Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 53-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 25. maj 1999

 

Oqaluuserisani immikkoortoq 53

 

Atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnerat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissamut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat.

(Naalakkersuisut Siulittaasuat)

 

 

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat.

Maannakkullu immikkoortoq 53, tassalu atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisar­nerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnerat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissamut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiutissavaa.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Siullermik Inatsisartut Siulittaasoqarfiat qutsavigissavara Naalakkersuisut oqaluusassami matuminnga Inatsisartunut saqqummiussinissamut qinnuteqaataat akuerisimammassuk.

 

Taamatut pilertortumik saqqummiussisimanitsinni patsisaavoq folketingip inatsisaasa siunnersuummi matumani pineqartumi tassa, atomik nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnerat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusit pillugit inatsisissami siunnersuummik issuaaneq naavoq, qaammatip uuma naanerani pingajussaaneerilluni suliaqarnissaa tassa folketingip

isumaqatigiissut iliuusissani tunngaviusoq suli kalaallisut nutserneqarsimanngilaq, imaqarniliarli kalaallisut danskisullu oqaasertalik Inatsisartunut aamma agguaanneqarsimavoq.

 


Isumaqatigiissutip malitsigisaanik danskit inatsisissatut siunnersuutaa Inatsisartullu maani isummerfigisassaat pisinnaatitsissutaasoq, nakkutilliisut tassa inspektĝrit En forberend atomkommissionip ataani teknisksekre­terinngimeersut imaluunniit naalaagaaffinni isumaqatigiissummut peqataasunit allanik alapernaarsuisut, kiisalu danskit sinniisuisa naalagaaffiup iluani nakkutilliisinnaanissaannut unioqqutitsilluni atomip nukinga atorlugu qaartartulianut misileraalluni qaartitsisoqarsimanersoq paasiniarlugu sapinngisarput naapertorlugu paasissu­tissanut katersinissamut isumaqatigiissummik unioqqutissisoqarsimasinnaanerata upernarsinissaat siunertara­lugu. Nunanut allanut ministereqarfiup nalunaarutigaa tekniksekreterimeersut aasamut Nunatsinnut misissui­artorusuttut.

 

Tassunga atatillugu Nunatsinnut nunanut allanut ministereqarfimmiit paaserusunneqarpoq eksikutiusekreter woldkarl hoffmann-ip nunanut allanut ministerimut Niels Heilveg Petersenimut allagai 10. septemper 1999-imeersoq naapertorlugit, misissuineq taamaattoq ingerlanneqassappat tamanna akuerineqarsinnaanersoq danskit naalakkersuisut En forberend atomkommissionillu akornanni periusissat isumaqatigiissutigineqarnis­saasa tungaanut.

 

Inatsisartunut ilisimatitsissutigissavara suliassap matuma teknikikkut aaqqiiniarnertut pissuseqarnera tunngavigalugu nunanut allanut ministeri Niels Heilveg Petersen allaffigisimagakku tekniksekreriatip qinnuteqaataa Naalakkersuisunut akuersaarnertut nalunaarutigalugu. Taamatut oqaaseqarlunga suliassaq Inatsisartunut akuersaartumik oqaluusereqqullugu tunniuppara, inassutigaara Naalakkersuisut sinnerlugit makku ilassutigalugit, siullermik, Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat atomip nukinga atorlugu qaartartuliamik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnera pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissaq Kalaallit Nunaanni atuutinneqassasoq, aappassaanik, Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat periuusissat pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnissaata tungaanut nakkutilliinerit ingerlanne­qarsinnaasut eksekutiusekreterit Kongkarl Hoffmann-ip nunanut allanut ministerimut allagai 6.februar 1999-imeersut tunngavigalugit, kiisalu pingajussaanik Namminersornerullutik Oqartussat nunanut allanut ministere­qarfik qinnuigissagaat isumaqatigiissutissaq oqaaseqarfigeqqullugu Namminersorneruni Oqartussanut nassiuteqqullugu.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut tassa tullinnguuppoq partiit oqaaseqartussaat, siullermik Siumut sinnerlugu Jĝrgen Wĉver Johansen.

 

Jĝrgen Wĉver Johansen, Siumup oqaaseqartua:

Qujanaq, Siumumit Naalakkersuisunit inassutigineqartut taperserlugit imatut oqaaseqarfigissavagut:

 


Siullermik oqaatigissavarput Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaata malitsigisaanik iliuusissat pillugit inatsisissaq Kalaallit Nunaanni atuutsinneqarnissaa isumaqatigilluinnaratsigu, isumaqarluinnarattami isumaqa­tigiissutip kingunerisaanik nunarsuaq najugaqarfigisarput eqqissisimanerusoq piffissap ingerlanerani angujartuaarumaarlugu, taamatullu suliniuteqarnermi Nunatta peqataanissaa Siumumit pingaartipparput.

