Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 83-1

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Nĉste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 30. april 2001, nal. 13.45.

Oqaluuserisassani immikkoortoq 83.

Imigassamut akitsuusissutit ilaasa imigassamik ikiaroornartunillu atornerluineq pinaveersimatinniarlugu suliniutinut atorneqarnissaat pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Inatsisartunut ilaasortaq Loritha Henriksen)

(Siullermeerneqarnera)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Augusta Salling, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq.

 

 

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit:

Kalaallit Nunaanni Inatsisartut suleriaasiat ' 32, imm. 1 naapertorlugu matumuuna Inatsisartunut aalajangiiffigisassatut siunnersuut imaattoq saqqummiuppara.

 

Matumuuna siunnersuutigaara imigassamik akitsuutit isertitaasartut ilaasa aalajangersimasup imigassap ikiaroortullu akiorniarlugu suliniutinut aalajangersimasunut ersarinnerusunullu atorneqartalernissaannik siunissami.

 

Soorlu immikkorluinnartumik imigassaannarmik ikiaroornartullu akiornissaanut suliffissamik allaffimmik pilersitsinikkut, taakkununngaannaq aallussisumik sulliviusussamik Kalaallit Nunaat tamakkerlugu qitiusumik sulliviusussamik.

 

Taamatut siunnersuuteqarninnut aallaavigaara, imigassamik atuineq milliartulersutut oqaatigine­qartaraluartoq, taamaattoq ullutsinni ajornartorsiutit annertuut sakkortusiartortullu ersersimmas­suk ikioqqullutik suaartartutut nipeqartutut isigigakkit. Minnerunngitsumillu takussutissaavoq meeqqat inuusuttuaqqallu avammut inissittakkat ikiliartunngimmata, killormulli amerliartorlutik, aallaallumi ilanngui inissiffissaarullutik utaqqisariaqarlutik.

 


Siulianilu taagukkakka tamatigut aallaaviusarput imigassamik ikiaroornartumillu ulluinnarni ajornartorsiuteqarnermik, minnerunngitsumillu angerlarsimaffinni toqqissisimannginnerit tujormititsisarnerillu pilersinneqartarlutik.

 

Naak nalunngikkaluarlugu imigassaq akiorniarlugu paasisitsiniaanerit annertuut pinaveersaartit­sinermullu suliniutit kusanartut Paarisamiit angusaqarfiusimagaluartut, taamaattoq takussutissa­qarpoq oqaatisariaqarlunilu, suliaq oqimaatsuusoq imaanngitsuusorlu, annertuumik nukinik atuiffiusoq. Taamaattumik tamatta suleqataaffigissagutsigu ajornartorsiut nassuerutigisariaqar­parput, taamaattumillu qitiusumik eqqarsaatigeqqinnissaa iliuuseqarfigisariaqarparput.

 

Ullumikkummi pinaveersaartitsinermik qaammarsaanerit paasisitsiniaanernillu suliaqartut suliassaqangaaramik angummappiarneq ajortut tamatta nalunngilarput. Minnerunngitsumillu suliarerusutaminnik suliassiissutaasimasunillu suliaqarnissaminnut annerusumik piffissaqaratik.

 

Ullumikkummi ajoraluartumik imigassamik ikiaroornartumillu ajornartorsiutit aqqutaallutik pinerluttarnerit peqqarniilligaluttuinnartut ersarissigaluttuinnarneri tamatta nalunngilarput, eqqarsaatigissagaanni piffissanngorsorinarpoq imigassamik ikiaroornartumillu suliaqarneq kisiat aallaavigalugu suliffissamik allaffimmik piaartumik pilersitsinissaq kingusinnaartinnata.

 

Inuiaqatigiimmi tamatta ajornartorsiummik imaannaanngitsumik qaangiiniaqataassagutta pitsaasumillu takorluuissagutta aqqutissaq taannaannaasorinarpoq qitiusumik imigassamik ikiaroornartorlu kisat suliaralugu suliffissamik allaffimmik pilersitsinissamik.

 

Nalunngilluinnarparalu ullumikkut pikkorissunik sulisussaqartugut, sulerusuttunik nammineq misilittakkatik aallaavigalugit ilinniarsimasaminnik katsorsaanissamut siunnersuisinnaanermullu piareersimasunik atorluarneqarnissaminnillu utaqqisunik ikiuukkusuttunillu.

 

Sumummi iluaqutaassava imigassamik katsorsaasut ilinniarsimasut angusilluarsimasullu ullumikkut suliffigerusutaminni atorfissaqartinneqanngitsut isigiinnassallugit, uffa ajornartorsiu­terput taama annertutigisoq, aningaasarpassuarnillu ullumikkut naleqareersimasoq.

 


Eqqaarusupparalu imigassamik katsorsaasartut ilinniarsimasut pigisagut, ilinniarneri aamma Nunatta karsianiik aningaasartuutaasimammata, taamaattumik atortariaqarpagut inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaasinnaasunik suliaqartillugit.

