Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Pingasunngornermi apeqquteqaatit-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Pingasunngorneq 19. maj 1999 nal. 14.44

 

Pingasunngornermi apeqquteqaatit.

 

Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Johan Lund Olsen(IA), Inatsisartut Siulittaasuat.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Pingasunngornermi 5. maj avannaata radioatigut nalunaarutigineqarpoq piniartut ilaat Diskobugt-imi nunaqarfiit ilaanneersoq Ilulissanut appanik tuniniaatilluni piniarnermik nakkutilliisumit peeqquneqarsimasoq. Tassagooq Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 29, 19. september 1989-imeersoq § 6 tunngavigalugu appat pisat kommuneqarfinnut allanut tuniniarneqarsinnaannginnerat peqqutigalugu.

 

Taamatullu Naalakkersuisut 1989-imi nalunaarusiornermikkut aalajangersaasimanerat ilumoorpoq. Nalunngilarput ukiuni makkunani piniartut aalisartullumi ilaatigut annertuumik ajornartorsiuteqartartut. Minnerunngitsumik eqqarsaatigigaanni piniartoq ilaatigut 100 km.-it angullugit angalasariaqarsimasoq pisani tunitsivissaqartinniarlugit. Aammalu illoqarfimmiut kalaaliminernik nutaartugassaminnik amigaateqalersimsut aamma eqqarsaatigalugit.

 

Akuerineqarsinnaanngilluinnarpoq kalaalimerngit ilaasa Nunatta ilaani tuniniarneqarsinnaajunnaarlugit aalajangersagaliortoqarsimanera. Avannaata radioatigut oqaatigineqartutut piniartunut taamatut pissusilersorneq akuerineqarsinnaanngilaq. Minnerunngitsumik eqqarsaatigigaanni kalaaliminernit nutaajunngitsunik KNI pisiniarfiillumi ataasiakkaat allat nioqquteqartartuusut. Taamaammat akuersaarneqarsinnaanngilaq piniartut pisaminnik nutaajutillugit nioqquteqarsinnaanerisa taamak annertutigisumik killiliivigineqarnerat.

 

Taamaammat isumaqarpunga piniartut kommunimit sumeersuuneri apeqqutaatinnagu Nunatsinni pisaminnik suugaluartunilluunniit tuniniaasaleqqissinnaanerat periarfissiuunneqartariaqartoq. Tassami nalunaarut qulaani pineqartoq allanngortinneqassappat nalunaarut matumani eqqartorneqartoq allanngortinneqartariaqarmat.

 

Taamaammat Naalakkersuisut aperaakka matumuuna Kalaallit Nunatsinni timmissanik eqqissisimatitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 29, 19. september 1989-meersoq allanngortinneqarnissaa pilersaarutigineraat. Tassa kommunimi piniartut kommu­nimut allamut appanik tuniniaasinnaalersillugit.

 

Alfred Jakobsen, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:


Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip apeqquteqaataa Naalakkersuisut sinnerlugit akissutissartaa imaalillugu saqqummiutissavara. Kalaallit Nunaanni timmissanik eqqissisimatitsineq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 29-imi29, 19. september 1989-meersumi § 6, imm. 2 malillugu Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip apeqquteqaataani eqqortumik allassimasutut, appat kommunimi najugaqarfigisami kalaalimineerniarfiinnarmi tuniniarneqarsinnaatitaapput. § 6, imm. 2-mi appanik tuniniaaneq taamaallaat pineqarpoq, taamaammat nalunaarut qulaani taaneqartoq malillugu timmissat allat kommunini sanilerisani tuniniarneqarnissaat akornutissaqanngilaq.

