Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 44-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 31.maj 1999 nal. 17.40

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 44

 

Inatsisartut suleriaasissaanni § 30 naapertorlugu Inatsisartut aalajangiinissaannut siunnersuut imaattoq: Naalakkersuisut inissialiornerup tamakkiisumik nalikilliivigineqarneratigut periarfissanik misissuisinneqarnissaannut kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisis­satut siunnersuusiornissaannut peqquneqassasut.

(Inatsisartunut ilaasortaq Anders Nilsson)

 

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

 

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taavalu maannakkut Inatsisartut oqaluuserisassaani immikkoortoq 44 tanna tikissinnaanngorparput, tassa Inatsisartut suleriaasissaanni ' 30 naapertorlugu Inatsisartut aalajangiinissaanik siunnersuut imaattoq: Naalakkersuisut inissialiornerup tamakkiisumik nalikilliliivigineqarneratigut periarfissanik misissuisinneqarnissaanut kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuusiornissaanut peqquneqassasut, Anders Nilssonip siunnersuutaa, taanna sammissavarput. Siullermik Anders Nilsson siunnersuumminik saqqummiusseqqaasaq.

 

Anders Nilsson, Atassut:

Tassa Kalaallit Nunaanni Inatsisartut suleriaasianni ' 30 naapertorlugu Inatsisartut aalajangiinissamut imaattumik siunnersuuteqarpunga:

 

Naalakkersuisut namminersortut inissialiornerisa tamakkiisumik nalikilliliiviginerisigut periarfissanik misissueqqullugu kiisalu inissat nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuusioqqullugit peqquneqar­nissaanik Inatsisartut aalajangersnissaanut siunnersuut.

 

Ilanngullugu Naalakkersuisut peqquneqassapput Inatsisartunut 1999-imi ukiakkut atatsimiinneranni misissuinerit inerneri pillugit nassuiaateqaqqullugit, kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsissatut siunnersuunik saqqummiusseqqullugit.

 


Siunnersuuteqarnermut tunuliaqutarineqartoq tassaavoq inissiarisatta amerlanersaat pisortanit annertuu­nik tapiissuteqarnerisigut sanaartorneqartartut, kisitsisit imaapput: Inissiat pisortanit attartortinneqartut aamma nammineerluni inissiaatit 95 procentimik piginneqatigiilluni inissiat 67 procentimik, illut BSU tunngavigalugu sanaat 72 procentimik, taavalu 10/40/50-imik aaqqissuussineq nutaaq ukiakkut ataatsimiinermi >98-imi aalajangiivigineqartoq 33 procentimik pisortanit tapiiffigineqartarput.

 

Namminersortut amerlanerusunik inissialialerumasinniarutsigit aqqutissat pingasuupput, tassalu siulleq, aqqutissaq siulleq tassaavoq tapiissutittamakkerlugit peerneqarnerat aammattaaq sanaartukkanut pioreersunut tunngatillugu. Taamaaliornikkullu atuisut toqqaannartumik tamakkiisumillu ineqarnerminnut akiliuteqalertalersillugit.

 

Taamaaliortoqassappat ineqarnermut akiliutit qaffarujussuassapput, tamatumalu kingorna Nunatta karsiata, kommunit ilaqutariillu ataasiakkaat aningaasaqarniarneri allatorujussuaq ingerlalissallutik. Aamma namminersortut inissialiornerup naamassinerani aningaasanik tapiiffigisarlugit nalinginnaasumik tapeeriaaseq atorlugu tapiissuteqartarnerput ingerlatsiinnaavarput.

 

Taamatut aaqqiineq tassaavoq 10/40/50-inik aaqqissuussineq Inatsisartut ukiarmi ataatsimiinneranni atortuulersinneqartoq, tamatumanili nunap karsia aamma kommunip karsia katillutik sanaartukkanut 40 procentimik ukiuni siullerni 15-ini ernialersugaanngitsumik naaffeqararlugillu akilersugassaanngitsunik atukkiussatut akiliutigineqartartussaapput. Aaqqissuussineq taanna tapeeriaatsillu tassunga assingusut allat sanaartornerup naammasseqqammernerani pisortat karsianut nammakkersuutaasarput, aammalu qinnuteqaatit tunngavigalugit tapiissutaallutik, taamaalillutillu kikkut tapiiffigineqarsinnaannerannik sumillu snaartortoqarsinnaanneranik aalajangiissuulluinnarlutik sunniuteqaqataasarlutik.

 

Kiisalu aanna siunnersuut una naapertorlugu sanaartorneq piffissamik aningaasat realkredit aqqutigalugu atukkat naafferarlugit akilersorneqarfigisaani atsikkutigiisaartumik nalikillilerneqarsinnaasunngorlugit tamakkiisumik nalikilliliivigineqarsinnaangortinneqarsinnaavoq. Tamatuma pisortanit tapiissuutit annerto­qatigisussaasavaat, najukkani ataasiakkaani akileraaarutit procentiisa 40 procentiisa missaasa nalingi.

