Oqaluuserisassani immikkoortoq 53-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 25. maj 1999
Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat.
Maannakkullu immikkoortoq 53, tassalu atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnerat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissamut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat Naalakkersuisut Siulittaasuata saqqummiutissavaa.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Siullermik Inatsisartut Siulittaasoqarfiat qutsavigissavara Naalakkersuisut oqaluusassami matuminnga Inatsisartunut saqqummiussinissamut qinnuteqaataat akuerisimammassuk.
Taamatut pilertortumik saqqummiussisimanitsinni patsisaavoq folketingip inatsisaasa siunnersuummi matumani pineqartumi tassa, atomik nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnerat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusit pillugit inatsisissami siunnersuummik issuaaneq naavoq, qaammatip uuma naanerani pingajussaaneerilluni suliaqarnissaa tassa folketingip
isumaqatigiissut iliuusissani tunngaviusoq suli kalaallisut nutserneqarsimanngilaq, imaqarniliarli kalaallisut danskisullu oqaasertalik Inatsisartunut aamma agguaanneqarsimavoq.
Isumaqatigiissutip malitsigisaanik danskit inatsisissatut siunnersuutaa Inatsisartullu maani isummerfigisassaat pisinnaatitsissutaasoq, nakkutilliisut tassa inspektĝrit En forberend atomkommissionip ataani teknisksekreterinngimeersut imaluunniit naalaagaaffinni isumaqatigiissummut peqataasunit allanik alapernaarsuisut, kiisalu danskit sinniisuisa naalagaaffiup iluani nakkutilliisinnaanissaannut unioqqutitsilluni atomip nukinga atorlugu qaartartulianut misileraalluni qaartitsisoqarsimanersoq paasiniarlugu sapinngisarput naapertorlugu paasissutissanut katersinissamut isumaqatigiissummik unioqqutissisoqarsimasinnaanerata upernarsinissaat siunertaralugu. Nunanut allanut ministereqarfiup nalunaarutigaa tekniksekreterimeersut aasamut Nunatsinnut misissuiartorusuttut.
Tassunga atatillugu Nunatsinnut nunanut allanut ministereqarfimmiit paaserusunneqarpoq eksikutiusekreter woldkarl hoffmann-ip nunanut allanut ministerimut Niels Heilveg Petersenimut allagai 10. septemper 1999-imeersoq naapertorlugit, misissuineq taamaattoq ingerlanneqassappat tamanna akuerineqarsinnaanersoq danskit naalakkersuisut En forberend atomkommissionillu akornanni periusissat isumaqatigiissutigineqarnissaasa tungaanut.
Inatsisartunut ilisimatitsissutigissavara suliassap matuma teknikikkut aaqqiiniarnertut pissuseqarnera tunngavigalugu nunanut allanut ministeri Niels Heilveg Petersen allaffigisimagakku tekniksekreriatip qinnuteqaataa Naalakkersuisunut akuersaarnertut nalunaarutigalugu. Taamatut oqaaseqarlunga suliassaq Inatsisartunut akuersaartumik oqaluusereqqullugu tunniuppara, inassutigaara Naalakkersuisut sinnerlugit makku ilassutigalugit, siullermik, Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat atomip nukinga atorlugu qaartartuliamik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnera pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit ulloq 24. septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissaq Kalaallit Nunaanni atuutinneqassasoq, aappassaanik, Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat periuusissat pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnissaata tungaanut nakkutilliinerit ingerlanneqarsinnaasut eksekutiusekreterit Kongkarl Hoffmann-ip nunanut allanut ministerimut allagai 6.februar 1999-imeersut tunngavigalugit, kiisalu pingajussaanik Namminersornerullutik Oqartussat nunanut allanut ministereqarfik qinnuigissagaat isumaqatigiissutissaq oqaaseqarfigeqqullugu Namminersorneruni Oqartussanut nassiuteqqullugu.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut tassa tullinnguuppoq partiit oqaaseqartussaat, siullermik Siumut sinnerlugu Jĝrgen Wĉver Johansen.
Jĝrgen Wĉver Johansen, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq, Siumumit Naalakkersuisunit inassutigineqartut taperserlugit imatut oqaaseqarfigissavagut:
Siullermik oqaatigissavarput Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaata malitsigisaanik iliuusissat pillugit inatsisissaq Kalaallit Nunaanni atuutsinneqarnissaa isumaqatigilluinnaratsigu, isumaqarluinnarattami isumaqatigiissutip kingunerisaanik nunarsuaq najugaqarfigisarput eqqissisimanerusoq piffissap ingerlanerani angujartuaarumaarlugu, taamatullu suliniuteqarnermi Nunatta peqataanissaa Siumumit pingaartipparput.
