Oqaluuserisassani immikkoortoq 54-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Sisamanngorneq
26. april 2001, nal. 11:42.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat, Ole Lynge.
Anders Andreassen, Siumut:
Siuliattulli aamma qinnutigissavara Inatsisartut Siulittaasuannut uani aatsaannguaq aamma atuarneqareermat suna pineqartoq aalajangersakkap imaluunniit inassutigineqartup oqaatigineqarnissaa kissaatigalugu.
Tassa aalajangersakkamut nassuiaatit inassutigissavagut aammalu Nunani Avannarlerni Killerni Siunnersuisoqatigiiffimmi ilaasortaasut imaluunniit Inatsisartut aallartitaasa Inatsisartunut inassutigerusuppaat aalajangersakkap akuersaarneqarnissaa.
Jĝrgen Wĉver Johansen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Inatsisartut aallartitaasa siulittaasuata siunnersuutigaa Nunani Avannarlerni Killerni politikikkut sorlernut ataneq apeqqutaatinnagu arnat politikikkut aalajangiiniartarnerni peqataanerulernissaat siunertaralugu ataatsimiititaliortoqarnissaanik Nunat Avannarliit Killiit aalajangersagaat nr. 1-i 1999-imeersoq Inatsisartut akuersissutigissagaat. Ataatsimiititaliami ilaasortaassapput politikikkut partiit sinniisaat, Naligiissitaanissamik Ataatsimiititaliat/Siunnersuisoqatigiit sinniisaat kiisalu arnat qitiusumi kattuffiinnit sinniisut.
Naalakkersuisut aalajangersagaq pillugu oqaaseqaatiminni Inatsisartut aallartitaasa sinniisaannut nassiunneqarsimasumi nassuiaateqarfigaat Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit qanoq katitigaanerat, tassani erseqqissaataalluni Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit inatsisitigoortumik suliniutissat aallartisarneqarnissaannut piffissaqartinniartariaqartut, matumani qaammarsaaneq paasisitsiniaanerlu pineqarlutik.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivisa arnat politikikkut aalajangersaanermi peqataasarnerisa annertusarneqarnissaa siunertaralugu suliniuteqartoqarnissaanik isummernerat Naalakkersuisut isumaqatigaat.
Aalajangersakkap nr. 1-ip 1999-imeersup Inatsisartunit akuersissutigineqarnissaa pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuummi allassimasoq maluginiarneqarpoq Naalakkersuisut aalajangersakkamik atortussanngortitsiniarnertik qulakkeerniarlugu Kalaallit Nunaanni Naligiisitaanissamut Siunnersuisoqatigeeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaannik allanngortitsisinnaasut, taamaalillutillu naalakkersuinermik suliaqarnermi arnat suleqataanissaat naqissuserlugu.
Naalakkersuisulli taamatut siunnersuuteqalersaanngillat inatsisiliornermi siunnertaanngimmat arnaaneq angutaanerluunniit aallaavigaluit suliniarnermi anguniakkaniluunniit immikkoortitsisoqarnissaa.
Aalajangersakkap atortussanngortinniarnerata qulakkeerniarnerani ilaatigut Naalakkersuisunit siunnersuutigilersaarneqarpoq naligiissitaanissaq pillugu inatsisiliornissaq, taassumalu 2002-mi Inatsisartunut saqqummiunneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, ilaatigut Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiinnut kajumissaarutigineqarluni arnat politikikkut aalajangiiniartarnermi peqataanerulernissaat qulequtsiullugu ukiuni aggersuni paasisitsiniaasoqarnissaa.
Taamatut oqaaseqaateqarluta Naalakkersuisunit inassutigaarput aalajangersagaq Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Ruth
Heilmann, Siumup
oqaaseqartua:
Inatsisartut
Nunani Avannarlerni Killerni aallartitaasa siulittaasorigallagaata
aalajangiiffigisassatut siunnersuutigaa partiinut sorlernut ataneq
apeqqutaatinnagu arnat politikikkut aalajangersaasarnermi peqatasarnerisa
annertusarneqarnissaannut iliuuseqartussanik pilersaarusiornissaq
siunertaralugu ataatsimiititaliamik politikikkut partiinit tamanit,
Naligiisitaanermut Ataatsimiititaliamit/Siunnersuisoqatigiinnit aamma arnat
pillugit qitiusumik kattuffinnit sinniisuuffigineqartumik pilersitsinissaq.
Siumumit
politikimi suliaqarnermi aalajangersaasarnermillu arnat ullumikkumit suli
annertunerusumik peqataatinnissaat eqeersimaarfigilluinnartariaqaripput
isumaqarpugut. Siumumiit kaammattuiuartarpugut aamma arnanik
sassartoqaqqullugu, aammalumi iluatsitsilluartumik arnanik
ataatsimeersuartitsinikuullluta februar 2000-imi ingerlanneqartumik.
Ukiuni
kingullerni malunnarsiartuinnarpoq arnat politikimi peqataanerunissaannik
iliuuseqartoqartariaqartoq. Taamatut iliuuseqarnissamik timitaliinissaq
pissappat suli ullumikkornit annertunerusumik qaammarsaanerup
paasisitsiniaanerullu ingerlatinneqartarnissaa pisariaqarluinnarpoq,
inuiaqatigiit kommunit nunaqarfiillu sinerissamiittut qanoq ingerlaasiannik
paasisitsiniaaneq ilisimasaqartitsilernissarlu annertunerungaartumik
ingerlanneqartariaqaraluarput, aamma tusagassiortut tungaanninngaannit
iliuuseqarnerunikkut.
Naalakkersuisunit
2002-mi naligiissitaanissaq pillugu inatsisiliassamik saqqummiussissapput,
Siumumit isumaqarpugut qulequtaq pingaaruteqartoq pillugu, tassa partiinut
sorlernut ataneq apeqqutaatinnagu politikikkut suliniarneq pillugu aammalu
ukua immikkoortuni 50-imiit 54-imut oqaluuserisavut pillugit
paasisitsiniaanertalerlugu isumasioqatigiinnermik pilersitsisariaqartut
ataatsimoortumik, taakkunuunatigut 2002-mi inatsisissami
isummersuutissaqarnissaq siunertaralugu.
Taamatut
siunersuuteqarluta oqaaseqarlutalu Siumumiit siunnersuut taperserparput,
taamatullu isikkoqarluni aappassaaneerneqarnissaa innersuussutigalugu.