 

Aammalu eqqaarusuppara siunnerfigisimagakku takorloorsinnaagakku inuiaqatigiit ajornartor­siutaannut annertuumut qaangiiniarnissamut sunniuteqaqataarusuttunik ilinniagaqarusunnermut, tamannalumi aatsaat angusinnaavarput sullivigisinnaasaannik allaffimmik qitiusumik pilersitsi­nikkut.

 

Tamannalu siunissaq ungasinnerusoq isigalugu inuiaqatigiinnut akikinnerulertussaanera qularuti­ginngilara.

 

Neriullunga siunnersuutiga ilassilluarumaarissi.

 

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:

Inatsisartunut ilaasortaq Loritha Henriksen imigassamut akitsuussiissutit ilaasa imigassamik ikiaroornartunillu atornerluineq pinaveersimatinniarlugu suliniutit atorneqartarnissaannik aalajangiiffigisassatut siunnersuuteqarpoq. Tamatuma saniatigut siunnersuutigineqarpoq allaffik qitiusoq suliniutinik taakkuninngaannavik suliaqartussaq pilersinneqassasoq.

 

Aallaqqaatigalugu oqaatigissavara Naalakkersuisut eqqumaffigilluinnaratsigu imigassamik ikiaroornartunillu atuineq Nunatsinni annertuumik ajornartorsiutaammat.

 

Namminersornerulernitta pilerneraniit suliniuteqartoqarsimavoq atuinerup annikillisarneqarnis­saa ajoqutaasullu annikillilerneqarnissaat siunertaralugit.

 

Imigassat akitsuutaat Nunatta karsianut annikinngitsumik isertitaqaataasarput, soorlu 2000-imi 238 mio. kr.-it isertitaasimapput. Inatsisartunut ilaasortap nalunngereerunagaatut akileraarutit akitsuutillu aalajangerneqartarput siunertanut aalajangersimasunut tunngasussanngortereernagit, kisiannili Namminersornerullutik Oqartussat aningaasartuutaasa akilersornissaannut tapissatut. Soorunalimi Inatsisartut aalajangersinnaavaat taamatut periaaseqarneq allanngortinneqassaner­soq. Tamannalu Inatsisartuni amerlanerussuteqarnikkut qulakkeerneqarsinnaavoq.

 


Inatsisartunut ilaasortaq Loritha Henriksen ilumoorpoq tikkuaramiuk imigassanik ikiaroornartu­nillu atuineq pillugu sulineq akisoqimmat.

 

Ukiuni kingullerni atueriaaseq paasinerulersimavarput, tassami assigiinngitsunik misissuisoqarsi­mammat angusallu saqqummiunneqarsimammata.

 

Naalakkersuisut isumaqarpugut misissuisarnissat ilisimatuutullu paasiniaanissaq suli pisariaqar­torujussuusut. Suliniutit ilisimaqqissaartariaqarput aammalu suliniutit qanoq pitsaatiginerat nalilersortuartariaqarlutigu.

 

Naalakkersuisut eqqumaffigilluinnarparput imigassamik atornerluineq inuttut atukkatigut inuttullu annertuumik sunniuteqapiluttartoq. Arlalinnik assersuutissaqarpoq Naalakkersuisut, imigassamik atornerluinerup kingunerisaanik akuerineqarsinnaanngitsunik ajornartorsiortoqa­leraangat, akuleruttariaqalertarnerannut.

 

Pinaveersaartitsineq peqqinnerulernissarlu eqqarsaatigalugit Naalakkersuisut anguniagaat tamakkerlugit tunngavigalugit suliassat PAARISA-mit ullumikkut ingerlanneqarput. Imigassat ikiaroornartullu akiorniarlugit suliniarnerup sakkortusarneqarnissaa isumaginnittarnerullu pitsanngorsagaanissaa PAARISA-p iluani iluatsinneqarsinnaanissaa naatsorsuutigaarput.

 

PAARISA sumiiffinni pinaveersimatitsinermut siunnersortit suleqatigalugit makkuninnga suliaqarpoq:

sumiiffinni imigassaq ikiaroornartullu pillugit naalakkersuinikkut anguniagassiornissap aallartinneqarnissaa,

katsorsaariaatsit neqeroorutit annertunerulernissaat pingaartumik meeqqat inuusuttullu eqqarsaatigalugit,

katsorsartereernerup malitsigisaanik eqimattanik pilersitsineq.

imigassamik aanngajaarniutinillu allanik atuineq atornerluinerlu pillugit oqallitsitsinis­saq,

meeqqat imigassartortalersarnerata kingusinnerulersinneqarnissaa.

 


Tamakkua tunngavigalugit Naalakkersuisut inassutigisinnaanngilarput qitiusunik allaffeqarfilior­toqaqqissasoq, kisiannili - Inatsisartut sakkortunerusumik suliniuteqaqqussissappata - piareersi­mallutik PAARISA-p ingerlareersup iluani imigassamut ikiaroornartumullu tunngatillugu immikkoortortamik pilersitsisinnaanissaq.

 

Allaffimmik nutaamik pilersitsinikkut qitiusumik allaffissorneq suli annertusarneqartussaavoq. Tamanna aamma Kattusseqatigiit ilaasortaasa ilaannit maannamut Inatsisartut oqaluttarfianniit oqaatigisarsimasaannut naapertuutinngilaq.