Taamaattumik periusissat pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnissaata tungaanut nakkutilliinerit aaqqiissuteqarallarluni ingerlanneqartarnissaat pissusissamisoortutut isumaqarfigaarput, kiisalu aamma isumaqatigaarput nunanut allanut ministereqarfik qinnuigineqassasoq isumaqatigiissutissaq oqaaseqarfigeqqullugu Namminersornerullutik Oqartussanut nassiutissagaat. Taamatut oqaaseqarluta Siumumiit Naalakkersuisut saqqummiussaat tamakkiisumik taperserparput.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut tullinnguuppoq Atassut sinnerlugu oqaaseqartussaq, tassalu Otto Steenholdt.
Otto Steenholdt, Atassutip oqaseqartua:
Isumaqatigiissutip imaqarniliornera Inatsisartunut agguaanneqarsimasoq aallaavigalugu Atassummiit oqaaseqatsiassaagut, neriulluta imaqarniliaq isumaqatigiissutip pingaarnersaanik qimatarani suliaasoq.
Atassummiit ajuusaarutiginngitsuunngilarput isumaqatigiissut taama pingaaruteqarluinnartigisoq uagut oqaatsitsinnut suli nutsinneqarsimanngimmat, neriuutigilluinnarparput nutsinneqarnera piaartumik saqqummiunneqarumaartoq.
Atassummiit qularinngililluinnarparput kalaallit inuiaat tamarluinnarmik nunanik atomi atorlugu qaartartorsualianik misileraavigineqaratarsinnaaneranut akerliulluinnartut. Tamannalu aallaavigalugu pisinnaatitsissutissaq manna Atassummiit illersorluinnarparput.
Nunanut allanut ministereqarfimmiit oqaatigineqartut Nunatsinnut misissuiartorusullutik kissaatigisaqartut Atassummiit akuersaarpagut, ilami Thule pillugu oqallissimanerujussuup qaartartorsuarnik taavani inissisimatitsisimaneq timmisartorsuarmillu atomimik usisumik nakkartoqarsimanera Nunatsinni kingusiinnakkut sakkortuumik assuarliutigineqarsimammat.
Taamattumik Atassutip kissaatigisatoqqani maanna oqaatigeqqissavaa tassaasoq Nunatsinni atomimiik qaartartorsualiat inissimaneqaratilluunniit misiligarneqanngisaannassasut.
Aasaru misissuiartortussat qanoq nalunaaruteqarumaarnerat Atassummiit pissangatigilereerparput, tassami Thulemi qaartitsinikkut misileraasoqarsimanngikkaluartoq allanik paasissutissanik Nunarput pisariaqartitsimmat.
Taama oqaaseqarluta saqqummiussami inassuteqaatigineqartut pingasunillu immikoortortaqartut Atassummiit akuersaarpagut, kingumullu kissaatigeqqillarput isumaqatigiissutaasimasup tamakkerluni oqaatsigut atorlugit nutsinneqarneratut piaartumik saqqummiunneqarnissaa kissaatigigatsigu, nutserisussamullu aamma kissaatigiumallugu oqaloqatigiissutip matuma avatinnguaniikkaluartoq taggisit kalaallisut pigisagut atorluaqqullugit, unami soorlu quppernermi takuneqarsinnaavoq issuagara imaammat: AImaqarniliarli kalaallisut danskisullu oqaasertalik@, issuaanera naavoq. Imaakkuni tusarnernernerussagaluarmat issuaaqqillanga "Imaqarniliarli kalaallisut qallunaatullu oqaasertalik Inatsisartunut agguaanneqarsimasoq@. Taava aamma oqaasilerissutimininnguanik naggaserlugu oqaaseqaat naavoq.
Johan Lund Olsen, Inatisartut Siulittaasuat:
Oqaasileritooq qutsavigeriarlugu taava ingerlaqqeriarutta, tassa Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard Inuit Ataqatigiit sinnerlugit.
Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq, naak nunarput sorsunnernut assigisaanullu annertuunut toqqaannartumillu akuliutinngisaannarsimagaluarluni nunarsuarmi pingaaruteqarluinnartumik inissisimavoq, tassami naluneqanngitutut Amerikamiunit nunarsuarmi sakkutooqarfiini pingaarnerpaanut ilaasunit Nunatsinniittoqartoq oqaatigineqartarpoq.
Sakkutooqarneq nunallu allanut tunngassuteqartut Nunatsinni oqartussaaffiginngilagut, Nunatsinnulli pisimasut nuanninngitsut uagut ilisimanngisatsinnik aallaveqartut pisarsimasut toqqammavigalugit Naalakkersuisut Nunanullu Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititap ersarissumik piumasarisimavaat Nunatsinnut tunngasutigut aalajangiisoqassatillugu pisoqassatillugulu ilisimatinneqartarnissarput. Tamannalumi toqqammavigalugu una apeqqut Nunatsinnut ingerlanneqarsimavoq.