Daniel
Skifte, Atassutip
oqaaseqartua:
Siunnersuisoqatigiiffiup
ataatsimiititaliamik politikikkut partiinit tamanit peqataaffigineqartumik
pilersitsinissaq taanna Atassutip taperserpaa, aammalu erseqqissumik
paasillugu taamaakkaluartoq suli Kalaallit Nunaanni ineriartortitsinissamut
samminerusumik pisariaqartitsineqartoq. Tassani taamatut isumaqarnermi
tunngaviuvoq, tassami assersuutiginnarlugu Savalimmiut Lagtingianni angusat
arnat angutillug naligiissippata qinigaasut, arnat ikinneerarsuupput.
Kalaallit Nunaanni Inatsisartuini aamma taamaallutik, Savalimmiuni Kalaallit
Nunaanni assigiinngajaannarlutik, kisiannili Islandip Altingiani
annertunerungaatiaqaluni.
Taamaattumik
pingaartumik Kalaallit Nunaanni Savalimmiunilu arnat annertunerusumik
peqataalernissaat anguniartariaqartoq Atassut isumaqarpoq, taannalu siunnerfik
anguniassappat, taava Naalakkersuisut iliuuseriniagaat aamma
tapersertariaqarlutik.
Suliniutissap
qanoq ikkaluarumaarnersup ukiunik arlalinnik piffissaqartitaanera
maluginiarsimavarput aammalu aningaasanik pisariaqartitsineq taanna aamma
maluginiarlugu, aningaasartaqartussaammammi.
Naggataatigut
oqaatigissavarput Naalakkersuisut inatsisinik allanngortitsisinnaanermut
siunnersuuteqalersaannginnerat Atassutip paasilluarmagu. Taama naatsumik
oqaaseqarluta aalajangersagaq siunnersuutigineqartoq tamakkiisumik
taperserparput.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Nunat
Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata 1999-imili aalajangersagaa
matumani Inatsisartunit akuersissutigineqaqqullugu saqqummiunneqarpoq.
Aalajangersakkap
imarivaa Nunana Avannarlerni Killerni arnat politikikkut aalajangersaanermi
suleqataasartut amerliartornissaanut tunngasoq apeqqut,
siunnersuutigineqarporlu tamatuma aqqutissiuunnissaanut siunnersuusiortussamik
suleqatigiissitaliortoqassasoq. Suleqatigiissitap qanoq inuttaligaanissaa
saqqummiussami ilanngullugu oqaaseqarfigineqarpoq.
Inut
Ataqatigiinniit oqaaseqarnitsinni apeqqutit makku tikissavagut:
Siullermik,
arnat naalakkersuinikkut sulinermi amerlanerulernissaannut tunngasoq,
aappasaanik,
pissutsit maanna atuuttut,
pingajussaanik,
Naalakkersuisup akissuteqaataanut oqaatigerusutat,
sisamassaanik,
aqqutissat suusinnaaneri arnat politikikkut suleqataasut
amerliartortinnissaannut, taavalu
tallimassaanik,
oqaatigerusutat allat.
Aallaqqaasiullugu
Inuit Ataqatigiinnit erseqqissarlarput Inuit Ataqatigiit partiitut
aallartimmalli, suliniutitut pingaarluinnartutut isumaqarfigiuarsimagatsigu
Nunatsinni arnat angutilllu sutigut tamatigut naligiillutik inissisimanissaat.
Taamaammat Inuit Ataqatigiit Katuffiata malittarisassaanni immkkoortoq
sisamaat ima oqaasertaqarpoq, issulaasavara:
AInuit
Ataqatigiit sulissutigissavaat arnat angutillu naligiimmik naalakkersuinikkut
peqataalernisaat. Kattuffimmi Ataqatigiiffinnilu aqutsinermi sapinngisamik
naligiimmik arnat angutilu pisusaaffeqarnissaat anguniarneqassaaq. Soorlu
inuiaqatigiit iluanni arnat angutillu nammaqatigiittariaqartut, tamatuttaaq
angerlarsimaffimmi meeqqanillu perorsaanermi arnat angutillu naligiimmik
pisussaaffeqartariaqarput@,
issuaaneq naavoq.
Taamaattumik
tupaallaatigineqarsinnaanngitsumik nalunaarutigissavarput Inuit Ataqatigiit
matumuuna siunnersuutigineqartoq, tassa arnat politikikkut
aalajangersaasarnermi peqataanerat annertusarniarlugu suliniuteqartoqarnissaa
tapersersoratsigu.
Uatsinnut
aperisoqarsinnaavugut, sooq tamanna pingaartinneqassava?
Inuit
Ataqatigiit pingaartippaat inuiaqatigiit kalalaallit ineriartortinneranni
arnat angutillu pillugit isuma tunngaviusoq unaassasoq: Inuttut naleqassutsip
tungaatigut atorfissaqaqatigiinnermik naligiittutullu inissisimanermik
pingaartitsineq.
Arnat
angutillu atorfissaqaqatigiillutik naligiillutillu inissisimanerannik isuma
sumi tamaani toqqammavigineqartariaqarpoq: Angerlarsimaffinni, suliffeqarfinni
inuiaqatigiinnilu, inooqatigiinneq suleqatigiinnerlu assigiimmik
eqqarsaatigalugit.
Ilisimaneqarpoq
aningaasarsiornerup allanngoriartornera ilutigalugu Nunatsinni inooriaatsit
sunnigaasimaqisut. Suliassat, nammatassat akisussaaffiillu aaqqissuunneri
agguataarnerilu annertuumik allanngorput, taamalu aamma arnat angutillu
ilaqutariinni inuiaqatigiinnilu inissisimaneri allannguuteqarsimallutik.
Ineriartornerup
ingerlarnga qiviassagaanni ilisarnaatit ilaagaat suliassat inuiaqatigiinnit
akisussaaffigitinneqartut amerliartuinnarnerat. Taamatuttaaq innuttaasut
inuiaqatigiit tungaannit piumaffigineqarnerat annertusiartortutut
oqaatigineqarsinnaavoq. Taamaattumik arnat angutillu sutigut tamatigut
naligiillutik suleqataanissaannik suleqatigiinnissaannillu isumap isumaqaleruttorfiata
aamma illersorneqarnissaminik pisariaqartitsileruttorfiata nalaani inuuvugut.