 

Akissuteqarninni aallaqqaasiullugu oqaatigissavara Naalakkersuisut ilaannikkooriarluni piniartut pisaminnik tuniniaasinnaanerata killilersorneqartariaqalersersarnera ajuusaarnartuutimmassuk. Taamaattoq Kalaallit Nunaanni timmissanik eqqissisimatitsineq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 29-mi, 19 september 1989-meersumi ' 6 imm. 2, piniarnermut killilersuinertut maani piniarnermi Nunatsinni killilersuinerpassuartut allatulli pisariaqartitaasutut isigineqartariaqarpoq. Taamaalilluni timmissat aalajangersimasut piujuartitsinissamik tunngave­qarluni piniarneqarsinnaaniassammata. Tamatuminnarpiaq pissuteqartumik nalunaarut pillugu suliffiup avataatigut piniarnermik ingerlataqartartut aallaaniarluni angalanermi ataatsimik appat qulit sinnerlugit pisaqaqqusaanngillat, aamma nammineq ilaquttamillu atugassaannaanik pisaqarsinnaatitaallutik.

 

Taamatuttaaq pisuussutitta uumassusillit iluaqutigineqarnerat pillugu nalunaarutinik allanik piniarnermik killilersuisoqarpoq. Taamaaliornissaq pisariaqarluni pisuussutit naliginnaasumik pissusissamisoortumik amerliartortarnerat qaangerlugu pisarineqartartut amerlinerunnginnias­sammata. Taamaammat Kalaallit Nunaanni timmissanik eqqissisimatitsineq pillugu pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 29-mi, 19 september 1989-meersumi ' 6 imm. 2, Nunatsinni piniarnermik killilersuinerpassuit ilagiinnarparpaat.

 

Kommunip najugaqarfigisap avataani appanik tuniniaasinnaaneq pillugu Anthon Frederiksen-ip apeqquteqaataa uterfigeqqeriarlara. Nunatsinni appat piaqqiortut ukiuni 50-ni kingullerni affaannanngungajassimapput. Appat ikileriarnerata kiisalu timmissap taassumap piaqqioriaasiata sunnertiasup kingunerisimavaat timmissanut taakkununnga sukangasuunik eqqissisimatitsiner­mut maleruagassaqarnera. Ataatsimik isigalugu Naalakkersuisut isumaqarpugut timmissat taakku amerlassusiat siammarsimanerallu minnerpaatut pigiinnarneqartariaqartut, taamaalilluni innuttaa­sut siunissami ullumikkutuut aallaaniarnissamut periarfissaqartariaqarmata.

 


' 6 imm. 2 imatut allanngortinneqassappat, piniartunut kommunip najugaqarfigisap avataanut appaarniarnissaq ajornarunnaarsillugu Nunatsinni appat piniagaanerat pillugu maleruagassat allatigut sukaterivigineqartariaqalissapput. Ullumikkummi nunap ilaani tamani piffissani sivisunerusuni sivikinnerusuniluunniit appanniartoqarsinnaasarpoq. Maleruagassat sukaterivigi­neqarnerata kingunerisinnaavaa nunap ilaani appanniarnerup inerteqqutaalernera.

 

Taamatut sukaterinissaq Naalakkersuisut imaaliinnarlugu isumaqataaffigisinnaanngilaat. Soorunalimi piniarnermik killilersuineq pillugu maleruagassat oqallisiginissaat pissutissaqartuar­tarpoq. Naalakkersuisut isumaqataaffigisinnaavaat piniakkat ilaat Nunatsinni amerleriassappata eqqarsaatigineqartariaqarmat piniarnermik killilersuineq pillugu maleruagassat piniakkamut pineqartumut tunngatillugu qasukkaavigineqarsinnaanerat. Taamaalillunimi piniakkat taakku aammattaaq piniartunut iluaqutaaniassammat.