 

Siuliini oqaatigineqartut tunngavigalugit Naalakkersuisut Inatsisartunut ilaasortap Loritha Henriksenip siunnersuutaa taama isikkoqartillugu tapersersinnaanngilarput.

 

Taavalu naggataatigut oqaatigissavara tassa ullumikkorpiaq sapaatip akunnera 18 aallartimmat, tassa sapaatip akunnerani matumani imigassartornaveersaarneq ingerlanneqarpoq sinerissami tamani malunnartinniarneqarluni. Nunarput tamakkerlugu inuuneq imigassartaqanngitsoq sammineqassaaq, aammalu meeqqat ilaqutariillu pillugit arlalinnik aaqqissuussisoqarluni.

 

Sapaatip akunnerisa 18-iat najukkani ataasiakkaani aaqqissuunneqartarpoq aamma Inuuneq Nakuunermiit aningaasaateqarfimmiit tapersersorneqartarluni. Naalakkersuisut nuannaarutigaar­put Inatsisartut sapaatip akunnerani uani 18-erpiami imigassamut ikiaroornartunullu tunngasut Siulittaasoqarfiup taamatut oqaluuserisussanngortissimammassuk, taamaalilluni aamma sapaatip akunnerani imigassamik ikiaroornartumillu atornerluinermut pinaveersaartitsinermut tunngasut Inatsisartut aamma oqallisigisinnaammassuk. Tassa maanngaanniit innuttaasut tamaasa sapaatip uani akunnerani 18-imi sammisaqarluarnissaat kissaatigissavara.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:

Siunnersuuteqartup siunertarisaa paasilluarsinnaagaluarlugu taamaattoq Siumumiit taamatut periuseqarluni suliniutinut aningasalersueriaaseqarnissaq akuersaarsinnaanngilarput.

 

Imigassamik, ikiaroornartumik allanillu ikiaroorniutinik ajornartorsiuteqartut ikiorniarlugit suliniuterpassuit qitiusumiit kommuninillu ingerlanneqartut ullumikkut ersarilluinnartumik pitsanngoriartortinneqarput paasiuminarsiartorlutillu. Taamaattumillu ajornartorsiuteqartunit atorluarneqaleriartorlutik, soorlu Qaqiffik il.il. taaneqarsinnaasut.


Naalakkersuisut akissuteqaamminni ilanngullugu erseqqissaatigaat PAARISA aqqutigalugu suliniutit annertuut aallartisarneqareersut, sumiiffinni pinaveersaartitsinermut siunnersortit suleqatigalugit ingerlanneqartut.

 

Siumumiit erseqqissaatigissavarput tamakku suliniutit tamaasa isumalluarfigalugit tapersersor­luinnaratsigit.

 

Taamannak naatsumik oqaaseqarluta Siumumiit aalajangiiffigisassatut siunnersuummut Naalak­kersuisut akissuteqaataat tamakkiisumik isumaqatigaarput.

 

Saaleeraq Johansen, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartunut ilaasortap Loritha Henriksenip siunnersuutaa Atassummiit misissorluareerlugu imatut oqaaseqarfigissavarput.

 

Qulaani pineqartoq ikiaroornartumik imigassamillu atornerluineq ajoraluartumik nassuerutigi­sariaqarparput. Immikkulli allaffimmik qitiusumik siunnersuut ilalernartinnatigu.

 

Tassami tamatuma kingunerissammagu allaffissornerup annertusiinnarnissaa, imigassamilli ikiaroornartumillu atornerluinermut atatillugu, PAARISA-p suliniarnerata nukittorsarneqarnissaa Atassummiit pingaartutut isigalutigu.

 

Pinaveersaartitsinermullu suliniaqatigiiffiit suugaluarnersulluunniit eqqummaariffigineqarlutik, kiisalu Nunatsinni kommunit qanimut suleqatiginerisigut, ajornartorsiutip aaqqiiviginiarneqar­nissaa pingaarluinnartutut Atassummiit suleqataaffigerusullutigu.

 

Taamami iliornitsigut suliniaqatigiiffiit qanimut suleqatiginerisigut, nukittorsaqatigiinnissaq avaqqunneqarsinnaanngimmat.

 

Atassummiit taamatut isumaqarluta Naalakkersuisup akissuteqaataata imarisaa taperserparput.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:


Inuit Ataqatigiinniit pingaaruteqarluinnartutut isigaarput imigassamik ikiaroornartunillu atorner­luinerup pinaveersimatinniarneqarnissaa. Ilisimavarpummi taamatut atornerluisunngorsimasoq qanoq inuiaqatigiinnut ilaqutariinnullu annertutigisumik artukkiisartut. Taamaattumik Inuit Ataqatigiinniit taamatut akiuiniarnermi pinaveersaartitsinerup pingaaruteqassusia ilisimaaraar­put.

 

Loritha Henriksenip siunnersuutigaa imigassamut akitsuussiissutit ilaasa imigassamik ikiaroor­nartumillu atornerluineq pinaveersimatinniarlugu suliniutinut atorneqartalernissaat, tamatumani qitiusumik allaffeqarfimmik pilersitsinissaq siunertaalluni.