Arnat
angutillu naligiissitaanerata siuarsarneqarnissaa
ukiorpaalunngulersuni pisortatigoortumik aamma suliniaqatigiiffiit
peqatigiiffiillu aqqutigalugit sulissutiginiarneqarsimavoq.
Ukiuni
siulliunerusuni suliniut sammiveqartinneqarnerusimavoq arnat angutillu
angerlarsimaffinni naligiissumik akisussaaqatigiillunilu
suleqatigiinnissaannut.
Kalaallit
Nunaanni Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit 1999-imi Kalaallit
Nunaanni naligiissitaaneq pillugu misissuisitsisimanerata inerneri, tassa
nalunaarusianngorlugit januarip qaammataani 2001-imi saqqummersinneqartut
naapertussagaanni, oqaatigineqarsinnaavoq angerlarsimaffinni arnat angutillu
inissisimanerat ullutsinni naligiikannersoq, ninerunngitsumik illoqarfinni
anginerusuni innuttaasut inissisimanerat, arnat angutillu taakku
qiviassagaanni. Taamaattumik oqarpugut angerlarsimaffinni ikioqatigiinneq,
tassanilu naligiinneq siuarsarneqarsimavoq.
Naalakkersuinikkut
sulinermi pissutsit angerlarsimaffinni pissutsinut naleqqiutissagaanni
allaanerupput. Oqartariaqarpoq arnat qinikkatut sulisut angutinut
sanilliullugit suli ikinneroqisut, Inatsisartuni kommunalbestyrelsenilu
ilaasortat assersuutigissagaanni.
Maani
Inatsisartunut ilaasortat 31-iupput, taakkunannga 6 arnaallutik, tassa 19,4 %.
Partiinut immikkoortitserlugit naatsorsoraanni takuneqarsinnaavoq
assigiinngitsorujussuarmik agguataarneqarsimasut. Inuit Ataqatigiit
ilaasortaatitaasa arnatai Inatsatsisartuni ilaasortatta 43 %-erivai.
Kommunalbestyrelsenut qinerseqqammerpugut. Inissat katillugit 164-it inuttalerneqarput. Arnat 32-t kommunalbestyrelsinut ilaasortanngorput - tassa 19,5 % - angutillu 132-it.
Taamaalillutik Inatsisartunut ilaasortat kommunalbestyrelsenullu ilaasortat arnatai %-innogorlugit amerlaqatigiipput, tassa 20 % missaat.
Aperisariaqarpoq arnat angutillu naligiissumik inissisimanissaat anguniaraanni, aamma naalakkersuinikkut sulinermi, angutit qinikkatut sulisut tallimaagaangata arnaq ataasiinnaasarnera naammaginarnersoq?
Apeqqut akissagaanni kisitsisinut sorlernut sanilliutissallugu apeqqutaavoq.
Nunatsinni arnat angutillu qinigassanngortissinnaasut qinersisinnaasullu amerlassutsimigut nikingassuteqalaarput. Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaatai naapertorlugit januarip aallaqqaataani ukioq 2000 angutit 18-ileereersut 17.520-iupput, arnallu 21.082-iullutik.
Tassa arnat qinikkatut akisussaaffeqarlutik sulisut angutinit ikinneruneranni equngassut innuttaasut suiaassutsimikkut katitigaaneranniisinnaanngilaq.
Kisitsit soqutiginarnerusoq alla tassaavoq qinigassanngortitsinermi partiit suliniaqatigiiffiillu sassartitaasa akornanni qassit angutaanersut qassillui arnaanersut.
1999-imi Inatsisartunut qinigassanngortitsinermi inuit katillugit 206-it qineqqusaarput, tassannga angutit 170-it arnallu 36-t.
Ukioq manna aprilip pingajuanni kommunalbestyrelsemut qineqqusaarput inuit 548-t, taakkunannga arnat 105-it, angutillu 443-t qineqqusaarput.
Malunnarpoq partiit, qinigassanngortitseqatigiillu allat qinigassanngortitsinerminni periuserisartagaat assigiinngitsorujussuusoq.
Aallaqqaataatungaani erseqqissaatigaarput Inuit Ataqatigiit partiitut anguniakkatsinni arnat angutillu sutigut tamatigut naligiissumik inissisimanissaannik immikkut malittarisassaqarnerput.
Anguniakkatsinnik tamatuminnga pingaartitsinitta piviusunngortitsiniartarnittalu uppernarsaataat pingaarneq uaniippoq: Qinigassanngortitsisarnerni sapinngisamik arnat amerlasuujunissaat ilungersuutigisaratsigu.
Kommunalbestyrelsimut qinersinermi kingullermi Inuit Ataqatigiit tunuliaqutaralugit qinigassanngortipput inuit 118-it, arnat 34-it angutillu 84-it, taavalu qinigaallutik arnat aqqanillit angutillu 22-t.
1999-imi
IA-p sassartippai inuit 51-it, taakkunannga arnat qulit, angutillu 41-t.
Ilisimaneqartutuut ilaasortaatitaqarputgut arnat pingasut angutillu sisamat
Inatsisartuni. Aamma tassani takuneqarsinnaavoq soorunami qinersisartut qanoq
pissusilersortarnersut sunniuteqaqataasorujussuusoq, taamaattumik partiit
iluminni annertuumik suliassaqarput, partiit ataasiakkaat aammalu
qinersisartuminnut qaammarsaanerit allallu ingerlanneqartariaqarput.
Taava
inerniliigallassagaanni oqartoqarsinnaavoq qinigassanngortitsinermi periuseq
aamma aalajangiisooqataarpasissoq: Tassa qinigassanngortitut akornanni arnat
amerlagaanngata amerliartortillugit, arnat qinikkatut
inissisimaffeqalersartut aamma amerliartortartut. Taava matumani apeqqutaapput
partiit ataasiakkaat ilaasortaat sumiiffinnilu ataasiakkaani siulersuisui.
Ilumut iluunngarlutik pingartillugulu anguniarnerpaat arnat angutilllu
inuiaqatigiinni qinikkatut sulinermi naligiillutik inissisimalernissaat?
Imaluunniit oqaasiinnaatippaat?
Naalakkersuisup
aalajangersagaq pillugu akissuteqaataani maluginiagassaqarpoq soqutiginartumik,
oqarmat Naalakkersuisut Naaligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiinnut
kajumissaarutiginiaraat arnat politikikkut aalajangiiniartarnermi
peqataanerulernissaat qulequtsiullugu ukiuni aggersuni
paasisitsiniaasoqarnissaa.
