Oqaluuserisassani immikkoortoq 44-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataasinngorneq 31.maj 1999 nal.
17.40
Ataatsimiinnermi
aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Johan
Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taavalu
maannakkut Inatsisartut oqaluuserisassaani immikkoortoq 44 tanna
tikissinnaanngorparput, tassa Inatsisartut suleriaasissaanni '
30 naapertorlugu Inatsisartut aalajangiinissaanik siunnersuut imaattoq:
Naalakkersuisut inissialiornerup tamakkiisumik nalikilliliivigineqarneratigut
periarfissanik misissuisinneqarnissaanut kiisalu inissiat nammineq pigisat
pillugit inatsisissatut siunnersuusiornissaanut peqquneqassasut, Anders
Nilssonip siunnersuutaa, taanna sammissavarput. Siullermik Anders Nilsson
siunnersuumminik saqqummiusseqqaasaq.
Anders
Nilsson, Atassut:
Tassa
Kalaallit Nunaanni Inatsisartut suleriaasianni ' 30
naapertorlugu Inatsisartut aalajangiinissamut imaattumik siunnersuuteqarpunga:
Naalakkersuisut
namminersortut inissialiornerisa tamakkiisumik nalikilliliiviginerisigut
periarfissanik misissueqqullugu kiisalu inissat nammineq pigisat pillugit
inatsisissatut siunnersuusioqqullugit peqquneqarnissaanik Inatsisartut
aalajangersnissaanut siunnersuut.
Ilanngullugu
Naalakkersuisut peqquneqassapput Inatsisartunut 1999-imi ukiakkut
atatsimiinneranni misissuinerit inerneri pillugit nassuiaateqaqqullugit,
kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsissatut siunnersuunik
saqqummiusseqqullugit.
Siunnersuuteqarnermut
tunuliaqutarineqartoq tassaavoq inissiarisatta amerlanersaat pisortanit
annertuunik tapiissuteqarnerisigut sanaartorneqartartut, kisitsisit imaapput:
Inissiat pisortanit attartortinneqartut aamma nammineerluni inissiaatit 95
procentimik piginneqatigiilluni inissiat 67 procentimik, illut BSU
tunngavigalugu sanaat 72 procentimik, taavalu 10/40/50-imik aaqqissuussineq
nutaaq ukiakkut ataatsimiinermi >98-imi aalajangiivigineqartoq 33 procentimik
pisortanit tapiiffigineqartarput.
Namminersortut
amerlanerusunik inissialialerumasinniarutsigit aqqutissat pingasuupput, tassalu
siulleq, aqqutissaq siulleq tassaavoq tapiissutittamakkerlugit peerneqarnerat
aammattaaq sanaartukkanut pioreersunut tunngatillugu. Taamaaliornikkullu
atuisut toqqaannartumik tamakkiisumillu ineqarnerminnut
akiliuteqalertalersillugit.
Taamaaliortoqassappat
ineqarnermut akiliutit qaffarujussuassapput, tamatumalu kingorna Nunatta
karsiata, kommunit ilaqutariillu ataasiakkaat aningaasaqarniarneri
allatorujussuaq ingerlalissallutik. Aamma namminersortut inissialiornerup
naamassinerani aningaasanik tapiiffigisarlugit nalinginnaasumik tapeeriaaseq
atorlugu tapiissuteqartarnerput ingerlatsiinnaavarput.
Taamatut
aaqqiineq tassaavoq 10/40/50-inik aaqqissuussineq Inatsisartut ukiarmi
ataatsimiinneranni atortuulersinneqartoq, tamatumanili nunap karsia aamma
kommunip karsia katillutik sanaartukkanut 40 procentimik ukiuni siullerni
15-ini ernialersugaanngitsumik naaffeqararlugillu akilersugassaanngitsunik
atukkiussatut akiliutigineqartartussaapput. Aaqqissuussineq taanna
tapeeriaatsillu tassunga assingusut allat sanaartornerup naammasseqqammernerani
pisortat karsianut nammakkersuutaasarput, aammalu qinnuteqaatit tunngavigalugit
tapiissutaallutik, taamaalillutillu kikkut tapiiffigineqarsinnaannerannik
sumillu snaartortoqarsinnaanneranik aalajangiissuulluinnarlutik
sunniuteqaqataasarlutik.
Kiisalu
aanna siunnersuut una naapertorlugu sanaartorneq piffissamik aningaasat
realkredit aqqutigalugu atukkat naafferarlugit akilersorneqarfigisaani
atsikkutigiisaartumik nalikillilerneqarsinnaasunngorlugit tamakkiisumik
nalikilliliivigineqarsinnaangortinneqarsinnaavoq. Tamatuma pisortanit
tapiissuutit annertoqatigisussaasavaat, najukkani ataasiakkaani akileraaarutit
procentiisa 40 procentiisa missaasa nalingi.
Pisortanit
tapiissuteqartarneq tamaattoq qinnuteqaatigineqaqqaartassanngilaq, sanaartorneq
najukkani akileraarnermut tunngasumut oqatussanit nalunaarsorneqartassaaq
pisortallu tapiissutaat sinissami ukiunia arlalinni akileraarutinik isertitat
ikileriaataasigut akilerneqartassapput, tassaagajuttussaasapput ukiuni
tulliuttuni 20-ni akileraarutit milleriaataat ukiumut 30.000 kr.-it missaanik
annertussusillit. Taassumalu Danmarkimi inatsisit taakkununnga tunngasumik
suliallit isumaat naapertorlugu pisariaqanngitsumik pisariuallaartoq
assigissanngilaa.
