqatigiit
akileraarutissaanik pilersitsinianngikkutta, tassami akileraarutip
peersinneqarneratigut millionit arlallit annaaneqartussaapput, ullumikkut
matussutissaqartin-ngilluinnakavut. Biilinut akitsuutit appartinneqarnissaat
pillugu siunnersuutit Naalakkersuisut itigartitsillutik inassuteqaataat
Siumumiit taperserparput.
Taavalu snescooterit pillugit siunnersuut,
Inatsisartunut ilaarsortaq, Augusta Saling, siunnersuuteqarpoq, snescooterit
oqimaatsulerinermi atorneqartussatut siunniunneqartut akitsuusigaasassanngitsut.
Siunnersuut snescooterinut tunngasoq Siumumiit ima oqaaseqarfigissavarput;
Siumut isumaqarpoq snescooterit akitsuutaasa peerneqarnissaat tunngavissaqanngitsoq.
Ilisimavarput ilaatigut annertuumik
inuussutissarsiornermi iluaqutigineqartartut, soorlu savaatillit, aalisartut
piniartullu aammalu ilaatigut annaassiniarnermi atorneqartartut. Kisiannili
amerlavallaaqaat asuli nuannariinnarlugu atorneqartartut, tamakkulu
pinngortitamik aserorteripput, akuersaarneqarsinnaanngilluinnartumik. Aammalu
siunnersuut akuerineqassappat qanoq ililluni qularnaarneqarsinnaava, taanna
taamaallaat inuussutissarsiornermut atorneqartussaasoq.
Taamatut aaqqiisoqassappat
qularnanngilluinnarpoq aamma annertuumik atornerlunneqarsinnaanera.
Anguniagarpullu tassa pinngortitap uumasullu mianerineqarnissaat,
navianarluinnartumut inississavarput, akisussaaffeqanngitsumik snescooterit
akitsuutaat peerneqassagaluarpat.
Taamaammat Siumumiit Naalakkersuisut
itigartitsinissamik siunnersuutaat tamakkiisumik taperserparput.
Naggataatigut ilanngullugu Naalakkersuisunut
piumasariniarparput, piaartumik misissoqqullugu snescooterinik angallannermi
malittarisassat kommunit iluminni aalajangersugaat qaqugu tamakkiisumik
atulersinneqassanersut. Ajornaqaaq ajornartorsiutit alliartuinnartut
isiginngitsuusaaginnarsinnaanngilagut.
Pinngoritaq uumasullu ilaatigut
akisussaassuseqanngilluinnartumik akornusersorneqartuartut, tamannalu Siumumiit
akuersaarsinnaanngilarput. Aammalu periarfissat qanoq innersut snescooterit
normupladeqarnissaannut tunngasut misissorneqarnissaat kissaatigaarput. Tassami
assersuutigalugu angallannermi ajutoornermi akisussaasut sukkasuumik
nassaarineqarsinnaanissaat qularnaarniarlugu aaqqiinissaq. Aammalu
vandscooterit qanoq ililluni killilersorneqarsinnaanerat piaartumik
misissoqquarput.
Tassami massakkut aamma taakku
annertusiartuinnartumik eqqussuunneqalerput, massakkullu killiliinissaq
piaartumik aallartinneqartariaqalerpoq, uumasut aamma eqqissisimanissaat pingaaruteqarluinnarmat.
Tassami massakkut tusartalerpagut kuuit eqaloqarfiit pinnguarfigineqartalersimasut,
vandscooterit atorlugit. Taamatullu ingerlaaseqalernissaq Siumumi akuersaarsinnaanngilluinnarparput,
naalakkersuisullu qinnuiginiarpavut sukkasuumik iliuuseqaqqullugit.
Akisussaasuseqartumik nunap massuma
paarilluarneqarnissaa kiisalu uumasoqartuaannarnissaa tamatta soqutigisariaqarparput,
uagummi kisitta atugassarinngilarput, kinguaataana nunassaat
attartugariinnaripput. Taamaammat akisussaassuseqarluta pinngortitaq uumasullu
mianerineqarnissaat tamatta suleqatigiissutigisariaqarparput,
akisussaassuseqartumik illit uangalu.Qujanaq.
Jakob Siverthsen, Atassutip oqaaseqartua:
Aallaqqaammut oqaatigissavarput siunnersuutit
toqqartumik oqaaseqarfigissagatsigit, allat apeqqutit allanut tunngasut tamakku
immikkut siunnersuuteqarfigalugit saqqummiunneqartartussaammata.
Siunnersuutit pingasut Inatsisartuni
aalajangiiffigisassatut saqqummiunneqartut matumuunna ataatsimoortillugit
Atassummit oqaaseqarfigissavavut.
Biilit inuutissarsiornermut atorneqartut
matumani immikkut taaneqarlutik taxat akitsuutaasa appartinneqarnissaannik,
soorlu 1999-ip siornatigutuut Inatsisartuni ilaasortanit Otto Steenholdt
kiisalu Augusta Sallingimit siunnersuutigineqarput.
Naluneqanngitsutut Atassutip Nunatsinni
namminersorlutik inuutissarsiuteqartut sunik ingerlataqarnerat
apeqqutaatinnagu tapersorluartuummagit matumuuna erseqqissaatigissagatsigit.
Nunatsinni suliffissanik nutaanik
pilersitsiortornissamik anguniagaqarnermi pisortat ingerlataat kisiisa
siunissami isumalluutigisinnaanngilagut. Nunatsinni inuit nammineerlutik
inuutissarsiutinik nutaanik aallartitsisimasut, aallartitsiumasut
ingerlatsereersullu periarfissaat pitsanngorsaaviginngikkutsigit
oqilisaaffiginngikkitsigilluunniit, Nunatsinni suliffissat pisariaqartitagut
kinguarsarneqartuaannassapput.
Naluneqanngitsutut biilinik nioqqutissanik
angallassissutinut akitsuut 1999-imi qaffatsinneqarsimanngimmat, tassa
biilinut benzinatortunut 50.000 kr.-it kiisalu dieselitortunut 35.000 kr.-it.
Akitsuutinik qaffaannginnermut peqqutaavoq biilit inuutissarsiornermut
ingerlataqarnermi pinngitsoorneqarsinnaangimmata. Taamatuttaaq taxat Nunatsinni
inunnik angallassissutitut atugaalersimapput siunissami inuutissarsiutitut
pinngitsoorneqarsinnaanngitsut. Taamaattumik akitsuutaasa
nalilersoqqinneqarnissaat pissusissamisoortutut Atassummiit isigaarput.
Nunatsinni mittarfinnik nutaanik sanaartorneq
ingerlanneqarpoq. Piffiit ilaanni mittarfissat illoqarfinnut
ungasissorujussuupput, taamaattumik siunissami biilit inunnik angallassissutit,
tassalu taxat, pinngitsoorneqarsinnaanngillat, aamma naatsorsuutigisariaqarpoq
Nunatsinni mittarfissat nutaat atulerpata ilaasunik angallassineq
annertuseriarumaartoq, taamaalillunilu taxat pisariaqartinneqarnerat aamma
annertuseriarumaarluni. Tamatumalu kingunerissavaa suliffissat nutaat
pilersinneqarnissaat, taamaattumik akitsuusersuinerup nalilersoqqinneqarnissaa
pisariaqarpoq.
Kiisalu snescooterit oqimaatsunik
suliaqarnermi atorneqartartut akitsuusigaanginnissaannik Augusta Sallingip
siunnersuutaanut tunngatillugu, Atassummit oqaatigissavarput snescooterit
savaateqarfinni kiisalu Avannaanni qaleralinnik assartuutitut ullumikkut
pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimammata, tassa inuutissarsiornermut
iluaqutigalugit.
Atassummiit erseqqissassavarput matumani
snescooterit nalinginnaasut pineqanngimmata, taamaallaat siunnersuuteqartup
oqaatigisaatut oqimaatsunik assartuutissatut atorneqartartut tamatumani
pineqarmata.
1998-ip ukiaani Inatsisartut
ataatsimiinnitsinni akitsuutit siuliini oqaatigineqartut akuerseqataaffigereerlugit,
sooq ukiamut nalilersueqqinnissaq Atassummi ilaasortat kissaatigisimaneraat
paatsorrneqaqqunagu matumuuna erseqqissaassuteqalaassaagut.
Inatsisartut 1999-imut aningaasanut
inatsisissap suliarineqarmat aningaasartuutissat isertitassallu nammaqatigiissikkumallugit
akitsuutit qaffanneqarnissaat akuerseqataaffigisimavarput. Politikkikkut
suliallit kikkulluunniit nalunngilaat, kommunimiikkutta
Inatsisartuuguttaluunniit aningaasartuutissanik isertitassanillu suliaqarnermi
suut inuiaqatigiinni pisariaqartinneqarnerpaanersut nalilersuilluarnikkut
tulleriaarinerit pisarmata. Matumani Nunatsinni tamatumani Nunatsinni
suliffissaqarniarneq tamatigut sallerpaatinneqartarluni, taamaammat
siunnersuuteqartut tunngavilersuutaat Atassummit paasilluarlugit Inatsisartut
ukiamut ataatsimiinissaanut siunnersuuteqartut siunnersuutaasa peqqissaartumik
nalilersoqqinneqarnissaat Atassummit piumasaraarput.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Naluneqanngitsutut Inatsisartunit ilaasortanit siunnersuutigineqartut pingasuusut
tunngaveqarput siorna oktoberimi 1999-imi aningaasanut inatsisissap
suliarineqarneranut atatillugu Inatsisartunit tamanit isumaqataaffigineqartumik
ilaatigut biilit inunnik angallassissutit aammalu snescooterit Nunatsinnut
eqqunneqartunut tamanut akitsuutinik qaffaasimanernut. Siorna akitsuutinik
qaffaasariaqarneq taamanikkut naalakkersuisuusimasunit
sanioqqunneqarsinnaanngitsutut oqaatigineqarpoq, tamatumani Landskarsip
isertitassai pisariaqartitat qulakkeerneqartariaqarsimammata. Akitsuutinillu
qaffaasariaqarnermi isertitassatut naatsorsuutigineqartut aningaasanut
inatsimmut ukiunut tulliuttunut isertitassatut naatsorsuutaapput,
akitsuutinillu allanngortitsisoqassappat, isertitassatut
naatsorsuutigineqartut ukiumut 8 mio. kr.-it ukiunut tulliuttunut amigaatigineqalertussaapput.