Inuit
Ataqatigiinnit nalilerparput mianersorpaluttumik nipeqarluni oqaaseqarnertut,
kajumissaarinerinnaaniarmammi, soorlulusooq Naalakkersuisup Inatsisartut
inakkai Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiinnik suliakkiinissaminnut
innimisunnissaannik. Qanga ajornakusuulersimanerpa Inatsisartut
siunnersuisoqatigiinnut kissaateqarnissaat, apeqqutinik inuiaqatigiinni pingaarutillinnik
itisilillutik sammisaqarsaqaqqullugit? Sooq ammasumik siunnersuisoqatigiit
Inatsisartullu akornanni oqallittoqarsinnaassanngila naligiissitaanermi
apeqqutit pillugit? Suliniutillu qanoq ittut pisariaqartinneqartutut
isumaqarfigineqarnersut? Naalakkiinerunngitsumik isummanilli
paarlaasseqatigiinnertut kisaateqarnertullu isumaqartillugu.
Siunertaq
matumani eqqartorneqartoq piviusunngortissagaanni aqqutissat arlaqarput,
taamatuttaaq piviusunngortitsissagaanni pissutsit
naammassineqaqqaartariaqartut arlaqarlutik.
Tassa
Kalaallit Nunaanni naligiissitaanerup 1999-imi naajartornerani
misissuiffigineqarnerata inerneri misissuataarlugit maluginiarnartut ilagaat
arnat angutillu assigiinngitsunik nassuiaatissaqartimmassuk sooq
politikikkut sulinermi angutit arnanit amerlanerusut.
Arnat
akissuteqartut akissutigigajuppaat angutit piffissaqarnerummata, angutilli
akissutigigajuppaat angutit soqutigisaqarnerummata politikimut.
Misissuiffigineqartut
ilagaat arnat angutillu sapaatip akunneranut tiimit suliffigisartagaat, tassa
angerlarsimaffiup avataani, taavalu tassani paasinarporlu arnat
agguaqatigiissillugu 40 tiimit sulisarsimasut, angutillu 43 tiimit.
Taava
uani apersuinermi misissuinermi arnat oqaraluarput angutit politikimut
suleqataanisaminnut piffissaqarnerusut. Angutilli sivisunerusumik
sulisarsimammata paasinarpoq, angutit sulereeraangamik piffissaq
angerlarsimaffimmut atugassaatut sinneruttoq arnanut naleqqiullugu
sivikinnerugaluartoq, taava arnat isaannit isigalugit piffissaqarnerusimasut.
Imaannerunerunnginnerluni
arnat angutillu suliassamik suunerinik paasinnittaasiat taakkunanngalu
pingaarnersiuinerat suli ima assigiinngitsigisoq, arnat qinikkatut
suleqataanissamut imminnut piffissaqartinnerat pillugu isummeriartaaseq
allanngortittariaqalerluni?
Eqqarsarnarportaaq
angutit naliliisimanerat, tassa taanna missuineq tunngavigalugu, tassa angutit
naalakkersuinikkut sulinermut soqutigisaqarnerusunngooaq. Taamatut isumaqarneq
piviusumik tunngaveqarnerluni? Imaluunniit arnat angutillu soqutigisanik
pisussaaffinnillu pingaarnersiuinerisa assigiinngissuteqarnerannik
uppernarsaataanerpa? Imaluunniit?
Inuit
Ataqatigiinni upperaarput inuit, arnaagunik angutaagunilluunniit
inunnguutsiminnit piumassuseqareertartut imminnut kinguaaminnillu
napatinnissamut, tamarmillu soqutiginnittuusut inuiaqatigiinnik
inooqataaffigisaminnik piorsaaqataanissaminnut. Taamaalilllutik inuiaqatigiinni
ileqqut isiginneriaatsillu aalajangiisuusarput suliassanik akisussaaffinnillu
arnat angutillu akornanni agguataarisarnermut. Ileqqut inuit namminneq
pilersitarimmatigik aamma inunnit namminernit allanngortinneqarsinnaasarput.
Taamaammat
anguniakkami matumani apeqqutasut tassa piumassuseq pingaartitsinerlu. Inuit
Ataqatigiinnit kissaatigaarput Naligissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit
suliniarnissami qitiullunnartumik inissimasariaqartut.
Inuit
Ataqatigiit tungaannit Inatsisartunut inassutigissavarput maanna erseqqissumik
anguniagassatut siunnerfigineqassasoq qinigaaffiit marlussuit ingerlaneranni
arnat angutillu qinikkatut sulisut amerlaqatigiilernissaat.
Nunat
Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivisa aalajangersagaannut oqaaseqarnermi
pingaarnerutissimavarput oqaaseqarfigissallugit arnat angutillu qinikkatut
sulernerisa naligiinnerulernissaat. Apeqqutip taassuma saniatigut immikkut
suliniarfigineqartariaqarsorivarputtaaq arnat ingerlatseqatigiiffiit
siulersuisuini ilaasortat amerlanerulernissaat, aningaasarsiornikkut pissutsit
pillugit oqatussaaqataanerulernissaat anguniarlugu.
Naggasiutigalugu
Naalakkersuisumut Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatiigiit taagutaat
isumaliutigeqqussavarput. Isumaput malillugu eqqortuunerussaaq
Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiinnik taaguuteqartinneqarpat.
Taamatut
oqaaseqarluta oqaluuserisaq ataatsimiitaliamut susassaqartumut innersuupparput.
Loritha
Henriksen,
Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Tassa
Kattusseqatigiinnit soqutigilluinnarparput sumulluunniit partiimut atanani
soqutigisaqarneq aammalu politikikkut suliniarneq aallaavigalugu
peqatigiiffimmik suliniartussamik pilersitsinissaq.
Nammineerlunga
1999-imi tassani oqalliseqataasimavunga assorujussuarlu annertuumik Nunat
Avannarliit Killiit taanna suliniutissatut pingaartutut pisimavaat, arnat
ukiouni kingullerni tunuarsimaarnerat annertuvallaaqqimmat.
Isumaqarsimavugut
Nunat Avannarlerni Killerni taamatut isumasioqatigiinnikkut nukittorsaqatigiinnikkullu
annertuumik arnat kajumissusilerneqassasut politikikkut arnat
akisussaaqataaneranni.