 

Taamaattumik periusissat pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnissaata tungaanut nakkutilliinerit aaqqiissute­qarallarluni ingerlanneqartarnissaat pissusissamisoortutut isumaqarfigaarput, kiisalu aamma isumaqatigaarput nunanut allanut ministereqarfik qinnuigineqassasoq isumaqatigiissutissaq oqaaseqarfigeqqullugu Namminer­sornerullutik Oqartussanut nassiutissagaat. Taamatut oqaaseqarluta Siumumiit Naalakkersuisut saqqum­miussaat tamakkiisumik taperserparput.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut tullinnguuppoq Atassut sinnerlugu oqaaseqartussaq, tassalu Otto Steenholdt.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaseqartua:

Isumaqatigiissutip imaqarniliornera Inatsisartunut agguaanneqarsimasoq aallaavigalugu Atassummiit oqaaseqatsiassaagut, neriulluta imaqarniliaq isumaqatigiissutip pingaarnersaanik qimatarani suliaasoq.

 

Atassummiit ajuusaarutiginngitsuunngilarput isumaqatigiissut taama pingaaruteqarluinnartigisoq uagut oqaatsitsinnut suli nutsinneqarsimanngimmat, neriuutigilluinnarparput nutsinneqarnera piaartumik saqqum­miunneqarumaartoq.

 

Atassummiit qularinngililluinnarparput kalaallit inuiaat tamarluinnarmik nunanik atomi atorlugu qaartartorsua­lianik misileraavigineqaratarsinnaaneranut akerliulluinnartut. Tamannalu aallaavigalugu pisinnaatitsissutissaq manna Atassummiit illersorluinnarparput.

 

Nunanut allanut ministereqarfimmiit oqaatigineqartut Nunatsinnut misissuiartorusullutik kissaatigisaqartut Atassummiit akuersaarpagut, ilami Thule pillugu oqallissimanerujussuup qaartartorsuarnik taavani inissisima­titsisimaneq timmisartorsuarmillu atomimik usisumik nakkartoqarsimanera Nunatsinni kingusiinnakkut sakkortuumik assuarliutigineqarsimammat.

 

Taamattumik Atassutip kissaatigisatoqqani maanna oqaatigeqqissavaa tassaasoq Nunatsinni atomimiik qaartartorsualiat inissimaneqaratilluunniit misiligarneqanngisaannassasut.

 


Aasaru misissuiartortussat qanoq nalunaaruteqarumaarnerat Atassummiit pissangatigilereerparput, tassami Thulemi qaartitsinikkut misileraasoqarsimanngikkaluartoq allanik paasissutissanik Nunarput pisariaqartitsim­mat.

 

Taama oqaaseqarluta saqqummiussami inassuteqaatigineqartut pingasunillu immikoortortaqartut Atassum­miit akuersaarpagut, kingumullu kissaatigeqqillarput isumaqatigiissutaasimasup tamakkerluni oqaatsigut atorlugit nutsinneqarneratut piaartumik saqqummiunneqarnissaa kissaatigigatsigu, nutserisussamullu aamma kissaatigiumallugu oqaloqatigiissutip matuma avatinnguaniikkaluartoq taggisit kalaallisut pigisagut atorluaq­qullugit, unami soorlu quppernermi takuneqarsinnaavoq issuagara imaammat: AImaqarniliarli kalaallisut danskisullu oqaasertalik@, issuaanera naavoq. Imaakkuni tusarnernernerussagaluarmat issuaaqqillanga "Imaqarniliarli kalaallisut qallunaatullu oqaasertalik Inatsisartunut agguaanneqarsimasoq@. Taava aamma oqaasilerissutimininnguanik naggaserlugu oqaaseqaat naavoq.

 

Johan Lund Olsen, Inatisartut Siulittaasuat:

Oqaasileritooq qutsavigeriarlugu taava ingerlaqqeriarutta, tassa Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard Inuit Ataqatigiit sinnerlugit.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq, naak nunarput sorsunnernut assigisaanullu annertuunut toqqaannartumillu akuliutinngisaannarsima­galuarluni nunarsuarmi pingaaruteqarluinnartumik inissisimavoq, tassami naluneqanngitutut Amerikamiunit nunarsuarmi sakkutooqarfiini pingaarnerpaanut ilaasunit Nunatsinniittoqartoq oqaatigineqartarpoq.