 

Inuit Ataqatigiinniit atornerluinermik akiuiniarnerup sutigut tamatigut nukittorsarnissaa isumaqa­tigaarput, apeqqummili matumani ajornartorsiutip qiterpiaa suunersoq, suullu sanngiissutaaner­sut eqqummaffigineqartariaqartut isumaqarluta.

 

Tassami sumut iluaqutaassava qitiusumik allaffeqarfimmik pilersitsigaanni sinerissamilu ajornartorsiutit aallaavigisaat sukumiisumik sulliviginngikkaanni.

 

Inuit Ataqatigiinniit erseqqissaatigissavarput taamatut akiuiniarnermi pingaaruteqarluinnartutut isigigatsigu sinerissami sumiiffiit qanimut suleqatigineqarnissaat. Nuannaarutigaarpullu siusin­nerusukkut PAARISA unitsinneqarsimagaluartoq maanna tigussaasunik suliniuteqarluni aallar­tissimammat aamma kommuninut iluaqutaasumik.

 

Inuit Ataqatigiinniit pingaartittuarsimavarput sinerissami pinaveersaartitsinermi suliallit pik­korissarneqartuartarnissaat tamannalumi ingerlanneqarmat iluarisimaarnarpoq. Taakkuuppullumi ullumikkut siunissamilu pinaveersaartitsinerup sullivigineqarnerani sumiiffiit tikillugit qitiulluin­nartumik inissisimasussat.

 

Pinaveersaartitsisut sulinerat nukittorsassagaanni ersarissumik anguniagaqarluni sulinissaq angusaqarfiunerpaasussaavoq. Sulineq ataqatigiissaarluakkamik sumiiffinnilu assigiinngitsuni suleqatissanik aaqqissuulluakkamik isumaqatigiissuteqarnikkut ingerlanneqartariaqarpoq, pinaveersaartitsisummi illoqarfikkaartumik kisimiillutik suna tamaat aaqqissinnaanngilaat. Kommunikkaarlunili nunallu immikkoortuini suleqatigiinnerit nukittorsarnerisigut tamakku suliniutigineqartariaqarlutik.


Inuit Ataqatigiinniit ilanngullugu oqaatigissavarput Landskarsip akitsuutitigut akileraarutitigullu isertittagaasa ataatsimut isiginnilluni pingaarnersiuisarnikkut pilersaarusiorluakkamik atorneqar­tarnissaat pingaartikkatsigu, tassami isumaqaratta imaattariaqanngitsoq suliniutit kusanartut akitsuutinut isertitat aalajangersimasut tunngavigalugit aningaasaliiffigineqartassasut, isertitallu annikilligaangata suliniutit kusanartut unitsinneqarlutik.

 

Taamaattumik taamatut aningaasalersuinissaq orniginartutut isiginngilarput.

 

Naggataatigut Inuit Ataqatigiinniit nuannaarutigaarput PAARISA-p sulinera ilorraap tungaanut ilusinikkiartormat, taamaammallu suliniutit isumalluarfigalutigit aammalu siunissami suli pitsanngorsarneqarnissaannut suleqataarusukkatta.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip taamatut iluseqarluni akuerineqarnissaa innersuussutiginn­gilarput.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Loritha Henriksenip siunnersuutaanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqassaagut.

 

Siunnersuutip imminermi siunertai ajunngitsuusoq oqaatigisinnaavarput, tassami ullumikkut PAARISA aqqutigalugu pinaveersaartitsinermut suliniarneq soorluli sooq pinaveersaartitsiniar­nermi sullitaasut tamakkiisumik anguneqarneq ajortut. Taamaattumik siunnersuuteqartup taakkartugai soqutiginartuupput.

 

Ullumikkummi Alkohol- aamma Narkotikarċdi imminermi anguniagai ajunngikkaluartut taamaattoq pisinnaatitaaffii killeqaqaat, pitsaanerusumillu suleriaasaat aaqqiivigineqanngippata taava suliniutigisai suli killeqartuassapput.

 


Taamaattumik siunnersuuteqartup anguniagai paasilluarsinnaavagut, kisiannili oqaatigissallugu taamatut aningaasanik immikkoortitsiniarnermi soorunami allaffissorneq pinngitsoorneqarsin­naanngilaq. Siunnersuuteqartullu ersarissumik suliniuteqarfiginiagai, tassalu imigassamik ikiaroornartumillu ajornartorsiutillit qanoq pitsaanerusumik sullinneqarsinnaanissaat eqqarsaati­gissagutsigu Nunatsinni alkologitut ilinniarsimasut annertunerusumik atorneqarnissaat maqaasi­narmat.

 

Tassami ullumikkut alkologitut ilinniarsimasut kalaallit arlalissuit pigereerpagut, taamaattorli ilaasa ilinniarsimanertik unitsillugu allani sulilertarsimapput. Tupigusuutiginngilara taamatut ilinniarsimasut Qaqiffimmi soraarlutik allanut nuuttarmata, tassami Qaqiffimmi sulisut piffissaq annertooq atorlugu aamma misigissutsikkut annertuumik attuumassutilinnik sullitaqarnermikkut soorunami inuttut killiffissartik nalunnginnamikku inuttut imminnut eqqarsaatigisariaqarnertik naliliiffigisaraat.