 

Pisortanit tapiissuteqartarneq tamaattoq qinnuteqaatigineqaqqaartassanngilaq, sanaartorneq najukkani akileraarnermut tunngasumut oqatussanit nalunaarsorneqartassaaq pisortallu tapiissutaat sinissami ukiunia arlalinni akileraarutinik isertitat ikileriaataasigut akilerneqartassapput, tassaagajuttussaasapput ukiuni tulliuttuni 20-ni akileraarutit milleriaataat ukiumut 30.000 kr.-it missaanik annertussusillit. Taassumalu Danmarkimi inatsisit taakkununnga tunngasumik suliallit isumaat naapertorlugu pisariaqann­gitsumik pisariuallaartoq assigissanngilaa.

 


Atassutip isumaa naapertorlugu suliniutit takkua marluk makkua kingunerissavaat: Siullermik namminer­sortut namminersorluni inissialiornermi inissialiat ilanngaaseereerluni akiisa pisortanit tapiiffigineqarneri inissialiornermi, tassangalu ilanngullugit piginneqatigiilluni inissialiornermi inissiat akisunerit ilangaaseere­erluni akiinut qanillattortunngorlugit inissialiornissaannut aammalu taavalu aappaatut: Nammisorsortut sanilieriiaanik quleriiaanillu annertunerusumik eqaanerusunillu sanaartortalernissaanik tunngavissaqaler­sinnaasapput.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip Atassut sinnerlugu siunnersuutigaa, inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannut periarfissat suunerinik Naalakkersuisut misissueqqu­neqarnissaannik, kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siun­nersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiisasut.

 

Siunnersuut uanga Naalakkersuisoqarfinnut aammalu Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersui­nermullu Naalakkersuisoqarfimmut attuumassuteqarmat, inissiat nammineq pigisat pillugit inat­sisissatut siunner­suusiortoqarnissaa pillugu siunnersuut Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersui­nermullu Naalakkersuisu­mit akissuteqarfigineqassaaq.

 

Siunnersuuteqartup taamatut siunnersuuteqarnerminut patsisaatippaa, inuit namminneq illuliaasa ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit akiisa, pisortanit tapiiffigineqartumik illuliortiternerit pitsaa­nerit allat, matumani ilanngullugit piginneqatigiilluni illuliortiternerit, tapiissutit ilanngaatige­reerlugit akiinut assinguler­sinnissaat anguneqarsinnaalissammat, kiisalu annertunerusumik aaq­qissuussaanerusumillu illunik uiguleriinnik quleriiaanillu inuit namminneq sanaartornissaannut periarfissiisoqarnissaa.

 

Inuit namminneq illuliaasa, atukkiisarfinnit attartukkat ukiut taarsersorneqarfissaasa amerlaqa­taannik agguarlugit tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannik Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa akileraartarnermi maleruagassanut atuuttunut akerliulluinnarpoq, taakkumi malillugit taamaallaat ilanngaatigineqarsinnaammata ingerlatsinermi aningaasartuutit, tassalu aningaasarsiat pissarsiariniarlugit, qulakkeerniarlugit allanngutsaaliorniarlugillu ukiup ingerlanerani aningaasartuutigine­qarsimasut, matumani ilanngullugit akileraarutitigut nali­killiliinerit. Ilanngaateqarsinnaanermut nalikilliliisin­naanermulluunniit piumasaqaat ullumikkumut najoqqutassat malillugit avaqqunneqarsinnaanngitsoq tassaavoq aningaasartuutip inuussutissarsiutigalugu ingerlatamut attuumassuteqarnissaa.

 


Siunnersuutigineqartup kingunerissavaa nammineq aningaasartuutit inuussutissarsiorluni ingerla­tamut attuumassuteqanngitsut nalikillilerneqarsinnaalernerat. Nalikilliliisinnaanngortitsineq ani­ngaasanngorlugu tassaassaaq inuit namminneq illuliortiternerinut tapiissuteqarneq, tassa akileraarutitigut ilanngaatit akileraarutitigut nalinginik.

 

Taamatut siunnersuuteqarmi inuit namminneq illuuteqartut ersinngitsumik tapiiffigineqassapput, tamanna­lu akileraartarnermi inatsimmut ilanngunneqarpat isertitassatigut annaasassat 2/3-ii kommunit nammatas­sarilissavaat, annaasassallu taakku annertussusaat kommuninit qanoq ilioriarfigineqarsinnaassanngillat.

 

Taamatut akileraarutitigut ilanngaateqarsinnaalersitsinikkut aningaasat annaaneqartussat qanoq annertu­tigineri Naalakkersuisunit kommuninilluunniit aqukkuminaatsorujussuussapput. Tamanna tassaassaaq killileruminaatsumik atuineq, aammalu pingaartumik isertitaqqortunernit iluanaarniarfissaqqissoq.

 

Naalakkersuisut isumaqarput inuit namminneq illuliortiternerinut qanoq ililluni, aningaasallu qanoq amerlatigisut atorlugit tapersiinissarput politikkikkut aalajangiiffigisassaasoq immikkoortoq, tapiisoqas­sappallu tamanna toqqaannartumik, ersitsumik aqunneqarsinnaasumillu ingerlanneqar­tariaqarpoq, tassa akileraartarnermi maleruagassat aqqutigalugit tapiinerussanani.