Taamatut
oqaaseqarluta isumarpugut suliniut taanna pitsaasoq tapersersortariaqartoq
aalajangigassamullu aamma peqataarusulluta.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Siunnersuut taanna ilaatigut eqqarsariartitsivoq, tassami uagut maani Nunatsinni uanga isumaga najoqqutaralugu naalakkersuinikkut suleqataasinnaasut arnat angutillu, utoqqaat inuusuttullu suiaaneri ukiuilu aalajangiisuutinnagit suliassamut sassarterfigisaannut piukkunnarnersut qinersisartunut aalajangeqqullugu imaluunniit aalajangeqqullugit innersuutaratsigit.
Taamaattumik qneqqusaarnerni suniluunniit politiki ingerlanniagaq ilaanni pivallaarunnaarlugu partii suna arnanik qassinik, inuusuttunik qassinik sassartitsinersoq oqallisigineqaleraangat naalakkersuinikut anguniakkat pingaaruteqartut oqallisigiunnaarlugit tamakkununnga sangusarneq isumaqatiginngisaannarpara, isumaqarlunga taamatut oqarnikkut oqaaseqartoq IA-meersoq erseqqissumik oqarfigereerlugu.
Taamaattut Nunatsinni naligiissitaaneq, tassa arnat angutillu akornanni pingaartitarisimavarput, tamannalu aamma ligestillingsrċdimik taasamik, oqarta nakkutiginnittulersimallugu, aamma naalakkersuinikkut sulinermik attuummassutilimmik.
Naalakkersuinikkulli aamma suliaqarnermi suliassat arnanut tunnganerusutut isikkullit suliarilersillugit pitsaasarsimaqaaq arnanik misilittagalinnik saniminiitsitaqartarneq. Siunnersuutilli tikkuagaa arnat arnaamata naalakkersuinermik suliaqarnermik taakku suleqataanissaat, oqarta pinngitsoorani naqissuserneqassasoq, ilalersorsinnaangilara siuliani oqaaserereeriikkakka pissutigalugit, piukkunnassuaq, angutaaneq arnaanerluunniit, qanoq ukiuoqarneq, tamakku apeqqutaatinnagit suliassaq siunniutaq aalajangiisuussaaq, qinersisartullu taanna kisimik aalajangigassaraat.
Naalakkersuisut suliariumallugit nalunaarutaat ilalerpakka, tassalu ukioq 2002-mi Inatsisartunut saqqummiukkumasaat naligiissitaanermik tikkuaajumasut.
Jĝrgen Wĉver Johansen, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Siullermik partiit oqaaseqartuinut, Kattusseqatigiinnut attaviitsumullu qujarusuppunga. Malunnarpoq Inatsisartunit tamanit aammalu Inatsisartunit tamanit soqutigineqarlunilu kissaatigineqartoq arnat sapinngisamik annertunerpaamik aamma aalajangiiniartarnermi peqaatinneqarnissaat, tamannalu partiit ataasiakkaat tamarmik suliniarfigigaat nalunanngilaq, aamma taamaattariaqarpoq.
Taamatut oqaaseqareerlunga partiit ataasiakkaat oqaaseqarfiginngikkaluarlugit, taamaattoq IA-minngaanniit saqqummiunneqartoq aammalu Naalakkersuisup akissuteqaataannut oqaatigerusunneqartoq oqaaseqarfigilaarniarpara.
Isumaqarpunga pasinarsaarisoqartariaqanngitsoq pissutissaqanngitsumik. Uanga Inatsisartut inakkusussimagukkit innimisunnissaanik aamma akissuteqarninni aamma taamatut allassimassagaluarpara. Akissuteqaatinni allappara Naalakkersuisut tungaanniit suna siunnerfigineripput sunalu suliniutigineripput. Ataatsimilluunniit Inatsisartut innimisunnissaat aammalu siunnersuuteqarsinnaannginnissaat il.il. oqaatiginngilakka, aamma taakku isumaginngilakka.
Inuit Ataqatigiinniit aamma oqaatigineqarpoq uunga atatillugu anguniakkamut matumani apeqqutaasoq tassa piumassuseq pingaartitsinerlu.
Oq aatigerusuppara qularutigineqassanngitsoq naalakkersuisooqatigiinnit pingaartinneqarluinnarmat naligiissitaanerup sulissutigineqarnissaa, taamaattuminguna aamma akissuteqaatinni ilanngullugu erseqqissarlugu suliniutigigipput oqaatigigiga 2002-mi naligiissitaaneq pillugu inatsimmik saqqummiussaqarnissarput, piumassuseq pingaartitsinerlu Naalakkersuisuni tassaniippoq.
Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit taguutaat isumaliutigeqquneqarpoq, aamma taamaaliussaagut, aamma kisianni eqqaamasariaqarpoq Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit inatsit najoqqutaralugu pilersitaammata, taamaattumik aamma Inatsisartutnut ilaasortat tamarmik pisinnaatitaaput taaguummik allanngortitsinissamik siunnersuuteqarnissaminnik.
Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassa tamaalilluni immikkoortumut 54-imut oqaaserineqartut tassunga naammassipput.
Partiit, Kattusseqatigiit kiisalu ataaviitsup oqaaseqarneri najoqqutaralugit paasivara pisariaqartinneqanngitsoq ataatsimiititaliamut susassaqartumut suliap aappassaaneerneqartinnagu ingerlaqqinnissaa. Kisianni aamma maluginiarpara Inuit Ataqatigiinninngaanniit kisaaatigineqartoq, tassami oqaatigineqartoq ataatsimiititaliamut susassaqartumut ingerlatseqqissasoq, uani taakkartorneqartut naapertorlugit malunnarpoq suliat pineqartut tassani suleqatigiiffimmi pilersitassat suliassaalu tunngassuteqarnerpaajusut, taamaattumik apeqqutigissavara ataatsimiititaliamut ingerlaqqinngikkaluarluni appassaanerneqarnissaminut ingerlaqqissanersoq.
Akuerineqarpoq, aappassaaneerneqarnissamut taamatut iluseqarluni ingerlaqqissooq.
Una oqaatigilaasavara massakkut Siulittaasoqarfimmi isumaqatigiissuterput naapertorlugu ullup-qeqqa qaangermagu unikkallassagatta.
Immikkoortut tullinnguuttut nangeqqinneqassapput nal. ataatsinut.
Ataatsimiinneq unikkallarpoq.