Taamaattumik maannakkut naalakkersuisuusut
Inuit Ataqatigiinniit isumaqatigaagut siunnersuuteqartunut
akissuteqarnermikkut oqaatigimmassuk akileraarutinik aammalu akitsuutinik appaanissamut
ullumikkut piffissaanngitsoq.
Upernaaq manna Inatsisartut
ataatsimiinissatsinni aningaasanik tunngassuteqartut oqaluuserineqartussaapput.
1999-imut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissaanut
siullermut siunnersuut TB 1-imik taasartagarput
ilanngaatissat ilanngaatigeerlugit inernera tamarmiusoq 43,5 mio. kr.-it
missaanik ajorseriartussaavoq. Taamatuttaaq Landskarsip 1999-imut naatsorsuutaani
takuneqarsinnaavoq aningaasat tigoriaannaat 1998-ip aallartinnerani 1,4
mia.-usut ukiup naanerani 600 mio. kr.-it missaanut apparsimanerat.
Soorunami oqaatigineqartariaqarpoq ukiup
naalernerani 400 mio. kr.-it nunanut allanut akiitsunut immikkut
akiliutigineqarsimanerat. Taamaattumik sapinngisamik akitsuutinik
apparsaanissaq tunuarsimaarfigisariaqarpoq. Naluneqanngitsutuummi Inunnik
Isumaginninnermut Iluarsaaqqinnermut Ataatsimiititaliarsuup
isumaliutissiissutaa Inatsisartunit tamanit 1997-imiilli akuerineqartoq
aningaasanik annertuunik kinguneqarsinnaanissaa naatsorsuutigineqarsinnaasoq,
pitsanngorsaataasartummi amerlanertigut aningaasartuuteqarnerulernermik
kinguneqartarmata.
Pisussaaffilersuinerit Nunatta karsiata
ingerlatsinermut aalajangersimasunik aningaasartuuteqarnerulernissamik
kinguneqarsinnaasut aamma tamatumani eqqarsaatigisariaqarpavut.
Naalakkersuisut siunnersuuteqartunut
akissuteqarnerminni ersarissarpaat inuutissarsiorfiit biilinik inunnik
angallassissutinik kiisalu snescooterinik suliaminnut atatillugu atugaqartut
aningaasaqarnikkut ilungersunartorsiornissaraluat annertuumik
annikillisinneqarmat, tassalu suliffeqarfiit nalikilliliisinnaanerisigut,
tassanilu akitsuutitigut aningaasartuutaanerulersussanik akileraarusersuinikkut
ilanngaateqarsinnaatitaanermikkut.
Naalakkersuisut siunnersuutaannut
nassuiaataat ersarissoq paasilluaratsigu aalajangiiffigineqartussatut
siunnersuutit pingasut pineqartut naalakkersuisunit tapersiinginnerat Inuit
Ataqatigiit ilalerparput.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat:
Kalaallit
Nunaanni Inatsisartut suleriaasianni paragraf 30 imm. 3 naapertorlugu Otto
Steenholdtip siunnersuutaa, tassalu taxanut akitsuutip Inatsisartuni
aalajangiiffigineqarnissaanik eqqartorneqarnissaa aammalu Augusta Sallingip
siunnersuutaa, snescooterit biilillu pillugit Kattusseqatigiinniit imatut
oqaaseqarfigerussuppavut:
Ukiarmi 1998-imi
Atassutikkut Siumukkullu naalakkersuisuutitaqarmata Otto Steenholdtip taxanik
akitsuutip eqqunneqarneranut akuersaarlugu aalajangiisooqqataasimammat maannalu
akerlerluinnaanik siunnersuuteqarmat paasiuminaatsipparput.
Taamatut
aalajangiisimaneq taxaateqarlutik inuutissarsiutilinnut annertuumik
eqquinerlussimavoq, taamaattumik siunnersuuteqartup isummaminik mumisitsinera
paasiuminaatikkaluarlutigu, nuannaarutigaarput siunnersuuteqartut maanna paasilersimammassuk
inuutissarsiuteqartunut taamatut aalajangiisimaneq eqquinerluttoq.
Taamaattumik
inatsisit allanngortinneqassatillugit inuiaqatigiinnut qanoq
sunniuteqarsinnaanerat
nalilersorluaqqaartariaqarpaat. Kattusseqatigiinniit inuiaqatigiinni atukkanik
assigiin-ngisitsineq sutigut tamatigut tapersersornartinngilarput, taamaammat
siunnersuuteqartut siunnersuutaat tunngaviatigut isumaqatigialuarlutigu.
Aappaatigulli
paasilluarsinnaavarput naalakkersuisut akissuteqarnermikkut eqqaasaat, tassalu biilit
eqqunneqartarnermikkut akitsuutaat immikkoortikkuminaallissamata biilit
inuutissarsiutitut imaluunnit inuutissarsiutaanngitsutut atorneqartarnersut.
Taamaattumik
Kattusseqatigiinniik inassutigissavarput taxateqarlutik inuutissarsiuteqartut
ingerlatsinerminni oqilisaaffigineqarnissaat anguniarlugu suliap
ataatsimiititaliamut, tassalu Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut
suliareqqitassanngorlugu ingerlateqqinnissaa innersuussutigigipput, tassami
Kattusseqatigiinni isumaqatiginngilluinnaratsigu aningaasat isertinneqarsinnaasut
atuisut kaasarfiiniit aaneqartassappata.
Snescooterinut
tunngatillugu Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqarfigerusupparput:
Siuliani
oqaaseqaatigut inersuussutigalugit, suliap matuma aamma Akileraarnermut
Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa nalilersuiffigineqarnissaalu
innersuussutigerusupparput.
Taamatut
oqaaseqarluta suliap Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinnissaa
inassutigaarput.
Otto Steenholdt, Atassut:
Aap, naalakkersuisuutitaqartut massakkut
naalakkersuinikkut aqqutaat aqqutigiumasaallu ataatsimut isigissagaanni
privatinik, taama oqartarpugut, namminersorlutik ingerlatsisunik, soorlu
oqaasii atorlugit Siumup oqaaseqatua oqartoq, tunngavilersuutigineqarlutik
ilaatigut aningaasaqarniarnikkut ilungersunartumik atugaqalersimanerat
ersarissoq takugaluarlugu illersuiumannginnerat naatsorsuutigereersimavarput.
Ersarippoq taamatut soorlu namminersorlutik atugaalersimammata snescooterit
eqqarsaatigalugit.
Massakkorpiaq Upernavimmi, Uummannami
Diskobugtimilu namminersortunit ingerlanneqalerpoq snescooterit atorlugit
pisanik fabrikkimut assartuineq. Tassaapput taakkorpiaat aamma ullumikkut
eqqarsaatigisavut, snescooterinut taakkununnga taama naatsumik erseqqissaateqarpunga,
Siumup paasigaluarpaa, tungavilersuutigut uaniittut ilungersunartumik
atugaqalersimasut, naak inatsisit atortinneqarnerat taama sivikitsigigaluartoq
ersarilluinnartumik oqariartuuteqarmata ajortoqartoq tassani
aaqqinniaqqullugu.
Akileraartarnermut Atatsimiititaliamut
ajorinngilluinnassavarput ingerlatseqqinneqassappat, siunnersuuteqartuulluni,
aningaasaqarnermullu aamma taama ilungersunartumut siunnersuuterparujussuarnik
takusaqartareerluni, ajornakusoortarpoq imaaliallaannavillugu oqassalluni, una
akitsuuserussiuk uuma akitsuutaa millisissinnaavarsi, kisianni
sulisuutitaqarpugut ataatsimiititalianik, taakkua suliassinneqartariaqarput,
soorlu Siumut oqaaseqartuata oqaatigereermagu, aningaasaqarniarnikkut
ilungersunartumik atugaqalersimasut eqqarsaatigalugit. Oqaaseq taanna
uninngaarfigaara iluatigigakku, aamma arlallit annaanneqartussaapput ullumikkut
matussuseqartinngilluakkagut, tassa aningaasat eqqarsaatigalugit taama oqarneq
uanga iluarisimaarpara, ilumoormat uanga ersarissumik oqannginnama aningaasat
sumin-ngaanniit aaneqassasut.
Aamma paasinnittumik oqaraluarujoq
Siumuminngaanniit oqaaseqartoq, Enoksen, ilisimalluarlugugooq, ilaatigut
annertuumik inuutissarsiornermi iluaqutigineqartartut, soorlu savaatillit,
aalisartut, piniartut taagorsinnarlugit, kisiannigooq amerlavallaaqqaat suli
nuannariinnarlugu atorneqartut. Nuannariinnarlugu atuisut
eqqarsaatigineqanngillat. Aatsaaqqissaaq oqaatigisakka aalisarnermi,
qaleralinniarnermi qanoq pingaaruteqartigisoq assartuinissaq, aalisartup
nammineq pisani nammineerluni assartorunnaarlugit, nammineerluni
inuutissarsiortoqalerpoq, snescooterit atorlugit assartuisunik. Suliffissanik
amerlanerusunik piumanitsinni, taannarpiaq ersarissumik takkuttoq, sooq
ilassineqanngila. Uani pineqanngillat nuannariinnarneqartut, siunnersuuteqartoq
oqartoq, oqimaatsulerissussuit tamakku pinnguaatissaanngitsut atorlugit
assartuineq ingerlanneqarniarli.