 

Qanorli iliorluta sanaartornernut suugaluanut tamanut, tassa imaappoq inissianut pisortanit attar­tortinne­qartartunut, nammineq illulianut, piginneqatigiilluni illulianut, BSU aqqutigalugu illulia­nut aammalu aaqqissuussamut nutaamut 10/40/50-imik taaneqartumut, pisortat tapiissutaannik, matumani ilanngullugit ineqarnermut akiliutinut tapiissutit, oqimaaqatigiinnerulersitsinissatta misissortariaqarneranik siunnersuu­teqartup isumaa Naalakkersuisut isumaqatigineqarpoq.

 

Aallaqqaasiininni oqaatigeriikkattut oqimaaqatigiinnerulersitsinissamut tunngassuteqartoq kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisiliornissamik siunnersuut Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup akissuteqarfigissavai.

 

Steffen Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqaatinut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:

Matumuuna siunnersuutip inissianut tunngasortaa akissuteqarfigissavara.

 

Siunnersuummut tunngavilersuutigineqartuni oqaatigineqartutut, inissiarisatta amerlanersaat pisortanit annertuumik tapiiffigineqarlutik sanaartorneqartarput.

 

Namminerisamik inissialiornermut, taarsigassarsiatut erniaqaratillu akilersuutitaqanngitsutut, assersuuti­galugu nammineerluni illulianut piginneqatigiilluni illulianut, imaluunniit taarsigassarsiatut ernialittut naafferartumillu akilersugassatut, assersuutigalugu BSU-mit tapiiffigineqarluni illulianut aamma 10/40/50-imik aaqqissuussineq atorlugu illulianut, pisortat tapiissuteqartarput.


Inatsisartunut ilaasortap siunnersuummini, isummani malillugu nammineerluni inissialiortiternerup annertusarneqarsinnaaneranut aqqutissat assigiinngitsut taavai.

 

Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup akissuteqaataani oqaatigineqartutut, Naalakker­suisut Inatsisartunut ilaasortaq Anders Nilsson isumaqatigaat, inissianut assigiinngitsunut pisortat tapiissutigisartagaanni, taakkununnga ilanngullugit ineqarnermut akiliutinut naafferartumillu akilersuutinut pisortat tapiissutigisartagaat, qanoq iliorluta oqimaaqatigiinnermik pitsaanerusumik pilersitsisinnaanersu­gut misissorneqartariaqartoq.

 

Tamatumunnga atatillugu pisortat inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut akiliutip qanoq pilersar­nerata nalilersorlugu misissoqqissaarneqarnissaa pisariaqartoq Naalakkersuisut isumaqarput.

 

Suliassaq alla tassaassaaq ineqarnermut tunngasut annerusumik namminersortunut ingerlatassanngortin­neqarsinnaanerinut aamma inissialiortiternermik aningaasalersuinermi namminersortut peqataatinneqar­nerulernissaannut periarfissat qulaajarneqarnissaat.

 

Tamatumunnga atatillugu suleqatigiissitaq Naalakkersuisut KANUKOKA-llu pilersitaat siunnersuute­qartussaavoq, inissiat pisortanit pigineqartut qanoq ililluni attartortunut pigisassanngortinneqarsinnaaner­sut, assersuutigalugu inissiatut nammineq pigisatut piginneqatigiilluniluunniit inissiatut. Suleqatigiissitartaaq siunnersuuteqassaaq, inissialiat nutaat, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit namminersortunit aningaa­salersorneqartut, qanoq neqeroorutigineqartassanersut.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut nuannaarutigalugu nalunaarutigissavaat Inatsisartunut ilaasortaq Anders Nilsson isumaqatigigamikku, inissiat nammineq pigisat pillugit Inatsisisartunut siunnersuummik saqqum­miussinissaq siunertaralugu suliniartoqartariaqartoq, ajornanngippat Inatsisartut tullianik ataatsimiinnis­saannut saqqummiunneqarsinnaasumik.

 

Naalakkersuisut qilanaaraat ineqarnermut tunngasunik naliliisussatut suleqatigiissitami sulineq pillugu nassuiaammik, ilaatigut inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissamik siunnersuusiorluni sulineq pillugu, Inatsisartut tullianik ataatsimiinnissaannut saqqummiussisinnaanissartik.

 

Vittus Mikaelsen, Siumup oqaaseqartua

Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutigaa, inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaalernissaannut periarfissat suunerinik Naalakkersuisut misissueqquneqarnissaannik, kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit Inatsisartut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiinissaat.


 

Naalakkersuisut ineqarneq pillugu misissuigasuisussanik suleqatigiisitaliorneranni ilaatigut pisortat inissiaataasa ilaasa nammineq illuutigineqalersinnaanerannut apeqqutip aalajangiiffigineqarnissaanut tunngavissanik saqqummiussisoqassaaq. Suleqatigiisitaliami pineqartumi ilaatigut KANUKOKA peqataatinneqarpoq.

 

Siumumiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput ineqarneq pillugu suleqatigiisitaliami susassaqar­tut ineqarnermullu soqutigisaqartut ilanngullugit tusaaniarneqarnissaat, tassami A/S Inissiaatileqatigiiffiup INI-p pilersinneqarneranut atatillugu ilaatigut inissiani ineqartut toqqaannartumik ineqarfigisaminni aalajangeeqataasarnerisa annertusarneqarnissaat siunertaammat.