Sisamanngorneq 26. april 2001, nal. 13:00.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat, Ole Lynge:
Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
Ataatsimiinneq ingerlaqqippoq, tassalu killiffitsinniit, immikkortoq 55, 56, 13 aamma 6 kingulliit samminiartussaavagut.
Ingerlaqqitinnanga immikkut Hans Enoksen, Inatsisartunut ilaasortaq, tikilluaqqussavara.
Taavalu immikkortoq 55, Nunani Avannarlerni Killerni nunat ataatsimoorussamik oqaluttuassartaasa uppernarsarneqarnissaat allanneqarnissaallu pillugit Savalimmiuni Naalakkersuisut, Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut aamma Inslandimi Naalakkersuisut suleqatigiinnermik pilersitsinissamik inassuteqarfigineqarnissamik Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata aalajangersagaata nr. 1-ip 2000-imeersup Inatsisartuni akuersissutigineqarnissaa pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.
Tassannga saqqummiussissaaq Inatsisartut aallartitaasa siulittassuat Anders Andreassen.
Anders Andreassen, Siumut:
Inatsisartut Siulittaasuat qinnuigissavara akuereqqullunga maani qulequtarineqartoq atuarneqareermat taava inassuteqaat saqqummiutiinnassagiga, qujanaq.
Aalajangersakkap nassuiaata maani Inatsisartunut agguaaneqareersoq Kalaallit Nunaanni Inatsisartut Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni aallartitaniit pingaarutilittut isumaqarfigaarput, taamaammat Inatsisartut aallartitaasa Inatsisartunut inassutigaat aalajangersagaq akuersaaqqullugu.
Lise Skifte Lennert, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Nunani Avannarlerni Killerni nunat ataatsimoorussamik oqaluttuassartaasa uppernarsarneqarnissaat allanneqarnissaallu pillugit suleqatigiinnermik pilersitsinissamut aalajangersagaq Naalakkersuisut akuersaarluinnarsimavaat.
Nunat Avannarliit Killiit ataatsimut oqaluttuassartaqarnerisa erseqqissarnissaa pingaaruteqarpoq, tassami nunat taakku pingasut nunasiaasimapput ukiullu 1000-ip missaani norskit naalagaaffiannut ilanngunneqarsimallutik tamatumalu kingorna 1300-ikkunni danskit naalagaaffiannut ilanngunneqarlutik.
Aatsaat piffissami 1944-miit Islandip namminersulerfianiit Savalimmiullu 1948-mi namminersornerulerneranni Kalaallit Nunaatalu 1979-imi namminersornerulernerani nunat pingasut taakku nunatut nunasiatut ataatsimut oqaluttuassartaat naaneqarpoq nunallu tamalaat assigiinngitsumik suleqatigiinnerannik taarserneqarluni.
1900-ikkut ingerlaneranni aatsaat arriitsumik Nunani Avannarlerni Killerni taakkunani nunat ilisimatusarfiini tamani oqaluttuarisaanermik ilisimatusarfiit pilersikkiartuaarneqarput, Nunatsinnut tunngatillugu Ilisimatusarfik pilersinneqarluni.
Taamaattumik maanna Nunat Avannarliit Killiit tungaanniit isiginiarlugu Nunat Avannarliit Killiit ataatsimut oqaluttuarisaanerat pillugu qanimut suleqatigiinnissaq tunngavissinneqarpoq.
Nukissalli aamma eqqarsaatigalugit Nunat Avannarliit Killiit ataatsimut oqaluttuarisaanerat pillugu qaninnerusumik suleqatigiinnermik pilersitsinissaq pingaaruteqarpoq, nunat taakku pingasut arlaannaalluunniit ima aningaasaqarnikkut sullissinikkulluunniit taama annertutigisumik periarfissaqartiginngimmata allaat tamarmik immikkut suliassamik suliarinnissinnaallutik.
Oqaluttuarisaanermik ilisimatusarneq oqaluttuarisaanermillu allataqarneq ilisimatusarfinnit suliarineqartussaavoq taamaattumillu Nunat Aavannarliit Killiit ataatsimut oqaluttuarisaanerat pillugu qanimut suleqatigiinneq pilersinneqarsinnaavoq Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni Islandimilu Ilisimatusarfinni oqaluttuarisaaneq pillugu immikkoortut akornanni suleqatigiinnikkut.
Naalakkersuisut pingaartippaat kalaallit oqaluttuarisaanerannik ilisimatusarneq allaaserinninnerlu nunap nammineq inuinit ingerlanneqarnissaa.
Taamaattumik Naalakkersuisut siunnersuutigaat Nunat Avannarliit Killiit taakku pingasut ilisimatusarfiini oqaluttuarisaanermut immikkoortui suleqatigiissitamik piaartumik pilersitsissasut, sullissinikkut aningaasaqarnikkullu Nunat Avannarliit Killiit oqaluttuarisaaneq pillugu suleqatigiinnermik taama ittumik pilersitsinissaannut periarfissanik qulaajaanermik sulisussamik. Ilaatigut assersuutigalugu uppernarsaataasivinnik, ilinniartitsisut ilinniartullu paarlaateqatigiittarnerannik aammalu Nunat Avannarliit Killiit ataatsimut suliassaannik il.il. pilersitsinikkut.
Oqaatigineqassaarli aalajangersakkamik piviusunngortitsineq aningaasaqarnikkut kinguneqassammat, aningaasanut inatsimmi ilaatinneqartariaqartussamik aningaasanillu avataaneersunik assersuutigalugulu aningaasaateqarfinnit qinnuteqartoqartariaqartassammat.
Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisunit inassutigissavarput aalajangersakkap Inatsisartunit akuersissutigineqarnissaa.
Ole
Thorleifsen,
Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartut
Nunani Avannarlerni killerni aallartitaasa siulittaasorigallagaata inassutigaa
Nunani Avannarlerni Killerni ataatsimut oqaluttuassartat
uppernarsarneqarnissaat allanneqarnissaallu nunani pineqartuni
Naalakkersuisunut suleqatigiissutigeqqullugit, manna tunngavigalugu Nunat
Avannarliit pingasut taaneqartut ukiuni untritilinni ataqatigiissimanerat,
ataatsimoortumik allanneqarsimanngilaq.
Siumumiit
inassuteqaat paasilluarlugu tiguarput. Oqaluttuarisaanermi
saqqummiunneqartartut inuiannut kikkunnulluunniit kinaassutsimut
tunngavilersuisarmata oqaluuttuassartap Nunatsinnut tunngasortaata kalaallinik
uppernarsarneqarnissaa allanneqarnissaallu Siumumiit tapersersorparput.