Taakkua naatsumik oqaatigalugit
oqaatigiinnarlara vandscooterit uangattaaq eqqarsaatigin-ngilluinnarpakka,
naammik oqallissumi tassunga atunngillat, taamaattumik taakku toqqavillugit
oqatigineqartut illersorneqarnerunissaat uagut kissaatigineruarput.
Taamaattumik ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa kissaatigivarput,
neriuppugullu taanna ingerlateqqinneqassasoq.
Kattusseqatigiit nuannerluinnarput, tassa
oqaatsit illersorlugulu assortorlugulu. Ottop isummaminik mumusitsinera
paasisinnaanngilluinnaqqissaarlugu aallarteriarlutik, nangeqqileriallaramik
taakkorpiaat pineqartut oqilisaaffigineqarnissaat anguniarumallugu suliap
Ataatsimiititaliamut susassaqarfiusumut
suliareqqitassanngorlugu ingerlateqqinneqarnissaa, soorlulu oqaannarsimagaluartut
paasilluarparput, Siumup oqaasia, eqqorneqartut uku pillugit ataatsimiitaliamut
tunniunneqarniarli, taanna suliffinngoreersoq illersorneqassappat.
Taamatut naatsumik oqarlunga
kissaatigilluinnarpapara Ataatsimiititaliamut ingerlatseqqinneqassasoq.
Godmand
Rasmussen, Atassut:
Ullumikut
tassarpiaavoq Inatsisartut maani tamavitta pinngitsoqarata Nunatsinni suliffissanik
ataavartunik ujartuinitta nalaa. Taamaattumik tupigusuutiginngitsuungilara
Atassumminngaannit siunnersuut taama erseqqilluinnaqqissaartigisoq ullumikkut
partiininngaannit allanit iternga tikillugu taperserneqanngimmat.
Pissutigisakka ukuupput: Siullermik Nunarput aningaasatigut qajannaatsumik
tummaqqanngilaq, tamanna nassuerutigisariaqarparput, suliffissat ataavartut
Nunatsinni ujartorpagut, kukkussaagut inuutissarsiut
aqorlaartitsissutigisinnaasaanik aalajangiisoqassappat. Kialluunniit miserratigissanngilaa
siornatigut pisarsimasut, tassa aalisartut namminersortut toqussimavagut,
tassa avataani kilisaatersortut, akileraarusiinikkut, suli avaarata aamma
ingerlaqqinniarsarisoqalerpoq, namminersortut taxatillit naammi
ajornartorsiutissaat, tassani aamma annertooq qaqinniarneqarluni.
Siumup
oqaaseqartuata oqaatigaa, piffissaanngitsoq maannakkut qaffaanissamut, taavalu
issualaassavara oqaaseq taanna naatsuararsuummat. ASiumumiit naalakkersuisut inassuteqaataat
tunngaviatigut isumaqatigaarput, isumaqarpugut akitsuutip
allanngortinneqarnissaannut ullumikkut tunngavissat siunnersuuteqartumit
taakkartorneqartut tunngavigissallugit siusippallaartoq@. Taava aperisariaqarpugut, angallat
tippussaajartortoq isigalugu ikiorsissan-ngikkutsigu pitsaasumik iliuuseqassuugut?
Ullumi uani
siunnersuutip erseqqissumik takutippaa taxat taamatut ikiorserfiginngikkutsigit
siunissaat ulorianartutut aallarsinnaasoq. Taxat biilitut allanit allaassutaat
ulloq unnuarlu taakku ingerlaartuartuupput, taamaattumik aserfallassinnaannerat
biiliinarnit allaninngaannit sukkanerujussuusarluni. Tassani
eqqaangitsoornianngilarput aamma suliffinnik ataavartunik pilersitseqqapput,
akileraarutitigut annertoorujussuarmik illoqarfimmi aamma kommunini
isaatitsisuupput. Aningaasanik ullumi ujartuilluta killormut aalajangiisuugut
taxat ikiorsernagit unitsikkutsigit. Taassuma kingunerissavaa suna?
Namminersortut socialertilissavarput? Nunatsinni karsip aningaasat
isaasussaagaluit taava ajoqqusissavagut. Taanna naapertuilluarnerunngilaq, eqqaamaniartigu
oqaasinnaaqqammat: Aningaasaq nammineerluni igalaakkut matukkullu iserneq
ajormat, aatsaat sulinikkut inuk pilluaatissaminik pissarsisarmat. Qujanaq.
Augusta Salling,
Atassut:
Akileraartarnermut
Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassappat uanga aamma taanna qujarutissaqaara.
Maluginiarpara partiit Kattusseqatigiillu aamma paasisimagaat, malugisimagaat
akitsuusiinikkut aamma eqquineq inuutissarsiuteqartunut annertusimasoq.
Taamaattumik isumalluarpunga Ataatsimiititaliami suliaritinneqassappat,
tassuunakkut aqqutissamik nassaartoqarsinnaassanasuralugu,
isumaqatigiissutigisinnaasatsinnik pitsaanerusumik atugaqarsinnaalernissaat
anguniarlugu. Qujanaq.
Josef Motzfeldt,
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq:
Tassalu manna
tikillugu Atassutikkut taavalu Kattusseqatigiit Ataatsimiititamut, tassa
Akileraartarnermut Ataatsimiititamut ingerlatseqqinnissamik inassuteqarput,
taanna ataatsimiinermi aqutsisup taanna aalajangigassarimmagu uanga
tikissanngilara annertunerusumik. Siunnersuuteqartunullu
eqqaasitsissutigerusuppara aamma siulittaasup ataatsimiineq ammarlugu oqaasii
ilaatigut innersuussutigalugit inatsisiliornermi aalajangigassat
eqqarsarluaqqaarluni, pisariaqartutigullu innuttaasut, inuutissarsiuteqartut
tusarniaavigilluaqqaarlugit, immaqa inatsisiliortartuugutta, qaammatit
qassikattannguit arlaat maalaavallattorlu inatsisiliagut
allanngortittanngikkaluarpagut. Kiisalu Atassutip oqaaseqartuanut aammalu
siunnersuuteqartut ilaatigut oqarneranut eqqaasitsissutigerusuppara 1999-imi
aningaasanut inatsisissaannaq inatsisissakkut aningaasat pisariaqartinneqartut
kisiisa matussuserniarneqanngimmata taamanikkut akitsuussiineq eqqunneqarmat.
Inuit
Ataqatigiit oqaluttuat ilumoorpoq aningaasanik missingersuusiorfiusunut 2002
tikillugu aningaasat taakkua ikkunneqareerput, taamaammat
oqartoqarsinnaanngilaq Atassutip oqaluttuatut ukioq 99 kisiat pillugu
aningaasanik aaqqiissoqartoq, taamanikkut akitsuutit naalakkersuisuusut
piareersarluakkatut saqqummiummatigit.
Soorunami
siunnersuuteqartup Otto Steenholdtip ilaatigut oqarneratut inuiaat
inuiaqatigiinni maani kikkut biileqassanersut, namminerisaminnik
biileqassanersut imaluunniit atorfeqarnerminni biileqassannginnersut
oqaluuserineqarsinnaavoq, Sovjet Unionikkut, Tyskland Kangillikkunni immaqa
pissutsit taamanikkut malinniarusukkaanni, aamma inuit privatimik biilillit
arsaajortorneqassanerput inatsisiliornikkut taxatillit ingerlalluarnissaat
angujumallugu. Tamakkua siunnersuummi ersinngikkaluartut itisilerinermini
eqqaavai.
Kisiannili
Siumup oqaluttuanut oqaatigissavara ukua kommunini, kommunit ileqqoreqqusamikkut
snescooterinik atuinermik killilersuinerat ingerlaarfiillu suut snescooterinik
ingerlaffigineqarsinnaanersut, taanna suliaq ingerlavoq, ajoraluartumik
kommunit tamakkerlutik tamatuminnga aalajangersakkanik naalakkersuisunut
apuussinikuunngillat, uagullu naalakkersuisut, isumagissavara taakkua
assigiinnerusumik naatsorsuutigineqarsinnaassumillu kommunit namminneerlutik
nunataminnik atuisoqarsinnaanerannik aalajangersagaat erngerlugit
naalakkersuisuninngaanniit pissarsiarerusukkatsigit aamma Siumup oqaluttuatut
pinngortitaq atortariaqannginnatsigu aallaanngilaq silarsuaq unnugu unnuap
qeqqanut aserortussaasoq, kingulissagut pinngortitamik atuinermi aamma uagut
atuinitsigut eqqarsaatiginngitsootariaqanngilagut, aamma maani vandscooterit
tikinneqarput aamma soorunami pissusissamisoorpoq tassunga suliassamut
attuummassuteqarsinnaasorisat ilanngutilaartaraanni naalakkersuisunut
imissutigalugit, tamanna pissuseq qangali Inatsisartuni atorneqarmat
ajorinngilluinnarpara.
Nunatsinni
pinngortitaq nunaaguni imaaguniluunniit nunanut allanut naggorissorsuarnut
kiattumik silaannalinnut sanilliunneqarsinnaanngilaq, pinngortitaq maani uagut
avatangiisigisarput malussarissuusoq, aserorterneqaraangami sivisoorsuarmik
ileqquminut ikkunniaqqittarluni.
Taamaattumik
ataatsimut oqaatigissagaanni ukiarmi oktoberip naalernerani inatsisissatut
taanna, akitsuutinik eqqussineq tassaavoq
Inatsisartut ataatsimoorlutik tamarmik isumaqatigiillutik taaseqataaffigisaat,
aammalu naalakkersuisut sinnerlugit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq
Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq taamani saqqummiutaa sukumiisumik
eqqaamavara tunngavilersuutigineqartoq, tassani ilaatigut inuutissarsiutit
taakkua eqqorneqanngikkaluarlutik, eqqorneqassagunillu allatigut
ilannngaatitigut oqilisaassiffigineqarnissaminnut periarfissaqareermata
taakkua innersuussutigineqartut.