Atassutip
isumaa naapertorlugu suliniutit takkua marluk makkua kingunerissavaat: Siullermik
namminersortut namminersorluni inissialiornermi inissialiat
ilanngaaseereerluni akiisa pisortanit tapiiffigineqarneri inissialiornermi,
tassangalu ilanngullugit piginneqatigiilluni inissialiornermi inissiat
akisunerit ilangaaseereerluni akiinut qanillattortunngorlugit
inissialiornissaannut aammalu taavalu aappaatut: Nammisorsortut sanilieriiaanik
quleriiaanillu annertunerusumik eqaanerusunillu sanaartortalernissaanik
tunngavissaqalersinnaasapput.
Josef
Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:
Inatsisartunut
ilaasortap Anders Nilssonip Atassut sinnerlugu siunnersuutigaa, inuit namminneq
illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannut periarfissat
suunerinik Naalakkersuisut misissueqquneqarnissaannik, kiisalu inissiat
nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik
Inatsisartut aalajangiisasut.
Siunnersuut
uanga Naalakkersuisoqarfinnut aammalu Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisoqarfimmut attuumassuteqarmat, inissiat nammineq pigisat pillugit
inatsisissatut siunnersuusiortoqarnissaa pillugu siunnersuut Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisumit akissuteqarfigineqassaaq.
Siunnersuuteqartup
taamatut siunnersuuteqarnerminut patsisaatippaa, inuit namminneq illuliaasa
ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit akiisa, pisortanit tapiiffigineqartumik
illuliortiternerit pitsaanerit allat, matumani ilanngullugit
piginneqatigiilluni illuliortiternerit, tapiissutit ilanngaatigereerlugit
akiinut assingulersinnissaat anguneqarsinnaalissammat, kiisalu
annertunerusumik aaqqissuussaanerusumillu illunik uiguleriinnik quleriiaanillu
inuit namminneq sanaartornissaannut periarfissiisoqarnissaa.
Inuit
namminneq illuliaasa, atukkiisarfinnit attartukkat ukiut taarsersorneqarfissaasa
amerlaqataannik agguarlugit tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannik
Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa akileraartarnermi
maleruagassanut atuuttunut akerliulluinnarpoq, taakkumi malillugit taamaallaat
ilanngaatigineqarsinnaammata ingerlatsinermi aningaasartuutit, tassalu
aningaasarsiat pissarsiariniarlugit, qulakkeerniarlugit
allanngutsaaliorniarlugillu ukiup ingerlanerani aningaasartuutigineqarsimasut,
matumani ilanngullugit akileraarutitigut nalikilliliinerit.
Ilanngaateqarsinnaanermut nalikilliliisinnaanermulluunniit piumasaqaat
ullumikkumut najoqqutassat malillugit avaqqunneqarsinnaanngitsoq tassaavoq
aningaasartuutip inuussutissarsiutigalugu ingerlatamut attuumassuteqarnissaa.
Siunnersuutigineqartup
kingunerissavaa nammineq aningaasartuutit inuussutissarsiorluni ingerlatamut
attuumassuteqanngitsut nalikillilerneqarsinnaalernerat.
Nalikilliliisinnaanngortitsineq aningaasanngorlugu tassaassaaq inuit namminneq
illuliortiternerinut tapiissuteqarneq, tassa akileraarutitigut ilanngaatit
akileraarutitigut nalinginik.
Taamatut
siunnersuuteqarmi inuit namminneq illuuteqartut ersinngitsumik
tapiiffigineqassapput, tamannalu akileraartarnermi inatsimmut ilanngunneqarpat
isertitassatigut annaasassat 2/3-ii kommunit nammatassarilissavaat,
annaasassallu taakku annertussusaat kommuninit qanoq
ilioriarfigineqarsinnaassanngillat.
Taamatut
akileraarutitigut ilanngaateqarsinnaalersitsinikkut aningaasat annaaneqartussat
qanoq annertutigineri Naalakkersuisunit kommuninilluunniit
aqukkuminaatsorujussuussapput. Tamanna tassaassaaq killileruminaatsumik
atuineq, aammalu pingaartumik isertitaqqortunernit iluanaarniarfissaqqissoq.
Naalakkersuisut
isumaqarput inuit namminneq illuliortiternerinut qanoq ililluni, aningaasallu
qanoq amerlatigisut atorlugit tapersiinissarput politikkikkut
aalajangiiffigisassaasoq immikkoortoq, tapiisoqassappallu tamanna
toqqaannartumik, ersitsumik aqunneqarsinnaasumillu ingerlanneqartariaqarpoq,
tassa akileraartarnermi maleruagassat aqqutigalugit tapiinerussanani.
Qanorli
iliorluta sanaartornernut suugaluanut tamanut, tassa imaappoq inissianut
pisortanit attartortinneqartartunut, nammineq illulianut, piginneqatigiilluni
illulianut, BSU aqqutigalugu illulianut aammalu aaqqissuussamut nutaamut
10/40/50-imik taaneqartumut, pisortat tapiissutaannik, matumani ilanngullugit
ineqarnermut akiliutinut tapiissutit, oqimaaqatigiinnerulersitsinissatta
misissortariaqarneranik siunnersuuteqartup isumaa Naalakkersuisut
isumaqatigineqarpoq.