 

Maannakkuugallartoq appanniarnerup killilersuineqarnera qasukkaavigineqassappat, appat tamanna suli ikileriaatigisussaavaat. Ukiuni kingullerni Inatsisartut sulissutigisimasaannut tamanna akerliussaaq. Tassa ikiliartornerup unitsinneqarnissaa ajornanngippallu allaat amerliar­toqqitsilerlugit. Taamaammat maannakkuugallartoq nalunaarummi ' 6 allanngortinneqarnissaa Naalakkersuisut siunertarinngilaat. Tassa maannakkut immikkut akuersissuteqarnissamut periarfissarititaasut saniatigut kommunip najugarisap avataani appaarniartoqarsinnaalersillugu. Appat maannakkut killiffiat ilorraap tungaanut allanngoriassappat, taamaattoq tamanna Naalak­kersuisut isumaat malillugu oqallisigeqqinneqarsinnaassaaq.

 

Naggasiulluguttaaq erseqqissarusuppara appat kitaani pisarisartakkatta ilarparujussui issittumi avannarlermi nunani allani piaqqivigiusartuneersuummata. Annertunerpaamik Kalaallit Nunaata kitaani Canada-milu New Foundland-imi appat piniarneqartarput. Tamakku tunngavigalugit Naalakkersuisuni isumaqarpugut maani Nunatsinni appanniarnitta annertussusianut tunngatillugu sanilitsinni piujuartitsinissami tunngaveqarluni ingerlatsisoqarnera sianiginiartariaqaripput.

 

Taamaammat issittumi siunnersuisoqatigiinni issittumi nunat allat appat siammarsimanerata ingerlaartarfiisa piniagaanerisalu annertussusiata paasiniarneqarnerat suleqatigaagut. Tassunga tunngatillugu Naalakkersuisuni isumaqarpugut pisuussusilinnut uumassusilinnut ataatsimut pigisatsinnik iluaquteqarniarnermik ataatsimut aqutsinissarput anguniartariaqaripput, timissat taakku amerliartornissaat iluaquserniarlugu aamma appanniartarnerup innuttaasunut inuussutissa­tut isertitaqaataasartutullu pingaarutilittut ingerlatiinnarneqarnissaanut periarfissaqarnissarput qulakkeerniarlugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga neriuutigaara Naalakkersuisut Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip apeqquteqaataa sukumiisumik naammaginartumillu akissuteqarfigisimassagaat.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:


Ajuusaarnarpoq Inatsisartuni ilaasortaalluni aamma Naalakkersuisut taamatut pisinnaatitaaffian­nut annerusumik akulerussinnaatitaanani. Tassa nalunaarutit Inatsisartuni suliarineqarneq ajormata, taamaallaalli Naalakkersuisuni nalunaarutit suliarineqartarlutik.

 

Taamaammat eqqaasissutigiinnarusuppara neriulluarfigigakku maannakkut IA naalakkersuisuuti­taqalermata siusinnerusukkut siunnersuutigisimasaat imaattoq ilaatigut. Nalunaarutit atuutilersin­nagit taava Inatsisartunut akuerisassanngorlugit saqqummiunneqaqqaartassasut. Tassami uanga akuersaarsinnaanngilluinnarakku taamatut piniartut Nunatsinni ilungersunartigisumik inissisima­tillugit tuniniaasinnaatitaanerannut killilersuineq taamak sakkortutigisoq atuutsinneqarmat.

 

Naalakkersuisup akissuteqaammini soorunami nassuiaatai paasilluarpakka, kisianni tassa taassuma suliassap malersoqqinneqarnissaanut uanga aamma piareersimavunga.

 

Johan Lund Olsen (IA), Ataatsimiinneermi aqutsisoq:

Erseqqissaatigissavara apeqquteqaatit ukua oqallinnermik kinguneqarniartussaanngimmata, tassa aperisoq aperisinnaatitaavoq akisussarlu, tassa naalakkersuisugajuttoq, aamma akissutiminik saqqummiussisinnaatitaavoq. Tamatuma kingorna naatsunnguamik tassa aperisoq taavalu aamma Naalakkersuisoq aamma akissuteqarsinnaammat. Taamaammat naatsuarannguamik, taava tassa tamaanga naammassisariaqassaagut.