 

Taamaattumik ineqarnerup tungaatigut suliassat siunissami qaninnermi annertuutut oqaatigineqartariaqar­put. Inissiat iluarsartuunneqarnissaat siunertaralugu Naalakkersuisut qallunaat naalakkersuisui suleqati­galugit nalilersuinerit isumaqatigiinniarnerillu ingerlanneqarput. Tamakku ineqarnermi atugarisatigut allannguuteqartussaapput inuiaqatigiinni tamatsinnut kalluuttussaallutik.

 

Tamakku tamaasa eqqarsaatigalugit ineqarneq eqqumaffigineqartutut oqaatigisariaqarpoq, tamaattorli inuit ataasiakkaat ineqarnikkut piginnittussaatitaanerannut atatillugu atugarisaat pitsanngorsarneqarsin­naappata, tamanna Siumumiit tunuarsimaarfigissanngilarput.

 

Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuummini ilaatigut illuliornermi aningaasalersueriaatsit nutaat atuutilernissaat aammalu illuutit akileraartarnikkut nalikillilerneqarsinnaalernissaat saqqummiup­paa.

 

Akileraartarnermi aaqqissuussinerup misissuiffigineqarnissaa pisussaavoq. Siumumiit tulluartuusoraarput illuutit akileraartarnikkut nalikillilerneqarsinnaalernissaannut apeqqut ilanngullugu misissuiffigineqartaria­qartoq, kisiannili erseqqissassavarput illuutit nalinginik akileraarutitigut nalikillilerisarnikkut iluanaarniuti­gineqartalinnginnissaat Siumumiit pingaartutut isumaqarfigigatsigu.

 

Siumumiit taamatut naatsumik oqaaseqarluta Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaata tunngaviatigut Inatsisartuni oqaluuserineqarnissaa akuersaarparput, taamaattorli erseqqissaatigissavarput Siumumiit ineqarneq pillugu nutaamik aaqqissuisoqarnissaanut pipallattumik Naalakkersuisut suligasuar­tinneqarnissaat tunuarsimaarfigigatsigu, tamanna akileraartarnikkut allatigullu annertuumik allannguisitsi­nermik kinguneqarsinnaammat. Suliap Inatsisartuni oqaluuserineqarnissaanut tunngatillugu Siumumiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput suliap kingusinnerpaamik Inatsisartut ukioq 2000-imi ukiakkut ataatsimiinnissaannut saqqummiunneqarnissaa.


Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip nammineerluni inissialiornermut siunnersuutaanut imaattumik Atassummiit oqaaseqaateqaassaagut:

 

Nunatsinni ajornartorsiutit annerpaat ilagaat inissaaleqinerujussuaq qujanartumilli ukiuni kingullerni tamatumalu pitsaanerusumik anigorniarneqarnerani Naalakkersuisut qanoq iliuuseqarniarnerat Atassum­miit arajutsisimanagu pissangalluta isumalluarlutalu malinnaavigaarput. Inuup inuunerata akisussaassuse­qartumik ingerlanissaa Atassummiit pingaartitaraarput pingaartittuassallutigulumi, inuimmi immikkut angerlasimaffeqaleraangamik akisussaanermik annertuumik misigisimalersarmata.

 

Atassummiilli eqqaanngitsoorusunngilarput inissiami najugaqartut inuusaasiata allannguuteqarneratigut soorlu toqukkut qimaguttoqarneratigut imaluunniit illuqataasup arlaanut qimagutillugu aningaasarsiorneq allannguuteqartillugu inimik atuisumik oqimaatsoq takkussinnaalersarmat, tassalu akilersuiniarnerup oqimaatsortaa.

 

Tassuunakkut akilersuineq oqimaallisarpoq, akiitsut qummut saattarlutik piumasarineqarlunilu inuk inigisamut akiitsoqartilluni allamut nuussinnaasannginnera. Inigisaq kisimiittumut angivallaalerpat ineqarnermut tapiissut tunniunneqarsinnaajunnaartarluni, naak atuisoq akilersuiniarnerminik ajornartor­siulernermini mikinerusumut nuuttuuguni kinguuaattoorani inigisaminut amalinnaasinnaagaluartoq.

 

Illuatungaanili inuit akiliisinnaagaluartut anginerusumut noorusuttut periarfissaat pitsaanerpaamik taaneqarsinnaannani.Uffa massa allaffeqarfiup suleqatigineratigut piaartumik paarlaateqatigiissinnaaneq atuuttinneqartuuppat atuisumut oqinnerpaaq anguneqarsinnaagaluartoq. Tamannaanngilarli inuiaqatigiin­nut taamaalilluni akiitsut amerliartulersarlutik, tamannalumi inummut atuisumut toqqaserlunnermik nassataqanngitsoortarani, innuttaasunut tamanna oqinnerpaamik kinguneqartarani.

 

Atassummiit pingaarteqaarput atuisunut oqinnerpaamik aaqqiissoqarnissaa suleqataaffigilluinnarumavar­put.

 

Kiisalu nammineerluni illuliap atuuttinneqarnerisa siunertaat Atassummiit paasilluarsimavarput apersuu­serluguli illorput 2000 atugaalerneratigut illoqareersut saniatigut illulioqqittarneri pissusissamisoortutuut isiginatigu, nammineerlunimi illuliornerup inissaaleqisumut milliallatsitsisinnaanerata tamanna siunertarinn­gimmagu.