Inuiattut
annertunerusumik uatsinnut ilisariartornissamut aqqutissiuissaaq,
minnerunngitsumilli Nunat Avannarliit Killiit suleqatigiinnerisa
nukittorsarneqarnerannik sunniuteqassalluni. Suleqatigiinnerup nukittuup
angusaqarnassusia tamatta ilisimavarput, taamaattumik oqaluttuarisaanerup
ataatsimoorussap uppernarsarluarneqarsimasup allanneqarnissaa inuiaqatigiit
pineqartut suleqatigiinnerannut nukittorsaataassammat Inatsisartunit
akuersaarneqarnissaa pingaartipparput. Naatsorsuutigisariaqassaaq suliap
tamatuma aningaasanik malitseqarnissaa.
Siumumiit
inassuteqaat kajuminnartutut isigaarput Inatsisartunilu
aappassaaneerneqqarnissaanut taamatut iluseqarluni ingerlateqqinneqarnissaa
akuersaarlugu.
Daniel
Skifte,
Atassutip oqaaseqartua:
Atsssut
isumaqarpoq inassuteqaat, tassalu Nunani Avannarlerni Killerni ataatsimut
oqaluttuassartat uppernarsarneqarnissaat alajangersarneqarnissaallu pillugit
suleqatigiilluni qanoq iliusseqartoqassasoq, taanna akuersaartariaqartoq,
pisariartorlu, sulissarlu ataatsimoorullugu ingerlanneqarluni timitalimmik
inerneqartariaqartoq.
Nuna
pineqartut taasagutsigit tassani assigiinngitsinik ataatsimoortunik
oqaluttuassartaqarput, soorlu assersuutigiinnarlugu tamarmik
nunasiaanikuusimapput, aatsaallu ukiuni kingullerni qanittuni, qanittunik
taasariaqakkatinnik namminersulersimallutik imaluunniit namminersornerulersimallutik.
Taamaattumik
Naalakkersuisut inassuteqaataat, tassa nunanik pineqartunik tassani
ilisimatusarfeqargifinninngaanniit suleqatigiisitaliorneqarnissaq
tassanngaanniillu aallaaveqartumik sulisoqarnissaq Atassutip taperserpaa.
Eqqaamassavarpummi Katuaq pigaarput, Katuaq maannakkullu ingerlanera
ajunngikkaluartoq aamma Nunat Avannarliit pigisaannik Nunat Avannarliit
Killiit illuuteqartarput aamma aningaasatigut pisariaqartitsisunik.
Taamaattumik tamakkua eqqarsaatigissappata, taava aningaasaliinissaq
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq, taannalu eqqaamaneqarpat, taava Naalakkersuisut
inassuteqaataat taperserparput.
Olga
Poulsen, Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Kalaallit
oqaluttuarisaanitsinni Nunat Avannarliit Killiit ukiorpassuarni
attavigeqatigiittarsimanerat arlalippassuartigut tusartarparput.
Assersuutigalugu Savalimmiormiut Nunatta sineriaani aalisarnermut
tunisassiorfeqarnermullu tunngasunik atuakkiaqarput, Nunatsinnut soqutiginaateqarluartunik.
Kujataani uumasuuteqarnermut nunalerinermullu kiisalu arfanniarnermi Nunat
Avannarliit Killiit suleqatigineqartarsimapput uppernarsarneqarlutik
atuagaatigineqalersimasunik.
Inuit
Ataqatigiinniit isumaqarpugut Nunat Avannarliit Killiit Nunatsinnut
sunniuteqarnerisa oqaluttuarisaanera uppernarsarneqarluni
allagaatigineqalersinnaanera pissanganartuusoq, pingaartumik aamma
kinguaassavut eqqarsaatigigaanni.
Tamakku
piviusunngortinneqassappata pingaaruteqarpoq aningaasaliisoqarnissaa,
taamaattumillu Naalakkersuisoq kaammattorusupparput Nunat Avannarliit Killiit
suleqatiginerisigut aningaasanik qulakkeerinneqqullugu.
Taamatut
oqaaseqarluta Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata
aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa Inuit Ataqatigiinniit taperserparput
ataatsimiisitaliamullu susassaqartumut ingerlateqqillugu.
Loritha
Henriksen,
Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Nuna
Avannarliit Killiit ataatsimoorussamik oqaluttuassartaasa
uppernarsarneqarnissaanik allanneqarnissaat tamakkiisumik Kattusseqatigiinniit
taperserparput, tamaalilluta ataatsimoortumik oqaluttuarisaanerput aamma
kinguaasatsinnut ingerlatseqqinnissaa soqutiginaateqarmat.
Ukiuni
arlalinni Savalimmiut inooqatigisimavagut aalisarnikut aammalu
katersugaateqaqisut nalunngilagut qalipakkakkullu, taamaattumik
aningaasartaqarnissaa eqqarsaatigalugu tapersiivugut.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Oqaluttuarisaaneq aallaavigalugu qanoq iliortoqassanersoq imaluunniit qanoq iliortoqartariaqassanersoq akuersissutigitinnagu siullermik oqaatigilaarlara, soorluukkua oqaluttuarisaaneq aallartissagunikkut kalaallit, savalimmiormiut islandimiullu nunasiaasimaneq uninngaarfigivallaalissagunikku atuagassaassasoq nuannersorujussuunngitsoq, tassa pitsaaquteqarsimava nunasiaasimaneq. Qularissanngilarput oqartut tamarmik, naamerluinnaq, naqisimaneqarsimavugut, aap, aap, taakkuinnaat uteqattaarneqarsinnaappummi, kisianni pisimasoq aallaaviusinnaassappat taakku mininneqarnavianngillat.
Kisianni suli oqaluttuassartat ataatsimut qiviaraanni suminngaannit aallarteriarneqarsinnaappat? Islandimiut oqaluttuaateqarput Saganik taaneqartartunik. Taakkua Nunarput ilannguttarpaat susoqarsimanera, ingerlaqqinnitik ilanngullugit. Savalimmiormiut unimikkut kaallutik nigalilissuanngorlutik qitittarput, taakkualu verserparujussuaqartarput aamma oqaluttuartunik susoqarsimaneranik, iluamik paasisinnaagaani erinnerlugit atortagaat, oqaluttuatut aamma misissorneqarsinnaasunik.