Aallaqqaasiininni
oqaatigeriikkattut oqimaaqatigiinnerulersitsinissamut tunngassuteqartoq kiisalu
inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisiliornissamik siunnersuut
Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup
akissuteqarfigissavai.
Steffen
Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqaatinut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Matumuuna siunnersuutip inissianut
tunngasortaa akissuteqarfigissavara.
Siunnersuummut
tunngavilersuutigineqartuni oqaatigineqartutut, inissiarisatta amerlanersaat
pisortanit annertuumik tapiiffigineqarlutik sanaartorneqartarput.
Namminerisamik inissialiornermut,
taarsigassarsiatut erniaqaratillu akilersuutitaqanngitsutut, assersuutigalugu
nammineerluni illulianut piginneqatigiilluni illulianut, imaluunniit
taarsigassarsiatut ernialittut naafferartumillu akilersugassatut,
assersuutigalugu BSU-mit tapiiffigineqarluni illulianut aamma 10/40/50-imik
aaqqissuussineq atorlugu illulianut, pisortat tapiissuteqartarput.
Inatsisartunut ilaasortap
siunnersuummini, isummani malillugu nammineerluni inissialiortiternerup
annertusarneqarsinnaaneranut aqqutissat assigiinngitsut taavai.
Aningaasaqarnermut Niuernermullu
Naalakkersuisup akissuteqaataani oqaatigineqartutut, Naalakkersuisut
Inatsisartunut ilaasortaq Anders Nilsson isumaqatigaat, inissianut
assigiinngitsunut pisortat tapiissutigisartagaanni, taakkununnga ilanngullugit
ineqarnermut akiliutinut naafferartumillu akilersuutinut pisortat
tapiissutigisartagaat, qanoq iliorluta oqimaaqatigiinnermik pitsaanerusumik
pilersitsisinnaanersugut misissorneqartariaqartoq.
Tamatumunnga atatillugu pisortat
inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut akiliutip qanoq pilersarnerata
nalilersorlugu misissoqqissaarneqarnissaa pisariaqartoq Naalakkersuisut
isumaqarput.
Suliassaq alla tassaassaaq
ineqarnermut tunngasut annerusumik namminersortunut ingerlatassanngortinneqarsinnaanerinut
aamma inissialiortiternermik aningaasalersuinermi namminersortut
peqataatinneqarnerulernissaannut periarfissat qulaajarneqarnissaat.
Tamatumunnga atatillugu
suleqatigiissitaq Naalakkersuisut KANUKOKA-llu pilersitaat siunnersuuteqartussaavoq,
inissiat pisortanit pigineqartut qanoq ililluni attartortunut
pigisassanngortinneqarsinnaanersut, assersuutigalugu inissiatut nammineq
pigisatut piginneqatigiilluniluunniit inissiatut. Suleqatigiissitartaaq
siunnersuuteqassaaq, inissialiat nutaat, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit
namminersortunit aningaasalersorneqartut, qanoq neqeroorutigineqartassanersut.
Taamaattumik Naalakkersuisut
nuannaarutigalugu nalunaarutigissavaat Inatsisartunut ilaasortaq Anders Nilsson
isumaqatigigamikku, inissiat nammineq pigisat pillugit Inatsisisartunut
siunnersuummik saqqummiussinissaq siunertaralugu suliniartoqartariaqartoq,
ajornanngippat Inatsisartut tullianik ataatsimiinnissaannut
saqqummiunneqarsinnaasumik.
Naalakkersuisut qilanaaraat ineqarnermut
tunngasunik naliliisussatut suleqatigiissitami sulineq pillugu nassuiaammik,
ilaatigut inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissamik siunnersuusiorluni
sulineq pillugu, Inatsisartut tullianik ataatsimiinnissaannut
saqqummiussisinnaanissartik.
Vittus Mikaelsen, Siumup oqaaseqartua
Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutigaa, inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannut periarfissat suunerinik Naalakkersuisut misissueqquneqarnissaannik, kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit Inatsisartut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiinissaat.
Naalakkersuisut ineqarneq pillugu misissuigasuisussanik suleqatigiisitaliorneranni ilaatigut pisortat inissiaataasa ilaasa nammineq illuutigineqalersinnaanerannut apeqqutip aalajangiiffigineqarnissaanut tunngavissanik saqqummiussisoqassaaq. Suleqatigiisitaliami pineqartumi ilaatigut KANUKOKA peqataatinneqarpoq.
Siumumiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput ineqarneq pillugu suleqatigiisitaliami susassaqartut ineqarnermullu soqutigisaqartut ilanngullugit tusaaniarneqarnissaat, tassami A/S Inissiaatileqatigiiffiup INI-p pilersinneqarneranut atatillugu ilaatigut inissiani ineqartut toqqaannartumik ineqarfigisaminni aalajangeeqataasarnerisa annertusarneqarnissaat siunertaammat.