 


Kiisalu Atassummiit assut pingaartipparput Siku Blok Nunatsinni pimoorullugu sanaartorneqalernissaat, qangalimi ujartorneqartuarpoq Nunatta tunniussinnaasaanik pilersuilernissarput isumaqarnarluni allaat periarfissaq saqqummermat soorluaasiit kingaalaarunneqarpallaartoq, taamaattumik piaartumik sanaartulernissaa pisariaqalerpoq immikkummi ilisimasalinniit nalilerneqareerpoq siunissami Nunatsinni aningaasarsiornikkut mikinngitsumik iluaqutaalerumaartoq.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutit ukiamut oqaluuserinissaa qilanaarluta peqataaffigissavarput.

 

Ole Lynge, Inuit Ataqatigiit oqaaaseqartuat:

Inatsisartuni ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaanissaannik imaqartoq kiissalu aamma  Inatsisartut 1999-imi ukiaanerani ataatsi­miinnissaannut Naalakkersuisut nassuiaateqaqqullugit kissaatigisaanut atatillugu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup kiisalu Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersui­sup erseqqissumik akissuteqaataat Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik tusaatissatut tigorusuppaat aammalu akuersaarlutigu ukiamut Inatsisartut ataatsimiinnissaannut atatillugu apeqqutit pineqartunut nassuiaammik kiisalu inissiat nammineq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussaqarnissaat akuer­saarlutigu.

 

Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartunut ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa tunngaviatigut Kattusseqatigiinniit taperserpar­put, minnerunngitsumik inissaaleqinerup pimoorullugu aaqqiivigineqarnissaa aammalu inissialiortiternerup illuliortiternerullu pitsaanerusumik ingerlanneqarnissaa eqqarsaatigalugu.

 

Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Inatsisartunut siunnersuutip inuiaqatigiinnut iluaqutaasussanik kinguneqarsinnaasut tamaasa politikki sumi inissisimaneq apeqqutaatinnagu suliarineqartarnissaat pimoorussaanerusariaqartoq, Kattusseqatigiinniillu manna iluatsillugu oqaatigerusupparput Inatsisartut maannakkut ataatsimiinnerminni pisortat inissiaataasa ilaasa siunissami namminerisamik pigineqartaler­sinnaanerat pitsaanerusumik periarfissiuunneqarnissaa ilanngullugu siunnersuutigisimagatsigu.

 

Tassami ineqartut akisussaassuseqarnerusumik aammalu inigisamut naassaanngitsumik akileraajuartar­nerup isumaqarnerusumik aaqqissuussaanersumillu iluarsiivigineqarnissaa Kattusseqatigiinnit suleqataal­luarfigerusoqaarput. Taamaattumik Naalakkersuisut Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaannut saqqum­miussinissaat qilanaaralugulu piareersimaffigissuarput.

 

Tommy Marĝ, Siumut:


Inatsisartuni Ineqarnermut Atatsimiititaliaanniit hr. Anders Nilssonip aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa­nut kiisalu Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup aammalu Ineqarnermut Ataaveqaate­qarnermut Atortulersuuteqarnermullu Naalakkersuisup akissuteqaataanut imatut ataatsimut oqaaseqaateqassaagut:

 

Ataatsimiititaliami makku ilaasortaaput:

Siulittaasoq Tommy Marĝ, Siumut

Siulittaasup tullia Ole Lynge, Inuit Ataqatigiit

Ilaasortaq Gudmand Rasumussen, Atassut

Ilaasortaq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit

Ilaasortaq Vittus Mikaelsen, Siumut

 

Ineqarnermut Ataatsimiititaliaq kingullermik ippassaq ataatsimiinnermini, tassungalu atatillugu Inatsisartut upernaakut ataatsimiinnerani aappassaa ataatsimiinnera pisimavoq. Atatsimiititaliami Inatsisartuni ilaasortap hr. Anders Nilssonip siunnersuutai ilaatigut oqaluuserineqarput. Anders Nilssoni siunnersuute­qarpoq inuit namminneq illuliaasa tamakkiisumik nalikillilerneqarsinnaanissaanut periarfissat suunerinik Naalakkersuisut misissueqquneqarnissaanik kiisalu inissiat namminneq pigisat pillugit inatsisissatut siunnersuuteqaqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiinissaat.

 

Hr. Anders Nilssonip siunnersuutaa avillugit Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisup kiisalu Ineqarnermut Atortulersuinermullu Naalakkersuisup akissuteqarfigaat, tamatumanilu issuaaffi­ginngikkaluarlugit Ataatsimiititaliap isummersimanera matumuuna imatut saqqummiutissavara.

 

Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq Inatsisartuni ilaasortap Anders Nilssonip siunnersuutaa soqutiginaateqar­tut, sukumiisumillu oqaluuserineqartariaqartut. Siunnersuutit assigiinngitsutigut kingunerisinnaasai pillugit ataatsimiititaliaq isumminngilaq, kisiannili saqqummiunneqartut naapertorlugit Naalakkersuisut suleqati­giissitaliorneranni pissutsit qulaajagassat assigiinngitsut peqqissaartumik nukingiussaangitsumillu suliarine­qarnissaat siunertaralugu pilersitsisoqarnissaa inassutigineqarpoq.