Taamaattumik
aningaasat 10 mio. kr.-it pallillugit annertussuseqartut aningaasanik
inatsimmiit missingersuusiorfinnilu piissagutsigit taartissaqartinnagillu,
taanna oqaluttut arlaqartut oqaatigisaat innersuussutigalugu
ilumoornerassavara ullumikkut taamaaliornissamut ajoraluartumik piffissaanngilaq,
piffissaanngilluinnarpoq, ingerlatsisut aningaasaqarnerat imaluunniit inuiaqatigiit
aningaasaqarnerat, taakkua sanileriisissagutsigit, ingerlatsisut
aningaasaqarnerat isumaqarpunga ilanngaatitigut, aningaasartuutinik
ilanngaatitigut, inuutissarsiutinut atorneqarpata, tassuuna aqqutissaat
innersuussutigisariaqartoq, aamma tamatsinnit soqutigineqartariaqartoq Godmand
Rasmussen ilaatigut toqoraanernik, aalisartunik toqoraanernik oqalunnera
isumaqarpunga ingasattajaarnerujussuarmik oqaatsinik atuilluarniaannarluni
maangaanniit ullumikkut oqaluuserisatsinnut uniunerusoq ingasattajaarnerusoq,
oqaatsit taama sakkortutisut matumani atorneqarnissaat uanga
tulluartuutissanngikkaluarpara. Ataatsimiinermi aqutsisutut isumaqarpunga
tamanna aamma alaatsinaaniartariaqassagipput, angallat tippussaajartortoq
aqqutissiuuttariaqarpoq, suu, imaanngilaq aningaasaq aatsaat sulinikkut
pissarsiarineqarsinnaammat massakkut taakkua aningaasarsiorsinnaajunnaavillugit
ukiarmi Atassutikkut Siumukkullu akitsuutinik taamatut eqqussimmata
Inatsisartunit tamanit isumaqatigineqarsimasut.
Ingerlaqqinnissaannut
aqqutissaqarsorinarput, aammalu maani taxatillit Nunatsinni amerlanerpaajummata
Inatsisartunut ilisimatitsissutigissavara aprilip 14.-iani maani taxatillit
peqatigiiffiisa siulittaasui marluk ataatsimeeqqatigereerakkit,
illuatungeriilluta aqqutissaasinnaasut inuutissarsiummut tassunga tunngasumik
oqilisaataasinnaasut oqaluuserereerpagut, isumaqatigiippugullu
illuatungeriilluta aqqutissanik nutaanik nassaarniassasugut, suunukua
taxaatillit nammineq nassaariniarsinnaagaat, suunuuku Inatsisartuninngaannit
naalakkersuisuninngaannit aqqutissatut tikkuarusussinnaanerigut, junillu
naalernerani naapeqqissalluta isumaqatigiippugut. Taamanikkussamut taxartartut
maaniinnaagallartoq isumaat aallaavigalugit aqqutissanik illuatungeriilluta
nassaarniaqatigiinissarput isumaqatigiissutigigatsigu.
Nuannariinnarlugu
inuutissarsiutinullu atuinermut immikkoortikkuminaassusia isumaqarpu-nga
Inatsisartunut ilaasortat aamma siunnersuuteqartup paasisinnaassagaat, aamma
nakkutilliinerit qanoq annertutigissanersut inuutissarsiutinut
atugassanngorlugu eqqussinnarlugu namminersortunut tuniniaasarneq, taxatut
eqqussinnarlugu akitsuutit akikitsut atorlugit privatinut biilinik tuniniaasarneq
akitsuutinik marloriaammik Landskarsi annaasaqarneranik kinguneqartussaammat
taanna Inatsisartunut eqqarsaatigilluaqqussavara.
Taamaattumik una
naggataatigut Siumut oqaluttuata, kisianni aamma oqaatigissavara, inuutissarsiuteqarfiit
ataasiakkaat taxatillit, aalisartut, savaatillit snescooterinik
atortulersorusuttut, taxanik ingerlatserusuttut isumaqanngilanga toqqorterluta
tapiissutinik imaluunniit ikiorsiiniarnernik takutitsivigisariaqarigut.
Inatsisartuni
piffissanngorpoq inuutissarsiut sunaluunniit tapiiffiginiarutsigu
toqqaannartumik tapiissutitut iluarsiissutissanik siunnersuuteqarnikkut tamanna
aaqqinneqartariaqartoq, una ersinngitsumik sanioqqunneqarsinnaasumillu
Landskarsip isertitassamigut annaasaqarnissaanut aqqutissiuineq isumaqanngilanga
Inatsisartut suliassarigaat pingaarneq.
Kiisalu
vandscooterinut tunngatillugu Siumut oqaluttua neriorsussavara
naalakkersuisunin-ngaanniit atortulersuutip taassuma qanoq annertutigisumik
Nunatsinni atugaalersimanera, sutigullu killilerneqarsinnaanera
naalakkersuisuninngaanniit alaatsinaassagatsigu misissuiffigissavarput,
aammalu tassani pinngitsoornani kommunit toqqaannartumik qanimut avatangiisiminnut
oqartussaasut ilisimaarinnittullu pinngitsoornagit qanimut
suleqatiginiartariaqassavagut.
Hans Enoksen, Siumut:
Qujanaq, uani oqaatitsinni ilaatigut
issuarneqartuni uteqqilaasavara, tassalu siunnersuuteqartut isumaat
tunngavigalugit taanna oqaaseq anippara, imaanngitsoq Nunatta aningaasaqarnera
tunngavigalugu oqaaseq ilusileriga, tassalu ilaatigut aningaasaqarniarnikkut
ilungersunartumik atugaqalersimanerat, taanna siunnersuuteqartut
aallaavigimmassuk, taanna oqaatigaarput.
Tassa snescooterinik biilinillu pisigunik
akitsuutaat pingitsooratik akileraarutitigut ilanngaatigisinnaavaat, aamma
ilanngaatigisarpaat, taavalu toqqaannartumik taanna namminneq kaasarfimmininngaanniit
malugissanagu, taanna ersarissumik Atassutikkormiunut paaseqquarput.
Privatinik illersuisimagussi ukiup affaa
matuma siornatigut maani oqaatigisareersimassagaluarparsi oqarlusi, uagut
tassunga isumaqataanngilagut. Akisussaassuseqartumik oqaluttarfik manna
atorneqartariaqarpoq, asuli qineqqusaarnertupajaaq atornagu, piffisami taama
sivikitsigisumi isummat illuatungerluinnaanik saatinneqarsinnaappata tupinnarluinnarpoq
qanoq pisoqarsimasinnaanera Atassutikkut nammineq nassuiarsinnaasavaat,
imaannerpoq immaqa tamakkununnga iluareqqusaarlutik allatullu
saqqummiusseqattaarnertut atorniarsimasinnaagaat.
Inuit assigiimmik pineqarnissaat aamma
inuutissarsiortut oqimaatsunik atuisut kikkuuppat? Uanga
umiatsiaararsortuullunga oqaannarsinnaavunga, uanga inuutissarsiorama
ilungersunartumik, taava snescooteritaassaanga akileraaruteqanngitsunik.
Soorlu tamakkorpassuit nalliussulerpata, taava killiliiniarneq sumiilissava,
naggataatigut paatsiveerulluinnarnermik kinguneqartussaasaaq.
Taavalu kommunit snescooterit pillugit
apuussereersimasut isumaqarpunga utaqqinerat naammalersoq,
assersuutigiinnarlugu uagut Sisimiut kommuniani ukiut arlalinngorput naalakkersuisut
qisuariarnissaat utaqqillugu. Patsisigineqarsinnaanngilaq kommunit allat
qisuariarumanngitsut, kommuit nammineerlutik aaqqereersimasut
utaqqisinneqarnissaannut. Taamaammat innersuussutigissavara taakku piaartumik
aaqqinniarneqassasut.
Taavalu Godmand Rasmussenip oqaasiinut,
kilisaatit toqorarsimagigunngooq, isumaqarpunga taamaattoqanngitsoq, tassami
massakkut nalunngilarput pisassat ima killeqartigilersimasut allatut
ajornartumik ikilisaasoqartariaqarluni, aammalu taanna aalisartut peqatigilluinnarlugit
aaqqissuunneqarsimavoq.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Uagut Atassummiit qunuginngisaannarparput
kukkusimalluta misigigutta, taava piaartumik aaqqinneqarnissaa aamma
pisussaaffigisariaqarparput. Sumummi iluaqutaassava nalunngereeraluarlugu
inuutissarsiortunut atuisunut ajoqutaasoq, aatsaat ajorsiivippat
aaqqiiniassagaluarutta, taava tassani inuiaqatigiit aningaasaataat atoreerlugit
taamannak, aaqqinniartassagaluarutsigit siunissami akissaqanngilagut.
Takoreerparput Nunatsinni taxanik
inuutissarsiuteqarneq innuttaasut pinngitsoorsinnaanngilaat, aamma
erseqqissumik oqatigereerparput mittarfissat nutaat atulerpata ullumikkut
ilaasut angallannissaannut avannaani Upernavimmi Uummannamilu naammattunik
taxaqarnersoq. Uanga suleqataaffigisinnaanngilara takornarissanik qammaalluta,
takornarissat nammallutik hotelinut ingerlassappata, tamanna
tulluartuunngilluinnarpoq, aamma eqqarsaatigisariaqarparput taxat ullumikkut
atugaanerannut soqutiginninneq annertusiartorpoq, ilaatigut Inatsisartut
anguniagarimmassuk takornarissat amerlanerusut Nunatsinnut tikittalernissaat.