Matumanilu kissaatigineqartut ilagaat nunarsuarmi atominik misileraasoqarsimanersoq misileraasoqarnersorluunniit Nunatsinni uuttortaavinnik inissiisoqarnissaa taakku nakkutiginiarlugit. Taassumalu saniatigut Nunatsinni misileraanermik ingerlatsisoqannginnissaa inerteqqutiginiarneqarluni.
Soorunami taamatut inatsisiliortariaqalernerup eqqarsanngitsoortissinnaanngilaatigut Nunatsinni taamatut inatsisiliortariaqarnerup takutinnginneraa taamaattoqarsimaneranik imaluunniit taamaattoqarsinnaaneranik pasitsaassineq. Unali maluginiarparput taamatut inatsisiliorneq aallaaveqartoq Naalagaaffiit Peqatigiit 24.septemper 1996-imi isumaqatigiissutigisimasaanik nunanit 44-nik peqataaffigineqartumik tassanilu atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit inerteqqutigineqarnerat sammineqarpoq. Oqaatigineqarportaaq nunani taakkunanannga 44-sunik nunat pingasut, tassalu India, Pakistan, Koria avannarlerlu suli atsiorsimanngitsut.
Uagut inuiaat kalaallit atominut tunngasunut sunulluunniit akuersinngisaannarsimagatta soorunami Inuit Ataqatigiinniit pissusissamisoortutut isigaarput taamatut inerteqqusiinerup tapersersorneqarnissaa Nunatsinniillu piumassuseqarluarnitta takutinnissaa.
Inuit Ataqatigiinniilli ajuusaarutigaarput qallunaat nunanut allanut naalakkersuisuata Naalagaaffinnut Peqatiinnut saaffiginnissutaa tuluttuinnaq allassimasoq tigusimagatsigu, piumasarissallutigulu siunissami allakkat taama ittut pingaarutillit nutsinneqaqqaarlutik Inatsisartunut apuunneqartassasut.
Naggasiullugu oqaatigissavarput Inuit Ataqatigiinniit pingaartilluinnaratsigu Nunatta siunissami nammineerluni annerujartuinnartumik nunanut allanut tunngasutigut oqartussaaqataanerulernissaa, imaattariaqanngimmammi uagut qaqugorsuarmut pisunik pisussanillu ilisimatitsiviinnartut atorneqartuassasugut naak nunarsuarmi sumiiffitsigut pingaaruteqarluinnartutut inissisimagaluarluta. Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut innersuussutaat Inuit Ataqatigiinniit tapersersorpagut.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taavalu maannakkut Kattusseqatigiit sinnerlugu oqaaseqassaaq Mogens Kleist.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Naalakkersuisut Siulittaasuata
Inatsisartunut saqqummiussai Kattusseqatigiinniit imatut naatsumik oqaaseqarfigerusuppagut:
Naalakkersuisut Siulittaasuata
oqaaseqaataanut isumaqataavugut, tassalu Namminersornerullutik Oqartussat
atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni tamanik
peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqarnera pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit
ulloq 24.septemper 1996-imi isumaqatigiissutaat malillugit iliuusissat pillugit
inatsisissat Kalaallit Nunaaniit atuutsinneqalernissaat aammalu
Namminersornerullutik Oqartussat akuersaassagaat periusissat
isumaqatigiissuteqarnissaata tungaanut nakkutilliinermini
ingerlanneqartarnissaat eksitusionsekreterit
Kong Karl Hoffmann nunanut allanut ministerimut allagarisimasaat 1.februar
1999-imeersut tunngavigalugit, Naalakkersuisullu Siulittaasuata qallunaat
nunaannut allanut ministerianut allagaqaatigisimasai paasinnilluni,
qallunaatuussaanga detiktiske sekretariatip
qinnuteqaataanut akuersaarsimanera nalunaarutigalugu, aammalu Namminersornerullutik
Oqartussat nunanut allanut ministerieqarfik qinnuigisimagaa
isumaqatigiissutsip oqaaseqarfigeqqullugu, Namminersornerullutik Oqartussanit
nassiuteqqullugu.