 

Naalakkersuisut siunnersuutaat ataatsimiititaliamit tamarmiusumit ilalernartinneqarpoq iluarisimaarneqar­lunilu. Siunnersuutigineqartut saniatigut oqaatigerusupparput Ineqarnermut Ataatsimiititaliap pingaartil­luinnarmagu Nunatsinni inissiani attartortut inuunertik naallugu inigisaminnut akilersuitinneqartarnerisa allanngortinneqarsinnaaneranik oqalliseqataassalluni. Oqartoqarsinnaavoq Nunarput kisiartaalersunut ilaasoq tamakkiisumik kommunip aammalu pisortanit inuit inigisaminut qaqugorsuarmut akilersuititsi­nerat.

 


Nunatsinnili aamma illunik sanaartornermut Illorput 2000 illoqarfinni periarfissaalersimanera qujamasuu­tissanut ilaasariaqartutut oqaatigerusupparput. Ukioq 2000-imi Illorput 2000-imut qinnuteqartunit 107-usunit taamaallaat 30-40-t missaat akuerineqarsimanerat uggoralugu oqaatigerusupparput. Nalunngilar­pummi inissaaleqinerup akiorniarneqarnerani periarfissatut Illorput 2000 illoqarfinni aamma sanaartorne­qarsinnaanera ammaaneqarsimasoq. Taamaattumik inuit illutaarniarlutik aningaasaliisinnaasut sapinngisa­mik amerlanerusut akuerisinaasariaqarpagut.

 

Nunatsinni inissaaleqinerup annertoqisup annikillisarniarlugu ineqarnermut Naalakkersuisup aamma Nuup Kommuneata immikkut aaqqiissuteqarlutik isumaqatigiissuteqarsimanerat Ineqarnermut Ataatsi­miititaliamiit nuannaarutigaarput, nalunngilarpummi ullumikkut Nuummi inissaaleqisut 1.700-it missaaniit­tut, Nunatsinni inissaaleqineq ataatsimut qiviassagutsigu Nuummi inissaaleqisut qaffasissutut oqaatigisari­aqarlutik.

 

Nuna tamakkerlugu inissaaleqisut ullumikkut 5.000-it ataatilaarlugit amerlassuseqarput, taamaattumik aperisariaqarpugut inissaleqisut Nuup avataaniittut aamma aqqiiviginiarlugit suliniuteqarnerput annertusi­sariaqaripput.

 

Illoqarfik Qaqortoq assersuutigissagutsigu Nunatsinni inissaaleqiffiusunut qaffasinnerpaanut tulliuvoq tamanna illoqarfiit inuttussusaat aallaavigissagutsigu qaffasippoq tassani inissaaleqisut allatsissimasut 530-t missaaniimmata.

 

Inissaaleqineq inunnut ataasiakkaanut aammalu ilaqutariinnut annertuumik inuttut atugaqarnikkut innarliisarpoq aamma suliffeqarniarnikkut kajumissuseqarnermik killiliisuusarluni. Taamaattumik Ineqarnermut Atortulersuuteqarnermullu Naalakkersuisoq piumaffigerusupparput Nunarput tamaat inissaaleqiffiummat, ataatsimut inissaaleqineq aaqqiiviginiarlugu suleqatigiissitassamik pilersitseqqullugu, naammanngilarmi Nuummi inissaaleqisut kisiisa aaqqiivigineqassappata, tamatuma kinguneriinnartus­saammagu inuit suli amerlanerusut Nuummut noorarnissaat, tamannalu inuiaqatigiinni ataatsimut aaqqiinniarnertut isigineqarsinnaannani.

 

Taamaattumik ataatsimiititaliamiit kissaatigissavaarput Nunatsinni annertuumik inissaaleqiffiusut inissa­qarniarnikkut aaqqiissuteqarnissamut suliniuteqartoqarnissaa. Tamatumani kommunit pineqartut peqatigalugit aammalu suliffeqarfiit akiliisinaasut inissialiortarnerisigut.

 

Aammalu Ineqarnermut Ataatsimiititaliamit Naalakkersuisut aperiniarpagut INI A/S-ip inissiaataani attartorlutik ineqartut paarlaseqatigiisinnaanerannik apeqqut sumut killissimanersoq akissuteqarfeqqullu­gu, nalunngilarpummi inummut akiitsutigut qaffassaataasaqisoq ini angivallaartoq akilersinnaangisarlu piumassuserinngisamik najorneratigut.

 

Anders Nilsson, Atassut:


Siullermik qutsatigissavara siunnersuutiga akuerineqarmat, taavalu annikitsunnguamik oqaaseqassaanga.

 

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq akissuteqarnermini oqarpoq nalikilliliisinnaatitaanermi nammineri­samik illuliortunut tapiissuteqarnerusoq. Uanga taamatut isiginngilara. Assersuutigalugu ullumikkut piginneqatigiilluni illuliornermi tapiissutaasunut 67 procentiusut allaannerunngilaq, tamannami 40 procentip missaanik tapiissutaanaammat.

 

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq malitsigisaanik oqarpoq siunnersuutip kingunerissagaa iluanaarutit annaaneqartut 2/3-ii kommunit nammassagaat, tassalu akileraarutitigut isertitat annikillilereernerisigut tapiissutit. Sunamiuna pigipput, piginneqatigiilluni illuliaq 1,5 mio. kr.-init missanik akeqarpoq, taakku­nannga kommunip illuliap naammassinerani 500.000-inik tapiissarpoq, illuliornermi aningaasartuutit akileraarutitigut ukiuni 20-ni ilanngaatigineqarsinnaalernera kommuninut taamaallaat 375.000-inik naleqassaaq.