Taamaattumik torersumik
angallanneqartarnissaat anguneqassappat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq taxat
sapinngisamik akitsuutitigut oqilisaaffigineqarnissaat. Aamma mittarfissat
taakkua oqaatigisakka atulerpata, tassaasaaq tassani taxanik nutaanik
pisariaqartitsineq annertusisussaavoq, eqqussinermi marloriaat akitsuut taanna
avalliunerusuni imaaliallaannarlugu pissarsiarineqarsinnaanngilaq, aamma
Nuummut sanilliunneqarsinnaanngillat Upernavikkut Uummannakkullu, Nuummiut
pigissaartorsuupput, taamaattumik aaqqiinissaq pingaartumik ajornartorsiut
taanna ajornerusumik kinguneqalertinnagu aaqqiinissaq Atassummiit
pisariaqartipparput. Aamma oqaatigereerparput partiimit kisiartaalluta siornaak
taaseqataasimavugut, peqqutigalugu akisussaassuseqartumik Siumukkut
suleqatigigatsigit. Aamma tulluartuusinnaanngilaq Siumup oqaluttuatut
suleqatigalugit atsioqataaffigisimallugit Naalakkersuisut siunnersutaat
akerliulluta taaseqataaffigissagutsigu, tamanna aamma akisussaassuseqartumik
Inatsisartuni sulinerunngilaq.
Uani pineqartut nalilersueqqinnisamik
kissaateqarnitsinnut, aningaasarpassuunngillat, tassani taamaallaat
misissorneqarnissaat eqqarsaatigaarput, taxat kisimik Nunatsinnut
tikisinneqartut taavalu snescooterit inuutissarsiornermut atorneqartussatut
akuerineqarsimasut, taava taamaalippat Landskarsip aningaasat pisariaqartitai
ikilissapput, taamaalilluni aamma immaqa akileraarutitigut isertitassat
qaffasinnerulissapput. Qujanaq.
Augusta Salling, Atassut:
Oqaaseqaqqissamaanngikkaluarama kisianni
oqallittut ajornaqaaq aamma nutaanik saqqummertoqaraanngat kisiat
oqaaseqaqqilaarluni, allatut ajornaqaaq.
Nutaajuvugut, aamma uanga
taqitinniarneqarusunngilanga qaammatialunnguit matuma siornatigut
aalajangerneqarsimasoq saqqummiuteqqissallugu. Isumaqarpunga pisussaasugut
isumaqarutta aalajangerneqarsimasoq innarluuteqartoq aammalu
iluarsiivigineqartariaqartoq saqqummiutissallugu.
Oqarfigineqartariaqanngilagut misigitinniarneqartariaqanngilagut
taamaaliortariaqanngikkaluartugut nutaajuallaaqqimmat aalajangersimaneq,
malugiallakkaanni ajortoqartoq aaqqinniarlugu suliaq
aallartinneqartariaqarpoq, aamma uanga taamaaliortuarnissara eqqarsaatigaara.
Oqaatigineqartoq akileraarutinik
annertuallaamik annaasaqarnissaq, illuatungaani namminersortut tamanna
ilanngaatigalugu annaasaqaatissaat annikitsuaraassasoq. Imminnut
ataqatigiinngillat, 10 mio. kr.-it isertinniarlugit, namminersortullu
annertunerusumik malugissan-ngikkaat. Taamaattoqarsinnaanngilaq, pissutigalugu
namminersortup akileraarutitigut ilanngaatigisinnaavaa taamaallaat,
apeqqutaalluni qanoq akiliisarnerluni imaqa 40, 41, 42, 43 %-i, sinneralu
nammineq akilissavaa, aamma aajuna ajornartorsiutit annerpaartaasa ilaat,
tassa pisiarileruniuk akileqqaartariaqarpaa
tamaat, aatsaat ukioq imaalippat aatsaat ilanngaatigisinnaalissavaa,
taamaalillunilu ajornartorsiut aamma tassani takkuttarpoq, ilungersorlutik
inuusutissarsiorniartut tassuuna oqimaatsumik atugassaqartinneqalertarput.
Nuummi taxatillit amerlaqaat, taakkulu
tusarniarneqarsimapput. Tusarniarneqartariaqarput sinerissamiittut aamma,
atugarisaat taakkua ilaatigut ajornartorsiornartorujussuuvoq. Aqquserngit
ajortorujussuupput sinerissami, nalunngilarsi malugisarparsi, atugarisaat
taakku ajortorujussuupput, biilit iluarsarneqarnissaannut aningaasat
amerlanerungaartut atortariaqartarpaat, taamaattumillu aamma inukinneruvoq,
taamaalillutillu isertitassaat annikinnerusarlutik. Taakku tusarniarneqartariaqarput
suliassami uani pinngitsoornani.
Biilit assartuutit
akileraaruserneqarsimanngillat, imaluunniit akitsuutaat qaffatsinneqarsimanngilaq.
Kisianni taxat akitsuutaat qaffatsinneqarpoq. Massakkut oqaatiginiarneqarpoq
oqaluttut ilaannit tapiissutitigut aaqqinniarsinnaanngilagut,
tapiissutaanngilaq, akitsuunnuna ikkunneqarsimasoq peerniarneqartoq,
taamaattumik allatut nipilersorniartinneqartariaqanngilaq. Aamma uani taamatut
saqqummiussinitsinni ileqqorissaartuusaarniaannarluta imaluunniit qineqqusaarniarsaraluta
iliunngilagut, uagut Inatsisartunut qineqqusaarnikuuvugut, ajorsorisagut
aaqqikkumallugit aammalu sulissutigiumallugit, taamaattumik
saqqummiussaqarpugut.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat:
Aningaasaqarnermut
Naalakkersuisup taakkartorpaa aningaasartuutit isertitagullu naligiisaarniarlugit
aaqqiisariaqarsimasut ukiaq manna. Aningaasaqarnerpununa isumaqarpunga sooruna
taxatillit taamatut eqqorsimagigut, Nunatsinni aningaasatigut aqutsisinnaaneq
sukumiisumik ingerlanneqarsimanngimmat, ukiut tamaasa qanorsuaq
tillĉgsbevilling 1-i, 2 ingerlattarpagut. Aqaguagu tillĉgsbevilling 1-i
aallartissavarput, millionit qassit ujartussavagut, immikkoortortaqarfiit,
naalakkersuisoqarfiit qassiuppat, sooruna taamakku aningaasatigut
aqutsisinnaangillat, direktĝreqarput, aningaasaqarnermut pisortaqarput,
afdelingimi pisortaqarput, qanoruna naatsorsuisinnaasut tamakkua.
Tullianik kikkut
eqqortissappat, ukiamut, taxatillit eqqoreerpaat, kikkumi tullinguutissappat.
Isumaqarpunga aningaasatigut aqutsineq tassuuna sukumiisumik
aaqqinniarneqartariaqartoq. Eqqartortussaavagut erniinaarannguaq Diskokkut 30
mio.-it sinnerlugit naalakkersuisut kukkussutiminnik massakkut matunialerpaat,
taxatillit eqqorlugit, taamatut massakkut pisoqarpoq. Isumaqarpunga
aningaasaqarneq taanna sukumiisumik aaqqinniarneqaqqaartariaqartoq, aamma
oqarsinnaanngilagut innuttaasut nammineq kaasarfimminninngaannit taakku
akilersinnaagaat, kommunit namminneq ataasiakkaarlutik taxat takstii
aaqqissuutarpaat, taamaattumik massakkut taxat sineriammiittut
qissimissinnaavagut sumi taxat pitsaaneruppat.
Oqarsinnaavunga
taxatilit massakkut taxanik akikinnerpaanik pissarsiniartarput 100.000-it
sinnilaarlugit akilinnik, 200.000-inik akilinnik pissarsisinnaanngillat,
aqquserngit taamaatillugit, akitsuutit taamaatillugit. Isumaqarpunga
pisariaqartoq taakku arlaatigut aaqqiivigineqarsinnaanissaat
misissuiffigineqartariaqartoq aammalu isumaqarpunga pingaaruteqartoq kommunit
tassuuna aamma tusarniarneqartariaqartut Augustap oqaatigisaatut. Kommunit
aamma taakkuupput aningaasatigut annertungaatsiartumik taxatilinninngaaniit
pissarsisartut, taamaattumik kommunimut aningaasatigut naleqarpoq,
Landskarsimut naleqarpoq.
Taamaattumik skattitigut
isertitassat appassanngippata isumaqarluinnarpugut tungitsinninngaanniit
tamakku aamma misissuiffigineqaqqaartariaqartut imaluunniit
naliliiffigineqaqqaartariaqartut, taamaattumik neriutigaara Akileraarnermut
Ataatsimiititaliamut saqqummiunneqartariaqartoq imaluunniit
eqqartorneqarumaartoq massakkut taakku taakkartukkagut. Qujanaq.
Otto Steenholdt, Atassut:
Isumaqarluinnarpunga taxaaatillit
akilersuinerat aamma qiviallattaarneqarsinnaasoq tamarmik naatsorsuusiortarmata
taamatut ingerlatsisimanertik pillugu. Tassuunakkut qularnanngilanngilaq aamma
oqilisaaffigineqarsinnaasut taamatut akiligassaat akilerneqarnialeraangata,
aamma taxaateqarsimasoq taxaatini pisoqaavallaalersoq tuninialerunikuk qanoq
akilersissaneraa soorluunna aamma ajornassanngitsoq tassani pisiarisimagaa
imaalillugu, tunissaguniullu imaalissasoq ajornaquteqartussatut isigineq
ajornaqaaq.
Politikkerit imaluunniit Inatsisartut
silarsuarmi sumiikkaluaraangamilluunniit oqallorissuseq
nuannarineqassutigisarpaat, uparuarneqassanngilaq Atasssumminngaanneersoq
oqaatsinik atuilluarniaannarluni maanngaanniit oqaluttoq, naamik tassa aatsaat
nuannersut inuit oqallorissut, tassa silarsuarmi politikkerit
piumaneqarnissaat. Isumaqarpunga Atassut tassuunakkut tulluusimaartariaqartoq naalakkersuisuninngaanniit ilarput
taamatut nalilerneqarmat, ingerlaassaaq.