Taamaattumik ineqarnerup tungaatigut suliassat siunissami qaninnermi annertuutut oqaatigineqartariaqarput. Inissiat iluarsartuunneqarnissaat siunertaralugu Naalakkersuisut qallunaat naalakkersuisui suleqatigalugit nalilersuinerit isumaqatigiinniarnerillu ingerlanneqarput. Tamakku ineqarnermi atugarisatigut allannguuteqartussaapput inuiaqatigiinni tamatsinnut kalluuttussaallutik.
Tamakku tamaasa eqqarsaatigalugit ineqarneq eqqumaffigineqartutut oqaatigisariaqarpoq, tamaattorli inuit ataasiakkaat ineqarnikkut piginnittussaatitaanerannut atatillugu atugarisaat pitsanngorsarneqarsinnaappata, tamanna Siumumiit tunuarsimaarfigissanngilarput.
Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuummini ilaatigut illuliornermi aningaasalersueriaatsit nutaat atuutilernissaat aammalu illuutit akileraartarnikkut nalikillilerneqarsinnaalernissaat saqqummiuppaa.
Akileraartarnermi aaqqissuussinerup misissuiffigineqarnissaa pisussaavoq. Siumumiit tulluartuusoraarput illuutit akileraartarnikkut nalikillilerneqarsinnaalernissaannut apeqqut ilanngullugu misissuiffigineqartariaqartoq, kisiannili erseqqissassavarput illuutit nalinginik akileraarutitigut nalikillilerisarnikkut iluanaarniutigineqartalinnginnissaat Siumumiit pingaartutut isumaqarfigigatsigu.
Siumumiit taamatut naatsumik oqaaseqarluta Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaata tunngaviatigut Inatsisartuni oqaluuserineqarnissaa akuersaarparput, taamaattorli erseqqissaatigissavarput Siumumiit ineqarneq pillugu nutaamik aaqqissuisoqarnissaanut pipallattumik Naalakkersuisut suligasuartinneqarnissaat tunuarsimaarfigigatsigu, tamanna akileraartarnikkut allatigullu annertuumik allannguisitsinermik kinguneqarsinnaammat. Suliap Inatsisartuni oqaluuserineqarnissaanut tunngatillugu Siumumiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput suliap kingusinnerpaamik Inatsisartut ukioq 2000-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut saqqummiunneqarnissaa.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip nammineerluni inissialiornermut siunnersuutaanut imaattumik Atassummiit oqaaseqaateqaassaagut:
Nunatsinni ajornartorsiutit annerpaat ilagaat inissaaleqinerujussuaq qujanartumilli ukiuni kingullerni tamatumalu pitsaanerusumik anigorniarneqarnerani Naalakkersuisut qanoq iliuuseqarniarnerat Atassummiit arajutsisimanagu pissangalluta isumalluarlutalu malinnaavigaarput. Inuup inuunerata akisussaassuseqartumik ingerlanissaa Atassummiit pingaartitaraarput pingaartittuassallutigulumi, inuimmi immikkut angerlasimaffeqaleraangamik akisussaanermik annertuumik misigisimalersarmata.
Atassummiilli eqqaanngitsoorusunngilarput inissiami najugaqartut inuusaasiata allannguuteqarneratigut soorlu toqukkut qimaguttoqarneratigut imaluunniit illuqataasup arlaanut qimagutillugu aningaasarsiorneq allannguuteqartillugu inimik atuisumik oqimaatsoq takkussinnaalersarmat, tassalu akilersuiniarnerup oqimaatsortaa.
Tassuunakkut akilersuineq oqimaallisarpoq, akiitsut qummut saattarlutik piumasarineqarlunilu inuk inigisamut akiitsoqartilluni allamut nuussinnaasannginnera. Inigisaq kisimiittumut angivallaalerpat ineqarnermut tapiissut tunniunneqarsinnaajunnaartarluni, naak atuisoq akilersuiniarnerminik ajornartorsiulernermini mikinerusumut nuuttuuguni kinguuaattoorani inigisaminut amalinnaasinnaagaluartoq.
Illuatungaanili inuit akiliisinnaagaluartut anginerusumut noorusuttut periarfissaat pitsaanerpaamik taaneqarsinnaannani.Uffa massa allaffeqarfiup suleqatigineratigut piaartumik paarlaateqatigiissinnaaneq atuuttinneqartuuppat atuisumut oqinnerpaaq anguneqarsinnaagaluartoq. Tamannaanngilarli inuiaqatigiinnut taamaalilluni akiitsut amerliartulersarlutik, tamannalumi inummut atuisumut toqqaserlunnermik nassataqanngitsoortarani, innuttaasunut tamanna oqinnerpaamik kinguneqartarani.
Atassummiit pingaarteqaarput atuisunut oqinnerpaamik aaqqiissoqarnissaa suleqataaffigilluinnarumavarput.
Kiisalu nammineerluni illuliap atuuttinneqarnerisa siunertaat Atassummiit paasilluarsimavarput apersuuserluguli illorput 2000 atugaalerneratigut illoqareersut saniatigut illulioqqittarneri pissusissamisoortutuut isiginatigu, nammineerlunimi illuliornerup inissaaleqisumut milliallatsitsisinnaanerata tamanna siunertarinngimmagu.