 

Sakkutooqarneq nunallu allanut tunngassuteqartut Nunatsinni oqartussaaffiginngilagut, Nunatsinnulli pisimasut nuanninngitsut uagut ilisimanngisatsinnik aallaveqartut pisarsimasut toqqammavigalugit Naalakker­suisut Nunanullu Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititap ersarissumik piumasarisimavaat Nunatsinnut tunngasutigut aalajangiisoqassatillugu pisoqassatillugulu ilisimatinneqartarnissarput. Tamannalumi toqqamma­vigalugu una apeqqut Nunatsinnut ingerlanneqarsimavoq.

 

Matumanilu kissaatigineqartut ilagaat nunarsuarmi atominik misileraasoqarsimanersoq misileraasoqarnersor­luunniit Nunatsinni uuttortaavinnik inissiisoqarnissaa taakku nakkutiginiarlugit. Taassumalu saniatigut Nunatsinni misileraanermik ingerlatsisoqannginnissaa inerteqqutiginiarneqarluni.

 


Soorunami taamatut inatsisiliortariaqalernerup eqqarsanngitsoortissinnaanngilaatigut Nunatsinni taamatut inatsisiliortariaqarnerup takutinnginneraa taamaattoqarsimaneranik imaluunniit taamaattoqarsinnaaneranik pasitsaassineq. Unali maluginiarparput taamatut inatsisiliorneq aallaaveqartoq Naalagaaffiit Peqatigiit 24.septemper 1996-imi isumaqatigiissutigisimasaanik nunanit 44-nik peqataaffigineqartumik tassanilu atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit inerteqqutigineqarnerat sammineqar­poq. Oqaatigineqarportaaq nunani taakkunanannga 44-sunik nunat pingasut, tassalu India, Pakistan, Koria avannarlerlu suli atsiorsimanngitsut.

 

Uagut inuiaat kalaallit atominut tunngasunut sunulluunniit akuersinngisaannarsimagatta soorunami Inuit Ataqatigiinniit pissusissamisoortutut isigaarput taamatut inerteqqusiinerup tapersersorneqarnissaa Nunatsin­niillu piumassuseqarluarnitta takutinnissaa.

 

Inuit Ataqatigiinniilli ajuusaarutigaarput qallunaat nunanut allanut naalakkersuisuata Naalagaaffinnut Peqatiinnut saaffiginnissutaa tuluttuinnaq allassimasoq tigusimagatsigu, piumasarissallutigulu siunissami allakkat taama ittut pingaarutillit nutsinneqaqqaarlutik Inatsisartunut apuunneqartassasut.

 

Naggasiullugu oqaatigissavarput Inuit Ataqatigiinniit pingaartilluinnaratsigu Nunatta siunissami nammineerluni annerujartuinnartumik nunanut allanut tunngasutigut oqartussaaqataanerulernissaa, imaattariaqanngimmammi uagut qaqugorsuarmut pisunik pisussanillu ilisimatitsiviinnartut atorneqartuassasugut naak nunarsuarmi sumiiffitsigut pingaaruteqarluinnartutut inissisimagaluarluta. Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut innersuussutaat Inuit Ataqatigiinniit tapersersorpagut.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taavalu maannakkut Kattusseqatigiit sinnerlugu oqaaseqassaaq Mogens Kleist.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Naalakkersuisut Siulittaasuata Inatsisartunut saqqummiussai Kattusseqatigiinniit imatut naatsumik oqaase­qarfigerusuppagut:

 


Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaseqaataanut isumaqataavugut, tassalu Namminersornerullutik Oqartus­sat atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni tamanik peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqar­nera pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24.septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugit iliuusissat pillugit inatsisissat Kalaallit Nunaaniit atuutsinneqalernissaat aammalu Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat periusissat isumaqatigiissuteqarnissaata tungaanut nakkutilliinermini ingerlanneqartarnissaat eksitusionsekreterit Kong Karl Hoffmann nunanut allanut ministerimut allagarisimasaat 1.februar 1999-imeersut tunngavigalugit, Naalakkersuisullu Siulittaasuata qallunaat nunaannut allanut ministerianut allaga­qaatigisimasai paasinnilluni, qallunaatuussaanga detiktiske sekretariatip qinnuteqaataanut akuersaarsimanera nalunaarutigalugu, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat nunanut allanut ministerieqarfik qinnuigisima­gaa isumaqatigiissutsip oqaaseqarfigeqqullugu, Namminersornerullutik Oqartussanit nassiuteqqullugu.