 

Pinaveersaartitsineq eqqarsaatigalugu aningaasaliisarnerit qaffanneqaraluarpata aammalu alkologitut ilinniarsimasunik sulisoqaraluarpat qularutissaanngilaq sinerissami angalasarnikkut kommuninut annertuumik iluaqutaassagaluartut.

 

Taamaattumik siunnersuuteqartoq tapersersorluinnarparput qularnanngilaraasiit Naalakkersuiso­qarfimmiit oqaatigineqassasut, pioreersut annertunerusumik atorneqarnerunissaat innersuussuti­gissavaat. Ullumikkut PAARISA ila qanormitaava paasisitsiniaanera isikkoqarpa, aammalu sumummitaava pinaveersaartitsiniarneq pillugu suliai killippat?

 

Assersuutitut ilanngukkusupparput katsorsaasutut ilinniarsimasoq, misilittagalik maani Nuummi aallarnisarniaraluarmat pisortaniit annertunerusumik tapersersorneqannginninni pissutigalugu allatut ajornartumik illoqarfimmut allamut nuuttariaqarsimavoq, ilinniarsimasani atorluarniarlu­git. Pissutsit taamaattut Kattusseqatigiinniit akuersaaruminaatsippagut.

 

Ilanngullugu Naalakkersuisumut apeqquteqaatigerusupparput alkologitut ilinniarsimasut qassiu­nersut aammalu qassit ilinniarnertik tunngavigalugu katsorsaavinni sullissinersut.

 

Kattusseqatigiinniit taamatut naatsumik oqaaseqarluta Loritha Henriksenip siunnersuutaa taperserlugu oqaaseqaateqassaagut, aammalu neriuutigaarput Naalakkersuisut arlaatigut aningaa­saleeqqinnissamut ammajumaartut, qujanaq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq:


Siunnersuut erloqinartunik ullut tamaasa takussaasunik aaqqeerusunnermik aallaaveqarsorinar­poq, imaasiallaannarlugu assortugassaanngikkaluartoq. Aaqqiiniutissatulli allaffiliuinnarnerup pineqartut aaqqivissinnaanerpai?

 

Pisortat imigassamik atuisunut nakkutilliisuujuartillugit akisussaassuseq inunnut imigassamik atuisunut nammineerutaalersinnaanngilaq. Imigassap tungaanut noqqillassimaarnerusumik atugaqassaqartitsileratta, tassa niuertarfiit imigassaarniartarnerat eqqarsaatigalugu oqaatsit taamatut ittut anissimallugit takuakka.

 

Akissummi Landskarsip aningaasaajaatissaa qiiaammiunneqarsimavoq, paasinartumillumi. Siunnersuuteqartulli siunnersuunni imigassamik akitsuilluni siunnersuunni aningaasalersorniarsi­magaluarpagu aamma uanga akuersaarunnanngilanga, oqallinnermi tassanerpiaq imigassap akikillineqarnissaa uanga siunnersuutigisimagaluarakku.

 

Isumaqarpunga Naalakkersuisut akissutaat isumaqatigisariaqarlugu, ilami aamma qanga immi­aaqqat akii 1 kr.-imik qaffaaffigisimavagut timersornermunngooq atugassanik. Tamannali Landskarsip aningaasaqarnikkut ingerlatsivianut tammaannarsimanngutsiarpoq eqqaaqqinneqar­nermi ajorpoq.

 

Siunnersuutilli qulequtaata ilaa akissummi annertunerusumik uninngavigineqanngitsoq ug­goraara, tassalu ikiaroornartunik iluanaarniuteqarlutik kalaaleqatitsinnik kiffalerlutik atornerlui­sut. Imigassamik atornerluineq sammiuartillugu oqallisigerusaartillugulu ikiaroornartunik annertusigaluttuinnartumik nioqquteqarneq, tamatumalu malitsigisaanik ikiaroorniutinik atuisut amiilaarnaannartumik soorlulu inuiaqatigiinni oqartussaasunit soqutigineqarpiaratik amerliartor­put.

 

Politiit ikiaroornartunik nakkutilliinerat qujanartumik naammaginaraluartoq, taamaattoq isuma­qarpunga Atuniniaasuiit@ ujarnermik aqqusinermi tuniniaasut imannarsuaq soqutigineqanngitsut, tassali taakkuugaluartut ikiaroornartup tuniniarneqartuarnerani tunuliaqutaasut pinngitsoorsin­naanngisaat. Tamakku aalisagaaqqanik, tassa taama taasarmatigit, taaneqartartut sakkortunerusu­mik pineqaatissinneqartalerlutik tunuarsimaarnerulerpata, tunuliaqutaasut, tamakku aalisagaru­jussuarnik taaneqartartut, periarfissaat annikinnerulissagaluarput. Oqaatsit uani atorpakka smċfisk aammalu de storefisk, taamatut taaginnarlugit.