Aamma ajuusaarnarpoq naalakkersuisup
oqaluttuussimanngimmatigut sunaaffa Hans Enoksenip oqaatigisaa eqqorneqarsimasoq sakkortuumik aaamma
nalligigaluarlugit taamaattoq ikiorumanngisai, sunaaffa aamma namminneerlutik
naalakkersuisumut pulaarsimapput, oqaatigiartorlugu eqqortuunngitsumik
pineqarsimanertik. Nuummiuugaluarput kisianni takussutissaavoq eqqorneqarneq
annernartoq apuunneqarsimasoq, neriuppunga oqaloqatigiinnerit ingerlaqqissasut
tassaniinnaanngitsoq kisianni aamma ataatsimiititaliami. Makkua pasilliinersuit
uuma pisiareriaruniuk allamut tuneriaruniuk imaassaaq akikinaarnangu
akisunaakuttoorlugu tunillarumaarpaa. Tamakkua maanngaanniit
anillatsinneqarnissaat tussarnersuunngilaq. Hans Enoksen tupigivara makkuninnga
Augusta Sallingip oqaatigeriigai uteqqissanngilakka. Qineqqusaarnikkut
iluareqqusaarnersuit allallu inissaminniinngillat Sisimiormiut utaqqisaat
tassaanngilaq akitsuutip millisinneqarnissaa, utaqqikatappusigooq, kisianni
taanna pinngilaat allarluinnaapput Landstingimi oqallisigisartakkavut
normulersorneqarnissaat allallu ilanngullugit.
Oqalliserput tassaavoq akisuallaaqqaat,
namminersorlutik ingerlaartut taakkua aqqutissiuunneqartariaqarput,
inuutissarsiutitik iluamik ingerlatissagaat, tassami pitsaasumik
ingerlatissappassuk, umiatsiaararsortunngooq aamma snescooterertaarsinnaasut,
arraa ullumikkut taxanik atuinerpaasut Nuuk manna qiviassagaanni immaqa aamma
Sisimiuni, tassaapput umiatsiaararsortut, pisannguaminnik kalaaliminernik
tuniniaavinnukaassinialeraanngamik, tassaanerupput uatsinninngaanniit
taxarnerpilorujorujussuit. Tassa oqaatigisarput, eqqorneqartut tassaangillat
aningaasaatilissuit, kisianni tassaanerupput aamma pisaminnik
tunisisariaqartut, akikinnerusunik
akissarsiakinnerusunik taasakkagut. Kilisaatit tikissanngilakka, taanna
annertuallaamik oqallisigineqarsinnaammat.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Tassa siullermik tupigisassaanngilaq Otto
Steenholdt aammattaaq Augusta Salling siunnersuuteqartutuut siunnersuutertik
sakkortuumik illersormatigik, taanna tupigisassaanngilaq, kisiannili
siunnersuuteqartunut aperisariaqarpugut, tassami naalakkersuisut
akissuteqaataat iluamik misissoraanni, tassani takuneqarsinnaavoq
allannguisoqassappat 8 mio. kr.-it annaaneqartussaasut.
Taamaattumik aamma siunnersuuteqarnermi
isumaqarpunga pissusissamisoortoq siunnersuuteqartut aperissallugit taakkua 8 mio. kr.-it suminngaanniit
pissarsiarineqassanersut. Isumaqarpunga oqaannartorqarsinnaanngitsoq ataatsimiititaliamut
taakkua ingerlanneqartariaqartut, pissutigalugu Naalakkersuisut
akissuteqaamminni kisitsisit assigiinngitsut ersarissorujussuarmik saqqummiutereernikuuvaat
aammali ataatsimiititaliami isumaqarpunga suliakkerneqarsinnaanngitsugut
aningaasat suminngaanniit annaanneqartussat ujartornissaat
oqatigineqarsimanngimmat.
Akisussaassusilimmik Nunatta karsia
ingerlattariaqarmat Inatsisartut tamattaalluta soorunami pisussaaffigaarput aammali ilaatigut Kattusseqatigiinniit
oqaatigineqartut oqaaseqarfigilaasagaanni saqqummiinitsinni ilaatigut TB-1
eqqarsaatigiinnarlugu 43 mio.-it sinnerlugit qularnanngitsumik Inatsisartuni
ujartorneqartussaassapput, ilaatigut isertitat aammali aningaasartuutissat
oqimaaqqatigiisinneqarnissaat anguneqassappat.
Taamaattumik siunnersuuteqartunut
apererusunnarpoq, tassami Akileraartarnermi Ataatsimiititaliami
ilaasortaasugut paaserusussagatsigu suliakkerneqarnitsinni suut
ujartussallugit, isumaqarpunga siunnersuuteqartut tassuunartaatigut
aperisariaqarigut.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu
Naalakkersuisoq:
Tassami oqallorissaarneq, oqallorissut uanga
aamma inuit nuannarisorsuuvakka, ilumoorpoq kisianni oqaatsit atorniakkat aalisartunik
toqoraanernik oqaluttarfimmiit maani atorneqarmata apeqquserneqarsinnaavoq
taanna uanga isumaga najoqqutaralugu, taanna uanga nammineq isumagaara,
naalakkersuisut imaanngilaq isumagigaat.
Inuussutissarsiortut Inatsisartut
inatsisiliaannik eqqugaassappata eqqortuusorinanngitsumik,
aqqutissarsioqatigissallugit Inatsisartut - naalakkersuisut piareersimagatta,
taamaaliorpugut, aamma taanna Jakob Siverthsenimut oqaatigissavara
inuutissarsiortut Inatsisartut inatsisiliaannik eqqugaasutut, eqqunngitsumik
eqqugaasutut misigisimammata, uanga pisussaaffittut isigisimavara
eqqartuusissuserisuata naatsorsuuserisuatalu kalerrimmannga, taava taxaatillit
takkua pisussaasui siulittaasui aggersassallugit, paaseqatigiinniarneq
aallartittariaqarmat, taava maanngaanniit oqaluttarfimminngaanniit
inatsisiliap atuuttup atorunnaarsinniarneqarnera imaluunniit
allanngortinniarneqarnissaanut suliniutit takkummata; taanna isumaqanngilanga
pisussaaffigalugu Inatsisartunut oqaatiginissaa, aamma oqaatigereeraluarakka
siunnersuuteqartup aappaa
Inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt isumaminik allanngortitsinngitsoq
paasinarpoq, taava sumik iluaqutaasimassava aallaqqaataanit oqarsimagaluaruma,
taakkua oqaloqatigalugit aallartereerpunga.
Aammalu siunnersuuteqartup aappaanut Augusta
Sallingimut ajoqersuussineranut oqaannassuunga maani taxaatillit
toqqaannartumik ornimannga oqaloqatigivakka, taavalu isumaqatigiissutigisarput
tassaavoq avissaartinnata qaammatit marluk misissuissuugut, taakkua taxaatileqatitik
sinerissamiittut misissuiffigissavaat oqaloqatigissavaat, atukkasi qanoq
ittuuppat, qanoq ililluta ataatsimoorluta aaqqiiniarsinnaavugut inatsit immaqa
allanngortin-ngikkaluarlugu.
Una allaanngilaq taxanik Nunarput
taxaataarutinniarneqartoq Inatsisartut ukiarmi aalajangerneratigut. Akitsuutit
taakkua allatigut ingerlataqartuniit allatigut artornannginerusunngorlugit
aaqqinniarneqarsinnaammata oqaatigineqareerpoq, tamanna ingerlatsisut aamma
arajutsisimanngilaat, ingerlatsinerminni allatut akikillisaanniartariaqarput,
aamma taanna arajutsisimanngilaat, isumaqatigiissutigisatta tamakku ilagivaat.
Akileraartarnermut Pisortaqarfik
pisariaqartitsinerput najoqqutaralugu naatsorsuutiminnik naleqqussaanerminni
atussagaat isumaqatigiissutigivarput, taamaammat imatut inuusutissarsiummik
piuneerussiniartutut maanngaanniit oqaluttarfimminngaanniit oqalunneq
ingasattajaarnerujussuartut uanga oqaatigerusuppara. Kiisalu Atassutikkut
oqaaseqartuata, ilaatigut oqaatigimmagu ukiarmi taaseqataasariaqarmallutik,
tassanilu naalakkersuisooqatigiisimasatik taamanikkut pisuutillugit. Partiit
namminiussuseqarpugut tamatta, partiit namminiussuserput atorlugu
oqaluttarfimminngaanniit maangaanniit isummernissarput akisussaaffigaarput,
suleqatigisimasat pisuutissallugit akimaappallaaqqaaq pissutiginiarsarissallugu
taanna.
Aaqqiissutaasinnaasut taxat
eqqarsaatigalugit, aaqqiissutaasinnaasut ilagisinnaasaattut misissuiffigeqatigiikkumalluta
taxaatillillu isumaqatigiissuterput tassaavoq eqqussinermik akitsuumut
taarsiullugu motorafgift, biilinut atornera sunut najoqqutaralugu
akiliisinnaaneq aamma misissugassatta ilagivaat, taamaammat Inatsisartut
pisarissersunngikkaluarlugit Inatsisit atuutereersut iluanni
aaqqiissutaasinnaasut siullermik uagut naalakkersuisuninngaanniit aqqutissat
aqqusaartorniaqqaarsimavagut.
Akitsuutinut una Augusta Sallingimmut
siunnersuuteqartumut oqaatigissavara akitsuutinut akiliisussaajunnaarlugit
inuit ataasiakkaat atuisut ataasiakkaat sumut atuinerat najoqqutaralugu, taannaanaq
pinnagu tapiissutinik tunniussisoqarniarpat, ersittumik inuusutissarsiortut
tapissuteqarfiginissaat siunnersuutigineqarsinnaasoq.