 

Naggataatigut Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput ugguarnartikkatsigu suliap Qallunaat Nunaanni siullermeerluni oqaluuserineqartinnagu Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut Inatsisartullu attavigisimmanngim­matigit tamannalu pissusissamisuuginnartutut pitsaasutullu suliamut tunngatillugu issagaluarmat. Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaseqaatai Kattusseqatigiinniit akuersaarlugit tusaatissallugit tiguagut.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Qujassutigaara maani ilassilluarneqarmat. Taamatut saqqummiussaq aamalu Partiit Kattusseqatigiillu oqaaserisaat kingullerminngaanniit aallartissaagut, Kattusseqartigiit oqaasigisaanni aamma siuliata Inuit Ataqatigiit allallumi taakku kingulliit erseqqivissumik aamma oqaatigaat aamma Otto Steenholdtip aammalu partiit allat. Nutserneqarsimannginnera ajuusaarutigeqaara, ammalu tassaniippoq danskit Naalakkersuisuinut isumaqatigiissutissaq taama erseqqinnerusumik ilusilerneqarnissaa, maannakkullu juulimi suleqatigiissutitta kingumut nutarterneqarnissaa nalunaarutigisimavarput, saqqummiussat danskit naalakkersuisuisa saqqum­miussassaat nutserneqareerlutik aamma uagutsinnut ingerlanneqartarnissaat, taanna naammassisinnaasi­manngilaat manna tikillugu danskit Naalakkersuisuisa. Utoqqatserpunga danskinik taasarakkit, Otto Steenholdt, taava tassani oqarputit Atassutip oqaluttua, qallunaanik taaneqarpata taanna erseqqinnerusumik paasineqarsinnaasoq, aamma maani oqaatsit pillugit assortuutissanngilagut, qallunaat taasarput Nunatsin­ninngaannit avataanut aggersut tamaasa ilaai taamak oqartarput, taavalu danskit danskiupput taakkulu taaneqaraangata, tassa uagut paasisarparput suminngaanniit aggersuusut taakkua, taamaattumik amerlaqaa­gut, soorlu aamma uanga nammineq oqaaseq taanna atugaraara, danskit taamak nalunaarfigisimagaatigut danskillu folketingiata taamattumillu danskit nalunaarutaa aamma taamalillugu erseqqissumik taasarsimava­gut.

 

Taavalu atortorissaarutit uani pineqartut Volkart Holmand-ip allagaalu oqaatigissavara tassani pineqarmata atortorissaarutit alapernaarsuutit, akornuteqanngitsumik danskit naalagaaffiannut eqqussisinnaaneq ingerlatsisinnaanerlu naammassineqarnissaat, tassa taakku atortorissaarutit siorna Nunanut Allanut Sillimani­arnermullu Ataatimiitsitaliap eqqartorpai, Kangerlussuarmi kiisalu aamma Thulemi uuttuutit taamatut silarsuarmiut naalanngisaarlutik ilaatigut qaartitsineranni, kilitsissiatut atorneqartut arajutsisinnaanngitsut, taakkua aamma nalunaarsortarmatigit suna arlaannik sajuppillatsitisimagaangata.

 


Tassa taanna siullermik isumagineqarpoq, aappassaannik kissaatigineqarpoq Nunatsinni nakkutilliisut periarfissinneqarnermikkut taava pisortanit inussiarnersumik taava isumassorneqarlutit, imaappoq paasissu­tissanik assigiinngitsunik ikiorneqarlutik periarfissaqartuarnissaat, taassani noqqaassutigineqarmat. Tamaat­tumik taakkua uparuaatigineqartut ilumoortut aamma maanna piffissaq iluatsillugu taamak erseqqissaateqar­figaakka danskit naalakkersuisuisa saqqummiussassaat nutserneqareerlutit uagutsinnut apuunneqartarnissaat noqqaassuterput aamma juunimi uterfigeqqinniaratsigu tannalu aamma tunngavigalugu suliassat siunissami ingerlaqqittarnissaat kissaatigalugu.

 

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:

Qujanaq, taava allanik oqaaseqartoqarnianngilaq.

 

Kisiannili Inatsisartut Siulittaasoqarfianninngaanniit aamma uangattaaq una pingaartuutillugu oqaatigissavara, tassa uggornartarpoq suliassat taamaattut ima kingusitsigisumi Inatsisartunut anngukkaangamik, soorunami pissusissaa malillugu, taava ilaannikkut tassa kalaallisuunngortinneqanngitsoortarput, tamannalu ajuusaarnar­luinnarpoq.

 

Taamaattumik Inatsisartut Folketingillu Siulittaasoqarfii ukiumoortumik naapittarmata suliassat taamaattut siunissami qanoq ingerlanneqartarnissaat eqqarsaatigalugu aasamut aggustimi Siulittaasoqarfiit naapeqqati­geeqqilerpata periuusissamik erseqqinnerusumik isumaqatigiissuteqarnissaat taanna sulissutigerujuusavarput.