Kiisalu Atassummiit assut pingaartipparput Siku Blok Nunatsinni pimoorullugu sanaartorneqalernissaat, qangalimi ujartorneqartuarpoq Nunatta tunniussinnaasaanik pilersuilernissarput isumaqarnarluni allaat periarfissaq saqqummermat soorluaasiit kingaalaarunneqarpallaartoq, taamaattumik piaartumik sanaartulernissaa pisariaqalerpoq immikkummi ilisimasalinniit nalilerneqareerpoq siunissami Nunatsinni aningaasarsiornikkut mikinngitsumik iluaqutaalerumaartoq.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutit ukiamut oqaluuserinissaa qilanaarluta peqataaffigissavarput.
Ole Lynge, Inuit Ataqatigiit oqaaaseqartuat:
Inatsisartuni ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaanissaannik imaqartoq kiissalu aamma Inatsisartut 1999-imi ukiaanerani ataatsimiinnissaannut Naalakkersuisut nassuiaateqaqqullugit kissaatigisaanut atatillugu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup kiisalu Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup erseqqissumik akissuteqaataat Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik tusaatissatut tigorusuppaat aammalu akuersaarlutigu ukiamut Inatsisartut ataatsimiinnissaannut atatillugu apeqqutit pineqartunut nassuiaammik kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussaqarnissaat akuersaarlutigu.
Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa tunngaviatigut Kattusseqatigiinniit taperserparput, minnerunngitsumik inissaaleqinerup pimoorullugu aaqqiivigineqarnissaa aammalu inissialiortiternerup illuliortiternerullu pitsaanerusumik ingerlanneqarnissaa eqqarsaatigalugu.
Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Inatsisartunut siunnersuutip inuiaqatigiinnut iluaqutaasussanik kinguneqarsinnaasut tamaasa politikki sumi inissisimaneq apeqqutaatinnagu suliarineqartarnissaat pimoorussaanerusariaqartoq, Kattusseqatigiinniillu manna iluatsillugu oqaatigerusupparput Inatsisartut maannakkut ataatsimiinnerminni pisortat inissiaataasa ilaasa siunissami namminerisamik pigineqartalersinnaanerat pitsaanerusumik periarfissiuunneqarnissaa ilanngullugu siunnersuutigisimagatsigu.
Tassami ineqartut akisussaassuseqarnerusumik aammalu inigisamut naassaanngitsumik akileraajuartarnerup isumaqarnerusumik aaqqissuussaanersumillu iluarsiivigineqarnissaa Kattusseqatigiinnit suleqataalluarfigerusoqaarput. Taamaattumik Naalakkersuisut Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaannut saqqummiussinissaat qilanaaralugulu piareersimaffigissuarput.
Tommy Marĝ, Siumut:
Inatsisartuni Ineqarnermut Atatsimiititaliaanniit hr. Anders Nilssonip aalajangiiffigisassatut siunnersuutaanut kiisalu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup aammalu Ineqarnermut Ataaveqaateqarnermut Atortulersuuteqarnermullu Naalakkersuisup akissuteqaataanut imatut ataatsimut oqaaseqaateqassaagut:
Ataatsimiititaliami makku
ilaasortaaput:
Siulittaasoq Tommy Marĝ, Siumut
Siulittaasup tullia Ole Lynge, Inuit
Ataqatigiit
Ilaasortaq Gudmand Rasumussen,
Atassut
Ilaasortaq Anthon Frederiksen,
Kattusseqatigiit
Ilaasortaq Vittus Mikaelsen, Siumut
Ineqarnermut
Ataatsimiititaliaq kingullermik ippassaq ataatsimiinnermini, tassungalu atatillugu
Inatsisartut upernaakut ataatsimiinnerani aappassaa ataatsimiinnera pisimavoq. Atatsimiititaliami Inatsisartuni
ilaasortap hr. Anders Nilssonip siunnersuutai ilaatigut oqaluuserineqarput.
Anders Nilssoni siunnersuuteqarpoq inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik
nalikillilerneqarsinnaanissaanut periarfissat suunerinik Naalakkersuisut
misissueqquneqarnissaanik kiisalu inissiat namminneq pigisat pillugit
inatsisissatut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiinissaat.
Hr. Anders Nilssonip siunnersuutaa
avillugit Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup kiisalu Ineqarnermut
Atortulersuinermullu Naalakkersuisup akissuteqarfigaat, tamatumanilu issuaaffiginngikkaluarlugit
Ataatsimiititaliap isummersimanera matumuuna imatut saqqummiutissavara.
Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq
Inatsisartuni ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa soqutiginaateqartut,
sukumiisumillu oqaluuserineqartariaqartut. Siunnersuutit assigiinngitsutigut
kingunerisinnaasai pillugit ataatsimiititaliaq isumminngilaq, kisiannili
saqqummiunneqartut naapertorlugit Naalakkersuisut suleqatigiissitaliorneranni
pissutsit qulaajagassat assigiinngitsut peqqissaartumik nukingiussaangitsumillu
suliarineqarnissaat siunertaralugu pilersitsisoqarnissaa inassutigineqarpoq.
Naalakkersuisut siunnersuutaat
ataatsimiititaliamit tamarmiusumit ilalernartinneqarpoq iluarisimaarneqarlunilu.