Snescooterit maaniipput atorneqarlutik,
immaqalu aamma peersinneqanngisaannassapput atorunnaarsinneqanngisaannassapput,
aamma taanna siunertarineqanngilaq ukiarmi Inatsisartut
akitsuusiiminerneratigut, illuatungaatigulli akileraartarnikkut inatsisikkut
periarfissillugit ilanngaatiminnik atuisinnaanerat.
Kiisalu Kattusseqatigiit sinnerlugit
oqaaseqartumut, tassami aningaasanik aqutsilluarneq Inatsisartut
naalakkersuisullu, Inatsisartut aamma aningaasanik atuinissamut imaqartunik
siunnersuuteqartarnerat ilaatigut taanna massakkut uanga aningaasaqarnermut
akisussaasutut, naalakkersuinikkut akisussaasutut, Naalakkersuisuni pisussaaffigaara
Naalakkersuisut aamma ilisimatittuassallugit Nunatta aningaasaqarnera qanoq
innersoq. Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaq qanimut suleqatigissallugu
oqaloqatigalugu aallartereerpugut.
Taamanikkut patsisaasoq Mogens Kleistip
immaqa aamma arajutsisimasariaqanngisaa tassaavoq 42 mio. kr.-it
peqqinnissaqarnikkut ingerlatsinermi sinniisimavugut, taannalu Inatsisartut
kisimiillutik pisuussutigineraat uanga apeqquseruppara, unammeqatigiinneq nunat
tamat akornanni atugarliortitseqaaq maani, Norgip avannaannit allaat Jyllandip
kitaanigooq nakorsassaqarnikkut atugarisat ilungersunartorujussuupput, kiisalu
Disko ukununnga snescooterinut biilinullu eqqussanut akitsuusiinernut Disko
eqqartorneqanngilaq.
Disko siulersuisoqarluni selskabimit ingerlanneqarsimavoq,
taannalu suliassaq annertunerusumik oqaaseqarfigissallugu pisariaqanngilaq,
misissuiffigineqarnissaa taassuma ingerlanneqarsimasup sukumiisumik
misissuiffigineqarnissaa naalakkersuisuninngaanniit tamanna avammut tusarliutereeratsigu.
Kiisalu kommunit taxarnermut akiliut
oqartussaaffigaat, ilumoorpoq, suut tamavimmik Inatsisartuninngaanniit
aaqqinneqarsinnaassutut isigiuartariaqanngilagut, kommunit taxat akiliisitsinermut
uutuutikasiata taassuma aallartittarnerani aallaqqaataasussaq aningaasaq qanoq
angitigissanersoq kommunit aalajangigassaraat, taava tassanngaanniit qanoq
akuttutigisumik qanorlu akulikitsigisumik qanoq ingerlassanersoq taanna
aalajangigassaraat, taamaammat aamma aqqutissaq tassaniippoq, taanna Mogens
Kleistip nammineq eqqaavaa.
Siullermeerinninnermi paasivara
Kattusseqatigiit assigiinngisitsinissaq atuisunut kikkunnut
assigiinngisitsinissaq piumanngikkaat, massakkut aappassaaneernermi
oqaaseqarnerani oqaasii tassunga naleqquttuunersut apeqqusilaarusuppakka.
Unalu Otto Steenholdtimut oqaatigissavara,
taxa pisoqalippat tassaqaana akissarsissutaasinnaanera annertungaassava, aap,
taanna ilumoorpoq, kisanni kina oqarpa taxatut akitsuuteqan-ngiusattumik
eqquteriarlugu aqagu privatimut tuniniarneqassappat. Oqarsinnavugut
pasilliineruvoq tamanna, kisianni nakkutigisariaqarpoq, inatsisilioraanni
malitsinneqarnersoq inatsit nakkutigisariaqarpoq, nakkutilliinermi
aningaasartuutissagut qanormita angitigissappat.
Taavalu naggaterpiaatigut, snescooterit normulersorneqarsinnaannerat,
normupladelersorneqarsinnaanerat taanna suliassaq qangali naalagaaffiup
susassaqarfia ingerlavoq, aamma Otto Steenholdti folketingimikaallarami,
naluara taanna Inatsisinik Atortitsinermut tappavani Angallannermuulluunnit
Naalakkersuisumit ministerimut qanoq paasiniarsimaneraa, sooq taanna
kinguarsarneqartuaannarnersoq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu tassa tullinnguupoq aappassaanik
oqaaseqassalluni partiit oqaaseqartuisa avataatigut aammalu siunnersuuteqartut
avataatigut tassa Godmand Rasmussen, Atassumminngaanniit, kisiannili
oqaaseqartussaq oqaaseqartinnagu eqqaammaqqussavara, aamma oqaatsit mianersuuttassaammata,
oqaatsit kusanartutut oqaatigineqarsinnaanngitsut maangaanniit
aninneqarnissaat, pingaartumik oqaluttarfimminngaanniit
mianersuuteqqissaartariaqaratsigit.
Una
isumaqatigiissutigisinnaasagunnarsimavarput, oqaaseq una: AAalisartunik
toqoraaneq@, taanna isumaqarpunga maani naleqqutinngitsoq atussallugu,
kisiannili imatut nipeqarsimasuuppat, imatut aninneqarsimasuuppat:
AAalisartunut artukkiisumik iliuuseqarneq@, taava immaqa taanna oqaaseq
maanngaanniit aninneqartussatut akuersaarneqarsinnaassagaluarmat, kisianni
erseqqissartariaqarpara oqaatsit mianersuutilaassagatsigit oqaluttarfimminngaanniit
taakkua aninneqartussat. Taanna sakkortuallaaqqaaq oqaatigissallugu
AAalisartunik toqoraaneq@, taamatut Inatsisartut iliuuseqanngisaannarput aamma iliortussaatitaanngillat.
Taavalu Godmand
Rassmussen takanna.
Godmand
Rasmussen, Atassut:
Siullermik
qujaffigissavara Inatsisartut siulittaasuata taamatut mianersoqqusinera, tassa
oqarsinnaavunga Inatsisartut ataatsimiittarnerat malittarisarsimaqaara. Uani
toqqusassineqareerlunga oqaluttarfimmut qaqeqqaarnera akueriuminaatsippara,
aamma sakkortoorujorujussuit oqaatsit atorneqartartut tusartarsimavagut, taava
kisianni taanna utoqqatsissutigivara, oqarliornermik kinguneqarsimasinnaavoq,
immaqa imaassimasinnaagaluarluni: AAalisartunik
ipiorartitsineq@ imaluunniit
tassani atorunnaar... tassani aamma nammineq paasisinnaavarsi kalaallit oqaasii
paasineqasinnaapput.
Qaqininnut
tunngavigivara, aappassaanik uunga inisseqqilaarninnut, tassa assorujussuaq
tupigusukkama, isumaqaraluarama Inatsisartunut qinigaasimallunga, aamma ilissi,
tassami ima paasisarakku Inatsisartut tassaasut inatsisiliortut. Inuup, uanga
oqaaseq atortarpara, inuup ataqqinaataa tassaavoq kukkunerminik
nassuerutiginnissinnaagaangami. Uani erseqqilluinnartumik oqaatigineqarpoq
qaammatit arfinillit matuma siorna taanna aalajangerneq pisimasoq. Taava
aperisa, Inatsisartut inatsisiliortuuppat naassaanngitsumik atuuttussamut,
kukkussuteqarsimatilluta arlaatigut aaqqeeriarneq inatsisitigut
periarfissaavoq.
Uani
eqqartorneqartut, Nuuk eqqaaneqatsiarmat aamma nuannarivara naalakkersuisup
oqaatigimmagu, taakkua taxaatillit sineriammi paasiniaaniartut, kisianni
erseqqissumik uanga sineriak angallavigisaqigakku oqartariaqarpunga,
illoqarfippassuarni taxat ullumikkut ipinikuupput, taxaateqarneq tamarmi
amerlasoorujussuartigut ajutooreernikuuvoq. Tassalu taassumap suli erloqinartoq
angusussaavaa, ullumikkut takornariaqarnerup nalaani oqallinneq isumaminik
ajunngeqisoq, kisianni taxat tungaatigut ajornartorsiut pilerpat, taava
nittarsaassineq qanoq paasisariaqalissava.
Aallariartortalissagutta,
Sisimiut eqqarsaatigalugit timmisartoqarfik ungasippoq, kuffertigut aamma
nammattalissagutsigit taxat unippata aamma kiattumi pikkunaaluttassaqaaq,
pingaartumillu anerlersumi. Neriuppunga taanna ullumikkut partiit
aalajangernerat eqqarsaatigilluaqqissaartariaqartoq, imaanngilaq
anneruniarnerinnarmik nipilimmik taama oqalunneqartoq. Aammalu oqartoqarpoq
ilaatigut siunnersuutinik taartissaasinnaasunik ujaasisoqaqqullugu. Oqarta
uagut massakkorpiaq uagut nutaajuvugut,
taanna kisianni taqissutiginavianngilarput oqaluttarfimmi nutaatut
qinigaanerput, nalikinnerusutut immitsinnut isigineqaatigilernavian-ngilarput.
Isumaqarluinnaqqissaarpungqa
ullumikkut selskabit ingerlanneqarneri Namminersornerullutik ataani aamma
qularnaveeqquserneqarlutillu isumannaallisakkamik tunuaniittoqarnerata ataani,
ullumi aamma misissuisoqassappat assut nuannissagaluartoq, ilami
kalaaleqateqannguatsiarpugut ullumikkut aningaasarpassuarnik
akilersorneqartunik ukiumut aningaasarsiaqartitaasunik.