Nunatsinniittoqalerpoq ikiaroornartuerniarnermik iluanaaruteqarluartunik, oqarta tuniniaanermik ingerlatsiuartunik, naak ilaatigut ilisimaneqaraluarlutik ikiaroornartup Nunatsinni annertusiar­tuinnarluni tuniniagaaneranut tunuliaqutaasutut. Tamakkua nipangiusimaannarneqarnerat pissusissamisoorunnaarpoq Naalakkersuisullu takussaanerusumik sakkortunerusumillu ikiaroor­nartup akiorniarneqarnerani suliniuteqarnerusariaqalerput.

 

Taamaattoq Naalakkersuisut siunnersuuteqartup allaffiliortitsiniarneranut akerliliillutik akissu­taat uanga isumaqatigaa, tassalu siunnersuuteqartoq ajoraluartumik akuersaarsinnaanagu.

 

Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit:

Soorunami amerlanerussuteqarlutik oqaaserineqartut akerliullutik, taanna ataqqivara aammalu nalunngilara annertuumik taanna inuiaqatigiinnut attuisoq oqallisigineqarusuttorlu. Taamaakka­luartoq pakatsissutigaara akissuteqaammi tunngavissat assigiinngitsut taagortorneqarsimammata, misissuinerit suli ingerlapput, suliniutit ingerlapput, suliniutillu uunga killipput.

 

Kisianni kialuunniit puiorsinnaanngilaa 1985-imi taamanikkut ataatsimeersuarnermi suna tunngavigalugu aallartissimava taamatut ikiuiniarneq, Kalaallit Nunaata ajornartorsiutaa angin­gaarmat. Massakkut ukiut qassit qaangiuppat suli taanna ajornartorsiut nanineqarnani. Qaqugu misissuiunnaassagatta tamakkuninnga?

 

Kingusinaartinnata isumaqarpunga qanoq iliuuseqartariaqartugut. Aamma allaffissuup pilersin­nissaa kisiat eqqarsaatiginngilara, allaffimminngaanniit aallaaveqarnissaa inuit sullissisussat, inuit atorfissaqartitsigunik qaaqqusillutik ikiorserneqarnissaat, taanna aallaavigalugu siunnersuut pilersissimavara.

 

Taamaattorli oqarusuppunga, aap, immaqa ukiut arlaqanngitsut qaangiuppata arlaata siunnersuu­tigissavaa taavalu akuerineqarluni, taavalu kingusinaariissaagut, qujanaq.

 

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:


Inatsisartuni ilaasortap Loritha Henriksenip una siunnersuutaa maannakkut takusinnaavara Inatsisartuni amerlanerussuteqartut tapersinngikkaat. Taamaattumik Naalakkersuisuninngaanniit taanna tusaatissatut tiguinnartariaqassavarput. Taamatut siunnersuut tunngaviatigut paasilluarsin­naagaluarlutigu, uanimi suliniutit soorluuna naammagerpasinnagit taamatut allaffimmik imigas­sap ikiaroornartullu akiorniarneranut sulissuteqartussamik nutaamik pilersitsinissamik siunner­suuteqaraluarmat.

 

Kisianni tassa Inatsisartut tamanna aalajangingassarimmassuk soorunalimi uagut Naalakkersui­suninngaanniit annertunerusumik susinnaanngilarput. Akissutaasut maannamut saqqummiunne­qartut taakku tunngavigalugit maannakkut oqaatigissavara.

 

Taavalu uani Kattusseqatigiit oqaaseqartuata Mogens Kleistip aamma ilaatigut oqaatigaa Naalakkersuisut aningaasaleeqqinnissamut ammajumaartumik imaqartumik oqarmat, tassa erseqqissaatigerusuinnassavara Inatsisartut aningaasaliissuteqartartuummata inatsisiliortuullutil­lu, taamaattumik uagut Naalakkersuisuninngaanniit uani Inatsisartuni ilaasortap Loritha Henrik­sensenip siunnersuutaanut allatut ajornartumik ullumikkut aningaasaliissutaasartut siunertamut uani atugassiissutaasartut taakkuummata aammalu taakkua atorneqarnerat suli pitsanngorsarniar­lugu suliniartuaratta imatut annerusumik aningaasanik amerlanernik Inatsisartunut qinnuteqqar­nissarput pisariaqartissimanngilarput.

 

Kisiannili uani Inatsisartut namminneq aalajangissavaa akitsuuteqartarnikkut aningaasat isertin­neqartartut taakkua arlaanut siunertanut aalajangersimasunut siunertalersorlugit atugaasalernis­saat Inatsisartut namminneq isummersorfigisussaavaat. Tamannalu maannakkut tassa amerla­nerussuteqarfigineqanngilaq. Taamaattumik qujassutigissavara taamatut Naalakkersuisuninn­gaanniit akissutigisakka uani oqaaseqartut aamma amerlanerussuteqartut maannakkut taperser­sormassuk.