Siunnersuutigineqartut saniatigut oqaatigerusupparput Ineqarnermut
Ataatsimiititaliap pingaartilluinnarmagu Nunatsinni inissiani attartortut
inuunertik naallugu inigisaminnut akilersuitinneqartarnerisa
allanngortinneqarsinnaaneranik oqalliseqataassalluni. Oqartoqarsinnaavoq
Nunarput kisiartaalersunut ilaasoq tamakkiisumik kommunip aammalu pisortanit
inuit inigisaminut qaqugorsuarmut akilersuititsinerat.
Nunatsinnili aamma illunik
sanaartornermut Illorput 2000 illoqarfinni periarfissaalersimanera qujamasuutissanut
ilaasariaqartutut oqaatigerusupparput. Ukioq 2000-imi Illorput 2000-imut
qinnuteqartunit 107-usunit taamaallaat 30-40-t missaat akuerineqarsimanerat
uggoralugu oqaatigerusupparput. Nalunngilarpummi inissaaleqinerup
akiorniarneqarnerani periarfissatut Illorput 2000 illoqarfinni aamma
sanaartorneqarsinnaanera ammaaneqarsimasoq. Taamaattumik inuit
illutaarniarlutik aningaasaliisinnaasut sapinngisamik amerlanerusut
akuerisinaasariaqarpagut.
Nunatsinni inissaaleqinerup
annertoqisup annikillisarniarlugu ineqarnermut Naalakkersuisup aamma Nuup
Kommuneata immikkut aaqqiissuteqarlutik isumaqatigiissuteqarsimanerat Ineqarnermut
Ataatsimiititaliamiit nuannaarutigaarput, nalunngilarpummi ullumikkut Nuummi
inissaaleqisut 1.700-it missaaniittut, Nunatsinni inissaaleqineq ataatsimut
qiviassagutsigu Nuummi inissaaleqisut qaffasissutut oqaatigisariaqarlutik.
Nuna tamakkerlugu inissaaleqisut
ullumikkut 5.000-it ataatilaarlugit amerlassuseqarput, taamaattumik
aperisariaqarpugut inissaleqisut Nuup avataaniittut aamma aqqiiviginiarlugit
suliniuteqarnerput annertusisariaqaripput.
Illoqarfik Qaqortoq
assersuutigissagutsigu Nunatsinni inissaaleqiffiusunut qaffasinnerpaanut
tulliuvoq tamanna illoqarfiit inuttussusaat aallaavigissagutsigu qaffasippoq
tassani inissaaleqisut allatsissimasut 530-t missaaniimmata.
Inissaaleqineq inunnut
ataasiakkaanut aammalu ilaqutariinnut annertuumik inuttut atugaqarnikkut
innarliisarpoq aamma suliffeqarniarnikkut kajumissuseqarnermik
killiliisuusarluni. Taamaattumik Ineqarnermut Atortulersuuteqarnermullu
Naalakkersuisoq piumaffigerusupparput Nunarput tamaat inissaaleqiffiummat,
ataatsimut inissaaleqineq aaqqiiviginiarlugu suleqatigiissitassamik
pilersitseqqullugu, naammanngilarmi Nuummi inissaaleqisut kisiisa
aaqqiivigineqassappata, tamatuma kinguneriinnartussaammagu inuit suli
amerlanerusut Nuummut noorarnissaat, tamannalu inuiaqatigiinni ataatsimut
aaqqiinniarnertut isigineqarsinnaannani.
Taamaattumik ataatsimiititaliamiit
kissaatigissavaarput Nunatsinni annertuumik inissaaleqiffiusut inissaqarniarnikkut
aaqqiissuteqarnissamut suliniuteqartoqarnissaa. Tamatumani kommunit pineqartut
peqatigalugit aammalu suliffeqarfiit akiliisinaasut inissialiortarnerisigut.
Aammalu Ineqarnermut
Ataatsimiititaliamit Naalakkersuisut aperiniarpagut INI A/S-ip inissiaataani
attartorlutik ineqartut paarlaseqatigiisinnaanerannik apeqqut sumut
killissimanersoq akissuteqarfeqqullugu, nalunngilarpummi inummut akiitsutigut
qaffassaataasaqisoq ini angivallaartoq akilersinnaangisarlu
piumassuserinngisamik najorneratigut.
Anders Nilsson, Atassut:
Siullermik qutsatigissavara
siunnersuutiga akuerineqarmat, taavalu annikitsunnguamik oqaaseqassaanga.
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq
akissuteqarnermini oqarpoq nalikilliliisinnaatitaanermi namminerisamik
illuliortunut tapiissuteqarnerusoq. Uanga taamatut isiginngilara. Assersuutigalugu
ullumikkut piginneqatigiilluni illuliornermi tapiissutaasunut 67 procentiusut
allaannerunngilaq, tamannami 40 procentip missaanik tapiissutaanaammat.
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq
malitsigisaanik oqarpoq siunnersuutip kingunerissagaa iluanaarutit
annaaneqartut 2/3-ii kommunit nammassagaat, tassalu akileraarutitigut isertitat
annikillilereernerisigut tapiissutit. Sunamiuna pigipput, piginneqatigiilluni
illuliaq 1,5 mio. kr.-init missanik akeqarpoq, taakkunannga kommunip illuliap
naammassinerani 500.000-inik tapiissarpoq, illuliornermi aningaasartuutit
akileraarutitigut ukiuni 20-ni ilanngaatigineqarsinnaalernera kommuninut
taamaallaat 375.000-inik naleqassaaq.