Naggataatigut
Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput ugguarnartikkatsigu suliap Qallunaat Nunaanni
siullermeerluni oqaluuserineqartinnagu Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut
Inatsisartullu attavigisimmanngimmatigit tamannalu pissusissamisuuginnartutut
pitsaasutullu suliamut tunngatillugu issagaluarmat. Taamatut oqaaseqarluta
Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaseqaatai Kattusseqatigiinniit akuersaarlugit
tusaatissallugit tiguagut.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat:
Qujassutigaara maani
ilassilluarneqarmat. Taamatut saqqummiussaq aamalu Partiit Kattusseqatigiillu oqaaserisaat
kingullerminngaanniit aallartissaagut, Kattusseqartigiit oqaasigisaanni aamma
siuliata Inuit Ataqatigiit allallumi taakku kingulliit erseqqivissumik aamma
oqaatigaat aamma Otto Steenholdtip aammalu partiit allat.
Nutserneqarsimannginnera ajuusaarutigeqaara, ammalu tassaniippoq danskit
Naalakkersuisuinut isumaqatigiissutissaq taama erseqqinnerusumik
ilusilerneqarnissaa, maannakkullu juulimi suleqatigiissutitta kingumut
nutarterneqarnissaa nalunaarutigisimavarput, saqqummiussat danskit naalakkersuisuisa
saqqummiussassaat nutserneqareerlutik aamma uagutsinnut
ingerlanneqartarnissaat, taanna naammassisinnaasimanngilaat manna tikillugu
danskit Naalakkersuisuisa. Utoqqatserpunga danskinik taasarakkit, Otto
Steenholdt, taava tassani oqarputit Atassutip oqaluttua, qallunaanik
taaneqarpata taanna erseqqinnerusumik paasineqarsinnaasoq, aamma maani oqaatsit
pillugit assortuutissanngilagut, qallunaat taasarput Nunatsinninngaannit
avataanut aggersut tamaasa ilaai taamak oqartarput, taavalu danskit danskiupput
taakkulu taaneqaraangata, tassa uagut paasisarparput suminngaanniit aggersuusut
taakkua, taamaattumik amerlaqaagut, soorlu aamma uanga nammineq oqaaseq taanna
atugaraara, danskit taamak nalunaarfigisimagaatigut danskillu folketingiata
taamattumillu danskit nalunaarutaa aamma taamalillugu erseqqissumik
taasarsimavagut.
Taavalu atortorissaarutit uani
pineqartut Volkart Holmand-ip allagaalu
oqaatigissavara tassani pineqarmata atortorissaarutit alapernaarsuutit,
akornuteqanngitsumik danskit naalagaaffiannut eqqussisinnaaneq
ingerlatsisinnaanerlu naammassineqarnissaat, tassa taakku atortorissaarutit
siorna Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatimiitsitaliap eqqartorpai,
Kangerlussuarmi kiisalu aamma Thulemi uuttuutit taamatut silarsuarmiut
naalanngisaarlutik ilaatigut qaartitsineranni, kilitsissiatut atorneqartut
arajutsisinnaanngitsut, taakkua aamma nalunaarsortarmatigit suna arlaannik
sajuppillatsitisimagaangata.
Tassa taanna siullermik
isumagineqarpoq, aappassaannik kissaatigineqarpoq Nunatsinni nakkutilliisut
periarfissinneqarnermikkut taava pisortanit inussiarnersumik taava
isumassorneqarlutit, imaappoq paasissutissanik assigiinngitsunik
ikiorneqarlutik periarfissaqartuarnissaat, taassani noqqaassutigineqarmat.
Tamaattumik taakkua uparuaatigineqartut ilumoortut aamma maanna piffissaq
iluatsillugu taamak erseqqissaateqarfigaakka danskit naalakkersuisuisa
saqqummiussassaat nutserneqareerlutit uagutsinnut apuunneqartarnissaat
noqqaassuterput aamma juunimi uterfigeqqinniaratsigu tannalu aamma
tunngavigalugu suliassat siunissami ingerlaqqittarnissaat kissaatigalugu.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Qujanaq, taava allanik
oqaaseqartoqarnianngilaq.
Kisiannili Inatsisartut
Siulittaasoqarfianninngaanniit aamma uangattaaq una pingaartuutillugu
oqaatigissavara, tassa uggornartarpoq suliassat taamaattut ima kingusitsigisumi
Inatsisartunut anngukkaangamik, soorunami pissusissaa malillugu, taava
ilaannikkut tassa kalaallisuunngortinneqanngitsoortarput, tamannalu ajuusaarnarluinnarpoq.
Taamaattumik Inatsisartut
Folketingillu Siulittaasoqarfii ukiumoortumik naapittarmata suliassat
taamaattut siunissami qanoq ingerlanneqartarnissaat eqqarsaatigalugu aasamut
aggustimi Siulittaasoqarfiit naapeqqatigeeqqilerpata periuusissamik
erseqqinnerusumik isumaqatigiissuteqarnissaat taanna sulissutigerujuusavarput.