 


Taavalu aamma oqaatigerusuppara, tassa siornali nalunaarutikkut imaluunniit peqqussutikkut periarfissinneqarmat maannakkut kommunini nutaat qinigaasut eqqarsaatigalugit pinaveersaartit­sinermut ataatsimiititaliat taakkua kommunini ataasiakkaani pilersinneqartussat pilersinneqarsin­naanngormata, taamaattumik Naalakkersuisuninnngaanniit pingaaruteqarpoq pinaveersaartittsi­nermik suliaqarnerput qitiusumiitit nukittuumik inissisimaffigigaluarutsiguluunniit pinngitsoora­ta sinerissami sumiiffinni ataasiakkaani qanittumik kommunini pitsaasumik suleqateqarnissarput pingaaruteqarluinnartuummat. Taamaattumik aamma Naalakkersuisuninngaanniit qilanaaruti­gaarput maannakkut kommunini qinersereernerup kingorna qinigaasut nutaat aamma kommuni­minni toqqaannartumik imigassamik ikiaroornartumillu pujortartarnermullu il.il. arlaatigut taakkununnga tunngasunik politikeqalernissamik ineriartortitsilernissaannik aamma sulissuteqar­nissaa taanna naatsorsuutigilluinaratsigu taamatullu aamma qilanaarivarput taakkunani suliniuti­gisatsinni aamma kommunit toqqaannartumik annertunerusumillu aamma peqataanerulernissaat naatsorsuutigilluinnaratsigu.

 

Soorunalimi suliniaqatigiiffiit assigiinngitsut sinerissami maannakkut uani sapaatip akunnernai 18-imi ingammik suliniuteqarluartuusut taakkua qujanaqaat aamma taamatut ingerlatsiuarnissaat kaammattuutigerusunnaqaaq. Kisiannili tassa pisariaqarluinnarpoq qitiusuminngaanniit sinerissa­mi kommunini sumiiffinni ataasiakkaanilu suleqateqarnissaaq pitsaasumik taanna pingaaruteqar­luinnarmat, taamaalilluni aamma pinaveersaartitsinermut anguniakkatuut siunnerfiit qitiusuminn­gaanniit kisimi sulissutigineqaratik aamma ingammik sinerissami aamma sunniuteqaqataaffigine­qarlutik sulissutigineqarnissaat pisariaqarluinnarmat.

 

Uani inunnut ataasiakkaanut tunngasut ilaatigut Inatsisartunut ilaasortap Mogens Kleistip oqaatigisaa taakkua annerusumik oqaaseqarfiginianngilakka.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kingumut qivialaariarta. Piffissaq kingullermi qanoq pisoqarpa? Ittoqqortoormiuni imigassaq matuneqarpoq. Sooq? Imigassamik atuinerujussuaq pillugu. Assigiinngitsorparujussuit akulerus­sorput borgmesterit, Naalakkersuisut, Narkotikarċdet, Inatsisartut Isumaginninnermut Ataatsimii­titaliaa soorlulussoq puigorneqartut.

 

Naalakkersuisut oqalupput imigassamut atuineq 25%-mik appartinniarparput, qanormitaava ilillugu appartinniarpaat? Sinerissami kommunit tamarmik forebyggelseskonsulentinik taaneqar­tartunik, tassalu pinaveersaartitsinermut siunnersortinik peqanngillat. Taakku arlaatigut maani Inatsisartuninngaanniit, sooq taakkua aamma tapiiffigineqarsinnaanngillat? Taamaalilluni aamma piaveersaartitisineq sinerissami sukumiinerusumik ingerlanneqarnissaa ammaaffigissagaluaratsi­gu.

 


Aamma maannakkut imigassamik katsorsaasutut ilinniarsimasut amerligaluttuinnarput Nunatsin­ninngaanniit kalaallisut oqaasillit atuatartut, naammi taakku? Tamakku annertunerusumik atorluartariaqarpagut.

 

Uunga allaffissornermut, imaanngilaaq taamatut siunnersuuteqarnermi Lorithap siunnersuutaani anguniarneqartoq allaffissorneq nutaamik aallartinneqassasoq, naa. Sooq Naalakkersuisoqarfim­miit sukumiinerusumik misissuinikkut sinerissami kommunit qanimut suleqatigalugit taamatut pinaveersaartitsinermut konsulentinik aningaasatigut tapiisoqartillugu ingerlatsisoqarsinnaanngi­la? Sunamitaava kommuni tullinnguutissava massakkut imigassamik matusinissaq? Taamaattu­mik ajornartorsiutit imaannaanngitsuupput, aammalu Naalakkersuisut assut apererusunnarput sunarpiaruna toqqammavigalugu taamatut pinaveersaartitsinermut tunngatillugu appartitsiniartut.

 

Ajornarorsiut qangali Nunatsinni sorsutaaraarput tassalu imigassamut ikiaroornartumullu ajornartorsiuteqarneq. Taamaattumik aamma pingaaruteqarpoq. Uagut tusaanngitsuusaaginnar­sinnaanngilagut taamatut sinerissami meeqqat angerlarsimaffinninnganniit inissinneqartartut, ilaqutariit avissaarneri.