Aningaasanik ajornartorsiorsimaqigutta
tamakku ilaatigut immaqa qissimigaarsinnaaneri aamma ilaatigut
misissueqqissaarnikkut soorlu anguneqarsinnaassagaluartut. Piffissaq sivikimmat
tassunga killiinarpunga, qujanaq.
Anders
Andreassen, Siumut:
Tassa
oqaaseqarnianngikkaluarama, kiisa aamma oqaaseqarniartunut ilanngutiinnarpunga.
Tassa siornatigut aamma naluneqanngilaq qineqqusaarnerup nalaani aamma
taannarpiaq uanga saqqummiussimavara, imaluunniit qineqqusaarutigisimavara,
tassa akileraarutinut tunngasoq.
Kisiannili
paasigakku assut nuannaarutigaara naalakkersuisut maannakkut
oqilisaassiniarlutik suliniutertik aallartereersimagaat, taamatut
paasinnikkaanni aamma malartaasiinnarneq ajornaqaaq, atagu
oqilisaassitsiniarnerit qanoq inerneqassanersut takulaartigu, aammalu uani
siunnersuutigineqartuni tamani allassimavoq ukiakkut ataatsimiinisamut
siunnersuusiortoqassasoq, imaluunniit saqqummiussisoqassasoq, taamaattumik
ullumikkut oqallisigalugu taamatut pigaluarutta inernavianngilarput, aamma
soorlu Aningaasaqarnermut
naalakkersuisoq oqaaseqareersoq, taxaatillit oqaloqatigalugit
aallartereersimavai taavalu aamma taakkua misissuereerpata aamma naliliinerit
pitsaasut tunuliaqutarissaarlutalu aalajangiinissamut taakku tunuliaqutariumaarpagut.
Isumaqarpunga
taakkua aamma periarfissinneqartariaqartut taamatut misissuinissaat.
Taavalu aamma
Inatsisartut aningaasaqarniarnerput eqqaaneqartuartarpoq. Isumaqarpunga
Inatsisartunut ilaasortat aamma nammineerlutik tassani imminnut
qiviartariaqartut. Inatsisartut uagut nammineq siunnersuuteqartarpugut
sorpassuarnik, aningaasarparujorujussuarnik nalilinnik, taavalu qanoq
iliortarpugut, aap, naalakkersuisut taanna suliariniarsiuk, qanoq naleqarnera
misissorniarsiuk, taava misissuippata naalakkersuisut, aamma tassani
misissugaat aamma ajoralugit aallartissavagut.
Isumaqarpunga
aamma tatiginninnerulaartariaqartugut naalakkersuisutsinnut aammalu periarfissillugit
suleriarnissaannut aammalu tapersersussallugit arlaatigut, soorunami aamma
uparuartariaqarpata aamma uparuassaqqaarpagut, kisianni uagut nammineq
Inatsisartut aamma suleqataanissarput tassani pingaaruteqartorujorujussuuvoq,
taamaattumillu siunnersuuteqassagutta, naamineq aamma naliliisinnaanerput
inuiaqatigiinnut qanoq akeqarsinnaanera nammineerluta aamma ujartortariaqarparput,
taamaaligutta aatsaat suleqatigiinnerput tassani anguneqarsinnaassammat.
Isumaqarpunga
uteqattaarivallaalernerput aamma ilaatigut siulittaasup killilertariaqaleraa,
tassa maannakkut paasinarmat ullumikkut manna aalajangiiffigisassaanngitsoq,
kisiannili amerlanerussuteqarluartut kissaatigaat Aningaasaqarnermut
Ataatsimiititaliami imaluuniit Akileraarnermut Ataatsimiititaliamut
ingerlateqqaarneqarallassasoq, taannalu aamma isumaliutissiissuteqareerpat
qulornanngilaq aamma uterfigineqaqqissaaq, kisianni ukiamut una, ukiamut
siunnersuutit sammitinneqarput, taamaattumillu isumaqarpunga aamma
misissuinerit tamarmik pereerpata taava aamma uterfigineqassaqqaartoq.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Apeqqummi uani
pineqartumi aningaasaqarnermut tunngasut, pinngitsoorani aappaagumut tunngasut
ilaatigut attorneqarput, aammalu tassani Naalakkersuisut, aamma uagut
qineqqusaarsimagatta tamatta, aamma Siumuminngaanniit qineqqusaaruterput
eqqaamaneqassaaq aningaasartuutit atorneqartut aammalu isertinneqartut
oqimaaqatigiinnissaat Siumuminngaanniit uagut aamma nalunaarutigisimavarput,
aamma taanna malinniarparput.
Taamaattumik
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup oqaloqatiginninneri ilaatigut Anders
Andreassenip oqaatigeriigai ilaapput maannakkut misissorneqartunut qanoq
ililluni taakkua aningaasartuutit naligiissaarutit aamma tamakkunatigut
oqilisaassissutaanersut.
Akileraarutit
suliarineqarneranni allanilu eqqaamaneqartarpoq eqqorneqartussat annernan-nginnerpaamik
eqquisussat tassani ujarniarneqartarmata aammalu tassani pigajuppoq akitsuutit
eqqartorneqartillugit. Aamma taamaaliorsimavugut ukiarmi Inatsisartuni
saqqummiussarput Atassutikkullu saqqummiussarisarput taanna akuersaarneqarpoq,
aamma taamanikkut nuannarisimavarput. Inatsisit akuerineqartut
naassaanngitsumik maani atortussaanngillat, inuit suliaraat aammalu
kukkusimagutta iluarsisassavagut, aamma taamaappoq uani maannakkut
eqqartorneqartoq, pitsaanerusumik siunnersuuteqartoqarpat aningaasallu
isertitassat ajornannginnerusumik pissarisiarineqarsinnaanerat
saqqummiunneqarpat illuatu-ngiliuttunit aamma misissorneqassapput.
Taavalu una
marlussunnguit kisiissa ilassutigilaarlakka nuannaarutigigakku aamma
snescoterit pillugit oqallinneq suli inerneqanngitsoq aamma suli
ingerlanneqarmat. Snescoterinik atuineq soorunami ilaatigut iluaqutaasumik
ingerlanneqarnera aamma Naalakkersuisut ullumikkut oqaatigineqarneranni aamma
erseqqissarpaat, kisianni aamma snescoterit atorneqarneri ilaat atorsinnaanngilluinnaqqissaartumik
inuiaqatitsinnut atorparput. Ilaatigut kommunit naammagittaalliutaat tamakkua
atorneqarnerannut aamma uagut Kommunit Nakkutilliiffitsinnut apuuttuarput.
Inuiaqatigiinni tassani atuineq atorluaanerinnarmut atorneqanngilaq, aamma
atuipilunneqarpoq snescoterinik inunnullu eqqissiviilliornernik
kinguneqartumik.
Taava aamma
vandscotereralaat taaneqarmata nuannaarutigaara, saaffiginnissuterpassuit
taamaattut maannakkut inunni qinigaasutut tigoorarpavut, inunnik uumasunillu
maannakkut tujormisitsinerit angeqisut vandscoooterit suliaat aamma
uninngatiinnarsinnaanngilagut, taamaattumik akissuteqarnermi aamma
naalakkersuisup oqaatigisai isumaqatiginarput, misissorneqassapput,
pisariaqarpallu aamma vandscooterit inerteqqutaalluinnarnissat ilanngullugu
misissortariaqarpoq. Nunani kiattuni takornariarfinni alianaatsuni tamakkua
innersuuttariaqarput, Kalaallit Nunaanni naleqqutinngilaq inunnut, uumasunut,
timmissanut uumasunut arfernut allanullu taama ittunik inuuneq
akornusersortissallugu. Taamaattumik aamma taakkua tikinneqarumaarput.
Kisianni
nalunanngilaq taanna maannakkut itigartitsineq imatut aamma uanga
paaseqqunngilara, soorlu aamma Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup taanna
erseqqissaatigigaa, tassani apeqqutit oqilisaassissutaasinnaasut nungussimasut
misissorneqarnerat suli, taamaanngilaq, aamma taakku ilanngullugit
misissorneqassapput.
Johan Lund
Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, tassa
taamaalilluta ullumikkut immikkoortoq 21, 22, 23-milu aalajangiiffigisassatut
siunnersuutigineqartut taamaalilluta naammassisinnaanngorpagut,
oqaatigissavaralu tassa maani Inatsisartuni amerlanerussuteqartut, tassa Siumut
Inuit Ataqatigiillu Naalakkersuisut siunnersuuteqartut siunnersuutigisaannut
oqaaseqaatigisaat taanna isumaqatigilluinnarmassuk, tassa Inatsisartunit
31-usunit 19-it Naalakkersuisut siunnersuuteqarsimasunut akissuteqaataat taanna
ilalersormassuk, taavalu aamma Akileraartarnermut Ataatsimiititaliamut
innersuuneqarnissaralua taamaallaat Atassummit Kattusseqatigiinniillu
kissaatigineqarmat, taamaammat aamma amerlanerussuteqarfigineqarnani.
Kisiannili
isumaqarpunga ullumikkut oqallinnerput imatut aamma inernilertariaqartoq,
soorlu aatsaaginnaq Naalakkersuisut Siulittaasuata oqarneratuut, oqaloqatiginninnerit
ingerlanneqalereerput Naalakkersuisut tungaanninnganniit, isumaqarpungalu
taamatut oqaaseqarluta ullumikkut taamatut oqaluuserisarput una
naammassiinnarsinnaagipput. Tassa siunnersuutigineqartut itigartinneqarput,
kisianni aamma neriorsuutigineqarpoq allatigut oqilisaarisoqarsinnaappat,
taakkua oqaloqatigiinnerit taava suli ingerlanneqarallassasut.
Tassa
taamaasilluta ullumikkut ataatsimiinerput maanga killeqartariaqarpoq,
ataatsimiineq ullumikkut naammassivoq.