 

Erniatigut assigiinngissutit iluarsiivigalugit piginneqatigiilluni illuliornermi tapiissutinut naleqqiullugu siunnersuummi maanna saqqummiunneqartumut kommuninut affaannarmik tapiiissuteqartassaaq. Qularinngilara tupaallaqqaarneq qaangerneqariarpat, taava siunnersuut manna eqqarsaatigilluaqqeriarlu­gu iluarineqalerumaartoq, ukiamut ataatsimiinnissamut qilanaaraara, taamanikkummi siunnersuutit marluk, ilanngaateqarnermut pisinnaatitaaneq aammalu nammineq pigalugu inissiaateqarneq piareersar­neqarlutik saqqummiunneqassammata.

 

Josef Motzfeldt, Aningaasaqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq:

Erseqqissaqqiinnassavara siunnersuuteqarnerup ersersimmagu illuliortiternermi inissialiornermilu tapiissuteqartarneq, tamatumalu kingorna boligsikringikkut, ineqarnermut meeqqanut tapiissutitigut aaqqissuussinerit nalimmassaavigineqartariaqartut.

 

Siumup oqaaseqartuanut Vittus Mikaelsenimut oqaatigissavara inuusutissarsiummut tunngatillugu atugassamik, soorlu sulisunut inissianut illuutit ullumikkut nalikillileriffigineqarsinnaareermata. Namminerli illorisatut najugaqarfigisat nalikilliliiffigineqarsinnaanngillat akileraartarnermut pissutsit inatsit najoqqutara­lugu. Tassa tamakku qulaajagassat ilagisariaqassavaat.

 


Taavalu Atassut sinnerlugu oqaaseqartoq Godmand Rasmussen, naluara parteeqatimi siunnersuutaa paasivissimaneraa, tassami siunnersuummut nalikilliliisinnaanermut taavalu nammineq inissianik pigisaqa­lersinnaanermut siunnersuut oqaaseqarfiginngivillugu nuussinnaanernut anginermik ineqarsimagaanni taavalu mikinermut nuussinnaanerup akerlianillu taakkua eqqartorpai, taakkua INI A/S-ip ullumikkut isumagisarai, kommunillu INI A/S-illu isumaqatigiissuteqarnerat najoqqutaralugu INI A/S-ip aqutassarai.

 

Taavalu aamma akiligassanik kinguartoortarneq tassani Anders Nilssonip siunnersuuteqarnermini eqqarsaatigivallaarsimagunanngilaa annertunerusumik, kiisalu Illorput 2000-ip iluanaarniarfittut illoqare­eraluarluni nutaamik illumik illutaarnniaannarluni atuineq aamma uani eqqarsaataasimanngitsoq siunner­suummi takuara, taamatullu aamma Siku Blokimik sanasoqartarnissaa siunnersuuteqartut siunnersuuti­ginngimagu annertunerusumik oqaseqarfigissanngilara, taannami aamma Ineqarnermut Naalakkersuisuu­sumit >91->95-imut sakkortoorujussuarmik Inatsisartuni sammineqaatigisimagaluarmagu, Atassumminn­ganniit Atassutip Siulittaasuata.

 

Kisianni tunngaviusumik isumaqatigineqarsinnaavoq taanna, Nunatsinni nammineq sanaartoriaaseq atornerulissagipput.

 

Kattusseqatigiinnut soorunami partiinut sumut ataneq najoqqutarinagu Inatsisartuni oqaluuserisassatut siunnersuutit ilassineqartarnissaat tassuuna Kattusseqatigiit isumaqatigilluinnarpagut Naalakkersuisuninn­ganniit, tamannalu oqartussaaffik sorliit qanoq oqaluuserisassanngortinneqassanersut Siulittaasoqarfim­miippoq, tassanilu aamma Kattusseqatigiit ilaasortaatitaqarput.

 

Ineqarnermut Atatsimiititaliap Siulittaasuata isumaliutissiisutsialassua takisooq ajoraluartumik Inatsisartu­nut agguaanneqarsimanngitsoq aamma Naalakkersuisunut apuunneqarsimanngitsoq ajunngitsunik imaqarpoq, immaqa Ineqarnermut Ataatsimiitaliap siunissami siunniussassaannut tunnganerusunik, taanna annertunerusumik oqaatigissanngilara, kisiannili siunnersuuteqartup oqarneratut uparuarpaanga Naalakkersuisut sinnerlugit oqarama taamatut nalikillilerinermi ilanngaateqarsinnaanngornissaq isertortu­mik tapiissutitut oqaatigigakku.