Erniatigut assigiinngissutit
iluarsiivigalugit piginneqatigiilluni illuliornermi tapiissutinut naleqqiullugu
siunnersuummi maanna saqqummiunneqartumut kommuninut affaannarmik
tapiiissuteqartassaaq. Qularinngilara tupaallaqqaarneq qaangerneqariarpat,
taava siunnersuut manna eqqarsaatigilluaqqeriarlugu iluarineqalerumaartoq,
ukiamut ataatsimiinnissamut qilanaaraara, taamanikkummi siunnersuutit marluk,
ilanngaateqarnermut pisinnaatitaaneq aammalu nammineq pigalugu inissiaateqarneq
piareersarneqarlutik saqqummiunneqassammata.
Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu
Naalakkersuisoq:
Erseqqissaqqiinnassavara
siunnersuuteqarnerup ersersimmagu illuliortiternermi inissialiornermilu
tapiissuteqartarneq, tamatumalu kingorna boligsikringikkut, ineqarnermut
meeqqanut tapiissutitigut aaqqissuussinerit nalimmassaavigineqartariaqartut.
Siumup oqaaseqartuanut Vittus
Mikaelsenimut oqaatigissavara inuusutissarsiummut tunngatillugu atugassamik,
soorlu sulisunut inissianut illuutit ullumikkut
nalikillileriffigineqarsinnaareermata. Namminerli illorisatut najugaqarfigisat
nalikilliliiffigineqarsinnaanngillat akileraartarnermut pissutsit inatsit
najoqqutaralugu. Tassa tamakku qulaajagassat ilagisariaqassavaat.
Taavalu Atassut sinnerlugu
oqaaseqartoq Godmand Rasmussen, naluara parteeqatimi siunnersuutaa
paasivissimaneraa, tassami siunnersuummut nalikilliliisinnaanermut taavalu
nammineq inissianik pigisaqalersinnaanermut siunnersuut
oqaaseqarfiginngivillugu nuussinnaanernut anginermik ineqarsimagaanni taavalu
mikinermut nuussinnaanerup akerlianillu taakkua eqqartorpai, taakkua INI A/S-ip
ullumikkut isumagisarai, kommunillu INI A/S-illu isumaqatigiissuteqarnerat
najoqqutaralugu INI A/S-ip aqutassarai.
Taavalu aamma akiligassanik
kinguartoortarneq tassani Anders Nilssonip siunnersuuteqarnermini
eqqarsaatigivallaarsimagunanngilaa annertunerusumik, kiisalu Illorput 2000-ip
iluanaarniarfittut illoqareeraluarluni nutaamik illumik illutaarnniaannarluni
atuineq aamma uani eqqarsaataasimanngitsoq siunnersuummi takuara, taamatullu
aamma Siku Blokimik sanasoqartarnissaa siunnersuuteqartut siunnersuutiginngimagu
annertunerusumik oqaseqarfigissanngilara, taannami aamma Ineqarnermut
Naalakkersuisuusumit >91->95-imut
sakkortoorujussuarmik Inatsisartuni sammineqaatigisimagaluarmagu, Atassumminnganniit
Atassutip Siulittaasuata.
Kisianni tunngaviusumik
isumaqatigineqarsinnaavoq taanna, Nunatsinni nammineq sanaartoriaaseq
atornerulissagipput.
Kattusseqatigiinnut soorunami
partiinut sumut ataneq najoqqutarinagu Inatsisartuni oqaluuserisassatut
siunnersuutit ilassineqartarnissaat tassuuna Kattusseqatigiit
isumaqatigilluinnarpagut Naalakkersuisuninnganniit, tamannalu oqartussaaffik
sorliit qanoq oqaluuserisassanngortinneqassanersut Siulittaasoqarfimmiippoq,
tassanilu aamma Kattusseqatigiit ilaasortaatitaqarput.
Ineqarnermut Atatsimiititaliap
Siulittaasuata isumaliutissiisutsialassua takisooq ajoraluartumik Inatsisartunut
agguaanneqarsimanngitsoq aamma Naalakkersuisunut apuunneqarsimanngitsoq
ajunngitsunik imaqarpoq, immaqa Ineqarnermut Ataatsimiitaliap siunissami
siunniussassaannut tunnganerusunik, taanna annertunerusumik
oqaatigissanngilara, kisiannili siunnersuuteqartup oqarneratut uparuarpaanga
Naalakkersuisut sinnerlugit oqarama taamatut nalikillilerinermi
ilanngaateqarsinnaanngornissaq isertortumik tapiissutitut oqaatigigakku.
Tassunga sanilliukkusuppakka soorlu
aamma siunnersuuteqartup oqaatigisai, piginneqatigiilluni illuliaasartut,
taakkununnga amerlatigisut qanoq ukiumut atorneqassanersut ukiumiit ukiumut
Aningaasanut Inatsimmi imaluunniit kommunit aningaasartuutissamittut
pilersaarutaani allassimareerput qanoq aningaasartaqarnersut, unali
siunnersuutigineqartoq nalulluinnaqqissaasavarput qanoq annertutigisumik atorneqassanersoq,
tassalu oqarama 2/3-ia taamatut akileraarutitigut annaasassap 2/3-ia
kommuniniittussaasoq, tassani akileraarnermut Nunatsinni agguaasimanerput
eqqarsaatigaara, tassa kommunit 28-29 procenti angullugu ullumikkut
akileraartitsisartut nuna tamakkerlugu akileraarut 11 procentiummat, taassuma
saniatigut 4 procentimik nalimmassaarinermut akileraartitsisarluta, kisanni
tassa Anders Nilssonip siunnersuutiminut tunngavilersuutigaa nammineerluni
privatit illuliornermi annerusumik peqataanerulernissaat aningaasalersuinikkut
piginnittuunikkullu.