Taakkuali saniatigut uagut savalimmiormiut islandimiullu pillugit oqaluttuaatigut soorukua soqutigineqarpianngisut nunanit allanit.
Nordisk Rċdimi ilasortaatillunga aammalu Vest Nordenimi oqalugiatsiartillunga taanna atoorsimavara kingulleq, tassa kalaallit namminneerlutik qallunaatsiaannut sorsunnerat nunani avannarlerni akueriumaneqanngitsutut isikkoqartuarmat. Tassaanguatsiarpoq uagut uani tariikkannut islandimiut oqaluttuaatitoqqaannut Nunatsinnut tungasunut, savalimmiormiullu aamma taallaaterpassuinut ilanngunneqarsinnaasoq, kalaallit nammininneq nunartik pigiumallugu ukiorpassuit matuma siornatigut nunasiniaraluartunut sorsussussimanerat, uagut oqaluttuaatigigipput, allaat meeqqaat atuarfianni atuarsimalluugit. Tamakkuupput uanga malugisarsimasakka, taakkua nunat avannarliit, pingaartumillu aamma Norgemi, akuersaarumaneqanngitsutut nalilerneqartarput.
Qularnanngilluinnarpoq tamakkua Nunatsinni qallunaatsiaannut Nuup kangerluani qavanilu kujatitsinni Qaqortup eqqaani qanoq iliortarsimanerit soqutiginartut ersarissumik aallaatigineqartariaqalersut, tassa uanga soqutigilluinnarakku, immaqalu ajuallatsitsinianngikkaluarlunga taasarlugu nunasiaqarniarsarigaluartumik kalaallit ataatsimoorlutik anisitsinerat.
Taava Nunat Avannarliit Killit oqaluttuarisaaneranut tunngasumik qanoq iliuuseqarnerunissaq tapersersortuarsimavara aallaqqaasiullugulu pilersaarut Nunatta eqqaani aalisarneq , tassa Nunat Avannarliit Killit pingaartillugu qangaaniilli pilersaarutaat apeqqutigerusussavara taanna suliaq sumut killinnersoq.
Ilumoorpoq oqaluttuarisaaneq aamma aallaavigalugu siunissami inuutissarsiutinik ataatsimoorussanik ikioqatigiilluni suleqatigiinnissaq pingaaruteqarluinnalersussaasoq. Nunat Avannarliit Killiit oqaluttuarsartaasa uppernarsarneqarnissaat, soorlu aatsaannguaq aallaqqaasiullugu taariigara piukkutaralu oqaluttuarissanikkullu allattuiffigineqarnissaat pisariaqarluinnalersutut ilalerlugu matumuuna nalunaarutigaara, pingaartillugu Kalaallit Nunaanni oqaluttuat Savalimminut Islandimillu tunngassuteqartut nunaminni namminneq qanoq iliorsimanerat ersarissumik allaatigineqassasoq, tassa uppernarsarneqassasoq ilumut kalaallit aamma Nunartik namminneq kisimiillutik pigiumallugu qanoq iliorsimanerat oqaluttuaammat ersarissumik uppernarsaatitalimmillu allaatigineqarsinnaasoq.
Isuma taanna aamma Nunatsinni atuakkiortunut ikummarissaasussaavoq, aamma puigussanngilavut atuakkiortugut marlussuit nunat taakku akornanni pissusiusimasut qupperarneqarsinnaalersussallu aallaavigalugit atuakkiaqarmata. Ilisimareerpagut atuakkiortut nunaqqatigut qallunaatsiaat Nunatsinniinnerat aallaavigalugu oqaluttualiortarsimasut, Nunatsinni aallartilaariigaq annerusunngorlugu suliniutigileqqusaq tapersersorluinnarlugu maanna nalunaarutigaara.
Lise Skifte Lennert, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Partiit, Kattusseqatigiit attaaviitsullu tapersiutaanut ersarissumuk qujavunga. Taavalu immikkut taalaarusuppara Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Olga Poulsenip noqqaassutigimmagut imaluunniit kaammattuimmat, Nunat Avannarliit Killiit suleqatigiinnerisigut aningaasanik qulakkeerniaaqqullugit Naalakkersuisut, sooruna uani nammineerlunga akissuteqaatinni aamma immikkut tareerakku naatsorsuutigilluinnarpara taamatut suliniuteqarnerput ingerlatsissallugu, taavalu soorunami aamma Inataisartut pisussaaqqataammat eqqaasitsissutigiinnassavara aningaasartai tikikkutsigit uagut Nunatta pilliutissai aamma taamaalillugit ikioqatigiinnikkut nassaariniartariaqassagatsigit.
Kiisalu aamma una apeqquserusuppara pisariaqassanersoq, uanga isumaga najoqqutaralugu pisariaqarsorinnginnakku ataatsimiititaliamut ingerlatseqqinnissaa.
Aamma una akerlerineqanngimmat Naalakkersuisuninngaanniit siunnersuutigisarput ilisimatusarfinni suleqatigiissitanik piaartumik pilersitsinissaq, tassa ilisimatusarfinni pingasuusuni Nunani taakkunani Avannarlinni Killerni pineqartuni, taamaammat taanna naatsorsuutigivara suliassap taamaalilluni ingerlatseqinnissaa akerlerineqanngimmat ingerlateqqissinnaasallugu.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Naalakkersusisut massakkut akissuteqaataa qujassutigaarput, taakkua nunat pingasut suleqatigiinnissaanut tunngatillugu aningaasartaanut tunngatillugu suleqatigiinissaat ersarissumik oqaatigimmagau., taanna Inuit Ataqatigiininngaanniit pingaartittorujussuuvarput.
Uani akissuteqaammi allassimasut, tassa uagut una suliaq suliarigakku utaqqinngilara illit akissuteqaatissat, taamaattumik suliaq piareereeriga taanna takkummat imatut oqaaseqarfiginngilara. Ajorinngilara aamma ataatsimiititaliamut ingerlatseqqinneqanngippat.
Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassalu immikkoortumut 55-imut oqaaseqarumasut, tassunga killeqarput aamma oqaaseqartut kingulleq malillugu tassa pisariaaruppoq immikkut ataatsimiititaliamut suliassap aappassaanerneqartinnagu ingerlateqqaarnissaa.
Taamaalillugu immikkoortoq 55 naammassivoq.