 

Tassunga sanilliukkusuppakka soorlu aamma siunnersuuteqartup oqaatigisai, piginneqatigiilluni illuliaa­sartut, taakkununnga amerlatigisut qanoq ukiumut atorneqassanersut ukiumiit ukiumut Aningaasanut Inatsimmi imaluunniit kommunit aningaasartuutissamittut pilersaarutaani allassimareerput qanoq aningaa­sartaqarnersut, unali siunnersuutigineqartoq nalulluinnaqqissaasavarput qanoq annertutigisumik atorne­qassanersoq, tassalu oqarama 2/3-ia taamatut akileraarutitigut annaasassap 2/3-ia kommuniniittussaa­soq, tassani akileraarnermut Nunatsinni agguaasimanerput eqqarsaatigaara, tassa kommunit 28-29 procenti angullugu ullumikkut akileraartitsisartut nuna tamakkerlugu akileraarut 11 procentiummat, taassuma saniatigut 4 procentimik nalimmassaarinermut akileraartitsisarluta, kisanni tassa Anders Nilssonip siunnersuutiminut tunngavilersuutigaa nammineerluni privatit illuliornermi annerusumik peqataa­nerulernissaat aningaasalersuinikkut piginnittuunikkullu.

 


Tamanna Naalakkersuisut isumaqatigaat, isumaqarpugut illoqarfinni sualummik annerusuni nammineq inuit illoqarusunnerat isuma pitsaasuusoq, kisiannili ukiuni kingullerni ineqarnermut tunngasut aningaasa­lersuisarnerillu oqaluuserisarnerini naammassinngitsoortagarput tassaavoq, suunuku ajornartorsiutit tikinnaveersaarigut, qulaajaasimanngilagut sukumiisumik, taamaammat ajornannginnerpaatut nutaanik tapiissuteqartarnernik eqqusseqqiinnartarpugut, soorlu ukiarmi 10/40/50 pilersipparput tapiissuteqariaa­seq nutaaq. Anders Nilsson maannakkut siunnersuuteqarpoq tapiissuteqariaatsimik nutaamik.

 

Ilattut amerlasoorparujussuanngussapput, taamaammat Naalakkersuisuni aamma siunnersuutigineqartut aallaavigalugit eqqarsaatigeriikkatsitut Ineqarnermut Naalakkersuisup oqaatigeriigaatut sukumiisumik naqqa tikivillugu qulaajaanerit massakkut ingerlanneqassappput, taakkulu najoqqutaralugit Inatsisartuni saqqummiissoqareerpat aaqqiissutissatut inatsisissamik saqqummiissoqarumaarpoq.

 

Steffen Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq:

Naatsunnguamik ilassuteqalaaginnarniarpunga, tassa partiit oqaaseqartui assigiinngitsutigut una iserfigaat sanaartorneq aamma inissialiorneq tassani aamma suleqatigiissitap taassuma siunissami ingerlariaqqiffis­saa aamma arlaatigut taaneqarpoq, tassa suleqatigiissitaq taanna KANUKOKA-mit Naalakkersuisullu aamma taaanna pilersissimasaat.

 

Tusaaniarlugu Siumuminngaanniit nalunaarutaat una tigussavarput, tassa tassani ineqartut aamma soorunami ilaatinneqarnissaat qanimut, taanna aamma pingaaruteqartorujussuuvoq, taanna soorunami isumagissavarput.

 

Saniatigullu aamma Siumup oqariartuutaa unaavoq suliassaq taanna imaluunniit suliarinissaa taanna ulapputigineqartariaqanngitsoq annertoorujussuarmik, kisialli taanna soorunami uterfigiumaarparput.

 

Atassummit taaneqartoq una aamma pingaaruteqarpoq soorunami isumaqataammata aamma inissianik amigaateqartoqartorujussuusoq Kalaallit Nunaanni, soorunami tamaappoq. Taavalu aamma oqaatigine­qarluni Siku Blokimut tunngasoq, taanna imatut nassuiaateqarfigilaaginnassavara, tassa taakkuninnga sanasuusoq Narsarmioq taanna uagut isumaqatigiilluta atugassaminik taakkuninnga Siku Blokinik Danmarkimut nassiussimmat, tassani Danmarkimi teknikikkut misissorneqartussaallutik taakkortai, taava misissuineq taanna pereerpat aatsaat illunik pingasunik sanaartorneq sananeq aallartinneqartussaammat Sisimiuni.

 

IA-p taavalu aamma Kattusseqatigiit oqaaseqaataat tusaatissatut tiguagut. Uunga inatsimmut sulinissat­sinnut akerleriinngillat aammalu tapersersuipput.

 


Ineqarnermut Ataatsimiititaliap oqariartuutaa takisoorujussuaq aamma ajoraluartumik allakkatigut tigusimannginnatsigu annertunerusumik uterfigissanngilara kisialli tusaaniarpara unartaa, suleqatigiissitali­amik pilersitsisariaqartugut, soorlu sinerissami aamma inissianik amigaateqarneq aamma tassani arlaatigut aallunneqarnissaa anguniarlugu. Kisialli aamma imaappoq una piviusortaa, tassa kommunit tamarmik atasiakkaarlutik uagutsinnut ataatsimiigiartarput, taavalu aamma tusaaniartarpagut soorunami taanna aallaavigalugu ajornartorsiutaat aammalu suleqatigeqqissaarlugit iliuuseqarfiginiartarlugit taakku.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassalu paasisinnaavara allanik oqaaseqartoqarumanngitsoq, taamaasilluta tassa immikkoortoq maannakkut taanna oqaluuserisarput, tassa immikkoortoq 44 naammassisutut oqaatigineqarsinnaan-ngorpoq, kisiannili oqaatigissavara tassa uterfigineqaqqissammat, tanna maani partiit aammalu Naalak­kersuisut isumaqatigiissutigigaat taanna taama paasivara.