 

Piffissami kingullermi aamma taakkartorneqartut ilagivaat qimanguik maani qanoq annertutigi­sumik aamma atorluarneqartigisoq, imaluunniit qanoq atorneqartigisoq. Taamaattumik aningaa­saliinikkut aammalu kommuninik suleqateqarnikkut taamatut pinaveersaartitsinermik annertu­nerusumik suliniarnerput isumaqarpunga taanna aallauttariaqaripput. Imaanngitsoq allaffimmik immikkut pilersitsillutaa, naa! Kommunit ikiortariaqarpavut pisariaqartitsisut. Piffissami kingullermi Finansudvalgiminngaanniit Naalakkersuisuninngaanniillu akuersissutigineqarput minnerpaamik 2,7 mio.-it Ittoqqortoormiunut suliniuteqarnermut. Tassa tamakku takussutissaap­put. Taamaattumik maanngaanniit Naalakkersuisuningaanniit aamma Inatsisartuninngaanniit isumaqarpunga taamatut uagut aamma kommunit suleqatigalugit pitsaanersumik pioreersut taakkua atorluarniartariaqarigut.

 

Augusta Salling, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:

Erseqqissaatigilaassavara akitsuutit siunnersuutigineqarlutik oqallisigineqarmata akitsuutit ilaasa imigassamut ikiaroornartumullu atornerluineq pinaveersaartinniarlugu atorneqarnissaat tassani siunnersuutigineqarluni. Taamaattumik avalappallaannginnissarput pingaaruteqarpoq.

 

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq:


Qujanaq Siulittaasssoq taamatut erseqqissaaninnut. Uagut Naalakkersuisuni maannakkut oqaatigereerparput tusaatissatut tiguinnartariaqarparput maani inimi maannakkut siunnersuut taamatut isikkoqartoq amerlanerussuteqartunit taperserneqanngimmat, taamaattumik suliniutaa­sut maannakkut ingerlareersut naammagineqartutut isigaakka ammalu illuatungaannit soorunali­mi oqaaserineqartuniit ujartorneqartut assigiinngitsut aamma suliniarnitsinni ulluinnarni aamma pitsanngorsaaniarnitsinnullu aamma taakkua ilanngullugit eqqarsaatigumaaratsigit.

 

Kisiannili aamma kingullermut oqaaseqartumut Inatsisartunut ilaasortamut Mogens Kleistimut oqaatigerusuppara uani ujartormagu qanoq ilillutat 25%-imik imigassartornerup appartinniarne­qarnera pillugu anguniagaqarnersugut ujartormagu. Tassa oqaatigissavara, soorlu aamma saqqummiininni oqaatigiginga Naalakkersuisunit qitiusuminngaanniit siunenriifiit taamaattut anguniarnerini sinerissami immikkoortut assigiinngitsut nunaqarfiit illoqarfiillu qanittumik suleqatiginerisigut tamakkua anguniagassat aatsaat pitsaanerusumik angujartuaarneqarsinnaapput taammatut qitiusuminngaanniit sinerissamut ajunngitsumik kommunit aqqutigalugit ilaatigut suleqateqarnikkut, tassanilu oqaatigivara aamma kommunit politikeqalernissaat imigassamut ikiaroornartumullu atuinermut pujortarnermut allatigulluunniit timersornersornermut il.il aalajangersimasumik politikimik anguniagassamik kommunini ataasiakkaani aamma siunnefe­qarlutik anguniagaqalernissaat politikeqalernissaat taanna sanioqqunneqarsinnaagunanngilaq siunissami.

 

Kiisalu Ittoqqortoormiuni imigassap allatut ajornartumik matugallartinneqarnissaanik Naalakker­suisuni iliuuseqartariaqalersimanerput ilaatigut taamatut Inatsisartut peqqussutaat aqqutigalugu inatsisitigut taamatut pisinnaatitaanerput allatut ajornatumik atortariaqarsimavarput pissutisit assigiinngitsut ilungersunartut aaqqiiviginiarnerani inuttaasut qanittumik suleqatigalugit aamma taassumap qaangeriarnissaanut alloriarnisatsinnut suut iliuutsit sumiiffimmi tassanerpiaq sulissutigineqarnersut aamma qitiusuminngaanniit suleqataalluta aallartikkutsukkatsigut taamaa­liorsimavugut. Kisiannili tassa erseqqissaatigissavara soorunalimi Naalakkerusisuni taamaalior­pugut Inatsiartuningaanniit inatsisitigoortumik pisinnaatitaanerput taanna atorlugu taannalu tunngavigalugu.

 


Tassa naggataatigut oqaatigeqqiinnassavara uani Naalakkersuisuninngaanniit pinaveersaartitsi­nermik siunertalinnik suliniutigisatsinnut aningaasaliissutaasartut pioreersut taakkua amerliniar­nissaanut Inatsisartunut qinnuteqarnissarput eqqarsaatigisimannginnatsigu, taamaammat aamma uani siunnersuuteqartup siunnersuutigisaatuut Inatsisartuni amerlanerussuteqartut tapersersuinn­ginnerat tusaatissatut tiguinnartariaqarlugu.

 

Augusta Salling, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq:

Peqqinnssamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq quttsavigaarput. Taamaalillunilu allanik oqaaseqartoqaqqikkumasoqanngimmat ullumikkut oqaluuserisarput immikkoortoq 83 taamaalil­luni naammassivoq, tassalu taama isikkoqarluni aappassaanneerneqarnissaminut ingerlaqqittus­saassaaq.