Tamanna Naalakkersuisut isumaqatigaat,
isumaqarpugut illoqarfinni sualummik annerusuni nammineq inuit illoqarusunnerat
isuma pitsaasuusoq, kisiannili ukiuni kingullerni ineqarnermut tunngasut
aningaasalersuisarnerillu oqaluuserisarnerini naammassinngitsoortagarput
tassaavoq, suunuku ajornartorsiutit tikinnaveersaarigut, qulaajaasimanngilagut
sukumiisumik, taamaammat ajornannginnerpaatut nutaanik tapiissuteqartarnernik
eqqusseqqiinnartarpugut, soorlu ukiarmi 10/40/50 pilersipparput
tapiissuteqariaaseq nutaaq. Anders Nilsson maannakkut siunnersuuteqarpoq
tapiissuteqariaatsimik nutaamik.
Ilattut
amerlasoorparujussuanngussapput, taamaammat Naalakkersuisuni aamma
siunnersuutigineqartut aallaavigalugit eqqarsaatigeriikkatsitut Ineqarnermut
Naalakkersuisup oqaatigeriigaatut sukumiisumik naqqa tikivillugu qulaajaanerit
massakkut ingerlanneqassappput, taakkulu najoqqutaralugit Inatsisartuni
saqqummiissoqareerpat aaqqiissutissatut inatsisissamik saqqummiissoqarumaarpoq.
Steffen Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqarnermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:
Naatsunnguamik
ilassuteqalaaginnarniarpunga, tassa partiit oqaaseqartui assigiinngitsutigut
una iserfigaat sanaartorneq aamma inissialiorneq tassani aamma
suleqatigiissitap taassuma siunissami ingerlariaqqiffissaa aamma arlaatigut
taaneqarpoq, tassa suleqatigiissitaq taanna KANUKOKA-mit Naalakkersuisullu
aamma taaanna pilersissimasaat.
Tusaaniarlugu Siumuminngaanniit
nalunaarutaat una tigussavarput, tassa tassani ineqartut aamma soorunami
ilaatinneqarnissaat qanimut, taanna aamma pingaaruteqartorujussuuvoq, taanna
soorunami isumagissavarput.
Saniatigullu aamma Siumup
oqariartuutaa unaavoq suliassaq taanna imaluunniit suliarinissaa taanna
ulapputigineqartariaqanngitsoq annertoorujussuarmik, kisialli taanna soorunami
uterfigiumaarparput.
Atassummit taaneqartoq una aamma
pingaaruteqarpoq soorunami isumaqataammata aamma inissianik
amigaateqartoqartorujussuusoq Kalaallit Nunaanni, soorunami tamaappoq. Taavalu
aamma oqaatigineqarluni Siku Blokimut tunngasoq, taanna imatut
nassuiaateqarfigilaaginnassavara, tassa taakkuninnga sanasuusoq Narsarmioq
taanna uagut isumaqatigiilluta atugassaminik taakkuninnga Siku Blokinik
Danmarkimut nassiussimmat, tassani Danmarkimi teknikikkut
misissorneqartussaallutik taakkortai, taava misissuineq taanna pereerpat
aatsaat illunik pingasunik sanaartorneq sananeq aallartinneqartussaammat
Sisimiuni.
IA-p taavalu aamma Kattusseqatigiit
oqaaseqaataat tusaatissatut tiguagut. Uunga inatsimmut sulinissatsinnut
akerleriinngillat aammalu tapersersuipput.
Ineqarnermut Ataatsimiititaliap
oqariartuutaa takisoorujussuaq aamma ajoraluartumik allakkatigut
tigusimannginnatsigu annertunerusumik uterfigissanngilara kisialli
tusaaniarpara unartaa, suleqatigiissitaliamik pilersitsisariaqartugut, soorlu
sinerissami aamma inissianik amigaateqarneq aamma tassani arlaatigut
aallunneqarnissaa anguniarlugu. Kisialli aamma imaappoq una piviusortaa, tassa
kommunit tamarmik atasiakkaarlutik uagutsinnut ataatsimiigiartarput, taavalu
aamma tusaaniartarpagut soorunami taanna aallaavigalugu ajornartorsiutaat
aammalu suleqatigeqqissaarlugit iliuuseqarfiginiartarlugit taakku.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassalu paasisinnaavara allanik
oqaaseqartoqarumanngitsoq, taamaasilluta tassa immikkoortoq maannakkut taanna
oqaluuserisarput, tassa immikkoortoq 44 naammassisutut
oqaatigineqarsinnaan-ngorpoq, kisiannili oqaatigissavara tassa
uterfigineqaqqissammat, tanna maani partiit aammalu Naalakkersuisut
isumaqatigiissutigigaat taanna taama paasivara.