 

Alfred Jakobsen, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:

Tassa upernaaq manna qinersereernerup kingorna Naalakkersuisunngorlaat ukua aalajanger­sariikkat atuuttut tunngavigalugit suliartik ingerlateqqiinnarpaat, taamaattumik Anthon Frederiksen-ip Inatsisartunut ilaasortatuut pioreersut atuuttut aalajangersakkat tunngavigalugit allannguutigisinnaasaanik arlaannik siunnersuuteqarniaruni aamma tamanna tikilluaqqoqaarput.

 

Aamma una appanniarsinnaatitaaneq ullumikkut kommunini tamaginni atuuttoq, taanna Naalak­kersuisuninngaaniik immikkut imatut isigivarput tassalu periarfissiinertut piniartut aammalu nammineq suliffiup avataani nammineerlutik aamma aallaaniarsinnaatitaasut taakkua piniarsin­naatitaanerattut isigalugu taamatut appanniartarneq aammalu piniarnermik inuussutissarsiuteqa­vissut kalaalimineerniartarfinni appanik tuniniaasinnaanerat taanna periarfissatut isigigatsigu.

 

Kisianni aamma Anthon Frederiksen-imut ilanngullugu ilisimatitsissutigisinnaavara, tassa maani Nunatta kitaani ukiumut appat pisarineqartartut nalunaarsorneqartarnerat ukiuni kingullerni arlalialunnguani nalunaarsuisarnerit aallartinneqarmatali ullumikkut paasisat tunngavigalugit killeqaraluartoq taamaattoq oqaatigisinnaavara, tassa ukiumut ikinnerpaamik immaqa 200.000-it nunatta kitaani appat pisarineqartartut. Taavalu aamma oqaatigeriikkatuut New Foundland-imi appanniartoqartarpoq, tassanilu ukiumut 350.000-it missaani appat pisarineqartarsimapput.

 


Aamma naggataatigut oqaatigilaaginnassavara ullumikkut kitaani appaqarfiit ilaat, ilaatigut appaarutilersutuut inissisimammata. Aammalu allani appat qujanartumik aamma amerliartortu­tuut ilaatigut maluginiarneqartarluni. Taamaammatumik appat pillugu aalajangersagaq taamaalil­lugu oqaaseqarfigilaaginnarpara.

 

Johan Lund Olsen (IA), Ataatsimiinneermi aqutsisoq:

Erseqqissaqqittariaqarpara tassa naatsunnguamik oqaaseqaqqusillunga oqaaseqareeraangama, taava tamanna aamma malinniarneqartartussaammat. Taamaattumik aamma aqutsisutuut piffissanngoraangat nikuittarpunga, taannalu aamma oqaluttarfimminngaaniik oqaaseqartut aamma ataqqiniartussaassavaat.

 

Taavalu tassa ullumikkut taamaalilluta ullumikkut naammassiniagassagut naammassivagut, taavalu tulliani Inatsiartut ataatsimiissaagut tassa marlunngorpat 25. maj-iani ukua oqaluuserisas­sallugit. Tassa imm. 12-mi, 1999-imut Inatsisartut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissaannut siunnersuut, tassa taanna aappassaaneerneqarnera. Taaavalu imm. 5-ianni, Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsissaatut siunnersuut, tassa aamma aappassaanerinninneq. Taavalu imm. 6-iatut, Kalaallit Nunaanni iluarsagassanik pisariaqartitsineq pillugu Ataqatigiissaarinermut ataatsimiiti­taliap nalunaarusiaa. Taavalu ullumikkut nalunaarutigineqartutuut imm. 53-i nutaaq, tassa atomip nukinga atorlugu qaartartulianik misileraalluni qaartitsisarnerit tamanit peqataaffigineqartumik inerteqqutigineqartarnerat pillugu Naalagaaffiit peqatigiit 24. september 1996-imi isumaqatigiis­sutaat malillugu iliuusissat pillugit inatsisissamut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaa­taat.

 

Tassalu taakkuupput marlunngorpat 25. maj-ip oqaluuserisassavut. Ataatsimiinnerput maannga naammassivarput.